Sissetulev kiri

LÜGANUSE VALLAVALITSUS

Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223

Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704

43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank

Konkurentsiamet Teie: 25.11.2024 nr 5-5/2024-057

[email protected]

Meie: 20.01.2025 nr 14-9/1940-1

Vastuskiri

Konkurentsiamet viis 2024. aastal läbi jäätmeveo konkurentsiolukorra analüüsi, mille tulemused ja

soovitused on avaldatud ameti kodulehel. Arvestades analüüsi raames selgunud asjaolusid, teeb

Konkurentsiamet KonkS § 61 lõike 1 alusel kohaliku omavalitsuse üksustele ja poliitikakujundajatele

soovitused turuolukorra parandamiseks. KonkS § 61 lg 2 kohaselt isik, kellele on Konkurentsiamet teinud

soovituse, peab Konkurentsiameti nõudel teavitama Konkurentsiametit soovituse täitmiseks

rakendatavatest meetmetest või põhjustest, miks meetmeid ei rakendata.

Edastasite 25.11.2024 kirjaga nr 5-5/2024-057 ettepanekud jäätmeveohangete läbipaistvamaks muutmiseks

ning valdkonnas järelevalve tõhustamiseks ning palusite teavitada Teid soovituste täitmiseks

rakendatavatest meetmetest või põhjustest, miks neid ei rakendata.

Käesolevaga edastame Teile meiepoolsed kommentaarid Konkurentsiameti antud soovituste täitmise kohta.

Lüganuse vallas 2023.a läbi viidud riigihanke tulemusena sõlmiti eduka pakkujaga kontsessioonileping

kehtivusega 01.02.2024-31.12.2028. Veetavad jäätmeliigid on segaolmejäätmed, paber ja kartong,

biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, biolagunevad haljastusjäätmed, suurjäätmed ja segapakendid.

Lepinguga on hõlmatud ka Erra jäätmejaama haldamine.

KOVid ja hankelepingud

1. Riigihanke tingimuste standardlahendused.

Keskkonnaameti poolt on välja töötanud korraldatud jäätmeveo riigihanke alusdokumentide koostamise

juhend kohalikule omavalitsusele. Selle ajakohastamisel oleme valmis koostööle teiste turuosalistega.

Aitame oma võimaluste piires kaasa juhendi täiustamisele, jagades oma kogemusi ja teadmisi tagamaks

jäätmeveo süsteemi tõhusus, läbipaistvus ja vastavus huvipoolte ootustele.

2. Teenustasude muutmise tingimused.

Soovitusega on arvestatud järgmiselt. Kehtivas kontsessioonilepingus on Kontsessioonääri poolt esitatud

pakkumuse alusel arvestatud teenustasud kinnitatakse lepinguga ning kehtivad kogu perioodi vältel.

3. Põhjendamatud hinnamuutmise taotlused.

Kehtivas kontsessioonilepingus seatud tingimus, et pakutud teenustasud kehtivad kogu teenuse osutamise

perioodi vältel, on kõikidele osapooltele üheselt arusaadav ja tagab, et ettevõtja arvestab oma tegelike

kulude ning äririskidega juba pakkumuse esitamise hetkel. Seega on soovitus jätta põhjendamatud

hinnamuutmise taotlused rahuldamata arvesse võetud.

Ülalpool mainitud hanke läbi viimisel olid samuti seatud hindamiskriteeriumid viiele jäätmeliigile ning

määratud ka liigiti kogutud jäätmete teenustasude hinnastamise reeglid, millega on piisavalt arvestatud

jäätmete liigiti kogumise vajadust.

4. Järelevalve tõhustamine.

Üldiselt oleme pakutud soovitusega nõus, kuid peab tõdema, et väiksematel omavalitsustel on sageli

piiratud ressursid ja võimekus, mistõttu võib eraldiseisvate järelevalveüksuste loomine või ulatusliku

kaebuste süsteemi väljatöötamine olla raskendatud.

5. KOVide koostööorganisatsioonid ja mittetulundusühingud.

Teavitame, et hetkel ei ole Lüganuse vallas loodud KOVide ühendusi ega muid koostööorganisatsioone,

kes täidaksid JäätS § 67 lõike 2 alusel riigihangete korraldamisega seotud ülesandeid Lüganuse

Vallavalitsuse asemel.

Jäätmereform

6. Jäätmeveo ja jäätmekäitluse hangete lahutamine.

Kontsessioonileping kehtib kuni 31.12.2028 ning Lüganuse Vallavalitsus ei plaani seda ennetähtaegselt

lõpetada. Eraldi jäätmeveo ja jäätmekäitluse hangete läbiviimine on tegelikult juba olemasoleva

seadusandluse raames teostatav. Et vältida ülereguleerimist ning süsteemi jäikust, võiks selline tingimus

olla pigem soovituslik kui kohustuslik.

7. Jäätmetasu kogumine.

Jäätmetasude arvestuse pidamise ja jäätmevaldajatega arveldamise kohustusega kaasneb märkimisväärne

töökoormus. Piiratud raha- ja inimressursside tingimustes osutub see kohustus väiksemate omavalitsuste

jaoks eriti koormavaks. Samal ajal ei ole väärtuslike kvantitatiivsete andmete saamiseks vajalik, et KOV

ise arveldust korraldaks. Paljud andmed on juba praegu kättesaadavad ja jälgitavad jäätmevaldajate registri

kaudu ka ilma arvete esitamise kohustuseta. Lisaks saab hankelepingutega reguleerida andmete koosseisu

ja kättesaadavust, seades lepingus tingimused, mis kohustavad jäätmevedajat vajalikke andmeid KOVile

esitama.

Teadaolevalt on kavandamisel jäätmeveo ja -käitluse andmete digitaliseerimine, mis peaks oluliselt

parandama jäätmeandmete kvaliteeti. Tänu sellele “…paraneb oluliselt jäätmeandmete kvaliteet, sh

omavalitsuste lõikes andmed selle kohta, kui palju jäätmeid koguti ja kellele need üle anti...“ (KLIM/24-

1102 „Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus“ eelnõu seletuskiri).

Digitaliseerimine võimaldaks jäätmekäitluse andmeid efektiivsemalt hallata, kasutades ärianalüütika

tööriistu.

Keskkonnaagentuur, kui pädev asutus, hakkab töötlema jäätmete käitlemisega seonduvaid andmeid ning

digitaliseeritud ärianalüütika töövahendite kasutuselevõtt muudab nende töötlemise asutuse jaoks

automaatseks ja mugavamaks, mistõttu võiks edaspidi Keskkonnaagentuur neutraalse poole rollis ise

regulaarselt edastada omavalitsustele vajalikud ülevaated. Selline lahendus vähendaks oluliselt väiksemate

KOVide töökoormust ja võimaldaks vajalikud andmed kätte saada mugavalt ja automaatselt, ilma et KOV

peaks ise koormavat arveldamist korraldama.

8. Klienditeenindus.

Jäätmevaldkonna klienditeeninduse korraldamise üleandmine KOVile tähendaks halduskoormuse

märkimisväärset kasvu. Koostööorganisatsiooni või eraldiseisva jäätmeosakonna loomine selliste

kohustuste täitmiseks tooks väiksemale omavalitsusele üle jõu käiva rahalise koormuse.

Eeldus, et klienditeeninduse koordineerimine KOVide kaudu tagab läbipaistvuse ja kvaliteetse

jäätmekorralduse, ei pruugi alati praktikas kinnitust leida. Kogemus näitab, et inimeste rahulolematus

jäätmekäitlusteenusega tekib sageli põhjustel, mis ei sõltu otseselt jäätmevedajast (nt. ilmastikuolud teedel,

avarii, tehniline rike jms) või muudest välisteguritest. KOVi kui vahendaja kaasamine klienditeenindusse ei

lahenda neid probleeme, vaid võib pigem langetada operatiivsust klientide pöördumistele reageerimisel

ning põhjustada tõrkeid infovahetuses. Teenuse kvaliteedi kohta teabe kogumine ja rahulolu parandamine

on võimalik ka muude meetmetega, näiteks regulaarsete kliendirahulolu küsitluste kaudu. Need

võimaldavad saada otsest tagasisidet ja tuvastada kitsaskohad ilma klienditeeninduse protsessi üleliigselt

keeruliseks muutmata.

9. Sisetehingu keeld.

Sisetehingut jäätmekäitluse teenuste tellimisele ei kasuta ega plaani kasutama hakata vähemalt

kontsessioonilepingu kehtivuse lõpuni.

Lõpetuseks, sooviksime märkida järgmist. Oma kirjas olete maininud, et on oluline võtta jäätmeveoturul

konkurentsi soodustavad meetmed koheselt vaatamata sellele, et jäätmereform on Eestis veel käimas.

Oleme nõus seisukohaga, et jäätmekäitlusturu tõhusaks toimimiseks on konkurentsi säilimine väga oluline.

Kuid ei ole kõigi soovituste ja ettepanekute kohene rakendamine väiksemate omavalitsuste piiratud

ressursside ja võimekuse tõttu alati võimalik. Lüganuse Vallavalitsus seisab silmitsi nii finantsiliste kui ka

inimressursside puudujääkidega, mis takistavad ulatuslike ja kiirete muudatuste elluviimist.

Esitatud ettepanekud, näiteks uute struktuuride loomine järelevalve tõhustamiseks või klienditeenindus ja

nendega arveldamine, nõuavad pikemat ettevalmistusaega, täiendavaid inimressursse ja sellega kaasnevaid

rahalisi kulutusi, mida majanduskriisi, maksutõusude, kärbete ja tööpuuduse kontekstis ei ole võimalik

realiseerida. Kõigi tehtud soovitustega kohene arvestamine võiks valla jaoks tähendada kehtiva

kontsessioonilepingu tühistamist, mis siiski ei ole praegustes tingimustes otstarbekas, kuna see tooks kaasa

märkimisväärseid riske ja põhjustaks kõigile osapooltele olulisi ebamugavusi.

Kõik ülalpool mainitu vajab põhjalikumat analüüsi ja kohandamist kohalike olude jaoks, et tagada

soovituste praktiline rakendatavus. Seetõttu tuleb ettepanekute rakendamisel kaaluda, kuidas vältida

täiendava bürokraatia loomist ja tagada, et KOV saaks oma kohustusi täita olemasolevate ressursside

piires. Samuti tuleb arvestada, et käimasoleva jäätmereformi raames võivad juba lähitulevikus kehtestatud

seadusandlikud muudatused tuua kaasa uut lähenemisviisi. Seetõttu peame mõistlikuks ootama täiendavaid

juhiseid riiklikult tasandilt, et vältida paralleelsete või üksteist välistavate süsteemide loomist.

Lisame tutvumiseks ka Kliimaministeeriumile 29.11.2024 edastatud Lüganuse Vallavalitsuse arvamuse

jäätmereformi kohta, milles on põhjalikumalt välja toodud vallapoolsed seisukohad seoses reformi

rakendamisega.

Loodame, et meie selgitused aitavad paremini mõista Lüganuse Vallavalitsuse seisukohti ja võimalusi

seoses esitatud ettepanekutega. Oleme alati koostööle ning konstruktiivse dialoogi pidamisele valmis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Dmitri Dmitrijev

vallavanem

Lisa: Lüganuse Vallavalitsuse arvamus KLIM/24-1102 "Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste

seaduste muutmise seadus" eelnõu kohta.

Olga Valijeva

5272990, [email protected]

LÜGANUSE VALLAVALITSUS

Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223

Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704

43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank

Kliimaministeerium Teie: 05.11.2024 nr 1-4/24/5287

[email protected]

Meie: 29.11.2024 nr 14-9/1971

Arvamus KLIM/24-1102 "Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste muutmise

seadus" eelnõu kohta

Kliimaministeerium esitas kooskõlastamiseks jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu. Lüganuse Vallavalitsus on tutvunud esitatud materjalidega ning edastab

oma arvamuse ning ettepanekud eelnõu kohta.

Sissejuhatus

Üldtuntud fakt on see, et Eesti peab 2025. aastaks ringlusse võtma vähemalt 55% tekkinud

olmejäätmetest. Samuti on teada, et viimase kümnendi jooksul on ringlussevõtu määr püsinud umbes

30% juures. Ja see on ka põhjusel, et jäätmete ladestamine ja põletamine on olnud üldjuhul

soodsamad, kui nendes sisalduvate materjalide ringlussevõtt.

Kahtlemata peame üheskoos liikuma sihtarvude saavutamise suunas ning täitma vastutustundlikult

oma rolli. Samas peavad meetodid, millega sihtarve saavutada soovitakse, olema hoolikalt läbi

mõeldud tagamaks, et just see teekond viib soovitud tulemuseni.

Eesti kui ÜRO liikmesriik peab lähtuma kestliku arengu eesmärkidest, kusjuures SDG eesmärk 12

keskendub jäätmetekke vältimisele jäätmete vähendamise, ringlussevõtu ja taaskasutuse kaudu. Siiski

on jäätmeteke kasvutrendis. Väidetavalt lisandub jäätmereformi tulemusena Eesti majandusse igal

aastal uut ressurssi koguses, mis varieerub Kliimaministeeriumi kodulehel ja ettekannetes esitatud

andmete põhjal 100 000-160 000 tonni vahel. Kuigi suuremad numbrid võivad esmapilgul jätta

positiivse mulje, saavutatakse see tegelikult kõrgema tarbimise ja sellest tuleneva suurema jäätmetekke

arvelt. Selline lähenemine võib asetada jäätmetekke vältimise printsiibi tagaplaanile, mis on vastuolus

kestliku arengu eesmärkidega.

Plaanitava jäätmereformi eesmärk on suurendada tekkivate jäätmete kasutust toorainena, mistõttu peab

jäätmete liigiti kogumine olema inimestele lihtne, arusaadav, mugav ja rahaliselt soodne. Siinkohal

tahaks täpsustada, et mõistet „rahaliselt soodne“ tuleks kasutada koos täiendusega „võrreldes segamini

kogutud jäätmete maksumusega“. Jäätmereformi eesmärgina propageeritav rahaliselt soodne

jäätmearve leibkonnale absoluutarvus 3-5 eur/kuu võib tekitada väärarusaamu, nagu liigiti kogutud

jäätmete käitlemine oleks täiesti tasuta või et selle eest tuleks inimestele isegi peale maksta.

Tegelikkuses sõltub jäätmematerjalide taaskasutamine tugevalt turuolukorrast. Kui ümbertöötlemise

võimekus on ebapiisav või kehtestatakse impordipiirangud, võib materjalide nõudlus väheneda.

Sellisel juhul võib jäätmetes sisalduvate materjalide taaskasutusse võtmine muutuda majanduslikult

ebaotstarbekaks.

Olete viidanud 2016.a riigikontrolli aruandele, milles kirjutas riigikontrolör Alar Karis, et „…Pigem

peavad omavalitsused senisest enam vaeva nägema korraldatud jäätmeveo täies mahus tööle

saamiseks, tagades muu hulgas, et jäätmevedaja paneks inimeste jaoks mugavasse kaugusesse välja

vähemalt biojäätmete ja paberi-papi, ka pakendijäätmete konteinerid ning jäätmejaamad võtaksid

sobilikel aegadel vastu kõiki majapidamises harvem tekkivad jäätmed.“ Selles lõigus on selgelt

osutatud vajadusele liigiti kogutud jäätmete kaasamiseks korraldatud jäätmeveo süsteemi, mis on

tegelikult juba praeguse seadusandlusega teostatav. Hetkel ei ole Eestis ühtegi omavalitsust, kus

korraldatud jäätmeveoga oleksid hõlmatud ainult segaolmejäätmed. Kõigis omavalitsustes, kus on

korraldatud jäätmevedu kohalikul tasandil korrektselt rakendatud, on tavaliselt juba välja töötatud

süsteem, mis hõlmab erinevate jäätmeliikide, näiteks biojäätmete, paberijäätmete jms liigiti kogumist.

2016.a riigikontrolli tähelepanekud juhivad tähelepanu pigem sellele, et probleem ei seisne

õigusraamistiku puudulikkuses, vaid olemasolevate võimaluste täpsustamise vajaduses ning nende

täielikumas rakendamises. Samuti rõhutatakse, et omavalitsuse korraldatud jäätmehooldust ei peaks

tühistama ega muutma, kuna see süsteem on tõhus ning loob eelduse edasiseks arenguks.

Jäätmemajandus hõlmab mitmeid osapooli: elanikke, ettevõtteid, kohalikke omavalitsusi, ametkondi ja

ka riiki. Kõigil neil on ühine huvi tagada, et see toimiks tõrgeteta ja tõhusalt. Seatud sihtarvude

saavutamine ei ole ainult ühe osapoole ülesanne – see nõuab koostööd ja vastutuse jagamist kõigi

vahel. Kõik peavad panustama, arvestades teiste huvisid ning leides kompromisse. Ainult ühiselt saab

luua süsteemi, mis mitte üksnes täidab seatud sihtarve, vaid tagab ka majandusliku ja keskkonnaalase

jätkusuutlikkuse.

Seetõttu esitame üksikasjalikuma arvamuse kavandatava jäätmereformi kohta, mis mõjutab kõiki

osapooli ja millel on otsene mõju meie igapäevaelule ning keskkonnale.

Jäätmearuannete koostamine ja saatekirjade digitaliseerimine

Jäätmearuannete esitamise kohustus, mis on seni olnud kord aastas, soovitakse muuta vähemalt

igakuiseks. Selle muudatuse põhjenduseks tuuakse, et suurematel ettevõtetel hajub seeläbi

aruandluskoormus aasta peale, muutes andmete esitamise väidetavalt lihtsamaks ja sujuvamaks. Väide,

et ettevõtted vabanevad senisest kohustusest esitada iga aasta 31. jaanuariks jäätmearuanne, on tõene

formaalses mõttes, kui kõik vajalikud aruanded koostatakse automaatselt infosüsteemis saatekirjade ja

jäätmekäitluskohtade igakuiste aruannete põhjal. Siiski tundub see praktikas vastuoluline, kuna

aruannete sagedus suureneb. Kui ettevõte peab igakuiselt esitama jäätmearuandeid, tähendab see

sisuliselt 12 aruannet aastas ühe asemel, kusjuures esitatavate andmete maht on igakuistes aruannetes

jääb samaks ning jäätmekäitlusettevõtte puhul ei piirdu aruandlus ainuüksi sisse- ja väljavedudega.

Kuigi vedusid puudutavaid andmeid võib tulla otse digitaalsetest saatekirjadest, nõuab nende õigsuse

kontrollimine ja täiendavate andmete (nt. sorteerimise kohta) sisestamine siiski täiendavat tööd. Isegi

kui osa protsessist automatiseeritakse, nõuab süsteemiga harjumine ning andmete sisestamine ja

kontrollimine endiselt ressurssi. See aspekt tasub kriitiliselt hinnata.

Lisaks põhjendatakse halduskoormuse vähenemist veosaatekirjade digitaliseerimisega. Digi-saatekirja

koostamise kohustus laieneb keskkonnakaitseluba omavatele ettevõtetele. Nõuet ei kohaldata füüsiliste

isikute puhul kodumajapidamistes tekkivate jäätmete, juriidiliste isikute puhul nende enda tegevuses

tekkivate jäätmete ega päästeasutuste puhul päästetöödel kogutud jäätmete vedamisel. Sellisel juhul

koostatakse saatekiri hiljem jäätmete vastuvõtja poolt hiljemalt igakuise aruande esitamisel. Seda võib

teha tagantjärgi ühe nn koondsaatekirjana, milles kajastuvad nt eelmisel kuul kodumajapidamistest

saadud jäätmed ühe kirjena. Koondsaatekirjade koostamine võib esmapilgul tunduda vähekoormav,

kuid arvestades toovate suuremasse jäätmekäitluskohta jäätmeliikide arvu ning nende tekkekohtade

(linna- ja vallapõhine) arvukust, võib erinevate kombinatsioonide tulemusel koondsaatekirjade hulk

(või koondsaatekirjasse sisestavate ridade arv) ulatuda kümnetesse. Lisaks, kui jäätmete vedaja,

üleandja või vastuvõtja ei ole täitnud saatekirja enne veo algust, tuleb saatekiri esitada jäätmete

vastuvõtjal enne jäätmete vastuvõtmist. Seega, kuigi eesmärk võib olla vähendada koormust

aruandluse digitaliseerimise kaudu, võib sagedasem aruandlus ning digi-saatekirjade jooksev

koostamine reaalselt muuta olukorra ettevõtete jaoks töömahukamaks, eriti kui automatiseerimine ei

kata kogu protsessi. Näiteks, kui digi-saatekirjade infosüsteem pole jäätmekäitluskohas oleva

kaaluprogrammiga seotud (sünkroniseeritud), siis tähendab see andmete sisestamist paralleelselt nii

kaaluprogrammi, kui ka infosüsteemi (e. dubleerimist) ning tõuseb vastuvõtukoha operaatoril

halduskoormus märkimisväärselt. Samuti tekib küsimus, kuidas tagatakse infosüsteemi tõrgeteta

toimimine. Näiteks internetiühenduse katkemine, küberrünnakud või kasutajate suure hulga tõttu

esinevad tõrked võivad põhjustada probleeme, mille tagajärjel peab operaator hiljem puuduvad

andmed kindlaks tähtajaks sisestama. See rõhutab vajadust tagada süsteemi töökindlus ning kirjeldab

võimalikke riske, mis ei sõltu ettevõtte tegevusest. Sellest tulenevalt suureneb suuremate

jäätmekäitlejate halduskoormus ja neile avaldatav surve märkimisväärselt.

Samuti on seletuskirjas toodud, et tänu digitaliseerimisele “…paraneb oluliselt jäätmeandmete

kvaliteet, sh omavalitsuste lõikes andmed selle kohta, kui palju jäätmeid koguti ja kellele need üle anti.

Tänased jäätmeandmed ei ole piisavad täpsed selleks, et hinnata olmejäätmete liigiti kogumise määra

kohalikes omavalitsustes. Keskkonnaagentuur viis vastava analüüsi läbi 2023-2024. aastal ning jõudis

järeldusele, et olemasoleva jäätmearuandluse alusel võib liigiti kogumise taseme hindamine KOVide

lõikes anda eksitava tulemuse (nt kui inimene viib oma jäätmed teise KOVi jäätmejaama ja vastuvõtja

ei registreeri tegelikku jäätmete tekkekohta, vaid KOVi, kus jäätmed vastu võeti).“ Samas jäätmete

üleandmine eraisiku poolt jäätmejaamas ning digitaalse koondsaatekirja koostamine vastuvõtja poolt

jätkuvalt ei garanteeri tegeliku jäätmetekkekoha sisestamist süsteemi, mistõttu võivad KOVide lõikes

saadavad tulemused olla endiselt eksitavad vaatamata digitaliseerimisele.

KOV vastutava isikuna sihtarvude saavutamise eest peab olema teadlik jäätmete käitlemise protsessist

ning jälgima, et jäätmete vedu ja käitlus toimuksid korrektselt. Seetõttu ligipääsu võimaldamine digi-

saatekirjades sisalduvatele andmetele, mis kajastavad KOVi territooriumilt jäätmetekitajate (ka

eraisikute) poolt ükskõik millisesse jäätmekäitluskeskusesse viidud jäätmeliike ja koguseid, on oluline.

Lisaks nendele andmetele KOVile taolise juurdepääsu tagamine välistaks vajaduse anda arveldamise

ülesanded KOVi vastutusalasse pelgalt teabe saamiseks. Jäätmevedajad võiksid jätkata nii arveldamist

kui ka klientidega suhtlemist, samal ajal kui KOV saaks keskenduda oma jäätmehoolduse

korraldamise ja jäätmete käitlemise jälgimise kohustustele. See välistaks vajadust luua KOVis

täiendavaid ametikohti ja palgata lisatöötajaid, aidates seeläbi vältida täiendava halduskoormuse ja

kulude tekkimist.

Koostööorganisatsioonide loomine

Seletuskirjas on selgelt välja toodud tungiv soov koostööorganisatsioone luua, mis peaksid võtma enda

kanda teatud rolli KOV jäätmehoolduse korraldamisel, sh klientidega suhtlemine, arveldamine KOVi

nime alt jms. Kuid selleks saab kasutada ka teisi organisatsioone või teenusepakkujaid (loe:

jäätmevedajaid), kellel on juba vajalikud ressursid ja kogemused olemas ning kelle ülesanne on tagada

teenuse kvaliteet ilma liigse halduskoormuseta. Koostööorganisatsiooni tõhus funktsioneerimine

eeldab pädevate spetsialistide olemasolu, kuid tekib küsimus: kust need spetsialistid tulevad? Kas need

on samad inimesed, näiteks klienditeenindajad ja spetsialistid, kes praegu töötavad jäätmevedaja

juures, kuid lähevad üle koostööorganisatsiooni tööle kohaliku omavalitsuse palgale? Sel juhul

suurenevad hoopis avaliku sektori kulud uute ametikohtade loomiseks ja nende rahastamiseks.

Seetõttu on ekslik väita, et koostööorganisatsiooni loomine vähendab kohalike omavalitsuste

koormust. Tegelikult lisatakse käesoleva eelnõuga kunstlikult täiendavat töökoormust, eeldades, et

koostööorganisatsioon lihtsustab protsessi. Koostöövormide loomine on võimalik juba praegu, ning

suurematel omavalitsustel, kus on vajalikud ressursid ja võimekus, on sellised lahendused kergemini

elluviidavad. Väiksemad KOVid on ilmselgelt keerulisemas olukorras, mistõttu tekib küsimus: kas on

läbi viidud põhjalik võrdlusanalüüs, mis arvestaks erinevate stsenaariumide, sealhulgas suurte ja

väikeste KOVide, koostöövormide olemasolu või puudumise, ning nende mõju tasuvusele? Näiteks,

kas analüüsis on arvestatud ka väikeste, hajaasustatud valdade ühise jäätmeveo eripärasid, mis võib

muutuda veelgi kallimaks? Ilma sellise põhjaliku analüüsita, mille puhul arvestatakse kõiki

omavalitsuste erinevusi, ei ole õiglane ega otstarbekas väita, et muudatused on kasulikud kõigile

KOVidele. Eelkõige ei saa võrrelda Tallinna ja Tartu linnade olukorda väiksemate valdadega, kuna

nende vajadused ja ressursid on kardinaalselt erinevad. Kui vastav analüüs on tehtud, sooviksime

sellega (koos mõju tasuvuse arvutuskäiguga) tutvuda. Konkreetsed tulemused aitaksid meil hinnata

variantide kasulikkust ja mõislikkust ning teha teadlik valik.

Väidetavalt vähendab KOVi halduskoormust ka see asjaolu, et kohaliku omavalitsuse jäätmekava ja

jäätmehoolduseeskirja koostamine läheb koostööorganisatsiooni pädevusse ja kohustuste hulka. Kuid

paljud KOVid saavad ka praegu sellega hakkama. Need dokumendid koostatakse mitme aasta peale

ning alternatiivseks lahenduseks võiks olla nende koostamine ühekordse teenusena professionaalse

konsultandi poolt, mis ei tundu nii koormav võrreldes pideva koostööorganisatsiooni haldamisega.

Jäätmehooldustasu kehtestamine

Siinkohal tekib mitmeid küsimusi. Kas kehtestatavast jäätmehooldustasust laekuv summa on piisavalt

suur (eriti väiksemate KOVide puhul), et võimaldada arendustegevust, kuid samas ei too see kaasa

liiga suurt koormust elanikkonnale? Kuidas suhtuvad KOVi elanikud selle tasu kehtestamisse, kui nad

näevad aruannetes, et kogutud summa kulus loodud koostööorganisatsiooni (ja tavainimeste vaates

uute mõttetute ametnike) ülalpidamiseks?

Asjaolu, et jäätmehooldustasu kehtestamine jääb võimaluseks mitte kohustuseks on positiivne aspekt.

Kriitilise tähtsusega on selgitada, kuidas kogutav jäätmehooldustasu ja selle kasutamise mõistmine

mõjutavad otseselt elanikke. Selliste selgituste puudumisel võib see kaasa tuua pahameelt ja

usaldamatust süsteemi vastu. Ootame lubatud jäätmehooldustasude arvutusmetoodikaid (mudeleid) jm

juhendeid asjast parema arusaamise saamiseks.

Sooviksime juhtida tähelepanu asjaolule, et jäätmehoolduskulude suuruse määramise korra

kehtestamine kuulub volikogu pädevusse. See aga tähendab, et otsused võivad olla tugevalt poliitiliselt

mõjutatud, mistõttu nende tagajärjed ei pruugi olla ette prognoositavad.

Halduskoormus kodanikele

Reformiga nähakse ette, et peamiseks kontaktisikuks jäätmehooldusega seoses saab omavalitsus või

omavalitsuste koostööorganisatsioon ning eeldatakse, et jäätmete üleandmine muutub edaspidi

inimestele lihtsamaks ja vähem aeganõudvaks. Väidetavalt, jääb ära vajadus sõlmida uus leping

vahetunud vedajaga ning halduskoormus selletõttu väheneb.

Kuid hanked tehakse valdavalt 4-5 aastaks, ja inimese jaoks ei ole lepingute sõlmimine niigi suur

halduskoormus. Näiteks vahetavad paljud inimesed vabatahtlikult ja üsna sageli teenusepakkujaid,

nagu teleteenuste operaatorid või interneti pakkujad. Seetõttu ei ole ühe-kahe lepingu ülevaatamine ja

uuendamine kord viie aasta jooksul piisav põhjendus, miks lepingutega peaks tegelema KOV.

Lisaks väidetakse, et klienditeeninduse kvaliteet jäätmevedajate poolt on hetkel kesine, kuid rahulolu

uuringut pole esitatud. Võttes arvesse, et inimesed pöörduvad tihti vaid probleemi tekkimisel

jäätmeveos, pole päris selge, mitmest kaebusest alates tekib klienditeeninduses nö halb kvaliteet.

Lisaks ei tähenda KOViga lepingu sõlmimine automaatselt seda, et absoluutselt kõik kliendid jäävad

KOVi poolt pakutava klienditeenindusega rahule. Kogemus näitab, et inimeste rahulolematus tekib

sageli põhjustel, mis ei sõltu otseselt jäätmevedajast: ilmastikuolud teedel, ettenägematu probleem

veokiga (avarii, tehniline rike) ning KOVi otsene suhtlemine kliendiga kuidagi ei paranda olukorda.

Lisaks kõlas veel rahulolematuse põhjusena üleminek uuele hankelepingule, millele kohandumine

võtab aega ja tekitab raskusi. Nõustume sellega, et uue hankeperioodi alguses tekib inimestel tõesti

mingil määral pahameel isegi siis, kui jäätmevedaja jääb samaks. Kuid probleem ei seisne sugugi

selles, et tuleb leping uuendada, vaid muutunud tingimustes, eelkõige hinna osas, mis ei ole üldjuhul

paindlik vähenemise suunas. Uued kohustused ja täiendavad nõuded võivad inimesi häirida ning

harjumine nendega võib olla keeruline. Seega ei ole probleemiks uute lepingute sõlmimise toiming,

vaid muudatused tingimustes, mis on vältimatud ning igal juhul vajalikud järgmise hanke läbiviimisel,

sõltumata sellest, kellega leping sõlmitud on – jäätmevedaja või KOViga. Seetõttu ei ole

mõjuanalüüsis toodud kodaniku halduskoormuse vähenemise põhjendus asjakohane.

Arveldamine

JäätS § 66 lisatakse lõige 12, mille kohaselt jäätmevedaja ainsaks kliendiks on KOVi üksus, millel on

jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamise kohustus. Sellega kaasneb märgatavalt

suurenenud töökoormus, kuid omavalitsus võib arveldamise kohustuse delegeerida teisele isikule

eelnõukohase § 66 lõigete 13 ja 14 järgi. Arvete esitamise delegeerimise juures jääb segaseks ja

arusaamatuks, kuidas jäätmevedaja või koostööorganisatsioon esitab praktikas arveid KOVi nime alt ja

KOVi kontonumbriga. Palume täiendavat selgitamist.

Eeldatakse, et juhul kui KOVi üksus peab ise arvestust jäätmevaldajate üle, saab ta oma

haldusterritooriumil efektiivsemalt jäätmehooldust korraldada, sest tal on jäätmevaldajatest, nende

kasutatavatest jäätmemahutitest, jäätmete väljaveo sagedusest ning jäätmevoogudest detailne ülevaade.

Kuid oleme arvamusel, et ülevaate saamiseks ei pea ilmtingimata ise arveldamisega tegelema. Hetkel

on jäätmevaldajad, nende kasutatavad mahutid ja teenindusvälp jäätmevaldajate registrist

kättesaadavad ilma arvete esitamise kohustuseta. Kui Keskkonnaagentuur pädeva asutusena töötleb

jäätmete käitlemisega seonduvaid andmeid ning digitaliseeritud ärianalüütika töövahendite

kasutuselevõtt muudab nende töötlemise asutus jaoks automaatseks ja mugavamaks, võiks

Keskkonnaagentuur ise regulaarselt edastada vajalikud ülevaated KOVidele. See on veel üks

mugavam viis andmete kättesaamiseks vältimaks vajadust arveldamist ise korraldada.

Mõjuanalüüsis on mainitud, et „…Omavalitsuse enda otsustada jääb jäätmehoolduskulude

rakendamine ja kliendisuhtluse haldamine, millest võib tekkida täiendav mõju, seda eelkõige juhul kui

ei tehta teiste omavalitsustega süsteemset koostööd.“ Sellega jällegi eeldatakse lisa rahalise ja

halduskoormuse ning surve teket, mille päästerõngaks reklaamitakse koostööorganisatsioone

teenuseid.

Seega puudub otsene ja selge seos KOVi arveldamise ja klientidega suhtlemise üleandmise ning

jäätmeveoteenuse kvaliteedi vahel. Selle asemel võiks keskenduda jäätmevedajate ja -käitlejate ning

KOV koostöö parandamisele, teenindusmarsruutide optimeerimisele ja klientide teavitamisele

jäätmekäitlussüsteemi parendamiseks.

Segapakendite kogumine

Eelnõu näeb ette, et pakendijäätmete kogumisel läbi KOV korraldatud jäätmeveo suureneb vastutus

kohaliku omavalitsuse üksusele. Kohaliku omavalitsuse üksus peab edaspidi vastutama oma

territooriumil olmes tekkivate pakendijäätmete liigiti kogumise eest ning vajadusel tagama ka vastavad

pakendikonteinerid, mida saab KOV endale soetada või rentida taaskasutusorganisatsioonidelt. Näeme

siin võimalust, et taaskasutusorganisatsioonid võivad hakata küsima ebamõistlikult kõrget hinda

konteinerite rentimise eest, sarnaselt sellele, kuidas jäätmevedajad küsivad lisateenuste eest kõrgeid

makse. See võib omakorda kaasa tuua täiendavad kulud.

Lisaks eelnõuga eeldatakse, et tiheasustusalal kogutakse klaaspakendijäätmed koos plast- ja

metallpakendijäätmetega. Seletuskirjas on toodud, et väljaspool tiheasustusala, kus jäätmetekitajad

elavad hajutatult ning neid on vähe, võiks ebamõistlike kulude vältimiseks klaaspakendeid koguda

koos plast- ja metallpakendijäätmetega ning mõnel juhul ka edaspidi avalike kogumissüsteemide

kaudu.

Kinnitame, et huvi klaaspakendite eraldi kogumiseks on elanikkonna poolt olnud suur ning

hajaasustuses peab olema tagatud võimalus klaaspakendeid muudest jäätmetest eraldi koguda (e.

konteinerite olemasolu külakeskustes, poodide juures jm avalikes kohtades). Kuid tiheasustusalal

klaaspakendite kogumine koos segapakendijäätmetega pole põhjendatud järgmistel põhjustel.

Segajäätmete sorteerimine taaskasutuseks on keerukam ja kulukam kui algselt eraldi kogutud klaasi

töötlemine. Klaasi eraldikogumisega tagatakse puhtama materjalivoog, mille edasine ümbertöötlemine

on lihtsam, energia jm ressursse säästvam. Segapakendite sortimistehnoloogia keskendub eelkõige

erinevate plastiliikide magnetiseeruvate metallide eraldamisele. Vaatamata sellele, et klaasi on

tehnoloogiliselt võimalik segajäätmetest eraldada, mõjutab teiste materjalidega kooskogumine oluliselt

nii saadava klaasmaterjali kogust kui ka kvaliteeti.

Pressautodega kogumine ja transportimine põhjustavad klaasi purunemist. See raskendab oluliselt

järelsortimist ning suurendab ka teiste materjalide saastumist ja rikkumist. Klaasi määrdumisel ei

pruugi infrapunasensorid seda materjali klaasina tuvastada, mistõttu läheb potentsiaalselt suur kogus

lihtsamini ringlussevõetavat klaasi kaduma. Kui klaasi kvaliteet ja kogus langeb saastumise või

purunemise tõttu, väheneb selle ringlussevõtu määr, mis omakorda mõjutab jäätmekäitluse üldist

tõhusust ja keskkonnasäästlikkust.

Lisaks juhul, kui mõni materjalivoo (klaas koos plasti- ja metallpakenditega) osa koondub ainult ühe

või paari suure turuosalise kätte, võib konkurents tegelikult väheneda. Kui jäätmed sorteeritakse ja

erinevad materjalivood (nt klaas, plast, metall) kogutakse eraldi, saavad ettevõtted spetsialiseeruda

teatud materjalide töötlemisele või taaskasutusele. See suurendab turul tegutsevate ettevõtete arvu ja

konkurentsi. Eraldi kogutud ja seega puhas klaasivoog võiks jõuda otse klaasimaterjali

ümbertöötlevasse tehasesse, vältides lisakulusid, mis kaasneksid materjali transportimisega esialgu

sorteerimisjaama ning sealt edasi tehasesse.

Eeltoodust lähenevalt oleme seisukohal, et paragrahvi 15 lõige 4 punkt 2, mis lubab

klaaspakendijäätmete kogumist koos plast- ja metallpakendijäätmetega, võib tekitada segadust ning

viia eksliku arusaamani, et olemasolevad sortimistehnoloogiad suudavad sellise segu edukalt lahutada

ilma materjalide kvaliteedikaota, seades ohtu taaskasutuseesmärkide saavutamise. Teeme ettepaneku

täpsustada kõnealust sõnastust nii, et klaasi liigiti kogumine tiheasustusalal oleks selgelt eelistatud

võrreldes klaasi kogumisega koos teiste pakendimaterjalidega.

Ladestus- ja põletustasu

Ladestustasu kolmekordistamine ja põletustasu kehtestamine muudavad jäätmete ladestamise ja

põletamise keskkonnahoidlikkuse seisukohalt vähem eelistatud, kuna need tegevused muutuvad

majanduslikult ebaotstarbekaks võrreldes jäätmete ringlussevõtuga. Seetõttu toetame seda muudatust.

Kommentaariks sooviks lisada aga järgmist. Seletuskirjas on loodud eeldus, et jäätmete ladestamise

tasumäära tõus peaks teatava viitega jõudma prügilate väravahinda. Suurenevad hinnanguliselt samas

suurusjärgus (kuid jäädes ladestamisest mõnevõrra soodsamaks), ka põletamiseks pakutavate jäätmete

vastuvõtutasud, mis muudaks tavajäätmete ladestamise ja põletamise kallimaks kui nende

ringlussevõtt. See aga omakorda motiveeriks jäätmekäitlejaid suunama jäätmed võimaluse korral

ringlussevõttu. Ringlussevõtu hinda võib arvestada 100 eur/t + KM. Väidetakse, et tõstes tavajäätmete

ladestamise saastetasu 90 euroni tonni kohta, tõusevad tavajäätmete prügilasse ladestamise

väravahinnad tõenäoliselt vahemikku 140-187 eur/t + KM.

Samas, arvestades, et jäätmekäitluskohtades küünib praegune väravahind juba samale tasemele, jääb

ebaselgeks, miks polnud siiani täheldatud soodsama ringlussevõtu hüppelist kasvu. Kui tõsta

saastetasumäära jäätmete kõrvaldamise eest kolm korda, on väheusutav, et vastuvõtutasud jäävad

mainitud tasemele – pigem suurenevad need veelgi ja oodatust kiiremini. See muudaks vähem

eelistatud toimingud, nagu ladestamine ja põletamine, veelgi kulukamaks ning suurendaks märgatavalt

hinnaerinevust ringlussevõtuga, soodustades seega ringlussevõtu eelistamist.

Kuid võttes arvesse asjaolu, et ladestamise ja põletamise hinnad kallinevad, samal ajal kui

ringlussevõtu arvestatud hinna langust alla 100 eur/t + KM ka oodata ei ole, tekib küsimus: kuidas

saavutatakse reklaamitud hinnatase 3–5 eurot leibkonna kohta kuus? See väidetav kokkuhoid jääb

seletuskirja kontekstis põhjendamata ja tekitab segadust hinnastamismehhanismide realistlikkuse osas.

Riigihangete läbiviimine

Eelnõuga täpsustatakse, et KOV peab korraldatud jäätmeveo riigihanke lepingu sõlmimiseks

riigihanke märkima jäätmekäitluskohad ja pakendijäätmete vaheladustuskohad. Seega peab

omavalitsus edaspidi hankima käitlusteenuse ja sõlmima eraldi hankelepingud segaolmejäätmete ja

biojäätmete käitlemiseks, ülejäänud olmejäätmete käitlemiseks võib sõlmida ühe lepingu. See on

tegelikult juba olemasoleva seadusandluse raames teostatav. Et vältida ülereguleerimist ning süsteemi

jäikust, võiks tingimus olla soovituslik, mitte kohustuslik. Kas on läbi mõeldud olukord, kui

käitluskohaga midagi juhtub hankeperioodi jooksul? Kas on pakkuda lahendusi?

Lisatakse nõue, et tuleb riigihanke alusdokumentides märkida, millised on need jäätmeveoga seotud

lisateenused, mille eest võetakse lisatasu (jäätmevaldaja peab iga lisateenuse eest maksma) ja millised

on teenused, mis sisaluvad korraldatud jäätmeveo kulus ning lisatasu nende eest ei võeta. See on

kooskõlas ka praegu kehtivate seadustega ning tingimus võiks jääda soovituslikuks.

Hindade mitmekordse vahe rakendamine segaolme ja liigiti kogutud jäätmete vahel on põhjendatud.

Tingimus, et liigiti kogutud jäätmete üleandmisel peab rakendatav teenustasu sisaldama ka

jäätmeveoga seotud vältimatuid lisateenuseid (nt teavitus, vooderduskotid jms) on põhjendatud, kuid

ka praegu rakendatav, kuna tegemist on lepinguliste tingimustega.

Jäätmeseaduse paragrahvi 67 lõike 3 punktis 10 sätestatakse, et riigihanke alusdokumendis tuleb

määrata, kuidas jäätmevedaja kontrollib üleantavate jäätmete kvaliteeti. Jäätmete korrektne liigiti

kogumine on vajalik selleks, et tagada üleantavate jäätmete hea kvaliteet ja suur ringlussevõtumäär.

Üleantavate jäätmete kontroll on vajalik ka selleks, et vältida olukorda, kus kolm korda madalama

hinnaga antakse üle tegelikult liigiti kogumata jäetud jäätmeid. Kui üleantavate jäätmete võõrise

sisaldus on liiga suur, võib KOV rakendada kõrgemat hinda või lubada jäätmevedajal jätta sellised

jäätmed ära vedamata. Palume siinkohal täiendavat selgitust, mis kogusest algab võõrise liiga suur

sisaldus. Üldjuhul jäetakse biolagunevate jäätmete konteiner tühjendamata, kui toidujäägid on

tavalistes õhukestes kilekottides. Massi ja mahu poolest on selle võõrise osakaal peaaegu olematu,

kuid tegemist on lubamatute jäätmetega ning biojäätmete konteineri sisu sel juhul veetakse koos

segaolmejäätmetega. Ühelt poolt biojäätmete kompostimisel koos kilekottidega lagunevad viimased

mikroplastiks, mis on lubamatu. Teiselt poolt on aga mõne õhukesema kilekoti tõttu kogu

biokonteineri sisu segaolmejäätmeid veetava prügiautosse raputamine ebaotstarbekas ja lausa

jahmatav, viies liigiti kogumise pingutused sisuliselt nulli ning õõnestades süsteemi tõhusust ja

usaldusväärsust. See vähendab liigiti kogumise tulemuslikkust, suurendab jäätmekäitluse kulusid ning

raiskab väärtuslikke ressursse. Palume täpsustada, milline on KOVi või jäätmevedaja kaalutlusõigus

selliste olukordade lahendamisel ja kas on plaanis kehtestada selged juhised ning kriteeriumid võõrise

sisu hindamiseks, tagamaks mõistliku lahenduse ja kompromissi leidmist, mis sobiks kõigile

osapooltele.

Paragrahvi 69 lõike 41 muudatuse kohaselt ei ole enam korraldatud jäätmeveost vaikimisi vabastatud

kõik isikud, kellel on keskkonnakaitseluba (sh loomakasvatajad jm). Vaikimisi vabastust kitsendatakse

eelnõukohase sättega vaid nendel konkreetsetel käitluskohtadel puhul, kus keskkonnakaitseloa alusel

käideldakse segaolmejäätmeid ning eeldatakse, et need isikud täidavad sellele vaatamata jäätmete

liigiti kogumise kohustust. Toetame esitatud ettepanekut.

Toetusmeetmed

Eelnõuga nähakse ette toetus omavalitsustele, kes täidavad olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu,

mille saavutamise taset arvutab Keskkonnaagentuur ning tingimusel, kui selleks on raha riigieelarves

olemas. Toetuse saamise üheks eeltingimuseks seatakse sihtarvu täitmine, kusjuures ei ole kavas ELi

ühtekuuluvusfondi toetusperioodi 2021–2027 jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetusmeetmes

olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamist eeltingimuseks seada.

Oleme seisukohal, et Keskkonnaagentuuri poolt arvutatavate sihtmäärade arvutusmetoodika peab

olema KOVile selgelt arusaadav ja kontrollitav. Vastasel juhul võib KOVi sihtmäära täitmine sõltuda

sellest, kui täpselt ja õigesti jäätmevedajad koostavad veodokumendid, vastuvõtjad märgivad

tekkekoha ning KAUR teeb järeldusi aruande alusel, mis on süsteemi poolt automaatselt genereeritud.

KOVile peab olema tagatud võimalus ise arvutada liigiti kogumise taset, kasutades andmeid teistest

sõltumatutest allikatest, et luua võrdlusmoment, mis tagaks süsteemi läbipaistvuse ja usaldusväärsuse

tõendamise.

Arvestades, et toetus sõltub riigieelarveliste vahendite olemasolust ning kohalikele omavalitsustele

antud üleminekuperiood kehtib kuni 31.12.2030, millest alates on Keskkonnaametil lubatud rakendada

sunniraha, puudub kindlustunne riigipoolse pikaajalise toe osas. Selline ebakindlus võib takistada

omavalitsustel vajalike investeeringute tegemist ja sihtarvude saavutamiseks vajalike süsteemide

rajamist. Lisaks sellele, KOV võib saada trahvi sihtarvude mittesaavutamise eest, kuna andmete

arvutamise täpsus sõltub teiste isikute poolt sisestatud ja analüüsitud andmete korrektsusest.

Seega oleme arvamusel, et selline lähenemine, kus teiste isikute (ettevõtted, asutused) või

programmeerimise vead viiksid trahvideni, mille eest vastutab omavalitsus, on ebaõiglane. KOV ei

peaks seega kandma rahalist vastutust süsteemi võimalike vigade ega väliste tegurite eest.

Kokkuvõte

Jäätmereformi eesmärk on suurendada jäätmete ringlussevõttu ja vähendada ladestamist ja põletamist,

kuid reformiga kaasneb mitmeid probleeme ja küsimusi. Esiteks, sagedasem aruandlus ning digi-

saatekirjade kasutamine võivad suurendada ettevõtete halduskoormust, eriti kui infosüsteemid pole

täielikult integreeritud. Arvestades piirkondlikke eripärasid ning kohalike omavalitsuste võimekusi,

jääb paljude asjade rakendamine praktikas ebaselgeks.

Läbivalt rõhutatakse koostööorganisatsiooni loomise vajadust, mis tekitab mulje, et seaduseelnõu on

eelkõige suunatud nende organisatsioonide huvide ja heaolu edendamisele. Selle asemel peaks fookus

olema selgelt jäätmekäitlussüsteemi tõhustamisel, mis tagab reaalse ja mõõdetava kasu keskkonnale

ning elanikele. Kui prioriteediks seatakse pigem koostööorganisatsiooni toimimise mehhanismid, võib

avalikkuses tekkida õigustatud küsimus, kas reformi eesmärgiks on tõesti süsteemi parendamine või

hoopis kindlate struktuuride ja huvirühmade positsiooni kindlustamine.

Sellised prioriteedid vajavad täiendavat läbipaistvust ja põhjendamist, et hajutada kahtlused seaduse

eesmärkide osas ning tagada, et reform keskendub eelkõige jätkusuutliku jäätmehoolduse ja sihtarvude

saavutamisele, mitte koostööorganisatsioonide loomisele, mis iseenesest ei pruugi ringlussevõtu

tõhustamist tagada.

Praeguses süsteemis suudab KOV oma ülesannete täitmisega hakkama saada, kuid jäätmereformi

jõustumisel võib see viia uute koostööorganisatsioonide loomise ja ametnike värbamiseni. Nende

palkade katmiseks tuleks rakendada jäätmehooldustasu, mis suurendaks elanike rahalist koormust

veelgi. Arvestades majanduskriisi, maksutõusude ja kärbete konteksti, pole asjakohane loota, et see

stsenaarium ei realiseeru. Jäätmereformi rakendamisel tuleb kaaluda, kuidas vältida täiendava

bürokraatia loomist ja tagada, et KOV saaks oma kohustusi täita olemasolevate ressursside piires. See

viitab sellele, et koostööorganisatsiooni loomine võib olla põhjendamatult keerukas lahendus

probleemi lahendamiseks, mida saaks lahendada juba olemasolevate struktuuride ja kogemuste abil,

jättes paljud ülesanded jäätmevedaja vastutusalasse.

Lõpetuseks, tuleb küsida, kas reformi peamine fookus on tõepoolest ringmajanduse edendamisel või

hoopis olemasoleva jäätmevoo maksimeerimisel, sõltumata selle mõju jäätmetekke vähendamisele.

Kui eesmärk on tõeline kestlikkus, peaks keskenduma pigem jäätmetekke vältimisele, tarbimise

vähendamisele ja ressursitõhususe suurendamisele, mitte ainult jäätmete töötlemisele uueks ressursiks,

mis on vaieldamatult ka suure tähtsusega.

Samuti seab kahtluse alla, kas jäätmetekke vältimise põhimõtet järgitakse, kuna reform keskendub

jäätmete paremale käitlemisele, kuid mitte nende tekkimise vähendamisele. Tõstetud saastetasud ja

võimaliku väravahinna suurenemine võivad teha ladestamise ja põletamise kallimaks, kuid see ei

pruugi automaatselt kaasa tuua ringlussevõtu märkimisväärset kasvu. KOV-dele lisanduv

halduskoormus võib nõuda uute ametikohtade loomist ja jäätmehooldustasu tõstmist, mis võib

põhjustada täiendavat koormust elanikele.

Kohati on märgata, et soov dubleerimist vältida on viinud eelnõus selliste tingimuste seadmiseni, mis

praktilisel rakendamisel tekitavad hoopis uut dubleerimist.

Kohalike omavalitsustele jaoks mõeldud toetuste ja trahvide süsteem, mis sõltub riigieelarvelistest

vahenditest ja sihtmäärade täitmisest, on potentsiaalselt koormav ja ebakindel. Kui riigi pikaajaline

tugi on ebaselge ning süsteemi vigade või programmi puuduste tõttu KOVidele määratud trahvid

võivad tuua täiendava finantsriski kaasa.

Reformi meetodid ja mõju vajavad riigipoolset põhjalikku läbimõtlemist ja analüüsi, et saavutada

tõeliselt jätkusuutlik jäätmekäitlussüsteem, mis ei suurendaks tarbimist ega jäätmeteket, vaid

soodustaks materjalide taaskasutamist ja ressursside tõhusamat kasutamist ning vähendaks sellega

seonduvat bürokraatiat.

Eelnevalt toodust lähtudes, jääme seisukoha juurde, et süsteem vajab täiendavat täiustamist, et tagada

selle mõistlik praktiline toimimine kõikide osapoolte jaoks ning luua õiglane, tõhus ja selgem

raamistik, mis soodustab kestlikkust ja ei koorma liialt kohalikke omavalitsusi ega elanikkonda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Dmitri Dmitrijev

vallavanem

Olga Valijeva

5272990, [email protected]

LÜGANUSE VALLAVALITSUS

Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223

Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704

43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank

Konkurentsiamet Teie: 25.11.2024 nr 5-5/2024-057

[email protected]

Meie: 20.01.2025 nr 14-9/1940-1

Vastuskiri

Konkurentsiamet viis 2024. aastal läbi jäätmeveo konkurentsiolukorra analüüsi, mille tulemused ja

soovitused on avaldatud ameti kodulehel. Arvestades analüüsi raames selgunud asjaolusid, teeb

Konkurentsiamet KonkS § 61 lõike 1 alusel kohaliku omavalitsuse üksustele ja poliitikakujundajatele

soovitused turuolukorra parandamiseks. KonkS § 61 lg 2 kohaselt isik, kellele on Konkurentsiamet teinud

soovituse, peab Konkurentsiameti nõudel teavitama Konkurentsiametit soovituse täitmiseks

rakendatavatest meetmetest või põhjustest, miks meetmeid ei rakendata.

Edastasite 25.11.2024 kirjaga nr 5-5/2024-057 ettepanekud jäätmeveohangete läbipaistvamaks muutmiseks

ning valdkonnas järelevalve tõhustamiseks ning palusite teavitada Teid soovituste täitmiseks

rakendatavatest meetmetest või põhjustest, miks neid ei rakendata.

Käesolevaga edastame Teile meiepoolsed kommentaarid Konkurentsiameti antud soovituste täitmise kohta.

Lüganuse vallas 2023.a läbi viidud riigihanke tulemusena sõlmiti eduka pakkujaga kontsessioonileping

kehtivusega 01.02.2024-31.12.2028. Veetavad jäätmeliigid on segaolmejäätmed, paber ja kartong,

biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, biolagunevad haljastusjäätmed, suurjäätmed ja segapakendid.

Lepinguga on hõlmatud ka Erra jäätmejaama haldamine.

KOVid ja hankelepingud

1. Riigihanke tingimuste standardlahendused.

Keskkonnaameti poolt on välja töötanud korraldatud jäätmeveo riigihanke alusdokumentide koostamise

juhend kohalikule omavalitsusele. Selle ajakohastamisel oleme valmis koostööle teiste turuosalistega.

Aitame oma võimaluste piires kaasa juhendi täiustamisele, jagades oma kogemusi ja teadmisi tagamaks

jäätmeveo süsteemi tõhusus, läbipaistvus ja vastavus huvipoolte ootustele.

2. Teenustasude muutmise tingimused.

Soovitusega on arvestatud järgmiselt. Kehtivas kontsessioonilepingus on Kontsessioonääri poolt esitatud

pakkumuse alusel arvestatud teenustasud kinnitatakse lepinguga ning kehtivad kogu perioodi vältel.

3. Põhjendamatud hinnamuutmise taotlused.

Kehtivas kontsessioonilepingus seatud tingimus, et pakutud teenustasud kehtivad kogu teenuse osutamise

perioodi vältel, on kõikidele osapooltele üheselt arusaadav ja tagab, et ettevõtja arvestab oma tegelike

kulude ning äririskidega juba pakkumuse esitamise hetkel. Seega on soovitus jätta põhjendamatud

hinnamuutmise taotlused rahuldamata arvesse võetud.

Ülalpool mainitud hanke läbi viimisel olid samuti seatud hindamiskriteeriumid viiele jäätmeliigile ning

määratud ka liigiti kogutud jäätmete teenustasude hinnastamise reeglid, millega on piisavalt arvestatud

jäätmete liigiti kogumise vajadust.

4. Järelevalve tõhustamine.

Üldiselt oleme pakutud soovitusega nõus, kuid peab tõdema, et väiksematel omavalitsustel on sageli

piiratud ressursid ja võimekus, mistõttu võib eraldiseisvate järelevalveüksuste loomine või ulatusliku

kaebuste süsteemi väljatöötamine olla raskendatud.

5. KOVide koostööorganisatsioonid ja mittetulundusühingud.

Teavitame, et hetkel ei ole Lüganuse vallas loodud KOVide ühendusi ega muid koostööorganisatsioone,

kes täidaksid JäätS § 67 lõike 2 alusel riigihangete korraldamisega seotud ülesandeid Lüganuse

Vallavalitsuse asemel.

Jäätmereform

6. Jäätmeveo ja jäätmekäitluse hangete lahutamine.

Kontsessioonileping kehtib kuni 31.12.2028 ning Lüganuse Vallavalitsus ei plaani seda ennetähtaegselt

lõpetada. Eraldi jäätmeveo ja jäätmekäitluse hangete läbiviimine on tegelikult juba olemasoleva

seadusandluse raames teostatav. Et vältida ülereguleerimist ning süsteemi jäikust, võiks selline tingimus

olla pigem soovituslik kui kohustuslik.

7. Jäätmetasu kogumine.

Jäätmetasude arvestuse pidamise ja jäätmevaldajatega arveldamise kohustusega kaasneb märkimisväärne

töökoormus. Piiratud raha- ja inimressursside tingimustes osutub see kohustus väiksemate omavalitsuste

jaoks eriti koormavaks. Samal ajal ei ole väärtuslike kvantitatiivsete andmete saamiseks vajalik, et KOV

ise arveldust korraldaks. Paljud andmed on juba praegu kättesaadavad ja jälgitavad jäätmevaldajate registri

kaudu ka ilma arvete esitamise kohustuseta. Lisaks saab hankelepingutega reguleerida andmete koosseisu

ja kättesaadavust, seades lepingus tingimused, mis kohustavad jäätmevedajat vajalikke andmeid KOVile

esitama.

Teadaolevalt on kavandamisel jäätmeveo ja -käitluse andmete digitaliseerimine, mis peaks oluliselt

parandama jäätmeandmete kvaliteeti. Tänu sellele “…paraneb oluliselt jäätmeandmete kvaliteet, sh

omavalitsuste lõikes andmed selle kohta, kui palju jäätmeid koguti ja kellele need üle anti...“ (KLIM/24-

1102 „Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus“ eelnõu seletuskiri).

Digitaliseerimine võimaldaks jäätmekäitluse andmeid efektiivsemalt hallata, kasutades ärianalüütika

tööriistu.

Keskkonnaagentuur, kui pädev asutus, hakkab töötlema jäätmete käitlemisega seonduvaid andmeid ning

digitaliseeritud ärianalüütika töövahendite kasutuselevõtt muudab nende töötlemise asutuse jaoks

automaatseks ja mugavamaks, mistõttu võiks edaspidi Keskkonnaagentuur neutraalse poole rollis ise

regulaarselt edastada omavalitsustele vajalikud ülevaated. Selline lahendus vähendaks oluliselt väiksemate

KOVide töökoormust ja võimaldaks vajalikud andmed kätte saada mugavalt ja automaatselt, ilma et KOV

peaks ise koormavat arveldamist korraldama.

8. Klienditeenindus.

Jäätmevaldkonna klienditeeninduse korraldamise üleandmine KOVile tähendaks halduskoormuse

märkimisväärset kasvu. Koostööorganisatsiooni või eraldiseisva jäätmeosakonna loomine selliste

kohustuste täitmiseks tooks väiksemale omavalitsusele üle jõu käiva rahalise koormuse.

Eeldus, et klienditeeninduse koordineerimine KOVide kaudu tagab läbipaistvuse ja kvaliteetse

jäätmekorralduse, ei pruugi alati praktikas kinnitust leida. Kogemus näitab, et inimeste rahulolematus

jäätmekäitlusteenusega tekib sageli põhjustel, mis ei sõltu otseselt jäätmevedajast (nt. ilmastikuolud teedel,

avarii, tehniline rike jms) või muudest välisteguritest. KOVi kui vahendaja kaasamine klienditeenindusse ei

lahenda neid probleeme, vaid võib pigem langetada operatiivsust klientide pöördumistele reageerimisel

ning põhjustada tõrkeid infovahetuses. Teenuse kvaliteedi kohta teabe kogumine ja rahulolu parandamine

on võimalik ka muude meetmetega, näiteks regulaarsete kliendirahulolu küsitluste kaudu. Need

võimaldavad saada otsest tagasisidet ja tuvastada kitsaskohad ilma klienditeeninduse protsessi üleliigselt

keeruliseks muutmata.

9. Sisetehingu keeld.

Sisetehingut jäätmekäitluse teenuste tellimisele ei kasuta ega plaani kasutama hakata vähemalt

kontsessioonilepingu kehtivuse lõpuni.

Lõpetuseks, sooviksime märkida järgmist. Oma kirjas olete maininud, et on oluline võtta jäätmeveoturul

konkurentsi soodustavad meetmed koheselt vaatamata sellele, et jäätmereform on Eestis veel käimas.

Oleme nõus seisukohaga, et jäätmekäitlusturu tõhusaks toimimiseks on konkurentsi säilimine väga oluline.

Kuid ei ole kõigi soovituste ja ettepanekute kohene rakendamine väiksemate omavalitsuste piiratud

ressursside ja võimekuse tõttu alati võimalik. Lüganuse Vallavalitsus seisab silmitsi nii finantsiliste kui ka

inimressursside puudujääkidega, mis takistavad ulatuslike ja kiirete muudatuste elluviimist.

Esitatud ettepanekud, näiteks uute struktuuride loomine järelevalve tõhustamiseks või klienditeenindus ja

nendega arveldamine, nõuavad pikemat ettevalmistusaega, täiendavaid inimressursse ja sellega kaasnevaid

rahalisi kulutusi, mida majanduskriisi, maksutõusude, kärbete ja tööpuuduse kontekstis ei ole võimalik

realiseerida. Kõigi tehtud soovitustega kohene arvestamine võiks valla jaoks tähendada kehtiva

kontsessioonilepingu tühistamist, mis siiski ei ole praegustes tingimustes otstarbekas, kuna see tooks kaasa

märkimisväärseid riske ja põhjustaks kõigile osapooltele olulisi ebamugavusi.

Kõik ülalpool mainitu vajab põhjalikumat analüüsi ja kohandamist kohalike olude jaoks, et tagada

soovituste praktiline rakendatavus. Seetõttu tuleb ettepanekute rakendamisel kaaluda, kuidas vältida

täiendava bürokraatia loomist ja tagada, et KOV saaks oma kohustusi täita olemasolevate ressursside

piires. Samuti tuleb arvestada, et käimasoleva jäätmereformi raames võivad juba lähitulevikus kehtestatud

seadusandlikud muudatused tuua kaasa uut lähenemisviisi. Seetõttu peame mõistlikuks ootama täiendavaid

juhiseid riiklikult tasandilt, et vältida paralleelsete või üksteist välistavate süsteemide loomist.

Lisame tutvumiseks ka Kliimaministeeriumile 29.11.2024 edastatud Lüganuse Vallavalitsuse arvamuse

jäätmereformi kohta, milles on põhjalikumalt välja toodud vallapoolsed seisukohad seoses reformi

rakendamisega.

Loodame, et meie selgitused aitavad paremini mõista Lüganuse Vallavalitsuse seisukohti ja võimalusi

seoses esitatud ettepanekutega. Oleme alati koostööle ning konstruktiivse dialoogi pidamisele valmis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Dmitri Dmitrijev

vallavanem

Lisa: Lüganuse Vallavalitsuse arvamus KLIM/24-1102 "Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste

seaduste muutmise seadus" eelnõu kohta.

Olga Valijeva

5272990, [email protected]

LÜGANUSE VALLAVALITSUS

Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223

Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704

43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank

Kliimaministeerium Teie: 05.11.2024 nr 1-4/24/5287

[email protected]

Meie: 29.11.2024 nr 14-9/1971

Arvamus KLIM/24-1102 "Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste muutmise

seadus" eelnõu kohta

Kliimaministeerium esitas kooskõlastamiseks jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu. Lüganuse Vallavalitsus on tutvunud esitatud materjalidega ning edastab

oma arvamuse ning ettepanekud eelnõu kohta.

Sissejuhatus

Üldtuntud fakt on see, et Eesti peab 2025. aastaks ringlusse võtma vähemalt 55% tekkinud

olmejäätmetest. Samuti on teada, et viimase kümnendi jooksul on ringlussevõtu määr püsinud umbes

30% juures. Ja see on ka põhjusel, et jäätmete ladestamine ja põletamine on olnud üldjuhul

soodsamad, kui nendes sisalduvate materjalide ringlussevõtt.

Kahtlemata peame üheskoos liikuma sihtarvude saavutamise suunas ning täitma vastutustundlikult

oma rolli. Samas peavad meetodid, millega sihtarve saavutada soovitakse, olema hoolikalt läbi

mõeldud tagamaks, et just see teekond viib soovitud tulemuseni.

Eesti kui ÜRO liikmesriik peab lähtuma kestliku arengu eesmärkidest, kusjuures SDG eesmärk 12

keskendub jäätmetekke vältimisele jäätmete vähendamise, ringlussevõtu ja taaskasutuse kaudu. Siiski

on jäätmeteke kasvutrendis. Väidetavalt lisandub jäätmereformi tulemusena Eesti majandusse igal

aastal uut ressurssi koguses, mis varieerub Kliimaministeeriumi kodulehel ja ettekannetes esitatud

andmete põhjal 100 000-160 000 tonni vahel. Kuigi suuremad numbrid võivad esmapilgul jätta

positiivse mulje, saavutatakse see tegelikult kõrgema tarbimise ja sellest tuleneva suurema jäätmetekke

arvelt. Selline lähenemine võib asetada jäätmetekke vältimise printsiibi tagaplaanile, mis on vastuolus

kestliku arengu eesmärkidega.

Plaanitava jäätmereformi eesmärk on suurendada tekkivate jäätmete kasutust toorainena, mistõttu peab

jäätmete liigiti kogumine olema inimestele lihtne, arusaadav, mugav ja rahaliselt soodne. Siinkohal

tahaks täpsustada, et mõistet „rahaliselt soodne“ tuleks kasutada koos täiendusega „võrreldes segamini

kogutud jäätmete maksumusega“. Jäätmereformi eesmärgina propageeritav rahaliselt soodne

jäätmearve leibkonnale absoluutarvus 3-5 eur/kuu võib tekitada väärarusaamu, nagu liigiti kogutud

jäätmete käitlemine oleks täiesti tasuta või et selle eest tuleks inimestele isegi peale maksta.

Tegelikkuses sõltub jäätmematerjalide taaskasutamine tugevalt turuolukorrast. Kui ümbertöötlemise

võimekus on ebapiisav või kehtestatakse impordipiirangud, võib materjalide nõudlus väheneda.

Sellisel juhul võib jäätmetes sisalduvate materjalide taaskasutusse võtmine muutuda majanduslikult

ebaotstarbekaks.

Olete viidanud 2016.a riigikontrolli aruandele, milles kirjutas riigikontrolör Alar Karis, et „…Pigem

peavad omavalitsused senisest enam vaeva nägema korraldatud jäätmeveo täies mahus tööle

saamiseks, tagades muu hulgas, et jäätmevedaja paneks inimeste jaoks mugavasse kaugusesse välja

vähemalt biojäätmete ja paberi-papi, ka pakendijäätmete konteinerid ning jäätmejaamad võtaksid

sobilikel aegadel vastu kõiki majapidamises harvem tekkivad jäätmed.“ Selles lõigus on selgelt

osutatud vajadusele liigiti kogutud jäätmete kaasamiseks korraldatud jäätmeveo süsteemi, mis on

tegelikult juba praeguse seadusandlusega teostatav. Hetkel ei ole Eestis ühtegi omavalitsust, kus

korraldatud jäätmeveoga oleksid hõlmatud ainult segaolmejäätmed. Kõigis omavalitsustes, kus on

korraldatud jäätmevedu kohalikul tasandil korrektselt rakendatud, on tavaliselt juba välja töötatud

süsteem, mis hõlmab erinevate jäätmeliikide, näiteks biojäätmete, paberijäätmete jms liigiti kogumist.

2016.a riigikontrolli tähelepanekud juhivad tähelepanu pigem sellele, et probleem ei seisne

õigusraamistiku puudulikkuses, vaid olemasolevate võimaluste täpsustamise vajaduses ning nende

täielikumas rakendamises. Samuti rõhutatakse, et omavalitsuse korraldatud jäätmehooldust ei peaks

tühistama ega muutma, kuna see süsteem on tõhus ning loob eelduse edasiseks arenguks.

Jäätmemajandus hõlmab mitmeid osapooli: elanikke, ettevõtteid, kohalikke omavalitsusi, ametkondi ja

ka riiki. Kõigil neil on ühine huvi tagada, et see toimiks tõrgeteta ja tõhusalt. Seatud sihtarvude

saavutamine ei ole ainult ühe osapoole ülesanne – see nõuab koostööd ja vastutuse jagamist kõigi

vahel. Kõik peavad panustama, arvestades teiste huvisid ning leides kompromisse. Ainult ühiselt saab

luua süsteemi, mis mitte üksnes täidab seatud sihtarve, vaid tagab ka majandusliku ja keskkonnaalase

jätkusuutlikkuse.

Seetõttu esitame üksikasjalikuma arvamuse kavandatava jäätmereformi kohta, mis mõjutab kõiki

osapooli ja millel on otsene mõju meie igapäevaelule ning keskkonnale.

Jäätmearuannete koostamine ja saatekirjade digitaliseerimine

Jäätmearuannete esitamise kohustus, mis on seni olnud kord aastas, soovitakse muuta vähemalt

igakuiseks. Selle muudatuse põhjenduseks tuuakse, et suurematel ettevõtetel hajub seeläbi

aruandluskoormus aasta peale, muutes andmete esitamise väidetavalt lihtsamaks ja sujuvamaks. Väide,

et ettevõtted vabanevad senisest kohustusest esitada iga aasta 31. jaanuariks jäätmearuanne, on tõene

formaalses mõttes, kui kõik vajalikud aruanded koostatakse automaatselt infosüsteemis saatekirjade ja

jäätmekäitluskohtade igakuiste aruannete põhjal. Siiski tundub see praktikas vastuoluline, kuna

aruannete sagedus suureneb. Kui ettevõte peab igakuiselt esitama jäätmearuandeid, tähendab see

sisuliselt 12 aruannet aastas ühe asemel, kusjuures esitatavate andmete maht on igakuistes aruannetes

jääb samaks ning jäätmekäitlusettevõtte puhul ei piirdu aruandlus ainuüksi sisse- ja väljavedudega.

Kuigi vedusid puudutavaid andmeid võib tulla otse digitaalsetest saatekirjadest, nõuab nende õigsuse

kontrollimine ja täiendavate andmete (nt. sorteerimise kohta) sisestamine siiski täiendavat tööd. Isegi

kui osa protsessist automatiseeritakse, nõuab süsteemiga harjumine ning andmete sisestamine ja

kontrollimine endiselt ressurssi. See aspekt tasub kriitiliselt hinnata.

Lisaks põhjendatakse halduskoormuse vähenemist veosaatekirjade digitaliseerimisega. Digi-saatekirja

koostamise kohustus laieneb keskkonnakaitseluba omavatele ettevõtetele. Nõuet ei kohaldata füüsiliste

isikute puhul kodumajapidamistes tekkivate jäätmete, juriidiliste isikute puhul nende enda tegevuses

tekkivate jäätmete ega päästeasutuste puhul päästetöödel kogutud jäätmete vedamisel. Sellisel juhul

koostatakse saatekiri hiljem jäätmete vastuvõtja poolt hiljemalt igakuise aruande esitamisel. Seda võib

teha tagantjärgi ühe nn koondsaatekirjana, milles kajastuvad nt eelmisel kuul kodumajapidamistest

saadud jäätmed ühe kirjena. Koondsaatekirjade koostamine võib esmapilgul tunduda vähekoormav,

kuid arvestades toovate suuremasse jäätmekäitluskohta jäätmeliikide arvu ning nende tekkekohtade

(linna- ja vallapõhine) arvukust, võib erinevate kombinatsioonide tulemusel koondsaatekirjade hulk

(või koondsaatekirjasse sisestavate ridade arv) ulatuda kümnetesse. Lisaks, kui jäätmete vedaja,

üleandja või vastuvõtja ei ole täitnud saatekirja enne veo algust, tuleb saatekiri esitada jäätmete

vastuvõtjal enne jäätmete vastuvõtmist. Seega, kuigi eesmärk võib olla vähendada koormust

aruandluse digitaliseerimise kaudu, võib sagedasem aruandlus ning digi-saatekirjade jooksev

koostamine reaalselt muuta olukorra ettevõtete jaoks töömahukamaks, eriti kui automatiseerimine ei

kata kogu protsessi. Näiteks, kui digi-saatekirjade infosüsteem pole jäätmekäitluskohas oleva

kaaluprogrammiga seotud (sünkroniseeritud), siis tähendab see andmete sisestamist paralleelselt nii

kaaluprogrammi, kui ka infosüsteemi (e. dubleerimist) ning tõuseb vastuvõtukoha operaatoril

halduskoormus märkimisväärselt. Samuti tekib küsimus, kuidas tagatakse infosüsteemi tõrgeteta

toimimine. Näiteks internetiühenduse katkemine, küberrünnakud või kasutajate suure hulga tõttu

esinevad tõrked võivad põhjustada probleeme, mille tagajärjel peab operaator hiljem puuduvad

andmed kindlaks tähtajaks sisestama. See rõhutab vajadust tagada süsteemi töökindlus ning kirjeldab

võimalikke riske, mis ei sõltu ettevõtte tegevusest. Sellest tulenevalt suureneb suuremate

jäätmekäitlejate halduskoormus ja neile avaldatav surve märkimisväärselt.

Samuti on seletuskirjas toodud, et tänu digitaliseerimisele “…paraneb oluliselt jäätmeandmete

kvaliteet, sh omavalitsuste lõikes andmed selle kohta, kui palju jäätmeid koguti ja kellele need üle anti.

Tänased jäätmeandmed ei ole piisavad täpsed selleks, et hinnata olmejäätmete liigiti kogumise määra

kohalikes omavalitsustes. Keskkonnaagentuur viis vastava analüüsi läbi 2023-2024. aastal ning jõudis

järeldusele, et olemasoleva jäätmearuandluse alusel võib liigiti kogumise taseme hindamine KOVide

lõikes anda eksitava tulemuse (nt kui inimene viib oma jäätmed teise KOVi jäätmejaama ja vastuvõtja

ei registreeri tegelikku jäätmete tekkekohta, vaid KOVi, kus jäätmed vastu võeti).“ Samas jäätmete

üleandmine eraisiku poolt jäätmejaamas ning digitaalse koondsaatekirja koostamine vastuvõtja poolt

jätkuvalt ei garanteeri tegeliku jäätmetekkekoha sisestamist süsteemi, mistõttu võivad KOVide lõikes

saadavad tulemused olla endiselt eksitavad vaatamata digitaliseerimisele.

KOV vastutava isikuna sihtarvude saavutamise eest peab olema teadlik jäätmete käitlemise protsessist

ning jälgima, et jäätmete vedu ja käitlus toimuksid korrektselt. Seetõttu ligipääsu võimaldamine digi-

saatekirjades sisalduvatele andmetele, mis kajastavad KOVi territooriumilt jäätmetekitajate (ka

eraisikute) poolt ükskõik millisesse jäätmekäitluskeskusesse viidud jäätmeliike ja koguseid, on oluline.

Lisaks nendele andmetele KOVile taolise juurdepääsu tagamine välistaks vajaduse anda arveldamise

ülesanded KOVi vastutusalasse pelgalt teabe saamiseks. Jäätmevedajad võiksid jätkata nii arveldamist

kui ka klientidega suhtlemist, samal ajal kui KOV saaks keskenduda oma jäätmehoolduse

korraldamise ja jäätmete käitlemise jälgimise kohustustele. See välistaks vajadust luua KOVis

täiendavaid ametikohti ja palgata lisatöötajaid, aidates seeläbi vältida täiendava halduskoormuse ja

kulude tekkimist.

Koostööorganisatsioonide loomine

Seletuskirjas on selgelt välja toodud tungiv soov koostööorganisatsioone luua, mis peaksid võtma enda

kanda teatud rolli KOV jäätmehoolduse korraldamisel, sh klientidega suhtlemine, arveldamine KOVi

nime alt jms. Kuid selleks saab kasutada ka teisi organisatsioone või teenusepakkujaid (loe:

jäätmevedajaid), kellel on juba vajalikud ressursid ja kogemused olemas ning kelle ülesanne on tagada

teenuse kvaliteet ilma liigse halduskoormuseta. Koostööorganisatsiooni tõhus funktsioneerimine

eeldab pädevate spetsialistide olemasolu, kuid tekib küsimus: kust need spetsialistid tulevad? Kas need

on samad inimesed, näiteks klienditeenindajad ja spetsialistid, kes praegu töötavad jäätmevedaja

juures, kuid lähevad üle koostööorganisatsiooni tööle kohaliku omavalitsuse palgale? Sel juhul

suurenevad hoopis avaliku sektori kulud uute ametikohtade loomiseks ja nende rahastamiseks.

Seetõttu on ekslik väita, et koostööorganisatsiooni loomine vähendab kohalike omavalitsuste

koormust. Tegelikult lisatakse käesoleva eelnõuga kunstlikult täiendavat töökoormust, eeldades, et

koostööorganisatsioon lihtsustab protsessi. Koostöövormide loomine on võimalik juba praegu, ning

suurematel omavalitsustel, kus on vajalikud ressursid ja võimekus, on sellised lahendused kergemini

elluviidavad. Väiksemad KOVid on ilmselgelt keerulisemas olukorras, mistõttu tekib küsimus: kas on

läbi viidud põhjalik võrdlusanalüüs, mis arvestaks erinevate stsenaariumide, sealhulgas suurte ja

väikeste KOVide, koostöövormide olemasolu või puudumise, ning nende mõju tasuvusele? Näiteks,

kas analüüsis on arvestatud ka väikeste, hajaasustatud valdade ühise jäätmeveo eripärasid, mis võib

muutuda veelgi kallimaks? Ilma sellise põhjaliku analüüsita, mille puhul arvestatakse kõiki

omavalitsuste erinevusi, ei ole õiglane ega otstarbekas väita, et muudatused on kasulikud kõigile

KOVidele. Eelkõige ei saa võrrelda Tallinna ja Tartu linnade olukorda väiksemate valdadega, kuna

nende vajadused ja ressursid on kardinaalselt erinevad. Kui vastav analüüs on tehtud, sooviksime

sellega (koos mõju tasuvuse arvutuskäiguga) tutvuda. Konkreetsed tulemused aitaksid meil hinnata

variantide kasulikkust ja mõislikkust ning teha teadlik valik.

Väidetavalt vähendab KOVi halduskoormust ka see asjaolu, et kohaliku omavalitsuse jäätmekava ja

jäätmehoolduseeskirja koostamine läheb koostööorganisatsiooni pädevusse ja kohustuste hulka. Kuid

paljud KOVid saavad ka praegu sellega hakkama. Need dokumendid koostatakse mitme aasta peale

ning alternatiivseks lahenduseks võiks olla nende koostamine ühekordse teenusena professionaalse

konsultandi poolt, mis ei tundu nii koormav võrreldes pideva koostööorganisatsiooni haldamisega.

Jäätmehooldustasu kehtestamine

Siinkohal tekib mitmeid küsimusi. Kas kehtestatavast jäätmehooldustasust laekuv summa on piisavalt

suur (eriti väiksemate KOVide puhul), et võimaldada arendustegevust, kuid samas ei too see kaasa

liiga suurt koormust elanikkonnale? Kuidas suhtuvad KOVi elanikud selle tasu kehtestamisse, kui nad

näevad aruannetes, et kogutud summa kulus loodud koostööorganisatsiooni (ja tavainimeste vaates

uute mõttetute ametnike) ülalpidamiseks?

Asjaolu, et jäätmehooldustasu kehtestamine jääb võimaluseks mitte kohustuseks on positiivne aspekt.

Kriitilise tähtsusega on selgitada, kuidas kogutav jäätmehooldustasu ja selle kasutamise mõistmine

mõjutavad otseselt elanikke. Selliste selgituste puudumisel võib see kaasa tuua pahameelt ja

usaldamatust süsteemi vastu. Ootame lubatud jäätmehooldustasude arvutusmetoodikaid (mudeleid) jm

juhendeid asjast parema arusaamise saamiseks.

Sooviksime juhtida tähelepanu asjaolule, et jäätmehoolduskulude suuruse määramise korra

kehtestamine kuulub volikogu pädevusse. See aga tähendab, et otsused võivad olla tugevalt poliitiliselt

mõjutatud, mistõttu nende tagajärjed ei pruugi olla ette prognoositavad.

Halduskoormus kodanikele

Reformiga nähakse ette, et peamiseks kontaktisikuks jäätmehooldusega seoses saab omavalitsus või

omavalitsuste koostööorganisatsioon ning eeldatakse, et jäätmete üleandmine muutub edaspidi

inimestele lihtsamaks ja vähem aeganõudvaks. Väidetavalt, jääb ära vajadus sõlmida uus leping

vahetunud vedajaga ning halduskoormus selletõttu väheneb.

Kuid hanked tehakse valdavalt 4-5 aastaks, ja inimese jaoks ei ole lepingute sõlmimine niigi suur

halduskoormus. Näiteks vahetavad paljud inimesed vabatahtlikult ja üsna sageli teenusepakkujaid,

nagu teleteenuste operaatorid või interneti pakkujad. Seetõttu ei ole ühe-kahe lepingu ülevaatamine ja

uuendamine kord viie aasta jooksul piisav põhjendus, miks lepingutega peaks tegelema KOV.

Lisaks väidetakse, et klienditeeninduse kvaliteet jäätmevedajate poolt on hetkel kesine, kuid rahulolu

uuringut pole esitatud. Võttes arvesse, et inimesed pöörduvad tihti vaid probleemi tekkimisel

jäätmeveos, pole päris selge, mitmest kaebusest alates tekib klienditeeninduses nö halb kvaliteet.

Lisaks ei tähenda KOViga lepingu sõlmimine automaatselt seda, et absoluutselt kõik kliendid jäävad

KOVi poolt pakutava klienditeenindusega rahule. Kogemus näitab, et inimeste rahulolematus tekib

sageli põhjustel, mis ei sõltu otseselt jäätmevedajast: ilmastikuolud teedel, ettenägematu probleem

veokiga (avarii, tehniline rike) ning KOVi otsene suhtlemine kliendiga kuidagi ei paranda olukorda.

Lisaks kõlas veel rahulolematuse põhjusena üleminek uuele hankelepingule, millele kohandumine

võtab aega ja tekitab raskusi. Nõustume sellega, et uue hankeperioodi alguses tekib inimestel tõesti

mingil määral pahameel isegi siis, kui jäätmevedaja jääb samaks. Kuid probleem ei seisne sugugi

selles, et tuleb leping uuendada, vaid muutunud tingimustes, eelkõige hinna osas, mis ei ole üldjuhul

paindlik vähenemise suunas. Uued kohustused ja täiendavad nõuded võivad inimesi häirida ning

harjumine nendega võib olla keeruline. Seega ei ole probleemiks uute lepingute sõlmimise toiming,

vaid muudatused tingimustes, mis on vältimatud ning igal juhul vajalikud järgmise hanke läbiviimisel,

sõltumata sellest, kellega leping sõlmitud on – jäätmevedaja või KOViga. Seetõttu ei ole

mõjuanalüüsis toodud kodaniku halduskoormuse vähenemise põhjendus asjakohane.

Arveldamine

JäätS § 66 lisatakse lõige 12, mille kohaselt jäätmevedaja ainsaks kliendiks on KOVi üksus, millel on

jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamise kohustus. Sellega kaasneb märgatavalt

suurenenud töökoormus, kuid omavalitsus võib arveldamise kohustuse delegeerida teisele isikule

eelnõukohase § 66 lõigete 13 ja 14 järgi. Arvete esitamise delegeerimise juures jääb segaseks ja

arusaamatuks, kuidas jäätmevedaja või koostööorganisatsioon esitab praktikas arveid KOVi nime alt ja

KOVi kontonumbriga. Palume täiendavat selgitamist.

Eeldatakse, et juhul kui KOVi üksus peab ise arvestust jäätmevaldajate üle, saab ta oma

haldusterritooriumil efektiivsemalt jäätmehooldust korraldada, sest tal on jäätmevaldajatest, nende

kasutatavatest jäätmemahutitest, jäätmete väljaveo sagedusest ning jäätmevoogudest detailne ülevaade.

Kuid oleme arvamusel, et ülevaate saamiseks ei pea ilmtingimata ise arveldamisega tegelema. Hetkel

on jäätmevaldajad, nende kasutatavad mahutid ja teenindusvälp jäätmevaldajate registrist

kättesaadavad ilma arvete esitamise kohustuseta. Kui Keskkonnaagentuur pädeva asutusena töötleb

jäätmete käitlemisega seonduvaid andmeid ning digitaliseeritud ärianalüütika töövahendite

kasutuselevõtt muudab nende töötlemise asutus jaoks automaatseks ja mugavamaks, võiks

Keskkonnaagentuur ise regulaarselt edastada vajalikud ülevaated KOVidele. See on veel üks

mugavam viis andmete kättesaamiseks vältimaks vajadust arveldamist ise korraldada.

Mõjuanalüüsis on mainitud, et „…Omavalitsuse enda otsustada jääb jäätmehoolduskulude

rakendamine ja kliendisuhtluse haldamine, millest võib tekkida täiendav mõju, seda eelkõige juhul kui

ei tehta teiste omavalitsustega süsteemset koostööd.“ Sellega jällegi eeldatakse lisa rahalise ja

halduskoormuse ning surve teket, mille päästerõngaks reklaamitakse koostööorganisatsioone

teenuseid.

Seega puudub otsene ja selge seos KOVi arveldamise ja klientidega suhtlemise üleandmise ning

jäätmeveoteenuse kvaliteedi vahel. Selle asemel võiks keskenduda jäätmevedajate ja -käitlejate ning

KOV koostöö parandamisele, teenindusmarsruutide optimeerimisele ja klientide teavitamisele

jäätmekäitlussüsteemi parendamiseks.

Segapakendite kogumine

Eelnõu näeb ette, et pakendijäätmete kogumisel läbi KOV korraldatud jäätmeveo suureneb vastutus

kohaliku omavalitsuse üksusele. Kohaliku omavalitsuse üksus peab edaspidi vastutama oma

territooriumil olmes tekkivate pakendijäätmete liigiti kogumise eest ning vajadusel tagama ka vastavad

pakendikonteinerid, mida saab KOV endale soetada või rentida taaskasutusorganisatsioonidelt. Näeme

siin võimalust, et taaskasutusorganisatsioonid võivad hakata küsima ebamõistlikult kõrget hinda

konteinerite rentimise eest, sarnaselt sellele, kuidas jäätmevedajad küsivad lisateenuste eest kõrgeid

makse. See võib omakorda kaasa tuua täiendavad kulud.

Lisaks eelnõuga eeldatakse, et tiheasustusalal kogutakse klaaspakendijäätmed koos plast- ja

metallpakendijäätmetega. Seletuskirjas on toodud, et väljaspool tiheasustusala, kus jäätmetekitajad

elavad hajutatult ning neid on vähe, võiks ebamõistlike kulude vältimiseks klaaspakendeid koguda

koos plast- ja metallpakendijäätmetega ning mõnel juhul ka edaspidi avalike kogumissüsteemide

kaudu.

Kinnitame, et huvi klaaspakendite eraldi kogumiseks on elanikkonna poolt olnud suur ning

hajaasustuses peab olema tagatud võimalus klaaspakendeid muudest jäätmetest eraldi koguda (e.

konteinerite olemasolu külakeskustes, poodide juures jm avalikes kohtades). Kuid tiheasustusalal

klaaspakendite kogumine koos segapakendijäätmetega pole põhjendatud järgmistel põhjustel.

Segajäätmete sorteerimine taaskasutuseks on keerukam ja kulukam kui algselt eraldi kogutud klaasi

töötlemine. Klaasi eraldikogumisega tagatakse puhtama materjalivoog, mille edasine ümbertöötlemine

on lihtsam, energia jm ressursse säästvam. Segapakendite sortimistehnoloogia keskendub eelkõige

erinevate plastiliikide magnetiseeruvate metallide eraldamisele. Vaatamata sellele, et klaasi on

tehnoloogiliselt võimalik segajäätmetest eraldada, mõjutab teiste materjalidega kooskogumine oluliselt

nii saadava klaasmaterjali kogust kui ka kvaliteeti.

Pressautodega kogumine ja transportimine põhjustavad klaasi purunemist. See raskendab oluliselt

järelsortimist ning suurendab ka teiste materjalide saastumist ja rikkumist. Klaasi määrdumisel ei

pruugi infrapunasensorid seda materjali klaasina tuvastada, mistõttu läheb potentsiaalselt suur kogus

lihtsamini ringlussevõetavat klaasi kaduma. Kui klaasi kvaliteet ja kogus langeb saastumise või

purunemise tõttu, väheneb selle ringlussevõtu määr, mis omakorda mõjutab jäätmekäitluse üldist

tõhusust ja keskkonnasäästlikkust.

Lisaks juhul, kui mõni materjalivoo (klaas koos plasti- ja metallpakenditega) osa koondub ainult ühe

või paari suure turuosalise kätte, võib konkurents tegelikult väheneda. Kui jäätmed sorteeritakse ja

erinevad materjalivood (nt klaas, plast, metall) kogutakse eraldi, saavad ettevõtted spetsialiseeruda

teatud materjalide töötlemisele või taaskasutusele. See suurendab turul tegutsevate ettevõtete arvu ja

konkurentsi. Eraldi kogutud ja seega puhas klaasivoog võiks jõuda otse klaasimaterjali

ümbertöötlevasse tehasesse, vältides lisakulusid, mis kaasneksid materjali transportimisega esialgu

sorteerimisjaama ning sealt edasi tehasesse.

Eeltoodust lähenevalt oleme seisukohal, et paragrahvi 15 lõige 4 punkt 2, mis lubab

klaaspakendijäätmete kogumist koos plast- ja metallpakendijäätmetega, võib tekitada segadust ning

viia eksliku arusaamani, et olemasolevad sortimistehnoloogiad suudavad sellise segu edukalt lahutada

ilma materjalide kvaliteedikaota, seades ohtu taaskasutuseesmärkide saavutamise. Teeme ettepaneku

täpsustada kõnealust sõnastust nii, et klaasi liigiti kogumine tiheasustusalal oleks selgelt eelistatud

võrreldes klaasi kogumisega koos teiste pakendimaterjalidega.

Ladestus- ja põletustasu

Ladestustasu kolmekordistamine ja põletustasu kehtestamine muudavad jäätmete ladestamise ja

põletamise keskkonnahoidlikkuse seisukohalt vähem eelistatud, kuna need tegevused muutuvad

majanduslikult ebaotstarbekaks võrreldes jäätmete ringlussevõtuga. Seetõttu toetame seda muudatust.

Kommentaariks sooviks lisada aga järgmist. Seletuskirjas on loodud eeldus, et jäätmete ladestamise

tasumäära tõus peaks teatava viitega jõudma prügilate väravahinda. Suurenevad hinnanguliselt samas

suurusjärgus (kuid jäädes ladestamisest mõnevõrra soodsamaks), ka põletamiseks pakutavate jäätmete

vastuvõtutasud, mis muudaks tavajäätmete ladestamise ja põletamise kallimaks kui nende

ringlussevõtt. See aga omakorda motiveeriks jäätmekäitlejaid suunama jäätmed võimaluse korral

ringlussevõttu. Ringlussevõtu hinda võib arvestada 100 eur/t + KM. Väidetakse, et tõstes tavajäätmete

ladestamise saastetasu 90 euroni tonni kohta, tõusevad tavajäätmete prügilasse ladestamise

väravahinnad tõenäoliselt vahemikku 140-187 eur/t + KM.

Samas, arvestades, et jäätmekäitluskohtades küünib praegune väravahind juba samale tasemele, jääb

ebaselgeks, miks polnud siiani täheldatud soodsama ringlussevõtu hüppelist kasvu. Kui tõsta

saastetasumäära jäätmete kõrvaldamise eest kolm korda, on väheusutav, et vastuvõtutasud jäävad

mainitud tasemele – pigem suurenevad need veelgi ja oodatust kiiremini. See muudaks vähem

eelistatud toimingud, nagu ladestamine ja põletamine, veelgi kulukamaks ning suurendaks märgatavalt

hinnaerinevust ringlussevõtuga, soodustades seega ringlussevõtu eelistamist.

Kuid võttes arvesse asjaolu, et ladestamise ja põletamise hinnad kallinevad, samal ajal kui

ringlussevõtu arvestatud hinna langust alla 100 eur/t + KM ka oodata ei ole, tekib küsimus: kuidas

saavutatakse reklaamitud hinnatase 3–5 eurot leibkonna kohta kuus? See väidetav kokkuhoid jääb

seletuskirja kontekstis põhjendamata ja tekitab segadust hinnastamismehhanismide realistlikkuse osas.

Riigihangete läbiviimine

Eelnõuga täpsustatakse, et KOV peab korraldatud jäätmeveo riigihanke lepingu sõlmimiseks

riigihanke märkima jäätmekäitluskohad ja pakendijäätmete vaheladustuskohad. Seega peab

omavalitsus edaspidi hankima käitlusteenuse ja sõlmima eraldi hankelepingud segaolmejäätmete ja

biojäätmete käitlemiseks, ülejäänud olmejäätmete käitlemiseks võib sõlmida ühe lepingu. See on

tegelikult juba olemasoleva seadusandluse raames teostatav. Et vältida ülereguleerimist ning süsteemi

jäikust, võiks tingimus olla soovituslik, mitte kohustuslik. Kas on läbi mõeldud olukord, kui

käitluskohaga midagi juhtub hankeperioodi jooksul? Kas on pakkuda lahendusi?

Lisatakse nõue, et tuleb riigihanke alusdokumentides märkida, millised on need jäätmeveoga seotud

lisateenused, mille eest võetakse lisatasu (jäätmevaldaja peab iga lisateenuse eest maksma) ja millised

on teenused, mis sisaluvad korraldatud jäätmeveo kulus ning lisatasu nende eest ei võeta. See on

kooskõlas ka praegu kehtivate seadustega ning tingimus võiks jääda soovituslikuks.

Hindade mitmekordse vahe rakendamine segaolme ja liigiti kogutud jäätmete vahel on põhjendatud.

Tingimus, et liigiti kogutud jäätmete üleandmisel peab rakendatav teenustasu sisaldama ka

jäätmeveoga seotud vältimatuid lisateenuseid (nt teavitus, vooderduskotid jms) on põhjendatud, kuid

ka praegu rakendatav, kuna tegemist on lepinguliste tingimustega.

Jäätmeseaduse paragrahvi 67 lõike 3 punktis 10 sätestatakse, et riigihanke alusdokumendis tuleb

määrata, kuidas jäätmevedaja kontrollib üleantavate jäätmete kvaliteeti. Jäätmete korrektne liigiti

kogumine on vajalik selleks, et tagada üleantavate jäätmete hea kvaliteet ja suur ringlussevõtumäär.

Üleantavate jäätmete kontroll on vajalik ka selleks, et vältida olukorda, kus kolm korda madalama

hinnaga antakse üle tegelikult liigiti kogumata jäetud jäätmeid. Kui üleantavate jäätmete võõrise

sisaldus on liiga suur, võib KOV rakendada kõrgemat hinda või lubada jäätmevedajal jätta sellised

jäätmed ära vedamata. Palume siinkohal täiendavat selgitust, mis kogusest algab võõrise liiga suur

sisaldus. Üldjuhul jäetakse biolagunevate jäätmete konteiner tühjendamata, kui toidujäägid on

tavalistes õhukestes kilekottides. Massi ja mahu poolest on selle võõrise osakaal peaaegu olematu,

kuid tegemist on lubamatute jäätmetega ning biojäätmete konteineri sisu sel juhul veetakse koos

segaolmejäätmetega. Ühelt poolt biojäätmete kompostimisel koos kilekottidega lagunevad viimased

mikroplastiks, mis on lubamatu. Teiselt poolt on aga mõne õhukesema kilekoti tõttu kogu

biokonteineri sisu segaolmejäätmeid veetava prügiautosse raputamine ebaotstarbekas ja lausa

jahmatav, viies liigiti kogumise pingutused sisuliselt nulli ning õõnestades süsteemi tõhusust ja

usaldusväärsust. See vähendab liigiti kogumise tulemuslikkust, suurendab jäätmekäitluse kulusid ning

raiskab väärtuslikke ressursse. Palume täpsustada, milline on KOVi või jäätmevedaja kaalutlusõigus

selliste olukordade lahendamisel ja kas on plaanis kehtestada selged juhised ning kriteeriumid võõrise

sisu hindamiseks, tagamaks mõistliku lahenduse ja kompromissi leidmist, mis sobiks kõigile

osapooltele.

Paragrahvi 69 lõike 41 muudatuse kohaselt ei ole enam korraldatud jäätmeveost vaikimisi vabastatud

kõik isikud, kellel on keskkonnakaitseluba (sh loomakasvatajad jm). Vaikimisi vabastust kitsendatakse

eelnõukohase sättega vaid nendel konkreetsetel käitluskohtadel puhul, kus keskkonnakaitseloa alusel

käideldakse segaolmejäätmeid ning eeldatakse, et need isikud täidavad sellele vaatamata jäätmete

liigiti kogumise kohustust. Toetame esitatud ettepanekut.

Toetusmeetmed

Eelnõuga nähakse ette toetus omavalitsustele, kes täidavad olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu,

mille saavutamise taset arvutab Keskkonnaagentuur ning tingimusel, kui selleks on raha riigieelarves

olemas. Toetuse saamise üheks eeltingimuseks seatakse sihtarvu täitmine, kusjuures ei ole kavas ELi

ühtekuuluvusfondi toetusperioodi 2021–2027 jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetusmeetmes

olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamist eeltingimuseks seada.

Oleme seisukohal, et Keskkonnaagentuuri poolt arvutatavate sihtmäärade arvutusmetoodika peab

olema KOVile selgelt arusaadav ja kontrollitav. Vastasel juhul võib KOVi sihtmäära täitmine sõltuda

sellest, kui täpselt ja õigesti jäätmevedajad koostavad veodokumendid, vastuvõtjad märgivad

tekkekoha ning KAUR teeb järeldusi aruande alusel, mis on süsteemi poolt automaatselt genereeritud.

KOVile peab olema tagatud võimalus ise arvutada liigiti kogumise taset, kasutades andmeid teistest

sõltumatutest allikatest, et luua võrdlusmoment, mis tagaks süsteemi läbipaistvuse ja usaldusväärsuse

tõendamise.

Arvestades, et toetus sõltub riigieelarveliste vahendite olemasolust ning kohalikele omavalitsustele

antud üleminekuperiood kehtib kuni 31.12.2030, millest alates on Keskkonnaametil lubatud rakendada

sunniraha, puudub kindlustunne riigipoolse pikaajalise toe osas. Selline ebakindlus võib takistada

omavalitsustel vajalike investeeringute tegemist ja sihtarvude saavutamiseks vajalike süsteemide

rajamist. Lisaks sellele, KOV võib saada trahvi sihtarvude mittesaavutamise eest, kuna andmete

arvutamise täpsus sõltub teiste isikute poolt sisestatud ja analüüsitud andmete korrektsusest.

Seega oleme arvamusel, et selline lähenemine, kus teiste isikute (ettevõtted, asutused) või

programmeerimise vead viiksid trahvideni, mille eest vastutab omavalitsus, on ebaõiglane. KOV ei

peaks seega kandma rahalist vastutust süsteemi võimalike vigade ega väliste tegurite eest.

Kokkuvõte

Jäätmereformi eesmärk on suurendada jäätmete ringlussevõttu ja vähendada ladestamist ja põletamist,

kuid reformiga kaasneb mitmeid probleeme ja küsimusi. Esiteks, sagedasem aruandlus ning digi-

saatekirjade kasutamine võivad suurendada ettevõtete halduskoormust, eriti kui infosüsteemid pole

täielikult integreeritud. Arvestades piirkondlikke eripärasid ning kohalike omavalitsuste võimekusi,

jääb paljude asjade rakendamine praktikas ebaselgeks.

Läbivalt rõhutatakse koostööorganisatsiooni loomise vajadust, mis tekitab mulje, et seaduseelnõu on

eelkõige suunatud nende organisatsioonide huvide ja heaolu edendamisele. Selle asemel peaks fookus

olema selgelt jäätmekäitlussüsteemi tõhustamisel, mis tagab reaalse ja mõõdetava kasu keskkonnale

ning elanikele. Kui prioriteediks seatakse pigem koostööorganisatsiooni toimimise mehhanismid, võib

avalikkuses tekkida õigustatud küsimus, kas reformi eesmärgiks on tõesti süsteemi parendamine või

hoopis kindlate struktuuride ja huvirühmade positsiooni kindlustamine.

Sellised prioriteedid vajavad täiendavat läbipaistvust ja põhjendamist, et hajutada kahtlused seaduse

eesmärkide osas ning tagada, et reform keskendub eelkõige jätkusuutliku jäätmehoolduse ja sihtarvude

saavutamisele, mitte koostööorganisatsioonide loomisele, mis iseenesest ei pruugi ringlussevõtu

tõhustamist tagada.

Praeguses süsteemis suudab KOV oma ülesannete täitmisega hakkama saada, kuid jäätmereformi

jõustumisel võib see viia uute koostööorganisatsioonide loomise ja ametnike värbamiseni. Nende

palkade katmiseks tuleks rakendada jäätmehooldustasu, mis suurendaks elanike rahalist koormust

veelgi. Arvestades majanduskriisi, maksutõusude ja kärbete konteksti, pole asjakohane loota, et see

stsenaarium ei realiseeru. Jäätmereformi rakendamisel tuleb kaaluda, kuidas vältida täiendava

bürokraatia loomist ja tagada, et KOV saaks oma kohustusi täita olemasolevate ressursside piires. See

viitab sellele, et koostööorganisatsiooni loomine võib olla põhjendamatult keerukas lahendus

probleemi lahendamiseks, mida saaks lahendada juba olemasolevate struktuuride ja kogemuste abil,

jättes paljud ülesanded jäätmevedaja vastutusalasse.

Lõpetuseks, tuleb küsida, kas reformi peamine fookus on tõepoolest ringmajanduse edendamisel või

hoopis olemasoleva jäätmevoo maksimeerimisel, sõltumata selle mõju jäätmetekke vähendamisele.

Kui eesmärk on tõeline kestlikkus, peaks keskenduma pigem jäätmetekke vältimisele, tarbimise

vähendamisele ja ressursitõhususe suurendamisele, mitte ainult jäätmete töötlemisele uueks ressursiks,

mis on vaieldamatult ka suure tähtsusega.

Samuti seab kahtluse alla, kas jäätmetekke vältimise põhimõtet järgitakse, kuna reform keskendub

jäätmete paremale käitlemisele, kuid mitte nende tekkimise vähendamisele. Tõstetud saastetasud ja

võimaliku väravahinna suurenemine võivad teha ladestamise ja põletamise kallimaks, kuid see ei

pruugi automaatselt kaasa tuua ringlussevõtu märkimisväärset kasvu. KOV-dele lisanduv

halduskoormus võib nõuda uute ametikohtade loomist ja jäätmehooldustasu tõstmist, mis võib

põhjustada täiendavat koormust elanikele.

Kohati on märgata, et soov dubleerimist vältida on viinud eelnõus selliste tingimuste seadmiseni, mis

praktilisel rakendamisel tekitavad hoopis uut dubleerimist.

Kohalike omavalitsustele jaoks mõeldud toetuste ja trahvide süsteem, mis sõltub riigieelarvelistest

vahenditest ja sihtmäärade täitmisest, on potentsiaalselt koormav ja ebakindel. Kui riigi pikaajaline

tugi on ebaselge ning süsteemi vigade või programmi puuduste tõttu KOVidele määratud trahvid

võivad tuua täiendava finantsriski kaasa.

Reformi meetodid ja mõju vajavad riigipoolset põhjalikku läbimõtlemist ja analüüsi, et saavutada

tõeliselt jätkusuutlik jäätmekäitlussüsteem, mis ei suurendaks tarbimist ega jäätmeteket, vaid

soodustaks materjalide taaskasutamist ja ressursside tõhusamat kasutamist ning vähendaks sellega

seonduvat bürokraatiat.

Eelnevalt toodust lähtudes, jääme seisukoha juurde, et süsteem vajab täiendavat täiustamist, et tagada

selle mõistlik praktiline toimimine kõikide osapoolte jaoks ning luua õiglane, tõhus ja selgem

raamistik, mis soodustab kestlikkust ja ei koorma liialt kohalikke omavalitsusi ega elanikkonda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Dmitri Dmitrijev

vallavanem

Olga Valijeva

5272990, [email protected]