Käskkiri

KÄSKKIRI

14.04.2022 nr 78

Taaste- ja vastupidavusrahastu komponent 3

„Digiriik“, reformi 1.2 „Eraisikutele

sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste

väljaarendamine“ elluviimiseks toetuse andmise

tingimused

Vabariigi Valitsuse 29.11.2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus

ja toetuse andmise üldtingimused“ § 7 lõike 1 alusel kehtestan „Taaste- ja vastupidavusrahastu

komponent 3 „Digiriik“, reformi 1.2 „Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste

väljaarendamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

2

KINNITATUD ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 14.04.2022 käskkirjaga nr 78 Lisa

Taaste- ja vastupidavusrahastu komponent 3 „Digiriik“, reformi 1.2 „Eraisikutele

sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine“ elluviimiseks toetuse andmise

tingimused

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega

luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75) (edaspidi EL RRF määrus)

alusel loodud taaste- ja vastupidavusrahastust (edaspidi taasterahastu) rahastatava ja Eesti taaste- ja

vastupidavuskavas (edaspidi taastekava) kinnitatud reformi „Digiriik - Reform 1.2: Eraisikutele

sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine“ (edaspidi reform) toetuse andmise ja

kasutamise tingimusi.

1.2. Toetuse andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrusest nr 108 „Taaste-

ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi VV taastekava

määrus).

2. Toetuse andmise eesmärk

2.1. Toetuse andmise eesmärk on arendada välja eraisikute sündmusteenused ja etteaimavad teenused,

et muuta seeläbi avalike teenuste osutamine elusündmusest lähtuvaks ning võimalusel proaktiivseks.

2.2. Reformiga järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete.

3. Toetatavad tegevused

3.1. Toetust antakse tegevustele, mille tulemusena arendatakse uusi või ajakohastatakse kasutuses

olevaid avalike digiteenuste osutamiseks vajalikke infosüsteeme või funktsionaalsusi proaktiivseks või

sündmuspõhiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil. Täpsemad tegevused, mis panustavad

punktis 2 nimetatud eesmärki ning punktis 4 nimetatud tulemustesse ja mõõdikutesse, nimetatakse

punktis 6 nimetatud tegevuskavas.

3.2. Tegevuskavas nimetatud tegevuste elluviimist korraldavad toetuse saaja või partner.

3.3. Toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33

tähenduses.

3

4. Tulemused

4.1. Punktis 3 kirjeldatud tegevused, mis on punkti 6 alusel kinnitatavas tegevuskavas detailsemalt lahti

kirjutatud, aitavad saavutada taastekavas seatud reformi tulemuste mõõdikuid.

Reformi tulemuste mõõdikud on järgmised:

Nimetus Näitaja Ajakava Andmeallikas /

metoodika

Kirjeldus

Ühik Baas

-tase

Siht-

tase

kvartal aasta

Eraisikute

sündmusteenused ja

proaktiivsed teenused on käivitatud.

Arv 0 2 IV 2022 Live´s olevad

sündmus-

teenused (eraisik saab

sündmus-

teenuste kasutada läbi

riigiportaali

eesti.ee)

Kodaniku elusündmusteenuste ja/või

proaktiivsete teenuste arv, mis on

digitaalselt kasutatav. Teenuseid võimaldav IT-taristu on välja ehitatud

viisil, mis võimaldab vähemalt

kohustuslike teenuse osade pakkumise, kuid mille edasiarendus jätkub kogu

reformi perioodi jooksul. Välja

arendatavad teenused määratakse ära sündmusteenuste ja proaktiivsete teenuste

tegevuskavas.

Eraisikute

sündmusteenused ja proaktiivsed teenused

on käivitatud.

Arv 2 10 IV 2025 Live´s olevad

sündmus- teenused

(eraisik saab

sündmus- teenuste

kasutada läbi riigiportaali

eesti.ee)

Kodaniku elusündmusteenuste ja/või

proaktiivsete teenuste arv, mis on digitaalselt kasutatav. Teenuseid

võimaldav IT-taristu on välja ehitatud

viisil, mis võimaldab vähemalt kohustuslike teenuse osade pakkumise,

kuid mille edasiarendus jätkub kogu reformi perioodi jooksul. Välja

arendatavad teenused ja seire vahetasemed

vähemalt aasta lõikes määratakse ära sündmusteenuste ja proaktiivsete teenuste

tegevuskavas.

Arenduse tulemusel peab valmima vähemalt minimaalselt toimiv IT-lahendus

(MVP).

Projektide järjestus ja sisu lähtub

eraisikute sündmusteenuste

arendusplaanist tegevuskavas, mida

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

regulaarselt sündmusteenustega seotud

osapooltega kooskõlastavad.

5. Ühised näitajad

5.1. Käesoleva reformi ühiseks näitajaks on RRFCI07 - uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete

ja -protsesside kasutajad.

5.2. Toetuse saaja ja partner koguvad asjakohaseid andmeid ühiste näitajate kohta EL RRF määruse

artikli 29 lõike 4 punkti a tähenduses.

6. Tegevuste rakendajad

6.1. Toetuse saaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Tegevuste elluviimise eest

vastutab digiriigi arengu osakond.

6.2. Toetuse saaja võib tegevuste elluviimiseks kaasata partnereid.

6.3. Toetuse saaja kaasab tegevuste elluviimisel partnerina Riigi Infosüsteemi Ameti ning tegevuste

4

rakendamisel vajalikke täiendavaid partnereid täidesaatva riigivõimu asutuste ja nende hallatavate

riigiasutuste hulgast.

6.4. Täiendavad partnerid valitakse vastavalt eraisikute sündmusteenuste ja etteaimatavate teenuste

väljaarendamise arendus- ja tegevuskavas olevale projektide järjestusele ning analüüsile, missuguseid

avalike teenuste osutamisega seotud asutusi on esmajärjekorras vaja vähemalt minimaalselt toimivate

IT-lahenduste jaoks kaasata.

6.5. Punktis 4 nimetatud tulemuste saavutamiseks teostatavad punktis 3 kirjeldatud tegevused

esitatakse tegevuskavas, mida koostab toetuse saaja igaks aastaks ning mida muudetakse vastavalt

vajadusele. Tegevuskava peab sisaldama tegevuste:

6.5.1. ajakava;

6.5.2. eelarvet;

6.5.3. partnereid.

6.6. Toetuse saaja esitab tegevuskava ja selle muudatused kinnitamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantslerile. Iga aasta tegevuskava peab olema

kinnitatud hiljemalt selle aasta I kvartali lõpuks. Erandina kinnitatakse 2021. a tegevuskava ühiselt

koos 2022. a tegevuskavaga hiljemalt II kvartali lõpuks. Tegevuskava ja selle muudatused esitatakse

Riigi Tugiteenuste Keskusele teadmiseks.

7. Tegevuste rahastamisperiood

7.1. Tegevusi rahastatakse ja kulud loetakse abikõlblikuks, kui kulud on tekkinud, tegevused tehtud

ning tulemused saavutatud ajavahemikul 01.01.2021. a kuni 31.12.2025. a.

8. Tegevuste eelarve

8.1. Reformi eelarve on 12 277 900 eurot (käibemaksuta), mida rahastatakse taasterahastust taastekava

alusel. Tegevuste eelarve täpsem jaotus on välja toodud tegevuskavas.

8.2. Käibemaks ei ole abikõlblik, välja arvatud VV taastekava määruse § 2 lõikes 5 sätestatud juhul.

9. Toetuse maksmise tingimused ja kord

9.1. Toetuse maksmisel lähtutakse VV taastekava määruse § 9 lõike 3 punktist 2.

9.2. Toetust makstakse:

9.2.1. toetuse saajale ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala riigiasutusest

partneritele käesolevas käskkirjas toodud tingimuste ning tegevuskavas kokku lepitud tulemuste

saavutamise alusel;

5

9.2.2. ülejäänud partneritele käesolevas käskkirjas toodud tingimuste ning tegevuskavas kokku lepitud

ja partneriga sõlmitud lepinguga kehtestatud tulemuste saavutamise alusel.

9.3 Toetuse saaja jälgib tingimuste täitmist ja kontrollib tulemuste aruannet, sealhulgas kontrollib

esitatud kulude tingimustele vastavust ja eesmärgipärasust ning kohustuste nõuetekohast täitmist, 30

tööpäeva jooksul tulemuste aruande laekumisest arvates.

9.4. Kui tingimuste täitmise jälgimisel või tulemuste aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, mida on

võimalik mõistliku tähtaja jooksul kõrvalda, määrab toetuse saaja puuduse kõrvaldamiseks tähtaja.

9.5. Tingimuste täitmise jälgimisel ja tulemuste aruande kontrollimisel on toetuse saajal õigus nõuda

aruande esitajalt lisaks aruandele muid teostatud tegevusega otseselt seotud kulude tegemist tõendavaid

dokumente.

9.6. Toetus makstakse välja vastavalt käesolevas käskkirjas, tegevuskavas ning lepingu olemasolul

selles kokkulepitud tingimuste täitmisel ja tulemuste saavutamisel pärast seda, kui toetuse saaja on

tulemuste aruande kinnitanud.

9.7. Toetuse maksed partneritest täidesaatva riigivõimu asutustele teostatakse toetuse saaja poolt pärast

taasterahastu vahendite laekumist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning vastavalt

punktis 9.6. määratud tingimustele. Maksed teostatakse riigiasutuse tekkinud ja tasutud kulude alusel,

mis on kajastatud raamatupidamisarvestuse süsteemis SAP.

9.8. Toetuse maksed partneritest juriidilistele isikutele teostatakse vastavalt nendega sõlmitud

lepingutele.

9.9. Partneritest juriidiliste isikutega sõlmitavates lepingutes võib põhjendatud juhtudele ette näha

toetuse osalise ettemakse.

9.10. Toetuse saaja võib toetuse maksmise peatada või maksmisest keelduda, kui:

9.10.1. ilmnevad VV taastekava määruse § 9 lõikes 7 välja toodud tingimused;

9.10.2. punkti 9.4. alusel antud tähtajaks ei kõrvaldata tingimuste täitmise jälgimisel või tulemuste

aruande kontrollimisel ilmnenud puudusi.

10. Toetuse saaja ja partnerite kohustused

10.1 Toetuse saaja ja partner kohustuvad:

10.1.1. säilitama toetuse andmise ja kasutamisega seotud andmeid ja dokumente ning tagama nendele

ligipääsu viie aasta jooksul pärast projektile või tegevustele lõppmakse tegemist, kui toetuse suurus

ületab 60 000 eurot ning kolme aasta jooksul, kui toetuse suurus on 60 000 eurot või väiksem;

10.1.2. Punktis 3.1 välja toodud tegevuste elluviimisel lähtuma digiühiskonna arengukava 2030

suundadest ning riigi IT-arhitektuuri, infoturbe ja koosvõime raamistiku nõuetest;

10.1.3. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste elluviimisel sisse ostetava teenusena järgima riigihangete

seadust ja oma asutuse hankekorda;

6

10.1.4. Kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke rahvusvahelise

piirmääraga või ületab seda, seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab

hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse,

kuupäeva, numbri ja summa;

10.1.5. järgima toetuse kasutamisel usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, riigi raamatupidamise

eeskirja ja head raamatupidamise tava;

10.1.6. järgima tegevuste elluviimisel teavitamise reegleid lähtuvalt VV taastekava määruse §-st 12,

tagama Euroopa Liidu rahastamise nähtavuse ning andma meediale ja üldsusele selle kohta sidusat,

tulemuslikku ning proportsionaalset teavet;

10.1.7. kasutama projekti tegevuses toetust läbipaistvalt, konkurentsi soodustavalt, säästlikku ja

otstarbekat kasutamist võimaldavalt ning huvide konflikti välistavalt;

10.1.8. teostama toetuse kasutamise seiret vastavalt tegevuskavas kokkulepitule;

10.1.9. tagama, et ükski kulu ei ole kaetud topelt mitmest rahastamisallikast.

10.2. Toetuse saaja kohustub:

10.2.1. sõlmima iga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala välise partneriga

lepingu tegevuste läbiviimiseks ja kulude rahastamiseks vastavalt planeeritavate tööde sisu, mahu ja

aja hinnangutele ning fikseerima nimetatud lepingus tehtavate tööde oodatavad tulemused;

10.2.2. koostöös partneritega välja töötama ja tagama tegevuskava kinnitamise vastavalt punktile 6;

10.2.3. seirama partneri toetuse kasutamist vastavalt tegevuskavas kokkulepitule;

10.2.4. moodustama reformi juhtrühma või juhtrühmad vastavalt tegevuskavas kokkulepitule.

10.3. Partner kohustub:

10.3.1 kasutama toetust üksnes punktis 3 nimetatud tegevuste tegemiseks vastavalt punktis 4 välja

toodud eesmärgile ja punktis 7 välja toodud abikõlblikkuse perioodile;

10.3.2. teostama toetuse kasutamise seiret ja esitama toetuse saajale seire tulemused vastavalt

tegevuskavas kokkulepitule;

10.3.3. määrama oma esindaja kokkuleppel toetuse saajaga juhtrühma või juhtrühmadesse vastavalt

tegevuskavas kokkulepitule.

11. Aruandlus

11.1. Toetuse saaja esitab Riigi Tugiteenuste Keskusele aruanded vastavalt VV taastekava määruse §-

le 14. Täpsem seire- ja aruandluse kord (sh aruandluse periood ja esitamise tähtajad) on välja toodud

tegevuskavas.