Ettepanekud mootorsõidukimaksu seaduseelnõule

Autoettevõtete Liit MTÜ | Akadeemia tee 20, 12611 Tallinn | [email protected] | +372 5365 5274 |www.autoettevoteteliit.ee | registrikood 80018037

Rahandusministeerium

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122

[email protected]

[email protected]

Arvamus mootorsõidukimaksu

seaduseelnõule 30. oktoober 2023

Austatud rahandusminister

Autoettevõtete Liit esitab seisukoha ja ettepanekud mootorsõidukimaksu seaduseelnõule.

Üldiselt jääme nende ettepanekute juurde, mille esitamise mootorsõidukimaksu

väljatöötamiskavatusele.

Seaduseelnõu seletuskirjas on täpsemini selgitatud uue varamaksu keskkonnahoiu eesmärke. Siiski on

seletuskirja kohaselt tegemist omandi ehk varamaksuga. Oleme endiselt seda meelt, et Eestis

varamaksude madala määra täitmiseks ei peaks automaks olema esimene eelistus.

Seaduseelnõu seletuskirja (lk 22) kohaselt vähendab mootorsõidukimaksu kehtestamine

transpordisektori heidet 14,6 kT CO2 ekvivalenti aastas. See on vaid 0,6% kogu maanteetranspordi

CO2 heitest (mis on kokku ligikaudu 2300 kt aastas). Seega on endiselt küsitav, kuivõrd automaks aitab

sisuliselt kaasa keskkonnahoiu eesmärkide saavutamisele. Autoettevõtete Liit koost teiste

transpordisektori erialaliitudega on korduvalt esitanud ettepaneku lubada Eestimaa teedele

tõhusamad (so täismassiga 60 t ja 20,75 m ja 25,25 m) autorongid. Selle ettepaneku mõju

maanteetranspordi sektori CO2 heite vähendamisele oleks 44 kt aastas ehk ligi 10% raskeveokite

tekitavast heitest ilma, et keegi peaks selle eest enam makse tasuma. Vastupidi see teeks

transporditeenuse efektiivsemaks ja odavamaks nii inimestele, ettevõtetele kui valitsussektorile.

Teeme seaduseelnõusse järgmised ettepanekud.

1. Praeguses kehvas majandusolukorras tuleks mootorsõidukimaksust kindlasti vabastada

ettevõtluse tootmissisendiks olevad sõidukid, eelkõige juriidiliste isikute valduses olevad N1

kategooria sõidukid. Nende maksustamine tõstab lihtsalt Eestimaa inimestele tarbitavate toodete ja

teenuste hinda samas avaldamata olulist positiivset mõju riigieelarvele või keskkonnale.

2. Teeme ettepaneku täiendada seaduseelnõu § 4 ja sõnastada see järgmiselt: Mootorsõidukimaks

laekub riigieelarvesse ja seda kasutatakse säästva liikuvuse ja teede taristu arendamiseks.

Autoettevõtete Liit MTÜ | Akadeemia tee 20, 12611 Tallinn | [email protected] | +372 5365 5274 |www.autoettevoteteliit.ee | registrikood 80018037

Eesit riik on oma strateegiates võtnud eesmärgiks säästva liikumise arendamise (vt nt Transpordi ja

liikuvuse arengukava 2021-2035 ja strateegia Eesti 2035). Oluline on soodustada isikliku auto asemel

aktiivse või ühisliikumise eelistamist, et saavutada riigi võetud ambitsioonikaid eesmärke

kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel. Selleks tuleks koos automaksu kehtestamisega

jõulisemalt luua vastavaid tingimusi arendades multimodaalseid liikumisviise. See tähendab kiiremaid

ja mugavamaid ühistranspordiühendusi, takso-, rendi- ja sõidujagamise teenuste arendamist, jalgsi-,

jalgratta või kergliikuriga liikumist ja nende erievate liikumisviiside kombineerimist, mis kokkuvõtteks

võimaldaks modaalnihet säästvamatele liikumisviisidele võrreldes praeguste trendidega. Kavandatav

maks võimaldab eeltoodud meetmetele suunata täiendavaid vahendeid, et inimestel tekiks reaalselt

alternatiivseid transpordiviiside valikuid isikliku sõiduki asemel. Vastasel juhul lihtsalt suurendame

inimeste maksukoormust, kuid ei saavuta olulisi muutuseid inimeste liikumisviisides ega transpordi

kasutamises.

Teadaolevalt kasvab Eesti teede remondivõlg. Uus maks võimaldaks osa sellest sihtsuunata

liiklustaristu arendamisse, nagu teedeehitus ja -hooldus, liiklusohutus, elektrisõidukite

laadimisvõimalused ja -võimsused, liikuvuse planeerimise ja juhtimise digilahendused,

automatiseeritud järelevalve jm.

Meie arvates ei ole takistusi, miks ei saaks mootorsõidukimaksuga kogutavad raha suunata

sihtotstarbeliselt säästva liikuvuse ja teede taristu arendamisse.

3. Maksu rakendamisel arvestada sõiduki reaalset kasutamist.

Kui esiplaanil on mootorsõidukimaksu keskkonnahoiu ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise

eesmärgid, siis on maksustamisel oluline vahe, kas sõidukit kasutatakse või see valdavalt seisab. Seisev

sõiduki ei saasta, ei tekita ummikuid ega kuluta teid. Maksu rakendamisel peaks auto omanikul kasvõi

igapäevaselt olema võimalik teha oma liikumisviisi teadlik valik, hinnates vastavalt ka sellega seotud

kulu (sh maksu). Kui ainsa valikuna on aastamaks, siis valikut ei teki, sest auto kasutamine on juba

aastajagu ette tasutud.

4. Võtta kasutusele maksu tasumise ja järelevalve automaatne süsteem.

Teistes riikides on olemas hästi toimivad numbri- või muude märgiste tuvastamisel töötavad maksu

arvestamise ja tasumise süsteemid. Eestile kui 21. sajandi digiriigile on igati asja- ja jõukohane võtta

kasutusele samasugused automatiseeritud süsteemid. Need võimaldavad suuremat paindlikkust

maksu ja selle erisuste rakendamisel. Näiteks linnades, kus autostumise probleem on kindlasti suurem

kui maapiirkondades ja kus isikliku auto kasutamist on hõlpsamalt võimalik ühistranspordiga asendada

võrreldes hajaasustusega maapiirkondadega. Sellise süsteemi loomise investeering tasuks ära kiiresti

parema maksulaekumisega ja võimalusega maksu paremini sihistada ning hoida kokku järelevalvelt.

Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Kersten Kattai tegevjuht

Saatja: Autoettevõtete Liit <[email protected]>

Saadetud: 30.10.2023 23:14

Adressaat: <"RAM auto">; <"RAM Info">

Teema: Ettepanekud mootorsõidukimaksu seaduseelnõule

Manused: image002.png; AEL_arvamus_mootosõidukimaksu_SE.asice

Tere Autoettevõtete Liit esitab seisukoha ja ettepanekud mootorsõidukimaksu seaduseelnõule. Lugupidamisega Autoettevõtete Liit [email protected] telefon: +372 5365 5274 www.autoettevoteteliit.ee