Reaalajamajanduse visioon 2020-2027

KÄSKKIRI

30.09.2020 nr 200

Reaalajamajanduse visioon 2020–2027

Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punktide 1 ja 3 alusel ning lähtuvalt

Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjoni 19. augusti 2020. a otsusest nr 7-9.3/5, Vabariigi

Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023 punktidest 12.5, 12.15 ja 13.11, Vabariigi Valitsuse

riigireformi kava 2020–2023 Lisa 1 kategooria 3 punktidest 1 ja 5 kinnitan „Reaalajamajanduse

visiooni 2020–2027“ (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas Raul Siem majandus- ja taristuminister väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister

2

KINNITANUD majandus- ja taristuminister ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister 30.09.2020 käskkirjaga nr 200 Lisa

Reaalajamajanduse visioon

2020-2027

3

SISUKORD

Lühikokkuvõte ........................................................................................................................... 4

1. MIS ON REAALAJAMAJANDUS? ................................................................................. 7

1.1. Tänane olukord ................................................................................................................ 7

1.2. Reaalajamajanduse mõiste ja sisu ................................................................................. 12

1.3. Reaalajamajanduse mõju ............................................................................................... 14

2. REAALAJAMAJANDUSE EESMÄRGID JA ELLUVIIMINE ..................................... 20

2.1. Põhieesmärk ja tegevussuunad koos strateegiliste alameesmärkidega ......................... 20

2.2. Reaalajamajanduse visiooni ellu viimine ...................................................................... 26

LISA 1. REAALAJAMAJANDUSE TÖÖPLAAN 2020-2027 .............................................. 27

Lisa 1.1. Reaalajamajanduse tehniliste võimaluste loomine ................................................ 27

Lisa 1.2. Reaalajamajanduse kasutusele võtmise reguleerimine ja toetamine era- ja avaliku

sektori koostöös .................................................................................................................... 32

Lisa 1.3. Piiriülene koostöö Läänemere piirkonnas ja Euroopa Liidu tasemel .................... 37

LISA 2. Tuvastatud riskide hindamise tabel ............................................................................ 39

LISA 3. Reaalajamajanduse visiooni koostamine ja seotud muud dokumendid ..................... 42

LISA 4. Näited reaalajamajanduse projektidest Eestis ja mujal Euroopas .............................. 44

Mõisted ja selgitused ................................................................................................................ 53

4

Lühikokkuvõte

Ajamahukate tugitegevuste tõttu kaotab Eesti ettevõtlus ning majandus iga päev raha ja tehakse

märkimisväärses mahus „tühitööd“1, mis omakorda mõjub negatiivselt tootlikkusele ja

majanduskasvule. Reaalajamajanduse majandusliku mõju analüüsi2 kohaselt säästavad

reaalajas andmevahetuse lahendused (e-arved, e-kviitungid, andmepõhine aruandlus riigile, e-

veoselehed jne) ettevõtlussektoris üle 200 miljoni euro aastas. Võimalik on aastas kokku hoida

ca 14,10 miljonit töötundi, mis on võrdne 7000 inimese täistööajaga. Ettevõtjal tekib võimalus

suunata kokkuhoitud kulu põhitegevuse mahu suurendamisele, mis omakorda mõjuks

positiivselt SKP kasvule.

Reaalajamajandus (real-time economy ehk RTE) on digitaalne ökosüsteem, kus tehingud eri

osapoolte vahel toimuvad reaalajas või minimaalse viitega. See tähendab paberipõhiste

majandustehingute ja haldustoimingute asendamist automaatse andmevahetusega

digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud kujul. 3

Tulemuseks on kiirem ning automatiseeritud andmevahetus, teabe parem juurdepääsetavus ja

laialdane RTE lahenduste kasutusele võtmine, mis peaks vähendama protsesside viiteaegu,

säästma ressursse ja vähendama tehingukulusid, suurendama organisatsioonide kulutõhusust ja

ettevõtete konkurentsivõimet, vähendama bürokraatiat ettevõtjaks olemisel, kiirendama ja

täpsustama otsustusprotsesse, parandama läbipaistvust, kaupade liikumist ning stimuleerima

majanduslikke ja sotsiaalseid uuendusi. Lisaks loob tugev partnerlussuhe, piiriülene koostöö ja

koosvõimelisuse saavutamine ettevõtetele lihtsama asjaajamise regioonis laiemalt ning aitab

tõsta ekspordivõimekust.

RTE kasutusele võtmiseks on vaja suures plaanis lahendada kolm järgmist probleemi:

 Esiteks ajakohasus – andmed laekuvad täna pika viitajaga, mistõttu võib otsuse

tegemise hetkel olla info aegunud.

 Teiseks andmete üheselt mõistetavus - andmed ei lähtu samast semantilisest mudelist

ehk puudub ühtne lähenemine andmete standardiseerimisele (st samad andmed

erinevates süsteemides ei pruugi olla üheselt mõistetavad).

 Kolmandaks andmevahetuse võimaldamine – andmed ei ole alati masinloetaval kujul

vahetatavad ja avaandmetena jagatavad nii enda kui ka teiste potentsiaalsete kasutajate

jaoks.

Vältimaks killustunud digitaalse ühiskonna süvenemist ja liigset halduskoormuse kasvu on vaja

määrata peamised alused ja reeglid, kuidas hakkab toimuma edaspidine ettevõtlusandmete

vahetus – millistel alustel, standarditel ja struktuuris, et saavutada kiirem digiüleminek ja

reaalajamajanduse toimimine. Need on juhiseks riigiasutuste infosüsteemide arendamisele ja

õigusloome kujundamisele. Avaliku sektori roll on tagada innovatsiooni mittepidurdav

1 „Tühitöö“ hulka kuuluvad näiteks riigile esitatavate aruannete koostamine ja edastamine (sh dubleeriv aruandlus);

saatelehtede täitmine; andmete topelt ja käsitsi sisestamine ning sellest tekkivate vigade parandamine; e-maili teel arve

saatmine, teenuse või toote ostmisega kaasnev liigne paberimajandus, kulunud tekstiga paberkviitung vajamineva garantii

tõestamiseks jne. 2 Reaalajamajanduse majandusliku mõju uuring (2020). Leitav:

https://www.mkm.ee/sites/default/files/reaalajamajanduse_majandusliku_moju_uuringu_lopparuanne.pdf 3 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse

aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Leitav:

https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf

5

regulatsioon ning pakkuda vajalik digitaalne taristu, mis kiirendaks reaalajamajanduse

rakendamist.

Reaalajamajanduse visiooni eesmärgiks on aastaks 2027 luua tehnilised ja regulatiivsed

võimalused, et tõsta ettevõtlusandmete kvaliteeti ja kättesaadavust ning võimaldada nende

digitaalset ja automaatset vahetamist erinevate osapoolte vahelises suhtluses läbi andmete

semantilise analüüsi, struktureerimise ja standardiseerimise ning sobivate

andmevahetuskanalite kasutamise.

Visiooni elluviimine aitab saavutada Vabariigi Valitsuse eesmärki vähendada ettevõtjate

halduskoormust ja bürokraatiat ning rakendada andmete kogumisel ühekordse küsimise ja

masinloetava ristkasutatavuse põhimõtet. Visioon toetab Eesti teaduse, arendustegevuse,

innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035.

RTE rakendamise põhieesmärgiks on viia ettevõtluskeskkonnas ja suhtluses riigiga ellu

struktuurne muudatus, et ettevõtete haldamise ja majandamise tegevused muutuks taustal

toimivateks tegevusteks vähendades märkimisväärselt ettevõtjate halduskoormust ja tõstaks

seeläbi kaude tootlikkust.

RTE põhieesmärgi saavutamiseks on seatud kolm järgmist valdkondade ülest

tegevussuunda:

1. RTE tehniliste võimaluste loomine

Tegevussuuna eesmärgiks on tõsta ettevõtlusandmete kvaliteeti ja kättesaadavust ning

võimaldada nende reaalajas vahetamist erinevate osapoolte vahelises suhtluses läbi andmete

semantilise analüüsi, struktureerimise ja standardiseerimise ning sobivate

andmevahetuskanalite kasutamise.

2. RTE kasutusele võtmise reguleerimine ja toetamine era- ja avaliku sektori koostöös

Tegevussuuna eesmärgiks on reguleerida ja toetada era- ja avalikku sektorit RTE lahenduste

kasutusele võtmist läbi seda võimaldava regulatiivse raamistiku.

3. Piiriülene koostöö Läänemere piirkonnas ja Euroopa Liidu tasemel

Tegevussuuna eesmärgiks on jätkata aktiivset piiriülest koostööd Läänemere piirkonnas,

Põhjamaadega ja üldisemalt Euroopa Liidu tasemel, et liikuda ühiselt RTE-le ülemineku

suunas.

Nimetatud tegevussuunad baseeruvad valdkondade üleselt ühistele strateegilistele

alameesmärkidele, mis on kooskõlas Põhjamaade RTE projekti tulemusel loodud

tegevuskavaga4.

Strateegilisteks alameesmärkideks koos eeldatavate tähtaegadega on:

 E-arvete laialdane kasutuselevõtt ettevõtete vahelistes tehingutes (2023)

 E-kviitungite laialdane kasutuselevõtt (2025)

 Andmepõhisele aruandlusele üleminek (sh eelistatult XBRL GL standardi kasutamine)

(2025)

 E-veoselehtede laialdane kasutuselevõtt (2025)

4 Nordic Smart Government 3.0. Leitav: www.nordicsmartgovernment.org

6

 Standardiseeritud digitaalsete toote ja teenuse koodide, informatsiooni ja kataloogide

kasutuselevõtt (2027)

 Reaalajas ja nõusoleku alusel ettevõtte ajakohaste andmete jagamine kolmandatele

osapooltele (2027)

 RTE kontseptsiooni piloteerimine ja rakendamine uute lahenduste kasutusele võtmiseks

(2027)

 Aktiivne rahvusvaheline koostöö liikmesriikidega, eelkõige Läänemere riikide ja

Põhjamaadega (2027)

Reaalajamajanduse visiooni elluviimiseks on välja töötatud üldisem suunav tööplaan aastateks

2020-2027, mille juurde luuakse iga-aastaselt lühiajalisem, detailsem ning regulaarselt MKM-

i eestvedamisel koostöös ministeeriumite, nende haldusalasse kuuluvate asutustega,

erialaliitude ja erasektoriga uuendatav tööplaan.

Tööplaani regulaarne läbivaatus ja täiendamine ajas loob võimaluse olla järgmiste

planeeritavate tegevuste osas ja majandusolukorrale vastavalt paindlik ning võtta vastu

ajakohaseid otsuseid parimate tulemusteni jõudmiseks.

7

1. MIS ON REAALAJAMAJANDUS?

1.1. Tänane olukord

Käesoleva reaalajamajanduse (RTE) visiooni eesmärgiks on kokku leppida RTE

kontseptsioon, eesmärgid ja tegevussuunad RTE-le üleminekuks. Visiooni lisas toodud

tööplaani 2020-2027 elluviimine tagab meie ettevõtjatele riigiga suhtluse ja kohustuste täitmise

osas ajavõidu läbi automaatse kohustuste täitmise võimaluse tekkimise. Lisaks toetavad

tööplaani tegevused ettevõtete vaheliste majandustehingute automatiseerimist ja

andmekvaliteedi parendamist.

RTE sisuliseks eesmärgiks on viia ettevõtluskeskkonnas ja suhtluses riigiga ellu struktuurne

muudatus, et ettevõtete haldamise ja majandamise tegevused muutuks taustal toimivateks

tegevusteks vähendades märkimisväärselt ettevõtjate halduskoormust. Eesmärgi rakendamisel

tuleb arvestada teema valdkondade ülese ja laiapõhjalise kontseptsiooniga, millega võib

tähistada mitmesuguseid automatiseeritud ja reaalajas toimivaid tegevusi, sh

 ettevõtete vahelised tehingud,

 avaliku sektori ja erasektori suhtlus,

 organisatsioonisisene plaanimine ja otsustamine,

 teenuste osutamine klientidele.5

Ajamahukate tugitegevuste tõttu kaotab Eesti ettevõtlus ning majandus iga päev raha ja tehakse

märkimisväärses mahus „tühitööd“, mis omakorda mõjub negatiivselt tootlikkusele ja

majanduskasvule. 2020 aastal läbi viidud RTE mõjuanalüüsist6 nähtub, et kasutades RTE

kontseptsioonil põhinevaid lahendusi (e-arved, e-kviitungid, e-veoselehed,

põllumajandusmasinate andmetöötlus, reaalajas majandusprognoosid ja andmepõhine

aruandlus XBRL GL formaadis) hoitaks Eestis aastas kokku üle 14 miljoni töötunni ja 200

miljoni euro. Ainuüksi e-arvetele üleminekul säästaksid Eesti maksumaksjad üle 100 miljoni

euro aastas. Tootlikkuse kasvu ühe allikana peab ettevõtjal tekkima võimalus suunata

kokkuhoitud kulu põhitegevuse mahu suurendamisele, mis omakorda mõjuks positiivselt SKP

kasvule. Avalikus sektoris kokku hoitud kulu saab suunata näiteks kvaliteetsemate teenuste

pakkumisele kodanikele ja ettevõtjatele või motiveerivamatele töötasudele muret tekitavates

sektorites, sh haridusvaldkonnas.

Reaalajas toimivas majanduses on põhirõhk andmetel, nende kvaliteedil ja reaalajas

kättesaadavusel ning korduvkasutamisel, kus eelkõige keskendutakse ettevõtluse ja

majandustehinguid kajastavatele andmetele ja nende vahetamisele. Täna ei kasutata andmeid

maksimaalselt väärtuslikult, sest need ei ole lihtsasti kättesaadavad, üheselt mõistetavad ja

nendest arusaamine on aeganõudev manuaalne tegevus.

Täna juba toimib masinloetavalt Maksu- ja Tolliametile (MTA) käibemaksudeklaratsiooni

edastamine, kuid info kehtib möödunud kuu kohta ning ei oma väärtust ettevõttele käesoleval

ajahetkel ja tekitab pigem igakuist lisa aja- ja rahakulu. Edaspidi ei peaks ka

majandusaastaaruanded peegeldama pelgalt eelmise aasta seisu, vaid reaalajas andmete

5 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse

aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool 6 Reaalajamajanduse majandusliku mõju uuring (2020). Leitav:

https://www.mkm.ee/sites/default/files/reaalajamajanduse_majandusliku_moju_uuringu_lopparuanne.pdf

8

edastamisel on võimalik luua lisandväärtust nii riigile kui ettevõtjale peegeldamaks pidevalt

ajakohast ettevõtte finantsseisu.

Seega, täna justkui toimib juba paljude teenuste puhul edukas andmevahetus, kuid enamasti ei

saa seda kuidagi nimetada RTE aluseks peetavaks andmevahetuseks. Miks?

 Esiteks ajakohasus – andmed laekuvad täna pika viitajaga, mistõttu võib otsuse

tegemise hetkel olla info aegunud.

 Teiseks andmete üheselt mõistetavus - andmed ei lähtu samast semantilisest mudelist

ehk puudub ühtne lähenemine andmete standardiseerimisele (st samad andmed

erinevates süsteemides ei pruugi olla üheselt mõistetavad).

 Kolmandaks andmevahetuse võimaldamine – andmed ei ole alati masinloetaval kujul

vahetatavad ja avaandmetena jagatavad nii enda kui ka teiste potentsiaalsete kasutajate

jaoks.

Siinkohal on oluline üle rõhutada, et näiteks ühes süsteemis loodud masinloetav e-arve ei pruugi

olla kõigi sisuliste andmeväljade osas üheselt tõlgendatav teises masinloetavas süsteemis,

rääkimata piiriülesest aspektist. E-arve valdkonnas on meil täna selle jaoks Euroopa e-arve

standard7, mis on e-arved erinevate süsteemide vahel üheselt mõistetavaks muutnud. E-arved

on RTE üks edukamaid näiteid, kuid paraku on e-arved tegelikku RTE potentsiaali arvestades

vaid nö „piisk meres“. Arvel olevad andmed on vaid üks väike osa ettevõtluskeskkonna

andmevajadusest ja riigiga vahetatavast kogu infost. Vajalik on kogu ettevõtlusinfo üheselt

mõistetavalt jagamist ühtses RTE ökosüsteemis8 (vt Joonis 1) ja veel enam, see peab

toimuma reaalajas ja kajastama hetkeolukorda.

7 Euroopa e-arve standardi formaat. Leitav: EN 16931-1:2017 8 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse

aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool

Leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf

9

Joonis 1. RTE ökosüsteem

RTE ökosüsteemis muutub traditsiooniline ettevõtlusandmete vahetus riigiga andme- ja

vajaduspõhiseks ning reaalajas andmete vahetamine annab ettevõttele võimaluse teha olulisi

strateegilisi otsuseid kvaliteetsemalt. Näiteks võib ettevõtte edukuse hindamiseks pärida riik

tulevikus eelmise majandusaastaandmeid juba jaanuaris või investor pärida ettevõtlusandmeid

soovitud ajahetkel viimase 12 kuu kohta.

Mitmel pool erasektoris on juba näha uuendusmeelseid ettevõtteid, kes märkavad ühtse

andmete reaalajas edastamise visiooni kasu – standardiseeritud andmete masinloetaval kujul

reaalajas edastamine ning võimekus samu andmeid nende ühekordsel edastamisel erinevates

infosüsteemides kasutada. RTE kasu ja ühise visiooni omamine tõstab esile Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) Visioon 20309 dokument, kus nähakse

suurimat väärtust järsul digitaliseerimisel ja automatiseerimisel muutes andmemajandusega

liitumise sama lihtsaks ja kohustuslikuks kui tänane tulude deklareerimine ning võimaldades

selle jaoks erinevaid soodustusi. Kokkulepitud alustel toetab sama kiire digiülemineku suunda

ka Euroopa Liidu poolt loodav andmestrateegia10 ja uus Euroopa VKE strateegia11, kus tuuakse

välja vajadus jõulisemalt toetada ettevõtete digiüleminekut ning andme kvaliteedi ja

kättesaadavuse parandamist nende korduvkasutamiseks ühtsetes andmeruumides ja

standarditel. ITL võrgustikust saab näitena tuua Internet of Business projekti12, kus omavahel

9 ITL Visioon 2030. Leitav: https://wp.itl.ee/files/Visioon%202030.pdf 10 Euroopa andmestrateegia dokument. Leitav:

https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-european-strategy-data-19feb2020_en.pdf 11 Euroopa VKE strateegia. Leitav:

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0103&from=EN 12 Internet of Business projekti tutvustus. Leitav:

https://www.itl.ee/internet-of-business-majandustehningud/

10

konkureerivad ettevõtted on ühinenud ning mille tulemusel on 2018. aastal võetud kasutusele

Euroopa e-arve standard ja 2020. aasta jooksul võetakse kasutusele ühtne standard

finantsandmete kajastamiseks, vahetamiseks, kulude kokku hoidmiseks ja kliendile

parema/mugavama kasutajakogemuse loomiseks. Sarnaseid näiteid tekib erasektoris

valdkonniti aina juurde, kuid paraku ei pruugi nad alati lähtuda samadest põhimõtetest ja

standarditest, mis omakorda võib hoogu anda killustunud digitaalse ühiskonna süvenemisele.

Eelnimetatut kajastab hästi Euroopa digitaalmajanduse ja ühiskonna indeks13, mille järgi Eesti

on 2020 aasta raporti järgi üldise digitaliseeritud ühiskonna osas Euroopas 7.ndal kohal, kuid

jääb oluliselt maha digitaalsete tehnoloogiate ja teenuste kasutusele võtmisel erasektori poolt

olles 14.ndal kohal jäädes oma skooriga (41,1) veidi alla Euroopa keskmise (41,4). See takistab

Eesti üldise tootlikkuse kasvu ning koostatava „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja

ettevõtluse strateegia 2021-2035“ tootlikkuse eesmärkide täitmist.

Digitaliseerimise ja tootlikkuse seose toob selgelt välja Majanduskoostöö ja Arengu

Organisatsiooni (The Organisation for Economic Co-operation and Development – OECD)

analüüs14, mis näitab kasvavat tootlikkuse erinevust maailmas esirinnas olevate ettevõtete

(parima 5% hulka kuuluvad ettevõtted) ja ülejäänud ettevõtete vahel. Maailmas esirinnas olevad

ettevõtted on tavaliselt suuremad, innovaatilisemad ja vastuvõtlikumad uutele digitaalsetele

tehnoloogiatele. Väikesed tootmisettevõtted ja pikalt tegutsenud väikesed teenusettevõtted, kes

moodustavad turu enamuse, on digitaliseerimise suhtes suurema tõenäosusega passiivsed ega

rakenda ühtegi tipptasemel digitaaltehnoloogiat ega plaani digitaliseerimisse investeerida. Suur

digitaliseerituse erinevus ettevõtete vahel viib 2018. aastal Euroopa Investeerimispanga

(European Investment Bank – EIB) poolt tehtud uuringu15 andmetel suurema digilõhe poole

ning majandFuses, kus on rohkem väikeettevõtteid, on ka suurem digilõhe oht. Poliitika

kujundamisel on siinkohal oluline roll eemaldada tõkked, mis takistavad neid ettevõtteid

olemast digitaalselt aktiivsed. Juurdepääsu puudumist rahastamisele peetakse sama uuringu

järgi üheks suurimaks takistuseks. Seega, kui parandada nende juurdepääsu rahastamisele (sh

toetada digitaliseerimist), võib see aidata digilõhet vähendada. Sellega on kooskõlas ka ITL

Visioon 2030 dokument, mis soovitab riigil soodustada digitaliseerimist, automatiseerimist ja

robootikat, mitte kohaldada järgmist maksusüsteemi uutele tehnoloogiatele.16

Eelkõige andmete sisestamisel tekkivad kvaliteediprobleemid, andmeanalüüsi laiemat kasutust

piirav andmete kesine kvaliteet (s.t kogutavad andmed ei ole ajakohased, terviklikud,

struktureeritud selgetel alustel ja järjepideva arvutusmetoodikaga) nii enda kui ka teiste

potentsiaalsete kasutajate jaoks17 ning madal digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtt

väljendub ka riigi poolt ettevõtetele seatud suures halduskoormuses. Ainuüksi aruandluse ja

tehniliste kohustuste koorma mõistmiseks on valitsuse reguleerimise koormuse indeksi18 järgi

2017 aastal riigi poolt seatud nõuete (nt load, eeskirjad, aruandlus) täitmine Eesti ettevõtetele

koormavam kui näiteks Soomes, Rootsis ja Hollandis. Koormuse indeksi järgi Eesti siiski

13 Euroopa digitaalmajanduse ja ühiskonna indeks, Eesti raport. Leitav:

https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/scoreboard/estonia 14 OECD analüüs. Leitav: https://www.oecd-ilibrary.org/docserver/63629cc9-

en.pdf?expires=1597663696&id=id&accname=guest&checksum=75A13F76650759D9195C57BAF8D52101 15 EIB uuring. Leitav: https://bruegel.org/wp-content/uploads/2019/12/PC-17_2019-101219_-1.pdf 16 ITL Visioon 2030. Leitav: https://wp.itl.ee/files/Visioon%202030.pdf 17 „Andmete kättesaadavus ja kasutamine riigi targaks juhtimiseks“ Riigikontrolli audit (2020) 18 Burden of government regulation. Leitav:

https://tcdata360.worldbank.org/indicators/govt.regu?country=EST&indicator=689&countries=AUT,FIN,HKG,NLD,SGP&v

iz=line_chart&years=2007,2017&indicators=944

11

edestab regiooni keskmist ja sama regiooni riikide hulgast näiteks Taanit, Lätit ja Leedut. Sama

probleemi rõhutab ka ITL Visioon 2030, kus tuuakse probleemina välja, et seadusloome

protsess on kaldu halduskoormuse suurendamisele ja riigistruktuur on tööjõumahukas19. IKT

sektor väljendab visiooni dokumendis selgelt ka seisukohta, et avaliku sektori halduskoormus

peab vähenema, et keskenduda väärtusloovatele tegevustele.

Vältimaks killustunud digitaalse ühiskonna süvenemist ja liigset halduskoormuse kasvu peab

riik võtma selge positsiooni ja määrama ära peamised alused ja reeglid, kuidas hakkab toimuma

edaspidine ettevõtlusandmete vahetus - millistel alustel, standarditel ja struktuuris, et jõuda

saavutada kiirem digiüleminek ja RTE toimimine.

RTE senine piiritlematus ja teema valdkondade ülesus on tinginud olukorra, kus ei ole riigi

tasandil keskset kokkulepet sõlmitud. Kesksete kokkulepete, eesmärkide ja otsuste sündimiseks

on Vabariigi Valitsus näitamas initsiatiivi lisades RTE edendamise tegevused Vabariigi

Valitsuse riigireformi kavva 2020-2023 ja tegevusprogrammi 2019-202320.

RTE edendamiseks ja lahenduste laialdasemaks kasutusele võtmiseks on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumil vajalik luua RTE eestvedajana koostöös teiste seotud

ministeeriumide, nende allasutuste ja erasektoriga kokkulepitud alused ja eesmärgid ning teha

nende põhjal kesksed otsused. Sellest tulenevalt saab iga riigiasutus oma infosüsteeme

arendades ja seadusemuudatusi planeerides juhinduda ühiselt kokkulepitud alustest,

eesmärkidest ja otsustest, et tagada kiirem RTE-le üleminek. Avaliku sektori roll peab olema

piiratud reguleerimisega ja vajaliku digitaalse taristu pakkumisega, sh kiirendama innovaatiliste

RTE lahenduste kasutusele võtmist läbi pilootprojektide.21

19 ITL Visioon 2030. Leitav: https://wp.itl.ee/files/Visioon%202030.pdf 20 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019-2023. Leitav:

https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-

editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019-2023.pdf 21 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse

aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Leitav:

https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf

12

1.2. Reaalajamajanduse mõiste ja sisu

Reaalajamajandus (real-time economy ehk RTE) on digitaalne ökosüsteem, kus

tehingud eri osapoolte vahel toimuvad reaalajas või minimaalse viitega. See tähendab

paberipõhiste majandustehingute ja haldustoimingute asendamist automaatse

andmevahetusega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud

kujul.22

Tänu ettevõtlusandmete üheselt mõistetavaks ja nõusoleku alusel kättesaadavaks muutmisele

loome võimalused riigi poolt seatud nõuete automaatseks täitmiseks hõlbustades äritegevust ja

vähendades halduskoormust nii ettevõttele kui ka riigile. Tulemuseks on kiirem teabevahetus

ja teabe parem juurdepääsetavus, mis peaks vähendama protsesside viiteaegu, säästma ressursse

ja vähendama tehingukulusid, suurendama organisatsioonide kulutõhusust ja ettevõtete

konkurentsivõimet, kiirendama ja täpsustama otsustusprotsesse, parandama läbipaistvust ning

stimuleerima majanduslikke ja sotsiaalseid uuendusi. Ettevõtjate vaates aitab RTE läbi liigse

„tühitöö“ automatiseerimise ja andmepõhisuse suunata kokkuhoitud ressursid tootlikkuse

tõstmisele ja ekspordivõimekuse suurendamisele, riigi vaates vähendab varimajandust ja

rahapesu riske tänu läbipaistvuse suurenemisele. Lisaks, seoses avaliku sektori halduskoormuse

vähenemisega vähenevad ka avaliku sektori kulud, mis loob võimaluse väiksematele maksudele

ja/või parematele teenustele.

Tulevikus peab nii ettevõtete omavaheline kui ka ettevõtte ja riigi vaheline info ning andmete

vahetamine toimuma reaalajas, ilma inimese liigse sekkumiseta, täiendava aruandluseta ja

dokumentide vormistamise koormata. Aruteluringides ettevõtjate ja avaliku sektori

esindajatega on esile kerkinud järgmised näited, mis iseloomustavad hästi reaalajas toimivat

majandust.

 Riigiasutus pääseb automaatselt ettevõtte nendele reaalajas kuvatud andmetele ligi, mis

on vastavale toimingule vajalikud. Sellest tulenevalt muutub võimalikuks mitte

koostada ja esitada traditsioonilisel kujul majandusaastaaruannet ja igakuiseid

maksudeklaratsioone.

 Tänu reaalajas andmete vahetusele võivad muutuda maksuarvestuse põhimõtted, kus

näiteks käibemaksu arveldamine saab toimuda muude ettevõtlusprotsesside

taustategevusena reaalajas.

 Ettevõtete vahelise tehingu puhul saab tuua näiteks usaldusväärsuse kasvu, kus tekib

võimalus jagada ettevõtte hetkeolukorda kajastavat infot koostööpartneriga, et olla

läbipaistev ning jõuda väiksemate riskide ja vähema ajakuluga eduka tehinguni.

 Andmete ühtsel struktureerimisel ja standardiseerimisel edendab RTE ka

ringmajandust, näiteks saab ettevõte jagada reaalajas infot oma tootmisest tulenevate

jäätmete kohta, et võimaldada selle korduvkasutamist teise ettevõtte poolt või jälgida

reaalajas utiliseeritud jäätmete infot.

22 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse

aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Leitav:

https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf

13

 Tänastest raamatupidajatest saavad ettevõtte finantsnõustajad või finantsjuhid, kes

saavad väärtuslikku nõu andes baseeruda adekvaatsele finantsinfole tänu kvaliteetsetele

andmetele ja innovaatilistele tehnoloogiatele (nt tehisintellekt), mis suudavad koostöös

teha väga täpseid majandusprognoose.

 Ettevõtjal on võimalus tegeleda üle 90% oma ajast põhitegevusega ja investeerida uute

innovaatiliste toodete ja teenuste välja arendamisse, kuna riigiga suhtlemine on lihtne,

toimib reaalajas andmete vahetus ning nõuab minimaalset ettevõtjasekkumist.

 Tänu vähenenud käsitööle, nt andmete kontrollimine ja töötlemine

raamatupidaja/avaliku sektori töötaja poolt, väheneb märkimisväärselt avaliku sektori

halduskoormus ning vabanenud ressurss on suunatud efektiivsema taristu loomisele ja

kvaliteetsete teenuste pakkumisele, mis ei sega ega koorma ettevõtjat.

 Kvaliteetsed andmed koostöös innovaatiliste tehnoloogiatega annavad võimaluse

avalikus sektoris prognoosida adekvaatselt ressursside kasutust ning vajadusel

optimeerida riigi tööd.

 E-kaubanduses on tolli- ja maksutoiminguteks vajalik aruanne ettevalmistatud piiriülese

tehingu hetkel, kuna standardiseeritud tehinguinfo alusel saab vajalikke aruandeid

automaatselt luua. Aruanne saadetakse tollile varakult enne kauba saabumist, et vältida

piiripunktis korduvandmete sisestamist ja aeganõudvaid kontrolliprotsesse.

 Maanteetranspordis on tänu reaalajas kättesaadavale ja reaalset olukorda peegeldavale

e-veoselehele võimalik jagada asjakohast infot päringu alusel näiteks politseile, ilma

mahukaid paberkaustasid kaasa vedamata ja manuaalset kontrolli maantee ääres läbi

viimata. Tänu sellele väheneb saadetiste kohale toimetamise aeg ning kogu logistikaahel

muutub sujuvamaks ja kohale toimetamise aeg paremini ette prognoositavaks.

 Panganduses aitab RTE kaasa rahapesu tõkestamisele ilma isikuid liigselt koormamata,

sest info isiku kohta on nõuoleku ja päringu alusel reaalajas vastavast allikast

kättesaadav, ilma liigsete paberite täitmise ja mahukate kontrollmeetmete läbiviimiseta.

 RTE tehnoloogiad koos plokiahela tehnoloogia ja automaatsete

andmesalvestustehnoloogiatega nagu QR ja RFID võimaldavad toote teekonna

kliendini digitaalselt kaardistada, et kliendid saaksid jälgida toote kogu tarneahelat.

Sellest tulenevalt väheneb märkimisväärselt toodete päritolu võltsimise probleem nt

toiduainetööstuses (sh veini- ja meetööstuses) ja tõstab tarbijate teadlikkust

tarbimisvalikute kliimamõju jälgimise valdkonnas.

Reaalajamajandus = „nähtamatud“ haldustegevused = rohkem aega ettevõtlusele

14

RTE-le ülemineku edukuse hindamiseks peab mõistma selle eelduseid ja ehituskive ehk

lahendusi. RTE peamised eeldused ja lahendused võib jagada kolmeks kihiks - tehnoloogiline

tuumiktaristu (RTE baaslahendused), tehnoloogilistel lahendustel põhinevad e-teenused ning

organisatsioonide andmepõhised äriprotsessid ja juhtimisotsused.23

Tehnoloogiliseks tuumiktaristuks ehk RTE baaslahendusteks on näiteks:

 Ühised andmevahetusstandardid

 Organisatsioonide ja süsteemide lõimumist võimaldavad platvormid

 Aruandluseks vajalik ühtne taksonoomia24

Võimalikud e-teenused ehk RTE lahendused:

 Automaatne majandusarvestus, kvaliteedi tagamine ja auditeerimine

 Pidev aruandlus, riskijälgimine ja -hindamine

 Andmepõhised masinloetavad rakendused, nt e-arved ja e-kviitungid

 E-aadress, e-ID, e-allkiri

 E-maksed, e-hanked ja reaalajas prognoosid

 Reaalajas tulu deklareerimine, maksustamine ja vara deklareerimine25

Organisatsioonide andmepõhised äriprotsessid ja juhtimisotsused:

 Automaatsed äriprotsessid

 Äriprotsesside ümberkujundamine

 Inimeste otsustusraamistikud

 Osapoolte vaheline usaldus26

Eestis on e-autentimine, digiallkirjastamine, e-arved, e-kviitungid, välkmaksed ning lisaks töös

olevad projektid (rahvusvahelised e-veoselehed, Aruandlus 3.0, Tunne-Oma-Klienti teenus (sh

panganduses), e-kaubanduse arendused, ringmajanduse initsiatiivid jne) loomas RTE lahendusi

ja initsiatiive. Projektide teadmusi ühendades saab riik muuta ettevõtlusega seotud toimingud

paberi- ja PDF- ning aruandlusvabaks reaalajas toimivateks tegevusteks, muutes ajalooks

paljud tänased ajakulukad, iseenesest mõistetavad ja hetkel vajalikena tunduvad toimingud.

RTE ühendab olemasolevad e-teenused, e-riigi kuvandi, RTE lahendused ja pilootprojektid

järgmiste edulugude loomiseks ja Eesti tootlikkuse ning ekspordi kasvu panustamiseks. Tänu

ühtsetel alustel piiriülesele andmevahetusele ja once-only printsiibi täitmisele on Eesti ettevõtja

jaoks lihtsustatud toodete ja teenuste piiriülene müük riikides, mis astuvad Eestiga samade RTE

eesmärkide suunas. Ettevõtja jaoks „kaovad“ samadel standarditel ja andmeruumides toimivas

regioonis tunnetuslikud riigipiirid, mis seni tekitasid ettevõtetele liigseid takistusi.

1.3. Reaalajamajanduse mõju

RTE põhikasu on ettevõtja, kodaniku ja riigi „tühitöö“ kaotamine läbi kvaliteetsete andmete

reaalajas vahetamise. RTE andmete lähtekohaks loetakse ettevõtte peamiste äriandmete, näiteks

23 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse

aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Leitav:

https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf 24 Ibid. 25 Ibid. 26 Ibid.

15

müügi- ja ostutehingute, põhivarade ja palgaandmete juurdepääsetavust standarditud digitaalsel

kujul, mis antakse masinloetavalt ringlusesse nii ettevõtete omavahelisel kui ka ettevõtja ja riigi

vahelisel suhtlusel. Täpsemalt on RTE kasutusele võtmisega kaasnevaid kasusid uuritud 2019

aastal läbi viidud Tallinna Tehnikaülikooli uuringus27, mille käigus tuvastati erinevate

ühiskonna osapoolte lõikes kasud alljärgnevalt.

Kasud ettevõtjale:

 Ettevõtted, kes vahetavad ja töötlevad tellimuste, arvete ja kviitungite andmeid

reaalajas, omavad operatiivset ülevaadet oma ettevõttest, mis võimaldab kasutada

ressursse tõhusamalt ning täiustada plaanimis- ja riskijuhtimise protsesse.

 Reaalajas masinloetav andmevahetus tarneahela osalejate vahel ja automaatsed maksed

kiirendavad rahavooge, võimaldades ettevõtetel tegutseda efektiivsemalt ning

suurendada käivet ja kasumit.

 Täisdigitaalsetele tehingutele üleminek peaks suurendama äripartnerite vahelist

usaldust ja läbipaistvust, mis võib vähendada finantsasutuste krediidiriski ning

parandada ettevõtete jaoks laenude kättesaadavust ja rahastamist tarneahelas.

 E-arvete automaatne töötlemine võib säästa võrreldes paberarvete töötlemisega

kuludelt 60–80%28 ning vabanevat ressurssi saab kasutada investeerimiseks uute

toodete ja teenuste arendamisse.

 Euroopa Komisjoni e-arvete ekspertrühma hinnangul võib e-arvete kasutuselevõtt

säästa täiendavalt 5-15 eurot arve kohta. E-arved kiirendavad makseid ja vähendavad

inimlike vigade ja pettuste võimalust.29 E-arvete laialdasel kasutamisel Euroopa

Liidus võib eeldatav majanduslik kokkuhoid ulatuda 2,3 miljardit eurot.30

 Üleminek e-kviitungitele võib säästa näiteks ainuüksi Soome ettevõtetele 900 miljonit

eurot aastas31.

 Üleminek reaalaja-tarneahelatele vähendab ettevõtete tegevuskulusid 30% ja kaotatud

käivet 75%.32

 Peale kulude minimeerimise loob e-arveldamine uusi turunišše tarneahela

finantseerimiseks (supply chain finance, SCF), peamiselt nõuete ja kohustuste pealt

tulu teenimise teel. SCF-lahenduste maailmaturu maht on nõuete haldamise osas

hinnanguliselt 1,3 triljonit dollarit, dünaamiliste diskonteerimislahenduste osas 100

miljardit dollarit ning krediidiga tagatud laenuandmise osas 340 miljardit dollarit.33

Kasud riigile:

27 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse

aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Leitav:

https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf 28 Koch, B. (2017) Business Case E-invoicing/ E-billing. Billentis.

Leitav: https://www.billentis.com/einvoicing-businesscase.pdf. 29 Business-to-business transactions: a comparative analysis of legal measures vs. soft-law instruments for improving payment

behaviour (2018). Leitav:

https://publications.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/c8b7391b-9b80-11e8-a408-01aa75ed71a1/language-

en/format-PDF/source-search 30 Turning Europe digital, preparing for future growth. Leitav: http://europa.eu/rapid/press-release_SPEECH-15-4770_en.htm 31 Technology Industries Finland (2018). eReceipt guidelines. Leitav:

https://teknologiateollisuus.fi/sites/default/files/file_attachments/2018_ekuitti_eng_sisus_vedos_6 .pdf 32 Alicke, K. jt (2016), October 2016. Leitav: https://www.mckinsey.com/business-functions/operations/ourinsights/supply-

chain-40--the-next-generation-digital-supply-chain 33 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse

aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Leitav:

https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf

16

 Samu äriandmeid võivad kasutada avaliku sektori asutused automaatseks

äriaruandluseks, reaalajas maksustamiseks või riikliku statistika tegemiseks, ilma

et sellega kaasneks ettevõtete jaoks aruandluskoormust.

 Reaalajas infot saab kasutada kvaliteetsemaks poliitikakujundamiseks ja avaliku sektori

töö optimeerimiseks.

 Uued andmeanalüüsi ja masinõppe vahendid võivad tulevikus võimaldada riikidel

kasutada reaalaja-andmeid väga erinevatest allikatest, näiteks riiklikest või teistest

andmebaasidest või asjade interneti anduritest, luua lahendused riigi

majandusolukorra pidevaks jälgimiseks ja hindamiseks ning arendada mudelid

majandussündmuste (nt ettevõtete maksejõuetuse või maksulaekumise muutumise)

prognoosimiseks reaalaja-andmete põhjal.

 Ühtlasi saaksid valitsused anda ettevõtetele tagasisidet (näiteks saaksid ettevõtted

võrrelda oma tulemusi konkurentide omadega või kasutada neid riskihindamises) ning

töötada välja varajase hoiatamise süsteemid nii ettevõtetele kui ka avalik sektori

asutustele.

 Andmete korduvkasutamine nii avalikus kui erasektoris toetab andmete ühekordse

esitamise (once-only) printsiipi.

 RTE lahenduste rakendamine aitab kaasa Euroopa Liidu ühtse turu reaalajastamisel ja

andmete vaba liikumise saavutamisel.34

Kodanike hüvanguks on tänu eelnevalt kirjeldatud kasude realiseerumisele garanteeritud

kvaliteetsemad teenused soodsama hinna eest.35 Näiteks jõuavad tänu e-veoselehtedele kaubad

tarbijani kiiremini kohale, sh on tänu kvaliteetsele tooteinfole tarbija teadlik oma toote

päritolust ja mõjust kliimale. Lisaks võib näiteks e-kviitungite kasutusele võtmise puhul tuua

välja kestvamad ja mugavamad võimalused garantii dokumentide ja juhendite hoiustamiseks.

Mõlemad dokumendid tulevad e-kviitungiga kaasa elektroonselt e-mailile või

mobiilirakendusse ning liigne paberimajanduse arhiveerimine kodustes tingimustes hoiaks

kokku nii aega kui ruumi.

Pikemas perspektiivis peitub RTE tõelise majandusliku kasu (käibe kasv ja innovaatilised

ärimudelid) võti aga ettevõtete vahelistes tehingutes ja reaalajalises tarneahelate

juhtimises. Neis valdkondades peavad innovatsiooni vedama ettevõtted ja eelkõige suured

ettevõtted, kes omavad pikkade tarneahelate tõttu tugevat mõju väiksematele turuosapooltele.

Avaliku sektori roll peaks olema piiratud reguleerimisega ja vajaliku digitaalse taristu

pakkumisega.36

RTE mõjude hindamiseks Eesti kontekstis on 2020 aastal läbi viidud RTE majanduslik

mõjuanalüüs, millest selgus, et:

 E-arved säästavad Eesti maksumaksja raha üle 100 miljoni euro aastas, mis on

0,86% 2020 aasta riigieelarvest (11,6 miljardit eurot).

34 Ibid. 35 Ibid. 36 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse

aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Leitav:

https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf

17

 Kasutades RTE lahendusi37 hoitakse Eestis aastas kokku ca 14,10 miljonit

töötundi, mis on võrdne 7000 inimese täistööajaga, kelle suunamisel lisandväärtust

loovatele töökohtadele tõstaks Eesti tootlikkust.

 Reaalaja- ja täppispõllumajanduse lahendused võimaldavad Eesti

põllumajandustootjatel teenida lisatulu üle 200 miljoni euro aastas. Täpsemalt on

võimalik täppismeetodeid kasutades saada suurema saagi väiksemate kuludega, kui

tootja kasutab masina juhtimisel ja hilisemal tööde info analüüsimisel ning uute

planeerimisel reaalsusele vastavat infot väetamissoovituste osas.

 Kasvuhoonegaaside emissioon Eestis väheneb tänu analüüsitud RTE lahendustele

vähemalt 27 000 tonni aastas, mis on 2018 aasta andmete järgi küll veidi üle 0,1%

Eesti aastasest kasvuhoonegaaside heitkogusest (ligikaudu 20 miljonit tonni), kuid

annab siiski oma panuse Eesti kliimaeesmärgi saavutamiseks aastaks 2050.38

RTE-d takistavaid tegureid ja võimalikke riske on analüüsitud Eesti puhul kõige

põhjalikumalt MKM-i poolt tellitud ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt 2019 aastal läbi viidud

uuringus39. Uuringus on üldiselt RTE kasutusele võtmise ja elluviimise takistusena väljatoodud

varasematele allikatele ja uuringus läbiviidud küsitlusele tuginedes rahalised ja

majanduslikud, tehnoloogilised, organisatsioonilised ja tunnetuslikud takistused (vt Tabel

1).40

37 Uuringus hinnati RTE lahendustena e-arvete, e-kviitungite, põllumajandusmasinate andmetöötluse, e-veoselehtede, reaalajas

majandusprognooside ja andmepõhise aruandluse XBRL GL standardil mõju Eesti majandusele. 38 Reaalajamajanduse majandusliku mõju uuring (2020). Leitav:

https://www.mkm.ee/sites/default/files/reaalajamajanduse_majandusliku_moju_uuringu_lopparuanne.pdf 39 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse

aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Leitav:

https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf 40 Ibid.

18

Tabel 1. RTE takistused41

Tehnilised Organisatsioonilised

 Andmete konteksti, süntaksi ja semantika

erinevused

 Probleemid andmete kvaliteediga

 Tehniliste rakenduste ühildumatus

 Tehnilised raskused RTE-lahenduste

väljatöötamisel

 Tehnilised raskused kõigi RTE sidusrühmade

ühendamisel

 Erinevad digitaliseerituse tasemed

 Ühiste üldlevinud andmevahetusstandardite

puudumine

 Organisatsioonide vastuseis andmete jagamisele

 Ettevõtete soovimatus järgida RTE põhimõtteid

 Organisatsioonide inerts

 Digitaliseerimata ja aegunud protsessid

Tunnetuslikud Piiratud ressursid

 RTE kontseptuaalne keerulisus

 Avaliku sektori ja erasektori organisatsioonide

väärtuste põrkumine

 Ühise arusaama puudumine RTE osistest

 RTE-lahenduste arendamise, juurutamise ja

hooldamise kulukus

 Äriprotsesside ümberkujundamise kulukus

 VKE-de ressursinappus

 RTE-d puudutavate kogemuste ja teadmiste

vähesus

Lisaks võib takistusena välja tuua ka liigselt olemasolevatesse harjumustesse kinnistunud

mõttemaailma, mis väljendub tihti tugevas avalikus arvamuses ning mistõttu võib ette tulla

lühiajalisi probleeme ja viiteid laiemalt ühiskonnas RTE-le üleminekul. See omakorda

pikendab ülemineku perioodi, kus kasutusel on varasemad ja uudsemad lahendused korraga

ning sellest tulenevalt võib lühiajaline kulu olla täielikult RTE lahendustele üleminekuks

suurem.

Kuna RTE tulevik sõltub olulisel määral avalikust arvamusest, on tähtis tõsta teadlikkust uute

RTE lahendustega seotud võimalikest riskidest, mis nõuavad iga RTE arenduse puhul nendele

tähelepanu pööramiseks keskseid otsuseid. Nimetatud kesksed otsused ja kokkulepped on

loomisel nii Euroopa kui ka Eesti andmestrateegia ja digiriigi arengukava dokumentides (vt

lisaks Lisa 2). Tallinna Tehnikaülikooli (2019) uuringust42 selgus neli peamist RTE

lahendusega seotud võimalikku riski:

 „Suure venna” loomine. Suurim esile toodud potentsiaalne risk on RTE lahenduste

laialdase ja sügava levikuga kaasnev riiklikku totaalkontrolli ehk nn „suure venna”

süsteemi kehtestamine. Selle jaoks on vaja keskselt kokku leppida täpsed andmete

jagamise, juurdepääsetavuse ja privaatsuse reeglid ning andmeomanikule luua keskne

võimalus soovi korral vaadata kes, milliseid andmeid ja mille jaoks saab kasutada

nõusoleku alusel ja ilma.

41Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse

aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Leitav:

https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf 42 Ibid.

19

 Andmete turvalisus. Teiseks Eesti sidusrühmade esindajate nimetatud riskiks on

küberturvalisus ning RTE-ökosüsteemides hoitavate andmete kaitse.

 Liigne standardimine. Ehkki standardeid peetakse RTE oluliseks ehituskiviks, tuleb

siiski leida optimaalne standardimistase. Liigne standardiseerimine tekib tihti liiga

hilise sekkumise tõttu, kui erinevad riiklikud ja erasektori poolt kasutatavad standardid

on juba loodud ning laialdaselt kasutusel. EL andmestrateegia43 alusel loodavate ühtsete

piiriüleste standardite kokkuleppimine Euroopas vähendab tulevikus liigset

standardimist.

 Digitaalne isoleerumine. Ohukohana toodi välja, et RTE algatuste raames töötatakse

välja erilahendusi, mis töötavad üksnes Eestis või veel kitsamalt ettevõtete või asutuste

siseselt. Digitaalne isoleerumine on juba tänases ühiskonnas aina suurenev probleem,

mistõttu on taaskord EL andmestrateegia44 dokument ka sellele probleemi

lahendamisele tähelepanu juhtinud ning vajalikud tegevused selle edasiseks ära

hoidmiseks ja lahendamiseks planeerinud.

Täpsemalt on potentsiaalsed riskid ja nendega seonduvad hinnangud koos

maandamismeetmetega välja toodud visiooni Lisas 2.

Eelnevalt välja toodud positiivsed ja potentsiaalsed negatiivsed mõjud esinevad kõikides

Euroopa riikides, kuna ettevõtlusandmete kvaliteedi, kättesaadavuse ja nende masinloetava

vahetuse probleemidega seisavad kõik riigid silmitsi45. Näiteks Euroopa Poliitikauuringute

keskuse poolt läbi viidud uuringus täheldati 31% eksportimiskogemusega VKEdest ja 21%

sellise kogemuseta VKEdest raskusi teise liikmesriigi äripartnerite tuvastamisel, mis takistab

kogu siseturul äritegevust.46 Lisaks on Hollandi uuringu aruandes 18% füüsilisest isikust

ettevõtjaid toonud takistusena esile erinevad tehnilised standardid.47

Sellest tulenevalt peame järjepidevalt tegelema aktiivse rahvusvahelise koostöö ja piiriüleselt

mõtteviisi muutmisega. RTE murrab nii mõneski valdkonnas täna traditsiooniliseks

kujunenud protsesse, et jõuda maksimaalse kasuni. Maksimaalse kasu saavutame vaid piiriülest

koostööd tehes. Näiteks peame olema kooskõlas Põhjamaades algatatud RTE projekti

tegevustega48, algatama ühiseid projekte Läänemere regioonis ning näitama üles üldist

proaktiivsust Euroopa Liidu ühtse turu reaalajastamisel ja andmete vaba liikumise

saavutamisel.

43 Euroopa Liidu andmestrateegia. Leitav: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-european-strategy-data-

19feb2020_en.pdf 44 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse

aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Leitav:

https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf 45 Ibid. 46 Centre for European Policy Studies ‘Hidden Treasures: Mapping Europe’s sources of competitive advantage in doing

business’, 2019 (Hidden Treasures report) 47 Dutch Ministry of Economy, Dutch export agency, ‘Doing Business in Europe’, 2018 48 Põhjamaade RTE projekt Nordic Smart Government 3.0. Leitav: https://nordicsmartgovernment.org/

20

2. REAALAJAMAJANDUSE EESMÄRGID JA ELLUVIIMINE

2.1. Põhieesmärk ja tegevussuunad koos strateegiliste alameesmärkidega

RTE rakendamise põhieesmärk on viia ettevõtluskeskkonnas ja suhtluses riigiga ellu

struktuurne muudatus, et ettevõtete haldamise ja majandamise tegevused muutuks taustal

toimivateks tegevusteks vähendades märkimisväärselt ettevõtjate halduskoormust. Eesmärgi

rakendamisel tuleb arvestada teema valdkondade ülese ja laiapõhjalise kontseptsiooniga,

millega võib tähistada mitmesuguseid automatiseeritud ja reaalajas toimivaid tegevusi, sh:

 ettevõtete vahelised tehingud,

 organisatsioonisisene plaanimine ja otsustamine,

 avaliku sektori ja erasektori suhtlus,

 teenuste osutamine klientidele.49

RTE põhieesmärgi saavutamiseks on vaja kokku leppida peamised tegevussuunad ja nendega

seotud strateegilised alameesmärgid. Alameesmärkideni jõudmiseks luuakse koostöös

ekspertidega ajas täienev tööplaan 2020-2027 (vt Lisa 1), kus detailsemad tegevused on esialgu

eraldi välja toodud 2021. aastaks. Tööplaani regulaarne läbivaatus ja täiendamine ajas loob

võimaluse olla järgmiste planeeritavate tegevuste osas ja majandusolukorrale vastavalt paindlik

ning võtta vastu ajakohaseid otsuseid kiiremaks ja efektiivsemaks RTE-le üleminekuks.

RTE lahendustele ülemineku perioodil võib mõningatel juhtudel olla eeldatav investeeringute

maht suurem, kuna asutused ja ettevõtted peavad hoidma mitmeid erinevaid süsteeme

toimimas. Sellest tulenevalt peab üleminek RTE lahendustele olema võimalikult kiire ja ladus,

et vähendada liigseid kulusid era- ja avalikus sektoris ning jõuda kiiremini tasuvuspunktini ja

tulude kasvuni. 2019. aastal läbi viidud uuringust50 on selgunud kolm võtmevaldkonda, millele

tuleb erilist tähelepanu pöörata - reaalajas majandusarvestus ja aruandlus, reaalajas

majandusprognoosid ning reaalaja-tarneahelad (sh RTE stimuleerimine ettevõtluses ja

tööstuses). Uuringus detailsemalt välja toodud ka kuus erinevat soovitust järgmiste tegevuste

planeerimisel, mis on täies ulatuses arvesse võetud käesoleva visiooni dokumendi lisas oleva

tööplaani tegevuste planeerimisel.

Lisaks võtmevaldkondadele ja soovitustele selgus uuringust, et Eesti sidusrühmade esindajate

arvamuste ning olemasolevate RTE pilootprojektide põhjal oleks Eestile kasulik lähtuda

võimalikult laiast RTE definitsioonist, mis hõlmaks eri valdkondadest algatusi reaalajas

andmete kasutamiseks majanduse ja ühiskonna hüvanguks.

Tuginedes eelnimetatud võtmevaldkondadele, soovitustele, ekspertide arvamustele ja

pilootprojektide tulemustele on käesolevas visiooni dokumendis valitud kolm järgmist

valdkondade ülest tegevussuunda:

1. RTE tehniliste võimaluste loomine

49 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse

aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Leitav:

https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf 50 Ibid.

21

Tegevussuuna eesmärgiks on tõsta ettevõtlusandmete kvaliteeti ja kättesaadavust ning

võimaldada nende reaalajas vahetamist erinevate osapoolte (ettevõtted, riik, kodanik) vahelises

suhtluses läbi andmete semantilise analüüsi, struktureerimise ja standardiseerimise.

Äriprotsesside lihtsustamiseks ja tõhustamiseks on vaja andmed viia masinloetavale kujule

valdkonniti kokku lepitud standardite alusel (nt e-CMR, XBRL GL jt), luua andmevahetuseks

vajalik andmekiht ning viia läbi olulised infosüsteemide ühendamised nii, et tekiks erinevaid

äriprotsesse ühendav võrgustik. Lihtsustatult võib öelda, et kui andmed on algusest peale

kvaliteetsed ja vajaliku detailsusega, siis saaks ettevõtja käsitsi info või aruannete koostamise

asemel vajalikele andmekogumitele juurdepääse lubades või andmekogumeid infot vajavale

osapoolele edastades oma kohustusi automaatselt täita.

Andmete kvaliteet ja kättesaadavus on RTE ökosüsteemi ning automatiseeritud andmevahetuse

põhialuseks, mille toimimiseks on valdkonna, asutuse, tarkvara ja süsteemide üleselt

muuhulgas vajalikud järgmised tegevused:

 analüüsida Aruandlus 3.0 projekti tulemusi ning hinnata samaste tegevuste mõju ja kasu

teistes riigiasutustes;

 analüüsida andmete kvaliteediprobleemide tekkepõhjuseid, mis riigikontrolli auditi

järgi tekivad puudulikust andmete sisestamisest või sisestamata jätmisest;

 analüüsida andmete mitte kättesaadavuse tehnilisi põhjuseid ja kvaliteedikontrolli

meetmeid andmete kogumisel, mistõttu vajalikud andmed jäävad tihti andmeanalüüsist

välja;

 analüüsida andmete kogumise reaalset vajadust (seadusest tulenevad nõuded vs

iganenud harjumusest andmete kogumine), et mitte koormata ettevõtjaid ebavajaliku

info kogumise ja edastamisega;

 viia läbi andmeväljade ja andmekoosseisude semantiline analüüs (eelkõige suhtluses

riigiga), et andmete kogumisel ühes asutuses arvestataks erinevate kasutajarühmade

vajadustega andmevahetuse tarbeks (s.t kogutud andmed peavad sobima ka teiste

asutuste otstarbeks, olema ajakohased ja kogutud samade klassifikaatorite alusel);

 luua taksonoomia ühtselt kasutusel oleva standardi (nt XBRL GL) vastu ning

kokkulepitud ärireeglistik nii era- kui avalikus sektoris standardiseeritud ja

automatiseeritud andmevahetuseks;

 analüüsida Euroopa Liidus (EL) ja mujal maailmas andmevahetuseks enim kasutatud

standardeid;

 liigse standardimise vältimiseks tuleb kasutada Euroopas ja maailmas juba

olemasolevaid ning laialdaselt kasutusel olevaid standardeid (sh võtta üle neid toetavaid

regulatsioone), nagu e-arvete vahetamiseks loodud EU Norm, e-dokumentide

vahetamiseks loodud PEPPOL võrgustik (liikmete arv pea 30 erinevast riigist), pankade

PSD2, XBRL GL raamatupidamise ja aruandlusinfo edastamiseks, jne;

 viia andmete esitamine ja vahetamine üle võimalikult automaatseks ja masinloetavale

kujule (s.t kogutavad andmed peavad olema ajakohased, terviklikud, struktureeritud

selgetel alustel ja järjepideva arvutusmetoodikaga), et tagada kvaliteetne andmeanalüüs

nii enda kui ka teiste potentsiaalsete kasutajate jaoks;

 luua laialdaselt juurdepääsetav tehniline taristu ning rakendused, mis võimaldaksid

masinloetavate andmete turvalist salvestamist algupärasesse andmebaasi ja nende

korduvkasutamist erinevate süsteemide vahel (s.t parandada andmete kättesaadavust

era- ja avaliku sektori vahelistes toimingutes).

22

2. RTE kasutusele võtmise reguleerimine ja toetamine era- ja avaliku sektori koostöös

Tegevussuuna eesmärgiks on reguleerida ja toetada era- ja avalikku sektorit RTE lahenduste

kasutusele võtmist läbi seda võimaldava regulatiivse raamistiku.

Ettevõtete tooklikkuse kasvu üheks osaks on ettevõtluskeskkond, milles ettevõttesiseste ja

ettevõttevaheliste finantstehingute ning administratiivsete toimingute ja riigile esitatava

aruandluse osas on manuaalse töö maht viidud minimaalsele tasemele. Keskkond, mis ei

koorma ettevõtet tühitööga aitab tõsta eeskätt efektiivust ja kahandada omahinda. Tootlikkuse

kasv tekib juhul, kui ettevõte suunab kokku hoitud kulu tulu toovatele tegevustele.

Laialdasema RTE lahenduste kasutusele võtmise ja juurutamise jaoks on muuhulgas vajalik:

 lahendada andmevahetust takistavad õiguslikud probleemid, et parandada andmete

kättesaadavust. Riigikontrolli auditis on välja toodud näiteks andmete kasutamist

takistanud erinevate andmekaitsereeglite (sh isikuandmekaitse ja ärisaladus) ebaselgus

ja seni reguleerimata uued mõisted nagu näiteks „andmekaeve“ ja „andmeladu“;

 teha keskne otsus liikuda andmepõhise aruandluse ja majanduse suunas, mis omakorda

võimaldab elektroonilist arhiveerimist, automatiseeritud raamatupidamist ning

sujuvamat aruandlust, sh on andmepõhine majandus ka EL-i andmestrateegia

dokumendis esile toodud peamise tulevikusuunana;

 tõsta Eesti ettevõtete teadlikkust ja valmisolekut RTE lahenduste kasutusele võtmiseks;

 analüüsida järjepidevalt ettevõtjate murekohti/valupunkte ja soove erinevate RTE

lahendustega seoses;

 analüüsida ja läbi viia vajalikke normatiivseid ja regulatiivseid muudatusi seoses RTE-

lahenduste paremaks ja kiiremaks kasutusele võtmiseks;

 analüüsida koostöös teiste seotud ministeeriumide ja allasutustega e-arvete (B2B), e-

kviitungite jt RTE lahenduste eelistuse seadmise vajadusi ja võimalusi regulatiivsel

tasemel;

 luua eeldused ja stiimulid Eesti ettevõtete ettevalmistamiseks RTE-ökosüsteemis

osalemiseks;

 piloteerida andmete reaalajas kasutamist koostöös erasektoriga;

 prototüüpida uudseid RTE lahendusi, mis aitavad ettevõtja elu lihtsamaks muuta ja

halduskoormust vähendada;

 soodustada ettevõtetele (eelkõige tarkavara pakkujatele) RTE lahenduste efektiivsemat

juurutamist, et VKE-de jt ettevõtete poolt kasutatava tarkvara oleks kohandatud RTE

lahendustele vastavalt toimivaks;

 viia läbi uuringuid ja analüüse (sh koostöös erasektoriga) RTE lahenduste kasutusele

võtmise soodustamiseks, muuhulgas reaalaja-lahenduste majandusmõjude hindamine,

spetsiifiliste RTE-lahenduste (näiteks reaalajas maksuarvestuse või reaalajas

tarneahelate jälgimise) kulu-tulu analüüs, väärtusahelate digitaliseerimise ja reaalajas

tarneahelate haldamise kogemuste uurimine, ning andmete reaalajas vahetamise

eetikaküsimuste ja turvalisuse uurimine, (eriti piiriülesel tasandil);

 RTE kasutuselevõtmise kiirendamiseks arendada avalikus sektoris ja toetada erasektoris

selliste teenuste ja rakenduste arendust: 1) mis äratavad piisavalt huvi, et panna

ettevõtjaid tehnoloogiasse investeerima, 2) mis on piisavalt kasulikud ning 3) mida

kodanikud ja ettevõtjad kasutavad sageli; viimane on iseäranis oluline;

23

 jätkata ettevõtjate kaasamisega töörühmadesse, mis tegelevad reaalajas andmevahetuse

standardite, tehnilise taristu ja valitsemismudelite arendamisega sarnaselt juba loodud

EVS/TK 7651 - Eesti Vabariigi Standardikeskuse alla kuuluvale reaalajamajanduse

tehnilisele komiteele.

3. Piiriülene koostöö Läänemere piirkonnas ja Euroopa Liidu tasemel

Tegevussuuna eesmärgiks on jätkata aktiivset piiriülest koostööd Läänemere piirkonnas,

koostöös Põhjamaadega ja üldisemalt Euroopa Liidu tasemel, et liikuda ühiselt RTE-le

ülemineku suunas.

Põhjamaades on võetud jõuline suund RTE suunas ning 2021 alustatakse aktiivselt planeeritud

tegevuste rakendamisega. Eestis planeeritud tegevused on kooskõlas Põhjamaade RTE

projektis välja töötatud tegevuste ja suundadega. Euroopa Liidu tasandil on tõstatunud andmete

vaba liikumise vajadus ühelt poolt ühekordse andmete esitamise (once-only – OOP) printsiibi

rakendamiseks52 ja teisalt andmete kasutamisega tekkivate ärivõimaluste loomiseks, et tõsta

Euroopa Liidu ettevõtete konkurentsivõimet53. Euroopa Liidu digipakett ja täpsemalt

andmestrateegia54 ning lisaks uus VKE-de strateegia55 on olnud aluseks käesoleva RTE visiooni

loomisel ja tööplaani tegevuste planeerimisel. Seega tuleb Eestil RTE rahvusvaheliseks

edendamiseks teha aktiivset koostööd naaberriikide, Läänemere riikide, Põhjamaade ja

Euroopa riikidega laiemalt, sh:

 teha aktiivset koostööd Läänemere regioonis, mille üheks oluliseks osaks on algatada

lipuprojekt56, luua ühine tegevuskava, viia läbi vajalikke juriidilisi ja tehnilisi analüüse

ühtlustatud õigusruumi, sobivate standardite, andmeruumide ja tehnilise infrastruktuuri

välja töötamiseks;

 teha aktiivset koostööd Põhjamaade-ülese ning Põhjamaade peaministrite tasandil

heakskiidetud RTE projektiga Nordic Smart Government 3.057;

 olla proaktiivne partner Euroopa Liidu ühtse turu reaalajastamisel ja andmete vaba

liikumise saavutamisel, sh algatada kõrgetasemelisi arutelusid reaalamajanduse

arendamiseks;

 toetada piiriüleste uuringute ja pilootprojektide läbiviimist nii valdkonnaülese kui

valdkondade spetsiifilise mõju hindamiseks RTE-s

 analüüsida ja investeerida uutesse piiriülestesse tehnoloogilistesse lahendustesse, mis

kasutavad reaalajas andmeid ja annavad neile lisandväärtust;

51 Eesti Vabariigi Standardikeskuse alla kuuluv tehniline komitee number 76, mis osaleb reaalajamajanduse valdkonna

standardiseerimises ja esindab Eesti seisukohti rahvusvahelistes töögruppides. Tehnilise komitee liikmete hulka kuuluvad

osapooled nii avalikust kui erasektorist. 52 EU-wide digital Once-Only Principle for citizens and businesses: Policy options and their impacts, 2017. Leitav:

https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/eu-wide-digital-once-only-principle-citizens-and-businesses-policy-

options-and-their-impacts 53 Euroopa Liidu VKE strateegia. Leitav: https://ec.europa.eu/growth/content/making-europes-businesses-future-ready-new-

industrial-strategy-globally-competitive-green-0_en 54 Euroopa Liidu andmestrateegia. Leitav: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-european-strategy-data-

19feb2020_en.pdf 55 Euroopa Liidu VKE strateegia. Leitav: https://ec.europa.eu/growth/content/making-europes-businesses-future-ready-new-

industrial-strategy-globally-competitive-green-0_en 56 Euroopa Liidu Läänemere Strateegia alla kuuluv ühine riikidevaheline projekt / protsess, mis aitab kaasa ELi Läänemere

piirkonna strateegia edenemisele ning käsitletakse nn katusevaatena erinevate riikidevaheliste alamprojektide koondamiseks.

Lipuprojekti tegevusteks võivad olla muuhulgas võtmelahenduste väljatöötamine, uute tehnoloogiate või metoodikate

katsetamine, piiriüleste kokkulepete initsieerimine, võrgustike loomine, mis otsib uusi koostöövorme. 57 Nordic Smart Government 3.0 on Põhjamaade ühine projekt, mille eesmärgiks on standardiseerida kogu majandustehingute

info kasutades XBRL GL standardit. Leitav: https://nordicsmartgovernment.org/

24

 soodustada piiriüleselt kriitilise massi loomist reaalaja-lahenduste kasutajatest,

eelisarendades niisuguseid reaalaja-andmetel põhinevaid teenuseid, mida kodanikud ja

ettevõtted sageli kasutavad ja mis loovad kasutajate jaoks selget väärtust;

 viia aktiivselt läbi piiriüleseid kommunikatsiooni- ja teavitustegevusi koostöös

Läänemere riikide ja Põhjamaadega ning suunata sealjuures fookust ka Euroopale ja

ülejäänud maailmale laiemalt, sh edendada riikidevahelist koostööd.

Teiste riikide kogemused näitavad, et riiklikult juhitud RTE algatused kipuvad kalduma B2G-

andmevahetuse poole kaldu. B2G e-arveldamine ja e-aruandlus võib olla RTE oluliseks

stiimuliks, kuid tõeliselt mitmetahulise ja innovaatilisi ärimudeleid soosiva RTE keskkonna

loomiseks tuleb keskenduda piiriülesele aspektile ja eelkõige B2B-suhtlusele ning pöörata

samaväärset tähelepanu finantsaruandluselt tootmisele, logistikale ja müügile.

Kõigis kolmes tegevussuunas välja toodud tegevused teenivad valdkondade ja

tegevussuundade üleselt ühiseid strateegilisi alameesmärke, mis on kooskõlas

Põhjamaade RTE projekti tulemusel loodud tegevuskavaga. Alameesmärkidele on seatud

eeldatavad täitmise tähtajad, mille suhtes ollakse paindlikud ning lähtutakse tööplaanis esitatud

või esitatavate detailsemate tegevuste planeerimisest ja teostamisest.

25

Strateegilisteks alameesmärkideks koos eeldatavate tähtaegadega on:

 E-arvete laialdane kasutuselevõtt ettevõtete vahelistes tehingutes (2023)

 E-kviitungite laialdane kasutuselevõtt (2025)

 Andmepõhisele aruandlusele üleminek (sh eelistatult XBRL GL standardi kasutamine)

(2025)

 E-veoselehtede laialdane kasutuselevõtt (2025)

 Standardiseeritud digitaalsete toote ja teenuse koodide, informatsiooni ja kataloogide

kasutuselevõtt (2027)

 Reaalajas ja nõusoleku alusel ettevõtte ajakohaste andmete jagamine kolmandatele

osapooltele (2027)

 RTE kontseptsiooni piloteerimine ja rakendamine uute lahenduste kasutusele võtmiseks

(2027)

 Aktiivne rahvusvaheline koostöö liikmesriikidega, eelkõige Läänemere riikide ja

Põhjamaadega (2027)

Arvestades RTE laiapõhjalisust, valdkonnaülesust ja uudsust tuleb arvestada ka vajadusega

lisada tööplaani uusi alameesmärke perioodi 2020-2027 jooksul.

RTE põhieesmärgi ja selle täitmiseks planeeritud tegevuste elluviimisel on võimalik saavutada

järgmised, eelkõige tunnetuslikult ja subjektiivselt hinnatavad seisundid:

 Märgatavalt on kasvanud RTE ökosüsteemi lahenduste kasutusele võtmine ning

mikroettevõtetele on loodud RTE võimalused ettevõtte haldamiseks ja majandamiseks.

 Eestil on tugevad partnerlussuhted RTE piiriüleseks toimimiseks Läänemere riikide,

Põhjamaade ja Euroopa Liiduga ning Eesti riigina oleme valmis piiriüleseks

automatiseeritud andmevahetuseks reaalajas. Eesti paistab RTE osas võrdselt Soome,

Norra jt Põhjamaadega Euroopas ja maailmas silma.

 Kodanikud ja ettevõtjad kasutavad erinevaid RTE lahendusi igapäevaselt, nagu näiteks

e-kviitungid ja automatiseeritud andmepõhine aruandlus avaliku sektoriga.

 Avaliku sektori võimekus operatiivselt reageerida majanduses toimuvale on

märgatavalt paranenud ning andmete paremast kvaliteedist tulenevalt on objektiivsem

sisend seadusloomele, et edendada RTE-d.

 On loodud paremad võimalused riigi tulude planeerimiseks, sh täpsemate

majandusprognooside alusel.

 RTE on muutnud äriajamise läbipaistvamaks, kiirendanud kaupade liikumist ja

digitaalne andmevahetus võimaldab oluliselt paremat tegevuste planeerimist ja

ressursside kasutust tarneahela osapooltel.

Kui Eesti suudab andmete kvaliteeti tõsta, juurutada RTE lahendused massides ja läbi selle RTE

ökosüsteemi siseriiklikult (ja võimalusel ka piiriüleselt) toimima järgmise kümnendi jooksul,

siis on meil riigina olemas suurepärased võimalused saamaks meile juba tuttavalt järgmiste

aastakümnete e-innovatsiooni lipulaevaks nii Euroopas kui kogu maailmas.

26

2.2. Reaalajamajanduse visiooni ellu viimine

Visiooni lisas on toodud eesmärkide ja tegevussuundade alusel kokku pandud tööplaan

aastateks 2020-2027 esialgsete tegevuste, nende eeldatavate tähtaegade, tulemuste ja

vastutajatega. Detailsemalt kirjeldatakse tegevusi aastaks 2021. Iga järgneva aasta tööplaan

vaadatakse üle ja täiendatakse vastavalt majanduse ja ühiskonna olukorrale RTE-le ülemineku

suhtes.

Tööplaani regulaarne läbivaatus ja täiendamine ajas loob võimaluse olla järgmiste

planeeritavate tegevuste osas ja majandusolukorrale vastavalt paindlik ning võtta vastu

ajakohaseid otsuseid parimate tulemusteni jõudmiseks. Tööplaani elluviimine tagab meie

ettevõtjatele riigiga suhtluse ja kohustuste täitmise osas ajavõidu läbi automaatse kohustuste

täitmise võimaluse tekkimise. Tööplaani tegevused toetavad ettevõtete-vaheliste

majandustehingute automatiseerimist, andmekvaliteedi parendamist ja piiriülest koostööd.

Tööplaani uuendatakse ja viiakse ellu koostöös ministeeriumite, nende allasutuste,

erialaliitude ja ettevõtetega. Eesmärkide saavutamiseks moodustatakse töörühmad, kuhu

kaasatakse eksperte nii era- kui ka avalikust sektorist ning kes aitavad regulaarselt hinnata

tööplaanis olevate tegevuste asjakohasust, tähtaegsust ja täiendusvajadusi, sh uudsete pilootide

läbiviimist, seadusandlus muudatusi ja äriprotsesside põhimõtteliste muudatuste ellu viimist.

Töörühmad teevad ettepanekud järgmise tegevusaasta tööplaanile, mis on kooskõlas

turuolukorraga ja soosivad hetkeolukorrale vastavalt efektiivseimat RTE lahendustele

üleminekut. Ettepanekuid tutvustatakse RTE kogukonnale.

RTE kogukonda kuuluvad eksperdid nii avalikust ja erasektorist kui ka ülikoolidest. Tänu RTE

kogukonna mitmekesisele liikmeskonnale on koostöös võimalik ka mitmesuguseid tegevusi

paralleelselt ellu viia. Näiteks saavad avaliku sektori osapooled olla abiks oma asutuste siseste

protsesside suunamisel RTE lahenduste kasutusele võtmise soodustamisele või viia ellu

vajalikke seadusmuudatusi. Erasektori osapooled saavad vastavalt oma valdkonnale soodustada

RTE lahenduste juurutamist tarkvarades, süsteemides või organisatsioonilistes

juhtimisstrateegiates. RTE kogukond saab aidata tõsta ühiskonna teadlikkust RTE võimalustest

ja kasudest ning aidata kaasa poliitikakujundamisele.

Tegevuste elluviimisel kaasatakse erasektorit, sh teenusepakkujaid logistikast,

raamatupidamisest ja finantsteenustest, ning avalikku sektorit, sh Statistikaamet, MTA,

Rahandusministeerium, Riigi Infosüsteemide Amet, Keskkonnaministeerium koos haldusala

asutustega, jm.

Piiriüleste tegevuste elluviimiseks kaasatakse esmalt lipuprojektis58 kaasatud välispartnerid

ning läbi nende kontaktpunktide ka Läänemere riikide era- ja avaliku sektori osapooli, kes on

olulised ühiste tegevuste ellu viimiseks.

58 Euroopa Liidu Läänemere Strateegia alla kuuluv ühine riikidevaheline projekt / protsess, mis aitab kaasa ELi Läänemere

piirkonna strateegia edenemisele ning käsitletakse nn katusevaatena erinevate riikidevaheliste alamprojektide koondamiseks.

Lipuprojekti tegevusteks võivad olla muuhulgas väljatöötamine, uute tehnoloogiate või metoodikate katsetamine, piiriüleste

kokkulepete initsieerimine, võrgustike loomine, mis otsib uusi koostöövorme.

27

LISA 1. REAALAJAMAJANDUSE TÖÖPLAAN 2020-2027

Lisa 1.1. Reaalajamajanduse tehniliste võimaluste loomine

Tabel 3. RTE tehniliste võimaluste loomiseks eesmärgistatud esialgsed tegevused

Alameesmärk 1: E-arvete laialdane kasutuselevõtt ettevõtete vahelistes tehingutes (2023)

Eeldatav tulemus:

Ettevõtluskeskkonnas kasutatavad ärisüsteemid eelistavad/soodustavad vastu võtma ja edastama e-arveid.

Tegevused Vastutaja

Viia ärisüsteemid vastavusse Euroopa e-arve standardi (eelistatult) või Eesti arve standardiga (2022)

äritarkvarade ja

operaatorteenuste

pakkujad

Säilitada ja võtta laiemalt kasutusse PEPPOL võrgustiku ühendused turul (2022) operaatorteenuse

pakkujad

Alameesmärk 2: E-kviitungite laialdane kasutuselevõtt (2025)

Eeldatav tulemus:

Ettevõtluskeskkonnas kasutatavad ärisüsteemid on võimelised vastu võtma e-kviitungeid ja kassasüsteemid on võimelised väljastama

e-kviitungeid.

Tegevused Vastutaja

Luua koostöös Euroopa Liiduga piiriülene e-kviitungi standard (2021) EVS/TK 7659: RTE

tehniline komitee

E-kviitungi potentsiaalsete teenusepakkujate aktiivne kaasamine standardi loomise protsessi (2021) MKM

Luua turule võimekus vahetada e-kviitungeid piiriüleseks tehinguks üle PEPPOL võrgustiku, kui PEPPOL võrgustik

selleks valmis on (2023)

operaatorteenuse

pakkujad

Luua äritarkvaradesse e-kviitungite vastuvõtuvõimekus (2023) äritarkvarade pakkujad

59 Eesti Vabariigi Standardikeskuse alla kuuluv tehniline komitee number 76, mis osaleb reaalajamajanduse valdkonna standardiseerimises ja esindab Eesti seisukohti rahvusvahelistes töögruppides.

Tehnilise komitee liikmete hulka kuuluvad osapooled nii avalikust kui erasektorist.

28

Luua maksetoiminguid teostava teenusepakkuja süsteemidesse e-kviitungi vastuvõtuvõimekus (2023) makseteenuse pakkujad

Luua kassasüsteemidele, mobiilirakendustele jm e-kviitungite väljasaatmise võimekus (2025) kviitungeid loovad

ettevõtted

Alameesmärk 3: Andmepõhisele aruandlusele üleminek (sh eelistatult XBRL GL standardi kasutamine) (2025)

Eeldatav tulemus:

Üle 80% ettevõtetest esitavad riigile XBRL GL standardis aruandeid, mis moodustuvad standardiseeritud tehinguinfo pealt

automaatselt.

Tegevused Vastutaja

Analüüsida pakendi- ja kütusearuandluse teekonda, küsitavaid andmeid ja nende vajalikkust erinevates asutustes,

ühildada andmeväljad, viia läbi semantiline analüüs ja luua loodud andmekoosseisudele taksonoomia (2021)

MKM koostöös KeM,

SA, EMTA

Kaardistada kõikidele ministeeriumitele ja nende allasutustele ettevõtjate poolt esitatavad aruanded (enamasti

majandustarkvarast tuleneval infol baseeruvad) (2021)

MKM koostöös

vastavate andmete eest

vastutav riigiasutusega

Analüüsida Aruandlus 3.0 tulemuste kasutusvõimalusi, mõju ja kasu aspekte kõikides riigiasutustes, kes on seadnud

ettevõtjatele aruandluskohustuse (2021)

MKM koostöös

vastavate andmete eest

vastutav riigiasutusega

Luua turule võimekus edastada XBRL GL formaadis infot riigisektorile (2021)

äritarkvarade ja

operaatorteenuse

pakkujad

Luua (turu vajadusel) riigi poolne andmete kättesaadavus (2023) vastavate andmete eest

vastutav riigiasutus

Kaardistatud aruannete ja nende aluseks olevate tehinguandmete semantiline analüüs - analüüsida ja ühtlustada

andmekoosseisud kasutades eelnevalt Aruandlus 3.0 projekti raames tehtud tööd (2025)

MKM koostöös

vastavate andmete eest

vastutav riigiasutusega

Hinnata andmeväljade vajalikkust ning uute võimalike lisamist (EL ja siseriikliku seaduse alusel) (2025) vastavate andmete eest

vastutav riigiasutus

29

Täiendada Aruandlus 3.0 raames loodud asutuste ülest taksonoomiat uute analüüsitavate andmeväljadega XBRL GL

andmevahetusstandardi vastu (2025)

vastavate andmete eest

vastutav riigiasutus,

SA

Luua ühtne ja kokkulepitud ärireeglistik analüüsitud semantikale juurde (2025)

vastavate andmete eest

vastutav riigiasutus,

SA

Luua äritarkvaradesse võimekus jagada aruandlusinfot XBRL GL standardil (2025) äritarkvarade pakkujad

Luua vajalikud ühendused/liidestused süsteemide vahel masin-masin loetavate andmete liigutamiseks (2025)

äritarkvarade ja

operaatorteenuse

pakkujad

Tagada tehinguinfo muutumatus kogu tehingu vältel, st üks tehinguinfo võib kajastada infot nii tellimuse, saatelehe

kui ka arve kohta (2025)

MKM koostöös

vastavate andmete eest

vastutav riigiasutusega

Alameesmärk 4: E-veoselehtede laialdane kasutuselevõtt (2025)

Eeldatav tulemus:

Maanteeveod saavad toimuda e-veoselehtede kaudu ning on teiste veoliikidega masinloetavalt ühendatud, toimivad automatiseeritud

kontrolltoimingud.

Tegevused Vastutaja

Seotud osapoolte vajaduste kaardistamine (2020) MKM

Liidestuste kirjelduste loomine (2021)

e-veoselehtede

teenusepakkujad ja

MKM

Riigi ja erasektoriga koostöös e-veoselehe lahenduse välja töötamine (2022)

e-veoselehtede

teenusepakkujad ja

MKM

EL-i poolt loodava standardi juurutamine (2023)

e-veoselehtede

teenusepakkujad ja

MKM

30

Liidestuste loomine era- ja avaliku sektori asutuste vahel (2025)

e-veoselehtede

teenusepakkujad ja

avaliku sektori pädevad

asutused

Alameesmärk 5: Standardiseeritud digitaalsete toote ja teenuse koodide, informatsiooni ja kataloogide kasutuselevõtt (2027)

Eeldatav tulemus:

Standardiseeritud digitaalsed teenuse ja tootekoodid koos vajaliku informatsiooni ja kataloogidega on laialdaselt kasutusel (eelkõige

e-poodides ja üldisemalt e-kaubandused).

Tegevused Vastutaja

Võtta kasutusele Põhjamaade algatusel piiriülene e-tellimuse ja e-kataloogi ühtne standard (2022) MKM

Luua äritarkvaradesse võimekus luua, vahetada ja kasutada ühtsel standardil e-tellimusi, e-tellimuse kinnitusi ja e-

kataloogi infot (2024) äritarkvarade pakkujad

Luua turule võimekus vahetada e-tellimusi, e-tellimuse kinnitusi ja e-kataloogi infot piiriüleses tehingus üle

PEPPOL võrgustiku (2025)

operaatorteenuse

pakkujad

Luua äritarkvaradesse digitaalselt ja standardiseeritud kujul kättesaadav toote ja teenuseinfo koodide alusel (nt GS1

baasil) (2025) äritarkvarade pakkujad

31

Alameesmärk 6: Reaalajas ja nõusoleku alusel ettevõtte ajakohaste andmete jagamine kolmandatele osapooltele (2027)

Eeldatav tulemus:

Ettevõtted saavad jagada nõusoleku alusel andmeid standardsel kujul vastavalt päringule kas riigi või tehingupartneri, panga jm

kolmanda osapoolega.

Tegevused Vastutaja

Luua standardsed profiilid kokkulepitud andmete jagamiseks kolmandate osapooltega (2021) erasektori

teenusepakkujad ja RM

Luua turule võimekus, mille kaudu saab ettevõte jagada kogu ettevõtlusandmeid, sh riiklikest registritest tulevaid

andmeid (2022)

erasektori

teenusepakkujad

Kaardistada ja luua ühendused riigi tasandil, kus täna andmed veel üle X-tee ei liigu ning tekitavad sellega

ettevõtetele lisakohustusi (2023)

MKM koostöös

vastavate andmete eest

vastutavate

riigiasutustega

Kaardistada ja uuendada registreid, kus täna puudub masinloetavate andmete väljastamiseks vastav võimekus ning

ühendused/arendused (2023)

MKM koostöös

vastavate andmete eest

vastutavate

riigiasutustega

Luua ettevõtjatele varase hoiatamise teenus (2023) Statistikaamet,

ülikoolid

Luua riigile oluliste nähtuste näidikute muutuse varajase hoiatamise võimekus (mis baseerub omakorda reaalaja

andmetel) (2023)

Statistikaamet,

ülikoolid

Luua äritarkvaradesse võimekus jagada vajaduspõhiselt oma ettevõtlusandmeid erinevate osapooltega (2025) äritarkvarade pakkujad

32

Lisa 1.2. Reaalajamajanduse kasutusele võtmise reguleerimine ja toetamine era- ja avaliku sektori koostöös

Tabel 4. RTE kasutusele võtmist soodustavad eesmärgistatud tegevused, et ajakohastada seaduseid, tõsta ühiskonna teadlikkust ning toetada RTE

lahenduste kasutusele võtmist.

Alameesmärk 1: E-arvete laialdane kasutuselevõtt ettevõtete vahelistes tehingutes (2023)

Eeldatav tulemus:

Ettevõtluskeskkonnas kasutatavad ärisüsteemid eelistavad/soodustavad vastu võtma ja edastama e-arveid.

Tegevused Vastutaja

Luua e-arvetega seotud osapooltest (e-arve operaatorid, äritarkvara pakkujad, kassasüsteemide pakkujad,

raamatupidamisteenuse pakkujad, e-kviitungi operaatorid, pangad) töögrupp (2020) MKM, RM

Teha aktiivselt teavitustööd raamatupidamisettevõtete ja äritarkvara pakkujate suunal (2023) MKM, RM

Teha aktiivselt teavitustööd raamatupidamisettevõtete, äritarkvara- ja operaatorteenuse pakkujate klientide suunal

(2023)

raamatupidamis-

ettevõtted, äritarkvara-

ja operaatorteenuse

pakkujad

Viia läbi regulaarseid koolitusi erinevatele sihtgruppidele (raamatupidajad, arendajad, tarkvarapakkujad, ettevõtjad,

jne) (2023) MKM, RM

Analüüsida võimalusi ja vajadusel soodustada nii suurtel ettevõtetel kui ka nende tarneahelatesse kuuluvatel

ettevõtetel, suurusest olenemata, e-arvete kasutusele võtmist (2022) MKM, RM

Analüüsida võimalusi ja vajadusel soodustada äritarkvara kasutajatel e-arvete kasutamist (Näide: Tarkvarapakkuja

mistahes teenuse hinnas sisaldub alati e-arvete saatmine ja vastuvõtmine) (2022)

MKM koostöös

äritarkvarade

pakkujatega

33

Alameesmärk 2: E-kviitungite laialdane kasutuselevõtt (2025)

Eeldatav tulemus:

Ettevõtluskeskkonnas kasutatavad ärisüsteemid on võimelised vastu võtma e-kviitungeid ja kassasüsteemid on võimelised väljastama

e-kviitungeid.

Tegevused Vastutaja

Luua konkreetne teenusemudel, kuidas e-kviitung toimib, millised on tema kasutussektorid ja piirangud (2021) MKM koostöös e-

kviitungi ekspertidega

Analüüsida ja vajadusel soodustada äritarkvarade arendajatel ja kasutajatel e-kviitungite kasutusele võtmist

(vastuvõtuvõimekus) (2022) MKM

Luua seaduslik alus vahetada e-kviitungeid (eelistatult Euroopa e-kviitungi formaadis) ja luua eelistus

paberkviitungite üle (2022) MKM

Alameesmärk 3: Andmepõhisele aruandlusele üleminek (sh eelistatult XBRL GL standardi kasutamine) (2025)

Eeldatav tulemus:

Üle 80% ettevõtetest esitavad riigile XBRL GL standardis aruandeid, mis moodustuvad standardiseeritud tehinguinfo pealt

automaatselt.

Tegevused Vastutaja

Testida ja piloteerida uue taksonoomia kasutamist koostöös erasektoriga (nt erasektori poolt loodava

MyCompanyData60 teenusega) (2021)

vastavate andmete eest

vastutav riigiasutus

koostöös erasektoriga

Analüüsida erinevaid maksusüsteemi muudatusi, mida andmepõhine aruandlus võimaldab (2023) RM

Analüüsida ja vajadusel rakendada eelistusmeetmeid ettevõtetele, kes pakuvad oma ärisüsteemides RTE

kriteeriumitele vastavaid lahendusi (2024) MKM

Soodustada ja vajadusel toetada standardite juurutamist ettevõtete aruandlusinfo edastamiseks riigile (2025) MKM

Tagada tehinguinfo muutumatus kogu tehingu vältel, st üks tehinguinfo võib kajastada infot nii tellimuse, saatelehe

kui ka arve kohta (2025) MKM, RM

60 MyCompanyData teenus on Internet of Business projekti käigus loodav unikaalne e-arve operaatorite ja majandustarkvarade läbi ettevõtetele pakutud teenus automatiseeritud äritehingute ning

andmepõhise aruandluse jaoks.

34

Alameesmärk 4: E-veoselehtede laialdane kasutuselevõtt (2025)

Eeldatav tulemus:

Maanteeveod saavad toimuda e-veoselehtede kaudu ning on teiste veoliikidega masinloetavalt ühendatud, toimivad automatiseeritud

kontrolltoimingud.

Tegevused Vastutaja

Seadusandlike takistuste kaardistamine ning seadusemuudatus(t)e vajaduse analüüs (2020) MKM

Seadusemuudatus(t)e sisseviimine õigusaktidesse vastavalt eFTI (electronic freight transport information)

regulatsioonile (2022) MKM

Alameesmärk 5: Standardiseeritud digitaalsete toote ja teenuse koodide, informatsiooni ja kataloogide kasutuselevõtt (2027)

Eeldatav tulemus:

Standardiseeritud digitaalsed teenuse ja tootekoodid koos vajaliku informatsiooni ja kataloogidega on laialdaselt kasutusel (eelkõige

e-poodides ja üldisemalt e-kaubandused)

Tegevused Vastutaja

Analüüsida ja luua teenusemudel ühe sektori näitel, et mõista toodete ja teenuste klassifitseerimise ja

standardiseerimise mõju ning nende sidumist tellimus- ja kataloogisüsteemidega (2022) MKM

Teha aktiivselt teavitustööd e-kaubanduse ja e-poodide suunal ning nende poolt kasutatavate tarkvarapakkujate

suunal (2022-2027) MKM

Luua seaduslik alus vahetada e-tellimusi, e-tellimuse kinnitusi ja e-kataloogi teateid ainult kokkulepitud standardi

alusel ja luua eelistus paberdokumentide üle (2024) MKM

Muuta digitaliseeritud ja standardiseeritud toote ja teenusekoodide kasutamine kohustuslikuks (2025) MKM

35

Alameesmärk 6: Reaalajas ja nõusoleku alusel ettevõtte ajakohaste andmete jagamine kolmandatele osapooltele (2027)

Eeldatav tulemus:

Ettevõtted saavad jagada nõusoleku alusel andmeid standardsel kujul vastavalt päringule kas riigi või tehingupartneri, panga jm

kolmanda osapoolega.

Tegevused Vastutaja

Suurem avaliku ja erasektori vastastikune kaasamine ja mõlema osapoole ühine koostöö läbi RTE

koostöövõrgustiku/kogukonna (2022-2027)

MKM koostöös

vastavate andmete eest

vastutava

riigiasutusega

Alameesmärk 7: RTE kontseptsiooni piloteerimine ja rakendamine uute lahenduste kasutusele võtmiseks (2027)

Eeldatav tulemus:

Läbi piloteerimise ja soodustava seadusandluse on turule tekkinud uued RTE lahendused

Tegevused Vastutaja

Luua laiemapõhjalisem ja detailsem RTE teekaart riigiasutustele (2021) MKM

Töötada välja RTE initsiatiivide valideerimismudel (2021) MKM

Viia läbi vajalikud juriidilised analüüsid leidmaks võimalikud takistused RTE lahenduste kasutusele võtmiseks

(2021-2025) MKM

Tegeleda aktiivselt teavitustöö, koolituste ja seminaride korraldamisega, et teavitada sidusrühmi RTE kasust (2021-

2027) MKM

Viima läbi laiapõhjalisi uuringuid hindamaks RTE teadlikkuse kasvu ühiskonnas (2021-2027) MKM

Teostada jätkuvalt RTE-d toetavat seadusloomet, poliitikakujundamist, strateegiatesse panustamist (2021-2027) MKM

Luua valdkonnaspetsiifilisi prototüüpe ja pilootprojekte (2021-2027) MKM

Piloteerima andmete reaalajas kasutamist koostöös erasektoriga (2021-2027) vastavate andmete eest

vastutav riigiasutus

Analüüsida RTE lahenduste kohustuslikuks seadmise vajadusi ja võimalusi (2022-2027)

MKM, vastavate

andmete eest vastutav

riigiasutus

36

RTE kasutuselevõtmise kiirendamiseks tuleb keskenduda teenustele ja rakendustele, 1) mis äratavad piisavalt huvi,

et panna soodustada investeeringuid, 2) mis on piisavalt kasulikud ning 3) mida kasutatakse sageli (2022-2027) MKM

Jätkata aktiivselt erasektori kaasamisega RTE ellu viimiseks planeeritud tegevustesse (2021-2027) MKM

37

Lisa 1.3. Piiriülene koostöö Läänemere piirkonnas ja Euroopa Liidu tasemel

Tabel 5. Piiriülese RTE ühtset lähenemist ja kasutusele võtmist soodustavad eesmärgistatud tegevused

Alameesmärk 4: E-veoselehtede laialdane kasutuselevõtt (2025)

Eeldatav tulemus:

Maanteeveod saavad toimuda e-veoselehtede kaudu ning on teiste veoliikidega masinloetavalt ühendatud, toimivad automatiseeritud

kontrolltoimingud.

Tegevused Vastutaja

Rahvusvaheline prototüüp DIGINNO-Proto (2020) MKM

Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine piiriülese eCMR-i kasutuselevõtuks (2021) MKM

Teavitus ja kaasamistegevused DINNOCAP projekti raames (2021) MKM

Alameesmärk 8: Aktiivne rahvusvaheline koostöö liikmesriikidega, eelkõige Läänemere riikide ja Põhjamaadega (2027)

Eeldatav tulemus:

Põhjamaad ja Läänemere riigid on tänu RTE tegevustele (sh lipuprojekti ellu viimisele) valmis kasutusele võtma piiriülesed RTE

lahendused

Tegevused Vastutaja

Kasutada NSG3 projekti dokumentatsiooni Läänemere riikide ülese RTE lipuprojekti tegevuste kokku leppimisel ja

ellu viimisel (2020-2027) MKM

Leida partnerid ja luua Läänemereriikide ülene RTE lipuprojekt (2021) MKM

Luua Läänemere riikide ülene RTE visioon ja tegevuskava (2021) MKM

Viia läbi regiooni üleseid uuringuid ja analüüse (sh juriidilised analüüsid, mõjuanalüüsid, valdkonnaspetsiifilised

teostatavuse analüüsid, jne) (2022-2027)

MKM, vastavate

andmete eest vastutav

riigiasutus

Panustada ühiste standardite loomisesse või kokkulepitult olemasolevate kasutusele võtmisesse (2025) MKM

Jätkata aktiivset rahvusvahelist koostööd Läänemere riikidega, sh Põhjamaade projekti NSG3-ga ja Läänemere

projekti DIGINNO-ga (k.a DINNOCAP) (2021-2027) MKM

38

Kaasata RTE piiriüleste e-teenuste loomiseks vajalik teadmus kõikidest Läänemere riikidest (2022-2027) MKM

Järgida eIDAS regulatsiooni nõudeid Läänemere riikide regioonis, et võimaldada RTE lahenduste paremat ja

turvalisemat toimimist (2022-2027) MKM

Viia ellu rahvusvaheliselt harmoniseerivat seadusloomet, poliitikakujundamist ja strateegiatesse panustamist, et

panustada ühiselt RTE lahenduste soodustamiseks (2022-2027) MKM

Viia aktiivselt läbi üldiseid kommunikatsiooni ja teavitus tegevusi (seminarid, töötoad, infopäevad, koolitused) (2021-

2027) MKM

Analüüsida ja investeerida uutesse tehnoloogilistesse piiriülestesse lahendustesse, mis kasutavad reaalaja-andmeid ja

annavad neile lisandväärtust (2022-2027)

MKM, vastavate

andmete eest vastutav

riigiasutus

Soodustada piiriüleselt nn „kriitilise massi“ loomist reaalaja-lahenduste kasutajatest, eelisarendades niisuguseid

reaalaja-andmetel põhinevaid teenuseid, mida kodanikud ja ettevõtted sageli kasutavad ja mis loovad kasutajate jaoks

selget väärtust (2022-2027)

MKM, vastavate

andmete eest vastutav

riigiasutus

Olla proaktiivne partner Euroopa Liidu ühtse turu reaalajastamisel ja andmete vaba liikumise saavutamisel (2020-

2027) MKM

39

LISA 2. Tuvastatud riskide hindamise tabel

Risk Realiseerumise

tõenäosus

Realiseerimise mõju

reaalajamajanduse

eesmärgi täitmisele

Riski maandamise tegevused Riskijuht/

vastutaja

Küberturvalisus Madal Suur

Jätkata riigis seni kasutusel olevate parimate

praktikate, turvanõuete, turvastandardite

kõrgemate tasemete jms kasutamist

andmevahetuseks (x-tee, ISKE standardid, jt)

MKM

koostöös

temaatiliste

projektide

vedajatega

Andmelekked Madal Suur

Jätkata kehtivate andmekaitse reeglite

järgimist kõikides riigiasutustes, kes seavad

ettevõtjale aruandluskohustust või koguvad

muul viisil ettevõtja kohta käivaid andmeid, ja

ettevõtja ärisaladust sisaldavate andmete

analüüsil või statistiliste koondandmete

avaldamisel

MKM

koostöös

temaatiliste

projektide

vedajatega

Riigi liigne kontroll Madal Keskmine

Jätkata ettevõtjatelt aruandluse aluseks olevate

andmete kogumist vastavalt seaduses

kehtestatud nõuetele. Võimalusel võtta

jõulisemalt kasutusele lahendused

võimaldamaks ettevõtjal näha ettevõtte

andmete kohta päringuid teinud osapooled

MKM

koostöös

temaatiliste

projektide

vedajatega

Üle-standardiseerimine Keskmine Suur

Analüüsida olemasolevaid rahvusvahelisi

standardeid ning võtta kasutusele enim

levinumad ja soovitatud standardid nii

piiriüleseks kui ka siseriiklikuks

andmevahetuseks, et tagada ühtne andmete

kvaliteet ja üheselt mõistetavus.

MKM

koostöös

temaatiliste

projektide

vedajatega

40

Asutuste vaheline

digitaalne isolatsioon Keskmine Suur

Viia läbi aruandluskohustust seadvates

riigiasutustest aruandluse aluseks olevate

andmekoosseisude semantiline analüüs,

standardiseermine ning võtta kasutusele

asutuste ja andmebaaside ülene ühtne

taksonoomia.

MKM

koostöös

temaatiliste

projektide

vedajatega

Riikide vaheline

digitaalne isolatsioon Keskmine Suur

Siseriiklikult ja piiriüleselt võtta kasutusele

samad semantilised standardid ning leppida

kokku reeglid turvaliseks andmevahetuseks

(turvatasemed, sobivad kanalid) – näiteks EL

e-arve standard üle PEPPOL võrgustiku

MKM

koostöös

temaatiliste

projektide

vedajatega

Ühiskonna hirm uute

lahenduste ees Keskmine Keskmine

Viia läbi regulaarselt teavitustegevusi

erinevatele sihtgruppidele, et selgitada

reaalajamajanduse olemust ning tõsta

usaldusväärsust reaalajamajanduse

lahendustesse (nt e-arved, e-kviitungid, e-

veoselehed, andmepõhine aruandlus, jne)

MKM

koostöös

temaatiliste

projektide

vedajatega

Ettevõtted/asutused/riigi

d ei tule uuendustega

kaasa

Keskmine Keskmine

Viia läbi regulaarselt teavitustegevusi

erinevatele sihtgruppidele (era- ja avalik

sektor), et selgitada reaalajamajanduse

olemust, kaasnevat kasu ja võimalusi ning

tõsta usaldusväärsust reaalajamajanduse

lahendustesse (nt e-arved, e-kviitungid, e-

veoselehed, andmepõhine aruandlus, jne), sh

rõhutada piiriülese komponendi olulisust ja

võimalusi. Oluline on rõhutada, et

reaalajamajanduse lahendusi kasutades ei

lõigata ettevõtjat, riiki, asutusi ära varasemalt

kasutusel olnud lahendustest, st

masinloetavaid dokumente on lihtne muuta

MKM

koostöös

temaatiliste

projektide

vedajatega

41

vajadusel paber- või PDF dokumendiks ja

vastupidi.

LISA 3. Reaalajamajanduse visiooni koostamine ja seotud muud

dokumendid

RTE visiooni ja tööplaani koostamise idee sündis ministeeriumide ja ettevõtete koostöös ning

mille koostamisega alustati 2019 lõpus. Koostamise protsessi on aktiivselt panustanud erinevad

ministeeriumid, allasutused, erialaliidud ja ettevõtted, kellega tehti aktiivselt koostööd, et

koguda infot ja ettepanekuid visiooni kvaliteedi tõstmiseks ning seatud eesmärkide ja tulemuste

valideerimiseks.

RTE visioon on seotud strateegia-, arengukava ja muude oluliste dokumentidega:

 Vabariigi Valitsuse riigireformi kava 2020-2023 Lisa 1, 3. kategooria punktid 1 ja 5

RTE edendamise ja Aruandlus 3.0 projekti kohta.

 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019–2023:

o punkt 12.5. „Seisame rahvusvaheliselt tunnustatud hea ja konkurentsivõimelise

ettevõtluskeskkonna eest.“ ülesanne „Analüüs ja ettepanekud reaalajamajanduse

rakendamiseks Eestis“;

o punkt 12.15. „Vähendame ka edaspidi ettevõtjate halduskoormust ning

bürokraatiat. Rakendame andmete kogumisel ühekordse küsimise põhimõtet“

ülesanded „Analüüs ja ettepanekud reaalajamajanduse rakendamiseks Eestis“,

„Aruandlus 3.0 projekti elluviimine“;

o punkt 13.11. „Toetame majanduse digitaliseerimist. Näeme tööviljakuse ja

efektiivsuse tõstmise ühe olulise vahendina infotehnoloogiliste lahenduste

laiemat kasutuselevõttu kogu majanduses ja sellekohase koolituse ja teabe

pakkumist haridussüsteemis, samuti on vajalik toetada valdkondlike

kompetentsikeskusi, klastreid jms.“ ülesanne „Analüüs ja ettepanekud

reaalajamajanduse rakendamiseks Eestis“.

 RTE panustab Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse

arengukavas (TAIE) ettevõtluskeskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime arengu

kiirendamiseks välja toodud punkti, kus riik peab tagama ettevõtluskeskkonna teenuste

digitaliseerituse ja automatiseerituse, sh kasutama uudseid lahendusi (tehisintellekt,

sündmuspõhised, proaktiivsed, reaalajas teenused).

 RTE täidab Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020 üldist eesmärki luua hästi toimiv

ning turvaline keskkond nutikate IKT-lahenduste laialdaseks kasutamiseks ja

loomiseks.

 RTE toetab uue e-Eesti arengukava 2025 eesmärkide saavutamist.

 RTE toetab uue Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021+ eesmärkide saavutamist.

 RTE toetab Eesti 2035 strateegilist eesmärki „Paindlikku, uuendusmeelset ja

vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav majanduskeskkond“

ning loob eeldused targaks ettevõtluseks.

 RTE olulisus on esile toodud Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetide hulgas

2020–2021 (heakskiidetud 21.11.2019 Vabariigi Valitsuse istungil).

 RTE olulisus on rõhutatud Peaministrite Nõukogu ühisavalduses Balti Ministrite

Nõukogus.

43

43

 RTE parandab märkimisväärselt ettevõtluskeskkonda ning loob eeldused tootlikkuse ja

efektiivsuse kasvuks, millega aitab tugevalt kaasa EU Country Report Estonia 2019

välja toodud puuduste eemaldamisele konkurentsivõime reformi ja investeeringute osas.

 RTE on toodud strateegiliselt olulise võimaldajana välja ITL Visioon 2030 dokumendi

esimeses sambas „Nutikas ja julge majandus“ ning toetab „Nutikas ja visiooniga riik“

samba eesmärkide täitmist.

 RTE toetab Euroopa Komisjoni uues tööplaanis seatud eesmärke ja tegevusi:

o luua tegevuskava maksudest kõrvale hoidumise tõkestamiseks ja maksustamise

lihtsustamiseks;

o loodava Roheleppe eesmärke, sh seisukohta, et tuleb arendada kestlikku

tootepoliitikat ning digitaalseid lahendusi kliimaneutraalse ringmajanduse

saavutamiseks (nt võttes kasutusele ühtsel standardiseeritud kujul elektroonilise

tootepassi);

o teha seadusandlik ettepanek luua tollis nn ühe akna (Single Window) teenus

lihtsustamaks administratiivseid tegevusi ettevõtetele;

o järgida seadusloomes nn „one-in, one-out“ põhimõtet, sh jälgida, et uued

administratiivsed kohustused ei tekitaks kodanikele ja ettevõtetele lisakohustusi

ning järjepidevalt kohaldada nn „digital-by-default“ põhimõtet;

o luua nn „Fit-for-future“ platvorm, mis kaalub ühiskonna erinevate osapoolte

kaasamisel võimalusi, kuidas lihtsustada, vähendada koormust, digitaliseerida

ja kontrollida, kas seadusandlus on sobiv tulevikuks.

44

44

LISA 4. Näited reaalajamajanduse projektidest Eestis ja mujal Euroopas

RTE on piiri- ja valdkondade ülene lähenemine ning keskendub eelkõige majandustehingu

andmete kvaliteedile ja reaalajas vahetusele. Arvestades, et majandustehinguid teevad kõikidest

valdkondadest ettevõtted, võib RTE aidata väga erinevate ettevõtete efektiivsust ja ärimudelite

kasumlikkust parandada. Kõikide alljärgnevalt toodud näidete töö automatiseerimise aluseks

on osaliselt või täielikult kvaliteetsete ettevõtlusest tulenevate andmete reaalajas andmevahetus.

RTE projektid Eestis

Aruandlus 3.0

Maksu- ja Tolliameti, Statistikaameti ja Eesti Panga ühisprojekt „Aruandlus 3.0“ loob

võimaluse andmete ettevõtetelt riigile automaatseks ja ühekordselt edastamiseks. Alates

01.01.2018 saab Maksu- ja Tolliametile esitada tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (TSD) üle

x-tee täisautomaatselt (st ei vaja eraldi e-maksuametis „üle kinnitamist“) ja Statistikaamet on

valmis andmeid vastu võtma masin-masin liidesega. Eesti Pank ei kogu palga ja tööjõuga seotud

andmeid, sest saab need Statistikaametilt. Suurem kasutegur ja motivatsioon maksumaksjatele

peaks tulema siis, kui kõik olulised maksudeklaratsioonid ja statistikaaruanded on uuele

formaadile üle viidud. Hetkel on töös täieliku masin-masin liidestuse aluseks oleva ontoloogia

teine osa: tulude ja kulude taksonoomia. Kogu taksonoomia on planeeritud valmis saada 2021.

aastal.

Projekti eesmärk on suures plaanis vähendada ettevõtja halduskoormust, kuid tänu millele on

võimalus vähendada ka riigi halduskoormust ning suunata kokkuhoitud ressursid muud

lisaväärtust loovatele tegevustele.

Internet of Business – standardiseerides äritehingute info

Eesti IKT klaster algatas neli aastat tagasi RTE projekti Internet of Business61 visiooniga

arendada välja reaalajas toimuvate automatiseeritud äritehingute jaoks turvaline ja mugav

keskkond. 2017. aastal viidi läbi projekti62 esimene arendusi sisaldav projekt, mille käigus kõik

suurimad Eesti e-arve operaatorid võtsid kasutusele Euroopa e-arve standardi ja liidestasid oma

süsteemid Euroopas laialt levinud PEPPOL andmevahetusvõrgustikuga. Lisaks loodi

liidestused X-teega, et Eesti avalik sektor oleks kätte saadav läbi e-arve operaatorite piiriüleste

e-arvete vahetamiseks PEPPOLi kaudu. Projekt oli kaasrahastatud Connecting Europe Facility

(CEF) Telecom 2016: eInvoicing programmist.

2020. aasta alguses käivitati projekti järgmine etapp63 üheksa Eesti erasektoris tegutseva

osapoole poolt. Partnerite hulka kuuluvad kaks erialaliitu, üks arenduspartner, üks e-arve

operaator ja viis majandustarkvara pakkujat. Projekti eesmärk on liikuda samm lähemale

reaalajas äritehingu info vahetusele, mille jaoks võetakse kasutusele XBRL GL standard

olemasolevatesse süsteemidesse eesmärgiga standardiseerida äritehingu info ning luua alus

61 https://www.itl.ee/reaalaja-majandus/ 62 https://www.itl.ee/eesti-ikt-klaster/projektid/internet-of-business/ 63 https://www.itl.ee/internet-of-business-majandustehningud/

45

45

aruandluse automatiseerimiseks lähitulevikus. Nimetatud standard on aruandlusinfo

vastuvõtmiseks plaanis kasutusele võtta Statistikaameti ning Maksu- ja Tolliameti poolt

Aruandlus 3.0 projekti raames. Lisaks XBRL GL standardi kasutusele võtmisele viiakse

Internet of Business projekti käigus see vastavusse olemasoleva Euroopa e-arve standardiga

ning töötatakse esmakordselt välja rakendus MyCompanyData, mis esimeste teenuste hulgas

pakub tarkvaradele ühendust X-teega ning võimekust esitada XBRL GL-is aruandeid riigile.

Projektipartnerite koostöö tulemusena valmib 2021. aasta alguses projektis läbiviidavate

tegevuste tehnilise kirjelduse dokument koos juhendmaterjaliga, mida saab kasutada nii Eestis

kui ka piiriüleselt teistes Euroopa Liidu riikides, et soodustada MyCompanyData teenusemudeli

levitamist ja XBRL GL-standardi kasutuselevõttu. Projekt on taaskord kaasrahastatud CEF

Telecom 2019: eInvoicing progammist.

Projekt loob ettevõtjatele võimaluse vahetada riigiga andmeid kiiremini ja lihtsamalt, pidades

sealjuures silmas ja toetades avaliku sektori tuleviku suunda andmepõhise aruandluse suunal.

E-arved

Eestis on alates 01.07.2019 ettevõtete ja riigi vahelistes tehingutes kohustuslik kasutada e-arvet.

Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK), kes pakub teenust 160-le riigiasutusele 2500-st, statistika

kohaselt on e-arvete menetluskeskkonna tasu vähenenud ca 50% võrra pärast e-arvete

kohustuse seadmist. Lisaks hindab RTK, et tänu arve info kontrollimise ja topelt arvetega

tegelemise ära jäämisele on vähenenud ka tööajakulu, siinkohal on tegemist hinnanguga ning

täpseid arvestusi ei ole peetud. Maksetähtaegades pole seni muudatusi seoses e-arvete

kohustusega märgatud.

Küll aga hinnatakse Euroopas, et e-arvete täieliku kasutuselevõtuga on võimalik leevendada

muuhulgas maksete pikast tähtajast ja hilinemisest tekkivaid probleeme. Maksete tasumise

keskmine tähtaeg Euroopas on 30 päeva64. Pikemaid maksetingimusi aktsepteerivad ettevõtted

selgitavad tavaliselt, et see on nende sektoris tavaks (55%) ja et nad ei taha ärisuhteid kahjustada

(46%). Maksete hilinemise üks peamisi põhjusi on käibekapitali juhtimine ja ebapiisavad

rahavood, mis tuleneb tasumata arvetest või halduse ebatõhususest. Hilinenud maksmine

tekitab omakorda täiendavaid intresse või halduskulusid või põhjustab rahavoogude probleeme.

Rahavoogude küsimus pole mitte ainult hilinenud makse põhjus, vaid ka selle tulemus. See

võib viia likviidsusprobleemideni ja tekitada väljakutseid ettevõtetele, kes soovivad täita

lepingulisi kohustusi tarnijate või töötajate suhtes ning mis äärmuslikel juhtudel toovad kaasa

koondamisi. Pikaajalises perspektiivis võib probleemid rahavoogude juhtimisega ähvardada

ettevõtte ellujäämist ja pankrotti. RTE rakendamise puhul kaoksid sellised probleemid ja vähem

ettevõtteid läheks pankrotti, ettevõtted oleksid tõhusamad.

E-kviitung

E-kviitung on struktureeritud, standardiseeritud masinloetav dokument, mis lisaks e-arve infole

sisaldab ka makseinfot. Seega paberkviitungid ning elektroonilised pildid ja PDF-id ei ole e-

64 Business-to-business transactions: a comparative analysis of legal measures vs. soft-law instruments for improving payment

behaviour (2018): https://publications.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/c8b7391b-9b80-11e8-a408-

01aa75ed71a1/language-en/format-PDF/source-search

46

46

kviitungid. Näiteks liigub e-kviitung automaatselt ja reaalajas müüja kassasüsteemist läbi e-

kviitungi operaatorite juriidilise isiku raamatupidamissüsteemi või eraisiku mobiilirakendusse.

Teenus saab nimetatud nelinurk mudelit kasutades toimida nii Eesti siseselt kui ka piiriüleselt.

Teenuse toimimiseks on tehtud rahvusvaheliste osapoolte poolt ettepanek alustata Euroopa e-

kviitungi standardi loomist. Standard peaks eeldatavasti valmima 2020. aasta lõpuks.

E-kviitung on juba täna Eestis reaalsus. 2014. aastal algatati Omniva ja Telia eestvedamisel e-

kviitungi projekt65, millest on väljakasvanud täna paljudele tuttav Telia mTasku66

mobiilirakendus. Alexela Oil AS oli esimene ettevõte, kes hakkas Eestis 2017. aasta septembris

väljastama universaalseid masinloetavaid e-kviitungeid. Lisaks kliendimugavusele, muudab e-

kviitung ostuprotsessi keskkonnasäästlikumaks. Eestis väljastatakse aastas ligi 400 miljonit

paberkviitungit, mille trükkimiseks kulub 20 tonni paberit – selle valmistamiseks omakorda

keskmiselt 300 puud, üle 180 barreli nafta ja 1440 tonni vett, ning trükkimisest tekib lisaks ligi

20 tonni jäätmeid67.

E-kaubandus

Eesti võiks olla automatiseeritud kaupade deklareerimise värav tervele Euroopale, samaaegselt

võimaldades suurendada füüsilisi kaubavooge nii lennutransiidi kui ka raudteetransiidi

suundadel EL’i. Sellisel juhul vahetatakse igapäevaseks raamatupidamiseks või piiriüleste

kaupade deklareerimiseks vajalikku teavet automaatselt ja reaalajas (vt Joonis 1).

Ettevõtetevaheliste tehingute (B2B) korral võib kõiki asjakohaseid raamatupidamiskohustusi

täita reaalajas lahendustega, mis suudavad suhelda ühises äriaruandluse keeles. Piiriülese

tehingu hetkel oleks võimalik koguda asjakohast teavet ja saata see ette nõutavatele

tolliprotseduuridele ja maksukohustuste täitmiseks (nii B2G kui C2G). Tänu eeltäidetud

vormidele on kaupade käitlemine piiril kiirem, mis omakorda säästab palju aega ettevõtja jaoks,

mida saab investeerida oma ettevõtte kasvatamisse ja mitte paberite täitmiseks, aga ka tarbija

jaoks, kellele muutub kauba vabastamine lihtsamaks.

65 https://kviitung.ee/ 66 https://www.mtasku.ee/ 67 Omniva: https://www.omniva.ee/index.php?article_id=653&page=580&action=article&

47

47

Joonis 2. Kaubanduse RTE näide (koostatud MKM-i siseturuosakonna poolt)

Kasu majandusele avaldub läbi täiendava maksutulu, pakkudes tolli ja deklareerimise teenuseid

teistele riikidele, kuna nii digitaalne kauba info kui ka füüsiline kaup liigub Eesti kaudu. Samuti

täiendavad töökohad ning võimalikud välisinvesteeringud vaheladude näol.

KYC

Know your customer (KYC) ehk tunne oma klienti68 teenuse eesmärgiks automatiseerida ja

kiirendada KYC protseduuride läbiviimiseks andmete kogumist ning võimaldada kohustatud

isikutel võimalikult palju kasutada riigi poolt juba kogutud ja olemasolevaid andmeid. Andmeid

edastatakse masinloetavalt, mis vähendab võrreldes praegusega ressurssi andmete kogumisele,

sisestamisele ja analüüsimisele. Näiteks on KYC teenuse rakendumisel võimalik füüsilisel või

juriidilisel isikul pangast laenu võttes jagada tehinguks vajalikke andmeid nõusoleku alusel

reaalajas muutes sellega protsessi oluliselt kiiremaks ja usaldusväärsemaks ning vähendades

rahapesu riske. 2020 aastal koostatakse lahenduse arhitektuurne nägemus ning vajalik

õigusaktide muudatuste pakett, samuti valmistatakse teenuse esialgne prototüüp.

e-CMR

CMR on maanteetranspordis kasutatav veoseleht, mis sisaldab dokumentatsiooni veose,

logistika, veolubade, jm vajalikku informatsiooni ning muutub ajas pidevalt. Täna on nimetatud

veoselehes olev info kõik paberkujul vedajal kaasas. e-CMR projekti eesmärgiks on

digitaliseerida ning muuta vajalikele osapooltele reaalajas kättesaadavaks kogu

maanteetranspordis kasutatava veoselehe info. 2020 aasta lõpuks on testitud e-CMR piiriülene

68 https://accelerateestonia.ee/kyc/

48

48

G2G andmeid vahetav prototüüplahendus69. Prototüübi testimise eesmärgiks on katsetada Eesti,

Läti, Leedu ja Poola vaheliste piiriüleste andmete päringu süsteemi avalike registrite vahel.

Näiteks saab selle tulemusel Eesti politsei või toll maanteel kontrollida välisriigi

registrinumbriga veose infot läbi süsteemi reaalajas ilma veoautot kinni pidamata, säästes

sellega aja- ja rahakulu kõikidele osapooltele. Lisaks piiriülesele projektile on 2020 aasta

lõpuks loodud ning testitud Eestis tegutsevate ettevõtete vahelise e-CMR päringute tegemise

süsteemi prototüüp70, mis on andmete struktuuri osas kooskõlas piiriülese

prototüüplahendusega.

Ringmajanduse projekt – jääkmaterjalide reaalajas ja automatiseeritult info jagamine

Projekti71 eesmärgiks on edendada Eestis ringmajandust läbi tootmises tekkivate jääkide

kaardistamise ja selle info jagamise automaatsesse inforinglusesse. Peamine väljakutse

ringmajanduslike lahenduste rakendamisel on õige info kättesaadavus vajalikul hetkel.

Reaalajas andmetele põhineva jääkmaterjalide info vahetamine aitab selle turutõrke ületada ja

luua pinnase uute ettevõtete ja teenuste tekkeks ehk oluline on andmete ühtlustamine tooteinfo

jagamisel. Samal ajal on riiklikult selline lahendus väga oluline, sest läbi sellise kaardistamise

tekib riiklikult ülevaade sellest, kui palju materjali (mis veel ei ole jääde) tegelikult uuesti

ringlusesse üldse jõuab.

Keskkonnamõju mõõdikute reaalajas jälgimine - Rohetiiger

RTE võimaldab tõhusamalt saavutada kliimaeesmärke. RTE printsiipe kasutades on võimalik

arvutada asjakohane info toote ja teenuse keskkonnamõju kohta, tulemuste esitamine aitab

tarbijal iga ostu puhul langetada informeeritud otsuse, loob riigile poliitikate kujundamise

tööriista ning võimaluse hinnata hangetel toodete keskkonnamõju. Lisaks tööstusele tuleks luua

võimalus konkreetse toote ja teenuse keskkonnamõju kuvamiseks ka miljarditele tarbijatele,

kelle ostukäitumise muutmise kaudu on võimalik tõhusamalt avaldada mõju tööstusele. Selle

eelduseks on aga adekvaatse keskkonnamõju info kättesaadavaks tegemine või info puudumisel

maksimaalsete teaduslikult kalkuleeritud tootegrupi keskkonnamõju komponentide info

avaldamine. Keskkonnamõju mõõdik koosneb 5 komponendist:

 Kliimamõju (Climate Change Potential), kgCO2ekv

 Elurikkus (Biodiversity), skaalal 0...100

 Veejalajälg (Water Footprint), skaalal 0...100

 Ringmajanduse potentsiaal (Contribution to Circular Economy), skaalal 0...100

 Elukvaliteet (Life Quality), skaalal 0...100

69 https://www.diginnobsr.eu/e-cmr 70 https://accelerateestonia.ee/digitaalne-reaalaja-okosusteem-logistika-jaoks/ 71 https://accelerateestonia.ee/jaakmaterjalide-voog/

49

49

Täna on probleemiks sellise mõõdiku puudumine. Nii on Rohetiigri72 projekti eesmärgiks

luua riigi poolt valideeritud keskkonnamõju mõõdiku arvutamise lahendus, mis ühe väljundina

annaks kodanikule infot toodete ja teenuste keskkonnamõju kohta. Ideeks on pärida

asjakohaseid andmeid nii riigi- kui eraandmebaasidest ja neist ühiselt kokku lepitud metoodika

alusel arvutada toote keskkonnamõju, väljundina on era- ja riigisektoril võimalik luua

rakendusi, mis pärivad arvutuskihilt keskkonnamõju näitaja ja selle mõõdikud.

Kodaniku jaoks tähendab dünaamiline keskkonnamõjude info juurdepääs paremat valikut

keskkonda säästvate toodete ja teenuste tarbimisel, sest poes on võimalik automaatselt jälgida,

mis on ühe või teise kauba keskkonnamõju. Kaugemas tulevikus on võimalik seada toote ja

teenuse hind vastavusse keskkonnamõjuga, kus odavam hind tähendab väiksemat

keskkonnamõju.

RTE projektid mujal Euroopas

Holland

Hollandis on käimas jõupingutused ühtlustatud äriaruandluse (Standard Business Reporting,

SBR) valdkonnas, mis aitab Hollandi ettevõtetel automatiseerida aruandlust. Eesmärgiks on

halduskoormuse vähendamine, usaldusväärsete ja võrreldavate finantsandmete hankimine,

seaduslike nõuete täitmise tehnoloogiline hõlbustamine ning teabe tarbetu korduva esitamise

vältimine.

SBR-i põhimõte on lihtsustada andmedefinitsioone, protsesse ja tehnoloogiat, rakendades

XBRL-taksonoomiat ja struktureerides aruanded XBRL-i järgi. SBR-i kasutuselevõtmine

edenes algul visalt, kuid on viimastel aastatel oluliselt kiirenenud – SBR-i kasutades esitatakse

Kaubanduskojale 99,6% aastaaruannetest, 40% käibedeklaratsioonidest ja 100% ettevõtete

tulumaksudeklaratsioonidest.

SBR-i kasutuselevõtmine algas 2004. aastal Riiklikust Taksonoomiaprojektist, mis oli

parlamendi algatus XBRL-il põhineva ühtse riikliku aruandlustaksonoomia väljatöötamiseks.

Otsus võtta riigis kasutusele ühtne taksonoomia (lubades siiski standardi laiendusi) aitas vältida

eri asutuste ning algandmeid sisaldavate süsteemide taksonoomiate semantilisi erinevusi.73

Soome

Soomes asub maailma esimene RTE-le pühendunud akadeemiline kompetentsikeskus. Aalto

ülikooli ärikolledži ja Tieto OY asutatud RTE kompetentsikeskuse (RTECC) tegevuses osaleb

hulk erapartnereid. Keskus juhindub tõekspidamisest, et RTE võib tuua ühiskonnale tohutut

kasu alates suuremast tootlikkusest kuni keskkonna säästmiseni. Aastate jooksul on RTECC

koos teiste sidusrühmadega käivitanud hulga projekte RTE edendamiseks Soomes:

72 Projekti info leitav: https://www.rohetiiger.ee/ 73 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse

aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool

Leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf

50

50

 Soome XBRL-i konsortsium on 2012. aastal loodud Soome ettevõtete ja riigiasutuste

koostööplatvorm, mis juhib Soome XBRL-taksonoomia arendamist, tõstab teadlikkust

XBRL-aruandluskeelest ning edendab selle kasutamist finants- ja maksuaruandluses.

 SME50 uuris võimalusi vähendada finantsväärtusahela automatiseerimise teel VKE-de

halduskoormust 50% võrra. Uuriti struktureeritud tehinguandmete kasutamist

majandusarvestuse ja rahavooprognooside automatiseerimiseks, universaalse

aruandlusliidese kasutamist (XBRL-)struktureeritud andmete edastamiseks

riigiasutustele, võimalusi finantsteabe täiendamiseks keskkonnamõjude teabega ning

ettevõtete riskijuhtimismudelite loomist.

 TARU (2014–2015) oli teaduslik-tehniline koostööprogramm eesmärgiga

digitaliseerida ja automatiseerida finantsjuhtimisprotsessid täielikult. TARU eesmärk

oli võimaldada reaalajas B2B- ja B2G-andmevahetust ning aruandlusandmete

automaatset kogumist ettevõtete majandusarvestussüsteemidest sõnumisisu, liideste ja

andmete standardimise teel.

 TALTIO (2016–2017) aitas kaasa ettevõtete digiüleminekule, luues esiteks

struktureeritud andmete standardmudeli, milles defineeriti arvete, kviitungite ja

kontoväljavõtete teabe vormingud, mis võimaldaks neid

majandusarvestussüsteemidesse sisestada täisautomaatselt.

 RTECO on Soome tehnoloogiaettevõtete võrgustiku (Teknologiateollisuus) 2017.

aastal alanud projekt, mille raames ettevõtted ja riigiasutused teevad koostööd RTE-

ökosüsteemide arendamiseks. Projektil on kaks alamprojekti: üks on pühendatud e-

kviitungite kasutuselevõtmisele ja teine ettevõtete digiüleminekule. Lähitulevikus

kavatsetakse Soomes kasutusele võtta e-kviitungid. Selleks on projekti RTECO e-

kviitungite töörühm välja töötanud suunised ning korraldanud uue lahenduse alaseid

infotunde ja arutelusid. Soome maksuamet peab e-kviitungeid automaatsele

andmepõhisele käibearuandlusele üleminemise oluliseks eelduseks.

 KATRE (tuluregistri projekt) on Soome rahandusministeeriumi ja Soome maksuameti

ühisprojekt. Esmane eesmärk oli vähendada VKE-de finantsaruandlusega seotud

halduskoormust, kuid sellest on saanud üleriigiline algatus mitmesuguste

aruandluskohustuste lihtsustamiseks, et tööandjad, kodanikud ja riigiasutused saaksid

jälgida endale juurdepääsetavaid palkade, toetuste ja pensionimaksete andmeid

reaalajas. Selle algatuse tuumaks oli keskse riikliku andmebaasi ehk tuluregistri loomine

2018. aastal. Praegu (2019) sisaldab register teavet palgatulu kohta ning 2021. aastaks

peaks lisanduma lisakspensionide ja sotsiaaltoetuste andmed. Tööandjad saadavad

töötajate palgaandmed tuluregistrisse kohe makse sooritamisel ning riigiasutused,

näiteks maksuamet, sotsiaalkindlustusamet, töökassa ja statistikaamet, saavad neid

kasutada oma ülesannete täitmiseks. Seega ei pea ettevõtted edastama sama teavet

korduvalt eri asutustele.

 Soome on juba teinud RTE toetuseks seadusandlikke algatusi. 2010. aastal muutis

Soome valitsus e-arved G2G- ja B2G-tehingute puhul vaikimisi kasutatavateks. 2019.

aasta aprillis võeti Soomes vastu uus e-hangete ja elektroonilise arveldamise seaduse,

millega võetakse üle e-arveldamise Euroopa direktiiv. Sellega kehtestati Soomes e-

arvete Euroopa standard, suurendati kohustuslike andmeväljade arvu ning lubatakse nii

riigiasutustel kui ka ettevõtetel soovi korral nõuda tarnijatelt e-arvete esitamist.74

74 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse

aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool

Leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf

51

51

Taani

Taani kehtestas 2005. aastal ühena esimestest Euroopa riikidest B2G-tehingute e-arveldamise

kohustuse. Alates 2019. aasta maist on riigiasutused täielikult ühendatud PEPPOL-

võrgustikuga ning kohalikud omavalitsused ja muud avaliku sektori organisatsioonid peavad

liituma 2020. aastaks, misjärel piiriülene koostalitlusvõime teiste ELi riikidega peaks oluliselt

paranema. Soomega võrreldes kehtestas Taani e-arvete sisule ja vormile palju rangemad

reeglid. Tulemuseks on andmete kõrgem kvaliteet, kuid e-arvete vähesem kasutamine kui

Soomes. 2020. aastaks kavatseb Taani muuta e-arveldamise kui RTE olulise eelduse

kohustuslikuks B2B-tehingutes. Taani ettevõtlusamet toetab e-arveldamisele üleminekut,

pakkudes IT-lahenduste arendajatele suuniseid, valideerimistööriistu, avatud lähtekoodiga

komponente ja teavikuid.

2011. aastal kehtestas Taani teatud tüüpi ettevõtete jaoks kohustuse esitada majandusaasta

aruanded XBRL-vormingus. See kohustus laiendatakse lähiaastatel järk-järgult kõigile

ettevõtetele. Majandusaasta aruannete kättesaadavus XBRL-vormingus on võimaldanud

avaldada neid masinloetavate avatud andmetena. Viimasel ajal katsetatakse

masinõppealgoritme, mis võimaldaksid XBRL-aruannete põhjal ettevõtete maksejõuetust

prognoosida. Selleks kasutab Taani ettevõtlusamet varem pankrotistunud ettevõtete andmeid,

näiteks maksevõime suhtarve ning viivitusi majandusaasta aruannete esitamisel.

Masinõppealgoritm võrdleb praeguste ettevõtete tulemusi varasematega ja hindab nende

lõpetamise või pankrotistumise riski. Muutustele on oluliselt kaasa aidanud riigi jõupingutused

standardimise vallas ning otsus kehtestada uued nõuded seaduse jõuga.75

Nordic Smart Government 3.0 (NSG3)

NSG on Põhjamaade (Taani, Soome, Island, Norra ja Rootsi) ühine RTE-algatus.27 Projekti

alustati 2016. aastal ning praegune faas 3.0 algas 2018. aastal. Projekti eesmärk on toetada

Põhjamaades kasvu ja innovatsiooni ning vähendada VKE-de halduskoormust, tehes

tehinguandmed reaalajas piiriüleselt juurdepääsetavaks. NSG lõppeesmärgiks on

koostalitlevate digilahenduste ökosüsteemi loomine 2027. aastaks, mis võimaldaks

tehinguandmete reaalajas liikumist Põhjamaade era- ja avaliku sektori organisatsioonide vahel.

Võimalikuks saaks andmete automaatne jagamine äripartneritega ning reaalajas aruandlus

avaliku sektori asutustele. Projekti raames ei looda uut andmebaasi, vaid aidatakse kaasa

olemasolevate ERP-de ja muude digitaalsüsteemide koostalitlevaks muutmisele standardimise

ja API-de abil. Täiendava eesmärgina rõhutab NSG demokraatlikku andmekasutust ja õiglast

juurdepääsu andmetele. Finantsandmete Põhjamaade VKE-dele kättesaadavaks tegemine peaks

alates 2027. aastast tooma 27 miljardit eurot lisandväärtust aastas. Projekti eesmärk ei ole luua

uusi standardeid, vaid võtta kasutusele juba olemasolevad laialt levinud

dokumenditaksonoomiad ja PEPPOL-taristu.76

75 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse

aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool

Leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf 76 Ibid.

52

52

Euroopa Komisjon

2004. aastal algatas Euroopa Komisjon programmi IDABC (Interoperable Delivery of

European eGovernment Services to public Administrations, Business and Citizens), tagamaks

täiendavalt teenuste koostalitlusvõimet. Sellele programmile järgnesid programmid ISA ja

ISA². Aastate jooksul on nende programmide raames ellu viidud hulk koostalitlusvõime

tõstmise projekte. Kõige olulisemaks võib ehk pidada suuri pilootprojekte õiguslike meetmete

rakendamise toetamiseks ja IKT kasutamise edendamiseks konkreetsetes sektorites. Esimesteks

suurteks pilootprojektideks olid valdkonnaspetsiifilised projektid e-ID (STORK), e-

arveldamise (PEPPOL), teenuste direktiivi (SPOCS), õiguskeskkonna (e-CODEX) ja e-

tervise (epSOS) edendamiseks.77

Peale sektorispetsiifiliste projektide on tehtud sektoriüleseid algatusi eesmärgiga laiendada

suurtes pilootprojektides valminud tehnilisi ehituskive teistesse valdkondadesse. 2013. aastal

alanud suurprojekti e-SENS eesmärk oli arendada koostalitlusvõimelised põhiteenused (nt eID,

e-tarned), mida saaks kasutada tervishoius, riigihangetes, ettevõtete piiriüleses liikuvuses või

õiguskeskkonna lahendustes. Nende tehniliste ehituskivide põhjal on võimalik ELi tasandil

juurutada ühiseid teenuseid, millega avaliku sektori asutused ja teised andmekasutajad saavad

säästa kodanike ja ettevõtete ressursse, piirdudes andmete ühekordse kogumisega. EUROOPA

PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse ühtne digivärav teabe ja

menetluste ning abi- ja probleemi lahendamisteenuste pakkumiseks ning millega muudetakse

määrust (EL) nr 1024/2012 on õiguslikuks aluseks ühekordsuse põhimõtet (OOP) rakendavale

taristule ning võimaldab ettevõtetel ja avaliku sektori asutustel arendada uusi piiriüleseid

veebipõhiseid teenuseid, sh ettevõtjatele olulisi teenuseid nagu deklaratsioonide esitamine

maksuametile ja äriregistrile.78

77 Ibid. 78 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse

aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool

Leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf

53

53

Mõisted ja selgitused

B2B – business-to-business ehk ettevõtete vaheline toiming

B2G – business-to-government ehk ettevõtte ja riigi vaheline toiming

C2G – consumer-to-government ehk kodaniku ja riigi vaheline toiming

e-arve – masinloetav arve, mis sisestatakse süsteemi üks kord ja milles olevad andmed on

arvutite vahel masinloetavad.

e-CMR – maanteetranspordiks vajalikku infot sisaldavad digitaalsed veoselehed, mis on

aluseks elektroonilise kaubaveoteabe vahetamisele ja koosnevad rahvusvahelisel tasemel kauba

transportimiseks kokkulepitud reeglitest.

eFTI – electronic Freight Transport Information ehk elektrooniline kaubaveoteave, mille kohta

on Euroopa Parlamendi ja Nõukogule tehtud ettepanek koostada määrus, mille alusel muutub

liikmesriikidele kohustuslikuks võtta vastu elektroonilist kaubaveoteavet, sh Euroopa

Komisjoni poolt etteantud elektroonilises formaadis, andmekoosseisus ja andmete töötlemise

alustes.

EIB - European Investment Bank ehk Euroopa Investeerimispank

eIDAS – EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 910/2014, 23. juuli

2014, e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul, millega

tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ

e-kviitung – struktureeritud, standardiseeritud ja masinloetavas vormingus loodud kviitung.

EVS/TK 76: Reaalajamajandus - Eesti Vabariigi Standardikeskuse alla kuuluv tehniline

komitee number 76, mis osaleb reaalajamajanduse valdkonna standardiseerimises ja esindab

Eesti seisukohti rahvusvahelistes töögruppides. Tehnilise komitee liikmete hulka kuuluvad

osapooled nii avalikust kui erasektorist.

G2G – government-to-government ehk riikidevaheline toiming

GS1 – Global Standards 1 ehk globaalne standardi organisatsioon, mis loob ja haldab

ettevõtluses vajalikke globaalseid standardeid

Internet of Business – reaalajamajanduse kontseptsioonil baseeruv ja erasektori poolt algatatud

projekt, mille eesmärk on arendada välja reaalajas toimuvate automatiseeritud äritehingute

jaoks turvaline ja mugav keskkond.

ITL – Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

KYC – Know Your Customer – Tunne oma klienti on lahendus, kus üks osapool jagab oma

hetkeolukorda kajastavaid andmeid kõikide teiste huvitatud osapooltega automaatselt ja

reaalajas. Näiteks on füüsilisel või juriidilisel isikul pangast laenu võttes võimalik jagada

tehinguks vajalikke andmeid nõusoleku alusel reaalajas muutes sellega protsessi oluliselt

kiiremaks ja usaldusväärsemaks ning vähendades rahapesu riske.

Lipuprojekt – Euroopa Liidu Läänemere Strateegia alla kuuluv ühine riikidevaheline projekt

/ protsess, mis aitab kaasa ELi Läänemere piirkonna strateegia edenemisele ning käsitletakse

54

54

nn katusevaatena erinevate riikidevaheliste alamprojektide koondamiseks. Lipuprojekti

tegevusteks võivad olla muuhulgas võtmelahenduste väljatöötamine, uute tehnoloogiate või

metoodikate katsetamine, piiriüleste kokkulepete initsieerimine, võrgustike loomine, mis otsib

uusi koostöövorme.

NSG3 – Nordic Smart Government 3.0 projekt, mille eesmärk on toetada Põhjamaades kasvu

ja innovatsiooni ning vähendada VKE-de halduskoormust, tehes tehinguandmed reaalajas

piiriüleselt juurdepääsetavaks. NSG lõppeesmärgiks on koostalitlevate digilahenduste

ökosüsteemi loomine 2027. aastaks, mis võimaldaks tehinguandmete reaalajas liikumist

Põhjamaade era- ja avaliku sektori organisatsioonide vahel. Võimalikuks saaks andmete

automaatne jagamine äripartneritega ning reaalajas aruandlus avaliku sektori asutustele.

OECD – The Organisation for Economic Co-operation and Development ehk

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

Once-only printsiip (OOP) – ühekordne andmete esitamine kodanikult või ettevõtjalt riigile

ning esitatud andmete korduvkasutamine riigis ja riikide vahel.

PEPPOL – The Pan-European Public Procurement On-Line ehk rahvusvaheline

andmevahetusvõrgustik, mis pakub tehniliste kirjelduste komplekti ja võimaldab

kaubanduspartneritel vahetada standardipõhiseid elektroonilisi dokumente (sh e-tellimusi, e-

saatelehti, e-arveid, e-katalooge, vastuseid sõnumi taseme kohta jne) PEPPOL võrgu kaudu

muutes olemasolevad lahendused koostalitlusvõimelisteks kogu Euroopas asuvate süsteemide

vahel.

RTE – real-time economy ehk reaalajamajandus on digitaalne ökosüsteem, kus tehingud eri

osapoolte vahel toimuvad reaalajas või minimaalse viitega. See tähendab paberipõhiste

majandustehingute ja haldustoimingute asendamist automaatse andmevahetusega digitaalsel,

struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud kujul.

SCF – supply chain finance ehk tarneahela finantseerimine

Single Digital Gateway Regulation (SDGR) - EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU

MÄÄRUS, millega luuakse ühtne digivärav teabe ja menetluste ning abi- ja probleemi

lahendamisteenuste pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012

VKE – väikese ja keskmise suurusega ettevõte

XBRL GL – eXtensible Business Reporting Language Global Ledger ehk standard

tehingupõhiseks/andmepõhiseks aruandluseks