Siseministeeriumi protseduurireeglid Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendite kasutamiseks

LISA

VARJUPAIGA-, RÄNDE- JA INTEGRATSIOONIFONDI PERIOODI

2014–2020 KULUDE ABIKÕLBLIKKUSE REEGLID

Juhend toetuse taotlejale ja projekti elluviijale

Olulisemad muudatused võrreldes 17.10.2018 a versiooniga:

- täpsustatud alla 1500 eurose maksumusega asjade soetamise ja teenuste hankimise

põhimõtte sõnastust. Siseministeeriumile peab esitama tõendava dokumentatsiooni, kui

toodete või teenuste eeldatav maksumus ühe kalendriaasta jooksul on võrdne või suurem

kui 1500 eurot (ilma km-ta). Läbipaistvuse tagamiseks peab võtma erinevaid pakkumisi

või võrdlema hinnakirju olenemata maksumusest (p. 1.6);

- täpsustatud kulu tõendavatele dokumentidele märgitava teabe loetelu (p. 2.4);

- täpsustatud tööjõukulude abikõlblikkuse tingimuste sõnastust (p. 6.1.4 ja 6.1.6);

- kustutatud punkt 6.5 „Eksperditasud“, sest need kulud on abikõlblikud tööjõukulude või

muude otseste kuludena.

aprill 2019

2

Sisukord

SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 KASUTATUD LÜHENDID ............................................................................................................. 4

KASUTATUD MÕISTED ................................................................................................................ 5 ÜLDREEGLID .................................................................................................................................. 7

1. PEAMISED PÕHIMÕTTED ................................................................................................ 7

2. PROJEKTI KULUSID TÕENDAVAD DOKUMENDID .................................................... 8

3. TERRITORIAALNE KEHTIVUS ........................................................................................ 8

4. TULUD JA MITTETULUNDUSLIKKUSE PÕHIMÕTE ................................................... 8

5. HANGETE LÄBIVIIMINE .................................................................................................. 9

PROJEKTI ABIKÕLBLIKUD KULUD ......................................................................................... 10

6. OTSESED ABIKÕLBLIKUD KULUD .............................................................................. 10

6.1 TÖÖJÕUKULUD .................................................................................................................... 10

6.2 SÕIDU- JA LÄHETUSKULUD ............................................................................................. 11

6.3 SEADMETE OSTMISE, ÜÜRIMISE JA LIISIMISE KULUD ............................................. 12

6.4 KINNISVARA OSTMISE, EHITAMISE, RENOVEERIMISE VÕI ÜÜRIMISE KULUD . 14

6.5 AVALIKUSTAMISEGA SEOTUD NÕUETEST TULENEVAD KULUD .......................... 15

6.6 TOETUSE SIHTRÜHMAGA SEOTUD KULUD ................................................................. 16

7. KAUDSED ABIKÕLBLIKUD KULUD ............................................................................ 17

8. ABIKÕLBMATUD KULUD .............................................................................................. 18

9. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE JA KONTROLLIMINE.............................................. 18

LISA 1. Tööajatabeli/üleandmise-vastuvõtmise akti näidis ............................................................ 20

LISA 2. Sõidupäeviku näidis 1 ........................................................................................................ 21

LISA 3. Sõidupäeviku näidis 2 ........................................................................................................ 22

3

SISSEJUHATUS

Juhend on koostatud toetuse taotlejale ja saajale, et selgitada Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) perioodi 2014–2020 kulude abikõlblikkuse reegleid.

Juhendis on abikõlblikkuse reegleid kirjeldatud AMIF-i horisontaalse määruse artiklite 17,

18 ja 19 alusel ning lähtudes riigisisestest õigusaktidest. Abikõlblikkuse reeglitele viidates

peetakse silmas vaid AMIF-i erimääruses, horisontaalses määruses ning delegeeritud ja

rakendusaktides sätestatut. Vaidluste korral lähtutakse nimetatud õigusaktides sätestatust.

Küsimuses, mida käesolevas juhendis ei käsitleta, peab konsulteerima Siseministeeriumi

(edaspidi SiM) välisvahendite osakonna kui AMIF-i rakendamise eest vastutava asutusega,

kes vajaduse korral konsulteerib Euroopa Komisjoniga.

4

KASUTATUD LÜHENDID

AA Auditeerimisasutus

AMIF Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

EK Euroopa Komisjon

EL Euroopa Liit

MTA Maksu- ja Tolliamet

RHS Riigihangete seadus

SiM Siseministeerium

VA Vastutav asutus

VV Vabariigi Valitsus

5

KASUTATUD MÕISTED

Abikõlblik kulu

Abikõlblikkuse reeglites nimetatud kulu, mis on kooskõlas

riigisiseste ja EL-i õigusaktidega, sh horisontaalse määrusega.

Abikõlblikkuse

periood

Toetuslepingus sätestatud rahaliste vahendite kasutamise

alguse ja lõpptähtaja vaheline periood. Ajavahemik, mille

jooksul peab projekti abikõlblik kulu olema tekkinud ja

tegevused ellu viidud (s.o tööd tehtud, teenused osutatud ja

tooted tarnitud). Makseid võib teha ka pärast abikõlblikkuse

perioodi lõppu, kuid mitte peale projekti lõpparuande

esitamist.

AMIF-i riikliku programmi abikõlblikkuse periood kestab 1.

jaanuarist 2014. a kuni 31. detsembrini 2022. a (st toetuse

saaja kulud peavad olema tekkinud nimetatud ajavahemikul;

VA-l on õigus kulusid katta perioodil 1. jaanuarist 2014. a

kuni 30. juunini 2023. a).

Auditeerimisasutus

VV 13. novembri 2014. a korraldusega nr 482 on AMIF-i AA-

ks määratud SiM-i siseauditi osakond. AA on teistest

osalevatest struktuuriüksustest sõltumatu.

Erimäärus

(põhiõigusakt)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus

(EL) nr 516/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ

ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu

otsused nr 573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus

2007/435/EÜ (ELT L 150, 20.05.2014, lk 168–194).

Horisontaalne määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus

(EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse

tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje

rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted (ELT L

150, 20.05.2014, lk 112–142).

Juhtrühm Horisontaalse määruse artikli 13 lõike 4 alusel moodustatud

riikliku programmi järelevalve eest vastutav organ, mille

ülesanne on analüüsida programmi rakendamist ja eesmärkide

saavutamiseks tehtud edusamme. Juhtrühma töökord

kehtestatakse ja selle liikmed määratakse siseministri

käskkirjaga.

Kaasfinantseering Eesti riigi eelarvest eraldatav sihtotstarbeline rahaline toetus,

mis on minimaalselt 25% projekti maksumusest.

Kontrolljälg

Toetuse kasutamisel tehtud otsuseid ja tehinguid tõendav

dokumentatsioon. Elektroonilise menetluse korral peab

kontrolljälje arhiveerima kirjalikku taasesitamist võimaldaval

viisil.

Kuluartikkel Projekti eelarve kululiigi alajaotus (nt tööjõukulude puhul

projektijuhi töötasu, raamatupidaja töötasu, maksud jne).

Kulu tõendav

dokument

Majandustehingut kinnitav dokument, mis vastab

raamatupidamise seaduses nimetatud algdokumendi nõuetele,

ning palgaarvestuse puhul palgaarvestust tõendav väljavõte

(nt palgaleht).

6

Kululiik Projekti eelarve põhijaotus (nt tööjõukulud, sõidu- ja

lähetuskulud jne), mis jaguneb omakorda kuluartikliteks.

Omafinantseering

Toetuse saaja või teiste projektis osalevate partnerite rahaline

panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvestatakse ainult

toetuse saaja või teiste projektis osalevate partnerite tehtavad

abikõlblikud kulud.

Partner Toetuse taotluses nimetatud juriidiline isik, riigiasutus,

kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline

organisatsioon, kes osaleb projekti rakendamisel ja kellel

tekivad selle käigus kulud.

Projekt Kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja ajavahemiku jooksul

elluviidav tegevus või seotud tegevuste kogum, millega

kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse ja

kasutatakse.

Projekti tunnus VA määratud unikaalne projekti number (nt AMIF2016-1).

Riiklik programm

EK ja VV heaks kiidetud AMIF-i vahendite kasutamise

strateegiline dokument, mille alusel kavandatakse ja viiakse

ellu tegevusi. Leitav www.amif.ee.

Rikkumine

EL-i või riigisisese õigusakti mistahes sätte rikkumine

tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või võib

kahjustada EL-i üldeelarvet põhjendamatu kulu tõttu.

Sihtrühm Isikud, kellele toetatavad tegevused on suunatud ning kes on

sihtrühmana erimääruses nimetatud.

Toetus Rahaline abi, mis koosneb Eesti riigile antavast EL-i toetusest

ja kaasfinantseeringust.

Toetuse saaja

Taotleja, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud ning

kellega on sõlmitud toetusleping.

Toetuse taotleja Toetuse taotlejateks võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised

isikud, eraõiguslikud juriidilised isikud, valitsusasutused,

valitsusasutuste hallatavad asutused või rahvusvahelised

organisatsioonid, kelle põhitegevused toetavad projektis

kavandatud tegevusi.

Toetusleping

VA ja toetuse saaja vahel sõlmitud leping toetuse

kasutamiseks, eesmärgiga viia ellu taotluses toodud

tegevused.

Vastutav asutus Vastavalt VV 13. novembri 2014. a korraldusele nr 482 on

AMIF-i VA SiM. SiM-i põhimääruse kohaselt täidab AMIF-i

rakendamisel VA peamisi ülesandeid VVO. Lisaks osaleb

vastutava asutuse ülesannete täitmisel RHO.

7

ÜLDREEGLID

1. PEAMISED PÕHIMÕTTED

1.1 Projekt on abikõlblik, kui toetuse kasutamise eesmärk ja toetatavad tegevused langevad

kokku AMIF-i erimääruse jt õigusaktide ning riikliku programmiga.

1.2 Projekti elluviija peab kulude abikõlblikkuses veenduma nii projekti planeerimisel kui

elluviimisel. Toetuse saaja peab abikõlbmatud kulud katma oma vahenditest.

1.3 Projekti otseste eesmärkide saavutamata jätmine võib olla toetuse tagasinõudmise

aluseks.

1.4 Abikõlblikud on kulud, mis on:

 kooskõlas asjakohaste õigusaktide, juhendmaterjalide, taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud nõuete ja toetuslepinguga;

 vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks;

 põhjendatud ja mõistlikud, st vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele;

 tekkinud abikõlblikkuse perioodil1;

 ette nähtud projekti eelarves;

 rahalised, v.a amortisatsioonikulud;

 tegelikud ja vastavad toetuse saaja tehtud maksetele;

 kontrollitavad ja tõendatavad.

1.5 Projektiga seotud tehingud peavad olema eristatud toetuse saaja raamatupidamise

muudest tehingutest. Olenevalt organisatsioonis kasutusel olevast

raamatupidamistarkvarast võib projekti tehingute eristamiseks avada projektile eraldi

kulukonto või lisada projekti tehingute eristamiseks kontokoodidele vastavad tunnused.

1.6 Kulu tegemisel peab järgima RHS-i (nt konkurentsi korral olenemata maksumusest

küsima erinevaid pakkumusi/võrdlema hinnakirju). Kui toodete või teenuste maksumus

ühe kalendriaasta jooksul on võrdne või suurem kui 1500 eurot ilma käibemaksuta,

peab toetuse saaja esitama VA-le tõendava dokumentatsiooni, nt hinnapäringu ja -

pakkumused. Hinnapakkumused peavad olema kirjalikud, sisaldama pakkuja nime,

pakkumuse hinda, pakkumuse tegemise kuupäeva jms ja vastama turuhindadele.

Hinnapakkumuste asemel võib võrrelda ka hinnakirju, mis vastavad pakkumustele

esitatud nõuetele (sh peab nähtuma hinnakirjade võrdlemise kuupäev).

1.7 Organisatsioonid võivad taotlusi esitada eraldi või koos partneriga. Partnerite

elluviidavad tegevused ja kulud peavad projekti taotluses ja aruannetes kajastuma.

Toetuse saaja vastutab selle eest, et partner täidab kõiki lepingutingimusi.

1.8 AMIF-ist tehtud kulusid ei tohi rahastada muudest allikatest.

1.9 Isikuandmete kogumisel ja töötlemisel peab järgima isikuandmete kaitset

käsitlevaid õigusakte.

1 Toetuslepingu sõlmimise kuupäevad ei mõjuta abikõlblikkuse perioodi. Toetusleping SiM-i ja toetuse saaja vahel

sõlmitakse pärast taotluse heakskiitmist, kuid tegevused võivad olla abikõlblikud ka enne seda (kuid alates 1. jaanuarist

2014. a). Toetuslepingus sätestatakse abikõlblikkuse perioodi algus vajadusel tagasiulatuvalt.

8

2. PROJEKTI KULUSID TÕENDAVAD DOKUMENDID

2.1 Kogu projektiga seonduv dokumentatsioon peab andma lihtsalt ja kiiresti ülevaate

projekti tegevustest.

2.2 Toetuse saaja peab tagama, et väljamaksmise aluseks olevad dokumendid

vastavad nõuetele, projekti raames tehtud kulud ja tegevused on abikõlblikud

ning neid on võimalik kontrollida.

2.3 Projekti kulu tõendavate dokumentide puhul peab jälgima, et need vastaksid

raamatupidamise seaduses sätestatud raamatupidamise algdokumendile esitatud

nõuetele.

2.4 Lisaks peab projekti kulu tõendavatele dokumentidele olema märgitud järgmine teave:

 projekti tunnus (võimalusel märgib dokumendi väljastaja tunnuse dokumendile

enne selle koostamist);

 teave projekti kuludesse arvestatud summade ja nende arvestusmeetodi kohta;

 vajadusel muu lisateave, mis selgitab kulu seotust projektiga.

2.5 VA-le esitatud dokumendid peavad olema identsed nendega, mida säilitatakse toetuse

saaja raamatupidamises, ning aruannetes esitatud andmed peavad ühtima toetuse saaja

raamatupidamise andmetega.

2.6 VA võib küsida toetuse saaja raamatupidamisest väljavõtteid projektiga seotud

tehingute kohta.

2.7 Võõrkeelsete kulu tõendavate dokumentide esitamisel peab toetuse saaja olema valmis

kontrollimise eesmärgil esitama dokumendi tõlke.

2.8 Makseid võib teha ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte pärast

projekti lõpparuande esitamist.

3. TERRITORIAALNE KEHTIVUS

3.1 Toetuse saaja peab projekti tegevustega seotud kulud kandma EL-i liikmesriikide

territooriumil. Tagasipöördumisvaldkonnaga seotud kulud võivad tekkida ka kolmanda

riigi territooriumil.

3.2 Toetuse saaja peab olema Eestis registreeritud2.

4. TULUD JA MITTETULUNDUSLIKKUSE PÕHIMÕTE

4.1 Projektid, mida AMIF-ist toetatakse, peavad olema mittetulunduslikud.

2 Välja arvatud rahvusvaheline organisatsioon

9

4.2 Kui projekti lõppedes ületavad tuluallikad kulusid, vähendatakse vastavalt sellele

AMIF-i ja kaasfinantseeringu eraldist. Kõik projekti tuluallikad peavad olema

kajastatud toetuse saaja raamatupidamises ning olema tuvastatavad ja kontrollitavad.

4.3 Projekti tulud koosnevad kõikidest projektile AMIF-ist, avaliku või erasektori tehtud

rahalisest panusest, sealhulgas toetuse saaja enda panus, ning kõikidest projekti käigus

saadud sissetulekutest. Termin „tulud“ hõlmab projekti abikõlblikkusperioodi jooksul

saadud müügi- ja üüritulusid, tasusid teenuse osutamise eest, registreerimistasusid ja

muid samaväärseid tulusid.

5. HANGETE LÄBIVIIMINE

5.1 Riigihanke tehnilise kirjelduse koostamise ja hanke läbiviimise eest vastutab toetuse

saaja, kes võib kooskõlas RHS-iga hanke läbiviimise volitada teistele isikutele (nt

partner, alltöövõtja). Kui toetuse saajaks on SiM-i haldusala asutus, võib ministeeriumi

otsusel SiM-i valitsemisala riigihangete läbiviimise korra kohaselt toetuse saaja nimel

hankeid läbi viia ka SiM. SiM-i haldusala infotehnoloogiliste hangete läbiviijaks on

üldjuhul Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.

5.2 Hankija on kohustatud korraldama hankemenetluse avatud hankemenetlusena või

piiratud hankemenetlusena, kui RHS-ist ei tulene teisiti. Kogu hankemenetlus peab

olema dokumenteeritud ning hankemenetluse käigus tehtud otsused põhjendatud.

Toetuse saaja tagab, et hangetes ei ole tingimusi, mis kasvõi teoreetiliselt piiravad

võimalike pakkujate ligipääsu hankele3.

5.3 Sobiva menetlusliigi valikul peab hankija (toetuse saaja/partner) hindama ka seda, kas

tegemist on kaitse- ja julgeolekuotstarbelise ostuga.

5.4 Kui hankija ei kasuta avatud või piiratud hankemenetlust, peab muu menetlusliigi valik,

sealhulgas riigihanke erandi kasutamine, olema kirjalikult põhjendatud ning kinnitatud

hanget korraldava asutuse juhi või tema poolt volitatud isiku haldusaktiga.

5.5 Kui hankelepingu sõlmimine või ideekonkursi korraldamine RHSis sätestatud korras

kohustaks hankijat avaldama teavet, mida ta peab riigi oluliste julgeolekuhuvide

vastaseks, või erandi kohaldamine on otseselt vajalik riigi oluliste julgeolekuhuvide

kaitsmiseks tingimusel, et julgeolekuhuve ei saa tagada vähem sekkuvate meetmetega,

kooskõlastatakse erandi läbiviimine siseministri 11.09.2017 käskkirja nr 1-3/88

„Siseministeeriumi valitsemisala riigihangete läbiviimise kord“ punkti 5.3 kohaselt

eelnevalt ministeeriumi välisvahendite valdkonna eest vastutava asekantsleriga.

5.6 Riigihanke erandile tuginemine peab olema piiratud erandlike juhtumitega, üksnes

riigisaladuse olemasolu ei ole piisav põhjendus erandi korras riigihanke läbiviimiseks.

3 Näiteks kohaliku registreeringu nõue, kogemus/esindus/hoolduskeskus mingis regioonis või riigis, konkreetse

standardi või lepingutüübi kogemus või tundmine (nt varasem FIDIC lepingu kogemus), kaubamärgi nimetamine

lisamata „või samaväärne“, keelenõue jms tingimus, mida on võimalik asendada analoogsega või tagada lepingu

sisuline täitmine muul pakkujale sobival viisil.

10

5.7 Kõikide kolmandate isikutega sõlmitud lepingute puhul peab toetuse saaja tagama, et

teine lepingupool kohustub esitama auditeerimis- ja kontrolliasutustele kogu vajaliku

teabe lepingu alusel tehtud tegevuste kohta.

PROJEKTI ABIKÕLBLIKUD KULUD

Projekti abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

Otsesed abikõlblikud kulud on kulud, mis on vajalikud projekti tegevuste

elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks.

Kaudsed abikõlblikud kulud on kulud, mis on tehtud projektis elluviidavate tegevuste

toetamiseks. Kaudsete kulude osakaal nähakse ette projekti eelarves (vt täpsemalt

punkti 7). Kaudseteks kuludeks on kindlaksmääratud protsent projekti otsestest

abikõlblikest kogukuludest..

6. OTSESED ABIKÕLBLIKUD KULUD

6.1 TÖÖJÕUKULUD

6.1.1 Ainult nende isikute tööjõukulud on abikõlblikud, kes on seotud projekti tegevustega

(tegelevad projektis otseselt projekti juhtimise, planeerimise, elluviimise või seirega)

ja kelle tööülesanded ei kuulu üldjuhul nende tavapäraste tööülesannete hulka.

Ametijuhendijärgsed tööülesanded on abikõlblikud juhul, kui projekti rakendamisega

kaasneb kirjalikult tõendatud töökoormuse tõus (vt lisaks punktis 6.1.3 toodud

täpsustust).

6.1.2 Tööjõukulude hulka loetakse:

 projekti personali töötasu, mis on kooskõlas toetuse saaja tavapärase

töötasupoliitikaga ning asutusesisese või keskmise palgatasemega;

 seadusest tulenevad maksud ja maksed töötasudelt, kui toetuse saaja neid tegelikult

maksab. Eelarves ja kuluaruandes peab tööjõukulude kajastamisel eristama

brutotöötasu ja tööandja maksud;

 puhkusetasu proportsionaalselt projektis töötatud aja eest ja vastavalt seaduses

sätestatud korrale;

 teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud

seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga.

6.1.3 Projekti heaks võib töötada töölepingu alusel, avaliku teenistuja ametisse nimetamise

käskkirja või korralduse alusel või teenuse osutamise lepingu alusel. Teenuslepingu

(nt käsundusleping) alusel ei saa täita ametijuhendijärgseid ülesandeid.

6.1.4 Kui projekti heaks töötamise alus on teenuse osutamise leping, peab esitama

üleandmise-vastuvõtmise akti.

6.1.5 Üleandmise-vastuvõtmise akti/tööajatabeli (lisa 1, näidis) peab esitama vaid siis, kui

töötaja või ametnikuga on projekti elluviimiseks sõlmitud leping, milles on sätestatud

tunnitasu. Aktis/tööajatabelis märgitakse tehtud töö ja selleks kulutatud aeg. Kui isik

11

osaleb paralleelselt mitmes projektis, võib märkida eri projektide tööd samas

tööajatabelis eraldi tulpades.

6.1.5.1 Tööajatabeli allkirjastavad isik, kelle tööaega tabel kajastab, ning projektijuht.

Projektijuhi tööajatabeli allkirjastab tema vahetu juht. Allkirjastatud tööajatabel on

töötasu maksmise aluseks.

6.1.6 Projekti jooksul välja teenitud puhkusepäevi ei rahastata pärast abikõlblikkuse

perioodi lõppu. Kui projekti abikõlblikkuse lõpuks ei ole kasutatud puhkust välja

teenitud (st on ette puhatud), loetakse abikõlblikuks vaid proportsionaalselt projekti

heaks töötatud ajaga välja teenitud puhkusetasu (st tasaarveldus toimub

lõpparuandega).

6.1.7 Abikõlbmatud tööjõukulud on:

 töövõimetushüvitis (v.a juhul, kui hüvitist maksab toetuse saaja);

 sünnitushüvitis (v.a juhul, kui hüvitist maksab toetuse saaja);

 pensionile mineku hüvitis;

 muud toetused;

 ajutise töölepingu lõpetamise hüvitis, kui see ei ole lepingus ette nähtud;

 soodustused (nt auto kasutamise ja majutuskulud).

6.1.8 Töö- ja puhkusetasude tõendamiseks peab kuluaruandega esitama:

 töölepingu(te), avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja(de), korraldus(t)e

või teenuse osutamise lepingu(te) koopia(d), mille alusel arvestatakse isiku töötasu

projekti kuludesse;

 tööülesannete kirjelduse;

 töötasuarvestuse dokumendid (nt palgateatis);

 ÜVA/tööajatabeli, kui töötaja või ametnik töötab projektis töölepingu, käskkirja või

korralduse alusel, milles on sätestatud tunnitasu;

 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, kui töötaja või ametnik töötab teenuse

osutamise lepingu alusel;

 puhkusetasu arvestuse;

 maksekorralduse koopiad või arvelduskonto väljavõtte töötasu maksmise ja

maksude tasumise kohta4;

 muud dokumendid.

6.2 SÕIDU- JA LÄHETUSKULUD

6.2.1 Sõidu- ja lähetuskulud on otseste kuludena abikõlblikud üksnes juhul, kui need on

kantud isikute eest, kes osalevad projekti tegevustes ja kelle lähetamine on projekti

elluviimiseks vajalik.

6.2.2 Sõidukulud on abikõlblikud vaid tegelikult kantud kulude alusel, lähtudes

majanduslikult soodsaimast võimalusest maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade

ulatuses.

6.2.3 Ühissõiduki kasutamisel peab kulu tõendama ühissõiduki pileti või kviitungi või muu

dokumendiga.

4 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

12

6.2.4 Isikliku sõiduauto kasutamisel peab lähtuma VV 14.07.2006 määrusest nr 164

„Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta

arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ ja organisatsiooni siseselt kehtestatud

isikliku sõiduauto kasutamise tingimustest. Kui organisatsiooni siseselt ei ole selliseid

tingimusi kehtestatud, võib arvestust pidades lähtuda abikõlblikkuse reeglitega

kehtestatud sõidupäeviku näidisest (lisa 2 või 3).

6.2.5 Lähetuskulud on abikõlblikud tegelike kulude või päevarahade alusel õigusaktides

maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses. Lähetuskulud hõlmavad

üldjuhul majutust, toitlustust, kohalikku transporti, päevaraha ning kindlustust (reisi-

, reisitõrke-, pagasikindlustus). Kui asutusesisene kord näeb ette päevarahade

vähendamise, peab lähtuma asutusesisesest korrast.

6.2.6 Väliseksperdi päevaraha määramisel võetakse aluseks EK kehtestatud Eesti

päevaraha ülemmäärad, olenemata sellest, millisest riigist välisekspert Eestisse tuleb.

Päevaraha hulka arvestatakse majutuse, toitlustuse ja kohaliku transpordiga seotud

kulud. Kui välisekspert ei ööbi Eestis, kuid viibib Eestis rohkem kui kuus tundi, on

lubatud maksta talle päevaraha kuni 50% ettenähtud määrast.

6.2.7 Sõidu- ja lähetuskulude tõendamiseks peab esitama:

 sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (nt volitus);

 sõiduauto kasutamise üle peetava arvestuse, nt sõidupäeviku;

 asutusesiseselt kehtestatud isikliku/asutuse sõiduauto kasutamise ja kulude

kompenseerimise korra;

 hüvitise maksmist tõendava dokumendi (nt tööandja, asutuse juhi, juriidilise isiku

pädeva organi või tema volitatud isiku kirjalik otsus, käskkiri või korraldus);

 koopia kulu tõendavast dokumendist (sõidupilet, kviitung, arve või muu

dokument);

 lähetuse korralduse, kui asutuse sisekord seda ette näeb;

 hinnapäringu ja pakkumused;

 vajadusel lähetuskulude aruande;

 kinnitatud maksekorralduste koopiad või arvelduskonto väljavõtte lähetuskulude

tasumise kohta5.

6.3 SEADMETE OSTMISE, ÜÜRIMISE JA LIISIMISE KULUD

6.3.1 Seadmete (sh transpordivahendite, varustuse ja süsteemide) ostmise, üürimise ja

liisimise kulud on abikõlblikud ainult siis, kui need on projekti rakendamiseks olulise

tähtsusega. Seadmetel peavad olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused

ning need peavad vastama kehtivatele normidele ja standarditele.

6.3.2 Valides liisimise, üürimise ja ostmise vahel, peab alati lähtuma kõige otstarbekamast

võimalusest.

5 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

13

6.3.3 Kui seadmeid soetatakse või kasutatakse paralleelselt erinevate projektide raames,

arvutatakse maksumust (täismaksumus või kulum) protsentuaalselt iga projekti peale

eraldi. Kokku ei tohi erinevate projektide peale seadme maksumus ületada 100%.

6.3.4 Üürimise ja liisimisega seotud kulud on abikõlblikud ainult projekti abikõlblikkuse

perioodil.

6.3.5 Seadmete liisimise lepingu sõlmimise tasu on abikõlblik.

6.3.6 Amortisatsioon:

 seadmed, mis osteti enne projekti algust, kuid mida kasutatakse projekti jaoks, on

abikõlblikud amortisatsiooni alusel. Need kulud ei ole abikõlblikud juhul, kui

seadmed osteti algselt EL-i toetuse eest;

 seadmete väärtus kantakse kuludesse vastavalt toetuse saaja suhtes kohaldatavatele

maksu- ja raamatupidamiseeskirjadele. Arvesse võib võtta ainult projekti kestusele

vastavat eseme tarbimisväärtuse vähenemise osa.

6.3.7 Seadmeid peab kasutama sihtotstarbeliselt projekti eesmärkide saavutamiseks pärast

nende soetamise (nt üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise) kuupäeva

vähemalt:

 kolm aastat või rohkem info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaseadmete puhul

(sealhulgas süsteemid);

 viis aastat või rohkem muud tüüpi seadmete (nt varustus ja transpordivahendid)

puhul.

6.3.8 Toetuse saaja vabaneb sihtotstarbelise kasutamise kohustusest ülalkirjeldatud

punktides nimetatud perioodide jooksul:

 vääramatust jõust tingitud asjaoludel;

 kui mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud toetuse saajalt oodata, et ta

toetuslepingu sõlmimise ajal sihtotstarbelist kasutamist takistava asjaoluga

arvestaks, seda väldiks või takistavat asjaolu või selle tagajärge ületaks.

6.3.9 Kulud selliste igapäevaste kontoriseadmete soetamiseks nagu printer, sülearvuti, faks,

koopiamasin, telefon jne, ei ole otseste kuludena abikõlblikud ning neid käsitatakse

kaudsete kuludena.

6.3.10 Kulude tõendamiseks peab esitama:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 pakkumused;

 lepingu;

 arve või kviitungi;

 üleandmise-vastuvõtmise akti;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõtte arve tasumise

kohta6;

 dokumendi, mis tõendab vara arvele võtmist (kui kohaldub);

 väljavõtte asutuse raamatupidamise sise-eeskirjade kohaldatavatest punktidest

ning amortisatsiooni arvestamise käigu.

6 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

14

6.4 KINNISVARA OSTMISE, EHITAMISE, RENOVEERIMISE VÕI

ÜÜRIMISE KULUD

6.4.1 Kinnisvara ostmise, ehitamise, renoveerimise või üürimise korral peavad kinnisvaral

olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning see peab vastama kehtivatele

normidele ja standarditele.

6.4.2 Kui kinnisvara soetamine on projekti rakendamiseks olulise tähtsusega ning selges

seoses selle eesmärkidega, on juba valminud ehitiste ostmine või kinnisvara ehitamine

abikõlblik kogu- või osamaksumuse või kulumi alusel vastavalt järgmistele

tingimustele:

a) sõltumatult kvalifitseeritud hindajalt või nõuetekohaselt volitatud asutuselt

võetakse tõend, milles kinnitatakse, et ostetava kinnisvara hind ei ületa

turuväärtust ning tõendatakse, et kinnisvara on vastavuses riigisiseste nõuetega,

või täpsustatakse asjaolusid, mis ei ole riigisiseste nõuetega vastavuses ja mida

toetuse saaja kavatseb projekti käigus parandada;

b) kinnisvara ei ole ostetud EL-i toetuse eest enne projekti rakendamise algust;

c) kinnisvara ostmise ja ehitamise korral peab seda vähemalt kümme aastat ja

renoveerimise korral vähemalt viis aastat pärast projekti lõppu kasutama üksnes

projektis loetletud eesmärkide täitmiseks;

d) kulumil põhineva kaasrahastamise korral on abikõlblik üksnes see osa kõnealuste

varade kulumist, mis tekkis selle kasutamise ajal projekti käigus ja varade

tegeliku kasutamise määr projekti huvides. Kulumit arvutatakse vastavalt

riigisisestele raamatupidamiseeskirjadele;

e) kinnisvara üürimise, ostmise, ehitamise ja renoveerimise korral ei tohi selle eest

sihtotstarbelise kasutamise perioodil tulu teenida.

6.4.3 Kinnisvara soetamisel on lisaks objekti maksumusele abikõlblikud omandivahetusega

kaasnevad maksud, riigilõivud, notaritasud, lepingutasud ning muud õigusaktidest

tulenevad kinnisvara soetamisega seotud kulud (v.a maakleritasud).

Muud lisad võivad olla abikõlblikud seadmetena (nt hoone sisustus, projekti

elluviimiseks vajalik inventar jms). Need esemed, mida füüsiliselt ei ole võimalik

ehitisest eemaldada (nt liftid, sisseehitatud konditsioneerid jms), loetakse osaks

kinnisvara maksumusest.

6.4.4 Kinnisvara renoveerimise kulud on rahastamiseks abikõlblikud kogu- või

osamaksumuse või kulumi alusel. Renoveerimiskulude korral kohaldatakse ainult

alapunkti 6.4.2 punktides c, d ja e esitatud tingimusi.

Kulumi arvestamisel lähtutakse selle ELi liikmesriigi reeglitest, kelle territooriumil

kinnisvara asub. Liikmesriigi kolmandates riikides asuvate ehitiste suhtes kehtivad

liikmesriigi amortisatsiooni käsitlevad reeglid.

Lammutamise kulud on abikõlblikud, kui projekti rakendamise eelduseks ja edukaks

elluviimiseks on vajalik olemasoleva hoone (osaline) lammutamine enne uue

ehitamist. Lammutamise kulud peavad kajastuma hinnapakkumuses ja see peab

moodustama osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest.

15

6.4.5 Kinnisvara üürimine on kaasrahastamiseks abikõlblik, kui üürimise ja asjakohase

projekti eesmärgid on selgelt seotud ning järgitakse allpool toodud tingimusi:

 kinnisvara ei ole ostetud ELi toetusega;

 kinnisvara peab kasutama üksnes projekti rakendamiseks. Vastasel juhul on

abikõlblik ainult see osa kuludest, mis vastab projektis kasutatule.

6.4.6 Kinnisvara ostmise, ehitamise, renoveerimise ja üürimise tõendamiseks peab

esitama:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 kinnisvara ostmisel sõltumatu kvalifitseeritud hindaja või volitatud asutuse

väljastatud tõendi;

 pakkumused;

 lepingu;

 arve;

 eseme üleandmise-vastuvõtmise akti;

 ehitus- ja kasutusloa;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõtte arve tasumise

kohta7.

6.5 AVALIKUSTAMISEGA SEOTUD NÕUETEST TULENEVAD KULUD

6.5.1 Kui avalikustamisnõuete täitmisega seotud kulud soovitakse kanda projektist, peab

need projekti eelarves ette nägema.

6.5.2 Kulud, mis on vajalikud EL-i ja SiM-i kaasrahastamisega seotud avalikustamise

nõuete täitmiseks, näiteks EL-i ja SiM-i logode kasutamisega seotud kulud,

kaasrahastamist tähistava tahvli tootmine ja paigaldamine, on abikõlblikud otseste

kuludena.

6.5.3 VA leevendab avalikustamise nõudeid, kui projektiga seotud teave on seadusest

tulenevalt piiratud selle konfidentsiaalse iseloomu tõttu, eelkõige seoses julgeoleku,

avaliku korra, kriminaaluurimiste ja isikuandmete kaitsega.

6.5.4 Täpsemad avalikustamise, läbipaistvuse tagamise ja info levitamisega seotud

kohustused sätestatakse toetuslepingus.

6.5.5 Avalikustamise kulude tõendamiseks peab esitama:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 pakkumused;

 lepingu;

 arve;

 üleandmis-vastuvõtmisakti;

 foto avalikustamise nõuete täitmisest;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõtte arve tasumise

kohta8.

7 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi haldusala asutus. 8 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi haldusala asutus.

16

6.6 TOETUSE SIHTRÜHMAGA SEOTUD KULUD

6.6.1 AMIF jaguneb kolmeks valdkonnaks (varjupaik, integratsioon ja tagasipöördumine/-

saatmine), millel on erinevad sihtrühmad.

6.6.1.1 Euroopa ühise varjupaigasüsteemi valdkonna tegevuste sihtrühma

kuuluvad:

 pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundiga isikud direktiivi

2011/95/EL tähenduses;

 isikud, kes taotlevad ühte eelmises punktis nimetatud rahvusvahelise

kaitse vormidest ning kelle kohta ei ole veel tehtud lõplikku otsust;

 ajutise kaitse seisundiga isikud nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ

tähenduses;

 isikud, kes on või on olnud ümberasustatud või mõnest liikmesriigist üle

viidud/ümberpaigutatud.

6.6.1.2 Integratsioonivaldkonna tegevuste sihtrühma kuuluvad:

 kolmandate riikide kodanikud, kes elavad liikmesriigis seaduslikult;

 kolmandate riikide kodanikud, kes on saamas õigust liikmesriigis

seaduslikult elada.

6.6.1.3 Tagasipöördumise/-saatmise valdkonna tegevuste sihtrühma kuuluvad:

 kolmandate riikide kodanikud, kes ei ole veel saanud lõplikku eitavat

vastust oma taotlusele liikmesriigis viibida, seaduslikku elukohta omada

ja/või saada liikmesriigis rahvusvaheline kaitse ning kes võivad otsustada

kasutada vabatahtlikku tagasipöördumist;

 kolmandate riikide kodanikud, kellel on õigus liikmesriigis viibida,

seaduslikku elukohta omada ja/või saada rahvusvaheline kaitse direktiivi

2011/95/EL tähenduses või ajutine kaitse direktiivi 2001/55/EÜ

tähenduses ning kes on otsustanud kasutada vabatahtlikku

tagasipöördumist;

 kolmandate riikide kodanikud, kes viibivad liikmesriigis ega vasta enam

liikmesriiki sisenemise ja/või seal viibimise tingimustele, sealhulgas

kolmandate riikide kodanikud, kelle väljasaatmine on edasi lükatud

vastavalt direktiivi 2008/115 EÜ artiklile 9 ja artikli 14 lõikele 1.

6.6.2 Haavatavate isikute hulka kuuluvad vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

16.12.2008 direktiivile 2008/115/EÜ alaealised, saatjata alaealised, puudega

inimesed, eakad, rasedad, alaealiste lastega üksikvanemad ning piinamise,

vägistamise või muu raske psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks

langenud isikud.

6.6.3 Kolmandasse riiki tagasipöördumist toetavad tegevused (nt koolitus- ja tööhõivealane

abi, taasintegreerumisega seotud lühiajalised tegevused ja tagasipöördumisjärgne abi)

ei tohi kesta kauem kui 12 kuud pärast seda, kui kolmanda riigi kodanik on sihtriiki

tagasi pöördunud.

6.6.4 Kui tagasipöördujale antakse rahalist toetust, peab selle maksma välja pärast

tagasipöördumist.

17

6.6.5 Tagasi peab pöörduma kolmandasse riiki, kuid transiit võib toimuda EL-i liikmesriigi

kaudu.

6.6.6 Toetuse sihtrühmaga seotud kulude tõendamiseks peab esitama:

 teabe ja tõendusmaterjali, mille põhjal saab tuvastada, et isik kuulub abikõlblikku

sihtrühma (nt koopia isikut tõendavast dokumendist, osalejate allkirjaleht);

 tõendusmaterjali (nt arved ja kviitungid) isikutele osutatud abi ja teenuse kohta.

Osalejate nimekirjadel peab olema isiku ees- ja perekonnanimi (täisnimi) ning osaleja

allkiri.

Tagasipöördumise valdkonna tegevuste sihtrühmaga seotud kulude tõendamiseks peab

täiendavalt esitama:

 otsuse tagasipöördumise kohta, milles on kirjas tagasipöörduja nimi;

 teabe ja tõendusmaterjali (nt lahkumisettekirjutused vms) selle kohta, et isik

kuulub sihtrühma;

 teabe abi saavate tagasipöördujate kohta, et oleks võimalik piisavalt tuvastada neid

isikuid ja nende kodumaale tagasipöördumise kuupäeva ja asjaolu, et need isikud

on abi saanud;

 tõendusmaterjali antud toetuse kohta (nt arved ja kviitungid);

 ühekordsete väljamaksete puhul tõendid selle kohta, et need isikud on nimetatud

abi saanud;

 tagasipöörduja lennupileti (sh elektrooniline pilet);

 kirjaliku kinnituse tagasipöördumise tegeliku toimumise kohta.

7. KAUDSED ABIKÕLBLIKUD KULUD

7.1 Projekti kaudsed abikõlblikud kulud on kulud, mida ei ole võimalik määratleda

projekti rakendamisega otseselt seotud kuludena, kuid toetavad projekti tegevuste

elluviimist. Kaudsed kulud on nt kontorivarustuse ja -tarvete, külaliste

vastuvõtmisega ja teenustega [sh sideteenused, post, kontori koristamine,

kommunaalkulud, töötajate koolitus (v.a, kui koolitus on projekti peamine eesmärk),

personaliotsing jms] kaasnevad kulud.

7.2 Kaudsed kulud võivad olla maksimaalselt 7% otseste abikõlblike kulude

kogusummast. Kaudsete kulude osakaal määratakse toetuslepingus. Kui projekti

lõpparuandes esitatud otsesed kulud vähenevad, peab proportsionaalselt vähendama

ka kaudseid kulusid.

7.3 Organisatsioonid, mis saavad tegevustoetust ELi eelarvest, ei või lisada kaudseid

kulusid projekti eelarvesse.

7.4 Kaudsed kulud hoitakse minimaalsed ja need ei tohi kajastuda projekti eelarves

samaaegselt ühegi otsese kulu real. Taotleja planeerib projekti eelarvesse kaudsetele

kuludele kavandatud summa, eraldi kuluartikleid välja tooma ei pea. Täpsema teabe

kaudsete kulude kohta esitab taotleja toetuse taotluses.

18

7.5 Kaudsete kulude hulka ei saa arvata abikõlbmatuid kulusid. Kaudseid kulusid

tõendavaid dokumente ei pea aruandlusega esitama, kuid toetuse saaja peab neid

säilitama toetuslepingus sätestatud perioodi jooksul, kuna neid võidakse kontrollida.

8. ABIKÕLBMATUD KULUD

8.1 Abikõlbmatud on muu hulgas järgmised kulud:

 käibemaks (v.a juhul, kui toetuse saaja on selle tegelikult ja lõplikult tasunud ning

saab tõendada, et ta ei saa seda tagasi)9;

 hoonestamata maa ostmine;

 hoonestatud maa ostu summa, mis ületab 10% projekti abikõlblikest kogukuludest;

 kasum kapitalilt;

 võlg ja võlateenindamise tasud, intressid, viivised;

 eraldised kahjudeks või tulevasteks kohustusteks;

 trahvid, rahalised karistused, kohtukulud;

 toetuse saaja deklareeritud ja mõne muu EL-i, välisabi või riigieelarvest toetust

saava projekti või programmi raames kaetud kulud;

 kindlustusmaksed (v.a kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-, tööandja

vastutuskindlustusmaksed ja töötasuga kaasnevad kindlustusmaksed);

 projekti rakendamises osalevate ametnike/töötajate tööjõukulude osa, mis ei ole

seotud AMIF-i rakendamisega;

 tööjõukulud, kui nad täidavad ülesandeid, mis on nende igapäevased tööülesanded;

 organisatsiooni juhtimisega seonduv tööjõukulu;

 hüvitised (v.a seaduslikud haigushüvitised, mida kannab tööandja ja mida

sotsiaalkindlustusskeem ei tagasta);

 vahendajate või konsultantide alltöövõtt, mille puhul määratakse tasu protsendina

projekti kogukuludest (v.a juhul, kui toetuse saaja põhjendab selle maksmist töö

või osutatud teenuste tegeliku väärtusega);

 mitterahalised sissemaksed;

 muud abikõlblikkuse reeglitega vastuolus tehtud kulutused, sealhulgas

ülemäärased ja ebamõistlikud kulutused, üksnes projekti töötajate meelelahutusele

tehtud kulutused [mõistlikud kulud külaliste ühisüritustel, mis on projekti käigus

õigustatud (nt projekti lõpu tähistamine, juhtrühma koosolekud jms), on lubatud].

9. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE JA KONTROLLIMINE

9.1 Dokumente säilitatakse vastavalt toetuse saaja sisemisele korrale kas paberkujul või

digitaalselt. Säilitatud dokumentide põhjal peab olema võimalik tuvastada kulu

abikõlblikkust.

9.2 Toetuse saaja peab toetuslepingus sätestatud tähtaja lõpuni säilitama ja

kontrollorganitele kättesaadavaks tegema kõik projektiga seotud dokumendid,

eelkõige:

 raamatupidamise sise-eeskirjad ja asjaajamise kord;

 projekti raamatupidamise väljavõte;

9 Maksu- ja Tolliameti tõend

19

 tööjõukuludega seotud dokumendid, sealhulgas lepingud, palgaarvestuse

dokumendid, tööajatabelid, puhkusetasude arvestamise käskkirjad, korraldused

jms;

 teenuste osutamist, tööde tegemist või asjade ostmist tõendavad dokumendid,

sealhulgas lepingud, üleandmis-vastuvõtmisaktid, teenuseosutaja, tööde teostaja

või tarnija esitatud arved ja saatelehed jms;

 väljamakseid tõendavad dokumendid, sealhulgas maksekorralduste koopiad,

arvelduskonto väljavõtted;

 hangetega seotud dokumendid, sealhulgas hankedokumentatsioon, lepingud, aktid

jms;

 tegevusi tõendavad dokumendid, sealhulgas üritusel osalejate allkirjadega

nimekirjad, koolituste ja seminaride materjalid, koosolekute protokollid ja memod

jms;

 sihtrühma tõendamisega seotud dokumendid (nt isikut tõendava dokumendi

koopia, ümberasustatud või –paigutatud isiku toimik, muu tõendusmaterjal, mille

põhjal saab tuvastada, et isik kuulub abikõlblikku sihtrühma, ning isikutele

osutatud abi ja teenuse kohta);

 projektiga seotud dokumentatsioon (toetuse taotlus, taotluse rahuldamise otsus,

maksetaotlused, haldusotsus, toetusleping, aruanded, koosolekute protokollid,

memod);

 projektiga seotud oluline kirjavahetus;

 muud dokumendid.

9.3 Toetuse saaja ja partnerid peavad võimaldama VA-l, AA-l ning nende volitatud

isikutel ja asutustel ning EK-l, Euroopa Kontrollikojal, Euroopa Pettustevastasel

Ametil või nende volitatud isikutel ja asutustel kontrollida toetuse kasutamisega

seotud dokumente ja projekti tegevusi ning tulemusi projekti toimumise ajal ning

seitsme aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva.

9.4 Kui auditi või mõne muu kontrolli käigus ilmneb, et toetuse saajal puudub kulu

tõendav dokumentatsioon, loetakse see kulu abikõlbmatuks. Puudulikult vormistatud

dokumentide korral võib kontrollija tunnistada nendega seotud kulud

abikõlbmatuteks. Väiksemate vigade puhul aktsepteeritakse arvetele lisatud selgitusi

või õiendeid. Kui VA tunnistab projekti jooksul või pärast projekti toetuse saaja poolt

abikõlblikuna deklareeritud kulud abikõlbmatuks, peab toetuse saaja tegema

raamatupidamises paranduse.

9.5 Kui pärast lõpparuande kinnitamist avastatakse kontrollide käigus rikkumine,

esitatakse toetuse saajale toetuse ja kaasfinantseeringu tagasinõudmise otsus. Sellisel

juhul pikeneb dokumentide säilitamise kohustus vähemalt seitse aastat alates päevast,

mil toetuse saaja tagastab toetuse ja kaasfinantseeringu SiM-ile.

9.6 Toetuse saaja vastutab partnerite projektiga seotud dokumentide säilitamise

eest.

20

LISA 1. Tööajatabeli/üleandmise-vastuvõtmise akti näidis

Tööajatabel/Üleandmise-vastuvõtmise akt

Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi:

Kuupäev Töö kirjeldus Projektiga projekti tunnus seonduv töö (tundi)

KOKKU

Töötunnid kokku

Kinnitan, et tabelis esitatud andmed on õiged ning ülalnimetatud tööd ja tegevused on nõuetekohaselt tehtud. Allkiri: Kuupäev: Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi:

Kinnitan, et ülalnimetatud tööd ja tegevused on käsundiandja poolt kontrollitud ning vastu võetud10. Projektijuht või vahetu juht / Allkirjaõiguslik isik11. Allkiri: Kuupäev: Ees- ja perekonnanimi:

10 Kursiivis tekst lisada ainult käsunduslepingu üleandmise-vastuvõtmise aktile. 11 Tööajatabeli allkirjastavad isik, kelle tööaega tabel kajastab, ning projektijuht (projekti rakendamise eest vastutav isik).

Projektijuhi tööajatabeli allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik. Üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastab

teenuse osutamise lepingus nimetatud allkirjaõiguslik isik.

21

LISA 2. Sõidupäeviku näidis 1

SÕIDUPÄEVIK Asutuse nimi:

Sõiduki omanik:

Sõiduki registreerimisnumber:

Sõiduki kasutaja nimi:

Projekti pealkiri või tunnus:

Kuupäev Sõidu sihtkoht ja eesmärk

Hodomeeter Teekonna pikkus

(km) Algnäit Lõppnäit

Teekonna pikkus kokku (km):

1 km hind* (EUR):

Kogukulu (EUR):

Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged. Koostaja nimi, amet.

Kuupäev Allkiri

Projektijuht või vahetu juht12 Kuupäev Allkiri

* Kuni 0,3 eurot või vastavalt asutusesisesele korrale .

12 Projektijuhi sõidupäeviku allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik.

22

LISA 3. Sõidupäeviku näidis 2

Sõidupäevik (keskmise kütusekulu põhine)

Asutuse nimi:

Sõiduki omanik:

Sõiduki registreerimisnumber:

Sõiduki kasutaja nimi:

Projekti pealkiri või tunnus:

Keskmine kütusekulu 100 km kohta:

Kuupäev Sõidu sihtkoht ja eesmärk

Hodomeeter Kütuse

liitri hind

Teekonna pikkus (km)

Kokku* Algnäit Lõppnäit

0

0

0

0

0

0

Sõidukulu kokku 0

Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged. Koostaja nimi, amet

Kuupäev Allkiri

Projektijuht või vahetu juht13 Kuupäev Allkiri

* läbitud teekond/(keskmine kütusekulu 100 km kohta x kütuse liitri hind)

13 Projektijuhi sõidupäeviku allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik.

KÄSKKIRI

24.04.2019 nr 1-3/39

Siseministeeriumi protseduurireeglid

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

vahendite kasutamiseks

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi

põhimäärus“ § 23 lõike 2 punktide 2 ja 7 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse

13. novembri 2014. a korraldusega nr 482 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning

Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse määramine“.

I RAKENDAMISE ÜLDINE KORRALDUS

1. Üldsätted

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond [edaspidi ka AMIF (Asylum, Migration and

Integration Fund) või fond] asutati 16. aprillil 2014. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) nr 516/2014. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2014. a korraldusele

nr 482 on AMIF-i rakendamise eest määratud vastutavaks asutuseks Siseministeerium ja

fondide auditeerimisasutuseks Siseministeeriumi siseauditi osakond. Vabariigi Valitsuse

31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 36 lõike 20 ja kantsleri

8. jaanuari 2018. a käskkirjaga nr 1-5/9 kinnitatud välisvahendite osakonna põhimääruse

p 2.2.2 kohaselt täidab vastutava asutuse ülesandeid välisvahendite osakond.

Siseministeeriumi protseduurireeglite Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendite

kasutamiseks perioodil 2014–2020 (edaspidi protseduurireeglid) eesmärk on sätestada

vastutava asutuse tööprotsessid ja tegevused AMIF-i rakendamiseks. Eri protsesside puhul on

kirjeldusse kaasatud teised fondi haldamisega tegelevad asutused ja üksused.

Protseduurireeglid ei asenda olemasolevaid valdkondlikke riigisiseseid ega EL-i õigusakte ning

juhendmaterjale. Teemade käsitlemisel, mis protseduurireeglites ei ole reguleeritud või ei ole

reguleeritud piisava detailsusega, võetakse aluseks fondi reguleerivad EL-i õigusaktid ning

vastavad riigisisesed õigusaktid.

2. Kasutatavad lühendid

AA Auditeerimisasutus

AMIF Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

DHS SiM-i dokumendihaldussüsteem

EK Euroopa Komisjon

EL Euroopa Liit

JK Järelevalvekomisjon

KRPO SiM-i kodakondsus- ja rändepoliitika osakond

OLAF Euroopa Pettustevastane Amet

RHO SiM-i rahandusosakond

RHS Riigihangete seadus

RM Rahandusministeerium

RTK Riigi Tugiteenuste Keskus

SAO SiM-i siseauditi osakond

SAP SiM-i raamatupidamisarvestuse pidamiseks kasutatav majandustarkvara

SAP BO Rahandusministeeriumi aruandluskeskkond SAP Business Object

SiM Siseministeerium

VA Vastutav asutus

VHO SiM-i varahaldusosakond

VV Vabariigi Valitsus

VVO SiM-i välisvahendite osakond

ÕO SiM-i õigusosakond

3. Kasutatavad mõisted

Abikõlblik kulu AMIF-i abikõlblikkuse reeglites (lisa 1) nimetatud kulu, mis on

kooskõlas riigisiseste ja EL-i õigusaktidega, sh horisontaalse

määrusega.

Abikõlblikkuse

periood

Toetuslepingus sätestatud rahaliste vahendite kasutamise alguse ja

lõpptähtaja vaheline periood. Ajavahemik, mille jooksul peab

projekti abikõlblik kulu olema tekkinud ja tegevused ellu viidud (so

tööd tehtud, teenused osutatud ja tooted tarnitud). Kulu tõendav

dokument peab olema väljastatud abikõlblikkuse perioodi jooksul.

Makseid võib teha ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid

mitte pärast projekti lõpparuande esitamist.

AMIF-i riikliku programmi abikõlblikkuse periood kestab

1. jaanuarist 2014. a kuni 31. detsembrini 2022. a (st toetuse saaja

kulud peavad olema tekkinud nimetatud ajavahemikul; VA-l on

õigus kulusid katta perioodil 1. jaanuarist 2014. a kuni 30. juunini

2023. a).

Auditeerimisasutus VV 13. novembri 2014. a korraldusega nr 482 on AMIF-i AA-ks

määratud SAO. AA on teistest osalevatest struktuuriüksustest

sõltumatu.

Eelarveaasta EK-le raamatupidamise aastaaruannete esitamise aluseks olev

periood, mis algab 16.10.N-1 ja lõpeb 15.10.N.

Erimäärus

(põhiõigusakt)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL) nr

516/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning

tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr

573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ

(ELT L 150, 20.05.2014, lk 168–194).

Horisontaalne määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL) nr

514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise

ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes

kohaldatavad üldsätted (ELT L 150, 20.05.2014, lk 112–142).

Juhtrühm Horisontaalse määruse artikli 13 lõike 4 alusel moodustatud riikliku

programmi elluviimise üle järelevalvet tegev organ, mille ülesanne

on analüüsida programmi rakendamist ja eesmärkide saavutamiseks

tehtud edusamme. Juhtrühma töökord kehtestatakse ja selle liikmed

määratakse siseministri käskkirjaga.

Kaasfinantseering Eesti riigi eelarvest eraldatav sihtotstarbeline rahaline toetus, mis on

minimaalselt 25% projekti maksumusest.

Kontrolljälg Toetuse kasutamisel tehtud otsuseid ja tehinguid tõendav

dokumentatsioon. Elektroonilise menetluse korral peab kontrolljälje

arhiveerima elektroonilist taasesitamist võimaldaval viisil.

Kuluartikkel Projekti eelarve kululiigi alajaotus (nt tööjõukulude puhul

projektijuhi töötasu, raamatupidaja töötasu, maksud jne).

Kulu tõendav

dokument

Majandustehingut kinnitav dokument, mis vastab raamatupidamise

seaduses nimetatud algdokumendi nõuetele ning palgaarvestuse

puhul palgaarvestust tõendav väljavõte (nt palgaleht).

Kululiik Projekti eelarve põhijaotus (nt tööjõukulud, sõidu- ja lähetuskulud

jne), mis jaguneb omakorda kuluartikliteks.

Omafinantseering Toetuse saaja või teiste projektis osalevate partnerite rahaline panus

projekti. Omafinantseeringu hulka arvestatakse ainult toetuse saaja

või teiste projektis osalevate partnerite tehtavad abikõlblikud kulud.

Partner Toetuse taotluses nimetatud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku

omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb

projekti rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud.

Projekt Kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja ajavahemiku jooksul

elluviidav tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate

kulude hüvitamiseks toetust taotletakse ja kasutatakse.

Projekti tunnus VA määratud unikaalne projekti number (nt AMIF2016-1).

Riiklik programm EK ja VV heaks kiidetud AMIF-i vahendite kasutamise strateegiline

dokument, mille alusel kavandatakse ja viiakse ellu tegevusi. Leitav

www.amif.ee.

Rikkumine EL-i või riigisisese õigusakti mistahes sätte rikkumine tegevuse või

tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või võib kahjustada EL-i

üldeelarvet põhjendamatu kulu tõttu.

SFC2014 Infosüsteem, mille kaudu toimub infovahetus ja aruandlus Euroopa

Komisjoniga.

Sihtrühm Isikud, kellele toetatavad tegevused on suunatud ning kes on

sihtrühmana erimääruses nimetatud.

Teenistuja Ametnik, töötaja ja võlaõigusliku lepingu alusel töötav isik.

Tehniline abi VA ja AA ülesannete täitmiseks eraldatavad vahendid.

Toetus Rahaline abi, mis koosneb Eesti riigile antavast EL-i toetusest ja

kaasfinantseeringust.

Toetuse saaja Taotleja, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud ning kellega

on sõlmitud toetusleping.

Toetuse taotleja Toetuse taotlejateks võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised

isikud, eraõiguslikud juriidilised isikud, valitsusasutused,

valitsusasutuste hallatavad asutused või rahvusvahelised

organisatsioonid, kelle põhitegevused toetavad projektis

kavandatud tegevusi.

Toetusleping VA ja toetuse saaja vahel sõlmitud leping toetuse kasutamiseks,

eesmärgiga viia ellu taotluses toodud tegevused.

Vastutav asutus Vastavalt VV 13. novembri 2014. a korraldusele nr 482 on AMIF-i

VA SiM. SiM-i põhimääruse kohaselt täidab AMIF-i rakendamisel

VA peamisi ülesandeid VVO. Lisaks osaleb vastutava asutuse

ülesannete täitmisel RHO.

4. Õiguslik raamistik

4.1. Komisjoni teatis riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu

suhtes (EMPs kohaldatav tekst) 2009/C 257/01;

4.2. Komisjoni teatis Euroopa Liidu raamistik riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste

eest makstava hüvitisena (2011) (EMPs kohaldatav tekst) (2012/C 8/03);

4.3. Komisjoni otsus, 20. detsember 2011. a, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106

lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele

ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes;

4.4. Komisjoni teatis Euroopa riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi

pakkuvate teenuste osutamise eest makstava hüvitise suhtes (EMPs kohaldatav tekst)

(2012/C 8/02);

4.5. Komisjoni määrus (EL) nr 360/2012, 25. aprill 2012. a, Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid

osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (EMPs kohaldatav tekst);

4.6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus nr 516/2014, millega luuakse

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ

ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja

nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ (edaspidi erimäärus);

4.7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus nr 514/2014, millega

sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö,

kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi

suhtes kohaldatavad üldsätted (edaspidi horisontaalne määrus);

4.8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679 füüsiliste

isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning

direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus);

4.9. Komisjoni 25. juuli 2014. a delegeeritud määrus nr 2014/1042, millega täiendatakse

määrust (EL) nr 514/2014 seoses vastutavate asutuste määramise, nende juhtimis- ja

kontrollialaste ülesannete ning auditeerimisasutuste seisundi ja kohustustega;

4.10. Komisjoni 30. juuli 2014. a delegeeritud määrus nr 2014/1048, millega kehtestatakse

avalikkusele suunatud teavitamise ja avalikustamise meetmed ning toetuse saajate

teavitamise meetmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL)

nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning

politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje

rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted;

4.11. Komisjoni 16. mai 2018. a delegeeritud määrus nr 2018/2857 millega muudetakse

komisjoni 25. juuli 2014. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1042/2014, millega

täiendatakse määrust (EL) nr 514/2014 seoses vastutavate asutuste määramise, nende

juhtimis- ja kontrollialaste ülesannete ning auditeerimisasutuste seisundi ja kohustustega;

4.12. Komisjoni 24. juuli 2014. a rakendusmäärus (EL) nr 799/2014, millega määratakse

kindlaks rakendamise aasta- ja lõpparuande näidised vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusele (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu

võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted;

4.13. Komisjoni 24. juuli 2014. a rakendusmäärus nr 801/2014, millega kehtestatakse liidu

ümberasustamisprogrammile Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi raames

vahendite eraldamise mehhanismi ajakava ja muud rakendustingimused;

4.14. Komisjoni 24. juuli 2014. a rakendusmäärus (EL) nr 802/2014, millega määratakse

kindlaks riiklike programmide näidised ning komisjoni ja liikmesriikide vahelise

elektroonilise andmevahetussüsteemi tingimused vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusele (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu

võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted;

4.15. Komisjoni 30. juuli 2014. a rakendusmäärus (EL) nr 1049/2014 teavitamise ja

avalikustamise meetmete tehniliste omaduste kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 16. aprilli 2014. a määrusele nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle

vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted;

4.16. Komisjoni 2. märtsi 2015. a rakendusmäärus nr 377/2015, millega määratakse kindlaks

aastabilansimakse tasumiseks vajalike dokumentide vormid vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle

vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted;

4.17. Komisjoni 2. märtsi 2015. a rakendusmäärus nr 378/2015, milles sätestatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 514/2014 rakenduseeskirjad seoses

raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrolli korra ja rakendusaktidega vastavuse

kontrolli korra rakendamisega;

4.18. Komisjoni 29. mai 2015. a rakendusmäärus nr 840/2015, vastutavate asutuste tehtavate

kontrollide kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 514/2014,

millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö,

kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi

suhtes kohaldatavad üldsätted;

4.19. Komisjoni 8. juuli 2015. a delegeeritud määrus nr 1973/2015, millega täiendatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 514/2014 erisätetega, mis käsitlevad

eeskirjade eiramisest teatamist seoses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondiga ning

politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje

rahastamisvahendiga;

4.20. Komisjoni 8. juuli 2015. a rakendusmäärus nr 1977/2015, millega nähakse kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 514/2014 ette eeskirjade eiramist

käsitlevate aruannete esitamise sagedus ja aruandluse vorm seoses Varjupaiga-, Rände-

ja Integratsioonifondiga ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu

võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendiga;

4.21. Komisjoni 18. detsembri 2013. a määrus nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes;

4.22. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 17. detsembri 2013. a määrus nr (EL)

1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa

Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette

üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu

määrus (EÜ) nr 1083/2006;

4.23. Nõukogu 13. juuli 2015. a määrus nr (EL) 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide

suhtes (kodifitseeritud tekst) (EMPs kohaldatav tekst);

4.24. Nõukogu 13. juuli 2015. a määrus nr (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse

üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks

(EMPs kohaldatav tekst);

4.25. Komisjoni 17. juuni 2014. a määrus nr (EL) 651/2014 ELi aluslepingute artiklite 107 ja

108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks

(EMPs kohaldatav tekst);

4.26. Komisjoni määrus (EL) 2015/2282, 27. november 2015. a, millega muudetakse määrust

(EÜ) nr 794/2004 riigiabiteatiste vormide ja teabelehtede suhtes (EMPs kohaldatav

tekst);

4.27. Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1

tähenduses (2016/C 262/01);

4.28. Komisjoni määrus (EL) 2017/1084, 14. juuni 2017. a, millega muudetakse määrust (EL)

nr 651/2014 sadama- ja lennujaamataristule antava abi, kultuuri edendamiseks ja

kultuuripärandi säilitamiseks antavast abist teavitamise künnise, spordi- ja

mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antava abi ja äärepoolseimaid piirkondi

käsitlevate regionaalse tegevusabi kavade osas ning millega muudetakse määrust (EL) nr

702/2014 abikõlblike kulude arvutamise osas (EMPs kohaldatav tekst);

4.29. VV 13. novembri 2014. a korraldus nr 482 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse määramine“;

4.30. AMIF-i riiklik programm aastateks 2014–2020;

4.31. avaliku teabe seadus;

4.32. avaliku teenistuse seadus;

4.33. haldusmenetluse seadus;

4.34. isikuandmete kaitse seadus;

4.35. konkurentsiseadus;

4.36. raamatupidamise seadus;

4.37. riigieelarve seadus;

4.38. riigihangete seadus;

4.39. riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus;

4.40. töölepingu seadus;

4.41. võlaõigusseadus;

4.42. VV 31. mai 2012. a määrus nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus”;

4.43. VV 22. detsembri 2006. a määrus nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise

ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused

ja kord” (edaspidi tagasinõudmise ja tagasimaksete määrus);

4.44. rahandusministri 11. detsembri 2003. a määrus nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse

ja -aruandluse juhend”;

4.45. SiM-i teenistuskohtade koosseis;

4.46. SiM-i valitsemisala raamatupidamise sise-eeskiri;

4.47. SiM-i raamatupidamisarvestuse protseduurireeglistik ja eelarvestamise kord;

4.48. SiM-i info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenustele ja infosüsteemidele

juurdepääsude taotlemise ja haldamise kord;

4.49. SiM-i palgajuhend;

4.50. SiM-i asjaajamiskord;

4.51. SiM-i teabe liigitusskeem;

4.52. SiM-i riigihangete läbiviimise kord;

4.53. SiM-i valitsemisala riigihangete läbiviimise kord;

4.54. SiM-i osakondade põhimäärused;

4.55. AMIF-i haldamisega tegelevate teenistujate ametijuhendid ja töölepingud;

4.56. SiM-i ja tema valitsemisala asutuste kohtuasjade ja muude õiguslike vaidluste

menetlemise kord.

5. AMIF-i riikliku programmi haldamine 5.1. Kirjavahetus ja dokumentide säilitamine:

5.1.1. AMIF-iga seotud kirjavahetuse säilitamise eest vastutavad VA ja AA.

5.1.2. AMIF-i rakendamist kajastav kirjavahetus säilitatakse süstematiseeritult

elektroonilist taasesitamist võimaldavas vormis SiM-i võrgukettal, toimikutes,

EK infosüsteemis SFC2014 ja/või SiM-i dokumendihaldussüsteemis (edaspidi ka

DHS).

5.1.3. AMIF-i rakendamisse kaasatud SiM-i struktuuriüksused tagavad AMIF-iga

seotud dokumentatsiooni säilitamise vastavalt arhiiviseaduses ja asutusesiseses

asjaajamiskorras ning dokumentide loetelus sätestatule.

5.1.4. Dokumente säilitatakse seitse aastat alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu

kuupäevast. Kui pärast projekti lõppu avastatakse rikkumine, pikeneb

dokumentide säilitusaeg seitse aastat alates päevast, mil toetuse saaja tagastab

toetuse ja kaasfinantseeringu SiM-ile. Nimetatud perioodi jooksul peab toetuse

saaja tagama kontrollivatele organitele (EK, Euroopa Kontrollikoda,

Riigikontroll, OLAF ja teised õigustatud huvi omavad asutused) ligipääsu

dokumentidele.

5.2. Avalikustamine ja teavitamine:

5.2.1. VVO vastutab AMIF-i üldise info avalikustamise eest ja tagab juurdepääsu

dokumentidele vastavalt avaliku teabe seadusele ning informeerib avalikkust

SiM- i kodulehel AMIF-i rakendamisest;

5.2.2. SiM-i kodulehel avalikustatakse:

5.2.2.1. AMIF-i reguleerivad õigusaktid;

5.2.2.2. AMIF-i riiklik programm;

5.2.2.3. avalike taotlusvoorude teave, juhised ja vormid;

5.2.2.4. toetuse saajad, rahastatud projektide nimetused ning antud EL-i ja

kaasfinantseeringu suurused;

5.2.2.5. EK-le esitatavad hindamise vahearuanne ja järelhindamise aruanne,

välja arvatud osas, kui teave on piiratud selle konfidentsiaalse iseloomu

tõttu, eelkõige seoses julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimise ja

isikuandmete kaitsega.

6. SiM-i struktuuriüksuste tegevused AMIF-i rakendamisel

6.1. Siseministri pädevuses on:

6.1.1 AMIF-i rakendamise protseduurireeglite kinnitamine;

6.1.2 riikliku programmi kavandi esitamine VV-le;

6.1.3 avaliku taotlusvooru välja kuulutamine toetuse taotlemiseks AMIF-ist;

6.1.4 AMIF-i juhtrühma moodustamine.

6.2. Kantsleri pädevuses on:

6.2.1. EK-le esitatava riikliku programmi kavandi kinnitamine;

6.2.2. taotlusvooru hindamiskomisjoni moodustamine.

6.2.3. toetuse taotluse rahastamise, osalise rahastamise või mitterahastamise otsuse

kinnitamine hindamiskomisjoni ettepaneku alusel;

6.2.4. toetuse tagasinõudmise otsuse ja toetuse osade kaupa tagasimaksmise

võimaldamise otsuse allkirjastamine;

6.3. Välisvahendite valdkonna eest vastutava asekantsleri pädevuses on:

6.3.1. EK-le esitatava riikliku programmi kooskõlastamine;

6.3.2. toetuslepingute ja nende muudatuste allkirjastamine;

6.3.3. AMIF-i juhtrühma juhtimine;

6.3.4. maksetaotluste ja aruannete heakskiitmine või osaline heakskiitmine;

6.3.5. toetuse tagasinõudmise otsuse ja vajadusel toetuse tagasimaksmise ajatamise

otsuse kooskõlastamine;

6.3.6. EK-le esitatavate aruannete ja maksetaotluste kinnitamine;

6.3.7. taotluse vormilistele ja abikõlblikkuse nõuetele mittevastavaks tunnistamise

otsuse allkirjastamine;

6.3.8. piiratud ning otsetoetuse taotlusvooru välja kuulutamine.

6.4. Välisvahendite valdkonna eest vastutava asekantsleri puudumisel täidab tema ülesandeid

AMIF-i rakendamisel infohaldusosakonna juhataja.

6.5. Välisvahendite osakonna pädevuses on:

6.5.1. AMIF-i rakendamine, sh riikliku programmi ja aastatööplaani koostamine ning

kooskõlastamine SiM-i pädevate osakondade ja partneritega; riikliku programmi

muutmine (vajadusel);

6.5.2. AMIF-i juhtrühma ja taotlusvoorude hindamiskomisjonide teenindamine;

6.5.3. taotlusvoorude läbiviimine;

6.5.4. toetuslepingute ettevalmistamine;

6.5.5. järelevalve AMIF-ist elluviidavate projektide üle;

6.5.6. riikliku programmi indikaatorite täitmise kohta andmete kogumine;

6.5.7. AMIF-i rakendamist reguleerivate õigusaktide, juhendmaterjalide ja teiste

dokumentide koostamine ning kaasajastamine;

6.5.8. riikliku programmi kohta teabe avalikustamine ja levitamine;

6.5.9. toetuse saajate nõustamine;

6.5.10. programmi rakendamise aruannete koostamine ja esitamine EK-le;

6.5.11. AMIF-i rakendamist puudutava dokumentatsiooni ja kirjavahetuse säilitamine;

6.5.12. AMIF-i rakendamise hindamise korraldamine;

6.5.13. riigieelarve ja riigieelarvestrateegia koostamise protsessis osalemine;

6.5.14. EK-i ja teiste riikide VA-dega suhtlemine;

6.5.15. vajadusel teiste SiM osakondade kaasamine AMIF-i rakendamisse.

6.6. Välisvahendite osakonna juhataja:

6.6.1. kehtestab oma otsusega järgmised vormid ja juhendid:

6.6.1.1. Toetuse taotlemise vorm;

6.6.1.2. Projekti tegevuskava ja tulemused;

6.6.1.3. Projekti eelarve, rahastusallikad, kuluaruanne ja maksetaotlus;

6.6.1.4. Partnerluse kinnitus;

6.6.1.5. Taotluse vormilise ja abikõlblikkuse hindamise leht;

6.6.1.6. Erapooletuse ja konfidentsiaalsuse kinnitus;

6.6.1.7. Taotluse sisulise hindamise juhend;

6.6.1.8. Taotluse sisulise hindamise leht piiratud taotlusvooru ja otsetoetuste

andmise korral;

6.6.1.9. Avaliku taotlusvooru taotluse sisulise hindamise leht;

6.6.1.10. Tegevusaruanne;

6.6.1.11. Juhised embleemide ja standardvärvide kasutamise kohta;

6.6.1.12. Aruande halduskontrolli leht;

6.6.1.13. Aruande finantskontrolli leht;

6.6.1.14. Tegevuste kohapealse kontrolli leht;

6.6.1.15. Kohapealse finantskontrolli leht;

6.6.1.16. Ühiste indikaatorite täitmise aruanne;

6.6.1.17. Toetusleping.

6.6.2. kinnitab rikkumistest teavitamise aruande IMS-is (Irregular Management

System);

6.6.3. kooskõlastab rahaliste vahendite ülekandmise esildise.

6.7. Rahandusosakonna pädevuses on:

6.6.4. AMIF-i riikliku programmi eelnõu ja selle muudatuste kooskõlastamine;

6.6.5. toetuslepingute ja nende muudatuste kooskõlastamine;

6.6.6. kuluaruannete, kulu tõendavate dokumentide ja maksetaotluste kontroll ning

kooskõlastamine;

6.6.7. rahaliste vahendite ülekandmise esildiste koostamine;

6.6.8. maksekorralduste saatmine e-riigikassasse (maksekorraldused RHO sisendi

alusel saadab e-riigikassasse RTK);

6.6.9. kohapealsete finantskontrollide tegemine;

6.6.10. riigieelarve ja riigieelarvestrateegia koostamise protsessi juhtimine;

6.6.11. AMIF-i rakendamiseks sildfinantseerimiseks vajalike vahendite taotlemine RM-

lt ning nende üle arvestuse pidamine;

6.6.12. paberkandjal toetuslepingute originaalide ja AMIF-i

raamatupidamisdokumentide säilitamine (v.a toetuse saajate kulu tõendavate

dokumentide koopiad);

6.6.13. toetuse saajatele tehtavate väljamaksete aruandluse koostamine toetuslepingute

kaupa;

6.6.14. AMIF-i tehnilisest abist rahastatavate kulude üle raamatupidamisliku arvestuse

pidamine.

6.7. Kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna pädevuses on:

6.7.1. osalemine riikliku programmi koostamisel ja muutmisel;

6.7.2. osalemine aastatööplaani koostamisel;

6.7.3. osalemine taotlusvooru tingimuste väljatöötamises;

6.7.4. taotluste hindamine;

6.7.5. osalemine EK-le esitatavate hindamisaruannete koostamisel;

6.7.6. osalemine AMIF-i juhtrühma töös;

6.7.7. osalemine projektide juhtkomiteede töös;

6.7.8. osalemine projektide tegevustes vastava valdkonna poliitika kujundajana, sh

vajadusel loodavate materjalide kooskõlastamine jms.

6.8. Õigusosakonna pädevuses on:

6.8.1. VA õigusteenindamine AMIF-i rakendamiseks;

6.8.2. toetuse tagasinõudmismenetluse õiguslik teenindamine ja tagasinõudmise otsuse

kooskõlastamine;

6.8.3. vajadusel kohtus esindamise korraldamine.

6.9. Varahaldusosakonna pädevuses on:

6.9.1. vajadusel riigihangete läbiviimine või toetuse saaja/partneri läbiviidavate

riigihangete dokumentatsiooni kooskõlastamine;

6.9.2. vajadusel taotluste hindamine;

6.9.3. VVO nõustamine hangete kontrollimisel.

7. Ülesannete lahusust tagav kord ning sõltumatuse tagamine ülesannete täitmisel

7.1. VA ja AA on oma ülesannetes teineteisest sõltumatud.

7.2. VA peamisi ülesandeid täitev VVO allub oma tegevuses SiM-i põhimääruse kohaselt

SiM-i välisvahendite valdkonna eest vastutavale asekantslerile.

7.3. AA ülesandeid täitev SAO allub vahetult siseministrile.

7.4. SiM-i kantsler allkirjastab projektide rahastamise käskkirja.

7.5. SiM-i välisvahendite valdkonna eest vastutav asekantsler allkirjastab toetuslepingud ja

nende muudatused.

7.6. AMIF-i rakendamises osalevad ka RHO (maksetaotluste kontroll ja väljamaksete

korraldamine), VHO (vajadusel hangete teostamine), ning ÕO (õigusteenindamine).

7.7. Komisjoni 25. juuli 2014. a delegeeritud määruse nr 1042/2014 lisas toodud ülesannete

lahusus on tagatud sel moel, et riikliku programmi arvele kantavate kulude kinnitamine

toimub VVO-s ning väljamaksete korraldamine RHO-s. Osakonnajuhatajate vastutus on

sätestatud osakondade põhimäärustes.

7.8. Juhtrühma töös osalevad SiM-i struktuuriüksuste ja teiste ministeeriumite esindajad, mis

tagab laiapõhjalise kaasatuse ja erapooletuse otsuste langetamisel.

7.9. Toetuse taotlusi ja aruandeid kontrollivad ja hindavad teenistujad on oma ülesannetes

erapooletud ning neil ei esine menetlusest taandamise asjaolusid haldusmenetluse

seaduse § 10 mõistes. Kui sellised asjaolud peaksid ilmnema, teavitab teenistuja sellest

kohe oma vahetut juhti ja ta taandab end konkreetse kontrolli ja/või hindamise

läbiviimisest.

II RIIKLIKU PROGRAMMI VÄLJATÖÖTAMINE, KOOSKÕLASTAMINE JA

ARUANDLUS EUROOPA KOMISJONILE

8. Programmi kavandi koostamine

8.1. AMIF-it rakendatakse riikliku programmi alusel, mis hõlmab EL-i eelarveperioodi 2014–

2020.

8.2. Programmi kavandi koostamiseks luuakse siseministri käskkirjaga ajutine töörühm, mis

koosneb teiste ministeeriumite ning SiM-i valitsemisala asutuste esindajatest. Töörühma

ülesanne on selgitada välja riigi valdkondlikud vajadused ning eesmärgid kooskõlas

AMIF-i abikõlblike tegevustega. Töörühma liikmed esitavad VVO-le tegevuste kavandid

koos vajaliku teabega.

8.3. Töörühma liikmete esitatud ning SiM-i asjassepuutuvate struktuuriüksuste

kooskõlastatud abikõlblike tegevuste kavandid koos kirjelduse, ajakava ning

maksumusega avalikustatakse SiM kodulehel eesmärgiga koguda tagasisidet

valdkondlikelt organisatsioonidelt. Saadud tagasiside koos selgitustega avalikustatakse

SiM-i kodulehel.

8.4. Programmi kavandi ettevalmistamiseks toimub SiM-i ja EK vahel poliitikadialoog, mille

käigus lepitakse kokku programmi tulemustes. VA koordineerib poliitikadialoogi

ettevalmistust, sh EK positsioonipaberile vastamist, kohtumiste läbiviimist ning

läbirääkimisi EK-ga. Poliitikadialoogi protokollis määratakse peamised tegevused ja

tulemused.

8.5. Programmi kavandi koostamisel lähtub VA AMIF-i erimäärusest, poliitikadialoogi

protokollist, kaasamisel saadud tagasisidest ning asjakohasest EL-i õiguslikust

raamistikust kooskõlas riigisiseste vajaduste ja arengukavadega.

9. Riikliku programmi kavandi menetlemine

9.1. Ametlikult esitab VVO programmi kavandi infosüsteemis SFC2014. Programm

kooskõlastatakse DHS-is kõigi asjassepuutuvate struktuuriüksustega.

9.2. EK vaatab programmi kavandi üle ja esitab omapoolsed kommentaarid VVO-le. VVO

vaatab läbi kõik EK-i kommentaarid ja küsimused koos asjassepuutuvate SiM-i

struktuuriüksuste ja teiste ministeeriumitega, täiendab programmi ja esitab selgitused EK

küsimustele.

9.3. Kui programmi kavandi kooskõlastamisel tekib eriarvamus, arutatakse küsimust EK-ga

konsensuse leidmiseni ning tehakse vajalikud parandused.

9.4. Ametlik kirjavahetus EK-ga toimub infosüsteemi SFC2014 kaudu. Täiendavalt

vahetatakse infot e-posti, telefoni ja kohtumiste teel. Väljaspool SFC2014 infosüsteemi

toimuv oluline kirjavahetus registreeritakse DHS-is.

10. Riikliku programmi heakskiitmine

10.1. EK kiidab riikliku programmi heaks otsusega.

10.2. Riiklik programm sisaldab rahastamiskava (toetust) erieesmärkide ja riiklike eesmärkide

täitmiseks ja/või erimeetmete elluviimiseks ning tehnilist abi vastutava asutuse ja

auditeeriva asutuse ülesannete täitmiseks.

10.3. VV kiidab heaks riikliku programmi eestikeelse tõlke. Vaidluste tekkimisel EK-ga

võetakse aluseks EK heaks kiidetud ingliskeelne dokument.

11. Riikliku programmi muutmine

11.1. EK või liikmesriik võivad uute või ettenägematute olukordade esinemisel heakskiidetud

programmi vajaduse korral muuta.

11.2. Programmi võidakse muuta ka EL poliitika ja riigisiseste arengute vahehindamisel ning

EK-le esitatud vahearuande alusel.

11.3. Riikliku programmi muutmine toimub nii nagu riikliku programmi menetlemine ja

heakskiitmine.

12. Euroopa Komisjonile aruannete ja maksetaotluste esitamine 12.1. 31. märtsiks 2016. a ja iga järgmise aasta 31. märtsiks kuni 2022. aastani (kaasa arvatud)

esitab VVO EK-le aasta tegevusaruande programmi rakendamise kohta eelneval

eelarveaastal. VVO võib aastaaruande avalikustada välja arvatud juhul, kui teave on

piiratud selle konfidentsiaalse iseloomu tõttu, eelkõige seoses julgeoleku, avaliku korra,

kriminaaluurimise ja isikuandmete kaitsega. VVO esitab lõpparuande riikliku programmi

rakendamise kohta 31. detsembriks 2023. a.

12.2. Eelarveaastale järgneva aasta 15. veebruariks esitab VVO EK-le määruse (EL, Euratom)

nr 2018/1046 artikli 63 lõigete 5, 6 ja 7 alusel nõutavad dokumendid ja teabe. Esitatud

dokumente kasutatakse aastabilansimakse maksetaotlusena.

12.3. VVO koostab aruanded ja maksetaotlused vastavalt EK vormidele, kaasates vajadusel

teisi SiM-i struktuuriüksusi ning ministeeriume. Aruanded kooskõlastatakse

asjassepuutuvate struktuuriüksustega DHS-i kaudu.

12.4. EK teeb makseid Riigikassas asuvale SiM-i tulukontole.

12.5. Aastaaruanded, lõpparuanne ning aastabilansimakse maksetaotlus edastatakse EK-le

reeglina EK-i infosüsteemi SFC2014 kaudu. Erandkorras (nt süsteemi mittetoimimise

korral) esitatakse aruanded paberkandjal või e-posti teel AMIF-i EK lauaametnikule.

III PROJEKTIDE VALIK JA TOETUSE ANDMINE

13. Toetuse andmine avalikul taotlemisel

13.1. Toetuse taotlemine riikliku programmi erieesmärkide ja riiklike eesmärkide täitmiseks

toimub avaliku taotlusvooru kaudu.

13.2. VVO koostab enne taotlusvooru avamist rahastamise aluseks olevad dokumendid (sh

juhendid toetuse taotlejale, toetuse taotlemise vormi ja selle lisad). Materjalide

koostamisel konsulteeritakse teiste AMIF-i rakendamises osalevate struktuuriüksuste,

teiste ministeeriumite ja pädevate ekspertidega.

13.3. Toetuse taotlemise juhendis määratakse kindlaks vähemalt järgnev:

 eesmärgid ja oodatavad tulemused;

 tegevuste ja kulude abikõlblikkuse kriteeriumid;

 abikõlblikkuse periood;

 nõuded dokumentide säilitamisele ja teabe edastamisele;

 taotlusvooru eelarve ning EL-i toetuse ja kaasfinantseerimise määrad;

 taotluste esitamise kord ja tähtaeg;

 taotluste läbivaatamise kord ja menetlustähtajad;

 valiku- ja hindamiskriteeriumid;

 VVO kontaktid täiendava teabe saamiseks.

13.4. Avalik taotlusvoor AMIF-ist toetuse taotlemiseks kuulutatakse välja üldjuhul vastavalt

juhtrühma kinnitatud aastasele tööplaanile ministri käskkirjaga. Siseministri käskkirjaga

kinnitatakse toetuse taotlemise juhendid ja vormid.

13.5. VVO teavitab taotlusvoorust SiM-i kodulehel (www.amif.ee) vähemalt 30 päeva enne

taotluste esitamise tähtaega. Igasugune märkimisväärne muudatus (nt taotlusvooru

tähtaja pikendamine) taotlusvooru tingimustes avaldatakse samal viisil.

13.6. Pärast avaliku taotlusvooru väljakuulutamist korraldab VVO potentsiaalsetele

taotlejatele vajaduse korral infotunni.

14. Toetuse andmine piiratud taotlusvooru kaudu ning otsetoetuse andmine 14.1. Komisjoni 25. juuli 2014. a delegeeritud määruse nr 1042/2014 artikli 7 lõike 2 kohaselt

võib VA korraldada piiratud taotlusvooru, milles osalevad üksnes valitud

organisatsioonid projekti iseärasuste või taotlusi esitama kutsutud asutuste tehnilise või

halduspädevuse tõttu. Otsus, milliseid organisatsioone kutsutakse osalema piiratud

taotlusvoorus, langetatakse koostöös valdkonna eest vastutavate teenistujatega ning

sellest teavitatakse AMIF-i juhtrühma. VA põhjendab piiratud taotlusvooru läbiviimist

toetuse taotlemise juhendis.

14.2. Sama määruse artikli 3 alusel võib VA anda toetust otse, kui projekti iseärasuste või

asjaomaste asutuste tehnilise või halduspädevuse tõttu, nt de jure või de facto

monopoolse seisundi tõttu, ei ole muid võimalusi. Otsus, milliste tegevuste elluviimiseks

antakse otsetoetust, langetatakse koostöös pädevate teenistujatega ning sellest

teavitatakse AMIF-i juhtrühma. VA põhjendab otsetoetuse andmist toetuse andmise

otsuses.

14.3. Piiratud taotlusvooru ja otsetoetuse andmiseks koostab VVO plaanitud projekte

elluviivatele asutustele kirja, toetuse taotlemise juhendid ja vormid, mille allkirjastab

välisvahendite valdkonna eest vastutav asekantsler.

14.4. Toetuse taotlemise juhendid ja vormid koostatakse punkti 14.3 kohaselt. Toetuse taotlejal

peab taotluse koostamiseks ja esitamiseks jääma aega vähemalt 14 tööpäeva.

15. Esitatud taotluste kontrollimine ja valik

15.1. SiM registreerib kõik laekunud taotlused nende laekumise järjekorras DHS-is ja annab

igale taotlusele registreerimisnumbri (AMIF20xx-xx).

15.2. VVO kontrollib esitatud taotluste vormilist vastavust, planeeritud tegevuste ning kulude

põhjendatust ja abikõlblikkust AMIF-ist. Samalt taotlejalt enama kui ühe taotluse

laekumisel kontrollitakse ajaliselt viimasena saabunud nõuetekohaselt vormistatud

taotlust

15.3. VVO teavitab taotlejat kirjalikult kontrolli tulemustest 15 tööpäeva jooksul alates

taotlusvooru lõppkuupäevast;

15.4. Kui taotluse esmakordsel kontrollimisel avastatakse puudusi, antakse taotlejale 5

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Põhjendatud juhtudel võib anda lühema või pikema

aja. Parandatud taotluse (vajadusel peab toetuse saaja esitama uue allkirjastatud taotluse)

laekumisel viib VVO teenistuja 10 tööpäeva jooksul läbi täiendava kontrolli.

15.5. Kui ükski taotluses toodud tegevus pole taotlusvoorus abikõlblik, ei võimaldata taotluse

muutmist, see lükatakse tervikuna tagasi ning taotlejat teavitatakse vastavalt punktis 15.7.

ettenähtud protseduurile.

15.6. VVO teenistuja täidab ja allkirjastab vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontrolli

tulemuste kohta hindamise lehe. Vormilise ja abikõlblikkuse hindamise lehe kinnitab

VVO juhataja.

15.7. Kontrolli teistkordselt mitteläbinud taotlused tunnistatakse mittevastavaks. VVO koostab

kirja, millega välisvahendite valdkonna eest vastutav asekantsler teavitab toetuse taotlejat

taotluse tagasilükkamisest. Taotluse tagasilükkamist põhjendatakse.

15.8. Taotlusvooru raames esitatud taotluste sisuliseks hindamiseks moodustab kantsler

hindamiskomisjoni.

15.9. Hindamiskomisjoni liikmete hulka määratakse pädevad esindajad SiM-ist ning teistest

asjaomastest asutustest. Vajadusel kaasatakse valdkondlikke eksperte.

15.10. VVO teenistuja edastab vormilise ja abikõlblikkuse kontrolli tulemused ning vormilise

ja abikõlblikkuse kontrolli läbinud taotlused hindamiskomisjoni liikmetele taotluste

sisuliseks hindamiseks.

15.11. Sisuline hindamine viiakse läbi üldjuhul elektrooniliselt, vajadusel kutsutakse kokku

koosolek.

15.12. Piiratud taotlusvooru ja otsetoetuse taotlused edastatakse reeglina sisuliseks

hindamiseks KRPO teenistujale või vastava meetme eest vastutava ministeeriumi

teenistujale. Vastavalt vajadusele kaasatakse teisi pädevaid struktuuriüksusi (nt varade

soetamisel VHO) ja ministeeriume või valdkondlikke eksperte. Hindaja hindab taotluse

sisu ja kvaliteeti ning täidab ja allkirjastab hindamislehe.

15.13. Hindamiskomisjoni liige hindab iga taotlust eraldi, lähtudes kehtestatud

hindamiskriteeriumitest, ning teeb ettepaneku taotluse rahastamiseks, osaliseks

rahastamiseks või mitterahastamiseks. Iga hindamiskomisjoni liige täidab ja allkirjastab

sisulise hindamise kontrolli lehe.

15.14. Taotluse hindamistulemuste saamiseks liidetakse kõigi hindajate antud punktid ning

arvutatakse aritmeetiline keskmine. Maksimaalne punktisumma on 100 punkti. Kui

taotluse keskmine punktisumma on väiksem kui 60 punkti, siis taotlusele toetust ei

määrata. Üle 60 punkti saanud taotlustest koostatakse aritmeetilise keskmise alusel

pingerida, mis algab hindamiskomisjoni kõrgeima punktisumma saanud taotlusega ja

liigub kujunenud pingerida mööda punktide alanevas järjekorras kuni taotlusvooru

eelarve lõppemiseni.

15.15. Juhul, kui aritmeetilise keskmise alusel moodustunud pingereas on taotluste keskmine

aritmeetiline punktisumma võrdne, lähtutakse pingerea moodustamisel sellest, milline

taotlus on saanud hindajatelt rohkem kõrgemaid punkte. Kui ka selle järel ei selgu

pingerida, korraldab SiM liisuheitmise, võimaldades võrdselt punkte saanud taotlejatel

liisuheitmise juures viibida. Liisuheitmise reglement esitatakse eelnevalt taotlejatele

kirjalikus vormis.

15.16. Hindamiskomisjonil on õigus teha ettepanek taotletud summa vähendamiseks, näidates

hindamislehel ära, mis osas jääb taotlus rahastamata. Juhul, kui kõrgeima punktisumma

saanud taotluse esitaja loobub toetusest enne toetuslepingu sõlmimist, liigutakse

pingereas edasi ja määratakse toetus järgmisele taotlusele. VVO vormistab

hindamiskomisjoni otsuse protokollilise otsusena, millele lisatakse hindamiskomisjoni

liikmete sisulise hindamise lehed.

15.17. Kui taotlusvooru väljakuulutamise käskkirja alusel antav toetus on käsitletav vähese

tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi

suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1-8 (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes,

järgitakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

15.18. VVO koostab hindamiskomisjoni protokollilise otsuse alusel kantsleri käskkirja eelnõu

taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või mitterahuldamise kohta. Käskkirjas

märgitakse toetuse saaja, projekti nimetus, AMIF-i toetuse maksimaalne summa ning

kaasfinantseeringu maksimaalne osakaal abikõlblikest kogukuludest. Otsetoetuste

andmisel lisatakse vastavasisuline põhjendus. Osalise rahuldamise ja mitterahuldamise

otsust peab põhjendama koos viidetega hindamiskriteeriumitele.

15.19. Otsus edastatakse taotlejale DHS-i kaudu.

15.20. VVO tagab valikuprotsessi läbipaistvuse ning rakendab meetmeid huvide konflikti

ärahoidmiseks haldusmenetluse seaduse alusel. Huvide konflikti vältimise reegel on

siduv järgmistel juhtudel:

15.20.1. projektide valik – isikud, kes on volitatud kontrollima ja hindama taotlusi, ei

tohi osaleda projektide rakendamisel toetuse saajana, toetuse saaja nimel ega

olla toetuse saajast sõltuvuses või muul viisil isiklikult huvitatud projektide

valimisest;

15.20.2. projektide rakendamine, järelevalve ja hindamine – isikud, kes täidavad

vastutava asutuse ülesandeid seoses projektide järelevalve ja hindamisega, ei

tohi osaleda projektide rakendamisel toetuse saajana, toetuse saaja nimel ega

olla toetuse saajast sõltuvuses või muul viisil isiklikult huvitatud projektide

valimisest.

16. Toetuslepingu sõlmimine 16.1. Taotlejaga, kelle taotlus rahuldati, sõlmib SiM toetuslepingu.

16.2. VVO valmistab koostöös ÕO-ga ette toetuslepingu projekti. Toetuslepingud sisaldavad

AMIF-i õigusaktidest tulenevaid sätteid ja SiM-i ning toetuse saaja õiguseid ja kohustusi.

Toetuslepingus määratakse muuhulgas kindlaks:

16.2.1. toetuse maksimaalne summa, sh toetuse ja kaasfinantseeringu summad ja

osakaalud;

16.2.2. projekti üksikasjalik kirjeldus ja ajakava, sh projekti eesmärgid ja indikaatorid;

16.2.3. kokku lepitud esialgne eelarve ja rahastamiskava, sh kulud ja tulud ning

kaudsete kulude osakaal;

16.2.4. toetuse summa suuruse arvutamine projekti lõppedes;

16.2.5. rakendussätted, sh aruandluskohustus, lepingu kehtivus ning muutmise ja

lõpetamise sätted;

16.2.6. säte, millega nõutakse toetuse saajalt õigeaegset andmete kogumist indikaatorite

kohta ning nende andmete esitamist vähemalt kord aastas;

16.2.7. abikõlblikkuse reeglid;

16.2.8. kontrolljäljega seotud tingimused;

16.2.9. andmekaitse sätted;

16.2.10. avalikustamist reguleerivad sätted;

16.2.11. asutused, kelle pädevuses on teha dokumentide ja kohapealsete kontrollide abil

järelevalvet ning auditeerida toetuse saajat;

16.2.12. vaidluste lahendamise kord;

16.2.13. toetuse tagasinõudmise sätted.

16.3. Toetuslepingu allkirjastab välisvahendite valdkonna eest vastutav asekantsler digitaalselt

või kahes eksemplaris paberkandjal. Seejärel edastatakse toetusleping toetuse saajale

allkirjastamiseks.

16.4. Toetusleping registreeritakse DHS-is. Kui toetusleping on allkirjastatud paberkandjal,

tagab VVO SiM-i eksemplari edastamise RHO-le.

17. Muudatused projekti elluviimise ajal 17.1. Toetuslepingut võib muuta SiM-i algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku taotluse

alusel.

17.1.1. Toetuse saaja peab taotlema SiM-ilt toetuslepingu muutmist enne, kui esineb

vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

17.1.1.1. muutused seoses projekti tegevustega, mis mõjutavad oluliselt projekti

eesmärkide saavutamist;

17.1.1.2. muutmist vajab projekti abikõlblikkuse periood;

17.1.1.3. muutmist vajab projekti eelarve. Kui kululiikide vaheline muudatus on

väiksem, kui 15% kululiigile prognoositud summast, ei pea toetuse saaja

taotlema lepingu muudatust. Kululiigi suurenemisel, mida

hindamiskomisjon on otsustanud eelnevalt vähendada, peab toetuse

saaja taotlema ministeeriumilt lepingu muutmist sõltumata tehtava

muudatuse mahust;

17.1.1.4. toetuse saaja avalduses esitatud muu asjaolu.

17.2. Avaliku ja piiratud taotlusvooru tulemusel sõlmitud toetuslepingute muudatuste taotluse

korral konsulteerib VVO valdkonnas otsustusõigust omavate teenistujatega ning taotluse

põhjendatuse korral koostab toetuslepingu muudatuse, mida menetletakse DHS-is.

17.3. Oluliste muudatuste korral, sh projekti abikõlblikkuse tähtaja pikendamine või projekti

eelarve suurendamine, muudab kantsler käskkirja, milles otsustas projekti rahastamise,

ning selle alusel algatab VVO toetuslepingu muutmise.

17.4. Lepingu muudatuse allkirjastab välisvahendite valdkonna eest vastutav asekantsler kas

digitaalselt või kahes eksemplaris paberkandjal.

18. Väljamaksete tegemine toetuse saajale 18.1. Väljamakseid tehakse toetuse saajatele üldjuhul mitmes etapis: eelmakse ja

vahemakse(d).

18.2. Sõltuvalt projekti iseloomust ja kestusest võib teha väljamakse 100% projektile

kavandatud vahenditest.

18.3. 6 kuni 12 kuud kestva projekti eelmakse on üldjuhul 50% toetuse ja kaasfinantseeringu

kogusummast ja vahemakse 50% toetuse ja kaasfinantseeringu kogusummast.

18.4. Mitmeaastaste projektide eelmakse moodustab üldjuhul 50% projekti esimeseks aastaks

kinnitatud eelarvest. Vahemaksete graafik määratakse kindlaks toetuslepingus vastavalt

projekti perioodile.

18.5. Eelmakse kantakse toetuse saajale üle 14 kalendripäeva jooksul pärast toetuslepingu

allkirjastamist mõlema poole poolt.

18.6. Vahemakse tehakse 14 kalendripäeva jooksul pärast vahearuande heakskiitmist.

18.7. SiM võib põhjendatud juhtudel kaalutlusõiguse alusel vähendada vahemakse(te) summat

(nt kui toetuse saaja on kasutanud vahendeid vähem kui 70% eelmakse summast),

järgides toetuse saajate võrdse kohtlemise printsiipi.

18.8. Väljamakseid toetuse saajale korraldab RHO ning teeb RTK. Väljamaksete tegemise

aluseks on allkirjastatud toetuslepingud, heaks kiidetud projekti aruanded ja

maksetaotlused. Väljamakse tegemiseks koostab RHO teenistuja rahaliste vahendite

ülekandmise esildise DHS-is, mis läbib VVO ja RHO kooskõlastusringi. Kooskõlastatud

esildise alusel tehakse kanne SAP-i ja makse edastatakse SAP-i süsteemi kaudu

riigikassasse. Väljamakseid tehakse SiM-i kulukontolt.

19. Enammakstud toetuse tagastamine

19.1. Kui toetuse saajale välja makstud kogusumma on suurem kui projekti abikõlblikud kulud

kokku, teeb toetuse saaja lõppmakse tagasimakse vormis pärast lõpparuande

heakskiitmist. Toetuse saaja võib rahalise jäägi tekkimise korral teha tagasikande ka enne

lõpparuande heakskiitmist.

19.2. Toetuse saaja peab enammakstud toetuse SiM-ile tagasi kandma 30 päeva jooksul alates

lõpparuande heakskiitmise kirja kättesaamisest. Vajadusel lisatakse lõppmakse summad

lõpparuande heakskiitmiskirja.

19.3. Enammakstud toetuse tagastamist kontrollib RHO.

19.4. Kui enammakstud toetus ei ole laekunud SiM-i vastavale kontole tähtaegselt, informeerib

RHO viivitamatult VVO-d, kes teavitab toetuse saajat täiendavalt enammakstud toetuse

tagasimaksmise tähtajast.

19.5. Kui toetuse saaja on enammakstud toetuse SiM-ile tagastanud, teavitab RHO sellest

VVO-d.

IV TEHNILINE ABI

20. Tehnilise abi kasutamine ja kontrollimine

20.1. Tehnilist abi kasutatakse AMIF-i ettevalmistus-, haldus-, järelevalve-, hindamis-,

teavitamis- ja kontrollimeetmete rakendamiseks. Tehnilist abi kasutatakse samuti

AMIF- i rakendamiseks vajaliku haldussuutlikkuse tugevdamiseks.

20.2. Tehnilise abiga võib rahastada VA ja AA kulusid. Tehnilise abi kulude abikõlblikkuse

kindlaksmääramisel lähtutakse horisontaalse määruse artiklis 20 sätestatud korrast ning

abikõlblikkuse reeglitest. Käesoleva käskkirja peatükkides III ja V sätestatu ei kohaldu

tehnilise abi kasutamisele.

20.3. Tehnilist abi haldab ja tehtud kulude üle peab arvestust VA (aruanne genereeritakse SAP

BO-s). Väljamakseid tehnilisest abist teeb RTK.

20.4. VA kulude (e-arved) abikõlblikkuse kooskõlastab VVO juhataja e-arvete keskkonnas.

Tehtud maksete kohta on ülevaade kättesaadav aruandluskeskkonnas SAP BO.

20.5. AA kulude abikõlblikkuse ja kulude põhjendatuse kooskõlastab SAO juhataja. VVO

juhataja kooskõlastab e-arvete keskkonnas AA kuludokumendi (e-arve).

20.6. VA ja AA säilitavad kogu tehnilise abi kuludega seotud dokumentatsiooni, sh nii tegevust

kui ka kulusid tõendavad dokumendid vastavalt protseduurireeglite punktile 5.1.

V PROJEKTIDE JÄRELEVALVE

21. Järelevalve põhimõtted

21.1. Järelevalve on pidev tegevus, mille eesmärk on kontrollida toetuse saaja tegevust

õigusaktide ning toetuslepinguga pandud ülesannete täitmisel ning tuvastada ja

kõrvaldada võimalikke rikkumisi ja pettuseid. VVO analüüsib eeskirjade eiramisi ja

rikkumisi nende tekkimisel juhtumipõhiselt.

21.2. AMIF-i vahendite kasutamist kontrollivad VVO ja RHO. Lisaks võivad kontrolle läbi

viia ka teised järelevalveasutused (SAO, Riigikontroll, RM, EL-i vastavad

kontrollorganid või nende volitatud asutused).

22. Aruannete ja maksetaotluste kontrolli üldpõhimõtted

22.1. VVO kontrollib koostöös RHO-ga projekte vastavalt horisontaalse määruse artiklile 27

ja EK rakendusaktidele.

22.2. Kontroll peab tuvastama, kas:

22.2.1. deklareeritud kulud on tegelikult tekkinud ja kantud ning projekti eesmärgiga

põhjendatud;

22.2.2. projektid on ellu viidud vastavalt toetuslepingule;

22.2.3. AMIF-ist antud toetuse kasutamine on kooskõlas EL-i ja riigisiseste õigusaktide

ning juhendmaterjalidega;

22.2.4. toetuse saaja esitatud maksetaotlused on õiged;

22.2.5. ei esine kulude mitmekordset rahastamist teistest EL-i ja riigisisestest

toetuskavadest.

22.3. Kontroll hõlmab toetuse saaja esitatud aruande haldus- ja finantskontrolli (koostöös

RHO-ga) ning kohapealseid kontrolle, sh vajadusel ette teatamata kohapealseid

kontrolle. Iga kontroll dokumenteeritakse, märkides tehtud tööd, kuupäeva, tulemused

ja avastatud vigade kõrvaldamise meetmed.

23. Aruannete ja maksetaotluste haldus- ja finantskontroll

23.1. Toetuse saaja esitatud projekti aruannete ja maksetaotluste haldus- ja finantskontroll

viiakse läbi VVO-s ja RHO-s.

23.2. Projekti aruannete ja maksetaotluste haldus- ja finantskontrolli võib teha kulu

tõendavate dokumentide valimi alusel nende toetuse saajate puhul, kes on juba AMIF-

ist, Sisejulgeolekufondist, Euroopa Pagulasfondist, Euroopa Tagasipöördumisfondist

või Välispiirifondist toetust saanud. Nende toetuse saajate puhul, kes ei ole eelnimetatud

fondidest varem toetust saanud, kontrollitakse kõiki projekti aruannetes toodud kulusid

ja neid tõendavaid dokumente.

23.3. Kulu tõendavate dokumentide valimi koostab VVO teenistuja kaalutlusõiguse alusel.

RHO teenistuja võib valimisse kaasata täiendavaid kuluartikleid. Valimisse valitakse

vähemalt 20% otsestest kuludest, sh peab valim hõlmama kõiki kululiike (nt

tööjõukulud, sihtrühmaga seotud kulud jne). Valimist sõltumata kontrollitakse kõiki

lihthanke piirmäära ületavaid hankeid. VVO teenistuja kirjeldab valimi koostamise

metoodikat kontroll-lehel.

23.4. VVO saadab vajaduse korral toetuse saajale 20 tööpäeva jooksul alates aruande VVO-

sse laekumisest esmase päringu (sh valimi), määrates tähtaja, millal toetuse saaja peab

VVO-le vastama (üldjuhul 5 tööpäeva). 23.5. Kontrolli käigus hinnatakse aruande vormilist ja aritmeetilist korrektsust, projektis

toodud tegevuste ja eesmärkide täitmist ning aruandele lisatud kuluaruandes toodud

kulude asjakohasust ja abikõlblikkust. Samuti tuvastatakse, kas projekt on

mittetulunduslik ega toimu kulude topeltrahastamist.

23.6. Kui aruande kontrolli käigus tekib kahtlusi kulude abikõlblikkuse osas, võidakse

toetuse saajalt nõuda täiendavaid selgitusi ja/või viia läbi kohapealne kontroll.

23.7. VVO teenistuja registreerib kontrolliga seotud päringud ja vastused DHS-is (aruande

järjena).

23.8. VVO teenistuja täidab ja allkirjastab aruande kontrolli lehe (ning edastab selle VVO

juhatajale allkirjastamiseks ja RHO teenistujale teadmiseks DHS-i kaudu.

23.9. VVO edastab aruande RHO teenistujale kontrollimiseks DHS-i kaudu ning teavitab

sellest toetuse saajat.

23.10. RHO teenistuja saadab vajaduse korral toetuse saajale 15 tööpäeva jooksul alates

aruande laekumisest RHO- sse esmase päringu, et kontrollida kulu tõendavate

dokumentide vastavust kehtivatele õigusaktidele ja kordadele ning kuluaruandes toodud

andmetele. Kui aruandes või selle juurde kuuluvates lisades esineb puudusi või

ebatäpsusi, saadab RHO toetuse saajale vastavasisulise päringu ning annab toetuse

saajale üldjuhul 5 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist

viib RHO läbi täiendava kulu tõendavate dokumentide kontrolli.

23.11. RHO teenistuja registreerib jooksvalt kontrolliga seotud päringud ja vastused DHS-is

(aruande järjena).

23.12. RHO teenistuja täidab ja allkirjastab kontrolli lehe ning seejärel edastab selle RHO

juhatajale allkirjastamiseks ning VVO teenistujale teadmiseks DHS-i kaudu.

23.13. RHO teenistuja suunab kontrollitud aruande VVO-le DHS-i kaudu heakskiitmiseks.

23.14. VVO teenistuja küsib toetuse saajalt vajadusel muudetud kulu- ja tegevusaruande

allkirjastatud lõpliku versiooni.

23.15. Enne aruande heakskiitmist veendub VVO, et varasemad projekti kontrolli käigus

tuvastatud puudused on kõrvaldatud.

23.16. Kui toetuse saaja ei nõustu VA esitatud märkustega aruande osas ega esita parandatud

aruannet määratud tähtajaks, järgnevad läbirääkimised toetuse saaja ja SiM vahel. Kuni

läbirääkimiste tulemuse selgumiseni on VA-l õigus kiita aruanne heaks osaliselt.

23.17. VVO koostab toetuse saajale kirja aruande heakskiitmise või osalise heakskiitmise

kohta. Kirja kooskõlastavad VVO juhataja ja RHO teenistuja ning allkirjastab

välisvahendite valdkonna eest vastutav asekantsler. VVO edastab kirja DHS-is RHO

teenistujale teadmiseks ja/või täitmiseks.

24. Kohapealne kontroll

24.1. Kohapealsed kontrollid jagunevad finantskontrolliks ja tegevuse kontrolliks.

24.2. Kohapealse kontrolli viivad läbi VVO ja RHO teenistujad. Põhjendatud juhtudel võib

kaasata kohapealse kontrolli läbiviimisele teisi ametnikke.

24.3. VVO ja RHO arvestavad kohapealsete kontrollide kavandamisel, et AA-le jääks aega

auditeerimiseks enne EKle esitatava aruande esitamist (15. veebruar n+1).

24.4. Toetuse saajat teavitatakse kohapealse kontrolli toimumisest üldjuhul vähemalt 5

tööpäeva ette, välja arvatud juhul, kui etteteatamine ei sobi kokku kontrolli eesmärgiga.

24.5. Tegevuse kontroll:

24.5.1. Tegevuse kontrolli eesmärk on tuvastada, kas projekti viiakse või on viidud

ellu vastavalt toetuslepingule, toetuse saaja deklareeritud indikaatorid on

usaldusväärsed ja projekti elluviimine sujub raskusteta.

24.5.2. Tegevuse kontrolli käigus kontrollivad VVO teenistujad toetuse kasutamisega

seotud andmeid, dokumente ja muid materjale, tutvuvad toetuse abil

korraldatud ürituse, koolituse, loodud materjalide või objektidega ning neil on

õigus nõuda vajadusel kirjalikke ja suulisi seletusi projekti toimikus olevate

dokumentide või kontrolli käigus selgunud asjaolude täpsustamiseks.

24.5.3. VVO kontrollib tegevuse kontrolli käigus riskianalüüsi ja juhuvalimi põhjal

vähemalt 20% finantsaastal läbiviidavatest projektidest (üldjuhul projektide

elluviimise ajal).

24.5.4. Kontrolli toiminguid ja mahtu kirjeldatakse ning tulemused fikseeritakse

tegevuste kohapealse kontrolli lehel.

24.6. Finantskontroll:

24.6.1. Finantskontrolli eesmärk on tuvastada, kas abikõlblikuna deklareeritud kulud

on tõendatavad toetavate originaal- ja raamatupidamisdokumentidega.

24.6.2. Finantskontrolli käigus kontrollib RHO teenistuja toetuse kasutamisega seotud

andmeid, dokumente ja muid materjale ning neil on õigus nõuda vajadusel

kirjalikke ja suulisi seletusi projekti toimikus olevate dokumentide või

kontrolli käigus selgunud asjaolude täpsustamiseks.

24.6.3. Finantskontroll viiakse läbi valimi alusel, mis katab vähemalt 10% vastava

eelarveaasta EL-i kogutoetusest nendele projektidele, mis vastaval

eelarveaastal lõppesid. Finantskontroll teostatakse pärast projekti lõppemist,

kuid enne projekti lõpparuande heakskiitmist. Täiendavalt võib

finantskontrolle teha nende projektide suhtes, mis vastaval eelarveaastal

kestavad.

24.6.4. Kui eelarveaasta N kontrollitud EL-i toetuse veamäär on võrdne või kõrgem

kui 2%, suurendab VA finantskontrollide mahtu eelarveaastal N+1 (vähemalt

10%). VA analüüsib veamäära tähtsust ja ulatust ning võtavad kasutusele

täiendavad meetmed, sh finantskontrollide mahu suurendamise. Analüüsi

tulemustest antakse aru EK-le aastakokkuvõtte aruandes.

24.6.5. Kui suurendatud finantskontrollide tulemusel on eelarveaastal N+1 veamäär

alla 2%, teeb VA eelarveaastal N+2 finantskontrolle taas vähemalt 10%

ulatuses EL-i toetuse kogumahust, mis on eraldatud N+2 eelarveaastal

lõppenud projektidele.

24.6.6. Kontrolli toiminguid, valimi koostamise metoodikat ja mahtu kirjeldatakse

ning tulemused fikseeritakse kohapealse finantskontrolli lehel.

24.7. Kui kohapealsete kontrollide tulemusena selguvad puudused, tehakse vastav märkus ka

kontrolli lehele, määrates vajadusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste

kõrvaldamist kontrollitakse toetuse saaja edastatud puuduste kõrvaldamise kinnituse,

tõendite vms ja/või täiendava kontrollkäigu alusel. Puuduste kõrvaldamise kohta

täidetakse kontrolli lehel vastav tabel.

24.8. Kui kontrolli käigus avastatakse rikkumine ning toetuse saaja peab toetuse tagasi

maksma, lähtutakse protseduurireeglite VI jaost.

24.9. Kontrolli lehe allkirjastavad kontrollija(d), toetuse saaja esindaja ja VVO ja/või RHO

juhataja.

24.10. VA edastab tegevuste kohapealse kontrolli lehe pärast selle allkirjastamist AA-le DHS-

i kaudu.

24.11. RHO teenistuja edastab kohapealse finantskontrolli lehe pärast selle allkirjastamist

VVO teenistujatele ja AA-le teadmiseks DHS-i kaudu.

VI TOETUSE TAGASINÕUDMINE JA RIKKUMISEST TEAVITAMINE

25. Toetuse tagasinõudmine

25.1. Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise protseduur viiakse läbi vastavalt

tagasinõudmise ja tagasimaksete määrusele ning horisontaalse määruse neljandale

jaole.

25.2. SiM-is vastutab rikkumise tuvastamisel toetuse saajalt toetuse tagasinõudmise eest

VVO, kes analüüsib (vajadusel koostöös teiste asjassepuutuvate SiM

struktuuriüksustega) rikkumise ulatust ja mahtu ning koostab vastava otsuse eelnõu

koostöös ÕO ja RHO-ga. SiM nõuab toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi,

kui ilmneb, et toetust on kasutatud abikõlbmatute kulude hüvitamiseks.

26. Tagasinõudmise otsuse tegemine

26.1. Toetuse tagasinõudmise otsuse eelnõu valmistab ette VVO. Otsus tehakse

kaalutlusõiguse alusel tagasinõudmise ja tagasimaksete määruses sätestatud perioodi

jooksul. Põhjendatud juhtudel võib otsuse tegemise tähtaega mõistliku aja võrra

pikendada. Kui kooskõlas tagasinõudmise ja tagasimaksete määrusega pikendatakse

otsuse tegemise tähtaega, vormistab VVO haldusmenetluse seaduse alusel

vastavasisulise otsuse ja teavitab sellest toetuse saajat.

26.2. Toetuse tagasinõudmise otsusega loetakse projekti eelarve vähendatuks tagasinõutava

summa ulatuses.

26.3. Kui tagasinõutavat summat ei maksta tagasi selleks ettenähtud ajavahemiku jooksul,

nõutakse toetuse saajalt viivist (välja arvatud riigiasutustelt). Iga hilinenud tagasimakse

puhul makstakse viivist, mida hakatakse arvestama alates kõnealusest tähtajast ja mis

lõpeb kuupäeval, mil makse tegelikult tehakse. Viivise määr vastab Euroopa Keskpanga

põhiliste refinantseerimisoperatsioonide puhul kohaldatavale EL Teataja C-seerias

avaldatud intressimäärale (Euribor), mis kehtib selle kuu esimesel tööpäeval, millele

tähtpäev langeb, ning millele lisandub 1,5%.

26.4. VVO kooskõlastab otsuse eelnõu RHO ja ÕO-ga. Toetuse tagasinõudmise otsuse

allkirjastab kantsler.

27. Otsuse edastamine

27.1 Tagasinõudmise otsus saadetakse toetuse saajale väljastusteatega tähtkirjaga või

elektrooniliselt. Koopia nimetatud otsusest saadetakse AA-le. Projektile antava toetuse

ja kaasfinantseeringu kogusumma väheneb tagasinõutava toetuse ja kaasfinantseeringu

ulatuses.

28. Toetuse tagasimaksmine

28.1. Toetuse saajalt nõutakse toetuse tagasi maksmist 90 kalendripäeva jooksul pärast

vastava otsuse kättesaamist.

28.2. Põhjendatud juhtudel võib toetuse tagasimaksmise ajatada. Ajatamise võimalus

otsustatakse ja antakse vastavalt tagasinõudmise ja tagasimaksete määruses toodud

tingimustel.

28.3. Kui toetust makstakse tagasi osade kaupa, võib sama projekti raames järgnevalt

väljamakstavat toetuse summat vähendada tagasi maksta jäänud summa ulatuses.

Tagastatavad vahendid tagastab toetuse saaja tähtaegselt toetuse tagasinõudmise otsuse

alusel SiM-i tulukontole riigikassas.

28.4. RHO teenistuja jälgib tagasi nõutava toetuse laekumist toetuse saaja poolt SiM-ile.

Tagasinõutava toetuse ja kaasfinantseeringu mittelaekumisel lähtutakse toetuse

tagasinõudmisel kehtivates õigusaktides sätestatust.

28.5. VVO ja RHO analüüsivad rikkumiste ja eeskirjade eiramiste põhjusi ning otsustavad

täiendavate meetmete kasutuselevõtu (nt toetuse saajate täiendav abikõlblikkuse

reeglite alane koolitamine, juhendmaterjalide täpsustamine, täpsustavate juhendite

edastamine toetuse saajatele jms).

29. RM-i ja EK teavitamine rikkumistest

29.1. Kui rikkumisega seotud fondi toetuse kogusumma on vähemalt 10 000 eurot (süüteo

toimepanemise kahtluse korral teavitatakse olenemata toetuse summast), koostab VVO

või RHO tuvastatud rikkumistest teavitamise aruande OLAF-i infosüsteemis IMS ja

esitab selle RM-ile 2 kuu jooksul pärast kvartalit, millal rikkumine aset leidis).

29.2. VVO teavitab EK-d rikkumisest, mis on suurem kui 10 000 eurot (EL toetuse summa)

SFC2014 kaudu vastavalt Komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2015/1973 ja

rakendusmäärusele 2015/1977.

29.3. Järgmistest juhtumitest ei pea IMS-is aruannet koostama ja EK-le teatama, kui ei ole

tegemist kelmusekahtlusega:

29.3.1. rikkumisega seotud toetuse summa on alla 10 000 euro;

29.3.2. rikkumise ainus põhjus on see, et projekti ei viida osaliselt või täielikult ellu

toetuse saaja maksejõuetuse tõttu;

29.3.3. toetuse saaja teavitab VA-d või AA-d rikkumisest ise, enne, kui VA või AA

selle avastab, nii enne kui pärast toetuse ja kaasfinantseeringu makse saamist;

29.3.4. VA ja AA avastatud ja parandatud rikkumised, mille summasid pole kaasatud

EK- le esitatavatesse finantsaruannetesse.

29.4. EK nõudmisel peab VVO koostöös asjassepuutuvate institutsioonidega esitama

lisaandmeid konkreetset rikkumist või mitut omavahel seotud rikkumist puudutavate

asjaolude kohta.

VII ÜMBERASUSTAMISE JA ÜMBERPAIGUTAMISE KINDLASUMMALISE

MAKSE KASUTAMINE

30. EK eraldab Eesti esitatud hinnangulise arvu (i.k. pledge) alusel lisavahendeid isikute

ümber paigutamiseks ja asustamiseks.

31. Politsei- ja Piirivalveamet esitab SiMile ümberpaigutatud ja –asustatud isikute kohta

kvartaalselt nimekirjad, mille alusel vormistab VVO ministri käskkirja

sotsiaalministeeriumile vahendite ülekandmiseks.

32. RHO teeb makse esildise ja RTK kannab sotsiaalministeeriumile 7 tööpäeva jooksul

vahendid üle.

33. VVO kontrollib Politsei- ja Piirivalveametis dokumentide alusel, et isikud on Eestisse

saabunud.

VIII HINDAMINE

34. Aruandlus EK-le

34.1. Vastavalt horisontaalse määruse artiklitele 56 ja 57 ja selle alusel kehtestatud

delegeeritud määrusele esitavad liikmesriigid EK-le kindlaksmääratud perioodide järel

hindamisaruanded. Hindamise vahearuande eesmärk on anda hinnang AMIF-i riikliku

programmi rakendamisel ja programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude

kohta. Järelhindamise aruandes hinnatakse riikliku programmi alusel tehtud tegevuste

tulemuste mõju.

34.2. VVO koordineerib hindamisaruannete koostamist ja esitab hindamisaruanded vastavalt

EK suunistele.

34.3. Hindamisaruanded avalikustatakse täies ulatuses, välja arvatud juhul, kui teave on

piiratud selle konfidentsiaalsuse tõttu, eelkõige seoses julgeoleku, avaliku korra,

kriminaaluurimiste ja isikuandmete kaitsega.

35. Hindamise korraldamine

35.1. Hindamisi viivad läbi sõltumatud eksperdid.

35.2. VVO korraldab koostöös VHO ja ÕO-ga hankemenetluse AMIF-i rakendamise

sõltumatu hindamise läbiviimiseks.

35.3. Hindamisel võib VVO või muu hindamist läbi viiv organ kõigilt AMIF-i rakendamisega

seotud struktuuriüksustelt ja asutustelt küsida hindamise läbiviimiseks vajalikku teavet

ning nimetatud üksused on kohustatud enda valduses olevat informatsiooni

hindaja(te)le jagama.

IX RAKENDUSSÄTTED

36. Kinnitan lisa „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi perioodi 2014–2020 kulude

abikõlblikkuse reeglid.“

37. Tunnistan kehtetuks siseministri 29. mai 2018. a käskkirja nr 1-3/55

“Siseministeeriumi protseduurireeglid Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

vahendite kasutamiseks”.

(allkirjastatud digitaalselt)

Katri Raik

siseminister

Lisa. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi perioodi 2014–2020 kulude abikõlblikkuse

reeglid