Leping

RISKIHINDAMINE MEEDE:

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad RRF meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

Kas elluviijal/toetuse saajal on

strateegia/tegvuskava (vm dokument)

korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste

vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest

teavitamiseks

Kas elluviijal/toetuse saajal toimuvad

perioodilised koolitused riskide tuvastamise ja

korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste

maandamise teemal?

Riigiabi ja/või vähese tähtusega

abi esineminise kohaldumine

Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja

konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla

riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA).

Pettuserisk - Topeltfinantserimine

Kas võib esineda topeltfiannatseerimise võimalus -

sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike

fondide) olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et

samale tegevusele/objektile küsitakse toetust

mitmest finantsallikast.

Korruptsioon ja huvide konflikt

RISKIVALDKOND

Kontrollikoht

Toetuse kasutamine ei ole

läbipaistev ja/või ei toimu

konkurentsi ära kasutades.

Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima

riigihankeid.

Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti (või kuni 35% riskiskooride maksimumist).

Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti (või 36% - 74% riskiskooride maksimumist).

Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti (või alates 75% riskiskooride maksimumist).

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad RRF meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

0 1 2

On strateegia/tegevuskava (või

muu dokuemdmnt), kus on

põhimõtted kirjas ja mida

aktiivselt rakendatatakse

Jah, on strateegia/

tegevuskava (või muu

dokument), kuid see pole

efektiivne ja/või põhimõtteid

ei rakendata

Mitteametlikud põhimõtted

eksisteerivad, aga need ei ole

kirjas

Toimuvad perioodilised ja selle

teemalised koolitused (vähemalt

kord aastas) ja need hõlmavad

kõiki töötajaid

Toimuvad perioodilised ja

selle teemalised koolitused

(vähemalt kord aastas) , kuid

need ei hõlma kõiki

töötajaid

Toimuvad küll aeg-ajalt

vajaduspõhised koolitused,

kuid need ei ole

perioodilised, vaid on

vastavalt vajadusele ja ei

hõlma kõiki töötajaid

Riigiabi/VTA ei kohaldu

Mõlemad võimalused

võivad esineda: nii VTA kui

ka riigiabi, kuid on asutuses

selged juhised ning riigiabi

hindab vastav ekspert

Mõlemad võimalused võivad

esineda: nii VTA kui ka

riigiabi ja asutuses on selged

juhised konkreetse meetme

hindamiseks, kuid hindajaks

ei ole vastav ekspert. Või kui

hindajaks on ekspert, aga

asutuses juhised puuduvad.

Hinnatavale meetmele sarnase

sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid ei rakendata.

Rakendatakse hinnatavale

meetmele sarnase sisuga EL

ja siseriiklikke

toetusmeetmeid ja elluviija

on riigiasutus ja/või

raamtupidamine toimub

tsentraalselt (RTK-s) ja on

tagatud asutusesisesed

täiendavad kontrollid kulude

jaotamise osas.

Rakendatakse hinnatavale

meetmele sarnase sisuga EL

ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid, kuid

kasutatakse ühtset

infosüsteemi ja rahastust on

lihtne kontrollida.

HINNANG

Elluviijad/toetuse saajad on

riigiasutused/riigi hallatavad

asutused ja riigihangete

läbiviijaks on eksperdid või

riigiasutus (allasutus), kellele on

antud vastav ülesanne.

Elluviijad/toetuse saajad on

avalik-õiguslikud juriidilised

isikud, kelle hangete

läbiviimise eest vastutab

vastav riigiasutus, kellel on

antud ülesanne riigihangete

läbiviimiseks

Elluviijad/toetuse saajad on

avalik-õiguslikud juriidilised

isikud, kes viivad hankeid

läbi iseseisvalt.

KOONDHINNANG 1 madal risk

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

3

Selliseid põhimõtteid

strateegias (või muus

dokumendis) ei ole

kirjeldatud.

3

Statistikaameti sisekorraeeskiri (kinnitatud

peadirektori käskkirjaga 02.12. 2021 nr

1.1/21/059) on kohustus teavitada

kõrvaltegevusest. Seda rakendatakse

rangelt.

Selle teemalisi koolitusi ei

toimu 3

Kõiki tööle tulejaid koolitatakse

sisukorraeeskirja küsimustes. Enne

kõrvaltegevusega alustamist peab teenistuja

(v.a registraator) sellest teavitama

peadirektorit, esitades teavituse riigitöötaja

iseteenindusportaalis (RTIP).

Mõlemad võimalused

võivad esineda: nii VTA kui

ka riigiabi ning konreetsed

juhised puuduvad ja

hindajaks ei ole vastav

ekspert

3 Ei kohaldu.

Rakendatakse hinnatavale

meetmele sarnase sisuga EL

ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid ja ei

kasutata ühtset infosüsteemi,

mistõttu ei saa toetuse

kasutamist lihtsalt

kontrollida.

3 Tsentraalne raamatupidamine toimub RTK-

s, sarnase sisuga toetusmeetmeid ei ole.

Max.

SKOOR

Selgitus riski hindamisel.

Rakendamisel juba toimivad

maandamistegevused ja -meetmed, mis

riskiskoori mõjutavad

HINNANG

Elluviijad/toetuse saajad on

juriidilised isikud, kellel

puudub riigihanke

läbiviimise kohustus

3 Kavandatud analüüside ja arenduste osas

viiakse läbi riigihanked.

Kokku skoor 15

0

Statistikaamet

0

Statistikaamet

0

Statistikaamet

1

Statistikaamet

Vastutaja Hinnatud SKOOR

(arvestades juba

rakendatavaid

maandamistegevusi)

Planeeritavad tegevused

riski maandamiseks

(täida, kui hinnatud skoor on 2

või 3)

0

Statistikaamet

1

Koostöökokkulepe nr 1.1-7/22-251

Tallinn 14.04.2022

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158 (edaspidi MKM), mida

esindab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kes tegutseb põhimääruse alusel,

ja

Statistikaamet, registrikood 70000332 (edaspidi STAT), mida esindab peadirektor Urmet Lee, kes

tegutseb põhimääruse alusel, edaspidi nimetatud eraldi pool ja koos pooled,

võttes arvesse, et:

- Riigikogu võttis 12.05.2021. aastal vastu Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035”;

- Eesti taaste- ja vastupidavuskava on Riigikogu otsuse 13.05.2021 „Riigi pikaajalise

arengustrateegia ˮEesti 2035ˮ heakskiitmine“ üks lisadest, keskendudes eesmärkidele ning

reformidele ja investeeringutele, mida rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/241, millega luuakse taaste ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17-75)

(edaspidi EL Taastekava määrus), artikli 18 lõike 1 alusel kinnitas Euroopa Komisjon

05.10.2021 ning Euroopa Nõukogu 29.10.2021 rakendusotsustega Eesti taaste- ja

vastupidavuskava järgse reformi „Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja

väljaarendamine“ (edaspidi Projekt);

- MKM juhindub valitsemisala eelarvevahendite kasutamisel Vabariigi Valitsuse 29.11.2021

määrusest nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise

üldtingimused“ (edaspidi Taastekava määrus), mis kehtestab nõuded EL Taastekava määruse

järgse reformi rakendamisele Eestis.

- käesolev koostöökokkulepe on sõlmitud EL Taastekava määruse artikli 18 lõikes 1 nimetatud

taaste ja vastupidavuskava reformi „Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja

väljaarendamine“ elluviimiseks;

- kulude hüvitamise aluseks on Euroopa Komisjoni poolt 05.10.2021 ning Euroopa Nõukogu

29.10.2021 rakendusotsusega kinnitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi

Taastekava);

- STAT on Taastekava digiriigi reformi alasuuna 1: avalike digiteenuste uus tase: terviklikud ja

etteaimavad teenused 3.1.1 „Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja

väljaarendamine“ tegevuste elluviijana MKM kui toetuse saaja partner;

2

- tegevusi tehakse Vabariigi Valitsuse poolt 23.12.2021 kinnitatud valdkonna arengukava „Eesti

digiühiskond 2030“ alusel poolte koostöös loodavate ja regulaarselt uuendatavate

andmehalduse tegevuskavade järgi,

sõlmisid pooled alljärgneva koostöökokkuleppe STAT-le tegevuste elluviimiseks eraldatava toetuse

kasutamiseks (edaspidi Leping):

1. Lepingu objekt ja toetuse suurus

1.1.Leping on sõlmitud tegevuste elluviimiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 09.03.2022

käskkirja nr 45 „Taaste- ja vastupidavusrahastu komponendi 3 „Digiriik“, reformi 1.1.

„Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja väljaarendamine“ elluviimiseks

toetuse andmise tingimused” punkti 6.4 alusel.

1.2.Lepingu objekt on Lepingu punktis 2.1 toodud tegevusteks kokkulepitud toetuse (edaspidi

Toetus) maksmine ning sellest tulenevate Poolte õiguste ja kohustuste määratlemine.

1.3.MKM eraldab STAT-le Toetust järgmiselt:

1.3.1. tööjõukulu Toetusena seitsekümmend viis tuhat seitsesada üheksakümmend üks

(75 791) eurot;

1.3.2. töökohakulu Toetusena neliteist tuhat kakssada nelikümmend üheksa (14 249) eurot.

2. Toetuse maksmine ja kasutamine

2.1.Toetuse kasutamiseks sõlmis STAT perioodil 01.11.2021 kuni 31.03.2022 töölepingud MKM

valitsemisala eelarvevahendite kasutamise taaste- ja vastupidavusrahastu raames STAT-i

poolt elluviidava reform „Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja

väljaarendamine“ tegevuste alustamiseks üheksa (9) inimese täistööaja ekvivalendis.

2.2. STAT-i kulude hüvitamise aluseks on Taastekava ning selles toodud Projekt.

2.3. STAT-i kulud hüvitatakse vastavalt Taastekava määruse § 9 lõike 3 punktile 1.

2.4. Toetuse abikõlblikkuse periood on tagasiulatuvalt alates 01.11.2021 kuni 31.03.2022.

2.5.Toetus makstakse STAT-ile ühekordse maksena peale aruande esitamist lisas 1 toodud vormil

ja selle kinnitamist MKMi poolt.

2.6.STAT esitab rahandusministri 10.09.2014 määruse nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri“ §

292 lõike 1 alusel riigieelarve eelnõusse planeeritud ja andmekogus menetletava välistoetuse

projekti vahendite kasutamiseks taotluse eelarve avamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele

taotluse välistoetuse eelarve avamiseks rahaliste vahendite kasutamiseks enne Toetuse

vahendite laekumist Euroopa Komisjoni poolt.

3

3. Riigiabi

Projekti elluviimiseks antav Toetus ei ole riigiabi, kuna partneritena pole kaasatud eraõiguslike

juriidilisi isikuid.

4. Aruande esitamine

STAT esitab MKM-ile lõpparuande hiljemalt 31.04.2022 vastavalt Lepingu lisas 1 toodud vormile.

5. Kontrolli teostamine

5.1.STAT tagab auditeerivatele ja kontrollivatele töötajale juurdepääsu Projekti elluviimisega

seoses kontrolli teostamiseks vajalikule informatsioonile ja dokumentidele, arvestades, et

töötajad on antud ülesande täitmisel kohustatud täitma isikuandmete kaitse seadusest ning

Taastekava määruse §-s 13 sätestatud nõudeid.

5.2.STAT esitab nõutud dokumendid ja informatsiooni või võimaldab neile juurdepääsu temale

auditeerija või kontrollija määratud tähtajaks.

6. Dokumentide säilitamine

STAT kohustub säilitama kõiki Toetuse kasutamist puudutavaid dokumente ja andmeid, seahulgas

kuludokumente, viis aastat pärast Lepingu elluviimisega seotud viimase makse tegemist.

7. Teabe avaldamine Toetuse kohta

STAT kohustub Taastekava määruse §-s 12 sätestatud tingimustel järgima alates Taastekava

kinnitamise päevast Toetuse arvelt tegevuste elluviimisel teavitamise ja tagama Euroopa Liidu

rahastamise nähtavuse ning viitamise tegevuse rahastajale ja rahastusele, kasutades vastavates

pressiteadetes, reklaamis ja avalikel esinemistel üldist struktuurivahendite logo koos lausega

„rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“ ning andma meediale ja üldsusele selle kohta

sidusat, tulemuslikku ning proportsionaalset teavet.

8. STAT-i muud kohustused

8.1.STAT kohustub järgima Lepingu lisas 2 toodud riskide hindamise tabelis kirjeldatud riskide

maandamise tegevusi ja need vastavalt määratud tähtajaks kõrvaldama.

4

8.2.STAT kohustub pidama Toetuse kohta projektipõhist kulude arvestust, tagamaks Toetuse

arvelt tehtud abikõlblike kulude eristamise asutuse muudest kuludest ja kuludokumentide

säilimise. Lisaks kohustub STAT pidama Toetuse kasutamise kohta reformipõhist arvestust

vastavalt rahandusministri 27.12.2021 määruse nr 50 „Eelarveklassifikaator“ §-le 9.

8.3.STAT esitab MKM-ile viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavituse,

kui ilmneb asjaolusid, mis võivad takistada Lepingus sätestatud kohustuste õigeaegset täitmist.

9. STAT-le makstud Toetuse tagastamine

9.1.Kui STAT jätab oma Lepingust tulenevad kohustused täitmata või pole neid nõuetekohaselt

täitnud, on MKM-l õigus keelduda toetuse maksmisest STAT-le.

9.2.STAT tagastab MKM-le Toetuse summa, mille tagastamist nõuab Riigi Tugiteenuste Keskus

STAT-lt või MKM-lt või Euroopa Komisjon Eesti Vabariigilt, koos võimalike

kõrvalnõuetega.

9.3.Toetuse tagasinõudmisel ning tagasimaksmisel rakendatakse Taastekava määruse §-s 11

sätestatut.

9.4.STAT-l on kohustus kanda kasutamata jäänud Toetuse osa 10 tööpäeva jooksul pärast Lepingu

lõppemist MKM arveldusarvele.

10. Vaidluste lahendamine

Pooled lahendavad kõik Lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused eelkõige

kokkuleppeliselt. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus seaduses sätestatud

korras.

11. Lepingu kehtivus

Leping jõustub selle allakirjutamisest poolte poolt.

12. Lõppsätted

12.1. Lepingu juurde kuuluvad Lepingu sõlmimisel järgmised lisad:

12.1.1. lisa 1 Aruande vorm;

12.1.2. lisa 2 RRF Riskide hindamise tabel.

Leping kehtib kuni poolte kõikide lepinguliste kohustuste täitmiseni.

5

POOLTE ANDMED JA ALLKIRJAD:

Majandus- ja Kommunikatsiooni- Statistikaamet

ministeerium

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

__________________________ ________________________

Andres Sutt Urmet Lee

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister peadirektor

6

LEPINGU LISA 1. Aruande vorm

ARUANDE VORM

Tegevuskulu alaliik Kasutatud

vahendid

(EUR)

Selgitused kasutatud vahendite mahu kohta

Tööjõukulu

Kasutatud vahendid

kokku (EUR)

Kasutamata jääk (EUR)

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

__________________________ ________________________

Andres Sutt Urmet Lee

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Statistikaameti peadirektor