Siseministeeriumi protseduurireeglid Sisejulgeolekufondi vahendite kasutamiseks

1

KINNITATUD

[Kelle] 25.05.2020 käskkirjaga nr 1-3/63

„[Pealkiri] “

LISA [jrk nr, kui lisasid on rohkem kui üks]

SISEJULGEOLEKUFONDI PERIOODI 2014–2020 KULUDE

ABIKÕLBLIKKUSE REEGLID

Juhend toetuse taotlejale ja saajale

Muudatused võrreldes 25.04.2019. a kinnitatud versiooniga

- läbivalt täpsustatud ja parandatud sõnastust;

- muudetud omafinantseeringu mõistet;

- muudetud punktis 1.6 sätestatud piirmäära, mille puhul peab toodete ja teenuste

hankimise kohta esitama tõendava dokumentatsiooni RHS-i järgmise kohta.

mai 2020

2

Sisukord

SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

KASUTATUD LÜHENDID ................................................................................................. 4

MÕISTED .............................................................................................................................. 4

ÜLDREEGLID ...................................................................................................................... 6

1. PEAMISED PÕHIMÕTTED ....................................................................................... 6

2. PROJEKTI KULUSID TÕENDAVAD DOKUMENDID ......................................... 7

3. PARTNERLUS .............................................................................................................. 7

4. PROJEKTI EELARVE JA MITTETULUNDUSLIKKUSE PÕHIMÕTE ............. 8

5. HANGETE LÄBIVIIMINE .......................................................................................... 8

PROJEKTI ABIKÕLBLIKUD KULUD ............................................................................... 9

6. OTSESED ABIKÕLBLIKUD KULUD ....................................................................... 9

6.1 TÖÖJÕUKULUD ........................................................................................................... 9

6.2 SÕIDU- JA LÄHETUSKULUD .................................................................................. 11

6.3 SEADMETE SOETAMISE, ÜÜRIMISE JA LIISIMISE KULUD ............................. 12

6.4 KINNISVARA OSTMISE, EHITAMISE, RENOVEERIMISE VÕI ÜÜRIMISE

KULUD ........................................................................................................................ 13

6.5 AVALIKUSTAMISEGA SEOTUD NÕUETEST TULENEVAD KULUD ............... 14

7. KAUDSED ABIKÕLBLIKUD KULUD ................................................................... 15

8. ABIKÕLBMATUD KULUD ...................................................................................... 15

9. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE JA KONTROLLIMINE ................................. 16

LISA 1. Tööajatabeli/üleandmise-vastuvõtmise akti näidis ................................................ 18

LISA 2. Sõidupäeviku näidis 1 ............................................................................................ 19

LISA 3. Sõidupäeviku näidis 2 ............................................................................................ 20

3

SISSEJUHATUS

Juhend on koostatud toetuse taotlejale ja saajale selgitamaks Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF)

perioodi 2014–2020 kulude abikõlblikkuse reegleid.

Juhendis on abikõlblikkuse reegleid kirjeldatud ISF-i horisontaalse määruse artiklite 17, 18 ja

191 alusel ning lähtudes riigisisestest õigusaktidest. Vaidluste tekkimisel võetakse aluseks ISF-

i erimäärustes, horisontaalses määruses ning rakendus- ja delegeeritud aktides sätestatu.

Küsimustes, mida käesolevas juhendis ei käsitleta, peab konsulteerima Siseministeeriumi

(edaspidi SiM) välisvahendite osakonna kui ISF-i rakendamise eest vastutava asutusega, kes

vajadusel konsulteerib Euroopa Komisjoniga.

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32014R0514

4

KASUTATUD LÜHENDID

AA Auditeerimisasutus

EK Euroopa Komisjon

EL Euroopa Liit

ISF Sisejulgeolekufond

JK Järelevalvekomisjon

MTA Maksu- ja Tolliamet

RHS Riigihangete seadus

SiM Siseministeerium

VA Vastutav asutus

VV Vabariigi Valitsus

MÕISTED

Abikõlblik kulu Abikõlblikkuse reeglites nimetatud kulu, mis on kooskõlas

riigisiseste ja EL-i õigusaktidega, sh horisontaalse määrusega.

Abikõlblikkuse

periood

Toetuslepingus sätestatud rahaliste vahendite kasutamise alguse ja

lõpptähtaja vaheline periood. Ajavahemik, mille jooksul peab

projekti abikõlblik kulu olema tekkinud ja tegevused ellu viidud (s.o

tööd tehtud, teenused osutatud ja tooted tarnitud). Makseid võib teha

ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte pärast projekti

lõpparuande esitamist.

ISF-i riikliku programmi abikõlblikkuse periood kestab 1. jaanuarist

2014. a kuni 31. detsembrini 2022. a (s.t toetuse saaja ja partneri

kulud peavad olema tekkinud antud ajavahemikul; VA-l on õigus

kulusid katta perioodil 1. jaanuarist 2014. a kuni 30. juunini 2023. a).

Auditeerimisasutus VV 13. novembri 2014. a korraldusega nr 482 „Varjupaiga-, Rände-

ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja

auditeerimisasutuse määramine“ on AMIF-i AA-ks määratud SiM-i

siseauditi osakond. AA on teistest osalevatest struktuuriüksustest

sõltumatu

Erimäärused Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL)

nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride

ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus

nr 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143—167) ja

16. aprilli 2014. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

nr 513/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana

politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise

ning kriisiohje rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks

nõukogu otsus 2007/125/JHA (ELT L 150, 20.5.2014, lk 93—111).

Horisontaalne

määrus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL)

nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja

selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes

kohaldatavad üldsätted (ELT L 150, 20.05.2014, lk 112–142).

5

Järelevalvekomisjon JK on loodud riiklike programmide rakendamise toetamiseks. JK

koosseis ja töökord kehtestatakse siseministri käskkirjaga.

Kaasfinantseering Eesti riigi poolt ISF-i toetuse kaasrahastamiseks eraldatavad

vahendid, mis on üldjuhul minimaalselt 25% projekti maksumusest.

Kontrolljälg Toetuse kasutamisel tehtud otsuseid ja tehinguid tõendav

dokumentatsioon. Elektroonilise menetluse korral peab kontrolljälje

arhiveerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Kuluartikkel Projekti eelarve kululiigi alajaotus (nt tööjõukulude puhul:

projektijuhi töötasu, raamatupidaja töötasu, maksud jne).

Kulu tõendav

dokument

Majandustehingut kinnitav dokument, mis vastab raamatupidamise

seaduses nimetatud algdokumendi nõuetele ning palgaarvestuse

puhul palgaarvestust tõendav väljavõte (nt palgaleht).

Kululiik Projekti eelarve põhijaotus (nt tööjõukulud, sõidu- ja lähetuskulud

jne), mis jaguneb omakorda kuluartikliteks.

Omafinantseering

Toetuse saaja või projektis osalevate partnerite rahaline panus

projekti. Omafinantseeringu hulka arvestatakse ainult toetuse saaja

või projektis osalevate partnerite tehtavad abikõlblikud kulud.

Omafinantseeringuga võib täita osaliselt või täielikult

kaasfinantseeringu kohustust.

Partner Toetuse taotluses nimetatud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku

omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb

projekti rakendamisel ja kellel võivad tekkida kulud.

Projekt Kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus

või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks

toetust taotletakse või kasutatakse.

Projekti tunnus VA määratud unikaalne projekti number (nt ISFP-N).

Riiklik programm EK ja VV heaks kiidetud ISF-i vahendite kasutamise strateegiline

dokument, mille alusel kavandatakse ja viiakse ellu tegevusi. Leitav

www.sisejulgeolekufond.ee

Rikkumine ELi või riigisisese õigusakti mis tahes sätte rikkumine tegevuse või

tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ELi üldeelarvet

põhjendamatu kulu tõttu.

Toetus Rahaline abi, mis koosneb Eesti riigile antavast EL-i toetusest (ISF)

ja kaasfinantseeringust.

Toetuse saaja Taotleja, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud ning kellega

on sõlmitud toetusleping.

Toetuse taotleja Toetuse taotlejateks võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised isikud,

eraõiguslikud juriidilised isikud, valitsusasutused, valitsusasutuste

hallatavad asutused või rahvusvahelised organisatsioonid, kelle

põhikirjalised eesmärgid toetavad projektis kavandatud tegevusi.

Toetusleping VA ja toetuse saaja vahel sõlmitud leping toetuse kasutamiseks,

eesmärgiga viia projekt ellu.

Vastutav asutus Vastavalt VV 13. novembri 2014. a korraldusele nr 482 „Varjupaiga-

Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi

vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse määramine“ on ISF-i VA

SiM. SiM-i põhimääruse kohaselt täidab ISF-i rakendamisel VA

peamisi ülesandeid välisvahendite osakond. Lisaks osaleb vastutava

asutuse ülesannete täitmisel RHO.

6

ÜLDREEGLID

PEAMISED PÕHIMÕTTED

1.1 Projekt on abikõlblik, kui toetuse kasutamise eesmärk ja toetatavad tegevused langevad

kokku ISF-i erimääruste jt õigusaktide ning riikliku programmiga.

1.2 Toetuse saaja peab kulude abikõlblikkuses veenduma nii projekti planeerimisel kui

elluviimisel. Toetuse saaja peab abikõlbmatud kulud katma oma vahenditest.

1.3 Projekti otseste eesmärkide saavutamata jätmine võib olla toetuse tagasinõudmise

aluseks.

1.4 Abikõlblikud on kulud, mis on:

 kooskõlas asjakohaste õigusaktide, juhendmaterjalide, taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud nõuete ja toetuslepinguga;

 vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks;

 põhjendatud ning mõistlikud, st vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele;

 tekkinud abikõlblikkuse perioodil2;

 ette nähtud projekti eelarves;

 tegelikud ja vastavad toetuse saaja tehtud maksetele;

 kontrollitavad ja tõendatavad.

1.5 Projektiga seotud tehingud peavad olema eristatud toetuse saaja raamatupidamise

muudest tehingutest. Olenevalt organisatsioonis kasutusel olevast

raamatupidamistarkvarast võib projekti tehingute eristamiseks avada projektile eraldi

kulukonto või lisada projekti tehingute eristamiseks kontokoodidele vastavad tunnused.

1.6 Toetuse kasutamisel peab muu hulgas järgima RHS-i (nt konkurentsi korral olenemata

maksumusest küsima erinevaid pakkumusi/võrdlema hinnakirju). Kui toodete või

teenuste eeldatav maksumus on võrdne või suurem kui 20 000 eurot ilma käibemaksuta,

peab toetuse saaja esitama VA-le tõendava dokumentatsiooni, nt hinnapäringu ja –

pakkumused ning valiku põhjenduse. Hinnapakkumused peavad olema kirjalikud,

sisaldama pakkuja nime, pakkumuse hinda, pakkumuse tegemise kuupäeva jms ja

vastama turuhindadele. Hinnapakkumuste asemel võib võrrelda ka hinnakirju, mis

vastavad pakkumustele esitatud nõuetele (sh peab nähtuma hinnakirjade võrdlemise

kuupäev).

1.7 ISF-ist tehtud kulusid ei tohi rahastada muudest allikatest, et vältida topeltrahastamist.

1.8 Projekti käigus isikuandmete kogumisel ja töötlemisel peab järgima isikuandmete kaitset

käsitlevaid õigusakte.

2 Toetuslepingu sõlmimise kuupäevad ei mõjuta abikõlblikkuse perioodi. Toetusleping SiM-i ja toetuse saaja vahel

sõlmitakse pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist, kuid tegevused võivad olla abikõlblikud ka enne seda (kuid

alates 1. jaanuarist 2014. a). Toetuslepingus sätestatakse abikõlblikkuse perioodi algus vajadusel tagasiulatuvalt.

7

2. PROJEKTI KULUSID TÕENDAVAD DOKUMENDID

2.1 Kogu projektiga seonduv dokumentatsioon peab andma lihtsalt ja kiiresti ülevaate

projekti tegevustest.

2.2 Toetuse saaja peab tagama, et väljamaksmise aluseks olevad dokumendid vastavad

nõuetele, projekti raames tehtud kulud ja tegevused on abikõlblikud ning neid on

võimalik kontrollida.

2.3 Projekti kulu tõendavate dokumentide puhul peab jälgima, et need vastaksid

raamatupidamise seaduses sätestatud raamatupidamise algdokumendile esitatud nõuetele.

2.4 Projekti kulu tõendav dokument peab olema seostatav projektiga. Kulu tõendavatele

dokumentidele (va palgaleht) või e-arvekeskkonnas menetletava arve kinnitusringi peab

olema märgitud järgmine teave:

 projekti tunnus (võimalusel märgib dokumendi väljastaja tunnuse dokumendile

selle koostamisel);

 vajadusel teave projekti kuludesse arvestatud summade ja nende

arvestusmeetodi kohta (kui kohaldub);

 vajadusel muu lisateave, mis selgitab kulu seotust projektiga.

2.5 VA-le esitatud dokumendid peavad olema identsed nendega, mida säilitatakse toetuse

saaja raamatupidamises, ning aruannetes esitatud andmed peavad ühtima toetuse saaja

raamatupidamise andmetega.

2.6 VA võib küsida toetuse saaja raamatupidamisest väljavõtteid projektiga seotud tehingute

kohta.

2.7 Võõrkeelsete kulu tõendavate dokumentide esitamisel peab toetuse saaja olema valmis

kontrollimise eesmärgil esitama dokumendi tõlke.

2.8 Makseid võib teha ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte pärast

projekti lõpparuande esitamist.

3. PARTNERLUS

3.1 Organisatsioonid võivad taotlusi esitada eraldi või koos partneri(te)ga.

3.2 Partner peab vastama toetuse taotleja ja saajaga samadele nõuetele. Taotleja esitab koos

toetuse taotlusega partneri täidetud ja allkirjastatud vormikohase partnerluse kinnituse

ning eelarves märgib ka partnerite rahalise panuse (kui kohaldatav).

3.3 Toetuse saamisel laienevad partnerile toetuse saaja kohustused, v.a aruandluskohustus.

Toetuse saaja vastutab projekti kaasatud partnerite tegevuse koordineerimise eest.

3.4 Partner ja toetuse saaja võivad soovi korral vastastikuste õiguste, kohustuste ja partneri

rolli määratlemiseks sõlmida kirjaliku kokkuleppe.

3.5 Toetuse saaja vastutab toetuslepingu täitmisel nii enda kui projekti partneri eest.

8

3.6 Toetuse saaja peab edastama partnerile koopia SiM-ile esitatavatest projekti vahe- ja

lõpparuannetest. Olulised ettepanekud projekti muutmiseks (nt tegevuste, eelarve vms

osas) peavad olema partneritega kooskõlastatud enne nende esitamist SiM-ile. Kui sellist

kokkulepet ei suudeta saavutada, peab toetuse saaja selle ära märkima

muudatusettepanekute esitamisel SiM-ile.

4. PROJEKTI EELARVE JA MITTETULUNDUSLIKKUSE

PÕHIMÕTE

4.1 Projektid, mida ISF-ist rahastatakse, peavad olema mittetulunduslikud.

4.2 Projekti eelarve peab olema tasakaalus, st abikõlblikud kogukulud peavad olema võrdsed

kogutuludega. Kõik kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt

kuluartiklite kaupa selgitatud. Kui toetuse saaja esitab aruandluse käigus SiM-ile

tõendavaid dokumente kulude kohta, mida eelarves ette nähtud ei ole, loetakse need kulud

abikõlbmatuks.

4.3 Kui projekti lõppedes ületavad tulud kulusid, vähendatakse vastavalt sellele ISF-i ja

kaasfinantseeringu eraldist. Omafinantseeringu eraldist vähendatakse juhul, kui sellega

täideti kaasfinantseeringu kohustust. Projekti tulud peavad olema kajastatud toetuse saaja

raamatupidamises ning olema tuvastatavad ja kontrollitavad.

4.4 Projekti tulud koosnevad kõikidest projektile ISF-ist, avaliku või erasektori tehtud

rahalisest panusest, sealhulgas toetuse saaja enda panus, ning kõikidest projekti käigus

saadud sissetulekutest. Termin „tulud“ hõlmab projekti abikõlblikkusperioodi jooksul

saadud müügi- ja üüritulusid, tasusid teenuse osutamise eest, registreerimistasusid ja

muid samaväärseid tulusid.

5. HANGETE LÄBIVIIMINE 5.1 Projekti raames kulutuste tegemisel (asjade ostmisel, teenuste või ehitustööde tellimisel

või ideekonkursside korraldamisel) lähtutakse toetuslepingus, riigihangete seaduses,

SiM-i valitsemisala riigihangete läbiviimise korras (kui toetuse saajaks on SiM-i

haldusala asutus), asutuse sisemises riigihangete läbiviimise korras ning teistes

asjassepuutuvates riigisisestes ja ELi õigusaktides sätestatust.

5.2 Riigihangete, sh alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete läbiviimisel peab hankija

järgima riigihangete seaduses sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh

tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, järgima isikute võrdse

kohtlemise põhimõtteid, tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise ning vältima

konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.

5.3 Toetuse saaja võib kooskõlas riigihangete seadusega volitada hanke läbiviimise teisele

isikule. Riigihangete seaduse nõuetekohase järgimise, sh tehnilise kirjelduse koostamise

ja hanke läbiviimise eest vastutab toetuse saaja. SiM-i haldusala info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia alaste hangete läbiviijaks on üldjuhul Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskus.

9

5.4 Hankija on kohustatud korraldama riigihanke piirmäära ületava riigihanke avatud või

piiratud hankemenetlusena, kui RHS-ist ei tulene teisiti. Kogu riigihankega seotud

menetlus peab olema dokumenteeritud (kontrollitavuse põhimõte) ning hanke käigus

hankija tehtud otsused põhjendatud. Toetuse saaja tagab, et hangetes ei ole tingimusi, mis

kasvõi teoreetiliselt piiravad võimalike pakkujate ligipääsu hankele3.

5.5 Riigihanke läbiviimisel võtab hankija arvesse ka seda, kas tegemist on kaitse- ja

julgeolekuotstarbelise hankega.

5.6 Kui hankija ei kasuta riigihanke piirmäära ületava riigihanke läbiviimiseks avatud või

piiratud hankemenetlust, peab muu menetlusliigi valik, sealhulgas riigihanke erandi

kasutamine, olema kooskõlas RHS-iga kirjalikult põhjendatud ning kinnitatud hanget

korraldava asutuse juhi või tema volitatud isiku poolt. 5.7 Riigihanke erandile tuginemine peab olema piiratud erandlike juhtumitega, üksnes

riigisaladuse olemasolu ei ole piisav põhjendus erandi korras riigihanke läbiviimiseks.

5.8 Kõikide kolmandate isikutega sõlmitud lepingute puhul peab toetuse saaja tagama, et

teine lepingupool kohustub esitama auditeerimis- ja kontrolliasutustele kogu vajaliku

teabe lepingu alusel tehtud tegevuste kohta.

PROJEKTI ABIKÕLBLIKUD KULUD

Projekti abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

Otsesed abikõlblikud kulud on kulud, mis on vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks

ja eesmärgi saavutamiseks.

Kaudsed abikõlblikud kulud on kulud, mis on tehtud projektis elluviidavate tegevuste

toetamiseks. Kaudsete kulude osakaal nähakse ette projekti eelarves (vt täpsemalt

punkti 7). Kaudseteks kuludeks on kindlaksmääratud protsent projekti otsestest

abikõlblikest kogukuludest.

6. OTSESED ABIKÕLBLIKUD KULUD

6.1 TÖÖJÕUKULUD 6.1.1 Ainult nende isikute tööjõukulud on abikõlblikud, kes on seotud projekti tegevustega

(tegelevad projektis otseselt projekti juhtimise, planeerimise, elluviimise või seirega).

6.1.2 Abikõlblike tööjõukulude hulka loetakse:

 projekti personali töötasu, mis on kooskõlas toetuse saaja ja partneri tavapärase

töötasupoliitikaga ning asutusesisese või keskmise palgatasemega;

 seadusest tulenevad maksud ja maksed töötasudelt, kui toetuse saaja ja partner neid

tegelikult maksab. Eelarves peab tööjõukulude kajastamisel eristama brutotöötasu ja

tööandja maksud;

3 Näiteks kohaliku registreeringu nõue, kogemus/esindus/hoolduskeskus mingis regioonis või riigis, konkreetse

standardi või lepingutüübi kogemus või tundmine (nt varasem FIDIC lepingu kogemus), kaubamärgi nimetamine

lisamata „või samaväärne“, keelenõue jms tingimus, mida on võimalik asendada analoogsega või tagada lepingu

sisuline täitmine muul pakkujale sobival viisil.

10

 puhkusetasu proportsionaalselt projektis töötatud aja eest;

 teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud

seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga.

6.1.3 Projekti heaks võib töötada töölepingu alusel, avaliku teenistuja ametisse nimetamise

käskkirja või korralduse alusel või teenuse osutamise lepingu alusel. Teenuslepingu

(nt käsundusleping) alusel ei saa täita ametijuhendijärgseid ülesandeid.

6.1.4 Kui teenistuja töötab ainult projekti heaks, võib kanda kõik töötasudega seotud kulud projekti

kuludesse ning tööajatabelit ei ole vaja täita.

6.1.5 Kui projekti heaks töötamise alus on teenuse osutamise leping, peab esitama

üleandmise-vastuvõtmise akti, kus on kajastatud tehtud töö ja selleks kulunud aeg.

6.1.6 Kui teenistujale makstakse projektist tunnitasu, peab esitama tööajatabeli (lisa 1, näidis),

kus märgitakse tehtud töö ja selleks kulutatud aeg. Kui isik osaleb paralleelselt mitmes

projektis, võib märkida eri projektide tööd samas tööajatabelis eraldi tulpades. 6.1.7 Tööajatabeli allkirjastavad isik, kelle tööaega tabel kajastab, ning projektijuht.

Projektijuhi tööajatabeli allkirjastab tema vahetu juht. Allkirjastatud tööajatabel on

töötasu maksmise aluseks.

6.1.8 Kui projekti abikõlblikkuse lõpuks ei ole kasutatud puhkust välja teenitud (st on ette

puhatud), loetakse abikõlblikuks vaid proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga

välja teenitud puhkusetasu (st tasaarveldus toimub lõpparuandega).

6.1.9 Kui projekti rakendamisega kaasnevad kirjalikult tõendatud täiendavad tööülesanded,

siis on ametijuhendijärgsed tööülesanded abikõlblikud.

6.1.10 Abikõlbmatud tööjõukulud on:

 töövõimetushüvitis (v.a juhul, kui hüvitist maksab toetuse saaja või partner);

 sünnitushüvitis (v.a juhul, kui hüvitist maksab toetuse saaja või partner);

 pensionile mineku hüvitis;

 muud toetused;

 ajutise töölepingu lõpetamise hüvitis, kui see ei ole lepingus ette nähtud;

 soodustused (nt auto kasutamise ja majutuskulud).

6.1.11 Töö- ja puhkusetasude tõendamiseks on vaja kuluaruandega esitada näiteks:

 töölepingu(te), avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja(de), korraldus(t)e

või teenuse osutamise lepingu(te) koopia(d), mille alusel arvestatakse isiku töötasu

projekti kuludesse;

 tööülesannete kirjeldus;

 töötasuarvestuse dokumendid, nt palgateatis;

 ÜVA/tööajatabeli/asjakohase infosüsteemi väljavõte, kui töötaja või ametnik töötab

projektis töölepingu, käskkirja või korralduse alusel, milles on sätestatud tunnitasu;

 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, kui töötaja või ametnik töötab teenuse

osutamise lepingu alusel;

 puhkusetasu arvestus;

11

 maksekorralduse koopiad või arvelduskonto väljavõte töötasu maksmise ja

maksude tasumise kohta4;

 muud dokumendid.

6.2 SÕIDU- JA LÄHETUSKULUD

6.2.1 Sõidu- ja lähetuskulud on otseste kuludena abikõlblikud üksnes juhul, kui need on

kantud isikute eest, kes osalevad projekti tegevustes ning kelle lähetamine on projekti

elluviimiseks vajalik.

6.2.2 Sõidukulud on abikõlblikud vaid tegelikult tekkinud kulude alusel, lähtudes

majanduslikult soodsaimast võimalusest maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade

ulatuses.

6.2.3 Ühissõiduki kasutamisel peab kulu tõendama ühissõiduki pileti, kviitungi või muu

dokumendiga.

6.2.4 Isikliku sõiduauto kasutamisel peab lähtuma VV 14.07.2006 määrusest nr 164

„Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta

arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ ja organisatsiooni siseselt kehtestatud

isikliku sõiduauto kasutamise tingimustest. Kui organisatsiooni siseselt ei ole selliseid

tingimusi kehtestatud, võib arvestust pidades lähtuda abikõlblikkuse reeglitega

kehtestatud sõidupäeviku näidisest (lisa 2 või 3).

6.2.5 Lähetuskulud on abikõlblikud tegelike kulude või päevarahade alusel õigusaktides

maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses. Lähetuskulud hõlmavad

muuhulgas majutust (sh hommikusöök), kohalikku transporti, päevaraha ning

kindlustust (reisi-, reisitõrke-, pagasikindlustus). Kui asutusesisene kord näeb ette

päevarahade vähendamise, peab lähtuma asutusesisesest korrast.

6.2.6 Väliseksperdi päevaraha määramisel võetakse aluseks EK kehtestatud Eesti päevaraha

ülemmäärad, olenemata sellest, millisest riigist välisekspert Eestisse tuleb. Päevaraha

hulka arvestatakse majutuse, toitlustuse ja kohaliku transpordiga seotud kulud. Kui

välisekspert ei ööbi Eestis, kuid viibib Eestis rohkem kui kuus tundi, on lubatud maksta

talle päevaraha kuni 50% ettenähtud määrast.

6.2.7 Sõidu- ja lähetuskulude tõendamiseks on vaja esitada näiteks:

 sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (nt volitus);

 sõiduauto kasutamise üle peetav arvestus, nt sõidupäevik;

 asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduauto kasutamise ja kulude kompenseerimise

kord;

 hüvitise maksmist tõendav dokument (nt tööandja, asutuse juhi, juriidilise isiku

pädeva organi või tema volitatud isiku kirjalik otsus, käskkiri või korraldus);

 koopia kulu tõendavast dokumendist (sõidupilet, kviitung, arve või muu dokument);

 lähetuse korraldus;

 hinnapäring ja pakkumused;

 vajadusel lähetuskulude aruanne;

 kinnitatud maksekorralduste koopiad või arvelduskonto väljavõte lähetuskulude

tasumise kohta5.

4 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus. 5 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

12

6.3 SEADMETE SOETAMISE, ÜÜRIMISE JA LIISIMISE KULUD

6.3.1 Seadmete (sh transpordivahendite, varustuse ja süsteemide) soetamise, üürimise ja

liisimise kulud on abikõlblikud ainult siis, kui need on projekti rakendamiseks olulise

tähtsusega. Seadmetel peavad olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning

need peavad vastama kehtivatele normidele ja standarditele.

6.3.2 Valides liisimise, üürimise ja ostmise vahel, peab alati lähtuma kõige otstarbekamast

võimalusest.

6.3.3 Kui seadmeid soetatakse või kasutatakse paralleelselt erinevate projektide raames,

arvutatakse maksumust (täismaksumus või kulum) protsentuaalselt iga projekti peale

eraldi. Kokku ei tohi erinevate projektide peale seadme maksumus ületada 100%.

6.3.4 Üürimise ja liisimisega seotud kulud on abikõlblikud ainult projekti abikõlblikkuse

perioodil.

6.3.5 Seadmete liisimise lepingu sõlmimise tasu on abikõlblik.

6.3.6 Amortisatsioon:

 seadmed, mis osteti enne projekti algust, kuid mida kasutatakse projekti jaoks, on

abikõlblikud amortisatsiooni alusel. Need kulud ei ole abikõlblikud juhul, kui

seadmed osteti algselt EL-i toetuse eest;

 seadmete väärtus kantakse kuludesse vastavalt toetuse saaja suhtes kohaldatavatele

maksu- ja raamatupidamiseeskirjadele. Arvesse võib võtta ainult projekti kestusele

vastavat eseme tarbimisväärtuse vähenemise osa.

6.3.7 Seadmeid peab kasutama sihtotstarbeliselt projekti eesmärkide saavutamiseks pärast

nende soetamise (nt üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise) kuupäeva

vähemalt:

6.3.7.1 kolm aastat või rohkem info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaseadmete

puhul (sealhulgas süsteemid);

6.3.7.2 viis aastat või rohkem muud tüüpi seadmete puhul, nt varustus ja

transpordivahendid (v.a punktis 6.3.7.3 nimetatud);

6.3.7.3 kümme aastat helikopterite, lennukite, laevade ja hõljukite puhul.

6.3.8 Toetuse saaja vabaneb sihtotstarbelise kasutamise kohustusest ülalkirjeldatud

punktides nimetatud perioodide jooksul:

 vääramatust jõust tingitud asjaoludel;

 kui mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud toetuse saajalt oodata, et ta

toetuslepingu sõlmimise ajal sihtotstarbelist kasutamist takistava asjaoluga

arvestaks, seda väldiks või takistavat asjaolu või selle tagajärge ületaks;

 kui seadme kasutusfunktsioonist tulenevalt on oht selle hävimisele enne

sihtotstarbelise kasutusaja lõppu.

6.3.9 Kulud selliste igapäevaste kontoriseadmete soetamiseks nagu printer, sülearvuti, faks,

koopiamasin, telefon jne, ei ole otseste kuludena abikõlblikud ning neid käsitatakse

kaudsete kuludena.

6.3.10 Kulude tõendamiseks on vaja esitada näiteks:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

13

 pakkumused;

 leping;

 arve või kviitung;

 üleandmise-vastuvõtmise akt;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõte arve tasumise

kohta6;

 dokument, mis tõendab vara arvele võtmist (kui kohaldub);

 väljavõte asutuse raamatupidamise sise-eeskirjade kohaldatavatest punktidest ning

amortisatsiooni arvestamise käik.

6.4 KINNISVARA OSTMISE, EHITAMISE, RENOVEERIMISE VÕI ÜÜRIMISE

KULUD

6.4.1 Kinnisvara ostmise, ehitamise, renoveerimise või üürimise korral peavad kinnisvaral

olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning see peab vastama kehtivatele

normidele ja standarditele.

6.4.2 Kui kinnisvara soetamine on projekti rakendamise jaoks olulise tähtsusega ning selges

seoses selle eesmärkidega, on juba valminud ehitiste ostmine või kinnisvara ehitamine

abikõlblik kogu- või osamaksumuse või kulumi alusel vastavalt allpool toodud

tingimustele:

a) sõltumatult kvalifitseeritud hindajalt või nõuetekohaselt volitatud asutuselt

võetakse tõend, milles kinnitatakse, et ostetava kinnisvara hind ei ületa

turuväärtust ning tõendatakse, et kinnisvara on vastavuses riigisiseste nõuetega,

või täpsustatakse asjaolusid, mis ei ole riigisiseste nõuetega vastavuses ja mida

toetuse saaja kavatseb projekti käigus parandada;

b) kinnisvara ei ole ostetud ELi toetuse eest enne projekti rakendamise algust;

c) kinnisvara kasutatakse selle ostmise või ehitamise korral vähemalt kümme aastat

ja renoveerimise ning kulumil põhineva rahastamise korral vähemalt viis aastat

pärast projekti lõppu üksnes projektis loetletud eesmärkide täitmiseks, v.a juhul,

kui VA annab konkreetselt teistsuguse loa (nt kogu- või osamaksumuse

kaasrahastamise korral);

d) kulumil põhineva kaasrahastamise korral on abikõlblik üksnes see osa kõnealuste

varade kulumist, mis tekkis selle kasutamise ajal projekti käigus ja varade tegeliku

kasutamise määr projekti huvides. Kulumit arvutatakse vastavalt riigisisestele

raamatupidamiseeskirjadele;

e) Kinnisvara üürimise, ostmise, ehitamise ja renoveerimise korral ei tohi selle eest

sihtotstarbelise kasutamise perioodil tulu teenida.

6.4.3 Kinnisvara soetamisel on lisaks objekti maksumusele abikõlblikud omandivahetusega

kaasnevad maksud, riigilõivud, notaritasud, lepingutasud ning muud õigusaktidest

tulenevad kinnisvara soetamisega seotud kulud (v.a maakleritasud).

Muud lisad võivad olla abikõlblikud seadmetena (nt hoone sisustus, projekti

elluviimiseks vajalik inventar jms). Need esemed, mida füüsiliselt ei ole võimalik

ehitisest eemaldada (nt liftid, sisseehitatud konditsioneerid jms), loetakse osaks

kinnisvara maksumusest.

6.4.4 Kinnisvara renoveerimise kulud on rahastamiseks abikõlblikud kogu- või

osamaksumuse või kulumi alusel. Renoveerimiskulude korral kohaldatakse ainult

alapunkti 6.4.2 punktides c, d ja e esitatud tingimusi. 6 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

14

Kulumi arvestamisel lähtutakse selle EL-i liikmesriigi reeglitest, kelle territooriumil

kinnisvara asub. Liikmesriigi kolmandates riikides asuvate ehitiste suhtes kehtivad

liikmesriigi amortisatsiooni käsitlevad reeglid.

6.4.5 Lammutamise kulud on abikõlblikud, kui projekti rakendamise eelduseks ja edukaks

elluviimiseks on vajalik olemasoleva hoone (osaline) lammutamine enne uue ehitamist.

Lammutamise kulud peavad kajastuma hinnapakkumuses ja see peab moodustama osa

ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest.

6.4.6 Kinnisvara üürimine on kaasrahastamiseks abikõlblik, kui üürimise ja asjakohase projekti

eesmärgid on selgelt seotud ning järgitakse allpool toodud tingimusi:

 kinnisvara ei ole ostetud EL-i toetusega;

 kinnisvara peab kasutama üksnes projekti rakendamiseks. Vastasel juhul on abikõlblik

ainult see osa kuludest, mis vastab projektis kasutatule.

6.4.7 Kinnisvara ostmise, ehitamise, renoveerimise ja üürimise tõendamiseks on vaja

esitada näiteks:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 sõltumatu kvalifitseeritud hindaja või volitatud asutuse väljastatud tõend (kinnisvara

ostmise puhul);

 pakkumused;

 leping;

 arve;

 eseme üleandmise-vastuvõtmise akt;

 ehitus- ja kasutusluba;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõte arve tasumise kohta7.

6.5 AVALIKUSTAMISEGA SEOTUD NÕUETEST TULENEVAD KULUD

6.5.1 Kui avalikustamisnõuete täitmisega seotud kulud soovitakse kanda projektist, peab need

projekti eelarves ette nägema.

6.5.2 Kulud, mis on vajalikud EL-i ja SiM-i kaasrahastamisega seotud avalikustamise nõuete

täitmiseks, näiteks EL-i ja SiM-i logode kasutamisega seotud kulud, kaasrahastamist

tähistava tahvli tootmine ja paigaldamine, on abikõlblikud otseste kuludena.

6.5.3 VA leevendab avalikustamise nõudeid, kui projektiga seotud teave on seadusest

tulenevalt piiratud selle konfidentsiaalse iseloomu tõttu, eelkõige seoses julgeoleku,

avaliku korra, kriminaaluurimiste ja isikuandmete kaitsega.

6.5.4 Täpsemad avalikustamise, läbipaistvuse tagamise ja info levitamisega seotud

kohustused sätestatakse toetuslepingus.

6.5.5 Avalikustamise kulude tõendamiseks on vaja esitada näiteks:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 pakkumused;

 leping;

 arve;

7 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus

15

 üleandmise-vastuvõtmise akt;

 foto avalikustamise nõuete täitmisest;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõte arve tasumise

kohta8.

7. KAUDSED ABIKÕLBLIKUD KULUD

7.1 Projekti kaudsed abikõlblikud kulud on kulud, mida ei ole võimalik määratleda projekti

rakendamisega otseselt seotud kuludena, kuid toetavad projekti tegevuste elluviimist.

7.2 Kontorivarustuse ja -tarvete, külaliste vastuvõtmisega ja teenustega [nt sideteenused,

post, kontori koristamine, kommunaalkulud, töötajate koolitus (v.a, kui koolitus on

projekti peamine eesmärk), personaliotsing jms] kaasnevad kulud on kaudsed kulud.

7.3 Kaudsed kulud võivad olla maksimaalselt 2,5% otseste abikõlblike kulude

kogusummast. Kaudsete kulude osakaal määratakse toetuslepingus. Kui projekti

lõpparuandes esitatud abikõlblikud otsesed kulud vähenevad, peab vajadusel

proportsionaalselt vähendama ka kaudseid kulusid, et need ei ületaks toetuslepingus

määratud osakaalu.

7.4 Organisatsioonid, mis saavad tegevustoetust ELi eelarvest, ei saa lisada kaudseid kulusid

projekti eelarvesse.

7.5 Kaudsed kulud hoitakse minimaalsed ja need ei tohi kajastuda projekti eelarves

samaaegselt ühegi otsese kulu real. Taotleja planeerib projekti eelarvesse kaudsetele

kuludele kavandatud summa, eraldi kuluartikleid välja tooma ei pea.

7.6 Kaudsete kulude hulka ei saa arvata abikõlbmatuid kulusid. Kaudseid kulusid tõendavaid

dokumente ei pea aruandlusega esitama, kuid toetuse saaja peab neid säilitama

toetuslepingus sätestatud perioodi jooksul, kuna neid võidakse kontrollida.

8. ABIKÕLBMATUD KULUD

8.1 Abikõlbmatud on muu hulgas järgmised kulud:

 käibemaks (v.a mitte-käibemaksukohustuslase ja piiratud käibemaksukohustuslase

käibemaksukulu);

 hoonestamata maa ostmine;

 kui maa on vajalik projekti rakendamiseks, hoonestatud maa ostu summa, mis ületab

10% asjaomase projekti abikõlblikest kogukuludest;

 kasum kapitalilt;

 võlg ja võla teenindamise tasud, intressid, viivised;

 eraldised kahjudeks või tulevasteks kohustusteks;

 trahvid, rahalised karistused, kohtukulud;

 toetuse saaja deklareeritud ja mõne muu EL-i, välisabi või riigieelarvest toetust saava

projekti või programmi raames kaetud kulud;

 kindlustusettevõtete teenustega kaasnevad kulud;

 kindlustusmaksed (v.a kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-, tööandja

vastutuskindlustusmaksed ja töötasuga kaasnevad kindlustusmaksed);

8 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

16

 projekti rakendamises osalevate ametnike/töötajate tööjõukulude osa, mis ei ole seotud

ISF-i rakendamisega;

 organisatsiooni juhtimisega seonduv tööjõukulu;

 hüvitised (v.a seaduslikud haigushüvitised, mida kannab tööandja ja mida

sotsiaalkindlustusskeem ei tagasta);

 vahendajate või konsultantide alltöövõtt, mille puhul tasu määratletakse protsendina

projekti kogukuludest (v.a juhul, kui toetuse saaja põhjendab selle maksmist töö või

osutatud teenuste tegeliku väärtusega);

 mitterahalised tehingud;

 sisemise hinnakirja alusel arvestatud kulud;

 muud abikõlblikkuse reeglitega vastuolus tehtud kulutused, sealhulgas ülemäärased ja

ebamõistlikud kulutused, üksnes projekti töötajate meelelahutusele tehtud kulutused

[mõistlikud kulud külaliste ühisüritustel, mis on projekti käigus õigustatud (nt projekti

lõpu tähistamine, juhtrühma koosolekud jms), on lubatud].

9. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE JA KONTROLLIMINE

9.1 Dokumente säilitatakse vastavalt toetuse saaja sisemisele korrale kas paberkujul või

digitaalselt. Säilitatud dokumentide põhjal peab olema võimalik tuvastada kulu

abikõlblikkust.

9.2 Toetuse saaja peab toetuslepingus sätestatud tähtaja lõpuni alles hoidma ja

kontrollorganitele kättesaadavaks tegema kõik projektiga seotud dokumendid, eelkõige:

 raamatupidamise sise-eeskirjad ja asjaajamise kord;

 projekti raamatupidamise väljavõte;

 tööjõukuludega seotud dokumendid, sealhulgas lepingud, palgaarvestuse

dokumendid, tööajatabelid, puhkusetasude arvestamise käskkirjad, korraldused jms;

 teenuste osutamist, tööde tegemist või asjade ostmist tõendavad dokumendid,

sealhulgas lepingud, üleandmise-vastuvõtmise aktid, teenuse osutaja, tööde teostaja

või tarnija esitatud arved ja saatelehed jms;

 väljamakseid tõendavad dokumendid, sealhulgas maksekorralduste koopiad,

arvelduskonto väljavõtted;

 hangetega seotud dokumendid, sealhulgas hankedokumentatsioon, lepingud, aktid

jms;

 tegevusi tõendavad dokumendid, sealhulgas üritusel osalejate nimekirjad, koolituste

ja seminaride materjalid, koosolekute protokollid ja memod jms;

 projektiga seotud dokumentatsioon (toetuse taotlus, taotluse rahuldamise otsus,

maksetaotlused, haldusotsused, toetusleping, aruanded, koosolekute protokollid,

memod jms);

 projektiga seotud oluline kirjavahetus;

 muud dokumendid.

9.3 Toetuse saaja ja partnerid peavad võimaldama VA-l, AA-l ning nende volitatud isikutel

ja asutustel ning EK-l, Euroopa Kontrollikojal, Euroopa Pettustevastasel Ametil või

nende volitatud isikutel ja asutustel kontrollida toetuse kasutamisega seotud dokumente

ja projekti tegevusi ning tulemusi projekti toimumise ajal ning seitsme aasta jooksul

pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva.

9.4 Kui auditi või mõne muu kontrolli käigus ilmneb, et toetuse saajal puudub kulu tõendav

dokumentatsioon, loetakse see kulu abikõlbmatuks. Puudulikult vormistatud

17

dokumentide korral võib kontrollija tunnistada nendega seotud kulud abikõlbmatuteks.

Väiksemate vigade puhul aktsepteeritakse arvetele lisatud selgitusi või õiendeid. Kui VA

tunnistab projekti jooksul või pärast projekti toetuse saaja poolt abikõlblikuna

deklareeritud kulud abikõlbmatuks, peab toetuse saaja tegema raamatupidamiskannetes

paranduse.

9.5 Kui pärast lõpparuande kinnitamist avastatakse kontrollide käigus rikkumine, esitatakse

toetuse saajale toetuse ja kaasfinantseeringu tagasinõudmise otsus. Sellisel juhul pikeneb

dokumentide säilitamise kohustus vähemalt seitse aastat alates päevast, mil toetuse saaja

tagastab toetuse ja kaasfinantseeringu SiM-ile.

9.6 Toetuse saaja vastutab kaasatud partnerite projektiga seotud dokumentide säilitamise

eest.

18

LISA 1. Tööajatabeli/üleandmise-vastuvõtmise akti näidis

Tööajatabel/Üleandmise-vastuvõtmise akt

Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi:

Kuupäev Töö kirjeldus Projektiga projekti tunnus seonduv töö (tundi)

KOKKU

Töötunnid kokku

Kinnitan, et tabelis esitatud andmed on õiged ning ülalnimetatud tööd ja tegevused on nõuetekohaselt tehtud. Allkiri: Kuupäev: Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi:

Kinnitan, et ülalnimetatud tööd ja tegevused on käsundiandja poolt kontrollitud ning vastu võetud9. Projektijuht või vahetu juht / Allkirjaõiguslik isik10. Allkiri: Kuupäev: Ees- ja perekonnanimi:

9 Kursiivis tekst lisada ainult käsunduslepingu üleandmise-vastuvõtmise aktile. 10 Tööajatabeli allkirjastavad isik, kelle tööaega tabel kajastab, ning projektijuht (projekti rakendamise eest

vastutav isik). Projektijuhi tööajatabeli allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik. Üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastab teenuse osutamise lepingus nimetatud allkirjaõiguslik isik.

19

LISA 2. Sõidupäeviku näidis 1

SÕIDUPÄEVIK Asutuse nimi:

Sõiduki omanik:

Sõiduki registreerimisnumber:

Sõiduki kasutaja nimi:

Projekti pealkiri ja tunnus:

Kuupäev Sõidu sihtkoht ja eesmärk

Hodomeeter Teekonna pikkus

(km) Algnäit Lõppnäit

Teekonna pikkus kokku (km):

1 km hind* (EUR):

Kogukulu (EUR):

Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged. Koostaja nimi, amet.

Kuupäev Allkiri

Projektijuht või vahetu juht11 Kuupäev Allkiri

* Kuni 0,3 eurot, kui asutusesiseses korras ei ole sätestatud madalamat piirmäära.

11 Projektijuhi sõidupäeviku allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik.

20

LISA 3. Sõidupäeviku näidis 2

Sõidupäevik (keskmise kütusekulu põhine)

Asutuse nimi: Sõiduki omanik: Sõiduki registreerimisnumber: Sõiduki kasutaja nimi: Projekti pealkiri ja tunnus: Keskmine kütusekulu 100 km kohta:

Kuupäev Sõidu sihtkoht ja eesmärk

Hodomeeter Kütuse

liitri hind

Teekonna pikkus (km)

Kokku* Algnäit Lõppnäit

0

0

0

0

0

0

0

Sõidukulu kokku 0

Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged. Koostaja nimi, amet

Kuupäev Allkiri

Projektijuht või vahetu juht12 Kuupäev Allkiri

* läbitud teekond/(keskmine kütusekulu 100 km kohta x kütuse liitri hind)

12 Projektijuhi sõidupäeviku allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik.

KÄSKKIRI

25.05.2020 nr 1-3/63

Siseministeeriumi protseduurireeglid

Sisejulgeolekufondi vahendite kasutamiseks

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi

põhimäärus“ § 23 lõike 2 punkti 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2014. a

korraldusega nr 482 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi

vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse määramine“ ning peaministri 1. mai 2019. a korralduse

nr 33 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“

punktiga 11.

I RAKENDAMISE ÜLDINE KORRALDUS

1. Üldsätted

Sisejulgeolekufond (edaspidi ka fond või ISF – Internal Security Fund) koosneb: 1) 16. aprillil

2014. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 515/2014 loodud välispiiride ja

viisade rahastamisvahendist (edaspidi ka ISF-Borders); 2) 16. aprillil 2014. a Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 513/2014 loodud politseikoostöö, kuritegevuse

tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendist (edaspidi ka ISF-

Police).

ISF-Borders vahendite eraldamise eesmärk on:

a) toetada Euroopa Liidu (edaspidi ka EL või liidu) ühist viisapoliitikat, et hõlbustada

seaduslikku reisimist, osutada viisataotlejatele kvaliteetset teenust, tagada kolmandate riikide

kodanike võrdne kohtlemine ja tõkestada ebaseaduslikku sisserännet;

b) toetada integreeritud piirihaldust, sealhulgas edendades piirihaldusega seotud meetmete

edasist ühtlustamist vastavalt liidu ühistele standarditele ning liikmesriikide vahelise ning

liikmesriikide ja Frontexi vahelise teabevahetuse abil, et tagada ühelt poolt välispiiride

ühetaoline ja kõrgetasemeline kontroll ning kaitse, sh ebaseadusliku sisserände tõkestamise

abil, ja teiselt poolt välispiiride sujuv ületamine kooskõlas Schengeni acquis’ga, tagades samal

ajal rahvusvahelise kaitse neile, kes seda vajavad, vastavalt liikmesriikide võetud kohustustele

inimõiguste valdkonnas, mis hõlmab ka mittetagasisaatmise põhimõtet.

ISF-Police vahendite eraldamise eesmärk on:

a) kuritegevuse tõkestamine, võitlus piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas

terrorismi vastu ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja muude riiklike ametiasutuste, sh

Europoli ja muude asjaomaste liidu asutuste ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste

organisatsioonide tegevuse koordineerimise ja koostöö tugevdamine;

b) liikmesriikide ja liidu suutlikkuse suurendamine tõhusa julgeolekuriskide juhtimise ja

kriisiohje eesmärgil ning valmisolek terroriaktideks ja muudeks julgeolekuga seotud

intsidentideks ning inimeste ja elutähtsa infrastruktuuri kaitse nende eest.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2014. a korraldusele nr 482 „Varjupaiga-, Rände-

ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse

määramine“ on ISF-i rakendamise eest määratud vastutavaks asutuseks Siseministeerium ja

fondide auditeerimisasutuseks Siseministeeriumi siseauditi osakond. Vabariigi Valitsuse

31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 36 lõike 20 ja kantsleri

8. jaanuari 2018. a käskkirjaga nr 1-5/9 kinnitatud välisvahendite osakonna põhimääruse

p 2.2.2 kohaselt täidab vastutava asutuse ülesandeid välisvahendite osakond.

Siseministeeriumi protseduurireeglite Sisejulgeolekufondi vahendite kasutamiseks

(edaspidi protseduurireeglid) eesmärk on sätestada vastutava asutuse tööprotsessid ja

tegevused ISF-i rakendamiseks. Eri protsesside puhul on kirjeldusse kaasatud teised fondi

administreerimisega tegelevad asutused ja üksused.

Protseduurireeglid ei asenda olemasolevaid valdkondlikke riigisiseseid ega Euroopa Liidu

õigusakte ning juhendmaterjale. Teemade käsitlemisel, mis protseduurireeglites ei ole

reguleeritud või ei ole reguleeritud piisava detailsusega, võetakse aluseks fondi reguleerivad

EL-i õigusaktid ning vastavad riigisisesed õigusaktid.

2. Kasutatavad lühendid

AA Auditeerimisasutus

DHS SiM-i dokumendihaldussüsteem

EIS Eelnõude infosüsteem

EK Euroopa Komisjon

EL Euroopa Liit

ISF Sisejulgeolekufond

ISF-Borders Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahend

ISF-Police Sisejulgeolekufondi politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu

võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend

JK Järelevalvekomisjon

JUPO SiM-i sisejulgeolekupoliitika osakond

OLAF Euroopa Pettustevastane Amet

KKPO SiM-i korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond

PKPO SiM-i pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakond

PVPO SiM-i piirivalvepoliitika osakond

RHO SiM-i rahandusosakond

RHS Riigihangete seadus

RM Rahandusministeerium

RTK Riigi Tugiteenuste Keskus

SAO SiM-i siseauditi osakond

SAP SiM-i raamatupidamisarvestuse pidamiseks kasutatav majandustarkvara

SAP BO Rahandusministeeriumi aruandluskeskkond SAP Business Object

SiM Siseministeerium

STAO SiM-i strateegia- ja arendusosakond

VA Vastutav asutus

VV Vabariigi Valitsus

VVO SiM-i välisvahendite osakond

ÕO SiM-i õigusosakond

3. Kasutatavad mõisted

Abikõlblik kulu

Sisejulgeolekufondi abikõlblikkuse reeglites (lisa) nimetatud kulu, mis

on kooskõlas riigisiseste ja EL-i õigusaktidega, sh horisontaalse

määrusega.

Abikõlblikkuse

periood

Toetuslepingus sätestatud rahaliste vahendite kasutamise alguse ja

lõpptähtaja vaheline periood, mille jooksul peab projekti abikõlblik kulu

olema tekkinud ja tegevused ellu viidud (s.o tööd tehtud, teenused

osutatud ja tooted tarnitud). Makseid võib teha ka pärast abikõlblikkuse

perioodi lõppu, kuid mitte pärast projekti lõpparuande esitamist.

Projekti abikõlblikkuse perioodi algusaeg sätestatakse toetuslepingus.

ISF-i riikliku programmi abikõlblikkuse periood kestab 1. jaanuarist

2014. a kuni 31. detsembrini 2022. a (s.t toetuse saaja kulud peavad

olema tekkinud antud ajavahemikul; VA-l on õigus kulusid katta

perioodil 1. jaanuarist 2014. a kuni 30. juunini 2023. a).

Auditeerimisasutus VV 13. novembri 2014. a korraldusega nr 482 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja

auditeerimisasutuse määramine“ on AMIF-i AA-ks määratud SAO. AA

on teistest osalevatest struktuuriüksustest sõltumatu.

Eelarveaasta EK-le raamatupidamise aastaaruannete esitamise aluseks olev periood,

mis algab 16.10.N-1 ja lõpeb 15.10.N.

Erimäärused 16. aprilli 2014. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja

viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus

nr 574/2007/EÜ ja 16. aprilli 2014. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus (EL) nr 513/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana

politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning

kriisiohje rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus

2007/125/JHA.

Horisontaalne

määrus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL)

nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja

selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes

kohaldatavad üldsätted.

Järelevalvekomisjon JK on loodud riiklike programmide rakendamise toetamiseks. JK

koosseis ja töökord kehtestatakse siseministri käskkirjaga.

Kaasfinantseering

Eesti riigi eelarvest eraldatav sihtotstarbeline toetus, mis on üldjuhul

25% projekti maksumusest.

Kontrolljälg

Toetuse kasutamisel tehtud otsuseid ja tehinguid tõendav

dokumentatsioon. Elektroonilise menetluse korral peab kontrolljälje

arhiveerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Kuluartikkel Projekti eelarve kululiigi alajaotus (nt tööjõukulude puhul: projektijuhi

töötasu, raamatupidaja töötasu, maksud jne).

Kulu tõendav

dokument

Majandustehingut kinnitav dokument, mis vastab raamatupidamise

seaduses nimetatud algdokumendi nõuetele ning palgaarvestuse puhul

palgaarvestust tõendav väljavõte (nt palgaleht).

Kululiik Projekti eelarve põhijaotus (nt tööjõukulud, sõidu- ja lähetuskulud jne),

mis jaguneb omakorda kuluartikliteks.

Omafinantseering Toetuse saaja või projektis osaleva partneri rahaline panus projekti.

Omafinantseeringu hulka arvestatakse ainult toetuse saaja või teiste

projektis osalevate partnerite tehtavad abikõlblikud kulud.

Omafinantseeringuga võib täita osaliselt või täielikult

kaasfinantseeringu kohustust.

Partner

Toetuse taotluses nimetatud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku

omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb

projekti rakendamisel ja kellel võivad tekkida kulud.

Projekt

Kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus

või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks

toetust taotletakse või kasutatakse.

Projekti tunnus VA määratud unikaalne projekti number (nt ISFP-N).

Riiklik programm EK ja VV heaks kiidetud fondi vahendite kasutamise strateegiline

dokument, mille alusel kavandatakse ja viiakse ellu tegevusi.

Rikkumine ELi või riigisisese õigusakti mistahes sätte rikkumine tegevuse või

tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks EL-i üldeelarvet

põhjendamatu kulu tõttu.

SFC2014 Infosüsteem, mille kaudu toimub infovahetus ja aruandlus Euroopa

Komisjoniga.

Tagasinõudmise ja

tagasimaksete

määrus

VV 22. detsembri 2006. a määrus nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja

tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud

rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord”.

Teenistuja Ametnik, töötaja ja võlaõigusliku lepingu alusel töötav isik.

Tehniline abi VA ja AA ülesannete täitmiseks eraldatavad vahendid.

Toetus

Rahaline abi, mis koosneb Eesti riigile antavast EL-i toetusest ja

kaasfinantseeringust.

Toetuse saaja

Taotleja, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud ning kellega on

sõlmitud toetusleping.

Toetuse taotleja Toetuse taotlejateks võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised isikud,

eraõiguslikud juriidilised isikud, valitsusasutused, valitsusasutuste

hallatavad asutused või rahvusvahelised organisatsioonid, kelle

põhikirjalised eesmärgid toetavad projektis kavandatud tegevusi.

Toetusleping

VA ja toetuse saaja vahel sõlmitud leping toetuse kasutamiseks,

eesmärgiga viia ellu taotluses toodud tegevused.

Vastutav asutus Vastavalt VV 13. novembri 2014. a korraldusele nr 482 „Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava

asutuse ja auditeerimisasutuse määramine„ on ISF-i VA SiM. SiM-i

põhimääruse kohaselt täidab ISF-i rakendamisel VA peamisi ülesandeid

VVO. Lisaks osaleb vastutava asutuse ülesannete täitmisel RHO.

4. Õiguslik raamistik

4.1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus nr 515/2014, millega luuakse

Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse

kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ;

4.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus nr 513/2014, millega luuakse

Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu

võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus

2007/125/JHA;

4.3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus nr 514/2014, millega

sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö,

kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi

suhtes kohaldatavad üldsätted;

4.4. Komisjoni 24. juuli 2014. a rakendusmäärus (EL) nr 799/2014, millega määratakse

kindlaks rakendamise aasta- ja lõpparuande näidised vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusele (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu

võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted;

4.5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679 füüsiliste

isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning

direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus);

4.6. Komisjoni 24. juuli 2014. a rakendusmäärus (EL) nr 802/2014, millega määratakse

kindlaks riiklike programmide näidised ning komisjoni ja liikmesriikide vahelise

elektroonilise andmevahetussüsteemi tingimused vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusele (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu

võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted;

4.7. Komisjoni 30. juuli 2014. a rakendusmäärus (EL) nr 1049/2014, teavitamise ja

avalikustamise meetmete tehniliste omaduste kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusele (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu

võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted;

4.8. Komisjoni 2. märtsi 2015. a rakendusmäärus (EL) nr 2015/377, millega määratakse

kindlaks aastabilansimakse tasumiseks vajalike dokumentide vormid vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle

vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted;

4.9. Komisjoni 2. märtsi 2015. a rakendusmäärus (EL) nr 2015/378, milles sätestatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 514/2014 rakenduseeskirjad seoses

raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrolli korra ja rakendusaktidega vastavuse

kontrolli korra rakendamisega;

4.10. Komisjoni 29. mai 2015. a rakendusmäärus (EL) nr 2015/840, vastutavate asutuste

tehtavate kontrollide kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr

514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning

politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje

rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted;

4.11. Komisjoni 8. juuli 2015. a rakendusmäärus (EL) nr 2015/1977, millega nähakse

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 514/2014 ette eeskirjade

eiramist käsitlevate aruannete esitamise sagedus ja aruandluse vorm seoses Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondiga ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle

vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendiga;

4.12. Komisjoni 8. juuli 2015. a delegeeritud määrus (EL) nr 2015/1973, millega täiendatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 514/2014 erisätetega, mis käsitlevad

eeskirjade eiramisest teatamist seoses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondiga ning

politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje

rahastamisvahendiga;

4.13. Komisjoni 25. juuli 2014. a delegeeritud määrus (EL) nr 1042/2014, millega täiendatakse

määrust (EL) nr 514/2014 seoses vastutavate asutuste määramise, nende juhtimis- ja

kontrollialaste ülesannete ning auditeerimisasutuste seisundi ja kohustustega;

4.14. Komisjoni 30. juuli 2014. a delegeeritud määrus (EL) nr 1048/2014, millega

kehtestatakse avalikkusele suunatud teavitamise ja avalikustamise meetmed ning

toetusesaajate teavitamise meetmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele

(EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning

politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje

rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted;

4.15. Komisjoni 16. mai 2018. a delegeeritud määrus nr 2857/2018 millega muudetakse

komisjoni 25. juuli 2014. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1042/2014, millega

täiendatakse määrust (EL) nr 514/2014 seoses vastutavate asutuste määramise, nende

juhtimis- ja kontrollialaste ülesannete ning auditeerimisasutuste seisundi ja kohustustega;

4.16. VV 13. novembri 2014. a korraldus nr 482 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse määramine“;

4.17. ISF-i riiklik programm aastateks 2014–2020;

4.18. avaliku teabe seadus;

4.19. avaliku teenistuse seadus;

4.20. isikuandmete kaitse seadus;

4.21. haldusmenetluse seadus;

4.22. raamatupidamise seadus;

4.23. riigieelarve seadus;

4.24. riigihangete seadus;

4.25. riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus;

4.26. töölepingu seadus;

4.27. võlaõigusseadus;

4.28. VV 31. mai 2012. a määrus nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus”;

4.29. VV 22. detsembri 2006. a määrus nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise

ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused

ja kord”;

4.30. rahandusministri 11. detsembri 2003. a määrus nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse

ja -aruandluse juhend”;

4.31. ISF-i JK töökord;

4.32. SiM-i teenistuskohtade koosseis;

4.33. SiM-i valitsemisala raamatupidamise sise-eeskiri;

4.34. SIM-i raamatupidamisarvestuse protseduurireeglistik ja eelarvestamise kord;

4.35. SiM-i palgajuhend;

4.36. SiM-i asjaajamiskord;

4.37. SiM-i teabe liigitusskeem;

4.38. SiM-i info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenustele ja infosüsteemidele

juurdepääsude taotlemise ja haldamise kord;

4.39. SiM-i riigihangete läbiviimise kord;

4.40. SiM-i valitsemisala riigihangete läbiviimise kord;

4.41. SiM-i osakondade põhimäärused;

4.42. ISF-i administreerimisega tegelevate teenistujate ametijuhendid ja töölepingud;

4.43. SiM-i ja tema valitsemisala asutuste kohtuasjade ja muude õiguslike vaidluste

menetlemise kord.

5. ISF-i riikliku programmi haldamine

5.1. Kirjavahetus ja dokumentide säilitamine:

5.1.1. ISF-i alase kirjavahetuse säilitamise eest vastutavad VA ja AA.

5.1.2. Kogu ISF-i rakendamist kajastav kirjavahetus säilitatakse süstematiseeritult

elektroonilises taasesitamist võimaldavas vormis SiM-i võrgukettal, toimikutes,

EK infosüsteemis SFC2014 ja/või SiM-i dokumendihaldussüsteemis

(edaspidi ka DHS).

5.1.3. ISF-i rakendamisse kaasatud SiM-i struktuuriüksused tagavad ISF-iga seotud

dokumentatsiooni säilitamise vastavalt arhiiviseaduses ja asutusesiseses

asjaajamiskorras ning dokumentide loetelus sätestatule.

5.1.4. Dokumente säilitatakse seitse aastat alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu

kuupäevast. Kui pärast projekti lõppu avastatakse rikkumine, pikeneb

dokumentide säilitusaeg kuni seitse aastat alates päevast, mil toetuse saaja

tagastab EL toetuse ja kaasfinantseeringu SiM-ile. Nimetatud perioodi jooksul

peab toetuse saaja tagama kontrollivatele organitele (EK, Euroopa Kontrollikoda,

Riigikontroll, OLAF ja teised õigustatud huvi omavad asutused) ligipääsu

dokumentidele.

5.2. Avalikustamine ja teavitamine:

5.2.1. VVO vastutab ISF-i üldise info avalikustamise eest ja tagab juurdepääsu

dokumentidele vastavalt avaliku teabe seadusele ning informeerib avalikkust

SiM-i kodulehel ISF-i rakendamisest.

5.2.2. SiM-i kodulehel avalikustatakse:

5.2.2.1. ISF-i reguleerivad õigusaktid;

5.2.2.2. ISF-i riiklik programm;

5.2.2.3. avalike taotlusvoorude teave;

5.2.2.4. toetuse saajad, rahastatud projektide nimetused ning antud EL-i toetuse

ja kaasfinantseeringu suurused. Omafinantseeringu suurus

avalikustatakse, kui sellega täidetakse kaasfinantseeringu kohustust;

5.2.2.5. EK-le esitatavad hindamise vahearuanne ja järelhindamise aruanne, välja

arvatud osas, kui teave on piiratud selle konfidentsiaalse iseloomu tõttu,

eelkõige seoses julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimise ja

isikuandmete kaitsega.

6. SiM-i struktuuriüksuste tegevused ISF-i rakendamisel

6.1. Siseministri pädevuses on:

6.1.1. ISF-i rakendamise protseduurireeglite kinnitamine;

6.1.2. riikliku programmi kavandi kooskõlastamine partnerministeeriumitega EIS-is

ning vajadusel kavandi esitamine kinnitamiseks VV-le;

6.1.3. avaliku konkursi väljakuulutamine toetuse taotlemiseks ISF-ist;

6.1.4. ISF-i JK moodustamine.

6.2. Kantsleri pädevuses on:

6.2.1. EK-le esitatava riikliku programmi kavandi kinnitamine;

6.2.2. toetuse taotluste rahastamise, osalise rahastamise või mitterahastamise otsuse

kinnitamine JK tehtud ettepaneku alusel;

6.2.3. toetuse tagasinõudmise otsuse ja toetuse osade kaupa tagasimaksmise

võimaldamise otsuse allkirjastamine.

6.3. Välisvahendite valdkonna eest vastutava asekantsleri pädevuses on:

6.3.1. EK-le esitatava riikliku programmi kooskõlastamine;

6.3.2. toetuslepingute ja nende muudatuste allkirjastamine;

6.3.3. ISF-i JK juhtimine;

6.3.4. aruannete, sh maksetaotluste heakskiitmine või osaline heakskiitmine;

6.3.5. toetuse saaja arvamuse ja vastuväidete ärakuulamiskirja allkirjastamine;

6.3.6. toetuse tagasinõudmise otsuse ja vajadusel toetuse tagasimaksmise ajatamise

otsuse kooskõlastamine;

6.3.7. EK-le esitatavate aruannete ja maksetaotluste kinnitamine;

6.3.8. taotluse vormilistele ja abikõlblikkuse nõuetele mittevastavaks tunnistamise

otsuse allkirjastamine;

6.3.9. piiratud ning otsetoetuse taotlusvooru välja kuulutamine.

6.4. Välisvahendite valdkonna eest vastutava asekantsleri puudumisel täidab tema ülesandeid

ISF-i rakendamisel ÕO juhataja.

6.5. VVO pädevuses on:

6.5.1. ISF-i rakendamise ettevalmistamine, sh riikliku programmi koostamine ja

kooskõlastamine SiM-i pädevate osakondade ja partneritega; riikliku programmi

muutmine (vajadusel);

6.5.2. ISF-i JK menetluste ja koosolekute korraldamine;

6.5.3. taotlusvoorude läbiviimine;

6.5.4. toetuslepingute ettevalmistamine;

6.5.5. järelevalve teostamine ISF-i raames elluviidavate projektide üle, sh rikkumiste

menetlemine ja toetuse tagasinõudmise otsuse ettevalmistamine;

6.5.6. riikliku programmi indikaatorite täitmise kohta andmete kogumine;

6.5.7. ISF-i rakendamist reguleerivate õigusaktide, juhendmaterjalide ja muude

dokumentide koostamine ja kaasajastamine;

6.5.8. riikliku programmi kohta teabe avalikustamine ja levitamine;

6.5.9. toetuse saajate nõustamine;

6.5.10. programmi rakendamise aruannete koostamine ja esitamine EK-le;

6.5.11. ISF-i rakendamist puudutava dokumentatsiooni ja kirjavahetuse säilitamine;

6.5.12. ISF-i rakendamise hindamise korraldamine;

6.5.13. riigieelarve ja riigieelarvestrateegia koostamise protsessis osalemine;

6.5.14. EK-i ja teiste riikide VA-dega suhtlemine;

6.6. VVO juhataja:

6.6.1. kehtestab oma otsusega järgmised vormid ja juhendid:

6.6.1.1. Toetuse taotlus;

6.6.1.2. Projekti tegevuskava ja tulemused;

6.6.1.3. Projekti eelarve, rahastusallikad, kuluaruanne ja maksetaotlus

(edaspidi ka kuluaruanne);

6.6.1.4. Partnerluse kinnitus;

6.6.1.5. Taotluse vormilise ja abikõlblikkuse hindamise leht;

6.6.1.6. Tegevusaruanne;

6.6.1.7. Juhised embleemide ja standardvärvide kasutamise kohta;

6.6.1.8. Aruande halduskontrolli leht;

6.6.1.9. Aruande finantskontrolli leht;

6.6.1.10. Tegevuste kohapealse kontrolli leht;

6.6.1.11. Kohapealse finantskontrolli leht;

6.6.1.12. Toetusleping;

6.6.2. kinnitab rikkumistest teavitamise aruande OLAF-i infosüsteemis IMS (Irregular

Management System);

6.6.3. kooskõlastab rahaliste vahendite ülekandmise esildise;

6.6.4. kinnitab VVO kontroll-lehed.

6.7. RHO pädevuses on:

6.7.1. ISF-i riikliku programmi eelnõu ja selle muudatuste kooskõlastamine;

6.7.2. toetuslepingute ja nende muudatuste kooskõlastamine;

6.7.3. aruannete sh maksetaotluste ja kulu tõendavate dokumentide kontroll ning

aruannete heakskiitmise kooskõlastamine;

6.7.4. rahaliste vahendite ülekandmise esildiste koostamine;

6.7.5. maksekorralduste saatmine e-riigikassasse (maksekorraldused RHO sisendi alusel

saadab e-riigikassasse RTK);

6.7.6. kohapealsete finantskontrollide tegemine;

6.7.7. riigieelarve ja riigieelarvestrateegia koostamise protsessi juhtimine;

6.7.8. ISF-i rakendamiseks sildfinantseerimiseks vajalike vahendite taotlemine RM-ilt

ning nende üle arvestuse pidamine;

6.7.9. paberkandjal toetuslepingute originaalide ja ISF-i raamatupidamisdokumentide

säilitamine (v.a toetuse saaja esitatud kulu tõendavad dokumendid);

6.7.10. toetuse saajatele tehtavate väljamaksete aruandluse koostamine toetuslepingute

kaupa;

6.7.11. ISF-i tehnilisest abist rahastatavate kulude üle raamatupidamisliku arvestuse

pidamine.

6.8. JUPO, KKPO, PKPO, PVPO ja STAO pädevuses on:

6.8.1. osalemine riikliku programmi koostamisel ja muutmisel;

6.8.2. ISF-i JK-s osalemine;

6.8.3. EK-le esitatavate hindamisaruannete koostamisel osalemine.

6.9. ÕO pädevuses on:

6.9.1. VA õigusteenindamine ISF-i rakendamiseks;

6.9.2. toetuse tagasinõudmismenetluse õiguslik teenindamine ja tagasinõude otsuse

kooskõlastamine;

6.9.3. vajadusel kohtus esindamise korraldamine;

6.9.4. vajadusel hangete läbiviimine või toetuse saaja/partneri läbiviidavate hangete

dokumentatsiooni kooskõlastamine;

6.9.5. VVO nõustamine hangete kontrollimisel.

7. Ülesannete lahusust tagav kord ning sõltumatuse tagamine ülesannete täitmisel

7.1. VA ja AA on oma ülesannetes sõltumatud.

7.2. VA peamisi ülesandeid täitev VVO ning VA ülesannete täitmises osalev RHO (aruannete

kontroll ja väljamaksete korraldamine) alluvad oma tegevuses SiM-i põhimääruse

kohaselt SiM-i välisvahendite valdkonna eest vastutavale asekantslerile.

7.3. SiM-i kantsler kinnitab käskkirjaga projektide rahastamise.

7.4. SiM-i välisvahendite valdkonna eest vastutav asekantsler allkirjastab toetuslepingud ja

nende muudatused.

7.5. AA ülesandeid täitev SAO allub vahetult siseministrile ja rahvastikuministrile.

7.6. Komisjoni 25. juuli 2014. a delegeeritud määruse nr 1042/2014 lisas toodud ülesannete

lahusus on tagatud sel moel, et riikliku programmi arvele kantavate kulude kinnitamine

toimub VVO-s ning väljamaksete korraldamine RHO-s. Osakonnajuhatajate vastutus on

sätestatud osakondade põhimäärustes.

7.7. Toetuse taotlusi ja aruandeid kontrollivad ja hindavad teenistujad on oma ülesannetes

erapooletud ning neil ei esine menetlusest taandamise asjaolusid haldusmenetluse

seaduse § 10 mõistes. Kui sellised asjaolud peaksid ilmnema, teavitab teenistuja sellest

kohe oma otsest juhti ja ta taandab end konkreetse kontrolli ja/või hindamise

läbiviimisest.

II RIIKLIKU PROGRAMMI KOOSTAMINE JA HEAKSKIITMINE NING

EUROOPA KOMISJONILE ARUANNETE ESITAMINE

8. Programmi kavandi koostamine

8.1. ISF-i rakendatakse riikliku programmi alusel, mis hõlmab ELi eelarveperioodi 2014–

2020.

8.2. Riikliku programmi koostamiseks ja vajaduste analüüsimiseks luuakse siseministri

käskkirjaga fondi rahastamisvahendite põhised töörühmad. Töörühma töö toimub

elektrooniliselt töörühma postiloendi kaudu ja vajadusel kohtumise vormis.

8.3. Programmi kavandi ettevalmistamiseks toimub SiM-i ja EK vahel poliitikadialoog, mille

käigus lepitakse kokku programmi tulemustes. Dialoogi tulemustest lähtutakse riiklike

programmide ettevalmistamisel ja heakskiitmisel. VVO koordineerib dialoogi läbiviimist

ja selle tulemustes kokkuleppele jõudmist sh EK positsioonipaberile vastamist,

kohtumiste läbiviimist ning läbirääkimisi EK-ga. Poliitikadialoogi protokollis määratakse

peamised tegevused ja tulemused.

8.4. Programmi kavandi koostamisel lähtub VA ISF-i erimäärustest, horisontaalsest

määrusest, poliitikadialoogi protokollist ning asjakohasest EL-i õiguslikust raamistikust

kooskõlas riigisiseste vajaduste ja arengukavadega.

9. Riikliku programmi kavandi menetlemine

9.1. Ametlikult esitab VVO programmi kavandi EK-le infosüsteemi SFC2014 kaudu.

Programmi esitamise kaaskirja allkirjastab kantsler. Eelnevalt kooskõlastatakse

programm partnerministeeriumitega EIS-is ja asjassepuutuvate SiM struktuuriüksustega

DHS-is.

9.2. EK vaatab programmi kavandi üle ja esitab omapoolsed kommentaarid VVO-le. Kõik

EK-i kommentaarid ja küsimused vaatab läbi VVO koos asjassepuutuvate SiM-i

struktuuriüksuste ning vajadusel partnerministeeriumitega, teeb täiendused ja esitab

selgitused EK-i küsimustele.

9.3. Kui programmi kavandi kooskõlastamisel tekib eriarvamus, arutatakse küsimust EK-ga

konsensuse leidmiseni ning tehakse kavandis vastavad parandused.

9.4. Ametlik kirjavahetus EK-ga toimub läbi infosüsteemi SFC2014. Täiendavalt vahetatakse

infot e-posti, telefoni ja kohtumiste teel. Väljaspool SFC2014 infosüsteemi toimuv

oluline kirjavahetus registreeritakse DHS-is.

10. Riikliku programmi heakskiitmine

10.1. EK kiidab riikliku programmi heaks otsusega.

10.2. Riiklik programm sisaldab rahastamiskava (toetust) erieesmärkide ja riiklike eesmärkide

täitmiseks ja/või erimeetmete elluviimiseks ning tehnilist abi vastutava asutuse ja

auditeeriva asutuse ülesannete täitmiseks.

10.3. VV kiidab heaks riikliku programmi eestikeelse tõlke.

11. Riikliku programmi muutmine

11.1. Uute või ettenägematute olukordade esinemisel võib heakskiidetud riikliku programmi

EK või SiM-i algatusel uuesti läbi vaadata ja vajaduse korral muuta järele jäänud

programmitöö perioodiks.

11.2. Riikliku programmi muutmine toimub sarnaselt riikliku programmi menetlemise ja

heakskiitmise protseduuriga.

11.3. VV kiidab riikliku programmi muudatused heaks üksnes juhul, kui muudatustega

kaasnevad õigused ja kohustused partnerministeeriumitele või täiendav riikliku

kaasfinantseeringu katmise kohustus riigieelarvest.

12. Euroopa Komisjonile aruannete ja maksetaotluste esitamine

12.1. VVO esitab iga aasta 31. märtsiks kuni 2022. a (kaasa arvatud) EK-le aastaaruande iga

riikliku programmi rakendamise kohta eelneval eelarveaastal. VVO võib aastaaruande

avalikustada välja arvatud juhul, kui teave on piiratud selle konfidentsiaalse iseloomu

tõttu, eelkõige seoses julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimise ja isikuandmete

kaitsega. VVO esitab lõpparuande riiklike programmide rakendamise kohta 31.

detsembriks 2023. a. Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes sätestatud tähtaegu

muudetakse, lähtutakse nendest.

12.2. VVO esitab EK-le määruse (EL, Euratom) nr 2018/1046 artikli 63 lõigete 5, 6 ja 7 alusel

nõutavad dokumendid ja teabe hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 15. veebruariks.

Esitatud dokumente kasutatakse aastabilansimakse maksetaotlusena.

12.3. VVO koostab aruanded ja maksetaotlused vastavalt EK vormidele, kaasates vajadusel

teisi SiM-i struktuuriüksusi ning ministeeriume. Aruanded kooskõlastatakse

asjassepuutuvate struktuuriüksustega DHS-i kaudu.

12.4. EK teeb makseid riigikassas asuvale SiM-i tulukontole.

12.5. Aruanded ja maksetaotluse/tagasimaksedeklaratsiooni kinnitab välisvahendite valdkonna

eest vastutav asekantsler. Aastaaruanne edastatakse EK-le reeglina läbi EK-i infosüsteemi

SFC2014. Erandkorras (nt süsteemi mittetoimimise korral) esitatakse aruanne

paberkandjal või e-posti teel ISF-i EK lauaametnikule.

III PROJEKTIDE VALIK JA TOETUSE ANDMINE

13. Otsetoetuse andmine ning toetuse andmine piiratud taotlusvooru kaudu

13.1. Tulenevalt ISF-i rakendamisel elluviidavate projektide iseärasusest eraldab VVO reeglina

toetusi otse. Otsetoetuse andmist või toetuse andmist piiratud taotlusvooru kaudu

põhjendatakse taotluse rahastamise otsuses.

13.2. Otsetoetust võib anda, kui projekti iseärasuste või asjaomaste asutuste tehnilise või

halduspädevuse tõttu, nt de jure või de facto monopoolse seisundi tõttu, ei ole muid

võimalusi. Otsetoetuse andmisel saadetakse riikliku programmi koostamisel määratletud

või JK välja valitud projekte ellu viivatele asutustele välisvahendite valdkonna eest

vastutava asekantsleri allkirjastatud kirjaga toetuse taotlemise vorm koos projekti

tegevuskava ja tulemuste, detailse eelarve, rahastusallikate, kuluaruande ja maksetaotluse

vormiga; vajadusel partnerluse kinnituse vorm ning muu toetuse taotlemiseks vajalik

juhendmaterjal.

13.3. Taotlused esitatakse jooksvalt või VA määratud tähtajaks.

13.4. Piiratud taotlusvoorus osalevad üksnes valitud organisatsioonid projekti iseärasuste või

taotlusi esitama kutsutud asutuste tehnilise või halduspädevuse tõttu. Taotluste esitamisel

määratakse kindlaks vähemalt järgnev: eesmärgid; valiku- ja hindamiskriteeriumid;

rahastamise kord; taotluste esitamise kord ja tähtaeg; kulude abikõlblikkuse reeglid;

projekti kestus; finants- ja muu teave, mida peab säilitama ja edastama. Toetuse

taotlemiseks vajalikud materjalid (vt punkt 13.2) saadetakse valitud organisatsioonidele

välisvahendite valdkonna eest vastutava asekantsleri allkirjastatud kirjaga.

13.5. Põhjendatud juhtudel võib taotluse esitada ka projekti kohta, mis on juba käivitunud,

eeldusel, et tegevustega ei ole alustatud enne 1. jaanuari 2014. a ehk riikliku programmi

abikõlblikkuse perioodi algust.

13.6. VA korraldab vajadusel (nt esmakordne taotleja) infotunni, et tutvustada taotlejatele mh

toetuse taotluse vorme, juhtida tähelepanu tüüpilistele vigadele, ühtlasi käsitleda ka

aruandluse ja järelevalve küsimusi.

14. Avalik konkurss

14.1. VVO koostab enne konkursi avamist juhendi toetuse taotlejatele.

14.2. Konkursikutsetes määratakse kindlaks vähemalt järgnev: eesmärgid; valiku- ja

hindamiskriteeriumid; rahastamise kord; taotluste esitamise kord ja tähtaeg; kulude

abikõlblikkuse reeglid; projekti kestus; finants- ja muu teave, mida peab säilitama ja

edastama.

14.3. Avalik konkurss toetuse taotlemiseks ISF-ist kuulutatakse välja vastavalt vajadusele

kooskõlas riikliku programmiga. Siseministri käskkirjaga kinnitatakse toetuse taotlemise

juhend ja taotlemise tingimused.

14.4. VA teavitab avalikust konkursist SiM-i kodulehel (www.siseministeerium.ee) ja

vajadusel mõnes meediaväljaandes vähemalt 30 päeva enne toetuse taotluste esitamise

tähtaega. Märkimisväärne muudatus taotlusvooru tingimustes avaldatakse samal viisil.

14.5. Pärast avaliku konkursi väljakuulutamist korraldab VA teabepäeva võimalikele

taotlejatele, et tutvustada taotlejatele mh toetuse taotluste vorme, juhtida tähelepanu

tüüpilistele vigadele, ühtlasi käsitleda ka aruandluse ja järelevalve küsimusi.

15. Esitatud taotluste kontrollimine ja valik 15.1. SiM registreerib kõik laekunud taotlused. VVO määrab esitatud taotlusele projekti

tunnuse ja teostab esitatud taotluste suhtes vormilise ja abikõlblikkuse kontrolli.

15.2. Vormilise kontrolli eesmärk on veenduda, et taotlus ja selle lisad vastaksid kehtestatud

vormistusnõuetele ning kajastaksid kogu nõutavat informatsiooni. Abikõlblikkuse

kontrolli eesmärgiks on tuvastada taotleja ja projekti vastavus EK õigusaktides, riiklikus

programmis ja protseduurireeglites sätestatud abikõlblikkuse reeglitele.

15.3. Vormilise ja abikõlblikkuse kontrolli viib läbi VVO teenistuja 10 tööpäeva jooksul alates

taotluse laekumisest. Kui taotluse esmakordsel kontrollimisel avastatakse olulisi

ebatäpsusi, puudusi või küsitavusi tegevuste abikõlblikkuse osas, antakse taotlejale kuni

5 tööpäeva aega puuduste kõrvaldamiseks ja selleks ajaks edasine menetlus peatatakse.

Põhjendatud juhtudel võib anda lühema või pikema aja. Vajadusel peab toetuse saaja

esitama uue allkirjastatud taotlusvormi. Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja

jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks. Taotluse laekumisel viib VVO teenistuja 5

tööpäeva jooksul läbi täiendava kontrolli.

15.4. Kontrolli teistkordselt mitteläbinud taotlused tunnistatakse mittevastavaks. VVO koostab

kirja, millega välisvahendite valdkonna eest vastutav asekantsler teavitab toetuse taotlejat

taotluse tagasilükkamisest. Taotluse tagasilükkamist põhjendatakse.

15.5. VVO teenistuja koostab ja allkirjastab kontrolli tulemuste kohta hindamise lehe ja edastab

VVO juhatajale kinnitamiseks. Üldjuhul koostatakse iga taotluse kohta üks vormilise ja

abikõlblikkuse hindamise leht. Parandused ja muudatused taotlustes aktsepteerib VVO

toetuse saaja poolt esitatud kirjaliku kinnituse alusel enne taotluste JK-le esitamist

(vajadusel peab toetuse saaja esitama uue allkirjastatud taotluse). Kui puudusi ei

kõrvaldatud, täidab VVO teenistuja uue kontroll-lehe, kus toob välja jätkuvad puudused,

ning punkti 15.4 kohaselt ei kuulu selline taotlus rahuldamisele.

15.6. Taotluste hindamiseks moodustatakse SiM-is JK, mille koosseisu ja töökorra kinnitab

siseminister oma käskkirjaga.

15.7. Avaliku konkursi taotluste hindamisel lähtutakse avaliku konkursi taotluste sisulise

hindamise juhendist ja hindajad täidavad avaliku konkursi taotluste hindamise kontroll-

lehed.

15.8. JK tehtud ettepaneku alusel kinnitab projektide heakskiitmise ja rahastamise, osalise või

tingimusliku rahastamise või mitterahastamise otsuse SiM-i kantsler, andes välja vastava

käskkirja, milles märgitakse ära vähemalt toetuse saaja nimi, projekti pealkiri, fondist

eraldatava EL toetuse maksimaalne summa ning kaasrahastamise maksimaalne osakaal

abikõlblikes kogukuludes. Osalise rahastamise või mitterahastamise otsuses märgitakse

rahastamata jätmise põhjus.

15.9. VVO teavitab toetuse taotlejaid rahastamise, mitterahastamise või osalise rahastamise

otsusest läbi DHS-i või kirja teel 5 tööpäeva jooksul pärast selle kinnitamist ning algatab

toetuslepingute sõlmimise protsessi.

16. Toetuslepingute sõlmimine

16.1. Taotlejatega, kelle taotlus rahuldati, sõlmib SiM toetuslepingu. Toetuslepingu allkirjastab

välisvahendite valdkonna eest vastutav asekantsler.

16.2. VVO koostab toetuslepingu. Toetuslepingud sisaldavad fondi õigusaktidest tulenevaid

sätteid ja SiM-ile ning toetuse saajale pandud õigusi ja kohustusi. Toetuslepingus

määratakse muuhulgas kindlaks:

16.2.1. toetuse maksimaalne summa, sh EL toetuse ja kaasfinantseeringu summad ja

osakaalud;

16.2.2. omafinantseeringu summa, kui seda kasutatakse kaasfinantseeringu kohustuse

täitmiseks;

16.2.3. projekti üksikasjalik kirjeldus ja ajakava;

16.2.4. projekti kokkulepitud esialgne eelarve ja rahastamiskava, sealhulgas kulud ja

tulud, vastavalt abikõlblikkuse reeglitele;

16.2.5. toetuse summa suuruse arvutamine projekti lõppedes;

16.2.6. lepingu rakendamise ajakava ja rakendussätted, sealhulgas aruandluskohustuse,

lepingu muutmise ja lepingu lõpetamise sätted;

16.2.7. projekti eesmärgid, sealhulgas arvudes väljendatud eesmärgid ja aruannetesse

kaasatavad indikaatorid;

16.2.8. abikõlblikkuse reeglid;

16.2.9. kontrolljäljega seotud tingimused;

16.2.10. andmekaitse sätted (kui kohaldub);

16.2.11. avalikustamist reguleerivad sätted;

16.2.12. asutused, kelle pädevuses on teha dokumentide ja kohapealsete kontrollide abil

järelevalvet ning auditeerida toetuse saajat;

16.2.13. vaidluste lahendamise kord;

16.2.14. toetuse tagasinõudmise sätted.

16.3. Toetusleping koosneb põhiosast ja lisadest. Toetuslepingu ja selle lisad võib allkirjastada

kas paberkandjal või digitaalselt. Lepingu täitmise raames esitatavad aruanded ja

kohustuslikud lisadokumendid võib toetuse saaja esitada paberkandjal või

elektrooniliselt.

16.4. Toetusleping registreeritakse DHS-is. Kui toetusleping on allkirjastatud paberkandjal,

tagab VVO SiM-i eksemplari edastamise RHO-le.

17. Muudatused projekti elluviimise ajal

17.1. Projekti kestel ilmnevad olulised muudatused projektis (sh nt ajakavas, tegevuste

loetelus) vormistatakse toetuslepingu muudatusena.

17.2. Toetuslepingut võib muuta SiM-i algatusel või toetuse saaja ettepanekul.

17.3. Muudatused ei tohi vähendada projekti tulemuslikkust ja selle eesmärkide saavutamise

tõenäosust.

17.4. Muudatustest peab toetuse saaja SiM-i teavitama võimalikult varakult, tagantjärele

muudatusi üldjuhul ei aktsepteerita ning toetuslepingu muudatusena ei vormistata (välja

arvatud, kui toetuse saaja esitab nõuetekohase põhjenduse ja SiM-i JK seda aktsepteerib).

17.5. Toetuslepingu muudatust ei pea taotlema eelarves toodud kululiikide siseselt tehtavate

jaotuste muudatuste puhul, omafinantseeringu lisamisel või juhul, kui kululiikide

vaheline muudatus projekti eelarves on väiksem kui 15% kululiigile prognoositud

summast. Samuti ei ole vajalik toetuslepingu muutmine, kui ilmneb, et projekti

maksumus osutub madalamaks prognoositust ning vabanevaid vahendeid ei saa ümber

jaotada. Toetuslepingut muudetakse, kui EL toetust või kaasfinantseeringut eelarves

suurendatakse võrreldes toetuslepingus sätestatuga või on vajalik kaasfinantseeringu

kohustuse täitmiseks võtta kasutusse omafinantseering.

17.6. Eelarve muudatused ja muud olulise tähtsusega muudatuste taotlused, mis eeldavad

toetuslepingu muudatust, vaatab SiM-is läbi ja kooskõlastab JK. Toetuse saajat

teavitatakse otsusest 5 tööpäeva jooksul JK poolse otsuse tegemisest. VVO koostab

koostöös ÕO-ga toetuslepingu muudatuse.

17.7. Oluliste muudatuste korral, sh projekti abikõlblikkuse tähtaja pikendamine, samuti

projekti eelarve suurendamine või vähendamine, muudab kantsler enne toetuslepingu

muutmist käskkirja, milles otsustas projekti rahastamise.

18. Väljamaksete tegemine toetuse saajale

18.1. Väljamaksed tehakse vastavalt SiM-i raamatupidamisüksuse protseduurireeglistikule.

Maksete (sh EL toetuse ja kaasfinantseeringu) jaotus, proportsioonid ja tähtajad

määratakse iga projekti puhul toetuslepingus.

18.2. Väljamakseid tehakse toetuse saajatele üldjuhul mitmes etapis: eelmakse ja

vahemakse(d).

18.3. Eelmakse kantakse toetuse saajale üle 14 kalendripäeva jooksul pärast toetuslepingu

allkirjastamist mõlema poole poolt.

18.4. Vahemakse tehakse 14 kalendripäeva jooksul pärast vahearuande heakskiitmist.

18.5. Mitmeaastase projekti korral määratakse vahemaksete graafik kindlaks toetuslepingus

vastavalt projekti perioodile.

18.6. Toetuse saaja võib maksetaotluses küsida toetuslepingus ettenähtud (vahe)maksest

väiksemat summat, kui projekti tegelik vajadus on vähenenud (nt hankeleping sõlmiti

prognoositust väiksemas mahus).

18.7. Sõltuvalt projekti iseloomust ja kestusest võib teha väljamakse ka 100% ulatuses

projektile kavandatud vahenditest. Kui projekti tegelik eelarveliste vahendite vajadus

rakendamise käigus väheneb, teeb toetuse saaja VA päringu alusel tagasikande juba enne

projekti lõppu.

18.8. Väljamakseid toetuse saajale korraldab RHO ning teeb RTK. Väljamaksete tegemise

aluseks on allkirjastatud toetuslepingud ja heaks kiidetud projekti aruanded. Väljamakse

tegemiseks koostab RHO teenistuja SiM-i DHS-is rahaliste vahendite ülekandmise

esildise, mis läbib VVO ja RHO kooskõlastusringi. Kooskõlastatud esildise alusel tehakse

kanne SAP-i ja makse edastatakse SAP-i süsteemi kaudu riigikassasse. Väljamakseid

tehakse SiM-i kulukontolt.

19. Enammakstud toetuse tagastamine

19.1. Kui toetuse saajale välja makstud kogusumma on suurem kui projekti abikõlblikud kulud

kokku, teeb toetuse saaja lõppmakse tagasimakse vormis pärast lõpparuande

heakskiitmist. Toetuse saaja võib rahalise jäägi tekkimise korral teha tagasikande ka enne

lõpparuande heakskiitmist.

19.2. Toetuse saaja maksab enammakstud toetuse SiM-ile tagasi 30 päeva jooksul alates

lõpparuande heakskiitmise kirja kättesaamisest. Vajadusel lisatakse lõppmakse summad

lõpparuande heakskiitmiskirja.

19.3. Enammakstud toetuse õigeaegset laekumist kontrollib RHO.

19.4. Kui enammakstud toetus ei ole laekunud SiM-i vastavale kontole tähtaegselt, informeerib

RHO viivitamatult VVO-d, kes teavitab toetuse saajat täiendavalt enammakstud toetuse

tagasimaksmise tähtajast.

19.5. Kui toetuse saaja on enammakstud toetuse SiM-ile tagastanud, teavitab RHO sellest

VVO-d.

IV TEHNILINE ABI

20. Tehnilise abi kulude kasutamine ja kontrollimine

20.1. Tehnilist abi kasutatakse ISF-i ettevalmistus-, haldus-, järelevalve-, hindamis-,

teavitamis- ja kontrollimeetmete rakendamiseks. Tehnilist abi kasutatakse samuti ISF- i

rakendamiseks vajaliku haldussuutlikkuse tugevdamiseks.

20.2. Tehnilise abi kasutamine toimub vastavalt SiM-i valitsemisala raamatupidamise sise-

eeskirjale, raamatupidamisarvestuse protseduurireeglistikule, asjaajamiskorrale ning

SiM-i valitsemisala riigihangete läbiviimise korrale. Tehnilise abiga võib rahastada VA

ja AA kulusid. Tehnilise abi kulude abikõlblikkuse kindlaksmääramisel lähtutakse

horisontaalse määruse artiklis 20 sätestatud korrast ning abikõlblikkuse reeglitest.

20.3. Tehnilist abi haldab ja tehtud kulude üle peab arvestust VA (vastav aruanne

genereeritakse SAP BO-s). Väljamakseid tehnilisest abist teeb RTK.

20.4. VA kulude abikõlblikkuse (e-arved) kinnitab VVO juhataja e-arvete keskuses. Tehtud

maksete kohta on ülevaade kättesaadav aruandluskeskkonnas SAP BO.

20.5. AA kulude abikõlblikkuse ja kulude põhjendatuse kinnitab AA juhataja. VVO juhataja

kinnitab e-arvete keskuses AA kuludokumendi (e-arve).

20.6. VA ja AA säilitavad kogu tehnilise abi kuludega seotud dokumentatsiooni, sh nii tegevust

kui ka kulusid tõendavad dokumendid vastavalt käesoleva korra punktile 5.1.

V PROJEKTIDE JÄRELEVALVE

21. Järelevalve teostamise põhimõtted

21.1. Järelevalve on pidev tegevus, mille eesmärk on kontrollida toetuse saaja tegevust

õigusaktide ja toetuslepinguga pandud ülesannete täitmisel ning tuvastada võimalikke

rikkumisi ja pettuseid. VVO analüüsib abikõlblikkuse reeglite eiramisi ja rikkumisi nende

tekkimisel juhtumipõhiselt.

21.2. ISF-i vahendite kasutamist kontrollivad VVO ja RHO. Lisaks võivad kontrolle läbi viia

ka teised järelevalveasutused (SAO, Riigikontroll, RM, EL-i vastavad kontrollorganid

või nende volitatud asutused).

22. Aruannete, sh maksetaotluste kontrolli üldpõhimõtted

22.1. VVO kontrollib koostöös RHO-ga horisontaalse määruse artikli 27 ja vastavate EK

rakendusaktide kohaselt projekti haldus-, finantsilisi, tehnilisi, materiaalseid ja sisulisi

aspekte.

22.2. Kontroll peab tuvastama, kas:

22.2.1. deklareeritud kulud on tegelikult tekkinud ja kantud ning projekti eesmärgiga

põhjendatud;

22.2.2. rahastatud projektid on ellu viidud vastavalt toetuslepingule;

22.2.3. ISF-ist toetuse kasutamine on kooskõlas EL-i ja riigisiseste õigusaktide ning

juhendmaterjalidega;

22.2.4. toetuse saaja esitatud maksetaotlused on õiged;

22.2.5. ei esine kulude mitmekordset rahastamist teistest EL-i ja riigisisestest

toetuskavadest.

22.3. Kontroll hõlmab toetuse saaja saadetud kulude hüvitamise taotluse haldus- ja

finantskontrolli (koostöös RHO-ga) ning kohapealseid kontrolle, sh vajadusel

etteteatamata kohapealseid kontrolle. Iga kontroll dokumenteeritakse, märkides tehtud

tööd, kuupäeva, tulemused ja avastatud vigade kõrvaldamise meetmed.

23. Aruannete ja maksetaotluste haldus- ja finantskontroll

23.1. Toetuse saaja esitatud projekti aruannete ja maksetaotluste haldus- ja finantskontroll

viiakse läbi VVO-s ja RHO-s. Vajadusel viiakse aruannete haldus- ja finantskontroll

läbi paralleelselt. Paralleelse kontrolli täpsem töökorraldus lepitakse VVO teenistuja ja

RHO teenistuja vahel kokku juhtumipõhiselt.

23.2. Projekti aruannete ja maksetaotluste haldus- ja finantskontrolli tehakse valimi alusel

nende toetuse saajate puhul, kes on juba ISF-ist või varasemalt Välispiirifondist toetust

saanud. Nende toetuse saajate puhul, kes ei ole varem toetust saanud, kontrollitakse

kõiki aruandes toodud kulusid ja neid tõendavaid dokumente.

23.3. Kulu tõendavate dokumentide valimi koostab üldjuhul VVO teenistuja kaalutlusõiguse

alusel. RHO teenistuja võib valimisse kaasata täiendavaid kuluartikleid. Valimisse

valitakse vähemalt 20% otsestest kuludest kulu- ja tegevust tõendavaid dokumente, sh

peab valim hõlmama kõiki kululiike (nt tööjõukulud, lähetuskulud jne). Valimist

sõltumata kontrollitakse kõiki lihthanke piirmäära ületavaid hankeid. VVO teenistuja

kirjeldab valimi koostamise metoodikat halduskontrolli lehel.

23.4. VVO saadab vajaduse korral toetuse saajale 20 tööpäeva jooksul alates aruande

VVO-sse laekumisest esmase päringu (sh valimi), määrates tähtaja, millal toetuse saaja

peab VVO-le vastama (üldjuhul 5 tööpäeva).

23.5. Kontrolli käigus hinnatakse aruande vormilist ja aritmeetilist korrektsust, projektis

toodud tegevuste ja eesmärkide täitmist ning aruandele lisatud kuluaruandes toodud

kulude asjakohasust ja abikõlblikkust. Samuti tuvastatakse, kas projekt on

mittetulunduslik ega toimu kulude topeltrahastamist.

23.6. Kui aruande kontrolli käigus tekib kahtlusi kulude abikõlblikkuse osas, võidakse toetuse

saajalt nõuda täiendavaid selgitusi ja/või viia läbi kohapealne kontroll.

23.7. VVO teenistuja registreerib jooksvalt kontrolliga seotud päringud ja vastused DHS-is

(aruande järjena).

23.8. VVO teenistuja täidab ja allkirjastab aruande halduskontrolli lehe ning edastab selle

VVO juhatajale allkirjastamiseks ja RHO teenistujale teadmiseks DHS-i kaudu.

23.9. VVO edastab aruande RHO teenistujale kontrollimiseks DHS-i kaudu ning teavitab

sellest toetuse saajat.

23.10. RHO teenistuja saadab vajaduse korral toetuse saajale 15 tööpäeva jooksul alates

aruande laekumisest RHO-sse esmase päringu, et kontrollida kulu tõendavate

dokumentide vastavust kehtivatele õigusaktidele ja kordadele ning kuluaruandes toodud

andmetele. Kui aruandes või selle juurde kuuluvates lisades esineb puudusi või

ebatäpsusi, saadab RHO toetuse saajale vastavasisulise päringu ning annab toetuse

saajale üldjuhul 5 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist viib

RHO läbi täiendava kulu tõendavate dokumentide kontrolli.

23.11. RHO teenistuja registreerib jooksvalt kontrolliga seotud päringud ja vastused DHS-is

(aruande järjena).

23.12. RHO teenistuja täidab ja allkirjastab aruande finantskontrolli lehe ning edastab selle

RHO juhatajale allkirjastamiseks ja VVO teenistujale teadmiseks DHS-i kaudu.

23.13. RHO teenistuja suunab kontrollitud aruande VVO-le DHS-i kaudu heakskiitmiseks.

23.14. VVO teenistuja küsib toetuse saajalt vajadusel muudetud kulu- ja tegevusaruande

allkirjastatud lõpliku versiooni.

23.15. Enne aruande heakskiitmist veendub VVO, et varasemad projekti kontrolli käigus

tuvastatud puudused on kõrvaldatud.

23.16. Kui toetuse saaja ei nõustu VA esitatud märkustega aruande osas ega esita parandatud

aruannet määratud tähtajaks, järgnevad läbirääkimised toetuse saaja ja SiM-i vahel.

Kuni läbirääkimiste tulemuse selgumiseni on VA-l õigus kiita aruanne heaks osaliselt.

23.17. VVO koostab toetuse saajale kirja aruande heakskiitmise või osalise heakskiitmise

kohta. Kirja kooskõlastavad VVO juhataja ja RHO teenistuja ning allkirjastab

välisvahendite valdkonna eest vastutav asekantsler. VVO edastab kirja DHS-i kaudu

RHO ja SAO teenistujale teadmiseks ja/või täitmiseks.

24. Kohapealne kontroll

24.1. Kohapealsed kontrollid jagunevad finantskontrolliks ja tegevuse kontrolliks.

24.2. Kohapealse kontrolli viivad läbi VVO ja RHO teenistujad. Põhjendatud juhtudel võib

kaasata kohapealse kontrolli läbiviimisele teisi teenistujaid.

24.3. VVO ja RHO arvestavad kohapealsete kontrollide kavandamisel, et AA-le jääks aega

auditeerimiseks enne punktis 12.2 nimetatud dokumentide esitamist EK-le.

24.4. Toetuse saajat teavitatakse kohapealse kontrolli toimumisest üldjuhul vähemalt

5 tööpäeva ette, välja arvatud juhul, kui etteteatamine ei sobi kokku kontrolli

eesmärgiga.

24.5. Tegevuse kontroll:

24.5.1. Tegevuse kontrolli eesmärk on tuvastada, et projekti viiakse või on viidud ellu

vastavalt toetuslepingule, toetuse saaja deklareeritud indikaatorid on

usaldusväärsed ja projekti elluviimine sujub raskusteta.

24.5.2. Tegevuse kontrolli käigus kontrollivad VVO teenistujad toetuse kasutamisega

seotud andmeid, dokumente ja muid materjale, tutvuvad toetuse abil korraldatud

ürituse, koolituse, loodud materjalide või objektidega ning neil on õigus nõuda

vajadusel kirjalikke ja suulisi seletusi projekti toimikus olevate dokumentide või

kontrolli käigus selgunud asjaolude täpsustamiseks.

24.5.3. VVO kontrollib tegevuse kontrolli käigus riskianalüüsi ja juhuvalimi põhjal

vähemalt 20% finantsaastal läbiviidavatest projektidest (üldjuhul projektide

elluviimise ajal).

24.5.4. Kontrolli toiminguid ja mahtu kirjeldatakse ning tulemused fikseeritakse

tegevuste kohapealse kontrolli lehel.

24.6. Finantskontroll:

24.6.1. Finantskontrolli eesmärk on tuvastada, et abikõlblikuna deklareeritud kulud on

tõendatavad toetavate originaal- ja raamatupidamisdokumentidega.

24.6.2. Finantskontrolli käigus kontrollivad RHO teenistujad toetuse kasutamisega

seotud andmeid, dokumente ja muid materjale ning neil on õigus nõuda

vajadusel kirjalikke ja suulisi seletusi projekti toimikus olevate dokumentide või

kontrolli käigus selgunud asjaolude täpsustamiseks.

24.6.3. Finantskontroll viiakse läbi valimi alusel. Valim katab vähemalt 10% vastava

eelarveaasta EL-i kogutoetusest nendele projektidele, mis vastaval eelarveaastal

lõppesid. Finantskontroll teostatakse pärast projekti lõppemist, kuid enne

lõpparuande heakskiitmist. Täiendavalt võib finantskontrolle teha nende

projektide suhtes, mis vastaval eelarveaastal kestavad.

24.6.4. Kui eelarveaasta N kontrollitud EL-i toetuse veamäär on võrdne või kõrgem kui

2%, suurendab VA finantskontrollide mahtu eelarveaastal N+1 (vähemalt 10%).

VA analüüsib veamäära tähtsust ja ulatust ning võtab kasutusele täiendavad

meetmed, sh finantskontrollide mahu suurendamise. Analüüsi tulemustest

antakse aru EK-le aastakokkuvõtte aruandes.

24.6.5. Kui suurendatud finantskontrollide tulemusel on eelarveaastal N+1 veamäär alla

2%, teeb VA eelarveaastal N+2 finantskontrolle taas vähemalt 10% ulatuses EL-

i toetuse kogumahust, mis on eraldatud N+2 eelarveaastal lõppenud projektidele.

24.6.6. Kontrolli toiminguid, valimi koostamise metoodikat ja mahtu kirjeldatakse ning

tulemused fikseeritakse kohapealse finantskontrolli lehel.

24.7. Kui kohapealsete kontrollide tulemusena selguvad puudused, tehakse vastav märkus ka

kontrolli lehele, määrates vajadusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste

kõrvaldamist kontrollitakse toetuse saaja edastatud puuduste kõrvaldamise kinnituse,

tõendite vms ja/või täiendava kontrollkäigu alusel. Puuduste kõrvaldamise kohta

täidetakse kontrolli lehel vastav tabel.

24.8. Kui kontrolli käigus avastatakse rikkumine ning toetuse saaja peab toetuse tagasi

maksma, lähtutakse protseduurireeglite VI jaost.

24.9. Kontrolli lehe allkirjastavad kontrollija(d), toetuse saaja esindaja ja VVO ja/või RHO

juhataja.

24.10. VA edastab tegevuste kohapealse kontrolli lehe pärast selle allkirjastamist AA-le DHS-i

kaudu.

24.11. RHO teenistuja edastab kohapealse finantskontrolli lehe pärast selle allkirjastamist

VVO teenistujatele ja AA-le teadmiseks DHS-i kaudu.

VI TOETUSE TAGASINÕUDMINE JA RIKKUMISEST TEAVITAMINE

25. Toetuse tagasinõudmine

25.1. Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise protseduur viiakse läbi vastavalt

tagasinõudmise ja tagasimaksete määrusele ning vastavalt horisontaalse määruse

neljandale jaole.

25.2. SiM-is vastutab rikkumise tuvastamisel toetuse saajalt toetuse tagasinõudmise eest

VVO, kes analüüsib (vajadusel koostöös teiste asjassepuutuvate SiM

struktuuriüksustega) rikkumise ulatust ja mahtu, kuulab ära toetuse saaja arvamuse ja

vastuväited vastavalt haldusmenetluse seadusele ning koostab vastava otsuse eelnõu

koostöös ÕO ja RHO-ga. SiM nõuab toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi,

kui ilmneb, et toetust on kasutatud abikõlbmatute kulude hüvitamiseks.

26. Tagasinõudmise otsuse tegemine

26.1. Toetuse tagasinõudmise otsuse eelnõu valmistab ette VVO. Otsus tehakse

kaalutlusõiguse alusel tagasinõudmise ja tagasimaksete määruses sätestatud perioodi

jooksul. Põhjendatud juhtudel võib otsuse tegemise tähtaega mõistliku aja võrra

pikendada. Kui kooskõlas tagasinõudmise ja tagasimaksete määrusega pikendatakse

otsuse tegemise tähtaega, vormistab VVO haldusmenetluse seaduse alusel

vastavasisulise otsuse ja teavitab sellest toetuse saajat.

26.2. Toetuse tagasinõudmise otsusega loetakse projekti eelarve vähendatuks tagasinõutava

summa ulatuses.

26.3. Kui tagasinõutavat summat ei maksta tagasi selleks ettenähtud ajavahemiku jooksul,

nõutakse toetuse saajalt viivist (välja arvatud riigiasutustelt). Iga hilinenud tagasimakse

puhul makstakse viivist, mida hakatakse arvestama alates kõnealusest tähtajast ja mis

lõpeb kuupäeval, mil makse tegelikult tehakse. Viivise määr vastab Euroopa Keskpanga

põhiliste refinantseerimisoperatsioonide puhul kohaldatavale EL-i Teataja C-seerias

avaldatud intressimäärale (Euribor), mis kehtib selle kuu esimesel tööpäeval, millele

tähtpäev langeb, ning millele lisandub 1,5%.

26.4. VVO kooskõlastab otsuse eelnõu RHO-ga ja ÕO-ga. Toetuse tagasinõudmise otsuse

allkirjastab kantsler.

27. Otsuse edastamine

27.1. Tagasinõudmise otsus saadetakse toetuse saajale väljastusteatega tähtkirjaga või

elektrooniliselt. Koopia nimetatud otsusest saadetakse AA-le. Projektile antava EL-i

toetuse ja kaasfinantseeringu kogusumma väheneb tagasinõutava EL-i toetuse ja

kaasfinantseeringu ulatuses.

28. Toetuse tagasimaksmine

28.1. Toetuse saaja peab tagasinõutava toetuse tagasi maksma 90 kalendripäeva jooksul

pärast vastava otsuse kättesaamist.

28.2. Põhjendatud juhtudel võib toetuse tagasimaksmise ajatada. Ajatamise võimalus

otsustatakse ja antakse vastavalt tagasinõudmise ja tagasimaksete määruses toodud

tingimustel.

28.3. Kui toetust makstakse tagasi osade kaupa, võib sama projekti raames järgnevalt

väljamakstavat toetuse summat vähendada tagasi maksta jäänud summa ulatuses.

Tagastatavad vahendid tagastab toetuse saaja tähtaegselt toetuse tagasinõudmise otsuse

alusel SiM-i tulukontole riigikassas.

28.4. RHO teenistuja jälgib tagasi nõutava toetuse laekumist toetuse saaja poolt SiM-ile.

Tagasinõutava EL-i toetuse ja kaasfinantseeringu mittelaekumisel lähtutakse toetuse

tagasinõudmisel kehtivates õigusaktides sätestatust.

28.5. VVO ja RHO analüüsivad rikkumiste ja eeskirjade eiramiste põhjusi ning otsustavad

täiendavate meetmete kasutuselevõtu (nt toetuse saajate täiendav abikõlblikkuse reeglite

alane koolitamine, juhendmaterjalide täpsustamine, täpsustavate juhendite edastamine

toetuse saajatele jms).

29. RM-i ja EK teavitamine rikkumistest

29.1. Kui rikkumisega seotud fondi toetuse kogusumma on vähemalt 10 000 eurot (süüteo

toimepanemise kahtluse korral teavitatakse olenemata toetuse summast), koostab VVO

või RHO tuvastatud rikkumistest teavitamise aruande OLAF-i infosüsteemis IMS ja

esitab selle RM-ile 2 kuu jooksul pärast kvartalit, millal rikkumine aset leidis.

29.2. VVO teavitab EK-d rikkumisest, mis on suurem kui 10 000 eurot (EL-i toetuse summa)

SFC2014 kaudu vastavalt Komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2015/1973 ja

rakendusmäärusele 2015/1977.

29.3. Järgmistest juhtumitest ei pea IMS-is aruannet koostama ja EK-le teatama, kui ei ole

tegemist kelmusekahtlusega:

29.3.1. rikkumisega seotud toetuse summa on alla 10 000 euro;

29.3.2. rikkumise ainus põhjus on see, et projekti ei viida osaliselt või täielikult ellu

toetuse saaja maksejõuetuse tõttu;

29.3.3. toetuse saaja teavitab VA-d või AA-d rikkumisest ise, enne, kui VA või AA selle

avastab, nii enne kui pärast EL toetuse ja kaasfinantseeringu makse saamist;

29.3.4. VA ja AA avastatud ja parandatud rikkumised, mille summasid pole kaasatud

EK-le esitatavatesse finantsaruannetesse.

29.4. EK nõudmisel peab VVO koostöös asjassepuutuvate institutsioonidega esitama

lisaandmeid konkreetset rikkumist või mitut omavahel seotud rikkumist puudutavate

asjaolude kohta.

VII HINDAMINE

30. Aruandlus EK-le

30.1 Vastavalt horisontaalse määruse artiklitele 56 ja 57 ja selle alusel kehtestatud

delegeeritud määrusele esitab Eesti EK-le kindlaksmääratud perioodide järel

hindamisaruanded. Hindamise vahearuande eesmärk on anda hinnang ISF-i riikliku

programmi alusel võetud meetmete rakendamise ja programmi eesmärkide saavutamisel

tehtud edusammude kohta. Järelhindamise aruandes hinnatakse riikliku programmi

alusel tehtud tegevuste tulemuste mõju.

30.2 VVO koordineerib hindamisaruannete koostamist ja esitab hindamisaruanded vastavalt

EK suunistele.

30.3 Hindamisaruanded avalikustatakse täies ulatuses, välja arvatud juhul, kui teave on

piiratud selle konfidentsiaalse iseloomu tõttu, eelkõige seoses julgeoleku, avaliku korra,

kriminaaluurimiste ja isikuandmete kaitsega.

31. Hindamise korraldamine

31.1 Hindamisi viivad läbi sõltumatud eksperdid.

31.2 VVO korraldab koostöös ÕO-ga hankemenetluse ISF-i rakendamise sõltumatu

hindamise läbiviimiseks.

31.3 Hindamisel võib VVO või muu hindamist läbi viiv organ kõigilt ISF-i rakendamisega

seotud struktuuriüksustelt ja asutustelt küsida hindamise läbiviimiseks vajalikku teavet

ning nimetatud üksused on kohustatud enda valduses olevat informatsiooni hindaja(te)le

jagama.

VIII RAKENDUSSÄTTED

32. Kinnitan lisa „Sisejulgeolekufondi perioodi 2014–2020 kulude abikõlblikkuse reeglid.“

33. Tunnistan kehtetuks siseministri 25. aprilli 2019. a käskkirja nr 1-3/41

“Siseministeeriumi protseduurireeglid Sisejulgeolekufondi vahendite kasutamiseks”.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Helme

siseminister

Lisa. Sisejulgeolekufondi perioodi 2014–2020 kulude abikõlblikkuse reeglid