Riigihanke "E-kviitungi teenuse toimimismudeli analüüs" korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku määramine

1

HD Lisa 1

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

E-kviitungi teenuse toimimismudeli analüüs

Riigihanke eseme

Tehniline kirjeldus

Tallinn 2021

2

SISUKORD

Sisukord

MÕISTED ........................................................................................................................ 3

1. Hanke ese ................................................................................................................ 4

2. Praegune olukord ja taustainfo ............................................................................ 4

3. Hanke eesmärk ....................................................................................................... 6

4. Tegevused: ............................................................................................................. 7

I etapp ehk ANALÜÜSI OSA ........................................................................................ 7

II etapp ehk TOETUSVAJADUSE ETTEPANEKUTE TEGEMINE ............................. 8

III etapp ehk TOIMIMISMUDELI KIRJELDUS JA TEEKAART .................................. 8

5. Töö tulemid ................................................................................................................ 9

6. Tulemite kasutus tulevikus................................................................................. 10

7. Lõpparuanne ........................................................................................................ 10

8. Töökorraldus ........................................................................................................ 10

9 Tellijapoolne meeskond ...................................................................................... 11

10. Töö eest tasumine ................................................................................................ 11

3

MÕISTED

E-kviitung Struktureeritud, standardiseeritud ja

masinloetavas vormingus loodud kviitung

E-teenused Ehk pikemalt elektroon(ili)ne teenus, on teenus,

mida osutatakse ja kasutatakse elektrooniliste

kanalite kaudu, peamiselt internetis või

mobiiltelefoni teel. E-teenuste pakkumisega

tegeleb nii riik läbi avalike e-teenuste (nt.

eesti.ee; e-riik.ee) kui erasektor.

G2B Goverment to business ehk info- ja/või

andmevahetus avaliku- ja erasektori vahel.

G2G Goverment to goverment ehk info- ja/või

andmevahetus avaliku sektori asutuste vahel

Masinloetavad/masintöödeldavad

andmed/formaat

Masinloetav formaat on failiformaat, mis on

struktureeritud selliselt, et tarkvararakendused

suudavad spetsiifilisi andmeid, sealhulgas

üksikuid faktiväiteid, ja nende sisemist

struktuuri kergelt tuvastada, ära tunda ja välja

lugeda.

Reaalajamajandus Reaalajamajandus (real-time economy ehk

RTE) on digitaalne ökosüsteem, kus tehingud

eri osapoolte vahel toimuvad reaalajas või

minimaalse viitega. See tähendab paberipõhiste

majandustehingute ja haldustoimingute

asendamist automaatse andmevahetusega

digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja

standardiseeritud kujul.

x-tee andmevahetuskiht X-tee on tehniline ja organisatsiooniline

keskkond, mis võimaldab turvalist ja

tõestusväärtust tagavat internetipõhist

andmevahetust riigiasutuste vahel ja

erasektoriga.

4

1. Hanke ese

Käesoleva riigihanke esemeks on „E-kviitungi teenuse toimimismudeli analüüs“ (edaspidi

töö) tellimine vastavalt hankelepingu eseme tehnilisele kirjeldusele.

2. Praegune olukord ja taustainfo

2.1 Reaalajamajandus (real-time economy ehk RTE) on digitaalne ökosüsteem, kus tehingud

eri osapoolte vahel toimuvad reaalajas või minimaalse viitega. See tähendab paberipõhiste

majandustehingute ja haldustoimingute asendamist automaatse andmevahetusega

digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud kujul.1

2.2 Tulemuseks on kiirem ning automatiseeritud andmevahetus, teabe parem juurdepääsetavus

ja laialdane RTE lahenduste kasutusele võtmine, mis peaks vähendama protsesside

viiteaegu, säästma ressursse ja vähendama tehingukulusid, suurendama organisatsioonide

kulutõhusust ja ettevõtete konkurentsivõimet, vähendama bürokraatiat ettevõtjaks olemisel,

kiirendama ja täpsustama otsustusprotsesse, parandama läbipaistvust, kaupade liikumist

ning stimuleerima majanduslikke ja sotsiaalseid uuendusi. Lisaks loob tugev

partnerlussuhe, piiriülene koostöö ja koosvõimelisuse saavutamine ettevõtetele lihtsama

asjaajamise regioonis laiemalt ning aitab tõsta ekspordivõimekust.

2.3 RTE rakendamise põhieesmärgiks on viia ettevõtluskeskkonnas ja suhtluses riigiga ellu

struktuurne muudatus, et ettevõtete haldamise ja majandamise tegevused muutuks taustal

toimivateks tegevusteks vähendades märkimisväärselt ettevõtjate halduskoormust ja tõstaks

seeläbi kaude tootlikkust.

2.4 Reaalajamajanduse visiooni eesmärgiks on aastaks 2027 luua tehnilised ja regulatiivsed

võimalused, et tõsta ettevõtlusandmete kvaliteeti ja kättesaadavust ning võimaldada nende

digitaalset ja automaatset vahetamist erinevate osapoolte vahelises suhtluses läbi andmete

semantilise analüüsi, struktureerimise ja standardiseerimise ning sobivate

andmevahetuskanalite kasutamise.

2.5 Visiooni elluviimine aitab saavutada Vabariigi Valitsuse eesmärki vähendada ettevõtjate

halduskoormust ja bürokraatiat ning rakendada andmete kogumisel ühekordse küsimise ja

masinloetava ristkasutatavuse põhimõtet. Lisaks sellele soovib riik tänu logistikaahela

digitaliseerimisele tõsta sektori konkurentsivõimet, muutes tarneahela turvalisemaks,

läbipaistvamaks ning vähendades tänu digitaliseerimisele ettevõtjate halduskoormust

rakendades once only printsiipi ning aidates saavutada „Reaalajamajanduse visioonis 2020-

2027“ toodud eesmärke.

Visooni üheks alameesmärgiks on e-kviitungite laialdane kasutusele võtt aastaks 2025

2.6 E-kviitung on struktureeritud, standardiseeritud masinloetav dokument, mis lisaks e-arve

infole sisaldab ka makseinfot. Seega paberkviitungid ning elektroonilised pildid ja PDF-id

ei ole e-kviitungid. Näiteks võib e-kviitung liikuda automaatselt ja reaalajas müüja

kassasüsteemist läbi e-kviitungi operaatorite juriidilise isiku raamatupidamissüsteemi või

eraisiku mobiilirakendusse. E-kviitungite vahetus võib toimuda ka pangateenuste kaudu või

mõnel muul viisil. Teenus saab toimida nii Eesti siseselt kui ka piiriüleselt. Teenuse

1 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf

5

toimimiseks on alustatud CEN rahvusvahelise töögrupi2 poolt Euroopa e-kviitungi

standardi loomist. Standard peaks eeldatavasti valmima 2022. aastal.

2.7 E-kviitung on juba täna Eestis reaalsus. 2014. aastal algatati Omniva ja Telia eestvedamisel

e-kviitungi projekt3, millest on väljakasvanud täna paljudele tuttav Telia mTasku4

mobiilirakendus. Alexela Oil AS oli esimene ettevõte, kes hakkas Eestis 2017. aasta

septembris väljastama universaalseid masinloetavaid e-kviitungeid. Lisaks

kliendimugavusele, muudab e-kviitung ostuprotsessi keskkonnasäästlikumaks. Eestis

väljastatakse aastas ligi 400 miljonit paberkviitungit, mille trükkimiseks kulub 20 tonni

paberit – selle valmistamiseks omakorda keskmiselt 300 puud, üle 180 barreli nafta ja 1440

tonni vett, ning trükkimisest tekib lisaks ligi 20 tonni jäätmeid5.

2.8 Reaalajamajanduse majandusliku mõju analüüsi6 kohaselt säästavad reaalajas

andmevahetuse lahendused (e-arved, e-kviitungid, andmepõhine aruandlus riigile, e-

veoselehed jne) ettevõtlussektoris üle 200 miljoni euro aastas. Võimalik on aastas kokku

hoida ca 14,10 miljonit töötundi, mis on võrdne 7000 inimese täistööajaga. Eestis on e-

kviitungite kasutusele võtmisel kulude kokkuhoid konservatiivsete hinnangute kohaselt ca

60 mln aastas. Samal ajal Soomes on e-kviitungitele üleminekul hinnatud kulude kokkuhoid

ettevõtjate jaoks ca 900 miljonit eurot aastas7. Ettevõtjal tekib võimalus suunata

kokkuhoitud kulu põhitegevuse mahu suurendamisele, mis omakorda mõjuks positiivselt

SKP kasvule.

2.9 Eraisikute hüvanguks võib e-kviitungite kasutusele võtmise puhul tuua muuhulgas välja

kestvamad ja mugavamad võimalused näiteks toote garantii dokumentide ja juhendite

hoiustamiseks. Mõlemad dokumendid tulevad e-kviitungiga kaasa elektroonselt e-mailile

või mobiilirakendusse ning liigne paberimajanduse arhiveerimine kodustes tingimustes

hoiaks kokku nii aega kui ruumi.

2.10 E-kviitungi temaatikaga on aktiivselt tegutsenud ka Soome era- ja avalik sektor

koostöös. RTECO on Soome tehnoloogiaettevõtete võrgustiku (Teknologiateollisuus)

2017. aastal alanud projekt, mille raames ettevõtted ja riigiasutused teevad koostööd RTE-

ökosüsteemide arendamiseks. Projektil on kaks alamprojekti, millest üks on pühendatud e-

kviitungite kasutuselevõtmisele. Projekti e-kviitungite töörühm on välja töötanud

suunised8. Soome maksuamet peab e-kviitungeid automaatsele andmepõhisele

käibearuandlusele ülemineku oluliseks eelduseks.

2.11 Eesti Standardikeskuse alla on loodud EVS/TK 76 Reaalajamajanduse tehniline

komitee, mis loodi e-kviitungi rahvusvahelises CEN/TC 434 töögrupis arvamuse

avaldamiseks ja Eesti poolt koondatud hääle andmiseks. Eeldatavalt valmib standardi

mustandi dokument juuli 2021 ja standard eeldatavasti kinnitatakse 2022 teisel poolaastal.

2.12 Reaalajamajanduse raames on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seadnud

teadus- ja arendustegevustes9 eesmärgiks uuenduslike digilahenduste, liidestuste ja teenuste

2 CEN - Technical Bodies - CEN/TC 434 3 https://kviitung.ee/ 4 https://www.mtasku.ee/ 5 Omniva: https://www.omniva.ee/index.php?article_id=653&page=580&action=article& 6 Reaalajamajanduse majandusliku mõju uuring (2020). Leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/reaalajamajanduse_majandusliku_moju_uuringu_lopparuanne.pdf 7 Technology Industries Finland (2018). eReceipt guidelines. Leitav: https://teknologiateollisuus.fi/sites/default/files/file_attachments/2018_ekuitti_eng_sisus_vedos_6 .pdf 8 https://teknologiateollisuus.fi/sites/default/files/file_attachments/2018_ekuitti_eng_sisus_vedos_6.pdf 9 vt Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 https://www.hm.ee/et/TAIE- 2035

6

rakendusuuringute ja eksperimentaalarendustega koos analüüsi, metoodika loomise ja

testimisega test- ja/või töökeskkonnas, mille abil on ettevõtjal rohkem aega tegeleda

tootlikkuse tõstmise ja uute teenuste väljatöötamisega. Reaalajamajanduse lahenduste

loomisel ja tegevuste elluviimisel peetakse silmas järgnevaid aspekte:

2.13 uudsus st midagi sellist, mida reaalajamajanduse projekti raames täna Eestis tehakse, ei

ole täna kuskil tehtud ning lahendused on uudsed;

2.13.1 loominguline st kasutades olemasolevaid tehnilisi lahendusi ja süsteeme panna need

ühtselt koos toimima täiesti uute teenuste ja lahenduste loomiseks;

2.13.2 ettemääramatu tulemus st et ole teada kas planeeritud tegevused on ka reaalses elus

teostatavad ja millise tulemuseni planeeritud tegevustes tegelikult jõutakse;

2.13.3 süstemaatiline st kõik loodavad protsessid, teenused ja lahendused on turul täiesti

uued, mistõttu kaasatakse regulaarselt teaduskraadiga valdkonnaeksperte, kes aitavad jõuda

põhjaliku teadusliku analüüsiga parimate metoodikateni ning aitavad testida loodud

metoodikat kõige sobivamal viisil või oskavad teha ettepanekuid, milliseid metoodikaid veel

tulevikus katsetada.

2.13.4 ülekantav ja/või korratav st kõik peaks olema lihtsasti kasutatav ka piiriüleselt, mis

tagab selliselt maksimaalse kasu, kuna ettevõtjal on oluliselt aja- ja kuluefektiivsem

kasutada samu lahendusi nii Eestis kui mujal. Kõik loodavad metoodikad, uuringud,

lahendused ja teenused on tasuta kättesaadavad.

2.14 Käesolev analüüs peab andma vastused läbi teadmispõhise ja süstemaatilise analüüsi.

3. Hanke eesmärk

3.1.Käesoleva hanke eesmärgiks on:

3.2.1 huvigruppidega tehtud infokorje käigus saada ülevaade täna turul olevatest e-kviitungi

lahendustest ja e-kviitungi tulevikuvaadetest ning toetusvajadusest teenuse toimimiseks;

3.3.2 esitada ettepanekud toetusvajaduseks ja teenuse toimimise mudeliks koos ajakavaga (nn

teekaart, vt punkti 4.3).

3.4.Töö metoodika

3.5.Töö keskendub nii eraisikule kui ka ettevõtjatele mõeldud e-kviitungi teenuse

toimimismudelile ja toetusvajaduse (eelkõige teenust pakkuvatele

ettevõtjatele) väljaselgitamisele, mille täitmiseks peab töövõtja läbi viima nii

dokumendianalüüsi kui ka küsitlusi ning kasutama muid sobivaid meetodeid hankelepingu

eesmärgi saavutamiseks.

3.6.Töö teostamisel peab töövõtja lähtuma vähemalt järgmistest dokumentidest, materjalidest

ja andmeallikatest:

3.7.Borderless Real-Time Economy (RTE) Spearhead: eReceipt10 (E-kviitungi teostatavuse

uuring)

3.8.eReceipt Guidelines11

10 Teostatavuse analüüs on kättesaadav siit: https://900ed4a8-9c07-4bbc-bdb5- 97fdb5896eb2.filesusr.com/ugd/8cf6e6_e0e587903c224b8f8328c11ee5d01267.pdf 11 Kättesaadav siit: https://teknologiateollisuus.fi/sites/default/files/file_attachments/2018_ekuitti_eng_sisus_vedos_6.pdf

7

3.9.Reaalajamajanduse visioon ja tööplaan 2020-202712

3.10. Maksekeskkonna digitaliseerimise strateegia (eeldatav valmimise aeg 2021. a juuli).

4. Tegevused:

Töö käigus tuleb töövõtjal kaasata erasektori esindajad ja võimalikud teenuse kasutajad, kellel

on potentsiaal või huvi arendada e-kviitungiga seonduvaid e-teenuseid või on osa teenuse

toimimise mudelist.

Täpsem nimekiri kaasatavatest ettevõtjatest moodustub Töövõtja poolt valimipõhiselt (nt täna

juba loodud töörühmadest Eesti Panga Maksekeskkonna Foorumi, Eesti Standardi-

keskuse ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu all) ja koostöös tellija

juhtrühmaga.

Töövõtja viib läbi infokorje nii ettevõtjate kui ka eraisikute seas kaasates erasektori esindajaid

näiteks küsitluste, fookusgrupi intervjuude kaudu või muus sobivas vormis.

Lepingu täitmine toimub etappide kaupa ning töövõtja peab II ja III etapi ellu viima

paralleelselt.

I etapp ehk ANALÜÜSI OSA

Etapp jaguneb dokumendianalüüsiks ning infokorjeks. Tegevused peab töövõtja

ellu viima 3 kuu jooksul lepingu sõlmimisest. 4.1.1 Dokumendianalüüsi käigus peab töövõtja:

4.1.1.1 andma ülevaate täna turul olevatest e-kviitungi lahendustest ja e-kviitungi

tulevikuvaadetest (mis pole veel realiseerunud) Põhja-Balti regioonis, vähemalt 3-st

riigist (eelistatult Soome, Rootsi, Leedu) ja Eestist;

4.1.1.2 analüüsima ja selgitama välja, millised lahendused ja tulevikuvaated on muuhulgas:

4.1.1.2.1 teenust tarbiva ettevõtja/eraisiku vaatest – kõige kasutajasõbralikum, sh lihtsasti

kasutusele võetav ja majanduslikult soodsaim lahendus;

4.1.1.2.2 teenust pakkuva ettevõtja vaatest – mõistlikus mahus tehnoloogilisi muudatusi

nõudev, ühtselt standardiseeritud, majanduslikult soodsaim ja optimaalsete kasutusele võtmise

kuludega.

4.1.2 Infokorje ja selle tulemite analüüs osas peab töövõtja:

4.1.2.1 Viima läbi infokorje, kuhu kaasatakse:

4.1.2.1.1 valdkondlikud eksperdid (eelkõige täna e-kviitungi/e-arve teenust pakkuvad või

teenuse ahelasse kaasatud ettevõtjad; valdkondlikud poliitikakujundajad; erialaliidud – Eesti

Kaupmeeste Liit; Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon; Eesti E-kaubanduse

Liit; Eesti Pangaliit; jm).

4.1.2.1.2 e-kviitungi teenuse tarbijad (ettevõtjad ja eraisikud), kes juba kasutavad turul olevaid

e-kviitungi teenuseid või on tulevased võimalikud kasutajad.

4.1.2.2 Infokorje eesmärgiks on muuhulgas selgitada välja ja analüüsida ning leida vastused

järgnevatele küsimustele:

4.1.2.2.2 Miks ei ole täna e-kviitungi lahendusi veel laiemalt turule jõudnud/kasutusele

võetud ja millised on peamised murekohad/takistused/hirmud/riskid/ohukohad

12 Kättesaadav siit: https://www.mkm.ee/sites/default/files/reaalajamajanduse_visioon_2020- 2027_kaskkiri.pdf

8

seoses e-kviitungiga nii teenusepakkuja, teenust tarbiva ettevõtja kui ka eraisiku

jaoks (mh majanduslikud, tehnoloogilised, sotsiaalsed, teadlikkuse probleemid)?

4.1.2.2.3 Millised on võimalikud lahendused teadlikkuse tõstmiseks (mh majanduslikud,

tehnoloogilised, sotsiaalsed lahendused)?

4.1.2.2.4 Kuidas jõuda e-kviitungite kasutamisel kriitilise massini nii teenust tarbivate

ettevõtjate kui ka eraisikute osas? Esitada ettepanekud tehnoloogilisest, sotsiaalsest

vaatenurgast lähtuvalt.

4.1.2.2.5 Milline on majanduslik kasu e-kviitungi kasutusele võtmisel? Analüüsida

kasutegureid kasutajagruppide lõikes, sh hinnata, et kelle vaates on e-kviitungite

kasutusele võtmisel kasu kõige suurem (teenusepakkuja, teenust tarbiv ettevõtja,

eraisik)?

4.2 II etapp ehk TOETUSVAJADUSE ETTEPANEKUTE TEGEMINE

Tegevuste elluviimise eeldatav aeg on 3.-4. kuu lepingu sõlmimisest arvates

Töövõtja peab analüüsima:

4.2.1 Kuidas riigi poolt toetada e-kviitungi laiemalt kasutuselevõttu erasektoris? Missugune on

ettevõtjate toetusvajadus? Millal toetada?

4.2.2 Missuguseid sihtgruppe tuleks toetada, et mõjutada e-kviitungi laialdasemat

kasutuselevõttu? Lisada sihtgruppide prioriteetsus koos põhjendustega.

4.2.2 Missuguseid tegevusi ja arendusi tuleks toetada? Lisada ettepanekud tegevuste, arenduste

prioriteetsuse kohta koos põhjendustega.

4.3 III etapp ehk TOIMIMISMUDELI KIRJELDUS JA TEEKAART

Etapp jaguneb teenuse toimimismudeli kirjelduseks ja ettepanekute esitamiseks (teenuse

toimimise mudel koos ajakavaga, nn teekaart) Tegevuste elluviimise eeldatav aeg on 3. – 5. kuu lepingu sõlmimisest arvates

4.3.1 Töövõtja peab analüüsima ja esitama teenuse toimimise mudeli analüüsi, teostama

mudeli loome ja esitama ettepanekud (arvestades I etapis kogutud infot) järgmiste

küsimuste osas:

4.3.1.1Millised on e-kviitungi olemasolevad ja võimalikud kasutusjuhud ja piirangud, st

teekondade kirjeldus eri osapoolte vahel kogu makseahelas ja teekonda kaasatud

teenusepakkujad?

4.3.1.2 Millised on võimalikud lahendused, kuidas e-kviitungi saaja identifitseeritakse? Milline

on analüüsi käigus selgunud eelistatuim lahendus?

4.3.1.3 Millised on võimalikud lahendused, kuidas teha selgeks e-kviitungi saaja eelistatud

rakendus, st kuidas e-kviitung temani jõuab? Milline on analüüsi käigus selgunud eelistatuim

lahendus?

4.3.1.4 Millised on võimalikud lahendused, kuidas e-kviitungi teenus on kasutusele võetud

kasutaja vaatest, st nii teenust tarbiva ettevõtja kui ka eraisiku poolt? Kas ja milline on analüüsi

käigus selgunud eelistatuim lahendus?

1. Äritarkvara?

2. Mobiilirakendus?

3. Pangateenus?

4. Või muu lahendus?

9

4.3.1.5 Millised on võimalikud tehnilised lahendused e-kviitungi vahetamiseks/kuvamiseks, nt

keskse andmebaasi/ühtse taristu pilve ja hajutatud lahenduse võrdluses? Milline on analüüsi

käigus selgunud eelistatuim lahendus?

4.3.1.6 Millised on võimalikud lahendused e-kviitungi transportimiseks ühest süsteemist teise,

sh piiriüleselt? Milline on analüüsi käigus selgunud eelistatuim lahendus või kas ja kuidas

saavad kõige optimaalsemalt eksisteerida mitu lahendust?

1. PEPPOL võrgustik?

2. API liidestused?

3. X-tee?

4. Pangaliidetused, request to pay

5. MyCompanyData teenus

5. Või muu innovaatiline lahendus?

4.3.1.7 Millised on välja selgitatud kasutusjuhtude protsessikirjeldused?

Lähtuvalt eelmistes punktides välja selgitatud olemasolevatest ja võimalikest

kasutusjuhtudest ja parimatest lahendustest teenuse toimimiseks peab töövõtja kirjeldama,

milline on lähtuvalt kasutusjuhust parim e-kviitungi teenuse protsessimudel ja tegevuste

kirjeldus alates e-kviitungi loomisest kuni e-kviitungi säilivusaja lõpuni nii ettevõtja kui ka

eraisiku vaatest (makseahel) ning visualiseerima erinevate kasutusjuhtude korral parimad

teenuse teekonnad erinevate teenuse osapoolte suhtes. Teenuse teekonnad peavad olema

visualiseeritud lihtsasti ja arusaadavalt ka asjatundmatu isiku jaoks. Töövõtja peab kirjeldama

peamised protsessi osapooled, nende rollid ja peamised ülesanded. Väljavalitud stsenaariumi

funktsionaalsete nõuete juures peab töövõtja kirjeldama loodava süsteemi/teenuse funktsioonid

koos selgitustega ehk mida infosüsteemis või andmevahetusplatvormi kaudu peab saama teha.

Kaardistada tuleb e-kviitungi teenuse mudeli toimimiseks üldised funktsionaalsed nõuded

ja lahenduse üldine arhitektuuriline vaade. Mittefunktsionaalsete nõuete osas tuleb

kirjeldada tingimusi, millele peab teenus vastama. Arhitektuurse vaate juures peab töövõtja

kirjeldama millistest komponentidest teenus koosneb, koos vastavate skeemide ning teiste

infosüsteemide liidestega, sh milliseid andmeid vahetatakse, millistel tingimustel ja kuidas.

4.3.1.8 Millised on võimalikud ettepanekud, kuidas jõuda e-kviitungite kasutamisel kriitilise

massini/võimalikult laia kasutaja hulgani ja suurema kasuni nii ettevõtjate kui ka eraisikute osas

aastaks 2025?

4.3.1.9 Milline on majanduslik kasu e-kviitungi kasutusele võtmisel (teenusepakkuja, ettevõtja,

eraisiku vaates)?

4.3.1.10 Milline on e-kviitungi teenuse turule tuleku ja rakendamise/kriitilise massi

saavutamiseks vajalik tegevus ja ajakava (teekaart). Ajakava loomisel tuleb arvestada kõikide

töö käigus ilmnenud aspektidega ja teenuse eri osapoolte vajaduste ja võimekusega. Teekaardil

tuleb kirjeldada olulisemad teenuse elluviimiseks ja kriitilise massi saavutamiseks vajalikud

tegevused ning tegevuste rakendamise indikatiivne periood. Töövõtja peab pakkuma välja

jätkusuutliku rakendamise ajakava (teekaardi) kuni aastani 2025, kui RTE tööplaani järgselt

peab olema saavutatud e-kviitungite laialdane kasutusele võtt turul. 5. Töö tulemid

5.1 Punktis 4 märgitud I etapi tulemina dokumendianalüüsi ja infokorje kokkuvõtted ning

vastused punktis 4.1.2.2 märgitud küsimustele;

5.2 Punktis 4 märgitud II etapi tulemina toetusvajaduse kirjeldus;

5.3 Punktis 4 märgitud III etapi tulemina teenuse toimimismudeli kirjeldus koos

visualiseeritud lahendustega ja ettepanekud koos ajakavaga (nn. teekaart).

10

6. Tulemite kasutus tulevikus .

6.1 Töö tulemusena luuakse eeldused selleks, et eraettevõtted saavad turule tuua uusi e-

teenuseid.

6.2 Töö tulemus aitab kiiremini saavutada parema e-teenuse kvaliteedi ja ressursside

kokkuhoiu.

6.3 Töö tulem on üheks sisendiks ettevõtjatele toetusmeetme väljatöötamisel.

7. Lõpparuanne

7.1 Töövõtja esitab Töö vastavalt punktis 4 märgitud tähtaegadele.

7.2 Töö peab andma tervikliku ülevaate kõikidest Töö teostamiseks läbi viidud tegevustest ja

selle tulemustest.

7.3 Töövõtja esitab Töö Tellijale I ja II etapi koos vahearuandena ja III etapi lõpparuandena

eesti keeles elektrooniliselt muudetavas formaadis elektroonsel andmekandjal.

Lõpparuanne esitatakse tellijale koos kõigi taustamaterjalide, andmete ja infoga, mida töö

teostamiseks koguti või loodi, sealhulgas analüüside, küsitluste ja intervjuude tulemused.

7.4 Samuti peab töövõtja koostama laiemale avalikkusele suunatud lühikokkuvõtte ja

slaidipresentatsiooni lõpparuande olulisematest tulemustest eesti keeles ja inglise keeles.

8. Töökorraldus

8.1 Töö läbi viimise juhtimine toimub järgmiselt:

8.1.1 Tellija juhtrühm (edaspidi juhtrühm) esitab tööle täpsustatud nõuded, vajadusel

metoodika ja tegevuskava, veendub nende täitmises ja osaleb oma teadmiste

jagamisega, ning on aktiivne koostööpartner;

8.1.2 Töövõtja juhib Töö teostamist ja töötulemuste koostamist.

8.2 Hanke eesmärkide ja ülesannete elluviimiseks moodustatakse juhtrühm, mille

komplekteerib tellija. Juhtrühma ülesanded on:

8.2.1 Töö koostamise projektijuhtimise tingimuste esitamine ja kontroll;

8.2.2 osalemine aruteludes ja koosolekutel;

8.2.3 tööde käigu kontroll, sh etappide kokkuvõtete kinnitamine;

8.2.4 lõpptulemuse kontroll ja vastuvõtmine.

8.3 Töövõtja ülesanded on:

8.3.1 juhtrühma töö tehniline ettevalmistamine, koordineerimine ja protokollimine;

8.3.2 töö aluseks olevate dokumentide, materjalide, analüüside, küsitluste, intervjuude,

uuringute ja teiste alusdokumentide läbitöötamine;

8.3.3 väliste osapoolte valimi koostamine, osapoolte kaasamine ja infokorje läbiviimine

eelnevalt juhtrühmaga kooskõlastatud viisil;

11

8.3.4 Tellija esindajatega koosolekute ja infokorje seotud kohtumiste kokkukutsumine,

ettevalmistamine ja läbiviimine, kooskõlastatuna tellija juhtrühmaga;

8.3.5 ülejäänud arutelude, koosolekute, intervjuude või muude tööga seotud ürituste

kokkukutsumine, ettevalmistamine, läbiviimine ja protokollimine;

8.3.6 punktis 6. toodud töö osade koostamine arvestades punktis 4 toodud tegevusi;

8.3.7 Töö teostamine ja kokkuvõtete tegemine, sh vahearuande kokkuvõtete;

8.3.8 projektikeskkonna haldamine ja sisustamine, mis võimaldab tellijal ja seotud osapooltel

olla kursis ning jälgida tööga seotud dokumentatsiooni (sh koosolekute materjalid) ja

ajakava. Töövõtja on vaba pakkuma endale sobivat projektikeskkonda;

8.3.9 Infokorje, analüüsi kokkuvõtete, dokumendianalüüsi, lahenduste, ettepanekute ja

metoodika koostamisega seotud töö tegemine ja tulemuste esitamine juhtrühmale

vastavatel aruandluskoosolekutel;

8.3.10 Töö tulemuste esitlemine tellijaga kokkuleppel vähemalt ühel avalikul üritusel koos

loodud slaididega (vajadusel virtuaalsel).

9 Tellijapoolne meeskond

9.1 Tellija juhtrühmas osaleb vähemalt järgmine meeskond:

9.1.1 MKM ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna reaalajamajanduse juht;

9.1.2 MKM ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna hangete projektijuht;

9.1.3 MKM ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna reaalajamajanduse projektijuht;

9.2 Tellija võib kaasata ka teisi juhtrühma liikmeid vastavalt vajadusele nii tellija

organisatsioonist kui ka teistest ministeeriumidest, avaliku sektori asutustest või

erasektorist (sh erialaliitudest).

10. Töö eest tasumine

10.1 Punktis 4 toodud etappide alusel toimub tööde eest tasumine järgmiselt:

10.1.2 Etapp I ja II vahearuande kinnitamise järgselt 70% lepingu summast;

10.1.3 Etapp III lõpparuande kinnitamise järgselt 30% lepingu summast.

Enne lõplike tulemite vastuvõtmist peab Tellija juhtrühm olema kinnitanud, et tulemid vastavad

lähteülesandele. Pärast Tellija juhtrühma kinnitust ja tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti

allkirjastamist tehakse väljamakse vastavalt hankelepingule.

Koostatud 24.05.2021 16:22:57 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/

3291616/general-info 1 / 4

Maksumuse esitamise vorm HD LISA 2

Viitenumber: 237475 Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (70003158) Hange: E-kviitungi teenuse toimimismudeli analüüs

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta

Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei

Jrk

nr Nimetus Kirjeldus Tüüp /

hindamismeetod Osakaal Kogus Ühik Pakkuja

täidetav

1 Teenuse osutamise kogumaksumus Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Hankija ei hüvita hankelepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee täiendavaid makseid.

Maksumus - vähim on parim

20 teenus jah

2 Projektiplaan ja ajakava Hinnatakse pakkumuse koosseisus esitatud projektiplaani ja ajakava (vt hanke alusdokumendi punktid 5.2.4 ja 10.7.4) detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust, riskide maandamist ning tööde loogilist järjestust

Kvaliteet - hankija hinnatav

30 teenus

3 Töö teostamise metoodika Hinnatakse plaanitava kasutatava metoodika kirjeldust ja põhjendatust valitud metoodika kasutamiseks nii andmete kogumiseks kui ka selgelt ja loogiliselt kirjeldatud info kogumise, metoodikate ja analüüsimise protsessi kirjeldust;

Kvaliteet - hankija hinnatav

50 teenus

Koostatud 24.05.2021 16:22:57 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/

3291616/general-info 2 / 4

(vt hanke alusdokumendi punktid 5.2.4 ja 10.7.5).

Kokku: 100

Koostatud 24.05.2021 16:22:57 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/

3291616/general-info 3 / 4

HD LISA 3

HANKELEPINGU PROJEKT

Tallinn

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-

Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman

(edaspidi Tellija),

ja

... registrikood ..., asukoht ..., mida esindab põhikirja alusel... (edaspidi Töövõtja), keda

edaspidi nimetatakse eraldi Pooleks ja ühiselt Poolteks,

sõlmivad käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust

Lepingu esemeks oleva töö „E-kviitungi teenuse toimimismudeli analüüs“ (edaspidi

Töö) teostamisel järgides Lepingus, riigihanke alusdokumentides ja selle lisades

sätestatud tingimusi.

1.2. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust

ning Lepinguga reguleerimata küsimustes riigihanke alusdokumentides ja selle lisades

sätestatud tingimustest ning Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.

1.3. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud avatud hankemenetlusega riigihanke „E-kviitungi

teenuse toimimismudeli analüüs (viitenumber 237475) tulemusena ning vastavuses

riigihanke alusdokumentidele ning Töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.

1.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida Leping

esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga

võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.

1.5. Mõisted „Tellija“ ja „Töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt Tellijaga või Töövõtjaga töö-

või teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või

Töövõtja on kaasanud teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse.

1.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused Lepingu

professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks.

1.7. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest

muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist.

1.8. Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud ja Pooled loevad Lepingu

lisadeks järgmised dokumendid:

1.8.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus;

1.8.2. Lisa 2 – Riigihanke alusdokumendid koos nende lisadega (leitavad riigihangete

registri keskkonnas);

1.8.3. Lisa 3 – Töövõtja pakkumus (leitav riigihangete registri keskkonnas).

2. Lepingu ese, Töö teostamise tähtaeg ning Töö üleandmine ja vastuvõtmine

2.1.Lepingu esemeks on Töö teostamine, järgides Lepingus, riigihanke alusdokumentides ja

nende lisades sätestatud tingimusi. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud Lepingu Lisas 1

Tehniline kirjeldus.

2.2.Töövõtja teostab Töö ja annab selle Tellijale üle koos digitaalselt allkirjastatud

üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Töövõtja annab Töö üle vastavalt Lisas 1 „Tehniline

kirjeldus“ punktis 4 toodud ajakavale kahes etapis alljärgnevalt:

2.2.1. Etapp I ja II. Lisas 1 (Tehniline kirjeldus p 5) kirjeldatud tööde üleandmine

Vahearuandena, Vahearuanne peab andma ülevaate Töö I ja II etapi tegevusest ja

nende tulemustest vastavalt Lisa 1 punktis 5 toodule;

2.2.2. Etapp III. Lisas 1 (Tehniline kirjeldus p 5) kirjeldatud tööde üleandmine (sh

Lõpparuanne, lühikokkuvõte ja ettekande slaidid eesti ja inglise keeles). Lõpparuanne

peab andma ülevaate Töö tegevustest ja nende tulemustest vastavalt Lisa 1 punktis 5

toodule.

2.3.Tellija vaatab Töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti Töövõtjale hiljemalt 10

tööpäeva jooksul arvates Töö üleandmisest juhul, kui Töö on teostatud vastavalt

lepingutingimustele ja üle antud vastavalt punktile 2.2.

2.4.Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kohustub Tellija punktis 2.3 nimetatud

perioodi jooksul sellest Töövõtjat teavitama ja osutama konkreetsele puudusele Töös ning

määrama mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks või uue, lepingutingimustele vastava

Töö esitamiseks.

2.5.Töövõtja arvestab Töö teostamisel Tellija antud juhistega ning kõrvaldab Tellija

nõudmisel Töös esinevad puudused Tellija määratud tähtajaks.

3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord

3.1.Tellija tasub Töövõtjale teostatud Töö eest kokku tasu …... eurot, millele lisandub

käibemaks (20%). Tasu makstakse Töövõtjale alljärgnevate etappide kaupa:

3.1.1. 70% tasust makstakse pärast punktis 2.2.1 viidatud Vahearuande üleandmist ja Tellija

poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu

punktile 2.3). 3.1.2. 30% tasust makstakse pärast punktis 2.2.2 nimetatud Töö (sh Lõpparuanne,

lühikokkuvõte ja ettekande slaidid eesti ja inglise keeles) esitamist ja Tellija

heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile

2.3).

3.2.Pärast akti allkirjastamist Poolte poolt ja heakskiitmist punktis 2.3 nimetatud tingimuste

kohaselt esitab Töövõtja Tellijale arve Töö teostamise eest.

3.3.Tellija tasub lepingutingimustele vastava Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 20

päeva jooksul Töövõtja esitatud arve kättesaamisest arvates.

3.4.Töövõtja esitab Tellijale arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve juhendile

(https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse Tellija

dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija volitatud

isik.

4. Tellija õigused ja kohustused

4.1.Tellijal on õigus:

4.1.1. nõuda Töövõtjalt vastavalt Lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset Töö

teostamist ja selle üleandmist;

4.1.2. nõuda Töövõtjalt töölõikude asendamist samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö

teostamise käigus selgub, et asendamine aitab paremini saavutada Töö tulemusi

eeldusel, et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Töövõtja vastaval

kinnitusel on meeskonna ressursivajadus vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on

uus töölõik kaetav Töövõtja meeskonna vaba ressursiga;

4.1.3. kontrollida Töö teostamise käiku, riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimuste

täitmist ja nõuda Töövõtjalt Töö teostamise kohta informatsiooni; 4.1.4. nõuda Töövõtjalt hankelepingu täitmisel läbiviidavate koosolekute ja kohtumiste

protokollimist ning protokollide esitamist Tellijale ja seotud osapooltele

kättesaadavaks tegemist kolme tööpäeva jooksul arvates koosoleku või kohtumise

toimumisest; 4.1.5. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus

sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või

muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest

ja maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale

Lepinguga võetud kohustusi.

4.2.Tellija on kohustatud:

4.2.1. esitama Töövõtjale Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või

korraldama neile juurdepääsu;

4.2.2. Töövõtja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui Töö on teostatud

nõuetekohaselt ja vastab Lepingu Lisas 1 toodud nõuetele;

4.2.3. Töö mittevastavuse korral Lepingu tingimustele teatama sellest Töövõtjale punktis 2.4

nimetatud tähtaja jooksul koos puuduste kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga;

4.2.4. maksma Töövõtjale Töö eest tasu punktis 3 sätestatud tingimustel.

5. Töövõtja õigused ja kohustused

5.1.Töövõtjal on õigus:

5.1.1. nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile

juurdepääsu võimaldamist;

5.1.2. kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid;

5.1.3. saada nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud Töö eest punktis 3 ettenähtud

tasu.

5.2.Töövõtja on kohustatud:

5.2.1. teostama Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele,

riigihanke alusdokumentidele, pakkumusele ja Poolte kirjalikult taasesitatavas vormis

kokku lepitud täpsustustele ning andma Töö Tellijale või tema näidatud isikule üle

Lepingus sätestatud tähtaegadeks ja korras;

5.2.2. järgima Töö teostamisel Lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama

Lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega;

5.2.3. kaasama Töö teostamiseks kolmanda isiku Tellija nõusolekul;

5.2.4. lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö

teostamise kohta informatsiooni;

5.2.5. Tellija nõudmisel asendama töölõike samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö

teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel,

et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Töövõtja meeskonna

ressursivajadus on vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav

Töövõtja meeskonna vaba ressursiga;

5.2.6. asendama Töövõtja punktis 13.2 nimetatud esindaja teise isikuga Tellija eelneval

kirjalikul loal; 5.2.7. vahetama Pakkumuses nimetatud meeskonnaliiget Tellija eelneval kirjalikul loal ja

vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu; 5.2.8. Töö Lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel

puuduse Töös või esitama uue, Lepingu tingimustele vastava töö Tellija sätestatud

tähtaja jooksul.

6. Vastutus

6.1. Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama.

6.2. Juhul, kui Töövõtja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks tellitud Tööd, on

Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,05% üle andmata või teostamata Töö

vastava etapi maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest, kuni Töö üleandmiseni.

Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Töövõtjale Töö eest tasumisele

kuuluvat vastava etapi maksumust.

6.3. Juhul, kui Töövõtja rikub muid Lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus esitada

nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks 10

tööpäeva. Kui Töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus

nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 30% Lepingu maksumusest.

6.4. Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Töövõtja suhtes teisi seadusega

ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda

Töövõtjalt Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.

6.5. Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Töövõtja puudusi või ei esita uut,

nõuetekohaselt teostatud Tööd punktis 2.4 nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus alandada

kokkulepitud Töö maksumust kuni 30% ning lisaks leppetrahvi nõudele Lepingust

taganeda või Leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv

ei katnud.

6.6. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema poolt heakskiidetud Töö eest arve

mitteõigeaegse tasumise korral maksma Töövõtjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata

summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamist alustatakse

viieteistkümnendast päevast ning arvestatakse iga viivitatud päeva eest.

6.7. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust

tulenevate muude kohustuste täitmisest.

6.8. Poole koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 3.1 nimetatud

lepingutasu ühekordse summaga.

7. Vääramatu jõud

7.1.Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on

vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud

prognoosimatud või Poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu

jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei

saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks,

takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

7.2.Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra,

mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist.

7.3.Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja

nende mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi

teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik

võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju

vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste

kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud.

8. Teabe vahetamine

8.1.Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või

takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.

8.2.Teade loetakse teisele Poolele kätte toimetatuks, kui:

8.2.1. teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate

edastamise päeval);

8.2.2. teade on edastatud e-kirjaga ja selle kättesaamise kohta on esitatud kinnituskiri; 8.2.3. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval) või;

8.2.4. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui

postitamisest on möödunud kolm päeva).

8.3.Punktis 8.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise

avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu

rikkumisest.

8.4.Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel.

8.5.Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele kahe

tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates.

9. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine

9.1.Leping jõustub pärast Lepingu mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud

kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni.

9.2.Lepingut võib muuta kooskõlas riigihangete seadusega.

9.3.Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või Leping üles öelda juhul, kui teine

Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata

üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele

mittevastava töö esitamise korral ei ole töö puudust kõrvaldatud 15 tööpäeva jooksul

temale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest arvates.

10. Konfidentsiaalsus ja isikuandmete kaitse

10.1. Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele

konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud Lepingu kohustusi täites või

juhuslikult, eelkõige neile teatavaks saanud isikuandmeid, sealhulgas mitte edastama

nimetatud teavet selleks õiguslikku alust mitteomavatele isikutele ning välistama

juurdepääsu nimetatud teabele.

10.2. Töövõtja kohustub Lepingut täitma piisava ja korraliku hoolsusega, et ära hoida

infoleke või kolmandate isikute andmete avalikuks saamine ning rakendama kõiki

kohaseid õiguslikke võimalusi, et tööülesannet ootuspäraselt täita ja tegema mõistlikke

jõupingutusi Lepingu täitmiseks, kahjude ennetamiseks ja ärahoidmiseks.

10.3. Pooled lähtuvad piisava ja korraliku hoolsuse puhul selliste oskuste ja teadmiste

tasemest, mille kasutamist Lepingu täitmisel on mõistlik eeldada ja mis on vastavuses

avaliku huvi, hea tava ja hea usu põhimõttega.

10.4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka pärast Lepingu lõppemist või lõpetamist.

10.5. Iga punktides 10.1 ja 10.2 sätestatud konfidentsiaalsustingimuste rikkumise korral on

Tellijal õigus nõuda Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses või

kahju hüvitamise nõude asemel nõuda leppetrahvi tasumist 20 000 eurot iga rikkumise

toimumise eest.

10.6. Seoses Lepingu esemeks oleva Töö teostamisega võib Töövõtja saada ligipääsu Tellija

põhitegevuse käigus kogutud andmetele, mis on isikuandmete kaitse seaduse tähenduses

isikuandmed. Sellisel juhul on isikuandmete vastutav töötleja Tellija ja volitatud töötleja

Töövõtja.

10.7. Töövõtja töötleb Lepingu alusel saadud isikuandmeid ainult Lepingu kehtivuse ajal ja

Töö teostamiseks vajalikus ulatuses. Töövõtja kasutab Töö teostamise käigus saadud

isikuandmeid üksnes Lepingus sätestatud eesmärkide täitmiseks. Lepingu lõppemisel

kustutab Töövõtja kõik talle Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmed ja

nimetatute koopiad, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti.

10.8. Tellija vastutab, et Töö teostamise raames isikuandmete töötlemine toimub kehtival

õiguslikul alusel õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks, andmesubjektid on

isikuandmete töötlemisest teadlikud ja/või sellega nõus ning Tellijal on õigus edastada

isikuandmeid Töövõtjale Töö teostamise raames.

10.9. Töövõtja võimaldab isikuandmetele juurdepääsu üksnes isikutele, kellel on selleks

oma töö- või teenistusülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud järgivad

isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või

neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav

konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima isikutele ka pärast Lepingu lõppemist.

10.10. Töövõtjal ei ole õigust edastada isikuandmeid kolmandatele isikutele ega kasutada

isikuandmete töötlemiseks omakorda volitatud töötlejaid ilma Tellija eelneva kirjaliku

loata.

10.11. Töövõtja rakendab vajalikke turvameetmeid isikuandmete kaitseks.

10.12. Töövõtja võimaldab Tellijal või Tellija volitatud audiitoril teha Lepingu objekti

raames isikuandmete töötlemisega seotud auditeid ja/või kontrolle. Tellijal on õigus teha

mainitud auditeid ja/või kontrolle vastavalt tekkivale vajadusele.

10.13. Töö teostamise raames töödeldavate isikuandmetega seotud rikkumise korral teavitab

Töövõtja viivituseta sellest Tellijat.

10.14. Kui Töövõtja avastab isikuandmetega seotud rikkumise (Data Breach), teavitab

Töövõtja sellest viivituseta kirjalikult Tellijat, pärast mida teavitab Tellija isikuandmetega

seotud rikkumisest pädevat järelevalveasutust hiljemalt 72 tunni jooksul. Töövõtjalt

Tellijale esitatav teave sisaldab isikuandmetega seotud rikkumise kirjeldust ühes

asjaomaste andmesubjektide kategooriate ja ligikaudse arvuga, puudutatud isikuandmete

kirjeldust, isikuandmetega seotud rikkumise võimalikku tagajärge ja kavandatud

meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise kõrvaldamiseks. Töövõtja aitab Tellijat

vajaliku informatsiooni kogumises järelevalveasutuse jaoks.

10.15. Tellija andmekaitse eest vastutav isik: Janno Jaas, e-mail: [email protected], telefon

+372 6397601.

10.16. Töövõtja andmekaitse eest vastutav isik: ……, e-mail ……….. telefon ……………

11. Vaidluste lahendamine

11.1. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest

tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.

11.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi

õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul

kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.

11.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb

sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks

teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi

Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma.

11.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele

neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest.

12. Muud sätted

12.1. Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale

isikule ilma teise Poole nõusolekuta.

12.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele

on lubatud vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud

konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poole audiitoritele,

advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt

kohustatud informatsiooni avaldama. Töövõtja on teadlik, et Leping on avalik, välja

arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel

asutusesiseseks kasutamiseks.

12.3. Töövõtja on teadlik, et Töö tulemused on vastavalt riigihanke alusdokumentidele

avalikud ning Tellijal on õigus neid ilma Töövõtja nõusolekuta avalikustada.

12.4. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

12.5. Töö on teos autoriõiguse seaduse mõistes.

12.6. Autoriõiguste loovutamine:

12.6.1. Töövõtja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused

alates Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Töövõtjal ei ole õigust anda Tellijale

loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele;

12.6.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul, kui kolmandad

isikud esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Töövõtja

Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud;

12.6.3. Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest

sisaldub Lepingu punktis 3.1 nimetatud tasus.

12.7. Tellijal on õigus kasutada Tööd (teost) ja muid Töö tulemusi igal viisil, sh avaldada,

levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta,

sh üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa

või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle

osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama

Töövõtjale.

12.8. Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud

või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud,

joonised, juhendid, lisaandmed) annab Töövõtja Tellijale üle pärast töö valmimist ning

need kuuluvad Tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad,

kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga

mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös.

13. Poolte volitatud esindajad

13.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö

vastuvõtmisel on Helen Roosimägi, e-post: [email protected], telefon +372 625

6413.

13.2. Töövõtja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, kontrollimisel ja Töö

üleandmisel on ..., e-post ..., telefon ....

13.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud

küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine

ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.

13.4. Juhul, kui Pool asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele vastavalt

punktis 8 sätestatule.

Poolte rekvisiidid

Tellija: Töövõtja

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium ……

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Ando Leppiman …….

Kantsler …….

1 / 2

Koostatud 24.05.2021 16:25:35

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3291616/general-info

VASTAVUSTINGIMUSED HD LISA 4

Viitenumber: 237475

Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (70003158)

Hange: E-kviitungi teenuse toimimismudeli analüüs

NÕUDED PAKKUJA MEESKONNALIIKMETELE

Pakkuja peab tagama teenuse osutamise allpool toodud nõuetele vastava kvalifikatsiooniga spetsialisti(de) poolt:

1) Projektijuht, kellel on vähemalt 3 aastane töökogemus ning kes on läbi viinud vähemalt 2 projekti, mille täitmisel nimetatud isik osales projektijuhi rollis ja mille esemeks oli finants- ja/või majandusarvestuse valdkonna analüüs; 2) Ärianalüütik, kellel on vähemalt 3 aastane töökogemuse ning kes on osalenud analüütikuna vähemalt 2 andmete analüüsi projektis, millest vähemalt 1 sisuks on olnud uue e-teenuse analüüs; 3) Süsteemi analüütik ehk tehniline analüütik, kellel on vähemalt 3 aastane töökogemus ning kes on osalenud vähemalt 1 uue e-teenuse loomise projektis; 4) Teenuse disainer, kellel on vähemalt 3 projektis kasutajateekonna loomise kogemus ning millest vähemalt 1 sisuks on olnud uue e-teenuse analüüs ja/või loomine; 5) Ekspert, kes on osalenud vähemalt 2 projektis, mille sisuks on olnud e-arve või e- kviitungi alane analüüs, uuring või teenuse väljatöötamine.

Projektimeeskonna teised liikmed võivad täita ka eksperdi rolli, kui on olemas selleks vajalik kvalifikatsioon. Teiste spetsialistide rollide ühildumine ei ole lubatud.

Pakkuja peab tagama, et pakkuja meeskonnaliikmed valdavad eesti keelt ning suudavad hankijaga suhelda eesti keeles. Juhul, kui meeskonnaliikmed ei valda eesti keelt piisaval tasemel peab pakkuja tagama omal kulul tõlgi olemasolu. Tõlk peab olema kompetentne mh lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.

Pakkuja esitab meeskonnaliikmete CV-d, milles peavad sisalduma nõutud andmed meeskonnaliikmete varasema kogemuse kohta.

Pakkuja esitab vabas vormis kirjaliku kinnituse, et pakkuja suudab tagada projektis osalevate meeskonnaliikmete kaasamise kogu lepingu perioodi vältel.

Pakkuja peab esitama:

1. Projektijuhi CV (Vabas vormis dokument)

2. Ärianalüütiku CV (Vabas vormis dokument)

3. Süsteemi analüütiku CV (Vabas vormis dokument)

4. Teenuse disaineri CV (Vabas vormis dokument)

5. Eksperdi CV (Vabas vormis dokument)

6. Kirjalik kinnitus meeskonnaliikmete kaasamise kohta (Vabas vormis dokument)

PROJEKTIPLAAN, AJAKAVA NING TÖÖ TEOSTAMISE METOODIKA.

Pakkuja esitab vabas vormis esitatud tööde sisulise kirjelduse, mis võtab arvesse tehnilises kirjelduses esitatud infot ja tingimusi ning mille raames esitatakse hanke alusdokumendi punkti 5.2.4 kohane info. Pakkuja esitatud teave on aluseks pakkumuse hindamisel hindamiskriteeriumite "Projektiplaan ja ajakava" ning "Töö teostamise metoodika" kohaselt (hanke alusdokumendi punktid 10.7.4 ja 10.7.5)

Pakkuja peab esitama:

2 / 2

Koostatud 24.05.2021 16:25:35

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3291616/general-info

1. Projektiplaan ja ajakava (Vabas vormis dokument)

2. Töö teostamise metoodika (Vabas vormis dokument)

1

Käskkirja Lisa 2

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

E-kviitungi teenuse toimimismudeli analüüs

Hanke alusdokument

Riigihange

Viitenumber: 237475

CPV kood: 73200000-4

Nimetus: Uurimis- ja arendustöö nõustamisteenused

Tallinn 2021

2

SISUKORD

1. ÜLDANDMED ............................................................................................................................... 3

2. HANKELEPINGU ESE .................................................................................................................. 3

3. PAKKUMUSE JÕUSOLEKU TÄHTAEG .................................................................................... 3

4. PAKKUMUSE ETTEVALMISTAMISE JUHEND JA PAKKUMUSE ESITAMINE ................. 3

5. ESITATAVAD ANDMED JA PAKKUMUSE KOOSSEIS .......................................................... 5

6. PAKKUMUSE MAKSUMUS ........................................................................................................ 6

7. KÕIKIDE PAKKUMUSTE TAGASILÜKKAMINE JA HANKEMENETLUSE KEHTETUKS

TUNNISTAMINE ................................................................................................................................... 7

8. NÕUDED PAKKUJA MEESKONNALE ...................................................................................... 7

9. PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE .................................................................. 8

10. PAKKUMUSTE HINDAMINE JA HINDAMISKRITEERIUMID........................................... 8

11. HANKELEPINGU TINGIMUSED .......................................................................................... 11

12. LISAD .......................................................................................................................................... 11

3

1. ÜLDANDMED

1.1. Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aadress Suur–Ameerika 1, 10122,

registrikood 70003158, e-mail: [email protected], tel. +372 625 6342.

1.2. Hankemenetluse liik: avatud hankemenetlus.

1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus riigihangete registris (RHR) .

1.4. Riigihanke läbiviimise eest vastutav ametiisik: Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna hangete

projektijuht Helen Roosimägi, tel: +372 625 6413, e-post: [email protected].

1.5. Hankelepingu esemeks oleva töö etappide tulemused moodustavad ühtse loogilise ja

üksteisest sõltuva terviku, on vaja teostada lühikese perioodi jooksul ning vältimaks

teostamise tähtaja pikenemise riski ei jagata hanget ühe menetluse raames osadeks.

1.6. Pakkumuse esitamine ei eelda hankelepingu täitmise kohaga eelnevat tutvumist ega

riigihanke alusdokumente selgitavate dokumentide kohapeal kontrollimist.

2. HANKELEPINGU ESE

2.1. Hankija (edaspidi ka tellija) kutsub esitama pakkumust töö „E-kviitungi teenuse

toimimismudeli analüüs“ (hankelepingu ese) täitmiseks riigihanke alusdokumentides ja

nende lisades sätestatud tingimustel.

2.2. Hankelepingu eseme detailne kirjeldus, selle eesmärk ja tulemused on lahti kirjutatud

riigihanke alusdokumendis „tehniline kirjeldus“ (HD Lisa 1).

2.3. Hankelepingu täitmise tähtaeg on 5 kuud alates lepingu sõlmimisest.

2.4. Pakkumuse esitamine tähendab pakkuja nõustumist kõigis riigihanke alusdokumentides

kehtestatud hanketingimuste ja reeglitega.

2.5. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada

kogu riigihanke alusdokumentides nõutud mahus.

2.6. Alternatiivsete ja/või osaliste pakkumuste esitamine ei ole lubatud.

2.7. Hankija ei kompenseeri pakkujale pakkumuse ettevalmistamisega seotud mistahes kulusid,

sh turu-uuringu läbiviimise ettevalmistamisega seotud kulusid.

3. PAKKUMUSE JÕUSOLEKU TÄHTAEG

3.1.Pakkuja pakkumus peab olema jõus vähemalt 120 päeva pakkumuse esitamise tähtpäevast.

Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast.

4. PAKKUMUSE ETTEVALMISTAMISE JUHEND JA PAKKUMUSE ESITAMINE

4.1. Hankemenetluses teavituste saamiseks peavad hankest huvitatud isikud Hankijale

avaldama RHR-s oma kontaktandmed, registreerudes hanke juurde „Hankes osalejad“

4

lehel. Riigihanke juurde registreerunud isikud saavad automaatteavitusi riigihanke

alusdokumendi tühistamise või muutmise või hanketingimuste muude muudatuste kohta.

4.2. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimuste ülevõtmist.

4.3. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et on arvestanud oma pakkumuse mahtu ka need

tööd, mis ei ole riigihanke alusdokumentides kirjeldatud, kuid mis on tuginedes heale

tavale ja pakkuja professionaalsusele vajalikud tööde nõuetekohaseks teostamiseks.

4.4. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema vormistatud

eesti keeles. Kõik muukeelsed dokumendid peavad olema tõlgitud eesti keelde, kusjuures

tõlge peab vahetult järgnema originaalile. Erandiks on ingliskeelsed reklaamialased

trükised, mis võivad olla esitatud inglise keeles.

4.5. Pakkumus peab sisaldama kõiki RHR-is avaldatud riigihanke alusdokumentides nõutud

dokumente (vt p 5) ning vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja

Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ega või olla mistahes viisil eksitav.

4.6. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate hankijale

edastamise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus.

4.7. Pakkumused tuleb esitada hanketeates märgitud tähtajaks elektroonselt RHR-i

https://riigihanked.riik.ee.

4.8. Juhul kui pakkumuse koosseisus on originaaldokumente, mida ei ole võimalik esitada

elektroonilisel kujul, esitatakse käsitsi allkirjastatud dokumendid skaneeritud koopiatena

RHR-i e-keskkonnas. Erinevuste esinemisel originaali ja koopia vahel loetakse õigeks

ning lähtutakse hindamisel originaaldokumentide sisust.

4.9. Pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, esitades

hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate läbi RHR-i e-keskkonna.

4.10. Küsimused riigihanke alusdokumentide kohta tuleb esitada RHR-i e-keskkonna kaudu

ning hankija vastab küsimustele samuti RHRi kaudu. Küsimuste esitamiseks peab

pakkuja end riigihanke juurde registreerima. Hankija ei vastuta RHR-i ja sidevahendite

tehnilise toimimise eest.

4.11. Hankija vastab riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotlustele kolme tööpäeva

jooksul asjakohase selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud

riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotlusele vastama, kui selgitustaotluse

Hankijale laekumise ja pakkumuse esitamise tähtaja vahele jääb vähem kui kuus päeva

(RHS § 46 lg 2).

4.12. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus

ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida

pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele

vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid (RHS § 111 lg 5). Hankija

juhib tähelepanu asjaolule, et eduka pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg

5

5, välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui

pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt,

miks on tegemist ärisaladusega, on hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus

täies ulatuses avalikustada.

4.13. Kõikidest hankemenetluses tehtud otsustest teavitatakse pakkujaid RHR-i kaudu

viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.

4.14. Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt RHR-s.

5. ESITATAVAD ANDMED JA PAKKUMUSE KOOSSEIS

5.1.1. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt RHR kaudu aadressil https://riigihanked.riik.ee.

5.1.2. Pakkuja esitab vähemalt järgnevad andmed pakkumuses ning sellele täiendavalt

vastavalt RHS § 52 lg 1: esialgne pakkuja kõrvaldamise aluste puudumist ja

kvalifitseerimistingimustele vastavust tõendav dokument (hankepass); pakkumuse

vastavustingimustele vastavust tõendavad dokumendid (vt RHR hanke alusandmete

lehel „Vastavustingimused“); pakkumuse maksumuse vorm (vt eRHR hanke

alusandmete lehel dokumentide loendis dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja

hinnatavad näitajad“). 5.2. Pakkumuse koosseisus esitab pakkuja vähemalt: 5.2.1. Teabe projektis osalevate meeskonnaliikmete ja nende kogemuse kohta;

5.2.2. Vabas vormis kirjaliku kinnituse, et pakkuja suudab tagada projektis osalevate

meeskonnaliikmete kaasamise kogu lepingu perioodi vältel; 5.2.3. Vajadusel volikirjad, täiendav info ja materjalid, mida pakkuja soovib pakkumusele

lisada.

5.2.4. Vabas vormis esitatud tööde sisulise kirjelduse, mis võtab arvesse tehnilises

kirjelduses (HD Lisa 1) esitatud infot ja tingimusi ning mille raames esitatakse:

5.2.4.1. Projektiplaan ja ajakava ning töö teostamise metoodika kirjeldus, kus peab olema:

5.2.4.1.1. Tegevuste loend ja kirjeldus lähtudes tehnilises kirjelduses (HD Lisa 1) punktides 4

ja 5 toodust, sealhulgas küsitluste ja intervjuude või muul viisil infokorje läbiviimise kirjeldus

ning lepingu täitmise tulemuste saavutamiseks vajalike täiendavate tegevuste kirjeldus ja

põhjendus;

5.2.4.1.2. Tegevuste ja tööde ajakava ning projektiplaan koos eeldatud ajakuluga tegevuste

lõikes lähtudes tehnilises kirjelduses (HD Lisa 1) esitatud infost, sh e-kviitungi teenuse

tarneahelasse kuuluvate osapoolte kaasamise protsess ja kava ning analüüsi teostamise täpsem

ajakava (sh ootused tellijale) koos tööde lühikirjeldustega;

5.2.4.1.3. Riskide loend koos nende realiseerumise tõenäosuse, mõju ja maandamise viisidega

ning võimalikud täiendavad tegevused, mida pakkuja peab vajalikuks tulemuste saavutamiseks,

sh analüüsi teostamise riskid koos nende plaanitud maandamise viisidega;

5.2.4.1.4. Plaanitava kasutatava metoodika kirjeldus ja põhjendused valitud metoodika

kasutamiseks nii andmete kogumiseks küsitluste läbiviimiseks kui ka selgelt ja loogiliselt info

6

kogumise, metoodikate ja analüüsimise protsessi kirjeldus; samuti ülevaade, et millised

kvalitatiiv- ja kvantitatiivandmed kogutakse;

5.2.4.2. Kirjeldus peab sisaldama ning pakkuja peab kirjeldama ja arvestama vähemalt järgmisi

tegevusi:

5.2.4.2.1. Iga projektiplaani töö kohta peab olema kirjeldatud töö nimetus, töö tegija(te)

roll/nimi, ajaline kestus töötundides ja tähtaeg. Samuti tuleb projektiplaanis täiendavalt välja

tuua ka kogumina mahuhinnanguid infokorjele, analüüsidele jne ja projektijuhtimisele.

5.2.4.2.2 Kõik projektiplaanis kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud ja

jaotatud sobiva kestusega etappideks, etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud arvestades

etapi tulemite mahtu.

5.2.4.2.3. Projektiplaan peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike

pühade, puhkepäevade ja projektimeeskonna puhkuste aegadega ning arvestab etteantud

projekti kestvust.

5.2.4.2.4. Riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud peavad olema esitatud

selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult.

5.2.4.2.5. Tööde teostamise metoodika ja sammud (nt infokorje läbiviimine jms).

5.2.4.2.6. Kasutajavajaduste analüüsi teostamine, vastavalt kasutajate vajadustele ja hanke

nõuetele ning tulemuste esitamine tellijale tutvumiseks.

5.2.4.2.7. Analüüsi läbiviimine ja selle tulemuste presenteerimine tellijale tutvumiseks ja

tagasiside saamiseks.

5.2.4.2.8. Kui projektiplaan on esitatud projektijuhtimise tarkvara formaadis (nt. mpp), siis

tuleb projektiplaan esitada ka PDF-is (nimetatud nõude täitmise eest hindamiskriteeriumite

alusel eraldi punkte ei anta).

5.2.5. Ühispakkujad peavad esitama volikirja, kus nimetavad riigihankega ning hankelepingu

sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. 5.2.6. Ühispakkumuse esitamisel tuleb iga ühispakkuja poolt ära näidata täidetava

hankelepingu osa suurus ja töö teostamise jaotus tegevuste kaupa. Ühispakkumuse

korral esitavad ühispakkujad kinnituse, et vastutavad hankija ees hankelepingu täitmise

eest solidaarselt.

5.2.7. Juhul kui pakkuja soovib tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile

ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite

alusel, esitab pakkuja ja teine ettevõtja pakkumuses kinnituse, et nad vastutavad

solidaarselt hankelepingu selle osa täitmise eest, mille suhtes teise ettevõtja vahenditele

tugineti.

6. PAKKUMUSE MAKSUMUS

7

6.1. Pakkumuse maksumus peab olema esitatud eurodes koos muude asjakohaste maksudega,

käibemaksuta ja ka koos käibemaksuga ning täpsusega kuni kaks kohta pärast koma. Juhul

kui pakkuja on käibemaksukohustuslane tuleb käibemaks kajastada eraldi.

6.2. Hanke eeldatav maksumus ei ületa riigihanke rahvusvahelist piirmäära ehk on alla 139 000

eurot käibemaksuta.

6.3. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki töö

läbiviimiseks, esitlemiseks ja üle andmiseks (vastavalt HD Lisale 1) vajalikke kulusid,

makse ja maksusid. Hankelepingu täitmise käigus hankija täiendavaid makseid pakkujale

ei tee.

7. KÕIKIDE PAKKUMUSTE TAGASILÜKKAMINE JA HANKEMENETLUSE

KEHTETUKS TUNNISTAMINE

7.1.Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta,

kui:

7.1.1. kõigi pakkumuste või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad

hankelepingu eeldatavat maksumust või

7.1.2. hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis

välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise

riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel.

7.2.Hankija ei kanna vastutust pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud

käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.

7.3.Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks

tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult:

7.3.1 kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta;

7.3.2 kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja

seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks;

7.3.3 kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega

hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia.

8. NÕUDED PAKKUJA MEESKONNALE

8.1. Pakkuja peab tagama teenuse osutamise allpool toodud nõuetele vastava kvalifikatsiooniga

spetsialisti(de) poolt, kellele seatud nõuded on RHR hanke alusandmete lehel dokumendis

„Vastavustingimused“ (HD lisa 4).

8.2. Pakkujal on lubatud Töö elluviimiseks kaasata täiendavaid spetsialiste. Pakkuja peab

hankijat eelnevalt teavitama kaasatud täiendavast spetsialistist.

8.3. Pakkumuses loetletud meeskonnaliikmete vahetamine on lubatud vaid hankija eelneval

kirjalikul loal ja vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu.

8.4. Hankijal on õigus kontrollida punkti 8.1 tingimuste täitmist kogu lepingu perioodi vältel.

8

9. PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE

9.1. Hankija kontrollib pakkumuse vastavust RHS §-s 114 sätestatud korras.

9.2. Pakkumus peab vastama kõigile riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.

9.3. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimustele.

9.4. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid

riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest.

9.5. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.

10. PAKKUMUSTE HINDAMINE JA HINDAMISKRITEERIUMID

10.1. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke

alusdokumentides sätestatule. 10.2. Pakkumuste hindamisel selgitatakse majanduslikult soodsaim pakkumus välja

hindamiskriteeriumite ja nende eest antavate punktide alusel. Pakkumuse sisu

(projektiplaan ja ajakava ning tööde teostamise metoodika kirjeldus) ja maksumuse eest

antavad punktid summeeritakse. Maksimaalne punktisumma on 100. Hindamistäpsus on

kaks (2) kohta pärast koma. Kui vastavaks on tunnistatud üks pakkumus, siis pakkumuse

sisulist hindamist ei toimu ja pakkumusele omistatakse automaatselt maksimaalsed

väärtuspunktid.

10.3. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel

võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 10.4. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille punktide summa on suurim. 10.5. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkuja on esitatud 0 või negatiivse väärtusega

maksumuse. 10.6. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai

rohkem punkte töö teostamise metoodika eest (vt p 10.7.5). Kui ka siis on pakkumustel

võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel võimaldades võrdselt

väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida.

10.7. Hindamismetoodika ja hindamiskriteeriumid:

10.7.1. Kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste võrdlemisel ja hindamisel kasutatakse

majanduslikult kõige soodsama pakkumuse kindlaksmääramisel väärtuspunktide

süsteemi (Merit Point System).

10.7.2. Pakkumuse hindamine viiakse läbi 3 hindamiskriteeriumi alusel, milleks on:

10.7.3. „Pakkumise maksumus“ (maksimaalselt 20 väärtuspunkti);

9

Väärtuspunktid arvutatakse: “väärtuspunktid” = “kõige odavam pakkumuse maksumus” /

“hinnatava pakkumuse maksumus” ×20.

Hinnatakse pakkumuse koosseisus esitatud maksumust käibemaksuta. Maksumuse

väärtuspunktide määramisel saab maksimaalsed väärtuspunktid kõige odavam pakkumus.

10.7.4. „Projektiplaan ja ajakava“ (maksimaalselt 30 väärtuspunkti)

Väärtuspunktid arvutatakse: “väärtuspunktid” = “hinnatava pakkumuse projektiplaani ning

ajakava eest antud hindamispunktid” / “kõrgeimad projektiplaani ning ajakava eest antud

hindamispunktid” ×30.

Hinnatakse pakkumuse koosseisus esitatud projektiplaani ja ajakava (vt punkt 5.2.4.1)

detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust, riskide maandamist ning tööde loogilist järjestust

vastavalt järgmisele skaalale.

Hindamiskomisjon saab anda maksimaalselt 30 punkti:

30 punkti - Pakkuja on täielikult aru saanud hankelepingu objekti olemusest ja

ülesandepüstitusest. Projektiplaan ja ajakavas märgitud hanke eesmärgi saavutamiseks

vajalikud tegevused on loogilises järjestuses ja omavahelises seoses. Tööd on jaotatud projekti

läbiviimiseks sobiva kestusega etappideks, etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud

arvestades etapi tulemite mahtu. Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt,

läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Projektiplaani osas on tegemist põhjaliku ja

realistliku projektiplaani etappide ettepanekuga, mis võimaldab realiseerida hankelepingu

objekti tehnilises kirjelduses püstitatud eesmärgid tähtaegselt. Esitatust nähtub selgelt, kuidas

hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse

realiseerida. Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud ja ammendav, hõlmab nii sisust (analüüsi

teemast) kui teostamisprotseduuridest lähtuvaid riske, hinnatud on erinevate riskide olulisust ja

esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on

realistlikud, selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ning tagavad töö teostamise käigus tekkivate

võimalike probleemide lahendamise kvaliteetseks teostamiseks.

20 punkti - Pakkuja on aru saanud hankeobjekti ülesandepüstitusest ning esitatud projektiplaan,

ajakava ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud struktureeritult ja

põhjendatult. Esitatud projektiplaanist on arusaadav, kuidas riigihanke alusdokumentides

kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele planeeritakse realiseerida.

Riskianalüüs on läbimõeldud, hinnatud on nii sisust kui töö teostamise protsessis tekkida

võivate erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud.

Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud kirjeldatud olulisemate probleemolukordade

lahendamiseks. Riskide ja nende maandamismeetmete osas esinevad üksikud puudujäägid,

vastuolud ja/või ebatäpsused, kuid need ei ole oluliseks takistuseks töö kvaliteetsel teostamisel.

10 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan ja ajakava on esitatud keskpäraselt. Riskide ja nende

maandamismeetmete kirjeldamisel esineb olulisi puudujääke, st riskide kirjeldus ei olnud

ammendav (ei hõlmanud nii sisust kui töö teostamise protsessis tekkida võivaid riske) ja/ või

10

maandamismeetmed olid ebarealistlikud või puudulikud. Puuduvad hinnangud riskide

olulisusele ja esinemise tõenäosusele ja/või vastutavad isikud. Riskide ja nende

maandamismeetmete osas esineb hulgaliselt puudusi, mis ei võimalda hankijal hinnata, kuidas

on riskide haldamine kavandatud. Hankija hinnangul on suur risk, et pakkuja ei suuda

adekvaatselt lahendada töö teostamise käigus esile kerkida võivaid probleemolukordi.

5 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan, ajakava ning riskide hindamine ja nende halduse

ettepanekud on esitatud puudulikult, või puuduvad üldse või sisaldavad sisulisi vastuolusid.

Hankijal ei ole täpselt arusaadav, kuidas kavatsetakse soovitud tulemini jõuda.

10.7.5. „Töö teostamise metoodika“ (maksimaalselt 50 väärtuspunkti)

Väärtuspunktid arvutatakse: „väärtuspunktid” = „hinnatava pakkumuse töö teostamise

metoodika eest antud hindamispunktid” / „kõrgeimad töö teostamise metoodika eest antud

hindamispunktid” ×50.

Hindamiskomisjon saab anda maksimaalselt 50 punkti.

50 punkti - Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest.

Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt ning

kirjeldatu ületab hankija ootusi. Valimi suurus on piisav ja selle moodustamise alused on

põhjendatud. Valitud andmeallikate ulatus, katvus ja asjakohasus vastab analüüsi metoodikale

ja hankija hinnangul tagab tulemite saavutamise. Pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud

uurimismetoodika, andmeallikate ja valimiga on võimalik täita püstitatud eesmärk parimal

viisil. Lisaks riigihanke alusdokumendis nõutule on koos sisuliste ja selgelt arusaadavate

põhjendustega välja pakutud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid lisalahendusi (nt täiendavate

meetodite või lahenduste kasutamine), mis võimaldavad töö teostamise eesmärke

efektiivsemalt saavutada. Info kogumise vormid (küsitlus, intervjuu, infokorje vms) on väga

põhjalikult kirjeldatud ja selgelt põhjendatud kõigi valitud vormide ratsionaalsust ja

otstarbekust.

30 punkti - Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest.

Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt. Valimi

suurus on piisav ja selle moodustamise alused on põhjendatud. Valitud andmeallikad vastavad

analüüsi metoodikale. Väljapakutud metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekus ja valimi

suurus ning moodustamine on põhjendatud, lahendused on analüüsi eesmärgiga seostatud. Info

kogumise vormid (küsitlus, intervjuu, infokorje vms) on üldiselt kirjeldatud ning teostatavus

või terviklikkus on üldiselt põhjendatud.

20 punkti - Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest.

Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud arusaadavalt. Valitud andmeallikad ei

ole piisavad ja/või asjakohased analüüsi metoodikast lähtudes. Väljapakutud metoodiliste

lahenduste kasutamise otstarbekus ja/või valimi suurus või moodustamise alused on üldjoontes

põhjendatud ja lahendused on analüüsi eesmärgiga seostatud, kuid pisidetailide osas esinevad

üksikud mittepõhimõttelised puudujäägid ja/või ebatäpsused, mis ei takista analüüsi

eesmärkide täitmist. Info kogumise vormid (küsitlus, intervjuu, infokorje vms) on kirjeldatud,

11

kuid kirjeldus on enamustel juhtudel ebaselge või teostatavus või terviklikkus on enamustel

juhtudel põhjendamata.

10 punkti - Metoodika ja selle kirjeldus on üldises plaanis sobiv, kuid esineb probleeme, nt

pakutud lahenduste põhjendatuse ja sobivuse ning nende kirjelduse täpsuse osas (nt

panustamine töö eesmärki) või valimi suuruse ja moodustamise aluste või kasutatavate

andmeallikate osas. Pakkumuses esitatud metoodika kirjelduse osas esinevad põhimõttelised

puudused, kas valitud metoodika ja valimiga on võimalik analüüsi eesmärke täielikult täita ja

hankelepingu tulemit saavutada. Info kogumise vorme (küsitlus, intervjuu, infokorje vms) on

käsitletud väga vähesel määral või puudulikult, puudub põhjendatus.

5 punkti - Metoodika kirjelduses esineb hulgaliselt olulisi puudujääke, nt ebasobivad

lahendused, vähene arusaadavus pakutud metoodikast, olulise info mitteesitamine, valimi

suurus ebapiisav / valim põhjendamatult suur, valimi moodustamise alused ebaselged või

põhjendamata, valitud andmeallikad ebapiisavad ja/või mitte-asjakohased. Pakkumuses

esitatud metoodika kirjelduse osas esineb kahtlus, kas valitud metoodika ja valimiga on

võimalik analüüsi eesmärke täita ja hankelepingu tulemit saavutada. Info kogumise vormid

(küsitlus, intervjuu, infokorje vms) ei ole üldse kirjeldatud.

11. HANKELEPINGU TINGIMUSED

11.1. Pakkujaga sõlmitava lepingu projekt on hankedokumendi HD Lisa 3.

11.2. Pakkuja peab talle allkirjastamiseks edastatud lepingu allkirjastama ja hankijale välja

saatma hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates päevast, mil hankija selle pakkujale välja

saatis. Mõjuval põhjusel võib hankija allkirjastamise tähtaega pikendada, andes edukale

pakkujale sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teada. Antud tähtaja jooksul

lepingu allkirjastamisest keeldumist või lepingu täitmisele mitte asumist on hankijal õigus

käsitleda kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja poolset lepingu

sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist RHS § 119 lg 1 mõttes ning sel juhul

tegutseb hankija edasi vastavalt RHS-s sätestatule.

12. LISAD

HD Lisa 1 – Tehniline kirjeldus

HD Lisa 2 – Maksumuse esitamise vorm

HD Lisa 3 – Hankelepingu projekt

HD Lisa 4 – Vastavustingimused

1

Koostatud 24.05.2021 12:23:14

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3291616/general-info

Käskkirja „Riigihanke "E-kviitungi teenuse toimimismudeli analüüs" korraldamine, komisjoni

ja vastutava isiku määramine“ LISA 1

Nõuded pakkuja kvalifitseerimisele ja kõrvaldamise alused

Tehniline ja kutsealane suutlikkus

Tingimuse selgitus: Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt ühe lepingu, mille sisuks oli finantsvaldkonnas kas ärianalüüsi või uuringu teostamine või teenuste arendamine. Täidetuks loetakse lepingud, mille täitmise tähtaeg on saabunud ning mille kohaselt teostatud tööd on tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud. Pakkuja esitab teabe eelnimetatud lepingute maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta, samuti riigihanke viitenumbri juhul, kui on tegemist täidetud riigihanke lepinguga.

Hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja hankepassiga esitatav informatsioon

1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95

lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus.

1.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 4 nimetatud

kõrvaldamise alus.

1.3. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse esialgse

tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil vastavalt RHS § 104

sätestatud tingimustele. Hankepass peab sisaldama RHS § 104 lg-s 2 nimetatud kinnitusi ja teavet.

KÄSKKIRI

11.06.2021 nr 49

Riigihanke „E-kviitungi teenuse toimimismudeli

analüüs" korraldamine, komisjoni ja vastutava

isiku määramine

Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1, § 101 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga

(registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“:

1. Korraldada riigihange „E-kviitungi teenuse toimimismudeli analüüs“ (riigihanke objekti CPV

kood: 73200000-4 nimetus: Uurimis- ja arendustöö nõustamisteenused) avatud hankemenetluse

teel.

2. Moodustan hankekomisjoni käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sh

pakkujatel kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks

hankepassi alusel, pakkumuse hanketingimustele vastavuse kontrollimiseks, riigihankele esitatud

pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks, edukal pakkujal kõrvaldamise

aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks tõendite alusel järgmises

koosseisus:

2.1. Komisjoni esimees Helen Roosimägi – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, hangete

projektijuht;

Komisjoni liikmed:

2.2. Sirli Heinsoo – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna reaalajamajanduse juht;

2.3. Maarja Mänd – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna reaalajamajanduse projektijuht;

2.4. Keir Pool – Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna

peaspetsialist, tema nõusolekul;

2.5. Mirjam Suurekivi – Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna

nõunik, tema nõusolekul.

3. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks ettevõtlus- ja

tarbimiskeskkonna osakonna hangete projektijuhi Helen Roosimägi.

4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud).

5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud hanke alusdokumentide peale võib esitada

vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile

riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ando Leppiman

kantsler