"Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vormide kehtestamine" muutmine

KINNITATUD 29.09.2022 otsusega nr 1-24/213

„Välisvahendite osakonna juhataja 15. juuni 2018. a otsuse nr 1-24/121 "Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vormide kehtestamine"

muutmine“ LISA 14

TOETUSLEPING

Siseministeerium, registrikoodiga 70000562, aadressiga Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab

siseministri 25. mai 2020. a käskkirja nr 1-3/63 „Siseministeeriumi protseduurireeglid Sisejulgeolekufondi vahendite kasutamiseks“ punkti 6.3.2 alusel varade asekantsler

…….(edaspidi ministeerium), ühelt poolt ja Sisejulgeolekufondi (edaspidi ka fond) projekti /projekti tunnus/ „/Projekti pealkiri/“ (edaspidi

projekt) elluviija ….. /asutuse nimi/…, registrikoodiga …………., aadressiga ……………, keda esindab …………….. /esindamise alus, ametinimetus, esindaja nimi/ (edaspidi toetuse

saaja), teiselt poolt, keda nimetatakse ka eraldi pool ja koos pooled, sõlmivad toetuslepingu (edaspidi leping)

alljärgnevas:

1. ÜLDSÄTTED

Lepingu sõlmimise aluseks on:

1.1. Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2014. a korraldus nr 482 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse määramine“, millega määrati Sisejulgeolekufondi rakendamise eest vastutavaks asutuseks Siseministeerium;

1.2. Sisejulgeolekufondi riiklik programm aastateks 2014–2020;

1.3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL) nr 514/2014, millega

sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoos töö,

kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend i suhtes kohaldatavad üldsätted;

1.4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning

tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL) nr 513/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje

rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2007/125/JHA;

1.5. Toetuse saaja /esitamise aeg/ esitatud taotlus „….“ /taotluse pealkiri/;

1.6. siseministri 10. märtsi 2020. a käskkirjaga nr 1-3/32 „Sisejulgeolekufond i järelevalvekomisjoni moodustamine ja komisjoni töökorra kinnitamine“ moodustatud

Sisejulgeolekufondi järelevalvekomisjoni /kuupäev/ a protokoll nr …..; 1.7. Siseministeeriumi kantsleri …./kuupäev/ käskkiri nr /…/ „….“, millega kiideti heaks

punktis 1.5 nimetatud taotlus.

2. LEPINGU OBJEKT

2.1. Lepinguga annab ministeerium toetuse saajale projekti eesmärkide saavutamiseks

toetust Sisejulgeolekufondist ja kaasfinantseeringut vastavalt lepingus sätestatud tingimustele.

2.2. Lepingu juurde kuuluvad lepingu allkirjastamisel lepingu lahutamatu osana järgmised

lisad:

2.2.1. Lisa 1 – Projekti tegevuskava ja tulemused;

2.2.2. Lisa 2 – Projekti eelarve, rahastusallikad, kuluaruanne ja maksetaotlus; 2.2.3. Lisa 3 – Tegevusaruanne; 2.2.4. Lisa 4 – Kulude abikõlblikkuse reeglid;

2.2.5. Lisa 5 – Juhised embleemide ja standardvärvide kasutamise kohta; 2.2.6. Lisa 6 – Partnerluse kinnitus.

2.3. Kõik viited lepingule sisaldavad ka viiteid selle lisadele.

3. PROJEKTI RAHASTAMINE

3.1. Projekti hinnanguline abikõlblik kogukulu on …/summa/ eurot, vastavalt lisas 2 esitatud projekti eelarvele.

3.2. Ministeerium annab toetuse saajale projekti elluviimiseks Sisejulgeolekufondi …….. rahastamisvahendist toetust maksimaalselt …/summa/ eurot, mis võrdub 75%-ga

punktis 3.1 sätestatud hinnangulisest abikõlblikust kogukulust. 3.3. Ministeerium annab toetuse saajale projekti elluviimiseks kaasfinantseeringut

maksimaalselt …/summa/ eurot, mis võrdub 25%-ga punktis 3.1 sätestatud hinnangulisest abikõlblikust kogukulust.

3.4. Toetuse ja kaasfinantseeringu lõplik summa määratakse kindlaks vastavalt lepingu

punktile 5.

3.5. Projekti kulude abikõlblikkuse periood on …/pp.kk.aaaa/ kuni …/pp.kk.aaa/….

Projekti raames tehtavad kulutused peavad olema tekkinud ning makstud pärast

abikõlblikkuse perioodi algust. Kulutused ei tohi tekkida pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, makseid võib teha kuni lõpparuande esitamiseni.

4. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU VÄLJAMAKSMISE TINGIMUSED

4.1. Ministeerium teeb eel- ja vahemaksed, arvestades järgnevat: 4.1.1. Eelmakse ………. /summa/… tehakse 14 kalendripäeva jooksul pärast lepingu

allkirjastamist. 4.1.2. Vahemakse1……../summa/…/ tehakse 14 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui

ministeerium on toetuse saaja esitatud vastava perioodi vahearuande heaks kiitnud.

4.2. Lõppmakse teeb toetuse saaja vajadusel tagasimaksena, kui lepingu punkti 4.1 kohaselt

tehtud maksete kogusumma on suurem kui heaks kiidetud projekti abikõlblikud kulud kokku. Toetuse saaja maksab enammakstud summa ministeeriumile tagasi lepingu punktis 4.5 näidatud kontole 30 kalendripäeva jooksul alates ministeeriumi edastatud

lõpparuande heakskiitmise kirja kättesaamisest. Ministeeriumi põhjendatud nõudmise l teeb toetuse saaja ministeeriumile tagasikande enne lõpparuande heakskiitmist.

4.3. Ministeerium võib vajadusel ja eelarveliste vahendite olemasolul lepingu punktis 3.2

nimetatud toetuse ja punktis 3.3 nimetatud riikliku kaasfinantseerimise summad välja

maksta lepingu punktis 4.1 toodud proportsioonidest ja tähtaegadest erinevalt.

4.4. Toetuse ja kaasfinantseeringu maksesummad kantakse toetuse saaja pangakontole järgmiselt:

Panga nimi

Konto omaniku täpne nimi

Konto number

Viitenumber

Selgitus ISFP/B-X

4.5. Lepingu punktis 4.2 nimetatud enammakstud toetuse ja kaasfinantseeringu kannab toetuse saaja ministeeriumi pangakontole järgmiselt:

4.6. Lepingu punktides 4.1 nimetatud maksed tehakse, kui ministeeriumile on eraldatud

toetuse ja kaasfinantseeringu väljamaksmiseks vajalikud vahendid. Maksete viibimise l

teavitab ministeerium sellest toetuse saajat.

4.7. Kaasfinantseeringu väljamaksete tähtajad ei ole järgmisest kalendriaastast alates siduvad juhul, kui riigieelarves vajalikud vahendid osaliselt või täielikult puuduvad. Tulenevalt riigieelarve seaduse §-s 60 sätestatud piirangutest eelarveliste kohustuste

võtmisel, kuuluvad lepingu punktis 3.4 toodud kaasfinantseeringu summa ning punktis 4.1 toodud maksed ülevaatamisele iga-aastase riigieelarve kinnitamise järel.

1 Punkti täiendatakse vastavalt vahemaksete arvule

Panga nimi AS SEB PANK

Konto omaniku täpne nimi Rahandusministeerium

Konto number EE891010220034796011

Viitenumber 2800045849

Selgitus ISFP/B-X

5. LÕPLIKU TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU SUMMA

KINDLAKSMÄÄRAMINE

5.1. Ministeerium määrab toetuse saajale makstavad summad kindlaks punktis 6 nimetatud

heakskiidetud aruannete alusel.

5.2. Lõplik toetus, mille ministeerium maksab toetuse saajale, on väiksem või võrdne järgmistest summadest:

5.2.1. lepingu punktis 3.2 sätestatud toetuse maksimumsumma;

5.2.2. projekti abikõlblike kogukulude ja fondist kaasrahastamise ülemmäära (75%) korrutis; 5.2.3. projekti abikõlblike kogukulude ja projekti käigus saadud tulude (kui neid on) vahe.

5.3. Kui projekti elluviimise kulu ületab lepingus sätestatud projekti maksumust, peab

toetuse saaja eelarves (lisa 2) toodud kulutuste tegemiseks tagama täiendavaks

omafinantseeringuks rahaliste vahendite olemasolu projekti eesmärkide elluviimiseks välja arvatud juhul, kui ministeerium teeb ettepaneku lepingu muutmiseks. Projekt,

mille eesmärgid jäävad täitmata, võidakse tunnistada osaliselt või täielikult abikõlbmatuks ning sellele eraldatud vahendid kohustub toetuse saaja tagasi maksma.

6. ARUANNETE JA MUUDE DOKUMENTIDE ESITAMINE 6.1. Projekti vahe- ja lõpparuanded peab koostama elektrooniliselt eesti keeles ja

allkirjastama digitaalselt. Aruanne koosneb tegevus- ja kuluaruandest. Kuluaruanne peab olema Excelis ning tegevusaruanne Wordis.

6.2. Kui puudub võimalus anda digitaalallkirja, koostatakse aruanded kahes eksemplar is

paberil ning need allkirjastatakse omakäeliselt. Ministeeriumile esitatakse üks

eksemplar ning lisaks elektroonselt tegevusaruanne Wordis ja kuluaruanne Excelis. Ühe eksemplari säilitab toetuse saaja.

6.3. Toetuse saaja esitab aruandega raamatupidamise väljavõtte2 ja süstematiseeritult kõik/ministeeriumi koostatud valimi alusel3 aruandlusperioodil tekkinud kuludokumentide ning projekti sisulise tegevusega seotud dokumentide koopiad.

6.4. Vahearuannete esitamine4

6.4.1. Toetuse saaja esitab (jrk nr) vahearuande hiljemalt …/pp.kk.aaaa/;5 6.5. Toetuse saaja esitab lõpparuande hiljemalt …/pp.kk.aaaa/. Lõpparuanne peab

kajastama kogu projekti perioodi (st ka neid tegevusi, mis on esitatud vahearuandega).

6.6. Ministeerium vaatab aruanded läbi ja vajadusel nõuab täiendavaid dokumente või lisateavet. Täiendavate dokumentide või teabe edastamise nõude täidab toetuse saaja ministeeriumi määratud tähtaja jooksul. Üldjuhul on tähtaeg 5 tööpäeva.

6.7. Kui toetuse saaja ei nõustu ministeeriumi esitatud märkustega aruande kohta ja ei esita

etteantud tähtaja jooksul parandustega allkirjastatud aruannet, on ministeeriumil õigus

2 Raamatupidamise väljavõtet ei pea esitama ministeeriumi valitsemisala asutused. 3 Ministeerium esitab toetuse saajale nimekirja valimisse kuuluvatest dokumentidest pärast aruande esitamist. 4 Kui projektis kavandatakse vahearuande esitamist 5.Punkte lisatakse juurde vastavalt vahearuannete arvule.

toetuse saaja esitatud aruanne heaks kiita osaliselt (ainult heakskiidetud abikõlblike kulutuste ulatuses).

7. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

7.1. Pooled: 7.1.1. võtavad kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingust

tulenevate kohustuste ja eesmärkide täitmine; 7.1.2. kasutavad raamatupidamissüsteemi, mis võimaldab eristada projektiga seotud

tehinguid;

7.1.3. esitavad üksteisele informatsiooni, mis on vajalik lepingu edukaks täitmiseks; 7.1.4. teavitavad üksteist projekti edukat rakendamist takistavatest või takistada võivatest

asjaoludest; 7.1.5. tagavad projektiga seotud dokumentatsiooni nõuetekohase säilitamise seitse aastat

pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva. Kui pärast projekti lõppu

avastatakse rikkumine, pikeneb dokumentide säilitusaeg vähemalt seitse aastat alates päevast, mil toetuse saaja tagastab toetuse ja kaasfinantseeringu ministeeriumile.

7.1.6. võimaldavad auditite ja järelevalve (sh kohapealsete kontrollide) teostamist ning osutavad selleks igakülgset abi, sh võimaldavad volitatud isikul ligipääsu esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks kõigile projekti rakendamisega seotud dokumentide le

ja informatsioonile, sealhulgas elektroonilisel kujul olevale teabele, ning viibida toetuse kasutamise administreerimise ja toetuse kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil;

7.1.7. järgivad oma tegevuses õigusaktides sätestatud riigihangete läbiviimise,

raamatupidamise korraldamise, avaliku teabe edastamise ning isikuandmete kaitse põhimõtteid ning põhjendavad kõiki erandeid ja dokumenteerivad põhjendused.

7.2. Toetuse saaja on kohustatud: 7.2.1. viima enda vastutusel läbi lisas 1 kirjeldatud tegevused ning tagama vajadusel vastavalt

lepingu punktile 5.3 enda ja partnerite omavahendite olemasolu vastavalt lepingu lisas 2 toodud eelarvele;

7.2.2. kasutama toetust ja kaasfinantseeringut eesmärgipäraselt lepingus ning selle lisades näidatud tegevustega seotud abikõlblike kulude katmiseks;

7.2.3. lähtuma toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamisel eelarves (lisa 2) toodud kulutus te

tegemiseks lisas 4 toodud kulude abikõlblikkuse reeglitest ning täitma riigisisestes ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud kohustusi;

7.2.4. esitama ministeeriumile tähtaegselt lepingu punktis 6 nõutud aruanded ning vajalikke täiendavaid andmeid Euroopa Komisjonile esitatavate aruannete tarbeks;

7.2.5. andma audiitori, järelevalve teostaja või muu selleks volitatud isiku kasutusse enda,

partneri ning alltöövõtja (kui on kohaldatav) käsutuses olevad andmed ja dokumendid toetuse, kaasfinantseeringu ning omavahendite kasutamise kohta üldjuhul 5 tööpäeva

jooksul vastava nõude saamisest; 7.2.6. täitma kõiki Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2014. a korralduses nr 482 „Varjupaiga- ,

Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja

auditeerimisasutuse määramine“ nimetatud asutuste ettekirjutusi; 7.2.7. tagama, et fondist toetust saavaid tegevusi ja kulusid ei rahastata muudest allikatest;

7.2.8. viivitamatult kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektroonilise lt informeerima ministeeriumit kõikidest toetuse saaja või partneri(te) andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saajat oma

kohustuste täitmisel, sh nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, vastutavate isikute vahetumisest, varade või õiguste üleandmise otsustest

jne ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;

7.2.9. viivitamatult kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektroonilise lt informeerima ministeeriumit projekti teostamise käigus ilmnenud kõrvalekallete st

lisades 1 ja 2 sätestatust, samuti projekti negatiivse tulemuse tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;

7.2.10. esitama pärast toetuslepingu allkirjastamist ministeeriumile paberkandjal või

digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt koopia toetuse saaja ja partneri(te) vahel sõlmitud kokkuleppest või lepingust, kui toetuse saaja ja partner(id) otsustavad

partnerluses kirjalikult või elektrooniliselt kokku leppida; 7.2.11. vastutama ministeeriumi ees (sh kandma rahalist vastutust kogu toetussumma ulatuses)

lepingus sätestatud kohustuste täitmise eest;

7.2.12. tagastama ministeeriumi nõudmisel osaliselt või täielikult toetuse ja kaasfinantseer ingu kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määrusega nr 278 „Toetuse

tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“. Toetuse tagasinõudmise otsusega loetakse projekti eelarve vähendatuks tagasinõutava summa ulatuses;

7.2.13. tagasi maksma tagasinõutava toetuse ja kaasfinantseeringu 90 kalendripäeva jooksul tagasinõude otsuse kättesaamisest;

7.2.14. säilitama lisaks enda koostatud projekti rakendamisega seotud originaaldokumentidele ka partnerite kantud kulusid tõendavate ja toetavate dokumentide kinnitatud koopiaid punktis 7.1.5 sätestatud tähtaja jooksul;

7.2.15. tagama raamatupidamisdokumentatsiooni registreerimis- ja säilitamissüsteemi olemasolu elektroonilisel kujul ning kasutama eraldi raamatupidamissüsteemi või vastavaid raamatupidamiskoode kõigi toetusega seotud tehingute kohta ning eristama

selgelt toetuse kulusid kajastavad tehingud muudest tehingutest; 7.2.16. teavitama avalikkust ja projektis osalejaid fondist saadud toetusest ja kaasfinantseer ingu

andjast vastavalt lepingu punktis 8 sätestatule. 7.2.17. teavitama projektis osalejat tema kohta kogutavatest isikuandmetest, nende säilitamise

tähtajast ja töötlemise eesmärkidest mh punktis 11.2 nimetatud asutuste poolt või võtma selleks isiku nõusoleku vastavalt kehtivale õigusele;

7.2.18. tagama, et partner/alltöövõtja on teadlik, et talle laienevad toetuse saaja kohustused (sealhulgas informeerimise, toetuse ja kaasfinantseeringu nähtavuse tagamise, dokumentide säilitamise ja järelevalvele kaasaaitamise kohustus, v.a peatükis 6

kirjeldatud aruandluskohustus). Toetuse saaja vastutab materiaalselt kogu toetus- ja kaasfinantseeringu summa ulatuses partneri(te)/alltöövõtja(te) lepingus sätestatud

kohustuste täitmise eest ning tagab kohustuste täitmisele kaasaaitamise. 7.3. Ministeerium on kohustatud:

7.3.1. maksma toetuse saajale toetust ja kaasfinantseeringut lepingus sätestatud tingimustel ja korras;

7.3.2. tegema asjakohased programmdokumendid, juhendmaterjalid ning ministeeriumile esitamiseks vajalikud aruandevormid kättesaadavaks toetuse saajale;

7.3.3. informeerima toetuse saajat viivitamatult toetuse ja kaasfinantseeringu summa ja

maksegraafiku muutmise vajadusest; 7.3.4. kontrollima lepingu punktis 6 nimetatud aruandeid;

7.3.5. väljastama toetuse saajale 20 tööpäeva jooksul alates aruande laekumisest esmase valimi ja/või päringu kulutuste asjakohasuse ja abikõlblikkuse kontrollimisel tuvastatud puuduste kohta (kui on kohaldatav);

7.3.6. avalikustama projektide kohta vähemalt järgmise teabe: toetuse saaja nimi, projekti nimi ja eesmärk ning lepingu kohaselt toetuse ja kaasfinantseeringuna eraldatav summa, välja

arvatud juhul, kui teave on piiratud selle konfidentsiaalse iseloomu tõttu, eelkõige seoses julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimiste ja isikuandmete kaitsega;

7.3.7. otsustama punktis 7.2.12 nimetatud määruse alusel toetuse saajalt toetuse ja kaasfinantseeringu osaliselt või täielikult tagasinõudmise, kui ilmnevad toetuse ja

kaasfinantseeringu tagasinõudmiseks alust andvad asjaolud.

8. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU NÄHTAVUSE TAGAMINE

8.1. Projekti toetamine Sisejulgeolekufondi vahenditest ja kaasfinantseerimine

ministeeriumi vahenditest peab olema selgesti nähtav iga projektiga seotud olulise tegevuse puhul, sh teavitab toetuse saaja suuliselt kõiki osalejaid.

8.2. Kui toetuse saaja edastab või avalikustab projekti kohta suuliselt, kirjalikult või elektrooniliselt teavet või viib projektis läbi tegevusi (nt koolitused, konverentsid või

seminarid), osutab ta sellele, et projekti jaoks on saadud rahalisi vahendeid Euroopa Liidult Sisejulgeolekufondi kaudu ja Siseministeeriumilt.

8.3. Pärast käesoleva lepingu sõlmimist kõikides kolmandate isikutega sõlmitavates

lepingutes, sh töövõtulepingus, hankelepingus, partnerluslepingus jne peab olema märgitud projekti pealkiri ja/või tunnus ning viide rahastajale.

8.4. Pärast käesoleva lepingu sõlmimist koostatud projekti tegevusega seotud avalikkuse le

suunatud dokumentidele (sh koolitusmaterjalidele, osalemis- ja muudele tunnistuste le, teabelehtedele jms) peab olema märgitud projekti pealkiri või tunnus, Euroopa Liidu ja Siseministeeriumi logo ning tunnuslause „Projekti kaasrahastavad Euroopa Liit

Sisejulgeolekufondi kaudu ja Siseministeerium“. Toetuse saaja kinnitatud dokumendi mallide (lepingud jms) põhjal koostatud dokumentidele ei pea Euroopa Liidu ja

Siseministeeriumi logo lisama.

8.5. Euroopa Liidu logo koos fondi nimega „Sisejulgeolekufond“ ja ministeeriumi logo peab olema kuvatud IT-süsteemides ning paigaldatud kõigile esemetele, mis on projekti

vahenditest ostetud, samuti toetuse saaja ruumidesse, mille jaoks Sisejulgeolekufond i toetust ja ministeeriumi kaasfinantseeringut on kasutatud.

8.6. Kui füüsilise objekti maksumus on üle 100 000 euro, paneb toetuse saaja üles alalise ja

silmapaistva tahvli 3 kuu jooksul pärast projekti lõppemist. Tahvel peab vastama lepingu lisas 5 toodud nõuetele.

8.7. Toetuse ja kaasfinantseeringu nähtavuse tagamiseks esitatav Euroopa Liidu embleem ja

ministeeriumi logo peavad vastama lisas 5 kirjeldatud juhistele.

8.8. Kui toetuse saaja edastab või avalikustab teavet ükskõik mis vormis, osutab ta sellele,

et ainuvastutus teabe sisu eest lasub toetuse saajal ja et ministeerium ning Euroopa Komisjon ei vastuta esitatava teabe võimaliku kasutuse eest.

8.9. Toetuse saaja peab aruannetes üksikasjalikult kirjeldama, kuidas avalikkust ja projektis osalejaid on projektist ja Euroopa Liidu ning ministeeriumi osalusest teavitatud.

8.10. Punktides 8.4, 8.5 ja 8.6 kirjeldatud avalikustamise nõudeid leevendatakse, kui

projektiga seotud teave on piiratud selle konfidentsiaalse iseloomu tõttu, eelkõige seoses julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimiste ja isikuandmete kaitsega.

9. LEPINGUTE SÕLMIMINE TEGEVUSE LÄBIVIIMISEKS

9.1. Toetuse saaja võib projekti läbiviimiseks sõlmida lepinguid kolmandate isikutega, sh partneritega ning alltöövõtjatega vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

9.2. Lepingu punktis 9.1 osutatud lepinguid võib sõlmida järgmistel tingimustel: 9.2.1. lepingute sõlmimise võimaluse kasutamine peab olema põhjendatud, võttes arvesse

projekti laadi, tegevusi ja eesmärke; 9.2.2. toetuse saaja vastutab ministeeriumi ees ainuisikuliselt projekti läbiviimise ja lepingu

sätete järgimise eest;

9.2.3 toetuse saaja kohustub tagama, et tema suhtes lepingu punktide 8 ja 11 alusel kohaldatavaid tingimusi kohaldatakse ka kolmanda isiku suhtes.

9.3. Hankelepingu sõlmimisel ja hanke läbiviimisel lähtub toetuse saaja riigihange te

seaduses sätestatust ning teistest asjassepuutuvatest riigisisestest ja Euroopa Liidu

õigusaktidest. Toetuse saaja peab tagama hanke läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimise. Toetuse saaja kohustub kasutama rahalis i

vahendeid säästlikult ja otstarbekalt.

9.4. Enne lepingu sõlmimist toetuse saaja kolmandate isikutega sõlmitud lepingud on fondist

kaasrahastamiseks abikõlblikud, kui need on sõlmitud punktis 3.5 näidatud abikõlblikkuse perioodi sees, on kooskõlas abikõlblikkuse eeskirjadega ja lepingu punktides 9.1 kuni 9.3 sätestatuga.

10. PROJEKTI PEATAMINE

10.1. Toetuse saaja võib projekti läbiviimise peatamist taotleda juhul, kui projekti teostamise käigus on ilmnenud erandlikud asjaolud, mis teevad projekti ajakavajärgse elluviimise

võimatuks või annavad alust kahelda projekti jätkamise otstarbekuses, eelkõige vääramatu jõu korral. Toetuse saaja teavitab sellest viivitamata, kuid mitte hiljem kui 5

tööpäeva jooksul alates asjaolu selgumisest ministeeriumit, esitades kõik vajalikud põhjused ja üksikasjad ning projekti jätkamise arvatava kuupäeva. Ministeerium võib erandjuhul arvestada ka ettenähtud tähtajast hilisemat teavitust, kuid viivitus peab olema

selgelt põhjendatud.

10.2. Kui lepingut ei lõpetata kooskõlas lepingu punktiga 13, jätkab toetuse saaja projekti tegevusi kohe, kui asjaolud võimaldavad, teavitades sellest ministeeriumit. Projekti kestust pikendatakse kuni projekti peatamisajaga võrdse aja võrra, kuid mitte kauem kui

Sisejulgeolekufondi abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajani, s.o 31. detsember 2022. a ning projekti pikendamine ja muud vajalikud muudatused kohandamaks projekti uute

rakendustingimustega vormistatakse kirjalikult või elektrooniliselt lepingu lisana. 10.3. Ministeerium võib peatada (kuni puuduste kõrvaldamiseni) või lõpetada toetuse ja

kaasfinantseeringu maksmise ning nõuda nende osalist või täielikku tagastamist, kui ilmnevad Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse

tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ §-s 10 nimetatud asjaolud.

11. PROJEKTI HINDAMINE JA KONTROLLIMINE

11.1. Toetuse saaja kohustub säilitama lepinguga seonduva dokumentatsiooni ning materjalid ja võimaldama punktis 11.2 kirjeldatud kontrollide läbiviimist punktis 7.1.5 toodud tähtaja jooksul.

11.2. Toetuse saaja on kohustatud projektiga seotud originaaldokumente (õigustatud

erandjuhtudel originaaldokumentide tõendatud koopiaid) esitama kontrollimiseks, kui seda nõuab/nõuavad ministeeriumi, Sisejulgeolekufondi rakendamist auditeerima määratud asutuse, Riigikontrolli, Euroopa Komisjoni, Euroopa Pettusevastase Ameti

ametnikud või nende volitatud välised asutused ning Euroopa Kontrollikoda, järgides punktis 7.1.6 toodud igakülgse abistamise põhimõtet.

11.3. Üldjuhul teavitab punktis 11.2 nimetatud kontrollorgan võimalikest kohapealsetest

paikvaatlustest ette. Põhjendatud juhtudel võib kohapealne kontroll toimuda ka ilma ette

teatamata.

11.4. Toetuse saaja kohustub esitama üksikasjaliku teabe, mida nõuab punktis 11.2 nimetatud asutus, et kontrollida projekti läbiviimise ja lepingu sätete rakendamise nõuetekohasus t.

11.5. Kui ministeeriumil on tekkinud põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja on esitanud eksitavat informatsiooni või ei ole järelevalve teostamiseks vajalikke andmeid edastanud, peab toetuse saaja viivitamatult andma aru vajalike andmete mitteesitamise

või eksitava informatsiooni esitamise kohta või ümber lükkama ministeeriumi kahtlused andmete õigsuses.

11.6. Lepingu punktis 11.2 nimetatud kontrollide tulemusel on ministeeriumil õigus teha

otsus lepingu raames prognoositud ja tehtud kulutuste osas toetuse summa vähendamise

või toetuse tagasinõudmise kohta kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määrusega nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja

kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“. 12. VÄÄRAMATU JÕUD

12.1. Pool vabaneb vastutusest ainult juhul, kui lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase

täitmise põhjustab vääramatu jõud.

12.2. Vääramatu jõu all käsitavad pooled mistahes ettenägematut, nendest sõltumatut

sündmust, mille tekkimist, kestvust või lõppemist ei saanud pool mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud poolelt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal

selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

12.3. Vääramatu jõu all kannatav pool teavitab sellest viivitamata teist poolt kirjaliku lt, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektrooniliselt 5 tööpäeva jooksul,

märkides vääramatu jõu laadi, tõenäolise kestuse ja arvatava mõju.

12.4. Vääramatu jõud muudab lepingus sätestatud kohustuste tähtaega perioodi võrra, mille jooksul lepingu täitmine on vääramatu jõu tõttu poole jõupingutustest olenemata

võimatu, kuid mitte kauem kui 31. detsember 2023. a. Pooled teevad kõik jõupingutused vääramatust jõust tingitud kahjude vähendamiseks.

13. LEPINGU KEHTIVUS JA MUUTMINE

13.1. Leping jõustub lepingu allakirjutamisest mõlema poole poolt.

13.2. Leping kehtib kuni mõlema poole lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni.

13.3. Toetuse ja kaasfinantseeringu andmise tingimustes tehtavad muudatused tuleb sätestada kirjalikult või elektrooniliselt lepingu lisas ning muudatus jõustub hetkest, mil mõlemad pooled on lisa allkirjastanud, kui lisas ei ole sätestatud teisiti.

13.4. Toetuse saaja võib vajadusel taotleda ministeeriumilt eelarves toodud otseste kulude kululiikide vahel kulude jaotuse muutmist või projekti tegevuste ja ajakava muutmis t. Eelarves tehtavate muudatuste korral otseste kulude kululiikide vahel, mis ei ületa 15%

prognoositud kululiigi summast ning kululiikide siseselt rahaliste kulutuste osas tehtavate muudatuste korral, ei pea toetuse saaja taotlema lepingu muudatust vaid

toetuse saaja kohustub muudatust põhjendavad dokumendid lisama projekti dokumentatsiooni juurde.

13.5. Lepingu punktis 13.4 nimetatud lepingu muudatuse tegemiseks peab toetuse saaja

esitama ministeeriumile kirjalikult või elektrooniliselt taotluse, milles põhjendab, kuidas nimetatud muudatused aitavad kaasa projekti edukale elluviimisele. Muudatused

ei tohi vähendada projekti tulemuslikkust ja selle eesmärkide saavutamise tõenäosust.

13.6. Järgnevad muudatused lepingus ei ole lubatud: 13.6.1. projekti eesmärgi muutmine;

13.6.2. fondi eraldise suurendamine (v.a juhul, kui see toimub toetuse saaja poolt tehtud põhjendatud ettepanekul mõnes teises projektis vabanenud fondi eraldise arvel ning ministeerium selle heaks kiidab);

13.6.3. projekti perioodi pikendamine rohkem kui 31. detsembri 2023. a lõpuni; 13.6.4. kõik muud muudatused, mis seaksid kahtluse alla kriteeriumid ja nende väärtused, mille

alusel projekt fondist finantseerimiseks välja valiti.

13.7. Toetuse saaja peab taotluse lepingu muutmiseks saatma ministeeriumile vähemalt 60

kalendripäeva enne projekti lõpukuupäeva, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja esitab nõuetekohase põhjenduse ja ministeerium selle heaks kiidab.

14. LEPINGU ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE

14.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel.

14.2. Poolel on õigus leping ühepoolselt lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult või elektrooniliselt vähemalt 45 kalendripäeva ette, järgmistel juhtudel:

14.2.1. pool on rikkunud oluliselt lepingus sätestatud kohustusi;

14.2.2. vääramatu jõu tõttu, kui see takistab lepingu täitmist 45 kalendripäeva jooksul.

14.3. Lepingu lõpetamise korral eraldab ministeerium toetust ja kaasfinantseeringut üksnes nende abikõlblike kulutuste katteks, mille toetuse saaja on tegelikult teinud kuni kuupäevani, mil leping lõpetatakse. Arvesse ei võeta kulusid, mis on seotud

kohustustega, mis tuleb täita pärast lepingu lõpetamist. Ennetähtaegselt lõpetatud lepingu alusel makstava toetuse ja kaasfinantseeringu summa määramisel hindab

ministeerium lepingu lõpetamise põhjust, projekti elluviimise faasi, projekti eesmärkide saavutatust ja muid olulisi asjaolusid.

14.4. Kui leping lõpetatakse enne eel- või vahemakse eraldamist toetuse saajale, on toetuse

saajal õigus punktis 14.3 nimetatud kulude katmiseks esitada 45 kalendripäeva jooksul pärast lepingu lõpetamist projekti lõpparuanne, kuluaruanne ja maksetaotlus. Kui selle aja jooksul taotlust ei esitata, ei hüvita ministeerium kuni lepingu lõpetamise

kuupäevani tehtud toetuse saaja kulutusi ning nõuab tagasi summad, mille kasutamine ei ole ministeeriumi heaks kiidetud projekti läbiviimise aruandega põhjendatud.

14.5. Olulise lepingu tingimuse rikkumise korral, mis seisneb selles, et toetuse saaja ei ole

esitanud projekti läbiviimise aruandeid lepingu punktis 6 nimetatud tähtpäevadeks ja kui toetuse saaja ei ole seda kohustust täitnud ka 30 kalendripäeva jooksul pärast seda,

kui ministeerium on saatnud vastava kirjaliku, kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis meeldetuletuse, ei hüvita ministeerium erandina 30 kalendripäevase teatamisperioodi lõpust kuni projekti lõpukuupäevani tehtavaid

kulutusi ning nõuab tagasi summad, mida ta ei ole varem aruannete kontrolli järgselt heaks kiitnud.

14.6. Kui ministeerium lõpetab lepingu põhjusel, et toetuse saaja esitab tegelikkusega

vastuolus olevaid aruandeid, et saada lepinguga ettenähtud toetust, võib ministeer ium erandina pärast toetuse saajale märkuste esitamise võimaluse andmist nõuda nende

summade osalist või täielikku tagastamist, mis on ministeeriumi poolt lepingu kohaselt juba makstud.

15. LEPINGUGA SEOTUD TEABE EDASTAMINE

15.1. Lepinguga seotud teave (sh maksetaotlused, projekti läbiviimise aruanded, taotlused muudatuste tegemiseks projekti kestel) edastatakse ministeeriumile lepingu numbrile osutades kirjalikult omakäeliselt allkirjastatuna või elektrooniliselt digitaalse lt

allkirjastatuna.

15.2. Informatsioonilist teadet, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi, võib edastada telefoni, elektronposti jms teel.

15.3. Ministeeriumi kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes:

Kontaktisik

Telefon

E-post

15.4. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes:

Kontaktisik

Telefon

E-post

16. VASTUTUS JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE

16.1. Pooled vastutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmise eest vastavalt lepingule ja Eesti Vabariigi ning Euroopa Liidu õigusaktidele.

16.2. Toetuse saaja vastutab ministeeriumi ees enda ja kaasatud partneri(te)/alltöövõtja(te)

lepinguga võetud kohustuste täitmise eest.

16.3. Toetuse saaja kohustub hüvitama ministeeriumile või Euroopa Komisjonile lepingu rikkumisega tekitatud otsese varalise kahju, mis tuleneb projekti hooletust või ebaõigest läbiviimisest.

16.4. Kui toetuse saaja ei täida nõuetekohaselt oma lepingujärgseid kohustusi, võib ministeerium peatada lepingujärgsete eraldiste andmise kuni puuduste kõrvaldamiseni. Lepinguga seotud vaidlused ja erimeelsused lahendatakse eelkõige läbirääkimiste teel.

Juhul, kui läbirääkimiste teel ei õnnestu erimeelsusi lahendada, lahendatakse vaidlused lõplikult kohtus.

Poolte allkirjad:

Toetuse saaja Ministeerium

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

……………………. ………………………

KINNITATUD 29.09.2022 otsusega nr 1-24/213

„Välisvahendite osakonna juhataja 15. juuni 2018. a otsuse nr 1-24/121 "Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vormide kehtestamine"

muutmine“ LISA 18

Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifond / Sisejulgeolekufond

Taotluse vormilise ja abikõlblikkuse hindamise leht

Projekti tunnus ja pealkiri

Taotleja nimi

Taotlusvooru pealkiri

Taotluse registreerimise kuupäev

Taotluse registreerimisnumber DHS-is

Kontrollimise kuupäev(ad)

TAOTLEJA JA PARTNERI VASTAVUS

Kriteerium Vali Märkused

1. Taotleja on Eestis registreeritud

juriidiline isik või rahvusvaheline

organisatsioon.

JAH/EI/EI

KOHALDU

2. Taotleja ei ole pankrotistunud ega

likvideerimisel, tema tegevuse suhtes ei

ole alustatud kohtumenetlust, tema

tegevus ei ole peatatud, ta ei ole muus

piiravas olukorras, mis tuleneb riigi

õigusaktides sätestatud korrast

(Kontrollida Äriregistrit ja Ametlikke

Teadaandeid).

JAH/EI

3. Taotlejal ja/või partneril on projekti

elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon,

kogemus või projekti elluviimiseks

vajalikud õiguslikud eeldused

JAH/EI

4. Taotleja ja/või partneri suhtes ei ole

algatatud likvideerimis-, saneerimis- või

pankrotimenetlust või mõnda muud

õigusaktides sätestatud menetlust

(Kontrollida Äriregistrit ja Ametlikke

Teadaandeid).

JAH/EI

5. Taotleja ja/või partner ei ole

maksuvõlglane.

JAH/EI/EI

KOHALDU

6. Taotleja ja/või partner on

käibemaksukohustuslane (Kontrollida

Äriregistrit ja Maksu- ja Tolliametist).

JAH/EI/EI

KOHALDU

7. Taotleja ja/või partner ei ole jätnud

varem riigieelarvelistest, välis- või JAH/EI

muudest vahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuuluvaid summasid

tagasi maksmata või toetuse

tagasimaksmise ajatamise korral jätnud

tasumata tagasimaksed ettenähtud

tähtajal ja summas.

8. Taotleja ja/või partner ei ole varem sama

kulu hüvitamiseks saanud raha

riigieelarvelistest, välis- või muudest

vahenditest.

JAH/EI

9. Taotlus on esitatud tähtaegselt. JAH/EI

10. Kui taotlus esitatakse paberkandjal, kas

elektrooniline ja paberkandjal olev

taotlus on identsed ning sisaldavad kõiki

lisadokumente.

JAH/EI/EI

KOHALDU

11. Taotlusvormil on kõik nõutud väljad

täidetud. JAH/EI

12. Taotluse on allkirjastanud

allkirjaõiguslik isik. JAH/EI

13. Taotlus on esitatud trükituna ja eesti

keeles (v.a taotleja organisatsiooni

põhikiri, mis võib olla esitatud ka inglise

keeles).

JAH/EI

14. Taotlus sisaldab kõiki nõutud lisasid:

 taotleja organisatsiooni

asutamisdokumendid ja muud

organisatsiooni alusdokumendid:

põhikiri, põhimäärus (kui kohaldub)

vms (rahvusvaheliste

organisatsioonide puhul võivad olla

ka inglise keeles);

 ametijuhendid (kui kohaldub);

 tõend maksuvõlgnevuse puudumise

kohta (ei esitata, kui andmeid saab

tasuta kontrollida avalikust

andmebaasist);

 allkirjastatud partnerluse kinnitus

(kui kohaldub);

 projekti tegevus- ja ajakava;

 projekti detailne eelarve MS Excel

formaadis.

JAH/EI

15. Projekti eesmärgid on kooskõlas fondi

riikliku programmiga.

JAH/EI/EI

KOHALDU

16. Projekt on kooskõlas riigisiseste

arengukavadega. JAH/EI/EI

KOHALDU

17. Projekti tegevused toimuvad taotlusvooru

tingimustes ette nähtud abikõlblikul

perioodil.

JAH/EI

18. Projekti tegevused on abikõlblikud. JAH/EI

19. Projekti tulemusnäitajad on kooskõlas

taotlusvooru tingimustes tooduga. JAH/EI

20. Projekti eesmärgid, oodatavad tulemused

ja vajalikud tegevused on loogilises

seoses, põhjendatud ja mõõdetavad.

JAH/EI

21. Projekti sihtrühm vastab taotlusvooru

tingimustes toodud sihtrühmale.

JAH/EI/EI

KOHALDU

22. Nõuded projekti elluviijale ja juhtimisele

on täidetud (nt projektil peab olema

projektijuht, raamatupidaja vms).

JAH/EI

23. Partneri kaasamist on taotluses

põhjendatud ning partneri tegevused ja

kulud on taotluses fikseeritud.

JAH/EI/EI

KOHALDU

24. Kui projektile või projekti üksikutele

tegevustele taotletakse toetust samal ajal

teistest riigieelarvelistest, välis - või

muudest vahenditest, on selle kohta

esitatud teave.

JAH/EI/EI

KOHALDU

25. Projekt täiendab teisi Euroopa Liidu või

riigieelarvelistest vahenditest rahastatud/

rahastatavaid meetmeid.

JAH/EI/EI

KOHALDU

26. Projekti eelarves toodud kulud on

abikõlblikud. JAH/EI

27. Projekti eelarve on selge ja üksikasjalik

(sh valemid on korrektsed). JAH/EI

28. Fondist taotletav summa moodustab kuni

75% kogukuludest (v.a

Sisejulgeolekufondi erimeetme korral). JAH/EI

29. Kaudsed kulud ei ületa 7% (AMIF)/

2,5% (ISF) otsestest kuludest.

JAH/EI/EI

KOHALDU

30. Toetuse taotleja on andnud põhjenduse,

kui ei kavatse kasutada avatud või

piiratud hankemenetlust (kui kohaldub).

JAH/EI/EI

KOHALDU

31. Toetuse taotleja on kinnitanud projekti

mittetulunduslikku iseloomu. JAH/EI

32. Toetuse taotleja on taotluse eelarves välja

toonud projekti käigus teenitava tulu.

JAH/EI/EI

KOHALDU

MÄRKUSED JA JÄRELEPÄRING:

Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ja ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid (HMS § 10).

Kinnitan, et kontrolli tulemuste vormil toodud andmed on õiged.

Kontrollija (Ees- ja perekonnanimi) (allkirjastatud digitaalselt)

Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ja ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid (HMS § 10).

Kinnitan kontrolli tulemused Välisvahendite osakonna juhataja (Ees- ja perekonnanimi) (allkirjastatud digitaalselt)

KINNITATUD 29.09.2022 otsusega nr 1-24/213

„Välisvahendite osakonna juhataja 15. juuni 2018. a otsuse nr 1-24/121 "Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vormide kehtestamine"

muutmine“ LISA 20

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond/ Sisejulgeolekufond

Aruande finantskontrolli leht

Toetuse saaja

Projekti pealkiri

Projekti tunnus

Aruandlusperiood

Aruande RHO-sse laekumise kuupäev

RHO päring (kuupäev ja

kirja nr)

Toetuse saaja vastus

(kuupäev ja kirja nr)

Vajadusel lisada ridu

Vastutav asutus on kontrollinud aruannet lähtudes

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrusest nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted , ning seda täiendavatele komisjoni delegeeritud ja rakendusmäärustest,

 toetuslepingust,

 riigi- ja asutusesisestele õigusaktidest,

 teistele asjassepuutuvatele dokumentidest.

Aruandega deklareeritud

kulud eurodes (halduskontrolli kinnitatud kuluaruanne)

kulud kokku: otsesed kulud: kaudsed kulud

(kui kohaldub):

Korrigeeritud aruandega

deklareeritud kulud eurodes (kui kohaldub)

kulud kokku:

otsesed kulud: kaudsed kulud

(kui kohaldub):

Valim ja selle koostamise metoodika (kui

kohaldub), vajadusel valimi laiendamise metoodika:

Tegelikult kontrollitud otsesed kulud eurodes ja

protsent otsestest kuludest:

Nr Kontroll-küsimus

1 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

1.

Kas tehtud kulud on tõendatavad

raamatupidamisdokumentidega (kuludokumentidega) või maksekviitungitega?1

JAH ☐ EI ☐

Märkus:

2.

Kas toetuse saaja kasutab projektiga seotud kulude

eristamiseks eraldi raamatu-pidamissüsteemi või raamatupidamiskoode?

JAH ☐ EI ☐

Märkus:

3. Kas projekti kulud ja tulud on

raamatupidamissüsteemis korrektselt kajastatud? JAH ☐ EI ☐

Märkus:

4. Kas raamatupidamise väljavõte on vastavuses kuluaruandega?

JAH ☐ EI ☐

Märkus:

5.

Kas projekti raames tehtud ettemaksed hankijatele on raamatupidamises korrektselt kajastatud (jälgida

kapitaliseerimise piirmäära ületamist)?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

6.

Juhul, kui vastavalt eelmisele punktile on tehtud ettemakse, siis kas tegevuse toimumine/kauba

saamine on tõendatav raamatupidamise seaduses toodud nõuetele vastava majandustehingu toimumist

tõendava algdokumendiga?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

7.

Kas toetuse saaja esitatud kulu- ja maksedokumend id vastavad toetuse saaja raamatupidamises kajastatud kulu- ja maksedokumentidele?

JAH ☐ EI ☐

Märkus:

8.

Kas kuluarvetel on esitatud järgmised andmed (vastavus raamatupidamise seaduse § 7

toodud nõuetele):

 dokumendi nimetus ja number JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 koostamise kuupäev JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 tehingu majanduslik sisu JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa) JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 tehingu osapoolte nimed JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 projekti tunnus JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

9.

Kas muudel kulusid tõendavatel dokumentidel on esitatud järgmised andmed:

 dokumendi nimetus ja number JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 koostamise kuupäev JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 tehingu majanduslik sisu JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 tehingu arvnäitajad JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 dokumendi koostaja nimi JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 projekti tunnus JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

10. Kas tehtud tööde või ostetud kauba/teenuse üleandmise/vastuvõtmise aktid on allkirjastatud

mõlema poole poolt?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

11.

Kas on esitatud töötasudega seotud raamatupidamislikult korrektsete kuludokumentide koopiad:

 tööleping, avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkiri, korraldus või teenuse osutamise leping, mille alusel arvestatakse isiku töötasu projekti kuludesse

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 töötasu arvestuse dokumendid JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 allkirjastatud tööajatabel, kui töötaja või ametnik töötab projektis tunnitasu eest

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 mõlema osapoole allkirjastatud tööde üleandmis-vastuvõtmisaktid, kui töötaja või

ametnik töötab teenuste osutamise lepingu alusel

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 puhkusetasu arvestus JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 muud dokumendid JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

12.

Kas projekti tööjõukulude arvestamine on toimunud vastavalt abikõlblikkuse reeglitele ja kooskõlas toetuslepingu ning riigisiseste õigusaktidega?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

13.

Puhkusetasu on makstud proportsionaalselt projektis töötatud aja eest (Projekti lõppedes kontrollida projekti rahadest hüvitatud puhkusepäevade

kasutust).

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

14.

Kas muude kulude (va tööjõukulud) kohta on esitatud alljärgnevate raamatupidamislikult korrektsete kuludokumentide koopiad:

 arve, pilet, kviitung JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 leping JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 avansikulude, majanduskulude aruanded koos arvete koopiatega, lähetusaruanne, kirjalik

otsus (käskkiri või korraldus)

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 kulude väljavõtted (nt telefoniarve puhul, kui makstakse osa arvest)

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 pangateenustasude (pangakontode hooldustasu) puhul pangaväljavõte

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 isikliku sõiduauto kulude hüvitamisel sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 sõiduauto kasutamise üle peetav arvestus, nt sõidupäevik

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 muud dokumendid JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

Toetuse saajale tehtud märkused, ettepanekud:

Järeldused aruande halduskontrolli lehel RHO-le suunatud kommentaaridele:

Muud märkused:

Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ja ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid (HMS § 10).

Kinnitan, et kontrolli tulemuste vormil toodud andmed on õiged. Kontrollija (allkirjastatud digitaalselt)

Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ja ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid (HMS § 10).

Kinnitan kontrolli tulemused Rahandusosakonna juhataja (allkirjastatud digitaalselt)

2 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

15.

Kas vara on arvele võetud ja eeldatav kasulik eluiga

on kindlaks määratud ning see on vastavuses asutuse raamatupidamise sise-eeskirjaga?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

16.

Kas maksedokumendid on esitatud pangakonto

väljavõttena või maksekorraldustena, viitega konkreetsele kuludokumendi numbrile?2

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

17.

Kas projektiga seotud kulud on tekkinud

abikõlblikkuse perioodil ja makstud enne lõpparuande esitamist?

JAH ☐ EI ☐

Märkus:

18. Kas aruandes deklareeritud käibemaks on abikõlblik? JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

19. Kas kulud on põhjendatud ja järgivad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

20. Kas kuluaruanne on matemaatiliselt korrektne (sh

valemid ja osakaalud)?

JAH ☐ EI ☐

Märkus:

21.

Kui finantskontrolli tulemusena on toetuse saaja kuluaruannet muutnud, siis kas muudatused on sisse

viidud halduskontrolli poolt kinnitatud versiooni?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

22.

Kas toetuse saaja on arvestanud eelnevate kontrollide raames tehtud ettepanekutega ning likvideer inud

puudused?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

KINNITATUD 29.09.2022 otsusega nr 1-24/213

„Välisvahendite osakonna juhataja 15. juuni 2018. a otsuse nr 1-24/121 "Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vormide kehtestamine"

muutmine“ LISA 21

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond/ Sisejulgeolekufond

Tegevuste kohapealse kontrolli leht

Toetuse saaja

Projekti pealkiri

Projekti tunnus

Kontrolli koht ja kuupäev

Kontrollis osalejad

Kontrolli eesmärk (märkida kohalduv)

☐dokumentide kontroll

☐tegevuse kontroll

☐vara kontroll

Kontrolli toimingute kirjeldus: (Läbivaadatud dokumendid, külastatud objektid, üritused, tehtud

intervjuud jms. Kui kohaldub, projekti kontrollitavate dokumentide valimi koostamise metoodika ja maht).

1. Originaaldokumentide olemasolu kontroll

1.1 Kas projekti raames läbiviidud tegevustes osalejate nimekirjad, päevakavad, materjalid

jm on olemas?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐ Märkus:

1.2

Kas projekti raames läbiviidud hankemenetlustega seotud dokumendid (nt

hanketeade ja -dokument/päringud, pakkumused, protokollid, lepingud) on olemas ja lihtsasti leitavad?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐ Märkus:

1.3

Kas tööjõukuludega seotud dokumendid (nt

töölepingud, ametisse nimetamise käskkirjad, teenuste osutamise lepingud, ametijuhendid,

tööajatabelid, ÜVA-d) on olemas ja lihtsasti leitavad?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ja ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid

(HMS § 10). Kinnitan, et kontrolli tulemuste vormil toodud andmed on õiged.

1.4 Kas projekti dokumentide nõuetekohane säilitamine on tagatud?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

2. Projekti raames soetatud vara (sh esemete, seadmete, süsteemide, ehitatud/renoveeritud

hoone või rajatise jne) kontroll

2.1 Kas vara on abikõlblik? JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐ Märkus:

2.2 Kas vara asub ettenähtud kohas ja seda kasutatakse sihtotstarbeliselt?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐ Märkus:

3. Tegevuse kontroll

3.1

Kas tegevus on kooskõlas toetuslepinguga (nt

kas väljakuulutatud tegevus toimus ja vastas päevakavale, kas täideti allkirjalehti jne)?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

3.2 Kas tegevuses osalejad kuuluvad abikõlblikku sihtrühma ja/või on tegevused neile suunatud?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐ Märkus:

3.3 Kas tegevuse kontrolli käigus tuvastati tulu teenimist (koolitus, üritus vms)?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐ Märkus:

4. Toetuse nähtavuse tagamise kontroll (täita kõikide kontrolli liikide puhul)

4.1 Kas projekti tegevuste läbiviimiseks kasutatavad ruumid (v.a toetuse saaja

tööruumid) on nõuetekohaselt märgistatud?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐ Märkus:

4.2 Kas projekti raames koostatud materjalid ja soetatud vara on nõuetekohaselt märgistatud?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐ Märkus:

4.3

Kui fondi abil on rahastatud füüsilise eseme ostmist või infrastruktuuri või ehitusprojekti ja

toetuse suurus on rohkem kui 100 000 eurot, kas toetuse saaja on paigaldanud alalise ja

silmapaistva tahvli, mis vastab toetuslepingus kehtestatud nõuetele?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐ Märkus:

4.4 Kas avalikustamise nõudeid on leevendatud (vt toetuslepingut)?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐ Märkus:

4.5

Kas kõikidel olulistel projektiga seotud

dokumentidel (nt lepingud) on nõuetekohane viide projektile?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐ Märkus:

4.6 Kas projekti raames toimuval või seda kajastaval üritusel osutati suuliselt

rahastajatele?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐ Märkus:

Tähelepanekud ja vajalikud järeltoimingud

(NB! Märkida tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks)

Kontrollija

(allkirjastatud digitaalselt)

Kinnitan, et kontrolli tulemuste vormil toodud andmed on õiged.

Kontrollitava esindaja (allkirjastatud digitaalselt)

Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ja ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid

(HMS § 10).

Kinnitan kohapealse kontrolli tulemused

Välisvahendite osakonna juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Vastutava asutuse hinnang kontrolli järeltoimingute täitmise kohta (täita vajadusel)

Kontrolli viis (nt täiendav

kohapealne kontroll, toetuse saaja e-kiri vms)

Toetuse saaja on puudused kõrvaldanud

JAH ☐ EI ☐ Märkus:

Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ja ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid

(HMS § 10). Kinnitan, et kontrolli tulemuste vormil toodud andmed on õiged.

Kontrollija (allkirjastatud digitaalselt)

Kinnitan, et kontrolli tulemuste vormil toodud andmed on õiged.

Kontrollitava esindaja (allkirjastatud digitaalselt)

Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ja ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid

(HMS § 10).

Kinnitan kohapealse kontrolli tulemused

Välisvahendite osakonna juhataja (allkirjastatud digitaalselt)

OTSUS

29.09.2022 nr 1-24/213

Välisvahendite osakonna juhataja

15. juuni 2018. a otsuse nr 1-24/121

"Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning

Sisejulgeolekufondi vormide

kehtestamine" muutmine

Siseministri ja rahvastikuministri 14. mai 2020. a käskkirja nr 1-3/58 „Siseministeer iumi protseduurireeglid Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendite kasutamiseks“

punkti 6.6.1 ning siseministri 25. mai 2020. a käskkirja nr 1-3/63 „Siseministeer iumi protseduurireeglid Sisejulgeolekufondi vahendite kasutamiseks“ punkti 6.6.1 alusel

Muudan välisvahendite osakonna juhataja 15. juuni 2018. a otsusega nr 1-24/121 „Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vormide kehtestamine“ kehtestatud

lisasid ning kehtestan Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) ning Sisejulgeolekufondi (ISF) rakendamiseks järgmised vormid uues redaktsioonis:

1. ISF-i toetusleping (lisa 14); 2. AMIF-i/ISF-i taotluse vormilise ja abikõlblikkuse hindamise leht (lisa 18);

3. AMIF-i/ISF-i aruande finantskontrolli leht (lisa 20); 4. AMIF-i/ISF-i tegevuste kohapealse kontrolli leht (lisa 21).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tairi Pallas

välisvahendite osakonna juhataja