Koostöökokkulepe

KOOSTÖÖKOKKULEPE nr 1.1-17/21-505-1

Tallinn 30.12.2021

Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastuse vahendite arvelt eraldatava sihtotstarbelise

toetuse kasutamise kokkulepe

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158 (edaspidi MKM) , mida

esindab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kes tegutseb põhimääruse alusel,

ja

Siseministeerium, registrikood 70000562 (edaspidi SIM), mida esindab siseminister Kristian Jaani,

kes tegutseb põhimääruse alusel,

keda nimetatakse käesolevas lepingus edaspidi ühiselt ka kui Pooled ning eraldi kui Pool,

võttes arvesse, et Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite arvelt MKM-i poolt

eraldatava sihtotstarbelise toetuse (edaspidi Toetus) raames alustab SIM 2021. aastal digiriigi reformi

3.1.2 eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine tegevuse „Abielu ja

lahutuse sündmusteenus“ elluviimist,

sõlmisid Pooled kooskõlas valitsuskabineti 29.04.2021 nõupidamise kokkuvõtte päevakorrapunkti 2

„Taaste- ja vastupidavusrahastu planeerimisest ja rakendamisest“ punkti 4 alapunktiga 1 alljärgneva

Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite arvelt eraldatava sihtotstarbelise toetuse

kasutamise koostöökokkuleppe (edaspidi Leping):

1. LEPINGU OBJEKT

Lepingu objektiks on tööjõukulu toetus SIM-ile.

2. TOETUS

2.1. MKM eraldab SIM-ile Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastuse vahendite arvelt

Toetusena kakskümmend neli tuhat kolmsada nelikümmend üheksa (24 349) eurot.

2.2. Toetusest hüvitatakse SIM-i projektijuhi tööjõukulu vastavalt Euroopa Liidu taaste- ja

vastupidavusrahastu vahendite koordineeriva asutuse kehtestatavale korrale.

2

3. SIM-i KOHUSTUSED

3.1. SIM kohustub:

3.1.1. sõlmima Toetuse kasutamise raames 2021. aasta jooksul töölepingu SIM-i poolt

elluviidava digiriigi reform 3.1.2 eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste

väljaarendamine tegevuse „Abielu ja lahutuse sündmusteenus“ alustamiseks vajaliku

pädeva projektijuhiga;

3.1.2. koostama MKM-i nõudmisel Toetuse kasutamisega seotud ülevaateid, prognoose ja

andma muul MKM-i soovitud viisil aru Toetuse kasutamisest, lähtudes muuhulgas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja

vastupidavusrahastu (edaspidi Määrus 2021/241), tulenevatest nõuetest ja määrusega

seonduvatest riigisisestest õigusaktidest;

3.1.3. esitama MKM-ile viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavituse,

kui ilmneb asjaolusid, mis võivad takistada Lepingus sätestatud kohustuste õigeaegset

täitmist;

3.1.4. säilitama kõiki Toetuse kasutamist puudutavaid dokumente ja andmeid, seahulgas

kuludokumente, viis aastat pärast Lepingu elluviimisega seotud viimase makse tegemist,

riigiabi andmisega seotud dokumente 10 aastat alates riigiabi andmisest (v.a juhul kui

kehtivates õigusaktides on ette nähtud pikem säilitamise tähtaeg);

3.1.5. järgima Lepingu lisas 3 toodud riskide hindamise tabelis toodud riskide maandamise

tegevusi ja need vastavalt määratud tähtajaks kõrvaldama;

3.1.6. järgima alates taastekava kinnitamise päevast Toetuse arvelt tegevuste elluviimisel

teavitamise ja tagama Euroopa Liidu rahastamise nähtavuse ning viitamise tegevuse

rahastajale ja rahastusele, kasutades vastavates avalikel esinemistel üldist

struktuurivahendite logo koos lausega „rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“

ning andma meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ning

proportsionaalset teavet;

3.1.7. koguma asjakohaseid andmeid ühiste näitajate kohta Määruse 2021/241 artikli 29 lõike

4 punkti a tähenduses;

3.1.8. esitama Riigi Tugiteenuste Keskusele taotluse välistoetuse eelarve ehk

sildfinantseerimise avamiseks rahaliste vahendite osas enne Toetuse vahendite laekumist

Euroopa Komisjoni poolt;

3.1.9. pidama Toetuse kohta projektipõhist kulude arvestust Toetuse grandi koodil tagamaks

Toetuse arvelt tehtud abikõlbulike kulude eristamise asutuse muudest kuludest ja

kuludokumentide säilimise. Lisaks kohustub SIM pidama Toetuse kasutamise kohta

reformipõhist arvestust vastavalt rahandusministri 16.12.2015 määruse nr 47

„Eelarveklassifikaator“ §-le 12;

3.1.10. esitama MKM-ile lõpparuande hiljemalt 10.01.2022 vastavalt Lepingu lisas 1 toodud

vormile ning lõpparuandega raporti, milles on fikseeritud kõik olulised Lepingu

punktides 3.1.1-3.1.9 sätestatud kohustuste täitmisega kaasnenud tegevused, vastavate

kohustuste täitmise käigus ilmnenud olulised probleemid ja saavutatud tulemused.

4. MKM-i KOHUSTUSED

4.1. MKM kohustub:

4.1.1. kontrollima SIM-i tegevuste vastavust taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite arvelt

Toetuse saamise tingimustele;

3

4.1.2. kontrollima SIM-i poolt Lepingu punkti 3.1.10 kohaselt esitatava aruandluse kooskõla

Lepingus sätestatud kohustustega;

4.1.3. toetama SIM-i Lepingu punktis 3.1.2 sätestatud kohustuse täitmisel;

4.1.4. järgima Lepingu lisas 2 toodud riskide hindamise tabelis toodud riskide maandamise

tegevusi ja need vastavalt määratud tähtajaks kõrvaldama.

5. POOLTE VASTUTUS

5.1. SIM-il on õigus kasutada Toetust kuni 31.12.2021.

5.2. Kui SIM kasutab Toetust vastuolus Lepingu tingimustele, kohustub SIM Toetuse tagastama

MKM-ile.

5.3. Taaste- ja vastupidavusrahastu väljamaksmist ja kasutamist käsitlevate riigisiseste õigusaktide

jõustumisel sõlmivad Pooled vajadusel Lepingu lisa, tagamaks rahaliste vahendite õiguspärase

kasutamise ja vastava aruandluse olemasolu.

6. LEPINGU JÕUSTUMINE, KESTUS JA LÕPETAMINE

6.1. Leping jõustub Poolte poolt allakirjutamise hetkest ning kehtib kuni Lepingus sätestatud

kohustuste täieliku täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni Poolte kokkuleppel.

6.2. MKM-l on õigus Leping ühepoolselt ja ennetähtaegselt lõpetada, kui SIM rikub Lepingus

sätestatud kohustusi või Määrusest 2021/241 tulenevaid kohustusi.

6.3. SIM-il on õigus Leping ühepoolselt ja ennetähtaegselt lõpetada, kui MKM rikub Lepingus

sätestatud kohustusi.

7. MUUD TINGIMUSED

7.1. Kõik Lepingu muudatused tehakse Poolte kokkuleppel ja vormistatakse Lepingu lisadena.

7.2. Lepingu muutmist või täiendamist sooviv Pool esitab vastava ettepaneku teisele Poolele, kes on

kohustatud sellele vastama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ühe (1) nädala jooksul,

arvates vastava ettepaneku saamisest. Lepingu muudatused jõustuvad nende allakirjutamisel

mõlema Poole poolt või Poolte määratud tähtajal.

7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse eelkõige läbirääkimiste teel.

7.4. Leping koos lisadega tehakse MKM veebilehel kättesaadavaks viie tööpäeva jooksul jõustumisest

arvates.

7.5. Lepingu juurde kuuluvad Lepingu sõlmimisel järgmised lisad:

7.5.1. lisa nr 1 – aruande vorm;

7.5.2. lisa nr 2 – riskide hindamise tabel MKM;

7.5.3. lisa nr 3 – riskide hindamise tabel SIM.

7.6. MKM-i volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja vastuvõtmisel on Mari

Mägi, telefon 625 6412, e-post [email protected].

7.7. SIM-i volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja vastuvõtmisel on Katrin

Lehtpuu, telefon 5331 6044, e-post [email protected].

POOLTE ANDMED JA ALLKIRJAD:

4

Majandus- ja Kommunikatsiooni- Siseministeerium

ministeerium

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

__________________________ ________________________

Andres Sutt Kristian Jaani

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Siseminister

5

TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU LISA NR 1

ARUANDE VORM

Tegevuskulu alaliik Kasutatud

vahendid

(EUR)

Selgitused kasutatud vahendite mahu kohta

Tööjõukulu

Kasutatud vahendid

kokku (EUR)

Kasutamata jääk (EUR)

/allkirjastatud digitaalselt/

volitatud isik

RISKIHINDAMINE MEEDE: Eraisikutele sündmusteenuste ja

etteaimavate teenuste väljaarendamine

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad RRF meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

Kas elluviijal/toetuse saajal on

strateegia/tegvuskava (vm dokument)

korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste

vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest

teavitamiseks

Kas elluviijal/toetuse saajal toimuvad

perioodilised koolitused riskide tuvastamise ja

korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste

maandamise teemal?

Riigiabi ja/või vähese tähtsusega

abi esineminise kohaldumine

Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja

konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla

riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA).

Korruptsioon ja huvide konflikt

RISKIVALDKOND

Kontrollikoht

Pettuserisk - Topeltfinantseerimise

Kas võib esineda topeltfinantseerimise võimalus -

sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike

fondide) olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et

samale tegevusele/objektile küsitakse toetust

mitmest finantsallikast.

Toetuse kasutamine ei ole

läbipaistev ja/või ei toimu

konkurentsi ära kasutades.

Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima

riigihankeid.

Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti (või kuni 35% riskiskooride maksimumist).

Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti (või 36% - 74% riskiskooride maksimumist).

Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti (või alates 75% riskiskooride maksimumist).

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad RRF meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

0 1 2

On strateegia/tegevuskava (või

muu dokument), kus on

põhimõtted kirjas ja mida

aktiivselt rakendatatakse

Jah, on strateegia/

tegevuskava (või muu

dokument), kuid see pole

efektiivne ja/või põhimõtteid

ei rakendata

Mitteametlikud põhimõtted

eksisteerivad, aga need ei ole

kirjas

Toimuvad perioodilised ja selle

teemalised koolitused (vähemalt

kord aastas) ja need hõlmavad

kõiki töötajaid

Toimuvad perioodilised ja

selle teemalised koolitused

(vähemalt kord aastas) , kuid

need ei hõlma kõiki

töötajaid

Toimuvad küll aeg-ajalt

vajaduspõhised koolitused,

kuid need ei ole

perioodilised, vaid on

vastavalt vajadusele ja ei

hõlma kõiki töötajaid

Riigiabi/VTA ei kohaldu

Mõlemad võimalused

võivad esineda: nii VTA kui

ka riigiabi, kuid on asutuses

selged juhised ning riigiabi

hindab vastav ekspert

Mõlemad võimalused võivad

esineda: nii VTA kui ka

riigiabi ja asutuses on selged

juhised konkreetse meetme

hindamiseks, kuid hindajaks

ei ole vastav ekspert. Või kui

hindajaks on ekspert, aga

asutuses juhised puuduvad.

MKMis juhitavate järgmiste tegevuste omategevuste puhul:

Avalike digiteenuste reform: ettevõtjatele ja kodanikele riigi teenuste muutmine sündmuspõhiseks, proaktiivseks ja kõnekrati abil kasutatavaks:

• Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja väljaarendamine

• Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine

• Ettevõtja sündmusteenuste ja digivärava väljaarendamine

• #Bürokrati programm (riikliku virtuaalassistendi platvorm ja ökosüsteem)

Riigi IT-baasteenuste reform: töökoha- ja servermajutusteenuste ümberkorraldamine digiriigi kestlikkuse tagamiseks

• Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine ning turvaline pilvetaristule üleminek

HINNANG

Hinnatavale meetmele sarnase

sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid ei rakendata.

Rakendatakse hinnatavale

meetmele sarnase sisuga EL

ja siseriiklikke

toetusmeetmeid ja elluviija

on riigiasutus ja/või

raamatupidamine toimub

tsentraalselt (RTK-s) ja on

tagatud asutusesisesed

täiendavad kontrollid kulude

jaotamise osas.

Rakendatakse hinnatavale

meetmele sarnase sisuga EL

ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid, kuid

kasutatakse ühtset

infosüsteemi ja rahastust on

lihtne kontrollida.

Elluviijad/toetuse saajad on

riigiasutused/riigi hallatavad

asutused ja riigihangete

läbiviijaks on eksperdid või

riigiasutus (allasutus), kellele on

antud vastav ülesanne.

Elluviijad/toetuse saajad on

avalik-õiguslikud juriidilised

isikud, kelle hangete

läbiviimise eest vastutab

vastav riigiasutus, kellel on

antud ülesanne riigihangete

läbiviimiseks

Elluviijad/toetuse saajad on

avalik-õiguslikud juriidilised

isikud, kes viivad hankeid

läbi iseseisvalt.

KOONDHINNANG 2 madal risk

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

3

Selliseid põhimõtteid

strateegias (või muus

dokumendis) ei ole

kirjeldatud.

3

Jah, et on MKMi sisekorraeeskiri, kus

punktis 5. "Üldised käitumisreeglid" on

toodud, et teenistuskohustusi tuleb täita

ausalt, asjatundlikult, hoolikalt, otstarbekalt

ja erapooletult ning käituma väärikalt nii

teenistuses olles kui väljaspool seda. Siis

eraldi on ka punkt nr 7 ehk

korruptsiooniennetuse põhimõtted.

Selle teemalisi koolitusi ei

toimu 3

Perioodilisi koolitusi ei ole, kuid siseauditi

osakonna juhataja käib osakondadele

vastavalt vajadusest korruptsiooni

tuvastamise ja kõrvaltegevuest teavitamise

korda tutvustamas.

Mõlemad võimalused

võivad esineda: nii VTA kui

ka riigiabi ning konkreetsed

juhised puuduvad ja

hindajaks ei ole vastav

ekspert

3 Tegevuste raames ei ole riigiabiga tegemist.

MKMis juhitavate järgmiste tegevuste omategevuste puhul:

Avalike digiteenuste reform: ettevõtjatele ja kodanikele riigi teenuste muutmine sündmuspõhiseks, proaktiivseks ja kõnekrati abil kasutatavaks:

• Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja väljaarendamine

• Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine

• Ettevõtja sündmusteenuste ja digivärava väljaarendamine

• #Bürokrati programm (riikliku virtuaalassistendi platvorm ja ökosüsteem)

Riigi IT-baasteenuste reform: töökoha- ja servermajutusteenuste ümberkorraldamine digiriigi kestlikkuse tagamiseks

• Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine ning turvaline pilvetaristule üleminek

Max.

SKOOR

Selgitus riski hindamisel.

Rakendamisel juba toimivad

maandamistegevused ja -meetmed, mis

riskiskoori mõjutavad

HINNANG

Rakendatakse hinnatavale

meetmele sarnase sisuga EL

ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid ja ei

kasutata ühtset infosüsteemi,

mistõttu ei saa toetuse

kasutamist lihtsalt

kontrollida.

3

Tegevused on selgelt eristatud ja KAISis ka

oma tunnusega, et topeltfinantseerimise

ohtu ei ole

Elluviijad/toetuse saajad on

juriidilised isikud, kellel

puudub riigihanke

läbiviimise kohustus

3

Riigihanget korraldamise kohta on MKMis

korrad erinevate hankeliikide ja piirmäärade

kohta, samuti on ka hankespetsialist ja

õigusosakond, kes aitab hangete

korraldamisel.

Kokku skoor 15

0

2

RRFi raames teha üks

majasisene koolitus ja rääkida

vastavad teemad uuesti üle

ning võtta korra aastas

tööplaani, et siseauditi

osakond viiks läbi

vastavasisulise koolituse. SPO

0

MKMis juhitavate järgmiste tegevuste omategevuste puhul:

Avalike digiteenuste reform: ettevõtjatele ja kodanikele riigi teenuste muutmine sündmuspõhiseks, proaktiivseks ja kõnekrati abil kasutatavaks:

• Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja väljaarendamine

• Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine

• Ettevõtja sündmusteenuste ja digivärava väljaarendamine

• #Bürokrati programm (riikliku virtuaalassistendi platvorm ja ökosüsteem)

Riigi IT-baasteenuste reform: töökoha- ja servermajutusteenuste ümberkorraldamine digiriigi kestlikkuse tagamiseks

• Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine ning turvaline pilvetaristule üleminek

Vastutaja Hinnatud SKOOR

(arvestades juba

rakendatavaid

maandamistegevusi)

Planeeritavad tegevused

riski maandamiseks

(täida, kui hinnatud skoor on 2

või 3)

0

0

2

RISKIHINDAMINE MEEDE:

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad RRF meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava

(vm dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike

tegevuste vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest

teavitamiseks

Kas elluviijal/toetuse saajal toimuvad

perioodilised koolitused riskide tuvastamise ja

korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste

maandamise teemal?

Riigiabi ja/või vähese tähtusega

abi esineminise kohaldumine

Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja

konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla

riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA).

Pettuserisk - Topeltfinantserimine

Kas võib esineda topeltfiannatseerimise võimalus -

sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide)

olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale

tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest

finantsallikast.

Korruptsioon ja huvide konflikt

RISKIVALDKOND

Kontrollikoht

Toetuse kasutamine ei ole

läbipaistev ja/või ei toimu

konkurentsi ära kasutades.

Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima

riigihankeid.

Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti (või kuni 35% riskiskooride maksimumist).

Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti (või 36% - 74% riskiskooride maksimumist).

Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti (või alates 75% riskiskooride maksimumist).

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad RRF meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

0 1 2

On strateegia/tegevuskava (või

muu dokuemdmnt), kus on

põhimõtted kirjas ja mida

aktiivselt rakendatatakse

Jah, on strateegia/

tegevuskava (või muu

dokument), kuid see pole

efektiivne ja/või põhimõtteid

ei rakendata

Mitteametlikud põhimõtted

eksisteerivad, aga need ei ole

kirjas

Toimuvad perioodilised ja selle

teemalised koolitused (vähemalt

kord aastas) ja need hõlmavad

kõiki töötajaid

Toimuvad perioodilised ja

selle teemalised koolitused

(vähemalt kord aastas) , kuid

need ei hõlma kõiki

töötajaid

Toimuvad küll aeg-ajalt

vajaduspõhised koolitused,

kuid need ei ole

perioodilised, vaid on

vastavalt vajadusele ja ei

hõlma kõiki töötajaid

Riigiabi/VTA ei kohaldu

Mõlemad võimalused

võivad esineda: nii VTA kui

ka riigiabi, kuid on asutuses

selged juhised ning riigiabi

hindab vastav ekspert

Mõlemad võimalused võivad

esineda: nii VTA kui ka

riigiabi ja asutuses on selged

juhised konkreetse meetme

hindamiseks, kuid hindajaks

ei ole vastav ekspert. Või kui

hindajaks on ekspert, aga

asutuses juhised puuduvad.

Hinnatavale meetmele sarnase

sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid ei rakendata.

Rakendatakse hinnatavale

meetmele sarnase sisuga EL

ja siseriiklikke

toetusmeetmeid ja elluviija

on riigiasutus ja/või

raamtupidamine toimub

tsentraalselt (RTK-s) ja on

tagatud asutusesisesed

täiendavad kontrollid kulude

jaotamise osas.

Rakendatakse hinnatavale

meetmele sarnase sisuga EL

ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid, kuid

kasutatakse ühtset

infosüsteemi ja rahastust on

lihtne kontrollida.

HINNANG

Elluviijad/toetuse saajad on

riigiasutused/riigi hallatavad

asutused ja riigihangete

läbiviijaks on eksperdid või

riigiasutus (allasutus), kellele on

antud vastav ülesanne.

Elluviijad/toetuse saajad on

avalik-õiguslikud juriidilised

isikud, kelle hangete

läbiviimise eest vastutab

vastav riigiasutus, kellel on

antud ülesanne riigihangete

läbiviimiseks

Elluviijad/toetuse saajad on

avalik-õiguslikud juriidilised

isikud, kes viivad hankeid

läbi iseseisvalt.

KOONDHINNANG 1 madal risk

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

3

Selliseid põhimõtteid

strateegias (või muus

dokumendis) ei ole

kirjeldatud.

3

SIM: Sisekontrolöril on igaks

kalendriaastaks tegevuskava, mis hõlmab

muuhulgas korruptsiooni ennetuse

küsimustega tegelimist (koolituste

läbiviimine, siseveebi artiklite avaldamine

jms), seda ametlikult ei kinnitata, kuid

kirjalikku tutvustatakse aasta alguses

kantslerile.

Selle teemalisi koolitusi ei

toimu 3

Hinnanguliselt viiakse kord aastas SIMi

kõikidele töötajatele läbi koolitus

korruptsiooniennetuse teemadel. Lisaks

korraldab töötajatele koolitusi ka

infoturbejuht.

Mõlemad võimalused

võivad esineda: nii VTA kui

ka riigiabi ning konreetsed

juhised puuduvad ja

hindajaks ei ole vastav

ekspert

3 SIM-ile riigiabi ja VTA ei kohaldu.

Rakendatakse hinnatavale

meetmele sarnase sisuga EL

ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid ja ei

kasutata ühtset infosüsteemi,

mistõttu ei saa toetuse

kasutamist lihtsalt

kontrollida.

3

SIM on riigiasutus, kelle finantsarvestus- ja

-aruandluse aluseks on raamatupidamise

seadus, avaliku sektori finantsarvestuse ja -

aruandluse juhend ning ministeeriumi

valitsemisala raamatupidamise sise-eeskiri.

Finatsarvetuse teenust osutab RTK.

Max.

SKOOR

Selgitus riski hindamisel.

Rakendamisel juba toimivad

maandamistegevused ja -meetmed, mis

riskiskoori mõjutavad

HINNANG

Elluviijad/toetuse saajad on

juriidilised isikud, kellel

puudub riigihanke

läbiviimise kohustus

3

SIM on riigiasutus ning juhindub

kohustusest läbi viia riigihankeid

riigihangete seaduse ning teiste

asutusesiseste kordade alusel.

Kokku skoor 15

0 Siseauditi

osakonna juhataja

0 Siseauditi

osakonna juhataja

0 -

1

Rahvastiku

toimingute

osakonna juhataja

(koostöös

rahanduse

osakonna

juhataja, asutuse

juhtkonnaga)

Vastutaja Hinnatud SKOOR

(arvestades juba

rakendatavaid

maandamistegevusi)

Planeeritavad tegevused riski maandamiseks

(täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3)

0

Rahvastiku

toimingute

osakonna juhataja

(koostöös

rahanduse

osakonna

juhataja, asutuse

juhtkonnaga)

1