Sissetulev kiri

MÄRJAMAA VALLAVALITSUS

Tehnika tn 11 Telefon +372 489 8851 Registrikood 77000447

Märjamaa alev E-post [email protected] SEB Pank EE 411010802004561005 78304 Rapla maakond http://marjamaa.kovtp.ee/uldinfo Swedbank EE122200001120076243

Kadri Lepikult Teie 25.11.2024 nr 5-5/2024-057

Konkurentsi haldusmenetluse valdkonna juht

Konkurentsiamet Meie 21.01.2025 nr 2-5.1/3719-2

[email protected]

Vastuskiri Konkurentsiameti poolsete

ettepanekute rakendamiseks

jäätmeveohangete läbipaistvamaks

muutmiseks ning valdkonnas järelevalve

tõhustamiseks

Konkurentsiamet pöördus 25.11.2024 Märjamaa Vallavalitsuse poole kirjaga nr 5-5/2024-057,

milles esitati Konkurentsiameti poolt 2024. a läbiviidud analüüsi tulemuste kokkuvõte ning

kirjeldati erinevaid meetmeid, mille rakendamist saaksid kohalikud omavalitused kaaluda, et

soodustada korraldatud jäätmeveo turul konkurentsi. Oma kirjas palusite teavitada

Konkurentsiametit soovituste täitmiseks rakendatavatest meetmetest või põhjustest, miks neid ei

rakendata.

Märjamaa vald on MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus (edaspidi nimetatud Ühing) liige ja

korraldatud jäätmeveo hangete läbiviimise ülesanne on antud Ühingule. Jäätmeveo hangete

ettevalmistamine toimub vallavalitsuse ja Ühingu koostöös ning põhineb õigusaktide nõuetel,

omavalitsuse vajadustel ja parimatel praktikatel. Arvestatakse iga omavalitsuse eripära ning

näiteks on Märjamaa valla puhul arvestatud Märjamaa jäätmejaama opereerimiskulud korraldatud

jäätmeveo hanke olmejäätmeveo hinna sisse. Hanke tingimuste koostamisel ei eelistata ühegi

turuosalise ärihuve.

Korraldatud jäätmeveo hanke tingimused on muudetud detailsemaks eesmärgiga määratleda

selgemalt jäätmeveo teenuste osutamise tingimusi ning kaitsta omavalitsuse ja jäätmevaldajate

huve. Hankega seatud tingimuste osas on kõikidel hankest osa võtvatel pakkujatel võimalik esitada

küsimusi ja täpsustusi, et tagada seeläbi vajalik arusaam oma pakkumuse koostamiseks, s.h

teenuste hindade kujundamisel. Lisaks on pakkujatel võimalus oma õiguste kaitseks pöörduda

VAKO-sse või kohtusse. Seega on kõikidele pakkujatele olnud tagatud ühesugune ja piisav

võimalus pakkuja äririski selgemaks piiritlemiseks. Jäätmevedaja kui professionaalne

teenusepakkuja peab suutma vastavaid riske tuvastada, hinnata ja korrektselt sisustada.

Hinnatõusu taotluste algatamise kriteeriumid ning menetlemise tingimused on reguleeritud

Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirja § 15 lõikes 2 ning tegemist on objektiivsete

kriteeriumitega. Hinnatõusu taotluseid menetleb hankija ehk MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus

ning lähtutakse eeskirjas sätestatud tingimustest.

Jäätmeveoga seotud lisateenuste hinnastamisele oleme rakendanud piirhinnad.

Hankelepingu täitmise tegevuste osas rakendatakse järelevalve tegevusi, vastavad tingimused on

fikseeritud hanke alusdokumendi tingimustes koos asjakohaste sanktsioonide rakendamise

mehhanismiga. Ühingu üheks peamiseks ülesandeks on monitoorida hankelepingu täitmist,

juhendada vajadusel nii jäätmevedajat kui jäätmevaldajaid, lahendada jäätmevaldajate poolt

vedaja osas esitatud probleemolukordi ning põhjendatud juhtudel rakendada lepingukohaseid

sanktsioone.

Ühingu tegutseb koostöös omavalitsusega ja lähtudes talle antud ülesannete piirides. Omavalitsus

teostab Ühingu tegevuste osas kontrolltegevusi vastavalt halduslepingu tingimustele.

Eelnevast lähtudes oleme seisukohal, et oleme rakendanud Konkurentsiameti soovitusi

korraldatud jäätmeveo hanke tingimuste kujundamisel ja juhtimisel rakendame neid vajadusel ka

tulevikus.

Märjamaa vald on juba rakendanud 10.01.2025 kehtima hakanud jäätmeseaduse muudatusi alates

01.12.2023:

Kõigil üle 4 korteriga kortermajadel tekib lisaks eeltoodud tingimustele kohustus võtta ka paberi-

ja kartongijääde ning klaaspakendi mahutid.

Tegeleme igapäevaselt inimeste nõustamisega ning tegutseme selle nimel, et täita jäätmeseaduse

§ 70 lõikes 2 kohaselt kohaliku omavalitsuse ülesandeks määratult täita korraldatud jäätmeveo

tingimuste kaudu jäätmeseaduse § 1363 lõigetes 1 ning 2 nimetatud olmejäätmete ringlussevõtu

sihtarve, mis on järgmised:

Eraisik

üksikelamu

hajaasustuses

Eraisik üksikelamu

tiheasustuses (Märjamaa

alev ja suuremad

külakeskused)

Eraisik kortermaja Ettevõtted/

asutused

Köögi- ja

sööklajäätme

kohtkompostimi

se eritingimused

Kohtkompostimi

ne avatud aunas

või kinnise

kompostriga.

Valda

kompostimisest

teavitama ei pea.

Kohtkompostimine ainult

kinnise kompostriga.

Valda tuleb teavitada

kompostimisest koos

pildiga läbi

jäätmevaldajate registri

iseteeninduse keskkonna

(viide leitav valla

kodulehel) või saata kiri

Märjamaa valla

üldmeilile.

Alevis üle 5 korteriga pole

lubatud kohtkompostida.

Alevis ja külades kuni 4

korteriga on lubatud

kohtkompostida kas

kinnise kompostriga

(alevis) või ka aunas

(hajaasustus).

Kohtkompostimisest tuleb

teavitada eeltoodud viisil.

Kui tekib, siis

kompostimine

lubatud

tiheasustusalal

kinnise

kompostriga,

hajaasustuses

võib

kompostida

aunas.

Segapakend Tuleb hakata eraldi koguma pakendijäätmeid ja neid ära andma 30 sendi

eest. Võimalus on neid ära anda kas pakendikotiga, milleks sobib

poolläbipaistev jäätmekott (valdavalt kollased ja sinised) või mahutiga.

Kui tekib, siis

tuleb ära anda.

Olmejääde Kõik jääb nii nagu on. Kuna 80% olmejäätmetest on pakendijäätmed, siis soovitame senised

suuremad olmejäätmete mahutid muuta ümber pakendijäätmete mahutiteks ning

olmejäätmeid ära andma hakata kas kotiga või rentida/osta uus, aga väiksem mahuti

olmejäätmete jaoks.

1) alates 2025. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 55 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist

kalendriaastas;

2) alates 2030. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 60 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist

kalendriaastas;

3) alates 2035. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 65 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist

kalendriaastas.

Mööname, et riigihankel küsitud olmejäätmete käitluse ning veohind ei ole muutuvas jäätmete

ringlussevõtu suhtarvude juures hea lahendus, sest töövõtja huvides ei ole sellisel juhul jäätmete

ringlussevõttu soodustada, kuid elanike suunamiseks rohkem sorteerima (sest see on soodsam) on

see hetkel kõige mõistlikum lahendus.

Küll võiks Konkurentsiamet analüüsida, kas pakendiseadusega tekitatud loomulik monopol on

kõigile osapooltele mõistlik ning kas taaskasutusorganisatsioonid ei peaks riigihanke kaudu

tellima sisse erinevate pakendite ning paberi-papi vedu? Hetkel Eestis kehtiv jäätmeteveo duaalne

süsteem, kus omavalitsused peavad samuti tegelema segapakendite kogumisega, et täita seatud

ringlussevõtu sihtarve, aga seda ilme tuluvoota, ei pruugi olla samaaegselt mõistlik olukorras, kus

sarnane ülesanne ja rahastus on tagatud taaskasutusorganisatsioonidele, aga kohustus inimesi

sorteerima panna ning hiljem selle eest vastutada on pandud omavalitsustele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Matsalu

vallavanem

Ott Valdma

5380 5285 [email protected]

MÄRJAMAA VALLAVALITSUS

Tehnika tn 11 Telefon +372 489 8851 Registrikood 77000447

Märjamaa alev E-post [email protected] SEB Pank EE 411010802004561005 78304 Rapla maakond http://marjamaa.kovtp.ee/uldinfo Swedbank EE122200001120076243

Kadri Lepikult Teie 25.11.2024 nr 5-5/2024-057

Konkurentsi haldusmenetluse valdkonna juht

Konkurentsiamet Meie 21.01.2025 nr 2-5.1/3719-2

[email protected]

Vastuskiri Konkurentsiameti poolsete

ettepanekute rakendamiseks

jäätmeveohangete läbipaistvamaks

muutmiseks ning valdkonnas järelevalve

tõhustamiseks

Konkurentsiamet pöördus 25.11.2024 Märjamaa Vallavalitsuse poole kirjaga nr 5-5/2024-057,

milles esitati Konkurentsiameti poolt 2024. a läbiviidud analüüsi tulemuste kokkuvõte ning

kirjeldati erinevaid meetmeid, mille rakendamist saaksid kohalikud omavalitused kaaluda, et

soodustada korraldatud jäätmeveo turul konkurentsi. Oma kirjas palusite teavitada

Konkurentsiametit soovituste täitmiseks rakendatavatest meetmetest või põhjustest, miks neid ei

rakendata.

Märjamaa vald on MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus (edaspidi nimetatud Ühing) liige ja

korraldatud jäätmeveo hangete läbiviimise ülesanne on antud Ühingule. Jäätmeveo hangete

ettevalmistamine toimub vallavalitsuse ja Ühingu koostöös ning põhineb õigusaktide nõuetel,

omavalitsuse vajadustel ja parimatel praktikatel. Arvestatakse iga omavalitsuse eripära ning

näiteks on Märjamaa valla puhul arvestatud Märjamaa jäätmejaama opereerimiskulud korraldatud

jäätmeveo hanke olmejäätmeveo hinna sisse. Hanke tingimuste koostamisel ei eelistata ühegi

turuosalise ärihuve.

Korraldatud jäätmeveo hanke tingimused on muudetud detailsemaks eesmärgiga määratleda

selgemalt jäätmeveo teenuste osutamise tingimusi ning kaitsta omavalitsuse ja jäätmevaldajate

huve. Hankega seatud tingimuste osas on kõikidel hankest osa võtvatel pakkujatel võimalik esitada

küsimusi ja täpsustusi, et tagada seeläbi vajalik arusaam oma pakkumuse koostamiseks, s.h

teenuste hindade kujundamisel. Lisaks on pakkujatel võimalus oma õiguste kaitseks pöörduda

VAKO-sse või kohtusse. Seega on kõikidele pakkujatele olnud tagatud ühesugune ja piisav

võimalus pakkuja äririski selgemaks piiritlemiseks. Jäätmevedaja kui professionaalne

teenusepakkuja peab suutma vastavaid riske tuvastada, hinnata ja korrektselt sisustada.

Hinnatõusu taotluste algatamise kriteeriumid ning menetlemise tingimused on reguleeritud

Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirja § 15 lõikes 2 ning tegemist on objektiivsete

kriteeriumitega. Hinnatõusu taotluseid menetleb hankija ehk MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus

ning lähtutakse eeskirjas sätestatud tingimustest.

Jäätmeveoga seotud lisateenuste hinnastamisele oleme rakendanud piirhinnad.

Hankelepingu täitmise tegevuste osas rakendatakse järelevalve tegevusi, vastavad tingimused on

fikseeritud hanke alusdokumendi tingimustes koos asjakohaste sanktsioonide rakendamise

mehhanismiga. Ühingu üheks peamiseks ülesandeks on monitoorida hankelepingu täitmist,

juhendada vajadusel nii jäätmevedajat kui jäätmevaldajaid, lahendada jäätmevaldajate poolt

vedaja osas esitatud probleemolukordi ning põhjendatud juhtudel rakendada lepingukohaseid

sanktsioone.

Ühingu tegutseb koostöös omavalitsusega ja lähtudes talle antud ülesannete piirides. Omavalitsus

teostab Ühingu tegevuste osas kontrolltegevusi vastavalt halduslepingu tingimustele.

Eelnevast lähtudes oleme seisukohal, et oleme rakendanud Konkurentsiameti soovitusi

korraldatud jäätmeveo hanke tingimuste kujundamisel ja juhtimisel rakendame neid vajadusel ka

tulevikus.

Märjamaa vald on juba rakendanud 10.01.2025 kehtima hakanud jäätmeseaduse muudatusi alates

01.12.2023:

Kõigil üle 4 korteriga kortermajadel tekib lisaks eeltoodud tingimustele kohustus võtta ka paberi-

ja kartongijääde ning klaaspakendi mahutid.

Tegeleme igapäevaselt inimeste nõustamisega ning tegutseme selle nimel, et täita jäätmeseaduse

§ 70 lõikes 2 kohaselt kohaliku omavalitsuse ülesandeks määratult täita korraldatud jäätmeveo

tingimuste kaudu jäätmeseaduse § 1363 lõigetes 1 ning 2 nimetatud olmejäätmete ringlussevõtu

sihtarve, mis on järgmised:

Eraisik

üksikelamu

hajaasustuses

Eraisik üksikelamu

tiheasustuses (Märjamaa

alev ja suuremad

külakeskused)

Eraisik kortermaja Ettevõtted/

asutused

Köögi- ja

sööklajäätme

kohtkompostimi

se eritingimused

Kohtkompostimi

ne avatud aunas

või kinnise

kompostriga.

Valda

kompostimisest

teavitama ei pea.

Kohtkompostimine ainult

kinnise kompostriga.

Valda tuleb teavitada

kompostimisest koos

pildiga läbi

jäätmevaldajate registri

iseteeninduse keskkonna

(viide leitav valla

kodulehel) või saata kiri

Märjamaa valla

üldmeilile.

Alevis üle 5 korteriga pole

lubatud kohtkompostida.

Alevis ja külades kuni 4

korteriga on lubatud

kohtkompostida kas

kinnise kompostriga

(alevis) või ka aunas

(hajaasustus).

Kohtkompostimisest tuleb

teavitada eeltoodud viisil.

Kui tekib, siis

kompostimine

lubatud

tiheasustusalal

kinnise

kompostriga,

hajaasustuses

võib

kompostida

aunas.

Segapakend Tuleb hakata eraldi koguma pakendijäätmeid ja neid ära andma 30 sendi

eest. Võimalus on neid ära anda kas pakendikotiga, milleks sobib

poolläbipaistev jäätmekott (valdavalt kollased ja sinised) või mahutiga.

Kui tekib, siis

tuleb ära anda.

Olmejääde Kõik jääb nii nagu on. Kuna 80% olmejäätmetest on pakendijäätmed, siis soovitame senised

suuremad olmejäätmete mahutid muuta ümber pakendijäätmete mahutiteks ning

olmejäätmeid ära andma hakata kas kotiga või rentida/osta uus, aga väiksem mahuti

olmejäätmete jaoks.

1) alates 2025. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 55 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist

kalendriaastas;

2) alates 2030. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 60 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist

kalendriaastas;

3) alates 2035. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 65 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist

kalendriaastas.

Mööname, et riigihankel küsitud olmejäätmete käitluse ning veohind ei ole muutuvas jäätmete

ringlussevõtu suhtarvude juures hea lahendus, sest töövõtja huvides ei ole sellisel juhul jäätmete

ringlussevõttu soodustada, kuid elanike suunamiseks rohkem sorteerima (sest see on soodsam) on

see hetkel kõige mõistlikum lahendus.

Küll võiks Konkurentsiamet analüüsida, kas pakendiseadusega tekitatud loomulik monopol on

kõigile osapooltele mõistlik ning kas taaskasutusorganisatsioonid ei peaks riigihanke kaudu

tellima sisse erinevate pakendite ning paberi-papi vedu? Hetkel Eestis kehtiv jäätmeteveo duaalne

süsteem, kus omavalitsused peavad samuti tegelema segapakendite kogumisega, et täita seatud

ringlussevõtu sihtarve, aga seda ilme tuluvoota, ei pruugi olla samaaegselt mõistlik olukorras, kus

sarnane ülesanne ja rahastus on tagatud taaskasutusorganisatsioonidele, aga kohustus inimesi

sorteerima panna ning hiljem selle eest vastutada on pandud omavalitsustele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Matsalu

vallavanem

Ott Valdma

5380 5285 [email protected]