Leping

KÄSKKIRI

Tallinn 24.05.2023 nr 24

Kaitseväekohustuse täitmise sündmusteenuse loomiseks juhtrühma moodustamine

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 09.03.2022 käskkirja nr 78 „Taaste- ja vastupidavusrahastu komponent 3 „Digiriik“, reformi 1.2 „Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused” alusel ning sellega seotud ja poolte vahel kokkulepitud tulemuste saavutamiseks: 1. Moodustan sündmusteenuse „Kaitseväekohustuse täitmine“ juhtrühma.

2. Kinnitan juhtrühma järgmises koosseisus: 2.1. Juhtrühma esimees Anu Rannaveski - Kaitseressursside Ameti peadirektor või Kaitseressursside Ametit esindav juhtrühma liige. 2.2. Juhtrühma liikmed: 2.2.1. Tõnis Sõnum – Kaitseressursside Ameti inimvara planeerimise osakonna juhataja; 2.2.2. Kaili Tamm – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna teenuste valdkonna juht; 2.2.3. Kai Kallas – Riigi Infosüsteemi Ameti sündmusteenuste osakonna juht.

2.3. Asendusliikmed: 2.3.1. Merle Ulst – Kaitseressursside Ameti kutsealuste osakonna juhataja; 2.3.2. Gerli Morell – Kaitseressursside Ameti inimvara planeerimise osakonna kaitseväeteenistuse nõunik; 2.3.3. Ingrid Kuusik - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna sündmusteenuste programmijuht; 2.3.4. Triin Gailan - Riigi Infosüsteemi Ameti sündmusteenuste osakonna tootejuht.

3. Juhtrühm täidab järgmisi ülesandeid: 3.1. sündmusteenuse visiooni kinnitamine; 3.2. sündmusteenuse loomiseks vajalike ülesannete ja tegevuskava kinnitamine; 3.3. sündmusteenuse arendamise etappide vajalikkuse ja sisu otsustamine; 3.4. sündmusteenuse arendamiseks vajalike tarkvaraarenduste lähteülesande kinnitamine; 3.5. sündmusteenusega seotud osateenuste omanike koostöö korraldamine ja erimeelsuste lahendamine; 3.6. sündmusteenuse finantseerimisega seotud kokkulepetest kinnipidamise jälgimine; 3.7. muude sündmusteenuse loomisega seotud oluliste otsuste tegemine.

4. Juhtrühma tööd koordineerib juhtrühma esimees või tema suusõnaliselt volitatud juhtrühma liige.

5. Kinnitan juhtrühma töökorra järgmiselt: 5.1. juhtrühma töövorm on koosolek, mis võib toimuda ka elektrooniliste sidevahendite kaudu, mille puhul kehtivad koosolekule siinses dokumendis esitatud nõuded; 5.2. koosolek toimub vastavalt vajadusele vähemalt üks kord iga kolme kuu jooksul ja koosolekuks sobilik aeg kooskõlastatakse enne komisjoni liikmetega; 5.3. juhtrühmas langetatakse otsused konsensuslikult; 5.3.1. kui konsensusele ei jõuta, siis võetakse otsused vastu enamushääletuse alusel; 5.3.2. võrdse häältearvu korral on otsustav hääl juhtrühma esimehel või teda asendaval liikmel; 5.4. juhtrühm on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa kõik juhtrühma liikmed või nende asendusliikmed; 5.5. juhtrühma koosolekud protokollitakse ning protokoll saadetakse juhtrühma liikmetele elektroonselt; 5.6. juhtrühmal on õigus kaasata oma töösse hääleõiguseta eksperte.

6. Juhtrühma teenindav struktuurüksus on Kaitseressursside Ameti inimvara planeerimise osakond.

7. Juhtrühm tegutseb projekti lõppemiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Rannaveski peadirektor

Teadmiseks: Tõnis Sõnum, Merle Ulst, Gerli Morell [email protected]

Sille Tomingas peadirektori abi

2

Koostöökokkulepe nr 24.8-1/392-1

Tallinn 20.06.2023

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158 (edaspidi MKM või Toetuse

saaja), mida esindab majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo, kes tegutseb põhimääruse

alusel,

ja

Kaitseressursside Amet, registrikood 70000941 (edaspidi KRA või Partner), mida esindab

peadirektor Anu Rannaveski, kes tegutseb põhimääruse alusel,

edaspidi nimetatud eraldi „pool“ ja koos „pooled“,

võttes arvesse, et:

 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja

vastupidavusrahastu (edaspidi määrus nr 2021/241), artikli 20 lõike 1 alusel kiitis Euroopa

Nõukogu Euroopa Komisjoni 05.10.2021 ettepanekul 29.10.2021 rakendusotsusega heaks

Eesti taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi Taastekava), mille kohaselt viiakse ellu reform

„Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine“ (edaspidi reform);

 Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määrusega nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise

korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi VV taastekava määrus) kehtestatakse

nõuded määruse nr 2021/241 järgsete investeeringute ja reformide rakendamisele Eestis;

 Käesolev koostöökokkulepe on sõlmitud reformi elluviimiseks ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 14.04.2022 käskkirja nr 78 „Taaste- ja vastupidavusrahastu

komponent 3 „Digiriik“, reformi 1.2 „Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste

väljaarendamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused” (edaspidi Käskkiri nr 78) punkti

10.2.1 alusel;

 kulude hüvitamise aluseks on Taastekava;

 KRA on reformi tegevuste elluviijana MKM-i partner;

 reformi elluviimine on seotud valdkonna arengukavaga „Eesti digiühiskond 2030“ ,

sõlmisid pooled alljärgneva koostöökokkuleppe (edaspidi leping) tegevuste elluviimiseks

eraldatava toetuse kasutamiseks.

1. Lepingu objekt

2

1.1. Lepingu objektiks on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Käskkirja nr 78 alusel ning sellega

seatud ning poolte vahel kokku lepitud tulemuste saavutamine.

1.2. Lepingu eesmärgiks on KRA juhitud sündmusteenusega „Kaitseväekohustuse täitmine“ seotud

arendustegevuste tähtaegne elluviimine vastavalt poolte koostöös iga-aastaselt kokku lepitud

tegevuskavale ja tulemustele, mille partneri tegevustega seotud osa vormistavad pooled lepingu lisana

vastavalt punktile 1.3.

1.3. Lepingu punktis 1.2 nimetatud eesmärgi saavutamiseks KRA-le antava toetuse summa on kuni

500 000 eurot. Iga aastase tegevuskava, milles sisalduvad elluviidavad tegevused, tulemused, tähtajad

ja toetuse summa lepivad pooled kokku lepingu lisas.

1.4. 2023. aasta tegevuskava sisaldub lepingu lisas 1. Alates 2024. aastast allkirjastavad lepingu lisa,

milles märgitakse KRA elluviidavad tegevused, tulemused, tähtajad ja toetuse summa MKM-i

digiarengu asekantsler ja KRA peadirektor hiljemalt esimese kvartali lõpuks.

1.5. Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 kuni 31.12.2025.

2. Toetuse eraldamine ja kasutamine

2.1. Toetus makstakse välja pärast seda, kui Toetuse saaja on vastava perioodi aruande kinnitanud

Lepingu punktis 3 kokkulepitud tingimustel ja vastavalt lepingu punktis 1.1 nimetatud käskkirja

punktidele 9.2.2 ja 9.7 on Partneri aruandes kajastatud tulemuste osas Taastekava vahendid Euroopa

Komisjonilt Toetuse saajale laekunud.

2.2. Partner esitab rahandusministri 10.09.2014 määruse nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri“ § 292

lg 1 alusel riigieelarve eelnõusse planeeritud ja andmekogus menetletava välistoetuse projekti

vahendite kasutamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele taotluse välistoetuse eelarve ehk

sildfinantseerimise avamiseks rahaliste vahendite kasutamiseks.

2.3 Partner planeerib riigieelarve eelnõusse välistoetuse summad igal aasta vastavalt lepingu lisas 1

toodud eelarvele.

2.4 Toetuse maksmise täpsemad tingimused on sätestatud punktis 1.1 nimetatud käskkirjas.

3. Aruannete ja selgituste esitamine

3.1. Partner esitab aruande iga poolaasta tegevuste ja eelarveliste vahendite kasutamise kohta

lepingu lisas 2 toodud aruandevormil digitaalselt allkirjastatuna 30 päeva jooksul vastava poolaasta

lõppemisest punktis 11.3 nimetatud e-posti aadressile.

3.2. Toetuse saaja kinnitab aruande 30 päeva jooksul pärast aruande saamist või kui aruandes on

puudusi, määrab toetuse saaja vähemalt 10 päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mille võrra

pikeneb aruande kinnitamise tähtaeg.

3.3. Lisaks aruandele esitab Partner Toetuse saaja soovil ja määratud tähtajaks suulisi ja kirjalikke

selgitusi lepingu lisas 1 nimetatud tegevuste elluviimise kohta.

3

4. Kontrolli teostamine

4.1 Partner tagab audiitorile ja kontrollijale juurdepääsu projekti elluviimisega seotud

informatsioonile ja dokumentidele, arvestades asjaolu, et nad on antud ülesande täitmisel kohustatud

täitma isikuandmete kaitse seaduses ning VV taastekava määruse §-s 13 sätestatud nõudeid.

4.2. Partner esitab nõutud dokumendid ja informatsiooni või võimaldab neile juurdepääsu audiitori

või kontrollija poolt määratud tähtajaks.

5. Dokumentide säilitamine

5.1. Partner kohustub säilitama kõiki toetuse kasutamist puudutavaid dokumente ja andmeid,

sealhulgas kuludokumente, viis aastat pärast lepingu täitmisega seotud viimase makse tegemist.

5.2. Partner kohustub säilitama lepingu punktis 5.1 nimetatud dokumente ja andmeid, mis on seotud

auditi, kohtuvaidluse, kohtuväliste nõuete menetlemise ja võimaliku pettusest johtuva juurdlusega

kuni nimetatud menetluste lõppemiseni, kuid mitte vähem kui on nimetatud lepingu punktis 5.1.

6. Teabe avaldamine toetuse kohta

Partner kohustub järgima tegevuste elluviimisel teavitamise reegleid lähtuvalt VV taastekava määruse

§-st 12, tagama Euroopa Liidu vahendite kasutamise nähtavuse ning andma meediale ja üldsusele selle

kohta sidusat, tulemuslikku ning proportsionaalset teavet.

7. Partneri muud kohustused

7.1. Partner kohustub järgima lepingu lisas 3 toodud riskide hindamise tabelis kirjeldatud riskide

maandamise tegevusi ja realiseerunud riskid määratud tähtajaks kõrvaldama.

7.2. Partner kohustub pidama toetuse kohta projektipõhist kulude arvestust, tagamaks toetuse arvelt

tehtud abikõlblike kulude eristamise asutuse muudest kuludest ja kuludokumentide säilimise. Lisaks

kohustub partner pidama toetuse kasutamise kohta reformipõhist arvestust vastavalt rahandusministri

27.12.2021 määruse nr 50 „Eelarveklassifikaator“ §-le 9 loodud toetuse koodile.

7.3. Partner esitab Toetuse saajale viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavituse,

kui ilmneb asjaolusid, mis võivad takistada lepingus sätestatud kohustuste õigeaegset täitmist.

8. Partnerile makstud toetuse tagastamine ja maksete peatamine

8.1. Kui Partner jätab oma lepingust tulenevad kohustused täitmata või pole neid nõuetekohaselt

täitnud, on Toetuse saajal õigus peatada väljamaksete tegemine Partnerile või nõuda toetus tagasi

ulatuses, mille osas on see välja makstud, kuid eesmärke ei ole saavutatud.

8.2. Partner on kohustatud Toetuse saajale tagastama toetuse summa, mille tagastamist Toetuse saajalt

nõuab Riigi Tugiteenuste Keskus või Euroopa Komisjon, koos võimalike kõrvalnõuetega. Eeltoodud

4

kohustus kehtib üksnes juhul, kui tagasinõue on seotud Partneri lepinguliste kohustuste mittetäitmise

või mittenõuetekohase täitmisega.

8.3. Toetuse tagasinõudmisel ning tagasimaksmisel rakendatakse VV taastekava määruse §-s 11

sätestatut.

9. Vaidluste lahendamine

Pooled lahendavad kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused eelkõige

kokkuleppeliselt. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus seaduses sätestatud korras.

10. Lepingu muutmine

10.1. Lepingut võib muuta poolte kokkuleppel.

10.2. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjaliku kokkuleppena, mis on lepingu lahutamatu osa.

10.3. Kõik lepingu muudatused jõustuvad nende allakirjutamisel või poolte kirjalikult määratud

tähtajal.

11. Kontaktandmed

11.1. Lepingu täitmisel on poolte kontaktisikud järgmised:

11.2. Kaitseressursside Ameti kontaktisik on Gerli Morell, e-posti aadress: [email protected], tel

53412702;

11.3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kontaktisik on digiriigi arengu osakonna

sündmusteenuste programmijuht Ingrid Kuusik, e-posti aadress [email protected], tel 55

502373.

12. Lepingu kehtivus

12.1. Leping jõustub selle allakirjutamisest poolte poolt.

12.2. Leping kehtib kuni poolte kõikide lepinguliste kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem, kui

tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõpuni.

13. Lepingu lisad

Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud järgmised lisad:

13.1. Lisa 1. Lepingu alusel teostatavad tegevused, tulemused ja eelarve aastaks 2023;

13.2.Lisa 2. Aruande vorm;

13.3. Lisa 3. Riskide hindamise tabel.

5

POOLTE ANDMED JA ALLKIRJAD:

Majandus- ja Kommunikatsiooni- Kaitseressursside Amet

ministeerium

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

__________________________ ________________________

Tiit Riisalo Anu Rannaveski

majandus- ja infotehnoloogiaminister peadirektor

LEPINGU LISA 1. Lepingu alusel teostatavad tegevused, tulemused ja eelarve aastaks 2023.

Viide tegevuskavas

Tegevus

Tulem Tegevuse tähtaeg

Kululiik Toetuse summa

1.1 Kaitseväeteenistuse veebi arendused

Analüüs ja MVP arendus Loodud eeldused kaitseväeteenistuse veebi ja riigiportaali vahel liidestuse

võimaldamiseks

31.12.2023 Investeering

50 000 €

1.2 Teenuse juhtimine Teenuste arendus toimub

vastavalt kokkulepitud tegevustele

Kaitseväekohustuse täitmise infoteenuse loomise tegevused

Kasutaja saab infot kaitseväekohustuse täitmise sammude kohta riigiportaalist

eesti.ee

31.12.2023 Tööjõukulu 12 672 €

Info kaitseväekohustuse täitmise sammudest on eesti.ee-s kolmes keeles

1.3 Teenuse juhtimine Teenuste arendus toimub

vastavalt kokkulepitud tegevustele

Tegevused teostatud 31.12.2023 Majandamisk ulu

7 131 €

Kokku toetuse maht 69 803 €

7

8

LEPINGU LISA 2

ARUANDE VORM

Taaste- ja vastupidavusrahastu komponent 3 „Digiriik“, reformi 1.2

„Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine“

Toetuse kasutamise aruanne

Periood …. - …..

Aruande esitamise kuupäev

…….2023

Eesmärk:

1. Partneri andmed (aruande aluseks olevast lepingust)

Organisatsioon:

Aadress:

Telefon, e-post:

Esindaja:

Kontaktisik:

Aruandluse periood:

2. Lepingu andmed

Lepingu number:

Lepingu sõlmimise aeg:

Lepingu periood:

9

3. Andmed lepingus kokkulepitud eesmärkide saavutamise kohta (tegevuste kirjeldus, mis on konkreetse perioodi jooksul eesmärkide

saavutamise nimel tehtud). Tähtaeg Planeeritud

eelarve

Tegelik kulu

aruandeperioodil

Teostatud tegevused ja saavutatud tulemid Selgitus / partneri hinnang

Tegevus 1

Tegevus 2

Tegevus 3

4. Teave tegevuste raames läbiviidud riigihanked, sh lihthanked (aktid) Tegevus Riigihanke / akti nr Hankepartner Hanke maht (€) Hanke kestvus

Tegevus 1

Tegevus 2

Tegevus 3

10

5. Tekkinud märkimisväärsed probleemid, mis mõjutavad eesmärkide saavutamise

tähtaega või eelarvet.

a. …

b. …

c. …

6. Info juhtrühma tegevuste ja otsuste kohta (kui on juhtrühm moodustatud)

a. …

b. …

c. …

7. Ühised näitajad

a. Uued kasutajad digiteenuses:

8. Toimunud lepingulised (sh ajakava) muudatused või ettepanekud muudatusteks

a. Toimunud muudatused i. …

ii. … iii. …

b. Ettepanekud muudatusteks

i. …

ii. …

iii. …

9. Aruande koostaja ja partneri esindaja kinnitus andmete õigsuse kohta

Aruande koostaja:

Allkirjaõiguslik isik:

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

__________________________ ________________________

Nimi Nimi

ametikoht ametikoht

KÄSKKIRI

Tallinn 24.05.2023 nr 24

Kaitseväekohustuse täitmise sündmusteenuse loomiseks juhtrühma moodustamine

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 09.03.2022 käskkirja nr 78 „Taaste- ja vastupidavusrahastu komponent 3 „Digiriik“, reformi 1.2 „Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused” alusel ning sellega seotud ja poolte vahel kokkulepitud tulemuste saavutamiseks: 1. Moodustan sündmusteenuse „Kaitseväekohustuse täitmine“ juhtrühma.

2. Kinnitan juhtrühma järgmises koosseisus: 2.1. Juhtrühma esimees Anu Rannaveski - Kaitseressursside Ameti peadirektor või Kaitseressursside Ametit esindav juhtrühma liige. 2.2. Juhtrühma liikmed: 2.2.1. Tõnis Sõnum – Kaitseressursside Ameti inimvara planeerimise osakonna juhataja; 2.2.2. Kaili Tamm – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna teenuste valdkonna juht; 2.2.3. Kai Kallas – Riigi Infosüsteemi Ameti sündmusteenuste osakonna juht.

2.3. Asendusliikmed: 2.3.1. Merle Ulst – Kaitseressursside Ameti kutsealuste osakonna juhataja; 2.3.2. Gerli Morell – Kaitseressursside Ameti inimvara planeerimise osakonna kaitseväeteenistuse nõunik; 2.3.3. Ingrid Kuusik - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna sündmusteenuste programmijuht; 2.3.4. Triin Gailan - Riigi Infosüsteemi Ameti sündmusteenuste osakonna tootejuht.

3. Juhtrühm täidab järgmisi ülesandeid: 3.1. sündmusteenuse visiooni kinnitamine; 3.2. sündmusteenuse loomiseks vajalike ülesannete ja tegevuskava kinnitamine; 3.3. sündmusteenuse arendamise etappide vajalikkuse ja sisu otsustamine; 3.4. sündmusteenuse arendamiseks vajalike tarkvaraarenduste lähteülesande kinnitamine; 3.5. sündmusteenusega seotud osateenuste omanike koostöö korraldamine ja erimeelsuste lahendamine; 3.6. sündmusteenuse finantseerimisega seotud kokkulepetest kinnipidamise jälgimine; 3.7. muude sündmusteenuse loomisega seotud oluliste otsuste tegemine.

4. Juhtrühma tööd koordineerib juhtrühma esimees või tema suusõnaliselt volitatud juhtrühma liige.

5. Kinnitan juhtrühma töökorra järgmiselt: 5.1. juhtrühma töövorm on koosolek, mis võib toimuda ka elektrooniliste sidevahendite kaudu, mille puhul kehtivad koosolekule siinses dokumendis esitatud nõuded; 5.2. koosolek toimub vastavalt vajadusele vähemalt üks kord iga kolme kuu jooksul ja koosolekuks sobilik aeg kooskõlastatakse enne komisjoni liikmetega; 5.3. juhtrühmas langetatakse otsused konsensuslikult; 5.3.1. kui konsensusele ei jõuta, siis võetakse otsused vastu enamushääletuse alusel; 5.3.2. võrdse häältearvu korral on otsustav hääl juhtrühma esimehel või teda asendaval liikmel; 5.4. juhtrühm on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa kõik juhtrühma liikmed või nende asendusliikmed; 5.5. juhtrühma koosolekud protokollitakse ning protokoll saadetakse juhtrühma liikmetele elektroonselt; 5.6. juhtrühmal on õigus kaasata oma töösse hääleõiguseta eksperte.

6. Juhtrühma teenindav struktuurüksus on Kaitseressursside Ameti inimvara planeerimise osakond.

7. Juhtrühm tegutseb projekti lõppemiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Rannaveski peadirektor

Teadmiseks: Tõnis Sõnum, Merle Ulst, Gerli Morell [email protected]

Sille Tomingas peadirektori abi

2

RISKIHINDAMINE MEEDE:

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad RRF meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava

(vm dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike

tegevuste vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest

teavitamiseks

Kas elluviijal/toetuse saajal toimuvad

perioodilised koolitused riskide tuvastamise ja

korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste

maandamise teemal?

Riigiabi ja/või vähese tähtusega

abi esineminise kohaldumine

Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja

konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla

riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA).

Korruptsioon ja huvide konflikt

RISKIVALDKOND

Kontrollikoht

Pettuserisk - Topeltfinantserimine

Kas võib esineda topeltfiannatseerimise võimalus -

sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide)

olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale

tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest

finantsallikast.

Hangete ja arendustööde viibimise

risk

Kas võib esineda risk, mille tõttu toetuse saajal ei ole

võimalik täita kolmandate osapoolte tõttu lepingus

ettenähtud eesmärke ja kokkuleppeid vastavas mahus ja

tähtaegadel

Toetuse kasutamine ei ole

läbipaistev ja/või ei toimu

konkurentsi ära kasutades.

Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti (või kuni 35% riskiskooride maksimumist).

Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti (või 36% - 74% riskiskooride maksimumist).

Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti (või alates 75% riskiskooride maksimumist).

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad RRF meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

0 1 2

On strateegia/tegevuskava (või

muu dokument), kus on

põhimõtted kirjas ja mida

aktiivselt rakendatatakse

Jah, on strateegia/

tegevuskava (või muu

dokument), kuid see pole

efektiivne ja/või põhimõtteid

ei rakendata

Mitteametlikud põhimõtted

eksisteerivad, aga need ei ole

kirjas

Toimuvad perioodilised ja selle

teemalised koolitused (vähemalt

kord aastas) ja need hõlmavad

kõiki töötajaid

Toimuvad perioodilised ja

selle teemalised koolitused

(vähemalt kord aastas), kuid

need ei hõlma kõiki

töötajaid

Toimuvad küll aeg-ajalt

vajaduspõhised koolitused,

kuid need ei ole

perioodilised, vaid on

vastavalt vajadusele ja ei

hõlma kõiki töötajaid

Riigiabi/VTA ei kohaldu

Mõlemad võimalused

võivad esineda: nii VTA kui

ka riigiabi, kuid on asutuses

selged juhised ning riigiabi

hindab vastav ekspert

Mõlemad võimalused võivad

esineda: nii VTA kui ka

riigiabi ja asutuses on selged

juhised konkreetse meetme

hindamiseks, kuid hindajaks

ei ole vastav ekspert. Või kui

hindajaks on ekspert, aga

asutuses juhised puuduvad.

Taaste- ja vastupidavusrahastu reformi „Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine“ koostöökokkulepe Kaitseressursside Amet

HINNANG

Hinnatavale meetmele sarnase

sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid ei rakendata.

Rakendatakse hinnatavale

meetmele sarnase sisuga EL

ja siseriiklikke

toetusmeetmeid ja elluviija

on riigiasutus ja/või

raamtupidamine toimub

tsentraalselt (RTK-s) ja on

tagatud asutusesisesed

täiendavad kontrollid kulude

jaotamise osas.

Rakendatakse hinnatavale

meetmele sarnase sisuga EL

ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid, kuid

kasutatakse ühtset

infosüsteemi ja rahastust on

lihtne kontrollida.

Teatud teenuseid tuleb toetuse

saajal eesmärgi täitmiseks

tellida kolmandalt osapoolelt

(arendaja)

Eesmärgi täitmine toimub

toetuse saaja ja teenuse

osutaja vahel sõlmitud

lepingus ettenähtud

tingimustel ja tähtaegadel

Elluviijad/toetuse saajad on

riigiasutused/riigi hallatavad

asutused ja riigihangete

läbiviijaks on eksperdid või

riigiasutus (allasutus), kellele on

antud vastav ülesanne.

Elluviijad/toetuse saajad on

avalik-õiguslikud juriidilised

isikud, kelle hangete

läbiviimise eest vastutab

vastav riigiasutus, kellel on

antud ülesanne riigihangete

läbiviimiseks

Elluviijad/toetuse saajad on

avalik-õiguslikud juriidilised

isikud, kes viivad hankeid

läbi iseseisvalt.

KOONDHINNANG 2 madal risk

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

3

Selliseid põhimõtteid

strateegias (või muus

dokumendis) ei ole

kirjeldatud.

3

Kaitseressursside Ameti peadirektori

27.12.2019 käskkirjaga nr 45 on kinnitatud

Kaitseressursside Ameti töökorralduse

reeglid. Lisaks Kaitseministeeriumis on

koostatud juhend, andmaks juhiseid

korruptsiooni ennetamiseks ja

korruptsiooniriskidega tegutsemiseks,

kooskõlas korruptsioonivastases seaduses

sätestatuga. Juhend on kooskõlas Vabariigi

Valitsuse poolt heaks kiidetud

Selle teemalisi koolitusi ei

toimu 3

Kaitseministeeriumi valitsemisalas

toimuvad perioodiliselt koolitused ning

lisaks on kõikidel teenistujatel kohustuslik

sooritada vähemalt kord aastas

vastavasisulised testid

Mõlemad võimalused

võivad esineda: nii VTA kui

ka riigiabi ning konreetsed

juhised puuduvad ja

hindajaks ei ole vastav

ekspert

3 Kaitseressursside Ametile riigiabi ja VTA

ei kohaldu.

Taaste- ja vastupidavusrahastu reformi „Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine“ koostöökokkulepe Kaitseressursside Amet

Max.

SKOOR

Selgitus riski hindamisel.

Rakendamisel juba toimivad

maandamistegevused ja -meetmed, mis

riskiskoori mõjutavad

HINNANG

Rakendatakse hinnatavale

meetmele sarnase sisuga EL

ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid ja ei

kasutata ühtset infosüsteemi,

mistõttu ei saa toetuse

kasutamist lihtsalt

kontrollida.

3

Kaitseressursside Amet on riigiasutus, kelle

finantsarvestus- ja -aruandluse aluseks on

raamatupidamise seadus, avaliku sektori

finantsarvestuse ja -aruandluse juhend ning

ministeeriumi valitsemisala

raamatupidamise sise-eeskiri.

Finatsarvestuse teenust osutab RTK.

Teenuse osutajal ei ole

võimalik teha vajalikke

arendustöid, mis on

vajalikud registri

funktsionaalsuse

täiendamiseks ettenähtud

tähtaegadel ja mahus

3

Kaitseressursside Amet on

kaitseväekohustuslaste registri volitatud

töötleja, kes sõlmib lepinguid

andmevahetuse kohta andmekogude vahel

ning tagab registri pidamise õigusaktides

sätestatud nõuete järgi. Volitatud töötleja

ülesanded registri pidamisel on kehtestatud

Vabariigi Valitsuse 28.03.2013 määrusega

nr 54 "Kaitseväekohustuslaste registri

põhimäärus".

Elluviijad/toetuse saajad on

juriidilised isikud, kellel

puudub riigihanke

läbiviimise kohustus

3

Kaitseressursside Amet on riigiasutus ning

juhindub kohustusest läbi viia riigihankeid

riigihangete seaduse ning teiste

asutusesiseste kordade alusel

(Kaitseressursside Ameti 25.01.2019

käskkiri nr 7 "Kaitseressursside Ameti

hankekord"). Suuremaid

Kaitseministeeriumi valitsemisala

riigihankeid viib läbi Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus.

Kokku skoor 18

0

1

0

Taaste- ja vastupidavusrahastu reformi „Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine“ koostöökokkulepe Kaitseressursside Amet

Hinnatud SKOOR

(arvestades juba

rakendatavaid

maandamistegevusi)

Planeeritavad tegevused riski maandamiseks

(täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3)

0

1

0

2

Kaitseministeeriumi auditijuht ja

julgeoleku ja haldusosakond ja

Kaitseressursside Ameti julgeoleku-

ja haldusnõunik

Kaitseministeeriumi julgeoleku ja

haldusosakond ja Kaitseressursside

Ameti julgeoleku- ja haldusnõunik

-

Vastutaja

Kaitseressursside Amet

Kaitseressursside Amet/ Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus

RISKIHINDAMINE MEEDE:

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad RRF meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

0 1 2 3

Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks

On strateegia/tegevuskava (või muu dokument), kus on põhimõtted kirjas ja mida aktiivselt rakendatatakse

Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu dokument), kuid see pole efektiivne ja/või põhimõtteid ei rakendata

Mitteametlikud põhimõtted eksisteerivad, aga need ei ole kirjas

Selliseid põhimõtteid strateegias (või muus dokumendis) ei ole kirjeldatud.

3

Kaitseressursside Ameti peadirektori 27.12.2019 käskkirjaga nr 45 on kinnitatud

Kaitseressursside Ameti töökorralduse reeglid. Lisaks Kaitseministeeriumis on

koostatud juhend, andmaks juhiseid korruptsiooni ennetamiseks ja

korruptsiooniriskidega tegutsemiseks, kooskõlas korruptsioonivastases seaduses

sätestatuga. Juhend on kooskõlas Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud

0

Kaitseministeeriumi auditijuht ja julgeoleku ja haldusosakond ja

Kaitseressursside Ameti julgeoleku- ja haldusnõunik

Kas elluviijal/toetuse saajal toimuvad perioodilised koolitused riskide tuvastamise ja korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste maandamise teemal?

Toimuvad perioodilised ja selle teemalised koolitused (vähemalt kord aastas) ja need hõlmavad kõiki töötajaid

Toimuvad perioodilised ja selle teemalised koolitused (vähemalt kord aastas), kuid need ei hõlma kõiki töötajaid

Toimuvad küll aeg-ajalt vajaduspõhised koolitused, kuid need ei ole perioodilised, vaid on vastavalt vajadusele ja ei hõlma kõiki töötajaid

Selle teemalisi koolitusi ei toimu

3

Kaitseministeeriumi valitsemisalas toimuvad perioodiliselt koolitused ning

lisaks on kõikidel teenistujatel kohustuslik sooritada vähemalt kord aastas

vastavasisulised testid

1 Kaitseministeeriumi julgeoleku ja

haldusosakond ja Kaitseressursside Ameti julgeoleku- ja haldusnõunik

Riigiabi ja/või vähese tähtusega abi esineminise kohaldumine

Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA).

Riigiabi/VTA ei kohaldu

Mõlemad võimalused võivad esineda: nii VTA kui ka riigiabi, kuid on asutuses selged juhised ning riigiabi hindab vastav ekspert

Mõlemad võimalused võivad esineda: nii VTA kui ka riigiabi ja asutuses on selged juhised konkreetse meetme hindamiseks, kuid hindajaks ei ole vastav ekspert. Või kui hindajaks on ekspert, aga asutuses juhised puuduvad.

Mõlemad võimalused võivad esineda: nii VTA kui ka riigiabi ning konreetsed juhised puuduvad ja hindajaks ei ole vastav ekspert

3 Kaitseressursside Ametile riigiabi ja VTA ei

kohaldu. 0 -

Pettuserisk - Topeltfinantserimine

Kas võib esineda topeltfiannatseerimise võimalus - sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide) olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest finantsallikast.

Hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid ei rakendata.

Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja siseriiklikke toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus ja/või raamtupidamine toimub tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud asutusesisesed täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas.

Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset infosüsteemi ja rahastust on lihtne kontrollida.

Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse kasutamist lihtsalt kontrollida.

3

Kaitseressursside Amet on riigiasutus, kelle finantsarvestus- ja -aruandluse aluseks on raamatupidamise seadus, avaliku sektori

finantsarvestuse ja -aruandluse juhend ning ministeeriumi valitsemisala

raamatupidamise sise-eeskiri. Finatsarvestuse teenust osutab RTK.

0 Kaitseressursside Amet

Hangete ja arendustööde viibimise risk

Kas võib esineda risk, mille tõttu toetuse saajal ei ole võimalik täita kolmandate osapoolte tõttu lepingus ettenähtud eesmärke ja kokkuleppeid vastavas mahus ja tähtaegadel

Teatud teenuseid tuleb toetuse saajal eesmärgi täitmiseks tellida kolmandalt osapoolelt (arendaja)

Eesmärgi täitmine toimub toetuse saaja ja teenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus ettenähtud tingimustel ja tähtaegadel

Teenuse osutajal ei ole võimalik teha vajalikke arendustöid, mis on vajalikud registri funktsionaalsuse täiendamiseks ettenähtud tähtaegadel ja mahus

3

Kaitseressursside Amet on kaitseväekohustuslaste registri volitatud

töötleja, kes sõlmib lepinguid andmevahetuse kohta andmekogude vahel ning tagab registri pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi. Volitatud töötleja

ülesanded registri pidamisel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28.03.2013 määrusega

nr 54 "Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus".

1

Toetuse kasutamine ei ole läbipaistev ja/või ei toimu konkurentsi ära kasutades.

Elluviijad/toetuse saajad on riigiasutused/riigi hallatavad asutused ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid või riigiasutus (allasutus), kellele on antud vastav ülesanne.

Elluviijad/toetuse saajad on avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kelle hangete läbiviimise eest vastutab vastav riigiasutus, kellel on antud ülesanne riigihangete läbiviimiseks

Elluviijad/toetuse saajad on avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad hankeid läbi iseseisvalt.

Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised isikud, kellel puudub riigihanke läbiviimise kohustus

3

Kaitseressursside Amet on riigiasutus ning juhindub kohustusest läbi viia riigihankeid

riigihangete seaduse ning teiste asutusesiseste kordade alusel

(Kaitseressursside Ameti 25.01.2019 käskkiri nr 7 "Kaitseressursside Ameti

hankekord"). Suuremaid Kaitseministeeriumi valitsemisala

riigihankeid viib läbi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.

0 Kaitseressursside Amet/ Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Kokku skoor 18 2

Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti (või kuni 35% riskiskooride maksimumist). Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti (või 36% - 74% riskiskooride maksimumist). KOONDHINNANG 2 madal risk Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti (või alates 75% riskiskooride maksimumist).

Taaste- ja vastupidavusrahastu reformi „Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine“ koostöökokkulepe Kaitseressursside Amet

Vastutaja

Korruptsioon ja huvide konflikt

Hinnatud SKOOR (arvestades juba rakendatavaid

maandamistegevusi)

Max. SKOOR

Selgitus riski hindamisel. Rakendamisel juba toimivad

maandamistegevused ja -meetmed, mis riskiskoori mõjutavad

Planeeritavad tegevused riski maandamiseks (täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3)

HINNANG

RISKIVALDKOND

Kontrollikoht