MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant taotlus
„ Sidusa Eesti arengukava 2021-2030“ ja
selle programmi „Kogukondlik Eesti 2022-2025“ eesmärkide täitmiseks strateegilise partneri konkursile
Alus: siseministri 28.11.2022 käskkiri nr 1-3/90
Taotluse sisu:
1. Ülevaade taotlejast
2. Taotleja vastavus konkursile ja esitatud nõuetele
3. Taotleja võimekus valdkonna strateegilisel arendamisel
4. Partnerluskonkursi eesmärkide saavutamise prioriteedid ja sihtgrupid
5. Tegevuskava ja eelarve partnerluskonkursi eesmärkide täitmiseks
1. Ülevaade taotlejast
Mittetulundusühing Eesti Külaliikumine Kodukant (edaspidi liikumine Kodukant) on asutatud 9. oktoobril 1997. Asutamisele eelnes aktiivne kogukondlik tegevus selleks ajaks aktiveerunud külakogukondades, mida tõendab juba 1996. aastal korraldatud Eesti külade I Maapäev. On ka märgilise tähtsusega, et see toimus Ida-Virumaal. Liikumine Kodukant on läbi aastate olnud maaelu ja külakogukondade eestkõneleja, ärgitades aktiivsusele läbi ühistegevuste, koolituste, pidevale suhtlusele riigi ja omavalitsuste esindajatega. Ühingu liikmeskond on suhteliselt suurel määral püsinud sama, st liikmeskonna moodustavad valdavalt maakonnaühendused, kes omakorda on katusorganisatsiooniks kohalikele ja piirkondlikele kogukondi esindavatele ühendustele ja seltsidele. Just sellises kodanikuühiskonnas kasvasid välja ka maakondade ja üleriigilise külaliikumise liidrid. Võime uhkusega väita, et tänu külaliikumise aktiivsusele ja tugevusele võeti Eestis kiiresti omaks EL erinevad rahastusprogrammid, seda nii enne Eesti liitumist kui ka selle järel. Maaelu arengut rahastav Leader-programm on Eestis nii hästi arenenud ja toimunud just tänu aktiivsetele kogukonna eestvedajatele. Pole ka vähem tähtis, et Eesti riigi eelarvest rahastatav Kohaliku Omaalgatuse Programm sai alguse ja elujõu suuresti tänu liikumise Kodukant veenmisjõule poliitikute seas. Selle üks näide on ka Riigikogu Kodukandi toetusrühma olemasolu juba viiendat koosseisu järjest.
Seisuga 1. jaanuar 2023 kuulub liikumise Kodukant liikmeskonda 16 organisatsiooni, kes omakorda esindavad piirkondlikke ja kogukondlikke MTÜsid ning külaelu esindavaid üksikisikuid. Liikumine Kodukant on ellu kutsunud kaks väga olulist kodanikuühiskonda ja maaelu esindavat suursündmust ning protsessi: Eesti külade Maapäevad ja Aasta küla konkurss. Maapäev toimub igal
teisel aastal erinevas Eesti maakonnas ning ühendab oma ettevalmistuses ja tegevustes erineval tasandil suure osa maapiirkonna kogukonna liidritest. Suursündmusele osalema mahub paraku ca 250 inimest. Maapäevad on sündmused, mida on korraldatud alates 1996 aastast, kus on osalenud ka EV president, erinevatel aastatel ka peaminister ja/või kodanikuühiskonna ja maaeluga seotud ministrid.
Eesti külade Maapäev on eeskujuks ja mudeliks nii tänaseks viiel korral toimunud Euroopa Maapäevale (ingl k Rural Parliament) aga ka mitmetele rahvusriikide maapäevadele, mille korraldamist on Kodukandi esindajad kutsutud inspireerima ja aitama.
Aasta küla valimise patroon ja hindamiskomisjoni esimees on alates 2009 aastast olnud Riigikogu esimees.
Lisaks suursündmustele ja avalikkusele nähtavamale tegevusele on liikumise Kodukant igapäevase tegevuse põhimõte olla innustajaks, abiliseks ja vahendajaks väiksemate kogukondade võimestamisele, aktiveerimisele, info jagamisele, olles samal ajal ka dialoogi-ja koostööpartner riigi esindajatele ministeeriumites ja Riigikogus. Teemad, millega tegeleda, on aegade jooksul muutunud, seda nii vastavalt kogukondade vajadustele aga ka riigipoolsetele koostöösoovidele.
2.Taotleja vastavus konkursile ja esitatud nõuetele
2.1. taotleja põhikirjaline tegevus toetab kodanikuühiskonna ja kogukondliku tegevuse arengut. Liikumine Kodukant tegevus põhineb otseselt kogukondlikul kodanikuühiskonnal, mida kinnitab ka ühingu põhikirja punkt 2.1: „Liikumise Kodukant eesmärk on kogukondliku tegevuse edendamine Eesti maapiirkondades, väärtustades ja arendades külaelu, pärimuskultuuri ja vabatahtlikku tegevust.“ https://kodukant.ee/meist/juhtimine/pohikiri/
2.2. taotlejal on vähemalt nelja-aastane tegutsemise kogemus vastavas valdkonnas. Liikumine Kodukant on järjepidevalt tegutsenud üle 25 aasta, asutatud 9. okt. 1997. 2.3. taotleja on vabaühendus, kel on liikmete aktiivse kaasamise kompetents ja kogemus. Liikumine Kodukant on oma tegevuse jooksul kaasanud uusi kogukondi ja vabaühendusi eelkõige oma liikmesorganisatsioonide kaudu. Valdavalt on säilitatud põhimõte, et ühendus on üle eestiliseks katusorganisatsiooniks maakonnaühendustele, kelle liikmed omakorda on piirkondlikud ja kogukondlikud ühendused (ülevallalised ühendused, külaseltsid). Kaasatavate ühenduste dünaamika toimub just kohalikul tasandil, mis on külaliikumise peamine jõud ja olemus. Kahes maakonnas maakondlik organisatsioon puudub, seal on info vahendajatena esindatud piirkondlikud organisatsioonid või tehakse koostööd partnerite kaudu. Tegelikkuses on külaliikumise tegevustesse kaasatud oluliselt rohkem kogukondi ja inimesi, kui otseselt liikmesorganisatsioonidesse kuulub, sest võrgustik, kelle huvisid esindatakse ning kellega koostööd tehakse, on laiem. 2.4. taotleja järgib vabaühenduste eetikakoodeksit
Liikumine Kodukant on selgelt väljendanud Vabaühenduste eetikakoodeksi järgimist oma tegevustes ning see kajastub ka meie kodulehel: „Oma tegevuses ja juhtimises lähtume me kolmest olulisest dokumendist. Nendeks on põhikiri, Eesti Külaliikumine Kodukant strateegia ja Vabaühenduste eetikakoodeks.“ https://kodukant.ee/meist/juhtimine/
2.5. taotleja tegevus on avalik. Taotlejal on tema tegevust tutvustav veebileht, kus on avaldatud juhtorgani koosseis, taotleja põhikiri ning vähemalt viimase tegutsemisaasta majandusaasta aruanne. Taotleja veebilehelt on kättesaadavad tema kontaktandmed ning ülevaade tema tegevustest ja eesmärkidest;
Liikumise Kodukant koduleht, sh kontaktandmed: www.kodukant.ee
Juhtorganis koosseis: https://kodukant.ee/meist/juhtimine/
Põhikiri: https://kodukant.ee/meist/juhtimine/pohikiri/
Majandusaasta aruanded: https://kodukant.ee/meist/juhtimine/maj-aasta-aruanded/ Strateegia: https://kodukant.ee/meist/juhtimine/strateegia/
Tegevusi kajastavad alalingid: Tegevused; Huvikaitse, Maapäev, Aasta küla jt. Päevakajaliste teadete ja info levitamiseks on Facebooki konto:
https://www.facebook.com/kodukant
2.6. taotleja vastab riigihangete seaduses toodud pakkujale esitatavatele nõuetele ja siseministri 14. juuli 2021. a käskkirjas nr 1-3/71 „Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ toodud nõuetele. Liikumise Kodukant juhatus kinnitab, et ühing vastab sätestatud nõuetele.
2.7. Tegevuste elluviimise eest vastutavate isikute elulookirjeldused on lisatud käesolevale taotlusele (Lisad 1-3)
3. Taotleja võimekus valdkonna strateegilisel arendamisel
3.1 Võimekus
Liikumise Kodukant sisuline tegevus põhineb külaliikumise strateegial, mis aastateks 2019-2030 sisaldab järgmisi võtmevaldkondi, millest kahte kajastame käesoleva partnerlustaotlusega seotult pikemalt ja lühemalt teisi tegevusi:
Koostöö ja kaasamine
Uuringutest, küsitlustest ja aruteludest ilmneb, et maaelu piiratud ressursside tingimustes on edu eelduseks oskus kaasata ja koostööd teha. Erilise tähelepanu all on külade ja kohalike omavalitsuste koostöö ning külade vaheline koostöö omavalitsuse tasandil, mis on võtmeteguriks maakogukondade huvikaitse teostamisel. Siit ka kaks eesmärki:
• külades, valdades ja Kodukandi organisatsioonis on tõusnud koostöö ja kaasamise võimekus. • omavalitsustes on välja kujunenud külade/kogukondade kaasamise ja koostöö mudelid. Poliitikate mõjutamine
Külaliikumise Kodukant 2018. aasta küsitluses, külavanemate foorumil ning liikmete aruteludes tõusis selgelt esile ootus, et organisatsioon võtaks aktiivsema rolli maaelu mõjutavate poliitikate kujundamisel ehk siis teostaks mõjusalt maaelanike ja maakogukondade huvikaitset. Selles valdkonnas püstitati kaks eesmärki:
• Kodukant on riigi jaoks strateegiline partner poliitikate kujundamisel.
• Kodukant on ühiskonnas arvamusliider maaelu teemadel.
Maal elamise kuvand
Maal elamise maine on tõusutrendis. Maal elavad inimesed on teadlikud oma elukeskkonna tugevustest – turvalisusest, looduslähedusest ja lapsesõbralikkusest.
Kogukonna- ja ettevõtlusteenused
Külades ja kogukondades on tõusnud võimekus luua eeldusi töökohtade tekkeks ja kogukonna teenuste pakkumiseks. https://kodukant.ee/meist/juhtimine/strateegia/
Liikumise Kodukant strateegia koostamisel ja seejärel elluviimisel oleme alates 2021. aastast silmas pidanud ka Sidusa Eesti arengukava 2021-2030 eesmärke, sealhulgas eriti seda, mis ütleb: „Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda.“
Kuna liikumise Kodukant esindajad on aastate vältel olnud kaasatud erinevatesse riiklike poliitikate ja strateegiate väljatöötamisse (EKAK, Eesti Maaelu Strateegiakava, PÕKA, Siseturvalisuse strateegia jt), siis on meie tegevused tihedalt nende suundadega ka seotud. Võime öelda, et riigi jt partnerite poolne kaasatus on andnud alust mitmeteks tegevusteks, mis on kõnetanud inimesi just
kohalikul tasandil ja seetõttu leidnud laialdast kaasamõtlemist ning tegutsemist. Mõned näited viimaste aastate suurematest tegevussuundadest, mis on ellu kutsutud ja läbi viidud Liikumise Kodukant ning meie liikmesorganisatsioonide poolt:
- 2015-2016 Siseturvalisuse arengukava koostamise protsessis osalemine, sellele järgnenud projekt „Head tavad kogukondlikus ja piirkondlikus politseitöös“, mille viisime ellu koostöös PPAga. https://kodukant.ee/huvikaitse/projektid/turvalised-kogukonnad/ Projekt sai väga positiivset tagasisidet just kohalikul tasandil, sidusus kogukonna ja piirkonna politseinike vahel kasvas, inimesed tunnetasid oma rolli kohaliku turvalisuse tagamisel;
- 2016-2017 Haldusreformi ettevalmistusele kaasaaitamine; maakondades kogukondade ja KOVide ühisarutelud, parimate praktikate levitamine, rahastaja Rahandusministeerium; - sõltumata liikmelisusest on liikumine Kodukant võimestanud kogukonnaliidreid ja külavanemaid ning külaseltse, viinud läbi sellekohaseid küsitlusi ja uuringuid ning koostanud erinevaid trükiseid ja käsiraamatuid (Külavanema käsiraamat, Küla arengukava koostamine jmt) https://kodukant.ee/kulavanemad/abiks-kulavanemale/;
- aastatel 2014-2018 oli liikumine Kodukant strateegiline partner Vabatahtlike valdkonnas, ühendades omavahel erinevaid vabatahtliku tegevusega seotud kodanikeühendusi ning korraldades vabatahtlike tunnustussündmusi;
- 2018 oli liikumine Kodukant partner Riigikantseleile ning viis ellu programmi „EV100 igas külas“;
- 2020-2021 viidi Avatud Eesti Fondi rahastusel läbi projekt „Õmblusteta maaühiskond“, mille raames korraldati muuhulgas ka küsitlus eriolukorra mõjudest ja hinnang sellele külakogukondades ning kaardistati külakogukondade olukord ja võrgustikud. Sellekohased uuringutulemuste kajastused on kättesaadavad: https://kodukant.ee/projektid-acf/ - alates 2009. aastast, kui Eestimaa Looduse fond võttis vedada üle-eestilist talgukampaaniat ja talgupäeva „Teeme ära!“ on liikumine Kodukant olnud selle tegevuse koostööpartner. 15 maakonnast kümne vabatahtlikud maakondlikud koordinaatorid on Kodukandi esindajad. Teeme Ära! talgupäeva raames on ka pikaajaline koostöö Päästeameti ja Päästeliiduga ning kogukondlik ja kohalik turvalisus on talgupäevade peateemaks olnud mitmeid aastaid (veeohutus, tuleohutus, kriisis toimetulek jne). Valdavalt on talgujuhtideks just kogukondade eestvedajad. - 2022.a. aprillis valitud liikumise Kodukant uus, 3-liikmeline juhatus, võttis esmaseks eesmärgiks kohtuda maakondlike liikmesorganisatsioonidega kohtadel ning on selle tegevusega lõpusirgel. Nn „roadshow“ ehk silmast-silma väiksema ringi külastused on andnud palju tagasisidet liikmeskonna vajadustest ja ootustest. Nendest lähtuvalt (lisaks strateegiale) on koostatud ka käesoleva taotluse tegevuskava. Liikmeskond tunneb tungivat vajadust selle järele, et külaliikumise tegevuses oleks rohkem omavahelist koostööd ning et see koostöö tugineks ka finantsilisele toetusele. Paraku on ainult õhinapõhisel ja vabatahtlikul tegevusel piirid, inimeste entusiasm raugeb ja motivatsioon langeb.
Kogukondlik külaliikumine oli oma pikaajalise tegevusega saavutanud teatava stabiilsuse, mis puudutab igapäevaelu, kultuurilist ühistegevust, sündmuste korraldamist jmt. Kui 2020. aasta eel hakkas tunduma, et oleme saavutanud teatava rahulolu ja isegi heaolu, siis esmalt pandeemia, seejärel sõda, nüüdne energia- ja sagedased ilmastikust tingitud kriisid on taaskord kohaliku tasandi koostöö eriti oluliseks teinud. Kogukondlik turvalisus, turvatunne ühiskonnas, kriiside ennetamine, nendeks valmistumine ja toimetulek on praegusel ajal peamised märksõnad. Seetõttu on käesolev partnerluskonkurss liikumise Kodukant liikmeskonnale ülioluline ja võimalik partnerlus motiveerib ühingu juhatust ning maakonnaühenduste eestvedajaid.
3.2. Võrgustik
Alljärgnevalt loetelu koostöövõrgustikest, kelle vahel koostöö on juba aktiivselt toimub.
Liikumise Kodukant külaliikumise võrgustik on kahetasandiline. Esmalt lähikontaktid ehk otsesed liikmesorganisatsioonid – 13 maakondlikku ja 3 piirkondlikku organisatsiooni. Liikmesorganisatsioonide juhatused on need, kes saavad organisatsiooni kohta kogu info, on kaasatud organisatsiooniga seotud otsustesse ja tegevustesse ning kelle kaudu levib mõlemapoolne informatsioon - katusorganisatsioonist maakonda (piirkonda) ja vastupidi. Sellises esmases infoväljas on 65 kontakti. Liikmetega käib infovahetus selleks spetsiaalselt koostatud e-postiloendi kaudu. Vajadusel ka telefoni teel ja silmast silma kohtumistel (koosolekud, koolitused jmt). Külaliikumise teine, laiem ring, on maakonnaorganisatsioonide liikmed ja teised külakogukondade esindajad. Selleks, et neid kontakte omada, on liikumine Kodukant iga 2-3 aasta järel uuendanud oma kontaktide baasi. See toimub kohalike omavalitsuste kodulehtede avaliku info baasil (lähtudes Andmekaitse seadusest kasutame vaid avalikku infot). Viimane, põhjalikum ülevaade koostatigi 2020 aastal projekti „Õmblusteta maaühiskond“ raames. Selle tulemusena on olemas teadmine, et Eesti 4601 külas on 905 külaseltsi ja -seltsingut; 554 mandaadiga külavanemat ning 287 külamaja. Selgus ka, et 442 külavanemaks peetavat ja nimetavat isikut ei ole valitud statuudi alusel või ei ole uuendanud oma mandaati. Arvestades nii ametlikke kui ka mitteametlike külavanemate, külamajade ja külaseltside haaret – paljud neist hõlmavad rohkem kui ühte küla – siis on ühel või teisel moel külaliikumisega kaetud 2115 küla ehk 46% küladest. Liikumisel Kodukant on olemas kontaktide baas kõigi nende kogukonnaliidrite-ja esindajate kohta ning vajadusel saab nende kaudu infot koguda ja jagada, neid oma tegemistesse kaasa kutsuda ja lähemaid kontakte luua.
Teiseks võrgustikuks saame pidada kohalikke omavalitsusi. Eelmainitud uuringuga selgitasime välja ka külaliikumise aktiivsuse ja esindatuse KOV tasandil - kas on olemas spetsiaalne volikogu komisjon, kas on olemas vastav vallaametnik. Vajadusel saab nendega kontakti võtta, valdavalt aga toimub koostöö siiski maakonnaorganisatsiooni ja KOVide esindajate vahel, et suhtlus oleks pigem kohalikul tasandil.
Kolmas võrgustik on koostööpartnerid – maakondlikud arenduskeskused, omavalitsusliidud, Leader-tegevusgrupid, Maaeluvõrgustik, ministeeriumid, Riigikogu komisjonid, Päästeamet, ajakirjandus, teised vabaühendused: Päästeliit, Vabaühenduste Liit, Kaitseliit (sh Naiskodukaitse), Punane Rist.
Neljas võrgustik baseerub rahvusvahelisele koostööle. Liikumine Kodukant on oma tegevuse poolest üsna tuntud terves Euroopas, kui rohujuure tasandi kodanikuühiskonna lipulaev. Sellisel kujul võrgustikke ja organisatsioone ei ole just eriti paljudes maades või siis on need moodustatud mingitest välistest teguritest lähtuvalt (nt Leader-rahastuse toel). Kodukant kuulub kahte üle euroopalisse maaelu arenguga tegelevate organisatsioonide katusorganisatsiooni: PREPARE https://prepare-network.eu/ ja Forum Synergies https://www.forum-synergies.eu/index_en.html ning on Euroopa Maapäeva http://erp2022.eu/6,none,ERP partnerorganisatsioon. Võrgustikega suhtlemine toimub valdavalt e-posti teel, samuti erinevatel sündmustel, koolitustel, ühisprojektide kaudu, kokkusaamistel nii silmast-silma kui veebi teel. Infoallikateks on ka koduleht ja FB leht, millelt saab teavet ka laiem üldsus.
4. Partnerluskonkursi eesmärkide saavutamise prioriteedid ja sihtgrupid
Eesmärk
Prioriteedid
Sihtgrupid
Eesmärk 1
Üksikisiku rohujuuretasandil toimub inimese ja KOV
vaheline koostöö senisest enam kogukonnakeskse
lähenemisviisi põhimõtetel ja kasutatakse selleks
väljatöötatud elemente
(tööriistakast)
a) KOV territooriumil on kogukonnad ennast
määratlenud (75-80% ulatuses KOV territooriumist on moel või teisel organiseerunud) b) kogukondadel on
eestkõneleja või esindaja (igal määratlenud kogukonnal on konkreetne esindaja)
c) koostöö aluseks
kogukonnakeskne
lähenemisviis: igas KOVis vähemalt 1 ametnik, kelle tööülesannetes on suhtlus kogukondadega
a) olemasolevad ja
moodustuvad
küla/aleviku/asumiseltsid b) statuudi alusel valitud külavanemad, kokkuleppe alusel valitud külavanemad; seltside esindajad
c) koostöökogud KOV ja kogukondade vahel -
ümarlauad, koostöö
koosolekud, infovõrgustikud, kogukonnakogud
Eesti Külaliikumise Kodukant kaudu olemas kõik kontaktid.
Eesmärk 2
Üksikisiku ja kogukonna tasandi roll kodanikuühiskonna kriisivõrgustikus nii KOV kui ka teiste tasanditega on
kirjeldatud ja üle Eesti
rakendatud
a) kogukondade esindajad osalevad regulaarselt
kodanikuühiskonna
kriisivõrgustiku töös
b) üksikisiku ja kogukonna roll võrgustikus on kirjeldatud c) tagatud on võrgustikus maakondliku ja kohaliku tasandi rolli täitmine üle Eesti
a) KOV tasandil kuuluvad kriisivõrgustikku kogukondade esindajad; maakonna tasandil on külaliikumise (maakond liku organisatsiooni) esindaja maakonna kriisivõrgustiku liige b) kriisivõrgustike liikmed KOV ja maakonna tasandil c) Eesti Külaliikumise
Kodukant kaudu kõik KOV tasandi ja maakondliku tasandi kriisivõrgustike liikmed
Eesti Külaliikumise Kodukant kaudu olemas kõik kontaktid.
Eesmärk 3
Üksikisiku ja kogukondade teadlikkus, valmisolek ja oskus heaolu ja turvalisust häirivate probleemidega tegeleda ning kriisidega toime tulla oma ümbritsevat keskkonda ja piirkonna iseärasusi arvestades on kasvanud
Kogukondades on läbi viidud heaolu ja turvalisuse,
elanikkonnakaitse
kriisivalmiduse ja
kodanikukaitse alaseid
koolitusi koostöös erinevate partnerite sh kohalike
omavalitsuse üksuste ja
vastutavate riigiasutustega.
Koolituste sihtgrupid:
a) esmatasand - üksikisik oma kogukonnas
b) KOV tasand - kogukondade esindajad valla tasandi
koolitustel ja õppustel
c) maakonna tasand -
Kodukandi
maakonnaühenduse
esindajad koostöös arenduskeskuste, omavalitsusliidu jt
partneritega
d) üleriigiline tasandliikumise
Kodukant esindajate osale
mine riikliku kriisivõrgustiku
töös, korraldatavatel info-ja
koolituspäevadel
e) kootööpartnerid koolituste
läbiviimisel: Päästeamet,
Päästeliit, Kaitseliit.
Siseministeerium jt
Eesmärk 4
Kodukant Eesti külade XV Maapäev
Eesti külade XV Maapäev toimub 2024 aasta augustis. Maapäev kannab edasi külaliikumise suurfoorumi traditsiooni, mis sai alguse 1996. aastal. Eesti Külade Maapäev on regulaarselt toimuv maaelu edendajate foorum, kus otsustatakse Liikumise Kodukant tegevussuunad järgmiseks kaheks aastaks ning tehakse ettepanekud maaelu edendamise teemadel EV Riigikogule, valitsusele, kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele endile. XV Maapäev toimub Võrumaal Värskas. Maapäeva laiem eesmärk on võimestada maal tegutsevaid vabaühendusi, panustada nende huvikaitsesse ning maaelu mainekujundusse laiemalt.
Üritusel osalevad külakogukondade esindajad üle Eesti (igast maakonnast 20 liikmeline grupp), koostööpartnerid MAK-dest, LEADERst, vabariigi valitsusest.
Programmi „Kogukondlik Eesti 2023-2026 täiendavate mõõdikute saavutamine: 1) Osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole võimalust mõjutada ühiskonda – väheneb perioodi jooksul ja jääb alla 50% elanikkonnast
2) Rahulolu elanike kaasamisega kohalikus omavalitsuses (pigem rahul ja väga rahul) – suureneb perioodi jooksul tulemuseni vähemalt 40%
5. Tegevuskava 2023-2026 ja eelarve partnerluskonkursi eesmärkide täitmiseks
Tegevus vastavalt eesmärkidele
2024
2025
2026
1. Kogukonnakeskse mudeli rakendamine, kogukondade aktiviseerimine kriisideks valmisolekuks
20 000
20 000
20 000
2. KOV tasandi kriisivõrgustike loomine ja arendamine kaasates kogukondi
25 000
25 000
25 000
3. Kodanikuühiskonna kriisivõrgustike koostöö arendamine ja koolitused
25 000
25 000
25 000
4. Eesti Külaliikumine Kodukant Maapäev kogukonnakeskse valitsemise teemal “Vunki küladele”. Väljundiks külade sihid kaheks aastaks iseendale, KOV-le ja riigile.
3 765
0
0
Kokku aasta
73 765
70 000
70 000
Eelarve 2023 sisaldab järgmisi kulusid: Liikumise Kodukant üldkulud (telefon, internet, kodulehekülg, serveri tasud); isikliku auto kasutuse kompensatsioon tegevustega seotud sõitudel; raamatupidamiskulud; ostetavad teenused (küsitluste läbiviimine, koolitused); maakonnaühenduste rahastamine maakondlike tegevuste läbiviimiseks; käsunduslepinguga tasutavad tööjõukulud tegevuste läbiviimisel.
Vastutusvaldkonnad vastavalt partnerluskonkursi eesmärkidele:
Eesmärk 1- Külli Pann
Eesmärk 2- Liia Lust
Eesmärk 3 – Tanel Talve
Eelarvet korrigeeritakse ja tegevuskava täiendatakse aastateks 2024-2026 vastavalt vajadustele ja vahenditele.
Liia Lust
Tanel Talve
Külli Pann/ digiallkiri/