Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu lisa (Vabaühenduste Liit ja MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused 2023)

LISA 1

Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

STRATEEGILISTE PARTNERITE EESMÄRGID

1. VABAÜHENDUSTE LIIT JA MTÜ MAAKONDLIKUD ARENDUSKESKUSED

Tegevussuund 1: Teadlikud ja aktiivsed elanikud

Eesmärk 1: Eesti elanike kasvanud osalemine heategevuses

Oodatavad tulemused:

 osakaal elanikest, kes on viimase 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses kõigist elanikest 49% -> püsib

 tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kuulujatele tehtud annetuste kogusumma 41 mln € -> kasvab

 regulaarne vabaühenduste kaasamise heade näidete kogumine, avaldamine ja levitamine

Eduindikaatorid:

 vabatahtlike osakaal 15–24 a elanikest 19% -> kasvab

 vabatahtlike osakaal 65-74 a elanikest 9% -> kasvab

 korduvate annetajate osakaal Eesti elanikest täpsustub -> kasvab

Eesmärk 2: Eesti elanike tõusnud teadlikkus kodanikuühiskonna olemusest, selle

organiseerumise võimalustest ja kodanikuühiskonnas osalemisest, sh rollist üksikisiku,

kogukondlikul ja ühiskondlikul tasandil heaolu kujundamisel

Oodatavad tulemused:

 kasvanud teadlikkus ja oskused kodanikuühiskonna olemusest ja selle organiseerumise võimalustest (organiseerumise erinevad vormid ja tasandid)

 kasvanud teadlikkus kodanikuühiskonna rollidest heaolu loomisel (märkaja ja eestkõneleja, kogukondliku ja ühiskondliku sidususe looja ning innovaator).

 platvormi olemasolu vabatahtlike ja vabatahtlike kaasajate kokkuviimiseks

 annetamistalgute toimumine Eduindikaatorid:

 kasutatud kommunikatsioonikanalite ning nende liikmete ja lugejate arv (Hea Kodanik, Vabatahtlike Värav)

 lugejatele edastatud informatsioon kodanikuühiskonnast, mh õiguskeskkonna, rahastus- ja osalemisvõimaluste, heade näidete jm kohta eesti, vene ja inglise keeles -> regulaarsus püsib

 kodanikuühiskonna teemal loodud originaalsisu hulk aastas n/a -> 20

 annetamistalgute osalejate arv ja annetuste maht 111 algatust, 128 000 -> kasvab

Eesmärk 3: Eesti elanike kasvanud teadlikkus vabaühendustest ja nende rollidest

Oodatavad tulemused:

 kasvanud teadlikkus ja oskused tegutsemiseks erinevatel tasanditel ja koostöö vabakonna, äri- ja avaliku sektori vahel nendel tasanditel.

 vabaühenduste rahastamiskeskkonna andmebaas on igal aastal uuendatud

Eduindikaatorid:

 noortele suunatud sündmuste või algatuste ja nendes osalejate arv

 aasta tegijate tunnustamine -> toimub ja kajastatud

 ettevõtliku kooli osalejate arv -> püsib

Tegevussuund 2: Võimekad vabaühendused

Eesmärk 1: Tõusnud vabaühenduste koostöö- ja finantsmajanduslikud oskused,

teadmised ja heategevuses osalevad organisatsioonid on nõustatud ja toetatud

Oodatavad tulemused:

 MTÜ-de ja SA-de teenitud ettevõtlustulu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks 172 mln € -> kasvab

 vabaühenduste kasvanud teadlikkus oma rollist, tähtsusest ja võimalustest kohaliku elu edendamisel

 vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide võrgustiku rahulolu strateegilise partneriga

 annetusi kaasavate organisatsioonide võrgustiku rahulolu strateegilise partneriga

 tagatud toetus Eesti vabaühenduste juhtidele

Eduindikaatorid:

 vabaühenduste osakaal, kellel on rohkem kui kolm rahastusallikat 33% -> kasvab

 delegeeritud teenuste osakaal kasvab

 palgaliste töötajatega MTÜ-de arv ja osakaal 24% (9625) -> 26% (10 200)

 vabaühenduste panus SKP-sse 2% -> püsib või kasvab

 juhtide võrgustiku rahulolu strateegilise partneriga täpsustub -> püsib kõrge

 vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide võrgustiku liikmete arv 40 -> kasvab

 annetusekogujate võrgustiku rahulolu strateegilise partneriga täpsustub -> püsib kõrge

 pidev koostöö teiste vabatahtliku töö platvormide ja tööandjatega n/a -> toimib

 huvikaitsevõrgustiku rahulolu strateegilise partneriga täpsustub -> püsib kõrge

 juhtidele suunatud tugitegevustes osalejate arv -> 50

2. MTÜ SOTSIAALSE INNOVATSIOONI LABOR

Tegevussuund: Võimekad ja hoolivad kogukonnad

Eesmärk 1: Tõusnud on kogukondade ja KOV-ide teadlikkus omavahelistest

koostöövõimalustest ja kogukonnakesksest lähenemisviisist

Oodatavad tulemused:

● kohalike elanike kaasamise head näited on kogutud, süstematiseeritud ja analüüsitud ● head näited on avaldatud ja levitatud KOV-idele ja kogukondadele

● kohalikud elanikud on teadlikud oma rollist kogukonnas ja kogukonnad oma rollist kohaliku elu kujundamises

● KOV-id on teadlikud kogukonnakesksest lähenemisviisist Eduindikaatorid:

● Tõusnud on KOVide teadlikkus koosloomest ja kogukonna kaasamisest ● Arutelude, ümarlaudade jm formaatide arv, kuhu kogukonna esindajad on kaasatud

● Kirjeldatud ja jagatud heade koostöönäidete arv

● Algatatud kogukonna koosloome protsesside arv Eesmärk 2: Juurutatud on süsteemne ja võrgustikupõhine kaasamine kohalikul tasandil

(kogukonnakeskne lähenemisviis)

Oodatavad tulemused:

● iga KOV-i territooriumil on kogukonnad ennast määratlenud ja aktsepteeritud KOV-i poolt

● kogukondades on määratletud eestkõneleja või esindaja

● kogukondade esindajatest on moodustatud ja käivitatud koosloomeformaadid ● KOV tasandil on kogukonnad kaasatud kohaliku elu kujundamisse

● kogukonnad osalevad kohaliku tasandi otsustusprotsessides Eduindikaatorid:

● KOV-ide arv, kus KOV-i territooriumil on kogukonnad ennast määratlenud ja aktsepteeritud KOV-i poolt

● KOV-ide arv, kus on käivitatud koosloomeformaadid kogukonna kaasamiseks ja ühiselt probleemide lahendamiseks

● KOV-ide arv, kus süsteemselt tegeletakse kogukonna kaasamisega ja kogukonnad osalevad kohaliku tasandi otsustusprotsessides

3. MTÜ SOTSIAALSETE ETTEVÕTETE VÕRGUSTIK

Tegevussuund 1: Jätkusuutlikkus

Eesmärk 1: Sotsiaalsete ettevõtete kasvanud jätkusuutlikkus

Oodatavad tulemused:

● sotsiaalsete ettevõtete ettevõtlustulu 45,6 mln € -> kasvab

● sotsiaalsete ettevõtete ühiskondliku mõju kasv

● paranenud ligipääs rahastusvõimalustele ● noortele suunatud sündmusete või algatuste ja nendes osalejates arv

Eduindikaatorid:

● Andmebaasis olevate ettevõtete arv

● Eestisse jõudnud teadmised või koostöö erinevate partneritega, millel on praktiline väljund

● Investeeringute hulk sotsiaalsetesse ettevõtetesse

● Magistriõppes sotsiaalset ettevõtlust õppivate tudengite arv

● Noorte hulk kellel on olnud kokkupuude sotsiaalse ettevõtlusega, esinemise, koolituse või programmi formaadis

● Nõustatud sotsiaalsete ettevõtete käibe või müügitulu kasv (enne vs. pärast) nõustamist või investeeringut

● Sotsiaalsete ettevõtete käibe või müügitulu kasv (enne vs. pärast) andmebaasis kajastamist ● Positiivsete muutuste arv ja sisukus dokumentides ja rakendustes;

● Sotsiaalsete ettevõtete arvu kasv

● Tehtud nõustamiste arv ● Klientide kõrge (eesmärk 8-10 punkti 10-st) rahulolu näitaja

● Üritustel osalejate kõrge (eesmärk 8-10 punkti 10-st) rahulolu näitaja

Tegevussuund 2: Teadlikkus

Eesmärk 1: Eesti elanike kasvanud teadlikkus sotsiaalsetest ettevõtetest ja nende rollidest

Oodatavad tulemused:

● Ülevaade sotsiaalsest ettevõtlusest, sotsiaalsetest ettevõtjatest ja sotsiaalse ettevõtluse üha suurem populariseerimine mõtteviisi ja maailmavaatena

● kasvanud teadlikkus Eduindikaatorid:

● Iga sihtrühma digitaalse kommunikatsiooni ulatus ja reaktsioonid

● Kommunikatsioonikajastuste ulatus ja reaktsioonide hulk; ● Konverentsil osalenud külaliste arv

● Magistriõppes sotsiaalset ettevõtlust õppivate tudengite arv

● Meediakajastuste hulk ja levik

● Organiseerimise käigus loodud uute kontaktide ja partnerluste arv, läbi mille sotsiaalset ettevõtlust veel enam võimendada.

● Podcast’i kuulamiste arv ● SEVi uudiskirja ja sotsiaalmeedia platvormide jälgijate arv

● Sotsiaalse ettevõtja auhinnale pürgijate arv

4. EESTI KÜLALIIKUMINE KODUKANT

Tegevussuund 1: Kogukonnakeskse valitsemisviisi rakendamine

Eesmärk: Üksikisiku rohujuuretasandil inimese ja kohaliku omavalitsuse vaheline koostöö

on viidud kogukonnakeskse valitsemisviisi põhimõtetele, kasutades selleks väljatöötatud

meetmeid. Oodatavad tulemused

● Iga KOV-i territooriumil on piirkondlikud kogukonnad ennast koostöös ja koostööks KOV-iga määratlenud (vähemalt 75% ulatuses KOV elanikkonnast)

● Kogukondade sisedemokraatia on kogukondades läbi arutatud, kokku lepitud, ning kogukonna esindamine nii KOV-i tasandil kui ka teiste kogukondadega on kokku lepitud

● Kogukonna tasandil ja üksikisiku suhetes KOV- ga rakendatakse kogukonnakeskse valitsemisviisi mudelit ja/või selle elemente

● Kogukonnakeskse valitsemisviisi rakendamiseks on vastavad formaadid KOV tasandil kokku lepitud

● Eesti Külaliikumise Kodukant liikmed tunnevad kogukonnakeskse valitsmisviisi mudeli olemust ja selle elemente

● Kasvanud on ühiskonna teadlikkus kogukonnakeskse valitsemisviisi olemusest ja selle võimalustest

● Kasvavad kogukondade teadlikkus ja oskused üheskoos kogukonnaliikmete ja teiste partneritega välja selgitada ja kirjeldada nende elukeskkonda ja heaolu häirivaid probleeme, leida nendele üheskoos võimalikke lahendusi ja neid võimalusi mööda

lahendada Eduindikaatorid

● olemasolevad ja moodustuvad kogukonnad

● kogukonnaesindajate arv

● KOV ja kogukondade vahelised koostöövormid ja nende regulaarsus – ümarlauad, koostöö-koosolekud, infovõrgustikud, kogukonnakogud jne

● kogukonnakeskset valitsemisviisi tutvustavad avalikud seisukohavõtud, koolitused, artiklid jne

Tegevussuund 2: Kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku kohaliku ja maakondliku tasandi

rolli täitmine

Eesmärk: Täidetud on kohaliku ja maakondliku tasandi rollid ja ülesanded

kodanikuühiskonna kriisivõrgustikus. Oodatavad tulemused

● Kogukonnapoolne kohaliku tasandi (kohaliku omavalitsuse ja kogukonna tasand) roll kriisivõrgustikus on partnerite vahel kokku lepitud ja kirjeldatud

● Kogukondade poolne maakonna tasandi (kogukondade üle maakonnaline esindamine heaolu ja/või turvalisuse nõukogus) roll ja struktuur on partnerite vahel kokku lepitud ja kirjeldatud

● Kogukondades on määratletud KOV-i ja maakondliku tasandi esindajad võrgustiku töösse

● Kogukondade esindajad osalevad regulaarselt kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku töös nii KOV-i, maakondlikul kui ka riiklikul tasandil

● Kogukonna liikmete kasvanud teadlikkus kriisivõrgustiku rollidest ja eesmärkidest, samuti teatakse kontakte ning sidepidamise viise ja kanaleid

● Tagatud on kriisivõrgustikus maakondliku ja kohaliku tasandi rolli täitmine üle Eesti Eduindikaatorid

● Kriisivõrgustiku rollikirjeldused

● Kriisivõrgustiku liikmete määramine erinevatel tasanditel

● Kriisivõrgustiku liikmed, nende oskused ja teadmised KOV-i ja maakonna tasandil ● Kogukonnaliiikmete teadlikkus ja oskused kriisivõrgustikus osalemise kohta

Tegevussuund 3: Heaolu ja turvalisuse kujundamise alased teadlikkust ja oskust tõstvad

tegevused või sündmused külakogukondadele

Eesmärk: Tõusnud on üksikisiku ja kogukonna kui piirkondliku üksikisikute kogumi

teadlikkus, valmisolek ja oskus heaolu ja turvalisust häirivate probleeme ära tunda,

kirjeldada ning nende ja kriisidega toime tulla, arvestades ümbritsevat keskkonda ja

piirkonna iseärasusi.

Oodatavad tulemused

● Kogukondades kasvab teadlikkus oma võimekusest ja ressurssidest heaolu, turvalisuse, elanikkonnakaitse ning kriisivalmiduse valdkonnas

● Kogukondades kasvab teadlikkus ja oskus kogukonna väljakutsetes t ja nende võimalikest lahendusviisidest heaolu, turvalisuse, elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse valdkonnas

● Kogukondades läbiviidava heaolu, turvalisuse elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse teadlikkust tõstvad tegevused ja nende sisu on Päästeameti ja teiste vajalike partneritega

kokku lepitud ja kooskõlastatud

● Kogukondades on läbi viidud heaolu ja turvalisuse, elanikkonnakaitse kriisivalmiduse ja kodanikukaitse alased teadlikkust tõstvad tegevused koostöös erinevate partnerite sh kohalike omavalitsuse üksuste ja vastutavate riigiasutustega, kooskõlas Päästeameti välja

töötatud õpiväljunditega Eduindikaatorid

● Teadlikkust tõstvate sündmuste arv ja osalejate rahulolu

● Kogukonna tasandil teadlikkust tõstvates tegevustes või sündmustel osalenud üksikisikute arv, nende kasvanud teadlikkus ja paranenud oskused

● KOV tasandi teadlikkust tõstvates tegevustes või sündmustel osalenud kogukondade esindajate arv

● teadlikkust tõstvates tegevustes või sündmustel osalenud Kodukandi maakonnaühenduste esindajate arv

● Kodukandi esindajate osalemine riikliku kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku töös ja korraldatavatel info- ja koolituspäevadel

● Koostöö vastutavate ametite ja organisatsioonidega (Päästeamet, Päästeliit, Kaitseliit, Siseministeerium jne)

● Koostööpartnerite ja teadlikkust tõstvates tegevustes või sündmustel osalenute tagasiside

5. MTÜ EESTI RAHVAÜLIKOOLIDE LIIT JA MTÜ MAAKONDLIKUD

ARENDUSKESKUSED

Tegevussuund 1: Kogukonnakeskse valitsemisviisi rakendamine

Eesmärk: Tõusnud on üksikisikute kaasatus ja osalus kogukondadena kohaliku elu heaolu

kujundamisel ning otsuste tegemises.

Oodatavad tulemused:

● Kasvanud üldsuse ja avalikkuse teadlikkus kogukonnakeskse valitsemisviisi olemusest, võimalustest ja vajalikkusest

● Kogukonna mõiste ja kogukonna määratlemise protsess kogukonnakeskse valitsemisviisi rakendamiseks on ühtlustunud

● Suurenenud on üldine ja kogukondade teadlikkus ressursside põhisest (ABCD) lähenemisest kogukondlikul tegutsemisel

● Kasvanud on maakondlike arenduskeskuste konsultantide teadlikkus ja oskused ABCD lähenemisviisi rakendamisest

● Suurenenud on KOV-i töötajate ja volikogu liikmete teadmised ja oskused kogukonnakesksest valitsemisviisist ja selle rakendamisest

● Loodud on Eesti kogukonna arendajate kui praktikute kogukond, mis võimaldab omavaheliste suhete arendamist, uute koostööpartnerite leidmist ning toetab iga osaleja individuaalset arengut kogukondade võimestamise teemal

Eduindikaatorid

● Interaktiivne ja vajalikele osapooltele kättesaadavaks tehtud ressursipõhise lähenemise üldtutvustav juhendmaterjal

● Kogukondadele tagatud tugipartnerite arv ja kättesaadavus ABCD lähenemise rakendamiseks

● Kogukonnavestluste arv (vähemalt 24 dialoogil põhinevat kogukonnavestlust)

● KOV-i ja kogukondade teadlikkus kogukonnakesksest valitsemisviisist ja selle võimalustest on kasvanud ja suurenenud on koostöö tahe

● Ülikooli tudengite ja vilistlasete teadmiste rakendamine kogukonnakeskses mudelis

● Algatatud ministeeriumi ja kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku tasandil arutelu Avatud Dialoogi meetodi asjakohasusest ja võimalustest seda edaspidi vajaduspõhiselt kogukondadele pakkuda.

● Avalik kommunikatsioon kogukonnakeskse valitsemisviisi mudeli olemusest, võimalustest.

Tegevussuund 2: Kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku töö korraldamine

Eesmärk: Kirjeldatud on kogukondade roll kriisides toimetulemisel ning tõusnud on

kogukondade teadlikkus ja valmisolek kriisides hakkama saamisel

Oodatavad tulemused:

● KOV-is on tõusnud teadlikkus kogukondade kaasamise võimalustest ja rohkem kogukondi on kaasatud kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse tõstmisesse

● Kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku töö on partnerite vahel kokku lepitud, kirjeldatud ja see toimib

● Kogukondade ja üksikisiku roll kriisidega toimetulemisel on partnerite vahel kokku lepitud ja kirjeldatud

● Koostatud ja kättesaadavaks on tehtud tööriistakast, mis aitab osapooltel rakendada senist parimat praktikat ja meetodeid kriisidega toimetulekul ja valmisolekutaseme tõstmisel

Eduindikaatorid

● Kogukondade roll ja üksikisiku roll kriisidega toimetulemisel on ühiste arutelude tulemusel kirjeldatud.

● On loodud eeldusi kohalike omavalitsuste ja kogukondade vahelise koostöö suurendamiseks nii kriisivalmiduseks kui ka kriisiolukordades

Tegevussuund 3: Elanikkonnakaitse kriisivalmiduse ja kodanikukaitse alased teadlikkust

tõstvad tegevused või sündmused

Eesmärk: Tõusnud on üksikisikute ja kogukondade teadlikkus kriisivalmidusest ja

kodanikukaitsest

Oodatavad tulemused:

● Suurenenud on üksikisikute ja seeläbi kogukondade teadlikkus ja oskused kriisivalmidusest ja kodanikukaitsest

● Õppekava on Päästeameti ja vajadusel teiste partneritega kooskõlastatud, õppekavad on kooskõlas Päästeameti poolt välja töötatud kriisivalmiduse õppekava õpiväljunditega.

● Kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku osapoolte (kodanikuühiskonna esindajad, seotud riigiasutused ja kohalikud omavalitsused) eri tasandite (nii maakonna kui ka kohaliku tasandi) teadlikkus võrgustiku eesmärgist, olemusest ning osapoolte rollidest on kasvanud

Eduindikaatorid

● Kirjalik ülevaade kriisivalmiduse ja kodanikukaitsega seotud koolituspakkumistest

● Õppematerjalid on taasesitataval viisil katalogiseeritud ja kriisivõrgusiku osapooltele kättesaadavad ja kasutatavad

● Korraldatud ümarlauad (vähemalt kolm ümarlauda)

● Korraldatud on 8 kogukondadele suunatud koolitust/teadlikkust tõstvat tegevust, mille sisu, sh õpiväljundid on kooskõlastatud Päästeametiga.

● Nelja valitud nn näidiskogukonna kriisivalmidus on oluliselt kasvanud ● Teadlikkust tõstvaid tegevusi läbinud või sündmustel osalenud inimeste arv (vähemalt 60

kriisikomisjonide tööga seotud inimest)

● Erinevate osapoolte tagasiside strateegilise partneri tegevustele

1

Taotlus kodanikuühiskonna programmi strateegiliste partnerite konkursile

Vabaühenduste Liit ja MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused esitasid 2020 aastal ühistaotluse

Siseministeeriumi strateegiliste partnerite konkursi punktide 1.2.1 ning 1.2.3 valdkondades aastateks

2021-24.

Käesolevaga esitan taotluse muutmise taotluse, et uuendada eesmärkide oodatavad tulemused ja

eduindikaatorid. Uuendamine on vajalik järgnevatel põhjustel:

• osad indikaatorid on saavutatud ja tegevused sellega lõppenud;

• eelarve selgema jaotuse nimel on tarvilik tegevuste mõningane ümber struktureerimine viisil, et

Tegevussuund 1: Teadlikud ja aktiivsed elanikud kajastaks kommunikatsiooni kaudu tehtavaid

tegevusi ja ka kulutusi ja Tegevussuund 2: Võimekad vabaühendused kajastaks vabaühenduste

võimekuse suunal tehtavaid tegevusi.

• Lisandusid ka uued tegevused vene keelt kõnelevate elanike ühenduste võimekuse

edendamiseks ja rahastusalase huvikaitse tegemiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kai Klandorf Andres Huul

Vabaühenduste Liit MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused

80005069 80424926

www.heakodanik.ee www.arenduskeskused.ee

Taotlejad

Vabaühenduste Liit on 1991. aastast tegutsev

huvikaitseorganisatsioon, kellel on pikaaegne kogemus liikmete

kaasamisel ja võrgustike loomisel. Liidu tänased 107 liiget on

kodanikuühiskonnas aktiivselt tegutsevad vabaühendused, paljud

omakorda valdkondlikud katusorganisatsioonid. Liidu pädevus

huvikaitsetegevustes põhineb peamiselt liikmete tihedas kaasamises,

sh temaatiliste võrgustike (annetuste kogujad, huvikaitsjad,

vabaühenduste juhid, avatud valitsejad), erinevate

arenguprogrammide ning avalike ja tellitud koolituste kaudu. Liidu

poolt välja antud mitmed käsiraamatud on kõikidele tasuta

kättesaadavad.

MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused tegutseb

2017. aastast võrgustikuna 2003. aastal asutatud

MAKidele, mille ajalugu ulatub aga juba 1990.

aastatesse ettevõtluskeskustena, millega liitusid

MTÜde tugikeskused.

Igas maakonnas tegutsevana toetab tugistruktuur,

ettevõtete, omavalitsuste ja vabaühenduste

tegutsemisvõimekust, koosnedes 15 iseseisvast peamiselt kohalike omavalitsuste ja/või

omavalitsusliitude poolt moodustatud sihtasutusest. Lisaks info- ja nõustamisteenusele pakuvad MAKid

investorteenindust ja arendavad noorte ettevõtlikkust. Mitmed täidavad vastavalt maakondlikele

kokkulepetele ka muid funktsioone, koordineerides maakondlikku arendustegevust, turismikoostööd,

kultuuritööd jm.

2

Taotlejad 1

Tegevussuund 1: Teadlikud ja aktiivsed elanikud 3

Eesmärk 1: Eesti elanike kasvanud osalemine heategevuses 3

Heategevuse edendamine 3

Parimate praktikate kogumine ja levitamine 3

Eesmärk 2: Eesti elanike tõusnud teadlikkus kodanikuühiskonnast ja kodanikuühiskonnas

osalemisest 4

Vabatahtlike Värava haldamine 4

Annetamistalgud 5

Hea Kodaniku infokanalid 5

Huvikaitse ja analüüs 6

Eesmärk 3: Eesti elanike kasvanud teadlikkus vabaühendustest ja nende rollidest 6

Kogukonnapraktika 7

Kodanikuühiskonna aasta tegijad 7

Ettevõtlik kool 7

Õpilasfirmad 8

Eelarve 8

Tegevussuund 2: Võimekad vabaühendused 9

Eesmärk 1: Tõusnud vabaühenduste koostöö- ja finantsmajanduslikud oskused ja teadmised 9

Vabatahtliku tegevuse võrgustiku vedamine 9

Vabatahtliku sõbra märgise programm 10

Annetuste kogujate võrgustik 10

Juhtide võrgustik 10

Huvikaitsetegevused 11

Huvikaitsevõrgustik 11

Mtyraha.heakodanik.ee 12

Teenuste delegeerimise edendamine 12

Aktiivsete Kodanike Fond 12

VNEformat 12

Eelarve 13

3

Tegevussuund 1: Teadlikud ja aktiivsed elanikud

Eesmärk 1: Eesti elanike kasvanud osalemine heategevuses

Oodatavad tulemused:

- osakaal elanikest, kes on viimase 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses kõigist

elanikest 49% -> püsib

- tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kuuluvatele tehtud annetuste kogusumma 41

mln € -> kasvab

- regulaarne vabaühenduste kaasamise heade näidete kogumine, avaldamine ja levitamine

Eduindikaatorid:

- vabatahtlike osakaal 15–24 a elanikest 19% -> kasvab

- vabatahtlike osakaal 65-74 a elanikest 9% -> kasvab

- korduvate annetajate osakaal Eesti elanikest täpsustub -> kasvab

Heategevuse edendamine

Heategevus on annetamine või vabatahtlik töö, mida tehakse teiste inimeste heaolu parandamiseks,

keskkonna või loomade heaks. Heategevuse ajendiks ei ole omakasu, vaid soov endale olulise valdkonda

või teemasse panustada. Heategevuskultuuri mõjutame Vabaühenduste Liidus peamiselt läbi teiste

vabaühenduste võimekuse toetamise (loe täpsemalt Tegevussuund 2) ja ka kommunikatsiooni. Selleks,

et inimesed saaksid osaleda ja panustada meie ühenduste ja riigi hüvangusse oma aega või raha on vaja

ka, et nad oleksid teadlikud võimalustest.

Heategevuse edendamiseks kajastame vabatahtliku töö ja annetamise populariseerimiseks kolmes

keeles lugusid ja korraldame kampaaniaid. Peamised kanalid heategevuse edendamisel on portaal

www.heakodanik.ee, Vabatahtlike värav https://vabatahtlikud.ee/ ja annetamise kohta infot koondav

www.annetamistalgud.ee. Esimesed kaks kanalit pakuvad juba ka sisu kolmes keeles eesmärk on jõuda

selleni ka annetamistalgute lehega.

Kolmekeelsest portaalist Vabatahtlike värav saab otsida vabatahtlikke ja vabatahtlikku tööd, samuti

lugeda lisainfot vabatahtlike kaasamise ja muu seonduva kohta.

Annetuste kogumise hea tava ja 2019. aastal ellu kutsutud iga-aastased Annetamistalgud toovad

tähelepanu annetamisele ja annetuste kogumisele.

Läbi avaliku ja mitmekeelse kommunikatsiooni levitame infot ühenduste endi ja kogukondade ning avaliku

seas, et inimesed teaksid ja saaksid osaleda ja kogukondliku Eesti heaolusse panustada.

Parimate praktikate kogumine ja levitamine

Tõstmaks kogukondade ja KOVide teadlikkust kohaliku tasandi koostöövõimalustest saab nii kogukonna

arendamise võrgustiku kui ka taotlejate abil ja kanalites senisest tõhusamalt kasutada ja levitada nii

olemasolevat infot kui ka luua uut. Selleks kasutame juba seni kogutud ja uusi kogutavaid parimaid näiteid

kohalikust koostööst KOVides ja maakondades ning avaldame neid pidevalt.

Kogutavate lugude sõnum lepitakse kokku võrgustikus ning fookuses on kohalike elanike kaasamine ning

kogukondade ja KOVi koostöö, et innustada uusi häid suhteid ja tunnustada ning esile tõsta neid, kes on

koostöös midagi toredat ja edasiviivat teinud. Lugusid koguvad MTÜ konsultandid nii igapäevase töö

käigus kõigi osaliste nõustamisel kui ka igas maakonnas toimuvatel tunnustamiskonkurssidel

esiletõstetust (nt parim tegu, vabaühendus, küla, sädeinimene, vabatahtlik, toetaja, tervisetegu,

tervisedendaja, turvaline kogukond, Leader koostööprojekt, elukeskkonna- ja ettevõtlusprojekt jm).

4

Lugude avaldamiseks kasutame nii loodud kogukondade arendamise võrgustiku,

www.arenduskeskused.ee, kõigi MAKide kui ka Hea Kodaniku eesti- ja venekeelseid kanaleid, teeme

koostööd KOVide väljaannete, maakonna ja üleriigilise meediaga. MAKid on kogukondi tunnustanud ligi

20 aastat. Mullusel kriisiaastal toimus 15 üritust, kandidaate esitati üle 400 ja üritustel osalejaid oli 600.

Praktikate kogumine ja levitamine pole üksnes tavapärane nn pehme teavitustegevus laiemale

avalikkusele või KOVidele koostöö vajalikkusest, aga ka praktilise teabe koondamine koolitus- ja

nõustamistegevuste kavandamisel kõigile võrgustikus osalejatele, mil on mõju nii kogukondade

kaasatuse tõstmisele kui ka nende endi teadlikkusele oma rollist ja tähtsusest kohaliku elu edendamisel.

Keskvalitsuse tasandi tegeleme kaasamise edendamisega koostöös Riigikantselei, ARVAKu ja

kaasamise koordinaatoritega, mida täiendavad ülalkirjeldatud teavitustegevused.

MAKid jätkavad KOVide ja vabaühenduste ja nende ümarlaudade nõustamise, ülalkirjeldatud parimate

praktikate levitamise ja kogukonnaliidrite võimestamisega, kellele korraldatakse igas maakonnas

erinevaid arendustegevusi nagu koostööseminarid, koolitused jmt. Sõltuvalt aastast, ülesehitusest ja

maakonna eesmärkidest saab programmidest igal aastal osa sadu eestvedajaid, mullusel kriisiaastal

ulatus osalejate arv Zoomi abil ligi 1300ni. Teemade valikul lähtutakse MAK konsultantide ja KOVide

koostöös välja selgitatud kogukondade arenguvajadustest, aga üheks on kindlasti kaasamine ja

koostööoskused. Vabaühenduste Liidul ja ELVLil on kavas lähemalt analüüsida ka nii KOVide kui ka

vabaühenduste täpsemat täienduskoolituste vajadust, et koostöös rahandusministeeriumiga töötada välja

kesksed täiendkoolitussüsteemid (lk 112).

Kuna 2021. aasta sügisel toimuvad kohalikud valimised ja otsustajate pilt võib mõnevõrra kõikides

KOVides muutuda, keskendume 2021. aastal kogukondade toetamisse ja valija harimisse, et nad seaksid

juba kandideerijatele kaasamise ja koostööga seotud ootusi, et järgnev valitsemistsükkel saaks avatum.

Selleks teevad taotlejad koostööd ACFist toetust saanud Eesti Väitlusseltsi ja Praxisega, kus eesmärgiks

ongi demokraatliku kultuuri tugevdamine ja valijate toetamine informeeritud valikute langetamisel, eraldi

sihtrühmaks on ka noored.

Eesmärk 2: Eesti elanike tõusnud teadlikkus kodanikuühiskonnast ja

kodanikuühiskonnas osalemisest

Oodatavad tulemused:

- platvormi olemasolu vabatahtlike ja vabatahtlike kaasajate kokku viimiseks -> kasutatavus

kasvab

- annetamistalgute toimumine

Eduindikaatorid:

- kasutatud kommunikatsioonikanalite ning nende liikmete ja lugejate arv (Hea Kodanik,

Vabatahtlike Värav)

- lugejatele edastatud informatsioon kodanikuühiskonnast, mh õiguskeskkonna, rahastus- ja

osalemisvõimaluste, heade näidete jm kohta eesti, vene ja inglise keeles -> regulaarsus püsib

- kodanikuühiskonna teemal loodud originaalsisu hulk aastas n/a -> 20

- annetamistalgute osalejate arv ja annetuste maht 111 algatust, 128 000 -> kasvab

Vabatahtlike Värava haldamine

Vabatahtliku tegevuse koordineerimise ja teemaga seonduva info koondamise peamine veebileht on

www.vabatahtlikud.ee, kust saab infot vabatahtliku tegevuse võimaluste kohta, leida vabatahtlikke ja

muud teavet ning abi.

Vabatahtlike Värava juures olev blogi ja ühismeedia on osa meie infokanalite tervikust, et suurendada mh

arusaama vabatahtlike hea kaasamise tähtsusest ja nende rollist vabaühenduste ning ühiskonna

toimimises ja arengus. Värava blogi on plaanis täiendada, sisustada temaatiliste postitustega ja levitada

5

rohkem nii meie teistes kui ka muudes kanalites. Ühismeediat (Facebook ja Instagram) kasutatakse

teemakohaste uudiste ja sõnumite levitamiseks valdkonnaga seotud organisatsioonidelt, peamiselt

vabatahtlike võrgustikku kuuluvatelt ja vabatahtliku sõbra märgi saanud organisatsioonidelt.

Väravas on olnud palju tehnilisi kitsaskohti kuulutuste lisamise, heakskiitmise ja muutmisega, mis tegid

keskkonna kasutamise kohati keeruliseks ja vähetõhusaks. Mõned neist on tänaseks leevenenud, aga

varasemate raskuste tõttu on värava kõrvale loodud teisi sarnase eesmärgiga konkureerivaid keskkondi

nagu Annetame Aega, paljud sotsiaalmeedia grupid jt. Värava haldajana on meie üheks eesmärgiks

sarnaste platvormidega (Tööandjate Keskliidu Annetame Aega, Heateo SA ning Swedbanki Ma Armastan

Aidata ja https://helpific.com/et/ keskkonnad) koostöövõimaluste otsimine ja ideaalis ühte keskkonda

koondumine (mis võib küll lisaressurssi nõuda), et vähendada info pihustumist lõppkasutaja jaoks ja

suurendada sünergiat ning teha enam koostööd tööandjatega, mis on seni olnud üsna minimaalne.

Annetamistalgud

Alates 2019. aastast korraldame koostöös Vabariigi Presidendi Kantselei ja maakondlike

arenduskeskuste võrgustikuga annetamistalguid, kus kümned vabaühendused üle Eesti võtavad ette

erinevaid tegevusi, et koguda annetusi ühiskondlike probleemide lahendamiseks ning kutsuda inimesi

üles endale olulist valdkonda toetama. 2019. aastal kogusime ühiselt üle 128 000 euro, 2020. aastal juba

üle 182 000 euro. Esimesel aastal toimus 111 eri algatust üle Eesti, 2020. aastal 155. 2022. aastal

toimunud Annetamistalgutel osales ligikaudu 120 organisatsiooni, kes korraldasid üle Eesti 132 algatust.

Päeva jooksul koguti 141 383 eurot. Sellest 70 657 eurot koguti "Ma armastan aidata" keskkonnas, millele

40 000 eurot lisas Swedbank.

Annetamistalgud on osa globaalsest liikumisest Giving Tuesday, kus lööb kaasa üle 70 riigi.

Annetamistalgud aitavad suurendada vabaühenduste võimekust koguda annetusi ning samal ajal tõsta

heategevuses – nii raha kui ka asjade annetamises – osalevate inimeste hulka Eestis.

Hea Kodaniku infokanalid

Eesti elanike teadlikkusele kodanikuühiskonnast, kogukondades ja vabaühendustes osalemisest aitavad

kaasa taotluse ja taotlejate kõik tegevused – pea kõik nad on kantud eesmärgist, et inimesed oleksid

aktiivsemad, vabaühendused tugevamad ja koostöösuhted tihedad, mis nii sisaldabki endas juba

orgaaniliselt kommunikatsioonitegevusi, ent tegevuste edukus kasvatab lisaks ka nähtavust.

Vabaühenduste Liidu infokanalid koonduvad Hea Kodaniku märgi alla ja nende eesmärgiks on tuua ühte

kohta kokku vabakonda puudutavad uudised Eestist, parimad praktikad välismaalt, rahastusvõimalusi,

õiguskeskkonda ja kodanikuruumi puudutavad arengud, olla kodanikuühiskonna käekäigu vahendajaks,

peegeldajaks ja mõtestajaks.

Hea Kodaniku infokanalite sekka kuuluvad veebiportaalid heakodanik.ee (kolmes keeles; aastas 90 000

külastussessiooni, 160 000 lehevaatamist, 60 000 kasutajat), vabatahtlikud.ee, kodanikuühiskonna

nädalakiri ja lehed sotsiaalmeedias, kõige aktiivsemalt Facebookis (3700 jälgijat @Heakodanik + 2500

@VabaTahe; viimasel veel Instagramis 500+). Stabiilselt toimub juba kümmekond aastat auditooriumide

nihkumine ühismeediasse: meililistid kahanevad, Facebooki ulatus kasvab.

Kuni 2020. aastani ilmus kolm korda aastas ka Hea Kodaniku ajakiri, mille avaldamise otsustasime

paberkujul lõpetada. Alates 2021. aastast ilmub ajakirjanduslik sisu – artiklid, intervjuud, esseed,

kogemuslood –üksnes veebis, lisaks Hea Kodaniku portaalile ka teistes meediakanalites. Samuti kaalume

taskuhäälingu käivitamist.

Hea Kodaniku veebiportaali kogunevad nii kõik Vabaühenduste Liidu poolt loodud ja tellitud värsked

uudised, artiklid ning infomaterjalid, kui ka staatiline vabaühendustele vajalik ja aktiivsetele kodanikele

kasulik teave. Lisaks avaldame portaalis kõik vabakonna, avaliku võimu ja teiste partnerite vabakonna

jaoks olulised uudised.

6

Uudistest ja olulistest sündmustest teeme kokkuvõtte igal esmaspäeval ilmuvas kodanikuühiskonna

nädalakirjas, mis jõuab enam kui 2300 tellijani. Kuigi tegemist on suure numbriga, on tellijate arv viimastel

aastatel aeglaselt kahanenud – võtame ette nädalakirja vormilise ja sisulise ajakohastamise ning peame

silmas tellijaskonna laiendamist.

Kahe nädala tagant ilmub enam kui 500 tellijani jõudev venekeelne infokiri. Otsime võimalusi, kas ja

kuidas jätkata sarnase tegevusega inglise keeles, mis pole seni järjepidevalt õnnestunud ega sihtgrupini

jõudnud. Koos MAKide listidega ulatub vabakonna uudiskirjade auditoorium enam kui 10 000 kontaktini.

Meedias võtame valdavalt sõna vajaduspõhiselt ühendustele olulistel teemadel nagu rahastamine,

õiguslik keskkond ja kodanikuruum, enim paistame silma algatuste nagu kodanikuühiskonna aasta

tegijate tunnustamine ja annetamistalgud aegu.

Suurema auditooriumini jõudmiseks tegime seni ja teeme edaspidi vastavalt teemale ning sihtrühmale

tihedamat sisu jagamise koostööd teiste meediaväljaannetega (ERR arvamusportaal, Edasi.org,

Postimees, Levila, Müürileht, kohalikud lehed jne), et kodanikuühiskonna alane originaalsisu leviks ka

mujal meedias. Huvi- ning võimalustmööda avaldame tellitud lugusid enne teistes väljaannetes ning siis

Heas Kodanikus, et teiste jaoks oleks tegu uudselt ahvatleva materjaliga. Endiselt kaasame kirjutajate

sekka vastavalt teemale eksperte nii valdkonnast kui ka teistest sektoritest, edendades seega

valdkonnaülest koostööd, ideede ning perspektiivide jagamist.

Teavitustegevuse sihtrühmana on jätkuvalt fookuses vabaühendused ja aktiivsed kodanikud, kellele

jagame nõu ning uusi teadmisi. Samal ajal on Hea Kodanik mõeldud ka kõigile teistele, kelle jaoks

ühiskonnas kodanikuna osalemine oluline – levitame sõna kodanikuaktiivsusest õpetajatele, ametnikele,

poliitikutele ja paljudele teistele eesmärgiga, et Eestis oleks rohkem aktiivseid inimesi märkamas

ühiskondlikke teemasid ja valukohti, nende lahendamiseks kaasa löömas ning et selle väärtust näeksid

ühtemoodi nii inimesed ise, ettevõtjad kui ka otsuste tegijad.

Huvikaitse ja analüüs

Pidev heategevust puudutava statistika analüüs ja info levitamine aitavad meid ja partnereid nii

huvikaitses poliitikakujundusel, annetuste kogujatel teada paremini annetajate käitumist kui ka teavitada

laiemat avalikkust heategevuse olemusest ja vajalikkusest. Lisaks koguneb võrgustikust pidevalt sisendit,

mida kasutame oma huvikaitsetöös, et heategevust puudutav õiguskeskkond, maksupoliitika ja valitsuse

muu tegevus oleks valdkonda toetav. Jätkuvalt vajavad näiteks põhjendamist ja tegelemist asjatud

piirangud tulumaksuseaduses. Tihedat koostööd teeme Heateo Sihtasutusega, kes on Eestis strateegilise

filantroopia edendaja ning mõjufondide käivitaja.

Eesmärk 3: Eesti elanike kasvanud teadlikkus vabaühendustest ja nende

rollidest

Oodatavad tulemused:

- kasvanud teadlikkus

- vabaühenduste rahastamiskeskkonna andmebaas on igal aastal uuendatud

Eduindikaatorid:

- noortele suunatud sündmuste või algatuste ja nendes osalejate arv

- aasta tegijate tunnustamine -> toimub ja kajastatud

- ettevõtliku kooli osalejate arv -> püsib

7

Kogukonnapraktika

Teiseks järelkasvule suunatud tegevuseks on Vabaühenduste Liidu välja töötatud kogemusõppe

programm Kogukonnapraktika, mille käigus õpilased lähevad vabaühendusse lühipraktikale. Programmi

kaudu käib ligikaudu 1000 noort üle Eesti igal aastal mõne vabaühenduse juures praktikal, tehes mõnda

vabaühenduse jaoks vajalikku tegevust. See annab hea sissevaate vabaühenduse tegevusse ja selle

kaudu vabakonna organisatsioonidesse ja kodanikuühiskonna teemadesse laiemalt. Kogukonna praktika

tegevusi rahastab 2023 aastal peamiselt Aktiivsete Kodanike Fond.

Kodanikuühiskonna aasta tegijad

Üks Vabaühenduste Liidu nähtavamaid tegevusi on 1996. aastast toimunud kodanikuühiskonna aasta

tegijate tunnustamine, mida viimastel aastatel oleme korraldanud koos vabatahtliku tegevuse

tänuüritusega. Ürituse patrooniks on Eesti President. Pidulik üritus on nii tegijate tänamiseks kui ka uute

innustamiseks, samuti sektoriülese vaate loomiseks, tunnustades algatusi ka avalikus ja ärisektoris.

Üritust saadab alati keskmisest suurem meediahuvi, mis tõstab ka laiema avalikkuse teadlikkust

vabaühendustest ja nende rollidest. Presidendi kõne, tõesti väga aktiivne meedia huvi ja aktiivne osalus

kandidaatide ülesseadmisel näitavad, et tegemist on vajaliku ja hinnatud üritusega.

Aasta tegijate konkursi raames anname välja aasta parima vabaühenduse stipendiumi, mida varasemalt

andis välja Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital summas 5000 eurot.

Ettevõtlik kool

Maakondlikud arenduskeskused arendavad noorte ettevõtlikkust peamiselt haridusprogrammi Ettevõtlik

Kool kaudu, mis panustab nii vabaühenduste finantsvõimekuse, sotsiaalse ettevõtluse kui ka järelkasvu

eesmärkidesse, arendades noortes nii ettevõtlikkust kui tõstes teadmisi rahatarkusest.

Ettevõtlik Kool on kaasaegse hariduse kvaliteedimärk, mis on koondnimetus põnevale ja kaasavale

õppimise metoodikale ning ühtlasi haridusprogramm, mis toob koolidesse ja lasteaedadesse rohkem

iseseisvat ja ettevõtlikku hoiakut, arendab lastes otsustusvõimet ja ärgitab tegutsemishimu. Programm

põhineb suuresti Šotimaal rakendataval programmil “Enterprising School”. Ida-Viru Ettevõtluskeskuse

eestvedamisel alustasime programmi väljatöötamisega Eestis juba 2006. aastal ning 2016. aastal laienes

see kõikidesse maakondadesse.

Alates 2008. aastast veab programm edulugude konkurssi “Õppimine on põnev!”, mille raames tõstetakse

esile ja tunnustatakse õppeasutuste algatusi valdkondades nagu koostöötegu, noorte algatus jms.

Edulugude konkurss pälvib igal aastal laialdaselt meediakajastusi, mille raames jõuavad ettevõtlike noorte

ja õppeasutuste lood kohaliku meedia kaudu laiema sihtgrupini.

Ettevõtlikus Koolis on õpetajate ülesandeks kaasata lapsi kõigisse arenguetappidesse ja -protsessidesse

nii, et initsiatiiv ja õppimise lust lähtuks õpilastest endist. Selleks pakume õppeasutustele tööriistu

üldpädevuste paremaks rakendamiseks kõikides kooliastmetes nii koolitöö sees kui ka välisel ajal. Kõik

õppeasutused, kes rakendavad süsteemselt ettevõtliku õppe metoodikat ja läbivad vastavusseire

hindamise erinevates koolielu puudutavates küsimustes, tunneb ära kvaliteedimärgise “Ettevõtlik Kool” ja

“Ettevõtlik Lasteaed”.

2020. aastal kutsusime ellu Eesti esimese rahatarkuse mentorklubi katseprojektiga, mille eesmärk on

täiendada õpetajate valdkonna teadmisi, et nemad omakorda saaksid tõsta noorte teadmisi kaalutletud

finantskirjaoskusest. Projekti on kaasatud Pangaliit, EstBAN, MyFinancier ning Rahandusministeerium

ning sellest võtavad osa Võru-, Põlva-, Lääne- ja Ida-Virumaa Ettevõtliku Kooli võrgustiku koolid.

Katseprojekt lõpeb 2020/2021. aasta õppeaastal ning selle laialdasem rakendamine on planeeritud

järgmistel aastatel.

Ettevõtliku Kooli võrgustik on laienenud igasse Eesti maakonda, kus kohalikul tasandil koordineerivad

programmi maakondlikud arenduskeskused (MAK). Ettevõtliku kooli põhimõtete järgi töötab ligi 130 kooli

8

ja 15 lasteaeda üle Eesti, kokku üle 27 000 õpilase. Tihedasse koostöösse on haaratud ka lapsevanemad

ja kogukonnad.

Eesmärki panustab ka ettevõtlikkuse ja ettevõtlusteadlikkuse kasvatamiseks korraldatav Ettevõtlusnädal,

mille raames toimub üle Eesti paarsada sündmust, millest võtab igal aastal osa paarkümmend tuhat

huvilist. Üritused on suunatud laiale sihtgrupile: õpilased; potentsiaalsed ettevõtjad; tegutsevad

ettevõtjad. Ettevõtlusnädala eesmärk on populariseerida ettevõtlikkust, mille väljund võib olla

ettevõtlusega tegelemine, kuid ei pruugi. Tegevus rahastatud suuresti teistest allikatest, aga täidab

eesmärki.

Õpilasfirmad

MAKid arendavad järelkasvu ehk noorte ettevõtlikkusteadlikkust ka õpilasfirmade (ÕF) kaudu, et

suurendada noorte ettevõtlikkust, inspireerida ja toetada, saamaks kõikides eesti koolides praktilise

kogemuse ideest teostuseni õpilasfirma, äriühingu, kodanikuühenduse või projekti käivitamise näol.

Lisaks toetavad ja loovad konsultandid maakondades võrgustikke majandus- ja ettevõtlusõpetajatele, mis

annab õpetajatele võimaluse suhelda oma maakonna spetsialistidega ja jagada informatsiooni uutest ning

parimatest meetoditest. Korraldatakse koolitusi ja mentorklubisid, et koolides oleksid pädevad ja

motiveeritud õpilasfirmade juhendajad Junior Achievement programmidele „Õpilasfirma“ ja „Minifirma“.

Õpilasfirma kaudu omandatakse õppeprotsessi osana äritegevuse põhimõtteid, arendatakse

algatusvõimet ja soovi ise probleeme lahendada. Õpilased omandavad juhtimise ja meeskonnatöö

kogemusi, õpivad vältima riske, otsustama ja vastutama, samuti korraldatakse koolitusi, mis toetavad

noorte arengut meeskonnatöös, müügitöös, avalikus suhtlemises, ideede genereerimiseks ja muudes

loovates ja innovaatilistes teemades. ÕF tegutseb ühe kooliaasta vältel ja lõpetab tegevuse õppeaasta

lõpul. Soovi korral saavad noored MAKidest ka nõu, kuidas ÕFist arendada ametlikud OÜd või MTÜd,

lisaks konsulteeritakse noorte projekte ja nõustatakse õpilasesinduste tegevusi.

ÕFide eesmärgistatud toetamine on järjepidev olnud eelkõige Pärnumaa, Viljandi, Lääne-Virumaa,

Harjumaa ja Tartu maakondades. Noorte ettevõtlikkuse arenguks organiseeritakse maakondades

erinevaid koolitusi, mis toetavad. Iga aastal selgitatakse välja maakondades parimad, kes esindavad

maakonda õpilasfirmade võistlustel, samuti toimuvad spetsiaalsed laadad projektide tutvustamiseks

väljaspool kooli. Tegevus rahastatud suuresti teistest allikatest, aga täidab eesmärki.

Eelarve

Tööjõukulud 50 000 Kolme Vabaühenduste Liidu töötaja töötasu (Kommunikatsiooni juht (täiskoormus), muukeelse kommunikatsiooni spetsialist (osakoormus), juhataja (osakoormus).

Muud üldkulud 1000 Kommunaal, veebi haldus, raamatupidamine

Teadlikkuse suund 2000 Originaalsisu honorarid, uute formaatide tootmiskulud

Reklaam materjalid (videod, trükised jne).

2637 Kommunikatsiooni materjalid heategevuse propageerimiseks.

KOKKU 55 637 Lisaks planeeritud kuludele kasutame ka tegevuste mõjusamaks elluviimiseks 2022 aasta jääki.

Indikatiivne eelarve, mida korrigeeritakse vastavalt vahenditele ja iga-aastasele tegevuskavale.

9

Tegevussuund 2: Võimekad vabaühendused

Eesmärk 1: Tõusnud vabaühenduste koostöö- ja finantsmajanduslikud

oskused ja teadmised

Oodatavad tulemused:

- MTÜ-de ja SA-de teenitud ettevõtlustulu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks 172 mln € ->

kasvab

- vabaühenduste kasvanud teadlikkus oma rollist, tähtsusest ja võimalustest kohaliku elu

edendamisel

- vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide võrgustiku rahulolu strateegilise partneriga täpsustub

-> kasvab

- annetusi kaasavate organisatsioonide võrgustiku rahulolu strateegilise partneriga

- tagatud toetus Eesti vabaühenduste juhtidele

Eduindikaatorid:

- vabaühenduste osakaal, kellel on rohkem kui kolm rahastusallikat 33% -> kasvab

- delegeeritud teenuste osakaal kasvab

- palgaliste töötajatega MTÜ-de arv ja osakaal 24% (9625) -> 26% (10 200)

- vabaühenduste panus SKP-sse 2% -> püsib või kasvab

- juhtide võrgustiku rahulolu strateegilise partneriga täpsustub -> püsib kõrge

- vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide võrgustiku liikmete arv 40 -> kasvab

- annetusekogujate võrgustiku rahulolu strateegilise partneriga täpsustub -> püsib kõrge

- pidev koostöö teiste vabatahtliku töö platvormide ja tööandjatega n/a -> toimib

- huvikaitsevõrgustiku rahulolu strateegilise partneriga täpsustub -> püsib kõrge

- juhtidele suunatud tugitegevustes osalejate arv -> 50

Vabatahtliku tegevuse võrgustiku vedamine

Aktiivsed vabatahtlikke kaasavad organisatsioonid koonduvad avatud liikmeskonnaga sektoriteülesesse

võrgustikku, mille eesmärk on pakkuda platvormi parimate Eesti ning välismaiste praktikate jagamiseks,

ühiste valdkondlike eesmärkide seadmiseks ja koos arenemiseks. Sarnaseid võrgustikke veame ka

näiteks annetuste kogujate, huvikaitsjate ja avatud valitsemise entusiastidega. 2021-24 pannakse rõhku

võrgustiku suurendamisele. 2020 oli seal 40 liiget, suurema mõju saavutamiseks nooremate ja

vanemaealiste kaasamisel kutsutakse liituma uusi ühinguid. Võrgustiku liikmeskond võiks olla suurem kui

vabatahtliku sõbra märgise kandjate hulk.

Võrgustikust koguneb lisaks organisatsioonide tugevdamisele sisendit, mida kasutame oma

huvikaitsetöös, et vabatahtlikkust puudutav õiguskeskkond, maksupoliitika ja muu valitsuse tegevus oleks

valdkonda toetav. Võrgustiku toimetamiskanalid on peamiselt postilist, ühised kohtumised ja üritused-

koolitused (2-3 aastas). Oluline osa valdkonna arendamisest on ka edaspidi osalejate ja panustajate

teadmiste ning oskuste suurendamine, et vabatahtlikke värvata, kaasata ja hoida. Koolituste täpsemad

teemad kasvavad välja võrgustiku vajadustest. Koolituste kõrval on rõhk ka erinevate juhendmaterjalide

koostamisel, nende Vabatahtlike Väravasse koondamisel ja tutvustamisel. Materjalide kaasaegsust ja

kvaliteeti vaadatakse üle pidevalt, uusi luuakse vajaduspõhiselt koostöös võrgustikuga.

Rahvusvahelise tegevuse suunal tehakse 2021. aastal info ja sisendi saamiseks koostööd

Külaliikumisega Kodukant, kes jääb esialgu edasi esindama Eestit Euroopa Vabatahtlike Keskuses

10

(CEV). 2022. aastast teeb Vabaühenduste Liit ise liikmeks astumiseks taotluse ja suurendab seeläbi

koostööd teiste samas valdkonnas tegutsevate organisatsioonide ja võrgustikega.

Võrgustiku liikmed on sõlminud 2016. aastal kokkuleppe töö sihtidest ja korraldusest. Uue strateegilise

partneri ja võrgustiku eestvedajana on oluline koostöökokkulepe üle vaadata ja vajadusel ajakohastada,

et soovijate sisendit ja panust võimalikult hästi rakendada saaks.

Vabatahtliku sõbra märgise programm

Jätkame vabatahtliku sõbra kvaliteedimärgise programmiga, mis tunnustab vabatahtlike kaasamise head

taset ja professionaalsust Eesti organisatsioonides. Märgise saajad peavad olema vabatahtlike

kaasamise põhjalikult läbi mõelnud ning korraldavad seda kooskõlas hea tavaga. Märgist kandvate

organisatsioonide pakutavaid võimalusi tutvustatakse Vabatahtlike Väravas.

Programm sisaldab endas vabatahtlike kaasaja senise kogemuse kaardistamist, analüüsi ja kohapealset

nõustamist. Iga nõustatav saab oma raporti koos soovitustega. Nõustamisel käsitletakse teemasid nagu

vabatahtliku tegevuse kavandamine, värbamine, vabatahtlike toetamine ja juhendamine, tööohutus,

andmekaitse, vabatahtlike arengu toetamine, tunnustamine ja tegevuse lõpetamine. Vajadusel pakutakse

ühingule kohtumise järel lisanõustamist veebis. Märgisekandjatelt küsitakse vähemalt iga kolme aasta

järel tagasisidet, vaadatakse üle vahepealsed arengud ja palutakse regulaarselt üle vaadata

andmebaasis olevad kontaktandmed.

Annetuste kogujate võrgustik

Teiseks heategevuse edendamise tegevuseks on annetusi koguvate organisatsioonide toetamine ja hea

tava järgimine. 2022 lõpu seisuga kuulub võrgustikku 160 organisatsiooni, kelle hulk kasvab pidevalt.

Võrgustiku eesmärk on pakkuda platvormi parimate praktikate jagamiseks, ühiste, valdkondlike

eesmärkide seadmiseks ja koos arenemiseks. Võrgustiku tööd korraldame postilistis, Facebooki grupis

ja ühistel kohtumistel kolm-neli korda aastas.

Kohtumistel keskendume kogemuste jagamisele erinevatel annetuste kogumisega seotud teemadel,

näiteks annetuste kogumise strateegia, kanalid, kogumise viisid, sõnumite seadmine sihtgruppidele,

annetuste maksustamine. Kohtumiste teemad ja sagedus kasvavad välja vajadustest üheskoos

võrgustikuga – küsime võrgustikult sisendit iga aasta alguses ja jooksvalt aasta jooksul, et tegevus

vastaks võrgustiku liikmete vajadustele. Võrgustik on ka valmis uute algatuste käivitamiseks, näiteks

annetamistalgud said esimesel aastal eriti suure hoo sisse just tänu võrgustikule. 2023 planeerime

korraldada viiendad annetamistalgud.

Võrgustiku töö aitab suurendada sinna kuuluvate vabaühenduste võimekust koguda annetusi, teha seda

läbipaistvalt ja läbimõeldult ning samal ajal tõsta heategevuses osalevate inimeste hulka Eestis.

Juhtide võrgustik

2023 aastal uuendame vabaühenduse juhi kompetentsimudelit, et pakkuda ajakohastatud vaadet ja tuge

vabaühenduse juhtidele arvestades globaalseid ja kohalikke trende ja väljakutseid. Vabaühenduste

juhtide kompetentsimudel töötati välja 2019 ja järgnevate aastate jooksul on juhtide ja ühingute jaoks

olnud muutuste rohked. Uuendatud kompetentsi mudelist lähtudes kavatseme pakkuda juhtidele toetust

läbi erinevate koolituste, arenduspäevade, võrgustiku kohtumiste jms meetoditega.

Vabaühenduste juhtide võrgustik koondab juhte, kes soovivad kogemuste jagamise kaudu üksteise,

iseenda ja oma organisatsiooni arengut toetada. Võrgustiku eesmärk on tõsta vabaühenduste juhtide

võimekust organisatsioone juhtida, lähtudes vabaühenduse juhi kompetentsimudelist. Võrgustik toimib

10-15-liikmelise grupina, mis kohtub regulaarselt kindla perioodi jooksul. Paralleelselt võib olla

moodustatud rohkem kui üks grupp. Võrgustikutöö aitab ära hoida vabaühenduste juhtide lahkumist

sektorist ja toetada juhte nende arengus arvestades, et paljud pole olnud ettevalmistatud juhirolliks, vaid

peavad niiöelda töö käigus enda teadmisi ja oskuseid tõstma. Võrgustikust koguneb meile ka sisendit,

mis aitab otsustada, milliseid täiendavaid toetavaid tegevusi vabaühendustel ja nende juhtidel on vaja, et

11

olla oma valdkondades sisukad eestvedajad. Maakondades pakuvad sarnaseid tegevusi MAKid oma

arenguprogrammides koolituste ja nõustamise näol, millest osa tõstab samuti vabaühenduste

finantsmajanduslikke oskusi ja teadmisi.

Huvikaitsetegevused

Vabaühenduste finantsmajanduslik olukord sõltub lisaks omatuludele palju ka avaliku sektori käitumisest,

kes on üks levinumaid rahastusallikaid. Jätkuvalt on meie strateegiliste eesmärkide seas usalduslik

koostöö avaliku võimuga, et nii kaasamisel kui ka rahastamisel oldaks eesmärgipärased, läbipaistvad,

optimaalse halduskoormusega ja teineteist täiendavad. Partnerlusest SEViga ning omaenda

rahastusalasest huvikaitsetööst koguneb sisend probleemidest ja vajadustest sotsiaalsete ettevõtete

tegutsemiskeskkonnast, mida siis üksi ja liitlastega lahendada või ellu viia. Ka sel perioodil tuleb edasi

töötada omatulu teenijate diskrimineerimise vähendamisega, kus näiteks toetused ja soodustused

lähtuvad sageli juriidilisest tegutsemisvormist, aga võiks lähtuda ühingu tegelikust profiilist, eesmärkidest,

sihtrühmadest.

Tulenevalt USAID-i huvikaitse võimekuse hindamise lõppemisest on vaja välja töötada siseriiklik

huvikaitse võimekuse hindamise metoodika, mis oleks hõlpsalt korratav ja mida oleks võimalik pidevalt

monitoorida. Huvikaitse võimekuse hindamine on vajalik muuhulgas selleks, et planeerida võimekust

suurendavaid tegevusi, nt koolitusi või juhendmaterjale. Võimekuse suurendamine eeldab strateegilist

lähenemist, selleks on vajalik valdkondade ülene sissevaade võimekuslünkadest. Strateegilise

partnerluse raames on kaks arendatavat suunda: ministeeriumide hulga suurendamine, kes strateegilist

partnerlust igapäevases partnerluses rakendab ja strateegilise partnerluse rahastamise parimate

praktikate/näidete koondamine. Tänaseks on olemas piisav praktiline kogemus, et strateegilist partnerlust

laiendada edasi uutesse ministeeriumidesse pidades silmas juba olemasoleva kogemuse pinnalt

strateegilise partnerluse olemuse kirjeldamist ja põhjendamist, miks toetab strateegilise partnerluse

formaat nii ministeeriumeid endid aga ka strateegilisteks partneriteks pürgivaid

huvikaitseorganisatsioone. Rahastamise selgus ja põhjendatus on endiselt teema, mis vajab avaliku ja

kolmanda sektori vahel täpsemat kirjeldamist. Strateegiline partnerlus on üks võimalik viis antud selgust

tooma.

Vajalik on õigusruumi analüüs, mis toob võrdlevalt välja MTÜ-de, äriühingute ja sotsiaalsete ettevõtete

võimalused ja kohustused kehtivas õigusruumis. Huvikaitseorganisatsioonidelt ja sotsiaalsetelt

ettevõtetelt saadud tagasiside põhjal on võimalik hinnata, et valdkondlik praktika vabaühenduste ja

äriühingute rahastamise osas on riigiasutuseti erinev ning mitte alati selgelt eristatav või põhjendatud.

Analüüsi eesmärk on fikseerida hetkel õigusruumis kehtiv kord, mis annab võimaluse algatada arutelu

võimalike uuenduste/muudatuste üle õigusruumis.

Huvikaitsevõrgustik

Huvikaitsevõrgustik koondab organisatsioone, mis soovivad teha tõhusamat ja läbipaistvamat huvikaitset

ja osaleda mõjusamalt poliitikakujundamises, mis tõstab ka laiema avalikkuse teadlikkust

vabaühendustest ja nende rollidest. Võrgustiku eesmärgiks on jagada huvikaitse teemadel kogemusi ja

infot ning teha koostööd, käsitledes võrgustiku liikmetele parasjagu olulisi teemasid, nt huvikaitseplaanide

koostamine, kampaaniate korraldamine, koostöö avaliku sektoriga ja vabaühenduste vahel. Jagatakse

häid praktikaid ja arendatakse oskuseid, mida huvikaitsetöös vaja läheb. Töö tulemusena suudavad

vabaühendused olla sisukamad partnerid avalikule sektorile ja seista tõhusamalt oma sihtgruppide eest

ning selle kaudu omakorda tõsta inimeste teadlikkust vabaühendustest ja nende rollidest.

Võrgustiku tööd korraldame postilistis ja ühistel kohtumistel (3–4 korda aastas). Kohtumiste teemad ja

sagedus kasvavad välja vajadustest üheskoos võrgustikuga – küsime võrgustikult sisendit iga aasta

alguses ja jooksvalt aasta jooksul, et võrgustiku tegevus vastaks võrgustiku liikmete vajadustele.

Võrgustikust koguneb meile ka sisendit, mida kasutame Vabaühenduste Liidu üldisemas huvikaitsetöös,

et aidata kaasa võimalikult tõhusale koostööle avaliku sektori ja vabaühenduste vahel.

12

Mtyraha.heakodanik.ee

Iga aasta kevadel on uuendatud vabaühenduste rahastamiskeskkonna andmebaas, et vabaühenduste

rahastamine oleks avalik, aga ka et rahastajad ise analüüsi pealt paremaid poliitikaid ja rahastustingimusi

teeksid. Regulaarselt kirjutame uuendamise järel ka analüütilisi artikleid, et andmete tähendust selgitada.

Tegevuse partneriks on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE.

Teenuste delegeerimise edendamine

2021. aasta TLÜ analüüsi üks osa puudutas avalike teenuste delegeerimist vabaühendustele, kus

soovitustena nenditi, et teema osas puudub vajalik baasinfogi ning tuleks algatada süstemaatiline arutelu

delegeerimise põhimõtetest. Uuringu kogemuste osa analüüsis toodi siiski esile mõlemapoolseid (KOV ja

MTÜd) vajadusi ja muresid, sh juhendmaterjali kasutatavus, finantsanalüüs teenuse planeerimisel, hirm

administratiivse koormuse kasvu ees teenuste delegeerimisel. Samuti on Eestis tuttavamaks saanud

mitmed uued nähtused nagu koosloome ja teenusedisain, mille harjutamine ja kasutamine nõuavad eraldi

tähelepanu, aga korralikuks rakendamiseks eraldi lisaressursse.

Täpsemad tegevused vajavad Siseministeeriumi, ELVLi, taotlejate ning SEViga eraldi arutelu ja

kokkulepe. 2021. aastal tutvustati KOVidele igas maakonnas MTÜ konsultantide poolt TLÜ uuringu

tulemusi teenuste delegeerimise osas ja kogutakse veelgi sisendit vajaduste kohta. Delegeerimise

teemalisi koolitusi pakume vajaduste ja võimaluste põhiselt, mis selguvad täpsemalt töö käigus, võttes

teiseks aluseks ka RTK tellimusel valminud juhendi.

Aktiivsete Kodanike Fond

Vabaühenduste oskuste, teadmiste ja jätkusuutlikkuse tõusu toetame 2020-24 Vabaühenduste Liidu ja

Avatud Eesti Fondi koosveetava Aktiivsete Kodanike Fondiga. Euroopa Majanduspiirkonna riigid toetavad

Eesti kodanikuühiskonda sel perioodil 3,3 miljoni euroga viies taotlusvoorus, millest seni on läbi viidud

kolm, toetust on saanud 52 projekti. Vabaühenduste Liidu ülesanded ACFi juures on muuhulgas

tugitegevuste korraldamine ja toetusesaajate nõustamine sisulistes küsimustes. Tegevust rahastab

suuresti ACF kuni 2023.

VNEformat

VNEformadi eesmärk on avalikes huvides tegutsevate venekeelsete vabaühenduste suurenenud

võimalused ja oskused omavahelise efektiivse, loova, tugeva ning usaldusväärse koostöö arendamisel

organisatsiooni tegevusvõimekuse ning mõju tõstmiseks läbi võrgustamise ning omavahel kogemuste

vahetamise.

VNEformat ehk Kogemusõppepäevad venekeelsete vabaühendustele on keskkond, kuhu sügisel neljaks

päevaks tulevad kokku vene keelt kõnelevad vabaühendused üle Eesti. Sündmus on nüüd

traditsiooniline, kuna ta toimus juba viis korda alates 2017.a. Tuginedes osalejate tagasisidele näeme

vajadust korraldada VNEformadi ka edaspidi. Sündmusel võtab osa 60-90 inimest (erinevate

valdkondade esindajad: kultuuri, spordi, turvalisuse, hariduse, noorsootöö, rahvusvähemuskultuuri

seltsid, sotsiaaltöö jt). Osalejate arv sõltub ürituse ülesehitamisest ning kontseptsioonist: iga aasta

muutub formaat, teema, fookus vastavalt osalejate vajadustele, kodanikuühiskonna arengutrendidele,

HEAKi konsultandi poolt läbiviidud küsitluse tulemustele ning hetkeolukorra analüüsile. Samaks jäävad

eesmärgid ning sündmuse üldine raamistik.

Sündmusel võtavad osa vabaühenduste juhid, juhatuse liikmed ning tavaliikmed, kes on motiveeritud ning

tunnevad vajadust organisatsiooni arengu järele ja/või kellel on soov saada uusi teadmisi ning oskusi

organisatsiooni muutuste protsessist, leida koostööpartnereid, laiendada enda ühenduse mõjupiirkonda

ning kes on võimeline osalema sündmuses vene keeles.

13

Eelarve

Tööjõukulud 38000 Kolme Vabaühenduste Liidu töötaja töötasu (vabatahtliku valdkonna vedaja (täiskoormus), annetuste suuna vedaja (osakoormus), juhataja (osakoormus).

Mtyraha 1000 Andmeanalüüs, keskkonna uuendamine

Võrgustiku üritused 2000 Kohtumised, koolitused, vabatahtlike märgise programm jne.

Üldkulud 2042 Kontor, side, veeb, admin jmt

Huvikaitse täiendavad tegevused 25000 Õigusanalüüs, huvikaitse võimekuse hindamise metoodika, strateegiline partnerlus jne.

VNEformat 18000 Võimekuse programm venekeelsetele ühingutele koostöös MAK võrgustikuga.

KOKKU 86 042 Lisaks planeeritud kuludele kasutame ka tegevuste mõjusamaks elluviimiseks 2022 aasta jääki.

Indikatiivne eelarve, mida korrigeeritakse vastavalt vahenditele ja iga-aastasele tegevuskavale.

LISA 3

Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

RIIGIEELARVELISE TOETUSE KASUTAMISE

TEGEVUS- JA TULEMUSARUANNE

Lepingu nr:

Aruande esitaja:

Tegevuste läbiviimise aeg:

Aruande koostamise

kuupäev:

Kokkuvõtlik hinnang aruandeaastale. Järeldused ja plaanid järgmiseks aastaks, edaspidiseks.

TEGEVUSSUUND 1: TEADLIKUD JA AKTIIVSED ELANIKUD

Eesmärk 1: Eesti elanike kasvanud osalemine heategevuses

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest

osakaal elanikest, kes on viimase 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses

kõigist elanikest 49% -> püsib

tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kuulujatele tehtud annetuste kogusumma 41

mln € -> kasvab

regulaarne vabaühenduste kaasamise heade näidete kogumine, avaldamine ja levitamine

Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus eduindikaatorite kaudu

vabatahtlike osakaal 15–24 a elanikest 19%

-> kasvab

vabatahtlike osakaal 65-74 a elanikest 9% -> kasvab

korduvate annetajate osakaal Eesti elanikest täpsustub -> kasvab

Ülevaade läbiviidud olulisematest tegevustest, mis toetasid oodatavate tulemuste

saavutamist (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms):

Eesmärk 2: Eesti elanike tõusnud teadlikkus kodanikuühiskonna olemusest, selle

organiseerumise võimalustest ja kodanikuühiskonnas osalemisest, sh rollist üksikisiku,

kogukondlikul ja ühiskondlikul tasandil heaolu kujundamisel

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest

kasvanud teadlikkus ja oskused

kodanikuühiskonna olemusest ja selle organiseerumise võimalustest (organiseerumise erinevad vormid ja

tasandid)

kasvanud teadlikkus kodanikuühiskonna rollidest heaolu loomisel (märkaja ja

eestkõneleja, kogukondliku ja ühiskondliku sidususe looja ning innovaator).

platvormi olemasolu vabatahtlike ja vabatahtlike kaasajate kokkuviimiseks

annetamistalgute toimumine

Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus eduindikaatorite kaudu

kasutatud kommunikatsioonikanalite ning nende liikmete ja lugejate arv (Hea Kodanik, Vabatahtlike Värav)

lugejatele edastatud informats ioon

kodanikuühiskonnast, mh õiguskeskkonna, rahastus- ja

osalemisvõimaluste, heade näidete jm kohta eesti, vene ja inglise keeles -> regulaarsus püsib

kodanikuühiskonna teemal loodud originaalsisu hulk aastas n/a -> 20

annetamistalgute osalejate arv ja annetuste maht 111 algatust, 128 000 -> kasvab

Ülevaade läbiviidud olulisematest tegevustest, mis toetasid oodatavate tulemuste

saavutamist (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms):

Eesmärk 3: Eesti elanike kasvanud teadlikkus vabaühendustest ja nende rollidest

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest

kasvanud teadlikkus ja oskused

tegutsemiseks erinevatel tasanditel ja koostöö vabakonna, äri- ja avaliku sektori vahel nendel tasanditel.

vabaühenduste rahastamiskeskkonna

andmebaas on igal aastal uuendatud

Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus eduindikaatorite kaudu

noortele suunatud sündmuste või algatuste ja nendes osalejate arv

aasta tegijate tunnustamine -> toimub ja

kajastatud

ettevõtliku kooli osalejate arv -> püsib

Ülevaade läbiviidud olulisematest tegevustest, mis toetasid oodatavate tulemuste

saavutamist (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms):

TEGEVUSSUUND 2: VÕIMEKAD VABAÜHENDUSED

Eesmärk 1: Tõusnud vabaühenduste koostöö- ja finantsmajanduslikud oskused ja

teadmised

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest

MTÜ-de ja SA-de teenitud ettevõtlustulu

põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks 172 mln € -> kasvab

vabaühenduste kasvanud teadlikkus oma rollist, tähtsusest ja võimalustest kohaliku

elu edendamisel

vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide võrgustiku rahulolu strateegilise partneriga

annetusi kaasavate organisatsioonide

võrgustiku rahulolu strateegilise partneriga

tagatud toetus Eesti vabaühenduste juhtidele

Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus eduindikaatorite kaudu

vabaühenduste osakaal, kellel on rohkem kui kolm rahastusallikat 33% -> kasvab

delegeeritud teenuste osakaal kasvab

palgaliste töötajatega MTÜ-de arv ja osakaal 24% (9625) -> 26% (10 200)

vabaühenduste panus SKP-sse 2% -> püsib või kasvab

juhtide võrgustiku rahulolu strateegilise

partneriga täpsustub -> püsib kõrge

vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide võrgustiku liikmete arv 40 -> kasvab

annetusekogujate võrgustiku rahulolu

strateegilise partneriga täpsustub -> püsib kõrge

pidev koostöö teiste vabatahtliku töö

platvormide ja tööandjatega n/a -> toimib

huvikaitsevõrgustiku rahulolu strateegilise partneriga täpsustub -> püsib kõrge

juhtidele suunatud tugitegevustes osalejate

arv -> 50

Ülevaade läbiviidud olulisematest tegevustest, mis toetasid oodatavate tulemuste

saavutamist (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms):

ÜLDINE TEAVE

Kõrvalekalded tegevuste läbiviimisel koos selgituste ja/või põhjendustega

Aruandele lisatud tegevuste läbiviimise raames välja töötatud materjalid (võimalusel koos viidetega veebilehtedele)

Aruande kinnitus

Allkirjaõigusliku isiku nimi Allkiri

LISA 6

Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

07.08.2023

Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu, keda esindab siseministri 15. veebruari 2016. a käskkirja nr 1-3/36 „Volituse andmine osakonnajuhatajatele riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingute allkirjastamiseks“ alusel kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakonna

juhataja ülesannetes rahvastiku toimingute ja kodanikuühiskonna asekantsler Raivo Küüt (edaspidi toetuse andja),

ja Vabaühenduste Liit, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Kai Klandorf (edaspidi toetuse saaja), keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos pooled,

lähtudes kantsleri 21. mai 2021. a käskkirja nr 1-5/55 „Strateegiliste partnerite konkursile

esitatud taotluste rahuldamine“ punktidest 1.1 ja 1.3, kantsleri 31. juuli 2023. a käskkirja nr 1-5/63 „Täiendava riigieelarvelise toetuse eraldamine“ punktist 1, siseministr i 14. veebruari 2021. a käskkirja nr 1-3/17 „Konkursside läbiviimine strateegiliste partnerite

leidmiseks aastateks 2021-2024“ lisa 1 „Konkursside läbiviimise ja taotluste esitamise tingimused“ punktist 1.4, toetuse saaja 18. märtsil 2021. a esitatud taotlusest nr 1-21/562-1,

läbirääkimiste tulemusel 12. juulil 2021. a täpsustatud taotlusest nr 1-21/562-2 ning 21. aprillil 2023. a esitatud taotlusest nr 1-21/718-1 (edaspidi koos taotlus) ning 19. juulil 2021. a sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepingu 7-4/2100-1 (edaspidi leping)

punktist 2.4, leppisid kokku lepingu eritingimuste uues redaktsioonis järgnevalt

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest. 1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud siseministri 14. juuli 2021. a käskkirjaga nr 1-3/71

„Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused). 1.3. Lepingu sõlmimisega kinnitab toetuse saaja, et juhindub lisaks eritingimustele ka

üldtingimustest ja need on talle arusaadavad.

2. Toetuse eesmärk ja oodatav tulemus on:

2.1. Teadlikud ja aktiivsed elanikud suunal: 2.1.1. Eesti elanike kasvanud osalemine heategevuses.

2.1.2. Eesti elanike tõusnud teadlikkus kodanikuühiskonna olemusest, selle organiseerumise võimalustest ja kodanikuühiskonnas osalemisest, sh rollist üksikisiku, kogukondlikul ja ühiskondlikul tasandil heaolu kujundamisel.

2.1.3. Eesti elanike kasvanud teadlikkus vabaühendustest ja nende rollidest. 2.2. Võimekate vabaühenduste suunal:

2.2.1. Tõusnud vabaühenduste koostöö- ja finantsmajanduslikud oskused, teadmised ja heategevuses osalevad organisatsioonid on nõustatud ja toetatud.

2.3. Viia ellu lisas 1 „Strateegiliste partnerite eesmärgid“ ja lisas 2 „Taotlus“ nimetatud

tegevused ja saavutada nende oodatav mõju.

3. Toetuse suurus, rekvisiidid ja tähtaeg

3.1. Toetuse suurus on 141 679,00 (sada nelikümmend üks tuhat kuussada seitsekümmend üheksa) eurot, mis jaguneb kahe tegevussuuna alusel järgmiselt:

3.1.1.tegevussuund 1 „teadlikud ja aktiivsed elanikud“ elluviimiseks 55 637 eurot;

3.1.2. tegevussuund 2 „võimekad vabaühendused“ elluviimiseks 86 042 eurot. 3.2. Toetuse andja eraldab toetuse saajale 2023. aasta tegevuste elluviimiseks 2023. aasta

riigieelarve seaduse programmi „Kogukondlik Eesti“ programmi tegevuse „Kodanikuühiskonna arengu toetamine“ eelarvekontolt 45 (SAP projektikood S10-K- STRAT) toetuse (edaspidi toetus).

3.3. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole EE237700771006142372 punktis 3.1 määratud summa hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui pooled on lepingu

allkirjastanud. 3.4. 2022.-2024. a riigieelarveline toetus vastavalt siseministri 14. veebruari 2021. a käskkirja

nr 1-3/17 „Konkursside läbiviimine strateegiliste partnerite leidmiseks aastaks 2021–2024“ punktis 1.4 toodud indikatiivsele eelarvele makstakse välja hiljemalt iga aasta 31. jaanuaril, kui selleks on olemas riigieelarvelised vahendid. Toetuse eraldamiseks sõlmitakse käesoleva lepingu lisa.

3.5. Punktis 2 nimetatud eesmärgid peavad olema ellu viidud hiljemalt 31. detsembril 2024. a. 4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja esitab hiljemalt toetuse välja maksmisele järgneva aasta 15. jaanuaril järgmised aruanded:

4.1.1. toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruande ajavahemiku 1. jaanuar kuni 31. detsember kohta lisa 3 „Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruande vorm“ kohaselt;

4.1.2. toetuse kasutamise finantsaruande ajavahemiku 1. jaanuar kuni 31. detsember kohta lisa 4 „Toetuse kasutamise finantsaruande vorm“ kohaselt.

5. Poolte kontaktisikud

5.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on Marten Lauri, kodakondsuspoliitika ja

kodanikuühiskonna osakonna nõunik, telefon 612 5203, e-post [email protected].

5.2. Toetuse andja kontaktisik on lepingus määratud aruannete ja tegevuse tulemuslikkuse

hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja. 5.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Kai Klandorf, telefon 5813 3236, e-post

[email protected].

6. Lepingu dokumendid

6.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on: 6.1.1. Lisa 1. Strateegiliste partnerite eesmärgid;

6.1.2. Lisa 2. Taotlus; 6.1.3. Lisa 3. Tegevus- ja tulemusaruande vorm; 6.1.4. Lisa 4. Toetuse kasutamise finantsaruande vorm.

6.2. Lepingudokumentide tähtsuse järjekord on järgmine: 6.2.1. Eritingimused;

6.2.2. Strateegiliste partnerite eesmärgid; 6.2.3. Toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruande vorm; 6.2.4. Taotlus;

6.2.5. Üldtingimused. 6.3. Vastuolude korral lähtutakse dokumendist, mis on esimene.

6.4. Toetuse saaja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud lepingu osad, milles esitatud info on avaliku teabe seaduse kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.

7. Lepingu kehtivus

7.1. Leping jõustub, kui sellele on alla kirjutanud mõlemad pooled, ja kehtib kuni pooled on

lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud. Lepinguline tegevus loetakse lepinguga

kooskõlas olevaks alates 1. jaanuarist 2021. a. 7.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

8. Erisätted 8.1. Toetuse saajal on kooskõlastatult toetuse andja kontaktisikuga õigus suurendada või

vähendada taotluses ja eelarves olevaid summasid eelarveartiklite vahel, muutmata lepingu kogumaksumust.

8.2. Toetuse saaja kohustub toetuse kasutamise ajavahemikul koostatud infomaterjal ide l (veebilehtedel, trükistel, esitlusmaterjalidel jts) ning elluviidavate tegevuste esitlemise l kasutama Siseministeeriumi logo või viidet „Projekti/tegevust rahastab Siseministeerium “. Enne infomaterjalide trükkimist või avalikustamist on toetuse saaja kohustatud Siseministeeriumi logo kasutuskohad ja kujunduse kooskõlastama toetuse andja kontaktisikuga.

8.3. Toetuse saaja kohustub osalema Siseministeeriumi kodanikuühiskonna valdkonna partnerite kohtumistel.

9. Poolte allkirjad ja rekvisiidid:

Toetuse andja (allkirjastatud digitaalselt)

Raivo Küüt

Siseministeerium Pikk 61, 15065 Tallinn

tel 612 5008 e-post [email protected]

ak EE891010220034796011, SEB viitenumber 2800045849 saaja Rahandusministeerium

Toetuse saaja (allkirjastatud digitaalselt)

Kai Klandorf

Vabaühenduste Liit rg-kood 80005069

Telliskivi 60a, 10415 Tallinn telefon 664 5077

e-post [email protected] ak EE237700771006142372 saaja Vabaühenduste Liit