Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vormide muutmine

1

KINNITATUD

15.04.2019 otsusega nr 1-24/142

„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

ning Sisejulgeolekufondi vormide muutmine“

LISA 1

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

Toetuse taotlemise vorm

Taotleja

Projekti pealkiri

Valdkond

☐ Euroopa ühine varjupaigasüsteem

☐ vastuvõtu- ja varjupaigasüsteemid ☐ suutlikkuse arendamine ☐ Integratsioon ja seaduslik ränne

☐ integratsioonimeetmed ☐ suutlikkuse arendamine ja praktiline koostöö ☐ Tagasisaatmine

☐ tagasisaatmismenetlustega kaasnevad meetmed ☐ tagasisaatmismeetmed ☐ suutlikkuse arendamine ja praktiline koostöö

2

Tähelepanu!

 Taotlusvormi esitamisega kinnitab toetuse taotleja, et on põhjalikult tutvunud

järgmiste dokumentidega:

o Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) perioodi 2014–2020 kulude

abikõlblikkuse reeglid;

o toetuse andmise juhend toetuse taotlejale;

o AMIF-i riiklik programm;

o teised kodulehel www.amif.ee asuvad AMIF-it puudutavad dokumendid ning

juhendid.

 Taotlusvormi ja selle lisad peab täitma trükitult. Käsitsi täidetud vorme ei arvestata.

Esitatavas taotluses peavad kõik väljad olema täidetud (v.a. siis, kui vormil toodud juhis

näeb ette teisiti). Kui osa küsitud teabest või dokumentidest on esitamata, on

Siseministeeriumil õigus taotlus tagasi lükata.

 Taotlusvoorus rahastatavad projektid tuleb ellu viia ja kulud peavad olema

tekkinud ajavahemikus pp.kk.aaaa kuni pp.kk.aaaa.

3

I TEAVE TAOTLEJA KOHTA

1. Taotleja andmed: Juriidiline nimi

Õiguslik staatus

Organisatsiooni loomise kuupäev

Registrikood

Käibemaksukohustuslane Jah ☐ Piiratud ☐ Ei ☐ NB! Kui taotleja on käibemaksukohustuslane, on käibemaks abikõlbmatu. Taotleja (toetuslepingu mõistes toetuse saaja) muutumisel käibemaksukohustuslaseks pärast taotluse esitamist muutub käibemaks projektis abikõlbmatuks. Käibemaksukohustuslase registreerimisnumber (kui kohaldub)

Tegevustoetuse saamine ELi eelarvest

Jah ☐ Ei ☐

Postiaadress (kui erineb äriregistrisse kantust)

Kodulehe aadress

2. Taotleja organisatsiooni esindajad 2.1. Juriidiline esindaja Nimi:

Ametikoht organisatsioonis:

Telefoninumber:

E-posti aadress:

2.2. Projektijuht Nimi:

Ametikoht organisatsioonis:

Telefoninumber:

E-posti aadress:

2.3. Finantsküsimuste eest vastutav isik Nimi:

Ametikoht organisatsioonis:

Telefoninumber:

E-posti aadress:

4

3. Taotleja pangarekvisiidid (pank peab paiknema riigis, kus taotleja on registreeritud, v.a

rahvusvaheliste organisatsioonide puhul)

Kontoomaniku nimi

Pangakonto number

Panga kood

Panga nimi

Panga aadress

Allkirjaõiguslik(ud)

isik(ud): nimi/nimed,

ametikoht

4. Alaliste töötajate arv

Eesti Vabariigis

Väljaspool Eesti Vabariiki

5. Organisatsiooni profiil (lühidalt peamised eesmärgid ja tegevused)

6. Taotleja organisatsiooni finantsnäitajad Taotluse esitamisele eelneva majandusaasta eelarve (täitmine)

Laenukoormus taotluse esitamise hetkel 7. Projekti partnerid1 (kui kohaldub)

Partner 1 Partner 2

Juriidiline nimi

Registrinumber

Varasem koostöö taotleja organisatsiooniga

Roll ja osalus kavandatava projekti ellurakendamisel

Märkus: Palun lisage taotlusele allkirjastatud partnerluse kinnitus.

7.1. Partnerluse vajalikkuse põhjendus projekti seisukohast (kui kohaldub)

1 Projekti partner on juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon,

kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud.

5

8. Taotlejale ja/või partnerile samas valdkonnas taotluse esitamisele eelneva kolme

majandusaasta jooksul eraldatud ja eraldatavad toetused Euroopa Liidu institutsioonide

allikatest või eraldised riigieelarvelistest vahenditest ning rahastatud projektid* (Andmed

teiste projektide kohta, mis on seotud taotluse tegevusvaldkonnaga (sh nt Euroopa Komisjoni

otsetoetused jne). Näidata ära ka need taotlused, mis on esitatud, kuid mille rahastamist pole veel

otsustatud.) Aasta Toetuse summa (eurot),

omafinantseeringu summa Toetuse allikas Toetuse kasutamine

(projektid) ja seos taotletava projektiga

* vajadusel lisada ridu

6

II PROJEKT

9. KIRJELDUS 9.1. Projekti pealkiri

Lühend

Projekti pealkiri inglise keeles

Kuni 90 tähemärki

9.2. Projekti kestus (NB! Projekti planeeritud algus ei tohi olla varasem abikõlblikkuse perioodi

alguskuupäevast ja lõppkuupäev hilisem abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.) Projekti planeeritud alguskupäev PP.KK.AAAA Projekti planeeritud lõpukuupäev PP.KK.AAAA Projekt kestab …………. kuud.

9.3. Projekti vajadus, eesmärk ja tulemused, sh seos valdkonna ja/või organisatsiooni

eesmärkidega (Kirjeldus peab andma konkreetse ülevaate projektist. Palun kirjeldage projekti

eesmärke, tegevusi, eelarvet, ajakava ja tulemusi.)

NB! Eraldi lisana tuleb esitada ka projekti tegevuskava ja tulemused.

9.4. Projekti sihtrühmad (Palun tooge välja nii otsesed kui kaudsed sihtrühmad)

9.5. Teavitamine (Palun kirjeldage, kuidas planeerite teavitada sihtrühma ja laiemat avalikkust projekti

tegevustest ja tulemustest)

7

10. OODATAVAD TULEMUSED

Palun märkige, millistesse AMIF-i ühistesse indikaatoritesse projekt panustab, lisage

kavandatav sihttase

10.1. Projekti tulemuste hindamine, jätkusuutlikkus ja lisandväärtus (Palun kirjeldage, kuidas ja

mille abil hinnatakse projekti tulemuslikkust ja õnnestumist pärast projekti lõppemist, oodatavat pikaajalisemat

mõju ning millist lisandväärust annab projekt Euroopa Liidule)

10.2. Riskid ja tegevused nende maandamiseks (Palun kirjeldage, mis võiks takistada tulemuse

saavutamist ning kuidas riske maandate)

11. PROJEKTI EELARVE (NB! Esitada tuleb ka detailne eelarve)

KULUD TULUD 1) Otsesed kulud 1) Fondi toetus

(75%)

2) Kaudsed kulud 2) Riiklik kaasfinantseering (25%)

3) Abikõlblikud kulud kokku

3) Projekti käigus saadavad sissetulekud

4) Tulud kokku

VARJUPAIK SIHTTASE

Sihtrühma kuuluvate nende isikute arv, keda fondi toetusel abistati

Nende isikute arv, kes on saanud varjupaigaalast koolitust fondi toetusel

Fondi toetusel renoveeritud ja/või loodud vastuvõtu majutuskohtade arv

Fondi toetusel renoveeritud ja/või loodud majutuskohtade osakaal kogu vastuvõtu majutusvõimaluste mahutavusest (% m2 kohta)

INTEGRATSIOON

Sihtrühma kuuluvate nende isikute arv, keda fondi toetusel abistati

TAGASISAATMINE

Nende isikute arv, kes on saanud tagasisaatmisalast koolitust fondi toetusel

Nende isikute arv, kellele pakuti tagasisaatmiseelset või -järgset abi

Vabatahtlikult tagasipöördunud isikute arv

Väljasaadetud isikute arv

Väljasaatmiste vaatluste arv

8

12. PROJEKTI MEESKOND

12.1. Projekti juhtimisstruktuuri kirjeldus (Palun kirjeldage, kuidas toimub projekti juhtimine ja kuidas

tagatakse fondi toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu eesmärgipärane kasutamine. Palun nimetage

meeskonnaliikmed ja nende konkreetsed ülesanded)

12.2. Kas projektimeeskonna personalikulude katmiseks kasutatakse AMIF-i vahendeid?

Jah ☐ Ei ☐

Kui “Jah”, palun täitke punktid 12.2.1. ja 12.2.2.

Kui “Ei”, palun jätkake punktist 14.

12.2.1. Mitme meeskonnaliikme personalikulud kaetakse AMIF-i vahenditest?

__________ täiskohaga isikut

__________ osaajaga isikut

12.2.2. Kirjeldage kõiki ametikohti, mida rahastatakse AMIF-i vahenditest (Vajadusel lisada ridu)

1. Töötaja roll (ametinimetus)

Täiskoht (TK) / Osaaeg (OA)

Kui osaaeg, palun märkige tundide arv kuus

Töötaja ülesanded

2.Töötaja roll (ametinimetus)

Täiskoht (TK) / Osaaeg (OA)

Kui osaaeg, palun märkige tundide arv kuus

Töötaja ülesanded

3.Töötaja roll (ametinimetus)

Täiskoht (TK) / Osaaeg (OA)

Kui osaaeg, palun märkige tundide arv kuus

Töötaja ülesanded

9

III KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID

1. Taotleja organisatsiooni asutamisdokumendid ja muud organisatsiooni alusdokumendid

või link/viide veebilehele (põhikiri, põhimäärus vms; rahvusvaheliste organisatsioonide

puhul võivad olla ka inglise keeles; lingi/viite veebilehele võib lisada taotlusvormi

punktis 5);

2. ametijuhendid (kui tööjõukulud soovitakse katta AMIF-ist);

3. tõend maksuvõlgnevuse puudumise kohta (ei esitata, kui andmeid saab kontrollida

avalikust andmebaasist);

4. partnerluse kinnitus (allkirjastatud ja kuupäevastatud partneri poolt) (kui kohaldub);

5. projekti tegevuskava ja tulemused;

6. projekti detailne eelarve MS Excel-vormingus.

10

IV TAOTLUSE KINNITAMINE

Taotluse allkirjastamisega kinnitan, et:

 taotluses ning selle lisades esitatud andmed on õiged;

 taotlus on koostatud AMIF-i abikõlblikkuse reegleid järgides;

 tagan toetuse eesmärgipärase kasutamise, kooskõlas sõlmitava toetuslepingu, Eesti

Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktide ning juhenditega ja toetuse kasutamise

nähtavuse;

 tagan projekti mittetulundusliku iseloomu2:

 taotluses toodud tegevusi ja kulusid ei rahastata teistest allikatest (sh teistest EL-i

fondidest või programmidest);

 olen teadlik, et taotluse heakskiitmisel avalikustatakse toetuse saaja ja projekti nimi

ning riikliku kaasfinantseeringu ja Euroopa Liidu toetuse suurus.

Taotleja organisatsiooni allkirjaõigusliku esindaja allkiri: Taotleja võtab endale taotlust allkirjastades kohustuse rahastamise otsuse korral projekt vastavalt seatud tingimustele ellu viia.

Ees- ja perekonnanimi Ametikoht Allkiri Kuupäev

2 Projekti käigus teenitava tulu peab välja tooma eelarves tulude all ning esitatavates aruannetes.

11

Taotleja kontroll-leht

☐ Taotlusvormi kõik väljad on täidetud ☐ Taotlusvorm on trükitud ☐ Taotlusvormi on allkirjastanud allkirjaõiguslik isik Taotlusvormile on lisatud:

☐ Taotleja organisatsiooni asutamisdokumendid ja muud organisatsiooni alusdokumendid

(põhikiri, põhimäärus vms) (rahvusvaheliste organisatsioonide puhul võivad olla ka inglise

keeles)

☐ Ametijuhendid

☐ Tõend maksuvõlgnevuse puudumise kohta (ei esitata, kui andmeid saab tasuta kontrollida

avalikust andmebaasist)

☐ Partnerluse kinnitus (allkirjastatud ja kuupäevastatud partneri poolt) (kui kohaldub)

☐ Projekti tegevuskava ja tulemused

☐ Projekti detailne eelarve MS Excel formaadis

KINNITATUD

15.04.2019 otsusega nr 1-24/142

„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

ning Sisejulgeolekufondi vormide muutmine“

LISA 14

TOETUSLEPING

Siseministeerium, registrikoodiga 70000562, aadressiga Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab

siseministri 29. mai 2018. a käskkirja nr 1-3/56 „Siseministeeriumi protseduurireeglid

Sisejulgeolekufondi vahendite kasutamiseks“ punkti 16.1 alusel varade, planeerimise ja

tehnoloogia asekantsler …….(edaspidi ministeerium), ühelt poolt ja

Sisejulgeolekufondi (edaspidi ka fond) projekti /projekti tunnus/ „/Projekti pealkiri/“ (edaspidi

projekt) elluviija ….. /asutuse nimi/…, registrikoodiga …………., aadressiga ……………,

keda esindab …………….. /esindamise alus, ametinimetus, esindaja nimi/ (edaspidi toetuse

saaja), teiselt poolt,

keda nimetatakse ka eraldi pool ja koos pooled, sõlmivad toetuslepingu (edaspidi leping)

alljärgnevas:

1. ÜLDSÄTTED

Lepingu sõlmimise aluseks on:

1.1. Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2014. a korraldus nr 482 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse

määramine“, millega määrati Sisejulgeolekufondi rakendamise eest vastutavaks

asutuseks Siseministeerium;

1.2. Sisejulgeolekufondi riiklik programm aastateks 2014–2020 (heaks kiidetud Euroopa

Komisjoni 11. detsembri 2018. a otsusega C(2018)8263 ning Vabariigi Valitsuse

20 . aprilli 2017. a istungi protokollilise otsusega nr 17);

1.3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL) nr 514/2014, millega

sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö,

kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi

suhtes kohaldatavad üldsätted;

1.4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL) nr 515/2014, millega

luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning

tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.

aprilli 2014. a määrus (EL) nr 513/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana

politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje

rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2007/125/JHA;

1.5. Toetuse saaja /esitamise aeg/ esitatud taotlus „….“ /taotluse pealkiri/;

1.6. siseministri 19. oktoobri 2016. a käskkirjaga nr 1-3/127 „Sisejulgeolekufondi

järelevalvekomisjoni moodustamine ja komisjoni töökorra kinnitamine“ moodustatud

Sisejulgeolekufondi järelevalvekomisjoni /kuupäev/ a protokoll nr …..;

1.7. Siseministeeriumi kantsleri …./kuupäev/ käskkiri nr /…/ „….“, millega kiideti heaks

punktis 1.5 nimetatud taotlus.

2. LEPINGU OBJEKT

2.1. Lepinguga annab ministeerium toetuse saajale projekti eesmärkide saavutamiseks

toetust Sisejulgeolekufondist ja kaasfinantseeringut vastavalt lepingus sätestatud

tingimustele.

2.2. Lepingu juurde kuuluvad lepingu allkirjastamisel lepingu lahutamatu osana järgmised

lisad:

2.1.1. Lisa 1 – Projekti tegevuskava ja tulemused;

2.1.2. Lisa 2 – Projekti eelarve, rahastusallikad, kuluaruanne ja maksetaotlus;

2.1.3. Lisa 3 – Tegevusaruanne;

2.1.4. Lisa 4 – Kulude abikõlblikkuse reeglid;

2.1.5. Lisa 5 – Juhised embleemide ja standardvärvide kasutamise kohta;

2.1.6. Lisa 6 – Partnerluse kinnitus.

2.3. Kõik viited lepingule sisaldavad ka viiteid selle lisadele.

3. PROJEKTI RAHASTAMINE

3.1. Projekti hinnanguline abikõlblik kogukulu on …/summa/ eurot, vastavalt lisas 2

esitatud projekti eelarvele.

3.2. Ministeerium annab toetuse saajale projekti elluviimiseks Sisejulgeolekufondi ……..

rahastamisvahendist toetust maksimaalselt …/summa/ eurot, mis võrdub 75%-ga

punktis 3.1 sätestatud hinnangulisest abikõlblikust kogukulust.

3.3. Ministeerium annab toetuse saajale projekti elluviimiseks kaasfinantseeringut

maksimaalselt …/summa/ eurot, mis võrdub 25%-ga punktis 3.1 sätestatud

hinnangulisest abikõlblikust kogukulust.

3.4. Toetuse ja kaasfinantseeringu lõplik summa määratakse kindlaks vastavalt lepingu

punktile 5.

3.5. Projekti kulude abikõlblikkuse periood on …/pp.kk.aaaa/ kuni …/pp.kk.aaa/….

Projekti raames tehtavad kulutused peavad olema tekkinud ning makstud pärast

abikõlblikkuse perioodi algust. Kulutused ei tohi tekkida pärast abikõlblikkuse perioodi

lõppu, makseid võib teha kuni lõpparuande esitamiseni.

4. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU VÄLJAMAKSMISE TINGIMUSED

4.1. Ministeerium teeb eel- ja vahemaksed, arvestades järgnevat:

4.1.1. Eelmakse ………. /summa või % punktides 3.2 ja 3.3 täpsustatud summadest/ tehakse

14 kalendripäeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist.

4.1.2. Vahemakse1……../summa või % punktides 3.2 ja 3.3 täpsustatud summadest/ tehakse

14 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui ministeerium on toetuse saaja esitatud

vastava perioodi vahearuande heaks kiitnud.

4.2. Lõppmakse teeb toetuse saaja vajadusel tagasimaksena, kui lepingu punkti 4.1 kohaselt

tehtud maksete kogusumma on suurem kui heaks kiidetud projekti abikõlblikud kulud

kokku. Toetuse saaja maksab enammakstud summa ministeeriumile tagasi lepingu

punktis 4.5 näidatud kontole 30 kalendripäeva jooksul alates ministeeriumi edastatud

lõpparuande heakskiitmise kirja kättesaamisest. Ministeeriumi põhjendatud nõudmisel

teeb toetuse saaja ministeeriumile tagasikande enne lõpparuande heakskiitmist.

4.3. Ministeerium võib vajadusel ja eelarveliste vahendite olemasolul lepingu punktis 3.2

nimetatud toetuse ja punktis 3.3 nimetatud riikliku kaasfinantseerimise summad välja

maksta lepingu punktis 4.1 toodud proportsioonidest ja tähtaegadest erinevalt.

4.4. Toetuse ja kaasfinantseeringu maksesummad kantakse toetuse saaja pangakontole

järgmiselt:

Panga nimi

Konto omaniku täpne nimi

Konto number

Viitenumber

Selgitus ISFP/B-X

4.5. Lepingu punktis 4.2 nimetatud enammakstud toetuse ja kaasfinantseeringu kannab

toetuse saaja ministeeriumi pangakontole järgmiselt:

4.6. Lepingu punktides 4.1 nimetatud maksed tehakse, kui ministeeriumile on eraldatud

toetuse ja kaasfinantseeringu väljamaksmiseks vajalikud vahendid. Maksete viibimisel

teavitab ministeerium sellest toetuse saajat.

4.7. Kaasfinantseeringu väljamaksete tähtajad ei ole järgmisest kalendriaastast alates

siduvad juhul, kui riigieelarves vajalikud vahendid osaliselt või täielikult puuduvad.

Tulenevalt riigieelarve seaduse §-s 60 sätestatud piirangutest eelarveliste kohustuste

1 Punkti täiendatakse vastavalt vahemaksete arvule

Panga nimi AS SEB PANK

Konto omaniku täpne nimi Rahandusministeerium

Konto number EE891010220034796011

Viitenumber 2800045849

Selgitus ISFP/B-X

võtmisel, kuuluvad lepingu punktis 3.4 toodud kaasfinantseeringu summa ning punktis

4.1 toodud maksed ülevaatamisele iga-aastase riigieelarve kinnitamise järel.

5. LÕPLIKU TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU SUMMA

KINDLAKSMÄÄRAMINE

5.1. Ministeerium määrab toetuse saajale makstavad summad kindlaks punktis 6 nimetatud

heakskiidetud aruannete alusel.

5.2. Lõplik toetus, mille ministeerium maksab toetuse saajale, on väiksem või võrdne

järgmistest summadest:

5.2.1. lepingu punktis 3.2 sätestatud toetuse maksimumsumma;

5.2.2. projekti abikõlblike kogukulude ja fondist kaasrahastamise ülemmäära (75%) korrutis;

5.2.3. projekti abikõlblike kogukulude ja projekti käigus saadud tulude (kui neid on) vahe.

5.3. Kui projekti elluviimise kulu ületab lepingus sätestatud projekti maksumust, peab

toetuse saaja eelarves (lisa 2) toodud kulutuste tegemiseks tagama täiendavaks

omafinantseeringuks rahaliste vahendite olemasolu projekti eesmärkide elluviimiseks

välja arvatud juhul, kui ministeerium teeb ettepaneku lepingu muutmiseks. Projekt,

mille eesmärgid jäävad täitmata, võidakse tunnistada osaliselt või täielikult

abikõlbmatuks ning sellele eraldatud vahendid kohustub toetuse saaja tagasi maksma.

6. ARUANNETE JA MUUDE DOKUMENTIDE ESITAMINE

6.1.Projekti vahe- ja lõpparuanded peab koostama elektrooniliselt eesti keeles ja allkirjastama

digitaalselt. Aruanne koosneb tegevus- ja kuluaruandest. Kuluaruanne peab olema

Excelis ning tegevusaruanne Wordis.

6.2.Kui puudub võimalus anda digitaalallkirja, koostatakse aruanded kahes eksemplaris paberil

ning need allkirjastatakse omakäeliselt. Ministeeriumile esitatakse üks eksemplar ning

lisaks elektroonselt tegevusaruanne Wordis ja kuluaruanne Excelis. Ühe eksemplari

säilitab toetuse saaja.

6.3.Toetuse saaja esitab aruandega raamatupidamise väljavõtte2 ja süstematiseeritult

kõik/ministeeriumi koostatud valimi alusel3 aruandlusperioodil tekkinud

kuludokumentide ning projekti sisulise tegevusega seotud dokumentide koopiad.

6.4.Vahearuannete esitamine4

6.4.1. Toetuse saaja esitab (jrk nr) vahearuande hiljemalt …/pp.kk.aaaa/;5

6.5. Toetuse saaja esitab lõpparuande hiljemalt …/pp.kk.aaaa/. Lõpparuanne peab

kajastama kogu projekti perioodi (st ka neid tegevusi, mis on esitatud vahearuandega).

6.6. Ministeerium vaatab aruanded läbi ja vajadusel nõuab täiendavaid dokumente või

lisateavet. Täiendavate dokumentide või teabe edastamise nõude täidab toetuse saaja

ministeeriumi määratud tähtaja jooksul. Üldjuhul on tähtaeg 5 tööpäeva.

2 Raamatupidamise väljavõtet ei pea esitama ministeeriumi valitsemisala asutused. 3 Ministeerium esitab toetuse saajale nimekirja valimisse kuuluvatest dokumentidest pärast aruande esitamist. 4 Kui projektis kavandatakse vahearuande esitamist 5.Punkte lisatakse juurde vastavalt vahearuannete arvule.

6.7. Kui toetuse saaja ei nõustu ministeeriumi esitatud märkustega aruande kohta ja ei esita

etteantud tähtaja jooksul parandustega allkirjastatud aruannet, on ministeeriumil õigus

toetuse saaja esitatud aruanne heaks kiita osaliselt (ainult heakskiidetud abikõlblike

kulutuste ulatuses).

7. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

7.1. Pooled:

7.1.1. võtavad kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingust

tulenevate kohustuste ja eesmärkide täitmine;

7.1.2. kasutavad raamatupidamissüsteemi, mis võimaldab eristada projektiga seotud

tehinguid;

7.1.3. esitavad üksteisele informatsiooni, mis on vajalik lepingu edukaks täitmiseks;

7.1.4. teavitavad üksteist projekti edukat rakendamist takistavatest või takistada võivatest

asjaoludest;

7.1.5. tagavad projektiga seotud dokumentatsiooni nõuetekohase säilitamise seitse aastat

pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva. Kui pärast projekti lõppu

avastatakse rikkumine, pikeneb dokumentide säilitusaeg vähemalt seitse aastat alates

päevast, mil toetuse saaja tagastab toetuse ja kaasfinantseeringu ministeeriumile.

7.1.6. võimaldavad auditite ja järelevalve (sh kohapealsete kontrollide) teostamist ning

osutavad selleks igakülgset abi, sh võimaldavad volitatud isikul ligipääsu esitatud

andmete õigsuse kontrollimiseks kõigile projekti rakendamisega seotud dokumentidele

ja informatsioonile, sealhulgas elektroonilisel kujul olevale teabele, ning viibida toetuse

kasutamise administreerimise ja toetuse kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil;

7.1.7. järgivad oma tegevuses õigusaktides sätestatud riigihangete läbiviimise,

raamatupidamise korraldamise, avaliku teabe edastamise ning isikuandmete kaitse

põhimõtteid ning põhjendavad kõiki erandeid ja dokumenteerivad põhjendused.

7.2. Toetuse saaja on kohustatud:

7.2.1. viima enda vastutusel läbi lisas 1 kirjeldatud tegevused ning tagama vajadusel vastavalt

lepingu punktile 5.3 enda ja partnerite omavahendite olemasolu vastavalt lepingu lisas

2 toodud eelarvele;

7.2.2. kasutama toetust ja kaasfinantseeringut eesmärgipäraselt lepingus ning selle lisades

näidatud tegevustega seotud abikõlblike kulude katmiseks;

7.2.3. lähtuma toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamisel eelarves (lisa 2) toodud kulutuste

tegemiseks lisas 4 toodud kulude abikõlblikkuse reeglitest ning täitma riigisisestes ja

Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud kohustusi;

7.2.4. esitama ministeeriumile tähtaegselt lepingu punktis 6 nõutud aruanded ning vajalikke

täiendavaid andmeid Euroopa Komisjonile esitatavate aruannete tarbeks;

7.2.5. andma audiitori, järelevalve teostaja või muu selleks volitatud isiku kasutusse enda,

partneri ning alltöövõtja (kui on kohaldatav) käsutuses olevad andmed ja dokumendid

toetuse, kaasfinantseeringu ning omavahendite kasutamise kohta üldjuhul 5 tööpäeva

jooksul vastava nõude saamisest;

7.2.6. täitma kõiki Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2014. a korralduses nr 482 „Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja

auditeerimisasutuse määramine“ nimetatud asutuste ettekirjutusi;

7.2.7. tagama, et fondist toetust saavaid tegevusi ja kulusid ei rahastata muudest allikatest;

7.2.8. viivitamatult kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektrooniliselt

informeerima ministeeriumit kõikidest toetuse saaja või partneri(te) andmetes toimunud

muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saajat oma

kohustuste täitmisel, sh nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate

muutumisest, vastutavate isikute vahetumisest, varade või õiguste üleandmise otsustest

jne ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või

avalikustatud massiteabevahendite kaudu;

7.2.9. viivitamatult kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektrooniliselt

informeerima ministeeriumit projekti teostamise käigus ilmnenud kõrvalekalletest

lisades 1 ja 2 sätestatust, samuti projekti negatiivse tulemuse tõenäosusest või

vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;

7.2.10. esitama pärast toetuslepingu allkirjastamist ministeeriumile paberkandjal või

digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt koopia toetuse saaja ja partneri(te) vahel

sõlmitud kokkuleppest või lepingust, kui toetuse saaja ja partner(id) otsustavad

partnerluses kirjalikult või elektrooniliselt kokku leppida;

7.2.11. vastutama ministeeriumi ees (sh kandma rahalist vastutust kogu toetussumma ulatuses)

lepingus sätestatud kohustuste täitmise eest;

7.2.12. tagastama ministeeriumi nõudmisel osaliselt või täielikult toetuse ja kaasfinantseeringu

kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määrusega nr 278 „Toetuse

tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud

rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“. Toetuse tagasinõudmise otsusega

loetakse projekti eelarve vähendatuks tagasinõutava summa ulatuses;

7.2.13. tagasi maksma tagasinõutava toetuse ja kaasfinantseeringu 90 kalendripäeva jooksul

tagasinõude otsuse kättesaamisest;

7.2.14. säilitama lisaks enda koostatud projekti rakendamisega seotud originaaldokumentidele

ka partnerite kantud kulusid tõendavate ja toetavate dokumentide kinnitatud koopiaid

punktis 7.1.5 sätestatud tähtaja jooksul;

7.2.15. tagama raamatupidamisdokumentatsiooni registreerimis- ja säilitamissüsteemi

olemasolu elektroonilisel kujul ning kasutama eraldi raamatupidamissüsteemi või

vastavaid raamatupidamiskoode kõigi toetusega seotud tehingute kohta ning eristama

selgelt toetuse kulusid kajastavad tehingud muudest tehingutest;

7.2.16. teavitama avalikkust ja projektis osalejaid fondist saadud toetusest ja kaasfinantseeringu

andjast vastavalt lepingu punktis 8 sätestatule. 7.2.17. teavitama projektis osalejat tema kohta kogutavatest isikuandmetest, nende säilitamise

tähtajast ja töötlemise eesmärkidest mh punktis 11.2 nimetatud asutuste poolt või võtma selleks isiku nõusoleku vastavalt kehtivale õigusele;

7.2.18. tagama, et partner/alltöövõtja on teadlik, et talle laienevad toetuse saaja kohustused

(sealhulgas informeerimise, toetuse ja kaasfinantseeringu nähtavuse tagamise,

dokumentide säilitamise ja järelevalvele kaasaaitamise kohustus, v.a peatükis 6

kirjeldatud aruandluskohustus). Toetuse saaja vastutab materiaalselt kogu toetus- ja

kaasfinantseeringu summa ulatuses partneri(te)/alltöövõtja(te) lepingus sätestatud

kohustuste täitmise eest ning tagab kohustuste täitmisele kaasaaitamise.

7.3. Ministeerium on kohustatud:

7.3.1. maksma toetuse saajale toetust ja kaasfinantseeringut lepingus sätestatud tingimustel ja

korras;

7.3.2. tegema asjakohased programmdokumendid, juhendmaterjalid ning ministeeriumile

esitamiseks vajalikud aruandevormid kättesaadavaks toetuse saajale;

7.3.3. informeerima toetuse saajat viivitamatult toetuse ja kaasfinantseeringu summa ja

maksegraafiku muutmise vajadusest;

7.3.4. kontrollima lepingu punktis 6 nimetatud aruandeid;

7.3.5. väljastama toetuse saajale 20 tööpäeva jooksul alates aruande laekumisest esmase

valimi ja/või päringu kulutuste asjakohasuse ja abikõlblikkuse kontrollimisel tuvastatud

puuduste kohta (kui on kohaldatav);

7.3.6. avalikustama projektide kohta vähemalt järgmise teabe: toetuse saaja nimi, projekti nimi

ja eesmärk ning lepingu kohaselt toetuse ja kaasfinantseeringuna eraldatav summa, välja

arvatud juhul, kui teave on piiratud selle konfidentsiaalse iseloomu tõttu, eelkõige

seoses julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimiste ja isikuandmete kaitsega;

7.3.7. otsustama punktis 7.2.12 nimetatud määruse alusel toetuse saajalt toetuse ja

kaasfinantseeringu osaliselt või täielikult tagasinõudmise, kui ilmnevad toetuse ja

kaasfinantseeringu tagasinõudmiseks alust andvad asjaolud.

8. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU NÄHTAVUSE TAGAMINE

8.1. Projekti toetamine Sisejulgeolekufondi vahenditest ja kaasfinantseerimine

ministeeriumi vahenditest peab olema selgesti nähtav iga projektiga seotud olulise

tegevuse puhul, sh teavitab toetuse saaja suuliselt kõiki osalejaid.

8.2. Kui toetuse saaja edastab või avalikustab projekti kohta suuliselt, kirjalikult või

elektrooniliselt teavet või viib projektis läbi tegevusi (nt koolitused, konverentsid või

seminarid), osutab ta sellele, et projekti jaoks on saadud rahalisi vahendeid Euroopa

Liidult Sisejulgeolekufondi kaudu ja Siseministeeriumilt.

8.3. Pärast käesoleva lepingu sõlmimist kõikides kolmandate isikutega sõlmitavates

lepingutes, sh töövõtulepingus, hankelepingus, partnerluslepingus jne peab olema

märgitud projekti pealkiri ja/või tunnus ning viide rahastajale.

8.4. Pärast käesoleva lepingu sõlmimist koostatud projekti tegevusega seotud avalikkusele

suunatud dokumentidele (sh koolitusmaterjalidele, osalemis- ja muudele tunnistustele,

teabelehtedele jms) peab olema märgitud projekti pealkiri või tunnus, Euroopa Liidu ja

Siseministeeriumi logo ning tunnuslause „Projekti kaasrahastavad Euroopa Liit

Sisejulgeolekufondi kaudu ja Siseministeerium“. Toetuse saaja kinnitatud dokumendi

mallide (lepingud jms) põhjal koostatud dokumentidele ei pea Euroopa Liidu ja

Siseministeeriumi logo lisama.

8.5. Euroopa Liidu logo koos fondi nimega „Sisejulgeolekufond“ ja ministeeriumi logo peab

olema kuvatud IT-süsteemides ning paigaldatud kõigile esemetele, mis on projekti

vahenditest ostetud, samuti toetuse saaja ruumidesse, mille jaoks Sisejulgeolekufondi

toetust ja ministeeriumi kaasfinantseeringut on kasutatud.

8.6. Kui füüsilise objekti maksumus on üle 100 000 euro, paneb toetuse saaja üles alalise ja

silmapaistva tahvli 3 kuu jooksul pärast projekti lõppemist. Tahvel peab vastama

lepingu lisas 5 toodud nõuetele.

8.7. Toetuse ja kaasfinantseeringu nähtavuse tagamiseks esitatav Euroopa Liidu embleem ja

ministeeriumi logo peavad vastama lisas 5 kirjeldatud juhistele.

8.8. Kui toetuse saaja edastab või avalikustab teavet ükskõik mis vormis, osutab ta sellele,

et ainuvastutus teabe sisu eest lasub toetuse saajal ja et ministeerium ning Euroopa

Komisjon ei vastuta esitatava teabe võimaliku kasutuse eest.

8.9. Toetuse saaja peab aruannetes üksikasjalikult kirjeldama, kuidas avalikkust ja projektis

osalejaid on projektist ja Euroopa Liidu ning ministeeriumi osalusest teavitatud.

8.10. Punktides 8.4, 8.5 ja 8.6 kirjeldatud avalikustamise nõudeid leevendatakse, kui

projektiga seotud teave on piiratud selle konfidentsiaalse iseloomu tõttu, eelkõige seoses

julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimiste ja isikuandmete kaitsega.

8. LEPINGUTE SÕLMIMINE TEGEVUSE LÄBIVIIMISEKS

9.1. Toetuse saaja võib projekti läbiviimiseks sõlmida lepinguid kolmandate isikutega, sh

partneritega ning alltöövõtjatega vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

9.2. Lepingu punktis 9.1 osutatud lepinguid võib sõlmida järgmistel tingimustel:

9.2.1. lepingute sõlmimise võimaluse kasutamine peab olema põhjendatud, võttes arvesse

projekti laadi, tegevusi ja eesmärke;

9.2.2. toetuse saaja vastutab ministeeriumi ees ainuisikuliselt projekti läbiviimise ja lepingu

sätete järgimise eest;

9.2.3 toetuse saaja kohustub tagama, et tema suhtes lepingu punktide 8 ja 11 alusel

kohaldatavaid tingimusi kohaldatakse ka kolmanda isiku suhtes.

9.3. Hankelepingu sõlmimisel ja hanke läbiviimisel lähtub toetuse saaja riigihangete

seaduses sätestatust ning teistest asjassepuutuvatest riigisisestest ja Euroopa Liidu

õigusaktidest. Toetuse saaja peab tagama hanke läbipaistvuse, mittediskrimineerimise

ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimise. Toetuse saaja kohustub kasutama rahalisi

vahendeid säästlikult ja otstarbekalt.

9.4. Enne lepingu sõlmimist toetuse saaja kolmandate isikutega sõlmitud lepingud on fondist

kaasrahastamiseks abikõlblikud, kui need on sõlmitud punktis 3.5 näidatud

abikõlblikkuse perioodi sees, on kooskõlas abikõlblikkuse eeskirjadega ja lepingu

punktides 9.1 kuni 9.3 sätestatuga.

10. PROJEKTI PEATAMINE

10.1. Toetuse saaja võib projekti läbiviimise peatamist taotleda juhul, kui projekti teostamise

käigus on ilmnenud erandlikud asjaolud, mis teevad projekti ajakavajärgse elluviimise

võimatuks või annavad alust kahelda projekti jätkamise otstarbekuses, eelkõige

vääramatu jõu korral. Toetuse saaja teavitab sellest viivitamata, kuid mitte hiljem kui 5

tööpäeva jooksul alates asjaolu selgumisest ministeeriumit, esitades kõik vajalikud

põhjused ja üksikasjad ning projekti jätkamise arvatava kuupäeva. Ministeerium võib

erandjuhul arvestada ka ettenähtud tähtajast hilisemat teavitust, kuid viivitus peab olema

selgelt põhjendatud.

10.2. Kui lepingut ei lõpetata kooskõlas lepingu punktiga 13, jätkab toetuse saaja projekti

tegevusi kohe, kui asjaolud võimaldavad, teavitades sellest ministeeriumit. Projekti

kestust pikendatakse kuni projekti peatamisajaga võrdse aja võrra, kuid mitte kauem kui

Sisejulgeolekufondi abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajani, s.o 31. detsember 2022. a

ning projekti pikendamine ja muud vajalikud muudatused kohandamaks projekti uute

rakendustingimustega vormistatakse kirjalikult või elektrooniliselt lepingu lisana.

10.3. Ministeerium võib peatada (kuni puuduste kõrvaldamiseni) või lõpetada toetuse ja

kaasfinantseeringu maksmise ning nõuda nende osalist või täielikku tagastamist, kui

ilmnevad Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse

tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud

rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ §-s 10 nimetatud asjaolud.

11. PROJEKTI HINDAMINE JA KONTROLLIMINE

11.1. Toetuse saaja kohustub säilitama lepinguga seonduva dokumentatsiooni ning materjalid

ja võimaldama punktis 11.2 kirjeldatud kontrollide läbiviimist punktis 7.1.5 toodud

tähtaja jooksul.

11.2. Toetuse saaja on kohustatud projektiga seotud originaaldokumente (õigustatud

erandjuhtudel originaaldokumentide tõendatud koopiaid) esitama kontrollimiseks, kui

seda nõuab/nõuavad ministeeriumi, Sisejulgeolekufondi rakendamist auditeerima

määratud asutuse, Riigikontrolli, Euroopa Komisjoni, Euroopa Pettusevastase Ameti

ametnikud või nende volitatud välised asutused ning Euroopa Kontrollikoda, järgides

punktis 7.1.6 toodud igakülgse abistamise põhimõtet.

11.3. Üldjuhul teavitab punktis 11.2 nimetatud kontrollorgan võimalikest kohapealsetest

paikvaatlustest ette. Põhjendatud juhtudel võib kohapealne kontroll toimuda ka ilma ette

teatamata.

11.4. Toetuse saaja kohustub esitama üksikasjaliku teabe, mida nõuab punktis 11.2 nimetatud

asutus, et kontrollida projekti läbiviimise ja lepingu sätete rakendamise nõuetekohasust.

11.5. Kui ministeeriumil on tekkinud põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja on esitanud

eksitavat informatsiooni või ei ole järelevalve teostamiseks vajalikke andmeid

edastanud, peab toetuse saaja viivitamatult andma aru vajalike andmete mitteesitamise

või eksitava informatsiooni esitamise kohta või ümber lükkama ministeeriumi kahtlused

andmete õigsuses.

11.6. Lepingu punktis 11.2 nimetatud kontrollide tulemusel on ministeeriumil õigus teha

otsus lepingu raames prognoositud ja tehtud kulutuste osas toetuse summa vähendamise

või toetuse tagasinõudmise kohta kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a

määrusega nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja

kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“.

12. VÄÄRAMATU JÕUD

12.1. Pool vabaneb vastutusest ainult juhul, kui lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase

täitmise põhjustab vääramatu jõud.

12.2. Vääramatu jõu all käsitavad pooled mistahes ettenägematut, nendest sõltumatut

sündmust, mille tekkimist, kestvust või lõppemist ei saanud pool mõjutada ja

mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud poolelt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal

selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

12.3. Vääramatu jõu all kannatav pool teavitab sellest viivitamata teist poolt kirjalikult,

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektrooniliselt 5 tööpäeva jooksul,

märkides vääramatu jõu laadi, tõenäolise kestuse ja arvatava mõju.

12.4. Vääramatu jõud muudab lepingus sätestatud kohustuste tähtaega perioodi võrra, mille

jooksul lepingu täitmine on vääramatu jõu tõttu poole jõupingutustest olenemata

võimatu, kuid mitte kauem kui Sisejulgeolekufondi abikõlblikkuse perioodi

lõpptähtajani, s.o 31. detsember 2022. a. Pooled teevad kõik jõupingutused vääramatust

jõust tingitud kahjude vähendamiseks.

13. LEPINGU KEHTIVUS JA MUUTMINE

13.1. Leping jõustub lepingu allakirjutamisest mõlema poole poolt.

13.2. Leping kehtib kuni mõlema poole lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni.

13.3. Toetuse ja kaasfinantseeringu andmise tingimustes tehtavad muudatused tuleb sätestada

kirjalikult või elektrooniliselt lepingu lisas ning muudatus jõustub hetkest, mil mõlemad

pooled on lisa allkirjastanud, kui lisas ei ole sätestatud teisiti.

13.4. Toetuse saaja võib vajadusel taotleda ministeeriumilt eelarves toodud otseste kulude

kululiikide vahel kulude jaotuse muutmist või projekti tegevuste ja ajakava muutmist.

Eelarves tehtavate muudatuste korral otseste kulude kululiikide vahel, mis ei ületa 15%

prognoositud kululiigi summast ning kululiikide siseselt rahaliste kulutuste osas

tehtavate muudatuste korral, ei pea toetuse saaja taotlema lepingu muudatust vaid

toetuse saaja kohustub muudatust põhjendavad dokumendid lisama projekti

dokumentatsiooni juurde.

13.5. Lepingu punktis 13.4 nimetatud lepingu muudatuse tegemiseks peab toetuse saaja

esitama ministeeriumile kirjalikult või elektrooniliselt taotluse, milles põhjendab,

kuidas nimetatud muudatused aitavad kaasa projekti edukale elluviimisele. Muudatused

ei tohi vähendada projekti tulemuslikkust ja selle eesmärkide saavutamise tõenäosust.

13.6. Järgnevad muudatused lepingus ei ole lubatud:

13.6.1. projekti eesmärgi muutmine;

13.6.2. fondi eraldise suurendamine (v.a juhul, kui see toimub toetuse saaja poolt tehtud

põhjendatud ettepanekul mõnes teises projektis vabanenud fondi eraldise arvel ning

ministeerium selle heaks kiidab);

13.6.3. projekti perioodi pikendamine rohkem kui riikliku programmi abikõlblikkuse perioodi

31. detsembri 2022. a lõpuni;

13.6.4. kõik muud muudatused, mis seaksid kahtluse alla kriteeriumid ja nende väärtused, mille

alusel projekt fondist finantseerimiseks välja valiti.

13.7. Toetuse saaja peab taotluse lepingu muutmiseks saatma ministeeriumile vähemalt 60

kalendripäeva enne projekti lõpukuupäeva, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja esitab

nõuetekohase põhjenduse ja ministeerium selle heaks kiidab.

14. LEPINGU ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE

14.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel.

14.2. Poolel on õigus leping ühepoolselt lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult

või elektrooniliselt vähemalt 45 kalendripäeva ette, järgmistel juhtudel:

14.2.1. pool on rikkunud oluliselt lepingus sätestatud kohustusi;

14.2.2. vääramatu jõu tõttu, kui see takistab lepingu täitmist 45 kalendripäeva jooksul.

14.3. Lepingu lõpetamise korral eraldab ministeerium toetust ja kaasfinantseeringut üksnes

nende abikõlblike kulutuste katteks, mille toetuse saaja on tegelikult teinud kuni

kuupäevani, mil leping lõpetatakse. Arvesse ei võeta kulusid, mis on seotud

kohustustega, mis tuleb täita pärast lepingu lõpetamist. Ennetähtaegselt lõpetatud

lepingu alusel makstava toetuse ja kaasfinantseeringu summa määramisel hindab

ministeerium lepingu lõpetamise põhjust, projekti elluviimise faasi, projekti eesmärkide

saavutatust ja muid olulisi asjaolusid.

14.4. Kui leping lõpetatakse enne eel- või vahemakse eraldamist toetuse saajale, on toetuse

saajal õigus punktis 14.3 nimetatud kulude katmiseks esitada 45 kalendripäeva jooksul

pärast lepingu lõpetamist projekti lõpparuanne, kuluaruanne ja maksetaotlus. Kui selle

aja jooksul taotlust ei esitata, ei hüvita ministeerium kuni lepingu lõpetamise

kuupäevani tehtud toetuse saaja kulutusi ning nõuab tagasi summad, mille kasutamine

ei ole ministeeriumi heaks kiidetud projekti läbiviimise aruandega põhjendatud.

14.5. Olulise lepingu tingimuse rikkumise korral, mis seisneb selles, et toetuse saaja ei ole

esitanud projekti läbiviimise aruandeid lepingu punktis 6 nimetatud tähtpäevadeks ja

kui toetuse saaja ei ole seda kohustust täitnud ka 30 kalendripäeva jooksul pärast seda,

kui ministeerium on saatnud vastava kirjaliku, kirjalikku taasesitamist võimaldavas või

elektroonilises vormis meeldetuletuse, ei hüvita ministeerium erandina 30

kalendripäevase teatamisperioodi lõpust kuni projekti lõpukuupäevani tehtavaid

kulutusi ning nõuab tagasi summad, mida ta ei ole varem aruannete kontrolli järgselt

heaks kiitnud.

14.6. Kui ministeerium lõpetab lepingu põhjusel, et toetuse saaja esitab tegelikkusega

vastuolus olevaid aruandeid, et saada lepinguga ettenähtud toetust, võib ministeerium

erandina pärast toetuse saajale märkuste esitamise võimaluse andmist nõuda nende

summade osalist või täielikku tagastamist, mis on ministeeriumi poolt lepingu kohaselt

juba makstud.

15. LEPINGUGA SEOTUD TEABE EDASTAMINE

15.1. Lepinguga seotud teave (sh maksetaotlused, projekti läbiviimise aruanded, taotlused

muudatuste tegemiseks projekti kestel) edastatakse ministeeriumile lepingu numbrile

osutades kirjalikult omakäeliselt allkirjastatuna või elektrooniliselt digitaalselt

allkirjastatuna.

15.2. Informatsioonilist teadet, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi, võib edastada telefoni,

elektronposti jms teel.

15.3. Ministeeriumi kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes:

Kontaktisik

Telefon

E-post

15.4. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes:

Kontaktisik

Telefon

E-post

16. VASTUTUS JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE

16.1. Pooled vastutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmise eest vastavalt lepingule ja

Eesti Vabariigi ning Euroopa Liidu õigusaktidele.

16.2. Toetuse saaja vastutab ministeeriumi ees enda ja kaasatud partneri(te)/alltöövõtja(te)

lepinguga võetud kohustuste täitmise eest.

16.3. Toetuse saaja kohustub hüvitama ministeeriumile või Euroopa Komisjonile lepingu

rikkumisega tekitatud otsese varalise kahju, mis tuleneb projekti hooletust või ebaõigest

läbiviimisest.

16.4. Kui toetuse saaja ei täida nõuetekohaselt oma lepingujärgseid kohustusi, võib

ministeerium peatada lepingujärgsete eraldiste andmise kuni puuduste kõrvaldamiseni. Lepinguga seotud vaidlused ja erimeelsused lahendatakse eelkõige läbirääkimiste teel.

Juhul, kui läbirääkimiste teel ei õnnestu erimeelsusi lahendada, lahendatakse vaidlused

lõplikult kohtus.

17. LÕPPSÄTE

17.1. Leping on koostatud kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb

ministeeriumile ja teine toetuse saajale.

Poolte allkirjad:

Toetuse saaja Ministeerium

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

……………………. ………………………

KINNITATUD

15.04.2019 otsusega nr 1-24/142

„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning

Sisejulgeolekufondi vormide muutmine“

LISA 15

Sisejulgeolekufond

TEGEVUSARUANNE

Toetuse saaja

Projekti pealkiri

Projekti tunnus

Aruandlusperiood

(pp.kk.aa–pp.kk.aa)1

Valdkond

(märkida kohalduv(ad)

☐ Välispiiride ja viisade rahastamisvahend

☐ ühise viisapoliitika toetamine

☐ piirihalduse toetamine ☐ Politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend

☐ politseikoostöö ja kuritegevuse vastane võitlus

☐ julgeolekuriskid ja kriisiohje

1 Kui esitatakse mitu vahearuannet, kajastada igas vahearuandes perioodi alates projekti algusest.

1. Projekti aruandlusperioodil elluviidud tegevused (Eristada projekti aruandlusperioodid, kui kohaldub)

Kavandatud

kuu ja aasta

Tegevus Tegevuse planeeritud tulemus Tegevuse tegelik tulemus ja läbiviimise aeg

(lühidalt konkreetsetes ja mõõdetavates terminites: kvantiteet (kui

palju?), kvaliteet (kui hästi?), sihtgrupid (kes/kellele?), asukoht (kus?),

aeg (millal?) jne)

2. ISF-i ühiste indikaatorite täitmine2:

ÜHISE VIISAPOLIITIKA TOETAMINE Taotluses kavandatud

sihttase

Tegelik sihttase

Rahastamisvahendi toel välja töötatud

konsulaarkoostöö meetmete arv:

ruumide jagamine

ühised viisataotluskeskused

esindused

muud

Rahastamisvahendi toel ühise viisapoliitikaga seotud koolituse saanud töötajate

arv:

Rahastamisvahendi toel ühise viisapoliitikaga seotud koolituskursuste arv:

Rahastamisvahendist toetatavate

spetsialiseeritud ametikohtade arv

kolmandates riikides:

sisserändeküsimustega tegelevad

kontaktametnikud

muud

Rahastamisvahendi toetusega välja arendatud või ajakohastatud

konsulaaresinduste arv võrreldes kõigi konsulaaresindustega:

Rahastamisvahendi toetusega välja arendatud või ajakohastatud

konsulaaresinduste protsent võrreldes kõigi konsulaaresindustega:

%

2 Ühised indikaatorid tulenevad 16. aprilli 2014. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest (EL) nr 515/2014 ja (EL) nr 513/2014.

PIIRIHALDUSE TOETAMINE Taotluses kavandatud

sihttase

Tegelik sihttase

Rahastamisvahendi toel piirihaldusega seotud koolituse saanud töötajate arv:

Rahastamisvahendi toel piirihaldusega seotud koolituskursuste arv:

Rahastamisvahendi toel välja töötatud või

ajakohastatud piirikontrolli (kontroll ja

valve) infrastruktuuri ja vahendite arv:

infrastruktuur

sõidukid (õhu-, maa- ja merepiirid)

varustus/seadmed

muud

Rahastamisvahendi toetusel soetatud

automaatse piirikontrolli väravate kaudu

toimunud piiriületuste arv välispiiridel

võrreldes piiriületuste koguarvuga:3

väravate kaudu toimunud piiriületuste

arv

piiriületuste koguarv

Euroopa piiride valvamise süsteemi

(EUROSUR) raames loodud/edasi

arendatud riikliku piirivalve

infrastruktuuride arv:

riiklikud koordinatsioonikeskused

piirkondlikud

koordinatsioonikeskused

kohalikud koordinatsioonikeskused

muud koordinatsioonikeskused

POLITSEIKOOSTÖÖ JA KURITEGEVUSE VASTANE VÕITLUS Taotluses kavandatud

sihttase/

näitaja

Tegelik sihttase/

näitaja

Rahastamisvahendist toetust saanud

ühiste uurimisrühmade ja

valdkondadevahelise kuritegevusega

seotud ohte käsitleva Euroopa platvormi

(EMPACT) raames käivitatud projektide

arv, sh osalevad liikmesriigid ja

ametiasutused:4

projektide arv

uurimisrühmade arv

juht (liikmesriik)

partnerid (liikmesriigid)

osalevad ametiasutused

osalev ELi amet (Eurojust, Europol)

(kui kohaldub)

3 Märkida piiriületuste arv alates väravate soetamise hetkest kuni aruande esitamiseni (kui väravad on aruande

esitamiseks soetatud). Toetuse saajal on kohustus regulaarselt raporteerida piiriületuste arvu Siseministeeriumi

vastava päringu korral pärast projekti lõppu kuni ISF lõpparuande esitamiseni Euroopa Komisjonile 31. detsembril

2023. 4 Mitme projekti või uurimisrühma korral eristada osalejad (liikmesriigid, asutused, ametid), nt märkida sulgudesse juhtriigi taha projekt nr 1, projekt nr 2 vms.

Rahastamisvahendi abiga piiriülestes

küsimustes koolitust saanud

õiguskaitseametnike arv ja nende

koolituse kestus (koolituspäevade arv

inimese kohta):5

kuritegevuse liikide kaupa6 (osutatud ELi toimimise lepingu

artiklis 83): terrorism, inimkaubandus

ning naiste ja laste seksuaalne

ärakasutamine, ebaseaduslik

uimastikaubandus, ebaseaduslik

relvaäri, rahapesu, korruptsioon,

maksevahendite võltsimine,

arvutikuriteod ja organiseeritud

kuritegevus või

õiguskaitse horisontaalsete

valdkondade kaupa7: teabevahetus,

operatiivkoostöö.

Kuritegevuse tõkestamise valdkonna projektide arv ja nende rahaline väärtus

vastavalt kuritegevuse liikidele (osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 83:

terrorism, inimkaubandus ning naiste ja laste seksuaalne ärakasutamine,

ebaseaduslik uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, rahapesu, korruptsioon,

maksevahendite võltsimine, arvutikuriteod ja organiseeritud kuritegevus):8

Rahastamisvahendist toetust saanud projektide arv, mille eesmärk on parandada

õiguskaitsega seotud teabevahetust seoses Europoli andmesüsteemide, -hoidlate

või kommunikatsioonivahenditega:9

JULGEOLEKURISKID JA KRIISIOHJE Taotluses kavandatud

sihttase/

näitaja

Tegelik sihttase/

näitaja

5 Valida, kas raporteeritakse kuritegevuse liikide kaupa või õiguskaitse horisontaalsete valdkondade kaupa. 6 Sihttaseme/näitaja alla märkida, millise piiriülese kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas

õiguskaitseametnikke koolitati, ametnike arv ja nende koolituse kestus (koolituspäevade arv inimese kohta) nt, ebaseaduslik uimastikaubandus: ametnike arv 50, koolituspäevade

arv inimese kohta 2). 7 Sihttaseme/näitaja alla märkida, millise piiriülese õiguskaitse horisontaalses valdkonnas õiguskaitseametnikke

koolitati, ametnike arv ja nende koolituse kestus (koolituspäevade arv inimese kohta), nt teabevahetus:

ametnike arv 50, koolituspäevade arv inimese kohta 2). 8 Sihttaseme/näitaja alla märkida kuritegevuse liik, mille vastasesse võitlusesse projektiga panustatakse (rahalist

väärtust ei pea eraldi lisama). 9 Andmelaadijad; SIENA kättesaadavuse laiendamine; projektid, mille eesmärk on parandada analüüsimiseks

koostatud tööfailide sisendeid jne.

Rahastamisvahendi abiga kasutusele võetud ja/või täiendavalt ajakohastatud

vahendite arv, mille eesmärk on hõlbustada liikmesriikidel elutähtsa

infrastruktuuri kaitset kõigis majandussektorites:10

Rahastamisvahendist toetust saanud projektide arv, mis on seotud sisejulgeoleku

valdkonna riskide hindamise ja juhtimisega:11

Rahastamisvahendi abiga korraldatud

ekspertide kohtumised, õpikojad,

seminarid, konverentsid, väljaanded,

veebisaidid ja (veebipõhised)

konsultatsioonid12:

seotud elutähtsa infrastruktuuri kaitsega

seotud riskijuhtimise ja kriisiohjamisega

3. Analüüs ning hinnang projekti tegevustele ja eesmärkide saavutamisele aruandlusperioodil (Kui kohaldub, põhjendada planeeritud ja

tegelike tulemuste erinevusi, muudatusi kulude arvestamisel ja juhtimissüsteemis.)

Allolev tabel täita lõpparuande esitamisel

Oodatav tulemus Saavutamise

indikaatorid/projekti

väljundid

Tegelik tulemus Saavutamise indikaatorite/projekti

väljundite täitmine

* lahtreid võib vajadusel lisada/kustutada (vastavalt toetuslepingu lisas 1 kinnitatud tabelile). 10 Märkida „x“, kui projekt panustab elutähtsa infrastruktuuri kaitsesse. 11 Märkida „x“, kui projekt on seotud sisejulgeoleku valdkonna riskide hindamise ja juhtimisega. 12 Valida valdkond ja märkida, mitu ekspertide kohtumist, seminari jms toimus.

4. Teave ja avalikustamine: aruandlusperioodil läbiviidud tegevused (Üksikasjalik kirjeldus, kuidas tagati nähtavus ministeeriumi ja ISF-i

kaasrahastamisele. Aruandele peab lisama kõigi projekti kohta avaldatud ja projekti käigus valminud materjalide koopiad, veebilehtede lingid, kuvatõmmised jne.)

Koostaja

(allkirjastatud digitaalselt)

Toetuse saaja volitatud esindaja

(allkirjastatud digitaalselt)

KINNITATUD

15.04.2019 otsusega nr 1-24/142

„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

ning Sisejulgeolekufondi vormide muutmine“

LISA 18

Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifond / Sisejulgeolekufond

Taotluse vormilise ja abikõlblikkuse hindamise leht

Projekti tunnus ja pealkiri

Taotleja nimi

Taotlusvooru pealkiri

Taotluse registreerimise kuupäev

Taotluse registreerimisnumber DHS-is

Kontrollimise kuupäev(ad)

TAOTLEJA JA PARTNERI VASTAVUS

Kriteerium Vali Märkused

1. Taotleja on Eestis registreeritud

juriidiline isik või rahvusvaheline

organisatsioon.

JAH/EI/EI

KOHALDU

2. Taotleja ei ole pankrotistunud ega

likvideerimisel, tema tegevuse suhtes ei

ole alustatud kohtumenetlust, tema

tegevus ei ole peatatud, ta ei ole muus

piiravas olukorras, mis tuleneb riigi

õigusaktides sätestatud korrast

(Kontrollida Äriregistrit ja Ametlikke

Teadaandeid).

JAH/EI

3. Taotlejal ja/või partneril on projekti

elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon,

kogemus või projekti elluviimiseks

vajalikud õiguslikud eeldused

JAH/EI

4. Taotleja ja/või partneri suhtes ei ole

algatatud likvideerimis-, saneerimis- või

pankrotimenetlust või mõnda muud

õigusaktides sätestatud menetlust

(Kontrollida Äriregistrit ja Ametlikke

Teadaandeid).

JAH/EI

5. Taotleja ja/või partner ei ole

maksuvõlglane. JAH/EI/EI

KOHALDU

6. Taotleja ja/või partner on

käibemaksukohustuslane (Kontrollida

Äriregistrit ja Maksu- ja Tolliametist).

JAH/EI/EI

KOHALDU

7. Taotleja ja/või partner ei ole jätnud

varem riigieelarvelistest, välis- või

muudest vahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuuluvaid summasid

tagasi maksmata või toetuse

JAH/EI

tagasimaksmise ajatamise korral jätnud

tasumata tagasimaksed ettenähtud

tähtajal ja summas.

8. Taotleja ja/või partner ei ole varem sama

kulu hüvitamiseks saanud raha

riigieelarvelistest, välis- või muudest

vahenditest.

JAH/EI

9. Taotlus on esitatud tähtaegselt. JAH/EI

10. Kui taotlus esitatakse paberkandjal, kas

elektrooniline ja paberkandjal olev

taotlus on identsed ning sisaldavad kõiki

lisadokumente.

JAH/EI/EI

KOHALDU

11. Taotlusvormil on kõik nõutud väljad

täidetud. JAH/EI

12. Taotluse on allkirjastanud

allkirjaõiguslik isik. JAH/EI

13. Taotlus on esitatud trükituna ja eesti

keeles (v.a taotleja organisatsiooni

põhikiri, mis võib olla esitatud ka inglise

keeles).

JAH/EI

14. Taotlus sisaldab kõiki nõutud lisasid:

 taotleja organisatsiooni

asutamisdokumendid ja muud

organisatsiooni alusdokumendid:

põhikiri, põhimäärus (kui kohaldub)

vms (rahvusvaheliste

organisatsioonide puhul võivad olla

ka inglise keeles);

 ametijuhendid (kui kohaldub);

 tõend maksuvõlgnevuse puudumise

kohta (ei esitata, kui andmeid saab

tasuta kontrollida avalikust

andmebaasist);

 allkirjastatud partnerluse kinnitus

(kui kohaldub);

 projekti tegevus- ja ajakava;

 projekti detailne eelarve MS Excel

formaadis.

JAH/EI

15. Projekti eesmärgid on kooskõlas fondi

riikliku programmiga. JAH/EI/EI

KOHALDU

16. Projekt on kooskõlas riigisiseste

arengukavadega. JAH/EI/EI

KOHALDU

17. Projekti tegevused toimuvad taotlusvooru

tingimustes ette nähtud abikõlblikul

perioodil. JAH/EI

18. Projekti tegevused on abikõlblikud. JAH/EI

19. Projekti tulemusnäitajad on kooskõlas

taotlusvooru tingimustes tooduga. JAH/EI

20. Projekti eesmärgid, oodatavad tulemused

ja vajalikud tegevused on loogilises

seoses, põhjendatud ja mõõdetavad. JAH/EI

21. Projekti sihtrühm vastab taotlusvooru

tingimustes toodud sihtrühmale. JAH/EI/EI

KOHALDU

22. Nõuded projekti elluviijale ja juhtimisele

on täidetud (nt projektil peab olema

projektijuht, raamatupidaja vms). JAH/EI

23. Partneri kaasamist on taotluses

põhjendatud ning partneri tegevused ja

kulud on taotluses fikseeritud.

JAH/EI/EI

KOHALDU

24. Kui projektile või projekti üksikutele

tegevustele taotletakse toetust samal ajal JAH/EI/EI

KOHALDU

teistest riigieelarvelistest, välis- või

muudest vahenditest, on selle kohta

esitatud teave.

25. Projekt täiendab teisi Euroopa Liidu või

riigieelarvelistest vahenditest rahastatud/

rahastatavaid meetmeid.

JAH/EI/EI

KOHALDU

26. Projekti eelarves toodud kulud on

abikõlblikud. JAH/EI

27. Projekti eelarve on selge ja üksikasjalik

(sh valemid on korrektsed). JAH/EI

28. Fondist taotletav summa moodustab kuni

75% kogukuludest (v.a

Sisejulgeolekufondi erimeetme korral). JAH/EI

29. Kaudsed kulud ei ületa 7% (AMIF)/

2,5% (ISF) otsestest kuludest. JAH/EI/EI

KOHALDU

30. Toetuse taotleja on andnud põhjenduse,

kui ei kavatse kasutada avatud või

piiratud hankemenetlust (kui kohaldub).

JAH/EI/EI

KOHALDU

MÄRKUSED JA JÄRELEPÄRING:

Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ja ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid (HMS § 10).

Kinnitan, et kontrolli tulemuste vormil toodud andmed on õiged.

Kontrollija (Ees- ja perekonnanimi)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ja ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid (HMS § 10).

Kinnitan kontrolli tulemused Välisvahendite osakonna juhataja (Ees- ja perekonnanimi)

(allkirjastatud digitaalselt)

KINNITATUD

15.04.2019 otsusega nr 1-24/142

„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

ning Sisejulgeolekufondi vormide muutmine“

LISA 19

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond/ Sisejulgeolekufond

Aruande halduskontrolli leht

Toetuse saaja

Projekti pealkiri

Projekti tunnus

Aruandlusperiood

Abikõlblikkusperiood

Aruande esitamise kuupäev (lepingujärgne)

Aruande VVO-sse laekumise kuupäev

VVO päring (kuupäev

ja kirja nr)

Toetuse saaja vastus

(kuupäev ja kirja nr)

Vajadusel lisada ridu

Vastutav asutus on kontrollinud aruannet lähtudes

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrusest nr 514/2014, millega

sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse

tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad

üldsätted, ning seda täiendavatest komisjoni delegeeritud ja rakendusmäärustest,

 toetuslepingust,

 riigi- ja asutusesisestest õigusaktidest,

 teistest asjassepuutuvatest dokumentidest.

Aruandega

deklareeritud

kulud (eurodes)

kulud kokku: otsesed kulud: kaudsed kulud (kui

kohaldub):

Tegelikult kontrollitud otsesed kulud (eurodes)

Valim ja selle koostamise metoodika (kui

kohaldub)

Nr Kontroll-küsimus

1. Kas aruanne on esitatud lepingus sätestatud tähtajaks? JAH ☐ EI ☐

Märkus:

2. Kas aruande on allkirjastanud selle koostaja ja toetuse

saaja volitatud esindaja?

JAH ☐ EI ☐

Märkus:

3. Kas on esitatud raamatupidamise väljavõte, v.a SiM

allasutused (RHO kontrolli aluseks)?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU

☐Märkus:

Projekti tegevusaruande ja eesmärkide täitmise kontroll

4. Kas tegevusaruanne on esitatud toetuslepinguga

kinnitatud vormil ja on korrektselt täidetud?

JAH ☐ EI ☐

Märkus:

5. Kas kõik aruandlusperioodil elluviidud tegevused on

kooskõlas toetuslepinguga?

JAH ☐ EI ☐

Märkus:

6. Kas aruandlusperioodil planeeritud eesmärgid on

saavutatud?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU

☐Märkus:

7. Kas kõrvalekaldeid tegevus- ja ajakavast on

põhjendatud?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

8.

Kas on esitatud tegevusi tõendavad dokumendid, sh

osalejate nimekirjad, koolituste ja seminaride materjalid,

koosolekute protokollid ja memod jms?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

9. Kas tegevuses osalejad kuuluvad abikõlblikku sihtrühma

ja/või on tegevused neile suunatud?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

Projekti kuluaruande vormiline kontroll

10. Kas kuluaruanne on esitatud toetuslepinguga kinnitatud

vormil?

JAH ☐ EI ☐

Märkus:

11. Kas kuluaruanne vastab toetuslepinguga kinnitatud

eelarvele?

JAH ☐ EI ☐

Märkus:

12.

Kas kuluaruande maksetaotluse vormil on nõuetekohaselt täidetud:

 tabel 2 (Projekti jooksul laekunud maksed ja

lõppmakse)

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 maksetaotlus JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

13.

Kas kuluaruande koondi vormil on:

 toetuslepinguga kinnitatud tabelid nõuetekohaselt

täidetud

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 kulud valdkondade ja meetmete lõikes on

arusaadavalt välja toodud

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU

☐

Märkus:

14. Kas kuluaruanne on täidetud detailselt, andmed on

esitatud eurodes sendi täpsusega?

JAH ☐ EI ☐

Märkus:

15. Kas kuluaruanne on matemaatiliselt korrektne, sh

valemid ja osakaalud

JAH ☐ EI ☐

Märkus:

16. Kas kululiigile planeeritud summat on ületatud (kui jah,

siis kontrolli, kas sama kululiiki on hindamise käigus

vähendatud).

JAH ☐ EI ☐

Märkus:

17. Kui kululiigile planeeritud summat on ületatud, kas see

mahub toetuslepingus sätestatud piiridesse (< kui 10%

kululiigile planeeritud mahust)?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

18.

Juhul, kui projekti rakendamisel ellu viidud tegevuste

tulemusena on toetuse saaja saanud sissetulekuid, kas

projekti elluviimisest saadud tulu võrra on eraldatavat

toetust ja kaasfinantseeringut vähendatud ning

maksetaotlus sisaldab korrektset summat?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

19. Kas projekti kulud on tekkinud projekti

aruandlusperioodil?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

20. Kas tegelikesse kuludesse on kantud ainult need kulud,

mis on ette nähtud toetuslepingus ja selle lisades?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

21. Kas on järgitud reeglit, et kaudsed kulud ei tohi ületada

toetuslepinguga kinnitatud osakaalu otsestest kuludest.

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

Hangete ja hangetega seotud kuludokumentide kontroll

22.

Kas 1500 eurot ületavate ja lihthanke piirmäärast

madalamate teenuste tarbimisel ja/või asjade ostmisel on

toetuse saaja võrrelnud nõuetekohaseid pakkumisi või

hinnakirju?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

23.

Kui toetuse saaja ei ole 1500 eurot ületavate ja lihthanke

piirmäärast madalamate teenuste1 tarbimisel ja/või asjade

ostmisel võrrelnud nõuetekohaseid pakkumisi või

hinnakirju, kas ta on esitanud selle kohta piisava

põhjenduse?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

24.

Kui projekti raames on toetuse saaja tarbinud teenuseid

ja/või ostnud asju, mille maksumus on üle lihthanke

piirmäära, kuid jääb alla riigihanke piirmäära, kas

hankemenetlus on läbiviidud RHS-i kohaselt?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

25.

Kui projekti raames on toetuse saaja tarbinud teenuseid

ja/või ostnud asju, mille maksumus on üle riigihanke

piirmäära, kas hankemenetlus on läbiviidud RHS-i

kohaselt ?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

26.

Kui hankija ei ole kasutanud avatud või piiratud

hankemenetlust, siis kas muu menetlusliigi valik,

sealhulgas riigihanke erandi kasutamine, on kirjalikult

põhjendatud ning kinnitatud hanget korraldava asutuse

juhi või tema volitatud isiku haldusaktiga?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

27.

Kas RHS § 14 lg 1 punktis 2 ja § 103³ lg 1 punktis 3

(alates 01.09.2017 § 11 lg 1 p 20 ja § 170 lg 1 p 3)

nimetatud riigi oluliste julgeolekuhuvidega seotud

riigihanke erandi kasutamine on kooskõlastatud eelnevalt

SiM-iga? (SiM-i valitsemisala asutused)

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

28.

Kui hankija leiab, et ost jääb RHS-i peatüki 5¹

kohaldamisalast välja, ja soovib kasutada RHS § 14 lg 1

punkti 2 (alates 01.09.2017 § 11 lg 1 p 20), kas seda on

selgelt SiM-ile põhjendatud?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

29.

Kas üle 1500 € maksumusega hangete puhul on esitatud:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 pakkumused JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 leping JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 arve JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 üleandmis-vastuvõtmisakt JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 kinnitatud maksekorralduse koopia või

arvelduskonto väljavõte arve tasumise kohta2

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

30. Kas kinnisvara ostmise, ehitamise, renoveerimise ja üürimise tõendamiseks on lisaks

esitatud:

1 sh käsundus- või töövõtulepingu alusel teenuse osutamine 2 Ei nõuta, kui toetuse saaja on siseministeeriumi valitsemisala asutus.

 sõltumatu kvalifitseeritud hindaja või volitatud

asutuse väljastatud tõend

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 ehitus- ja kasutusluba JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

31. Juhul, kui on kehtestatud asutusesisesed hangete

läbiviimise ja lepingute sõlmimise korrad, siis kas neid

on järgitud?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

32. Kas toetuse saaja on järginud riigihangete seaduse

nõudeid?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

Tööjõukulud ja kuludokumendid

33. Kas aruandega on deklareeritud tööjõukulusid? JAH ☐ EI ☐(jätka punktist 37)

34. Kas projekti tööjõukulude arvestusse on kantud ainult

abikõlblikud kulud?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

35.

Kas töö- ja puhkusetasude tõendamiseks on esitatud:

 tööleping, avaliku teenistuja ametisse nimetamise

käskkiri, korraldus või teenuste osutamise leping,

mille alusel arvestatakse isiku töötasu projekti

kuludesse

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 tööülesannete kirjeldus JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 töötasu arvestuse dokumendid (nt palgateatis) JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 allkirjastatud tööajatabel, kui töötaja või ametnik

töötab projektis tunnitasu eest

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU

☐Märkus:

 allkirjastatud tööde üleandmis-vastuvõtmisaktid, kui

töötaja või ametnik töötab teenuste osutamise

lepingu alusel

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 maksekorralduse koopiad või arvelduskonto

väljavõte palga maksmise ja maksude tasumise

kohta3

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 muud dokumendid JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

Sõidu- ja lähetuskulud

36. Kas aruandega on deklareeritud sõidu- ja lähetuskulusid? JAH ☐ EI ☐ (jätka punktist 42)

37.

Kas sõidu- ja lähetuskulude tõendamiseks on esitatud:

 sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi

koopia

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 sõiduauto kasutamise üle peetav arvestus, nt

sõidupäevik

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 asutusesiseselt kehtestatud isikliku/asutuse

sõiduauto kasutamise ja kulude kompenseerimise

kord

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 hüvitise maksmist tõendav dokument (nt tööandja,

asutuse juhi, juriidilise isiku pädeva organi või

tema volitatud isiku kirjalik otsus, käskkiri või

korraldus)

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 koopia kuludokumendist (nt kütusetšekk), kui

kasutatakse sõidupäeviku vormi 2

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

3 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

 lähetuse korraldus JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 hinnapäring ja pakkumised JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 sõidupilet, kviitung, arve või muu dokument JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 lähetuskulude aruanne JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 kinnitatud maksekorralduste koopiad või

arvelduskonto väljavõte lähetuskulude tasumise

kohta4

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

38. Kas projekti sõidu- ja lähetuskulude arvestamine on

toimunud vastavalt abikõlblikkuse reeglitele ning

kooskõlas toetuslepingu ning riigisiseste õigusaktidega?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

39. Kas projekti päevarahade arvestamine on toimunud

vastavalt abikõlblikkuse reeglitele ja kooskõlas

toetuslepingu ning riigisiseste õigusaktidega?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

40. Juhul, kui on kehtestatud asutusesisene kord

isikliku/ametiasutuse sõiduvahendi kasutamise

kompenseerimiseks, kas seda on järgitud?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

Avalikustamine

42. Kas kuludokumentidel on projekti tunnus? JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

43.

Kas projekti abikõlblikkuse/aruandluse perioodil

sõlmitud lepingutesse (v.a raamleping) on märgitud

projekti pealkiri ja/või tunnus ning viide rahastamisele

AMIFist/ISFist ja SiMi eraldatud kaasfinantseeringust?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

44. Kas raamlepingus on rahastamisallikana märgitud

välisvahendid?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

45.

Kas projekti tegevusega seotud olulistel dokumentidel

on ELi ja SiMi logo ning avalikkusele suunatud

väljaannetel märge: „Projekti kaasrahastavad Euroopa

Liit Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi/Sisejulgeolekufondi kaudu ja

Siseministeerium“?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

46.

Kas toetuse saaja on arvestanud eelnevate kontrollide

raames tehtud märkuste ja ettepanekutega ning

likvideerinud puudused?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

Muud märkused:

Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ja ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid (HMS § 10).

Kinnitan, et kontrolli tulemuste vormil toodud andmed on õiged.

Kontrollija

(allkirjastatud digitaalselt)

Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ja ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid (HMS § 10).

Kinnitan kontrolli tulemused Välisvahendite osakonna juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

4 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

KINNITATUD

15.04.2019 otsusega nr 1-24/142

„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning

Sisejulgeolekufondi vormide muutmine“

LISA 2

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

Projekti tegevuskava ja tulemused

Toetuse saaja

Projekti pealkiri

Projekti tunnus

Projekti abikõlblikkuse periood (pp.kk.aa–pp.kk.aa)

Valdkond

☐ Euroopa ühine varjupaigasüsteem

☐ vastuvõtu- ja varjupaigasüsteemid ☐ suutlikkuse arendamine ☐ Integratsioon ja seaduslik ränne

☐ integratsioonimeetmed ☐ suutlikkuse arendamine ja praktiline koostöö ☐ Tagasisaatmine

☐ tagasisaatmismenetlustega kaasnevad meetmed ☐ tagasisaatmismeetmed ☐ suutlikkuse arendamine ja praktiline koostöö

1. Projekti tegevuskava Kavandatud kuu

ja aasta

Tegevused Tegevuse planeeritud tulemus Toimumise koht ja vastutaja(d)

2. Projekti tulemused

Oodatav tulemus (Projektiga saavutatavate tulemuste loetelu. Mis ja kuidas muutub paremaks? Tulemused peavad kaasa aitama projekti eesmärgi saavutamisele. Need peavad olema saavutatavad projekti elluviimise kestel.)

Saavutamise indikaatorid/projekti väljundid [Indikaatorid kirjeldavad projekti eesmärke konkreetsetes ja mõõdetavates terminites: kvantiteet (kui palju?), kvaliteet (kui hästi?), sihtgrupid (kellele?), asukoht (kus?), aeg (millal?)]

Kontrolli allikas (Teabeallikas, kust on võimalik saada informatsiooni indikaatorite kohta, nt statistika, aruandlus jne)

KINNITATUD

15.04.2019 otsusega nr 1-24/142

„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

ning Sisejulgeolekufondi vormide muutmine“

LISA 20

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond/ Sisejulgeolekufond

Aruande finantskontrolli leht

Toetuse saaja

Projekti pealkiri

Projekti tunnus

Aruandlusperiood

Aruande RHO-sse laekumise kuupäev

RHO päring (kuupäev ja

kirja nr)

Toetuse saaja vastus

(kuupäev ja kirja nr)

Vajadusel lisada ridu

Vastutav asutus on kontrollinud aruannet lähtudes

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrusest nr 514/2014, millega sätestatakse

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja

selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted, ning

seda täiendavatele komisjoni delegeeritud ja rakendusmäärustest,

 toetuslepingust,

 riigi- ja asutusesisestele õigusaktidest,

 teistele asjassepuutuvatele dokumentidest.

Aruandega

deklareeritud

kulud (eurodes)

kulud kokku: otsesed kulud: kaudsed kulud (kui

kohaldub):

Tegelikult kontrollitud otsesed kulud (eurodes):

Valim ja selle koostamise metoodika (kui

kohaldub):

Muud märkused:

1 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

Nr Kontroll-küsimus

1.

Kas tehtud kulud on tõendatavad

raamatupidamisdokumentidega (kuludokumentidega)

või maksekviitungitega?1

JAH ☐ EI ☐

Märkus:

2.

Kas toetuse saaja kasutab projektiga seotud kulude

eristamiseks eraldi raamatu-pidamissüsteemi või

raamatupidamiskoode?

JAH ☐ EI ☐

Märkus:

3. Kas projekti kulud ja tulud on

raamatupidamissüsteemis korrektselt kajastatud?

JAH ☐ EI ☐

Märkus:

4.

Kas projekti raames tehtud ettemaksed hankijatele on

raamatupidamises korrektselt kajastatud (jälgida

kapitaliseerimise piirmäära ületamist)?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

5.

Juhul, kui vastavalt eelmisele punktile on tehtud

ettemakse, siis kas tegevuse toimumine/kauba

saamine on tõendatav raamatupidamise seaduses

toodud nõuetele vastava majandustehingu toimumist

tõendava algdokumendiga?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

6.

Kas toetuse saaja esitatud kulu- ja maksedokumendid

vastavad toetuse saaja raamatupidamises kajastatud

kulu- ja maksedokumentidele?

JAH ☐ EI ☐

Märkus:

7.

Kas kuluarvetel on esitatud järgmised andmed (vastavus raamatupidamise seaduse § 7

toodud nõuetele):

 dokumendi nimetus ja number JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 koostamise kuupäev JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 tehingu majanduslik sisu JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa) JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 tehingu osapoolte nimed JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 vastava raamatupidamiskirjendi

järjekorranumber

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 projekti tunnus JAH ☒ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

8.

Kas muudel kulusid tõendavatel dokumentidel on esitatud järgmised andmed:

 dokumendi nimetus ja number JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 koostamise kuupäev JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 tehingu majanduslik sisu JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 tehingu arvnäitajad JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 dokumendi koostaja nimi JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 vastava raamatupidamiskirjendi

järjekorranumber

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 projekti tunnus JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

9.

Kas tehtud tööde või ostetud kauba/teenuse

üleandmise/vastuvõtmise aktid on allkirjastatud

mõlema poole poolt?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

10.

Kas on esitatud töötasudega seotud raamatupidamislikult korrektsete kuludokumentide

koopiad:

 tööleping, avaliku teenistuja ametisse

nimetamise käskkiri, korraldus või teenuse

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

2 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

osutamise leping, mille alusel arvestatakse

isiku töötasu projekti kuludesse

 töötasu arvestuse dokumendid JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 allkirjastatud tööajatabel, kui töötaja või

ametnik töötab projektis tunnitasu eest

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 mõlema osapoole allkirjastatud tööde

üleandmis-vastuvõtmisaktid, kui töötaja või

ametnik töötab teenuste osutamise lepingu

alusel

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 puhkusetasu arvestus JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 muud dokumendid JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

11.

Kas projekti tööjõukulude arvestamine on toimunud

vastavalt abikõlblikkuse reeglitele ja kooskõlas

toetuslepingu ning riigisiseste õigusaktidega?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

12.

Puhkusetasu on makstud proportsionaalselt projektis

töötatud aja eest (Projekti lõppedes kontrollida

projekti rahadest hüvitatud puhkusepäevade

kasutust).

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

13.

Kas muude kulude (va tööjõukulud) kohta on esitatud alljärgnevate raamatupidamislikult

korrektsete kuludokumentide koopiad:

 arve, pilet, kviitung JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 leping JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 avansikulude, majanduskulude aruanded koos

arvete koopiatega, lähetusaruanne, kirjalik

otsus (käskkiri või korraldus)

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 kulude väljavõtted (nt telefoniarve puhul, kui

makstakse osa arvest)

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 pangateenustasude (pangakontode

hooldustasu) puhul pangaväljavõte

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 isikliku sõiduauto kulude hüvitamisel

sõiduauto kasutamise õigust tõendava

dokumendi koopia

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 sõiduauto kasutamise üle peetav arvestus, nt

sõidupäevik

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

 muud dokumendid JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

14.

Kas vara on arvele võetud ja eeldatav kasulik eluiga

on kindlaks määratud ning see on vastavuses asutuse

raamatupidamise sise-eeskirjaga?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

15.

Kas maksedokumendid on esitatud pangakonto

väljavõttena või maksekorraldustena, viitega

konkreetsele kuludokumendi numbrile?2

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

16.

Kas projektiga seotud kulud on tekkinud

abikõlblikkuse perioodil ja makstud enne lõpparuande

esitamist?

JAH ☐ EI ☐

Märkus:

Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ja ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid (HMS § 10).

Kinnitan, et kontrolli tulemuste vormil toodud andmed on õiged. Kontrollija (allkirjastatud digitaalselt)

Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ja ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid (HMS § 10).

Kinnitan kontrolli tulemused Rahandusosakonna juhataja (allkirjastatud digitaalselt)

17. Kas aruandes deklareeritud käibemaks on abikõlblik? JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

18. Kas kulud on põhjendatud ja järgivad usaldusväärse

finantsjuhtimise põhimõtteid?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

19. Kas kuluaruanne on matemaatiliselt korrektne (sh

valemid ja osakaalud)?

JAH ☐ EI ☐

Märkus:

20.

Kas toetuse saaja on arvestanud eelnevate kontrollide

raames tehtud ettepanekutega ning likvideerinud

puudused?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

KINNITATUD

15.04.2019 otsusega nr 1-24/142

„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

ning Sisejulgeolekufondi vormide muutmine“

LISA 21

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi/ Sisejulgeolekufond

Tegevuste kohapealse kontrolli leht

Toetuse saaja

Projekti pealkiri

Projekti tunnus

Kontrolli koht ja kuupäev

Kontrollis osalejad

Kontrolli eesmärk (märkida kohalduv)

☐dokumentide kontroll

☐tegevuse kontroll

☐vara kontroll

Kontrolli toimingute kirjeldus: (Läbivaadatud dokumendid, külastatud objektid, üritused, tehtud

intervjuud jms. Kui kohaldub, projekti kontrollitavate dokumentide valimi koostamise metoodika ja

maht).

1. Originaaldokumentide olemasolu kontroll

1.1

Kas projekti raames läbiviidud tegevustes

osalejate nimekirjad, päevakavad, materjalid

jm on olemas?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

1.2

Kas projekti raames läbiviidud

hankemenetlustega seotud dokumendid (nt

hanketeade ja -dokument/päringud,

pakkumused, protokollid, lepingud) on olemas

ja lihtsasti leitavad?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

1.3

Kas tööjõukuludega seotud dokumendid (nt

töölepingud, ametisse nimetamise käskkirjad,

teenuste osutamise lepingud, ametijuhendid,

tööajatabelid, ÜVA-d) on olemas ja lihtsasti

leitavad?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

1.4 Kas projekti dokumentide nõuetekohane

säilitamine on tagatud?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ja ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid

(HMS § 10). Kinnitan, et kontrolli tulemuste vormil toodud andmed on õiged.

Kontrollija

(allkirjastatud digitaalselt)

Kontrollitava esindaja

(allkirjastatud digitaalselt)

2. Projekti raames soetatud vara (sh esemete, seadmete, süsteemide, ehitatud/renoveeritud

hoone või rajatise jne) kontroll

2.1 Kas vara on abikõlblik? JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

2.2 Kas vara asub ettenähtud kohas ja seda

kasutatakse sihtotstarbeliselt?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

3. Tegevuse kontroll

3.1

Kas tegevus on kooskõlas toetuslepinguga (nt

kas väljakuulutatud tegevus toimus ja vastas

päevakavale, kas täideti allkirjalehti jne)?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

3.2 Kas tegevuses osalejad kuuluvad abikõlblikku

sihtrühma ja/või on tegevused neile suunatud?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

4. Toetuse nähtavuse tagamise kontroll (täita kõikide kontrolli liikide puhul)

4.1

Kas projekti tegevuste läbiviimiseks

kasutatavad ruumid (v.a toetuse saaja

tööruumid) on nõuetekohaselt märgistatud?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

4.2 Kas projekti raames koostatud materjalid ja

soetatud vara on nõuetekohaselt märgistatud?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

4.3

Kui fondi abil on rahastatud füüsilise eseme

ostmist või infrastruktuuri või ehitusprojekti ja

toetuse suurus on rohkem kui 100 000 eurot,

kas toetuse saaja on paigaldanud alalise ja

silmapaistva tahvli, mis vastab toetuslepingus

kehtestatud nõuetele?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

4.4 Kas avalikustamise nõudeid on leevendatud

(vt toetuslepingut)?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

4.5

Kas kõikidel olulistel projektiga seotud

dokumentidel (nt lepingud) on nõuetekohane

viide projektile?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

4.6

Kas projekti raames toimuval või seda

kajastaval üritusel osutati suuliselt

rahastajatele?

JAH ☐ EI ☐ EI KOHALDU ☐

Märkus:

Tähelepanekud ja vajalikud järeltoimingud

(NB! Märkida tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks)

Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ja ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid

(HMS § 10).

Kinnitan kohapealse kontrolli tulemused

Välisvahendite osakonna juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Vastutava asutuse hinnang kontrolli järeltoimingute täitmise kohta (täita vajadusel)

Kontrolli viis (nt täiendav

kohapealne kontroll, toetuse

saaja e-kiri vms)

Toetuse saaja on puudused

kõrvaldanud JAH ☐ EI ☐

Märkus:

Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ja ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid

(HMS § 10). Kinnitan, et kontrolli tulemuste vormil toodud andmed on õiged.

Kontrollija

(allkirjastatud digitaalselt)

Kontrollitava esindaja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ja ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid

(HMS § 10).

Kinnitan kohapealse kontrolli tulemused

Välisvahendite osakonna juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

KINNITATUD

15.04.2019 otsusega nr 1-24/142

„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

ning Sisejulgeolekufondi vormide muutmine“

LISA 4

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

Taotluse sisulise hindamise juhend

A Hindamismetoodika selgitus

1. Hindamiskomisjoni liige hindab taotlusi toetuse taotlemise dokumentatsiooni põhjal.

2. Punktide arvutamine

2.1. Eesmärgipärasus ja asjakohasus

Maksimaalselt 30 punkti, kui:

 Projekt vastab täielikult taotlusvooru eesmärkidele (kuni 6 p)

 Sihtrühma ja projekti vajalikkus on põhjendatud (kuni 6 p)

 Planeeritud tegevused on otstarbekad (kuni 18 p)

Kriteeriumis sätestatule mittevastavuse korral arvestatakse punkte maha 2 punkti kaupa.

Minimaalne punktisumma 0 saadakse, kui taotlus ja selle vastavus taotlusvooru

eesmärkidele ei ole arusaadav.

2.2. Metoodika ja mõju

Maksimaalselt 40 punkti, kui:

 Projekti tegevuskava on selge ja teostatav (kuni 12 p)

 Tegevused on projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud (kuni 10 p)

 Projekti tegevustel on oluline mõju sihtrühmale (kuni 6 p)

 Projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused on vastavuses (kuni 6 p)

 Projekti oodatavad tulemused on jätkusuutlikud (kuni 6 p)

Kriteeriumis sätestatule mittevastavuse korral arvestatakse punkte maha 2 punkti kaupa.

Minimaalne punktisumma 0 saadakse, kui taotlus ei sisalda nõutavat informatsiooni

projekti tegevuste kohta.

2.3. Eelarve ja kuluefektiivsus

Maksimaalselt 24 punkti, kui:

 Projekti eelarve vastab tegevuskavale ja on projekti rakendamiseks piisavalt

põhjendatud (kuni 14 p)

 Projekti kulutused on vajalikud sihtrühma huvides läbiviidavate tegevuste

elluviimiseks (kuni 10 p)

Kriteeriumis sätestatule mittevastavuse korral arvestatakse punkte maha 2 punkti kaupa.

Minimaalne punktisumma 0 saadakse, kui eelarve ei ole üksikasjalik, ei vasta projekti

tegevuskavale ja kulud ei ole põhjendatud.

2.4. Projektijuhtimise suutlikkus ja kogemus

Maksimaalselt 6 punkti, kui:

 Taotlejal on piisavalt vahendeid projekti elluviimiseks (kuni 2 p)

 Projekti meeskonnal on vajalikud kogemused projekti elluviimiseks (kuni 4 p)

Kriteeriumis sätestatule mittevastavuse korral arvestatakse punkte maha 2 punkti kaupa.

Minimaalne punktisumma 0 saadakse, kui taotleja kogemused ja vahendid pole piisavad

projekti elluviimiseks.

3. Hindaja täidab iga alakriteeriumi kommentaaridele mõeldud välja ja peegeldab antud

punkte sõnaliselt. Kajastama peab nii taotluse tugevusi kui puudusi. Igale maha arvatud

punktile peab järgnema eraldiseisev põhjendus. Reeglina ei saa ühe ja sama põhjendusega

erinevates kriteeriumides punkte maha arvata.

4. Kui hindaja teeb ettepaneku rahastada taotlust osaliselt ja taotletud summat vähendada,

põhjendab hindamislehel, mis osas jääb taotlus rahastamata. Ettepaneku taotlust mitte

rahastada saab hindaja teha juhul, kui on taotlusele andnud alla 60 punkti.

KINNITATUD

15.04.2019 otsusega nr 1-24/142

„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

ning Sisejulgeolekufondi vormide muutmine“

LISA 5

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

AVALIKU TAOTLUSVOORU TAOTLUSE SISULISE HINDAMISE LEHT Hindaja nimi Hindamise ajavahemik Toetuse taotleja Projekti pealkiri Taotlusvooru pealkiri Taotletav kogusumma

Hindamistabel on jagatud kriteeriumidesse ja alakriteeriumidesse. Iga alakriteeriumi järel on kommentaariväli. Kommenteerima peab igale alakriteeriumile antud punkte. Kriteeriumis sätestatule mittevastavuse korral arvestatakse punkte maha 2 punkti kaupa. Tabel tuleb täita elektroonselt.

HINDAMISKRITEERIUMID

Maksi- maalne punkti- summa

Antud punktid

1. Eesmärgipärasus ja asjakohasus 30 1.1. Kuivõrd vastab projekt taotlusvooru eesmärkidele? (Toetuse

taotlemise vorm p 9.3, 9.4. ja 9.5.) 6

Kommentaar: 1.2. Kuivõrd on projekti vajalikkus põhjendatud? (Toetuse

taotlemise vorm p 9.3.) 6

1.3. Kui otstarbekad on projektitaotluses toodud tegevused?

(Toetuse taotlemise vorm p 9.4. ja 10.1.) 18

2. Metoodika ja mõju 40 2.1. Kui selge ja teostatav on tegevuskava? (Toetuse taotlemise

vorm p 9.4., 10.1., 10.2.) 12

2.2. Kuidas aitavad tegevused kaasa projekti eesmärkide

saavutamisele? (Toetuse taotlemise vorm p 9.3., 10.1., 10.2.) 10

2.3. Milline on projekti konkreetne mõju sihtrühmale? (Toetuse

taotlemise vorm p 9.4., 9.5.) 6

2.4. Kuivõrd on projekti eesmärgid ja oodatavad

tulemused/väljundid vastavuses? (Toetuse taotlemise vorm p 9.3. ja 11.1.)

6

2.5. Kui jätkusuutlikud on projekti tulemused? (Toetuse taotlemise

vorm p 11.3.) 6

3. Eelarve ja kuluefektiivsus 24 3.1. Kui täpselt hinnatud ja realistlikud/asjakohased on planeeritud

kulud võrreldes projektis ette nähtud tegevuste ja väljunditega? Kui põhjendatud on pakutud eelarve projekti rakendamiseks? (Toetuse taotlemise vorm p 10.1 ja 11.1. ning projekti eelarve)

14

3.2. Mil määral on kavandatud kulud vajalikud projekti

elluviimiseks? Kas projekti kulutused toetavad eelkõige sihtgrupi huvides läbiviidavate tegevuste teostamist? (Kogu Toetuse taotlemise vorm ning projekti eelarve)

10

4. Projektijuhtimise suutlikkus ja kogemus 6 4.1. Kas taotlejal on piisavalt vahendeid projekti rakendamiseks

(sh inimressurss, suutlikkus eelarve juhtimisel)? (Toetuse taotlemise vorm ning projekti meeskonna elulookirjeldused)

2

4.2. Kas projektijuhil ja/või projekti meeskonnaliikmetel on

vajalik oskusteave ja kogemused projekti edukaks elluviimiseks? (Toetuse taotlemise vorm ning projekti meeskonna elulookirjeldused)

4

Lõplik punktisumma

100

ETTEPANEKUD (märkida kastikesse ristiga) ☐Rahastada täies mahus

☐Rahastada osaliselt ☐Mitte rahastada Projekti osalise rahastamise/mitterahastamise põhjused (täita siis, kui on valitud rahastada osaliselt/mitte rahastada):

(allkirjastatud digitaalselt)

KINNITATUD

15.04.2019 otsusega nr 1-24/142

„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

ning Sisejulgeolekufondi vormide muutmine“

LISA 8

TOETUSLEPING

Siseministeerium, registrikoodiga 70000562, aadressiga Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab

siseministri 29. mai 2018. a käskkirja nr 1-3/55 „Siseministeeriumi protseduurireeglid

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendite kasutamiseks perioodil 2014-2020“

punkti 16.3 alusel varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsler … (edaspidi ministeerium),

ühelt poolt, ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi projekti /tunnus/ „…“ /Projekti pealkiri/ (edaspidi

projekt) elluviija ………........ /asutuse nimi/ registrikoodiga ………., aadressiga ………., keda

esindab …………………. / esindamise alus, ametinimetus, esindaja nimi, / (edaspidi toetuse

saaja), teiselt poolt,

keda nimetatakse ka eraldi pool ja koos pooled, sõlmivad toetuslepingu (edaspidi leping)

alljärgnevas.

1. ÜLDSÄTTED

Lepingu sõlmimise aluseks on:

1.1. Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2014. a korraldus nr 482 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse

määramine“, millega määrati Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi ka

AMIF) rakendamise eest vastutavaks asutuseks Siseministeerium;

1.2. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi riiklik programm aastateks 2014–2020

(heaks kiidetud Euroopa Komisjoni 26. veebruari 2018. a otsusega C(2018) 1307);

1.3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus nr 516/2014, millega luuakse

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ

ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ

ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ;

1.4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus nr 514/2014, millega

sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö,

kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi

suhtes kohaldatavad üldsätted;

1.5. Toetuse saaja /esitamise aeg/ esitatud taotlus „….“ /taotluse pealkiri/;

1.6. Kantsleri /kuupäev/ käskkirjaga nr /…/ „……..“ moodustatud AMIF-i

hindamiskomisjoni /kuupäev/ protokoll nr /…../;

1.7. Siseministeeriumi kantsleri …. /kuupäev/ käskkiri nr /…/ „…“, millega kiideti heaks

punktis 1.5 nimetatud taotlus.

2. LEPINGU OBJEKT

2.1. Lepinguga annab ministeerium toetuse saajale projekti eesmärkide saavutamiseks

toetust Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ja kaasfinantseeringut vastavalt

lepingus sätestatud tingimustele.

2.2. Lepingu juurde kuuluvad lepingu allkirjastamisel lepingu lahutamatu osana järgmised

lisad:

2.2.1. Lisa 1 – Projekti tegevuskava ja tulemused;

2.2.2. Lisa 2 – Projekti eelarve, rahastusallikad, kuluaruanne ja maksetaotlus;

2.2.3. Lisa 3 – Tegevusaruanne;

2.2.4. Lisa 4 – Kulude abikõlblikkuse reeglid;

2.2.5. Lisa 5 – Juhised embleemide ja standardvärvide kasutamise kohta;

2.2.6. Lisa 6 – Ühiste indikaatorite täitmise aruande vorm;

2.2.7. Lisa 7 – Partnerluse kinnitus.

2.3. Kõik viited lepingule sisaldavad ka viiteid selle lisadele.

3. PROJEKTI RAHASTAMINE

3.1. Projekti hinnanguline abikõlblik kogukulu on ……. /summa/ eurot, vastavalt lisas 2

esitatud projekti eelarvele. Kogukulu/kogukulule sisaldab käibemaksu/ei lisandu

käibemaks. Toetuse saaja muutumisel käibemaksukohustuslaseks lepingu summa ei

suurene, käibemaksu tasumise kohustus lasub sellisel juhul toetuse saajal.

3.2. Ministeerium annab projekti elluviimiseks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist

toetust maksimaalselt …… /summa/ eurot, mis võrdub 75%-ga punktis 3.1 osutatud

hinnangulisest abikõlblikust kogukulust.

3.3. Ministeerium annab projekti elluviimiseks kaasfinantseeringut maksimaalselt ……

/summa/ eurot, mis võrdub 25%-ga punktis 3.1 osutatud hinnangulisest abikõlblikust

kogukulust.

3.4. Projekti kulude abikõlblikkuse periood on ……… /pp.kk.aaaa/ kuni ………

/pp.kk.aaaa/. Projekti raames tehtavad kulutused peavad olema tekkinud ning makstud

pärast abikõlblikkuse perioodi algust. Kulutused ei tohi tekkida pärast abikõlblikkuse

perioodi lõppu, makseid võib teha kuni lõpparuande esitamiseni.

4. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU VÄLJAMAKSMISE TINGIMUSED

4.1. Ministeerium teeb eel- ja vahemaksed, arvestades järgnevat:

4.1.1. Eelmakse ….. /summa/ eurot tehakse 14 kalendripäeva jooksul pärast lepingu

allkirjastamist.

4.1.2. Vahemakse1 …. /summa/ eurot tehakse 14 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui

ministeerium on toetuse saaja esitatud vastava perioodi vahearuande heaks kiitnud.

4.2. Lõppmakse teeb toetuse saaja vajadusel tagasimaksena, kui lepingu punktide 4.1.1 ja

4.1.2 kohaselt tehtud maksete kogusumma on suurem kui heaks kiidetud projekti

abikõlblikud kulud kokku. Toetuse saaja maksab enammakstud summa ministeeriumile

tagasi lepingu punktis 4.5 näidatud kontole 30 kalendripäeva jooksul alates

ministeeriumi edastatud lõpparuande heakskiitmise kirja kätte saamisest.

4.3. Ministeerium võib vajadusel ja eelarveliste vahendite olemasolul lepingu punktis 3.2

nimetatud toetuse ja punktis 3.3 nimetatud riikliku kaasfinantseerimise summad välja

maksta lepingu punktides 4.1.1 ja 4.1.2 toodud summadest ja tähtaegadest erinevalt.

4.4. Toetuse ja kaasfinantseeringu maksesummad kantakse toetuse saaja pangakontole

järgmiselt:

Panga nimi

Konto omaniku täpne nimi

Konto number

Viitenumber

Selgitus AMIFXXXX-X

4.5. Lepingu punktis 4.2 nimetatud enammakstud toetuse ja kaasfinantseeringu kannab

toetuse saaja ministeeriumi pangakontole järgmiselt:

Panga nimi AS SEB PANK

Konto omaniku täpne nimi Rahandusministeerium

Konto number EE891010220034796011

Viitenumber 2800045849

Selgitus AMIFXXXX-X

4.6. Lepingu punktis 4.1 toodud maksed tehakse, kui ministeeriumil on eraldatud toetuse ja

kaasfinantseeringu väljamaksmiseks vajalikud vahendid. Maksete viibimisel teavitab

ministeerium sellest toetuse saajat.

4.7. Kaasfinantseeringu väljamaksete tähtajad ei ole järgmisest kalendriaastast alates

siduvad juhul, kui riigieelarves vajalikud vahendid osaliselt või täielikult puuduvad.

Tulenevalt riigieelarve seaduse §-s 60 sätestatud piirangutest eelarveliste kohustuste

võtmisel, kuuluvad lepingu punktis 3.3 toodud kaasfinantseeringu summa ning punktis

4 toodud maksed ülevaatamisele iga-aastase riigieelarve kinnitamise järel.

4.8. Ministeerium määrab toetuse saajale makstavad lõplikud summad kindlaks punktis 5

nimetatud heakskiidetud aruannete alusel.

1 Punkti täiendatakse vastavalt vahemaksete arvule.

4.9. Kui projekti elluviimise kulu ületab lepingus sätestatud projekti maksumust, peab

toetuse saaja eelarves (lisa 2) toodud kulutuste tegemiseks tagama täiendavaks

omafinantseeringuks rahaliste vahendite olemasolu projekti eesmärkide elluviimiseks,

välja arvatud juhul, kui sõlmitakse vastav toetuslepingu muudatus.2

4.10. Projekt, mille eesmärgid jäävad täitmata, võidakse tunnistada osaliselt või täielikult

abikõlbmatuks ning sellele eraldatud vahendid kohustub toetuse saaja tagasi maksma.

5. ARUANNETE JA MUUDE DOKUMENTIDE ESITAMINE

5.1. Projekti vahe- ja lõpparuanded peab koostama elektrooniliselt eesti keeles ja

allkirjastama digitaalselt. Aruanne koosneb tegevus- ja kuluaruandest. Kuluaruanne

peab olema Excelis ning tegevusaruanne Wordis.

5.2. Kui puudub võimalus anda digitaalallkirja, koostatakse aruanded kahes eksemplaris

paberil ning need allkirjastatakse omakäeliselt. Ministeeriumile esitatakse üks

eksemplar ning lisaks elektroonselt tegevusaruanne Wordis ja kuluaruanne Excelis. Ühe

eksemplari säilitab toetuse saaja.

5.3. Toetuse saaja esitab aruandega raamatupidamise väljavõtte3 ja süstematiseeritult

kõik/ministeeriumi koostatud valimi alusel4 aruandlusperioodil tekkinud

kuludokumentide ning projekti sisulise tegevusega seotud dokumentide koopiad.

5.4. Esimese vahearuande esitamise tähtaeg on /pp.kk.aaaa/; 5.5. Teise vahearuande5 esitamise tähtaeg on /pp.kk.aaaa/.

5.6. Lõpparuande esitamise tähtaeg on /pp.kk.aaaa/. Lõpparuanne peab kajastama kogu

projekti perioodi (st ka neid tegevusi, mis on esitatud vahearuandega). 5.7. Toetuse saaja esitab iga aasta 25. oktoobriks ministeeriumile perioodi 16.10.n-1 kuni

15.10. n kohta aruande AMIF ühisindikaatorite täitmise kohta (Lisa 6).

5.8. Ministeerium vaatab aruanded läbi ja vajadusel nõuab täiendavaid dokumente või

lisateavet. Täiendavate dokumentide või teabe edastamise nõude täidab toetuse saaja

ministeeriumi määratud tähtaja jooksul. Üldjuhul on tähtaeg 5 tööpäeva. 5.9. Kui toetuse saaja ei nõustu ministeeriumi esitatud märkustega aruande kohta ja ei esita

etteantud tähtaja jooksul parandustega allkirjastatud aruannet, on ministeeriumil õigus

toetuse saaja esitatud aruanne heaks kiita osaliselt (ainult kinnitatud abikõlblike

kulutuste ulatuses).

6. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

6.1. Pooled:

6.1.1. võtavad kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingust

tulenevate kohustuste ja eesmärkide täitmine;

2 Lisatakse otsetoetuste puhul. 3 Raamatupidamise väljavõtet ei pea esitama ministeeriumi valitsemisala asutused. 4 Ministeerium esitab toetuse saajale nimekirja valimisse kuuluvatest dokumentidest pärast aruande esitamist. 5 Kõik aruanded peavad kajastama tegevusi ja kulusid projekti algusest.

6.1.2. kasutavad raamatupidamissüsteemi, mis võimaldab eristada projektiga seotud

tehinguid;

6.1.3. esitavad üksteisele informatsiooni, mis on vajalik lepingu edukaks täitmiseks;

6.1.4. teavitavad üksteist projekti edukat rakendamist takistavatest või takistada võivatest

asjaoludest;

6.1.5. tagavad projektiga seotud dokumentatsiooni nõuetekohase säilitamise seitse aastat

pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva. Kui pärast projekti lõppu

avastatakse rikkumine, pikeneb dokumentide säilitusaeg seitse aastat alates päevast, mil

toetuse saaja tagastab toetuse ja kaasfinantseeringu ministeeriumile;

6.1.6. võimaldavad auditite ja järelevalve (sh kohapealsete kontrollide) teostamist ning

osutavad selleks igakülgset abi, sh võimaldavad volitatud isikul ligipääsu esitatud

andmete õigsuse kontrollimiseks kõigile projekti rakendamisega seotud dokumentidele

ja informatsioonile, sealhulgas elektroonilisel kujul olevale teabele, ning viibida toetuse

kasutamise administreerimise ja toetuse kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil;

6.1.7. järgivad oma tegevuses õigusaktides sätestatud riigihangete läbiviimise,

raamatupidamise korraldamise, avaliku teabe edastamise ning isikuandmete kaitse

põhimõtteid ning põhjendavad kõiki erandeid ja dokumenteerivad põhjendused.

6.2. Toetuse saaja on kohustatud:

6.2.1. viima enda vastutusel läbi lisas 1 kirjeldatud tegevused ning tagama vajadusel vastavalt

lepingu punktile 4.9 omavahendite olemasolu vastavalt lepingu lisas 2 toodud eelarvele;

6.2.2. projekti elluviimisel hoiduma tegevustest, mis seavad või võivad seada ohtu (sh

avalikkuse negatiivne reageering) projekti eesmärgi saavutamise. Selliste olukordade

tekkimisel teavitab toetuse saaja ministeeriumit viivitamata;

6.2.3. kasutama toetust ja kaasfinantseeringut eesmärgipäraselt vastavalt lepingus ning selle

lisades näidatud tegevustega seotud abikõlblike kulude katmiseks;

6.2.4. lähtuma toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamisel eelarves (lisa 2) toodud kulutuste

tegemiseks lisas 4 toodud kulude abikõlblikkuse reeglitest ning täitma riigisisestes ja

Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud kohustusi;

6.2.5. esitama ministeeriumile tähtaegselt lepingu punktis 5 nõutud aruanded ning vajalikke

täiendavaid andmeid Euroopa Komisjonile esitatavate aruannete tarbeks;

6.2.6. andma audiitori, järelevalve teostaja või muu selleks volitatud isiku kasutusse enda,

partneri ning alltöövõtja (kui on kohaldatav) käsutuses olevad andmed ja dokumendid

toetuse, kaasfinantseeringu ning omavahendite kasutamise kohta üldjuhul viie tööpäeva

jooksul vastava nõude saamisest;

6.2.7. täitma kõiki Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2014. a korralduses nr 482 „Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja

auditeerimisasutuse määramine“ nimetatud asutuste juhiseid;

6.2.8. tagama, et fondist toetust saavaid tegevusi ja kulusid ei rahastata muudest allikatest;

6.2.9. viivitamatult kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektrooniliselt

informeerima ministeeriumit kõikidest toetuse saaja või partneri(te) andmetes toimunud

muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saajat oma

kohustuste täitmisel, sh nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate

muutumisest, vastutavate isikute vahetumisest, varade või õiguste üleandmise otsustest

jne;

6.2.10. viivitamatult kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektroonselt

informeerima ministeeriumit projekti teostamise käigus ilmnenud kõrvalekalletest

lisades 1 ja 2 sätestatust, samuti projekti negatiivse tulemuse tõenäosusest või

vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;

6.2.11. vastutama ministeeriumi ees (sh kandma rahalist vastutust kogu toetussumma ulatuses)

lepingus sätestatud kohustuste täitmise eest;

6.2.12. tagastama ministeeriumi nõudmisel toetuse ja kaasfinantseeringu osaliselt või täielikult

kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. aasta määrusega nr 278 „Toetuse

tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud

rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“. Toetuse tagasinõudmise otsusega

loetakse projekti eelarve vähendatuks tagasinõutava summa ulatuses;

6.2.13. tagasi maksma tagasinõutava toetuse ja kaasfinantseeringu 90 kalendripäeva jooksul

tagasinõude otsuse kättesaamisest;

6.2.14. säilitama lisaks enda koostatud projekti rakendamisega seotud originaaldokumentidele

ka partnerite kantud kulusid tõendavate ja toetavate dokumentide kinnitatud koopiaid

punktis 6.1.5 sätestatud tähtaja jooksul;

6.2.15. kooskõlastama ministeeriumiga projekti tegevuste raames koostatavad ja avaldatavad

trükised enne avalikkusele esitamist ning kommunikatsioonivahendite kaudu avaldatava

teabe;

6.2.16. teavitama avalikkust ja projektis osalejaid fondist saadud toetusest ja kaasfinantseeringu

andjast vastavalt lepingu punktis 7 sätestatule;

6.2.17. väljastama ministeeriumile isikustatud statistikat projekti tegevustes osalejate kohta;

6.2.18. teavitama projektis osalejat tema kohta kogutavatest isikuandmetest, nende säilitamise

tähtajast ja töötlemise eesmärkidest mh punktis 10.2 nimetatud asutuste poolt või võtma

selleks isiku nõusoleku vastavalt kehtivale õigusele;

6.2.19. tagama, et partner on teadlik, et talle laienevad toetuse saaja kohustused (sealhulgas

informeerimise, toetuse ja kaasfinantseeringu nähtavuse tagamise, dokumentide

säilitamise ja järelevalvele kaasaaitamise kohustus, v.a lepingu punktis 5 kirjeldatud

aruandluskohustus). Toetuse saaja vastutab materiaalselt kogu toetus- ja

kaasfinantseeringu summa ulatuses partneri(te) lepingus sätestatud kohustuste täitmise

eest ning tagab kohustuste täitmisele kaasaaitamise;

6.2.20. kontrollima ja tagama, et projekti tegevuste läbiviijateks ei ole isikud, kes on kriminaal-

või väärteomenetluses karistatud ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist

karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või karistus on tema elu või asukohariigi

õigusaktide alusel kehtiv.

6.3. Ministeerium on kohustatud:

6.3.1. maksma toetuse saajale toetust ja kaasfinantseeringut lepingus sätestatud tingimustel ja

korras;

6.3.2. tegema asjakohased programmdokumendid, juhendmaterjalid ning ministeeriumile

esitamiseks vajalikud aruandevormid kättesaadavaks toetuse saajale;

6.3.3. informeerima toetuse saajat viivitamatult toetuse summa ja maksegraafiku muutmise

vajadusest;

6.3.4. kontrollima lepingu punktis 5 nimetatud aruandeid;

6.3.5. väljastama toetuse saajale 20 tööpäeva jooksul alates aruande laekumisest esmase valimi

ja/või vajadusel päringu kulutuste asjakohasuse ja abikõlblikkuse kontrollimisel

tuvastatud puuduste kohta;

6.3.6. avalikustama projektide kohta vähemalt järgmise teabe: toetuse saaja nimi, projekti nimi

ja eesmärk, lepingu kohaselt toetuse ja kaasfinantseeringuna eraldatav summa;

6.3.7. otsustama punktis 6.2.12 nimetatud määruse alusel toetuse saajalt toetuse ja

kaasfinantseeringu osaliselt või täielikult tagasinõudmise, kui ilmnevad toetuse ja

kaasfinantseeringu tagasinõudmiseks alust andvad asjaolud.

7. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU NÄHTAVUSE TAGAMINE

7.1. Projekti toetamine Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahenditest ja

kaasfinantseerimine ministeeriumi vahenditest peab olema selgesti nähtav iga

projektiga seotud olulise tegevuse puhul, sh teavitab toetuse saaja suuliselt kõiki

osalejaid.

7.2. Kui toetuse saaja edastab või avalikustab projekti kohta suuliselt, kirjalikult või

elektroonselt teavet või viib projektis läbi tegevusi (nt koolitused, konverentsid või

seminarid), osutab ta sellele, et projekti jaoks on saadud rahalisi vahendeid Euroopa

Liidult Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ja Siseministeeriumilt. 7.3. Pärast toetuslepingu sõlmimist peab kõikides kolmandate isikutega sõlmitavates

lepingutes, sh töövõtulepingutes, partnerluslepingutes, hankelepingutes jne olema

märgitud projekti pealkiri ja/või tunnus ning viide rahastajale.

7.4. Kõigile projekti tegevusega seotud olulistele dokumentidele (sh koolitusmaterjalidele,

tunnistustele, teabelehtedele jms) peab olema märgitud projekti pealkiri või tunnus,

Euroopa Liidu ja Siseministeeriumi logo ning tunnuslause „Projekti kaasrahastavad

Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Siseministeerium“.

Toetuse saaja kinnitatud dokumendi mallide (lepingud jms) põhjal koostatud

dokumentidele ei pea Euroopa Liidu ja Siseministeeriumi logo lisama.

7.5. Euroopa Liidu logo koos fondi nimega „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond“ ja

ministeeriumi logo peab olema kuvatud IT-süsteemis ning paigaldatud esemele, mis on

projekti vahenditest ostetud, samuti toetuse saaja ruumidesse, mille jaoks Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi toetust ja ministeeriumi kaasfinantseeringut on kasutatud.

7.6. Kui füüsilise objekti maksumus on üle 100 000 euro, paneb toetuse saaja üles alalise ja

silmapaistva tahvli 3 kuu jooksul pärast projekti lõppemist. Tahvel peab vastama

lepingu lisas 5 toodud nõuetele. 7.7. Toetuse ja kaasfinantseeringu nähtavuse tagamiseks esitatav Euroopa Liidu ja

ministeeriumi logo peab vastama lisas 5 kirjeldatud juhistele. 7.8. Kui toetuse saaja edastab või avalikustab teavet ükskõik mis vormis, siis ainuvastutus

teabe sisu eest lasub toetuse saajal ja ministeerium ning Euroopa Komisjon ei vastuta

esitatava teabe võimaliku kasutuse eest.

7.9. Toetuse saaja peab vahe- ja lõpparuannetes üksikasjalikult kirjeldama, kuidas avalikkust

ja projektis osalejaid on projektist ja Euroopa Liidu ning ministeeriumi osalusest

teavitatud.

8. LEPINGUTE SÕLMIMINE TEGEVUSE LÄBIVIIMISEKS

8.1. Toetuse saaja võib projekti läbiviimiseks sõlmida lepinguid järgmistel tingimustel:

8.1.1. lepingute sõlmimine peab olema põhjendatud, võttes arvesse projekti laadi, tegevusi ja

eesmärke;

8.1.2. toetuse saaja vastutab ministeeriumi ees ainuisikuliselt projekti läbiviimise ja lepingu

sätete järgimise eest;

8.1.3. toetuse saaja kohustub tagama, et tema suhtes lepingu punktide 7 ja 10 alusel

kohaldatavaid tingimusi kohaldatakse ka lepingupartnerite suhtes.

8.2. Hankelepingu sõlmimisel ja hanke läbiviimisel lähtub toetuse saaja riigihangete

seaduses sätestatust ning teistest asjassepuutuvatest riigisisestest ja Euroopa Liidu

õigusaktidest. Toetuse saajal tuleb tagada hanke läbipaistvuse, mittediskrimineerimise

ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimine. Toetuse saaja kohustub kasutama rahalisi

vahendeid säästlikult ja otstarbekalt.

9. PROJEKTI PEATAMINE

9.1. Toetuse saaja võib projekti läbiviimise peatamist taotleda juhul, kui projekti teostamise

käigus on ilmnenud erandlikud asjaolud, mis teevad projekti ajakavajärgse elluviimise

võimatuks või annavad alust kahelda projekti läbiviimise otstarbekuses, eelkõige

vääramatu jõu korral. Toetuse saaja teavitab sellest viivitamata, kuid mitte hiljem kui

viie tööpäeva jooksul alates asjaolu selgumisest ministeeriumit, esitades kõik vajalikud

põhjused ja üksikasjad ning projekti jätkamise arvatava kuupäeva.

9.2. Kui lepingut ei lõpetata kooskõlas lepingu punktiga 13, jätkab toetuse saaja projekti

tegevusi kohe, kui asjaolud võimaldavad, teavitades sellest ministeeriumit. Tegevuse

kestust pikendatakse tegevuse peatamisajaga võrdse aja võrra, kuid mitte kauem kui

fondi tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõpptähtpäevani ning projekti pikendamine ja

muud vajalikud muudatused, et kohandada projekti uute rakendustingimustega,

vormistatakse kirjalikult või elektrooniliselt lepingu lisana.

9.3. Ministeerium võib peatada (kuni puuduste kõrvaldamiseni) või lõpetada toetuse ja

kaasfinantseeringu maksmise ning nõuda nende osalist või täielikku tagastamist, kui

ilmnevad Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse

tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud

rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ §-s 10 nimetatud asjaolud.

10. PROJEKTI HINDAMINE JA KONTROLLIMINE

10.1. Toetuse saaja kohustub säilitama lepinguga seonduva dokumentatsiooni ning materjalid

ja võimaldama punktis 10.2 kirjeldatud kontrollide läbiviimist punktis 6.1.5 toodud

tähtaja jooksul.

10.2. Toetuse saaja on kohustatud projektiga seotud originaaldokumente (õigustatud

erandjuhtudel originaaldokumentide tõendatud koopiaid) esitama kontrollimiseks, kui

seda nõuab/nõuavad ministeeriumi, AMIF-i rakendamist auditeerima määratud asutuse,

Riigikontrolli, Euroopa Komisjoni, Euroopa Pettusevastase Ameti ametnikud või nende

volitatud välised asutused ning Euroopa Kontrollikoda, järgides punktis 6.1.6 toodud

igakülgse abistamise põhimõtet. 10.3. Üldjuhul teavitab punktis 10.2 nimetatud kontrollorgan võimalikest kohapealsetest

paikvaatlustest ette. Põhjendatud juhtudel võib kohapealne kontroll toimuda ka ilma ette

teatamata.

10.4. Toetuse saaja kohustub esitama üksikasjaliku teabe, mida nõuab punktis 10.2 nimetatud

asutus, et kontrollida projekti läbiviimise ja lepingu sätete rakendamise nõuetekohasust.

10.5. Kui ministeeriumil on tekkinud põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja on esitanud

eksitavat informatsiooni või ei ole järelevalve teostamiseks vajalikke andmeid

edastanud, peab toetuse saaja viivitamatult andma aru vajalike andmete mitteesitamise

või eksitava informatsiooni esitamise kohta või ümber lükkama ministeeriumi kahtlused

andmete õigsuses.

10.6. Lepingu punktis 10.2 nimetatud kontrollide tulemusel on ministeeriumil õigus teha

otsus lepingu raames prognoositud ja tehtud kulutuste osas toetuse summa vähendamise

või toetuse tagasinõudmise kohta kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a

määrusega nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja

kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“.

11. VÄÄRAMATU JÕUD

11.1. Pool vabaneb vastutusest ainult juhul, kui lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase

täitmise põhjustab vääramatu jõud.

11.2. Vääramatu jõu all käsitlevad pooled mistahes ettenägematut, nendest sõltumatut

sündmust, mille tekkimist, kestvust või lõppemist ei saanud pool mõjutada ja

mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud poolelt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal

selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

11.3. Vääramatu jõu all kannatav pool teavitab sellest viivitamata teist poolt kirjalikult või

elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul, märkides vääramatu jõu laadi, tõenäolise kestuse

ja arvatava mõju.

11.4. Vääramatu jõud muudab lepingus sätestatud kohustuste tähtaega perioodi võrra, mille

jooksul lepingu täitmine on vääramatu jõu tõttu poole jõupingutustest olenemata

võimatu, kuid mitte kauem kui AMIF-i abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajani, s.o 31.

detsember 2022. a. Pooled teevad kõik jõupingutused vääramatust jõust tingitud kahjude

vähendamiseks.

12. LEPINGU KEHTIVUS JA MUUTMINE

12.1. Leping jõustub lepingu allakirjutamisest mõlema poole poolt.

12.2. Leping kehtib kuni mõlema poole lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni.

12.3. Toetuse ja kaasfinantseeringu andmise tingimustes tehtavad muudatused peab sätestama

kirjalikult (omakäeliselt allkirjastatult) või elektrooniliselt (digitaalselt allkirjastatult)

lepingu lisas ning muudatus jõustub hetkest, mil mõlemad pooled on lisa allkirjastanud,

kui lisas ei ole sätestatud teisiti.

12.4. Toetuse saaja peab taotlema ministeeriumilt lepingu muutmist, kui esineb vähemalt üks

järgmistest asjaoludest:

12.4.1. projekti tegevuste muutmise tõttu muutuks oluliselt projekti sisu või tulemus;

12.4.2. muutmist vajab projekti abikõlblikkuse algus- või lõpukuupäev;

12.4.3. muutmist vajab projekti abikõlblike kulude eelarve (lisa 2);

12.4.4. eelarves (lisa 2) toodud kululiigi (nt tööjõukulud, transpordi- ja lähetuskulud jne)

suurenemine rohkem kui 15% võrra. Eelarves tehtavate muudatuste korral otseste

kulude kululiikide vahel, mis ei ületa 15% kululiigile prognoositud summast ning

kululiikide siseselt rahaliste kulutuste osas tehtavate muudatuste korral ei pea toetuse

saaja taotlema lepingu muutmist, vaid see kinnitatakse projekti aruandlusega.

Muudatused peavad olema vajalikud ja põhjendatud ning abikõlblikud. Kululiigi

suurenemisel, mida hindamiskomisjon või hindamise juhtkomitee on otsustanud

eelnevalt vähendada, peab toetuse saaja taotlema ministeeriumilt lepingu muutmist

sõltumata tehtava muudatuse mahust;

12.4.5. toetuse saaja avalduses esitatud muu asjaolu.

12.5. Lepingu punktis 12.4 nimetatud muudatuse tegemiseks peab toetuse saaja esitama

ministeeriumile kirjaliku või elektroonilise taotluse, milles põhjendab, kuidas nimetatud

muudatused aitavad kaasa projekti edukale elluviimisele. Tehtavad muudatused ei tohi

vähendada projekti tulemuslikkust ja selle eesmärkide saavutamise tõenäosust.

12.6. Kui muudatuse tegemiseks esitab taotluse toetuse saaja, peab ta selle ministeeriumile

esitama vähemalt 60 (kuuskümmend) kalendripäeva enne projekti abikõlblikkuse lõpu

kuupäeva, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja esitab nõuetekohase põhjenduse ja

ministeerium nõustub sellega.

13. LEPINGU ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE

13.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel.

13.2. Poolel on õigus leping ühepoolselt lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult

või elektrooniliselt vähemalt 45 kalendripäeva ette, järgmistel juhtudel:

13.2.1. pool on rikkunud oluliselt lepingus sätestatud kohustusi;

13.2.2. vääramatu jõu tõttu, kui see takistab lepingu täitmist 45 kalendripäeva jooksul.

13.3. Lepingu lõpetamise korral eraldab ministeerium toetust ja kaasfinantseeringut üksnes

nende abikõlblike kulutuste katteks, mille toetuse saaja on tegelikult teinud kuni

kuupäevani, mil leping lõpetatakse. Arvesse ei võeta kulusid, mis on seotud

kohustustega, mis tuleb täita pärast lepingu lõpetamist.

13.4. Kui leping lõpetatakse enne eelmakse eraldamist toetuse saajale, on toetuse saajal õigus

punktis 13.3 nimetatud kulude katmiseks esitada 45 kalendripäeva jooksul pärast

lepingu lõpetamist projekti lõpparuanne, kuluaruanne ja maksetaotlus. Kui selle aja

jooksul taotlust ei esitata, ei hüvita ministeerium kuni lepingu lõpetamise kuupäevani

tehtavaid toetuse saaja kulutusi ning nõuab tagasi summad, mille kasutamine ei ole

ministeeriumi heaks kiidetud projekti läbiviimise aruandega põhjendatud.

13.5. Olulise lepingutingimuse rikkumise korral, mis seisneb selles, et toetuse saaja ei ole

esitanud projekti läbiviimise aruandeid lepingu punktis 7 nimetatud tähtpäevadeks ja

kui toetuse saaja ei ole seda kohustust täitnud ka 30 kalendripäeva jooksul pärast seda,

kui ministeerium on saatnud vastava kirjaliku või elektroonilise meeldetuletuse, võib

ministeerium lugeda kulud abikõlbmatuks. Sellisel juhul nõuab ministeerium tagasi

kõik punktis 4 nimetatud summad, mida ta ei ole varem aruannete kontrolli järgselt

heaks kiitnud.

13.6. Kui toetuse saaja lõpetab lepingu punktis 13.2 sätestatud viisil või kui ministeerium

lõpetab lepingu põhjusel, et toetuse saaja esitab tegelikkusega vastuolus oleva aruande,

et saada lepinguga ettenähtud toetust, võib ministeerium pärast toetuse saajale märkuste

esitamise võimaluse andmist nõuda nende summade osalist või täielikku tagastamist,

mis on ministeeriumi poolt lepingu kohaselt juba makstud.

14. LEPINGUGA SEOTUD TEABE EDASTAMINE

14.1. Lepinguga seotud oluline teave ja teated (sh maksetaotlused, projekti aruanded ja

taotlused muudatuste tegemiseks projekti kestel) edastatakse ministeeriumile lepingu

numbrile osutades kirjalikult omakäeliselt allkirjastatuna või elektrooniliselt digitaalselt

allkirjastatuna.

14.2. Ministeeriumi kohtaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes:

Kontaktisik

Telefon

E-post

14.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes:

Kontaktisik

Telefon

E-post

14.4. Informatsioonilist teadet, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi, võib edastada telefoni,

elektronposti jms teel.

15. VASTUTUS JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE

15.1. Pooled vastutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmise eest vastavalt lepingule ja

Eesti Vabariigi ning Euroopa Liidu õigusaktidele.

15.2. Toetuse saaja vastutab ministeeriumi ees lepinguga võetud kohustuste täitmise eest. 15.3. Toetuse saaja kohustub hüvitama ministeeriumile või Euroopa Komisjonile lepingu

rikkumisega tekitatud otsese varalise kahju, mis tuleneb projekti hooletust või ebaõigest

läbiviimisest. 15.4. Kui toetuse saaja ei täida nõuetekohaselt oma lepingujärgseid kohustusi, võib

ministeerium peatada lepingujärgsete eraldiste andmise kuni puuduste kõrvaldamiseni.

15.5. Lepinguga seotud vaidlused ja erimeelsused lahendatakse eelkõige läbirääkimiste teel.

Juhul, kui läbirääkimiste teel ei õnnestu erimeelsusi lahendada, lahendatakse vaidlused

lõplikult kohtus. 16. LÕPPSÄTE

Leping on koostatud kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb

ministeeriumile ja teine toetuse saajale.

Poolte allkirjad:

Toetuse saaja Ministeerium

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

KINNITATUD

15.04.2019 otsusega nr 1-24/142

„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning

Sisejulgeolekufondi vormide muutmine“

LISA 9

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

Tegevusaruanne

Toetuse saaja

Projekti pealkiri

Projekti tunnus

Aruandlusperiood

(pp.kk.aa–pp.kk.aa)1

Valdkond

(märkida kohalduv(ad)

☐ Euroopa ühine varjupaigasüsteem

☐ vastuvõtu- ja varjupaigasüsteemid

☐ suutlikkuse arendamine

☐ Integratsioon ja seaduslik ränne

☐ integratsioonimeetmed

☐ suutlikkuse arendamine ja praktiline koostöö

☐ Tagasisaatmine

☐ tagasisaatmismenetlustega kaasnevad meetmed

☐ tagasisaatmismeetmed

☐ suutlikkuse arendamine ja praktiline koostöö

1 Kui esitatakse mitu vahearuannet, kajastada igas vahearuandes perioodi alates projekti algusest.

1. Projekti aruandlusperioodil elluviidud tegevused (Eristada projekti aruandlusperioodid, kui kohaldub)

Kavandatud

kuu ja aasta

Tegevused Tegevuse planeeritud tulemus Tegevuse tegelik tulemus ja läbiviimise aeg

(lühidalt konkreetsetes ja mõõdetavates terminites: kvantiteet (kui

palju?), kvaliteet (kui hästi?), sihtgrupid (kes/kellele?), asukoht

(kus?), aeg (millal?) jne)

2. AMIF-i ühiste indikaatorite täitmine VARJUPAIK Taotluses kavandatud siht-

tase (taotluses märgitud tase) Tegelik sihttase

Sihtrühma kuuluvate nende isikute arv, keda fondi toetusel abistati

Nende isikute arv, kes on saanud varjupaigaalast koolitust fondi toetusel

Fondi toetusel renoveeritud ja/või loodud vastuvõtu majutuskohtade arv

Fondi toetusel renoveeritud ja/või loodud majutuskohtade osakaal kogu vastuvõtu majutusvõimaluste mahutavusest (% m2 kohta)

INTEGRATSIOON

Sihtrühma kuuluvate nende isikute arv, keda fondi toetusel abistati

TAGASISAATMINE

Nende isikute arv, kes on saanud tagasisaatmisalast koolitust fondi toetusel

Nende isikute arv, kellele pakuti tagasisaatmiseelset või -järgset abi

Vabatahtlikult tagasipöördunud isikute arv

Väljasaadetud isikute arv

Väljasaatmiste vaatluste arv

3. Analüüs ning hinnang projekti tegevustele ja eesmärkide saavutamisele aruandlusperioodil (Kui kohaldub, põhjendada planeeritud ja

tegelike tulemuste erinevusi, muudatusi kulude arvestamisel ja juhtimissüsteemis.)

Allolev tabel täita lõpparuande esitamisel Oodatav tulemus Saavutamise

indikaatorid/projekti väljundid

Tegelik tulemus Saavutamise indikaatorite/projekti väljundite täitmine

* lahtreid võib vajadusel lisada/kustutada (vastavalt toetuslepingu lisas 1 kinnitatud tabelile) 4. Teave ja avalikustamine: aruandlusperioodil läbiviidud tegevused (Üksikasjalik kirjeldus, kuidas tagati nähtavus ministeeriumi ja AMIF-i

kaasrahastamisele. Aruandele peab lisama kõigi projekti kohta avaldatud ja projekti käigus valminud materjalide koopiad, veebilehtede lingid, kuvatõmmised jne.)

Koostaja

(allkirjastatud digitaalselt)

Toetuse saaja volitatud esindaja

(allkirjastatud digitaalselt)

OTSUS

15.04.2019 nr 1-24/142

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

ning Sisejulgeolekufondi vormide muutmine

Siseministri 29. mai 2018. a käskkirja nr 1-3/55 „Siseministeeriumi protseduurireeglid

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendite kasutamiseks perioodil 2014–2020“

punkti 6.6.1 ning siseministri 29. mai 2018. a käskkirja nr 1-3/56 „Siseministeeriumi

protseduurireeglid Sisejulgeolekufondi vahendite kasutamiseks“ punkti 6.6.1 alusel

1. Muudan 15. juuni 2018. a otsust nr 1-24/121 ja kehtestan Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi (AMIF) ning Sisejulgeolekufondi (ISF) rakendamiseks järgmised

vormid ja juhendid uues redaktsioonis:

1.1 AMIF-i toetuste taotlemise vorm (lisa 1);

1.2 AMIF-i projekti tegevuskava ja tulemused (lisa 2);

1.3 AMIF-i taotluse sisulise hindamise juhend (lisa 4);

1.4 AMIF-i avaliku taotlusvooru taotluse sisulise hindamise leht (lisa 5);

1.5 AMIF-i toetusleping (lisa 8);

1.6 AMIF-i tegevusaruanne (lisa 9);

1.7 ISF-i toetusleping (lisa 14);

1.8 ISF-i tegevusaruanne (lisa 15);

1.9 AMIF-i/ISF-i taotluse vormilise ja abikõlblikkuse hindamise leht (lisa 18);

1.10 AMIF-i/ISF-i aruande halduskontrolli leht (lisa 19);

1.11 AMIF-i/ISF-i aruande finantskontrolli leht (lisa 20);

1.12 AMIF-i/ISF-i tegevuste kohapealse kontrolli leht (lisa 21).

2. Otsust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. aprillist 2019. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tairi Pallas

välisvahendite osakonna juhataja