Sisejulgeolekufondi ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendite kasutamise protseduurireeglite muutmine

KINNITATUD 16.05.2022 käskkirjaga nr 1-3/39

„Sisejulgeolekufondi ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendite kasutamise

protseduurireeglite muutmine“ LISA 1

SISEJULGEOLEKUFONDI PERIOODI 2014–2020 KULUDE

ABIKÕLBLIKKUSE REEGLID

Juhend toetuse taotlejale ja saajale

Muudatused võrreldes 13.10.2021. a kinnitatud versiooniga

- Täpsustatud on mõisteid „Abikõlblikkuse periood“ ja “Auditeerimisasutus”.

mai 2022

2 (20)

Sisukord

SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

KASUTATUD LÜHENDID ................................................................................................. 4

MÕISTED .............................................................................................................................. 4

ÜLDREEGLID ...................................................................................................................... 6

PEAMISED PÕHIMÕTTED .............................................................................................. 6

2. PROJEKTI KULUSID TÕENDAVAD DOKUMENDID ......................................... 7

3. PARTNERLUS .............................................................................................................. 7

4. PROJEKTI EELARVE JA MITTETULUNDUSLIKKUSE PÕHIMÕTE............. 8

5. HANGETE LÄBIVIIMINE.......................................................................................... 8

PROJEKTI ABIKÕLBLIKUD KULUD ............................................................................... 9

6. OTSESED ABIKÕLBLIKUD KULUD ....................................................................... 9

6.1 TÖÖJÕUKULUD ........................................................................................................... 9

6.2 SÕIDU- JA LÄHETUSKULUD .................................................................................. 11

6.3 SEADMETE SOETAMISE, ÜÜRIMISE JA LIISIMISE KULUD ............................. 11

6.4 KINNISVARA OSTMISE, EHITAMISE, RENOVEERIMISE VÕI ÜÜRIMISE KULUD......................................................................................................................... 13

6.5 AVALIKUSTAMISEGA SEOTUD NÕUETEST TULENEVAD KULUD ............... 14

7. KAUDSED ABIKÕLBLIKUD KULUD.................................................................... 15

8. ABIKÕLBMATUD KULUD ...................................................................................... 15

9. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE JA KONTROLLIMINE ................................. 16

LISA 1. Tööajatabeli/üleandmise-vastuvõtmise akti näidis ................................................ 18

LISA 2. Sõidupäeviku näidis 1 ............................................................................................ 19

LISA 3. Sõidupäeviku näidis 2 ............................................................................................ 20

3 (20)

SISSEJUHATUS Juhend on koostatud toetuse taotlejale ja saajale selgitamaks Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) perioodi 2014–2020 kulude abikõlblikkuse reegleid.

Juhendis on abikõlblikkuse reegleid kirjeldatud ISF-i horisontaalse määruse artiklite 17, 18 ja 191 alusel ning lähtudes riigisisestest õigusaktidest. Vaidluste tekkimisel võetakse aluseks ISF-

i erimäärustes, horisontaalses määruses ning rakendus- ja delegeeritud aktides sätestatu.

Küsimustes, mida käesolevas juhendis ei käsitleta, peab konsulteerima Siseministeer iumi (edaspidi SiM) välisvahendite osakonna kui ISF-i rakendamise eest vastutava asutusega, kes

vajadusel konsulteerib Euroopa Komisjoniga.

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32014R0514

4 (20)

KASUTATUD LÜHENDID AA Auditeerimisasutus EK Euroopa Komisjon

EL Euroopa Liit ISF Sisejulgeolekufond

JK Järelevalvekomisjon MTA Maksu- ja Tolliamet RHS Riigihangete seadus

SiM Siseministeerium VA Vastutav asutus

VV Vabariigi Valitsus

MÕISTED

Abikõlblik kulu Abikõlblikkuse reeglites nimetatud kulu, mis on kooskõlas

riigisiseste ja EL-i õigusaktidega, sh horisontaalse määrusega.

Abikõlblikkuse periood

Toetuslepingus sätestatud rahaliste vahendite kasutamise alguse ja lõpptähtaja vaheline periood, mille jooksul peab projekti abikõlblik

kulu olema tekkinud ja tegevused ellu viidud (s.o tööd tehtud, teenused osutatud ja tooted tarnitud). Makseid võib teha ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte pärast projekti lõpparuande

esitamist. Projekti abikõlblikkuse perioodi algusaeg sätestatakse toetuslepingus. ISF-i riikliku programmi abikõlblikkuse periood

kestab 1. jaanuarist 2014. a kuni 30. juunini 2024. a (s.t toetuse saaja kulud peavad olema üldjuhul tekkinud ajavahemikul 01.01.2014 – 31.12.2023, vaid põhjendatud juhtudel kuni 31.01.2024); VA-l on

õigus kulusid katta perioodil 1. jaanuarist 2014. a kuni 30. juunini 2024. a).

Auditeerimisasutus VV 13. novembri 2014. a korraldusega nr 482 „Varjupaiga-, Rände-

ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse määramine“ on ISF-i AA-ks määratud SiM-i

siseauditi osakond. AA on teistest osalevatest struktuuriüksustest sõltumatu

Erimäärused Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiir ide

ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143—167) ja

16. aprilli 2014. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 513/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise

ning kriisiohje rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2007/125/JHA (ELT L 150, 20.5.2014, lk 93—111).

Horisontaalne

määrus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL)

nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja

5 (20)

selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes

kohaldatavad üldsätted (ELT L 150, 20.05.2014, lk 112–142).

Järelevalvekomisjon JK on loodud riiklike programmide rakendamise toetamiseks. JK koosseis ja töökord kehtestatakse siseministri käskkirjaga.

Kaasfinantseering Eesti riigi poolt ISF-i toetuse kaasrahastamiseks eraldatavad

vahendid, mis on üldjuhul minimaalselt 25% projekti maksumusest.

Kontrolljälg Toetuse kasutamisel tehtud otsuseid ja tehinguid tõendav dokumentatsioon. Elektroonilise menetluse korral peab kontrolljä lje

arhiveerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Kuluartikkel Projekti eelarve kululiigi alajaotus (nt tööjõukulude puhul: projektijuhi töötasu, raamatupidaja töötasu, maksud jne).

Kulu tõendav dokument

Majandustehingut kinnitav dokument, mis vastab raamatupidamise seaduses nimetatud algdokumendi nõuetele ning palgaarvestuse

puhul palgaarvestust tõendav väljavõte (nt palgaleht).

Kululiik Projekti eelarve põhijaotus (nt tööjõukulud, sõidu- ja lähetuskulud jne), mis jaguneb omakorda kuluartikliteks.

Omafinantseering

Toetuse saaja või projektis osalevate partnerite rahaline panus

projekti. Omafinantseeringu hulka arvestatakse ainult toetuse saaja või projektis osalevate partnerite tehtavad abikõlblikud kulud.

Omafinantseeringuga võib täita osaliselt või täielikult kaasfinantseeringu kohustust.

Partner Toetuse taotluses nimetatud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb

projekti rakendamisel ja kellel võivad tekkida kulud.

Projekt Kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks

toetust taotletakse või kasutatakse.

Projekti tunnus VA määratud unikaalne projekti number (nt ISFP-N).

Riiklik programm EK ja VV heaks kiidetud ISF-i vahendite kasutamise strateegiline dokument, mille alusel kavandatakse ja viiakse ellu tegevusi. Leitav

www.sisejulgeolekufond.ee

Rikkumine ELi või riigisisese õigusakti mis tahes sätte rikkumine tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ELi üldeelarvet põhjendamatu kulu tõttu.

Toetus Rahaline abi, mis koosneb Eesti riigile antavast EL-i toetusest (ISF) ja kaasfinantseeringust.

Toetuse saaja Taotleja, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud ning kellega on sõlmitud toetusleping.

Toetuse taotleja Toetuse taotlejateks võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised isikud,

eraõiguslikud juriidilised isikud, valitsusasutused, valitsusasutuste hallatavad asutused või rahvusvahelised organisatsioonid, kelle

põhikirjalised eesmärgid toetavad projektis kavandatud tegevusi.

Toetusleping VA ja toetuse saaja vahel sõlmitud leping toetuse kasutamiseks, eesmärgiga viia projekt ellu.

Vastutav asutus Vastavalt VV 13. novembri 2014. a korraldusele nr 482 „Varjupaiga-

Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufond i vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse määramine“ on ISF-i VA SiM. SiM-i põhimääruse kohaselt täidab ISF-i rakendamisel VA

peamisi ülesandeid välisvahendite osakond. Lisaks osaleb vastutava asutuse ülesannete täitmisel RHO.

6 (20)

ÜLDREEGLID

PEAMISED PÕHIMÕTTED 1.1 Projekt on abikõlblik, kui toetuse kasutamise eesmärk ja toetatavad tegevused langevad

kokku ISF-i erimääruste jt õigusaktide ning riikliku programmiga. 1.2 Toetuse saaja peab kulude abikõlblikkuses veenduma nii projekti planeerimisel kui

elluviimisel. Toetuse saaja peab abikõlbmatud kulud katma oma vahenditest.

1.3 Projekti otseste eesmärkide saavutamata jätmine võib olla toetuse tagasinõudmise aluseks.

1.4 Abikõlblikud on kulud, mis on:

 kooskõlas asjakohaste õigusaktide, juhendmaterjalide, taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuslepinguga;

 vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks;

 põhjendatud ning mõistlikud, st vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele;

 tekkinud abikõlblikkuse perioodil2;

 ette nähtud projekti eelarves;

 tegelikud ja vastavad toetuse saaja tehtud maksetele;

 kontrollitavad ja tõendatavad.

1.5 Projektiga seotud tehingud peavad olema eristatud toetuse saaja raamatupidamise muudest tehingutest. Olenevalt organisatsioonis kasutusel olevast

raamatupidamistarkvarast võib projekti tehingute eristamiseks avada projektile eraldi kulukonto või lisada projekti tehingute eristamiseks kontokoodidele vastavad tunnused.

1.6 Toetuse kasutamisel peab muu hulgas järgima RHS-i (nt konkurentsi korral olenemata maksumusest küsima erinevaid pakkumusi/võrdlema hinnakirju). Kui toodete või

teenuste eeldatav maksumus on võrdne või suurem kui 20 000 eurot ilma käibemaksuta, peab toetuse saaja esitama VA-le tõendava dokumentatsiooni, nt hinnapäringu ja – pakkumused ning valiku põhjenduse. Hinnapakkumused peavad olema kirjalikud,

sisaldama pakkuja nime, pakkumuse hinda, pakkumuse tegemise kuupäeva jms ja vastama turuhindadele. Hinnapakkumuste asemel võib võrrelda ka hinnakirju, mis

vastavad pakkumustele esitatud nõuetele (sh peab nähtuma hinnakirjade võrdlemise kuupäev).

1.7 ISF-ist tehtud kulusid ei tohi rahastada muudest allikatest, et vältida topeltrahastamist.

1.8 Projekti käigus isikuandmete kogumisel ja töötlemisel peab järgima isikuandmete kaitset käsitlevaid õigusakte.

2 Üldjuhul tehakse rahastusotsus (haldusotsus) enne projekti tegevuste algust. Abikõlblikkuse periood on sätesatud rahastusotsuses (haldusotsus). Toetusleping SiM-i ja toetuse saaja vahel sõlmitakse pärast rahastusotsust. Toetuslepingus sätestatud tegevuste tähtajad lähtuvad rahastusotsusest.. Vastutav asutus võib taotlusvooru tingimustes või taotluse esitamise kutses seada kõrvaltingimusi.

7 (20)

2. PROJEKTI KULUSID TÕENDAVAD DOKUMENDID

2.1 Kogu projektiga seonduv dokumentatsioon peab andma lihtsalt ja kiiresti ülevaate projekti tegevustest.

2.2 Toetuse saaja peab tagama, et väljamaksmise aluseks olevad dokumendid vastavad

nõuetele, projekti raames tehtud kulud ja tegevused on abikõlblikud ning neid on

võimalik kontrollida. 2.3 Projekti kulu tõendavate dokumentide puhul peab jälgima, et need vastaksid

raamatupidamise seaduses sätestatud raamatupidamise algdokumendile esitatud nõuetele.

2.4 Projekti kulu tõendav dokument peab olema seostatav projektiga. Kulu tõendavatele dokumentidele (va palgaleht) või e-arvekeskkonnas menetletava arve kinnitusringi peab olema märgitud järgmine teave:

 projekti tunnus (võimalusel märgib dokumendi väljastaja tunnuse dokumendile

selle koostamisel);

 vajadusel teave projekti kuludesse arvestatud summade ja nende

arvestusmeetodi kohta (kui kohaldub);

 vajadusel muu lisateave, mis selgitab kulu seotust projektiga.

2.5 VA-le esitatud dokumendid peavad olema identsed nendega, mida säilitatakse toetuse saaja raamatupidamises, ning aruannetes esitatud andmed peavad ühtima toetuse saaja raamatupidamise andmetega.

2.6 VA võib küsida toetuse saaja raamatupidamisest väljavõtteid projektiga seotud tehingute

kohta. 2.7 Võõrkeelsete kulu tõendavate dokumentide esitamisel peab toetuse saaja olema valmis

kontrollimise eesmärgil esitama dokumendi tõlke.

2.8 Makseid võib teha ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte pärast

projekti lõpparuande esitamist.

3. PARTNERLUS

3.1 Organisatsioonid võivad taotlusi esitada eraldi või koos partneri(te)ga. 3.2 Partner peab vastama toetuse taotleja ja saajaga samadele nõuetele. Taotleja esitab koos

toetuse taotlusega partneri täidetud ja allkirjastatud vormikohase partnerluse kinnituse ning eelarves märgib ka partnerite rahalise panuse (kui kohaldatav).

3.3 Toetuse saamisel laienevad partnerile toetuse saaja kohustused, v.a aruandluskohustus.

Toetuse saaja vastutab projekti kaasatud partnerite tegevuse koordineerimise eest.

3.4 Partner ja toetuse saaja võivad soovi korral vastastikuste õiguste, kohustuste ja partneri

rolli määratlemiseks sõlmida kirjaliku kokkuleppe. 3.5 Toetuse saaja vastutab toetuslepingu täitmisel nii enda kui projekti partneri eest.

8 (20)

3.6 Toetuse saaja peab edastama partnerile koopia SiM-ile esitatavatest projekti vahe- ja lõpparuannetest. Olulised ettepanekud projekti muutmiseks (nt tegevuste, eelarve vms osas) peavad olema partneritega kooskõlastatud enne nende esitamist SiM-ile. Kui sellist

kokkulepet ei suudeta saavutada, peab toetuse saaja selle ära märkima muudatusettepanekute esitamisel SiM-ile.

4. PROJEKTI EELARVE JA MITTETULUNDUSLIKKUSE

PÕHIMÕTE 4.1 Projektid, mida ISF-ist rahastatakse, peavad olema mittetulunduslikud.

4.2 Projekti eelarve peab olema tasakaalus, st abikõlblikud kogukulud peavad olema võrdsed

kogutuludega. Kõik kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailse lt kuluartiklite kaupa selgitatud. Kui toetuse saaja esitab aruandluse käigus SiM- ile tõendavaid dokumente kulude kohta, mida eelarves ette nähtud ei ole, loetakse need kulud

abikõlbmatuks.

4.3 Kui projekti lõppedes ületavad tulud kulusid, vähendatakse vastavalt sellele ISF-i ja kaasfinantseeringu eraldist. Omafinantseeringu eraldist vähendatakse juhul, kui sellega täideti kaasfinantseeringu kohustust. Projekti tulud peavad olema kajastatud toetuse saaja

raamatupidamises ning olema tuvastatavad ja kontrollitavad.

4.4 Projekti tulud koosnevad kõikidest projektile ISF-ist, avaliku või erasektori tehtud rahalisest panusest, sealhulgas toetuse saaja enda panus, ning kõikidest projekti käigus saadud sissetulekutest. Termin „tulud“ hõlmab projekti abikõlblikkusperioodi jooksul

saadud müügi- ja üüritulusid, tasusid teenuse osutamise eest, registreerimistasusid ja muid samaväärseid tulusid.

5. HANGETE LÄBIVIIMINE 5.1 Projekti raames kulutuste tegemisel (asjade ostmisel, teenuste või ehitustööde tellimise l

või ideekonkursside korraldamisel) lähtutakse toetuslepingus, riigihangete seaduses, SiM-i valitsemisala riigihangete läbiviimise korras (kui toetuse saajaks on SiM- i haldusala asutus), asutuse sisemises riigihangete läbiviimise korras ning teistes

asjassepuutuvates riigisisestes ja ELi õigusaktides sätestatust.

5.2 Riigihangete, sh alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete läbiviimisel peab hankija järgima riigihangete seaduses sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, järgima isikute võrdse

kohtlemise põhimõtteid, tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise ning vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.

5.3 Toetuse saaja võib kooskõlas riigihangete seadusega volitada hanke läbiviimise teisele

isikule. Riigihangete seaduse nõuetekohase järgimise, sh tehnilise kirjelduse koostamise

ja hanke läbiviimise eest vastutab toetuse saaja. SiM-i haldusala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste hangete läbiviijaks on üldjuhul Siseministeer iumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskus.

5.4 Hankija on kohustatud korraldama riigihanke piirmäära ületava riigihanke avatud või

piiratud hankemenetlusena, kui RHS-ist ei tulene teisiti. Kogu riigihankega seotud menetlus peab olema dokumenteeritud (kontrollitavuse põhimõte) ning hanke käigus

9 (20)

hankija tehtud otsused põhjendatud. Toetuse saaja tagab, et hangetes ei ole tingimusi, mis kasvõi teoreetiliselt piiravad võimalike pakkujate ligipääsu hankele3.

5.5 Riigihanke läbiviimisel võtab hankija arvesse ka seda, kas tegemist on kaitse- ja julgeolekuotstarbelise hankega.

5.6 Kui hankija ei kasuta riigihanke piirmäära ületava riigihanke läbiviimiseks avatud või

piiratud hankemenetlust, peab muu menetlusliigi valik, sealhulgas riigihanke erandi

kasutamine, olema kooskõlas RHS-iga kirjalikult põhjendatud ning kinnitatud hanget korraldava asutuse juhi või tema volitatud isiku poolt.

5.7 Riigihanke erandile tuginemine peab olema piiratud erandlike juhtumitega, üksnes

riigisaladuse olemasolu ei ole piisav põhjendus erandi korras riigihanke läbiviimiseks.

5.8 Kõikide kolmandate isikutega sõlmitud lepingute puhul peab toetuse saaja tagama, et teine lepingupool kohustub esitama auditeerimis- ja kontrolliasutustele kogu vajaliku

teabe lepingu alusel tehtud tegevuste kohta.

PROJEKTI ABIKÕLBLIKUD KULUD

Projekti abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

Otsesed abikõlblikud kulud on kulud, mis on vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks

ja eesmärgi saavutamiseks. Kaudsed abikõlblikud kulud on kulud, mis on tehtud projektis elluviidavate tegevuste

toetamiseks. Kaudsete kulude osakaal nähakse ette projekti eelarves (vt täpsemalt punkti 7). Kaudseteks kuludeks on kindlaksmääratud protsent projekti otsestest

abikõlblikest kogukuludest.

6. OTSESED ABIKÕLBLIKUD KULUD 6.1 TÖÖJÕUKULUD 6.1.1 Ainult nende isikute tööjõukulud on abikõlblikud, kes on seotud projekti tegevustega

(tegelevad projektis otseselt projekti juhtimise, planeerimise, elluviimise või seirega).

6.1.2 Abikõlblike tööjõukulude hulka loetakse:

 projekti personali töötasu, mis on kooskõlas toetuse saaja ja partneri tavapärase töötasupoliitikaga ning asutusesisese või keskmise palgatasemega;

 seadusest tulenevad maksud ja maksed töötasudelt, kui toetuse saaja ja partner neid tegelikult maksab. Eelarves peab tööjõukulude kajastamisel eristama brutotöötasu ja tööandja maksud;

 puhkusetasu proportsionaalselt projektis töötatud aja eest;

 teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga.

3 Näiteks kohaliku registreeringu nõue, kogemus/esindus/hoolduskeskus mingis regioonis või riigis, konkreetse

standardi või lepingutüübi kogemus või tundmine (nt varasem FIDIC lepingu kogemus), kaubamärgi nimetamine

lisamata „või samaväärne“, keelenõue jms tingimus, mida on võimalik asendada analoogsega või tagada lepingu

sisuline täitmine muul pakkujale sobival viisil.

10 (20)

6.1.3 Projekti heaks võib töötada töölepingu alusel, avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse alusel või teenuse osutamise lepingu alusel. Teenuslepingu

(nt käsundusleping) alusel ei saa täita ametijuhendijärgseid ülesandeid.

6.1.4 Kui teenistuja töötab ainult projekti heaks, võib kanda kõik töötasudega seotud kulud projekti

kuludesse ning tööajatabelit ei ole vaja täita.

6.1.5 Kui projekti heaks töötamise alus on teenuse osutamise leping, peab esitama

üleandmise-vastuvõtmise akti, kus on kajastatud tehtud töö ja selleks kulunud aeg.

6.1.6 Kui teenistujale makstakse projektist tunnitasu, peab esitama tööajatabeli (lisa 1, näidis), kus märgitakse tehtud töö ja selleks kulutatud aeg. Kui isik osaleb paralleelselt mitmes projektis, võib märkida eri projektide tööd samas tööajatabelis eraldi tulpades.

6.1.7 Tööajatabeli allkirjastavad isik, kelle tööaega tabel kajastab, ning projektijuht.

Projektijuhi tööajatabeli allkirjastab tema vahetu juht. Allkirjastatud tööajatabel on

töötasu maksmise aluseks. 6.1.8 Kui projekti abikõlblikkuse lõpuks ei ole kasutatud puhkust välja teenitud (st on ette

puhatud), loetakse abikõlblikuks vaid proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga välja teenitud puhkusetasu (st tasaarveldus toimub lõpparuandega).

6.1.9 Kui projekti rakendamisega kaasnevad kirjalikult tõendatud täiendavad tööülesanded, siis on ametijuhendijärgsed tööülesanded abikõlblikud.

6.1.10 Abikõlbmatud tööjõukulud on:

 töövõimetushüvitis (v.a juhul, kui hüvitist maksab toetuse saaja või partner);

 sünnitushüvitis (v.a juhul, kui hüvitist maksab toetuse saaja või partner);

 pensionile mineku hüvitis;

 muud toetused;

 ajutise töölepingu lõpetamise hüvitis, kui see ei ole lepingus ette nähtud;

 soodustused (nt auto kasutamise ja majutuskulud). 6.1.11 Töö- ja puhkusetasude tõendamiseks on vaja kuluaruandega esitada näiteks:

 töölepingu(te), avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja(de), korraldus(t)e või teenuse osutamise lepingu(te) koopia(d), mille alusel arvestatakse isiku töötasu

projekti kuludesse;

 tööülesannete kirjeldus;

 töötasuarvestuse dokumendid, nt palgateatis;

 ÜVA/tööajatabeli/asjakohase infosüsteemi väljavõte, kui töötaja või ametnik töötab projektis töölepingu, käskkirja või korralduse alusel, milles on sätestatud tunnitasu;

 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, kui töötaja või ametnik töötab teenuse osutamise lepingu alusel;

 puhkusetasu arvestus;

 maksekorralduse koopiad või arvelduskonto väljavõte töötasu maksmise ja maksude tasumise kohta4;

 muud dokumendid.

4 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

11 (20)

6.2 SÕIDU- JA LÄHETUSKULUD

6.2.1 Sõidu- ja lähetuskulud on otseste kuludena abikõlblikud üksnes juhul, kui need on

kantud isikute eest, kes osalevad projekti tegevustes ning kelle lähetamine on projekti elluviimiseks vajalik.

6.2.2 Sõidukulud on abikõlblikud vaid tegelikult tekkinud kulude alusel, lähtudes

majanduslikult soodsaimast võimalusest maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade

ulatuses.

6.2.3 Ühissõiduki kasutamisel peab kulu tõendama ühissõiduki pileti, kviitungi või muu dokumendiga.

6.2.4 Isikliku sõiduauto kasutamisel peab lähtuma VV 14.07.2006 määrusest nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta

arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ ja organisatsiooni siseselt kehtestatud isikliku sõiduauto kasutamise tingimustest. Kui organisatsiooni siseselt ei ole sellise id tingimusi kehtestatud, võib arvestust pidades lähtuda abikõlblikkuse reeglitega

kehtestatud sõidupäeviku näidisest (lisa 2 või 3).

6.2.5 Lähetuskulud on abikõlblikud tegelike kulude või päevarahade alusel õigusaktides maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses. Lähetuskulud hõlmavad muuhulgas majutust (sh hommikusöök), kohalikku transporti, päevaraha ning

kindlustust (reisi-, reisitõrke-, pagasikindlustus). Kui asutusesisene kord näeb ette päevarahade vähendamise, peab lähtuma asutusesisesest korrast.

6.2.6 Väliseksperdi päevaraha määramisel võetakse aluseks EK kehtestatud Eesti päevaraha

ülemmäärad, olenemata sellest, millisest riigist välisekspert Eestisse tuleb. Päevaraha

hulka arvestatakse majutuse, toitlustuse ja kohaliku transpordiga seotud kulud. Kui välisekspert ei ööbi Eestis, kuid viibib Eestis rohkem kui kuus tundi, on lubatud maksta

talle päevaraha kuni 50% ettenähtud määrast. 6.2.7 Sõidu- ja lähetuskulude tõendamiseks on vaja esitada näiteks:

 sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (nt volitus);

 sõiduauto kasutamise üle peetav arvestus, nt sõidupäevik;

 asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduauto kasutamise ja kulude kompenseerimise kord;

 hüvitise maksmist tõendav dokument (nt tööandja, asutuse juhi, juriidilise isiku pädeva organi või tema volitatud isiku kirjalik otsus, käskkiri või korraldus);

 koopia kulu tõendavast dokumendist (sõidupilet, kviitung, arve või muu dokument);

 lähetuse korraldus;

 hinnapäring ja pakkumused;

 vajadusel lähetuskulude aruanne;

 kinnitatud maksekorralduste koopiad või arvelduskonto väljavõte lähetuskulude tasumise kohta5.

6.3 SEADMETE SOETAMISE, ÜÜRIMISE JA LIISIMISE KULUD

6.3.1 Seadmete (sh transpordivahendite, varustuse ja süsteemide) soetamise, üürimise ja liisimise kulud on abikõlblikud ainult siis, kui need on projekti rakendamiseks olulise

5 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

12 (20)

tähtsusega. Seadmetel peavad olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning need peavad vastama kehtivatele normidele ja standarditele.

6.3.2 Valides liisimise, üürimise ja ostmise vahel, peab alati lähtuma kõige otstarbekamast võimalusest.

6.3.3 Kui seadmeid soetatakse või kasutatakse paralleelselt erinevate projektide raames,

arvutatakse maksumust (täismaksumus või kulum) protsentuaalselt iga projekti peale

eraldi. Kokku ei tohi erinevate projektide peale seadme maksumus ületada 100%.

6.3.4 Üürimise ja liisimisega seotud kulud on abikõlblikud ainult projekti abikõlblikkuse perioodil.

6.3.5 Seadmete liisimise lepingu sõlmimise tasu on abikõlblik.

6.3.6 Amortisatsioon:

 seadmed, mis osteti enne projekti algust, kuid mida kasutatakse projekti jaoks, on abikõlblikud amortisatsiooni alusel. Need kulud ei ole abikõlblikud juhul, kui seadmed osteti algselt EL-i toetuse eest;

 seadmete väärtus kantakse kuludesse vastavalt toetuse saaja suhtes kohaldatavate le maksu- ja raamatupidamiseeskirjadele. Arvesse võib võtta ainult projekti kestusele vastavat eseme tarbimisväärtuse vähenemise osa.

6.3.7 Seadmeid peab kasutama sihtotstarbeliselt projekti eesmärkide saavutamiseks pärast

nende soetamise (nt üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise) kuupäeva vähemalt: 6.3.7.1 kolm aastat või rohkem info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaseadmete

puhul (sealhulgas süsteemid); 6.3.7.2 viis aastat või rohkem muud tüüpi seadmete puhul, nt varustus ja

transpordivahendid (v.a punktis 6.3.7.3 nimetatud); 6.3.7.3 kümme aastat helikopterite, lennukite, laevade ja hõljukite puhul.

6.3.8 Toetuse saaja vabaneb sihtotstarbelise kasutamise kohustusest ülalkirjeldatud punktides nimetatud perioodide jooksul:

 vääramatust jõust tingitud asjaoludel;

 kui mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud toetuse saajalt oodata, et ta toetuslepingu sõlmimise ajal sihtotstarbelist kasutamist takistava asjaoluga arvestaks, seda väldiks või takistavat asjaolu või selle tagajärge ületaks;

 kui seadme kasutusfunktsioonist tulenevalt on oht selle hävimisele enne sihtotstarbelise kasutusaja lõppu.

6.3.9 Kulud selliste igapäevaste kontoriseadmete soetamiseks nagu printer, sülearvuti, faks, koopiamasin, telefon jne, ei ole otseste kuludena abikõlblikud ning neid käsitatakse

kaudsete kuludena, v.a juhul, kui selliste seadmete ost on otseselt seotud projekti eesmärgi saavutamisega (nt töökohtade loomisega seotud seadmete soetus IKT arendusprojektides).

6.3.10 Kulude tõendamiseks on vaja esitada näiteks:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 pakkumused;

 leping;

13 (20)

 arve või kviitung;

 üleandmise-vastuvõtmise akt;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõte arve tasumise kohta6;

 dokument, mis tõendab vara arvele võtmist (kui kohaldub);

 väljavõte asutuse raamatupidamise sise-eeskirjade kohaldatavatest punktidest ning amortisatsiooni arvestamise käik.

6.4 KINNISVARA OSTMISE, EHITAMISE, RENOVEERIMISE VÕI ÜÜRIMISE

KULUD

6.4.1 Kinnisvara ostmise, ehitamise, renoveerimise või üürimise korral peavad kinnisva ra l olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning see peab vastama kehtivate le

normidele ja standarditele. 6.4.2 Kui kinnisvara soetamine on projekti rakendamise jaoks olulise tähtsusega ning selges

seoses selle eesmärkidega, on juba valminud ehitiste ostmine või kinnisvara ehitamine abikõlblik kogu- või osamaksumuse või kulumi alusel vastavalt allpool toodud

tingimustele: a) sõltumatult kvalifitseeritud hindajalt või nõuetekohaselt volitatud asutuselt

võetakse tõend, milles kinnitatakse, et ostetava kinnisvara hind ei ületa

turuväärtust ning tõendatakse, et kinnisvara on vastavuses riigisiseste nõuetega, või täpsustatakse asjaolusid, mis ei ole riigisiseste nõuetega vastavuses ja mida

toetuse saaja kavatseb projekti käigus parandada; b) kinnisvara ei ole ostetud ELi toetuse eest enne projekti rakendamise algust; c) kinnisvara kasutatakse selle ostmise või ehitamise korral vähemalt kümme aastat

ja renoveerimise ning kulumil põhineva rahastamise korral vähemalt viis aastat pärast projekti lõppu üksnes projektis loetletud eesmärkide täitmiseks, v.a juhul,

kui VA annab konkreetselt teistsuguse loa (nt kogu- või osamaksumuse kaasrahastamise korral);

d) kulumil põhineva kaasrahastamise korral on abikõlblik üksnes see osa kõnealuste

varade kulumist, mis tekkis selle kasutamise ajal projekti käigus ja varade tegeliku kasutamise määr projekti huvides. Kulumit arvutatakse vastavalt riigisiseste le

raamatupidamiseeskirjadele; e) Kinnisvara üürimise, ostmise, ehitamise ja renoveerimise korral ei tohi selle eest

sihtotstarbelise kasutamise perioodil tulu teenida.

6.4.3 Kinnisvara soetamisel on lisaks objekti maksumusele abikõlblikud omandivahetusega

kaasnevad maksud, riigilõivud, notaritasud, lepingutasud ning muud õigusaktidest tulenevad kinnisvara soetamisega seotud kulud (v.a maakleritasud). Muud lisad võivad olla abikõlblikud seadmetena (nt hoone sisustus, projekti

elluviimiseks vajalik inventar jms). Need esemed, mida füüsiliselt ei ole võimalik ehitisest eemaldada (nt liftid, sisseehitatud konditsioneerid jms), loetakse osaks

kinnisvara maksumusest. 6.4.4 Kinnisvara renoveerimise kulud on rahastamiseks abikõlblikud kogu- või

osamaksumuse või kulumi alusel. Renoveerimiskulude korral kohaldatakse ainult alapunkti 6.4.2 punktides c, d ja e esitatud tingimusi.

6 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

14 (20)

Kulumi arvestamisel lähtutakse selle EL-i liikmesriigi reeglitest, kelle territooriumil kinnisvara asub. Liikmesriigi kolmandates riikides asuvate ehitiste suhtes kehtivad liikmesriigi amortisatsiooni käsitlevad reeglid.

6.4.5 Lammutamise kulud on abikõlblikud, kui projekti rakendamise eelduseks ja edukaks

elluviimiseks on vajalik olemasoleva hoone (osaline) lammutamine enne uue ehitamist. Lammutamise kulud peavad kajastuma hinnapakkumuses ja see peab moodustama osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest.

6.4.6 Kinnisvara üürimine on kaasrahastamiseks abikõlblik, kui üürimise ja asjakohase projekti

eesmärgid on selgelt seotud ning järgitakse allpool toodud tingimusi:

 kinnisvara ei ole ostetud EL-i toetusega;

 kinnisvara peab kasutama üksnes projekti rakendamiseks. Vastasel juhul on abikõlblik ainult see osa kuludest, mis vastab projektis kasutatule.

6.4.7 Kinnisvara ostmise, ehitamise, renoveerimise ja üürimise tõendamiseks on vaja

esitada näiteks:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 sõltumatu kvalifitseeritud hindaja või volitatud asutuse väljastatud tõend (kinnisvara ostmise puhul);

 pakkumused;

 leping;

 arve;

 eseme üleandmise-vastuvõtmise akt;

 ehitus- ja kasutusluba;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõte arve tasumise kohta7. 6.5 AVALIKUSTAMISEGA SEOTUD NÕUETEST TULENEVAD KULUD

6.5.1 Kui avalikustamisnõuete täitmisega seotud kulud soovitakse kanda projektist, peab need projekti eelarves ette nägema.

6.5.2 Kulud, mis on vajalikud EL-i ja SiM-i kaasrahastamisega seotud avalikustamise nõuete täitmiseks, näiteks EL-i ja SiM-i logode kasutamisega seotud kulud, kaasrahastamis t

tähistava tahvli tootmine ja paigaldamine, on abikõlblikud otseste kuludena.

6.5.3 VA leevendab avalikustamise nõudeid, kui projektiga seotud teave on seadusest

tulenevalt piiratud selle konfidentsiaalse iseloomu tõttu, eelkõige seoses julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimiste ja isikuandmete kaitsega.

6.5.4 Täpsemad avalikustamise, läbipaistvuse tagamise ja info levitamisega seotud

kohustused sätestatakse toetuslepingus.

6.5.5 Avalikustamise kulude tõendamiseks on vaja esitada näiteks:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 pakkumused;

 leping;

 arve;

7 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus

15 (20)

 üleandmise-vastuvõtmise akt;

 foto avalikustamise nõuete täitmisest;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõte arve tasumise kohta8.

7. KAUDSED ABIKÕLBLIKUD KULUD

7.1 Projekti kaudsed abikõlblikud kulud on kulud, mida ei ole võimalik määratleda projekti rakendamisega otseselt seotud kuludena, kuid toetavad projekti tegevuste elluviimist.

7.2 Kontorivarustuse ja -tarvete, külaliste vastuvõtmisega ja teenustega [nt sideteenused,

post, kontori koristamine, kommunaalkulud, töötajate koolitus (v.a, kui koolitus on projekti peamine eesmärk), personaliotsing jms] kaasnevad kulud on kaudsed kulud.

7.3 Kaudsed kulud võivad olla maksimaalselt 2,5% otseste abikõlblike kulude kogusummast. Kaudsete kulude osakaal määratakse toetuslepingus. Kui projekti

lõpparuandes esitatud abikõlblikud otsesed kulud vähenevad, peab vajadusel proportsionaalselt vähendama ka kaudseid kulusid, et need ei ületaks toetuslepingus määratud osakaalu.

7.4 Organisatsioonid, mis saavad tegevustoetust ELi eelarvest, ei saa lisada kaudseid kulusid

projekti eelarvesse.

7.5 Kaudsed kulud hoitakse minimaalsed ja need ei tohi kajastuda projekti eelarves samaaegselt ühegi otsese kulu real. Taotleja planeerib projekti eelarvesse kaudsetele

kuludele kavandatud summa, eraldi kuluartikleid välja tooma ei pea.

7.6 Kaudsete kulude hulka ei saa arvata abikõlbmatuid kulusid. Kaudseid kulusid tõendavaid dokumente ei pea aruandlusega esitama, kuid toetuse saaja peab neid säilitama

toetuslepingus sätestatud perioodi jooksul, kuna neid võidakse kontrollida.

8. ABIKÕLBMATUD KULUD

8.1 Abikõlbmatud on muu hulgas järgmised kulud:

 käibemaks (v.a mitte-käibemaksukohustuslase ja piiratud käibemaksukohustus lase käibemaksukulu);

 hoonestamata maa ostmine;

 kui maa on vajalik projekti rakendamiseks, hoonestatud maa ostu summa, mis ületab 10% asjaomase projekti abikõlblikest kogukuludest;

 kasum kapitalilt;

 võlg ja võla teenindamise tasud, intressid, viivised;

 eraldised kahjudeks või tulevasteks kohustusteks;

 trahvid, rahalised karistused, kohtukulud;

 toetuse saaja deklareeritud ja mõne muu EL-i, välisabi või riigieelarvest toetust saava projekti või programmi raames kaetud kulud;

 kindlustusettevõtete teenustega kaasnevad kulud;

 kindlustusmaksed (v.a kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-, tööandja vastutuskindlustusmaksed ja töötasuga kaasnevad kindlustusmaksed);

8 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

16 (20)

 projekti rakendamises osalevate ametnike/töötajate tööjõukulude osa, mis ei ole seotud ISF-i rakendamisega;

 organisatsiooni juhtimisega seonduv tööjõukulu;

 hüvitised (v.a seaduslikud haigushüvitised, mida kannab tööandja ja mida sotsiaalkindlustusskeem ei tagasta);

 vahendajate või konsultantide alltöövõtt, mille puhul tasu määratletakse protsendina projekti kogukuludest (v.a juhul, kui toetuse saaja põhjendab selle maksmist töö või osutatud teenuste tegeliku väärtusega);

 mitterahalised tehingud;

 sisemise hinnakirja alusel arvestatud kulud;

 muud abikõlblikkuse reeglitega vastuolus tehtud kulutused, sealhulgas ülemäärased ja ebamõistlikud kulutused, üksnes projekti töötajate meelelahutusele tehtud kulutused [mõistlikud kulud külaliste ühisüritustel, mis on projekti käigus õigustatud (nt projekti

lõpu tähistamine, juhtrühma koosolekud jms), on lubatud].

9. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE JA KONTROLLIMINE

9.1 Dokumente säilitatakse vastavalt toetuse saaja sisemisele korrale kas paberkujul või digitaalselt. Säilitatud dokumentide põhjal peab olema võimalik tuvastada kulu abikõlblikkust.

9.2 Toetuse saaja peab toetuslepingus sätestatud tähtaja lõpuni alles hoidma ja

kontrollorganitele kättesaadavaks tegema kõik projektiga seotud dokumendid, eelkõige :

 raamatupidamise sise-eeskirjad ja asjaajamise kord;

 projekti raamatupidamise väljavõte;

 tööjõukuludega seotud dokumendid, sealhulgas lepingud, palgaarvestuse dokumendid, tööajatabelid, puhkusetasude arvestamise käskkirjad, korraldused jms;

 teenuste osutamist, tööde tegemist või asjade ostmist tõendavad dokumendid, sealhulgas lepingud, üleandmise-vastuvõtmise aktid, teenuse osutaja, tööde teostaja või tarnija esitatud arved ja saatelehed jms;

 väljamakseid tõendavad dokumendid, sealhulgas maksekorralduste koopiad, arvelduskonto väljavõtted;

 hangetega seotud dokumendid, sealhulgas hankedokumentatsioon, lepingud, aktid jms;

 tegevusi tõendavad dokumendid, sealhulgas üritusel osalejate nimekirjad, koolituste ja seminaride materjalid, koosolekute protokollid ja memod jms;

 projektiga seotud dokumentatsioon (toetuse taotlus, taotluse rahuldamise otsus, maksetaotlused, haldusotsused, toetusleping, aruanded, koosolekute protokollid, memod jms);

 projektiga seotud oluline kirjavahetus;

 muud dokumendid. 9.3 Toetuse saaja ja partnerid peavad võimaldama VA-l, AA-l ning nende volitatud isikute l

ja asutustel ning EK-l, Euroopa Kontrollikojal, Euroopa Pettustevastasel Ametil või

nende volitatud isikutel ja asutustel kontrollida toetuse kasutamisega seotud dokumente ja projekti tegevusi ning tulemusi projekti toimumise ajal ning seitsme aasta jooksul

pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva. 9.4 Kui auditi või mõne muu kontrolli käigus ilmneb, et toetuse saajal puudub kulu tõendav

dokumentatsioon, loetakse see kulu abikõlbmatuks. Puudulikult vormistatud dokumentide korral võib kontrollija tunnistada nendega seotud kulud abikõlbmatuteks.

17 (20)

Väiksemate vigade puhul aktsepteeritakse arvetele lisatud selgitusi või õiendeid. Kui VA tunnistab projekti jooksul või pärast projekti toetuse saaja poolt abikõlblikuna deklareeritud kulud abikõlbmatuks, peab toetuse saaja tegema raamatupidamiskanne tes

paranduse.

9.5 Kui pärast lõpparuande kinnitamist avastatakse kontrollide käigus rikkumine, esitatakse toetuse saajale toetuse ja kaasfinantseeringu tagasinõudmise otsus. Sellisel juhul pikeneb dokumentide säilitamise kohustus vähemalt seitse aastat alates päevast, mil toetuse saaja

tagastab toetuse ja kaasfinantseeringu SiM-ile.

9.6 Toetuse saaja vastutab kaasatud partnerite projektiga seotud dokumentide säilitamise eest.

18 (20)

LISA 1. Tööajatabeli/üleandmise-vastuvõtmise akti näidis

Tööajatabel/Üleandmise-vastuvõtmise akt

Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi:

Kuupäev Töö kirjeldus Projektiga projekti tunnus seonduv töö (tundi)

KOKKU

Töötunnid kokku

Kinnitan, et tabelis esitatud andmed on õiged ning ülalnimetatud tööd ja tegevused on nõuetekohaselt tehtud. Allkiri: Kuupäev: Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi: Kinnitan, et ülalnimetatud tööd ja tegevused on käsundiandja poolt kontrollitud ning vastu võetud 9. Projektijuht või vahetu juht / Allkirjaõiguslik isik10. Allkiri: Kuupäev: Ees- ja perekonnanimi:

9 Kursiivis tekst lisada ainult käsunduslepingu üleandmise-vastuvõtmise aktile. 10 Tööajatabeli allkirjastavad isik, kelle tööaega tabel kajastab, ning projektijuht (projekti rakendamise eest

vastutav isik). Projektijuhi tööajatabeli allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik. Üleandmise -

vastuvõtmise akti allkirjastab teenuse osutamise lepingus nimetatud allkirjaõiguslik isik.

19 (20)

LISA 2. Sõidupäeviku näidis 1

SÕIDUPÄEVIK Asutuse nimi:

Sõiduki omanik:

Sõiduki registreerimisnumber:

Sõiduki kasutaja nimi:

Projekti pealkiri ja tunnus:

Kuupäev Sõidu sihtkoht ja eesmärk

Hodomeeter Teekonna pikkus

(km) Algnäit Lõppnäit

Teekonna pikkus kokku (km):

1 km hind* (EUR):

Kogukulu (EUR):

Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged. Koostaja nimi, amet.

Kuupäev Allkiri

Projektijuht või vahetu juht11 Kuupäev Allkiri

* Kuni 0,3 eurot, kui asutusesiseses korras ei ole sätestatud madalamat piirmäära.

11 Projektijuhi sõidupäeviku allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik.

20 (20)

LISA 3. Sõidupäeviku näidis 2

Sõidupäevik (keskmise kütusekulu põhine)

Asutuse nimi: Sõiduki omanik: Sõiduki registreerimisnumber: Sõiduki kasutaja nimi: Projekti pealkiri ja tunnus: Keskmine kütusekulu 100 km kohta:

Kuupäev Sõidu sihtkoht ja eesmärk

Hodomeeter Kütuse

liitri hind

Teekonna pikkus

(km)

Kokku* Algnäit Lõppnäit

0

0

0

0

0

0

0

Sõidukulu kokku 0

Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged. Koostaja nimi, amet

Kuupäev Allkiri

Projektijuht või vahetu juht12 Kuupäev Allkiri

* läbitud teekond/(keskmine kütusekulu 100 km kohta x kütuse liitri hind)

12 Projektijuhi sõidupäeviku allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik.

KINNITATUD 16.05.2022 käskkirjaga nr 1-3/39

„Sisejulgeolekufondi ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendite kasutamise

protseduurireeglite muutmine“ LISA 2

VARJUPAIGA-, RÄNDE- JA INTEGRATSIOONIFONDI PERIOODI 2014–2020 KULUDE ABIKÕLBLIKKUSE REEGLID

Juhend toetuse taotlejale ja saajale

Muudatus võrreldes 13.10.2021. a kinnitatud versiooniga

- Täpsustatud on mõistet „Abikõlblikkuse periood“.

Mai 2022

2 (23)

Sisukord

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 KASUTATUD LÜHENDID ...................................................................................................... 4

MÕISTED................................................................................................................................... 5 ÜLDREEGLID ........................................................................................................................... 7

1. PEAMISED PÕHIMÕTTED ......................................................................................... 7

2. PROJEKTI KULUSID TÕENDAVAD DOKUMENDID ............................................. 8

3. TERRITORIAALNE KEHTIVUS ................................................................................. 8

4. PARTNERLUS............................................................................................................... 9

5. PROJEKTI EELARVE JA MITTETULUNDUSLIKKUSE PÕHIMÕTE .................... 9

6. HANGETE LÄBIVIIMINE ......................................................................................... 10

PROJEKTI ABIKÕLBLIKUD KULUD.................................................................................. 10

7. OTSESED ABIKÕLBLIKUD KULUD....................................................................... 11

7.1 TÖÖJÕUKULUD ............................................................................................................. 11

7.2 SÕIDU- JA LÄHETUSKULUD ...................................................................................... 12

7.3 SEADMETE OSTMISE, ÜÜRIMISE JA LIISIMISE KULUD ...................................... 13

7.4 KINNISVARA OSTMISE, EHITAMISE, RENOVEERIMISE VÕI ÜÜRIMISE

KULUD 15

7.5 AVALIKUSTAMISEGA SEOTUD NÕUETEST TULENEVAD KULUD ................... 16

7.6 TOETUSE SIHTRÜHMAGA SEOTUD KULUD .......................................................... 16

8. KAUDSED ABIKÕLBLIKUD KULUD ..................................................................... 18

9. ABIKÕLBMATUD KULUD ....................................................................................... 19

10. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE JA KONTROLLIMINE ...................................... 19

LISA 1. Tööajatabeli/üleandmise-vastuvõtmise akti näidis ..................................................... 21

LISA 2. Sõidupäeviku näidis 1 ................................................................................................. 22

LISA 3. Sõidupäeviku näidis 2 ................................................................................................. 23

3 (23)

SISSEJUHATUS

Juhend on koostatud toetuse taotlejale ja saajale, et selgitada Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) perioodi 2014–2020 kulude abikõlblikkuse reegleid.

Juhendis on abikõlblikkuse reegleid kirjeldatud AMIF-i horisontaalse määruse artiklite

17, 18 ja 191 alusel ning lähtudes riigisisestest õigusaktidest. Vaidluste tekkimise l võetakse aluseks AMIF-i määrustes, horisontaalses määruses ning rakendus- ja delegeeritud aktides sätestatu.

Küsimustes, mida käesolevas juhendis ei käsitleta, peab konsulteer ima

Siseministeeriumi (edaspidi SiM) välisvahendite osakonna kui AMIF-i rakendamise eest vastutava asutusega, kes vajaduse korral konsulteerib Euroopa Komisjoniga.

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32014R0514

4 (23)

KASUTATUD LÜHENDID

AA Auditeerimisasutus AMIF Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond EK Euroopa Komisjon

EL Euroopa Liit MTA Maksu- ja Tolliamet

RHS Riigihangete seadus SiM Siseministeerium VA Vastutav asutus

VV Vabariigi Valitsus

5 (23)

MÕISTED

Abikõlblik kulu

Abikõlblikkuse reeglites nimetatud kulu, mis on kooskõlas

riigisiseste ja EL-i õigusaktidega, sh horisontaalse määrusega.

Abikõlblikkuse periood

Toetuslepingus sätestatud rahaliste vahendite kasutamise alguse ja lõpptähtaja vaheline periood. Ajavahemik, mille jooksul peab projekti abikõlblik kulu olema tekkinud ja

tegevused ellu viidud (so tööd tehtud, teenused osutatud ja tooted tarnitud). Kulu tõendav dokument peab olema

väljastatud abikõlblikkuse perioodi jooksul. Makseid võib teha ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte pärast projekti lõpparuande esitamist.

AMIF-i riikliku programmi abikõlblikkuse periood kestab 1. jaanuarist 2014. a kuni 30. juunini 2024. a (s.t toetuse saaja

kulud peavad olema üldjuhul tekkinud ajavahemikul 01.01.2014 – 31.12.2023, vaid põhjendatud juhtudel kuni 31.01.2024); VA-l on õigus kulusid katta perioodil 1.

jaanuarist 2014. a kuni 30. juunini 2024. a).

Auditeerimisasutus

VV 13. novembri 2014. a korraldusega nr 482 on AMIF-i AA- ks määratud SiM-i siseauditi osakond. AA on teistest

osalevatest struktuuriüksustest sõltumatu.

Erimäärus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL) nr 516/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus

2007/435/EÜ (ELT L 150, 20.05.2014, lk 168–194).

Horisontaalne määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted (ELT L

150, 20.05.2014, lk 112–142).

Juhtrühm Horisontaalse määruse artikli 12 lõike 4 alusel moodustatud riikliku programmi järelevalve eest vastutav organ, mille

ülesanne on seirata programmi rakendamist ja eesmärkide saavutamiseks tehtud edusamme. Juhtrühma töökord kehtestatakse ja selle liikmed määratakse siseminis tr i

käskkirjaga.

Kaasfinantseering Eesti riigi poolt AMIFi toetuse kaasrahastamiseks eraldatavad vahendid, mis on üldjuhul minimaalselt 25% projekti

maksumusest.

Kontrolljälg

Toetuse kasutamisel tehtud otsuseid ja tehinguid tõendav dokumentatsioon. Elektroonilise menetluse korral peab

kontrolljälje arhiveerima kirjalikku taasesitamist võimaldava l viisil.

Kuluartikkel Projekti eelarve kululiigi alajaotus (nt tööjõukulude puhul projektijuhi töötasu, raamatupidaja töötasu, maksud jne).

Kulu tõendav dokument

Majandustehingut kinnitav dokument, mis vastab raamatupidamise seaduses nimetatud algdokumendi nõuetele,

6 (23)

ning palgaarvestuse puhul palgaarvestust tõendav väljavõte

(nt palgaleht).

Kululiik Projekti eelarve põhijaotus (nt tööjõukulud, sõidu- ja lähetuskulud jne), mis jaguneb omakorda kuluartikliteks.

Omafinantseering

Toetuse saaja või projektis osalevate partnerite rahaline panus

projekti. Omafinantseeringu hulka arvestatakse ainult toetuse saaja või projektis osalevate partnerite tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringuga võib täita osaliselt või täielikult

kaasfinantseeringu kohustust.

Partner Toetuse taotluses nimetatud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvahe line

organisatsioon, kes osaleb projekti rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud.

Projekt Kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja ajavahemiku jooksul

elluviidav tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse ja kasutatakse.

Projekti tunnus VA määratud unikaalne projekti number (nt AMIF2016-1).

Riiklik programm

EK ja VV heaks kiidetud AMIF-i vahendite kasutamise strateegiline dokument, mille alusel kavandatakse ja viiakse ellu tegevusi. Leitav www.amif.ee.

Rikkumine

EL-i või riigisisese õigusakti mistahes sätte rikkumine

tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või võib kahjustada EL-i üldeelarvet põhjendamatu kulu tõttu.

Sihtrühm Isikud, kellele toetatavad tegevused on suunatud ning kes on

sihtrühmana erimääruses nimetatud.

Toetus Rahaline abi, mis koosneb Eesti riigile antavast EL-i toetusest (AMIF) ja kaasfinantseeringust.

Toetuse saaja

Taotleja, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud ning

kellega on sõlmitud toetusleping.

Toetuse taotleja Toetuse taotlejateks võivad olla avalik-õiguslikud juriidil ised isikud, eraõiguslikud juriidilised isikud, valitsusasutused, valitsusasutuste hallatavad asutused või rahvusvahelised

organisatsioonid, kelle põhitegevused toetavad projektis kavandatud tegevusi.

Toetusleping

VA ja toetuse saaja vahel sõlmitud leping toetuse

kasutamiseks, eesmärgiga viia projekt ellu.

Vastutav asutus Vastavalt VV 13. novembri 2014. a korraldusele nr 482 on AMIF-i VA SiM. SiM-i põhimääruse kohaselt täidab AMIF- i

rakendamisel VA peamisi ülesandeid VVO. Lisaks osaleb vastutava asutuse ülesannete täitmisel RHO.

7 (23)

ÜLDREEGLID

1. PEAMISED PÕHIMÕTTED

1.1 Projekt on abikõlblik, kui toetuse kasutamise eesmärk ja toetatavad tegevused

langevad kokku AMIF-i erimääruse jt õigusaktide ning riikliku programmiga.

1.2 Toetuse saaja peab kulude abikõlblikkuses veenduma nii projekti planeerimise l kui elluviimisel. Toetuse saaja peab abikõlbmatud kulud katma oma vahenditest.

1.3 Projekti otseste eesmärkide saavutamata jätmine võib olla toetuse tagasinõudmise aluseks.

1.4 Abikõlblikud on kulud, mis on:

 kooskõlas asjakohaste õigusaktide, juhendmaterjalide, taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuslepinguga;

 vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks;

 põhjendatud ja mõistlikud, st vastavad usaldusväärse finantsjuhti mise põhimõttele;

 tekkinud abikõlblikkuse perioodil2;

 ette nähtud projekti eelarves;

 rahalised, v.a amortisatsioonikulud;

 tegelikud ja vastavad toetuse saaja tehtud maksetele;

 kontrollitavad ja tõendatavad. 1.5 Projektiga seotud tehingud peavad olema eristatud toetuse saaja raamatupidamise

muudest tehingutest. Olenevalt organisatsioonis kasutusel olevast

raamatupidamistarkvarast võib projekti tehingute eristamiseks avada projektile eraldi kulukonto või lisada projekti tehingute eristamiseks kontokoodidele

vastavad tunnused. 1.6 Toetuse kasutamisel peab järgima RHS-i (nt konkurentsi korral olenemata

maksumusest küsima erinevaid pakkumusi/võrdlema hinnakirju). Kui toodete või teenuste maksumus on võrdne või suurem kui 20 000 eurot ilma käibemaksuta,

peab toetuse saaja esitama VA-le tõendava dokumentatsiooni, nt hinnapäringu ja -pakkumused ning valiku põhjenduse. Hinnapakkumused peavad olema kirjalikud, sisaldama pakkuja nime, pakkumuse hinda, pakkumuse tegemise

kuupäeva jms ja vastama turuhindadele. Hinnapakkumuste asemel võib võrrelda ka hinnakirju, mis vastavad pakkumustele esitatud nõuetele (sh peab nähtuma

hinnakirjade võrdlemise kuupäev). 1.7 Organisatsioonid võivad taotlusi esitada eraldi või koos partneriga. Partner ite

elluviidavad tegevused ja kulud peavad projekti taotluses ja aruannetes kajastuma. Toetuse saaja vastutab selle eest, et partner täidab kõiki lepingutingimusi.

2Üldjuhul tehakse taotluse rahuldamise otsus (haldusotsus) enne projekti tegevuste algust. Abikõlblikkuse periood on sätestatud taotluse rahuldamise otsuses (haldusotsuses). Toetusleping SiM-i ja toetuse saaja vahel sõlmitakse pärast taotluse rahuldamise otsust. Toetuslepingus sätestatud tegevuste tähtajad lähtuvad taotluse rahuldamise otsusest. Vastutav asutus võib taotlusvooru tingimustes või taotluse esitamise kutses seada kõrvaltingimusi.

8 (23)

1.8 AMIF-ist tehtud kulusid ei tohi rahastada muudest allikatest, et vältida

topeltrahastamist.

1.9 Projekti käigus isikuandmete kogumisel ja töötlemisel peab järgima

isikuandmete kaitset käsitlevaid õigusakte.

2. PROJEKTI KULUSID TÕENDAVAD DOKUMENDID

2.1 Kogu projektiga seonduv dokumentatsioon peab andma lihtsalt ja kiiresti ülevaate

projekti tegevustest. 2.2 Toetuse saaja peab tagama, et väljamaksmise aluseks olevad dokumendid

vastavad nõuetele, projekti raames tehtud kulud ja tegevused on

abikõlblikud ning neid on võimalik kontrollida.

2.3 Projekti kulu tõendavate dokumentide puhul peab jälgima, et need vastaksid

raamatupidamise seaduses sätestatud raamatupidamise algdokumendile esitatud

nõuetele.

2.4 Projekti kulu tõendav dokument peab olema seostatav projektiga. Kulu tõendavatele dokumentidele (va palgaleht) või e-arvekeskkonnas menetletava arve kinnitusringi peab olema märgitud järgmine teave:

 projekti tunnus (võimalusel märgib dokumendi väljastaja tunnuse

dokumendile selle koostamisel);

 vajadusel teave projekti kuludesse arvestatud summade ja nende

arvestusmeetodi kohta;

 vajadusel muu lisateave, mis selgitab kulu seotust projektiga.

2.5 VA-le esitatud dokumendid peavad olema identsed nendega, mida säilitatakse toetuse saaja raamatupidamises, ning aruannetes esitatud andmed peavad ühtima toetuse saaja raamatupidamise andmetega.

2.6 VA võib küsida toetuse saaja raamatupidamisest väljavõtteid projektiga seotud

tehingute kohta. 2.7 Võõrkeelsete kulu tõendavate dokumentide esitamisel peab toetuse saaja olema

valmis kontrollimise eesmärgil esitama dokumendi tõlke.

2.8 Makseid võib teha ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte pärast

projekti lõpparuande esitamist.

3. TERRITORIAALNE KEHTIVUS

3.1 Toetuse saaja peab projekti tegevustega seotud kulud kandma EL-i liikmesriik ide territooriumil. Tagasipöördumisvaldkonnaga seotud kulud võivad tekkida ka

kolmanda riigi territooriumil.

3.2 Toetuse saaja peab olema Eestis registreeritud3.

3 Välja arvatud rahvusvaheline organisatsioon

9 (23)

4. PARTNERLUS

4.1 Organisatsioonid võivad taotlusi esitada eraldi või koos partneri(te)ga. 4.2 Partner peab vastama toetuse taotleja ja saajaga samadele nõuetele. Taotleja esitab

koos toetuse taotlusega partneri täidetud ja allkirjastatud vormikohase partnerluse kinnituse ning eelarves märgib ka partnerite rahalise panuse (kui kohaldatav).

4.3 Toetuse saamisel laienevad partnerile toetuse saaja kohustused, v.a

aruandluskohustus. Toetuse saaja vastutab projekti kaasatud partnerite tegevuse

koordineerimise eest.

4.4 Partner ja toetuse saaja võivad soovi korral vastastikuste õiguste, kohustuste ja partneri rolli määratlemiseks sõlmida kirjaliku kokkuleppe.

4.5 Toetuse saaja vastutab toetuslepingu täitmisel nii enda kui projekti partneri eest.

4.6 Toetuse saaja peab edastama partnerile koopia SiM-ile esitatavatest projekti vahe- ja lõpparuannetest. Olulised ettepanekud projekti muutmiseks (nt tegevuste, eelarve vms osas) peavad olema partneritega kooskõlastatud enne nende esitamis t

SiM-ile. Kui sellist kokkulepet ei suudeta saavutada, peab toetuse saaja selle ära märkima muudatusettepanekute esitamisel SiM-ile.

5. PROJEKTI EELARVE JA MITTETULUNDUSLIKKUSE PÕHIMÕTE

5.1 Projektid, mida AMIF-ist rahastatakse, peavad olema mittetulunduslikud.

5.2 Projekti eelarve peab olema tasakaalus, st abikõlblikud kogukulud peavad olema võrdsed kogutuludega. Kõik kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja

detailselt kuluartiklite kaupa selgitatud. Kui toetuse saaja esitab aruandluse käigus SiM-ile tõendavaid dokumente kulude kohta, mida eelarves ette nähtud ei ole, loetakse need kulud abikõlbmatuks.

5.3 Kui projekti lõppedes ületavad tulud kulusid, vähendatakse vastavalt sellele

AMIF-i ja kaasfinantseeringu eraldist. Omafinantseeringu eraldist vähendatakse juhul, kui sellega täideti kaasfinantseeringu kohustust. Kõik projekti tulud peavad olema kajastatud toetuse saaja raamatupidamises ning olema tuvastatavad ja

kontrollitavad.

5.4 Projekti tulud koosnevad kõikidest projektile AMIF-ist, avaliku või erasektori tehtud rahalisest panusest, sealhulgas toetuse saaja enda panus, ning kõikidest projekti käigus saadud sissetulekutest. Termin „tulud“ hõlmab projekti

abikõlblikkusperioodi jooksul saadud müügi- ja üüritulusid, tasusid teenuse osutamise eest, registreerimistasusid ja muid samaväärseid tulusid.

10 (23)

6. HANGETE LÄBIVIIMINE

6.1 Projekti raames kulutuste tegemisel (asjade ostmisel, teenuste või ehitustööde tellimisel või ideekonkursside korraldamisel) lähtutakse toetuslepingus, RHSis, SiM-i valitsemisala riigihangete läbiviimise korras (kui toetuse saajaks on SiM- i

haldusala asutus), asutuse sisemises riigihangete läbiviimise korras ning teistes asjassepuutuvates riigisisestes ja ELi õigusaktides sätestatust.

6.2 Riigihangete, sh alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete läbiviimisel peab

hankija järgima riigihangete seaduses sätestatud riigihanke korraldamise

üldpõhimõtteid, sh tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalse lt, järgima isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid, tagama konkurentsi efektiivse

ärakasutamise ning vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.

6.3 Toetuse saaja võib kooskõlas RHS-iga volitada hanke läbiviimise teisele isikule.

Riigihangete seaduse nõuetekohase järgimise, sh hanke alusdokumentide koostamise ja hanke läbiviimise eest vastutab toetuse saaja. SiM-i haldusala info-

ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste hangete läbiviijaks on üldjuhul Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.

6.4 Hankija on kohustatud korraldama hankemenetluse avatud hankemenetlusena või piiratud hankemenetlusena, kui RHS-ist ei tulene teisiti. Kogu hankemenetlus peab olema dokumenteeritud ning hankemenetluse käigus tehtud otsused

põhjendatud. Toetuse saaja tagab, et hangetes ei ole tingimusi, mis kasvõi teoreetiliselt piiravad võimalike pakkujate ligipääsu hankele4.

6.5 Sobiva menetlusliigi valikul peab hankija (toetuse saaja/partner) hindama ka seda,

kas tegemist on kaitse- ja julgeolekuotstarbelise ostuga.

6.6 Kui hankija ei kasuta avatud või piiratud hankemenetlust, peab muu menetlusl iigi

valik, sealhulgas riigihanke erandi kasutamine, olema kirjalikult põhjendatud ning kinnitatud hanget korraldava asutuse juhi või tema poolt volitatud isiku haldusaktiga.

6.7 Riigihanke erandile tuginemine peab olema piiratud erandlike juhtumitega,

üksnes riigisaladuse olemasolu ei ole piisav põhjendus erandi korras riigihanke läbiviimiseks.

6.8 Kõikide kolmandate isikutega sõlmitud lepingute puhul peab toetuse saaja tagama, et teine lepingupool kohustub esitama auditeerimis- ja kontrolliasutuste le

kogu vajaliku teabe lepingu alusel tehtud tegevuste kohta.

PROJEKTI ABIKÕLBLIKUD KULUD

Projekti abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

4 Näiteks kohaliku registreeringu nõue, kogemus/esindus/hoolduskeskus mingis regioonis või riigis, konkreetse

standardi või lepingutüübi kogemus või tundmine (nt varasem FIDIC lepingu kogemus), kaubamärgi nimetamine

lisamata „või samaväärne“, keelenõue jms tingimus, mida on võimalik asendada analoogsega või tagada lepingu

sisuline täitmine muul pakkujale sobival viisil.

11 (23)

Otsesed abikõlblikud kulud on kulud, mis on vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks.

Kaudsed abikõlblikud kulud on kulud, mis on tehtud projektis elluviidavate tegevuste toetamiseks. Kaudsete kulude osakaal nähakse ette projekti eelarves (vt täpsemalt punkti

8). Kaudseteks kuludeks on kindlaksmääratud protsent projekti otsestest abikõlblikest kogukuludest.

7. OTSESED ABIKÕLBLIKUD KULUD

7.1 TÖÖJÕUKULUD

7.1.1 Ainult nende isikute tööjõukulud on abikõlblikud, kes on seotud projekti

tegevustega (tegelevad projektis otseselt projekti juhtimise, planeerimise, elluviimise või seirega).

7.1.2 Abikõlblike tööjõukulude hulka loetakse:

 projekti personali töötasu, mis on kooskõlas toetuse saaja ja partneri tavapärase töötasupoliitikaga ning asutusesisese või keskmise palgatasemega;

 seadusest tulenevad maksud ja maksed töötasudelt, kui toetuse saaja ja partner neid tegelikult maksab. Eelarves peab tööjõukulude kajastamisel eristama brutotöötasu ja tööandja maksud;

 puhkusetasu proportsionaalselt projektis töötatud aja eest;

 teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga.

7.1.3 Projekti heaks võib töötada töölepingu alusel, avaliku teenistuja ametisse

nimetamise käskkirja või korralduse alusel või teenuse osutamise lepingu alusel.

Teenuslepingu (nt käsundusleping) alusel ei saa täita ametijuhendijärgse id ülesandeid.

7.1.4 Kui teenistuja töötab ainult projekti heaks, võib kanda kõik töötasudega seotud kulud

projekti kuludesse ning tööajatabelit ei ole vaja täita.

7.1.5 Kui projekti heaks töötamise alus on teenuse osutamise leping, peab esitama

üleandmise-vastuvõtmise akti, kus on kajastatud tehtud töö ja selleks kulunud aeg.

7.1.6 Kui teenistujale makstakse projektist tunnitasu, peab esitama tööajatabeli (lisa 1, näidis), kus märgitakse tehtud töö ja selleks kulutatud aeg. Kui isik osaleb

paralleelselt mitmes projektis, võib märkida eri projektide tööd samas tööajatabelis eraldi tulpades.

7.1.7 Tööajatabeli allkirjastavad isik, kelle tööaega tabel kajastab, ning projektijuht. Projektijuhi tööajatabeli allkirjastab tema vahetu juht. Allkirjastatud tööajatabel

on töötasu maksmise aluseks. 7.1.8 Kui projekti abikõlblikkuse lõpuks ei ole kasutatud puhkust välja teenitud (st on

ette puhatud), loetakse abikõlblikuks vaid proportsionaalselt projekti heaks

12 (23)

töötatud ajaga välja teenitud puhkusetasu (st tasaarveldus toimub lõpparuandega).

7.1.9 Kui projekti rakendamisega kaasnevad kirjalikult tõendatud täiendavad

tööülesanded, siis on ametijuhendijärgsed tööülesanded abikõlblikud.

7.1.10 Abikõlbmatud tööjõukulud on:

 töövõimetushüvitis (v.a juhul, kui hüvitist maksab toetuse saaja või partner);

 sünnitushüvitis (v.a juhul, kui hüvitist maksab toetuse saaja või partner);

 pensionile mineku hüvitis;

 muud toetused;

 ajutise töölepingu lõpetamise hüvitis, kui see ei ole lepingus ette nähtud;

 soodustused (nt auto kasutamise ja majutuskulud). 7.1.11 Töö- ja puhkusetasude tõendamiseks on vaja kuluaruandega esitada

näiteks:

 töölepingu(te), avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja(de), korraldus(t)e või teenuse osutamise lepingu(te) koopia(d), mille alusel arvestatakse isiku töötasu projekti kuludesse;

 tööülesannete kirjeldus;

 töötasuarvestuse dokumendid (nt palgateatis);

 ÜVA/tööajatabeli/asjakohase infosüsteemi väljavõte, kui töötaja või ametnik töötab projektis töölepingu, käskkirja või korralduse alusel, milles on

sätestatud tunnitasu;

 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, kui töötaja või ametnik töötab teenuse osutamise lepingu alusel;

 puhkusetasu arvestus;

 maksekorralduse koopiad või arvelduskonto väljavõte töötasu maksmise ja maksude tasumise kohta5;

 muud dokumendid.

7.2 SÕIDU- JA LÄHETUSKULUD

7.2.1 Sõidu- ja lähetuskulud on otseste kuludena abikõlblikud üksnes juhul, kui need

on kantud isikute eest, kes osalevad projekti tegevustes ja kelle lähetamine on projekti elluviimiseks vajalik.

7.2.2 Sõidukulud on abikõlblikud vaid tegelikult kantud kulude alusel, lähtudes majanduslikult soodsaimast võimalusest maksustamisele mittekuuluvate

piirmäärade ulatuses.

7.2.3 Ühissõiduki kasutamisel peab kulu tõendama ühissõiduki pileti või kviitungi või

muu dokumendiga. 7.2.4 Isikliku sõiduauto kasutamisel peab lähtuma VV 14.07.2006 määrusest nr 164

„Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise

kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ ja organisatsiooni siseselt kehtestatud isikliku sõiduauto kasutamise tingimustest. Kui organisatsiooni

5 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

13 (23)

siseselt ei ole selliseid tingimusi kehtestatud, võib arvestust pidades lähtuda abikõlblikkuse reeglitega kehtestatud sõidupäeviku näidisest (lisa 2 või 3).

7.2.5 Lähetuskulud on abikõlblikud tegelike kulude või päevarahade alusel õigusaktides maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses .

Lähetuskulud hõlmavad muu hulgas majutust (sh hommikusöök), kohalikku transporti, päevaraha ning kindlustust (reisi-, reisitõrke-, pagasikindlustus). Kui asutusesisene kord näeb ette päevarahade vähendamise, peab lähtuma

asutusesisesest korrast.

7.2.6 Väliseksperdi päevaraha määramisel võetakse aluseks EK kehtestatud Eesti päevaraha ülemmäärad, olenemata sellest, millisest riigist välisekspert Eestisse tuleb. Päevaraha hulka arvestatakse majutuse, toitlustuse ja kohaliku

transpordiga seotud kulud. Kui välisekspert ei ööbi Eestis, kuid viibib Eestis rohkem kui kuus tundi, on lubatud maksta talle päevaraha kuni 50% ettenähtud

määrast.

7.2.7 Sõidu- ja lähetuskulude tõendamiseks on vaja esitada näiteks:

 sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (nt volitus);

 sõiduauto kasutamise üle peetav arvestus, nt sõidupäevik;

 asutusesiseselt kehtestatud isikliku/asutuse sõiduauto kasutamise ja kulude kompenseerimise kord;

 hüvitise maksmist tõendav dokument (nt tööandja, asutuse juhi, juriidil ise isiku pädeva organi või tema volitatud isiku kirjalik otsus, käskkiri või

korraldus);

 koopia kulu tõendavast dokumendist (sõidupilet, kviitung, arve või muu dokument);

 lähetuse korraldus, kui asutuse sisekord seda ette näeb;

 hinnapäring ja pakkumused;

 vajadusel lähetuskulude aruanne;

 kinnitatud maksekorralduste koopiad või arvelduskonto väljavõtte lähetuskulude tasumise kohta6.

7.3 SEADMETE OSTMISE, ÜÜRIMISE JA LIISIMISE KULUD

7.3.1 Seadmete (sh transpordivahendite, varustuse ja süsteemide) ostmise, üürimise ja

liisimise kulud on abikõlblikud ainult siis, kui need on projekti rakendamiseks

olulise tähtsusega. Seadmetel peavad olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning need peavad vastama kehtivatele normidele ja standarditele.

7.3.2 Valides liisimise, üürimise ja ostmise vahel, peab alati lähtuma kõige

otstarbekamast võimalusest.

7.3.3 Kui seadmeid soetatakse või kasutatakse paralleelselt erinevate projektide

raames, arvutatakse maksumust (täismaksumus või kulum) protsentuaalselt iga projekti peale eraldi. Kokku ei tohi erinevate projektide peale seadme maksumus ületada 100%.

6 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

14 (23)

7.3.4 Üürimise ja liisimisega seotud kulud on abikõlblikud ainult projekti abikõlblikkuse perioodil.

7.3.5 Seadmete liisimise lepingu sõlmimise tasu on abikõlblik.

7.3.6 Amortisatsioon:

 seadmed, mis osteti enne projekti algust, kuid mida kasutatakse projekti jaoks, on abikõlblikud amortisatsiooni alusel. Need kulud ei ole abikõlblikud juhul, kui seadmed osteti algselt EL-i toetuse eest;

 seadmete väärtus kantakse kuludesse vastavalt toetuse saaja suhtes kohaldatavatele maksu- ja raamatupidamiseeskirjadele. Arvesse võib võtta ainult projekti kestusele vastavat eseme tarbimisväärtuse vähenemise osa.

7.3.7 Seadmeid peab kasutama sihtotstarbeliselt projekti eesmärkide saavutamiseks

pärast nende soetamise (nt üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise) kuupäeva vähemalt:

 kolm aastat või rohkem info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaseadmete puhul (sealhulgas süsteemid);

 viis aastat või rohkem muud tüüpi seadmete puhul, nt varustus ja transpordivahendid.

7.3.8 Toetuse saaja vabaneb sihtotstarbelise kasutamise kohustusest ülalkirjeldatud punktides nimetatud perioodide jooksul:

 vääramatust jõust tingitud asjaoludel;

 kui mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud toetuse saajalt oodata, et ta toetuslepingu sõlmimise ajal sihtotstarbelist kasutamist takistava asjaoluga arvestaks, seda väldiks või takistavat asjaolu või selle tagajärge ületaks.

7.3.9 Kulud selliste igapäevaste kontoriseadmete soetamiseks nagu printer, sülearvuti, faks, koopiamasin, telefon jne, ei ole otseste kuludena abikõlblikud ning neid

käsitatakse kaudsete kuludena, v.a juhul, kui selliste seadmete ost on otseselt seotud projekti eesmärgi saavutamisega (nt töökohtade loomisega seotud seadmete soetus IKT arendusprojektides)

7.3.10 Kulude tõendamiseks on vaja esitada näiteks:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 pakkumused;

 leping;

 arve või kviitung;

 üleandmise-vastuvõtmise akt;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõte arve tasumise kohta7;

 dokument, mis tõendab vara arvele võtmist (kui kohaldub);

 väljavõte asutuse raamatupidamise sise-eeskirjade kohaldatavatest punktidest ning amortisatsiooni arvestamise käik.

7 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

15 (23)

7.4 KINNISVARA OSTMISE, EHITAMISE, RENOVEERIMISE VÕI

ÜÜRIMISE KULUD

7.4.1 Kinnisvara ostmise, ehitamise, renoveerimise või üürimise korral peavad kinnisvaral olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning see peab

vastama kehtivatele normidele ja standarditele. 7.4.2 Kui kinnisvara soetamine on projekti rakendamiseks olulise tähtsusega ning

selges seoses selle eesmärkidega, on juba valminud ehitiste ostmine või

kinnisvara ehitamine abikõlblik kogu- või osamaksumuse või kulumi alusel vastavalt järgmistele tingimustele:

a) sõltumatult kvalifitseeritud hindajalt või nõuetekohaselt volitatud asutuselt võetakse tõend, milles kinnitatakse, et ostetava kinnisvara hind ei ületa turuväärtust ning tõendatakse, et kinnisvara on vastavuses riigisiseste

nõuetega, või täpsustatakse asjaolusid, mis ei ole riigisiseste nõuetega vastavuses ja mida toetuse saaja kavatseb projekti käigus parandada;

b) kinnisvara ei ole ostetud EL-i toetuse eest enne projekti rakendamise algust; c) kinnisvara ostmise ja ehitamise korral peab seda vähemalt kümme aastat ja

renoveerimise korral vähemalt viis aastat pärast projekti lõppu kasutama

üksnes projektis loetletud eesmärkide täitmiseks; d) kulumil põhineva kaasrahastamise korral on abikõlblik üksnes see osa

kõnealuste varade kulumist, mis tekkis selle kasutamise ajal projekti käigus ja varade tegeliku kasutamise määr projekti huvides. Kulumit arvutatakse vastavalt riigisisestele raamatupidamiseeskirjadele;

e) kinnisvara üürimise, ostmise, ehitamise ja renoveerimise korral ei tohi selle eest sihtotstarbelise kasutamise perioodil tulu teenida.

7.4.3 Kinnisvara soetamisel on lisaks objekti maksumusele abikõlblikud

omandivahetusega kaasnevad maksud, riigilõivud, notaritasud, lepingutasud

ning muud õigusaktidest tulenevad kinnisvara soetamisega seotud kulud (v.a maakleritasud).

Muud lisad võivad olla abikõlblikud seadmetena (nt hoone sisustus, projekti elluviimiseks vajalik inventar jms). Need esemed, mida füüsiliselt ei ole võimalik ehitisest eemaldada (nt liftid, sisseehitatud konditsioneerid jms),

loetakse osaks kinnisvara maksumusest.

7.4.4 Kinnisvara renoveerimise kulud on rahastamiseks abikõlblikud kogu- või osamaksumuse või kulumi alusel. Renoveerimiskulude korral kohaldatakse ainult alapunkti 7.4.2 punktides c, d ja e esitatud tingimusi.

Kulumi arvestamisel lähtutakse selle ELi liikmesriigi reeglitest, kelle

territooriumil kinnisvara asub. Liikmesriigi kolmandates riikides asuvate ehitiste suhtes kehtivad liikmesriigi amortisatsiooni käsitlevad reeglid.

Lammutamise kulud on abikõlblikud, kui projekti rakendamise eelduseks ja edukaks elluviimiseks on vajalik olemasoleva hoone (osaline) lammutamine

enne uue ehitamist. Lammutamise kulud peavad kajastuma hinnapakkumuses ja see peab moodustama osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest.

7.4.5 Kinnisvara üürimine on kaasrahastamiseks abikõlblik, kui üürimise ja asjakohase projekti eesmärgid on selgelt seotud ning järgitakse allpool toodud

tingimusi:

 kinnisvara ei ole ostetud ELi toetusega;

16 (23)

 kinnisvara peab kasutama üksnes projekti rakendamiseks. Vastasel juhul on abikõlblik ainult see osa kuludest, mis vastab projektis kasutatule.

7.4.6 Kinnisvara ostmise, ehitamise, renoveerimise ja üürimise tõendamiseks on

vaja esitada näiteks:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 kinnisvara ostmisel sõltumatu kvalifitseeritud hindaja või volitatud asutuse väljastatud tõend;

 pakkumused;

 leping;

 arve;

 eseme üleandmise-vastuvõtmise akt;

 ehitus- ja kasutusluba;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõte arve tasumise kohta8.

7.5 AVALIKUSTAMISEGA SEOTUD NÕUETEST TULENEVAD KULUD

7.5.1 Kui avalikustamisnõuete täitmisega seotud kulud soovitakse kanda projektist,

peab need projekti eelarves ette nägema.

7.5.2 Kulud, mis on vajalikud EL-i ja SiM-i kaasrahastamisega seotud avalikustamise

nõuete täitmiseks, näiteks EL-i ja SiM-i logode kasutamisega seotud kulud, kaasrahastamist tähistava tahvli tootmine ja paigaldamine, on abikõlblikud

otseste kuludena. 7.5.3 VA leevendab avalikustamise nõudeid, kui projektiga seotud teave on seadusest

tulenevalt piiratud selle konfidentsiaalse iseloomu tõttu, eelkõige seoses julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimiste ja isikuandmete kaitsega.

7.5.4 Täpsemad avalikustamise, läbipaistvuse tagamise ja info levitamisega seotud

kohustused sätestatakse toetuslepingus.

7.5.5 Avalikustamise kulude tõendamiseks on vaja esitada näiteks:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 pakkumused;

 leping;

 arve;

 üleandmis-vastuvõtmisakt;

 foto avalikustamise nõuete täitmisest;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõte arve tasumise kohta9.

7.6 TOETUSE SIHTRÜHMAGA SEOTUD KULUD

8 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi haldusala asutus. 9 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi haldusala asutus .

17 (23)

7.6.1 AMIF jaguneb kolmeks valdkonnaks (varjupaik, integratsioon ja tagasipöördumine/-saatmine), millel on erinevad sihtrühmad. 7.6.1.1 Euroopa ühise varjupaigasüsteemi valdkonna tegevuste sihtrühma

kuuluvad:  pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundiga isikud direktiivi

2011/95/EL tähenduses;

 isikud, kes taotlevad ühte eelmises punktis nimetatud rahvusvahe lise kaitse vormidest ning kelle kohta ei ole veel tehtud lõplikku otsust;

 ajutise kaitse seisundiga isikud nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses;

 isikud, kes on või on olnud ümberasustatud või mõnest liikmesriigis t üle viidud/ümberpaigutatud.

7.6.1.2 Integratsioonivaldkonna tegevuste sihtrühma kuuluvad:

 kolmandate riikide kodanikud, kes elavad liikmesriigis seaduslikult ;

 kolmandate riikide kodanikud, kes on saamas õigust liikmesri igis seaduslikult elada.

7.6.1.3 Tagasipöördumise/-saatmise valdkonna tegevuste sihtrühma

kuuluvad:

 kolmandate riikide kodanikud, kes ei ole veel saanud lõplikku eitavat vastust oma taotlusele liikmesriigis viibida, seaduslikku elukohta

omada ja/või saada liikmesriigis rahvusvaheline kaitse ning kes võivad otsustada kasutada vabatahtlikku tagasipöördumist;

 kolmandate riikide kodanikud, kellel on õigus liikmesriigis viib ida, seaduslikku elukohta omada ja/või saada rahvusvaheline kaitse

direktiivi 2011/95/EL tähenduses või ajutine kaitse direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses ning kes on otsustanud kasutada vabatahtlikku tagasipöördumist;

 kolmandate riikide kodanikud, kes viibivad liikmesriigis ega vasta enam liikmesriiki sisenemise ja/või seal viibimise tingimuste le,

sealhulgas kolmandate riikide kodanikud, kelle väljasaatmine on edasi lükatud vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artiklile 9 ja artikli 14 lõikele 1.

7.6.2 Haavatavate isikute hulka kuuluvad vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

16.12.2008 direktiivile 2008/115/EÜ alaealised, saatjata alaealised, puudega inimesed, eakad, rasedad, alaealiste lastega üksikvanemad ning piinamise, vägistamise või muu raske psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägiva lla

ohvriks langenud isikud.

7.6.3 Kolmandasse riiki tagasipöördumist toetavad tegevused (nt koolitus- ja tööhõivealane abi, taasintegreerumisega seotud lühiajalised tegevused ja tagasipöördumisjärgne abi) ei tohi kesta kauem kui 12 kuud pärast seda, kui

kolmanda riigi kodanik on sihtriiki tagasi pöördunud.

7.6.4 Kui tagasipöördujale antakse rahalist toetust, peab selle maksma välja pärast tagasipöördumist.

7.6.5 Tagasi peab pöörduma kolmandasse riiki, kuid transiit võib toimuda EL- i liikmesriigi kaudu.

18 (23)

7.6.6 Toetuse sihtrühmaga seotud kulude tõendamiseks on vaja esitada näiteks:

 teabe ja tõendusmaterjal, mille põhjal saab tuvastada, et isik kuulub abikõlblikku sihtrühma (nt koopia isikut tõendavast dokumendist, osalejate allkirjaleht);

 tõendusmaterjal (nt arved ja kviitungid) isikutele osutatud abi ja teenuse kohta.

Osalejate nimekirjadel peab olema isiku ees- ja perekonnanimi (täisnimi) ning osaleja allkiri.

Tagasipöördumise valdkonna tegevuste sihtrühmaga seotud kulude

tõendamiseks peab täiendavalt esitama:

 otsuse tagasipöördumise kohta, milles on kirjas tagasipöörduja nimi;

 teabe ja tõendusmaterjali (nt lahkumisettekirjutused vms) selle kohta, et isik kuulub sihtrühma;

 teabe abi saavate tagasipöördujate kohta, et oleks võimalik piisavalt tuvastada neid isikuid ja nende kodumaale tagasipöördumise kuupäeva ja asjaolu, et

need isikud on abi saanud;

 tõendusmaterjali antud toetuse kohta (nt arved ja kviitungid);

 ühekordsete väljamaksete puhul tõendid selle kohta, et need isikud on nimetatud abi saanud;

 tagasipöörduja lennupileti (sh elektrooniline pilet);

 kirjaliku kinnituse tagasipöördumise tegeliku toimumise kohta.

8. KAUDSED ABIKÕLBLIKUD KULUD

8.1 Projekti kaudsed abikõlblikud kulud on kulud, mida ei ole võimalik määratleda

projekti rakendamisega otseselt seotud kuludena, kuid toetavad projekti tegevuste elluviimist. Kontorivarustuse ja -tarvete, külaliste vastuvõtmisega ja teenustega [nt sideteenused, post, kontori koristamine, kommunaalkulud,

töötajate koolitus (v.a, kui koolitus on projekti peamine eesmärk), personaliotsing jms] kaasnevad kulud on kaudsed kulud.

8.2 Kaudsed kulud võivad olla maksimaalselt 7% otseste abikõlblike kulude

kogusummast. Kaudsete kulude osakaal määratakse toetuslepingus. Kui projekti

lõpparuandes esitatud abikõlblikud otsesed kulud vähenevad, peab vajadusel proportsionaalselt vähendama ka kaudseid kulusid, et need ei ületaks

toetuslepingus määratud osakaalu.

8.3 Organisatsioonid, mis saavad tegevustoetust ELi eelarvest, ei või lisada kaudseid

kulusid projekti eelarvesse.

8.4 Kaudsed kulud hoitakse minimaalsed ja need ei tohi kajastuda projekti eelarves samaaegselt ühegi otsese kulu real. Taotleja planeerib projekti eelarvesse kaudsetele kuludele kavandatud summa, eraldi kuluartikleid välja tooma ei pea.

19 (23)

8.5 Kaudsete kulude hulka ei saa arvata abikõlbmatuid kulusid. Kaudseid kulusid tõendavaid dokumente ei pea aruandlusega esitama, kuid toetuse saaja peab neid säilitama toetuslepingus sätestatud perioodi jooksul, kuna neid võidakse

kontrollida.

9. ABIKÕLBMATUD KULUD

9.1 Abikõlbmatud on muu hulgas järgmised kulud:

 käibemaks (v.a mitte-käibemaksukohustuslase ja piiratud käibemaksukohustuslase käibemaksukulu);

 hoonestamata maa ostmine;

 hoonestatud maa ostu summa, mis ületab 10% projekti abikõlblikes t kogukuludest;

 kasum kapitalilt;

 võlg ja võlateenindamise tasud, intressid, viivised;

 eraldised kahjudeks või tulevasteks kohustusteks;

 trahvid, rahalised karistused, kohtukulud;

 toetuse saaja deklareeritud ja mõne muu EL-i, välisabi või riigieelarves t toetust saava projekti või programmi raames kaetud kulud;

 kindlustusmaksed (v.a kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus- , tööandja vastutuskindlustusmaksed ja töötasuga kaasnevad

kindlustusmaksed);

 projekti rakendamises osalevate ametnike/töötajate tööjõukulude osa, mis ei ole seotud AMIF-i rakendamisega;

 organisatsiooni juhtimisega seonduv tööjõukulu;

 hüvitised (v.a seaduslikud haigushüvitised, mida kannab tööandja ja mida sotsiaalkindlustusskeem ei tagasta);

 vahendajate või konsultantide alltöövõtt, mille puhul määratakse tasu protsendina projekti kogukuludest (v.a juhul, kui toetuse saaja põhjendab

selle maksmist töö või osutatud teenuste tegeliku väärtusega);

 mitterahalised tehingud;

 sisemise hinnakirja alusel arvestatud kulud;

 muud abikõlblikkuse reeglitega vastuolus tehtud kulutused, sealhulgas ülemäärased ja ebamõistlikud kulutused, üksnes projekti töötajate meelelahutusele tehtud kulutused [mõistlikud kulud külaliste ühisürituste l, mis on projekti käigus õigustatud (nt projekti lõpu tähistamine, juhtrühma

koosolekud jms), on lubatud].

10. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE JA KONTROLLIMINE

10.1 Dokumente säilitatakse vastavalt toetuse saaja sisemisele korrale kas paberkujul või digitaalselt. Säilitatud dokumentide põhjal peab olema võimalik tuvastada

kulu abikõlblikkust. 10.2 Toetuse saaja peab toetuslepingus sätestatud tähtaja lõpuni säilitama ja

kontrollorganitele kättesaadavaks tegema kõik projektiga seotud dokumendid,

eelkõige:

 raamatupidamise sise-eeskirjad ja asjaajamise kord;

 projekti raamatupidamise väljavõte;

20 (23)

 tööjõukuludega seotud dokumendid, sealhulgas lepingud, palgaarvestuse dokumendid, tööajatabelid, puhkusetasude arvestamise käskkirjad,

korraldused jms;

 teenuste osutamist, tööde tegemist või asjade ostmist tõendavad dokumendid, sealhulgas lepingud, üleandmis-vastuvõtmisaktid, teenuseosutaja, tööde teostaja või tarnija esitatud arved ja saatelehed jms;

 väljamakseid tõendavad dokumendid, sealhulgas maksekorralduste koopiad, arvelduskonto väljavõtted;

 hangetega seotud dokumendid, sealhulgas hankedokumentatsioon, lepingud, aktid jms;

 tegevusi tõendavad dokumendid, sealhulgas üritusel osalejate allkirjadega nimekirjad, koolituste ja seminaride materjalid, koosolekute protokollid ja memod jms;

 sihtrühma tõendamisega seotud dokumendid (nt isikut tõendava dokumendi koopia, ümberasustatud või -paigutatud isiku toimik, muu tõendusmaterja l,

mille põhjal saab tuvastada, et isik kuulub abikõlblikku sihtrühma, ning isikutele osutatud abi ja teenuse kohta);

 projektiga seotud dokumentatsioon (toetuse taotlus, taotluse rahuldamise otsus, maksetaotlused, haldusotsused, toetusleping, aruanded, koosolekute protokollid, memod, jms);

 projektiga seotud oluline kirjavahetus.

10.3 Toetuse saaja ja partnerid peavad võimaldama VA-l, AA-l ning nende volitatud isikutel ja asutustel ning EK-l, Euroopa Kontrollikojal, Euroopa Pettustevastase l Ametil või nende volitatud isikute l ja asutustel kontrollida toetuse kasutamisega

seotud dokumente ja projekti tegevusi ning tulemusi projekti toimumise ajal ning seitsme aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva.

10.4 Kui auditi või mõne muu kontrolli käigus ilmneb, et toetuse saajal puudub kulu

tõendav dokumentatsioon, loetakse see kulu abikõlbmatuks. Puudulikult

vormistatud dokumentide korral võib kontrollija tunnistada nendega seotud kulud abikõlbmatuteks. Väiksemate vigade puhul aktsepteeritakse arvetele

lisatud selgitusi või õiendeid. Kui VA tunnistab projekti jooksul või pärast projekti toetuse saaja poolt abikõlblikuna deklareeritud kulud abikõlbmatuks, peab toetuse saaja tegema raamatupidamiskannetes paranduse.

10.5 Kui pärast lõpparuande kinnitamist avastatakse kontrollide käigus rikkumine,

esitatakse toetuse saajale toetuse ja kaasfinantseeringu tagasinõudmise otsus. Sellisel juhul pikeneb dokumentide säilitamise kohustus vähemalt seitse aastat alates päevast, mil toetuse saaja tagastab toetuse ja kaasfinantseer ingu SiM-ile.

10.6 Toetuse saaja vastutab partnerite projektiga seotud dokumentide säilitamise eest.

21 (23)

LISA 1. Tööajatabeli/üleandmise-vastuvõtmise akti näidis

Tööajatabel/Üleandmise-vastuvõtmise akt

Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi:

Kuupäev Töö kirjeldus Projektiga projekti tunnus seonduv töö (tundi)

KOKKU

Töötunnid kokku

Kinnitan, et tabelis esitatud andmed on õiged ning ülalnimetatud tööd ja tegevused on nõuetekohaselt tehtud. Allkiri: Kuupäev: Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi: Kinnitan, et ülalnimetatud tööd ja tegevused on käsundiandja poolt kontrollitud ning vastu võetud 10. Projektijuht või vahetu juht / Allkirjaõiguslik isik11. Allkiri: Kuupäev: Ees- ja perekonnanimi:

10 Kursiivis tekst lisada ainult käsunduslepingu üleandmise-vastuvõtmise aktile. 11 Tööajatabeli allkirjastavad isik, kelle tööaega tabel kajastab, ning projektijuht (projekti rakendamise eest

vastutav isik). Projektijuhi tööajatabeli allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik. Üleandmise -

vastuvõtmise akti allkirjastab teenuse osutamise lepingus nimetatud allkirjaõiguslik isik.

22 (23)

LISA 2. Sõidupäeviku näidis 1

SÕIDUPÄEVIK Asutuse nimi: Sõiduki omanik: Sõiduki registreerimisnumber: Sõiduki kasutaja nimi: Projekti pealkiri või tunnus:

Kuupäev Sõidu sihtkoht ja eesmärk

Hodomeeter Teekonna pikkus

(km) Algnäit Lõppnäit

Teekonna pikkus kokku (km):

1 km hind* (EUR):

Kogukulu (EUR):

Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged. Koostaja nimi, amet.

Kuupäev Allkiri

Projektijuht või vahetu juht12 Kuupäev Allkiri

* Kuni 0,3 eurot kui asutusesiseses korras ei ole sätestatud madalamat piirmäära.

12 Projektijuhi sõidupäeviku allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik.

23 (23)

LISA 3. Sõidupäeviku näidis 2

Sõidupäevik (keskmise kütusekulu põhine)

Asutuse nimi: Sõiduki omanik: Sõiduki registreerimisnumber: Sõiduki kasutaja nimi: Projekti pealkiri või tunnus: Keskmine kütusekulu 100 km kohta:

Kuupäev Sõidu sihtkoht ja eesmärk

Hodomeeter Kütuse

liitri hind

Teekonna pikkus

(km)

Kokku* Algnäit Lõppnäi

t

0

0

0

0

0

0

Sõidukulu kokku 0

Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged. Koostaja nimi, amet

Kuupäev Allkiri

Projektijuht või vahetu juht13 Kuupäev Allkiri

* läbitud teekond/(keskmine kütusekulu 100 km kohta x kütuse liitri hind)

13 Projektijuhi sõidupäeviku allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik.

KÄSKKIRI

16.05.2022 nr 1-3/39

Sisejulgeolekufondi ja Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi vahendite

kasutamise protseduurireeglite muutmine

Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2 punkti 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2014. a korraldusega nr 482 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja

auditeerimisasutuse määramine“

1. Muudan siseministri 25. mai 2020. a käskkirja nr 1-3/63 „Siseministeer iumi protseduurireeglid Sisejulgeolekufondi vahendite kasutamiseks“ järgmiselt:

1.1. Muudan punkti 2 ja sõnastan selle järgmiselt: „2. Kasutatavad lühendid

AA Auditeerimisasutus DHS SiM-i dokumendihaldussüsteem EIS Eelnõude infosüsteem

EK Euroopa Komisjon EL Euroopa Liit

ISF Sisejulgeolekufond ISF-Borders Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahend ISF-Police

Sisejulgeolekufondi politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle

vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend JK Järelevalvekomisjon JUPO SiM-i sisejulgeolekupoliitika osakond

OLAF Euroopa Pettustevastane Amet KKPO SiM-i korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond

POPO SiM-i pääste- ja ohutuspoliitika osakond PRPO SiM-i piirivalve- ja rändepoliitika osakond RHO SiM-i rahandusosakond

RHS Riigihangete seadus RM Rahandusministeerium

RTK Riigi Tugiteenuste Keskus SAO SiM-i siseauditi osakond SAP SiM-i raamatupidamisarvestuse pidamiseks kasutatav majandustarkvara

SAP BO Rahandusministeeriumi aruandluskeskkond SAP Business Object SiM Siseministeerium

STAO SiM-i strateegia- ja arendusosakond

2 (7)

VA Vastutav asutus VV Vabariigi Valitsus VVO SiM-i välisvahendite osakond

ÕO SiM-i õigusosakond“.

1.2. Muudan punktis 3 kasutatavat mõistet „Abikõlblikkuse periood“ ja sõnastan selle järgmiselt: „Toetuslepingus sätestatud rahaliste vahendite kasutamise alguse ja lõpptähtaja vaheline

periood, mille jooksul peab projekti abikõlblik kulu olema tekkinud ja tegevused ellu viidud (s.o tööd tehtud, teenused osutatud ja tooted tarnitud). Makseid võib teha ka

pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte pärast projekti lõpparuande esitamis t. Projekti abikõlblikkuse perioodi algusaeg sätestatakse toetuslepingus. ISF-i riikliku programmi abikõlblikkuse periood kestab 1. jaanuarist 2014. a kuni 30. juunini 2024. a

(s.t toetuse saaja kulud peavad olema üldjuhul tekkinud ajavahemikul 01.01.2014 – 31.12.2023, vaid põhjendatud juhtudel kuni 31.01.2024); VA-l on õigus kulusid katta

perioodil 1. jaanuarist 2014. a kuni 30. juunini 2024. a).“.

1.3. Muudan punktis 3 kasutatavat mõistet „Auditeerimisasutus“ ja sõnastan selle järgmise lt :

„VV 13. novembri 2014. a korraldusega nr 482 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse määramine“ on ISF-i AA-ks määratud SAO. AA on teistest osalevatest struktuuriüksustest sõltumatu.“.

1.4. Lisan punkti 4.3.1 ja sõnastan selle järgmiselt:

„4.3.1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. a määrus nr 2022/585, millega muudetakse määrusi (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga - , Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise

ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted, (EL) nr 516/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifond, ning (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond;“

1.5. Muudan punkti 6.8 ja sõnastan selle järgmiselt: „6.8. JUPO, KKPO, POPO, PRPO ja STAO pädevuses on:

6.8.1. osalemine riikliku programmi koostamisel ja muutmisel; 6.8.2. ISF-i JK-s osalemine; 6.8.3. EK-le esitatavate hindamisaruannete koostamisel osalemine.“.

1.6. Muudan punkti 12.1 ja sõnastan selle järgmiselt:

„12.1. VVO esitab iga aasta 31. märtsiks kuni 2023. a (kaasa arvatud) EK-le aastaaruande iga riikliku programmi rakendamise kohta eelneval eelarveaasta l. VVO võib aastaaruande avalikustada välja arvatud juhul, kui teave on piiratud

selle konfidentsiaalse iseloomu tõttu, eelkõige seoses julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimise ja isikuandmete kaitsega. VVO esitab lõpparuande

riiklike programmide rakendamise kohta 31. detsembriks 2024. a. Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes sätestatud tähtaegu muudetakse, lähtutakse nendest.“.

1.7. Muudan punkti 23.12 ja sõnastan selle järgmiselt:

„23.12. RHO teenistuja täidab ja allkirjastab DHS-is aruande finantskontrolli lehe ning edastab selle RHO juhatajale allkirjastamiseks, VVO halduskontrolli teostanud teenistujale teadmiseks ning VVO sellele teenistujale täitmiseks, kelle

3 (7)

ametijuhendi järgne ülesanne on fondi vahendite kasutuselevõtt. VVO teenistuja, kes on finantskontrolli lehe DHS-is täitmiseks saanud, sisestab kontrolli kohta EK rakendusmääruses (EL) nr 799/2014, 24. juuli 2014

nimetatud andmed horisontaalse määruse artikli 44 lõikes 1 viidatud dokumentidesse EK infosüsteemis SFC2014.“.

1.8. Muudan punkti 23.17 ja sõnastan selle järgmiselt:

„23.17. VVO koostab toetuse saajale kirja aruande heakskiitmise või osalise

heakskiitmise kohta. Kirja kooskõlastavad VVO juhataja ja RHO teenistuja ning allkirjastab välisvahendite valdkonna eest vastutav asekantsler. VVO

edastab kirja DHS-i kaudu RHO ja SAO teenistujale ning VVO sellele teenistujale, kelle ametijuhendi järgne ülesanne on fondi vahendite kasutuselevõtt, teadmiseks ja/või täitmiseks.“.

1.9. Muudan punkti 24.10 ja sõnastan selle järgmiselt:

„24.10. VVO teenistuja edastab tegevuse kohapealse kontrolli lehe DHS-i kaudu pärast selle allkirjastamist RHO teenistujale ja AA-le teadmiseks ning täitmiseks sellele VVO teenistujale, kelle ametijuhendi järgne ülesanne on fondi

vahendite kasutuselevõtt. VVO teenistuja, kes on tegevuse kohapealse kontrolli lehe DHS-is täitmiseks saanud, sisestab kontrolli kohta EK

rakendusmääruses (EL) nr 799/2014, 24. juuli 2014. a nimetatud andmed horisontaalse määruse artikli 44 lõikes 1 viidatud dokumentidesse EK infosüsteemis SFC2014.“.

1.10. Muudan punkti 24.11 ja sõnastan selle järgmiselt:

„24.11. RHO teenistuja edastab kohapealse finantskontrolli lehe DHS-i kaudu pärast selle allkirjastamist halduskontrolli teostanud VVO teenistujale ja AA-le teadmiseks ning täitmiseks sellele VVO teenistujale, kelle ametijuhendi järgne

ülesanne on fondi vahendite kasutuselevõtt. VVO teenistuja, kes on kohapealse finantskontrolli lehe DHS-is täitmiseks saanud, sisestab kontrolli kohta EK

rakendusmääruses (EL) nr 799/2014, 24. juuli 2014 nimetatud andmed horisontaalse määruse artikli 44 lõikes 1 viidatud dokumentidesse EK infosüsteemis SFC2014.“.

1.11. Muudan punkti 28.3 ja sõnastan selle järgmiselt:

„28.3. Kui toetuse saaja peab toetuse osaliselt tagasi maksma, võib sama projekti raames järgnevalt väljamakstavat toetuse summat vähendada tagasi maksta jäänud summa ulatuses. Tagastatavad vahendid tagastab toetuse saaja

tähtaegselt toetuse tagasinõudmise otsuse alusel SiM-i tulukonto le riigikassas.“.

1.12. Muudan punkti 29.3.1 ja sõnastan selle järgmiselt:

„29.3.1. rikkumisega seotud EL-i toetuse summa on alla 10 000 euro;“.

1.13. Muudan punkti 29.3.3 ja sõnastan selle järgmiselt:

„29.3.3. toetuse saaja teavitab VA-d või AA-d rikkumisest ise, enne, kui VA või AA selle avastab, nii enne kui pärast EL-i toetuse ja kaasfinantseeringu makse saamist;“.

1.14. Muudan siseministri 25. mai 2020. a käskkirja nr 1-3/63 „Siseministeer iumi

protseduurireeglid Sisejulgeolekufondi vahendite kasutamiseks“ lisa

4 (7)

„Sisejulgeolekufondi perioodi 2014–2020 kulude abikõlblikkuse reeglid“ ja kehtestan selle uues redaktsioonis.

2. Muudan siseministri ja rahvastikuministri 14. mai 2020. a käskkirja nr 1-3/58 „Siseministeeriumi protseduurireeglid Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendite

kasutamiseks“ järgmiselt:

2.1. Muudan punkti 2. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2. Kasutatavad lühendid AA Auditeerimisasutus

AMIF Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond DHS SiM-i dokumendihaldussüsteem EK Euroopa Komisjon

EL Euroopa Liit OLAF Euroopa Pettustevastane Amet

PRPO SiM-i piirivalve- ja rändepoliitika osakond RHO SiM-i rahandusosakond RHS Riigihangete seadus

RM Rahandusministeerium RTK Riigi Tugiteenuste Keskus

SAO SiM-i siseauditi osakond SAP SiM-i raamatupidamisarvestuse pidamiseks kasutatav majandustarkvara SAP BO Rahandusministeeriumi aruandluskeskkond SAP Business Object

SiM Siseministeerium VA Vastutav asutus

VV Vabariigi Valitsus VVO SiM-i välisvahendite osakond ÕO SiM-i õigusosakond“.

2.2. Muudan punktis 3 kasutatavat mõistet „Abikõlblikkuse periood“ ja sõnastan selle

järgmiselt: „Toetuslepingus sätestatud rahaliste vahendite kasutamise alguse ja lõpptähtaja vaheline periood. Ajavahemik, mille jooksul peab projekti abikõlblik kulu olema tekkinud ja

tegevused ellu viidud (so tööd tehtud, teenused osutatud ja tooted tarnitud). Kulu tõendav dokument peab olema väljastatud abikõlblikkuse perioodi jooksul. Makseid

võib teha ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte pärast projekti lõpparuande esitamist. AMIF-i riikliku programmi abikõlblikkuse periood kestab 1. jaanuarist 2014. a kuni

30. juunini 2024. a (s.t toetuse saaja kulud peavad olema üldjuhul tekkinud ajavahemikul 01.01.2014 – 31.12.2023, vaid põhjendatud juhtudel kuni 31.01.2024);

VA-l on õigus kulusid katta perioodil 1. jaanuarist 2014. a kuni 30. juunini 2024. a).“.

2.3. Lisan punkti 4.7.1 ja sõnastan selle järgmiselt:

„4.7.1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. a määrus nr 2022/585, millega muudetakse määrusi (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga - ,

Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted, (EL) nr 516/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifond, ning (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond;“.

5 (7)

2.4. Muudan punkti 6.2.3 ja sõnastan selle järgmiselt: „6.2.3. toetuse taotluse rahastamise, osalise rahastamise, tingimusliku rahastamise või

mitterahastamise otsuse kinnitamine hindamiskomisjoni ettepaneku alusel;“.

2.5. Muudan punkti 6.8 ja sõnastan selle järgmiselt:

„6.8. Piirivalve- ja rändepoliitika osakonna, kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakonna ning strateegia- ja arendusosakonna pädevuses on:

6.8.1. osalemine riikliku programmi koostamisel ja muutmisel; 6.8.2. osalemine aastatööplaani koostamisel;

6.8.3. osalemine taotlusvooru tingimuste väljatöötamises; 6.8.4. taotluste hindamine; 6.8.5. osalemine EK-le esitatavate hindamisaruannete koostamisel;

6.8.6. osalemine AMIF-i juhtrühma töös; 6.8.7. osalemine projektide juhtkomiteede töös;

6.8.8. osalemine projektide tegevustes vastava valdkonna poliit ika kujundajana, sh vajadusel loodavate materjalide kooskõlastamine jms.”.

2.6. Muudan punkti 7.4 ja sõnastan selle järgmiselt: „7.4. SiM-i kantsler annab käskkirja projekti rahastamise, osalise rahastamise,

tingimusliku rahastamise või mitterahastamise kohta.”.

2.7. Muudan punkti 12.1 ja sõnastan selle järgmiselt:

„12.1. VVO esitab iga aasta 31. märtsiks kuni 2023. aastani (kaasa arvatud) EK-le tegevusaruande programmi rakendamise kohta eelneval eelarveaastal. VVO

võib aastaaruande avalikustada välja arvatud juhul, kui teave on piiratud selle konfidentsiaalse iseloomu tõttu, eelkõige seoses julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimise ja isikuandmete kaitsega. VVO esitab lõpparuande riikliku

programmi rakendamise kohta 31. detsembriks 2024. a. Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes sätestatud tähtaegu muudetakse, lähtutakse

nendest.”.

2.8. Muudan punkti 13.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„13.2. VVO koostab enne taotlusvooru avamist rahastamise aluseks olevad dokumendid (sh juhendid toetuse taotlejale, toetuse taotlemise vormi ja selle

lisad). Materjalide koostamisel konsulteeritakse teiste AMIF-i rakendamises osalevate struktuuriüksuste, teiste ministeeriumite ja vajadusel pädevate ekspertidega. Taotlusvooru dokumentides võib seada taotlejale

kõrvaltingimusi.”.

2.9. Muudan punkti 13.7 ja sõnastan selle järgmiselt: „13.7. Vääramatu jõu, rahvatervise tagamise vajadusest tingitud asjaoludega seoses

ning hädaolukorra ja selle tagajärgedega toimetulekuks võib avaliku

taotlusvooru läbiviimise tulemusel rahastatud projektile eraldatud toetuse suurust muuta ja/või abikõlblikkusperioodi pikendada ilma uut taotlusvooru

välja kuulutamata.”.

2.10. Muudan punkti 15.12 ja sõnastan selle järgmiselt:

„15.12. Piiratud taotlusvooru ja otsetoetuse taotlused edastatakse reeglina sisuliseks hindamiseks PRPO teenistujale või vastava valdkonna eest vastutava

ministeeriumi teenistujale. Vastavalt vajadusele kaasatakse teisi pädevaid

6 (7)

struktuuriüksusi ja ministeeriume või valdkondlikke eksperte. Hindaja hindab taotluse sisu ja kvaliteeti ning täidab ja allkirjastab hindamislehe. ”.

2.11. Muudan punkti 23.12 ja sõnastan selle järgmiselt: „23.12. RHO teenistuja täidab ja allkirjastab DHS-is aruande finantskontrolli lehe ning

seejärel edastab selle RHO juhatajale allkirjastamiseks, VVO halduskontro ll i teostanud teenistujale teadmiseks ning VVO sellele teenistujale täitmiseks, kelle ametijuhendi järgne ülesanne on fondi vahendite kasutuselevõtt. VVO

teenistuja, kes on finantskontrolli lehe DHS-is täitmiseks saanud, sisestab kontrolli kohta EK rakendusmääruses (EL) nr 799/2014, 24. juuli 2014

nimetatud andmed horisontaalse määruse artikli 44 lõikes 1 viidatud dokumentidesse EK infosüsteemis SFC2014.”.

2.12. Muudan punkti 23.17 ja sõnastan selle järgmiselt: „23.17. VVO koostab toetuse saajale kirja aruande heakskiitmise või osalise

heakskiitmise kohta. Kirja kooskõlastavad VVO juhataja ja RHO teenistuja ning allkirjastab välisvahendite valdkonna eest vastutav asekantsler. VVO edastab kirja DHS-is RHO ja SAO teenistujale ning VVO sellele teenistuja le,

kelle ametijuhendi järgne ülesanne on fondi vahendite kasutuselevõ tt, teadmiseks ja/või täitmiseks.”.

2.13. Muudan punkti 24.10 ja sõnastan selle järgmiselt:

„24.10. VVO teenistuja edastab tegevuse kohapealse kontrolli lehe DHS-i kaudu pärast

selle allkirjastamist RHO teenistujale ja AA-le teadmiseks ning täitmiseks sellele VVO teenistujale, kelle ametijuhendi järgne ülesanne on fondi

vahendite kasutuselevõtt. VVO teenistuja, kes on tegevuse kohapealse kontrolli lehe DHS-is täitmiseks saanud, sisestab kontrolli kohta EK rakendusmääruses (EL) nr 799/2014, 24. juuli 2014. a nimetatud andmed

horisontaalse määruse artikli 44 lõikes 1 viidatud dokumentidesse EK infosüsteemis SFC2014.”.

2.14. Muudan punkti 24.11 ja sõnastan selle järgmiselt:

„24.11. RHO teenistuja edastab kohapealse finantskontrolli lehe DHS-i kaudu pärast

selle allkirjastamist halduskontrolli teostanud VVO teenistujatele ja AA-le teadmiseks ning täitmiseks sellele VVO teenistujale, kelle ametijuhendi järgne

ülesanne on fondi vahendite kasutuselevõtt. VVO teenistuja, kes on kohapealse finantskontrolli lehe DHS-is täitmiseks saanud, sisestab kontrolli kohta EK rakendusmääruses (EL) nr 799/2014, 24. juuli 2014 nimetatud andmed

horisontaalse määruse artikli 44 lõikes 1 viidatud dokumentidesse EK infosüsteemis SFC2014.”.

2.15. Muudan punkti 27.1 ja sõnastan selle järgmiselt:

„27.1. Tagasinõudmise otsus saadetakse toetuse saajale väljastusteatega tähtkirjaga

või elektrooniliselt. Koopia nimetatud otsusest saadetakse AA-le. Projektile antava toetuse ja kaasfinantseeringu kogusumma väheneb tagasinõutava EL- i

toetuse ja kaasfinantseeringu ulatuses.”.

2.16. Muudan punkti 28.3 ja sõnastan selle järgmiselt:

„28.3. Kui toetuse saaja peab toetuse osaliselt tagasi maksma, võib sama projekti raames järgnevalt väljamakstavat toetuse summat vähendada tagasi maksta

jäänud summa ulatuses. Tagastatavad vahendid tagastab toetuse saaja

7 (7)

tähtaegselt toetuse tagasinõudmise otsuse alusel SiM-i tulukonto le riigikassas.”.

2.17. Muudan punkti 29.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „29.2. VVO teavitab EK-d rikkumisest, mis on suurem kui 10 000 eurot (EL-i toetuse

summa) SFC2014 kaudu vastavalt Komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2015/1973 ja rakendusmäärusele 2015/1977.”.

2.18. Muudan punkti 29.3.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „29.3.1. rikkumisega seotud EL-i toetuse summa on alla 10 000 euro;”.

2.19. Muudan punkti 29.3.3 ja sõnastan selle järgmiselt:

„29.3.3. toetuse saaja teavitab VA-d või AA-d rikkumisest ise, enne, kui VA või AA

selle avastab, nii enne kui pärast EL-i toetuse ja kaasfinantseeringu makse saamist;”.

2.20. Muudan siseministri ja rahvastikuministri 14. mai 2020. a käskkirja nr 1-3/58

„Siseministeeriumi protseduurireeglid Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond i

vahendite kasutamiseks“ lisa „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi perioodi 2014–2020 kulude abikõlblikkuse reeglid“ ja kehtestan selle uues redaktsioonis.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristian Jaani siseminister

Lisa 1. ISF-i abikõlblikkuse reeglid mai 2022

Lisa 2. AMIF-i abikõlblikkuse reeglid mai 2022