Vormide edastamine Sisejulgeolekufondist vooruväliselt rahastuse taotlemiseks

1

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond/ Sisejulgeolekufond

JUHISED EMBLEEMIDE JA STANDARDVÄRVIDE

KASUTAMISE KOHTA

1. EUROOPA LIIDU EMBLEEM

Euroopa Liidu logo saab alla laadida aadressilt:

http://europa.eu/about-eu/basic-information/symbols/flag/index_et.htm

SÜMBOLITE KIRJELDUS

Kaksteist kuldset tähte moodustavad taevasinisel taustal ringi, mis sümboliseerib Euroopa

rahvaste ühtsust. Tähekeste arv on kindlaks määratud – kaksteist on täiuslikkuse ja ühtsuse

sümbol.

HERALDILINE KIRJELDUS

Taevassinisel taustal on ring kaheteistkümnest kuldsest tähest, mille tipud kokku ei puutu.

GEOMEETRILINE KIRJELDUS

2

Embleemiks on sinine ristkülikukujuline lipp, mille laius on poolteist korda lipu kõrgus. Lipu

keskel asub kaksteist võrdsete vahedega kuldset tähte, mis moodustavad mõttelise ringjoone,

mille keskpunkt asub ristküliku diagonaalide ristumiskohas. Ringi raadius on 1/3 lipu

kõrgusest. Igal tähel on viis nurka, mis asuvad mõttelise ringjoone sees. Selle ringjoone raadius

on 1/18 lipu kõrgusest. Kõik tähed on püstiasendis, st. üks nurk on vertikaalselt suunaga üles

ning kahe külgmise nurga tippude vahele tõmmatud sirge asetseb lipumastiga risti. Tähering on

paigutatud selliselt, et iga täht vastab ühele täistunnile kella numbrilaual. Nende arv on

muutumatu.

VÄRVIDE KASUTAMINE

Embleemi värvid on järgmised: PANTONE REFLEX BLUE – ristküliku pinna jaoks;

PANTONE YELLOW – tähtede jaoks.

Neljavärviprotsess

Kui kasutatakse neljavärviprotsessi, ei ole võimalik kasutada kahte standardvärvi. Seepärast

tuleb need saavutada protsessis nelja värviga.

PANTONE YELLOW saadakse 100% „Process Yellow“ kasutamise teel.

PANTONE REFLEX BLUE saadakse, segades 100% „Process Cyan`i“ ja 80% „Process

Magenta't“.

Internet

PANTONE REFLEX BLUE vastab veebi värvipaleti värvile RGB:0/51/153

(kuueteistkümnendsüsteemis: 000099) ja PANTONE YELLOW vastab veebi värvipaleti

värvile RGB:255/204/0 (kuueteistkümnendsüsteemis: FFCC00)

Ühe värvi kasutamine

Kasutades ainult musta värvi, siis peab ristküliku raam olema must ning tähed tuleb trükkida

mustana valgel taustal.

3

Kasutades ainult sinist värvi (Reflex Blue), trükitakse kogu taust sinine ning tähed valgena

negatiivis.

Trükkimine värvilisele taustale

Kui värvilisest taustast loobuda ei saa, peab ristkülikule ümber trükkima valge piirjoone

laiusega 1/25 ristküliku kõrgusest.

2. MINISTEERIUMI LOGO

Siseministeeriumi logo kasutamine on reguleeritud valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi

stiilijuhisega. Ministeeriumi logode failide saamiseks palume pöörduda toetuslepingus

sätestatud kontaktisiku poole. Logode kasutamise infokandjatel peab eelnevalt

kooskõlastama Siseministeeriumiga.

Logo koosneb sümbolist, milleks on kolm lõvi ning asutuse nimetusest. Kolme lõviga logo

sümboliseerib valitsusasutuste avatust ja uuendusmeelsust.

Infokandjatel ja turundusprojektides (sh mapp, kuulutus, pressiteade, pressisein, flaier, voldik,

meened (nt pastapliiats, helkur), (väli)reklaam, veebibännerid, sotsiaalmeedia, plakatid, roll-

up, presentatsioonid jms) kasutatakse tavapäraselt kolme lõviga logo.

4

LOGODE VÄRVID

Kolme lõviga logo eeliskasutus on täisvärvides (PMS 285 C/U, CMYK 100/45/0/0, RGB

0/110/181; PMS Process Black C/U, CMYK 0/0/0/100, RGB 0/0/0. Virtuaalruumis kasutatakse

kahevärvilist RGB värvides logo. Trükkimisel võib kasutada nii Pantone- kui CMYKtrükki.

Viimasel juhul võib logo olla nii nelja- kui ühevärviline. Musta või valge ühevärvilise kolme

lõviga logo kasutamisel peab infokandja kujundus olema samuti ühevärviline.

LOGODE PAIGUTUS

Logod paigutatakse üldjuhul heledale taustale. Logo võib kasutada tumedal taustal, kui

trükitehniliselt ei ole võimalik luua valget tausta või kasutada Pantone- või CMYK trükki. Siis

kasutatakse logo trükkimisel kuldset või hõbedast fooliotrükki.

TURVAALA

Logode turvaalad on kindlaks määratud ruudustikuga, millel logod paiknevad.

5

MÕÕTMED

Logo minimaalse suuruse määrab ära sümboli kõrgus. Kolme lõviga logo miinimumkõrgus on

12 mm. Kui kujundus tingib miinimumist väiksema logo kasutamise, siis kasutatakse ainult

asutuse nimetust Roboto kirjatüübis või kolme lõvi.

3. INFOTAHVEL

Kui füüsilise objekti maksumus on üle 100 000 euro, paneb toetuse saaja üles alalise ja

silmapaistva tahvli 3 kuu jooksul pärast projekti lõppemist.

Infotahvel peab vastama järgmistele tingimustele:

 tahvel peab olema paigaldatud avalikkusele nähtavasse kohta, mis asub soetatud või

ehitatud objekti vahetus läheduses;

 tahvlil peab olema EL-i ja Siseministeeriumi logo, millele eraldatakse vähemalt 25%

tahvli pindalast;

 tahvlil peab olema projekti pealkiri ja tunnus proportsionaalselt samas suuruses

logodega;

 tahvlil peab olema tunnuslause: „Objekti soetamist/valmimist rahastasid Euroopa Liit

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi/ Sisejulgeolekufondi kaudu ning

Siseministeerium“.

6

Näidis.

PROJEKTI PEALKIRI JA

NUMBER Projekti pealkiri peab olema

samas proportsioonis logode

suurusega.

Logod peavad moodustama

25% infotahvli pindalast.

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond/ Sisejulgeolekufond

PARTNERLUSE KINNITUS

Toetuse taotleja nimi

Projekti pealkiri

Projekti periood

Projekti partner

Täielik juriidiline nimi

Registrinumber

Käibemaksukohustuslase number (kui kohaldub)

Õiguslik seisund ☐ avalik-õiguslik juriidiline organisatsioon ☐ eraõiguslik juriidiline organisatsioon ☐ rahvusvaheline organisatsioon

Ametlik aadress

Allkirjaõiguslik isik (nimi ja amet)

Rahaline panus (kui kohaldub) ja ülesanded projekti rakendamisel

Kontaktisik (nimi ja amet)

Kontaktisiku telefoninumber

Kontaktisiku e-posti aadress

Projekti partneri täieõigusliku esindajana kinnitan, et

 olen läbi lugenud ja heaks kiitnud Siseministeeriumile esitatud toetuse taotluse;

 kogu partnerluse kohta esitatud informatsioon on tõene;

 minu esindatav organisatsioon ei ole:

- pankrotistunud või likvideerimisel, selle tegevust ei ole peatatud;

- tegevuse suhtes alustatud kohtumenetlust;

- muus tegevust piiravas olukorras, mis tuleneb riigi õigusaktides sätestatud korrast;

- Maksu- ja Tolliameti andmeil maksuvõlglane;

- jätnud varem riigieelarvelistest, välis- ega muudest vahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuuluvad summad tagasi maksmata või toetuse tagasimaksmise

ajatamise korral jätnud tasumata tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas;

- varem sama kulu hüvitamiseks saanud toetust riigieelarvest, välis- ega muudest

vahenditest;

- esitanud Siseministeeriumile toetuse taotlemisel valeinformatsiooni;

- rikkunud eetikaklauslit, st püüdnud otseselt või kaudselt (kolmandate isikute kaudu)

saada konfidentsiaalset informatsiooni (sh teiste konkursile esitatud projektide kohta)

või mõjutada hindamiskomisjoni projektikonkursi hindamise ajal;

 taotluse rahastamisel täidan kõiki toetuslepinguga sätestatud nõudeid partnerile ja teen

kõik endast oleneva projekti edukaks elluviimiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

LISA

SISEJULGEOLEKUFONDI PERIOODI 2014–2020 KULUDE

ABIKÕLBLIKKUSE REEGLID

Juhend toetuse taotlejale ja projekti elluviijale

Olulisemad muudatused võrreldes 2016. aasta versiooniga:

- täpsustatud on partnerile esitatud nõudeid – partneriks ei saa olla füüsiline isik;

- täpsustatud on 1500 eurot või rohkem maksvate esemete või teenuste ostmise ja

tellimise nõudeid;

- lisatud on säte projekti käigus isikuandmete kogumise ja töötlemise kohta;

- selgemalt on reguleeritud tööjõukulude abikõlblikkuse reeglid ning muudetud

tööajatabelite esitamise nõudeid;

- täpsustatud on puhkusepäevade rahastamist projekti eelarvest.

2018

2

Sisukord

SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 3

KASUTATUD LÜHENDID ..................................................................................................... 4

KASUTATUD MÕISTED ....................................................................................................... 4

ÜLDREEGLID ......................................................................................................................... 6

1. PEAMISED PÕHIMÕTTED .......................................................................................... 6

2. PROJEKTI KULUSID TÕENDAVAD DOKUMENDID .............................................. 7

3. PARTNERLUS ............................................................................................................... 7

4. PROJEKTI EELARVE JA MITTETULUNDUSLIKKUSE PÕHIMÕTE ..................... 8

5. HANGETE LÄBIVIIMINE ............................................................................................ 8

PROJEKTI ABIKÕLBLIKUD KULUD ................................................................................ 9

6. OTSESED ABIKÕLBLIKUD KULUD ......................................................................... 9

6.1 TÖÖJÕUKULUD ........................................................................................................... 9

6.2 SÕIDU- JA LÄHETUSKULUD ................................................................................ 100

6.3 SEADMETE SOETAMISE, ÜÜRIMISE JA LIISIMISE KULUD ........................... 111

6.4 KINNISVARA OSTMISE, EHITAMISE, RENOVEERIMISE VÕI ÜÜRIMISE

KULUD ...................................................................................................................... 133

6.5 EKSPERDITASUD .................................................................................................... 144

6.6 AVALIKUSTAMISEGA SEOTUD NÕUETEST TULENEVAD KULUD ............. 155

7. KAUDSED ABIKÕLBLIKUD KULUD .................................................................... 155

8. ABIKÕLBMATUD KULUD ...................................................................................... 166

9. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE JA KONTROLLIMINE ....................................... 16

LISA 1. Tööajatabeli/üleandmise-vastuvõtmise akti näidis ..................................................... 18

LISA 2. Sõidupäeviku näidis 1 ................................................................................................. 19

LISA 3. Sõidupäeviku näidis 2 ............................................................................................... 200

3

SISSEJUHATUS

Juhend on koostatud toetuse taotlejale ja projekti elluviijale, selgitamaks Sisejulgeolekufondi

(edaspidi ISF) perioodi 2014–2020 kulude abikõlblikkuse reegleid.

Juhendis on abikõlblikkuse reegleid kirjeldatud ISF-i horisontaalse määruse artiklite 17, 18 ja

19 alusel ning lähtudes riigisisestest õigusaktidest. Vaidluste tekkimisel võetakse aluseks ISF-i

erimäärustes, horisontaalses määruses ning rakendus- ja delegeeritud aktides sätestatu.

Küsimustes, mida käesolevas juhendis ei käsitleta, peab konsulteerima Siseministeeriumi

(edaspidi SiM) välisvahendite osakonna kui ISF-i rakendamise eest vastutava asutusega, kes

vajadusel konsulteerib Euroopa Komisjoniga.

4

KASUTATUD LÜHENDID

AA Auditeerimisasutus

EK Euroopa Komisjon

EL Euroopa Liit

ISF Sisejulgeolekufond

JK Järelevalvekomisjon

MTA Maksu- ja Tolliamet

RHS Riigihangete seadus

SiM Siseministeerium

VA Vastutav asutus

VV Vabariigi Valitsus

KASUTATUD MÕISTED

Abikõlblik kulu Abikõlblikkuse reeglites nimetatud kulu, mis on kooskõlas

riigisiseste ja EL-i õigusaktidega, sh horisontaalse määrusega.

Abikõlblikkuse

periood

Toetuslepingus sätestatud rahaliste vahendite kasutamise alguse ja

lõpptähtaja vaheline periood. Ajavahemik, mille jooksul peab

projekti abikõlblik kulu olema tekkinud ja tegevused ellu viidud (s.o

tööd tehtud, teenused osutatud ja tooted tarnitud). Makseid võib teha

ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte peale projekti

lõpparuande esitamist. Projekti abikõlblikkuse perioodi algusaeg

sätestatakse toetuslepingus. ISF-i riikliku programmi abikõlblikkuse

periood kestab 1. jaanuarist 2014. a kuni 31. detsembrini 2022. a (s.t

toetuse saaja kulud peavad olema tekkinud antud ajavahemikul; VA-

l on õigus kulusid katta perioodil 1. jaanuarist 2014. a kuni 30. juunini

2023. a).

Auditeerimisasutus VV 13. novembri 2014. a korraldusega nr 482 on AMIF-i AA-ks

määratud SAO. AA on teistest osalevatest struktuuriüksustest

sõltumatu

Erimäärused 16. aprilli 2014. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr

515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja

viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus

nr 574/2007/EÜ ja 16. aprilli 2014. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus (EL) nr 513/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana

politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise

ning kriisiohje rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks

nõukogu otsus 2007/125/JHA.

Horisontaalne

määrus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL) nr

514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja

selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes

kohaldatavad üldsätted.

Järelevalvekomisjon JK on loodud riiklike programmide rakendamise toetamiseks. JK

koosseis ja töökord kehtestatakse siseministri käskkirjaga.

5

Kaasfinantseering Eesti riigi eelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ISF-i toetuse

kasutamise kaasrahastamiseks, mis on minimaalselt 25% projekti

maksumusest.

Kontrolljälg Toetuse kasutamisel tehtud otsuseid ja tehinguid tõendav

dokumentatsioon. Elektroonilise menetluse korral peab kontrolljälje

arhiveerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Kuluartikkel Projekti eelarve kululiigi alajaotus (nt tööjõukulude puhul:

projektijuhi töötasu, raamatupidaja töötasu, maksud jne).

Kulu tõendav

dokument

Majandustehingut kinnitav dokument, mis vastab raamatupidamise

seaduses nimetatud algdokumendi nõuetele ning palgaarvestuse

puhul palgaarvestust tõendav väljavõte (nt palgaleht).

Kululiik Projekti eelarve põhijaotus (nt tööjõukulud, sõidu- ja lähetuskulud

jne), mis jaguneb omakorda kuluartikliteks.

Partner Toetuse taotluses nimetatud, juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku

omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb

projekti rakendamisel ja kellel võivad tekkida kulud.

Projekt Kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus

või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks

toetust taotletakse või kasutatakse.

Projekti tunnus VA määratud unikaalne projekti number (nt ISFP-N).

Riiklik programm EK ja VV heaks kiidetud ISF-i vahendite kasutamise strateegiline

dokument, mille alusel kavandatakse ja viiakse ellu tegevusi. Leitav

www.sisejulgeolekufond.ee

Rikkumine ELi või riigisisese õigusakti mis tahes sätte rikkumine tegevuse või

tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ELi üldeelarvet

põhjendamatu kulu tõttu.

Toetus Rahaline abi, mis koosneb Eesti riigile antavast EL-i toetusest ja

kaasfinantseeringust.

Toetuse saaja Taotleja, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud ning kellega

on sõlmitud toetusleping.

Toetuse taotleja Toetuse taotlejateks võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised isikud,

eraõiguslikud juriidilised isikud, valitsusasutused, valitsusasutuste

hallatavad asutused või rahvusvahelised organisatsioonid, kelle

põhikirjalised eesmärgid toetavad projektis kavandatud tegevusi.

Toetusleping VA ja toetuse saaja vahel sõlmitud leping toetuse kasutamiseks,

eesmärgiga viia ellu taotluses toodud tegevused.

Vastutav asutus Vastavalt VV 13. novembri 2014. a korraldusele nr 482 on ISF-i VA

SiM. SiM-i põhimääruse kohaselt täidab ISF-i rakendamisel VA

peamisi ülesandeid välisvahendite osakond. Lisaks osaleb vastutava

asutuse ülesannete täitmisel RHO.

6

ÜLDREEGLID

1. PEAMISED PÕHIMÕTTED

1.1 Projekt on abikõlblik, kui toetuse kasutamise eesmärk ja toetatavad tegevused langevad

kokku ISF-i erimääruste jt õigusaktide ning riikliku programmiga.

1.2 Projekti elluviija peab kulude abikõlblikkuses veenduma nii projekti planeerimisel kui

elluviimisel. Toetuse saaja peab abikõlbmatud kulud katma oma vahenditest.

1.3 Projekti otseste eesmärkide saavutamata jätmine võib olla toetuse tagasinõudmise

aluseks.

1.4 Abikõlblikud on kulud, mis on:

 kooskõlas asjakohaste õigusaktide, juhendmaterjalide, taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud nõuete ja toetuslepinguga;

 vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks;

 põhjendatud ning mõistlikud, st vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele;

 tekkinud abikõlblikkuse perioodil1;

 ette nähtud projekti eelarves;

 tegelikud ja vastavad toetuse saaja tehtud maksetele;

 kontrollitavad ja tõendatavad.

1.5 Projektiga seotud tehingud peavad olema eristatud toetuse saaja raamatupidamise

muudest tehingutest. Olenevalt organisatsioonis kasutusel olevast

raamatupidamistarkvarast võib projekti tehingute eristamiseks avada projektile eraldi

kulukonto või lisada projekti tehingute eristamiseks kontokoodidele vastavad tunnused.

1.6 Kulu tegemisel peab muu hulgas järgima RHS-i (nt konkurentsi korral küsima erinevaid

pakkumusi). Kui toodete või teenuste eeldatav maksumus ühe kalendriaasta jooksul on

võrdne või suurem kui 1500 eurot ilma käibemaksuta, peab toetuse saaja esitama VA-le

tõendava dokumentatsiooni, sh hinnapäringu ja -pakkumused. Hinnapakkumused peavad

olema kirjalikud, sisaldama pakkuja nime, pakkumuse hinda, pakkumuse tegemise

kuupäeva jms ja vastama turuhindadele. Hinnapakkumuste asemel võib võrrelda ka

hinnakirju, mis vastavad pakkumustele esitatud nõuetele (sh peab nähtuma hinnakirjade

võrdlemise kuupäev).

1.7 ISF-ist toetust saavaid tegevusi ja kulusid ei tohi rahastada muudest allikatest, et vältida

topeltrahastamist.

1.8 Projekti käigus isikuandmete kogumisel ja töötlemisel peab järgima isikuandmete kaitset

käsitlevaid õigusakte. Toetuse saaja on kohustatud võtma isikult kirjaliku nõusoleku

isikuandmete kogumise kohta või teavitama isikut kirjalikult, kui isikuandmete kogumine

ja töötlemise nõue tuleneb õigusaktiga pandud kohustusest (nt vastavasisuline klausel

allkirjalehel).

1 Toetuslepingu sõlmimise kuupäevad ei mõjuta abikõlblikkuse perioodi. Toetusleping SiM-i ja toetuse saaja vahel

sõlmitakse pärast taotluse heakskiitmist, kuid tegevused võivad olla abikõlblikud ka enne seda (kuid alates 1.

jaanuarist 2014. a). Toetuslepingus sätestatakse abikõlblikkuse perioodi algus vajadusel tagasiulatuvalt.

7

2. PROJEKTI KULUSID TÕENDAVAD DOKUMENDID

2.1 Kogu projektiga seonduv dokumentatsioon peab andma lihtsalt ja kiiresti ülevaate

projekti tegevustest.

2.2 Toetuse saaja peab tagama, et väljamaksmise aluseks olevad dokumendid vastavad

nõuetele, projekti raames tehtud kulud ja tegevused on abikõlblikud ning neid on

võimalik kontrollida.

2.3 Projekti kulu tõendavate dokumentide puhul peab jälgima, et need vastaksid

raamatupidamise seaduses sätestatud raamatupidamise algdokumendile esitatud nõuetele.

2.4 Lisaks peab projekti kulu tõendavatele dokumentidele olema märgitud järgmine

teave:

 projekti tunnus, (võimalusel märgib dokumendi väljastaja tunnuse dokumendile enne

selle koostamist);

 teave projekti kuludesse arvestatud summade ja nende arvestusmeetodi kohta (kui

kohaldub);

 kulujuhi kinnitus (elektroonilise dokumendi puhul kinnitusringis);

 vajadusel muu lisateave, mis selgitab kulu seotust projektiga.

2.5 VA-le esitatud dokumendid peavad olema identsed nendega, mida säilitatakse toetuse

saaja raamatupidamises, ning aruannetes esitatud andmed peavad ühtima toetuse saaja

raamatupidamise andmetega.

2.6 VA võib küsida toetuse saaja raamatupidamisest väljavõtteid projektiga seotud tehingute

kohta.

2.7 Võõrkeelsete kulu tõendavate dokumentide esitamisel peab toetuse saaja olema valmis

kontrollimise eesmärgil esitama dokumendi tõlke.

2.8 Makseid võib teha ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte pärast

projekti lõpparuande esitamist.

3. PARTNERLUS

3.1 Organisatsioonid võivad taotlusi esitada eraldi või koos partneri(te)ga.

3.2 Partner peab vastama toetuse taotleja ja saajaga samadele nõuetele. Taotleja esitab koos

toetuse taotlusega partneri täidetud ja allkirjastatud vormikohase partnerluse kinnituse

ning eelarves märgib ka partnerite rahalise panuse (kui kohaldatav).

3.3 Toetuse saamisel laienevad partnerile toetuse saaja kohustused, v.a aruandluskohustus.

Toetuse saaja vastutab projekti kaasatud partnerite tegevuse koordineerimise eest.

3.4 Partner ja toetuse saaja võivad soovi korral vastastikuste õiguste, kohustuste ja partneri

rolli määratlemiseks sõlmida kirjaliku kokkuleppe.

3.5 Toetuse saaja vastutab toetuslepingu täitmisel nii enda kui projekti partneri eest.

8

3.6 Toetuse saaja peab edastama partnerile koopia SiM-ile esitatavatest projekti vahe- ja

lõpparuannetest. Olulised ettepanekud projekti muutmiseks (nt tegevuste, eelarve vms

osas) peavad olema partneritega kooskõlastatud enne nende esitamist SiM-ile. Kui sellist

kokkulepet ei suudeta saavutada, peab taotleja selle ära märkima muudatusettepanekute

esitamisel SiM-ile.

4. PROJEKTI EELARVE JA MITTETULUNDUSLIKKUSE

PÕHIMÕTE

4.1 Projektid, mida ISF-ist toetatakse, peavad olema mittetulunduslikud.

4.2 Projekti eelarve peab olema tasakaalus, st abikõlblikud kogukulud peavad olema võrdsed

kogutuludega. Kõik kulud peavad olema piisavalt täpsed, põhjendatud, läbipaistvad ja

detailselt kuluartiklite kaupa selgitatud. Kui toetuse saaja esitab aruandluse käigus SiM-

ile tõendavaid dokumente kulude kohta, mida eelarves ette nähtud ei ole, loetakse need

kulud abikõlbmatuks.

4.3 Kui projekti lõppedes ületavad tuluallikad kulusid, vähendatakse vastavalt sellele ISF-i

ja kaasfinantseeringu eraldist. Projekti tuluallikad peavad olema kajastatud toetuse saaja

raamatupidamises ning olema tuvastatavad ja kontrollitavad.

4.4 Projekti tulud koosnevad kõikidest projektile ISF-ist, avaliku või erasektori tehtud

rahalisest panusest, sealhulgas toetuse saaja enda panus, ning kõikidest projekti käigus

saadud sissetulekutest. Termin „tulud“ hõlmab projekti abikõlblikkusperioodi jooksul

saadud müügi- ja üüritulusid, tasusid teenuse osutamise eest, registreerimistasusid ja

muid samaväärseid tulusid.

5. HANGETE LÄBIVIIMINE

5.1 Projekti raames kulutuste tegemisel (asjade ostmisel, teenuste või ehitustööde tellimisel

või ideekonkursside korraldamisel) lähtutakse toetuslepingus, riigihangete seaduses,

SiM-i valitsemisala riigihangete läbiviimise korras (kui toetuse saajaks on SiM-i

haldusala asutus), asutuse sisemises riigihangete läbiviimise korras ning teistes

asjassepuutuvates riigisisestes ja ELi õigusaktides sätestatust. 5.2 Riigihangete, sh alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete läbiviimisel peab hankija

järgima riigihangete seaduses sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh

tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, järgima isikute võrdse

kohtlemise põhimõtteid, tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise ning vältima

konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.

5.3 Toetuse saaja võib kooskõlas riigihangete seadusega volitada hanke läbiviimise teisele

isikule. Riigihangete seaduse nõuetekohase järgimise, sh tehnilise kirjelduse koostamise

ja hanke läbiviimise eest vastutab toetuse saaja. SiM-i haldusala info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia alaste hangete läbiviijaks on üldjuhul Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskus.

5.4 Hankija on kohustatud korraldama riigihanke piirmäära ületava riigihanke avatud või

piiratud hankemenetlusena, kui RHS-ist ei tulene teisiti. Kogu riigihankega seotud

9

menetlus peab olema dokumenteeritud (kontrollitavuse põhimõte) ning hanke käigus

hankija tehtud otsused põhjendatud.

5.5 Riigihanke läbiviimisel võtab hankija arvesse ka seda, kas tegemist on kaitse- ja

julgeolekuotstarbelise hankega.

5.6 Kui hankija ei kasuta riigihanke piirmäära ületava riigihanke läbiviimiseks avatud või

piiratud hankemenetlust, peab muu menetlusliigi valik, sealhulgas riigihanke erandi

kasutamine, olema kooskõlas RHS-iga kirjalikult põhjendatud ning kinnitatud hanget

korraldava asutuse juhi või tema volitatud isiku poolt. 5.7 Riigihanke erandile tuginemine peab olema piiratud erandlike juhtumitega, üksnes

riigisaladuse olemasolu ei ole piisav põhjendus erandi korras riigihanke läbiviimiseks.

5.8 Kõikide kolmandate isikutega sõlmitud lepingute puhul peab toetuse saaja tagama, et

teine lepingupool kohustub esitama auditeerimis- ja kontrolliasutustele kogu vajaliku

teabe lepingu alusel tehtud tegevuste kohta.

PROJEKTI ABIKÕLBLIKUD KULUD

Projekti abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

Otsesed abikõlblikud kulud on kulud, mis on vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks

ja eesmärgi saavutamiseks.

Kaudsed abikõlblikud kulud on kulud, mis on tehtud projektis elluviidavate tegevuste

toetamiseks. Kaudseteks kuludeks võib olla kindlaksmääratud protsent projekti otsestest

abikõlblikest kogukuludest. Kaudsete kulude osakaal nähakse ette projekti eelarves (vt

täpsemalt punkti 7).

6. OTSESED ABIKÕLBLIKUD KULUD

6.1 TÖÖJÕUKULUD

6.1.1 Projekti heaks võib töötada töölepingu alusel, avaliku teenistuja ametisse nimetamise

käskkirja või korralduse alusel või teenuse osutamise lepingu alusel.

6.1.2 Tööjõukulud on abikõlblikud ainult nendel isikutel, kes on seotud projekti tegevustega

(tegelevad projektis otseselt projekti juhtimise, planeerimise, elluviimise või seirega) ja

kelle tööülesanded ei kuulu nende tavapäraste tööülesannete hulka.

6.1.3 Tööjõukulude hulka loetakse:

 projekti personali töötasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga, mis on

kooskõlas toetuse saaja tavapärase töötasupoliitikaga ning asutusesisese või keskmise

palgatasemega;

 seadusest tulenevad maksud ja maksed töötasudelt, kui toetuse saaja neid tegelikult

maksab. Eelarves ja kuluaruandes peab tööjõukulude kajastamisel eristama brutotöötasu

ja tööandja maksud;

 puhkusetasu proportsionaalselt projektis töötatud aja eest ja vastavalt seaduses sätestatud

korrale;

10

 teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud

seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga.

6.1.4 Projekti heaks võib töötada töölepingu alusel, avaliku teenistuja ametisse nimetamise

käskkirja või korralduse alusel või teenuse osutamise lepingu alusel.

6.1.5 Kui projekti heaks töötamise alus on teenuse osutamise leping, peab esitama

üleandmise-vastuvõtmise akti (lisa 1, näidis).

6.1.6 Kui töötaja või ametnikuga on projekti elluviimiseks sõlmitud leping, milles on

sätestatud tunnitasu, peab esitama tööajatabeli (lisa 1, näidis).

6.1.6.1 Tööajatabelis märgitakse tehtud töö ja selleks kulutatud aeg. Kui isik osaleb

paralleelselt mitmes projektis, võib märkida eri projektide tööd samas

tööajatabelis eraldi tulpades.

6.1.6.2 Tööajatabeli allkirjastavad isik, kelle tööaega tabel kajastab, ning projektijuht.

Projektijuhi tööajatabeli allkirjastab tema juht. Allkirjastatud tööajatabel on

töötasu maksmise aluseks.

6.1.7 Projekti jooksul välja teenitud puhkusepäevi ei rahastata pärast abikõlblikkuse perioodi

lõppu. Kui projekti abikõlblikkuse lõpuks ei ole kasutatud puhkust välja teenitud (st on

ette puhatud), loetakse abikõlblikuks vaid proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga

välja teenitud puhkusetasu (st tasaarveldus toimub lõpparuandega).

6.1.8 Abikõlbmatud tööjõukulud on:

 töövõimetushüvitis (v.a juhul, kui hüvitist maksab toetuse saaja);

 sünnitushüvitis (v.a juhul, kui hüvitist maksab toetuse saaja);

 pensionile mineku hüvitis;

 muud toetused;

 ajutise töölepingu lõpetamise hüvitis, kui see ei ole lepingus ette nähtud;

 soodustused (nt auto kasutamise ja majutuskulud).

6.1.9 Töö- ja puhkusetasude tõendamiseks peab kuluaruandega esitama:

 töölepingu(te), avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja(de), korraldus(t)e või

teenuse osutamise lepingu(te) koopia(d), mille alusel arvestatakse isiku töötasu projekti

kuludesse;

 tööülesannete kirjelduse;

 töötasuarvestuse dokumendid, nt palgateatis;

 tööajatabeli, kui töötaja või ametnik töötab projektis töölepingu, käskkirja või korralduse

alusel, milles on sätestatud tunnitasu;

 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, kui töötaja või ametnik töötab teenuse osutamise

lepingu alusel;

 puhkusetasu arvestuse;

 maksekorralduse koopiad või arvelduskonto väljavõtte töötasu maksmise ja maksude

tasumise kohta2;

 muud dokumendid.

6.2 SÕIDU- JA LÄHETUSKULUD

6.2.1 Sõidu- ja lähetuskulud on otseste kuludena abikõlblikud üksnes juhul, kui need on

kantud isikute eest, kes osalevad projekti tegevustes ning kelle lähetamine on projekti

elluviimiseks vajalik.

2 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

11

6.2.2 Sõidukulud on abikõlblikud vaid tegelikult tekkinud kulude alusel, lähtudes

majanduslikult soodsaimast võimalusest maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade

ulatuses.

6.2.3 Ühissõiduki kasutamisel peab kulu tõendama ühissõiduki pileti, kviitungi või muu

dokumendiga.

6.2.4 Isikliku sõiduauto kasutamisel peab lähtuma VV 14.07.2006 määrusest nr 164

„Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta

arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ ja organisatsiooni siseselt kehtestatud

isikliku sõiduauto kasutamise tingimustest. Kui organisatsiooni siseselt ei ole selliseid

tingimusi kehtestatud, võib arvestust pidades lähtuda abikõlblikkuse reeglitega

kehtestatud sõidupäeviku näidisest (lisa 2 või 3).

6.2.5 Lähetuskulud on abikõlblikud tegelike kulude või päevarahade alusel õigusaktides

maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses. Lähetuskulud hõlmavad tavaliselt

majutust, toitlustust, kohalikku transporti ning kindlustust (reisi-, reisitõrke-,

pagasikindlustus). Kui asutusesisene kord näeb ette päevarahade vähendamise, peab

lähtuma asutusesisesest korrast.

6.2.6 Väliseksperdi päevaraha määramisel võetakse aluseks EK kehtestatud Eesti päevaraha

ülemmäärad, olenemata sellest, millisest riigist välisekspert Eestisse tuleb. Päevaraha

hulka arvestatakse majutuse, toitlustuse ja kohaliku transpordiga seotud kulud. Kui

välisekspert ei ööbi Eestis, kuid viibib Eestis rohkem kui kuus tundi, on lubatud maksta

talle päevaraha kuni 50% ettenähtud määrast.

6.2.7 Sõidu- ja lähetuskulude tõendamiseks peab esitama:

 sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (nt volitus);

 sõiduauto kasutamise üle peetava arvestuse, nt sõidupäeviku;

 asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduauto kasutamise ja kulude kompenseerimise

korra;

 hüvitise maksmist tõendava dokumendi (nt tööandja, asutuse juhi, juriidilise isiku

pädeva organi või tema volitatud isiku kirjalik otsus, käskkiri või korraldus);

 koopia kulu tõendavast dokumendist (nt kütusetšekk), kui kasutatakse sõidupäeviku

vormi 2;

 lähetuse korralduse;

 hinnapäringu ja pakkumused;

 sõidupileti, kviitungi, arve või muu dokumendi;

 vajadusel lähetuskulude aruande;

 kinnitatud maksekorralduste koopiad või arvelduskonto väljavõtte lähetuskulude

tasumise kohta3.

6.3 SEADMETE SOETAMISE, ÜÜRIMISE JA LIISIMISE KULUD

6.3.1 Seadmete (sh transpordivahendite, varustuse ja süsteemide) soetamise, üürimise ja

liisimise kulud on abikõlblikud ainult siis, kui need on projekti rakendamiseks olulise

tähtsusega. Seadmetel peavad olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning

need peavad vastama kehtivatele normidele ja standarditele.

3 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

12

6.3.2 Valides liisimise, üürimise ja ostmise vahel, peab alati lähtuma kõige otstarbekamast

võimalusest. Kui liisimine või üürimine ei ole võimalik projekti lühikese kestuse või

tarbimisväärtuse kiire vähenemise tõttu, on ostmine lubatud.

6.3.3 Kui seadmeid soetatakse või kasutatakse paralleelselt erinevate projektide raames,

arvutatakse maksumust (täismaksumus või kulum) protsentuaalselt iga projekti peale

eraldi. Kokku ei tohi erinevate projektide peale seadme maksumus ületada 100%.

6.3.4 Üürimise ja liisimisega seotud kulud on abikõlblikud ainult projekti abikõlblikkuse

perioodil.

6.3.5 Seadmete liisimise lepingu sõlmimise tasu on abikõlblik.

6.3.6 Amortisatsioon:

 seadmed, mis osteti enne projekti algust, kuid mida kasutatakse projekti jaoks, on

abikõlblikud amortisatsiooni alusel. Need kulud ei ole abikõlblikud juhul, kui seadmed

osteti algselt EL-i toetuse eest;

 seadmete väärtus kantakse kuludesse vastavalt toetuse saaja suhtes kohaldatavatele

maksu- ja raamatupidamiseeskirjadele. Arvesse võib võtta ainult projekti kestusele

vastavat eseme tarbimisväärtuse vähenemise osa.

6.3.7 Seadmeid peab kasutama sihtotstarbeliselt projekti eesmärkide saavutamiseks pärast

nende soetamise (nt üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise) kuupäeva vähemalt:

6.3.7.1 kolm aastat või rohkem info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaseadmete puhul

(sealhulgas süsteemid);

6.3.7.2 viis aastat või rohkem muud tüüpi seadmete puhul, nt varustus ja

transpordivahendid (v.a punktis 6.3.7.3 nimetatud);

6.3.7.3 kümme aastat helikopterite, lennukite, laevade ja hõljukite puhul.

6.3.8 Toetuse saaja vabaneb sihtotstarbelise kasutamise kohustusest ülalkirjeldatud punktides

nimetatud perioodide jooksul:

 vääramatust jõust tingitud asjaoludel;

 kui mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud toetuse saajalt oodata, et ta

toetuslepingu sõlmimise ajal sihtotstarbelist kasutamist takistava asjaoluga arvestaks,

seda väldiks või takistavat asjaolu või selle tagajärge ületaks;

 kui seadme kasutusfunktsioonist tulenevalt on oht selle hävimisele enne sihtotstarbelise

kasutusaja lõppu.

6.3.9 Kulud selliste igapäevaste kontoriseadmete soetamiseks nagu printer, sülearvuti, faks,

koopiamasin, telefon jne, ei ole otseste kuludena abikõlblikud ning neid käsitatakse

kaudsete kuludena.

6.3.10 Kulude tõendamiseks peab esitama:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 pakkumused;

 lepingu;

 arve või kviitungi;

 üleandmise-vastuvõtmise akti;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõtte arve tasumise kohta4;

4 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

13

 dokumendi, mis tõendab vara arvele võtmist (kui kohaldub);

 väljavõtte asutuse raamatupidamise sise-eeskirjade kohaldatavatest punktidest ning

amortisatsiooni arvestamise käigu.

6.4 KINNISVARA OSTMISE, EHITAMISE, RENOVEERIMISE VÕI ÜÜRIMISE

KULUD

6.4.1 Kinnisvara ostmise, ehitamise, renoveerimise või üürimise korral peavad kinnisvaral

olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning see peab vastama kehtivatele

normidele ja standarditele.

6.4.2 Kui kinnisvara soetamine on projekti rakendamise jaoks olulise tähtsusega ning selges

seoses selle eesmärkidega, on juba valminud ehitiste ostmine või kinnisvara ehitamine

abikõlblik kogu- või osamaksumuse või kulumi alusel vastavalt allpool toodud

tingimustele:

a) sõltumatult kvalifitseeritud hindajalt või nõuetekohaselt volitatud asutuselt võetakse

tõend, milles kinnitatakse, et ostetava kinnisvara hind ei ületa turuväärtust ning

tõendatakse, et kinnisvara on vastavuses riigisiseste nõuetega, või täpsustatakse

asjaolusid, mis ei ole riigisiseste nõuetega vastavuses ja mida toetuse saaja kavatseb

projekti käigus parandada;

b) kinnisvara ei ole ostetud ELi toetuse eest enne projekti rakendamise algust;

c) kinnisvara kasutatakse selle ostmise või ehitamise korral vähemalt kümme aastat ja

renoveerimise ning kulumil põhineva rahastamise korral vähemalt viis aastat pärast

projekti lõppu üksnes projektis loetletud eesmärkide täitmiseks, v.a juhul, kui VA

annab konkreetselt teistsuguse loa (nt kogu- või osamaksumuse kaasrahastamise

korral);

d) kulumil põhineva kaasrahastamise korral on abikõlblik üksnes see osa kõnealuste

varade kulumist, mis tekkis selle kasutamise ajal projekti käigus ja varade tegeliku

kasutamise määr projekti huvides. Kulumit arvutatakse vastavalt riigisisestele

raamatupidamiseeskirjadele;

e) Kinnisvara üürimise, ostmise, ehitamise ja renoveerimise korral ei tohi selle eest

sihtotstarbelise kasutamise perioodil tulu teenida.

6.4.3 Kinnisvara soetamisel on lisaks objekti maksumusele abikõlblikud omandivahetusega

kaasnevad maksud, riigilõivud, notaritasud, lepingutasud ning muud õigusaktidest

tulenevad kinnisvara soetamisega seotud kulud (v.a maakleritasud).

Muud lisad võivad olla abikõlblikud seadmetena (nt hoone sisustus, projekti

elluviimiseks vajalik inventar jms). Need esemed, mida füüsiliselt ei ole võimalik

ehitisest eemaldada (nt liftid, sisseehitatud konditsioneerid jms), loetakse osaks

kinnisvara maksumusest.

6.4.4 Kinnisvara renoveerimise kulud on rahastamiseks abikõlblikud kogu- või osamaksumuse

või kulumi alusel. Renoveerimiskulude korral kohaldatakse ainult alapunkti 6.4.2

punktides c, d ja e esitatud tingimusi.

Kulumi arvestamisel lähtutakse selle EL-i liikmesriigi reeglitest, kelle territooriumil

kinnisvara asub. Liikmesriigi kolmandates riikides asuvate ehitiste suhtes kehtivad

liikmesriigi amortisatsiooni käsitlevad reeglid.

Lammutamise kulud on abikõlblikud, kui projekti rakendamise eelduseks ja edukaks

elluviimiseks on vajalik olemasoleva hoone (osaline) lammutamine enne uue ehitamist.

14

Lammutamise kulud peavad kajastuma hinnapakkumuses ja see peab moodustama osa

ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest.

6.4.5 Kinnisvara üürimine on kaasrahastamiseks abikõlblik, kui üürimise ja asjakohase projekti

eesmärgid on selgelt seotud ning järgitakse allpool toodud tingimusi:

 kinnisvara ei ole ostetud EL-i toetusega;

 kinnisvara peab kasutama üksnes projekti rakendamiseks. Vastasel juhul on abikõlblik

ainult see osa kuludest, mis vastab projektis kasutatule.

6.4.6 Kinnisvara ostmise, ehitamise, renoveerimise ja üürimise tõendamiseks peab

esitama:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 sõltumatu kvalifitseeritud hindaja või volitatud asutuse väljastatud tõendi;

 pakkumused;

 lepingu;

 arve;

 eseme üleandmise-vastuvõtmise akti;

 ehitus- ja kasutusloa;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõtte arve tasumise kohta5.

6.5 EKSPERDITASUD

6.5.1 Õigusabi tasud, notaritasud ning tehniliste- ja finantsekspertide kulud on abikõlblikud

otseste kuludena.

6.5.2 Ekspertide ja töövõtulepingu alusel ühekordse töö teostajatega tuleb sõlmida töö

üleandmise-vastuvõtmise akt. Eksperditasu, mis on otseselt seotud projekti ja selle

eesmärgiga, loetakse otseste abikõlblike kulude alla.

6.5.3 Eksperditasudeks loetakse:

 õigusabi tasud (nt õigusalane nõustamine);

 notaritasud;

 tehnilise ekspertiisi tasud (nt kinnisvara ekspert, kes hindab ostetava hoone seisukorda);

 finantsekspertiisi tasud (nt konsultatsioonifirma, kes koostab rahastamisplaani varustuse

ostmiseks).

6.5.4 Eksperditasude tõendamiseks peab esitama:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 pakkumused;

 lepingu;

 arve;

 üleandmise-vastuvõtmise akti;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõtte arve tasumise kohta6.

5 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus 6 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus

15

6.6 AVALIKUSTAMISEGA SEOTUD NÕUETEST TULENEVAD KULUD

6.6.1 Kui avalikustamisnõuete täitmisega seotud kulud soovitakse kanda projektist, peab need

projekti eelarves ette nägema.

6.6.2 Kulud, mis on vajalikud EL-i ja SiM-i kaasrahastamisega seotud avalikustamise nõuete

täitmiseks, näiteks EL-i ja SiM-i logode kasutamisega seotud kulud, kaasrahastamist

tähistava tahvli tootmine ja paigaldamine, on abikõlblikud otseste kuludena.

6.6.3 SiM leevendab avalikustamise nõudeid, kui projektiga seotud teave on seadusest

tulenevalt piiratud selle konfidentsiaalse iseloomu tõttu, eelkõige seoses julgeoleku,

avaliku korra, kriminaaluurimiste ja isikuandmete kaitsega.

6.6.4 Täpsemad avalikustamise, läbipaistvuse tagamise ja info levitamisega seotud

kohustused sätestatakse toetuslepingus.

6.6.5 Avalikustamise kulude tõendamiseks peab esitama:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 pakkumused;

 lepingu;

 arve;

 üleandmise-vastuvõtmise akti;

 foto avalikustamise nõuete täitmisest;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõtte arve tasumise kohta7.

7. KAUDSED ABIKÕLBLIKUD KULUD

7.1 Projekti kaudsed abikõlblikud kulud on kulud, mida ei ole võimalik määratleda projekti

rakendamisega otseselt seotud kuludena, kuid toetavad projekti tegevuste elluviimist. 7.2 Kontorivarustuse ja -tarvete, külaliste vastuvõtmisega ja teenustega [nt sideteenused,

post, kontori koristamine, kommunaalkulud, töötajate koolitus (v.a, kui koolitus on

projekti peamine eesmärk), personaliotsing jms] kaasnevad kulud on kaudsed kulud.

7.3 Kaudsed kulud võivad olla maksimaalselt 2,5% otseste abikõlblike kulude

kogusummast. Kaudsete kulude osakaal määratakse toetuslepingus. Organisatsioonid,

mis saavad tegevustoetust ELi eelarvest, ei saa lisada kaudseid kulusid projekti

eelarvesse.

7.3 Kaudsed kulud hoitakse minimaalsed ja need ei tohi kajastuda projekti eelarves

samaaegselt ühegi otsese kulu real. Taotleja planeerib projekti eelarvesse kaudsetele

kuludele kavandatud summa, eraldi kuluartikleid välja tooma ei pea. Täpsema teabe

kaudsete kulude kohta esitab taotleja toetuse taotluses. 7.4 Lõpparuandes deklareeritud kaudsed kulud ei tohi ületada toetuslepingus määratud

abikõlblike otseste kulude protsenti, st kui otsesed kulud võrreldes planeeritud eelarvega

vähenevad, peab proportsionaalselt vähendama ka kaudseid kulusid. 7.5 Kaudsete kulude hulka ei saa arvata abikõlbmatuid kulusid. Kaudseid kulusid tõendavaid

7 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

16

dokumente ei pea aruandlusega esitama, kuid toetuse saaja peab neid säilitama

toetuslepingus sätestatud perioodi jooksul, kuna neid võidakse kontrollida.

8. ABIKÕLBMATUD KULUD

8.1 Abikõlbmatud on muu hulgas järgmised kulud:

 käibemaks (v.a juhul, kui toetuse saaja on selle tegelikult ja lõplikult tasunud ning saab

tõendada, et ei saa seda tagasi)8;

 hoonestamata maa ostmine;

 kui maa on vajalik projekti rakendamiseks, hoonestatud maa ostu summa, mis ületab

10% asjaomase projekti abikõlblikest kogukuludest;

 kasum kapitalilt;

 võlg ja võla teenindamise tasud, intressid, viivised;

 eraldised kahjudeks või tulevasteks kohustusteks;

 trahvid, rahalised karistused, kohtukulud;

 toetuse saaja deklareeritud ja mõne muu EL-i, välisabi või riigieelarvest toetust saava

projekti või programmi raames kaetud kulud;

 kindlustusettevõtete teenustega kaasnevad kulud;

 kindlustusmaksed (v.a kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-, tööandja

vastutuskindlustusmaksed ja töötasuga kaasnevad kindlustusmaksed);

 projekti rakendamises osalevate ametnike/töötajate tööjõukulude osa, mis ei ole seotud

ISF-i rakendamisega;

 projekti rakendamises osalevate ametnike/töötajate tööjõukulud, kui nad täidavad

ülesandeid, mis kuuluvad nende tavaliste töökohustuste hulka;

 organisatsiooni juhtimisega seonduv tööjõukulu;

 hüvitised (v.a seaduslikud haigushüvitised, mida kannab tööandja ja mida

sotsiaalkindlustusskeem ei tagasta);

 vahendajate või konsultantide alltöövõtt, mille puhul tasu määratletakse protsendina

projekti kogukuludest (v.a juhul, kui toetuse saaja põhjendab selle maksmist töö või

osutatud teenuste tegeliku väärtusega);

 mitterahalised sissemaksed;

 muud abikõlblikkuse reeglitega vastuolus tehtud kulutused, sealhulgas ülemäärased ja

ebamõistlikud kulutused, üksnes projekti töötajate meelelahutusele tehtud kulutused

[mõistlikud kulud külaliste ühisüritustel, mis on projekti käigus õigustatud (nt projekti

lõpu tähistamine, juhtrühma koosolekud jms), on lubatud].

9. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE JA KONTROLLIMINE

9.1 Dokumente säilitatakse vastavalt toetuse saaja sisemisele korrale kas paberkujul või

digitaalselt. Säilitatud dokumentide põhjal peab olema võimalik tuvastada kulu

abikõlblikkust.

9.2 Toetuse saaja peab toetuslepingus sätestatud tähtaja lõpuni alles hoidma ja

kontrollorganitele kättesaadavaks tegema kõik projektiga seotud dokumendid, eelkõige:

 raamatupidamise sise-eeskirjad ja asjaajamise kord;

 projekti raamatupidamise väljavõte;

8 Maksu- ja Tolliameti tõend

17

 tööjõukuludega seotud dokumendid, sealhulgas lepingud, palgaarvestuse dokumendid,

tööajatabelid, puhkusetasude arvestamise käskkirjad, korraldused jms;

 teenuste osutamist, tööde tegemist või asjade ostmist tõendavad dokumendid, sealhulgas

lepingud, üleandmise-vastuvõtmise aktid, teenuse osutaja, tööde teostaja või tarnija

esitatud arved ja saatelehed jms;

 väljamakseid tõendavad dokumendid, sealhulgas maksekorralduste koopiad,

arvelduskonto väljavõtted;

 hangetega seotud dokumendid, sealhulgas hankedokumentatsioon, lepingud, aktid jms;

 tegevusi tõendavad dokumendid, sealhulgas üritusel osalejate nimekirjad, koolituste ja

seminaride materjalid, koosolekute protokollid ja memod jms;

 projektiga seotud dokumentatsioon (toetuse taotlus, taotluse rahuldamise otsus,

maksetaotlused, haldusotsus, toetusleping, aruanded, koosolekute protokollid, memod);

 projektiga seotud oluline kirjavahetus;

 muud dokumendid.

9.3 Toetuse saaja ja partnerid peavad võimaldama VA-l, AA-l ning nende volitatud isikutel

ja asutustel ning EK-l, Euroopa Kontrollikojal, Euroopa Pettustevastasel Ametil või

nende volitatud isikutel ja asutustel kontrollida toetuse kasutamisega seotud dokumente

ja projekti tegevusi ning tulemusi projekti toimumise ajal ning seitsme aasta jooksul

pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva.

9.4 Kui auditi või mõne muu kontrolli käigus ilmneb, et toetuse saajal puudub kulu tõendav

dokumentatsioon, loetakse see kulu abikõlbmatuks. Puudulikult vormistatud

dokumentide korral võib kontrollija tunnistada nendega seotud kulud abikõlbmatuteks.

Väiksemate vigade puhul aktsepteeritakse arvetele lisatud selgitusi või õiendeid. Kui VA

tunnistab projekti jooksul või pärast projekti toetuse saaja poolt abikõlblikuna

deklareeritud kulud abikõlbmatuks, peab toetuse saaja tegema raamatupidamises

paranduse.

9.5 Kui pärast lõpparuande kinnitamist avastatakse kontrollide käigus rikkumine, esitatakse

toetuse saajale toetuse ja kaasfinantseeringu tagasinõudmise otsus. Sellisel juhul pikeneb

dokumentide säilitamise kohustus vähemalt seitse aastat alates päevast, mil toetuse saaja

tagastab toetuse ja kaasfinantseeringu SiM-ile.

9.6 Toetuse saaja vastutab kaasatud partnerite projektiga seotud dokumentide säilitamise

eest.

18

9.7 LISA 1. Tööajatabeli/üleandmise-vastuvõtmise akti näidis

Tööajatabel/Üleandmise-vastuvõtmise akt

Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi:

Kuupäev Töö kirjeldus Projektiga projekti tunnus seonduv töö (tundi)

KOKKU

Töötunnid kokku

Kinnitan, et tabelis esitatud andmed on õiged ning ülalnimetatud tööd ja tegevused on nõuetekohaselt tehtud. Allkiri: Kuupäev: Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi: Kinnitan, et ülalnimetatud tööd ja tegevused on käsundiandja poolt kontrollitud ning vastu võetud9. Projektijuht või vahetu juht / Allkirjaõiguslik isik10. Allkiri: Kuupäev: Ees- ja perekonnanimi:

9 Kursiivis tekst lisada ainult käsunduslepingu üleandmise-vastuvõtmise aktile. 10 Tööajatabeli allkirjastavad isik, kelle tööaega tabel kajastab, ning projektijuht (projekti rakendamise eest

vastutav isik). Projektijuhi tööajatabeli allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik. Üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastab teenuse osutamise lepingus nimetatud allkirjaõiguslik isik.

19

9.8 LISA 2. Sõidupäeviku näidis 1

SÕIDUPÄEVIK Asutuse nimi:

Sõiduki omanik:

Sõiduki registreerimisnumber:

Sõiduki kasutaja nimi:

Projekti pealkiri ja tunnus:

Kuupäev Sõidu sihtkoht ja eesmärk

Hodomeeter Teekonna pikkus

(km) Algnäit Lõppnäit

Teekonna pikkus kokku (km):

1 km hind* (EUR):

Kogukulu (EUR):

Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged. Koostaja nimi, amet.

Kuupäev Allkiri

Projektijuht või vahetu juht11 Kuupäev Allkiri

* Kuni 0,3 eurot, kui asutusesiseses korras ei ole sätestatud madalamat piirmäära.

11 Projektijuhi sõidupäeviku allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik.

20

9.9 LISA 3. Sõidupäeviku näidis 2

Sõidupäevik (keskmise kütusekulu põhine)

Asutuse nimi:

Sõiduki omanik:

Sõiduki registreerimisnumber:

Sõiduki kasutaja nimi:

Projekti pealkiri ja tunnus:

Keskmine kütusekulu 100 km kohta:

Kuupäev Sõidu sihtkoht ja eesmärk

Hodomeeter Kütuse

liitri hind

Teekonna pikkus (km)

Kokku* Algnäit Lõppnäit

0

0

0

0

0

0

0

Sõidukulu kokku 0

Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged. Koostaja nimi, amet

Kuupäev Allkiri

Projektijuht või vahetu juht12 Kuupäev Allkiri

* läbitud teekond/keskmine kütusekulu 100 km kohta x kütuse liitri hind

12 Projektijuhi sõidupäeviku allkirjastab tema vahetu juht.

1

SISEJULGEOLEKUFONDI RIIKLIK PROGRAMM

Programmi teksti tõlgendamisküsimuste korral on ülimuslik programmi ingliskeelne

tekst.

Juhtimis- ja kontrollisüsteemide eest vastutavad pädevad asutused

Asutus Asutuse nimetus Asutuse juht Aadress E-posti aadress Määramise

kuupäev

Delegeeritud

tegevused

Vastutav

asutus

Siseministeeriumi

välisvahendite

osakond

Kantsler Pikk 61

Tallinn

info@siseminist

eerium.ee

02.06.2015

Auditee-

rimis-

asutus

Siseministeeriumi

siseauditi osakond

Siseminister Pikk 61

Tallinn

info@siseminist

eerium.ee

Juhtimis- ja kontrollisüsteem

Juhtimis- ja kontrollisüsteemi on kirjeldatud Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) rakendamise

protseduurireeglites. Süsteemi loomisel võetakse aluseks üldprogrammi „Solidaarsus ja

rändevoogude juhtimine“ juhtimis- ja kontrollisüsteem. Siseministeeriumi välisvahendite

osakond täidab vastutava asutuse (edaspidi VA) kohustusi, VA juht on kantsler.

Siseministeeriumi siseauditi osakond täidab auditeerimisasutuse (edaspidi AA) kohustusi,

asutuse juht on siseminister. VA ja AA täidavad põhiõigusaktides määratud ülesandeid,

delegeeritud asutust ei kasutata.

CCI 2014EE65ISNP001

Nimi Sisejulgeolekufondi Eesti riiklik programm

Versioon 2.0

Esimene aasta 2014

Viimane aasta 2020

Abikõlblik alates 01.01.2014

Euroopa Komisjoni

otsuse number

C(2017)5504

Euroopa Komisjoni

otsuse kuupäev

31.07.2017

1. KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE

Perioodil 2013–2015 koostatud Eesti mitmeaastane programm ISF-i rakendamiseks toetab

järgmistes riiklikes strateegiates seatud eesmärkide saavutamist: „Eesti turvalisuspoliitika

põhisuunad aastani 2015“ (edaspidi TPPS), „Eesti julgeolekupoliitika alused“,

„Uimastitarvitamise vähendamise programm 2013–2016“, „Kriminaalpoliitika arengusuunad

aastani 2018“, „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2011–2015“ peatükk „Turvaline Eesti“,

Siseministeeriumi valitsemisala arengukava (edaspidi VAAK), „Välisministeeriumi arengukava

2013–2016“, „Rahandusministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2014–2017“. 2017.

aasta seisuga on mõne nimetatud arengukava periood lõppenud ning on kehtestatud uued, mille

eesmärgid on eelnevate strateegiatega kooskõlas, nt „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“,

„Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020“, „Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2016–

2

2019“ peatükk X „Siseturvalisus ja õigusruum“, „Välisministeeriumi arengukava 2017–2020“,

ent edaspidises tekstis nendele viidatud ei ole. Programmis kavandatud meetmete tulemusena

peab paranema riiklik võimekus viisade, välispiiri valvamise ja piirikontrolli,

kuritegevusevastase võitluse ning kriisiohje valdkonnas.

Viisade valdkonnas kavandatud meetmete oodatavad tulemused on Euroopa Liidu

viisainfosüsteemi (edaspidi VIS) ja riikliku viisaregistriga seotud arenduste lõpuleviimine.

Oluline on muuta viisa andmise kooskõlastamine jätkusuutlikumaks, luues tervikliku

infosüsteemi. Infosüsteem aitab viisade kooskõlastamist kiirendada, tagada parema kontrolli ja

vastavuse ühtsetele põhimõtetele. Viisamenetluse valdkonnas on prioriteet tagada kõrge

kvaliteediga sõrmejäljefailide edastamine VIS-i kesksüsteemi. Viisamenetlusega tegelevate

konsulaarametnike amortiseerunud arvutite väljavahetamine kindlustab tõhusa ja operatiivse

viisamenetluse. Ametnike koolitamise eesmärk on aidata kaasa Euroopa Liidu (edaspidi EL)

ühise viisapoliitika elluviimisele.

Välispiiri valvamise ja piirikontrollide võimekuse tõstmiseks on programmis kavandatud

mitmeid meetmeid. Meetmed panustavad Euroopa piiride valvamise süsteemi (edaspidi

EUROSUR), piirikontrollis ja -valves infovahetamise parandamisse, EL-i ühistele standarditele

vastava välispiiri kontrolli tagamisse ning Schengeni õigustiku ühtsesse kohaldamisse. Suur osa

meetmetest toetab ja laiendab olemasolevat riiklikku võimekust hallata välispiire.

Programmist rahastatavate meetmete oodatavad tulemused kuritegevusevastase võitluse

valdkonnas on tõsta raskete varjatud ja organiseeritud kuritegude menetlusvõimekust, muuta

kuritegude avastamine ja lahendamine tulemuslikumaks (sh tõhustada finantsuurimisi),

suurendada salakauba avastamise võimalusi, tõhustada terrorismi ennetamist ja teavitada

avalikkust inimkaubanduse erinevatest vormidest. Ülalnimetatud eesmärkide saavutamist

toetavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) arendused, sh infovahetuse

parandamine.

Elanikkonda ohustavate riskide ja kriiside ennetamiseks ning nende vastu võitlemiseks

keskenduvad programmi meetmed keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaainete

(edaspidi CBRN) valdkonnaga seotud võimekuse tõstmisele ja pommiohu kõrvaldamisele ehk

demineerimisvaldkonnale. Varajase hoiatamise eesmärki panustavate meetmete oodatavad

tulemused on uuendada kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi (inimtegevusest tingitud

kriis), parandada elutähtsa teenuse osutajate kriitiliste infosüsteemide vastu suunatud

küberrünnete tõrjumise võimekust ning tõsta kriisiolukordade ja ressursimahukate sündmuste

lahendamise võimekust. Meetmete kaudu soovitakse suurendada ka demineerimissündmustega

seotud ohu- ja riskihinnangute andmise võimekust ning suutlikkust hinnata julgeolekuriske ja

juhtida kriise.

2. LIIKMESRIIGI LÄHTEOLUKORD

Kokkuvõte liikmesriigi hetkeolukorrast (2013, a detsembri seisuga) fondi jaoks

asjakohastes valdkondades

EL-i välispiiri valvatakse maismaal ning merealadel kordonite baasil patrullidega ja

seiresüsteemidega. Välispiiri maismaapiiri osa on osaliselt kaetud elektroonilise ja tehnilise

valvega. Välispiiri mereala jälgimiseks ja objektide avastamiseks on kasutusel

mereseiresüsteem (20 radarit).

3

Tehnilise valveta piirilõikudel valvatakse patrull- ja vaatlustegevusega. Piiripunktidevahelist

ala valvatakse kordonite ja teenistuskohtade põhiselt. Patrullimise intensiivsus sõltub

piirilõigule antud ohuhinnangust. Patrullimiseks merel on kasutada viis patrull-laeva, neli

helikopterit ning kolm patrull-lennukit. Piiriveekogudel kasutatakse patrullimiseks kaatreid,

mootorpaate ja hõljukeid. Enamik vee- ja maasõidukitest, sh eritransport, on hangitud Schengen

Facility (edaspidi SF) toel ja on praeguseks amortiseerunud. Vana varustuse hooldus- ja

remondikulud on suured. Nende sõidukite asendamine on vajalik, et parandada piirijuhtumitele

reageerimise valmisolekut ja tagada patrullimise võimekus. Väheneva tööjõu (personal) tõttu

on uute sõidukitega saavutatav patrullide mobiilsus oluline, kuna ebaseaduslikult piiri ületavad

isikud kasutavad tihti sõidukeid. Raskesti läbitaval maastikul ja keerulistes

ilmastikutingimustes (jää, lumi, vihm) patrullimiseks on vaja eritransporti (maastikusõidukid,

mootorsaanid, maastikujalgrattad jne).

Välispiiril on 43 rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkti, millest 29 paiknevad mere- ja

piiriveekogude sadamates, seitse lennujaamades, kolm maanteelõikudel, kaks raudteejaamades

ning kahes piiripunktis on piiri võimalik ületada ainult jalgsi. 2013. aastal oli piiri ületanud ja

piirikontrolli läbinud inimeste arv 8 142 176. Olemasolev piirikontrolli varustus, mis on

soetatud suuresti enne 2007. aastat, on vaja välja vahetada ja vaja on soetada lisavarustus

esimese ja teise astme piirikontrolliks. Piiripunktide ja kordonite võimekust dokumentide

kontrollimisel peab tõstma. Uus varustus tõstab piirikontrollitegevuste kvaliteeti, panustab

ebaseaduslike piiriületusjuhtumite lahendamisse ning seega tagab turvalisuse välispiiril ja

sujuva välispiiri ületuse kooskõlas Schengeni õigustikuga. 2013. aastal oli piiril 128

ebaseaduslikku sisse- ja läbirände juhtumit. Sagenenud on salakauba üle piiri toimetamised,

kus ebaseaduslikku piiriületust ei toimu ja vedajad annavad või viskavad kauba üle piiri.

Eesti panustab aktiivselt EL-i välispiiri valvamisse ja Frontexi koordineeritavatesse

ühisoperatsioonidesse. 2013. aastal osales operatsioonidel 71 Eesti eksperti panustades 2260

operatsioonipäevaga; lennuk panustas 30 päeva ja vaatlusbuss 2018 päeva Bulgaarias ja

Kreekas. 2012. aasta novembris liitus Eesti EUROSUR-iga.

Valdkonna arendamist on rahastatud muu hulgas Välispiirifondi (edaspidi VPF), Euroopa

naabrus- ja partnerlusinstrumendi, SF-i ja Phare programmi rahaliste vahenditega. VPF-i

toetust kasutati Eesti SIS kesksüsteemi (E-SIS), SIRENE töövoosüsteemi ning nendega seotud

asutusesiseste infosüsteemide uuendamiseks ja käivitamiseks seoses infovahetusega SIS II

raames. Lisavajadused puudutavad SIS II-ga seotud riiklike infosüsteemide arendamist. VPF-i

toetusega rahastati ka piirikontrolli infosüsteemi tarkvara ja andmebaasi platvormi vahetust

ning valmisolekut tulevikus Entry/Exit süsteemiga (EES) liideste loomiseks.

Valdkonna arendamine lähtub riiklikest strateegiatest: TPPS ja igal aastal uuendatav VAAK.

Eesti läbis edukalt Schengeni hindamised. 2012. aastal hinnati Eesti õhu- ja merepiiri ning

2013. aastal maismaapiiri. Hindamisraportite kohaselt on piirikontrolli- ja piiride valve

tehnilised seadmed Eestis tasemel, mis võimaldavad piirivalvuritel täita oma tööülesandeid

tõhusalt. Lisaks märgiti, et pidev seiresüsteemide täiendamine ja uuendamine tagab nõutud

tasemel välispiiri turvalisuse.

Välisministeeriumis (edaspidi VM) tegeleb viisküsimustega praegu 128 töötajat (66 konsulit,

16 välislähetuses tehnilist töötajat ja 46 kohalikku ametnikku). Ühise viisapoliitika elluviimise

ning Schengeni õigustiku korrektseks ja ühtseks kohaldamiseks on vajalikud valdkonnaga

seotud konsulaar-, politsei- ja piirivalve- ning Siseministeeriumi (edaspidi SiM) ametnike

4

ühiskoolitused, mida ei ole varem korraldatud. Aastatel 2006–2008 ja 2012 toimusid

üldseminarid kõikidele konsulaarametnikele, aastatel 2009–2011 toimusid viisamenetlustega

tegelevate välisesinduste konsulaarametnike regionaalsed koolitused. Varem

ametkondadevahelist tõhusat koostööd edendavat koolitust ei ole läbi viidud, samas kasvab

viisataotlejate arv 1520% võrra aastas (Eesti 24 välisesinduses menetleti 202 303

viisataotlust), see eeldab viisamenetlustes uuenduslikumat ja professionaalsemat lähenemist, sh

ametkondade läbimõeldud koostööd.

Viisamenetluses kasutatav arvutipark on vananenud ja seda on vaja uuendada. Pidevalt kasvav

viisataotluste arv on katsumus. Suurem osa arvutitest on soetatud aastal 2005 või 2006. Praegu

kasutusel olevate arvutitega võib väheneda viisamenetluse operatiivsus ning andmebaaside

kasutamine isikute tuvastamisel muutub keeruliseks. Varem on arvutiparki uuendatud SF-i

rahaliste vahenditega.

Eesti ühines VIS-iga 2011. aastal ja võttis süsteemi kasutusele kõigis viisasid väljastavates

välisesindustes. Eesti järgib globaalset VIS-i juurutamise ajakava, lõpetab edukalt VISMail2

projekti ja on valmis VISMail2 kasutuselevõtmiseks VIS-i juurutamise lõppedes.

Ühtse viisapoliitika toetamiseks ei olnud muid ressursse 2013. aastal ette nähtud. Viisade

väljastamisega seotud administratiivkulusid rahastatakse riigieelarvest. Eesti VPF-i riiklikust

programmist viisapoliitika tegevusi ei rahastatud.

Võitlus narkokaubitsemisega on prioriteet. 2013. aastal tuvastati 1019 narkootikumidega seotud

kuritegu. Kriminaalpolitseile on eraldatud lisaraha, et keskenduda raskele kuritegevusele ja

narkootikumidega seotud organiseeritud rühmitustele. Eraldi tähelepanu pööratakse kangete ja

eriti kangete uimastite kättesaadavuse raskendamisele, et vähendada uimastisurmasid. 2013.

aasta alguses tegutsema hakanud narkokuritegudele spetsialiseerunud üksuse ülesanne on

tegeleda esmatasandi narkokaubitsejatega ja narkoainete tänavamüügist kõrvaldamisega.

Narkovastase võitluse taktikat on seoses tänavadiilerite ja organisaatoritega muudetud.

Korrakaitse-, kriminaalpolitsei ja piirivalveüksuste omavahelises tööjaotuses ja koostöös on

tehtud muudatusi. Koostööd partneritega on tõhustatud (nt Maksu- ja Tolliamet). Koostöö

tulemusena on ühtlustatud nende piiriületajate profileerimist, kes võivad tegeleda

narkosalakaubaveoga.

2013. aastal hakati välja töötama uimastitarvitamise vähendamise poliitika valget raamatut,

mille valitsus 2014. aastal heaks kiitis. Tegemist on poliitikadokumendiga, mis on teaduspõhine

suunis iga-aastase narkomaania valdkonna tegevuste planeerimiseks ning tugineb Euroopa

Liidu narkostrateegiale (2013–2020), teiste riikide uimastistrateegiatele, teaduskirjandusele

ning põhjalikele konsultatsioonidele valdkonna ekspertide ja teenuste pakkujatega Eestis.

Keskendutakse uute psühhoaktiivsete ainete jälgimiseks uue varajase hoiatussüsteemi

käivitamisele ja rakendamisele. 2013. aastal eraldati märkimisväärselt rahalisi vahendeid

keskkriminaalpolitsei menetlusvõimekuse tõstmiseks, sh narkokuritegude menetlemiseks, ning

sõiduvahendite hankimiseks. Narkokuritegude üksuse politseinikele korraldati mitmeid

täienduskoolitusi. 2013. aastal toimus 43-le Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA)

ametnikule mõeldud narkootikumidega seotud koolitusüritust 14 teemal, 507 PPA ametnikku

osales kokku 4905 akadeemilist tundi. Seni narkokuritegevuse valdkonnas EL-i ja teistest

fondidest rahalisi vahendeid taotletud ei ole.

2014. aasta alguses loodi keskkriminaalpolitsei koosseisu majanduskuritegude büroo. Büroo

eesmärk on intensiivne raskete majanduskuritegude vastane võitlus (ettevõtetega seotud

5

kuriteod, pankrotid, rahapesu, kelmused). 2012. aastal eraldati umbes 1,4 miljonit eurot

tulemustasudeks, vaatlustegevuseks ja uute ametnike värbamiseks, et võidelda raskete ja

varjatud kuritegude vastu. 2013. aastal eraldati samal eesmärgil peaaegu 700 000 eurot

andmebaaside arendamiseks.

2013. aasta alguses töötas kriminaalpolitseis 17 digitaaltõendite käitlemisega tegelevat

ametnikku. Arvestades andmemahte, ei ole olemasoleva ressursiga võimalik tagada

digitaaltõendite analüüsimiseks ja haldamiseks piisavat võimekust, see hakkab negatiivselt

mõjutama kuritegude väljaselgitamist ja lahendamist. Kuritegusid pannakse üha enam toime

internetis ning digitaalseid tõendeid sisaldavate andmekandjate arv on viimase kolme aastaga

Eestis kahekordistunud ja analüüsitavad andmemahud suurenevad iga aastaga. Lisaraha

riigisiseselt leitud ei ole, samuti ei ole saadud rahastust EL-i fondidest

Peaaegu kõiki PPA osutatavaid avalikke teenuseid on võimalik tagada ainult transpordivahendi

olemasolul. 1. jaanuari 2013. aasta seisuga oli PPA omandis olevate sõidukite keskmine vanus

kümme aastat, seega on suur hulk sõidukeid amortiseerunud ning need on vaja välja vahetada.

Enamik e-politsei seadmetest on vaja välja vahetada ning luua kaasaegne ja turvaline tehniline

platvorm (tarkvara lahendused mobiilseks kasutuseks), et tagada kogu PPA välitöö

operatiivsem juhtimine ja kiirem tegutsemine eri juhtumite korral ning neid ennetada.

Inimkaubandusega seotud kuritegude arv on kasvanud eeskätt alaealiste ekspluateerimise arvelt

(2013. aastal oli juhtumite arv 18). Varasematel aastatel on inimkaubanduse kuriteod seotud

prostituutide vastu suunatud vägivallaga. 2013. aastal kerkisid esile kuriteole sundimise

juhtumid, kus kurjategijad sundisid vägivalda kasutades ohvreid kuritegusid sooritama

(varastamine, uimastikaubandus). Üks probleemidest on ka inimkaubanduse

teavituskampaaniate puudus. Kampaaniaid on seni rahastatud 2000. aastate algul Nordic-Baltic

koostööprogrammist ja Norra toetuste 2009–2014 programmist „Kodune ja sooline vägivald“.

Ülalkirjeldatud valdkondade arendamine lähtub järgmistest riiklikest strateegiatest: TPPS,

VAAK, „Läänemere strateegia“, „Uimastitarvitamise vähendamise programm 2013–2016“,

„Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2011–

2015 peatükk „Turvaline Eesti“, „Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010–2014“.

Hetkeolukorra analüüsi kohaselt on Demineerimiskeskuses osutatavatest teenustest kõige

problemaatilisem CBRN valdkond puuduliku inventari ja reageerimisvõimekuse poolest.

CBRN ja demineerimisvaldkonnas kasutatavaid isikukaitsevahendeid ja tehnikat täiustatakse

pidevalt, ent tehnoloogia arenguga kaasaskäimine nõuab suuri investeeringuid, millel jaoks ei

ole eelarves raha kavandatud. ISF-ist taotletava multifunktsionaalse kompleksi, varustuse ja

demineerimise infosüsteemi DEMIS arenduse vajadused on nimetatud VAAK-i 2014–2017

prioriteetsetes tegevustes.

Demineerimiskeskuse eelarve oli 2011. aastal 1 596 324 eurot, 2012. aastal 2 127 308 eurot

ning 2013. aastal 2 050 890 eurot. Investeeringuteks ei olnud 2011. aastal võimalik rahalisi

vahendeid eraldada, 2012. aastal eraldati 201 918 eurot ja 2013. aastal 78 000 eurot. Suur osa

kasutuses olevast varustusest on saadud abi korras USA-st (alates 1998. aastast on USA

koostööpartnerid toetanud varustusega 4 743 815 USA dollari ulatuses). Raamprogrammist

„Turvalisus- ja vabaduste kaitse“ toetust saadud ei ole.

6

Demineerimisvaldkonna planeerimistegevus lähtub valdkonna strateegilistest suunistest, sh

VAAK-ist ja „Eesti julgeolekupoliitika alustest“, aastapõhistest tegevuskavadest ning muudest

valdkondlikest dokumentidest ja põhimõtetest, mida viivad ellu neli regionaalset pommigruppi

ning planeerimise ja keemia talitus.

2013. aastal reageeris Demineerimiskeskus 1 479 väljakutsele, tuvastati 3569 lõhkeainet ja 3

lõhkeseadeldist, pommitehnilisi kontrolle viidi läbi 71 korral ja reageeriti 29 CBRN

väljakutsele. 2009. aastal Eestis toimunud terrorismivastase võitluse hindamismissioonil

pidasid väliseksperdid Eesti üheks suuremaks sisejulgeolekuprobleemiks teise maailmasõja

aegse lõhkeaine kättesaadavust. Hinnanguliselt vähemalt 50% Demineerimiskeskuse teenuste

osutamise mahust on lahingumoona likvideerimise teenus (leidude arv ei ole vähenenud).

Hinnanguliselt on oodata olulist koormuse suurenemist Eesti EL-i eesistumise tõttu 2018.

aastal, kuna osa kohtumistest korraldatakse eesistujariigis, see tähendab Eestit külastavate

isikute profiili ning sündmusele omistatava tähtsuse tõttu võimalikult kõrgema riskiklassiga

perioodi.

7

3. PROGRAMMI EESMÄRGID

Erieesmärk 1  Toetus ühisele viisapoliitikale

TPPS-ist lähtuvas VAAK-is 2014–2017 on seatud valdkonna üldeesmärk: tagada inimeste ja

vara suurem turvalisus ning Eesti põhiseaduslik kord, sisemine rahu ja stabiilsus. Selle eesmärgi

saavutamiseks loetleb VAAK olulised tegevused, mille hulka kuulub muu hulgas piiriviisa

väljastamise teenus (välismaalaste seadus § 83 piiripunktis erandina viisa andmise või

andmisest keeldumise otsustab PPA). Viisa andmise kooskõlastamise teenuse tagamine ja VIS-

i jätkuarendused on samuti VAAK-is kavandatud tegevustena nimetatud. Viimased on seotud

ka perioodi 2014–2020 siseturvalisuse fondide kavandamise eesmärgil Euroopa Komisjoni ja

Eesti vahel peetud poliitikadialoogiga, mille käigus seati oodatavaks tulemuseks ja

rahastamisprioriteediks VIS-i täielik rakendamine ning vastavate riiklike infosüsteemide

arendamine.

VM-i arengukavas 2013–2016 püstitatud eesmärgid sisaldavad valmidust menetleda igal aastal

151 000 viisataotlust. Viisataotluste tõhus menetlemine ja kliendisõbralik viisataotlejate

teenindamine seati ka poliitikadialoogi käigus oodatavaks tulemuseks ühtse viisapoliitika

rakendamise valdkonnas. Rahastamisprioriteedina lepiti poliitikadialoogi käigus kokku

seadmete (arvutite) uuendamine ja konsulaarametnike koolitamine. Kulud on seotud Schengeni

viisade menetlemisega, mitte konsulaarteenustega üldiselt.

Riiklik eesmärk 1  Riigi suutlikkus

Viisamenetluses kasutavate VM-i ning PPA sõrmejäljeskannerite tarkvara ei tööta

operatsioonisüsteemil Windows 7. VIS-i sõrmejäljeskannerite ostmisega tagatakse

kvaliteetsete sõrmejäljefailide edastamine VIS-i kesksüsteemi, et viisamenetlust oleks võimalik

läbi viia vastavalt viisaeeskirja ja välismaalaste seaduse nõuetele (st hõivata sõrmejälgi) ka

pärast töökohaarvutite operatsioonisüsteemi Windows XP väljavahetamist Windows 7 vastu.

Schengeni viisamenetlusega tegelevate konsulaarametnike töökohtade arvutipargi uuendamine

on vajalik arvutite amortiseerumise tõttu ning selleks, et tagada tõhus ja operatiivne viisade

menetlemine.

Pärast viisade väljastamist piiril on PPA-l viisade väljastamise protsessis ka muid kohustusi.

Konsulaarametnikud on kohustatud kooskõlastama viisade väljastamise PPA-ga, et tuvastada,

kas esineb aluseid viisa väljastamisest keeldumiseks (ebaseaduslik migratsioon, võimalik

seotus piiriülese kuritegevusega, oht avalikule korrale). Praegu kasutatakse viisade väljastamise

kooskõlastamisel erinevaid infosüsteeme, et tuvastada võimalikud alused viisa väljastamisest

keeldumiseks. Praegu kasutatavad süsteemid ühendatakse ja selle tulemusena hakkab üks PPA

üksus kasutama viisade väljastamise kooskõlastamiseks ühte süsteemi.

Riiklikus viisaregistris on vaja lõpuni viia viisaeeskirja ja VIS-i rakendamisest tulenevad

arendused.

Rahastamisprioriteedid

Riigieelarve ja EL-i rahalistest vahenditest toetatakse järgmisi peamisi meetmeid:

1) viisamenetluses kasutatavate VIS-i sõrmejäljeskannerite soetamine;

2) Schengeni viisade menetlemisega tegelevate välisesinduste konsulaartegevusteks

kasutatavate arvutite uuendamine;

8

3) infosüsteemide arendused (viisade kooskõlastamine);

4) viisaeeskirja ja VIS-i jätkuarendused viisaregistris.

Tulemused

 Ühtne Schengeni viisade kooskõlastamise süsteem.

Olenevalt vajadustest ja olemasolevatest vahenditest võidakse kaaluda muid meetmeid.

Riiklik eesmärk 2  Liidu acquis

Välisesinduste, VM-i, SiM-i ja PPA ametnikud vajavad koolitusi, mis toetavad ühise

viisapoliitika elluviimist ning Schengeni õigustiku korrektset ja ühtset kohaldamist. Üks

asutuste ühiskoolituse eesmärkidest on tõhustada teabe haldamist ning ametkondadevahelist ja

-sisest suhtlemist. Vajalikud on teadmised ametkondade valdkondadest, mis nii otseselt kui ka

kaudselt omavahel haakuvad. Ühiskoolitused soodustavad ametkondadevahelist infovahetust ja

parandavad koostööd, aidates paremini tagada Schengeni õigustiku ühtse kohaldamise ja ühise

viisapoliitika elluviimise.

Koolitusel osalevate ametnike teadlikkus suureneb. Koostatakse koolitustel käsitletud teemasid

kajastav parimate konsulaarkoostöö praktikate käsiraamat, mida saab kasutada laiem sihtrühm

pikema perioodi jooksul. Käsiraamatus kirjeldatakse Eesti ametkondade võimalikke nõrkuseid

EL-i ühise viisapoliitika rakendamisel ning Schengeni õigustiku korrektsel ja ühtsel

kohaldamisel ning pakutakse lahendusi.

Ametkondade vahel tekib uus koostöövorm, mis eeldatavasti aitab kaasa parimate praktikate

rakendamisele ametnike töös.

Rahastamisprioriteet

Järgmist meedet toetatakse riigi ja EL-i rahalistest vahenditest.

Konsulaar-, PPA ja SiM-i ametnikele korraldatakse ühiskoolitusi, mis toetavad EL-i ühise

viisapoliitika elluviimist ja Schengeni õigustiku ühtset kohaldamist koolitusel osalevates

ametkondades.

Prioriteetsed teemad on näiteks:

 EL-i ühise viisapoliitika rakendamine ja Schengeni õigustiku korrektne ja ühtne

kohaldamine, et tagada võrdne kohtlemine (kaasates ka idapartnerlusriikide ametkondi);

 võltsitud dokumentide tuvastamine;

 ebaseadusliku immigratsiooni riski hindamine;

 smugeldamine ja ebaseaduslik migratsioon;

 intervjueerimine ja profileerimine.

Meede on jagatud rahaliselt pooleks liidu viisade acquis ja välispiiride acquis prioriteedi vahel,

kuna meede panustab mõlema eesmärkidesse. Jaotamine tehakse osalejate peamiste ülesannete

põhjal (nt viisad või piir).

Olenevalt vajadustest ja olemasolevatest vahenditest võidakse kaaluda muid meetmeid.

9

Riiklik eesmärk 3  Konsulaarkoostöö

Selle eesmärgiga meetmeid ei ole kavas ISF-i programmi kaudu rahastada.

Kuna Eesti välisesinduste võrgustik on väike, on viisaesinduskokkulepete võrgustiku

laiendamine ja parem haldamine prioriteet, samuti püütakse neid kokkuleppeid ühtlustada, kui

võimalik. Eraldi ressursse ei ole riigieelarvesse sel eesmärgil kavandatud, kulud kaetakse

vahenditest, mis on ettenähtud VM-i igapäevaseks tegevuseks.

Erimeede 1  Konsulaarkoostöö

1. Eesti on partner erimeetmes „Consular Cooperation Mechanism“, milles Belgia on juhtiv

liikmesriik. Projekti eesmärk on luua Schengeni viisade menetlemisalane konsulaarkoostöö

mehhanismi ühiselt kokkulepitud kolmandates riikides. See mehhanism toetub kolmele

tegevussambale:

 EL-i liikmesriikide ühine viisade väärkasutuse, dokumentide võltsimise ja

ebaseadusliku rände alane riskide ja trendide hindamine pealinnades ja valdkonna

tasemel;

 ühiste dokumentide kontrollimisega tegelevate ametnike või dokumentide kontrolli

talituste lähetamine, et uurida Schengeni viisade taotlemisel esitatud informatsiooni

autentsust ja usaldusväärsust;

 liikmesriikide ja konsulaarpersonali ühine koolitamine kolmandatest riikidest saadetava

tõendava dokumentatsiooni kontrollimise teemadel, et analüüsida Schengeni viisade

väärkasutamise trende, tuvastada võltsitud isikut tõendavaid ja reisidokumente, samuti

kolmandate riikide ametnike ühine koolitamine, et soodustada Schengeni viisade

algdokumentide usaldusväärsust.

Eesti osaleb projekti partnerina ühistegevustes ühiselt kokkulepitud kolmandates riikides ja on

kaastoetusesaaja. Partneritevaheline rahalise panuse jaotus määratakse kindlaks projekti

alguses.

2. Meetme „Schengen House Ulanbaatar, Mongoolia“ juhtiv riik on Tšehhi Vabariik. Tšehhi

Vabariik esindab Eestit viisade väljastamisel Ulaanbaataris. Partnerriigid osalevad ainult

mittekulupõhiselt.

3. Meetme „Schengen Representation House in Kigali (Rwanda) and Bujumbura (Burundi)“

(seda juhib Belgia) peamine eesmärk on panustada nii viisataotlejatele parema teenuse

pakkumisse kui ka luua mastaabisääst taotluste menetlemisel ja viisade väljastamisel

riikides, kus Belgia esindab suuremat osa liikmesriike. Projektipartnerite vahel võidakse

luua kahepoolseid rakkerühmi, et laiendada ja standardiseerida esinduskokkuleppeid ning

võtta olemasolevate esinduskokkulepete osas järelmeetmeid. Partnerorganisatsioonid on

kaastoetusesaajad mittekulupõhiselt.

Meetme partnerid:

 osalevad aktiivselt kahepoolsetes rakkerühmades;

 määravad personali, et koolitada viisaagente ja kohalikku personali.

10

Erieesmärk 2  Piirid

TPPS-is on seatud järgmised eesmärgid: riigil on võimekus usaldusväärselt tuvastada Eestis

viibivad isikud, vähenevad illegaalselt Eestisse sisenemise ja Eestis viibimise võimalused.

Nimetatud eesmärkide täitmiseks on kavandatud: ühtlustada isikutuvastamise ja isikut

tõendavate dokumentidega seotud andmekogude ning isiku staatuse ja isikutuvastamisega

seotud menetlused, see suurendab illegaalse immigratsiooni ennetamisele, tõkestamisele ja

avastamisele suunatud tegevuste tulemuslikkust; tõsta merealadelt saadud info vahetamise

tulemuslikkust pädevate ametkondade vahel; ehitada välja välispiiri maismaapiiri, sh jõe- ja

järvepiir; tõhustada välispiiri maismaapiiri valvamist tehniliste seiresüsteemide abil ja

suurendada kaasaegse tehnoloogia kasutamist piirikontrolli läbiviimisel.

TPPS-ist lähtuv VAAK 2014–2017 seab valdkonna üldeesmärgi – tagada nii inimeste ja vara

suurem turvalisus kui ka Eesti põhiseaduslik kord, sisemine rahu ja stabiilsus. Selle eesmärgi

saavutamiseks loetleb VAAK olulised tegevused, mille hulka kuulub ka riigipiiri ebaseadusliku

ületamise ennetamine, avastamine ja tõkestamine. See tagatakse välispiiril

piiripunktidevahelistel aladel patrullimise ja vaatlustega, kasutades teenistuskoeri, tehnilisi

(elektroonilisi) vahendeid ja transpordivahendeid (sh õhusõidukid). Lähiaastate olulisim

arendus on EUROSUR. Lisaks on VAAK-is kavandatud öövaatlusseadmete ja

piirikontrollivahendite soetamine, õhusõidukite lisaseadmete ning täisautomatiseeritud

piirikontrollisüsteemide hankimine (ABC väravad (inglise keeles Automated Border Control

gates)), mida saab tulevikus kasutada e-piiride algatuse registreeritud reisijate programmi

jaoks. Välispiiri valvamise võimekust aitab VAAK-i kohaselt tagada amortiseerunud

maismaasõidukite ja veesõidukite väljavahetamine. Operatiivraadioside võrk tõhustab

piirikontrolli läbiviimist, selle jätkusuutlikkuse kindlustamiseks näeb arengukava ette täiendava

keskjaama ning seda toetava taristu soetamise.

Migratsioonijärelevalve valdkonna olulise tegevusena on VAAK-is nimetatud

migratsioonijärelevalve teenuse tagamine, sealhulgas võimekus viia aastatel 2014–2017 igal

aastal läbi vähemalt 800 kontrolltoimingut välismaalaste Eestis viibimise aluste täitmise

kontrollimiseks. Enamiku ebaseaduslikult riigis viibijatest moodustavad viisa väärkasutajad.

Strateegiates kirjeldatud eesmärgid, kavandatud tegevused ja fondist rahastatavad meetmed

sisalduvad suuresti ka Euroopa Komisjoni ja Eesti vahel peetud poliitikadialoogi tulemustes.

Riiklik eesmärk 1  EUROSUR

EL-i välispiiril valve tõhustamiseks on vaja soetada tehnilisi vahendeid: osta kaamerad ja

arendada mobiilset ehk teisaldatavat kaasaegsel tehnoloogial baseeruvat süsteemi, mis koosneb

andmevahetuse tarkvarast, kesksest juhtimissüsteemist ning mobiilsetest uue põlvkonna

sensoritest ühendatuna ühtsesse võrku.

Mehitatud patrullimine asendub järk-järgult tehnilise valvega, sellega suureneb

reageerimisvõimekuse vajadus. Seetõttu on eesmärk võtta kasutusele uudsed tehnilised

vahendid (varustus tuvastamiseks) ja paigaldada vastavalt piirilõigu eripärale tehnilised valve-

ja vaatlusseadmed, mis moodustavad integreeritud seiresüsteemi.

Mehitamata õhusõidukid (UAV-d) soetatakse piirivalvele lisaabivahenditeks ja neid

kasutatakse nagu muud patrullimisvarustust. Esialgu on kavas hankida akudega töötavad

multirootorid, mis on varustatud nii päeva- kui ka termokaameratega. Eesmärk on hankida

lõpptoode ning kõige olulisemad nõuded on seotud lennuaja, optika ja juhtimise lihtsusega (iga

11

piirivalvur peaks suutma seadet pärast koolitust kasutada). UAV-d ei vaja Eesti Lennuameti

luba, kui neid kasutatakse väljaspool õhkutõusmis- ja maandumistsoone1.

Ööpäevaringse patrullivõimekuse tagamiseks (sh pimedal ajal) on vaja välja vahetada

amortiseerunud öövaatlusseadmed.

Praegu kasutusel olevas serveriruumis on SiM-i valitsemisala IKT teenuseid toetav

infrastruktuur vananenud. IKT teenuste osutamiseks ning IKT süsteemide töökindluse ja

turvalisuse tagamiseks on vaja luua andmekeskus. Andmekeskuse uue serveriruumi arhitektuuri

ja riistvaraga väheneb riistvarast tulenevate tõrgete risk IKT teenustele.

Rahastamisprioriteedid Peamised meetmed on:

1) öövaatlusseadmed;

2) tehnilised vahendid välismaismaapiiri valvamiseks;

3) idapiiri seiresüsteemide integreerimine;

4) mehitamata õhusõidukid  umbes 90% rahastatakse ISF-i projekti raames (EL-i toetus

ja riiklik kaasfinantseering), umbes 10% riigieelarvest (kasutatakse ka tegevusteks, mis

ei ole ISF-ist abikõlblikud);

5) IKT süsteemide töökindluse ja turvalisuse tagamine.

Abikõlblikke valdkondi rahastatakse ISF-i rahalistest vahenditest, jagades rahastamise kahe

rahastamisvahendi vahel (sh riiklik kaasfinantseering). Mistahes abikõlbmatu osa rahastatakse

väljaspool ISF-i projekti riigieelarvest (mitmeotstarbelise kasutuse korral).

Tulemused

 Täielik vastavus ja valmisolek seoses EUROSUR-iga.

Olenevalt vajadustest ja olemasolevatest vahenditest võidakse kaaluda muid meetmeid.

Riiklik eesmärk 2  Teabevahetus

Piiriülese kuritegevuse ohjeldamiseks peab tõhustama võimekust lahendada rahvusvaheliste

liikuvate rühmituste toimepandud kuritegusid. Seoses üleminekuga Schengeni II põlvkonna

infosüsteemile (SIS II) on vaja teha süsteemiarendusi vastavalt EU-LISA (EL-i suuremahuliste

IT-süsteemide amet) soovitustele ja riiklikele vajadustele, kokkuvõttes suurendab see süsteemi

tulemuslikku kasutamist.

Piirivalveüksused kasutavad sidepidamiseks käsiterminale. Kagu-Eesti metsades on levi nõrk

ja patrullidel ei ole juhtimiskeskuste või teineteisega ühendust. Seetõttu peab sõidukid

varustama terminalidega, mis tagavad sidelevi ka juhul, kui operatiivraadiosidevõrgu töös on

rikkeid.

Merevalvekeskustesse (vahendite olemasolul ka piiripunktidesse) peab soetama tänapäevased

raadiojaamad, keskused ja veesõidukid tuleb varustada info- ja andmevahetuseks oluliste

andmebaasidega ning tõrkekindlate töövahenditega. Tegevuse tulemusena paraneb raadio- ja

andmeside.

1 Madalamal kui 500 jalga maa- või veepinnast

12

Operatiivraadioside parandamiseks on vaja operatiivraadiosidevõrgu tööala laiendada. Selleks

paigaldatakse lisatugijaamad, nendevahelised ühendused ja ühendatakse need olemasolevasse

ühtsesse võrku. Selle tulemusena on võimalik teha piirikontrolli paikades, kus

operatiivraadiosidevõrk ei toimi.

Rahastamisprioriteedid Peamised meetmed on:

1) SIS II kasutuselevõtmisega seotud tegevused;

2) piirivalve ja -kontrolli side- ja andmesideühenduse tagamine;

3) raadio- ja andmesidesüsteemid;

4) operatiivraadiosidevõrgu laiendamine  90% ulatuses on abikõlblik ISF-i projekti

raames (sh riiklik kaasfinantseering), jaotades meetme kahe rahastamisvahendi vahel,

ja 10% ulatuses väljaspool ISF-i projekti riigieelarvest, kuna operatiivraadiosidevõrku

kasutatakse 90% ulatuses kooskõlas ISF-i eesmärkidega (mitmeotstarbeline kasutus).

Olenevalt vajadustest ja olemasolevatest vahenditest võidakse kaaluda muid meetmeid.

Riiklik eesmärk 3  Liidu ühised normid

Sertifikaatide kesksüsteemi loomine võimaldab lisaks muudele isikuandmetele kontrollida

dokumendi kasutaja sõrmejäljekujutise vastavust tema esitatud dokumendile kantud

sõrmejäljekujutisele ning veenduda piirikontrolli tegemise ajal dokumendi ehtsuses. Süsteem

tagab praeguste isikutuvastamisvõimalustega võrreldes tunduvalt kõrgema turvalisuse ja

usaldusväärsuse, seega see peaaegu välistab võimaluse kasutada valeidentiteeti. ABC väravate

tõhusa toimimise eelduseks on samuti sertifikaatide jaotussüsteemi olemasolu.

EL-i kodanike piirikontrollis kiirema teenuse osutamiseks paigaldatakse suurema koormusega

piiripunktidesse ABC väravad.

Rahastamisprioriteedid Peamised meetmed on:

1) sertifikaatide jaotussüsteem (SPOC);

2) täisautomatiseeritud piirikontrollisüsteemid.

Tulemused

 Paigaldatakse ABC väravad.

Olenevalt vajadustest ja olemasolevatest vahenditest võidakse kaaluda muid meetmeid.

Riiklik eesmärk 4 - Liidu acquis

Ametnike ettevalmistus peab vastama EL-i ja Schengeni ühtses viisaruumis kehtestatud

tingimustele ning võimaldama rakendada uusi piirikontrollimeetmeid. Professionaalse

isikkoosseisu abil tagatakse sujuv piiriületus, ebaseaduslike piiriületuste tõkestamine ning

teenuste kõrge tase ja edasine arendamine.

Välisesinduste, VM-i, SiM-i ja PPA ametnikud vajavad koolitusi, mis toetavad ühise

viisapoliitika elluviimist ning Schengeni õigustiku korrektset ja ühtset kohaldamist. Üks

asutuste ühiskoolituse eesmärkidest on tagada parem teabe haldamine ning

13

ametkondadevaheline ja -sisene suhtlemine. Ühiskoolitused soodustavad ametkondadevahelist

infovahetust ja parandavad koostööd, aidates paremini tagada Schengeni õigustiku ühtset

kohaldamist ja ühise viisapoliitika elluviimist.

Koolitusel osalevate ametnike teadlikkus suureneb, samuti koostatakse Schengeni viisade alase

konsulaarkoostöö parimate praktikate käsiraamat. Uus koostöövorm riiklike ametkondade

vahel aitab kaasa parimate praktikate rakendamisele ametnike töös.

Rahastamisprioriteedid Peamised meetmed on:

1) PPA ekspertide koolituste korraldamine.

2) konsulaarametnike, PPA ja SiM-i ametnike ühiskoolituste korraldamine, mis toetavad

EL-i ühise viisapoliitika elluviimist ja Schengeni õigustiku ühtset kohaldamist

koolitusel osalevates ametkondades. Meede on jagatud rahaliselt pooleks viisade acquis

ja välispiiride acquis prioriteedi vahel, kuna panustab mõlema eesmärkidesse.

Peamised teemad on näiteks:

 EL-i ühise viisapoliitika rakendamine ja Schengeni õigustiku korrektne ja ühtne

kohaldamine, et tagada võrdne kohtlemine (kaasates ka idapartnerlusriikide ametkondi);

 võltsitud dokumentide tuvastamine;

 ebaseadusliku immigratsiooni riski hindamine;

 smugeldamine ja ebaseaduslik migratsioon;

 intervjueerimine ja profileerimine.

Teine meede on jagatud rahaliselt pooleks viisade acquis ja välispiiride acquis prioriteedi vahel,

kuna panustab mõlema eesmärkidesse. Jaotamine tehakse osalejate peamiste ülesannete põhjal

(nt piirihaldus).

Tulemus

 Koolitatakse 955 isikut.

Olenevalt vajadustest ja olemasolevatest vahenditest võidakse kaaluda muid meetmeid.

Riiklik eesmärk 5  Eesseisvad ülesanded

Selle eesmärgiga meetmeid ei ole kavandatud.

Riiklik eesmärk 6  Riigi suutlikkus

E-piiride pakett on üks olulisemaid algatusi Schengeni koostöö valdkonnas, see mõjutab

vahetult piirikontrollide tegemist ning võimaldab võtta senisest tõhusamaid meetmeid

ebaseadusliku sisserände ja piiriülese kuritegevuse ohjeldamiseks. Eesti seisukohalt on olulisim

EES-i käivitamine.

Migratsioonijärelevalves kasutatavat varustust on vaja uuendada. Migratsioonijärelevalve on:

1) üks kompensatsioonimeetmetest, et panustada sellise poliitika väljatöötamise, elluviimise ja

täitmise edendamisse, mille eesmärk on tagada igasuguse piirikontrolli puudumine mistahes

kodakondsusega isikute suhtes sisepiiride ületamisel, kuna sisepiiride ületamisel inimeste

suhtes kontrolli puudumise tõttu on võimalik ebaseadusliku migratsiooni risk suurem; 2) riigi

14

territooriumil võetav dokumentide turvalisuse ja identiteedi haldamisega seotud vajalik

lisameede, mida tehakse riskihinnangule tuginedes.

Lisaks puudub võimalus teha sõrmejälgede ja tähtnumbriliste andmete alusel päringuid VIS-i

välismaalase Eestis viibimise aluste kontrollimiseks ja isiku tuvastamiseks. Selleks luuakse

riigisisese infosüsteemi päringu tegemise funktsionaalsus.

Piirkontrolli toimingute kvaliteedi ja kiiruse tõstmiseks on vaja kaasaegseid kontrollivahendeid.

Tagamaks ühilduvus uute infosüsteemidega peab uuendama sõidukite arvutiparki.

Asendada on vaja amortiseerunud maismaa- ja veesõidukid (sh vajaduse korral varustus), et

paraneks tehniline valmisolek, sh raskesti läbitaval maastikul ja keerulistes oludes. Selleks, et

tagada kiirem reageerimine piirijuhtumitele ja ööpäevaringne valmisolek patrullimiseks,

uuendatakse helikopterite varustust.

Immigratsiooni sideohvitseride (ILO-d) tegevustes jätkusuutlikkuse tagamine on oluline, et

säilitada kolmandates riikides, nt Ukrainas, loodud sidemeid.

Rahastamisprioriteedid

1) e-piiride ettevalmistamine ja IT arendus;

2) migratsioonijärelevalve varustus ja piirikontrollivahendite uuendamine;

3) VIS-i päringute tegemise võimaluse loomine migratsioonijärelevalve menetlustes;

4) piirivalvevaldkonna arvutid;

5) patrullsõidukite väljavahetamine;

6) eritransport patrullimiseks raskesti läbitaval maastikul ja rasketes ilmastikuoludes;

7) veesõidukid;

8) helikopterite seadmete uuendamine;

9) ILO-de lähetamine.

Tulemused

 Lahendatud ebaseaduslike piiriületuste protsent – vähemalt tasemel 90%.

 Piiriületajate rahulolu piiriületuse kontrolliga – 86%.

 Tõstetakse piirikontrolli kvaliteeti.

Olenevalt vajadustest ja olemasolevatest vahenditest võidakse kaaluda muid meetmeid.

Erieesmärk 5  Kuritegevuse tõkestamine ja selle vastu võitlemine

„Eesti julgeolekupoliitika alused“ seab eesmärgiks ennetada ja tõkestada terrorismi selle kõigis

vormides, ennetada rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse mõju, tõkestada ebaseadusliku

tulu teenimist ja selle legaliseerimist. Rõhutatakse küberkuritegevuse tõkestamise olulisust

võitluses terrorismi ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega ning info- ja

sidesüsteemide toimimise ja finantsturvalisuse tagamist.

„Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“ kohaselt tekitab ühiskonnale kõige suuremat

kahju organiseeritud kuritegevus, sealhulgas majandus-, korruptsiooni-, küber- ja

inimkaubanduse kuriteod, mistõttu tuleb kõrgendatud tähelepanu pöörata nimetatud kuritegude

ennetamisele ning neile reageerimisele.

15

TPPS seab järgmised eesmärgid: terroriaktide ennetamise ja tõkestamise tõhustamine; Eesti

vastu suunatud luure- ja õõnestustegevuse ennetamise ning tõkestamise tugevdamine;

kriminaalsel teel saadud tulu konfiskeerimise tõhustamine.

VAAK 2014–2017 seab valdkonna üldeesmärgiks: tagada inimeste ja vara suurem turvalisus

ning põhiseaduslik kord, sisemine rahu ja stabiilsus. VAAK loetleb tegevused, mille hulka

kuuluvad korrarikkumiste lahendamine amortiseeruvate e-politsei seadmete väljavahetamise

kaudu, digitaalsete tõendite haldamise võimekuse suurendamine, raske narkokuritegevuse

vastase võitluse võimekuse tõstmine, kriminaaltulu tuvastamise ja jälitustegevuse võimekuse

suurendamine. VAAK-is seatud üldeesmärgi saavutamisele aitab kaasa IKT teenuste

arendamine ning operatiivraadioside võrgu jätkusuutlikkuse kindlustamine.

„Rahandusministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2014–2017“ näeb ette

tollikontrolli uute lahenduste kasutuselevõtu (sh automaatne numbrituvastussüsteem ANTS) ja

röntgenseadmete soetamise.

Strateegiates kajastatud eesmärgid ja ISF-ist rahastatavad meetmed on seotud poliitikadialoogi

käigus seatud prioriteetidega. Uus TPPS ja VAAK on pärast 2017. aastat kooskõlas ISF-i

riikliku programmiga.

Lepiti kokku uimastikaubanduse vastase võitluse rahastamisprioriteetides – toetatakse

narkootiliste ainete tuvastamistehnoloogia ja varustuse soetamisega seotud meetmeid ning

valdkonnaspetsiifilist koolitust. ISF-ist otsustati rahastada finantsuurimise tõhustamist raske ja

organiseeritud kuritegevuse valdkonnas, olemasolevate infotehnoloogiavahendite

ja -infrastruktuuri uuendamist, turvalistesse sidekanalitesse investeerimist küberjulgeoleku

tagamiseks. Õiguskaitsealase Euroopa koolituskavaga seotud rahastamine kaetakse

riigieelarvest.

Kriminaalluure võimekuse, narkopolitsei ja digitaaltõendite käitlemise võimekuse

suurendamine tagab umbes 20% keskkriminaalpolitsei teenistujate teadmiste ja võimekuse

kasvu.

Riiklik eesmärk 1  Kuritegevus  kuritegevuse tõkestamine ja selle vastu

võitlemine

Politseiametnike võimekuse parandamiseks on oluline vahetada välja amortiseerunud e-politsei

seadmed ja rahastada seotud IKT arendusi.

On vaja tõsta raskete varjatud ja organiseeritud kuritegude menetlusvõimekust, selleks viiakse

mobiilne positsioneerimissüsteem üle uuele platvormile, vahetatakse välja jälitussõidukid,

tõhustatakse digitaaltõendite käitlemist (sh koolitatakse umbes 18 ametnikku). Digitaaltõendeid

vajavad peamiselt varjatud ja organiseeritud kuritegude, sh lastevastaste kuritegude

menetlemisega tegelevad üksused. Eespool nimetatud tegevused panustavad ka tõhusamasse

finantsuurimisse FATF2 definitsiooni kontekstis.

Teadustöö tulemusena arendatakse tõenduslikku narkomeetrit, mis on võimeline

tõenduspõhiselt hindama narkootikumide tarvitamist enamate narkootiliste ainete gruppide

lõikes ja on abiks sündmuskohal. Arendusega tegelevad ülikooli teadlased ja võimalik lahendus

2 Financial Action Task Force

16

võib olla kapillaarelektroforeesi tehnoloogia. Samuti kavandatakse soetada kaasaegsed

narkoanalüsaatorid.

Salakauba avastamiseks on vajalik soetada seadmed soetamine ja paigaldada ANTS

tollikontrolli autosse.

Kuritegude avastamiseks ja lahendamiseks on oluline suurendada internetist ja infokandjatelt

asitõendite otsimise võimekust ning investeerida teenistujate turvalisuse tagamisse, soetades

seadmeid, mida saab kasutada kuriteo sündmuskohal või hädaolukordades. Vaja on tõsta

riskianalüüsi põhjal viisade väljastamise otsustega tegelevate ametnike kompetentsi ja täiustada

nende keeleoskusi.

IKT teenuste osutamiseks ning IKT süsteemide töökindluse ja turvalisuse tagamiseks on vaja

luua andmekeskus.

Rahastamisprioriteedid 1) E-politsei seadmete soetamine ja seotud IKT arenduste rahastamine;

2) digitaaltõendite käitlemise tõhustamine;

3) jälitussõidukite ostmine;

4) tõendusliku narkomeetri väljatöötamine;

5) narkoanalüsaatorite ostmine;

6) terminalseadmete asukoha tuvastamine ja jälitusvõimekuse parandamine;

7) portatiivsete röntgenseadmete soetamine;

8) tollikontrolli sõiduki jaoks ANTS-u soetamine;

9) julgeolekuohtude ennetamise ja kuritegude tuvastamise tarkvara;

10) investeeringud teenistujate turvalisusse;

11) terrorismi ennetamine;

12) araabia keele oskuste täiendamine;

13) IKT süsteemide töökindluse ja turvalisuse tagamine.

Abikõlblikke valdkondi rahastatakse ISF-i vahenditest, jagades rahastamise kahe

rahastamisvahendi vahel (sh riiklik kaasfinantseering). Mistahes abikõlbmatu osa rahastatakse

väljaspool ISF-i projekti riigieelarvest (meede 13).

Tulemused

 Terrorismi ennetamine on tõhusam.

 Politsei vahendid ja teenused on uuendatud ja kaasaegsed.

Olenevalt vajadustest ja olemasolevatest vahenditest võidakse kaaluda muid meetmeid.

Riiklik eesmärk 2  Kuritegevus – teabevahetus

Korrakaitse ja politsei sidepidamine on turvalisuse ja julgeoleku jaoks vajalikud igas

ühiskonnas. Politsei sidepidamise arendamine võimaldab korrakaitsel olla mobiilsem ja

sündmustele kiiremini reageerida.

Operatiivraadioside kättesaadavuse parendamiseks on vaja operatiivraadiosidevõrgu tööala

laiendada. Selleks paigaldatakse lisatugijaamad, nendevahelised ühendused ja ühendatakse

need olemasolevasse ühtsesse võrku. Selle tulemusena on võimalik täita politseikohustusi ja

tagada avalikku korda paikades, kus operatiivraadiosidevõrk praegu ei toimi.

17

Rahastamisprioriteet Operatiivraadiosidevõrgu laiendamist on 90% ulatuses abikõlblik rahastada ISF-i projekti

raames (sh EL-i toetus ja riiklik kaasfinantseering), jaotades meetme kahe rahastamisvahendi

vahel, ja 10% ulatuses väljaspool ISF-i projekti riigieelarvest, kuna 90% ulatuses kasutab

operatiivraadiosidevõrku SiM-i valitsemisala kooskõlas ISF-i eesmärkidega, kuid 10% ulatuses

teiste ministeeriumide valitsemisalad (mitmeotstarbeline kasutus).

Riiklikul tasandil lennureiside informatsiooni töötlemise üksuse (Passenger Information

Units -PIU) loomine, et arendada ja rakendada lennureiside broneeringuinfo süsteemi

(Passenger Name Record – PNR) vastavalt määruse (EL) nr 513/2014 artikli 4 lõikele 1(e).

Vajalike IT-lahenduste arendamine, et tõhustada liikmesriikidevahelist teabevahetust ja

koostöövõimet Euroopa Liidu või teiste liikmesriikide loodud IT-süsteemide ning

andmebaasidega

Olenevalt vajadustest ja olemasolevatest vahenditest võidakse kaaluda muid meetmeid.

Riiklik eesmärk 3  Kuritegevus – koolitus

Jälitustegevuse võimekuse tõstmiseks on vaja kaasajastada salajasele koostööle kaasatud

isikute haldamisega seonduvat tegevust, sealhulgas koolitussüsteemi. Euroopa parima praktika

juurutamisega paraneb salajasele koostööle kaasatud isikutelt hangitava teabe kvaliteet ning

luuakse paremad võimalused leida kriminaalmenetluses tõendeid ja allikaid ning tuvastada

kriminaaltulu. Samuti väheneb jälitusametnike korruptsiooni oht ning kasvab sellealase

tegevuse teadlikkus ja ametnike turvalisus. Samuti panustab tegevus tõhusamasse

finantsuurimisse FATF3 definitsiooni kontekstis.

Oluline on vähendada inimesi kõige enam ohustavate narkootikumide pakkumist. Selle

eesmärgi saavutamiseks peavad narkopolitseinikud olema võimelised tuvastama narkolaboreid

ning sünteetilisi narkootikume, eelkõige just fentanüüli, kuid ka teisi narkootikume nagu

kokaiin, kanep ja heroiin. Eesmärgi saavutamisele aitavad kaasa narkopolitseinike

töövõimekust tõstva narkopolitsei tegevusmudeli kasutuselevõtmine ning selle rakendamiseks

läbiviidavad koolitused.

Rahastamisprioriteedid 1) Jälitustegevuse võimekuse tõstmine koolituste kaudu;

2) narkopolitsei võimekuse suurendamine kaasaegse koolitusprogrammi väljatöötamise ja

ellurakendamise abil.

Tulemused

 Koolitatakse u 165 ametnikku.

Olenevalt vajadustest ja olemasolevatest vahenditest võidakse kaaluda muid meetmeid.

Riiklik eesmärk 4  Kuritegevus – ohvrite abistamine

Laiema valdkonnaülese koostöö tulemusena korraldatud teavituskampaania läbiviimine on

parim võimalus teavitada elanikkonda Eestis levinud inimkaubanduse vormidest, abisaamise

3 Financial Action Task Force

18

võimalustest ja valdkonnas tegutsevate poolte rollidest inimkaubanduse juhtumite

menetlemisel. Kampaania tulemusel suureneb inimeste teadlikkus inimkaubandusest kui

kuriteost, selle esinemise vormidest ning abi saamise võimalustest. Lisaks suureneb nii

abiorganisatsioonide kui ka riigiasutuste poole pöördunute hulk, et leida lahendus võimalikule

inimkaubanduse juhtumile.

Rahastamise prioriteedid 1) Teavituskampaania kolme teemafookusega: tööalase ärakasutamise, töövahenduse,

tööorjuse teemal täisealise elanikkonna teadlikkuse tõstmine ja ohvrite ohvriabiteenuste

juurde juhatamine; seksuaalne ekspluateerimine nõudluse vaates; alaealised kui ohvrid

sunnitud kerjamisel;

2) kampaaniale eelnev ja järgnev elanikkonna teadlikkuse taset hindav uuring;

3) kampaaniate läbiviimise järel inimkaubanduse valdkonnaspetsialistide temaatiline

analüüsiseminar.

Tulemused

 Inimesed on inimkaubandusest rohkem teadlikud.

 Tuvastatakse rohkem ohvreid.

 Rohkem inimesi otsib abi.

Olenevalt vajadustest ja olemasolevatest vahenditest võidakse kaaluda muid meetmeid.

Riiklik eesmärk 5  Kuritegevus – ohu- ja riskihinnangud

Selle eesmärgiga meetmeid ei ole kavas ISF-i programmi kaudu rahastada.

2014. aasta alguses loodi riigieelarve vahenditega keskkriminaalpolitsei koosseisu iseseisev

majanduskuritegude büroo. Büroo eesmärk on võidelda intensiivselt raskete

majanduskuritegude vastu (ettevõtetega seotud kuriteod, pankrotid, rahapesu, kelmused jne).

Büroo loomine tõi kaasa selge probleemi- ja valdkonnapõhise lähenemise

majanduskuritegudele ning suurendas keskkriminaalpolitsei võimekust töötada välja ohu- ja

riskihinnanguid, mis on seotud majanduskeskkonda enim kahjustavate kuritegudega.

Võitlus narkokaubitsemisega on prioriteet. Keskkriminaalpolitseile on eraldatud lisaraha, et

keskenduda raskele kuritegevusele ja narkootikumidega seotud organiseeritud rühmitustele. Narkoüksuse loomine 2013. aasta alguses suurendas keskkriminaalpolitsei ohu- ja

riskihinnangute väljatöötamise võimekust seoses narkootikumidega seotud kuritegudega.

Erieesmärk 6  Riskid ja kriisiolukorrad

Riigikogu otsusega heaks kiidetud „Eesti julgeolekupoliitika alused“ seab eesmärgiks ohutu

elukeskkonna, elanike turvalisuse, julgeolekuohtude ennetamise ja nendega toimetulemise ning

elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise. Nende eesmärkide saavutamiseks peab muu

hulgas tagama elanikkonna kaitse hädaolukordades ning CBRN ja lõhkeainetega kaasneda

võiva terrorismiohu tõkestamise. Rõhutatakse küberkuritegevusvastase võitluse

jätkusuutlikkuse olulisust, eriti elutähtsate teenuste info- ja sidesüsteemide toimimise kaitsmist.

Kiirguskaitse ja kiirgusohutuse edendamisel on oluline roll kiirgusohust varajase hoiatamise

süsteemil.

TPPS määrab turvalisuspoliitika ühtsed põhimõtted ja pikaajalised eesmärgid, mille

saavutamisele avalik, mittetulundus- ja erasektor peavad kaasa aitama.

19

TPPS-ist lähtuvas VAAK-is 2014–2017 on seatud valdkonna üldeesmärk: tagada inimeste ja

vara suurem turvalisus. Selle eesmärgi saavutamiseks loetleb VAAK olulised tegevused, mille

hulka kuuluvad ka pommi- ja plahvatusohu kõrvaldamise teenus (sh päästeinfosüsteemi

rakenduse DEMIS arendamine) ning CBRN ohu kõrvaldamise teenus. Olulisena on esile

tõstetud demineerimiskompleksi ehitust ning pommikonteineri, raadiolainetesegaja,

väikesemõõtmeliste pommirobotite ja demineerijatele kaitsevarustuse soetamise vajadust.

Nende eesmärkide saavutamisele aitab kaasa IKT teenuste arendamine.

Strateegilistes dokumentides kajastatud eesmärgid ja ISF-ist rahastatavad meetmed on seotud

ka Euroopa Komisjoni ja Eesti vahel peetud poliitikadialoogi käigus seatud eesmärkidega. Uus

TPPS ja VAAK on pärast 2017. aastat ISF-i riikliku programmiga kooskõlas.

Olulise teemana käsitleti CBRN võimekuse tõstmist nii reageerimis- kui ka uurimisvõimekuse

seisukohalt. Lepiti kokku järgmistes oodatavates tulemustes ning rahastamisprioriteetides:

valmisoleku suurendamine CBRN juhtumiteks ja tegutsemisvõimekuse tagamine CBRN ainete,

miinide ja teiste lõhkekehade kahjutuks tegemisel; kaitsevarustuse soetamine ja infosüsteemide

arendamine; CBRN ja demineerimiskompleksi rajamine; asjakohaste ametiasutuste

töötlemisvõimekuse tõstmine. Eraldi märgiti ka küberjulgeolekusse ja kiirgusohust varajase

hoiatamise süsteemi panustamist. Kuna ISF-i vahendid on piiratud, rahastatakse

küberturvalisusega seotud tegevusi peamiselt riigieelarvest. PPA-s suurendatakse

küberkuritegudega tegelevate ametnike arvu ja ametnike võimekust tegeleda digitaalsete

andmekandjatega (sealhulgas tõendid). Lisaks tõstetakse tehnoloogilist võimekust kaasaegse

riist- ja tarkvara kasutamisega, samuti parendatakse digitaaltõendite hoiustamise tingimusi.

Riiklik eesmärk 1  Riskid – riskide ennetamine ja nende kõrvaldamine

Eestis on puudulik keemia- ja bioloogilisi aineid tuvastavate seadmete park, CBRN

sündmustele reageerijate varustus ning lõpuni on komplekteerimata CBRN buss. Puudub

ligipääs massihävitusrelvade andmebaasidele. Seega ei ole osaliselt võimalik analüüsida

keemilisi ja bioloogilisi relvi, mis võivad kujutada ohtu julgeolekule.

Tagamaks demineerijate ohutus lõhkekehade kahjutuks tegemisel, on vaja soetada

pommiülikonnad. Lõhkeseadeldise kahjutuks tegemiseks või eemaldamiseks kitsastest, raskesti

ligipääsetavatest kohtadest ja sündmuskoha vaatluse korraldamiseks relvastatud kuritegevuse

korral või muus ohtlikus olukorras on vaja soetada väiksemõõtmelised pommirobotid.

Plahvatusohu tulemuslikuma elimineerimise tagab reaktiivse raadiolainete segaja soetamine

rahaliste vahendite olemasolu korral. Lõhkekehade ohutuks transportimiseks on vaja kinnist

pommikonteinerit, mis soetatakse vahendite olemasolu korral.

Rahastamisprioriteedid Peamiselt kaalutakse järgmiseid meetmeid (tegevusvaldkondi) kui peamisi

rahastamisprioriteete (olenevalt vajadustest ja olemasolevatest vahenditest võidakse kaaluda

muid abikõlblikke tegevusi):

1) CBRN võimekuse tõstmine;

2) raskete pommiülikondade soetamine;

3) väikesemõõtmeliste pommirobotite soetamine.

20

Tulemus

 Tõstetakse CBRN võimekust.

 Tagatakse avalik julgeolek.

Olenevalt vajadustest ja olemasolevatest vahenditest võidakse kaaluda muid meetmeid.

Riiklik eesmärk 2  Riskid – teabevahetus

Meede „Päästeinfosüsteemi rakenduse DEMIS arendus“, mis on paigutatud riikliku eesmärgi

„Riskid – ohu- ja riskihinnangud“ alla, panustab ka eesmärki, mis on nimetatud ISF-Police

määruse4 artiklis 3 (3) (b).

Terrorismi ennetamise ja sellega võitlemise meetmete rakendamist rahastatakse riigieelarvest:

terrorismi ja selle rahastamise ning toetamise ärahoidmine ja tõkestamine, vajaliku teabe

kogumine ja selle töötlemine terrorismi ennetamiseks.

Riiklik eesmärk 3  Riskid – koolitus

CBRN võimekuse parandamiseks on vaja tõsta teenistujate kvalifikatsiooni koostööprojektides

osalemise ning koolituste läbiviimise kaudu. Võimaluse korral viiakse läbi koolitus näiteks

Umeå Ülikoolis Rootsis või praktilised seminarid Ühendkuningriigis ja USA-s. Võimaluse

korral osaletakse sümpoosionitel või konverentsidel ja programmis „Joint CBRN Defence

Centre of Excellence“.

Rahastamisprioriteet

 Ametnikke koolitatakse CBRN-iga seotud ülesannete täitmiseks.

Tulemus

 44 ametnikku

 CBRN võimekuse suurendamine

Olenevalt vajadustest ja olemasolevatest vahenditest võidakse kaaluda muid meetmeid.

Riiklik eesmärk 4  Riskid – ohvrite abistamine

Selle eesmärgiga meetmeid ei ole kavas ISF-i programmi kaudu rahastada.

Terrorismi ennetamise ja sellega võitlemise meetmete rakendamist rahastatakse riigieelarvest.

Meetmete detailid ei ole avalik teave.

Riiklik eesmärk 5  Riskid – taristu

Päästeameti demineerimiskeskuse olemasolevatest hoonetest on enamik rahuldavas või

halvemas seisukorras. Ühtegi kasutatavat hoonet ei ole ehitatud spetsiaalselt demineerimis- või

CBRN valdkonda arvestades. Põhja-Eesti pommigrupi reageeriv meeskond asub endises

garaažikompleksis Tallinna kesklinnas.

4 16. aprilli 2014. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 513/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi

osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend ning

tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2007/125/JHA

21

Puuduvad riiklikult määratud hävituskohad ja lõhkekeha hävitatakse kokkuleppel

maaomanikega. CBRN ja demineerimiskompleksi ehitamine või sobiva rajatise renoveerimine

väljaspool kesklinna on vajalik, et korraldada vähemalt Põhja-Eestis demineerimisvaldkonda

kuuluvad tegevused ohutult ühes kompleksis ning viia keskus Tallinna kesklinnast eemale.

Kompleksi kuuluksid lõhkematerjalide ja CBRN varustuse hoiu- ja hooldusruumid,

hävituskoht, lõhkeseadeldiste uurimise ja CBRN laboratoorium. Kompleksis olevat hoidlat

kasutaksid lisaks Päästeametile ka teised ametiasutused.

Kompleksi rajamisega tagatakse erimaterjalide ohutu käitlemine, ühtne hoiustamine ja

operatiivne valmisolek reageerimiseks. See tõstab demineerimis- ja CBRN valdkonna

võimekust, mis on hädavajalik 2018. aastal Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal.

Rahastamisprioriteet

CBRN ja demineerimise kompleksi ehitamine või samal eesmärgil sobiva rajatise

renoveerimine väljaspool kesklinna

Olenevalt vajadustest ja olemasolevatest vahenditest võidakse kaaluda muid meetmeid.

Riiklik eesmärk 6  Riskid – varajane hoiatamine ja kriisolukorrad

Kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi tarkvara, seadmed ja sidesüsteemid vajavad

ajakohastamist. Süsteemi tõrgeteta toimimine aitab varakult tuvastada ja teavitada elanikkonda

ohtlikest piiriülestest kiirgusõnnetustest.

Elutähtsa teenuse osutajate kriitiliste infosüsteemide vastu suunatud küberrünnete

tuvastamiseks ja analüüsimiseks peab välja töötama vastava seiresüsteemi lähteülesande ja

prototüübi. Selle alusel oleks võimalik hankida elutähtsa teenuse osutajatele

ründetuvastusvahendeid, ehitada üles süsteemi hooldus ning analüüsida riske. Keskse

seiresüsteemi ja analüüsivõimekuse väljaarendamine aitab ennetada ja tõhusamalt tõrjuda

küberründeid.

Praegu kasutusel olevas serveriruumis on SiM-i valitsemisala IKT teenuseid toetav

infrastruktuur vananenud. IKT teenuste osutamiseks ning IKT süsteemide töökindluse ja

turvalisuse tagamiseks on vaja luua andmekeskus. Andmekeskuse uue serveriruumi

arhitektuuri ja riistvaraga väheneb riistvarast tulenevate tõrgete risk IKT teenustele.

Rahastamisprioriteedid 1) Kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi tarkvara, seadmete ja sidesüsteemide

ajakohastamine;

2) infosüsteemidest, sh tööstuslikest automaatjuhtimissüsteemidest, sõltuvate elutähtsa

teenuse osutajate võrkude turvaseire küberrünnakute ja pahavara avastamiseks;

3) IKT süsteemide töökindluse ja turvalisuse tagamine.

Meede nr 3 hõlmab kõiki SiM-i valitsemisala valdkondi. Abikõlblikke valdkondi rahastatakse

ISF-i vahenditest, jagades rahastamise kahe rahastamisvahendi vahel (sh riiklik

kaasfinantseering). Abikõlbmatu osa rahastatakse väljaspool ISF-i projekti riigieelarvest.

Jaotus määratakse programmi koostamisel ja korrigeeritakse tegeliku kasutamise alusel.

Olenevalt vajadustest ja olemasolevatest vahenditest võidakse kaaluda muid meetmeid.

22

Riiklik eesmärk 7  Riskid – ohu- ja riskihinnangud

Oluline takistav tegur demineerimiskeskuse põhiülesannete täitmisel on demineerimistööde

andmestiku haldamiseks kasutatava päästeinfosüsteemi rakenduse DEMIS piiratud

funktsionaalsus. Rakendust DEMIS kasutatakse demineerimissündmusel tekkinud andmete

kogumiseks, säilitamiseks, otsimiseks ja statistiliseks analüüsiks ning see sisaldab teavet

viimase 20 aasta sündmuste kohta lõhkematerjaliga seotud väljakutsetest üle Eesti.

Infosüsteemi rikke korral võib kogutud teave kaduda. Tarkvara on ehitatud platvormil, mis ei

vasta ISKE taseme nõuetele. Enim tekitab probleeme kaardipõhjade vananemine ning

võimaluse puudumine muuta otsinguväljade parameetreid, see omakorda mõjutab otseselt

demineerimiskeskuse analüüsivõimekust. Päringuvõimaluste laiendamine ning

demineerimisalase teabe kvaliteetsem kogumine vähendab demineerimistöödel esineda võivaid

riske, suurendab tõhusust, võimaldab tõhusamalt planeerida läbiviidavaid koolitusi ning kaitsta

kriminaalmenetlusalast teavet.

Tõhustamaks Päästeameti ja Häirekeskuse suutlikkust julgeolekuriskide hindamisel ja

kriisiohje juhtimisel, on vajalik töötada välja ja rakendada taktikalist ning strateegilist

juhtimisvõimekust toetav tehniline lahendus – andmelao infosüsteem.

Rahastamisprioriteedid 1) Päästeinfosüsteemi rakenduse DEMIS arendus;

2) Päasteameti ja Häirekeskuse valdkonna andmelao infosüsteemi väljaarendamine.

Olenevalt vajadustest ja olemasolevatest vahenditest võidakse kaaluda muid meetmeid.

23

SOOVITUSLIK AJAKAVA

Erieesmärk Riiklik

eesmärk /

erimeede

Peamine

meede

Meetme nimetus Kavan-

damis-

etapi

algus

Raken-

damis-

etapi

algus

Lõpeta-

misetapi

algus

ERIEESMÄRK 1

 Toetus ühisele

viisapoliitikale

Riiklik

eesmärk 1 

Riigi

suutlikkus

1 Viisamenetluses

kasutatavate VIS

sõrmejäljeskannerite

soetamine

2014 2015 2016

ERIEESMÄRK 1

 Toetus ühisele

viisapoliitikale

Riiklik

eesmärk 1 

Riigi

suutlikkus

2 Schengeni viisade

menetlemisega tegelevate

välisesinduste

konsulaartegevusteks

kasutatavate arvutite

uuendamine

2014 2015 2016

ERIEESMÄRK 1

 Toetus ühisele

viisapoliitikale

Riiklik

eesmärk 1 

Riigi

suutlikkus

3 Infosüsteemide arendamine

(viisade kooskõlastamine)

2014 2016 2017

ERIEESMÄRK 1

 Toetus ühisele

viisapoliitikale

Riiklik

eesmärk 2 

Liidu acquis

1 Konsulaarametnike, PPA ja

SiM-i ametnike

ühiskoolituste korraldamine

2014 2015 2017

ERIEESMÄRK 2

 Piirid

Riiklik

eesmärk 1 

EUROSUR

1 Öövaatlusseadmed 2014 2015 2018

ERIEESMÄRK 2

 Piirid

Riiklik

eesmärk 1 

EUROSUR

2 Tehnilised vahendid

välismaismaapiiri

valvamiseks

2016 2018 2018

ERIEESMÄRK 2

 Piirid

Riiklik

eesmärk 1 

EUROSUR

3 Idapiiri seiresüsteemide

integreerimine

2016 2018 2018

ERIEESMÄRK 2

 Piirid

Riiklik

eesmärk 2 

Teabevahetus

1 SIS II kasutuselevõtmisega

seotud tegevused

2014 2016 2018

ERIEESMÄRK 2

 Piirid

Riiklik

eesmärk 2 

Teabevahetus

2 Operatiivraadiosidevõrgu

laiendamine

2015 2016 2018

ERIEESMÄRK 2

 Piirid

Riiklik

eesmärk 2 

Teabevahetus

3 Raadio- ja andmeside

süsteemid

2014 2015 2016

ERIEESMÄRK 2

 Piirid

Riiklik

eesmärk 3 –

Liidu ühised

normid

1 Sertifikaatide jaotussüsteem

(SPOC)

2016 2016 2019

ERIEESMÄRK 2

 Piirid

Riiklik

eesmärk 3 –

Liidu ühised

normid

2 Täisautomatiseeritud

piirikontrollisüsteemid

2016 2017 2018

ERIEESMÄRK 2

 Piirid

Riiklik

eesmärk 4 –

Liidu acquis

1 PPA ekspertide koolitused 2014 2015 2020

ERIEESMÄRK 2

 Piirid

Riiklik

eesmärk 4 –

Liidu acquis

2 Konsulaarametnike, PPA ja

SiM-i ametnike

ühiskoolituste korraldamine

2014 2015 2017

24

Erieesmärk Riiklik

eesmärk /

erimeede

Peamine

meede

Meetme nimetus Kavan-

damis-

etapi

algus

Raken-

damis-

etapi

algus

Lõpeta-

misetapi

algus

ERIEESMÄRK

2  Piirid

Riiklik

eesmärk 6 –

Riigi

suutlikkus

1 Migratsioonijärelevalve

varustus ja

piirikontrollivahendite

uuendamine

2015 2015 2016

ERIEESMÄRK

2  Piirid

Riiklik

eesmärk 6 –

Riigi

suutlikkus

2 VIS-i päringute tegemise

võimaluse loomine

migratsioonijärelevalve

menetlustes

2016 2017 2018

ERIEESMÄRK

2  Piirid

Riiklik

eesmärk 6 –

Riigi

suutlikkus

3 Patrullsõidukite

väljavahetamine

2014 2015 2016

ERIEESMÄRK

5  Kuritegevuse

tõkestamine ja

selle

vastu võitlemine

Riiklik

eesmärk 1 

Kuritegevus -

kuritegevuse

tõkestamine

ja selle vastu

võitlemine

1 E-politsei seadmete

soetamine ja seotud IKT

arenduste rahastamine

2014 2015 2019

ERIEESMÄRK

5  Kuritegevuse

tõkestamine ja

selle

vastu võitlemine

Riiklik

eesmärk 1 

Kuritegevus -

kuritegevuse

tõkestamine

ja selle vastu

võitlemine

2 Digitaaltõendite käitlemise

tõhustamine 2014 2015 2017

ERIEESMÄRK

5  Kuritegevuse

tõkestamine ja

selle

vastu võitlemine

Riiklik

eesmärk 1 

Kuritegevus -

kuritegevuse

tõkestamine

ja selle vastu

võitlemine

3 Jälitussõidukite ostmine 2014 2015 2020

ERIEESMÄRK

5  Kuritegevuse

tõkestamine ja

selle

vastu võitlemine

Riiklik

eesmärk 2 

Kuritegevus 

teabevahetus

1 Operatiivraadiosidevõrgu

laiendamine

2016 2016 2018

ERIEESMÄRK

5  Kuritegevuse

tõkestamine ja

selle

vastu võitlemine

Riiklik

eesmärk 2 

Kuritegevus 

teabevahetus

2 PNR süsteemi loomine ja

rakendamine

2016 2017 2021

ERIEESMÄRK

5  Kuritegevuse

tõkestamine ja

selle

vastu võitlemine

Riiklik

eesmärk 3 

Kuritegevus 

koolitus

1 Jälitustegevuse võimekuse

tõstmine koolituste kaudu

2014 2015 2018

ERIEESMÄRK

5  Kuritegevuse

tõkestamine ja

selle

vastu võitlemine

Riiklik

eesmärk 3 

Kuritegevus 

koolitus

2 Narkopolitsei võimekuse

suurendamine kaasaegse

koolitusprogrammi kaudu

2014 2015 2017

ERIEESMÄRK

5  Kuritegevuse

Riiklik

eesmärk 4 

1 Teavitustegevused

inimkaubanduse

2014 2015 2017

25

tõkestamine ja

selle

vastu võitlemine

Kuritegevus –

ohvrite

abistamine

ennetamiseks ja ohvrite

toetamiseks

Erieesmärk Riiklik

eesmärk /

erimeede

Pea-

mine

meede

Meetme nimetus Kavan-

damis-

etapi

algus

Raken-

damis-

etapi

algus

Lõpeta-

misetapi

algus

ERIEESMÄRK 6

 Riskid ja

kriisiolukorrad

Riiklik eesmärk

1  Riskid 

riskide

ennetamine ja

nende

kõrvaldamine

1 CBRN võimekuse tõstmine 2014 2015 2020

ERIEESMÄRK 6

 Riskid ja

kriisiolukorrad

Riiklik eesmärk

1  Riskid 

riskide

ennetamine ja

nende

kõrvaldamine

2 Raskete pommiülikondade

soetamine

2014 2015 2016

ERIEESMÄRK 6

 Riskid ja

kriisiolukorrad

Riiklik eesmärk

1  Riskid 

riskide

ennetamine ja

nende

kõrvaldamine

3 Väikesemõõtmeliste

pommirobotite soetamine

2015 2015 2016

ERIEESMÄRK 6

 Riskid ja

kriisiolukorrad

Riiklik eesmärk

3  Riskid 

koolitus

1 CBRN võimekuse tõstmine 2016 2016 2020

ERIEESMÄRK 6

 Riskid ja

kriisiolukorrad

Riiklik eesmärk

5  Riskid 

taristu

1 CBRN ja demineerimise

kompleksi ehitamine või

sobiva olemasoleva rajatise

renoveerimine

2016 2017 2021

ERIEESMÄRK 6

 Riskid ja

kriisiolukorrad

Riiklik eesmärk

6  Riskid 

varajane

hoiatamine ja

kriisolukorrad

1 Kiirgusohust varajase

hoiatamise süsteemi

ajakohastamine

2019 2019 2020

ERIEESMÄRK 6

 Riskid ja

kriisiolukorrad

Riiklik eesmärk

6  Riskid 

varajane

hoiatamine ja

kriisolukorrad

2 Elutähtsa teenuse osutajate

võrkude turvaseire

2017 2017 2019

ERIEESMÄRK 6

 Riskid ja

kriisiolukorrad

Riiklik eesmärk

6  Riskid 

varajane

hoiatamine ja

kriisolukorrad

3 IKT süsteemide töökindluse

tagamine

2015 2015 2017

ERIEESMÄRK 6

 Riskid ja

kriisiolukorrad

Riiklik eesmärk

7  Riskid 

ohu- ja

riskihinnangud

1 Päästeinfosüsteemi

rakenduse DEMIS

arendamine

2015 2015 2018

ERIEESMÄRK 6

 Riskid ja

kriisiolukorrad

Riiklik eesmärk

7  Riskid 

ohu- ja

riskihinnangud

2 Päasteameti ja Häirekeskuse

valdkonna andmelao

infosüsteemi

väljaarendamine

2015 2015 2019

26

5. ÜLDISED JA PROGRAMMISPETSIIFILISED NÄITAJAD:

Erieesmärk 1 – Toetus ühisele viisapoliitikale

Indikaator Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Andmeallikas

C1  Fondi toel välja töötatud

konsulaarkoostöö meetmete arv

Number 0,00 0,00 Projektid

C2.1  Fondi toel ühise viisapoliitikaga seotud

aspektide alast koolitust saanud töötajate arv

Number 0,00 255,00 Projektid

C2.2  Koolituskursuste arv Number 0,00 6,00 Projektid

C3  Fondist toetatavate spetsialiseeritud

ametikohtade arv kolmandates riikides

Number 0,00 0,00 Projektid

C4.1  Fondi toel arendatud või ajakohastatud

konsulaaresinduste arv kõigist

konsulaaresindustest

Number 0,00 18,00 Projektid

C4.2  Fondi toel arendatud või ajakohastatud

konsulaaresinduste protsent kõigist

konsulaaresindustest

% 0,00 78,00 Projektid

Erieesmärk 2 – Piirid

Indikaator Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Andmeallikas

C1.1  Fondi toel piirihaldusega seotud

aspektide alast koolitust saanud töötajate arv

Number 0,00 955,00 Projektid

C1.2  Fondi toel piirihaldusega seotud

aspektide alal korraldatud koolituskursuste

arv

Number 0,00 80,00 Projektid

C2  Fondi toel välja töötatud või

ajakohastatud piirikontrolli (kontroll ja valve)

taristu ja vahendite arv

Number 0,00 600,00 Projektid

C3.1  Fondist toetatavate automaatse

piirikontrolli väravate kaudu toimunud

piiriületuste arv välispiiridel

Number 0,00 1 095 000,00 Projektid

C3.2  Piiriületuste koguarv Number 0,00 54 000 000,00 Projektid

C4  Euroopa piiride valvamise süsteemi

(EUROSUR) raames loodud/edasi arendatud

riiklike piirivalvetaristute arv

Number 0,00 0,00 Projektid

C5  Liikmesriikide poolt Euroopa

olukorrapildi jaoks teatatud intsidentide arv

Number 0,00 1 020,00 Liikmesriigi

olukorrapilt

Erieesmärk 5 – Kuritegevuse tõkestamine ja selle vastu võitlemine

Indikaator Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Andmeallikas

C1  Fondist toetatavate ühiste

uurimisrühmade ja kuritegevusega seotud

ohte käsitleva Euroopa valdkondadevahelise

platvormi (EMPACT) raames algatatud

projektide arv, sh osalevad liikmesriigid ja

ametiasutused

Number 0,00 0,00 Projektid

C2.1  Nende õiguskaitseametnike arv, kes

on saanud fondi toetusel koolitust piiriülestes

küsimustes

Number 0,00 183,00 Projektid

C2.2  Fondi toel korraldatud (toimunud),

piiriüleseid küsimusi käsitleva koolituse

kestus

Inim-

tööpäevad

0,00 2880,00 Projektid

C3.1  Kuritegevuse tõkestamise valdkonna

projektide arv

Number 0,00 18,00 Projektid

27

C3.2  Kuritegevuse tõkestamise valdkonna

projektide rahaline väärtus

EUR 0,00 9 798 537,05 Projektid

Erieesmärk 5 – Kuritegevuse tõkestamine ja selle vastu võitlemine

Indikaator Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Andmeallikas

C4  Fondist toetatud selliste projektide arv,

mille eesmärk on parandada õiguskaitsealast

teabevahetust, mis on seotud Europoli

andmesüsteemide, -hoidlate või

kommunikatsioonivahenditega (nt

andmelaadijad, SIENA kättesaadavuse

laiendamine, projektid, mille eesmärk on

parandada analüüsimiseks koostatud

tööfailide sisendeid jne).

Number 0,00 0,00 Projektid

Erieesmärk 6 – Riskid ja kriisiolukorrad

Indikaator Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Andmeallikas

C1  Selliste fondi toel kasutusele võetud või

ajakohastatud vahendite arv, mille eesmärk on

hõlbustada liikmesriikidel elutähtsa taristu

kaitset kõigis majandussektorites

Number 0,00 12,00 Projektid

C2  Selliste fondist toetatud projektide arv,

mis on seotud sisejulgeoleku valdkonna

riskide hindamise ja juhtimisega

Number 0,00 2,00 Projektid

C3  Fondi toel korraldatud

eksperdikohtumiste, õpikodade, seminaride,

konverentside, väljaannete, veebisaitide ja

(veebipõhiste) konsultatsioonide arv

Number 0,00 52,00 Projektid

28

6. PROGRAMMI LIIKMESRIIGIPOOLSE ETTEVALMISTAMISE JA

RAKENDAMISE RAAMISTIK

6.1. Programmi ettevalmistamisse kaasatud partnerid

SiM-i algatusel loodi rahastamisvahendite põhised töörühmad, mille eesmärk oli selgitada välja

riigi valdkondlikud vajadused ja eesmärgid ning koostada ISF-i mitmeaastane riiklik programm

EL-i eelarveperioodiks 2014–2020. Töörühmadesse kuulusid vastavalt valdkonnale

ministeeriumide ja avaliku sektori asutuste esindajad. Töörühmade töö korraldamise vormiks

valiti kohtumiste korraldamine ja infovahetus elektrooniliselt töörühma postiloendi kaudu.

Töörühmadesse kaasatud asutused esitasid ettepanekud, mille seast valiti välja ISF-i

eesmärkidele ja riiklikele vajadustele vastavad meetmed.

6.2. Järelevalvekomisjon

ISF-i rakendamise toetamiseks luuakse järelevalvekomisjon, mis koosneb SiM-i kõrgetest

ametnikest ja toetuse saajate esindajatest. Järelevalvekomisjoni ülesanne on hinnata

projektitaotluste ja toetuse saajate poolt projektide elluviimise käigus esitatud

muudatusettepanekuid. Vajaduse korral hindab järelevalvekomisjon ISF-i rakendamise

edukust, teeb ettepanekuid rakendamise tõhustamiseks ja otsustab ühekordseid fondi

rakendamisega seotud küsimusi. Komisjoni koosseisu ja töökorraldust kirjeldatakse

detailsemalt fondi riigisiseseks rakendamiseks kehtestatavates reeglites.

6.3. Ühine järelevalve- ja hindamisraamistik

ISF-i rakendamise järelevalve- ja hindamissüsteemi ülesehitamisel lähtutakse Euroopa

Komisjoni poolt ühtse järelevalve- ja hindamisraamistiku arendamiseks kehtestatud reeglitest.

Esimese tasandi järelevalvet toetuse saajate üle teostab aruandluse ja kohapealsete kontrollide

kaudu fondi rakendamise eest vastutav asutus, SiM-i välisvahendite osakond. Teise taseme

kontrolli teostab SiM-i rahanduspoliitika osakond. Auditeeriv asutus viib läbi auditeid ja

kohapealseid kontrolle.

Fondi rakendamise hindamisel kasutatakse vastutavast ja auditeerivast asutusest sõltumatuid

hindamiseksperte, kes lähtuvad hindamisel Euroopa Komisjoni juhistest. Vastutav asutus tagab

hindamiseks vajalike andmete kogumise (sh indikaatorid).

Järelevalve ja hindamisega seonduvat kirjeldatakse detailsemalt fondi riigisiseseks

rakendamiseks kehtestatavates reeglites.

6.4. Partnerite kaasamine riikliku programmi rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse

Partnereid kaasatakse ISF-i mitmeaastase programmi ettevalmistamisel, rakendamisel ja

hindamisel. Partnerid kaasatakse lähtuvalt riigisisestest reeglitest ja praktikast. Programmi

ettevalmistamise käigus kaasati ministeeriumid ja avaliku sektori asutused, kes on võimalikud

toetuse saajad. Rakendamise ja hindamise käigus kaasatakse partnerlusse ministeeriume ja

vajaduse korral eksperte. Partnerite valikul eri etappides (ettevalmistamine, rakendamine ja

hindamine) hoitakse ära huvide konflikti tekkimise võimalus.

29

6.5. Teave ja avalikustamine

Eesti tagab, et veebileht või veebiportaal informatsiooniga riiklikust programmist ja ligipääsuga

riiklikule programmile tehakse kättesaadavaks, informeerib potentsiaalseid toetuse saajaid

rahastamisvõimalusest ning avalikustab liidu kodanikele nn erimääruste rolli ja saavutused

riikliku programmi tulemusi ning mõju puudutavate informatsiooni- ja

kommunikatsioonimeetmete kaudu.

Eesti tagab riikliku programmi rakendamisel läbipaistvuse ja säilitab nimekirja meetmetest,

mida toetati riikliku programmiga, mis omakorda tehakse kättesaadavaks veebilehe või

veebiportaali kaudu.

Programmi rakendamise ajal võib läbi viia täiendavaid informatsiooni ja avalikustamise

tegevusi.

6.6. Vastastikune täiendavus ja koordineerimine muude vahenditega

ISF-ist eraldatakse toetust meetmetele, mis üldjuhul ei ole teistest EL-i finantsinstrumentidest

rahastamiseks abikõlblikud. Programmi meetmete kavandamise käigus on sellegipoolest

jälgitud EL-i struktuurivahendite kavandamist, et ei esineks kattuvust, nt Euroopa Merendus-

ja Kalandusfondiga. Projektitaotluste esitamisel kontrollib vastutav asutus, millisteks sarnase

valdkonna projektideks on toetuse saaja saanud varem toetust või taotleb edaspidi.

6.7. Toetuse saajad

6.7.1. Nimekiri peamistest programmi alusel toetuse saajatest:

Riigiasutused

Valitsusvälised organisatsioonid

Haridus- ja teadusasutused

6.7.2. Otsetoetus (kui kohaldub)

Vastutav asutus eraldab toetust otse, kui projekti olemus seda nõuab või on projekti võimalik

ellu viia ainult riigiasutusel, kes lähtuvalt oma tehnilistest teadmistest ja haldusvolitusest on

selleks pädev ja monopoolses seisundis. Põhjendus toetuse otse eraldamise kohta lisatakse

rahastamisotsusesse.

30

7. PROGRAMMI RAHASTAMISKAVA

Tabel 1. Rahastamiskava ISF – piirid

Erieesmärk / riiklik eesmärk Kokku

ERIEESMÄRK 1

RIIKLIK EESMÄRK 1 Riigi suutlikkus

690 000,00

ERIEESMÄRK 1

RIIKLIK EESMÄRK 2 Liidu acquis

112 500,00

ERIEESMÄRK 1

RIIKLIK EESMÄRK 3 Konsulaarkoostöö

KOKKU RIIKLIK JA ERIEESMÄRK 1

Toetus ühisele viisapoliitikale

802 500,00

ERIEESMÄRK 1

ERIMEEDE 1 Konsulaarkoostöö

KOKKU ERIEESMÄRK 1

Toetus ühisele viisapoliitikale

802 500,00

ERIEESMÄRK 2

RIIKLIK EESMÄRK 1 EUROSUR

5 102 039,40

ERIEESMÄRK 2

RIIKLIK EESMÄRK 2 Teabevahetus

1 250 625,00

ERIEESMÄRK 2

RIIKLIK EESMÄRK 3 Liidu ühised normid

525 000,00

ERIEESMÄRK 2

RIIKLIK EESMÄRK 4 Liidu acquis

517 500,00

ERIEESMÄRK 2

RIIKLIK EESMÄRK 5 Eesseisvad ülesanded

ERIEESMÄRK 2

RIIKLIK EESMÄRK 6 Riigi suutlikkus

11 995 000,00

KOKKU ERIEESMÄRK 2 Piirid 19 390 164,40

KOKKU ERIEESMÄRK 3 Tegevustoetus 0,00

Tehniline abi – piirid 1 589 087,60

KOKKU 21 781 752,00

31

Tabel 2. Rahastamiskava ISF – politsei

Erieesmärk / riiklik eesmärk Kokku

ERIEESMÄRK 5

RIIKLIK EESMÄRK 1 Kuritegevus – kuritegevuse tõkestamine ja selle

vastu võitlemine

6 772 771,05

ERIEESMÄRK 5

RIIKLIK EESMÄRK 2 Kuritegevus – teabevahetus

2 504 515,00

ERIEESMÄRK 5

RIIKLIK EESMÄRK 3 Kuritegevus – koolitus

457 500,00

ERIEESMÄRK 5

RIIKLIK EESMÄRK 4 Kuritegevus – ohvrite abistamine

63 750,00

ERIEESMÄRK 5.

RIIKLIK EESMÄRK 5 Kuritegevus – ohu- ja riskihinnangud

KOKKU ERIEESMÄRK 5 Kuritegevuse tõkestamine ja selle

vastu võitlemine

9 798 536,05

ERIEESMÄRK 6

RIIKLIK EESMÄRK 1 Riskid – riskide ennetamine ja nende

kõrvaldamine

817 500,00

ERIEESMÄRK 6

RIIKLIK EESMÄRK 2 Riskid – teabevahetus

ERIEESMÄRK 6

RIIKLIK EESMÄRK 3 Riskid – koolitus

187 500,00

ERIEESMÄRK 6

RIIKLIK EESMÄRK 4 Riskid – ohvrite abistamine

ERIEESMÄRK 6

RIIKLIK EESMÄRK 5 Riskid – taristu

2 377 623,55

ERIEESMÄRK 6

RIIKLIK EESMÄRK 6 Riskid – varajane hoiatamine ja kriisolukorrad

983 485,95

ERIEESMÄRK 6

RIIKLIK EESMÄRK 7 Riskid – ohu- ja riskihinnangud

315 000,00

KOKKU ERIEESMÄRK 6 Riskid ja kriisiolukorrad 4 681 109,50

Tehniline abi – politsei 874 013,45

KOKKU 15 353 659,00

32

Tabel 3. EL-i aastased kulukohustused kokku (eurodes)

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 KOKKU

ISF – piirid

0.00 5 086 042.00 4 756 045.00 3 523 198.00 3 114 790.00 3 167 066.00 2 134 611.00 21 781 752.00

ISF –

politsei

0.00 3 039 804.00 2 589 559.00 4 602 588.00 1 887 236.00 1 887 236,00

1 887 236,00

15 353 659.00

Rahastamisallikas Summa Osakaal %

1. ISF 0,00 75

2. Riiklik kaasfinantseering 0,00 25

3. Toetuse saaja omafinantseering 0,00

4. Partnerite poolne kaasfinantseering 0,00

5. Projekti käigus saadud muud sissetulekud 0,00

PROJEKTI MAKSUMUS KOKKU 0,00 100

KOKKU % kogukuludest

0,00 0,00

0,00 0,00

0,00 0,00

0,00 0,00

0,00 0,00

0,00 0,00

0,00 0,00

0,00 0,00

0,00 0,00

Tabel 3. Projekti kulude prognoos programmis esitatud riiklike prioriteetide jaotuse lõikes (EUR)

KOKKU

Projekti kaudsed kulud kokku

Projekti kulud kokku

Tabel 1. Projekti maksumuse ja tulude prognoos allikate lõikes (EUR)

Tabel 2. Projekti kululiikide koondtabel (prognoos) (EUR)

KOOND

Otsesed kulud kokku

1. Tööjõukulud

2. Sõidu- ja lähetuskulud

3. Seadmed, varustus, IKT-arendused

4. Kinnisvara

5. Avalikustamise kulud

6. Muud otsesed kulud

SISEJULGEOLEKUFOND

Toetuse taotleja:

Projekti pealkiri:

Projekti algus:

Projekti lõpp:

Toetus ühisele viisapoliitikale – riigi

suutlikkus 0,00

Toetus ühisele viisapoliitikale – liidu acquis 0,00

Toetus ühisele viisapoliitikale –

konsulaarkoostöö 0,00

Piirid – EUROSUR 0,00

Piirid – teabevahetus 0,00

Piirid – liidu ühised normid 0,00

Piirid – liidu acquis 0,00

Piirid – eesseisvad ülesanded 0,00

Piirid – riigi suutlikkus 0,00

Kuritegevus – kuritegevuse tõkestamine ja

selle vastu võitlemine 0,00

Kuritegevus – teabevahetus 0,00

Kuritegevus – koolitus 0,00

Kuritegevus – ohvrite abistamine 0,00

Kuritegevus – ohu- ja riskihinnangud 0,00

Riskid – riskide ennetamine ja nende

kõrvaldamine 0,00

Riskid – teabevahetus 0,00

Riskid – koolitus 0,00

Riskid – ohvrite abistamine 0,00

Riskid – taristu 0,00

Riskid – varajane hoiatamine ja kriisolukorrad 0,00

Riskid – ohu- ja riskihinnangud 0,00

KOKKU 0,00

Tabel 4. Projekti detailne eelarveprognoos (EUR)

Kululiik Kulu detailne kirjeldus Ühik Kogus Ühiku hind KM-ga KOKKU

PROJEKTI OTSESED KULUD

0,001. Tööjõukulud

0,00

0,00

0,00

0,00

0,00

PROJEKTI OTSESED KULUD KOKKU 0,00

PROJEKTI KAUDSED KULUD

PROJEKTI KULUD KOKKU 0,00

3. Seadmed, varustus, IKT-arendused

4. Kinnisvara

5. Avalikustamise kulud

6. Muud otsesed kulud

2. Sõidu- ja lähetuskulud

Maksetaotluse vorm

Toetuse saaja:

Projekti pealkiri:

Projekti tunnus:

Tabel 1. Projekti kavandatud maksed

I II

Rahastamisallikas KOKKU ...% ...%

1 ISF 0,00 75,00

2 Riiklik kaasfinantseering 0,00 25,00

3 Toetuse saaja omafinantseering 0,00 0,00

4 Partnerite poolne kaasfinantseering 0,00 0,00

5 Projekti käigus saadud muud sissetulekud 0,00 0,00

0,00 0,00 0,00 100,00

* lahtrite arv sõltub toetuslepingus kavandatud maksete arvust

Tabel 2. Projekti jooksul laekunud maksed

Lõppmakse

Laekumise

kuupäev

pp/kk/aaaa

Summa Laekumise

kuupäev

pp/kk/aaaa

Summa Summa

1 ISF 0,00 0,00 75,00

2 Riiklik kaasfinantseering 0,00 0,00 25,00

3 Toetuse saaja omafinantseering 0,00 0,00 0,00

4 Partnerite poolne kaasfinantseering 0,00 0,00 0,00

5 Projekti käigus saadud muud sissetulekud 0,00 0,00 0,00

0,00 0,00 0,00 0,00 100,00

* lahtrite arv sõltub projekti käigus teostatud maksete arvust

Maksetaotlus*

Maksed*

Käesolevaga, võttes aluseks toetuslepingu punkti…., taotlen toetuse vahemakse ...... eurot ja kaasfinantseeringu vahemakse .......eurot

eraldamist lepingu punktis ... nimetatud kontole.

Rahastamisallikas

PROJEKTI MAKSUMUS KOKKU

PROJEKTI MAKSUMUS KOKKU

Osakaal %

Toetusleping

(punkt)

Toetusleping

(punkt)

Osakaal %KOKKU

I II

Maksed*

Toetusleping

(punkt)

xxxx zzzzyyyy

* Lõpparuande korral võib kustutada

Projektijuht

(allkirjastatud digitaalselt)

___________________________________________

Toetuse saaja esindaja

(allkirjastatud digitaalselt)

___________________________________________

Kuluaruande vorm

Rahastamisallikas

Projekti kavandatud

kulud

Tegelikud kulud

kokku

Aruandlusperioodi

pp/kk/aaaa -

pp/kk/aaaa kulud

Aruandlusperioodi

pp/kk/aaaa -

pp/kk/aaaa kulud Osakaal %

1. ISF 0,00 0,00 0,00 0,00 75,00

2. Riiklik kaasfinantseering 0,00 0,00 0,00 0,00 25,00

3. Toetuse saaja omafinantseering 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

4. Partnerite poolne kaasfinantseering 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

3. Projekti käigus saadud muud

sissetulekud 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

PROJEKTI MAKSUMUS

KOKKU 0,00 0,00 0,00 0,00 100,00

* aruandlusperioodi lahtreid lisatakse juurde vastavalt vajadusele

Tabel 2. Kuluaruande koond (EUR)*

Kululiik Kavandatud eelarve Tegelikud kulud

kokku

Aruandlusperioodi

pp/kk/aaaa -

pp/kk/aaaa kulud

Aruandlusperioodi

pp/kk/aaaa -

pp/kk/aaaa kulud

Eelarve

täitmise %

1. Tööjõukulud 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

2. Sõidu- ja lähetuskulud 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 3. Seadmed, varustus, IKT-

arendused 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

4. Kinnisvara 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

5. Avalikustamise kulud 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

6. Muud otsesed kulud 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

OTSESED KULUD 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

KAUDSED KULUD 0,00 0,00 0,00 0,00

PROJEKTI KULUD KOKKU 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

* aruandlusperioodi lahtreid lisatakse juurde vastavalt vajadusele

Tabel 3. Projekti kulud programmis esitatud riiklike prioriteetide jaotuse lõikes (EUR)

Kavandatud kulud Tegelikud kulud

KOKKU

Aruandlusperioodi

pp/kk/aaaa -

pp/kk/aaaa kulud

Aruandlusperioodi

pp/kk/aaaa -

pp/kk/aaaa kulud

Toetus ühisele viisapoliitikale – riigi

suutlikkus 0,00 0,00 0,00 0,00

Toetus ühisele viisapoliitikale – liidu

acquis 0,00 0,00 0,00 0,00

Toetus ühisele viisapoliitikale –

konsulaarkoostöö 0,00 0,00 0,00 0,00

Piirid – EUROSUR 0,00 0,00 0,00 0,00

Piirid – teabevahetus 0,00 0,00 0,00 0,00

Piirid – liidu ühised normid 0,00 0,00 0,00 0,00

Piirid – liidu acquis 0,00 0,00 0,00 0,00

Piirid – eesseisvad ülesanded 0,00 0,00 0,00 0,00

Piirid – riigi suutlikkus 0,00 0,00 0,00 0,00

Kuritegevus – kuritegevuse

tõkestamine ja selle vastu võitlemine 0,00 0,00 0,00 0,00

Tabel 1. Projekti maksumus ja kulud allikate lõikes (EUR)*

Toetuse saaja:

Projekti pealkiri:

Projekti tunnus:

Kuritegevus – teabevahetus 0,00 0,00 0,00 0,00

Kuritegevus – koolitus 0,00 0,00 0,00 0,00

Kuritegevus – ohvrite abistamine 0,00 0,00 0,00 0,00

Kuritegevus – ohu- ja riskihinnangud 0,00 0,00 0,00 0,00

Riskid – riskide ennetamine ja nende

kõrvaldamine 0,00 0,00 0,00 0,00

Riskid – teabevahetus 0,00 0,00 0,00 0,00

Riskid – koolitus 0,00 0,00 0,00 0,00

Riskid – ohvrite abistamine 0,00 0,00 0,00 0,00

Riskid – taristu 0,00 0,00 0,00 0,00

Riskid – varajane hoiatamine ja

kriisolukorrad 0,00 0,00 0,00 0,00

Riskid – ohu- ja riskihinnangud 0,00 0,00 0,00 0,00

KOKKU 0,00 0,00 0,00 0,00

Tabel 4. Toetuse saaja kinnitus

Mina, toetuse saaja, kinnitan, et: VASTUS SELGITUS

Projekti raames tehtud kulusid on

rahastatud teistest allikatest (sh

teistest Euroopa Liidu fondidest või

programmidest)

Projekti raames on teenitud tulu

Kui projekti raames on teenitud tulu,

siis see on maksetaotluses

abikõlblikest kuludest maha arvatud

Käibemaksukohuslase või

mittekohuslase staatus on võrreldes

toetuse taotluses tooduga muutunud

1. Tööjõukulud

Kuludokumendi

väljastaja Kuludokumendi nimetus

Kuludokumendi

number

Kuludokumendi

kuupäev

Kulu

lühikirjeldus

Aruandlusperioodi pp/kk/aaaa-pp/kk/aaaa kulud kokku 0,00

0,00

0,00

* aruandlusperioode lisatakse juurde vastavalt vajadusele

Projekti tegelikud kulud

Kulu selgitus (Tabelisse lisada lahtreid vastavalt kuludokumentide arvule)

Aruandlusperioodi pp/kk/aaaa-pp/kk/aaaa kulud kokku*

Tööjõukulud kokku

Summa

Rea nr

2. Sõidu- ja lähetuskulud

Kuludokumendi

väljastaja Kuludokumendi nimetus

Kuludokumendi

number

Kuludokumendi

kuupäev

Kulu

lühikirjeldus

Aruandlusperioodi pp/kk/aaaa-pp/kk/aaaa kulud kokku 0,00

0,00

0,00

* aruandlusperioode lisatakse juurde vastavalt vajadusele

Rea nr

Aruandlusperioodi pp/kk/aaaa-pp/kk/aaaa kulud kokku*

Sõidu- ja lähetuskulud kokku

Summa

Projekti tegelikud kulud

Kulu selgitus (Tabelisse lisada lahtreid vastavalt kuludokumentide arvule)

3. Seadmed, varustus, IKT-arendused

Kuludokumendi

väljastaja Kuludokumendi nimetus

Kuludokumendi

number

Kuludokumendi

kuupäev

Kulu

lühikirjeldus

Aruandlusperioodi pp/kk/aaaa-pp/kk/aaaa kulud kokku 0,00

Aruandlusperioodi pp/kk/aaaa-pp/kk/aaaa kulud kokku* 0,00

0,00

* aruandlusperioode lisatakse juurde vastavalt vajadusele

Rea nr

Summa

Projekti tegelikud kulud

Kulu selgitus (Tabelisse lisada lahtreid vastavalt kuludokumentide arvule)

Seadmete, varustuse, IKT-arendustega seotud kulud kokku

4. Kinnisvara

Kuludokumendi

väljastaja Kuludokumendi nimetus

Kuludokumendi

number

Kuludokumendi

kuupäev

Kulu

lühikirjeldus

Aruandlusperioodi pp/kk/aaaa-pp/kk/aaaa kulud kokku 0,00

Aruandlusperioodi pp/kk/aaaa-pp/kk/aaaa kulud kokku* 0,00

Kinnisvaraga seotud kulud kokku 0,00

* aruandlusperioode lisatakse juurde vastavalt vajadusele

Rea nr

Summa

Projekti tegelikud kulud

Kulu selgitus (Tabelisse lisada lahtreid vastavalt kuludokumentide arvule)

5. Avalikustamise kulud

Kuludokumendi

väljastaja Kuludokumendi nimetus

Kuludokumendi

number

Kuludokumendi

kuupäev

Kulu

lühikirjeldus

Aruandlusperioodi pp/kk/aaaa-pp/kk/aaaa kulud kokku 0,00

Aruandlusperioodi pp/kk/aaaa-pp/kk/aaaa kulud kokku* 0,00

Avalikustamise kulud kokku 0,00

* aruandlusperioode lisatakse juurde vastavalt vajadusele

Rea nr

Summa

Projekti tegelikud kulud

Kulu selgitus (Tabelisse lisada lahtreid vastavalt kuludokumentide arvule)

6. Muud otsesed kulud

Projekti tegelikud kulud

Kulu selgitus

Kuludokumendi

väljastaja Kuludokumendi nimetus

Kuludokumendi

number

Kuludokumendi

kuupäev

Kulu

lühikirjeldus

Aruandlusperioodi pp/kk/aaaa-pp/kk/aaaa kulud kokku 0,00

Aruandlusperioodi pp/kk/aaaa-pp/kk/aaaa kulud kokku* 0,00

Muud otsesed kulud kokku 0,00

* aruandlusperioode lisatakse juurde vastavalt vajadusele

Rea nr

Summa

1

Sisejulgeolekufond

Projekti tegevuskava ja tulemused

Toetuse saaja

Projekti pealkiri

Projekti tunnus

Projekti abikõlblikkuse periood

(pp.kk.aa–pp.kk.aa)

Valdkond

☐ Välispiiride ja viisade rahastamisvahend

☐ ühise viisapoliitika toetamine

☐ piirihalduse toetamine

☐ Politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje

rahastamisvahend

☐ politseikoostöö ja kuritegevuse vastane võitlus

☐ julgeolekuriskid ja kriisiohje

1. Projekti tegevuskava

Kavandatud Tegevus Tegevuse planeeritud tulemus Toimumise koht ja vastutaja(d)

2

kuu ja aasta

2. Projekti tulemused

Oodatav tulemus (Projektiga saavutatavate tulemuste loetelu. Mis ja kuidas muutub paremaks? Tulemused peavad kaasa aitama projekti eesmärgi saavutamisele. Need peavad olema saavutatavad projekti elluviimise kestel.)

Saavutamise indikaatorid/projekti väljundid [Indikaatorid kirjeldavad projekti eesmärke konkreetsetes ja mõõdetavates terminites: kvantiteet (kui palju?), kvaliteet (kui hästi?), sihtgrupid (kellele?), asukoht (kus?), aeg (millal?)]

Kontrolli allikas (Teabeallikas, kust on võimalik saada informatsiooni indikaatorite kohta, nt statistika, aruandlus jne)

1

Sisejulgeolekufond

TEGEVUSARUANNE

Toetuse saaja

Projekti pealkiri

Projekti tunnus

Aruandlusperiood

(pp.kk.aa–pp.kk.aa)1

Valdkond

(märkida kohalduv(ad)

☐ Välispiiride ja viisade rahastamisvahend

☐ ühise viisapoliitika toetamine

☐ piirihalduse toetamine ☐ Politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend

☐ politseikoostöö ja kuritegevuse vastane võitlus

☐ julgeolekuriskid ja kriisiohje

1. Projekti aruandlusperioodil elluviidud tegevused (Eristada projekti aruandlusperioodid, kui kohaldub)

1 Kui esitatakse mitu vahearuannet, kajastada igas vahearuandes perioodi alates projekti algusest.

2

Kavandatud

kuu ja aasta

Tegevus Tegevuse planeeritud tulemus Tegevuse tegelik tulemus ja läbiviimise aeg

(lühidalt konkreetsetes ja mõõdetavates terminites: kvantiteet (kui

palju?), kvaliteet (kui hästi?), sihtgrupid (kes/kellele?), asukoht (kus?),

aeg (millal?) jne)

2. ISF-i ühiste indikaatorite täitmine aruandlusperioodil2:

ÜHISE VIISAPOLIITIKA TOETAMINE Taotluses kavandatud

sihttase

Tegelik sihttase

Rahastamisvahendi toel välja töötatud

konsulaarkoostöö meetmete arv:

ruumide jagamine

ühised viisataotluskeskused

esindused

muud

Rahastamisvahendi toel ühise viisapoliitikaga seotud koolituse saanud töötajate

arv:

Rahastamisvahendi toel ühise viisapoliitikaga seotud koolituskursuste arv:

Rahastamisvahendist toetatavate

spetsialiseeritud ametikohtade arv

kolmandates riikides:

sisserändeküsimustega tegelevad

kontaktametnikud

muud

Rahastamisvahendi toetusega välja arendatud või ajakohastatud

konsulaaresinduste arv võrreldes kõigi konsulaaresindustega:

Rahastamisvahendi toetusega välja arendatud või ajakohastatud

konsulaaresinduste protsent võrreldes kõigi konsulaaresindustega:

%

PIIRIHALDUSE TOETAMINE Taotluses kavandatud

sihttase

Tegelik sihttase

2 Ühised indikaatorid tulenevad 16. aprilli 2014. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest (EL) nr 515/2014 ja (EL) nr 513/2014.

3

Rahastamisvahendi toel piirihaldusega seotud koolituse saanud töötajate arv:

Rahastamisvahendi toel piirihaldusega seotud koolituskursuste arv:

Rahastamisvahendi toel välja töötatud või

ajakohastatud piirikontrolli (kontroll ja

valve) infrastruktuuri ja vahendite arv:

infrastruktuur

sõidukid (õhu-, maa- ja merepiirid)

varustus/seadmed

muud

Rahastamisvahendi toetusel soetatud

automaatse piirikontrolli väravate kaudu

toimunud piiriületuste arv välispiiridel

võrreldes piiriületuste koguarvuga:3

väravate kaudu toimunud piiriületuste

arv

piiriületuste koguarv

Euroopa piiride valvamise süsteemi

(EUROSUR) raames loodud/edasi

arendatud riikliku piirivalve

infrastruktuuride arv:

riiklikud koordinatsioonikeskused

piirkondlikud

koordinatsioonikeskused

kohalikud koordinatsioonikeskused

muud koordinatsioonikeskused

POLITSEIKOOSTÖÖ JA KURITEGEVUSE VASTANE VÕITLUS Taotluses kavandatud

sihttase/

näitaja

Tegelik sihttase/

näitaja

Rahastamisvahendist toetust saanud

ühiste uurimisrühmade ja

valdkondadevahelise kuritegevusega

seotud ohte käsitleva Euroopa platvormi

(EMPACT) raames käivitatud projektide

arv, sh osalevad liikmesriigid ja

ametiasutused:4

projektide arv

uurimisrühmade arv

juht (liikmesriik)

partnerid (liikmesriigid)

osalevad ametiasutused

osalev ELi amet (Eurojust, Europol)

(kui kohaldub)

3 Märkida piiriületuste arv alates väravate soetamise hetkest kuni aruande esitamiseni (kui väravad on aruande

esitamiseks soetatud). Toetuse saajal on kohustus regulaarselt raporteerida piiriületuste arvu Siseministeeriumi

vastava päringu korral pärast projekti lõppu kuni ISF lõpparuande esitamiseni Euroopa Komisjonile 31. detsembril

2023. 4 Mitme projekti või uurimisrühma korral eristada osalejad (liikmesriigid, asutused, ametid), nt märkida

sulgudesse juhtriigi taha projekt nr 1, projekt nr 2 vms.

4

Rahastamisvahendi abiga piiriülestes

küsimustes koolitust saanud

õiguskaitseametnike arv ja nende

koolituse kestus (koolituspäevade arv

inimese kohta):5

kuritegevuse liikide kaupa6 (osutatud ELi toimimise lepingu

artiklis 83): terrorism, inimkaubandus

ning naiste ja laste seksuaalne

ärakasutamine, ebaseaduslik

uimastikaubandus, ebaseaduslik

relvaäri, rahapesu, korruptsioon,

maksevahendite võltsimine,

arvutikuriteod ja organiseeritud

kuritegevus või

õiguskaitse horisontaalsete

valdkondade kaupa7: teabevahetus,

operatiivkoostöö.

Kuritegevuse tõkestamise valdkonna projektide arv ja nende rahaline väärtus

vastavalt kuritegevuse liikidele (osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 83:

terrorism, inimkaubandus ning naiste ja laste seksuaalne ärakasutamine,

ebaseaduslik uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, rahapesu, korruptsioon,

maksevahendite võltsimine, arvutikuriteod ja organiseeritud kuritegevus):8

Rahastamisvahendist toetust saanud projektide arv, mille eesmärk on parandada

õiguskaitsega seotud teabevahetust seoses Europoli andmesüsteemide, -hoidlate

või kommunikatsioonivahenditega:9

JULGEOLEKURISKID JA KRIISIOHJE Taotluses kavandatud

sihttase/

näitaja

Tegelik sihttase/

näitaja

5 Valida, kas raporteeritakse kuritegevuse liikide kaupa või õiguskaitse horisontaalsete valdkondade kaupa. 6 Sihttaseme/näitaja alla märkida, millise piiriülese kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas

õiguskaitseametnikke koolitati, ametnike arv ja nende koolituse kestus (koolituspäevade arv inimese kohta) nt, ebaseaduslik uimastikaubandus: ametnike arv 50,

koolituspäevade arv inimese kohta 2). 7 Sihttaseme/näitaja alla märkida, millise piiriülese õiguskaitse horisontaalses valdkonnas õiguskaitseametnikke

koolitati, ametnike arv ja nende koolituse kestus (koolituspäevade arv inimese kohta), nt teabevahetus:

ametnike arv 50, koolituspäevade arv inimese kohta 2). 8 Sihttaseme/näitaja alla märkida kuritegevuse liik, mille vastasesse võitlusesse projektiga panustatakse (rahalist

väärtust ei pea eraldi lisama). 9 Andmelaadijad; SIENA kättesaadavuse laiendamine; projektid, mille eesmärk on parandada analüüsimiseks

koostatud tööfailide sisendeid jne.

5

Rahastamisvahendi abiga kasutusele võetud ja/või täiendavalt ajakohastatud

vahendite arv, mille eesmärk on hõlbustada liikmesriikidel elutähtsa

infrastruktuuri kaitset kõigis majandussektorites:10

Rahastamisvahendist toetust saanud projektide arv, mis on seotud sisejulgeoleku

valdkonna riskide hindamise ja juhtimisega:11

Rahastamisvahendi abiga korraldatud

ekspertide kohtumised, õpikojad,

seminarid, konverentsid, väljaanded,

veebisaidid ja (veebipõhised)

konsultatsioonid12:

seotud elutähtsa infrastruktuuri kaitsega

seotud riskijuhtimise ja kriisiohjamisega

3. Analüüs ning hinnang projekti tegevustele ja eesmärkide saavutamisele aruandlusperioodil (Kui kohaldub, põhjendada planeeritud ja

tegelike tulemuste erinevusi, muudatusi kulude arvestamisel ja juhtimissüsteemis.)

Allolev tabel täita lõpparuande esitamisel

Oodatav tulemus Saavutamise

indikaatorid/projekti

väljundid

Tegelik tulemus Saavutamise indikaatorite/projekti

väljundite täitmine

* lahtreid võib vajadusel lisada/kustutada (vastavalt toetuslepingu lisas 1 kinnitatud tabelile). 10 Märkida „x“, kui projekt panustab elutähtsa infrastruktuuri kaitsesse. 11 Märkida „x“, kui projekt on seotud sisejulgeoleku valdkonna riskide hindamise ja juhtimisega. 12 Valida valdkond ja märkida, mitu ekspertide kohtumist, seminari jms toimus.

6

4. Teave ja avalikustamine: aruandlusperioodil läbiviidud tegevused (Üksikasjalik kirjeldus, kuidas tagati nähtavus ministeeriumi ja ISF-i

kaasrahastamisele. Aruandele tuleb lisada kõigi projekti kohta avaldatud ja projekti käigus valminud materjalide jms koopiad.)

Koostaja

(allkirjastatud digitaalselt)

Toetuse saaja volitatud esindaja

(allkirjastatud digitaalselt)

Lisad (v.a varasemate aruannete käigus esitatud materjalid):

1.

2.

Jne

SISEJULGEOLEKUFONDIST

TOETUSE TAOTLEMISE VORM

Taotleja

Projekti pealkiri Kuni 10 sõna või 90 tähemärki

Valdkond

☐ Välispiiride ja viisade rahastamisvahend

☐ ühise viisapoliitika toetamine

☐ piirihalduse toetamine

☐ Politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise

ning kriisiohje rahastamisvahend

☐ politseikoostöö ja kuritegevuse vastane võitlus

☐ julgeolekuriskid ja kriisiohje

Projekti kogusumma* EUR

Sisejulgeolekufondi

vahenditest taotletav

summa*

EUR % projekti kogukuludest

(max 75%)

Taotletav riiklik

kaasfinantseering*

EUR % projekti kogukuludest

(min 25%)

*Eristada summad, kui taotletakse mõlemast rahastamisvahendist.

Tähelepanu!

Taotlusvormi esitamisega kinnitab toetuse taotleja, et on põhjalikult tutvunud järgmiste

dokumentidega:

o Sisejulgeolekufondi (ISF) perioodi 2014-2020 kulude abikõlblikkuse reeglid;

2

o ISF-i riiklik programm;

o teised kodulehel www.sisejulgeolekufond.ee asuvad ISF-i puudutavad

dokumendid.

Taotlusvormi ja selle lisad peab täitma trükitult. Käsitsi täidetud vorme ei arvestata. Esitatavas

taotluses peavad kõik väljad olema täidetud (v.a siis, kui vormil toodud juhis näeb ette teisiti).

Kui osa küsitud teabest või dokumentidest on esitamata, on Siseministeeriumi (SiM) õigus

taotlus tagasi lükata.

Küsimuste tekkimisel palume ühendust võtta SiM välisvahendite osakonnaga kui fondi

rakendamise eest vastutava asutusega.

I TEAVE TAOTLEJA KOHTA

1. Taotleja andmed

3

Juriidiline nimi

Õiguslik staatus

Registrikood

Käibemaksukohustuslane Jah ☐ Piiratud ☐ Ei ☐ NB! Kui vastus on „jah“, on käibemaks abikõlbmatu

Käibemaksukohustuslase

registreerimisnumber (kui

kohaldub)

Tegevustoetuse saamine

ELi eelarvest Jah ☐ Ei ☐

Postiaadress (kui erineb

äriregistrisse kantust)

Kodulehe aadress

2. Taotleja organisatsiooni esindajad

2.1. Juriidiline esindaja (toetuslepingu ja toetuse taotluse allkirjastamine)

Nimi:

Ametikoht

organisatsioonis:

Telefoninumber:

E-posti aadress:

2.2. Projekti eest vastutav isik/projektijuht

Nimi:

Ametikoht

organisatsioonis:

Telefoninumber:

E-posti aadress:

2.3. Finantsküsimuste eest vastutav isik

Nimi:

Ametikoht

organisatsioonis:

Telefoninumber:

E-posti aadress:

3. Taotleja pangarekvisiidid

Kontoomaniku nimi

4

Pangakonto number/

E-riigikassa konto

number

Panga kood

Panga nimi

Panga aadress

Allkirjaõiguslik(ud) isik(ud): nimi/nimed, ametikoht

4. Organisatsiooni profiil (lühidalt peamised eesmärgid ja tegevused, viide põhimäärusele)

ning projekti läbiviimise korraldus organisatsioonis:

5. Partnerlus

5.1. Projekti partnerid (kui kohaldub; tabelit võib partnerite rohkuse korral dubleerida)

Partner 1 Partner 2

Juriidiline nimi

Registrikood

Varasem koostöö taotleja

organisatsiooniga

Roll ja osalus

kavandatava projekti

ellurakendamisel

Märkus: Palun lisage taotlusele allkirjastatud partnerluse kinnitus.

5.2. Partnerluse vajalikkuse põhjendus projekti seisukohast (kui kohaldub).

6. Taotlejale ja/või partnerile samas valdkonnas viimase kolme aasta jooksul eraldatud

ja eraldatavad toetused Euroopa Liidu institutsioonide allikatest või eraldised

riigieelarvelistest vahenditest ning rahastatud projektid* (kui kohaldub; andmed teiste

projektide kohta, mis on seotud taotluse tegevusvaldkonnaga (sh nt Euroopa Komisjoni

5

otsetoetused jne) ning nende ja antud taotluses esitatud projekti vaheline seos. Näidata ära

ka need taotlused, mis on esitatud, kuid mille rahastamist pole veel otsustatud.)

Aasta Toetuse summa (käimasolevate

projektide puhul

eraldatud ja

lõppenud

projektide

puhul lõplik

summa)

Omafinantseeringu/

kaasfinantseeringu

summa (käimasolevate

projektide puhul

eraldatud ja

lõppenud projektide

puhul lõplik summa)

Toetuse

allikas (fondi

nimi,

riigieelar

ve

vms)

Toetuse kasutamine (projekti

pealkiri, lühikirjeldus) ja seos

taotletava projektiga

* lahtreid võib vajadusel juurde lisada/eemaldada

II PROJEKT

6

7. Projekti pealkiri eesti keeles

Kuni 10 sõna ja 90 tähemärki

8. Projekti pealkiri inglise keeles

Kuni 10 sõna ja 90 tähemärki

9. Projekti kestus

pp.kk.aaaa kuni pp.kk.aaaa

10. Projekti kirjeldus, sh projekti vajalikkuse põhjendus ja eesmärk ning seos valdkonna

eesmärkidega (strateegilised dokumendid, arengukavad)

NB! Eraldi lisana tuleb esitada ka projekti tegevuskava ja tulemused.

11. Projekti hinnanguline mitterahaline (kvalitatiivne) mõju (nt muutus kvaliteedis,

paindlikkuses jne)

12. Projekti hinnanguline rahaline (kvantitatiivne) mõju (nt töötundide ja nende

maksumuse muutus jne)

13. ISF-i ühiste indikaatorite täitmine1

1. Ühised indikaatorid tulenevad 16. aprilli 2014. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest (EL) nr 515/2014

ja (EL) nr 513/2014.

7

Palun märkige, millistesse ISF-i ühistesse indikaatoritesse projekt panustab, lisage projektiga

saavutada kavandatud sihttase/näitajad

ÜHISE VIISAPOLIITIKA TOETAMINE SIHTTASE

Rahastamisvahendi toel välja

töötatud konsulaarkoostöö

meetmete arv:

ruumide jagamine

ühised viisataotluskeskused

esindused

muud

Rahastamisvahendi toel ühise viisapoliitikaga seotud koolituse

saanud töötajate arv:

Rahastamisvahendi toel ühise viisapoliitikaga seotud

koolituskursuste arv:

Rahastamisvahendist toetatavate

spetsialiseeritud ametikohtade arv

kolmandates riikides:

sisserändeküsimustega

tegelevad

kontaktametnikud

muud

Rahastamisvahendi toetusega välja arendatud või ajakohastatud

konsulaaresinduste arv võrreldes kõigi konsulaaresindustega:

Rahastamisvahendi toetusega välja arendatud või ajakohastatud

konsulaaresinduste protsent võrreldes kõigi

konsulaaresindustega:

%

PIIRIHALDUSE TOETAMINE SIHTTASE

Rahastamisvahendi toel piirihaldusega seotud koolituse saanud

töötajate arv:

Rahastamisvahendi toel piirihaldusega seotud koolituskursuste

arv:

Rahastamisvahendi toel välja

töötatud või ajakohastatud

piirikontrolli (kontroll ja valve)

infrastruktuuri ja vahendite arv:

infrastruktuur

sõidukid (õhu-, maa- ja

merepiirid)

varustus/seadmed

muud

Rahastamisvahendi toetusel

soetatud automaatse piirikontrolli

väravate kaudu toimunud

piiriületuste arv välispiiridel

võrreldes piiriületuste

koguarvuga:2

väravate kaudu toimunud

piiriületuste arv

piiriületuste koguarv

Euroopa piiride valvamise

süsteemi (EUROSUR) raames

loodud/edasi arendatud riikliku

piirivalve infrastruktuuride arv:

riiklikud

koordinatsioonikeskused

piirkondlikud

koordinatsioonikeskused

kohalikud

koordinatsioonikeskused

muud

koordinatsioonikeskused

POLITSEIKOOSTÖÖ JA KURITEGEVUSE VASTANE

VÕITLUS

SIHTTASE/

NÄITAJA

2 Märkida prognoos alates väravate soetamise hetkest kuni ISF lõpparuande esitamiseni Euroopa Komisjonile

31. detsembril 2023.

8

Rahastamisvahendist toetust

saanud ühiste uurimisrühmade ja

valdkondadevahelise

kuritegevusega seotud ohte

käsitleva Euroopa platvormi

(EMPACT) raames käivitatud

projektide arv, sh osalevad

liikmesriigid ja ametiasutused:3

projektide arv

uurimisrühmade arv

juht (liikmesriik)

partnerid (liikmesriigid)

osalevad ametiasutused

osalev ELi amet (Eurojust,

Europol) (kui kohaldub)

Rahastamisvahendi abiga

piiriülestes küsimustes koolitust

saanud õiguskaitseametnike arv ja

nende koolituse kestus

(koolituspäevade arv inimese

kohta):4

kuritegevuse liikide kaupa5 (osutatud ELi toimimise

lepingu artiklis 83):

terrorism, inimkaubandus

ning naiste ja laste

seksuaalne ärakasutamine,

ebaseaduslik

uimastikaubandus,

ebaseaduslik relvaäri,

rahapesu, korruptsioon,

maksevahendite võltsimine,

arvutikuriteod ja

organiseeritud kuritegevus

või

õiguskaitse horisontaalsete

valdkondade kaupa6:

teabevahetus,

operatiivkoostöö.

Kuritegevuse tõkestamise valdkonna projektide arv ja nende

rahaline väärtus vastavalt kuritegevuse liikidele (osutatud ELi

toimimise lepingu artiklis 83: terrorism, inimkaubandus ning

naiste ja laste seksuaalne ärakasutamine, ebaseaduslik

uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, rahapesu, korruptsioon,

maksevahendite võltsimine, arvutikuriteod ja organiseeritud

kuritegevus):7

Rahastamisvahendist toetust saanud projektide arv, mille eesmärk

on parandada õiguskaitsega seotud teabevahetust seoses Europoli

andmesüsteemide, -hoidlate või kommunikatsioonivahenditega:8

JULGEOLEKURISKID JA KRIISIOHJE SIHTTASE/

NÄITAJA

3 Mitme projekti või uurimisrühma korral eristada osalejad (liikmesriigid, asutused, ametid), nt märkida

sulgudesse juhtriigi taha projekt nr 1, projekt nr 2 vms. 4 Valida, kas raporteeritakse kuritegevuse liikide kaupa või õiguskaitse horisontaalsete valdkondade kaupa. 5 Sihttaseme/näitaja alla märkida, millise piiriülese kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas

õiguskaitseametnikke koolitatakse, ametnike arv ja nende koolituse kestus (koolituspäevade arv inimese kohta) nt,

ebaseaduslik uimastikaubandus: ametnike arv 50, koolituspäevade arv inimese kohta 2). 6 Sihttaseme/näitaja alla märkida, millise piiriülese õiguskaitse horisontaalses valdkonnas õiguskaitseametnikke

koolitatakse, ametnike arv ja nende koolituse kestus (koolituspäevade arv inimese kohta), nt teabevahetus:

ametnike arv 50, koolituspäevade arv inimese kohta 2). 7 Sihttaseme/näitaja alla märkida kuritegevuse liik, mille vastasesse võitlusesse projektiga panustatakse (rahalist

väärtust ei pea eraldi lisama). 8 Andmelaadijad; SIENA kättesaadavuse laiendamine; projektid, mille eesmärk on parandada analüüsimiseks

koostatud tööfailide sisendeid jne.

9

Rahastamisvahendi abiga kasutusele võetud ja/või täiendavalt

ajakohastatud vahendite arv, mille eesmärk on hõlbustada

liikmesriikidel elutähtsa infrastruktuuri kaitset kõigis

majandussektorites:9

Rahastamisvahendist toetust saanud projektide arv, mis on seotud

sisejulgeoleku valdkonna riskide hindamise ja juhtimisega:10

Rahastamisvahendi abiga

korraldatud ekspertide

kohtumised, õpikojad,

seminarid, konverentsid,

väljaanded, veebisaidid ja

(veebipõhised)

konsultatsioonid11:

seotud elutähtsa infrastruktuuri

kaitsega

seotud riskijuhtimise ja

kriisiohjamisega

9 Märkida „x“, kui projekt panustab elutähtsa infrastruktuuri kaitsesse. 10 Märkida „x“, kui projekt on seotud sisejulgeoleku valdkonna riskide hindamise ja juhtimisega. 11 Valida valdkond ja märkida, mitu ekspertide kohtumist, seminari jms kavandatakse.

14. Projekti tulemuste hindamine, jätkusuutlikkus ja EL-i lisandväärtus (Palun kirjeldage,

kuidas ja mille abil hinnatakse projekti tulemuslikkust ja õnnestumist pärast projekti

lõppemist, oodatavat pikaajalisemat mõju ning millist lisandväärust annab projekti

rahastamine EL-i vahenditest.)

15. Projekti eelarve (NB! Esitada tuleb ka detailne eelarve)

15.1 Finantsjaotus

Projekti

kogusumma* EUR

Sisejulgeolekufondi

vahenditest taotletav

summa*

EUR % projekti kogukuludest

(max 75%)

Taotletav riiklik

kaasfinantseering* EUR

% projekti kogukuludest

(min 25%)

*Eristada summad, kui taotletakse mõlemast rahastamisvahendist.

Summa, mis lisandub riigieelarvest

väljaspool projekti, et võimaldada

abikõlbmatute kulude katmist*

EUR

*Kui kohaldub; nt juhtudel, kui soetatud varustust soovitakse kasutada eesmärkidel, mis ei ole

abikõlblikud rahastamiseks ISFist.

15.2 Prognoositud maksed aastate lõikes (summad, mida makstakse välja projekti

eelarvest)*

Aasta Summa

KOKKU:

* Toetuse saaja poolt välja makstud summad. Lahtreid võib vajadusel juurde lisada/eemaldada.

16. Projekti tulemusel soetatud seadmete/varustuse/süsteemi iga-aastased

ülalpidamiskulud ja katteallikad (kui kohaldub)

17. Riigihanked

17.1 Millist hankemenetluse liiki soovitakse kasutada? (Viide riigihangete seadusele)

11

17.2 Lisada põhjendus, kui ei kasutata avatud või piiratud hankemenetlust

18. Riskid ja nende hajutamine*

(Palun kirjeldage, mis võiks takistada tulemuse saavutamist ning kuidas riske maandate).

Riskid Hajutamine

* Lahtreid võib vajadusel juurde lisada/eemaldada

19. Kuidas te kavatsete teavitada avalikkust ning vahetada informatsiooni projekti ja

selle tulemuste kohta? (plaanitud infoüritused, objektide tähistamine, plakatid, stendid

jms)

III KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID

1. Projekti tegevus- ja ajakava.

2. Projekti detailne eelarve MS Excel-i vormingus.

3. Partnerluse kinnitus (kui kohaldub; allkirjastatud partneri ja toetuse taotleja poolt).

4. Taotleja organisatsiooni asutamisdokumendid ja muud organisatsiooni

alusdokumendid või link/viide veebilehele (põhikiri, põhimäärus vms) (v.a avaliku

sektori asutused; lingi/viite veebilehele võib lisada taotlusvormi punktis 4).

5. Projektis osalejate ametijuhendid või muu tööülesandeid kirjeldav dokumentatsioon

(kui tööjõukulud soovitakse katta projekti eelarvest).

6. Maksu- ja Tolliameti tõend käibemaksukohuslaseks registreerimise kohta (v.a kui see

on varem SiM-ile esitatud ning andmetes ei ole muutusi).

7. Tõend maksuvõlgnevuse puudumise kohta (ei esitata, kui andmeid saab kontrollida

avalikust andmebaasist).

12

IV TAOTLUSE KINNITAMINE

Taotluse allkirjastamisega kinnitan, et:

 taotluses ning selle lisades esitatud andmed on õiged;

 taotlus on koostatud ISF-i abikõlblikkuse reegleid järgides;

 tagan toetuse eesmärgipärase kasutamise kooskõlas sõlmitava toetuslepingu, Eesti

Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktide ning juhenditega ja toetuse kasutamise

nähtavuse;

 tagan projekti mittetulundusliku iseloomu;12

 taotluses toodud tegevusi ja kulusid ei rahastata teistest allikatest (sh teistest EL-i

fondidest või programmidest);

 olen teadlik, et taotluse heakskiitmisel avalikustatakse toetuse saaja ja projekti nimi,

projekti eesmärk ning eraldatud avaliku sektori ja Euroopa Liidu toetuse suurus.

Taotleja organisatsiooni allkirjaõigusliku isiku allkiri:

Taotleja võtab endale taotlust allkirjastades kohustuse positiivse rahastamise otsuse korral

projekt vastavalt seatud tingimustele ellu viia.

Ees- ja

perekonnanimi

Ametikoht

Allkiri

Kuupäev

12 Projekti käigus teenitav tulu tuleb välja tuua eelarveprognoosi tulude osas ning aruandluse käigus.

13

V KONTROLL-LEHT

☐ Taotlusvormi kõik väljad on täidetud.

☐ Taotlusvorm on trükitud.

☐ Taotlusvormi on allkirjastanud allkirjaõiguslik isik.

Taotlusvormile on lisatud:

☐ Projekti tegevus- ja ajakava ning tulemused.

☐ Projekti detailne eelarve Excel formaadis.

☐ Partnerluse kinnitus (kui kohaldub; allkirjastatud toetuse taotleja ja partneri

poolt).

☐ Taotleja organisatsiooni asutamisdokumendid ja muud organisatsiooni alusdokumendid

(põhikiri, põhimäärus vms) (v.a avaliku sektori asutused).

☐ Projektis osalejate ametijuhendid või muu tööülesandeid kirjeldav dokumentatsioon (kui

tööjõukulud soovitakse katta projekti eelarvest).

☐ Maksu- ja Tolliameti tõend käibemaksukohuslaseks registreerimise kohta (v.a kui see on

varem SiM-ile esitatud ning andmetes ei ole muutusi).

☐ Tõend maksuvõlgnevuse puudumise kohta (v.a, kui andmeid saab kontrollida avalikust

andmebaasist).

1

TOETUSLEPING

Siseministeerium, registrikoodiga 70000562, aadressiga Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab

siseministri 29. mai 2018. a käskkirja nr 1-3/56 „Siseministeeriumi protseduurireeglid

Sisejulgeolekufondi vahendite kasutamiseks“ punkti 16.1 alusel välisvahendite valdkonna eest

vastutav asekantsler ……. (edaspidi ministeerium), ühelt poolt ja

Sisejulgeolekufondi (edaspidi ka fond) projekti /projekti tunnus/ „/Projekti pealkiri/“ (edaspidi

projekt) elluviija ….. /asutuse nimi/…, registrikoodiga …………., aadressiga ……………,

keda esindab …………….. /esindamise alus, ametinimetus, esindaja nimi/ (edaspidi toetuse

saaja), teiselt poolt,

keda nimetatakse ka eraldi pool ja koos pooled, sõlmivad toetuslepingu (edaspidi leping)

alljärgnevas:

1. ÜLDSÄTTED

Lepingu sõlmimise aluseks on:

1.1. Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2014. a korraldus nr 482 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse

määramine“, millega määrati Sisejulgeolekufondi rakendamise eest vastutavaks

asutuseks Siseministeerium;

1.2. Sisejulgeolekufondi riiklik programm aastateks 2014–2020 (heaks kiidetud Euroopa

Komisjoni 31. juuli 2017. a otsusega C(2017)5504 ning Vabariigi Valitsuse 20 . aprilli

2017. a istungi protokollilise otsusega nr 17);

1.3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL) nr 514/2014, millega

sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö,

kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi

suhtes kohaldatavad üldsätted; 1.4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL) nr 515/2014, millega

luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning

tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.

aprilli 2014. a määrus (EL) nr 513/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana

2

politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje

rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2007/125/JHA;

1.5. Toetuse saaja /esitamise aeg/ esitatud taotlus „….“ /taotluse pealkiri/;

1.6. siseministri 19. oktoobri 2016. a käskkirjaga nr 1-3/127 „Sisejulgeolekufondi

järelevalvekomisjoni moodustamine ja komisjoni töökorra kinnitamine“ moodustatud

Sisejulgeolekufondi järelevalvekomisjoni /kuupäev/ a protokoll nr …..;

1.7. Siseministeeriumi kantsleri …./kuupäev/ käskkiri nr /…/ „….“, millega kiideti heaks

punktis 1.5 nimetatud taotlus.

2. LEPINGU OBJEKT

2.1. Lepinguga annab ministeerium toetuse saajale projekti eesmärkide saavutamiseks

toetust Sisejulgeolekufondist ja kaasfinantseeringut vastavalt lepingus sätestatud

tingimustele.

2.2. Lepingu juurde kuuluvad lepingu allkirjastamisel lepingu lahutamatu osana järgmised

lisad:

2.2.1. Lisa 1 – Projekti tegevus- ja ajakava ning tulemused;

2.2.2. Lisa 2 – Kuluaruande ja maksetaotluse vormid ning projekti eelarve;

2.2.3. Lisa 3 – Tegevusaruande vorm;

2.2.4. Lisa 4 – Kulude abikõlblikkuse reeglid;

2.2.5. Lisa 5 – Juhised embleemide ja standardvärvide kohta;

2.2.6. Lisa 6 – Partnerluse kinnitus.

2.3. Kõik viited lepingule sisaldavad ka viiteid selle lisadele.

3. PROJEKTI RAHASTAMINE

3.1. Projekti hinnanguline abikõlblik kogukulu on …/summa/ eurot, vastavalt lisas 2

esitatud projekti eelarvele.

3.2. Ministeerium annab toetuse saajale projekti elluviimiseks Sisejulgeolekufondi ……..

rahastamisvahendist toetust maksimaalselt …/summa/ eurot, mis võrdub 75%-ga

punktis 3.1 sätestatud hinnangulisest abikõlblikust kogukulust.

3.3. Ministeerium annab toetuse saajale projekti elluviimiseks kaasfinantseeringut

maksimaalselt …/summa/ eurot, mis võrdub 25%-ga punktis 3.1 sätestatud

hinnangulisest abikõlblikust kogukulust.

3.4. Toetuse ja kaasfinantseeringu lõplik summa määratakse kindlaks vastavalt lepingu

punktile 5.

3.5. Projekti kulude abikõlblikkuse periood on …/pp.kk.aaaa/ kuni …/pp.kk.aaa/….

Projekti raames tehtavad kulutused peavad olema tekkinud ning makstud pärast

abikõlblikkuse perioodi algust. Kulutused ei tohi tekkida pärast abikõlblikkuse perioodi

lõppu, makseid võib teha kuni lõpparuande esitamiseni.

4. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU VÄLJAMAKSMISE TINGIMUSED

3

4.1. Ministeerium teeb eel- ja vahemaksed, arvestades järgnevat:

4.1.1. Eelmakse ………. /summa või % punktides 3.2 ja 3.3 täpsustatud summadest/ tehakse

14 kalendripäeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist.

4.1.2. Vahemakse1……../summa või % punktides 3.2 ja 3.3 täpsustatud summadest/ tehakse

14 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui ministeerium on toetuse saaja esitatud

vastava perioodi vahearuande heaks kiitnud.

4.2 Lõppmakse teeb toetuse saaja vajadusel tagasimaksena, kui lepingu punkti 4.1 kohaselt

tehtud maksete kogusumma on suurem kui heaks kiidetud projekti abikõlblikud kulud

kokku. Toetuse saaja maksab enammakstud summa ministeeriumile tagasi lepingu

punktis 4.5 näidatud kontole 30 kalendripäeva jooksul alates ministeeriumi edastatud

lõpparuande heakskiitmise kirja kättesaamisest. Ministeeriumi põhjendatud nõudmisel

teeb toetuse saaja ministeeriumile tagasikande enne lõpparuande heakskiitmist.

4.3 Ministeerium võib vajadusel ja eelarveliste vahendite olemasolul lepingu punktis 3.2

nimetatud toetuse ja punktis 3.3 nimetatud riikliku kaasfinantseerimise summad välja

maksta lepingu punktis 4.1 toodud proportsioonidest ja tähtaegadest erinevalt.

4.4 Toetuse ja kaasfinantseeringu maksesummad kantakse toetuse saaja pangakontole

järgmiselt:

Panga nimi

Konto omaniku täpne nimi

Konto number

Viitenumber

Selgitus ISFP/B-X

4.5 Lepingu punktis 4.2 nimetatud enammakstud toetuse ja kaasfinantseeringu kannab

toetuse saaja ministeeriumi pangakontole järgmiselt:

4.6 Lepingu punktides 4.1 nimetatud maksed tehakse, kui ministeeriumile on eraldatud

toetuse ja kaasfinantseeringu väljamaksmiseks vajalikud vahendid. Maksete viibimisel

teavitab ministeerium sellest toetuse saajat.

4.7 Kaasfinantseeringu väljamaksete tähtajad ei ole järgmisest kalendriaastast alates

siduvad juhul, kui riigieelarves vajalikud vahendid osaliselt või täielikult puuduvad.

Tulenevalt riigieelarve seaduse §-s 60 sätestatud piirangutest eelarveliste kohustuste

võtmisel, kuuluvad lepingu punktis 3.4 toodud kaasfinantseeringu summa ning punktis

4.1 toodud maksed ülevaatamisele iga-aastase riigieelarve kinnitamise järel.

1 Punkti täiendatakse vastavalt vahemaksete arvule

Panga nimi AS SEB PANK

Konto omaniku täpne nimi Rahandusministeerium

Konto number EE891010220034796011

Viitenumber 2800045849

Selgitus ISFP/B-X

4

5. LÕPLIKU TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU SUMMA

KINDLAKSMÄÄRAMINE

5.1. Ministeerium määrab toetuse saajale makstavad summad kindlaks punktis 6 nimetatud

heakskiidetud aruannete alusel.

5.2. Lõplik toetus, mille ministeerium maksab toetuse saajale, on väiksem või võrdne

järgmistest summadest:

5.2.1. lepingu punktis 3.2 sätestatud toetuse maksimumsumma;

5.2.2. projekti abikõlblike kogukulude ja fondist kaasrahastamise ülemmäära (75%) korrutis;

5.2.3. projekti abikõlblike kogukulude ja projekti käigus saadud tulude (kui neid on) vahe.

5.3. Kui projekti elluviimise kulu ületab lepingus sätestatud projekti maksumust, peab

toetuse saaja eelarves (lisa 2) toodud kulutuste tegemiseks tagama täiendavaks

omafinantseeringuks rahaliste vahendite olemasolu projekti eesmärkide elluviimiseks

välja arvatud juhul, kui sõlmitakse vastav toetuslepingu muudatus.

5.4. Projekt, mille eesmärgid jäävad täitmata, võidakse tunnistada osaliselt või täielikult

abikõlbmatuks ning sellele eraldatud vahendid kohustub toetuse saaja tagasi maksma.

6. ARUANNETE JA MUUDE DOKUMENTIDE ESITAMINE

6.1. Projekti vahe- ja lõpparuanded peab koostama elektrooniliselt eesti keeles ja

allkirjastama digitaalselt. Aruanne koosneb tegevus- ja kuluaruandest.

6.2. Kui puudub võimalus anda digitaalallkirja, koostatakse aruanded kahes eksemplaris

paberil ning need allkirjastatakse omakäeliselt. Ministeeriumile esitatakse üks

eksemplar ning lisaks elektroonselt tegevusaruanne Wordis ja kuluaruanne Excelis. Ühe

eksemplari säilitab toetuse saaja.

6.3. Toetuse saaja esitab aruandega raamatupidamise väljavõtte2 ja süstematiseeritult

kõik/siseministeeriumi koostatud valimi alusel3 aruandlusperioodil tekkinud

kuludokumentide ning projekti sisulise tegevusega seotud dokumentide koopiad.

6.4. Vahearuannete esitamine4

6.4.1 Toetuse saaja esitab (jrk nr) vahearuande hiljemalt …/pp.kk.aaaa/;5

6.5. Toetuse saaja esitab lõpparuande hiljemalt …/pp.kk.aaaa/. Lõpparuanne peab

kajastama kogu projekti perioodi (st ka neid tegevusi, mis on esitatud vahearuandega).

6.6. Ministeerium vaatab aruanded läbi ja vajadusel nõuab täiendavaid dokumente või

lisateavet. Täiendavate dokumentide või teabe edastamise nõude täidab toetuse saaja

ministeeriumi määratud tähtaja jooksul. Üldjuhul on tähtaeg 5 tööpäeva.

6.7. Kui toetuse saaja ei nõustu ministeeriumi esitatud märkustega aruande osas ja ei esita

etteantud tähtaja jooksul parandustega allkirjastatud aruannet, on ministeeriumil õigus

toetuse saaja esitatud aruanne heaks kiita osaliselt (ainult heakskiidetud abikõlblike

kulutuste ulatuses).

2 Raamatupidamise väljavõtet ei pea esitama Siseministeeriumi valitsemisala asutused. 3 Siseministeerium esitab toetuse saajale nimekirja valimisse kuuluvatest dokumentidest pärast aruande esitamist. 4 Kui projektis kavandatakse vahearuande esitamist 5.Punkte lisatakse juurde vastavalt vahearuannete arvule.

5

7. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

7.1 Pooled:

7.1.1 võtavad kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingust

tulenevate kohustuste ja eesmärkide täitmine;

7.1.2 kasutavad raamatupidamissüsteemi, mis võimaldab eristada projektiga seotud

tehinguid;

7.1.3 esitavad üksteisele informatsiooni, mis on vajalik lepingu edukaks täitmiseks;

7.1.4 teavitavad üksteist projekti edukat rakendamist takistavatest või takistada võivatest

asjaoludest;

7.1.5 tagavad projektiga seotud dokumentatsiooni nõuetekohase säilitamise seitse aastat

pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva. Kui pärast projekti lõppu

avastatakse rikkumine, pikeneb dokumentide säilitusaeg vähemalt seitse aastat alates

päevast, mil toetuse saaja tagastab toetuse ja kaasfinantseeringu ministeeriumile.

7.1.6 võimaldavad auditite ja järelevalve (sh kohapealsete kontrollide) teostamist ning

osutavad selleks igakülgset abi, sh võimaldavad volitatud isikul ligipääsu esitatud

andmete õigsuse kontrollimiseks kõigile projekti rakendamisega seotud dokumentidele

ja informatsioonile, sealhulgas elektroonilisel kujul olevale teabele, ning viibida toetuse

kasutamise administreerimise ja toetuse kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil;

7.1.7 järgivad oma tegevuses õigusaktides sätestatud riigihangete läbiviimise,

raamatupidamise korraldamise, avaliku teabe edastamise ning isikuandmete kaitse

põhimõtteid ning põhjendavad kõiki erandeid ja dokumenteerivad põhjendused.

7.2 Toetuse saaja on kohustatud:

7.2.1 viima enda vastutusel läbi lisas 1 kirjeldatud tegevused ning tagama vajadusel vastavalt

lepingu punktile 5.3 enda ja partnerite omavahendite olemasolu vastavalt lepingu lisas

2 toodud eelarvele;

7.2.2 kasutama toetust ja kaasfinantseeringut eesmärgipäraselt lepingus ning selle lisades

näidatud tegevustega seotud abikõlblike kulude katmiseks;

7.2.3 lähtuma toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamisel eelarves (lisa 2) toodud kulutuste

tegemiseks lisas 4 toodud kulude abikõlblikkuse reeglitest ning täitma riigisisestes ja

Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud kohustusi;

7.2.4 esitama ministeeriumile tähtaegselt lepingu punktis 6 nõutud aruanded ning vajalikke

täiendavaid andmeid Euroopa Komisjonile esitatavate aruannete tarbeks;

7.2.5 andma audiitori, järelevalve teostaja või muu selleks volitatud isiku kasutusse enda,

partneri ning alltöövõtja (kui on kohaldatav) käsutuses olevad andmed ja dokumendid

toetuse, kaasfinantseeringu ning omavahendite kasutamise kohta üldjuhul 5 tööpäeva

jooksul vastava nõude saamisest;

7.2.6 täitma kõiki Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2014. a korralduses nr 482 „Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja

auditeerimisasutuse määramine“ nimetatud asutuste ettekirjutusi;

7.2.7 tagama, et fondist toetust saavaid tegevusi ja kulusid ei rahastata muudest allikatest;

7.2.8 viivitamatult kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektrooniliselt

informeerima ministeeriumit kõikidest toetuse saaja või partneri(te) andmetes toimunud

muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saajat oma

kohustuste täitmisel, sh nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate

muutumisest, vastutavate isikute vahetumisest, varade või õiguste üleandmise otsustest

jne ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või

avalikustatud massiteabevahendite kaudu;

7.2.9 viivitamatult kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektrooniliselt

informeerima ministeeriumit projekti teostamise käigus ilmnenud kõrvalekalletest

6

lisades 1 ja 2 sätestatust, samuti projekti negatiivse tulemuse tõenäosusest või

vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;

7.2.10 esitama pärast toetuslepingu allkirjastamist ministeeriumile paberkandjal või

digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt koopia toetuse saaja ja partneri(te) vahel

sõlmitud kokkuleppest või lepingust, kui toetuse saaja ja partner(id) otsustavad

partnerluses kirjalikult või elektrooniliselt kokku leppida;

7.2.11 vastutama ministeeriumi ees (sh kandma rahalist vastutust kogu toetussumma ulatuses)

lepingus sätestatud kohustuste täitmise eest;

7.2.12 tagastama ministeeriumi nõudmisel osaliselt või täielikult toetuse ja kaasfinantseeringu

kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määrusega nr 278 „Toetuse

tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud

rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“. Toetuse tagasinõudmise otsusega

loetakse projekti eelarve vähendatuks tagasinõutava summa ulatuses;

7.2.13 tagasi maksma tagasinõutava toetuse ja kaasfinantseeringu 90 kalendripäeva jooksul

tagasinõude otsuse kättesaamisest;

7.2.14 säilitama lisaks enda koostatud projekti rakendamisega seotud originaaldokumentidele

ka partnerite kantud kulusid tõendavate ja toetavate dokumentide kinnitatud koopiaid

punktis 7.1.5 sätestatud tähtaja jooksul;

7.2.15 tagama raamatupidamisdokumentatsiooni registreerimis- ja säilitamissüsteemi

olemasolu elektroonilisel kujul ning kasutama eraldi raamatupidamissüsteemi või

vastavaid raamatupidamiskoode kõigi toetusega seotud tehingute kohta ning eristama

selgelt toetuse kulusid kajastavad tehingud muudest tehingutest;

7.2.16 teavitama avalikkust ja projektis osalejaid fondist saadud toetusest ja kaasfinantseeringu

andjast vastavalt lepingu punktis 8 sätestatule. 7.2.17 teavitama projektis osalejat tema kohta kogutavatest isikuandmetest, nende säilitamise

tähtajast ja töötlemise eesmärkidest mh punktis 11.2 nimetatud asutuste poolt või võtma selleks isiku nõusoleku vastavalt kehtivale õigusele;

7.2.18 tagama, et partner/alltöövõtja on teadlik, et talle laienevad toetuse saaja kohustused

(sealhulgas informeerimise, toetuse ja kaasfinantseeringu nähtavuse tagamise,

dokumentide säilitamise ja järelevalvele kaasaaitamise kohustus, v.a peatükis 6

kirjeldatud aruandluskohustus). Toetuse saaja vastutab materiaalselt kogu toetus- ja

kaasfinantseeringu summa ulatuses partneri(te)/alltöövõtja(te) lepingus sätestatud

kohustuste täitmise eest ning tagab kohustuste täitmisele kaasaaitamise.

7.3 Ministeerium on kohustatud:

7.3.1 maksma toetuse saajale toetust ja kaasfinantseeringut lepingus sätestatud tingimustel ja

korras;

7.3.2 tegema asjakohased programmdokumendid, juhendmaterjalid ning ministeeriumile

esitamiseks vajalikud aruandevormid kättesaadavaks toetuse saajale;

7.3.3 informeerima toetuse saajat viivitamatult toetuse ja kaasfinantseeringu summa ja

maksegraafiku muutmise vajadusest;

7.3.4 kontrollima lepingu punktis 6 nimetatud aruandeid;

7.3.5 väljastama toetuse saajale 20 tööpäeva jooksul alates aruande laekumisest esmase

valimi ja/või päringu kulutuste asjakohasuse ja abikõlblikkuse kontrollimisel tuvastatud

puuduste kohta (kui on kohaldatav);

7.3.6 avalikustama projektide kohta vähemalt järgmise teabe: toetuse saaja nimi, projekti nimi

ja eesmärk ning lepingu kohaselt toetuse ja kaasfinantseeringuna eraldatav summa, välja

arvatud juhul, kui teave on piiratud selle konfidentsiaalse iseloomu tõttu, eelkõige

seoses julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimiste ja isikuandmete kaitsega;

7.3.7 otsustama punktis 7.2.12 nimetatud määruse alusel toetuse saajalt toetuse ja

kaasfinantseeringu osaliselt või täielikult tagasinõudmise, kui ilmnevad toetuse ja

kaasfinantseeringu tagasinõudmiseks alust andvad asjaolud.

7

8. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU NÄHTAVUSE TAGAMINE

8.1 Projekti toetamine Sisejulgeolekufondi vahenditest ja kaasfinantseerimine

ministeeriumi vahenditest peab olema selgesti nähtav iga projektiga seotud olulise

tegevuse puhul, sh teavitab toetuse saaja suuliselt kõiki osalejaid.

8.2 Kui toetuse saaja edastab või avalikustab projekti kohta suuliselt, kirjalikult või

elektrooniliselt teavet või viib projektis läbi tegevusi (nt koolitused, konverentsid või

seminarid), osutab ta sellele, et projekti jaoks on saadud rahalisi vahendeid Euroopa

Liidult Sisejulgeolekufondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeeriumilt.

8.3 Pärast käesoleva lepingu sõlmimist kõikides kolmandate isikutega sõlmitavates

lepingutes, sh töövõtulepingus, hankelepingus, partnerluslepingus jne peab olema

märgitud projekti pealkiri ja/või tunnus ning viide rahastajale.

8.4 Pärast käesoleva lepingu sõlmimist koostatud projekti tegevusega seotud avalikkusele

suunatud dokumentidele (sh koolitusmaterjalidele, osalemis- ja muudele tunnistustele,

teabelehtedele jms) peab olema märgitud projekti pealkiri või tunnus, Euroopa Liidu ja

Siseministeeriumi logo ning tunnuslause „Projekti kaasrahastavad Euroopa Liit

Sisejulgeolekufondi kaudu ja EV Siseministeerium“. Toetuse saaja kinnitatud

dokumendi mallide (lepingud jms) põhjal koostatud dokumentidele ei pea Euroopa

Liidu ja Siseministeeriumi logo lisama.

8.5 Euroopa Liidu logo koos fondi nimega „Sisejulgeolekufond“ ja ministeeriumi logo peab

olema kuvatud IT-süsteemides ning paigaldatud kõigile esemetele, mis on projekti

vahenditest ostetud, samuti toetuse saaja ruumidesse, mille jaoks Sisejulgeolekufondi

toetust ja ministeeriumi kaasfinantseeringut on kasutatud.

8.6 Kui füüsilise objekti maksumus on üle 100 000 euro, paneb toetuse saaja üles alalise ja

silmapaistva tahvli 3 kuu jooksul pärast projekti lõppemist. Tahvel peab vastama

lepingu lisas 5 toodud nõuetele.

8.7. Toetuse ja kaasfinantseeringu nähtavuse tagamiseks esitatav Euroopa Liidu embleem ja

ministeeriumi logo peavad vastama lisas 5 kirjeldatud juhistele.

8.8. Kui toetuse saaja edastab või avalikustab teavet ükskõik mis vormis, osutab ta sellele,

et ainuvastutus teabe sisu eest lasub toetuse saajal ja et ministeerium ning Euroopa

Komisjon ei vastuta esitatava teabe võimaliku kasutuse eest.

8.9. Toetuse saaja peab aruannetes üksikasjalikult kirjeldama, kuidas avalikkust ja projektis

osalejaid on projektist ja Euroopa Liidu ning ministeeriumi osalusest teavitatud.

8.10. Punktides 8.4, 8.5 ja 8.6 kirjeldatud avalikustamise nõudeid leevendatakse, kui

projektiga seotud teave on piiratud selle konfidentsiaalse iseloomu tõttu, eelkõige seoses

julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimiste ja isikuandmete kaitsega.

8

9. LEPINGUTE SÕLMIMINE TEGEVUSE LÄBIVIIMISEKS

9.1 Toetuse saaja võib projekti läbiviimiseks sõlmida lepinguid kolmandate isikutega, sh

partneritega ning alltöövõtjatega vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

9.2 Lepingu punktis 9.1 osutatud lepinguid võib sõlmida järgmistel tingimustel:

9.2.1 lepingute sõlmimise võimaluse kasutamine peab olema põhjendatud, võttes arvesse

projekti laadi, tegevusi ja eesmärke;

9.2.2 toetuse saaja vastutab ministeeriumi ees ainuisikuliselt projekti läbiviimise ja lepingu

sätete järgimise eest;

9.2.3 toetuse saaja kohustub tagama, et tema suhtes lepingu punktide 8 ja 11 alusel

kohaldatavaid tingimusi kohaldatakse ka kolmanda isiku suhtes.

9.3. Hankelepingu sõlmimisel ja hanke läbiviimisel lähtub toetuse saaja riigihangete

seaduses sätestatust ning teistest asjassepuutuvatest riigisisestest ja Euroopa Liidu

õigusaktidest. Toetuse saaja peab tagama hanke läbipaistvuse, mittediskrimineerimise

ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimise. Toetuse saaja kohustub kasutama rahalisi

vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning esitama vastutavale asutusele tõendava

dokumentatsiooni 1500 eurot (käibemaksuta) ületavate ja riigihanke piirmäärast

madalamate toodete/teenuste hankimisel.

9.4. Enne lepingu sõlmimist toetuse saaja kolmandate isikutega sõlmitud lepingud on fondist

kaasrahastamiseks abikõlblikud, kui need on sõlmitud punktis 3.5 näidatud

abikõlblikkuse perioodi sees, on kooskõlas abikõlblikkuse eeskirjadega ja lepingu

punktides 9.1 kuni 9.3 sätestatuga.

10. PROJEKTI PEATAMINE

10.1. Toetuse saaja võib projekti läbiviimise peatamist taotleda juhul, kui projekti teostamise

käigus on ilmnenud erandlikud asjaolud, mis teevad projekti ajakavajärgse elluviimise

võimatuks või annavad alust kahelda projekti jätkamise otstarbekuses, eelkõige

vääramatu jõu korral. Toetuse saaja teavitab sellest viivitamata, kuid mitte hiljem kui 5

tööpäeva jooksul alates asjaolu selgumisest ministeeriumit, esitades kõik vajalikud

põhjused ja üksikasjad ning projekti jätkamise arvatava kuupäeva. Ministeerium võib

erandjuhul arvestada ka ettenähtud tähtajast hilisemat teavitust, kuid viivitus peab olema

selgelt põhjendatud.

10.2. Kui lepingut ei lõpetata kooskõlas lepingu punktiga 13, jätkab toetuse saaja projekti

tegevusi kohe, kui asjaolud võimaldavad, teavitades sellest ministeeriumit. Projekti

kestust pikendatakse kuni projekti peatamisajaga võrdse aja võrra, kuid mitte kauem kui

Sisejulgeolekufondi abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajani, s.o 31. detsember 2022. a

ning projekti pikendamine ja muud vajalikud muudatused kohandamaks projekti uute

rakendustingimustega vormistatakse kirjalikult või elektrooniliselt lepingu lisana.

10.3. Ministeerium võib peatada (kuni puuduste kõrvaldamiseni) või lõpetada toetuse ja

kaasfinantseeringu maksmise ning nõuda nende osalist või täielikku tagastamist, kui

ilmnevad Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse

tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud

rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ §-s 10 nimetatud asjaolud.

9

11. PROJEKTI HINDAMINE JA KONTROLLIMINE

11.1. Toetuse saaja kohustub säilitama lepinguga seonduva dokumentatsiooni ning materjalid

ja võimaldama punktis 11.2 kirjeldatud kontrollide läbiviimist punktis 7.1.5 toodud

tähtaja jooksul.

11.2. Toetuse saaja on kohustatud projektiga seotud originaaldokumente (õigustatud

erandjuhtudel originaaldokumentide tõendatud koopiaid) esitama kontrollimiseks, kui

seda nõuab/nõuavad ministeeriumi, Sisejulgeolekufondi rakendamist auditeerima

määratud asutuse, Riigikontrolli, Euroopa Komisjoni, Euroopa Pettusevastase Ameti

ametnikud või nende volitatud välised asutused ning Euroopa Kontrollikoda, järgides

punktis 7.1.6 toodud igakülgse abistamise põhimõtet.

11.3. Üldjuhul teavitab punktis 11.2 nimetatud kontrollorgan võimalikest kohapealsetest

paikvaatlustest ette. Põhjendatud juhtudel võib kohapealne kontroll toimuda ka ilma ette

teatamata.

11.4. Toetuse saaja kohustub esitama üksikasjaliku teabe, mida nõuab punktis 11.2 nimetatud

asutus, et kontrollida projekti läbiviimise ja lepingu sätete rakendamise nõuetekohasust.

11.5. Kui ministeeriumil on tekkinud põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja on esitanud

eksitavat informatsiooni või ei ole järelevalve teostamiseks vajalikke andmeid

edastanud, peab toetuse saaja viivitamatult andma aru vajalike andmete mitteesitamise

või eksitava informatsiooni esitamise kohta või ümber lükkama ministeeriumi kahtlused

andmete õigsuses.

11.6. Lepingu punktis 11.2 nimetatud kontrollide tulemusel on ministeeriumil õigus teha

otsus lepingu raames prognoositud ja tehtud kulutuste osas toetuse summa vähendamise

või toetuse tagasinõudmise kohta kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a

määrusega nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja

kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“.

12. VÄÄRAMATU JÕUD

12.1 Pool vabaneb vastutusest ainult juhul, kui lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase

täitmise põhjustab vääramatu jõud.

12.2 Vääramatu jõu all käsitavad pooled mistahes ettenägematut, nendest sõltumatut

sündmust, mille tekkimist, kestvust või lõppemist ei saanud pool mõjutada ja

mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud poolelt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal

selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

12.3 Vääramatu jõu all kannatav pool teavitab sellest viivitamata teist poolt kirjalikult,

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektrooniliselt 5 tööpäeva jooksul,

märkides vääramatu jõu laadi, tõenäolise kestuse ja arvatava mõju.

12.4 Vääramatu jõud muudab lepingus sätestatud kohustuste tähtaega perioodi võrra, mille

jooksul lepingu täitmine on vääramatu jõu tõttu poole jõupingutustest olenemata

võimatu, kuid mitte kauem kui Sisejulgeolekufondi abikõlblikkuse perioodi

lõpptähtajani, s.o 31. detsember 2022. a. Pooled teevad kõik jõupingutused vääramatust

jõust tingitud kahjude vähendamiseks.

10

13. LEPINGU KEHTIVUS JA MUUTMINE

13.1. Leping jõustub lepingu allakirjutamisest mõlema poole poolt.

13.2. Leping kehtib kuni mõlema poole lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni.

13.3. Toetuse ja kaasfinantseeringu andmise tingimustes tehtavad muudatused tuleb sätestada

kirjalikult või elektrooniliselt lepingu lisas ning muudatus jõustub hetkest, mil mõlemad

pooled on lisa allkirjastanud, kui lisas ei ole sätestatud teisiti.

13.4. Toetuse saaja võib vajadusel taotleda ministeeriumilt eelarves toodud otseste kulude

kululiikide vahel kulude jaotuse muutmist või projekti tegevuste ja ajakava muutmist.

Eelarves tehtavate muudatuste korral otseste kulude kululiikide vahel, mis ei ületa 15%

prognoositud kululiigi summast ning kululiikide siseselt rahaliste kulutuste osas

tehtavate muudatuste korral, ei pea toetuse saaja taotlema lepingu muudatust vaid

toetuse saaja kohustub muudatust põhjendavad dokumendid lisama projekti

dokumentatsiooni juurde.

13.5. Lepingu punktis 13.4 nimetatud lepingu muudatuse tegemiseks peab toetuse saaja

esitama ministeeriumile kirjalikult või elektrooniliselt taotluse, milles põhjendab,

kuidas nimetatud muudatused aitavad kaasa projekti edukale elluviimisele. Muudatused

ei tohi vähendada projekti tulemuslikkust ja selle eesmärkide saavutamise tõenäosust.

13.6 Järgnevad muudatused lepingus ei ole lubatud:

13.6.1. projekti eesmärgi muutmine;

13.6.2. fondi eraldise suurendamine (v.a juhul, kui see toimub toetuse saaja poolt tehtud

põhjendatud ettepanekul mõnes teises projektis vabanenud fondi eraldise arvel ning

ministeerium selle heaks kiidab);

13.6.3. projekti perioodi pikendamine rohkem kui riikliku programmi abikõlblikkuse perioodi

31. detsembri 2022. a lõpuni;

13.6.4.kõik muud muudatused, mis seaksid kahtluse alla kriteeriumid ja nende väärtused, mille

alusel projekt fondist finantseerimiseks välja valiti.

13.7. Toetuse saaja peab taotluse lepingu muutmiseks saatma ministeeriumile vähemalt 60

kalendripäeva enne projekti lõpukuupäeva, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja esitab

nõuetekohase põhjenduse ja ministeerium selle heaks kiidab.

14. LEPINGU ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE

14.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel.

14.2. Poolel on õigus leping ühepoolselt lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult

või elektrooniliselt vähemalt 45 kalendripäeva ette, järgmistel juhtudel:

14.2.1 pool on rikkunud oluliselt lepingus sätestatud kohustusi;

14.2.2 vääramatu jõu tõttu, kui see takistab lepingu täitmist 45 kalendripäeva jooksul.

14.3. Lepingu lõpetamise korral eraldab ministeerium toetust ja kaasfinantseeringut üksnes

nende abikõlblike kulutuste katteks, mille toetuse saaja on tegelikult teinud kuni

kuupäevani, mil leping lõpetatakse. Arvesse ei võeta kulusid, mis on seotud

kohustustega, mis tuleb täita pärast lepingu lõpetamist. Ennetähtaegselt lõpetatud

lepingu alusel makstava toetuse ja kaasfinantseeringu summa määramisel hindab

11

ministeerium lepingu lõpetamise põhjust, projekti elluviimise faasi, projekti eesmärkide

saavutatust ja muid olulisi asjaolusid.

14.4. Kui leping lõpetatakse enne eel- või vahemakse eraldamist toetuse saajale, on toetuse

saajal õigus punktis 14.3 nimetatud kulude katmiseks esitada 45 kalendripäeva jooksul

pärast lepingu lõpetamist projekti lõpparuanne, kuluaruanne ja maksetaotlus. Kui selle

aja jooksul taotlust ei esitata, ei hüvita ministeerium kuni lepingu lõpetamise

kuupäevani tehtud toetuse saaja kulutusi ning nõuab tagasi summad, mille kasutamine

ei ole ministeeriumi heaks kiidetud projekti läbiviimise aruandega põhjendatud.

14.5. Olulise lepingu tingimuse rikkumise korral, mis seisneb selles, et toetuse saaja ei ole

esitanud projekti läbiviimise aruandeid lepingu punktis 6 nimetatud tähtpäevadeks ja

kui toetuse saaja ei ole seda kohustust täitnud ka 30 kalendripäeva jooksul pärast seda,

kui ministeerium on saatnud vastava kirjaliku, kirjalikku taasesitamist võimaldavas või

elektroonilises vormis meeldetuletuse, ei hüvita ministeerium erandina 30

kalendripäevase teatamisperioodi lõpust kuni projekti lõpukuupäevani tehtavaid

kulutusi ning nõuab tagasi summad, mida ta ei ole varem aruannete kontrolli järgselt

heaks kiitnud.

14.6. Kui ministeerium lõpetab lepingu põhjusel, et toetuse saaja esitab tegelikkusega

vastuolus olevaid aruandeid, et saada lepinguga ettenähtud toetust, võib ministeerium

erandina pärast toetuse saajale märkuste esitamise võimaluse andmist nõuda nende

summade osalist või täielikku tagastamist, mis on ministeeriumi poolt lepingu kohaselt

juba makstud.

15. LEPINGUGA SEOTUD TEABE EDASTAMINE

15.1. Lepinguga seotud teave (sh maksetaotlused, projekti läbiviimise aruanded, taotlused

muudatuste tegemiseks projekti kestel) edastatakse ministeeriumile lepingu numbrile

osutades kirjalikult omakäeliselt allkirjastatuna või elektrooniliselt digitaalselt

allkirjastatuna.

15.2. Informatsioonilist teadet, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi, võib edastada telefoni,

elektronposti jms teel.

15.3. Ministeeriumi kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes:

Kontaktisik

Telefon

E-post

15.4. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes:

Kontaktisik

Telefon

E-post

12

16. VASTUTUS JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE

16.1. Pooled vastutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmise eest vastavalt lepingule ja

Eesti Vabariigi ning Euroopa Liidu õigusaktidele.

16.2. Toetuse saaja vastutab ministeeriumi ees enda ja kaasatud partneri(te)/alltöövõtja(te)

lepinguga võetud kohustuste täitmise eest.

16.3. Toetuse saaja kohustub hüvitama ministeeriumile või Euroopa Komisjonile lepingu

rikkumisega tekitatud otsese varalise kahju, mis tuleneb projekti hooletust või ebaõigest

läbiviimisest.

16.4. Kui toetuse saaja ei täida nõuetekohaselt oma lepingujärgseid kohustusi, võib

ministeerium peatada lepingujärgsete eraldiste andmise kuni puuduste kõrvaldamiseni. Lepinguga seotud vaidlused ja erimeelsused lahendatakse eelkõige läbirääkimiste teel.

Juhul, kui läbirääkimiste teel ei õnnestu erimeelsusi lahendada, lahendatakse vaidlused

lõplikult kohtus.

17. LÕPPSÄTE

17.1 Leping on koostatud kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb

ministeeriumile ja teine toetuse saajale.

Poolte allkirjad:

Toetuse saaja Ministeerium

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

……………………. ………………………

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Pr Krista Aas

Politsei- ja Piirivalveamet

02.07.2018 nr 14-8.7/534-1

Vormide edastamine Sisejulgeolekufondist

vooruväliselt rahastuse taotlemiseks

Austatud proua Aas

Edastame Sisejulgeolekufondist vooruväliselt toetuse taotlemiseks vajalikud vormid projekti

„Automaatse piirikontrolli süsteemi rajamine (Tallinna-1 ja Narva-1)“ teostamiseks. Tegevuste

elluviimist rahastatakse Sisejulgeolekufondist (75% projekti abikõlblikest kuludest) ja riiklikust

kaasfinantseeringust (25% projekti abikõlblikest kuludest).

Projekt peab lõppema hiljemalt 31. detsembril 2022. Abikõlblik on ABC väravate soetamine

või rentimine.

Palun esitada taotlus ning taotlusvormil nimetatud lisadokumendid SiM-i üldaadressile

([email protected]) hiljemalt 13. juuliks 2018.

Taotlust hindab siseministri 19. oktoobri 2016. a käskkirjaga nr 1-3/127 moodustatud

järelevalvekomisjon, vajadusel kaasatakse eksperdid. Hindamisel võetakse arvesse tegevuste

abikõlblikkust ja vajalikkust, vastavust riiklikule programmile, plaanitud kulutuste

põhjendatust, eelarve selgust ning asjaolu, mil määral projekt täiendab teisi EL-i üldeelarvest ja

riiklikest programmidest rahastatavaid tegevusi.

Siseministeerium ei ole planeerinud taotluse esitamisele eelnevat infotundi, vajadusel nõustab

välisvahendite osakonna nõunik Aivi Kuivonen (telefon 612 5179, e-post

[email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mairi Tonsiver

Rahandusosakonna juhataja varade

asekantsleri ülesannetes

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Lisa:

1. ISF-i toetuse taotlemise vorm

2. ISF-i projekti tegevuskava ja tulemused

3. ISF-i projekti eelarve, rahastusallikad, kuluaruanne ja maksetaotlus

4. ISF-i toetusleping

5. ISF-i tegevusaruanne

6. AMIF-i/ISF-i partnerluse kinnitus

7. AMIF-i/ISF-i juhised embleemide ja standardvärvide kasutamise kohta

8. Abikõlblikusse reeglid

9. ISF riiklik programm

Aivi Kuivonen 6125179

[email protected]