Siseministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste strateegilise planeerimise, seire ja aruandluse kord

KÄSKKIRI

01.10.2020 nr 1-5/115

Siseministeeriumi ja tema valitsemisala

asutuste strateegilise planeerimise, seire ja

aruandluse kord

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi

põhimäärus“ § 28 punktide 2 ja 3 ning siseministri 1. jaanuari 2016. a käskkirja nr 1-3/1

„Volituste andmine kantslerile“ punkti 1.5 alusel ning kooskõlas riigieelarve seaduse, Vabariigi

Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi

koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ ja Vabariigi Valitsuse

21. detsembri 2019. a määrusega nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja

tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning

riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“.

1. Üldsätted

1.1 Siseministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste strateegilise planeerimise, seire ning

aruandluse kord (edaspidi kord) määrab Siseministeeriumi (edaspidi SiM) ja tema

valitsemisala asutuste (edaspidi koos ka SiM-i valitsemisala) tegevuste planeerimises,

seiramises ja aruannete koostamises osalejad, nende rollid ja kohustused.

1.2 Korras on esitatud üksnes need mõisted, mida ei ole täpsustatud strateegilise planeerimise

valdkonda reguleerivates õigusaktides.

2. Strateegilises planeerimises kasutatavad mõisted

2.1 Arendustegevus on tegevus, mille tulemusena pakutav teenus muutub.

2.2 Arendusprojekt on projekt, mis hõlmab mitut arendustegevust.

2.3 Arenguvajadus osutab puudujäägile, mis takistab püstitatud eesmärgi saavutamist, näiteks

vajadus tööjõu, raha, teadmiste, infotehnoloogiliste lahenduste järele.

2.4 Aruanne on dokument, milles on ülevaade nii arengu- kui ka tegevuskavades ning muudes

dokumentides märgitud tegevuste elluviimisest, hinnang lõppeesmärgi saavutamise kohta

ja vajadusest teha viidatud dokumentidesse muudatusi.

2.5 Risk on takistus eesmärgi saavutamisel või oht negatiivse tagajärje saabumiseks, mis võib

kaasneda, kui eesmärke ei saavutata.

2.6 Planeerimisperiood on järgmise eelarveaasta ja sellele järgneva kolme aasta pikkune

periood.

2.7 Planeerimistsükkel on planeerimisperioodi kavandamise aeg, mis algab valdkondliku

arengukavade programmide elluviimiseks SIM-i ja SIM-i valitsemisala tegevuskava

koostamisega ning planeerimisperiood lõppeb programmide aruandlusega SIM-i ja SIM-i

tegevuskava aruandluse kaudu.

2.8 Seire on tegevus, mille käigus kontrollitakse nii arengu- kui ka tegevuskavades ning

muudes dokumentides märgitud ülesannete ja mõõdikute täitmist ning vajaduse korral

tehakse ettepanekuid tegevuste muutmiseks.

2

2.9 Strateegiline planeerimine on tegevus, mille käigus püstitatakse sise- ja väliskeskkonna

analüüsitulemuste alusel eesmärgid, ning lepitakse kokku nende saavutamise viisid ja

mõõdikud.

3. Planeerimine, seire ja aruandlus

3.1. Poliitika põhialuste koostamine, elluviimine ja aruandlus

3.1.1 Poliitika põhialused on Riigikogu kinnitatav strateegiline dokument, mille

koostamise põhimõtted on sätestatud riigieelarve seaduses.

3.1.2 Poliitika põhialuste eesmärgid saavutatakse valdkonna arengukavade (edaspidi VAK)

kaudu.

3.1.3 Asekantsler korraldab SiM põhimääruses sätestatud pädevuse piires tema valdkonna

poliitika tervikliku kujundamise ja püstitatud eesmärkide elluviimise koostöös SiM-

i osakondade ja SiM-i valitsemisalaga.

3.1.4 Teiste ministeeriumide koostatavaid poliitika põhialuseid ning nende kohta

aruannete koostamist ja esitamist koordineerib SiM-i valitsemisalas SiM-i strateegia-

ja arendusosakond (edaspidi STAO).

3.2. Valdkonna arengukava koostamine, elluviimine, seire ja aruandlus

3.2.1 VAK on arengudokument, milles määratakse ühe või mitme poliitikavaldkonna

üldeesmärk, alaeesmärgid ja mõõdikud (sh Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis

(edaspidi VVTP) sõnastatud eesmärgid ja mõõdikud) ning poliitikainstrumendid,

mille abil plaanitakse seatud eesmärgid saavutada.

3.2.2 VAK viiakse ellu programmide kaudu.

3.2.3 VAK-i koostamine fikseeritakse SiM-i ja SiM-i valitsemisala tegevuskavas

(edaspidi ATK).

3.2.4 Asekantsler korraldab SiM-i põhimääruses esitatud pädevuse piires tema valdkonnas

VAK-i koostamist, püstitatud eesmärkide elluviimist, seiret ja aruandlust.

3.2.5 STAO teeb järelevalvet VAK-i koostamise ja elluviimise üle ning toetab

metoodiliselt VAK-i ja selle mõõdikute, riskide ja mõju hindamist ning

väliskeskkonnaanalüüsi koostamist.

3.2.6 STAO koordineerib SiM-i valitsemisalas aruannete koostamise ja esitamise teiste

ministeeriumide vastutusel olevate VAK-ide aruannetesse.

3.2.7 STAO koordineerib VAK-i lõpparuande koostamise mõjuanalüüsi põhjal, hinnates

VAK-i eesmärkide saavutamist ja programmis esitatud riskide realiseerumist ning

uute arengueesmärkide püstitamise vajalikkust.

3.3. Programmi koostamine, elluviimine, seire ja aruandlus 3.3.1 Programm on arengudokument, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi ja

saavutamise meetmed, mõõdikud, tegevused ja rahastamise kava.

3.3.2 Programmi rahastamise kavas esitatakse nii eelarve piires olevad tegevused kui ka

prioriseeritud lisavajadused, mis eelarve piiresse ei mahu.

3.3.3 Ressursside piiratuses suunatakse ressurss esmalt VAK programmides kirjeldatud

VVTPs sõnastatud eesmärkide täitmisse.

3.3.4 Programmi kinnitavad kõik programmi elluviimisesse rahaliselt panustavate

valdkondade ministrid ja avaldavad arvamust kõik ministrid, kelle valitsemisala

asutused osalevad programmi elluviimisel.

3.3.5 Asekantsler korraldab talle antud SiM-i põhimääruses esitatud pädevuste piires tema

valdkonnas programmi meetme koostamist, elluviimist ja aruandlust.

3.3.6 STAO teeb järelevalvet programmi koostamise ja elluviimise üle ning toetab

metoodiliselt programmi ja selle mõõdikute koostamist, riskide hindamist ja nende

maandamise meetmete väljatöötamist, mõju hindamist ja analüüsi tegemist.

3

3.3.7 STAO koordineerib SiM-i valitsemisalas aruannete koostamise ja esitamise teiste

ministeeriumide vastutusel olevate programmide aruannetesse.

3.3.8 Programmi elluviimine, seire ja aruandlus SiM-i valitsemisalas toimub peamiselt

ATK-i vahendusel. Programmi elluviimise aruande esitab programmi meetme eest

vastutaja VAK-i aruande ühe osana.

3.4. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi koostamine, elluviimine, seire

3.4.1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm (edaspidi VVTP) on tegevuste plaan, milles

määratakse koalitsioonilepingu eesmärgid, nende saavutamise tähtaeg ja vastutav

minister.

3.4.2 Asekantsler koostöös SiM-i osakondade ja valitsemisala asutusega valmistab ette

SiM-i seisukohad VVTP koostamiseks või uuendamiseks.

3.4.3 STAO tagab SiM-i seisukohtade koondamise ja infovahetuse Riigikantseleiga.

3.4.4 VVTP ülesanded viiakse ellu SiM-i valitsemisalas ATK-i kaudu.

3.5. Valitsemisalas arenduskava koostamine

3.5.1 Valitsemisala arenduskava (edaspidi arenduskava) on pikaajaline sisu ja

tugivaldkonna tulevikuplaan, milles on välja toodud hetkeolukord, arvestatud

strateegilise planeerimise dokumentides määratud eesmärke ja millele tugineb

eelarve kujundamine ja strateegiliste eesmärkide planeerimine.

3.5.2 Arenduskava täitmine SiM-i valitsemisalas toimub peamiselt ATK-i kaudu.

3.5.3 Arenduskava koostamise töökorralduse otsustab kantsler.

3.6. Valitsemisala asutuse strateegia koostamine, elluviimine ja aruandlus 3.6.1 Valitsemisala asutuse strateegia on asutuse arengudokument, milles määratakse

kindlaks asutuse eesmärgid, nende mõõdikud ja eesmärkide saavutamise

instrumendid, lähtudes VAK-ide ja nende programmide üld- ja alaeesmärkidest,

VVTP-ST ning esitatakse asutuse tegevuse põhimõtted VAK-i eesmärkide

elluviimiseks.

3.6.2 Valitsemisala asutuse strateegia koostamise, uuendamise ja elluviimise otsuse teeb

asutuse juht, SiM-is kantsler.

3.7. ATK-i koostamine, seire ja aruandlus

3.7.1 ATK on SIM-i ja valitsemisala asutuse poolt valdkondlike üld- ja alaeesmärkide

saavutamiseks vähemalt ühe eelarveaasta piires kokku lepitud tegevuste kogum.

3.7.2 ATK koostatakse VAK-ide struktuuri järgi.

3.7.3 ATK-is koondatakse asutuse tegevused punktis 3.2–3.6 nimetatud dokumentidest,

lisaks ministri, kantsleri või asekantsleri poolt sõnastatud arendustegevused,

arendusprojektid, riskide maandamise meetmed ja vajaduse korral mõõdikud.

3.7.4 Vastutus ATK-i koostamise ja elluviimise eest jaguneb järgmiselt:

3.7.4.1 SiM-i ATK-i koostamise eest vastutab kantsler, kes kaasab asekantslerid ja

SiM osakonnad.

3.7.4.2 Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) ning Kaitsepolitseiameti

(edaspidi KAPO) ATK-i koostamise eest vastutab sisejulgeoleku-,

korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler, kes kaasab PPA, KAPO,

SiM-i osakonnad ja teised asekantslerid. PPA ja KAPO ATK-i elluviimise

eest vastutab vastavalt PPA või KAPO peadirektor.

3.7.4.3 Päästeameti (edaspidi PÄA) ja Häirekeskuse (edaspidi HÄK) ATK-i

koostamise eest vastutab pääste, hädaabi ja kriisireguleerimise asekantsleri

valdkond, kes kaasab PÄA, HÄK-i, SiM-i osakonnad ja teised asekantslerid.

PÄA ATK-i ja HÄK-i ATK-i elluviimise eest vastutab vastavalt PÄA või HÄK-

i peadirektor.

4

3.7.4.4 Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi SMIT)

ATK-i koostamise eest vastutab varade, planeerimise ja tehnoloogia

asekantsler, kes kaasab SMIT-i, SiM-i osakonnad ja teised asekantslerid.

SMIT-i ATK-i elluviimise eest vastutab SMIT-i direktor.

3.7.4.5 Sisekaitseakadeemia (edaspidi SKA) ATK-i koostamise eest vastutab SiM-i

personalipoliitika osakonnajuhtaja, kes kaasab SKA, SiM-i osakonnad ja

asekantslerid. SKA ATK-i elluviimise eest vastutab SKA rektor.

3.7.5 ATK-i kinnitab kantsler.

3.7.6 STAO toetab kantslerit ja asekantslereid ATK-i koostamises, seires ja aruandluses

ning nõustab metoodika osas.

3.7.7 ATK-i seire raames hinnatakse tegevuste täitmist ja mõõdikute sihttasemete

saavutamist. Vajadusel uuendatakse ATK-i, et saavutada strateegilised eesmärgid.

3.7.8 Asekantsler korraldab ja kehtestab tema vastutusalas olevate ATK-ide täpsema seire

korra ja sageduse, kuid SiM-i ja SiM-i valitsemisala asutuste ATK-i seire sagedus ei

tohi olla harvem kui nelja kuu järel mais ning kaheksanda kuu järel septembris.

3.7.9 ATK-i aruandes esitatakse pärast lõppenud planeerimisperioodi ülevaade tegevuste

täitmise ja mõõdikute sihttasemete saavutamise seisust ning hinnang ATK-i

elluviimist soodustavate ja takistavate tegurite kohta. ATK-i aruanne esitatakse

aruandeaastale järgneva aasta jaanuaris asjaomast valdkonda kureerivale SiM-i

osakonnale, kes kooskõlastab selle hiljemalt 15. veebruaril.

3.8. SIM osakonna tööplaani koostamine, seire ja aruandlus

3.8.1 SiM-i osakonna tööplaanis esitatakse SiM-i ATK-i ülesannete täitmiseks vajalikud

vaheetapid, osakonnale pandud korduvad ja üksikülesanded ning nende ülesannete

elluviimist takistavate riskide maandamise meetmed.

3.8.2 SiM-i osakonna tööplaani koostamise, seire ja aruandluse otsustab osakonnajuhataja.

3.9. Riskijuhtimise elluviimine ja riskide maandamise meetmete planeerimine

3.9.1 SiM-i valitsemisala koostatud VAK-i riskijuhtimise metoodika väljatöötamise eest

vastutab STAO.

3.9.2 VAK-i riske tuleb hinnata nii arengukava koostamise ajal kui ka selle vahehindamise

käigus. Muul ajal on riskide hindamine soovituslik ja seda tehakse juhul, kui

arengukavas on tehtud olulisi muudatusi.

3.9.3 Arendusprojekti riskijuhtimise väljatöötamise ja selle elluviimise eest vastutab

selleks määratud arendusprojekti juht, kes vajaduse korral kaasab STAO. Kui on

vaja, kasutatakse asjakohase valdkonna riskijuhtimises erimetoodikaid.

3.9.4 SiM-i osakonnas vastutab osakonnale pandud ülesannete täitmisega kaasnevate

riskide tuvastamise, nende maandamise meetmete väljatöötamise ja rakendamise eest

osakonnajuhataja, kes vajaduse korral kaasab STAO.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Lugna

kantsler