Analüüside ja uuringute läbiviimise ning prototüüpide ja pilootide loomise raamleping

KÄSKKIRI

17.02.2022 nr 17

Riigihanke „Analüüside ja uuringute läbiviimise

ning prototüüpide ja pilootide loomise raamleping"

korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku

nimetamine

Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1, §-de 100 ja 101 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada riigihange „Analüüside ja uuringute läbiviimise ning prototüüpide ja pilootide loomise raamleping“ (riigihanke objekti CPV kood: 73200000-4 nimetus: Uurimis- ja arendustöö nõustamisteenused) avatud hankemenetluse teel reaalajamajanduse (RTE), EL ühtse digivärava ehk Single Digital Gateway (SDG), Eesti.ee ettevõtjale digivärava ja elusündmuste valdkondades. 2. Moodustan hankekomisjoni käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sh pakkujatel kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassi alusel, pakkumuse hanketingimustele vastavuse kontrollimiseks, riigihankele esitatud pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks, edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks tõendite alusel järgmises koosseisus: 2.1. Komisjoni esimees Helen Roosimägi – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, hangete projektijuht; Komisjoni liikmed: 2.2. Külli Kraner – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna juhataja; 2.3. Piia Pruks – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna ettevõtja digivärava projektijuht; 2.4. Stina Avvo – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna ettevõtluskeskkonna nõunik; 2.5. Verner Eiber – infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse juhataja; 2.6. Jaanus Valdmaa – digiriigi arengu osakonna projektijuht. 3. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna hangete projektijuhi Helen Roosimägi. 4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud). 5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman

kantsler

1

Riigihanke alusdokumendi lisa 1

Riigihanke “Analüüside ja uuringute läbiviimise ning prototüüpide ja pilootide loomise

raamleping” tehniline kirjeldus

Sisukord

I Raamlepingu eseme tehniline kirjeldus ...................................................................................................... 1

II Tellitavate tööde maht ja jaotus valdkondade vahel.............................................................................. 2

III Valdkondade tutvustus ......................................................................................................................... 4

IV Teadus- ja arendustegevuse põhialuste järgimine.............................................................................. 11

I Raamlepingu eseme tehniline kirjeldus

Antud raamlepingu alusel soovib hankija tellida reaalajamajanduse (RTE), EL ühtse digivärava

ehk Single Digital Gateway (SDG), Eesti.ee ettevõtjale digivärava ja elusündmuste valdkondades

erinevate analüüside, uuringute, prototüüpide ja pilootide loomise töid. Kavandatud tellitavad

teenused on täpsemalt:

1) äri-, õigus- ja eelanalüüsid, mh ka kasutatavuse analüüsid ja testimised;

2) uuringud;

3) prototüüpide loomine ja testimine;

4) pilootide loomine ja testimine.

Raamlepingu kehtivusaja perioodil tellitavad teenused ei ole üksikasjalikult ette antud, sest tööde

täpset mahtu või nende jaotumist erinevate teemade vahel ei ole võimalik käesoleva hanke

väljakuulutamisel ette teada.

Mõisted

Ärianalüüsi alla peab hankija silmas arendusprojekti vajalikkuse kaardistamise protsessi, mille

eesmärgiks on leida selged ärilised eesmärgid, mille täitmiseks projekt käivitatakse. Ärianalüüsi

käigus prioriseeritakse projekti eesmärgid ja tegevused lähtuvalt asjakohastest kriteeriumidest

nagu alternatiivsete lahenduste analüüs, nende realiseerimise kulu ja potentsiaalne tulu, mõju

asutuse tegelikele protsessidele, majanduslik mõju vm. Ärianalüüsi tulemusena on olemas

põhjendused projekti käivitamiseks, vajadusel parima võimaliku lahenduse ettepanek, kulu-tulu

analüüs ning soovitava süsteemi eesmärk, vajalikud kirjeldused ja ulatus, optimaalne tegevuste

teekaart.

2

Õigusanalüüsi all peab hankija silmas kehtiva õigusliku olukorra või selle muudatusvajaduste

analüüsi.

Eelanalüüsi all peab hankija silmas vajadust kirjeldada loodavat teenust ja selle tarbeks arendatavat

infosüsteemi, sh kasutaja vaatepunktist. Eelanalüüsi käigus kaardistatakse arendatava infosüsteemi

või mitme koostoimevõimelise infosüsteemi ulatus ja ootused sellele (sh funktsionaalsed ja

mittefunktsionaalsetele nõuded). Samuti käsitletakse põhilisemaid teenuse osutamise äriprotsesse

nii hetkeolukorra kui ka tuleviku vaatest ning kirjeldatakse, kuidas jõuda hetkeolukorrast

tulevikuvisioonini. Eelanalüüsi tulemina valmib kirjeldus tarkvarast (või mitmest

koostoimevõimelisest tarkvarast) ning teekaart/plaan arendusprojekti elluviimiseks, lisaks

esialgne arendustööde teostamise tehniline kirjeldus.

Kasutatavuse analüüside ja testimiste tegemisel hinnatakse infosüsteemi õpitavust, intuitiivsust,

kasutamise efektiivsust ja sujuvust. Analüüsi ja testimise eesmärgiks on leida süsteemis

parandamist vajavaid kohti, mille muutmisel saavutatakse parem kasutajamugavus, tõstetakse

kasutamise efektiivsust, vähendatakse süsteemi kasutamisel tekkivaid vigu. Kasutatavuse

testimisel on otstarbekas testimine läbi viia teenuse tegelike lõppkasutajatega, et saada võimalikult

usaldusväärne tagasiside süsteemi parandamiseks.

Uuringute all peab hankija silmas rakendus- ja alusuuringuid:

1) alusuuring on teoreetiline või eksperimentaalne uuring uute teadmiste saamiseks nähtuse

või sündmuse põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks saadud teadmiste kohest

rakendamist;

2) rakendusuuring on saadud teadmiste kohene praktiline rakendamine ehk uuring uute

teadmiste saamiseks eesmärgiga rakendada saadud teadmisi suhteliselt lühikese aja

jooksul.

Prototüüp on kontseptsiooni või protsessi testimiseks ehitatud esialgne proovitoode, mudel või

versioon. Prototüüp võib funktsioneerida ka esemena, mida saab kopeerida või millest saab õppida.

Prototüübi loomise järgselt viiakse läbi töö eesmärgi saavutamiseks vajalikus mahus testimised.

Pilootide all peab hankija silmas näidisprojekte, näidisrakendusi ja katseprojekte. Piloodi loomise

järgselt viiakse läbi töö eesmärgi saavutamiseks vajalikus mahus testimised.

II Tellitavate tööde maht ja jaotus valdkondade vahel

Raamlepingu kehtivusaja jooksul plaanib hankija tellida reaalajamajanduse (RTE), EL ühtse

digivärava ehk Single Digital Gateway (SDG), Eesti.ee ettevõtjale digivärava ja elusündmuste

valdkondades suuremas mahus nii analüüse ja uuringuid kui ka prototüüpe ning piloote, eeldatavalt

moodustab analüüside ja uuringute osa 70% kogu tööde rahalisest mahust. Analüüsidest

3

moodustab suurema rahalise mahu äri- ja eelanalüüside tellimine, eeldatavalt 60%; uuringute

mahuks hindame 30% tellitavate tööde kogumahust ning väiksemas mahus õigusanalüüside

tellimist.

Tellitavate tööde hinnanguline jaotus valdkondade kaupa

Reaalajamajanduse (RTE) valdkonnas tellitavate tööde kogumaht kogu raamlepingu kehtivusaja

jooksul on eeldatavalt 5 miljonit eurot. Plaanitud tellitavate tööde mahust moodustavad suurema

osa eel- ja ärianalüüsid, eeldatavalt 60%, vähesel määral õigusanalüüsid (5%). Uuringute plaanitud

maht on 20% kogu tööde mahust. Prototüüpe ja piloote on plaanis tellida vähesel määral,

eeldatavalt 15%.

EL ühtse digivärava ehk Single Digital Gateway (SDG) ehk uuenenud Your Europe portaal1

valdkonnas tellitavate tööde kogumaht kogu raamlepingu kehtivusaja jooksul on eeldatavalt 2

miljonit eurot. Planeeritud töödest moodustavad suurema osa analüüsid ja uuringud, mis

sisaldavad kombinatsioone järgnevatest punktidest:

1) hetkeolukorra analüüs, sh probleemid ja takistused;

2) alternatiivide analüüs koos parima tulevikulahenduse väljatöötamisega;

3) prototüübi/piloodi väljatöötamine;

4) tehniliseks arenduseks vajalike muudatuste kirjelduste koostamine.

Lisaks on plaanis tellida vähesel määral ka õigusanalüüse, et tuvastada projekti rakendamisega

seotud õiguslikud probleemid ja vajalikud muudatused.

Eesti.ee ettevõtjale digivärava valdkonnas tellitavate tööde kogumaht kogu raamlepingu

kehtivusaja jooksul on eeldatavalt 3 miljonit eurot. Tellitakse peamiselt analüüse ja uuringuid, mis

hõlmavad üldjuhul endas järgmist:

1) praeguse olukorra kirjelduse koostamine;

2) tulevikulahenduse väljatöötamine;

3) prototüübi/piloodi loomine;

4) tulevikulahenduse teostamiseks vajalike tööde kirjelduse koostamine;

5) õigusanalüüs.

Elusündmusteenuste (ST) valdkonnas tellitavate tööde kogumaht kogu raamlepingu kehtivusaja

jooksul on eeldatavalt 1 700 000 eurot ning eeldatav jaotus:

1) äri- ja eelanalüüsid 50%;

2) õigusanalüüs 10%;

1 Digiväravat kirjeldatakse ja tutvustatakse üldsusele nime „Your Europe“ all. Käesoleva hankedokumentatsioonis viidatakse selguse huvides sellele kui Single Digital Gateway (SDG) või EL ühtne digivärav.

4

3) valdkondadega (ST) seotud uuringud 20%;

4) prototüüpide ja pilootide loomine 20%.

III Valdkondade tutvustus

RTE

Reaalajamajandus (RTE) tegeleb ettevõtlusandmetega ja edendab reaalajas tekkivate

majandustehingute, -toimingute ning andmete kasutuselevõttu digitaalselt ja automatiseeritult.

RTE rakendamise põhieesmärgiks on viia ettevõtluskeskkonnas ja suhtluses riigiga ellu

struktuurne muudatus, et ettevõtete haldamise ja majandamise tegevused muutuks taustal

toimivateks tegevusteks vähendades märkimisväärselt ettevõtjate halduskoormust ja tõstes seeläbi

kaude tootlikkust.

Ärilisest vaatest on reaalajamajandus ökosüsteem äriprotsesside ja aruandluskohustuse

automatiseerimiseks ja digitaliseerimiseks minnes ettevõtjate ja riigi vahelises suhtluses üle

reaalajas andmevahetusele läbi uuenduslike teenuste ja lahenduste. Reaalajamajanduse

edendamine täidab mitmeid eesmärke:

a) tagab kiire andmevahetuse asutuste vahel ja hoiab andmed ajakohastena;

b) loob ühtsed semantilised andmevahetusmudelid ja -standardid, aitab andmeid ühtemoodi

mõista;

c) võimaldab operatiivselt andmeid vahetada süsteemide vahel, sh piiriüleselt kui on

rahvusvahelised kokkulepped;

d) aitab säästa aastas ca 200 mln eurot ja hinnanguliselt ca 14 mln töötundi eelkõige

korduvate protsesside, manuaalse andmesisestuse ja kontrolltoimingute pealt ning

võimaldades vabanevat ressurssi rakendada ettevõtetel põhitegevuseks.

Reaalajamajanduse visiooni eesmärgiks on aastaks 2027 luua tehnilised ja regulatiivsed

võimalused, et tõsta ettevõtlusandmete kvaliteeti ja kättesaadavust ning võimaldada nende

digitaalset ja automaatset vahetamist erinevate osapoolte vahelises suhtluses läbi andmete

semantilise analüüsi, struktureerimise ja standardiseerimise ning sobivate andmevahetuskanalite

kasutamise.

Visiooni elluviimine aitab saavutada Vabariigi Valitsuse eesmärki vähendada ettevõtjate

halduskoormust ja bürokraatiat ning rakendada andmete kogumisel ühekordse andmete esitamise

ja masinloetava ristkasutatavuse põhimõtet aidates saavutada „Reaalajamajanduse visioonis 2020–

2027“ toodud alameesmärke.

Reaalajamajanduse teemadeks on näiteks e-arve, e-kviitung, andmepõhine aruandlus, e-veoseleht.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on RTE teadus- ja arendustegevustes seadnud

eesmärgiks uuenduslike digilahenduste, liidestuste ja teenuste rakendusuuringud ja

eksperimentaalarendused koos analüüsi, metoodika loomise ja testimisega, mille kasutusele

5

võtmise järgselt on ettevõtjal rohkem aega tegeleda tootlikkuse tõstmise ja uute teenuste ning

toodete väljatöötamisega.

Alusmaterjalid:

 „Reaalajamajanduse visioon ja tööplaan 2022-2027“2;

 „Reaalajamajanduse alused ja rakendusvõimalused“3;

 „Reaalajamajanduse majandusliku mõju uuring“4;

 „Andmepõhise aruandluse mudel ja teekaart“5.

 „E-arvete kasutamise uuring“6.

2022. a plaanitavate tööde teemad:

1) Andmepõhise aruandluse ärianalüüsid ja piloot/prototüüp (sh äriregistri, ettevõtjaportaali,

statistikatööde ja/või RIHA arendustega seotud ärianalüüsid ja piloodid/prototüübid);

2) Aruandlusandmete vastuvõtuvõimekuse universaalse mooduli loomine riigiasutustele;

3) Andmepõhise aruandluse ja XBRL GL standardi vaates EMTA infosüsteemide ärianalüüs;

4) Riigiregistritest masinloetavate andmete väljastamiseks erinevate teekondade analüüs ja

parima mudeli väljatöötamine (sh nõusolekuteenuse osa) koos õigusanalüüsiga;

5) E-kviitungi teenuse ja standardi kasutusele võtmiseks vajalik õigusanalüüs;

6) E-kviitungi EL standardi kasutusele võtmise analüüs ja prototüüp;

7) E-veoselehe osas analüüs koos õigusanalüüsiga eFTI rakendamiseks;

8) Toodete ja teenuste standardiseerimiseks rakendusuuring teenusemudeli loomiseks ühe

sektori näitel;

9) Know Your Customer ehk KYC valdkonnas prototüübi loomine.

EL ühtne digivärav (Single Digital Gateway, SDG)

Euroopa Liit (EL) on võtnud eesmärgiks muuta EL-sisene asjaajamine kodanikele ja ettevõtjatele

palju lihtsamaks. Selle visiooni ellu viimiseks on Your Europe portaali täiendatud.

Your Europe portaal on Euroopa ühtne digivärav (SDG ehk Single Digital Gateway) – lihtne, kiire

ning ühine info ja teenuste juurdepääsupunkt Euroopa Liidu kodanikele ja ettevõtetele, kes

soovivad elada või tegutseda mõnes teises Euroopa riigis. Selleks, et Your Europe päriselt aitaks

ELi kodanikel asju väljaspool koduriiki ajada, töötab Euroopa Liit välja lahendust, mis tagaks

ligipääsu teenustele ning informatsioonile, kuidas neid kasutada, liikmesriikide emakeeltes ja

inglise keeles.

Kokkuvõtvalt SDG (Single Digital Gateway) ehk Euroopa Liidu ühtse digivärava (ametlikult Your

Europe) eesmärk on võimaldada kodanikel ja ettevõtjatel saada kogu Euroopa Liidu siseturu

2 https://www.mkm.ee/sites/default/files/reaalajamajanduse_visioon_2020-2027_kaskkiri.pdf 3 https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_lopparuanne_ee.pdf 4 https://www.mkm.ee/sites/default/files/reaalajamajanduse_majandusliku_moju_uuringu_lopparuanne.pdf 5 https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/reaalajamajandus/kasulikud-dokumendid 6 https://realtimeeconomy.ee/e-arvete-kasutamise-uuring

6

ulatuses teenuseid piiriüleselt, veebipõhiselt ning alates aastast 2023 kasutades andmete ühekordse

küsimise põhimõtet (nn OOP ehk once only principle). Selleks, et teenuseid veebipõhiselt tarbida

luuakse tehniline süsteem tõendite (andmete ja dokumentide) jagamiseks. Digiväravas on 3 liiki

teenuseid: infoteenused, e-teenused ning abi- ja probleemilahendamise teenused. Infoteenused on

riigiportaalis eesti.ee. Kui SDG portaali edasiarendused saavad valmis, siis saab piiriüleselt ja

veebist esitada näiteks esialgse avalduse riiklikku kõrgkooli astumiseks, registreerida aadressi

muutuse, teavitada majandustegevusest ning taotleda majandustegevusega seotud lubasid.

Hetkel kehtiv nimekiri e-teenustest ning abi- ja probleemilahendamise teenustest on raamlepingu

eseme tehnilise kirjelduse lisas 1.

Kuna projektis on palju e-teenuseid ja teenuse omanikud on erinevates Eesti ministeeriumites ja

nende hallatavates asutustes, siis tellitavate tööde jaoks võib olla vajalik teha koostööd mitmete

erinevate ministeeriumite ja asutustega, sh riigi IT-majadega.

Numbrites:

a) Teabevaldkonnad, mis on olulised kodanikele ja ettevõtjatele (EL määruse 2018/1724 lisa

I):

• 48 valdkonda kodanikele;

• 46 valdkonda ettevõtjatele.

b) Veebipõhised teenused (EL määruse 2018/1724 lisa II) - hetkel 21 kategooriat teenustest,

milles on üks kategooria ka Eestis olemasolevad majandustegevuse load ja teated. Lisaks

tuleb tehnilise süsteemi puhul arvestada teenuste kategoorias ka 4 direktiiviga:

• Direktiiv 2014/24/EL – Riigihangete direktiivi menetlused;

• Direktiiv 2014/25/EL – Vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris

tegutsevate üksuste riigihankeid reguleeriva direktiivi menetlused;

• Direktiiv 2005/36/EÜ – Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise direktiivi menetlused ja

• Direktiiv 2006/123/EÜ – Teenuste direktiivi menetlused.

c) Abi- ja probleemlahendusteenused (EL määruse 2018/1724 lisa III) - kohustuslikke hetkel

7.

Lisainformatsiooni projekti kohta leiab:

 Projekti aluseks on Euroopa Liidu määrus 2018/1724 (https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=celex%3A32018R1724);

 Komisjoni rakendusmäärus 2020/1121 (statistika kohta): https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32020R1121&from=EN;

 Komisjoni rakendusmäärus tehnilise süsteemi kohta (plaanitav õigusakt);

 Avalikult kättesaadavad juhised ja dokumendid: https://ec.europa.eu/growth/single-

digital-gateway-requirements_en;

 Komisjoni poolne tutvustus: https://ec.europa.eu/growth/single-market/single-digital-

gateway_en;

 Tutvustav video: https://www.youtube.com/watch?v=Znkoz0-P3sc;

7

 Ühekordse küsimise põhimõtte (nn OOP ehk once only principle) kohta info:

https://ec.europa.eu/cefdigital/wiki/display/CEFDIGITAL/Once+Only+Principle;

 Iga minikonkurssi juurde lisanduvad viited vajalikule dokumentatsioonile, mis puudutavad

konkreetset tellitavat tööd.

Eesti.ee ettevõtjale digivärav

Eesti.ee ettevõtjale digivärav on ettevõtja vajadusi ja ärisündmusi arvestav teenusvärav, mis annab

ühest kohast ligipääsu erinevate asutuste osutatavatele avalikele teenustele ja tervikliku ülevaate

ettevõtluskeskkonda puudutavast infost kõikidele tegutsevatele ettevõtjatele või ettevõtlusega

alustajatele.

Eesti.ee ettevõtjale digivärav võimaldab muuta ettevõtjale suunatud digiteenused, info ja

asjaajamise avaliku sektoriga kättesaadavaks tervikteenusena „ühest aknast“. Lisaks teenuste

koondamisele ühte keskkonda ja nende sündmuspõhisele pakkumisele vastavalt ettevõtte

elukaarele, on plaanis koostöös teenuseid pakkuvate asutustega analüüsida viise, kuidas

olemasolevaid teenuseid enne liidestamist lihtsustada ja parendada, et tagatud oleksid

kliendikesksed, vajaduspõhised ja võimalusel proaktiivsed digiteenused vastavalt ettevõtte

näitajatele ja vajadustele.

Taustinfo:

 Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid (siinkohal füüsilisest isikust ettevõtjaid ja

äriühinguid) oli Statistikaameti andmetel 2020. aastal 137 980. Ettevõtetele avalikke

teenuseid osutavaid asutusi koos kohalike omavalitsustega on ca 156, sh osutavad

teenuseid ka sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud jt. Erinevaid riigi poolt

pakutavaid teenuskeskkondi asutuste teenuste tarbimiseks on vähemalt 36. Ettevõtjate

halduskoormus riigi seatud nõuete täitmiseks on analüüside põhjal kõrge. Puudub ühtne ja

terviklik ülevaade riigis pakutavatest avalikest teenustest, info on sageli raskesti leitav ning

mõnikord ka vananenud.

 2020. aastal valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel analüüs

„Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“7, et selgitada, kuidas

koondada ettevõtjate jaoks usaldusväärselt info ja avalikud teenused ühte keskkonda, et

ettevõtjal oleks lihtne ja mugav avaliku sektoriga suhelda. Visioonianalüüsi käigus koostati

ettevõtja ühtse veebipõhise kontaktpunkti tulevikuvaade koos arendus- ja tegevusplaanide

(teekaart), ettevõtjate sündmusteenuste8 arendamise analüüsi ning kontaktpunkti

7 „Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“ (2020) aruanne,

https://pilv.mkm.ee/s/ZRQQB89TRJZjiYn 8 Sündmusteenus on otsene avalik teenus, mida mitu asutust osutab ühiselt, et isik saaks täita kõik kohustused ja

kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse või olukorra tõttu. Sündmusteenus koondab mitu sama

sündmusega seotud teenust (edaspidi osateenus) kasutajale üheks teenuseks. Allikas: VV määrus nr 88 „Teenuste

korraldamise ja teabehalduse alused“ § 2 lg 4

8

prototüübiga9. Tehnoloogilise platvormina osutus sobivaks olemasolev riigiportaal eesti.ee

ning veebipõhise kontaktpunkti nimeks saab edaspidi „eesti.ee ettevõtjale“.

 Visioonianalüüsi jätkuprojektina viidi Riigi Infosüsteemi Ameti juhtimisel läbi

„Ettevõtjate ühtse kontaktpunkti infotehnoloogilise arhitektuuri analüüs“. Selle eesmärk

oli leida visioonianalüüsis väljapakutule riigiportaalis realiseerimiseks jätkusuutlikud ning

skaleeritavad tehnoloogilised lahendused, eelkõige nõuded ettevõtjate veebipõhise

platvormi IT-arhitektuurile, välja valida nende realiseerimiseks sobivad tehnoloogiad ning

kirjeldada avaliku ja erasektori liidestamise nõuded. Valminud on uue ettevõtjate ühtse

kontaktpunkti arhitektuurianalüüs ja prototüüp. Analüüsiga tuuakse välja tehnilised

võimalused, kuidas uusi tehnoloogiliselt innovaatilisi ja asjakohaseid tööriistu võtta

kasutusele sündmusteenuste rakendamiseks ja kogutud andmete paremaks kasutamiseks.

 Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel koostati „Pääsuhalduste analüüs“, mille tulemusena

selgitati välja ettevõtjaid puudutavate avalike asutuste süsteemide üleselt volituste, rollide

ja pääsuõiguste jagamise ja haldamise hetkeolukord ning võimalikud tulevikulahendused

ja valmis sellest lähtuv prototüüp eesti.ee keskkonnas.

 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellis 2021. aastal analüüsi „Ettevõtete

tähtajaliste kohustuste ja nendest eesti.ee keskkonnas teavitamise analüüs“, mille

eesmärgiks on töötada välja lahendus, mis võimaldab ettevõtjatel eesti.ee ettevõtjale

keskkonnas saada ülevaade tema ettevõttele avaliku sektori asutuste poolt seatud

tähtajalistest kohustustest, sh eelkõige aruandluskohustusest ning kohustustega seotud

olulisest infost nagu tähtaeg, kohustuse täitmiseks vajalikud tegevused ja kohustuse

täitmise hetkeseis, ning suunduda keskkonna kaudu kohustusi täitma. Töö valmib 2022.

aastal.

 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellis 2021. aastal analüüsi „Ettevõtte

finantseerimise ärisündmuse analüüs“, mille eesmärgiks on töötada välja tulevikulahendus,

mis võimaldab ettevõtjal eesti.ee ettevõtjale keskkonnas saada ülevaade tema ettevõttele

avaliku sektori asutuste poolt pakutavatest finantseerimisvõimalustest ning suunduda

keskkonna kaudu neid taotlema, samuti jälgida menetluste hetkeseisu ja saada ülevaade

kaasnevatest tegevustest/kohustustest ning muust olulisest infost (nt tähtaegadest). Töö

valmib 2022. aastal.

 Riigi Infosüsteemi Amet plaanib 2022. aastaks luua ettevõtja töölaua minimaalselt toimiva

lahenduse eesti.ee ettevõtjale keskkonnas ning kasutajakogemuse analüüsi.

Alusmaterjalid:

Tööde teostamisel tuleb lähtuda järgmistest analüüsi ja strateegia dokumentidest (täieneb

jooksvalt):

 „Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“10;

9 „Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“ (2020) töö raames tehtud prototüüp,

https://www.figma.com/proto/UALR0xh40zR3SJgEqZOGhF/Proto-Ettev%C3%B5tjate-kontaktpunkt?node-

id=2280%3A139971&scaling=min-zoom 10 https://pilv.mkm.ee/s/ZRQQB89TRJZjiYn

9

 „Ettevõtjate ühtse kontaktpunkti infotehnoloogilise arhitektuuri analüüs“11;

 „Pääsuhalduste analüüs“12;

 „Sündmusteenuste analüüs“13;

 „Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise sündmusteenuse näitel“14;

 koosvõime raamistik15;

 iseteeninduskeskkondade raamistik16;

 kasutatavuse (kvaliteedi) mõõtmise raamistik17;

 Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused18;

 Next generation digital government architecture (Uue generatsiooni digiriigi arhitektuur)19;

 Bürokratt: digiriigi järgmine arengutase e-Eestis20.

Arendusettepanekute tegemisel tuleb lähtuda Eestis olemasolevast X-tee

andmevahetusplatvormist ning olemasolevatest riigi andmekogudest.

Võimalikud teemad, millega seotud töid raamlepingu raames tellitakse:

 Töötajatega seotud toimingud – töötajatega seotud enimkasutatavate teenuste info

kuvamine ettevõtja digiväravas ja teenusele suunamine.

 Ettevõtte (sh filiaali) asutamine – ettevõtte loomisega seotud peamiste teenuste info

kuvamine ettevõtja digiväravas ja teenusele suunamine.

 Äritegevuseks loa taotlemine või teate esitamine – erinõuetega tegevusala jaoks teate

esitamise ja tegevusloa taotluse esitamisega seotud teenuste info kuvamine ettevõtja

digiväravas ja teenusele suunamine.

11 Aruanne https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/riigiportaal/ettevotjate-uhtse-kontaktpunkti-it-

arhitektuuri-analuus.pdf ja liidestamisjuhendid: https://www.ria.ee/sites/default/files/content-

editors/riigiportaal/liidestamisjuhend-lihtne-link.pdf, https://www.ria.ee/sites/default/files/content-

editors/riigiportaal/liidestamisjuhend-suvalink.pdf, https://www.ria.ee/sites/default/files/content-

editors/riigiportaal/liidestamisjuhend-vormilahendus.pdf, https://www.ria.ee/sites/default/files/content-

editors/riigiportaal/liidestamisjuhend-domeeni-jagamine.pdf, https://www.ria.ee/sites/default/files/content-

editors/riigiportaal/liidestamisjuhend-microfrontend.pdf 12 Aruande failid: https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/hetkeolukorra_kaardistus_ja_analuus.pdf,

https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/tulevikulahenduse_kirjeldus.pdf,

https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/tulevikulahenduse_arhitektuur.pdf,

https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/kasutuslugude_ja_prototuubi_kirjeldus.pdf,

https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/oiguslik_analuus.pdf,

https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/riskianaluus.pdf; prototüüp

https://www.ria.ee/sites/default/files/paasuhalduse_prototuup_brauseris_vaadeldav.zip 13 https://pilv.mkm.ee/s/CuhCINW3wIGlhLM 14 https://pilv.mkm.ee/s/iYs2fAcsyPsx7a4 15 https://www.mkm.ee/sites/default/files/riigi_it_koosvoime_raamistik.pdf 16 https://www.mkm.ee/sites/default/files/iseteeninduskeskkondade_raamistik.pdf 17 https://www.mkm.ee/sites/default/files/kasutatavuse_moodikute_susteem_final_november_2014.pdf 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017007?leiaKehtiv 19 https://pilv.mkm.ee/s/XRmQCEn8xuvm7J2 20 https://www.kratid.ee/burokratt

10

 Äritegevusega seotud lisategevused – äritegevust toetavate teenuste info kuvamine

ettevõtja digiväravas ja teenusele suunamine (nt otsingud dokumendiregistritest, üldise

nõustamisteenuse osutamine).

 Eksport – välisriikidesse äri laiendamisega seotud teenuste info kuvamine ettevõtja

digiväravas ja teenusele suunamine.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on ka eesti.ee ettevõtjale digivärava projektis

seadnud eesmärgiks uuringute ning eksperimentaalarenduste puhul järgida teadus- ja

arendustegevuse põhitingimusi21. Eesti.ee ettevõtjale digivärava loomise eelduseks on

ettevõtjatele suunatud avalike teenuste uudse sündmusteenuste lahenduste metoodika

väljatöötamine ning kontaktpunkti kui terviku toimimise tehnoloogia põhiprintsiipide

väljaselgitamine ja tehnoloogilise kontseptsiooni sõnastamine. Kontaktpunkti toimimiseks

vajalike protsesside ja tehnoloogiate kasutusele võtmiseks on vaja täiendavalt selgitada nii

tehnoloogia kui ka uuendusliku sündmusteenuste metoodika toimimist asjakohastes tingimustes,

sh töökeskkonnas.

Elusündmusteenused

Elusündmusteenuste arendamise eesmärk on muuta avalike teenuste tarbimine kodaniku

elusündmustest lähtuvaks ning võimalusel täielikult automaatseteks. Eesmärki toetavateks

tegevusteks on asutuste koostöövõimekuse ning ühise teenusepakkumise võimekuse tõstmine.

Teisalt toetab eesmärki kesksete ning asutustepõhiste infosüsteemide arendamine, mis

proaktiivseid ja automaatseid digiteenuseid võimaldavad.

Elusündmuseks kodaniku elus on näiteks lapse sünd või abiellumine, kus mõlema sündmusega on

seotud mitmed avalikud teenused, millest enamuse tarbimiseks tuleb kodanikul ise initsiatiivi üles

näidata, kuigi andmed nende sündmuste toimumise kohta on riigil suurel määral olemas. Samal

ajal ei vaatle avalikke teenuseid pakkuvad asutused neid elusündmuseid mitte kodaniku

perspektiivist, terviklikuna, vaid enda asutuse perspektiivist. Eelnevast tulenevalt on

teenuseteekonnad killustunud, teenuste kvaliteet asutuste üleselt erineva kvaliteedi ning loogikata,

mis paratamatult kulutab nii kodanike aega kui ka asutuste haldusressurssi.

Elusündmuspõhiste (sh proaktiivsete) teenuste realiseerimine eeldab avalike teenuste tänase

pakkumismudeli ümbermõtestamist kodanikust lähtuvalt. Kasutajasõbralike teenuste, mis on

olemas just siis, kui nende järele vajadus kerkib, väljatöötamine nõuab oskuslikku

kasutajauuringute ning teenusedisaini rakendamist. Tekkinud teadmisele tuleb pidevalt vastata

võimalike lahendustega ning seejärel neid lahendusi prototüüpida, testida ning kohandada. Lisaks

nõuab elusündmuspõhiste teenuste realiseerimine ulatuslikku andmete ristkasutamist teenuseid

pakkuvate asutuste sees ning vahel. Seega on pakkuja meeskonna väljakutseks olla võimeline

tasakaalustama kasutajauuringutest lähtunud vajaduste ning disaini käigus tekkinud

21 „Frascati käsiraamat. Teadusuuringuid ja eksperimentaalarendust käsitlevate andmete kogumise ja esitamise

suunised“ (2015), 2. peatükk „Teadus- ja arendustegevust kirjeldavad mõisted ja määratlused“,

https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2016/11/FrascatiManual2015_2ptk.pdf

11

lahendusideede teostatavust teenuseid pakkuvate asutuste tehnoloogilise võimekusega. Avalike

teenuste pakkumine lähtub kehtestatud õigusraamistikust, mis lisab eelpool toodule ka vajaduse

seda raamistikku analüüsida ning vajadusel teha muudatusettepanekuid või töötada välja

seadusemuudatuse ettepanekuid.

Elusündmusteenuste arendamine on üks peamistest Digiühiskonna Arengukava 2030

arenguhüpetest, mille vahesihiks on välja arendada 10 elusündmuspõhist teenust aastaks 2025.

Varasema töö tulemusena on loodud sündmusteenuste arendus- ja juhtimismudel, arhitektuuri

kontseptsioon ja näidisrakendus ning mitmete teenuste tulevikuvisioonid. Lisaks teenustele, mille

arendus on juba lähiaastate plaanides, on lisandumas aga pidevalt ka uusi elusündmusteenuste

arendusvajadusi.

Avalike teenuste koosvõime loomine

Avalike teenuste korraldus peaks olema ühtne ja läbimõeldud ning avalike teenuste osutamine ja

riigi toimimine peaks olema tänu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia nutikale kasutamisele

tõhusam, terviklikum, jätkusuutlikum ja avatum. Eesmärk on tõhustada asutuste vahelist koostööd

ja luua koosvõimelisi asutuste üleste elu- ja ärisündmusega seotud avalikke teenuseid ning

nimetatud teenuste loomiseks luua eeldusi pakkumaks avalikke teenuseid kättesaadavamalt,

kasutajakesksemalt, ühtsemalt ja kuluefektiivsemalt.

Kavandatud tellitavad teenused on täpsemalt:

1) uuringute ja analüüside korraldamine asutuste üleste teenuste kaardistamiseks;

2) asutuste üleste teenuste äri- ja eelanalüüside, prototüüpide ning kasutatavuse analüüside ja

testimiste teostamine;

3) asutuste üleste elu- ja ärisündmusteenuse arenduste teostamine.

Sündmusteenuste analüüsiga saab tutvuda: https://pilv.mkm.ee/s/CuhCINW3wIGlhLM.

IV Teadus- ja arendustegevuse põhialuste järgimine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on eelkõige reaalajamajanduse ning eesti.ee

ettevõtjale digivärava projektis seadnud eesmärgiks tellitavate uuringute ning

eksperimentaalarenduste puhul järgida teadus- ja arendustegevuse põhitingimusi22. Võimalik on,

et raamlepingu kehtivusaja jooksul lisandub teadus- ja arendustegevuse põhimõtte järgmise nõue

ka teistes raamlepinguga hõlmatud projektides, nt EL ühtse digivärava (Single Digital Gateway,

SDG) osas. Kui töö teostamisel on vajalik järgida eespool viidatud teadus- ja arendustegevuse

põhitingimusi, siis on see minikonkursi tingimustes märgitud.

22 „Frascati käsiraamat. Teadusuuringuid ja eksperimentaalarendust käsitlevate andmete kogumise ja esitamise

suunised“ (2015), 2. peatükk „Teadus- ja arendustegevust kirjeldavad mõisted ja määratlused“,

https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2016/11/FrascatiManual2015_2ptk.pdf

12

Projektides, mis arvestavad teadus- ja arendustegevuse põhialustega, lahenduste loomisel ja

tegevuste käigus peetakse seega silmas järgnevaid kriteeriume:

a) uudsus, st midagi sellist, mida projektide raames praegu Eestis tehakse, ei ole

varasemalt tehtud ning tegevuste käigus luuakse uut teadmist ehk lahendused on

uudsed;

b) loomingulisus, st toetudes olemasolevatele teadmistele ning kasutades ka

olemasolevaid tehnilisi lahendusi ja süsteeme pannakse need koos toimima uute

käsitluste ja ideede loomiseks teenuste ja lahenduste jaoks;

c) ettemääramatu tulemus, st ette ei ole täpselt teada, missugune on saavutatav

lõpptulemus ning eesmärkide saavutamise kulu. Samuti ei ole teada, kas planeeritud

tegevused on ka reaalses elus teostatavad ja millise tulemuseni planeeritud tegevustes

tegelikult jõutakse;

d) süstemaatilisus, st tegevus toimub vastavalt koostatud plaanile, nii protsessid kui ka

saadud tulemused dokumenteeritakse ning osalevad ka teadustöö tegijad. Kõik

loodavad protsessid, teenused ja lahendused on turul täiesti uued, mistõttu kaasatakse

regulaarselt teaduskraadiga valdkonnaeksperte, kes aitavad jõuda põhjaliku teadusliku

analüüsiga parimate metoodikateni ning aitavad testida loodud metoodikat kõige

sobivamal viisil või oskavad teha ettepanekuid, milliseid metoodikaid veel tulevikus

katsetada.

e) ülekantavus ja/või korratavus, st tulemused ja nendega seotud uus teadmine peavad

olema kättesaadavad ja kasutatavad rakendamise või kordamise eesmärgil teiste

projektide käigus, et uuest teadmisest saadav kasu oleks maksimaalne. Tulemus peaks

olema lihtsasti kasutatav ka piiriüleselt, mis tagab selliselt maksimaalse kasu, kuna

ettevõtjal on oluliselt aja- ja kuluefektiivsem kasutada samu lahendusi nii Eestis kui

mujal. Kõik loodavad metoodikad, uuringud, lahendused ja teenused on tasuta

kättesaadavad.

Lisad:

Raamlepingu eseme tehnilise kirjelduse Lisa 1

1

Riigihanke alusdokumendi lisa 2

Riigihanke „Analüüside ja uuringute läbiviimise ning prototüüpide ja pilootide loomise raamleping“

RAAMLEPINGU projekt

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-

Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi

tellija),

ja

XXX, registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige /volituse alusel … (edaspidi

töövõtja),

keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,

sõlmivad käesoleva raamlepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Analüüside ja uuringute läbiviimise ning prototüüpide ja

pilootide loomise raamleping“ viitenumbriga…. (edaspidi riigihange) tulemusena ning

vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.

1.2. Mõistet „hankeleping“ kasutatakse punktis 1.9 sätestatu tähenduses.

1.3. Leping koosneb käesolevatest tingimustest ja nende lisadest ning pooltevahelistest

kirjalikest teadetest ja lepingu muudatustest.

1.4. Lepingu eesmärk on poolte suhete, õiguste, kohustuste ning vastutuse reguleerimine

töövõtja poolt töö teostamisel.

1.5. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ja selle

lisadest ning lepinguga reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest,

eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest.

1.6. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping

esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja

selles sätestatud kohustuste täitmiseks.

1.7. Mõisted „tellija“ ja „töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt tellijaga või töövõtjaga töö- ja

teenistussuhtes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda tellija või töövõtja on teise

poole nõusolekul lepingu täitmisse kaasanud.

1.8. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused lepingu ja

hankelepingute professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks ehk töö teostamiseks.

1.9. Töö teostamine toimub vastavalt riigihanke alusdokumentidele, lepingu tingimustele ja

minikonkursi alusel sõlmitud hankelepingutele (hanke alusdokumendi lisa 3 „Hankelepingu

tingimused“, edaspidi „hankeleping“).

1.10 Käesoleva lepingu allakirjutamise hetkel on lepingule lisatud:

Lisa 1 – Riigihanke alusdokumendid koos lisadega (kättesaadavad riigihangete registrist);

Lisa 2 – Edukaks tunnistatud pakkumused (kättesaadavad riigihangete registrist).

2. Lepingu ese, hind ja täitmine

2.1. Riigihanke eseme täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumendi lisas 1 „Tehniline

kirjeldus“.

2

2.2. Riigihanke alusdokumentides toodud tellitava töö maht, jaotumus valdkondade vahel ja

regulaarsus on indikatiivne. Tellijal on õigus seda lepingu täitmise käigus vastavalt

vajadusele muuta. Tellija ei ole kohustatud tellima töid kogu lepingu maksumuse ulatuses.

2.3. Lepingu alusel tellitava töö maksimaalne maksumus on kuni 12 000 000 eurot km-ta. Töö

eest tasumine toimub vastavalt lepingu alusel sõlmitavale hankelepingule.

2.4. Töövõtja 1 töötunni (1 h on 60 min) maksumus on .. eur km-ta.

2.5. Lepingule allakirjutamisega kinnitab töövõtja, et ta on võimeline teostama riigihanke

alusdokumentides Tehniline kirjeldus nimetatud määratud töid, kui ta osutub minikonkursi

tulemusel edukaks pakkujaks.

2.6. Lepingu täitmine toimub tellijaga sõlmitavate hankelepingute alusel.

2.7. Konkreetses hankelepingus fikseerib tellija soovitavate tööde loetelu ja sisu, olulised lähte-

ja vahepunktid tööde teostamisel, tööde teostamise mahu, tähtaja ning tööde maksumuse.

Hankelepingute sõlmimisel lähtub tellija raamlepingust tulenevatest tingimustest. Tellija

esitab tellimusi vajaduspõhiselt. Tellijal on õigus tellida lepingus nimetatud töid talle

vajalikus mahus ja regulaarsusega.

2.8. Hankelepingute sõlmimine toimub riigihangete registris korraldatava minikonkursi

tulemusena kui hankelepingu eeldatav maksumus on 30 000 eurot või enam.

2.9. Kui hankelepingu maksumus on võrdne või suurem kui 15 000 eurot ilma käibemaksuta,

aga jääb alla 30 000 euro käibemaksuta, allkirjastatakse hankeleping (hanke

alusdokumentide lisa 3) poolte poolt. Töövõtja peab hankelepingu allkirjastama

viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 (kolme) tööpäeva jooksul pärast lepingu

allkirjastamiseks saamist. Kui hankelepingu maksimaalne maksumus on kuni 14 999,99

eurot ilma käibemaksuta, sõlmitakse hankeleping kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis. Hankelepingu sõlmimiseks loetakse pakkumuse esitamist ja pakkumuse

aktsepteerimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, üldjuhul e-kirja teel.

2.10. Tellija tasub töövõtjale töö eest vastavalt hankelepingule.

2.11. Töövõtjale laieneb ka nende tööde ja toimingute, sealhulgas kõrvalkohustuste, täitmise

kohustus, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad lepinguga

seotud tööde hulka. Nimetatu ei kuulu teistsuguse kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele

ning töövõtja osutab need töid ja toimingud lepingus fikseeritud tähtaja raames ja tasu eest.

2.12. Lepingu hind sisaldab endas muuhulgas töövõtja poolt lepingu raames tehtavaid kõiki

kulutusi ja tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest (autori varaliste õiguste loovutamine ja

isiklike õiguste osas litsentsi andmine), samuti kõiki muid töö teostamises tehtud kulutusi.

3. Lepingu töö tulemi üleandmine ja vastuvõtmine

3.1. Töövõtja annab töö tulemi tellijale üle koos allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga

(edaspidi akt).

3.2. Tellija vaatab tulemi üle ja tagastab allkirjastatud akti töövõtjale 10 tööpäeva jooksul

arvates töö tulemi üleandmisest.

3.3. Töö tulemi vastuvõtmisel selle lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab Tellija

10 tööpäeva jooksul arvates töö tulemi üleandmisest konkreetsele puudusele töös ja määrab

mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu tingimustele vastava töö esitamiseks

3.4. Tellija tasub nõuetekohaselt teostatud töö eest vastavalt lepingu tingimustes sätestatule 20

päeva jooksul pärast poolte poolt akti allkirjastamist. Tellijal on õigus keelduda nõuetele

mittevastava töö tulemi vastuvõtmisest, näidates ära keeldumise konkreetse põhjuse.

3.5. Töövõtja annab lepingu alusel loodava dokumentatsiooni tellijale üle korrektselt

vormistatuna, kui poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti. Dokumentatsioon säilitatakse tellija

keskkonnas ning selle säilimise eest vastutab tellija.

3.6. Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul

(https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Töövõtja esitab arve töö eest tasumiseks

3

pärast vastava hankelepingu täitmist ja aktiga vastuvõtmist. Arvele märgitakse riigihanke

viitenumber, olemasolu korral minikonkursi viitenumber, tellija dokumendiregistris

registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud tellija volitatud esindaja.

3.7. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üleeuroopalise

elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF-vormingus

tellija volitatud esindaja e-posti aadressile.

3.8. Töövõtjal on õigus tõendada töö tulemi vastuvõtmisest keeldumise põhjuste

paikapidamatust, tellides selleks mõlema poole aktsepteeritavalt sõltumatult eksperdilt

ekspertiisi tegemise. Kui töö tulemi vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel

põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulusid, vastasel korral kannab

ekspertiisikulud töövõtja.

4. Tellija õigused ja kohustused

4.1. Tellijal on õigus:

4.1.1. nõuda töövõtjalt vastavalt lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset töö

teostamist ja selle üleandmist;

4.1.2. kontrollida töö teostamise käiku ja nõuda töövõtjalt töö teostamise kohta

informatsiooni;

4.1.3. pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperdihinnangu saamiseks töö

tulemi kvaliteedi kohta;

4.1.4. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus

sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui töövõtja ei pea kinni lepingus, selle lisades või muudes

lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest.

4.2. Tellija on kohustatud:

4.2.1. esitama töövõtjale töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama

neile juurdepääsu;

4.2.2. töövõtja esitatud töö tulemi üle vaatama ja vastu võtma, kui töö on teostatud

nõuetekohaselt ja tulem vastab lepingus esitatud kirjeldusele;

4.2.3. töö tulemi lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest töövõtjale

kirjalikult lepingus nimetatud tähtaja jooksul koos puuduse kõrvaldamiseks sätestatud

tähtajaga;

4.2.4. maksma töövõtjale nõuetekohaselt teostatud töö eest tasu hankelepingus sätestatud

tingimustel;

4.2.5. andma töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni tööga seotud küsimustes

hiljemalt viie tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise

(sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija poolt.

5. Töövõtja õigused ja kohustused

5.1. Töövõtjal on õigus:

5.1.1. nõuda tellijalt töö osutamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile

juurdepääsu võimaldamist;

5.1.2. kasutada töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid;

5.1.3. kasutada pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmeid vastavalt oma erialastele

teadmistele, oskustele ja võimetele;

5.1.4. nõuda tellijast sõltuvate takistuste kõrvaldamist töö teostamisel;

5.1.5. saada nõuetekohaselt osutatud ja tellija vastuvõetud töö eest lepingus ettenähtud tasu.

5.2. Töövõtja on kohustatud:

5.2.1. teostama töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt hankelepingu ja raamlepingu

tingimustele ja tellija riigihanke alusdokumentides esitatud tehnilisele kirjeldusele ning andma

tellijale või tema näidatud isikule üle hankelepingus sätestatud tähtajaks/tähtaegadeks ja korras;

4

5.2.2. hankelepingus sätestatud mahus ja sisuga töö teostamisega alustama 10 tööpäeva

jooksul alates hankelepingu allkirjastamisest tellija poolt;

5.2.3. järgima töö teostamisel lepingus ja hankelepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid

ning tagama hankelepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega;

5.2.4. teostama töö isiklikult või kaasama töö teostamisse kolmanda isiku tellija nõusolekul;

5.2.5. lubama tellijal kontrollida töö teostamise käiku ja esitama tellija nõudmisel töö

teostamise kohta informatsiooni;

5.2.6. teatama tellijale viivitamata võimalikust viivitusest töö teostamisel;

5.2.7. andma tellijale välja selle, mille ta on hankelepingu täitmisega seoses saanud ja loonud

(sh seotud õigused), samuti selle, mille ta lepingu täitmiseks sai ja mille tagastamist on

tellija soovinud (dokumendid, plaanid, joonised jms);

5.2.8. töö tulemi lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama tellija nõudmisel

puuduse töö teostamisel või teostama uue, lepingu tingimustele vastava töö tellija sätestatud

tähtaja jooksul;

5.2.9. säilitama kolmanda isiku ees täieliku konfidentsiaalsuse töö teostamise käigus teatavaks

saanud andmete ja informatsiooni osas;

5.2.10. tellijale tulemuse üleandmisel teatavaks tegema töö teostamisse kaasatud alltöövõtjate

nimed, registrikoodid ning kontaktisikute nimed ja kontaktandmed (telefon ja e-post) juhul kui

töövõtja ei ole alltöövõtja andmeid riigihanke pakkumuses esitanud;

5.2.11. EL fondide rahastuse (nt SF, RRF jms) puhul tuleb järgida nõuetekohaselt

teavitamiskohustust. Täpsemad nõuded sätestab tellija minikonkursi alusdokumentides.

6. Autoriõigused

6.1. Lepingu alusel töövõtja loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ja

lepingu alusel tellija vastuvõetud ning tasutud mistahes töö tulemid ja nendega seotud

intellektuaalse omandi õigused, sh autori kõik varalised õigused, lähevad töö teostamise tulemi

vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale ning tulemi suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas

(mis oma olemuselt üleantavad ei ole) annab töövõtja tellijale arvates tulemi üleandmisest

tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva lihtlitsentsi ja õiguse anda all-litsentse

kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud litsents). Töövõtjal ei ole

õigust anda tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandale isikule.

6.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus tellijale autoriõiguse varalisi õigusi üle anda ja isiklike

õiguste osas litsents anda, ning juhul, kui kolmas isik esitab tellijale seoses nende õigustega

mingeid nõudmisi, hüvitab töövõtja tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja

kulud.

6.3. Kui hankelepingu esemeks on uuringu või analüüsi läbiviimine, on tellijal õigus

kasutada uuringut/analüüsi (teost) ja muid uuringu/analüüsi tulemusi igal viisil, sh avaldada,

levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta ka

üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib

kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade

avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub tellija viitama töövõtjale.

6.4. Analüüsi/uuringu käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus

saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks

küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab töövõtja tellijale üle pärast töö teostamist

ning need kuuluvad tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid

ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada lepinguga mitte seotud

eesmärkidel, välja arvatud teadus- ja õppetöös.

6.5. Kui kolmas isik takistab tellijat tema hankelepingust tulenevate intellektuaalse omandi

õiguste kasutamisel või rikub neid õigusi, teatab tellija sellest töövõtjale, kes peab viivitamata

võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et võimaldada hankelepingust tulenevate õiguste

kasutamist ja lõpetada tellija õiguste rikkumine.

5

6.6. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue töö teostamisel toimunud autoriõiguste rikkumise

tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja.

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele

konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud lepingu kohustusi täites või juhuslikult,

eelkõige neile teatavaks saanud isikuandmeid, sealhulgas mitte edastama nimetatud teavet

selleks õiguslikku alust mitteomavatele isikutele ning välistama juurdepääsu nimetatud teabele.

7.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandale isikule on

lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul, välja arvatud töö teostamise tulemus,

mis on mõeldud avalikkusele esitamiseks. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõue ei laiene

informatsiooni avaldamisel poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui

pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

7.3. Töövõtja kohustub lepingut täitma piisava ja korraliku hoolsusega, et ära hoida infoleke

või kolmandate isikute andmete avalikuks saamine ning rakendama kõiki kohaseid õiguslikke

võimalusi, et ülesannet ootuspäraselt täita ja tegema mõistlikke jõupingutusi lepingu täitmiseks,

kahjude ennetamiseks ja ärahoidmiseks.

7.4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka peale lepingu lõppemist või lõpetamist.

7.5. Seoses lepingu esemeks oleva töö teostamisega võib töövõtja saada ligipääsu tellija

põhitegevuse käigus kogutud andmetele, mis on isikuandmete kaitse seaduse tähenduses

isikuandmed. Sellisel juhul on isikuandmete vastutav töötleja tellija ja volitatud töötleja

töövõtja.

7.6. Töövõtja töötleb lepingu alusel saadud isikuandmeid ainult lepingu kehtivuse ajal ja töö

teostamiseks vajalikus ulatuses. Töövõtja kasutab töö teostamise käigus saadud isikuandmeid

üksnes lepingus sätestatud eesmärkide täitmiseks. Lepingu lõppemisel kustutab töövõtja

viivitamatult kõik talle lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmed ja nimetatute koopiad,

välja arvatud juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti.

7.7. Tellija vastutab, et töö teostamise raames isikuandmete töötlemine toimub kehtival

õiguslikul alusel õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks, andmesubjektid on isikuandmete

töötlemisest teadlikud ja/või sellega nõus ning tellijal on õigus edastada isikuandmeid

töövõtjale töö teostamise raames.

7.8. Töövõtja võimaldab isikuandmetele juurdepääsu üksnes isikutele, kellel on selleks oma

töö- või teenistusülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud järgivad isikuandmete

töötlemisalaseid nõudeid, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib

asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav konfidentsiaalsuskohustus

jääb kehtima isikutele ka pärast lepingu lõppemist.

7.9. Töövõtjal ei ole õigust edastada isikuandmeid kolmandatele isikutele ega kasutada

isikuandmete töötlemiseks omakorda volitatud töötlejaid ilma tellija eelneva kirjaliku loata.

7.10. Töövõtja rakendab vajalikke turvameetmeid isikuandmete kaitseks.

7.11. Töövõtja aitab tellijal täita õigusaktidest tulenevate isikuandmete turvalisusega seotud

vastutava töötleja kohustuste täitmist.

7.12. Töövõtja võimaldab tellijal või tellija volitatud audiitoril teha lepingu eseme raames

isikuandmete töötlemisega seotud auditeid ja/või kontrolle. Tellijal on õigus teha mainitud

auditeid ja/või kontrolle vastavalt tekkivale vajadusele.

7.13. Töövõtja kaardistab isikuandmed kokkulepitud formaadis.

6

7.14. Kui töövõtja avastab isikuandmetega seotud rikkumise (Data Breach), teavitab töövõtja

sellest viivituseta kirjalikult tellijat, pärast mida teavitab tellija isikuandmetega seotud

rikkumisest pädevat järelevalveasutust hiljemalt 72 tunni jooksul. Töövõtjalt tellijale esitatav

teave sisaldab isikuandmetega seotud rikkumise kirjeldust ühes asjaomaste andmesubjektide

kategooriate ja ligikaudse arvuga, puudutatud isikuandmete kirjeldust, isikuandmetega seotud

rikkumise võimalikku tagajärge ja kavandatud meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise

kõrvaldamiseks. Töövõtja aitab tellijat vajaliku informatsiooni kogumises järelevalveasutuse

jaoks.

7.15. Tellija andmekaitse eest vastutava isiku e-posti aadress: [email protected]

8. Vastutus

8.1. Lepingut rikkunud pool on kohustatud tekkinud kahju teisele poolele hüvitama.

8.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingu rikkumise eest, eelkõige kui töö tulem ei vasta

lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele.

8.3. Juhul kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine on võimalik,

on tellijal õigus esitada töövõtjale nõue rikkumise kõrvaldamiseks (edaspidi ka ettekirjutus),

andes töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja (sõltuvalt töö iseloomust,

rikkumise asjaoludest jms, kuid üldjuhul mitte rohkem kui 5 (viis) tööpäeva). Kirjeldatud

ettekirjutuse tegemist kohaldatakse vaid selliste rikkumiste korral, mille puhul tellija seda

kohustuse olemusest tulenevalt mõistlikuks peab ning kui tal on heastamise vastu huvi. Kui

töövõtja ei täida ettekirjutust selleks antud tähtaja jooksul, peab töövõtja maksma tellijale

leppetrahvi 0,15 (null koma viisteist) protsenti hankelepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.

8.4. Juhul kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole

võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi või kui töövõtja ei kõrvalda rikkumist

punktis 8.3 nimetatud tellija ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul või kui töövõtja ei asu

lepingut tellija määratud tähtaja jooksul täitma, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 20

(kakskümmend) protsenti hankelepingu hinnast iga rikkumise eest ning lisaks leppetrahvi

nõudele on tellijal õigus ka hankeleping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.

8.5. Punktist 7 tulenevate kohustuste mittejärgimise korral on tellijal õigus hankeleping

erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. Nimetatud punkti alusel hankelepingu lõpetamisel tasub

tellija töövõtjale teostatud töö eest üksnes juhul, kui tellijal on huvi lepingu osalise täitmise

vastu.

8.6. Iga punktis 7.1, 7.3 ja 74. sätestatud konfidentsiaalsustingimuste rikkumise korral on

tellijal õigus nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses või kahju

hüvitamise nõude asemel nõuda leppetrahvi tasumist 20 (kakskümmend) protsenti hankelepingu

hinnast, kuid mitte vähem kui 1500 (üks tuhat viissada) eurot iga rikkumise eest.

8.7. Leppetrahvi nõudmine ei välista tellija õigust kasutada töövõtja suhtes teisi seadusega

ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on tellijal õigus nõuda

töövõtjalt lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.

8.8. Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga.

8.9. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja vastuvõetud töö tulemi eest arve

mitteõigeaegse tasumise korral maksma töövõtjale viivist 0,05 (null koma null viis) protsenti

õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest.

8.10. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta pooli muude

õigusaktidest ja lepingust tulenevate kohustuste täitmisest.

8.11. Kui töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse

vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda

mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.

7

9. Vääramatu jõud (Force Majeure)

9.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumise on

põhjustanud vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pooled võlaõigusseaduse § 103 lõikes

2 nimetatud asjaolusid.

9.2. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest

ja nende mõjust teisele poolele teatama viivitamata pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada

saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud vääramatu

jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool

on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud

on kõrvaldatud. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on poolte lepingust tulenevate kohustuste

täitmine takistatud enam kui 60 kalendripäeva järjest, võib kumbki pool lepingu lõpetada.

10. Teabe vahetamine ja volitatud esindajad

10.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või

takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.

10.2. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul

kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad

teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte hankelepingu lõpetamise

avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt hankelepingu

rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

10.3. Teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete

muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete

muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele

lepingus märgitud kontaktandmetel.

10.4. Teade loetakse teisele poolele kättetoimetatuks, kui:

10.4.1. teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate

edastamise päeval). E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral

loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal;

10.4.2. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil (kui

postitamisest on möödunud kolm päeva).

10.5. Punktis 10.4 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte lepingu lõpetamise

avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt hankelepingu

rikkumisest.

10.6. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel.

10.7. Poolte volitatud esindajad hankelepingu täitmise osas on määratud hankelepingu

tingimustes.

10.8. Tellija volitatud esindaja raamlepingu osas on Helen Roosimägi, ettevõtlus- ja

tarbimiskeskkonna hangete projektijuht, [email protected], +372 625 6413 või teda

asendav ametnik. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepinguga seotud

küsimustes, välja arvatud lepingu muutmine, tähtajalise lepingu ühepoolne lõpetamine ning

leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.

10.9. Töövõtja volitatud esindaja raamlepingu osas on …/e-post…ja telefon….

11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine

11.1. Leping jõustub pärast lepingu ja selle lisade allkirjastamist mõlema poole poolt ja kehtib

48 kuud. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu

kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

11.2. Pooltel on õigus lepingu muutmises kokku leppida üksnes kooskõlas riigihangete

seaduses sedastatud reeglitega.

11.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt lepingust taganeda või leping üles öelda juhul, kui teine

pool rikub oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles

8

öelda olulise lepingurikkumise puhul, muuhulgas juhul, kui lepingu tingimustele mittevastava

töö teostamise korral ei ole puudust töö teostamisel kõrvaldatud tellija nimetatud tähtaja jooksul.

12. Vaidluste lahendamine

12.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest

tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.

12.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi

õigusaktidega sätestatud korras tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse

Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.

12.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb

sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb

lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega sarnane mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude

esinemise korral mõistma.

12.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele

neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest.

13. Muud sätted

13.1. Lepingu ja hankelepingu vastuolu korral kohaldatakse hankelepingu tingimusi.

Tellija Töövõtja

Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt

1

Riigihanke alusdokumendi lisa 3

Hankelepingu projekt

HANKELEPING nr

Tallinn

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman

(edaspidi tellija),

ja

XXX, registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige /volituse alusel … (edaspidi

töövõtja),

keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,

sõlmivad käesoleva teenuse osutamise hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Leping sõlmitakse …. sõlmitud raamlepingu nr … alusel (edaspidi raamleping) ja

tingimustel.

1.2. Lepingu dokumendid koosnevad lepingust, lepingu lisadest, raamlepingust ning lepingu

võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingule allakirjutamist.

1.3. Käesoleva lepingu allakirjutamise hetkel on lepingule lisatud:

1.3.1. Lisa 1. Minikonkursi alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus (leitavad riigihangete

registris või tellija dokumendihaldussüsteemis juhul kui minikonkurss viiakse läbi

väljaspool riigihangete registrit);

1.3.2.Lisa 2. Töövõtja pakkumus (leitavad riigihangete registris või tellija

dokumendihaldussüsteemis juhul kui minikonkurss viiakse läbi väljaspool riigihangete

registrit).

2. Lepingu ese ja tähtaeg

2.1. Lepingu esemeks on … (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt

lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö hõlmab ………….

2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud minikonkursi (vajadusel viitenr…) tulemusena

ning vastavalt raamlepingu hanke- ja minikonkursi alusdokumentidele ning töövõtja

edukaks tunnistatud pakkumusele.

2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt või muus

vormis/ tellijale üle hiljemalt ….

2.4. Juhul kui töövõtja on alustanud töö tegemist enne kui leping sõlmitakse, siis : Poolte

eelneval kokkuleppel on töövõtja alustanud tööga .../kuupäev/.

3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord

Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas … /summa

sõnadega/.

Juhul, kui tegu on juriidilise isikuga, siis lisatakse täpsustus, kas summale lisandub või

summa sisaldab käibemaksu.

4. Poolte volitatud esindajad

4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

vastuvõtmisel on … , telefon … , e-post … .

4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

üleandmisel on … , telefon … , e-post … .

2

5. Muud sätted

5.1. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. Juhul, kui leping sisaldab ärisaladusega kaetud

osasid või lisasid (nt pakkumus), siis lisandub järgmine lauseosa: „välja arvatud

osades, mis on märgitud AvTS-st tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.“

5.2. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

5.3. Juhul kui minikonkursil kasutatakse välisrahastust, siis lisandub järgnev sõnastus:

Euroopa Liidu Taaste- ja vastupidavusrahastu või teiste tellija poolt hankelepingus

märgitud välisvahendite kava alusel rahastatavate projektide tööde teostamisel kohustub

töövõtja tagama liidu rahastamise nähtavuse, kasutades üle antava töö materjalides ning

olenevalt töö iseloomust ka vastavates trükistes või pressiteadetes ning avalikel

esinemistel üldist struktuurivahendite logo koos lausega „rahastanud Euroopa Liit –

NextGenerationEU“ või muud viidet sõltuvalt rahastusallikast, andes üldsusele selle

kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset teavet. Sümboolika paigutus ja formaat

tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga.

Tellija Töövõtja

/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/

1

Riigihanke alusdokumendi lisa 4

Meeskonnaliikmete rollide kirjeldused

Järgnevalt on toodud tellija nägemus töövõtja projektimeeskonna liikmete olulisematest

ülesannetest, et tagada tellitavate tööde tulemuslik teostamine.

Projektijuht koostab ja jälgib projektiplaani (sh ajakava, riskid), juhib projektimeeskonna

igapäevatööd, korraldab tööde üleandmise ja arveldamise, planeerib tööde üleandmise tellijale

ning veendub enne üleandmist nende vastavuses tellija soovidele, samuti koostab ja esitab

tellijale töö riigihanke alusdokumentides väljatoodud aruandluse ning korraldab infovahetuse

ja osaleb projektimeeskonna koosolekutel.

Ärianalüütik analüüsib, missugused on ärilised vajadused töö käigus väljatöötatavate

lahenduste taga ning lahenduste toimimiseks vajalikud ärilised protsessid. Ta töötab välja

vastavalt tellimusele uued vajalikud tooted, teenused ja/või lahendused või olemasolevate

täiendusvajadused. Ta loob seosed teenuste, nendega seotud kanalite, registrite ja IT-

arhitektuuri vahel, visandab ideid.

Infosüsteemi analüütik analüüsib tellija soove ja vajadusi seoses tarkvaralahendusega,

formuleerib nõuded süsteemile ja koostab tehnilise dokumentatsiooni.

Jurist/õigusekspert vastutab õiguslike küsimuste analüüsi eest ja vajadusel esitab põhistatud

juriidilised muudatus- või täiendusvajadused. Toetab töövõtja projektimeeskonda juriidilistes

küsimustes, mis on seotud tellitud töö sisuga.

Arhitekt-arendaja ülesanne on disainida tellitud ja väljatöötatud lahendused. Samuti on tema

ülesandeks näidisrakenduse või muu tellitu programmeerimine. Vajadusel on tema ülesanne

dokumenteerida järgnevaks arendustegevuseks vajalikud tehnilised spetsifikatsioonid ja

järgnevate võimalike arendustööde tehnilised kirjeldused juhul kui need on tööde teostamise

osa.

Teenusedisainer/kasutatavuse ekspert rakendab töö eesmärkide täitmiseks kasutajakeskse

teenusedisaini põhimõtteid ning võtteid, loob infosüsteemi kasutajaliidese ja/või veebilehe

disaini ja/või kasutajateekonna töö raames väljatöötatud lahendusele. Ekspert püüab välja

selgitada, mida kasutaja tegelikult vajab, sh kasutaja jaoks parima lahenduse. Selle

saavutamiseks ta analüüsib, milliseid probleeme võib uut väljatöötatavat lahendust kasutades

tekkida ja milline lahendus oleks kasutajasõbralikum. Osaleb loodavate lahenduste testimises.

1

Riigihanke alusdokumendi lisa 5

Proovitöö lähteülesanne

Majandustegevuse register (edaspidi MTR) on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

(TTJA) hallatav andmekogu, mis menetleb tegevuslubade ja majandustegevusteadete infot ning

samuti ka ettevõtjatele tehtud ettekirjutusi.

MTRi äriloogika tuleneb eelkõige majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest1. Seaduse § 8

sätestab registri üldpõhimõtted ja määrab selle vastutava töötleja ning 5. peatükk sätestab registri

sisu ja toiminguid. Lisaks on veel hulk erinõudeid, mis tulenevad valdkondlikest seadustest.

Praegune MTRi tarkvara on kasutusel alates 01.07.2014. MTRi tarkvara on kirjutatud PHP

programmeerimiskeeles ja kasutusel on Postgre andmebaas. MTRis on üle 100 mooduli ja sellega

on seotud umbes 30 välist infosüsteemi.

Olemasoleva MTRi täiendav dokumentatsioon on leitav järgnevalt aadressilt:

https://pilv.mkm.ee/s/BJt6T3SlA6kYxmg.

Praegune MTR on üles ehitatud klassikalise monoliitse infosüsteemina, st kasutusel on üks

andmebaas, mis talletab kogu registri tarbeks vajalikku infot. Selline ülesehitus takistab oluliselt

MTRi tarkvara edasist arendust, sh iga uue menetluse lisamine registrile teeb registri töö järjest

aeglasemaks ning registri lähtekoodi uuendamine tingib põhjaliku testimise vajaduse. Hankija

soov on MTR üle viia mikroteenuste struktuurile, st iga teenus on omaette andmebaasiga moodul.

Mikroteenuste kasutuselevõtuga on eesmärk muuta MTR oluliselt kiiremaks, suurendada

paindlikkust teenuste arendamisel, vähendada äriprotsesside katkestusi ning luua eeldused

ettevõtjatele proaktiivsete teenuste pakkumiseks Eesti teabevärava eesti.ee kaudu.

Teenuseid peaks saama järk-järgult vanalt MTRilt uude üle viia. Teatud piiratud aja jooksul

toimiksid vana monoliitne ja uus mikroteenuste struktuuril põhinev MTR paralleelselt.

Proovitöö tulemina peab pakkuja tegema konkreetsed ettepanekud, kuidas organiseerida

MTRi mikroteenuste struktuurile üleviimine, et tagada teenuste katkematu osutamine ja

töökindlus.

Pakkuja peab esitama tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (nii tellija kui ka töövõtja

poolsed) ning jagama need arvestades tegevuste keerukust ja mahtu realistlikeks etappideks

ning etappideks jaotamist põhjendama.

NB! Proovitöö teostamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et MTRi äriloogika mikroteenuste

struktuurile üleminekul ei muutu.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005?leiaKehtiv

Käskkirja Lisa 2

Analüüside ja uuringute läbiviimise ning prototüüpide ja pilootide loomise

raamleping

Hanke alusdokument

Riigihange

Tallinn 2022

Sisukord

1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt ................................................................................. 3

2 Pakkumuse ettevalmistamise juhised .................................................................................... 4

3 Teavitamine ja selgitused ...................................................................................................... 4

4 Pakkumuste avamine............................................................................................................. 5

5 Pakkumuse koosseis .............................................................................................................. 5

6 Raamlepingu pakkumuste võrdlemine, hindamiskriteeriumid, nende osakaal, hindamine

ning pakkumuse edukaks tunnistamine ................................................................................ 8

7 Raamlepingu alusel minikonkursi korraldamise ja hankelepingute sõlmimise tingimused . 9

8 Kõikide pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine............ 13

9 Pakkumuse maksumuse esitamise juhend ........................................................................... 13

10 Hanke alusdokumendi lisad ................................................................................................ 13

3

1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt

1.1 Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM), aadress Suur–

Ameerika 1, 10122, registrikood 70003158, e-mail: [email protected], tel. +372 625 6342.

1.2 Hankemenetluse liik: avatud hankemenetlus, mille tulemusena sõlmitakse raamleping.

1.3 Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus riigihangete registris (edaspidi ka RHR).

1.4 Raamlepingu rahastamisallikas – riigieelarve, Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu,

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning muud rahastusallikad, mille hankija täpsustab

vajadusel minikonkursside väljakuulutamisel.

1.5 Riigihanke läbiviimise eest vastutav ametiisik: MKMi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna

hangete projektijuht Helen Roosimägi (tel +372 625 6413, e-post, [email protected]).

1.6 Raamlepingu alusel korraldatavate minikonkursside läbiviimise eest vastutavad ametiisikud on

määratud iga minikonkursi alusdokumentides.

1.7 Riigihanke eseme täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumendi (edaspidi HD) lisas 1

tehniline kirjeldus.

1.8 Riigihange ei ole ühe menetluse raames osadeks jaotatud, sest riigihanke tulemusel sõlmitakse

kuni 7 pakkujaga raamleping, kus töövõtjate vahel korraldatakse vastavalt vajadusele

minikonkursse ja see tagab piisava konkurentsi olemasolu. Riigihanget ei ole osadeks jaotatud tellitavate tööde kaupa (st analüüsid, uuringud, pilootide ja prototüüpide loomine) või valdkondade kaupa (st reaalajamajandus (RTE), EL ühtne digivärav ehk Single Digital Gateway (SDG), Eesti.ee ettevõtjale digivärav ja elusündmused) otstarbekuse kaalutlusel, kuna hankijal on tõenäoliselt vajadus tellida tööd, mis hõlmab samaaegselt ja ühe töö raames mitmeid erinevaid raamlepingu valdkondi, näiteks võib olla vajadus tellida töö teostamist (näiteks analüüsi läbiviimist koos prototüübi loomisega), mis hõlmab nii elusündmusteenuse kui ka Eesti.ee ettevõtjale digivärava valdkonda. Hankija peab otstarbekaks, et töö eesmärgi saavutamiseks saaks ta tellida töid valdkondade üleselt ja peab vajalikuks, et ta saab tellida ühe töö raames erinevaid raamlepingu alusel tellitavaid töid (st analüüsid, uuringud, pilootide ja prototüüpide loomine).

1.9 Edukas pakkuja, kelle suhtes esineb vähemalt üks RHSi § 95 lg 1 punktides 1–3 ja 5 ning lg 4

punktides 2–11 nimetatud alustest, esitab hankija nõudmisel viivitamatult, kuid mitte hiljem kui

3 tööpäeva jooksul, tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse

taastamiseks.

1.10 Raamleping sõlmitakse kuni 7 eduka pakkumuse esitanud pakkujaga, kellel puuduvad

hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja kes vastavad kvalifitseerimise tingimustele hankepassis

esitatud kinnitusi tõendavate dokumentide ja andmete alusel.

1.11 Raamlepingu maksimaalne rahaline maht kokku on kuni 12 000 000 (kaksteist miljonit)

eurot käibemaksuta. Hankija ei ole kohustatud tellima töid raamlepingu maksimaalses eeldatavas

mahus. Raamlepingu lõplik ja tegelik kogumaksumus sõltub tellitavate tööde koguarvust ja nende

tarbeks sõlmitavate hankelepingu(te) maksumustest.

1.12 Raamleping kehtib kuni 48 kuud arvates lepingu sõlmimisest või kuni punktis 2.2 sätestatud

raamlepingu maksimaalse rahalise mahu saavutamiseni – sõltuvalt sellest, kumb tingimus saabub

varem. 1.13 Raamleping jõustub selle sõlmimisest. Raamleping loetakse sõlmituks hilisemast

allakirjutamise kuupäevast.

1.14 Raamlepingu perioodil tehtavad tegevused ei ole üksikasjalikult ette antud, sest tellitavate

tööde täpset jaotuvust erinevate valdkondade vahel ei ole võimalik riigihanke „Analüüside ja

uuringute läbiviimise ning prototüüpide ja pilootide loomise raamleping“ (edaspidi raamlepingu

hange) väljakuulutamisel ette teada.

1.15 Kui edukaks tunnistatud pakkuja ei allkirjasta raam- või hankelepingut 10 päeva jooksul

alates hankija poolt allkirjastatud lepingu saatmisest edukale pakkujale, hindab hankija kõiki

ülejäänud pakkumusi uuesti ja tunnistab edukaks hindamise tulemusel järgmise pakkuja.

4

1.16 Pärast raamlepingute sõlmimist pakkujatega lähtutakse minikonkursside hankelepingute

sõlmimisel järgmisest:

1.16.1 Töö tellimine toimub vastavalt hankija vajadustele raamlepingu partnerite vahel

korraldatavate minikonkursside alusel vastavalt punktis 7 sätestatule;

1.16.2 Juhul kui minikonkursile ei esitata ühtegi pakkumust või ühtegi pakkumust ei tunnistata

vastavaks, võib hankija tellida töö raamlepingu väliselt samadel riigihanke tingimustel ja ei

ole kohustatud korraldama sama töö tellimiseks uut minikonkurssi.

2 Pakkumuse ettevalmistamise juhised

2.1 Käesolevaga teeb hankija pakkujatele ettepaneku esitada pakkumus vastavalt riigihanke

alusdokumentidele.

2.2 Pakkumuse esitamine vastuseks riigihanke alusdokumentidele tähendab pakkujale nõustumist

kõigi hanketingimuste ja reeglitega, mis on tehtud teatavaks riigihanke alusdokumentides.

2.3 Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu

riigihanke alusdokumentides nõutud mahus.

2.4 Ühispakkumuse esitamise korral peab pakkumuses sisalduma kinnitus, et hankelepingu täitmise

eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. Ühispakkujad peavad nimetama riigihankega ning

raam- ja hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud

esindaja. Ühispakkujate volitatud esindajale antud volitus peab kehtima kuni raamlepingu alusel

sõlmitud viimase hankelepingu kehtivuse lõppemiseni. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud

pakkuja võtab endale kohustuse ning vastutuse töö teostamiseks kooskõlas riigihanke

tingimustega ning tema poolt esitatud pakkumusega.

2.5 Alternatiivsete ja/või osaliste pakkumuste esitamine ei ole lubatud.

2.6 Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema eesti keeles. Kõik

võõrkeelsed dokumendid peavad olema eesti keelde tõlgitud, kusjuures tõlge peab vahetult

järgnema originaalile.

2.7 Pakkumused tuleb esitada elektroonselt riigihangete registris (https://riigihanked.riik.ee).

2.8 Pakkumuse esitamise tähtpäev ja kellaaeg on märgitud riigihangete registris.

2.9 Pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist riigihangete registrisse pakkumust esitada ei saa.

2.10 Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus

ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse

maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid

pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid (RHS § 111 lg 5). Hankija juhib tähelepanu

asjaolule, et eduka pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja arvatud pakkuja

poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui pakkuja ei määratle pakkumuses

arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on hankijal

kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada.

3 Teavitamine ja selgitused

3.1 Hanketeate ja riigihanke alusdokumentide sisu kohta saab selgitusi ainult kirjalikul pöördumisel

läbi riigihangete registri „Teabevahetus“ töölehe. Pöördumine tuleb vormistada eesti keeles.

3.2 Hankija vastab HD punktis 3.1. nimetatud pöördumistele 3 tööpäeva jooksul vastava taotluse

saamisest arvates, riigihangete registri kaudu. Kui riigihanke alusdokumentidega seotud

selgitustaotluse hankijale laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt

kuut päeva, ei ole hankija kohustatud selgitustaotlusele vastama.

5

3.3 Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate hankijale üleandmise

kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus.

3.4 Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ning esitamisega seotud kulud kuni

raamlepingu sõlmimiseni.

3.5 Pakkuja pakkumus peab olema jõus vähemalt 120 päeva pakkumuse esitamise tähtpäevast.

Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast.

3.6 Kõikidest hankemenetluses tehtud otsustest teavitatakse pakkujaid riigihangete registri kaudu

viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.

4 Pakkumuste avamine

4.1 Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt riigihangete registris märgitud tähtpäeval.

5 Pakkumuse koosseis

5.1 Pakkumus:

5.1.1 Pakkuja esitab hankepassi koos pakkumusega.

5.1.2 Pakkuja esitab ajakohastatud kinnitusi sisaldava hankepassi esialgse tõendina pakkuja suhtes

kõrvaldamise aluste puudumise ja tema kvalifitseerimise tingimustele vastamise kohta.

5.1.3 Enne raamlepingu sõlmimist teostab hankija eduka pakkuja osas sisulise kontrolli kõrvaldamise

aluste puudumise riigihangete seaduse § 96 lg 2 alusel ning kvalifitseerimistingimustele vastavuse

osas, nõudes vajadusel edukalt pakkujalt vajalike dokumentide esitamist, kui need andmed ei ole

hankijale andmekogus olevate andmete alusel või hankijal eelnevalt olemasolevate andmete või

dokumentide kujul tasuta kättesaadavad.

5.1.4 Ühise pakkumuse esitamise korral kvalifitseeritakse ühise pakkumuse esitanud pakkujad

summeerimatute näitajate osas eraldi. Numbrilised näitajad summeeritakse, kusjuures

summeerimisel saadav näitaja peab vastama vähemalt riigihanke alusdokumendis esitatud

tingimusele.

5.1.5 Pakkumuses esitab pakkuja vähemalt:

5.1.5.1 Ühe töötunni maksumuse eurodes ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga (vt

punkt 9);

5.1.5.2 meeskonnaliikmete CV-d. CV peab olema täidetud ja esitatud viisil, et hankijal on

võimalik kontrollida meeskonnaliikme (st projektijuht, ärianalüütik, infosüsteemi

analüütik, jurist/õigusekspert, teenusedisainer/kasutatavuse ekspert, arhitekt/arendaja)

vastavustingimustele vastavust. Tellijal on õigus CV-s esitatud informatsiooni

kontrollida ja täpsustada. Juhul, kui teavet varasema kogemuse kohta projektides või

töötunde ei ole CV-s üldse esitatud, lähtub hankija seisukohast, et pakkuja on vastava

kogemuse kohta esitanud ammendavad andmed, st vastav kogemus meeskonnaliikmel

puudub. Juhul kui CV-s kogemuse kohta esitatud informatsiooni pole võimalik

kontrollida (CV-s esitatud tellija esindaja kontakt ei vasta või ei kinnita esitatud andmeid

ühe nädala jooksul peale vastavasisulise päringu edastamist), lähtub hankija seisukohast,

et vastav kogemus meeskonnaliikmel konkreetse projekti, töökogemuse või oskuse osas

puudub;

5.1.5.3 Proovitöö „Majandustegevuse registri üleviimine mikroteenuste struktuurile“

tulemi vastavalt punktile 6.5.

5.2 Nõuded pakkumusele ja pakkumuste vastavuse kontrollimine:

5.2.1 Pakkuja peab tagama töö teostamise allpool toodud nõuetele vastavate meeskonnaliikmete poolt

kogu raamlepingu kehtivusaja jooksul:

5.2.1.1 projektijuht – vähemalt 3-aastase töökogemusega projektijuht, kes on osalenud

projektijuhi rollis vähemalt 3 projektis, mille esemeks oli uuring või analüüs ning iga projekt

peab olema kestnud vähemalt 4 kuud pakkumise esitamise hetkeks. Peab olema hanke

6

algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) eelneva viimase 36 kuu

jooksul osalenud projektijuhi rollis vähemalt 1 lõppenud projektis, mille koondmaht oli

vähemalt 500 töötundi;

5.2.1.2 ärianalüütik – vähemalt 3-aastase töökogemusega ärianalüütik, kes on osalenud

ärianalüütiku rollis vähemalt 3 projektis, mille sisuks oli uuring koos prototüübi või piloodi

loomisega või analüüs koos prototüübi või piloodi loomisega ning iga projekt peab olema

kestnud vähemalt 4 kuud pakkumise esitamise hetkeks. Peab olema hanke algamisele

(hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) eelneva viimase 36 kuu jooksul

osalenud ärianalüütiku rollis vähemalt 1 lõppenud projektis, milles tema enda töömaht oli

vähemalt 250 töötundi;

5.2.1.3 infosüsteemi analüütik - vähemalt 3-aastase töökogemusega infosüsteemi

analüütik, kes on osalenud infosüsteemi analüütiku rollis vähemalt 3 projektis, mille sisuks oli

uuring koos prototüübi või piloodi loomisega või analüüs koos prototüübi või piloodi

loomisega ja iga projekt peab olema kestnud vähemalt 4 kuud pakkumise esitamise hetkeks.

Peab olema hanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) eelneva

viimase 36 kuu jooksul osalenud infosüsteemi analüütiku rollis vähemalt 1 lõppenud projektis,

milles tema enda töömaht oli vähemalt 250 töötundi;

5.2.1.4 jurist/õigusekspert – vähemalt magistrikraadiga või sellega võrdsustatud

haridustasemega ning vähemalt 3-aastase töökogemusega jurist/õigusekspert, kes on osalenud

juristi/õiguseksperdi rollis vähemalt 2 lõppenud projektis, mille sisuks oli muuhulgas

õigusanalüüsi läbiviimine;

5.2.1.5 teenusedisainer/kasutatavuse ekspert – vähemalt 3-aastase töökogemusega

teenusedisainer/kasutatavuse ekspert, kes on osalenud teenusedisaineri/kasutatavuse eksperdi

rollis vähemalt 3 lõppenud projektis, mille sisuks oli muuhulgas infosüsteemi kasutajaliidese

ja/või veebilehe disaini ja/või kasutajateekonna loomine ning vähemalt 1 projektis peab

eksperdi enda töömaht olema olnud vähemalt 150 töötundi teenusedisaineri/kasutatavuse

eksperdi rollis;

5.2.1.6 arhitekt/arendaja – kes:

5.2.1.6.1 on osalenud hanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev

riigihangete registris) eelneva viimase 36 kuu jooksul arhitekti või arendaja rollis vähemalt

2 lõppenud projektis, mille sisuks oli infosüsteemi loomine ja juurutamine või

modifitseerimine ja juurutamine;

5.2.1.6.2 omab vähemalt 500 töötunni kogemust mitmeid organisatsioone kaasava hajusa

arhitektuuri loomisega;

5.2.1.6.3 omab vähemalt 3-aastast töökogemust:

5.2.1.6.3.1 relatsiooniliste või mitterelatsiooniliste andmebaasidega,

5.2.1.6.3.2 API-põhiste liidestuste kasutamise ja loomise osas (omab kogemust SOAPi ja

RESTiga),

5.2.1.6.3.3 turvakriitiliste infosüsteemide analüüsimisel ja dokumenteerimisel;

5.2.1.6.4 omab vähemalt 500 töötunni kogemust turvaliste hajussüsteemide loomisega, st sõnumite

signeerimine ja krüpteerimine;

5.2.1.6.5 omab vähemalt 500 töötunni kogemust X-tee teenuste kasutamise ja loomise osas;

5.2.1.6.6 omab vähemalt 500 töötunni kogemust kõigi järgmiste tehnoloogiate/platvormidega: Java,

Angular või Vue või React, JavaScript, XML, JSON, PostgreSQL, Nginx, Tomcat,

Maven, NPM, Jenkins, CI/CD, Docker, Kubernetes;

5.2.1.6.7 omab vähemalt 500 töötunni kogemust mikroteenustel1 baseeruva arhitektuuri kasutamise

ja arendamisega;

5.2.1.6.8 omab vähemalt 500 töötunni kogemust infosüsteemide tehniliste spetsifikatsioonide

loomiseks OpenAPI kasutamisega.

1 https://et.wikipedia.org/wiki/Mikroteenused

7

5.2.2 Vähemalt ühel punktis 5.2.1 nimetatud spetsialistil peab olema vähemalt magistrikraad või

sellega võrdsustatud bakalaureusekraad ning ta peab olema varasemalt osalenud vähemalt 1

teenusedisaini või infotehnoloogia valdkonnas uut teadmist loonud uuringu, analüüsi- või

arendusprojektis, kus tal oli määrava tähtsusega roll. Uut teadmist mõistetakse siin teadus- ja

arendustegevuse kontekstis, kus on rakendatud teaduslikke metoodikaid, nt rakendusuuringu

käigus loodud uus teadmine2. Pakkuja kirjeldab nimetatud isiku CV-s, milles väljendus

määrava tähtsusega roll ehk sisuline panus tulemuse saavutamisel ning esitab teabe projekti

kohta. Määrava tähtsusega rolliks ei loeta isiku osalemist projektis rollis, millega ei kaasnenud

sisulist panust (nt projekti elluviimist toetavad korralduslikud või muud tugitegevused).

Projekti teave peab sisaldama selle nime, kirjeldust (sh loodud uus teadmine), aega, viidet

projekti elluviimisaluste ja täitmise kohta (nt teave tellija kohta, sh riigihanke korral riigihanke

viitenumber; projekti andmed Eesti Teadusinfosüsteemis vm).

5.2.3 Punktis 5.2.1.6.6 toodud kogemusnõude täitmiseks võib pakkuja arhitekti/arendaja rolli (punkt

5.2.1.6) komplekteerida kuni 3 meeskonnaliikmega, eeldusel, et kõik 3 meeskonnaliiget

vastavad punktides 5.2.1.6.1–5.2.1.6.5, 5.2.1.6.7 ja 5.2.1.6.8 nimetatud nõuetele.

Arhitekt/arendaja rolli ei saa ühildada teiste rollidega, vt p 5.2.6.

5.2.4 Punktides 5.2.1.1–5.2.1.5 toodud rollide puhul peab 1 isik täitma kõik ühe rolli nõuded.

5.2.5 Sama isik ei või täita rohkem kui 2 punktis 5.2.1 nimetatud isiku rolli. Ühte rolli võib pakkuda

kuni 2 nõuetele vastavat meeskonnaliiget, v.a arhitekt/arendaja rolli, kuhu võib pakkuda kuni

3 meeskonnaliiget.

5.2.6 Punktis 5.2.1 nimetatud rollide ühildamine (st sama isiku poolt rohkem kui ühe rolli täitmine)

on lubatud vaid järgmistel juhtudel:

5.2.6.1 punktis 5.2.1.1 toodud spetsialist võib täita ka punktides 5.2.1.2, 5.2.1.3,

5.2.1.4 või 5.2.1.5 toodud spetsialisti rolli;

5.2.6.2 punktis 5.2.1.2 toodud spetsialist võib täita ka punktides 5.2.1.1 või 5.2.1.5 toodud

rolli;

5.2.6.3 punktis 5.2.1.3 toodud spetsialist võib täita ka punktides 5.2.1.1 või 5.2.1.5 toodud

rolli.

5.2.7 HD punktis 5.2 sätestatud meeskonnaliikmete nõuete osas peab hankija projektiks ühekordset

selgelt piiritletud ressurssidega ja ajalistes raamides toimuvat tegevuste kogumit ühe või

mitme eesmärgi saavutamiseks.

5.2.8 Meeskonnaliikmete rollide ja tegevuste üldised kirjeldused on toodud hanke alusdokumendi

lisas 4.

5.2.9 Pakkumuses loetletud meeskonnaliikmete vahetamine pärast raamlepingu sõlmimist on

lubatud vähemalt samaväärse nõuetele vastava isiku vastu. Pakkuja peab viivitamatult, kuid

mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul vajaduse tekkimisest, teavitama hankijat soovist vahetada

meeskonnaliiget.

5.2.10 Minikonkursi alusdokumentides võib hankija ette näha võimaluse ühildada ka teisi rolle

lisaks 5.2.3–5.2.6 märgitule. Minikonkursi alusdokumentides hankija rangemaid nõudeid rollide

ühildamisele ei kehtesta.

5.2.11 Töö teostamine toimub eesti keeles. Juhul kui pakkuja meeskonnaliikmete seas on

isikuid, kes ei valda eesti keelt vähemalt C1 tasemel (hankija lähtub Euroopa keeleõppe

raamdokumendist https://europass.cedefop.europa.eu/et/resources/european-language-levels-

cefr), siis tagab pakkuja vastava tõlke olemasolu kogu tööde teostamise aja jooksul. Hankija ei

hüvita täiendavaid kulutusi võimaliku tõlke osas ning pakkuja peab võimaliku tõlke kulud

arvestama oma tööde teostamise maksumuses.

5.2.12 Hankelepingu alusel töö elluviimiseks täiendavate isikute kaasamine pärast raamlepingu

sõlmimist on lubatud ainult hankija eelneval kirjalikul loal ning isikud peavad vastama punktis

2Teadus- ja arendustegevust kirjeldavad mõisted ja määratlused (sh uudsus) on kirjeldatud OECD Frascati

käsiraamatu (2015) 2. peatükis, eestikeelsena kättesaadav aadressil https://www.etag.ee/wp-

content/uploads/2016/11/FrascatiManual2015_2ptk.pdf

8

5.2.1 sätestatud vastava rolli nõuetele.

5.2.13 Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi

kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest.

5.2.14 Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.

6 Raamlepingu pakkumuste võrdlemine, hindamiskriteeriumid, nende osakaal, hindamine

ning pakkumuse edukaks tunnistamine

6.1 Hankija sõlmib raamlepingud majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, võttes arvesse parimat

võimalikku hinna ja kvaliteedi suhet.

6.2 Riigihanke edukaks pakkumuseks tunnistatakse kuni 7 enim väärtuspunkte saanud pakkumust.

Hankija järjestab pakkumused pingeritta alustades punktis 6.4 märgitud 2 kriteeriumi alusel kokku

enim väärtuspunkte saanud pakkumusest, kokku kuni 7 pakkumust. Kui pingereas on 7 või vähem

pakkumusi, sõlmib hankija raamlepingud kõigi edukaks tunnistatud pakkumuste esitajatega.

6.3 Pakkumusele antud väärtuspunktid summeeritakse. Väärtuspunkte omistatakse täpsusega kaks

kohta pärast koma.

6.4 Pakkumusele antakse majandusliku soodsuse väärtuspunktid 2 kriteeriumi alusel järgmiselt:

6.4.1 „Ühe töötunni maksumus“. Väärtuspunktid arvutatakse: “väärtuspunktid” = “kõige madalama

tunnihinna maksumus” / “hinnatava pakkumuse tunnihinna maksumus ” ×50. Hinnatakse

pakkumuse koosseisus esitatud maksumust käibemaksuta eurodes. 1 tunni arvestuse aluseks

on 60 min. Väärtuspunktide määramisel saab maksimaalsed väärtuspunktid kõige madalama

tunnihinna maksumusega pakkumus.

6.4.2 „Proovitöö „MTR üleviimine mikroteenuste struktuurile“ tulem“ vastavalt punktile 6.5

(maksimaalselt 50 väärtuspunkti). 6.5 Hankija hindab proovitöö ehk „MTR üleviimine mikroteenuste struktuurile“ tulemit järgnevalt:

Hinnatakse esitatud tulemi vastavust proovitöö lähteülesandele, selle detailsust, realistlikkust,

etappideks jaotamise põhjendatust ning esitatud tööde/ tegevuste loogilist järjestust. Hinnatakse

vastavalt järgmisele skaalale. Hankekomisjon saab anda maksimaalselt 50 punkti:

50 punkti - Pakkuja on täielikult aru saanud proovitöö ülesandepüstitusest. Lähteülesandes

märgitud eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste etappideks

jaotamise põhjendatus) on täielikult kooskõlas lähteülesande ja proovitöö eesmärkidega.

Kirjeldatud tegevused/tööd on selgelt suunatud tulemuste saavutamisele, tegevused/tööd on

loogilises järjestuses ja omavahelises seoses. Tegevused/tööd on jaotatud põhjendatult sobiva

kestusega etappideks, etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud arvestades etapi tulemite mahtu

ja keerukust. Esitatust nähtub selgelt, kuidas lähteülesandes kirjeldatud eesmärk plaanitakse

realiseerida.

30 punkti - Pakkuja on aru saanud proovitöö ülesandepüstitusest ning esitatud ettepanekud on

struktureeritud ja põhjendatud. Eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused/tööd (sh tegevuste ja

maksumuse etappideks jaotamise põhjendatus) on suures osas kooskõlas lähteülesande ja

proovitöö eesmärkidega. On üldjoontes arusaadav, kuidas eesmärgini planeeritakse jõuda.

Tegevuste/tööde etappidesse jaotamise osas esinevad üksikud puudujäägid, vastuolud ja/või

ebatäpsused, kuid need ei oleks oluliseks takistuseks töö teostamisel.

20 punkti - Pakkuja on aru saanud proovitöö ülesandepüstituse põhiosast, kuid lähteülesandes

kirjeldatud proovitöö eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused/tööd (sh

tegevuste ja etappideks jaotamise põhjendatus) on vaid osaliselt (mõni osa on kooskõlas)

kooskõlas lähteülesande ja proovitöö eesmärkidega. Pakkuja esitatud kirjeldusest ei ole selgelt aru

saada, kuidas proovitöö eesmärk planeeritakse realiseerida. Kõik tegevused/tööd ei ole jaotatud

etappideks või ei ole nende etappideks jaotamine selgelt põhjendatud või põhjendused

arusaadavad arvestades tööde keerukust.

9

5 punkti - Pakkuja ei ole aru saanud proovitöö ülesandepüstitusest. Lähteülesandes märgitud

eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused/tööd (sh tegevuste etappideks jaotamise

põhjendatus) ei ole kooskõlas lähteülesandega ja proovitöö eesmärkidega. Toodud

tegevuste/tööde ettepanekud ning tööde etappideks jaotamine on esitatud puudulikult või

puuduvad üldse või sisaldavad sisulisi vastuolusid. Hankijal ei ole arusaadav, kuidas kavatsetakse

soovitud tulemini jõuda.

6.6 Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel ja otsus vormistatakse hankekomisjoni

hindamise protokollis, mis on kõigi hindajate poolt allkirjastatud.

6.7 Võrdsete pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai punktis 6.4.2 märgitud

hindamiskriteeriumis „Proovitöö „MTR üleviimine mikroteenuste struktuurile“ tulem“ rohkem

väärtuspunkte. Juhul, kui ka pärast seda on väärtuspunktide arv võrdne, toimub liisuheitmine.

Liisuheitmise korra edastab hankija e-posti teel.

7 Raamlepingu alusel minikonkursi korraldamise ja hankelepingute sõlmimise tingimused

7.1 Töö tellimiseks korraldab hankija raamlepingu partneritele minikonkursi3, mille tulemusena

sõlmitakse hankeleping minikonkursil edukaks osutunud pakkujaga.

7.2 Kui hankelepingu eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, viiakse minikonkurss läbi

e-kirja teel. Hankelepingute puhul, mille eeldatav maksumus on võrdne või ületab lihthanke

piirmäära, viiakse minikonkurss läbi riigihangete registris (RHR).

7.3 Hankija sõlmib minikonkursi tulemusena hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse

alusel.

7.4 Minikonkursi raames kasutab hankija järgmisi hindamiskriteeriume:

7.4.1 pakkumuse kogumaksumus ehk I hindamiskriteerium (osakaalu vahemik 20–100%), vt punkti

7.6.1;

7.4.2 projektiplaan, sh ajakava ja riskide maandamine ehk II hindamiskriteerium (osakaalu vahemik

10–60%), vt punkti 7.6.2;

7.4.3 metoodika kirjeldus ehk III hindamiskriteerium (osakaalu vahemik 10–40%), vt punkti 7.6.3.

7.5 Hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud majanduslikult soodsaima pakkumuse välja

selgitamiseks minikonkursi raames on kasutusel järgnevalt:

7.5.1 I hindamiskriteeriumi kasutatakse minikonkursil alati;

7.5.2 II hindamiskriteeriumi kasutatakse minikonkursil juhul kui minikonkursiga tellitava töö

teostamiseks on hankija hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses ette näinud vähemalt 2

etappi;

7.5.3 III hindamiskriteeriumi kasutatakse minikonkursil juhul kui minikonkursiga tellitava töö

teostamisel on hankija hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses ette näinud, et pakkuja peab

kasutama vähemalt 2 erinevat metoodikat või peab pakkuja välja töötama uudseid metoodikaid

töö teostamisel.

7.6 Väärtuspunktide arvutamine:

7.6.1 I hindamiskriteeriumi väärtuspunktide arvutamine:

Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille riigihangete registris esitatud

käibemaksuta töö maksumus on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse

järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „kõige odavama pakkumuse maksumus” ÷

„hinnatava pakkumuse maksumus” × väärtuspunkti osakaal. Saadud tulemus ümardatakse

kuni teise komakohani.

3 Minikonkurss on raamlepingu poolteks olevate pakkujate vahel riigihangete seaduses ja raamlepingus sätestatud

korras korraldatav konkurss, mille eesmärgiks on hankelepingu sõlmimine.

1

0

7.6.2 II hindamiskriteeriumi väärtuspunktide arvutamine: “väärtuspunktid” =

“hinnatava pakkumuse projektiplaani ning ajakava eest antud hindamispunktid” /

“kõrgeimad projektiplaani ning ajakava eest antud hindamispunktid” × väärtuspunkti osakaal.

7.6.2.1 Pakkuja peab esitama projektiplaani ja ajakava järgnevalt:

Pakkuja esitab etappide tulemite saavutamise metoodika ning teostatava töö ja töö

tegevuste kirjelduse ning selgitab arusaama hanke eesmärgist, mis põhjalikult, selgelt ja

struktureeritult kajastavad seatud eesmärkide saavutamiseni ja hankelepingu tingimustele

vastavate tulemiteni viivat protsessi ning pakkuja visiooni koostööst hankijaga. Pakkuja

esitab oma ettepaneku koos metoodika valiku põhjendustega, kuidas soovitud eesmärgini

jõuda, ning miks on valitud metoodika sobivaim eesmärgi saavutamiseks. Kõik

kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud. Pakkuja kirjeldab detailselt

töö edukat teostamist toetavaid tegevusi. Pakkuja esitatud pakkumuses on kirjas, millised

töö tegevused kuuluvad millisesse etappi. Töö tegevused jaotatakse selgelt eristatavaks

etappideks ning etappide ja tegevuste kaupa peab olema välja toodud kavandatava etapi

või tegevuse sisu. Iga etapi juures peab pakkuja tegevuste kaupa kirjeldama pakkuja ja

hankija rolli ning tooma välja tegevuste töömahu (tundides) igas etapis. Pakkuja esitab

töö läbiviimise ajakava, mille põhjal on võimalik selgelt aru saada, missugune on igas

etapis teostatud töö üleandmise tähtpäev arvates lepingu sõlmimisest.

Pakkuja selgitab projektiplaanis hankelepingu täitmisel kasutatavate spetsialistide

tööjaotust ja koormust (tundides). Pakkuja kirjeldab projektimeeskonda etappide tulemi

saavutamiseks ning projektiplaani elluviimiseks läbi rollide ja vastutuse isikulise jaotuse,

kus on välja toodud ka etappide tulemi realiseerimise peavastutaja ja kaasvastutajad.

Pakkuja meeskonna suurus, koosseis ja rollide jaotus peab olema ülesande täitmiseks

optimaalne.

Projektiplaanis peab pakkuja välja tooma, millist sisendinfot on vastava töö etapi

teostamisel vaja ning millised on etappide tulemite saavutamiseks valminud dokumendid

ja tulemid. Lisaks tuleb esitada töö käigu ja etapi tulemi dokumenteerimise põhimõtted;

Töö projektiplaan ja läbiviimise ajakava peavad olema realistlikud ning sisaldama

tegevuste jaotust nädalate kaupa. Ajakava peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles

peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega.

Pakkuja kirjeldab pakkuja projektijuhtimise, kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise

meetmeid ning põhjendab nende mõju eesmärkide saavutamisele. Riskide maandamise

võimalused ja halduse ettepanekud peavad olema esitatud selgelt, detailselt,

läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult.

7.6.2.2 Hinnatakse pakkumuse koosseisus esitatud projektiplaani ja ajakava vastavust

tehnilisele kirjeldusele, detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust, riskide maandamist ning tööde

loogilist järjestust. Hinnatakse vastavalt järgmisele skaalale. Hankekomisjon saab anda

maksimaalselt 60 punkti:

60 punkti - Pakkuja on täielikult aru saanud hankelepingu objekti olemusest ja

ülesandepüstitusest. Projektiplaan ja ajakavas märgitud hanke eesmärgi saavutamiseks

vajalikud tegevused on loogilises järjestuses ja omavahelises seoses. Tööd on jaotatud projekti

läbiviimiseks sobiva kestusega etappideks, etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud

arvestades etapi tulemite mahtu ja keerukust. Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt,

detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Projektiplaani osas on tegemist

põhjaliku ja realistliku projektiplaani etappide ettepanekuga, mis võimaldab realiseerida

hankelepingu objekti tehnilises kirjelduses püstitatud eesmärgid tähtaegselt. Projektiplaanis

1

1

kirjeldatud tegevused/tööd on selgelt suunatud tulemuste saavutamisele. Esitatust nähtub

selgelt, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning

eesmärkidele plaanitakse realiseerida. Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud ja ammendav,

hõlmab nii sisust (analüüsi teemast) kui teostamisprotseduuridest lähtuvaid riske, hinnatud on

erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud ja

tegevuste töömahud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja arusaadavalt

põhjendatud ning tagavad töö teostamise käigus tekkivate võimalike probleemide lahendamise

teostamiseks.

50 punkti - Pakkuja on aru saanud hankeobjekti ülesandepüstitusest ning projektiplaan,

ajakava ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud struktureeritult ja

põhjendatult. Esitatud projektiplaanist on arusaadav, kuidas riigihanke alusdokumentides

kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele planeeritakse realiseerida.

Riskianalüüs on läbimõeldud, hinnatud on nii sisust (analüüsi teemast) kui töö teostamise

protsessis tekkida võivate erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on

vastutavad isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud ning

probleemolukordade lahendamine on kirjeldatud. Riskide ja nende maandamismeetmete ning

tööde etappidesse jaotamise osas esinevad üksikud puudujäägid, vastuolud ja/või ebatäpsused,

kuid need ei ole oluliseks takistuseks töö kvaliteetsel teostamisel.

30 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaanist ja ajakavast ei ole selgelt aru saada, kuidas

riigihanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele

planeeritakse realiseerida. Kõik tööd ei ole jaotatud etappideks või ei ole nende etappideks

jaotamine selgelt põhjendatud või põhjendused arusaadavad või ei ole etappide

mahuhinnangud realistlikud arvestades etapi tulemite mahtu ja keerukust. Riskide ja nende

maandamismeetmete kirjeldamisel esineb olulisi puudujääke, st riskide kirjeldus ei olnud

ammendav (ei hõlmanud nii sisust kui töö teostamise protsessis tekkida võivaid riske) ja/või

maandamismeetmed olid ebarealistlikud või puudulikud. Puuduvad hinnangud riskide

olulisusele ja esinemise tõenäosusele ja/või vastutavad isikud. Riskide ja nende

maandamismeetmete osas esineb hulgaliselt puudusi, mis ei võimalda hankijal hinnata, kuidas

on riskide haldamine kavandatud. Hankija hinnangul on suur risk, et pakkuja ei suuda

adekvaatselt lahendada töö teostamise käigus esile kerkida võivaid probleemolukordi.

10 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan, ajakava ning riskide hindamine ja nende halduse

ettepanekud ning tööde etappideks jaotamine on esitatud puudulikult või puuduvad üldse või

sisaldavad sisulisi vastuolusid. Hankijal ei ole arusaadav, kuidas kavatsetakse soovitud

tulemini jõuda.

7.6.3 III väärtuspunkti arvutamine: “väärtuspunktid” =

“hinnatava pakkumuse töö teostamise metoodika eest antud hindamispunktid” /

“kõrgeimad töö teostamise metoodika eest antud hindamispunktid” × väärtuspunkti osakaal.

Hankekomisjon saab anda maksimaalselt 40 punkti.

40 punkti - Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud kaasaegsetest metodoloogilistest

põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt

ning kirjeldatu ületab hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses märgitud hankija ootusi. Valimi

moodustamise vajadust on asjakohaselt hinnatud ja selle tegemise korral on valimi suurus piisav

ja selle moodustamise alused on selgelt põhjendatud. Valitud andmeallikate ulatus, katvus ja

asjakohasus vastab analüüsi metoodikale ja hankija hinnangul tagab tulemite saavutamise.

Pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud uurimismetoodika, andmeallikate ja valimiga on

võimalik täita püstitatud eesmärk parimal viisil. Lisaks hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses

nõutule on koos sisuliste ja selgelt arusaadavate põhjendustega välja pakutud hankija poolt

1

2

aktsepteerimist leidvaid lisalahendusi (nt täiendavate meetodite või lahenduste kasutamine), mis

võimaldavad töö teostamise eesmärke efektiivsemalt saavutada. Info kogumise vormid (küsitlus,

intervjuu, infokorje vms) on väga põhjalikult kirjeldatud ja selgelt põhjendatud kõigi valitud

vormide ratsionaalsust ja otstarbekust.

30 punkti - Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest.

Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt. Valimi

moodustamise vajadust on asjakohaselt hinnatud ja selle tegemise korral on valimi suurus piisav

ja selle moodustamise alused on üldjoontes põhjendatud. Valitud andmeallikad vastavad analüüsi

metoodikale. Väljapakutud metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekus ja valimi suurus ning

moodustamine on põhjendatud, lahendused on analüüsi eesmärgiga seostatud. Info kogumise

vormid (küsitlus, intervjuu, infokorje vms) on üldiselt kirjeldatud ning teostatavus või terviklikkus

on üldiselt põhjendatud.

20 punkti - Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest.

Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud arusaadavalt. Valitud andmeallikad ei ole

piisavad ja/või asjakohased analüüsi metoodikast lähtudes. Väljapakutud metoodiliste lahenduste

kasutamise otstarbekus ja/või valimi suurus või moodustamise alused on üldjoontes põhjendatud

ja lahendused on analüüsi eesmärgiga seostatud, kuid pisidetailide osas esinevad üksikud

mittepõhimõttelised puudujäägid ja/või ebatäpsused, mis ei takista analüüsi eesmärkide täitmist.

Info kogumise vormid (küsitlus, intervjuu, infokorje vms) on kirjeldatud, kuid kirjeldus on

enamikul juhtudest ebaselge või teostatavus või terviklikkus on enamikul juhtudest põhjendamata.

10 punkti - Metoodika ja selle kirjeldus on üldises plaanis sobiv, kuid esineb probleeme, nt

pakutud lahenduste põhjendatuse ja sobivuse ning nende kirjelduse täpsuse osas (nt panustamine

töö eesmärki) või valimi suuruse ja moodustamise aluste või kasutatavate andmeallikate osas.

Pakkumuses esitatud metoodika kirjelduse osas esinevad põhimõttelised puudused, kas valitud

metoodika ja valimiga on võimalik analüüsi eesmärke täielikult täita ja hankelepingu tulemit

saavutada. Info kogumise vorme (küsitlus, intervjuu, infokorje vms) on käsitletud väga vähesel

määral või puudulikult, puudub põhjendatus.

5 punkti - Metoodika kirjelduses esineb hulgaliselt olulisi puudujääke, nt ebasobivad lahendused,

vähene arusaadavus pakutud metoodikast, olulise info mitteesitamine, valimi suurus ebapiisav /

valim põhjendamatult suur, valimi moodustamise alused ebaselged või põhjendamata, valitud

andmeallikad ebapiisavad ja/või ebaasjakohased. Pakkumuses esitatud metoodika kirjelduse osas

esineb kahtlus, kas valitud metoodika ja valimiga on võimalik analüüsi eesmärke täita ja

hankelepingu tulemit saavutada. Info kogumise vormid (küsitlus, intervjuu, infokorje vms) ei ole

üldse kirjeldatud.

7.7 Minikonkursil kasutusel olnud hindamiskriteeriumide (ehk kas I koos ühe kuni kõigi muude

hindamiskriteeriumidega) alusel saadud punktid summeeritakse ning edukaks tunnistatakse

pakkumus, mille väärtuspunktide summa on eelkirjeldatud arvutuste tulemusel kokku suurim.

7.8 Võrdse arvu väärtuspunkte kogunud pakkumuste puhul osutub edukaks pakkumuseks I

hindamiskriteeriumi eest enim väärtuspunkte saanud pakkumus. Juhul, kui ka I

hindamiskriteeriumi eest on võrdsed pakkumused saanud sama palju väärtuspunkte, siis toimub

liisuheitmine. Liisuheitmise korra edastab hankija e posti teel.

7.9 Edukaks tunnistatakse pakkumus, mis on saanud hindamise tulemusena vähemalt poole

maksimaalsest võimalikust minikonkursil kasutatava hindamiskriteeriumi väärtuspunktidest.

Juhul kui pakkumus saab vähem kui poole maksimaalsest võimalikust minikonkursil kasutatava

hindamiskriteeriumi väärtuspunktidest, siis lükkab hankija pakkumuse tagasi.

7.10 Kui minikonkursil antakse lisaks I hindamiskriteeriumile väärtuspunkte ka II või III

hindamiskriteeriumi alusel, tuleb hankijale pakkumus esitada maksimaalselt 15 tööpäeva jooksul,

tähtaeg hakkab kulgema pakkumise esitamise ettepaneku laekumisele järgnevast tööpäevast.

Hankija pikendab tähtaega mõistliku aja võrra juhul kui ta teeb minikonkursi tingimustes

1

3

muudatusi. Iga tellitava öö kohta täpsustatakse pakkumuse esitamise tähtaeg (maksimaalselt 15

tööpäeva) minikonkursi tingimustes ja see sõltub tellitava töö sisust ja pakkujalt küsitava info

hulgast.

7.11 Kui minikonkursil antakse ainult I hindamiskriteeriumi alusel väärtuspunkte, tuleb hankijale

pakkumus esitada maksimaalselt 10 tööpäeva jooksul, tähtaeg hakkab kulgema pakkumise

esitamise ettepaneku laekumisele järgnevast tööpäevast. Hankija pikendab tähtaega mõistliku aja

võrra juhul kui ta teeb minikonkursi tingimustes muudatusi. Iga tellitava töö kohta täpsustatakse

pakkumuse esitamise tähtaeg (maksimaalselt 10 tööpäeva) minikonkursi tingimustes ja see sõltub

tellitava töö sisust ja pakkujalt küsitava info hulgast.

8 Kõikide pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine

8.1 Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta lisaks

riigihangete seaduse § 116 lõike 1 punktile 1, kui hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale

saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks

hankemenetluse lõpule viimise riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel.

8.2 Hankija ei kanna vastutust pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud

käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.

8.3 Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks

tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult:

8.3.1 kui tekib vajadus raamlepingu eset olulisel määral muuta;

8.3.2 kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu

osutub raamlepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks;

8.3.3 kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust

seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia.

9 Pakkumuse maksumuse esitamise juhend

9.1 Pakkumuse maksumusena esitab pakkuja ühe töötunni maksumuse riigihangete registri

vastaval väljal.

9.2 Pakkumuses esitatud hinnad väljendatakse eurodes ning täpsusega kuni kaks kohta pärast

koma.

9.3 Tööde maksumus esitatakse koos muude asjakohaste maksudega, ilma käibemaksuta ja ka

koos käibemaksuga.

9.4 Hankija ei aktsepteeri 0%-lise, 0-eurose ega negatiivse väärtusega pakkumuse maksumusi

ja/või hindamiskriteeriumi komponente. Null- või negatiivse väärtusega näitajate esitamisel

on pakkumus mittevastav ning lükatakse tagasi

10 Hanke alusdokumendi lisad

Lisa 1 Tehniline kirjeldus

Lisa 2 Raamlepingu projekt

Lisa 3 Hankelepingu projekt

Lisa 4 Meeskonnaliikmete rollide kirjeldus

Lisa 5 Proovitöö lähteülesanne

1

Käskkirja lisa 1

Riigihanke „Analüüside ja uuringute läbiviimise ning prototüüpide ja pilootide

loomise raamleping“ alusdokument.

Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused, kvalifitseerimistingimused ja

kvalifikatsiooni tõendamise nõuded

1. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja hankepassiga esitatav informatsioon

1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel

esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus.

1.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95

lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise alus.

1.3. Hankepass peab sisaldama pakkuja kinnitusi vastavalt RHS § 104 lg 2 p-des 1

ja 2 sätestatud nõuetele ja pakkuja esitatud andmeid ja infot vastavalt RHS § 104 lg 2

p- dele 4 ja 5.

1.4. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele

vastavuse esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil

vastavalt RHS §-s 104 sätestatud tingimustele.

2. Pakkuja kvalifitseerimise tingimused ja kvalifikatsiooni tõendamise nõuded

2.1. Majanduslik ja finantsseis

Pakkuja riigihanke alustamise ajaks lõppenud viimase 3 majandusaasta, mille kohta on

riigihanke alustamise ajaks majandusaasta aruanded kinnitatud, keskmine netokäive

(kolme aasta aritmeetiline keskmine) peab olema vähemalt 500 000 eurot (km-ta).

Pakkuja esitab nimetatud tingimuse täitmise kohta kirjaliku kinnituse hankepassis.

Ühispakkujad võivad näitajad summeerida. Hankija kontrollib netokäibe nõude täitmist

äriregistris olevate avalike andmete põhjal juhul, kui pakkuja on registreeritud Eestis.

Hankija vastavasisulisel nõudmisel, kui asjakohased andmed või dokumendid ei ole

hankijale andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või hankijal juba

olemas, peab edukas pakkuja või pakkuja (RHS § 104 lg 7 rakendamisel) hankijale

esitama asjakohased majandusaasta aruannete väljavõtted vms dokumendid, millest

selguvad pakkuja viimase kolme lõppenud majandusaasta netokäibed, välja arvatud

juhul kui majandusaasta aruandeid ei ole veel äriregistrile esitatud või pakkumuse on

esitanud välisriigi pakkuja. Sellisel juhul esitab pakkuja kinnituse netokäibe tingimuse

täitmise kohta hankepassis koos infoga vastava majandusaasta netokäibe kohta.

2.2. Tehniline ja kutsealane pädevus

Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt

täitnud vähemalt kaks lepingut, mille sisuks on eel,- äri või õigusanalüüsi või uuringu

läbiviimine või prototüübi või piloodi teostamine ja mille maksumus on vähemalt

50 000 eurot ilma käibemaksuta.

Lepingujärgsed tööd loetakse referentsperioodi jooksul (riigihanke algamisele eelnevad

36 kuud) teostatuks üksnes osas, millises need on täidetud referentsperioodi jooksul. Kui

2

lepingut täidetakse ka pärast riigihanke algamise tähtpäeva, saab pakkuja oma

kvalifikatsiooni tõendada ja leping loetakse täidetuks osas ja väärtuses, milles teenus on

riigihanke algamise ajaks tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud. Kui lepingu

täitmise aeg jääb osaliselt referentsperioodi eelsesse aega, saab pakkuja oma

kvalifikatsiooni tõendada üksnes selle osa ja väärtusega lepingust, millises see on

täidetud (tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud) referentsperioodi jooksul. Kui

teenust osutatakse raamlepingu alusel, saab pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendada

raamlepingu alusel sõlmitud ja täidetud hankelepingutega. Pakkuja esitab andmed

riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud lepingu kohta koos andmetega

lepingu sõlmimise ja täitmise kuupäeva, maksumuse ja teise lepingupoole kohta (tellija

nimi, e-posti aadress, telefon). Hankija kontrollib esitatud andmeid hankijale avalikes

andmekogudes kättesaadava info kaudu. Info kohta, mis ei ole hankijale andmekogudes

olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadav, kohustub pakkuja

hankija nõudmisel esitama täiendavad selgitused, andmed või dokumendid kuni viie

tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates. Hankijal on õigus lisateabe saamiseks

pöörduda teise lepingupoole poole.

Elu- ja ärisündmused

Sünd

Residentsus

Õppimine

Töötamine

Kolimine

Pensionile jäämine

Ettevõtte asutamine, juhtimine ja

tegevuse lõpetamine

+ Direktiiv 2014/24/EL – Riigihangete direktiivi menetlused

+ Direktiiv 2014/25/EL – Vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid reguleeriva direktiivi menetlused

+ Direktiiv 2005/36/EÜ – Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise direktiivi menetlused

+ Direktiiv 2006/123/EÜ – Teenuste direktiivi menetlused

*Teenuseid võib lisanduda raamlepingu kehtivusaja jooksul.

Menetlused

Sünni registreerimise tõendi taotlemine

Elukohatõendi taotlemine

Kolmanda taseme hariduse omandamise jaoks rahastamise, nagu õppetoetuste või -laenude taotlemine avaliku sektori organilt või asutuselt

Esialgse avalduse esitamine riiklikku kõrgkooli astumiseks

Diplomite, tõendite või muude õpinguid või kursusi tõendavate dokumentide akadeemilise tunnustamise taotlemine

Taotlus kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 883/2004 1 II jaotisega (1)

Teatamine sotsiaalkindlustushüvitist mõjutavatest muutustest sotsiaalkindlustushüvitist saava isiku isiklikes või tööalastes asjaoludes

Euroopa ravikindlustuskaardi taotlemine

Tuludeklaratsiooni esitamine

Aadressimuutuse registreerimine

Liikmesriigist pärit või liikmesriigis juba registreeritud mootorsõiduki registreerimine standardmenetluse korral (2)

Riigi maanteetaristute kasutamist lubava kleebise saamine: avaliku sektori organi või asutuse väljastatud: ajatasu (teemaksukleebis), kilomeetritasu (tasulised maanteed)

Pensioni- ja eelpensionihüvitiste taotlemine kohustuslikest pensioniskeemidest

Teabe taotlemine kohustuslikest pensioniskeemidest saadavat pensionit iseloomustavate andmete kohta

Majandustegevusest teavitamine, majandustegevusega seotud load, muudatused majandustegevuses ning majandustegevuse lõpetamine põhjustel, mis ei hõlma maksejõuetust ega likvideerimismenetlust, välja arvatud majandustegevuse esmakordne registreerimine äriregistris ning välja arvatud menetlused äriühingute (ELi toimimise lepingu artikli 54 teise lõigu tähenduses) asutamiseks või hiljem asutamisdokumentides muudatuste tegemiseks

Tööandja (füüsilise isiku) registreerimine kohustuslikus pensioni- ja kindlustusskeemis

Töötajate registreerimine kohustuslikus pensioni- ja kindlustusskeemis

Ettevõtte tuludeklaratsiooni esitamine

Sotsiaalkindlustussüsteemide teavitamine töötaja lepingu lõppemisest, välja arvatud töölepingu kollektiivse lõpetamise menetlused

Töötajate sotsiaalmaksete tasumine

+ Direktiiv 2014/24/EL – Riigihangete direktiivi menetlused

+ Direktiiv 2014/25/EL – Vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid reguleeriva direktiivi menetlused

+ Direktiiv 2005/36/EÜ – Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise direktiivi menetlused

+ Direktiiv 2006/123/EÜ – Teenuste direktiivi menetlused

*Teenuseid võib lisanduda raamlepingu kehtivusaja jooksul.

Oodatav tulemus, mille puhul pädev asutus hindab taotlust kooskõlas liikmesriigi õigusega, kui see on

asjakohane

Sünni registreerimise tõend või sünnitunnistus

Praegusel aadressil registreerimise kinnitus

Otsus rahastamistaotluse kohta või taotluse kättesaamise kinnitus

Avalduse kättesaamise kinnitus

Tunnustamise otsus

Otsus kohaldatavate õigusaktide kohta

Kinnitus muutustest teatamise kättesaamise kohta

Euroopa ravikindlustuskaart

Deklaratsiooni kättesaamise kinnitus

Kinnitus eelmiselt aadressilt välja registreerimise ja uuele aadressile registreerimise kohta

Mootorsõiduki registreerimise tõend

Teemaksukleebise kviitung või muu maksetõend

Taotluse kättesaamise kinnitus või otsus pensioni- või eelpensionihüvitiste taotluse kohta

Teatis isiku pensioniandmete kohta

Kinnitus teate, muudatusi puudutava teate või majandustegevuse loa taotluse kättesaamise kohta

Kinnitus registreerimise kohta või sotsiaalkindlustuse registreerimisnumber

Kinnitus registreerimise kohta või sotsiaalkindlustuse registreerimisnumber

Deklaratsiooni kättesaamise kinnitus

Teatise kättesaamise kinnitus

Kättesaamistõend või muu kinnitus töötajate sotsiaalmaksete tasumise kohta

+ Direktiiv 2014/25/EL – Vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid reguleeriva direktiivi menetlused

Abi- ja probleemilahendamisteenused

Ühtne kontaktpunkt

Toodete kontaktpunkt

Ehitusvaldkonna toodete kontaktpunkt

Riiklikud kutsekvalifikatsioonide tugikeskused

Piiriüleste tervishoiuteenuste riiklikud kontaktpunktid

Euroopa tööturuasutuste võrgustik (EURES)

Internetipõhine vaidluste lahendamine

*Teenuseid võib lisanduda raamlepingu kehtivusaja jooksul.

Asutus

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA)

Eesti ENIC/NARIC Keskus; Haridus- ja Teadusministeerium (HTM)

Eesti Haigekassa

Eesti Töötukassa

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA)