Hankeleping

HANKELEPING

Tallinn

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-

Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman

(edaspidi Tellija),

ja

Ernst & Young Baltic AS, registrikood 10877299, asukoht Rävala pst 4, Tallinn 10143, mida

esindab 30.06.2021 volikirja nr 2021-GCO-EE-1.02/2 alusel Siim Aben (edaspidi Töövõtja),

keda edaspidi nimetatakse eraldi Pooleks ja ühiselt Poolteks,

sõlmivad käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust

Lepingu esemeks oleva töö „E-kviitungi teenuse toimimismudeli analüüs“ (edaspidi

Töö) teostamisel järgides Lepingus, riigihanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud

tingimusi.

1.2. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ning

Lepinguga reguleerimata küsimustes riigihanke alusdokumentides ja selle lisades

sätestatud tingimustest ning Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.

1.3. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud avatud hankemenetlusega riigihanke „E-kviitungi

teenuse toimimismudeli analüüs (viitenumber 237475) tulemusena ning vastavuses

riigihanke alusdokumentidele ning Töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.

1.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida Leping

esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga

võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.

1.5. Mõisted „Tellija“ ja „Töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt Tellijaga või Töövõtjaga töö-

või teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Töövõtja

on kaasanud teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse.

1.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused Lepingu

professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks.

1.7. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest

muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist.

1.8. Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud ja Pooled loevad Lepingu

lisadeks järgmised dokumendid:

1.8.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus;

1.8.2. Lisa 2 – Riigihanke alusdokumendid koos nende lisadega (leitavad riigihangete

registris);

1.8.3. Lisa 3 – Töövõtja pakkumus (leitav riigihangete registris );

1.8.4. Lisa 4 – Ernst & Young Baltic AS 30.06.2021 volikiri nr 2021-GCO-EE-1.02/2.

2. Lepingu ese, Töö teostamise tähtaeg ning Töö üleandmine ja vastuvõtmine

2.1.Lepingu esemeks on Töö teostamine, järgides Lepingus, riigihanke alusdokumentides ja

nende lisades sätestatud tingimusi. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud Lepingu Lisas 1

Tehniline kirjeldus.

2.2.Töövõtja teostab Töö ja annab selle Tellijale üle koos digitaalselt allkirjastatud üleandmise-

vastuvõtmise aktiga. Töövõtja annab Töö üle vastavalt Lisas 1 „Tehniline kirjeldus“

punktis 4 toodud ajakavale kahes etapis alljärgnevalt:

2.2.1. Etapp I ja II. Lisas 1 (Tehniline kirjeldus p 5) kirjeldatud tööde üleandmine

Vahearuandena, Vahearuanne peab andma ülevaate Töö I ja II etapi tegevusest ja nende

tulemustest vastavalt Lisa 1 punktis 5 toodule;

2.2.2. Etapp III. Lisas 1 (Tehniline kirjeldus p 5) kirjeldatud tööde üleandmine (sh

Lõpparuanne, lühikokkuvõte ja ettekande slaidid eesti ja inglise keeles). Lõpparuanne

peab andma ülevaate Töö tegevustest ja nende tulemustest vastavalt Lisa 1 punktis 5

toodule.

2.3.Tellija vaatab Töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti Töövõtjale hiljemalt 10

tööpäeva jooksul arvates Töö üleandmisest juhul, kui Töö on teostatud vastavalt

lepingutingimustele ja üle antud vastavalt punktile 2.2.

2.4.Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kohustub Tellija punktis 2.3 nimetatud

perioodi jooksul sellest Töövõtjat teavitama ja osutama konkreetsele puudusele Töös ning

määrama mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks või uue, lepingutingimustele vastava

Töö esitamiseks.

2.5.Töövõtja arvestab Töö teostamisel Tellija antud juhistega ning kõrvaldab Tellija nõudmisel

Töös esinevad puudused Tellija määratud tähtajaks.

3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord

3.1.Tellija tasub Töövõtjale teostatud Töö eest kokku tasu 94 880 eurot, millele lisandub

käibemaks (20%). Tasu makstakse Töövõtjale alljärgnevate etappide kaupa:

3.1.1. 70% tasust makstakse pärast punktis 2.2.1 viidatud Vahearuande üleandmist ja Tellija

poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu

punktile 2.3). 3.1.2. 30% tasust makstakse pärast punktis 2.2.2 nimetatud Töö (sh Lõpparuanne,

lühikokkuvõte ja ettekande slaidid eesti ja inglise keeles) esitamist ja Tellija

heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile 2.3).

3.2.Pärast akti allkirjastamist Poolte poolt ja heakskiitmist punktis 2.3 nimetatud tingimuste

kohaselt esitab Töövõtja Tellijale arve Töö teostamise eest.

3.3.Tellija tasub lepingutingimustele vastava Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 20

päeva jooksul Töövõtja esitatud arve kättesaamisest arvates.

3.4.Töövõtja esitab Tellijale arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve juhendile

(https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse Tellija

dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija volitatud

isik.

4. Tellija õigused ja kohustused

4.1.Tellijal on õigus:

4.1.1. nõuda Töövõtjalt vastavalt Lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset Töö

teostamist ja selle üleandmist;

4.1.2. nõuda Töövõtjalt töölõikude asendamist samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö

teostamise käigus selgub, et asendamine aitab paremini saavutada Töö tulemusi

eeldusel, et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Töövõtja vastaval

kinnitusel on meeskonna ressursivajadus vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on

uus töölõik kaetav Töövõtja meeskonna vaba ressursiga;

4.1.3. kontrollida Töö teostamise käiku, riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimuste

täitmist ja nõuda Töövõtjalt Töö teostamise kohta informatsiooni; 4.1.4. nõuda Töövõtjalt hankelepingu täitmisel läbiviidavate koosolekute ja kohtumiste

protokollimist ning protokollide esitamist Tellijale ja seotud osapooltele kättesaadavaks

tegemist kolme tööpäeva jooksul arvates koosoleku või kohtumise toimumisest; 4.1.5. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus

sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või

muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest

ja maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale

Lepinguga võetud kohustusi.

4.2.Tellija on kohustatud:

4.2.1. esitama Töövõtjale Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või

korraldama neile juurdepääsu;

4.2.2. Töövõtja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui Töö on teostatud nõuetekohaselt

ja vastab Lepingu Lisas 1 toodud nõuetele;

4.2.3. Töö mittevastavuse korral Lepingu tingimustele teatama sellest Töövõtjale punktis 2.4

nimetatud tähtaja jooksul koos puuduste kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga;

4.2.4. maksma Töövõtjale Töö eest tasu punktis 3 sätestatud tingimustel.

5. Töövõtja õigused ja kohustused

5.1.Töövõtjal on õigus:

5.1.1. nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile

juurdepääsu võimaldamist;

5.1.2. kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid;

5.1.3. saada nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud Töö eest punktis 3 ettenähtud tasu.

5.2.Töövõtja on kohustatud:

5.2.1. teostama Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele,

riigihanke alusdokumentidele, pakkumusele ja Poolte kirjalikult taasesitatavas vormis

kokku lepitud täpsustustele ning andma Töö Tellijale või tema näidatud isikule üle

Lepingus sätestatud tähtaegadeks ja korras;

5.2.2. järgima Töö teostamisel Lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama

Lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega;

5.2.3. kaasama Töö teostamiseks kolmanda isiku Tellija nõusolekul;

5.2.4. lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö

teostamise kohta informatsiooni;

5.2.5. Tellija nõudmisel asendama töölõike samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö

teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et

asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Töövõtja meeskonna

ressursivajadus on vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav

Töövõtja meeskonna vaba ressursiga;

5.2.6. asendama Töövõtja punktis 13.2 nimetatud esindaja teise isikuga Tellija eelneval

kirjalikul loal; 5.2.7. vahetama Pakkumuses nimetatud meeskonnaliiget Tellija eelneval kirjalikul loal ja

vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu; 5.2.8. Töö Lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel puuduse

Töös või esitama uue, Lepingu tingimustele vastava töö Tellija sätestatud tähtaja

jooksul.

6. Vastutus

6.1. Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama.

6.2. Juhul, kui Töövõtja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks tellitud Tööd, on

Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,05% üle andmata või teostamata Töö vastava

etapi maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest, kuni Töö üleandmiseni. Tellijal on

õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Töövõtjale Töö eest tasumisele kuuluvat

vastava etapi maksumust.

6.3. Juhul, kui Töövõtja rikub muid Lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus esitada

nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks 10 tööpäeva.

Kui Töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt

leppetrahvi 30% Lepingu maksumusest.

6.4. Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Töövõtja suhtes teisi seadusega

ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda

Töövõtjalt Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.

6.5. Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Töövõtja puudusi või ei esita uut,

nõuetekohaselt teostatud Tööd punktis 2.4 nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus alandada

kokkulepitud Töö maksumust kuni 30% ning lisaks leppetrahvi nõudele Lepingust

taganeda või Leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv

ei katnud.

6.6. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema poolt heakskiidetud Töö eest arve

mitteõigeaegse tasumise korral maksma Töövõtjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata

summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamist alustatakse

viieteistkümnendast päevast ning arvestatakse iga viivitatud päeva eest.

6.7. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust

tulenevate muude kohustuste täitmisest.

6.8. Poole koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 3.1 nimetatud

lepingutasu ühekordse summaga.

7. Vääramatu jõud

7.1.Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on

vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud

või Poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu,

mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata,

et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või

selle tagajärje ületaks.

7.2.Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra,

mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist.

7.3.Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja

nende mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi

teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik

võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju

vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste

kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud.

8. Teabe vahetamine

8.1.Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või

takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.

8.2.Teade loetakse teisele Poolele kätte toimetatuks, kui:

8.2.1. teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate

edastamise päeval);

8.2.2. teade on edastatud e-kirjaga ja selle kättesaamise kohta on esitatud kinnituskiri; 8.2.3. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval) või;

8.2.4. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui

postitamisest on möödunud kolm päeva).

8.3.Punktis 8.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise

avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu

rikkumisest.

8.4.Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel.

8.5.Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele kahe

tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates.

9. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine

9.1.Leping jõustub pärast Lepingu mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud

kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni.

9.2.Lepingut võib muuta kooskõlas riigihangete seadusega.

9.3.Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või Leping üles öelda juhul, kui teine

Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles

öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele mittevastava töö

esitamise korral ei ole töö puudust kõrvaldatud 15 tööpäeva jooksul temale Lepingu

rikkumise lõpetamise nõude esitamisest arvates.

10. Konfidentsiaalsus ja isikuandmete kaitse

10.1. Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele

konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud Lepingu kohustusi täites või

juhuslikult, eelkõige neile teatavaks saanud isikuandmeid, sealhulgas mitte edastama

nimetatud teavet selleks õiguslikku alust mitteomavatele isikutele ning välistama

juurdepääsu nimetatud teabele.

10.2. Töövõtja kohustub Lepingut täitma piisava ja korraliku hoolsusega, et ära hoida infoleke

või kolmandate isikute andmete avalikuks saamine ning rakendama kõiki kohaseid

õiguslikke võimalusi, et tööülesannet ootuspäraselt täita ja tegema mõistlikke jõupingutusi

Lepingu täitmiseks, kahjude ennetamiseks ja ärahoidmiseks.

10.3. Pooled lähtuvad piisava ja korraliku hoolsuse puhul selliste oskuste ja teadmiste

tasemest, mille kasutamist Lepingu täitmisel on mõistlik eeldada ja mis on vastavuses

avaliku huvi, hea tava ja hea usu põhimõttega.

10.4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka pärast Lepingu lõppemist või lõpetamist.

10.5. Iga punktides 10.1 ja 10.2 sätestatud konfidentsiaalsustingimuste rikkumise korral on

Tellijal õigus nõuda Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses või

kahju hüvitamise nõude asemel nõuda leppetrahvi tasumist 20 000 eurot iga rikkumise

toimumise eest.

10.6. Seoses Lepingu esemeks oleva Töö teostamisega võib Töövõtja saada ligipääsu Tellija

põhitegevuse käigus kogutud andmetele, mis on isikuandmete kaitse seaduse tähenduses

isikuandmed. Sellisel juhul on isikuandmete vastutav töötleja Tellija ja volitatud töötleja

Töövõtja.

10.7. Töövõtja töötleb Lepingu alusel saadud isikuandmeid ainult Lepingu kehtivuse ajal ja

Töö teostamiseks vajalikus ulatuses. Töövõtja kasutab Töö teostamise käigus saadud

isikuandmeid üksnes Lepingus sätestatud eesmärkide täitmiseks. Lepingu lõppemisel

kustutab Töövõtja kõik talle Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmed ja nimetatute

koopiad, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti.

10.8. Tellija vastutab, et Töö teostamise raames isikuandmete töötlemine toimub kehtival

õiguslikul alusel õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks, andmesubjektid on

isikuandmete töötlemisest teadlikud ja/või sellega nõus ning Tellijal on õigus edastada

isikuandmeid Töövõtjale Töö teostamise raames.

10.9. Töövõtja võimaldab isikuandmetele juurdepääsu üksnes isikutele, kellel on selleks oma

töö- või teenistusülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud järgivad

isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või

neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav

konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima isikutele ka pärast Lepingu lõppemist.

10.10. Töövõtjal ei ole õigust edastada isikuandmeid kolmandatele isikutele ega kasutada

isikuandmete töötlemiseks omakorda volitatud töötlejaid ilma Tellija eelneva kirjaliku

loata.

10.11. Töövõtja rakendab vajalikke turvameetmeid isikuandmete kaitseks.

10.12. Töövõtja võimaldab Tellijal või Tellija volitatud audiitoril teha Lepingu objekti raames

isikuandmete töötlemisega seotud auditeid ja/või kontrolle. Tellijal on õigus teha mainitud

auditeid ja/või kontrolle vastavalt tekkivale vajadusele.

10.13. Töö teostamise raames töödeldavate isikuandmetega seotud rikkumise korral teavitab

Töövõtja viivituseta sellest Tellijat.

10.14. Kui Töövõtja avastab isikuandmetega seotud rikkumise (Data Breach), teavitab

Töövõtja sellest viivituseta kirjalikult Tellijat, pärast mida teavitab Tellija isikuandmetega

seotud rikkumisest pädevat järelevalveasutust hiljemalt 72 tunni jooksul. Töövõtjalt

Tellijale esitatav teave sisaldab isikuandmetega seotud rikkumise kirjeldust ühes asjaomaste

andmesubjektide kategooriate ja ligikaudse arvuga, puudutatud isikuandmete kirjeldust,

isikuandmetega seotud rikkumise võimalikku tagajärge ja kavandatud meetmeid

isikuandmetega seotud rikkumise kõrvaldamiseks. Töövõtja aitab Tellijat vajaliku

informatsiooni kogumises järelevalveasutuse jaoks.

10.15. Tellija andmekaitse eest vastutav isik: Janno Jaas, e-mail: [email protected], telefon

+372 6397601.

10.16. Töövõtja andmekaitse eest vastutav isik: Renata Vaisviliene, e-mail +370 614 55651,

telefon [email protected].

11. Vaidluste lahendamine

11.1. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad

vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.

11.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi

õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul

kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.

11.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb

sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks

teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi

Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma.

11.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele

neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest.

12. Muud sätted

12.1. Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule

ilma teise Poole nõusolekuta.

12.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele

on lubatud vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud

konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poole audiitoritele,

advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud

informatsiooni avaldama. Töövõtja on teadlik, et Leping on avalik, välja arvatud osades,

mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.

12.3. Töövõtja on teadlik, et Töö tulemused on vastavalt riigihanke alusdokumentidele

avalikud ning Tellijal on õigus neid ilma Töövõtja nõusolekuta avalikustada.

12.4. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

12.5. Töö on teos autoriõiguse seaduse mõistes.

12.6. Autoriõiguste loovutamine:

12.6.1. Töövõtja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates

Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Töövõtjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud

õigustega samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele;

12.6.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul, kui kolmandad

isikud esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Töövõtja

Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud;

12.6.3. Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest

sisaldub Lepingu punktis 3.1 nimetatud tasus.

12.7. Tellijal on õigus kasutada Tööd (teost) ja muid Töö tulemusi igal viisil, sh avaldada,

levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta,

sh üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa

või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade

avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Töövõtjale.

12.8. Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud

või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud,

joonised, juhendid, lisaandmed) annab Töövõtja Tellijale üle pärast töö valmimist ning

need kuuluvad Tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid

ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga mitteseotud

eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös.

13. Poolte volitatud esindajad

13.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö

vastuvõtmisel on Helen Roosimägi, e-post: [email protected], telefon +372 625

6413.

13.2. Töövõtja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, kontrollimisel ja Töö

üleandmisel on Siim Aben, e-post [email protected], telefon +372 5623 3217.

13.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud

küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine

ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.

13.4. Juhul, kui Pool asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele vastavalt

punktis 8 sätestatule.

Poolte rekvisiidid

Tellija: Töövõtja:

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Ernst & Young Baltic AS

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Ando Leppiman Siim Aben

Kantsler Ärikonsultatsioonide

juhtivkonsultant

1

HD Lisa 1

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

E-kviitungi teenuse toimimismudeli analüüs

Riigihanke eseme

Tehniline kirjeldus

Tallinn 2021

2

SISUKORD

Sisukord

MÕISTED ........................................................................................................................ 3

1. Hanke ese ................................................................................................................ 4

2. Praegune olukord ja taustainfo ............................................................................ 4

3. Hanke eesmärk ....................................................................................................... 6

4. Tegevused: ............................................................................................................. 7

I etapp ehk ANALÜÜSI OSA ........................................................................................ 7

II etapp ehk TOETUSVAJADUSE ETTEPANEKUTE TEGEMINE ............................. 8

III etapp ehk TOIMIMISMUDELI KIRJELDUS JA TEEKAART .................................. 8

5. Töö tulemid ................................................................................................................ 9

6. Tulemite kasutus tulevikus................................................................................. 10

7. Lõpparuanne ........................................................................................................ 10

8. Töökorraldus ........................................................................................................ 10

9 Tellijapoolne meeskond ...................................................................................... 11

10. Töö eest tasumine ................................................................................................ 11

3

MÕISTED

E-kviitung Struktureeritud, standardiseeritud ja

masinloetavas vormingus loodud kviitung

E-teenused Ehk pikemalt elektroon(ili)ne teenus, on teenus,

mida osutatakse ja kasutatakse elektrooniliste

kanalite kaudu, peamiselt internetis või

mobiiltelefoni teel. E-teenuste pakkumisega

tegeleb nii riik läbi avalike e-teenuste (nt.

eesti.ee; e-riik.ee) kui erasektor.

G2B Goverment to business ehk info- ja/või

andmevahetus avaliku- ja erasektori vahel.

G2G Goverment to goverment ehk info- ja/või

andmevahetus avaliku sektori asutuste vahel

Masinloetavad/masintöödeldavad

andmed/formaat

Masinloetav formaat on failiformaat, mis on

struktureeritud selliselt, et tarkvararakendused

suudavad spetsiifilisi andmeid, sealhulgas

üksikuid faktiväiteid, ja nende sisemist

struktuuri kergelt tuvastada, ära tunda ja välja

lugeda.

Reaalajamajandus Reaalajamajandus (real-time economy ehk

RTE) on digitaalne ökosüsteem, kus tehingud

eri osapoolte vahel toimuvad reaalajas või

minimaalse viitega. See tähendab paberipõhiste

majandustehingute ja haldustoimingute

asendamist automaatse andmevahetusega

digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja

standardiseeritud kujul.

x-tee andmevahetuskiht X-tee on tehniline ja organisatsiooniline

keskkond, mis võimaldab turvalist ja

tõestusväärtust tagavat internetipõhist

andmevahetust riigiasutuste vahel ja

erasektoriga.

4

1. Hanke ese

Käesoleva riigihanke esemeks on „E-kviitungi teenuse toimimismudeli analüüs“ (edaspidi

töö) tellimine vastavalt hankelepingu eseme tehnilisele kirjeldusele.

2. Praegune olukord ja taustainfo

2.1 Reaalajamajandus (real-time economy ehk RTE) on digitaalne ökosüsteem, kus tehingud

eri osapoolte vahel toimuvad reaalajas või minimaalse viitega. See tähendab paberipõhiste

majandustehingute ja haldustoimingute asendamist automaatse andmevahetusega

digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud kujul.1

2.2 Tulemuseks on kiirem ning automatiseeritud andmevahetus, teabe parem juurdepääsetavus

ja laialdane RTE lahenduste kasutusele võtmine, mis peaks vähendama protsesside

viiteaegu, säästma ressursse ja vähendama tehingukulusid, suurendama organisatsioonide

kulutõhusust ja ettevõtete konkurentsivõimet, vähendama bürokraatiat ettevõtjaks olemisel,

kiirendama ja täpsustama otsustusprotsesse, parandama läbipaistvust, kaupade liikumist

ning stimuleerima majanduslikke ja sotsiaalseid uuendusi. Lisaks loob tugev

partnerlussuhe, piiriülene koostöö ja koosvõimelisuse saavutamine ettevõtetele lihtsama

asjaajamise regioonis laiemalt ning aitab tõsta ekspordivõimekust.

2.3 RTE rakendamise põhieesmärgiks on viia ettevõtluskeskkonnas ja suhtluses riigiga ellu

struktuurne muudatus, et ettevõtete haldamise ja majandamise tegevused muutuks taustal

toimivateks tegevusteks vähendades märkimisväärselt ettevõtjate halduskoormust ja tõstaks

seeläbi kaude tootlikkust.

2.4 Reaalajamajanduse visiooni eesmärgiks on aastaks 2027 luua tehnilised ja regulatiivsed

võimalused, et tõsta ettevõtlusandmete kvaliteeti ja kättesaadavust ning võimaldada nende

digitaalset ja automaatset vahetamist erinevate osapoolte vahelises suhtluses läbi andmete

semantilise analüüsi, struktureerimise ja standardiseerimise ning sobivate

andmevahetuskanalite kasutamise.

2.5 Visiooni elluviimine aitab saavutada Vabariigi Valitsuse eesmärki vähendada ettevõtjate

halduskoormust ja bürokraatiat ning rakendada andmete kogumisel ühekordse küsimise ja

masinloetava ristkasutatavuse põhimõtet. Lisaks sellele soovib riik tänu logistikaahela

digitaliseerimisele tõsta sektori konkurentsivõimet, muutes tarneahela turvalisemaks,

läbipaistvamaks ning vähendades tänu digitaliseerimisele ettevõtjate halduskoormust

rakendades once only printsiipi ning aidates saavutada „Reaalajamajanduse visioonis 2020-

2027“ toodud eesmärke.

Visooni üheks alameesmärgiks on e-kviitungite laialdane kasutusele võtt aastaks 2025

2.6 E-kviitung on struktureeritud, standardiseeritud masinloetav dokument, mis lisaks e-arve

infole sisaldab ka makseinfot. Seega paberkviitungid ning elektroonilised pildid ja PDF-id

ei ole e-kviitungid. Näiteks võib e-kviitung liikuda automaatselt ja reaalajas müüja

kassasüsteemist läbi e-kviitungi operaatorite juriidilise isiku raamatupidamissüsteemi või

eraisiku mobiilirakendusse. E-kviitungite vahetus võib toimuda ka pangateenuste kaudu või

mõnel muul viisil. Teenus saab toimida nii Eesti siseselt kui ka piiriüleselt. Teenuse

1 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf

5

toimimiseks on alustatud CEN rahvusvahelise töögrupi2 poolt Euroopa e-kviitungi

standardi loomist. Standard peaks eeldatavasti valmima 2022. aastal.

2.7 E-kviitung on juba täna Eestis reaalsus. 2014. aastal algatati Omniva ja Telia eestvedamisel

e-kviitungi projekt3, millest on väljakasvanud täna paljudele tuttav Telia mTasku4

mobiilirakendus. Alexela Oil AS oli esimene ettevõte, kes hakkas Eestis 2017. aasta

septembris väljastama universaalseid masinloetavaid e-kviitungeid. Lisaks

kliendimugavusele, muudab e-kviitung ostuprotsessi keskkonnasäästlikumaks. Eestis

väljastatakse aastas ligi 400 miljonit paberkviitungit, mille trükkimiseks kulub 20 tonni

paberit – selle valmistamiseks omakorda keskmiselt 300 puud, üle 180 barreli nafta ja 1440

tonni vett, ning trükkimisest tekib lisaks ligi 20 tonni jäätmeid5.

2.8 Reaalajamajanduse majandusliku mõju analüüsi6 kohaselt säästavad reaalajas

andmevahetuse lahendused (e-arved, e-kviitungid, andmepõhine aruandlus riigile, e-

veoselehed jne) ettevõtlussektoris üle 200 miljoni euro aastas. Võimalik on aastas kokku

hoida ca 14,10 miljonit töötundi, mis on võrdne 7000 inimese täistööajaga. Eestis on e-

kviitungite kasutusele võtmisel kulude kokkuhoid konservatiivsete hinnangute kohaselt ca

60 mln aastas. Samal ajal Soomes on e-kviitungitele üleminekul hinnatud kulude kokkuhoid

ettevõtjate jaoks ca 900 miljonit eurot aastas7. Ettevõtjal tekib võimalus suunata

kokkuhoitud kulu põhitegevuse mahu suurendamisele, mis omakorda mõjuks positiivselt

SKP kasvule.

2.9 Eraisikute hüvanguks võib e-kviitungite kasutusele võtmise puhul tuua muuhulgas välja

kestvamad ja mugavamad võimalused näiteks toote garantii dokumentide ja juhendite

hoiustamiseks. Mõlemad dokumendid tulevad e-kviitungiga kaasa elektroonselt e-mailile

või mobiilirakendusse ning liigne paberimajanduse arhiveerimine kodustes tingimustes

hoiaks kokku nii aega kui ruumi.

2.10 E-kviitungi temaatikaga on aktiivselt tegutsenud ka Soome era- ja avalik sektor

koostöös. RTECO on Soome tehnoloogiaettevõtete võrgustiku (Teknologiateollisuus)

2017. aastal alanud projekt, mille raames ettevõtted ja riigiasutused teevad koostööd RTE-

ökosüsteemide arendamiseks. Projektil on kaks alamprojekti, millest üks on pühendatud e-

kviitungite kasutuselevõtmisele. Projekti e-kviitungite töörühm on välja töötanud

suunised8. Soome maksuamet peab e-kviitungeid automaatsele andmepõhisele

käibearuandlusele ülemineku oluliseks eelduseks.

2.11 Eesti Standardikeskuse alla on loodud EVS/TK 76 Reaalajamajanduse tehniline

komitee, mis loodi e-kviitungi rahvusvahelises CEN/TC 434 töögrupis arvamuse

avaldamiseks ja Eesti poolt koondatud hääle andmiseks. Eeldatavalt valmib standardi

mustandi dokument juuli 2021 ja standard eeldatavasti kinnitatakse 2022 teisel poolaastal.

2.12 Reaalajamajanduse raames on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seadnud

teadus- ja arendustegevustes9 eesmärgiks uuenduslike digilahenduste, liidestuste ja teenuste

2 CEN - Technical Bodies - CEN/TC 434 3 https://kviitung.ee/ 4 https://www.mtasku.ee/ 5 Omniva: https://www.omniva.ee/index.php?article_id=653&page=580&action=article& 6 Reaalajamajanduse majandusliku mõju uuring (2020). Leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/reaalajamajanduse_majandusliku_moju_uuringu_lopparuanne.pdf 7 Technology Industries Finland (2018). eReceipt guidelines. Leitav: https://teknologiateollisuus.fi/sites/default/files/file_attachments/2018_ekuitti_eng_sisus_vedos_6 .pdf 8 https://teknologiateollisuus.fi/sites/default/files/file_attachments/2018_ekuitti_eng_sisus_vedos_6.pdf 9 vt Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 https://www.hm.ee/et/TAIE- 2035

6

rakendusuuringute ja eksperimentaalarendustega koos analüüsi, metoodika loomise ja

testimisega test- ja/või töökeskkonnas, mille abil on ettevõtjal rohkem aega tegeleda

tootlikkuse tõstmise ja uute teenuste väljatöötamisega. Reaalajamajanduse lahenduste

loomisel ja tegevuste elluviimisel peetakse silmas järgnevaid aspekte:

2.13 uudsus st midagi sellist, mida reaalajamajanduse projekti raames täna Eestis tehakse, ei

ole täna kuskil tehtud ning lahendused on uudsed;

2.13.1 loominguline st kasutades olemasolevaid tehnilisi lahendusi ja süsteeme panna need

ühtselt koos toimima täiesti uute teenuste ja lahenduste loomiseks;

2.13.2 ettemääramatu tulemus st et ole teada kas planeeritud tegevused on ka reaalses elus

teostatavad ja millise tulemuseni planeeritud tegevustes tegelikult jõutakse;

2.13.3 süstemaatiline st kõik loodavad protsessid, teenused ja lahendused on turul täiesti

uued, mistõttu kaasatakse regulaarselt teaduskraadiga valdkonnaeksperte, kes aitavad jõuda

põhjaliku teadusliku analüüsiga parimate metoodikateni ning aitavad testida loodud

metoodikat kõige sobivamal viisil või oskavad teha ettepanekuid, milliseid metoodikaid veel

tulevikus katsetada.

2.13.4 ülekantav ja/või korratav st kõik peaks olema lihtsasti kasutatav ka piiriüleselt, mis

tagab selliselt maksimaalse kasu, kuna ettevõtjal on oluliselt aja- ja kuluefektiivsem

kasutada samu lahendusi nii Eestis kui mujal. Kõik loodavad metoodikad, uuringud,

lahendused ja teenused on tasuta kättesaadavad.

2.14 Käesolev analüüs peab andma vastused läbi teadmispõhise ja süstemaatilise analüüsi.

3. Hanke eesmärk

3.1.Käesoleva hanke eesmärgiks on:

3.2.1 huvigruppidega tehtud infokorje käigus saada ülevaade täna turul olevatest e-kviitungi

lahendustest ja e-kviitungi tulevikuvaadetest ning toetusvajadusest teenuse toimimiseks;

3.3.2 esitada ettepanekud toetusvajaduseks ja teenuse toimimise mudeliks koos ajakavaga (nn

teekaart, vt punkti 4.3).

3.4.Töö metoodika

3.5.Töö keskendub nii eraisikule kui ka ettevõtjatele mõeldud e-kviitungi teenuse

toimimismudelile ja toetusvajaduse (eelkõige teenust pakkuvatele

ettevõtjatele) väljaselgitamisele, mille täitmiseks peab töövõtja läbi viima nii

dokumendianalüüsi kui ka küsitlusi ning kasutama muid sobivaid meetodeid hankelepingu

eesmärgi saavutamiseks.

3.6.Töö teostamisel peab töövõtja lähtuma vähemalt järgmistest dokumentidest, materjalidest

ja andmeallikatest:

3.7.Borderless Real-Time Economy (RTE) Spearhead: eReceipt10 (E-kviitungi teostatavuse

uuring)

3.8.eReceipt Guidelines11

10 Teostatavuse analüüs on kättesaadav siit: https://900ed4a8-9c07-4bbc-bdb5- 97fdb5896eb2.filesusr.com/ugd/8cf6e6_e0e587903c224b8f8328c11ee5d01267.pdf 11 Kättesaadav siit: https://teknologiateollisuus.fi/sites/default/files/file_attachments/2018_ekuitti_eng_sisus_vedos_6.pdf

7

3.9.Reaalajamajanduse visioon ja tööplaan 2020-202712

3.10. Maksekeskkonna digitaliseerimise strateegia (eeldatav valmimise aeg 2021. a juuli).

4. Tegevused:

Töö käigus tuleb töövõtjal kaasata erasektori esindajad ja võimalikud teenuse kasutajad, kellel

on potentsiaal või huvi arendada e-kviitungiga seonduvaid e-teenuseid või on osa teenuse

toimimise mudelist.

Täpsem nimekiri kaasatavatest ettevõtjatest moodustub Töövõtja poolt valimipõhiselt (nt täna

juba loodud töörühmadest Eesti Panga Maksekeskkonna Foorumi, Eesti Standardi-

keskuse ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu all) ja koostöös tellija

juhtrühmaga.

Töövõtja viib läbi infokorje nii ettevõtjate kui ka eraisikute seas kaasates erasektori esindajaid

näiteks küsitluste, fookusgrupi intervjuude kaudu või muus sobivas vormis.

Lepingu täitmine toimub etappide kaupa ning töövõtja peab II ja III etapi ellu viima

paralleelselt.

I etapp ehk ANALÜÜSI OSA

Etapp jaguneb dokumendianalüüsiks ning infokorjeks. Tegevused peab töövõtja

ellu viima 3 kuu jooksul lepingu sõlmimisest. 4.1.1 Dokumendianalüüsi käigus peab töövõtja:

4.1.1.1 andma ülevaate täna turul olevatest e-kviitungi lahendustest ja e-kviitungi

tulevikuvaadetest (mis pole veel realiseerunud) Põhja-Balti regioonis, vähemalt 3-st

riigist (eelistatult Soome, Rootsi, Leedu) ja Eestist;

4.1.1.2 analüüsima ja selgitama välja, millised lahendused ja tulevikuvaated on muuhulgas:

4.1.1.2.1 teenust tarbiva ettevõtja/eraisiku vaatest – kõige kasutajasõbralikum, sh lihtsasti

kasutusele võetav ja majanduslikult soodsaim lahendus;

4.1.1.2.2 teenust pakkuva ettevõtja vaatest – mõistlikus mahus tehnoloogilisi muudatusi

nõudev, ühtselt standardiseeritud, majanduslikult soodsaim ja optimaalsete kasutusele võtmise

kuludega.

4.1.2 Infokorje ja selle tulemite analüüs osas peab töövõtja:

4.1.2.1 Viima läbi infokorje, kuhu kaasatakse:

4.1.2.1.1 valdkondlikud eksperdid (eelkõige täna e-kviitungi/e-arve teenust pakkuvad või

teenuse ahelasse kaasatud ettevõtjad; valdkondlikud poliitikakujundajad; erialaliidud – Eesti

Kaupmeeste Liit; Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon; Eesti E-kaubanduse

Liit; Eesti Pangaliit; jm).

4.1.2.1.2 e-kviitungi teenuse tarbijad (ettevõtjad ja eraisikud), kes juba kasutavad turul olevaid

e-kviitungi teenuseid või on tulevased võimalikud kasutajad.

4.1.2.2 Infokorje eesmärgiks on muuhulgas selgitada välja ja analüüsida ning leida vastused

järgnevatele küsimustele:

4.1.2.2.2 Miks ei ole täna e-kviitungi lahendusi veel laiemalt turule jõudnud/kasutusele

võetud ja millised on peamised murekohad/takistused/hirmud/riskid/ohukohad

12 Kättesaadav siit: https://www.mkm.ee/sites/default/files/reaalajamajanduse_visioon_2020- 2027_kaskkiri.pdf

8

seoses e-kviitungiga nii teenusepakkuja, teenust tarbiva ettevõtja kui ka eraisiku

jaoks (mh majanduslikud, tehnoloogilised, sotsiaalsed, teadlikkuse probleemid)?

4.1.2.2.3 Millised on võimalikud lahendused teadlikkuse tõstmiseks (mh majanduslikud,

tehnoloogilised, sotsiaalsed lahendused)?

4.1.2.2.4 Kuidas jõuda e-kviitungite kasutamisel kriitilise massini nii teenust tarbivate

ettevõtjate kui ka eraisikute osas? Esitada ettepanekud tehnoloogilisest, sotsiaalsest

vaatenurgast lähtuvalt.

4.1.2.2.5 Milline on majanduslik kasu e-kviitungi kasutusele võtmisel? Analüüsida

kasutegureid kasutajagruppide lõikes, sh hinnata, et kelle vaates on e-kviitungite

kasutusele võtmisel kasu kõige suurem (teenusepakkuja, teenust tarbiv ettevõtja,

eraisik)?

4.2 II etapp ehk TOETUSVAJADUSE ETTEPANEKUTE TEGEMINE

Tegevuste elluviimise eeldatav aeg on 3.-4. kuu lepingu sõlmimisest arvates

Töövõtja peab analüüsima:

4.2.1 Kuidas riigi poolt toetada e-kviitungi laiemalt kasutuselevõttu erasektoris? Missugune on

ettevõtjate toetusvajadus? Millal toetada?

4.2.2 Missuguseid sihtgruppe tuleks toetada, et mõjutada e-kviitungi laialdasemat

kasutuselevõttu? Lisada sihtgruppide prioriteetsus koos põhjendustega.

4.2.2 Missuguseid tegevusi ja arendusi tuleks toetada? Lisada ettepanekud tegevuste, arenduste

prioriteetsuse kohta koos põhjendustega.

4.3 III etapp ehk TOIMIMISMUDELI KIRJELDUS JA TEEKAART

Etapp jaguneb teenuse toimimismudeli kirjelduseks ja ettepanekute esitamiseks (teenuse

toimimise mudel koos ajakavaga, nn teekaart) Tegevuste elluviimise eeldatav aeg on 3. – 5. kuu lepingu sõlmimisest arvates

4.3.1 Töövõtja peab analüüsima ja esitama teenuse toimimise mudeli analüüsi, teostama

mudeli loome ja esitama ettepanekud (arvestades I etapis kogutud infot) järgmiste

küsimuste osas:

4.3.1.1Millised on e-kviitungi olemasolevad ja võimalikud kasutusjuhud ja piirangud, st

teekondade kirjeldus eri osapoolte vahel kogu makseahelas ja teekonda kaasatud

teenusepakkujad?

4.3.1.2 Millised on võimalikud lahendused, kuidas e-kviitungi saaja identifitseeritakse? Milline

on analüüsi käigus selgunud eelistatuim lahendus?

4.3.1.3 Millised on võimalikud lahendused, kuidas teha selgeks e-kviitungi saaja eelistatud

rakendus, st kuidas e-kviitung temani jõuab? Milline on analüüsi käigus selgunud eelistatuim

lahendus?

4.3.1.4 Millised on võimalikud lahendused, kuidas e-kviitungi teenus on kasutusele võetud

kasutaja vaatest, st nii teenust tarbiva ettevõtja kui ka eraisiku poolt? Kas ja milline on analüüsi

käigus selgunud eelistatuim lahendus?

1. Äritarkvara?

2. Mobiilirakendus?

3. Pangateenus?

4. Või muu lahendus?

9

4.3.1.5 Millised on võimalikud tehnilised lahendused e-kviitungi vahetamiseks/kuvamiseks, nt

keskse andmebaasi/ühtse taristu pilve ja hajutatud lahenduse võrdluses? Milline on analüüsi

käigus selgunud eelistatuim lahendus?

4.3.1.6 Millised on võimalikud lahendused e-kviitungi transportimiseks ühest süsteemist teise,

sh piiriüleselt? Milline on analüüsi käigus selgunud eelistatuim lahendus või kas ja kuidas

saavad kõige optimaalsemalt eksisteerida mitu lahendust?

1. PEPPOL võrgustik?

2. API liidestused?

3. X-tee?

4. Pangaliidetused, request to pay

5. MyCompanyData teenus

5. Või muu innovaatiline lahendus?

4.3.1.7 Millised on välja selgitatud kasutusjuhtude protsessikirjeldused?

Lähtuvalt eelmistes punktides välja selgitatud olemasolevatest ja võimalikest

kasutusjuhtudest ja parimatest lahendustest teenuse toimimiseks peab töövõtja kirjeldama,

milline on lähtuvalt kasutusjuhust parim e-kviitungi teenuse protsessimudel ja tegevuste

kirjeldus alates e-kviitungi loomisest kuni e-kviitungi säilivusaja lõpuni nii ettevõtja kui ka

eraisiku vaatest (makseahel) ning visualiseerima erinevate kasutusjuhtude korral parimad

teenuse teekonnad erinevate teenuse osapoolte suhtes. Teenuse teekonnad peavad olema

visualiseeritud lihtsasti ja arusaadavalt ka asjatundmatu isiku jaoks. Töövõtja peab kirjeldama

peamised protsessi osapooled, nende rollid ja peamised ülesanded. Väljavalitud stsenaariumi

funktsionaalsete nõuete juures peab töövõtja kirjeldama loodava süsteemi/teenuse funktsioonid

koos selgitustega ehk mida infosüsteemis või andmevahetusplatvormi kaudu peab saama teha.

Kaardistada tuleb e-kviitungi teenuse mudeli toimimiseks üldised funktsionaalsed nõuded

ja lahenduse üldine arhitektuuriline vaade. Mittefunktsionaalsete nõuete osas tuleb

kirjeldada tingimusi, millele peab teenus vastama. Arhitektuurse vaate juures peab töövõtja

kirjeldama millistest komponentidest teenus koosneb, koos vastavate skeemide ning teiste

infosüsteemide liidestega, sh milliseid andmeid vahetatakse, millistel tingimustel ja kuidas.

4.3.1.8 Millised on võimalikud ettepanekud, kuidas jõuda e-kviitungite kasutamisel kriitilise

massini/võimalikult laia kasutaja hulgani ja suurema kasuni nii ettevõtjate kui ka eraisikute osas

aastaks 2025?

4.3.1.9 Milline on majanduslik kasu e-kviitungi kasutusele võtmisel (teenusepakkuja, ettevõtja,

eraisiku vaates)?

4.3.1.10 Milline on e-kviitungi teenuse turule tuleku ja rakendamise/kriitilise massi

saavutamiseks vajalik tegevus ja ajakava (teekaart). Ajakava loomisel tuleb arvestada kõikide

töö käigus ilmnenud aspektidega ja teenuse eri osapoolte vajaduste ja võimekusega. Teekaardil

tuleb kirjeldada olulisemad teenuse elluviimiseks ja kriitilise massi saavutamiseks vajalikud

tegevused ning tegevuste rakendamise indikatiivne periood. Töövõtja peab pakkuma välja

jätkusuutliku rakendamise ajakava (teekaardi) kuni aastani 2025, kui RTE tööplaani järgselt

peab olema saavutatud e-kviitungite laialdane kasutusele võtt turul. 5. Töö tulemid

5.1 Punktis 4 märgitud I etapi tulemina dokumendianalüüsi ja infokorje kokkuvõtted ning

vastused punktis 4.1.2.2 märgitud küsimustele;

5.2 Punktis 4 märgitud II etapi tulemina toetusvajaduse kirjeldus;

5.3 Punktis 4 märgitud III etapi tulemina teenuse toimimismudeli kirjeldus koos

visualiseeritud lahendustega ja ettepanekud koos ajakavaga (nn. teekaart).

10

6. Tulemite kasutus tulevikus .

6.1 Töö tulemusena luuakse eeldused selleks, et eraettevõtted saavad turule tuua uusi e-

teenuseid.

6.2 Töö tulemus aitab kiiremini saavutada parema e-teenuse kvaliteedi ja ressursside

kokkuhoiu.

6.3 Töö tulem on üheks sisendiks ettevõtjatele toetusmeetme väljatöötamisel.

7. Lõpparuanne

7.1 Töövõtja esitab Töö vastavalt punktis 4 märgitud tähtaegadele.

7.2 Töö peab andma tervikliku ülevaate kõikidest Töö teostamiseks läbi viidud tegevustest ja

selle tulemustest.

7.3 Töövõtja esitab Töö Tellijale I ja II etapi koos vahearuandena ja III etapi lõpparuandena

eesti keeles elektrooniliselt muudetavas formaadis elektroonsel andmekandjal.

Lõpparuanne esitatakse tellijale koos kõigi taustamaterjalide, andmete ja infoga, mida töö

teostamiseks koguti või loodi, sealhulgas analüüside, küsitluste ja intervjuude tulemused.

7.4 Samuti peab töövõtja koostama laiemale avalikkusele suunatud lühikokkuvõtte ja

slaidipresentatsiooni lõpparuande olulisematest tulemustest eesti keeles ja inglise keeles.

8. Töökorraldus

8.1 Töö läbi viimise juhtimine toimub järgmiselt:

8.1.1 Tellija juhtrühm (edaspidi juhtrühm) esitab tööle täpsustatud nõuded, vajadusel

metoodika ja tegevuskava, veendub nende täitmises ja osaleb oma teadmiste

jagamisega, ning on aktiivne koostööpartner;

8.1.2 Töövõtja juhib Töö teostamist ja töötulemuste koostamist.

8.2 Hanke eesmärkide ja ülesannete elluviimiseks moodustatakse juhtrühm, mille

komplekteerib tellija. Juhtrühma ülesanded on:

8.2.1 Töö koostamise projektijuhtimise tingimuste esitamine ja kontroll;

8.2.2 osalemine aruteludes ja koosolekutel;

8.2.3 tööde käigu kontroll, sh etappide kokkuvõtete kinnitamine;

8.2.4 lõpptulemuse kontroll ja vastuvõtmine.

8.3 Töövõtja ülesanded on:

8.3.1 juhtrühma töö tehniline ettevalmistamine, koordineerimine ja protokollimine;

8.3.2 töö aluseks olevate dokumentide, materjalide, analüüside, küsitluste, intervjuude,

uuringute ja teiste alusdokumentide läbitöötamine;

8.3.3 väliste osapoolte valimi koostamine, osapoolte kaasamine ja infokorje läbiviimine

eelnevalt juhtrühmaga kooskõlastatud viisil;

11

8.3.4 Tellija esindajatega koosolekute ja infokorje seotud kohtumiste kokkukutsumine,

ettevalmistamine ja läbiviimine, kooskõlastatuna tellija juhtrühmaga;

8.3.5 ülejäänud arutelude, koosolekute, intervjuude või muude tööga seotud ürituste

kokkukutsumine, ettevalmistamine, läbiviimine ja protokollimine;

8.3.6 punktis 6. toodud töö osade koostamine arvestades punktis 4 toodud tegevusi;

8.3.7 Töö teostamine ja kokkuvõtete tegemine, sh vahearuande kokkuvõtete;

8.3.8 projektikeskkonna haldamine ja sisustamine, mis võimaldab tellijal ja seotud osapooltel

olla kursis ning jälgida tööga seotud dokumentatsiooni (sh koosolekute materjalid) ja

ajakava. Töövõtja on vaba pakkuma endale sobivat projektikeskkonda;

8.3.9 Infokorje, analüüsi kokkuvõtete, dokumendianalüüsi, lahenduste, ettepanekute ja

metoodika koostamisega seotud töö tegemine ja tulemuste esitamine juhtrühmale

vastavatel aruandluskoosolekutel;

8.3.10 Töö tulemuste esitlemine tellijaga kokkuleppel vähemalt ühel avalikul üritusel koos

loodud slaididega (vajadusel virtuaalsel).

9 Tellijapoolne meeskond

9.1 Tellija juhtrühmas osaleb vähemalt järgmine meeskond:

9.1.1 MKM ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna reaalajamajanduse juht;

9.1.2 MKM ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna hangete projektijuht;

9.1.3 MKM ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna reaalajamajanduse projektijuht;

9.2 Tellija võib kaasata ka teisi juhtrühma liikmeid vastavalt vajadusele nii tellija

organisatsioonist kui ka teistest ministeeriumidest, avaliku sektori asutustest või

erasektorist (sh erialaliitudest).

10. Töö eest tasumine

10.1 Punktis 4 toodud etappide alusel toimub tööde eest tasumine järgmiselt:

10.1.2 Etapp I ja II vahearuande kinnitamise järgselt 70% lepingu summast;

10.1.3 Etapp III lõpparuande kinnitamise järgselt 30% lepingu summast.

Enne lõplike tulemite vastuvõtmist peab Tellija juhtrühm olema kinnitanud, et tulemid vastavad

lähteülesandele. Pärast Tellija juhtrühma kinnitust ja tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti

allkirjastamist tehakse väljamakse vastavalt hankelepingule.

A member firm of Ernst & Young Global Limited

Ernst & Young Baltic AS Rävala 4 10143 Tallinn Eesti Tel.: +372 611 4610 Faks.: +372 611 4611 [email protected] www.ey.com/et_ee Äriregistri kood 10877299 KMKR: EE 100770654

Ernst & Young Baltic AS Rävala 4 10143 Tallinn Estonia Phone.: +372 611 4610 Fax.: +372 611 4611 [email protected] www.ey.com/en_ee Code of legal entity 10877299 VAT payer code EE 100770654

30-06-2021 No. 2021-GCO-EE-1.02/2

VOLIKIRI

POWER OF ATTORNEY

Käesolevaga volitab Ernst & Young Baltic AS’i (registrikood 10877299) juhatuse liige, Ranno Tingas (isikukood 37604190287), Siim Aben’it (isikukood 36607260350) alla kirjutama Ernst & Young Baltic AS’i nimel:

Ernst & Young Baltic AS (register code 10877299) represented by the Member of the Management Board, Ranno Tingas (personal identification code 37604190287), authorizes Siim Aben (personal identification code 36607260350) to sign on behalf of Ernst & Young Baltic AS:

1. Kliendile esitatavatele pakkumistele. 2. Kliendilepingutele. 3. Klienditööks vajalikele allhangete

ostulepingutele.

1. Client proposals. 2. Client agreements. 3. Purchase agreements of subcontracting

needed for rendering the services for client needs.

Volikiri on kehtiv kuni 30. juuni 2026 või kuni töösuhte lõppemiseni

The Power of Attorney is valid until 30 June 2026 or until the termination of the employment relationship.

Ranno Tingas Juhatuse liige / Member of the Management Board