Käskkiri

KÄSKKIRI

09.03.2022 nr 45

Taaste- ja vastupidavusrahastu komponendi 3

„Digiriik“, reformi 1.1. „Andmehalduse ja

avaandmete oivakeskuse loomine ja

väljaarendamine“ elluviimiseks toetuse andmise

tingimused

Vabariigi Valitsuse 29.11.2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus

ja toetuse andmise üldtingimused“ § 7 lõike 1 alusel kehtestan „Taaste- ja vastupidavusrahastu

komponendi 3 „Digiriik“, reformi 1.1. „Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja

väljaarendamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

2

KINNITATUD ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 09.03.2022 käskkirjaga nr 45 Lisa

Taaste- ja vastupidavusrahastu komponendi 3 „Digiriik“, reformi 1.1. „Andmehalduse ja

avaandmete oivakeskuse loomine ja väljaarendamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega

luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75) (edaspidi EL RRF määrus)

alusel loodud taaste- ja vastupidavusrahastust (edaspidi taasterahastu) rahastatava ja Eesti taaste- ja

vastupidavuskavas (edaspidi taastekava) kinnitatud komponendi 3 „Digiriik - Reform 1.1:

Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja väljaarendamine“ (edaspidi reform) toetuse

andmise ja kasutamise tingimused.

1.2. Toetuse andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrusest nr 108 „Taaste-

ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi VV taastekava

määrus).

2. Toetuse andmise eesmärk

2.1. Toetuse andmise eesmärk on õiguslike, organisatsiooniliste ja tehniliste meetmete toel tõsta

riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste peetavate andmekogude ja andmestike kvaliteeti ning

parendada neist ülevaate saamist, tagada otsuste tegemiseks vajalike andmete kättesaadavuse,

parandada andmete leitavust ja taaskasutatavust ning tõsta avaandmete kättesaadavust ja kvaliteeti.

2.2. Reformiga järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning

sellega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse

kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju, mistõttu puudub vajadus kaitsemeetmete

kohaldamiseks.

3. Toetatavad tegevused

3.1. Toetust antakse tegevustele, mille tulemusena pakutakse asutustele ja andmete kasutajatele tuge ja

vajalikke tööriistu ning tõstetakse teadlikkust ja kompetentsi andmehalduse parimate praktikate

juurutamiseks, andmete kasutamise soodustamiseks ja edendamiseks (sh privaatsuse tagamiseks

andmete töötlemisel), inimkeskse andmehalduse juurutamiseks ning avaandmete kasutatavuse,

kättesaadavuse ja leitavuse parandamiseks. Täpsemad tegevused, mis panustavad punktis 2 nimetatud

eesmärkidesse ning punktis 4 nimetatud tulemustesse ja mõõdikutesse, nimetatakse punktis 6

nimetatud tegevuskavas.

3.2. Tegevuskavas nimetatud tegevusi viivad ellu toetuse saaja või partner omategevustena või ostetud

tegevustena.

3.3. Käskkirja alusel antud toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 ega vähese tähtsusega abi

konkurentsiseaduse § 33 tähenduses.

3

4. Tulemused

4.1. Punktis 3 kirjeldatud tegevused, mis on punkti 6 alusel kinnitatavas tegevuskavas detailsemalt lahti

kirjutatud, aitavad saavutada taastekavas seatud tulemuste mõõdikuid.

Reformi sihttasemete saavutamise etappide kirjeldus on järgmine:

Nimetus Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas /

metoodika

Kirjeldus

Ühik Baas

-tase

Siht-

tase

kvartal aasta

Andmehalduse

juhtimiseks luuakse vajalik

organisatsiooniline

struktuur Statistikaametis,

Majandus- ja

kommunikatsiooni- ministeeriumis ja

Riigi Infosüsteemide

Ametis

Loodud

andmehal duse

juhtimise

ks vajalik struktuur,

töötajad

värvatud

IV

kvartal

2021 Majandus- ja

Kommunikatsiooni ministeerium,

Statistikaamet, Riigi

Infosüsteemide Amet on sõlminud

töötajatega

töölepingud ja määratud

tööülesanded

Statistikaametis luuakse

andmehalduse kompetentsikeskus (oivakeskus), kuhu värvatakse

ekspertteadmistega töötajad, kelle

ülesanne on andmehalduse raamistiku ja ökosüsteemi arenduste

koordineerimine. Lisaks luuakse

ametikohad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

üleriigilise juhtimise ja andmete

taaskasutamise toetamiseks ning arendusprojektide elluviimiseks ja

Riigi Infosüsteemide Ametisse

arendusprojektide elluviimiseks ning nende haldamiseks. Kokku

planeeritud värvata vähemalt 10 inimest.

Andmete

taaskasutamise

parendamiseks tehtavad tööd

0 430 II kvartal 2025 Majandus- ja

Kommunikatsiooni-

ministeerium, Statistikaamet /

teostatud tööde

valmimist kinnitav tööde vastuvõtuaktid

Sihttaseme saavutamise seire

vahetasemed:

2022 kvartal 2. Andmete taaskasutamise parendamiseks on

tehtud 65 tööd.

2023 kvartal 2. Andmete taaskasutamise parendamiseks on

tehtud 170 tööd.

2024 kvartal 2. Andmete taaskasutamise parendamiseks on

tehtud 300 tööd.

Asutuste kaupa on andmekogud ja andmestikud aja- ning nõuetekohaselt

kirjeldatud.

Avaandmete avalikustamine

786 2600 IV kvartal

2025 Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeerium, Riigi

Infosüsteemi Amet / Teabeväravas

avalikustatud

andmete arv

Sihttaseme saavutamise seire vahetasemed:

2022 kvartal 4. Riiklikus teabeväravas

taaskasutuse toetamiseks avalikustatud 1400 andmestiku

avaandmed.

2023 kvartal 4. Riiklikus teabeväravas taaskasutuse toetamiseks

avalikustatud 1800 andmestiku

avaandmed. 2024 kvartal 4. Riiklikus teabeväravas

taaskasutuse toetamiseks

avalikustatud 2200 andmestiku avaandmed.

Nimetatud 2200 andmestiku

avaandmete avalikustamine riiklikus teabeväravas ja seejärel omakorda

Euroopa avaandmete teabeväravas

taaskasutuse toetamiseks.

5. Ühised näitajad

5.1. Reformi ühiseks näitajaks on RCR11 - uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -

protsesside kasutajad.

5.2. Toetuse saaja ja partner koguvad asjakohaseid andmeid ühiste näitajate kohta EL RRF määruse

artikli 29 lõike 4 punkti a tähenduses.

4

6. Tegevuste rakendaja

6.1. Toetuse saaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

6.2. Toetuse tegevuste elluviimise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium digiriigi

arengu osakond.

6.3. Toetuse saaja võib tegevuste elluviimiseks kaasata partnereid.

6.4. Toetuse saaja kaasab tegevuste elluviimisele partneritena Statistikaameti, Riigi Infosüsteemi

Ameti ning tegevuste rakendamisel vajalikke täiendavaid partnereid.

6.5. Täiendavad partnerid valitakse vastavalt andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomise ja

väljaarendamise arendus- ja tegevuskavas olevatele projektidele ja tegevustele.

6.6. Punktis 3 nimetatud eesmärgi ja punktis 4 nimetatud tulemuste saavutamiseks teostatavad punktis

3 kirjeldatud tegevused esitatakse koos vastava eelarve, ajakava ning partneritega tegevuskavas, mille

koostab toetuse saaja igaks aastaks ning seda uuendatakse vastavalt vajadusele.

6.7. Toetuse saaja esitab tegevuskava ja selle muudatused kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantslerile. Iga aasta tegevuskava peab olema

kinnitatud hiljemalt jooksva aasta I kvartali lõpuks. Perioodile 2021–2022 koostatakse ühine

tegevuskava, mis kinnitatakse hiljemalt 2022. aasta I kvartali lõpus.

7. Tegevuste rahastamisperiood

Tegevusi rahastatakse ja kulud loetakse abikõlblikuks kui kulud on tekkinud, tegevused tehtud ning

tulemused saavutatud ajavahemikul 01.11.2021 kuni 31.12.2025.

8. Tegevuste eelarve

8.1. Reformi eelarve on 7 135 975 eurot (käibemaksuta), mida rahastatakse taasterahastust taastekava

alusel. Tegevuste eelarve täpsem jaotus on välja toodud tegevuskavas.

8.2. Käibemaks ei ole abikõlblik, välja arvatud VV taastekava määruse § 2 lõikes 5 sätestatud juhul.

9. Toetuse maksmise tingimused ja kord

9.1. Toetuse maksmisel lähtutakse VV taastekava määruse § 9 lõike 3 punktist 2.

9.2. Toetust makstakse:

9.2.1. toetuse saajale ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala riigiasutusest

partneritele käesolevas käskkirjas toodud tingimuste ning tegevuskavas kokku lepitud tulemuste

saavutamise eesmärgil;

9.2.2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala välistele partneritele käesolevas

käskkirjas toodud tingimuste ning tegevuskavas kokku lepitud ja lepinguga fikseeritud tulemuste

saavutamise eesmärgil.

9.3 Toetuse saaja jälgib tingimuste täitmist ja kontrollib tulemuste aruannet, sealhulgas kontrollib

5

esitatud kulude tingimustele vastavust ja eesmärgipärasust ning kohustuste nõuetekohast täitmist, kuni

30 tööpäeva jooksul arvates tulemuste aruande laekumisest.

9.4. Kui tingimuste täitmise jälgimisel või tulemuste aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, mida on

võimalik mõistliku tähtaja jooksul kõrvalda, määrab toetuse saaja puuduse kõrvaldamiseks tähtaja.

9.5. Tingimuste täitmise jälgimisel või tulemuste aruande kontrollimisel on toetuse saajal õigus nõuda

aruande esitajalt lisaks aruandele muid teostatud tegevusega otseselt seotud kulude tegemist tõendavaid

dokumente.

9.6. Toetus makstakse välja vastavalt käesolevas käskkirjas, tegevuskavas ning lepingu olemasolul

selles kokkulepitud tingimuste täitmisel ja tulemuste saavutamisel pärast seda, kui toetuse saaja on

tulemuste aruande kinnitanud.

9.7. Toetuse maksed partneritest riigiasutustele teostatakse toetuse saaja poolt peale taasterahastu

vahendite laekumist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning vastavalt punktis 9.6.

määratud tingimustele. Maksed teostatakse riigiasutuse tekkinud ja tasutud kulude alusel, mis on

kajastatud raamatupidamisarvestuse süsteemis SAP.

9.8. Toetuse saaja võib toetuse maksmise peatada või maksmisest keelduda, kui:

9.8.1. ilmnevad VV taastekava määruse § 9 lõikes 7 välja toodud tingimused;

9.8.2. punkti 9.4. alusel antud tähtajaks ei kõrvaldata tingimuste täitmise jälgimisel või tulemuste

aruande kontrollimisel ilmnenud puudusi.

10. Toetuse saaja ja partnerite kohustused

10.1 Toetuse saaja ja partner kohustuvad:

10.1.1. Säilitama toetuse andmise ja kasutamisega seotud andmeid ja dokumente ning tagama nendele

ligipääsu viie aasta jooksul pärast projektile või tegevustele lõppmakse tegemist viie aasta jooksul,

juhul, kui toetuse suurus ületab 60 000 eurot ning kolme aasta jooksul juhul, kui toetuse suurus on 60

000 eurot või väiksem.

10.1.2. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste elluviimisel lähtuma digiühiskonna arengukava 2030

suundadest, avaandmete, tehisintellekti ja andmehalduse tegevuskavast ning riigi IT-arhitektuuri,

infoturbe ja koosvõime raamistiku ning digiriigi ristfunktsionaalsetest nõuetest.

10.1.3. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste elluviimisel teenuse ostmisel järgima riigihangete seadust ja

oma asutuse hankekorda.

10.1.4. Kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke rahvusvahelise

piirmääraga või ületab seda, peab riigihanke alusdokumentides seadma tingimuseks, et pakkuja esitab

hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse,

kuupäeva, numbri ja summa.

10.1.5. Järgima toetuse kasutamisel usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, riigi raamatupidamise

eeskirja ja head raamatupidamise tava.

10.1.6. Järgima alates taastekava kinnitamise päevast käesoleva käskkirja punktis 1 nimetatud

6

vahendite arvelt tegevuste elluviimisel teavitamise reegleid lähtuvalt VV taastekava määruse §-st 12 ja

märkima, et tegevuse rahastaja on Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu. Toetuse saaja ja

partner kohustuvad tagama Euroopa Liidu rahastamise nähtavuse, kasutades vastavates trükistes,

pressiteadetes, raamatutes, trüki-, tele- ja raadioreklaamis ja avalikel esinemistel üldist

struktuurivahendite logo koos lausega „rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“ ning andma

meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ning proportsionaalset teavet.

10.1.7. Kasutama projekti tegevuses toetust läbipaistvalt, konkurentsi soodustavalt, säästlikku ja

otstarbekat kasutamist võimaldavalt ning huvide konflikti välistavalt.

10.1.8. Teostama toetuse kasutamise seiret vastavalt tegevuskavas kokkulepitule.

10.1.9. Tagama, et ükski kulutus ei tohi olla kaetud topelt mitmest rahastamisallikast.

10.2. Toetuse saaja kohustub:

10.2.1. Sõlmima iga toetuse saaja valitsemisala välise partneriga lepingu tegevuste läbiviimiseks ja

kulude rahastamiseks vastavalt planeeritavate tööde sisu, mahu ja aja hinnangutele ning fikseerima

nimetatud lepingus tehtavate tööde oodatavad tulemused.

10.2.2. Koostöös partneritega välja töötama ja kinnitama tegevuskava vastavalt punktile 6.

10.2.3. Seirama partneri toetuse kasutamist vastavalt tegevuskavas kokkulepitule.

10.2.4. Moodustama reformi juhtrühma või juhtrühmad vastavalt tegevuskavas kokkulepitule.

10.3. Partner kohustub:

10.3.1 Kasutama toetust üksnes vastavalt käesoleva käskkirja punktis 3.1 nimetatud tegevuste

tegemiseks vastavalt käesoleva käskkirja punktis 4 välja toodud eesmärkide täitmiseks, lähtudes

käesoleva käskkirja punktis 7 välja toodud abikõlblikkuse perioodist.

10.3.2. Teostama toetuse kasutamise seiret ja esitama toetuse saajale seire tulemused vastavalt

tegevuskavas kokkulepitule.

10.3.3. Määrama oma esindaja kokkuleppel toetuse saajaga juhtrühma või juhtrühmadesse vastavalt

tegevuskavas kokkulepitule.

10.3.4. Tagama ligipääsu toetuse saajale toetuse kasutamisega seotud dokumentidele ja andmetele.

10.3.5. Ostumenetluse läbiviimisel järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke

üldpõhimõtteid, kui partner ei ole hankija riigihangete seaduse mõistes ja teenuse või asja eeldatav

maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.

11. Aruandlus

Toetuse saaja esitab Riigi Tugiteenuste Keskusele aruanded vastavalt VV taastekava määruse §-le 14.

Täpsem seire- ja aruandluse kord (sh aruandluse periood ja esitamise tähtajad) on välja toodud

tegevuskavas.