Strateegilise partnerluse leping 2023-2026 (MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant)

LISA 1

Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

STRATEEGILISTE PARTNERITE EESMÄRGID

1. VABAÜHENDUSTE LIIT JA MTÜ MAAKONDLIKUD ARENDUSKESKUSED

Tegevussuund 1: Teadlikud ja aktiivsed elanikud

Eesmärk 1: Eesti elanike kasvanud osalemine vabatahtlikus tegevuses ning vabatahtlikke

kaasavad organisatsioonid on nõustatud ja toetatud

Oodatavad tulemused:

 osakaal elanikest, kes on viimase 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses kõigist elanikest 49% -> püsib

 vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide võrgustiku rahulolu strateegilise partneriga Eduindikaatorid:

 osakaal 15–24 a elanikest 19% -> kasvab

 osakaal 65-74 a elanikest 9% -> kasvab

 võrgustiku liikmete arv 40 -> kasvab

Eesmärk 2: Eesti elanike tõusnud teadlikkus kodanikuühiskonnast ja kodanikuühiskonnas

osalemisest

Oodatavad tulemused:

 platvormi olemasolu vabatahtlike ja vabatahtlike kaasajate kokkuviimiseks

 tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kuulujatele tehtud annetuste kogusumma 41 mln € -> kasvab

Eduindikaatorid:

 korduvate annetajate osakaal Eesti elanikest täpsustub -> kasvab

 annetamistalgute osalejate arv ja annetuste maht 111 algatust, 128 000 -> kasvab

 annetusekogujate võrgustiku rahulolu strateegilise partneriga täpsustub -> püsib kõrge

 kasutatud kommunikatsioonikanalite ning nende liikmete ja lugejate arv (Hea Kodanik, Vabatahtlike Värav)

 lugejatele edastatud informatsioon kodanikuühiskonnast, mh õiguskeskkonna, rahastus- ja osalemisvõimaluste, heade näidete jm kohta eesti, vene ja inglise keeles keeles ->

regulaarsus püsib

 kodanikuühiskonna teemal loodud originaalsisu hulk aastas n/a -> 20

 pidev koostöö teiste vabatahtliku töö platvormide ja tööandjatega n/a -> toimib

Tegevussuund 2: Võimekad vabaühendused

Eesmärk 1: Tõusnud vabaühenduste koostöö- ja finantsmajanduslikud oskused ja

teadmised

Oodatavad tulemused:

 MTÜ-de ja SA-de teenitud ettevõtlustulu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks 172 mln € -> kasvab

 regulaarne vabaühenduste kaasamise heade näidete kogumine, avaldamine ja levitamine

 vabaühenduste kasvanud teadlikkus oma rollist, tähtsusest ja võimalustest kohaliku elu edendamisel

Eduindikaatorid:

 vabaühenduste osakaal, kellel on rohkem kui kolm rahastusallikat 33% -> kasvab

 delegeeritud teenuste osakaal kasvab

 palgaliste töötajatega MTÜ-de arv ja osakaal 24% (9625) -> 26% (10 200)

 vabaühenduste panus SKP-sse 2% -> püsib või kasvab

 juhtide võrgustiku rahulolu strateegilise partneriga täpsustub -> püsib kõrge

Eesmärk 2: Eesti elanike kasvanud teadlikkus vabaühendustest ja nende rollidest

Oodatavad tulemused:

 kasvanud teadlikkus

 vabaühenduste rahastamiskeskkonna andmebaas on igal aastal uuendatud

 tagatud järelkasv Eesti vabaühenduste juhtidele Eduindikaatorid:

 noortele suunatud sündmuste või algatuste ja nendes osalejates arv

 aasta tegijate tunnustamine -> toimub ja kajastatud

 huvikaitsevõrgustiku rahulolu strateegilise partneriga täpsustub -> püsib kõrge

 arenguprogrammi läbinud tulevikujuhte -> 20

 ettevõtliku kooli osalejate arv -> püsib

2. MTÜ SOTSIAALSE INNOVATSIOONI LABOR

Tegevussuund: Võimekad ja hoolivad kogukonnad

Eesmärk 1: Tõusnud on kogukondade ja KOV-ide teadlikkus omavahelistest

koostöövõimalustest ja kogukonnakesksest lähenemisviisist

Oodatavad tulemused:

 kohalike elanike kaasamise head näited on kogutud, süstematiseeritud ja analüüsitud

 head näited on avaldatud ja levitatud KOV-idele ja kogukondadele

 kohalikud elanikud on teadlikud oma rollist kogukonnas ja kogukonnad oma rollist kohaliku elu kujundamises

 KOV-id on teadlikud kogukonnakesksest lähenemisviisist

Eduindikaatorid:

 Tõusnud on KOVide teadlikkus koosloomest ja kogukonna kaasamisest

 Arutelude, ümarlaudade jm formaatide arv, kuhu kogukonna esindajad on kaasatud

 Kirjeldatud ja jagatud heade koostöönäidete arv

 Algatatud kogukonna koosloome protsesside arv

Eesmärk 2: Juurutatud on süsteemne ja võrgustikupõhine kaasamine kohalikul tasandil

(kogukonnakeskne lähenemisviis)

Oodatavad tulemused:

 iga KOV-i territooriumil on kogukonnad ennast määratlenud ja aktsepteeritud KOV-i poolt

 kogukondades on määratletud eestkõneleja või esindaja

 kogukondade esindajatest on moodustatud ja käivitatud koosloomeformaadid

 KOV tasandil on kogukonnad kaasatud kohaliku elu kujundamisse

 kogukonnad osalevad kohaliku tasandi otsustusprotsessides

Eduindikaatorid:

 KOV-ide arv, kus KOV-i territooriumil on kogukonnad ennast määratlenud ja aktsepteeritud KOV-i poolt

 KOV-ide arv, kus on käivitatud koosloomeformaadid kogukonna kaasamiseks ja ühiselt probleemide lahendamiseks

 KOV-ide arv, kus süsteemselt tegeletakse kogukonna kaasamisega ja kogukonnad osalevad kohaliku tasandi otsustusprotsessides

3. MTÜ SOTSIAALSETE ETTEVÕTETE VÕRGUSTIK

Tegevussuund 1: Jätkusuutlikkus

Eesmärk 1: Sotsiaalsete ettevõtete kasvanud jätkusuutlikkus

Oodatavad tulemused:

 sotsiaalsete ettevõtete ettevõtlustulu 45,6 mln € -> kasvab

 sotsiaalsete ettevõtete ühiskondliku mõju kasv

 paranenud ligipääs rahastusvõimalustele

 noortele suunatud sündmusete või algatuste ja nendes osalejates arv Eduindikaatorid:

 Andmebaasis olevate ettevõtete arv

 Eestisse jõudnud teadmised või koostöö erinevate partneritega, millel on praktiline väljund

 Investeeringute hulk sotsiaalsetesse ettevõtetesse

 Magistriõppes sotsiaalset ettevõtlust õppivate tudengite arv

 Noorte hulk kellel on olnud kokkupuude sotsiaalse ettevõtlusega, esinemise, koolituse või programmi formaadis

 Nõustatud sotsiaalsete ettevõtete käibe või müügitulu kasv (enne vs. pärast) nõustamist või investeeringut

 Sotsiaalsete ettevõtete käibe või müügitulu kasv (enne vs. pärast) andmebaasis kajastamist

 Positiivsete muutuste arv ja sisukus dokumentides ja rakendustes;

 Sotsiaalsete ettevõtete arvu kasv

 Tehtud nõustamiste arv

 Klientide kõrge (eesmärk 8-10 punkti 10-st) rahulolu näitaja

 Üritustel osalejate kõrge (eesmärk 8-10 punkti 10-st) rahulolu näitaja

Tegevussuund 2: Teadlikkus

Eesmärk 1: Eesti elanike kasvanud teadlikkus sotsiaalsetest ettevõtetest ja nende rollidest

Oodatavad tulemused:

 Ülevaade sotsiaalsest ettevõtlusest, sotsiaalsetest ettevõtjatest ja sotsiaalse ettevõtluse üha suurem populariseerimine mõtteviisi ja maailmavaatena

 kasvanud teadlikkus Eduindikaatorid:

 Iga sihtrühma digitaalse kommunikatsiooni ulatus ja reaktsioonid

 Kommunikatsioonikajastuste ulatus ja reaktsioonide hulk;

 Konverentsil osalenud külaliste arv

 Magistriõppes sotsiaalset ettevõtlust õppivate tudengite arv

 Meediakajastuste hulk ja levik

 Organiseerimise käigus loodud uute kontaktide ja partnerluste arv, läbi mille sotsiaalset ettevõtlust veel enam võimendada.

 Podcast’i kuulamiste arv

 SEVi uudiskirja ja sotsiaalmeedia platvormide jälgijate arv

 Sotsiaalse ettevõtja auhinnale pürgijate arv

4. EESTI KÜLALIIKUMINE KODUKANT

Tegevussuund 1: Kogukonnakeskse valitsemisviisi rakendamine

Eesmärk: Üksikisiku rohujuuretasandil inimese ja kohaliku omavalitsuse vaheline koostöö

on viidud kogukonnakeskse valitsemisviisi põhimõtetele, kasutades selleks väljatöötatud

meetmeid. Oodatavad tulemused

 Iga KOV-i territooriumil on piirkondlikud kogukonnad ennast koostöös ja koostööks KOV-iga määratlenud (vähemalt 75% ulatuses KOV elanikkonnast)

 Kogukondade sisedemokraatia on kogukondades läbi arutatud, kokku lepitud, ning kogukonna esindamine nii KOV-i tasandil kui ka teiste kogukondadega on kokku lepitud

 Kogukonna tasandil ja üksikisiku suhetes KOV- ga rakendatakse kogukonnakeskse valitsemisviisi mudelit ja/või selle elemente

 Kogukonnakeskse valitsemisviisi rakendamiseks on vastavad formaadid KOV tasandil kokku lepitud

 Eesti Külaliikumise Kodukant liikmed tunnevad kogukonnakeskse valitsmisviisi mudeli olemust ja selle elemente

 Kasvanud on ühiskonna teadlikkus kogukonnakeskse valitsemisviisi olemusest ja selle võimalustest

 Kasvavad kogukondade teadlikkus ja oskused üheskoos kogukonnaliikmete ja teiste partneritega välja selgitada ja kirjeldada nende elukeskkonda ja heaolu häirivaid probleeme, leida nendele üheskoos võimalikke lahendusi ja neid võimalusi mööda

lahendada Eduindikaatorid

 olemasolevad ja moodustuvad kogukonnad

 kogukonnaesindajate arv

 KOV ja kogukondade vahelised koostöövormid ja nende regulaarsus – ümarlauad, koostöö-koosolekud, infovõrgustikud, kogukonnakogud jne

 kogukonnakeskset valitsemisviisi tutvustavad avalikud seisukohavõtud, koolitused, artiklid jne

Tegevussuund 2: Kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku kohaliku ja maakondliku tasandi

rolli täitmine

Eesmärk: Täidetud on kohaliku ja maakondliku tasandi rollid ja ülesanded

kodanikuühiskonna kriisivõrgustikus.

Oodatavad tulemused

 Kogukonnapoolne kohaliku tasandi (kohaliku omavalitsuse ja kogukonna tasand) roll kriisivõrgustikus on partnerite vahel kokku lepitud ja kirjeldatud

 Kogukondade poolne maakonna tasandi (kogukondade üle maakonnaline esindamine heaolu ja/või turvalisuse nõukogus) roll ja struktuur on partnerite vahel kokku lepitud ja kirjeldatud

 Kogukondades on määratletud KOV-i ja maakondliku tasandi esindajad võrgustiku töösse

 Kogukondade esindajad osalevad regulaarselt kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku töös nii KOV-i, maakondlikul kui ka riiklikul tasandil

 Kogukonna liikmete kasvanud teadlikkus kriisivõrgustiku rollidest ja eesmärkidest, samuti teatakse kontakte ning sidepidamise viise ja kanaleid

 Tagatud on kriisivõrgustikus maakondliku ja kohaliku tasandi rolli täitmine üle Eesti Eduindikaatorid

 Kriisivõrgustiku rollikirjeldused

 Kriisivõrgustiku liikmete määramine erinevatel tasanditel

 Kriisivõrgustiku liikmed, nende oskused ja teadmised KOV-i ja maakonna tasandil

 Kogukonnaliiikmete teadlikkus ja oskused kriisivõrgustikus osalemise kohta

Tegevussuund 3: Heaolu ja turvalisuse kujundamise alased teadlikkust ja oskust tõstvad

tegevused või sündmused külakogukondadele

Eesmärk: Tõusnud on üksikisiku ja kogukonna kui piirkondliku üksikisikute kogumi

teadlikkus, valmisolek ja oskus heaolu ja turvalisust häirivate probleeme ära tunda, kirjeldada

ning nende ja kriisidega toime tulla, arvestades ümbritsevat keskkonda ja piirkonna iseärasusi.

Oodatavad tulemused

 Kogukondades kasvab teadlikkus oma võimekusest ja ressurssidest heaolu, turvalisuse, elanikkonnakaitse ning kriisivalmiduse valdkonnas

 Kogukondades kasvab teadlikkus ja oskus kogukonna väljakutsetest ja nende võimalikest lahendusviisidest heaolu, turvalisuse, elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse valdkonnas

 Kogukondades läbiviidava heaolu, turvalisuse elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse teadlikkust tõstvad tegevused ja nende sisu on Päästeameti ja teiste vajalike partneritega kokku lepitud ja kooskõlastatud

 Kogukondades on läbi viidud heaolu ja turvalisuse, elanikkonnakaitse kriisivalmiduse ja kodanikukaitse alased teadlikkust tõstvad tegevused koostöös erinevate partnerite sh kohalike omavalitsuse üksuste ja vastutavate riigiasutustega, kooskõlas Päästeameti välja

töötatud õpiväljunditega Eduindikaatorid

 Teadlikkust tõstvate sündmuste arv ja osalejate rahulolu

 Kogukonna tasandil teadlikkust tõstvates tegevustes või sündmustel osalenud üksikisikute arv, nende kasvanud teadlikkus ja paranenud oskused

 KOV tasandi teadlikkust tõstvates tegevustes või sündmustel osalenud kogukondade esindajate arv

 teadlikkust tõstvates tegevustes või sündmustel osalenud Kodukandi maakonnaühenduste esindajate arv

 Kodukandi esindajate osalemine riikliku kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku töös ja korraldatavatel info- ja koolituspäevadel

 Koostöö vastutavate ametite ja organisatsioonidega (Päästeamet, Päästeliit, Kaitseliit, Siseministeerium jne)

 Koostööpartnerite ja teadlikkust tõstvates tegevustes või sündmustel osalenute tagasiside

5. MTÜ EESTI RAHVAÜLIKOOLIDE LIIT JA MTÜ MAAKONDLIKUD

ARENDUSKESKUSED

Tegevussuund 1: Kogukonnakeskse valitsemisviisi rakendamine

Eesmärk: Tõusnud on üksikisikute kaasatus ja osalus kogukondadena kohaliku elu heaolu

kujundamisel ning otsuste tegemises.

Oodatavad tulemused:

 Kasvanud üldsuse ja avalikkuse teadlikkus kogukonnakesse valitsemisviisi olemusest, võimalustest ja vajalikkusest

 Kogukonna mõiste ja kogukonna määratlemise protsess kogukonnakeskse valitsemisviisi rakendamiseks on ühtlustunud

 Suurenenud on üldine ja kogukondade teadlikkus ressursside põhisest (ABCD) lähenemisest kogukondlikul tegutsemisel

 Kasvanud on maakondlike arenduskeskuste konsultantide teadlikkus ja oskused ABCD lähenemisviisi rakendamisest

 Suurenenud on KOV-i töötajate ja volikogu liikmete teadmised ja oskused kogukonnakesksest valitsemisviisist ja selle rakendamisest

 Loodud on Eesti kogukonna arendajate kui praktikute kogukond, mis võimaldab omavaheliste suhete arendamist, uute koostööpartnerite leidmist ning toetab iga osaleja individuaalset arengut kogukondade võimestamise teemal

 Praktikakogukonna institutsioon ja selle jätkusuutlik praktika Eduindikaatorid

 Interaktiivne ja vajalikele osapooltele kättesaadavaks tehtud ressursipõhise lähenemise üldtutvustav juhendmaterjal

 Kogukondadele tagatud tugipartnerite arv ja kättesaadavus ABCD lähenemise rakendamiseks

 Kogukondade toimevõime ja inimeste suurem kaasatus

 Kogukonnavestluste arv (vähemalt 24 dialoogil põhinevat kogukonnavestlust)

 KOV-i ja kogukondade vaheline teadlikkus kogukonnakesksest valitsemisviisist, selle võimalustest ja kasvanud koostöö tahe

 Ülikooli tudengite ja vilistlasete teadmiste rakendamine kogukonnakeskses mudelis

 Algatatud ministeeriumi ja kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku tasandil arutelu

 Avalik kommunikatsioon koukonnakeskse valitsemisviisi mudeli olemusest, võimalustest.

Tegevussuund 2: Kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku töö korraldamine

Eesmärk: Kirjeldatud on kogukondade roll kriisides toimetulemisel ning tõusnud on

kogukondade teadlikkus ja valmisolek kriisides hakkama saamisel

Oodatavad tulemused:

 KOV-is on tõusnud teadlikkus kogukondade kaasamise võimalustest ja rohkem kogukondi on kaasatud kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse tõstmisesse

 Kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku töö on partnerite vahel kokku lepitud, kirjeldatud ja see toimib

 Kogukondade ja üksikisiku roll kriisidega toimetulemisel on partnerite vahel kokku lepitud ja kirjeldatud

 Koostatud ja kättesaadavaks on tehtud tööriistakast, mis aitab osapooltel rakendada senist parimat praktikat ja meetodeid kriisidega toimetulekul ja valmisolekutaseme tõstmisel

Eduindikaatorid

 Kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku olemus ja rollide kireldus nii kohalikul kui maakondlikul tasandil on teemakohaste võtmepartneritega kokku lepitud, see on taasesitataval viisil kirjeldatud ning asjasse puutuvatele osapooltele kättesaadavaks tehtud

 On loodud eeldusi kohalike omavalitsuste ja kogukondade vahelise koostöö suurendamiseks nii kriisivalmiduseks kui ka kriisiolukordades

Tegevussuund 3: Elanikkonnakaitse kriisivalmiduse ja kodanikukaitse alased teadlikkust

tõstvad tegevused või sündmused

Eesmärk: Tõusnud on üksikisikute ja kogukondade teadlikkus kriisivalmidusest ja

kodanikukaitsest

Oodatavad tulemused:

 Suurenenud on üksikisikute ja seeläbi kogukondade teadlikkus ja oskused kriisivalmidusest ja kodanikukaitsest

 Õppematerjalid (sisu ja ajakava) on Päästeameti ja vajadusel teiste partneritega kooskõlastatud, kooskõlas Päästeameti välja töötatud õpiväljunditega

 Kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku osapoolte (kodanikuühiskonna esindajad, seotud riigiasutused ja kohalikud omavalitsused) eri tasandite (nii maakonna kui ka kohaliku tasandi) teadlikkus võrgustiku eesmärgist, olemusest ning osapoolte rollidest on kasvanud

Eduindikaatorid

 Kirjalik ülevaade kriisivalmiduse ja kodanikukaitsega seotud koolituspakkumisest

 Õppematerjalid on taasesitataval viisil katalogiseeriud ja kriisivõrgusiku osapooltele kättesaadavad ja kasutatavad

 Korraldatud ümarlauad (vähemalt kolm ümarlauda)

 Korraldatud teadlikkust tõstvad tegevused (vähemalt 8 kogukondadele suunatud teadlikkust tõstvat päeva)

 Nelja valitud nn näidiskogukonna kriisivalmidus on oluliselt kasvanud

 Teadlikkust tõstvaid tegevusi läbinud või sündmustel osalenud inimeste arv (vähemalt 60 kriisikomisjonide tööga seotud inimest)

 Erinevate osapoolte tagasiside strateegilise partneri tegevusele

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant taotlus

„ Sidusa Eesti arengukava 2021-2030“ ja

selle programmi „Kogukondlik Eesti 2022-2025“ eesmärkide täitmiseks

strateegilise partneri konkursile

Alus: siseministri 28.11.2022 käskkiri nr 1-3/90

Taotluse sisu:

1. Ülevaade taotlejast

2. Taotleja vastavus konkursile ja esitatud nõuetele

3. Taotleja võimekus valdkonna strateegilisel arendamisel

4. Partnerluskonkursi eesmärkide saavutamise prioriteedid ja sihtgrupid

5. Tegevuskava ja eelarve partnerluskonkursi eesmärkide täitmiseks

1. Ülevaade taotlejast

Mittetulundusühing Eesti Külaliikumine Kodukant (edaspidi liikumine Kodukant) on asutatud 9.

oktoobril 1997. Asutamisele eelnes aktiivne kogukondlik tegevus selleks ajaks aktiveerunud

külakogukondades, mida tõendab juba 1996. aastal korraldatud Eesti külade I Maapäev. On ka

märgilise tähtsusega, et see toimus Ida-Virumaal. Liikumine Kodukant on läbi aastate olnud maaelu

ja külakogukondade eestkõneleja, ärgitades aktiivsusele läbi ühistegevuste, koolituste, pidevale

suhtlusele riigi ja omavalitsuste esindajatega. Ühingu liikmeskond on suhteliselt suurel määral

püsinud sama, st liikmeskonna moodustavad valdavalt maakonnaühendused, kes omakorda on

katusorganisatsiooniks kohalikele ja piirkondlikele kogukondi esindavatele ühendustele ja

seltsidele. Just sellises kodanikuühiskonnas kasvasid välja ka maakondade ja üleriigilise

külaliikumise liidrid. Võime uhkusega väita, et tänu külaliikumise aktiivsusele ja tugevusele võeti

Eestis kiiresti omaks EL erinevad rahastusprogrammid, seda nii enne Eesti liitumist kui ka selle

järel. Maaelu arengut rahastav Leader-programm on Eestis nii hästi arenenud ja toimunud just tänu

aktiivsetele kogukonna eestvedajatele. Pole ka vähem tähtis, et Eesti riigi eelarvest rahastatav

Kohaliku Omaalgatuse Programm sai alguse ja elujõu suuresti tänu liikumise Kodukant

veenmisjõule poliitikute seas. Selle üks näide on ka Riigikogu Kodukandi toetusrühma olemasolu

juba viiendat koosseisu järjest.

Seisuga 1. jaanuar 2023 kuulub liikumise Kodukant liikmeskonda 16 organisatsiooni, kes omakorda

esindavad piirkondlikke ja kogukondlikke MTÜsid ning külaelu esindavaid üksikisikuid. Liikumine

Kodukant on ellu kutsunud kaks väga olulist kodanikuühiskonda ja maaelu esindavat

suursündmust ning protsessi: Eesti külade Maapäevad ja Aasta küla konkurss. Maapäev toimub igal

teisel aastal erinevas Eesti maakonnas ning ühendab oma ettevalmistuses ja tegevustes erineval

tasandil suure osa maapiirkonna kogukonna liidritest. Suursündmusele osalema mahub paraku ca

250 inimest. Maapäevad on sündmused, mida on korraldatud alates 1996 aastast, kus on osalenud

ka EV president, erinevatel aastatel ka peaminister ja/või kodanikuühiskonna ja maaeluga seotud

ministrid.

Eesti külade Maapäev on eeskujuks ja mudeliks nii tänaseks viiel korral toimunud Euroopa

Maapäevale (ingl k Rural Parliament) aga ka mitmetele rahvusriikide maapäevadele, mille

korraldamist on Kodukandi esindajad kutsutud inspireerima ja aitama.

Aasta küla valimise patroon ja hindamiskomisjoni esimees on alates 2009 aastast olnud Riigikogu

esimees.

Lisaks suursündmustele ja avalikkusele nähtavamale tegevusele on liikumise Kodukant igapäevase

tegevuse põhimõte olla innustajaks, abiliseks ja vahendajaks väiksemate kogukondade

võimestamisele, aktiveerimisele, info jagamisele, olles samal ajal ka dialoogi-ja koostööpartner riigi

esindajatele ministeeriumites ja Riigikogus. Teemad, millega tegeleda, on aegade jooksul

muutunud, seda nii vastavalt kogukondade vajadustele aga ka riigipoolsetele koostöösoovidele.

2.Taotleja vastavus konkursile ja esitatud nõuetele

2.1. taotleja põhikirjaline tegevus toetab kodanikuühiskonna ja kogukondliku tegevuse arengut.

Liikumine Kodukant tegevus põhineb otseselt kogukondlikul kodanikuühiskonnal, mida kinnitab ka

ühingu põhikirja punkt 2.1: „Liikumise Kodukant eesmärk on kogukondliku tegevuse edendamine

Eesti maapiirkondades, väärtustades ja arendades külaelu, pärimuskultuuri ja vabatahtlikku

tegevust.“ https://kodukant.ee/meist/juhtimine/pohikiri/

2.2. taotlejal on vähemalt nelja-aastane tegutsemise kogemus vastavas valdkonnas.

Liikumine Kodukant on järjepidevalt tegutsenud üle 25 aasta, asutatud 9. okt. 1997.

2.3. taotleja on vabaühendus, kel on liikmete aktiivse kaasamise kompetents ja kogemus.

Liikumine Kodukant on oma tegevuse jooksul kaasanud uusi kogukondi ja vabaühendusi eelkõige

oma liikmesorganisatsioonide kaudu. Valdavalt on säilitatud põhimõte, et ühendus on üle-

eestiliseks katusorganisatsiooniks maakonnaühendustele, kelle liikmed omakorda on piirkondlikud

ja kogukondlikud ühendused (ülevallalised ühendused, külaseltsid). Kaasatavate ühenduste

dünaamika toimub just kohalikul tasandil, mis on külaliikumise peamine jõud ja olemus. Kahes

maakonnas maakondlik organisatsioon puudub, seal on info vahendajatena esindatud piirkondlikud

organisatsioonid või tehakse koostööd partnerite kaudu. Tegelikkuses on külaliikumise tegevustesse

kaasatud oluliselt rohkem kogukondi ja inimesi, kui otseselt liikmesorganisatsioonidesse kuulub,

sest võrgustik, kelle huvisid esindatakse ning kellega koostööd tehakse, on laiem.

2.4. taotleja järgib vabaühenduste eetikakoodeksit

Liikumine Kodukant on selgelt väljendanud Vabaühenduste eetikakoodeksi järgimist oma

tegevustes ning see kajastub ka meie kodulehel: „Oma tegevuses ja juhtimises lähtume me kolmest

olulisest dokumendist. Nendeks on põhikiri, Eesti Külaliikumine Kodukant strateegia ja

Vabaühenduste eetikakoodeks.“ https://kodukant.ee/meist/juhtimine/

2.5. taotleja tegevus on avalik. Taotlejal on tema tegevust tutvustav veebileht, kus on avaldatud

juhtorgani koosseis, taotleja põhikiri ning vähemalt viimase tegutsemisaasta majandusaasta

aruanne. Taotleja veebilehelt on kättesaadavad tema kontaktandmed ning ülevaade tema

tegevustest ja eesmärkidest;

Liikumise Kodukant koduleht, sh kontaktandmed: www.kodukant.ee

Juhtorganis koosseis: https://kodukant.ee/meist/juhtimine/

Põhikiri: https://kodukant.ee/meist/juhtimine/pohikiri/

Majandusaasta aruanded: https://kodukant.ee/meist/juhtimine/maj-aasta-aruanded/

Strateegia: https://kodukant.ee/meist/juhtimine/strateegia/

Tegevusi kajastavad alalingid: Tegevused; Huvikaitse, Maapäev, Aasta küla jt.

Päevakajaliste teadete ja info levitamiseks on Facebooki konto:

https://www.facebook.com/kodukant

2.6. taotleja vastab riigihangete seaduses toodud pakkujale esitatavatele nõuetele ja siseministri

14. juuli 2021. a käskkirjas nr 1-3/71 „Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ toodud nõuetele.

Liikumise Kodukant juhatus kinnitab, et ühing vastab sätestatud nõuetele.

2.7. Tegevuste elluviimise eest vastutavate isikute elulookirjeldused on lisatud käesolevale

taotlusele (Lisad 1-3)

3. Taotleja võimekus valdkonna strateegilisel arendamisel

3.1 Võimekus

Liikumise Kodukant sisuline tegevus põhineb külaliikumise strateegial, mis aastateks 2019-2030

sisaldab järgmisi võtmevaldkondi, millest kahte kajastame käesoleva partnerlustaotlusega seotult

pikemalt ja lühemalt teisi tegevusi:

Koostöö ja kaasamine

Uuringutest, küsitlustest ja aruteludest ilmneb, et maaelu piiratud ressursside tingimustes on edu

eelduseks oskus kaasata ja koostööd teha. Erilise tähelepanu all on külade ja kohalike omavalitsuste

koostöö ning külade vaheline koostöö omavalitsuse tasandil, mis on võtmeteguriks

maakogukondade huvikaitse teostamisel. Siit ka kaks eesmärki:

• külades, valdades ja Kodukandi organisatsioonis on tõusnud koostöö ja kaasamise võimekus.

• omavalitsustes on välja kujunenud külade/kogukondade kaasamise ja koostöö mudelid.

Poliitikate mõjutamine

Külaliikumise Kodukant 2018. aasta küsitluses, külavanemate foorumil ning liikmete aruteludes

tõusis selgelt esile ootus, et organisatsioon võtaks aktiivsema rolli maaelu mõjutavate poliitikate

kujundamisel ehk siis teostaks mõjusalt maaelanike ja maakogukondade huvikaitset. Selles

valdkonnas püstitati kaks eesmärki:

• Kodukant on riigi jaoks strateegiline partner poliitikate kujundamisel.

• Kodukant on ühiskonnas arvamusliider maaelu teemadel.

Maal elamise kuvand

Maal elamise maine on tõusutrendis. Maal elavad inimesed on teadlikud oma elukeskkonna

tugevustest – turvalisusest, looduslähedusest ja lapsesõbralikkusest.

Kogukonna- ja ettevõtlusteenused

Külades ja kogukondades on tõusnud võimekus luua eeldusi töökohtade tekkeks ja kogukonna-

teenuste pakkumiseks. https://kodukant.ee/meist/juhtimine/strateegia/

Liikumise Kodukant strateegia koostamisel ja seejärel elluviimisel oleme alates 2021. aastast silmas

pidanud ka Sidusa Eesti arengukava 2021-2030 eesmärke, sealhulgas eriti seda, mis ütleb: „Eesti on

inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on

väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja

ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda.“

Kuna liikumise Kodukant esindajad on aastate vältel olnud kaasatud erinevatesse riiklike poliitikate

ja strateegiate väljatöötamisse (EKAK, Eesti Maaelu Strateegiakava, PÕKA, Siseturvalisuse

strateegia jt), siis on meie tegevused tihedalt nende suundadega ka seotud. Võime öelda, et riigi jt

partnerite poolne kaasatus on andnud alust mitmeteks tegevusteks, mis on kõnetanud inimesi just

kohalikul tasandil ja seetõttu leidnud laialdast kaasamõtlemist ning tegutsemist.

Mõned näited viimaste aastate suurematest tegevussuundadest, mis on ellu kutsutud ja läbi viidud

Liikumise Kodukant ning meie liikmesorganisatsioonide poolt:

- 2015-2016 Siseturvalisuse arengukava koostamise protsessis osalemine, sellele järgnenud projekt

„Head tavad kogukondlikus ja piirkondlikus politseitöös“, mille viisime ellu koostöös PPAga.

https://kodukant.ee/huvikaitse/projektid/turvalised-kogukonnad/ Projekt sai väga positiivset

tagasisidet just kohalikul tasandil, sidusus kogukonna ja piirkonna politseinike vahel kasvas,

inimesed tunnetasid oma rolli kohaliku turvalisuse tagamisel;

- 2016-2017 Haldusreformi ettevalmistusele kaasaaitamine; maakondades kogukondade ja KOVide

ühisarutelud, parimate praktikate levitamine, rahastaja Rahandusministeerium;

- sõltumata liikmelisusest on liikumine Kodukant võimestanud kogukonnaliidreid ja külavanemaid

ning külaseltse, viinud läbi sellekohaseid küsitlusi ja uuringuid ning koostanud erinevaid trükiseid

ja käsiraamatuid (Külavanema käsiraamat, Küla arengukava koostamine jmt)

https://kodukant.ee/kulavanemad/abiks-kulavanemale/;

- aastatel 2014-2018 oli liikumine Kodukant strateegiline partner Vabatahtlike valdkonnas,

ühendades omavahel erinevaid vabatahtliku tegevusega seotud kodanikeühendusi ning korraldades

vabatahtlike tunnustussündmusi;

- 2018 oli liikumine Kodukant partner Riigikantseleile ning viis ellu programmi „EV100 igas

külas“;

- 2020-2021 viidi Avatud Eesti Fondi rahastusel läbi projekt „Õmblusteta maaühiskond“, mille

raames korraldati muuhulgas ka küsitlus eriolukorra mõjudest ja hinnang sellele

külakogukondades ning kaardistati külakogukondade olukord ja võrgustikud. Sellekohased

uuringutulemuste kajastused on kättesaadavad: https://kodukant.ee/projektid-acf/

- alates 2009. aastast, kui Eestimaa Looduse fond võttis vedada üle-eestilist talgukampaaniat ja

talgupäeva „Teeme ära!“ on liikumine Kodukant olnud selle tegevuse koostööpartner. 15

maakonnast kümne vabatahtlikud maakondlikud koordinaatorid on Kodukandi esindajad. Teeme

Ära! talgupäeva raames on ka pikaajaline koostöö Päästeameti ja Päästeliiduga ning kogukondlik ja

kohalik turvalisus on talgupäevade peateemaks olnud mitmeid aastaid (veeohutus, tuleohutus,

kriisis toimetulek jne). Valdavalt on talgujuhtideks just kogukondade eestvedajad.

- 2022.a. aprillis valitud liikumise Kodukant uus, 3-liikmeline juhatus, võttis esmaseks eesmärgiks

kohtuda maakondlike liikmesorganisatsioonidega kohtadel ning on selle tegevusega lõpusirgel. Nn

„roadshow“ ehk silmast-silma väiksema ringi külastused on andnud palju tagasisidet liikmeskonna

vajadustest ja ootustest. Nendest lähtuvalt (lisaks strateegiale) on koostatud ka käesoleva taotluse

tegevuskava. Liikmeskond tunneb tungivat vajadust selle järele, et külaliikumise tegevuses oleks

rohkem omavahelist koostööd ning et see koostöö tugineks ka finantsilisele toetusele. Paraku on

ainult õhinapõhisel ja vabatahtlikul tegevusel piirid, inimeste entusiasm raugeb ja motivatsioon

langeb.

Kogukondlik külaliikumine oli oma pikaajalise tegevusega saavutanud teatava stabiilsuse, mis

puudutab igapäevaelu, kultuurilist ühistegevust, sündmuste korraldamist jmt. Kui 2020. aasta eel

hakkas tunduma, et oleme saavutanud teatava rahulolu ja isegi heaolu, siis esmalt pandeemia,

seejärel sõda, nüüdne energia- ja sagedased ilmastikust tingitud kriisid on taaskord kohaliku tasandi

koostöö eriti oluliseks teinud. Kogukondlik turvalisus, turvatunne ühiskonnas, kriiside ennetamine,

nendeks valmistumine ja toimetulek on praegusel ajal peamised märksõnad. Seetõttu on käesolev

partnerluskonkurss liikumise Kodukant liikmeskonnale ülioluline ja võimalik partnerlus motiveerib

ühingu juhatust ning maakonnaühenduste eestvedajaid.

3.2. Võrgustik

Alljärgnevalt loetelu koostöövõrgustikest, kelle vahel koostöö on juba aktiivselt toimub.

Liikumise Kodukant külaliikumise võrgustik on kahetasandiline. Esmalt lähikontaktid ehk otsesed

liikmesorganisatsioonid – 13 maakondlikku ja 3 piirkondlikku organisatsiooni.

Liikmesorganisatsioonide juhatused on need, kes saavad organisatsiooni kohta kogu info, on

kaasatud organisatsiooniga seotud otsustesse ja tegevustesse ning kelle kaudu levib mõlemapoolne

informatsioon - katusorganisatsioonist maakonda (piirkonda) ja vastupidi. Sellises esmases

infoväljas on 65 kontakti. Liikmetega käib infovahetus selleks spetsiaalselt koostatud e-postiloendi

kaudu. Vajadusel ka telefoni teel ja silmast silma kohtumistel (koosolekud, koolitused jmt).

Külaliikumise teine, laiem ring, on maakonnaorganisatsioonide liikmed ja teised külakogukondade

esindajad. Selleks, et neid kontakte omada, on liikumine Kodukant iga 2-3 aasta järel uuendanud

oma kontaktide baasi. See toimub kohalike omavalitsuste kodulehtede avaliku info baasil (lähtudes

Andmekaitse seadusest kasutame vaid avalikku infot). Viimane, põhjalikum ülevaade koostatigi

2020 aastal projekti „Õmblusteta maaühiskond“ raames. Selle tulemusena on olemas teadmine, et

Eesti 4601 külas on 905 külaseltsi ja -seltsingut; 554 mandaadiga külavanemat ning 287 külamaja.

Selgus ka, et 442 külavanemaks peetavat ja nimetavat isikut ei ole valitud statuudi alusel või ei ole

uuendanud oma mandaati. Arvestades nii ametlikke kui ka mitteametlike külavanemate,

külamajade ja külaseltside haaret – paljud neist hõlmavad rohkem kui ühte küla – siis on ühel või

teisel moel külaliikumisega kaetud 2115 küla ehk 46% küladest. Liikumisel Kodukant on olemas

kontaktide baas kõigi nende kogukonnaliidrite-ja esindajate kohta ning vajadusel saab nende kaudu

infot koguda ja jagada, neid oma tegemistesse kaasa kutsuda ja lähemaid kontakte luua.

Teiseks võrgustikuks saame pidada kohalikke omavalitsusi. Eelmainitud uuringuga selgitasime

välja ka külaliikumise aktiivsuse ja esindatuse KOV tasandil - kas on olemas spetsiaalne volikogu

komisjon, kas on olemas vastav vallaametnik. Vajadusel saab nendega kontakti võtta, valdavalt aga

toimub koostöö siiski maakonnaorganisatsiooni ja KOVide esindajate vahel, et suhtlus oleks pigem

kohalikul tasandil.

Kolmas võrgustik on koostööpartnerid – maakondlikud arenduskeskused, omavalitsusliidud,

Leader-tegevusgrupid, Maaeluvõrgustik, ministeeriumid, Riigikogu komisjonid, Päästeamet,

ajakirjandus, teised vabaühendused: Päästeliit, Vabaühenduste Liit, Kaitseliit (sh Naiskodukaitse),

Punane Rist.

Neljas võrgustik baseerub rahvusvahelisele koostööle. Liikumine Kodukant on oma tegevuse

poolest üsna tuntud terves Euroopas, kui rohujuure tasandi kodanikuühiskonna lipulaev. Sellisel

kujul võrgustikke ja organisatsioone ei ole just eriti paljudes maades või siis on need moodustatud

mingitest välistest teguritest lähtuvalt (nt Leader-rahastuse toel). Kodukant kuulub kahte üle-

euroopalisse maaelu arenguga tegelevate organisatsioonide katusorganisatsiooni: PREPARE

https://prepare-network.eu/ ja Forum Synergies https://www.forum-synergies.eu/index_en.html

ning on Euroopa Maapäeva http://erp2022.eu/6,none,ERP partnerorganisatsioon.

Võrgustikega suhtlemine toimub valdavalt e-posti teel, samuti erinevatel sündmustel, koolitustel,

ühisprojektide kaudu, kokkusaamistel nii silmast-silma kui veebi teel. Infoallikateks on ka koduleht

ja FB leht, millelt saab teavet ka laiem üldsus.

4. Partnerluskonkursi eesmärkide saavutamise prioriteedid ja sihtgrupid

Eesmärk Prioriteedid Sihtgrupid

Eesmärk 1

Üksikisiku rohujuuretasandil

toimub inimese ja KOV

vaheline koostöö senisest enam

kogukonnakeskse

lähenemisviisi põhimõtetel ja

kasutatakse selleks

väljatöötatud elemente

(tööriistakast)

a) KOV territooriumil on

kogukonnad ennast

määratlenud (75-80% ulatuses

KOV territooriumist on moel

või teisel organiseerunud)

b) kogukondadel on

eestkõneleja või esindaja (igal

määratlenud kogukonnal on

konkreetne esindaja)

c) koostöö aluseks

kogukonnakeskne

lähenemisviis: igas KOVis

vähemalt 1 ametnik, kelle

tööülesannetes on suhtlus

kogukondadega

a) olemasolevad ja

moodustuvad

küla/aleviku/asumiseltsid

b) statuudi alusel valitud

külavanemad, kokkuleppe

alusel valitud külavanemad;

seltside esindajad

c) koostöökogud KOV ja

kogukondade vahel -

ümarlauad, koostöö-

koosolekud, infovõrgustikud,

kogukonnakogud

Eesti külaliikumise Kodukant

kaudu olemas kõik kontaktid.

Eesmärk 2

Üksikisiku ja kogukonna

tasandi roll kodanikuühiskonna

kriisivõrgustikus nii KOV kui

ka teiste tasanditega on

kirjeldatud ja üle Eesti

rakendatud

a) kogukondade esindajad

osalevad regulaarselt

kodanikuühiskonna

kriisivõrgustiku töös

b) üksikisiku ja kogukonna roll

võrgustikus on kirjeldatud

c) tagatud on võrgustikus

maakondliku ja kohaliku

tasandi rolli täitmine üle Eesti

a) KOV tasandil kuuluvad

kriisivõrgustikku kogukondade

esindajad; maakonna tasandil

on külaliikumise (maakond-

liku organisatsiooni) esindaja

maakonna kriisivõrgustiku liige

b) kriisivõrgustike liikmed

KOV ja maakonna tasandil

c) Eesti Külaliikumise

Kodukant kaudu kõik KOV

tasandi ja maakondliku tasandi

kriisivõrgustike liikmed

Eesti külaliikumise Kodukant

kaudu olemas kõik kontaktid.

Eesmärk 3

Üksikisiku ja kogukondade

teadlikkus, valmisolek ja oskus

heaolu ja turvalisust häirivate

probleemidega tegeleda ning

kriisidega toime tulla oma

ümbritsevat keskkonda ja

piirkonna iseärasusi arvestades

on kasvanud

Kogukondades on läbi viidud

heaolu ja turvalisuse,

elanikkonnakaitse

kriisivalmiduse ja

kodanikukaitse alaseid

koolitusi koostöös erinevate

partnerite sh kohalike

omavalitsuse üksuste ja

vastutavate riigiasutustega.

Koolituste sihtgrupid:

a) esmatasand- üksikisik oma

kogukonnas

b) KOV tasand- kogukondade

esindajad valla tasandi

koolitustel ja õppustel

c) maakonna tasand-

Kodukandi

maakonnaühenduse

esindajad koostöös arendus-

keskuste, omavalitsusliidu jt

partneritega

d) üleriigiline tasand- liikumise

Kodukant esindajate osale-

mine riikliku kriisivõrgustiku

töös, korraldatavatel info-ja

koolituspäevadel

e) kootööpartnerid koolituste

läbiviimisel: Päästeamet,

Päästeliit, Kaitseliit.

Siseministeerium jt

Programmi „Kogukondlik Eesti 2023-2026 täiendavate mõõdikute saavutamine:

1) Osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole võimalust mõjutada ühiskonda – väheneb perioodi

jooksul ja jääb alla 50% elanikkonnast

2) Rahulolu elanike kaasamisega kohalikus omavalitsuses (pigem rahul ja väga rahul) – suureneb

perioodi jooksul tulemuseni vähemalt 40%

5. Tegevuskava 2023-2026 ja eelarve partnerluskonkursi eesmärkide täitmiseks

Tegevus vastavalt

eesmärkidele 1-3

Alategevused Maksumus

aastal 2023

Kogukonnakeskse

mudeli rakendamine,

kogukondade

aktiveerimine

kriisideks

valmisoleku kaudu

- küsitluse läbiviimine kogukondade hulgas, eesmärgiga

selgitada välja üksikisikute ja kogukonnaühenduste

teadlikkus ning valmisolek kriisideks; kaardistada senine

koostöö KOViga kriisihaldamise valdkonnas ning

kogukondade vajadused (investeeringuteks, koolitusteks

jne). Küsitlus viiakse läbi analoogselt aastal 2016. tehtud

kogukonnakeskse politseitöö küsitlusega, mis toimus

koostöös PPAga.

- sarnane küsitlus KOVidele (kogukondadega seotud

ametnikele), selgitamaks välja KOV vaade koostööle

kogukondadega kriisihaldamise valdkonnas

- eelnevate küsitluste tulemuste analüüs saab olema

aluseks maakondlike ja üleriigiliste tegevuste

planeerimisel ja läbiviimisel (tegevused 2 ja 3).

- maakonnaühenduste poolt külaseltside, külavanemate,

ülevallaliste ühenduste, külamajade andmebaasi

uuendamine (viimati tehtud 2020) ja kontaktide

värskendamine, et saavutada kiire infolevi

- Kodukandi maakonnaühenduste juhatuste ühised

motivatsiooni-ja koolituspäevad, toetamaks neid uute

liikmete leidmisel ja kaasamisel, et organiseerunud

kogukondlik liikumine laieneks (tegevus tugineb

20000

liikumise Kodukant liikmete koosolekutel ja kohtumistel

kõlama jäänud soovidel)

KOV tasandil

kriisivõrgustike

loomine ja

arendamine kaasates

kogukondi

- KOV tasandi kriisivõrgustike loomisele kaasaaitamine,

nende tegevuse toetamine ja aktiveerimine

- maakondlike kriisivõrgustike tegevustesse panustamine

läbi külaliikumise: osalemine töös, koolitustel

- kogukondade võimestamine ja aktiveerimine, näitamaks

omaalgatust ja initsiatiivi kriisihaldamise tegevustes

- heade praktikate kogumine ja levitamine kriisihalduse ja

kogukonna turvalisuse valdkonnas

20000

Kodanikuühiskonna

kriisivõrgustiku

koostöö arendamine

ja koolitused

- riigi tasandi kriisivõrgustiku töös osalemine

- koostöös maakonnaühenduste ja kriisihaldamisega

seotud koostööpartneritega koolituste, infopäevade,

õppuste planeerimine ja läbiviimine

- kriisihaldusega seotud koostöö partnerorganisatsioo-

nidega (MAKid, KOVid. Eesti Leader Liit, Päästeliit,

Vabaühenduste Liit jne).

- küla-ja seltsimajade kaardistamine valmisolekuks

tegutseda kriisikeskustena (teadlikkus, oskused ja

tehniline baas)

- kogukondadele rahvusvahelise kogemuse vahendamine

koostöös liikumise Kodukant välispartneritega

30000

Eelarve 2023 sisaldab järgmisi kulusid: Liikumise Kodukant üldkulud (telefon, internet,

kodulehekülg, serveri tasud); isikliku auto kasutuse kompensatsioon tegevustega seotud sõitudel;

raamatupidamiskulud; ostetavad teenused (küsitluste läbiviimine, koolitused); maakonnaühenduste

rahastamine maakondlike tegevuste läbiviimiseks; käsunduslepinguga tasutavad tööjõukulud

tegevuste läbiviimisel.

Vastutusvaldkonnad vastavalt partnerluskonkursi eesmärkidele:

Eesmärk 1- Külli Pann

Eesmärk 2- Liia Lust

Eesmärk 3 – Tanel Talve

Eelarvet korrigeeritakse ja tegevuskava täiendatakse aastateks 2024-2026 vastavalt

vajadustele ja vahenditele.

Lisatud vastutavate meeskonnaliikmete elulookirjeldused.

Liia Lust / digiallkiri/

Külli Pann/ digiallkiri/

Tanel Talve/ digiallkiri/

LISA 3

Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

RIIGIEELARVELISE TOETUSE KASUTAMISE

TEGEVUS- JA TULEMUSARUANNE

Lepingu nr:

Aruande esitaja:

Tegevuste läbiviimise aeg:

Aruande koostamise

kuupäev:

Kokkuvõtlik hinnang aruandeaastale. Järeldused ja plaanid järgmiseks aastaks, edaspidiseks.

TEGEVUSSUUND 1: KOGUKONNAKESKSE LÄHENEMISVIISI RAKENDAMINE

Eesmärk: Üksikisiku rohujuuretasandil inimese ja kohaliku omavalitsuse vaheline

koostöö on viidud kogukonnakeskse valitsemisviisi põhimõtetele, kasutades selleks

väljatöötatud meetmeid.

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest

Iga KOV-i territooriumil on piirkondlikud kogukonnad ennast koostöös ja koostööks KOV-iga määratlenud (vähemalt 75%

ulatuses KOV elanikkonnast)

Kogukondade sisedemokraatia on kogukondades läbi arutatud, kokku lepitud,

ning kogukonna esindamine nii KOV-i tasandil kui ka teiste kogukondadega on

kokku lepitud

Kogukonna tasandil ja üksikisiku suhetes KOV- ga rakendatakse kogukonnakeskse valitsemisviisi mudelit ja/või selle elemente

Kogukonnakeskse valitsemisviisi

rakendamiseks on vastavad formaadid KOV tasandil kokku lepitud

Eesti Külaliikumise Kodukant liikmed

tunnevad kogukonnakeskse valitsemisviisi mudeli olemust ja selle elemente

Kasvanud on ühiskonna teadlikkus

kogukonnakeskse valitsemisviisi olemusest ja selle võimalustest

Kasvavad kogukondade teadlikkus ja oskused üheskoos kogukonnaliikmete ja

teiste partneritega välja selgitada ja kirjeldada nende elukeskkonda ja heaolu

häirivaid probleeme, leida nendele üheskoos võimalikke lahendusi ja neid võimalusi mööda lahendada

Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus eduindikaatorite kaudu

Olemasolevad ja moodustuvad kogukonnad

Kogukonnaesindajate arv

KOV ja kogukondade vahelised koostöövormid ja nende regulaarsus – ümarlauad, koostöö-koosolekud,

infovõrgustikud, kogukonnakogud jne

Kogukonnakeskset valitsemisviisi tutvustavad avalikud seisukohavõtud,

koolitused, artiklid jne

Ülevaade läbiviidud olulisematest tegevustest, mis toetasid oodatavate tulemuste

saavutamist (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms):

TEGEVUSSUUND 2: KODANIKUÜHISKONNA KRIISIVÕRGUSTIKU KOHALIKU

JA MAAKONDLIKU TASANDI ROLLI TÄITMINE

Eesmärk: Täidetud on kohaliku ja maakondliku tasandi rollid ja ülesanded

kodanikuühiskonna kriisivõrgustikus.

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest

Kogukonnapoolne kohaliku tasandi (kohaliku omavalitsuse ja kogukonna tasand) roll kriisivõrgustikus on partnerite

vahel kokku lepitud ja kirjeldatud

Kogukondade poolne maakonna tasandi (kogukondade üle maakonnaline esindamine

heaolu ja/või turvalisuse nõukogus) roll ja struktuur on partnerite vahel kokku lepitud ja kirjeldatud

Kogukondades on määratletud KOV-i ja

maakondliku tasandi esindajad võrgustiku töösse

Kogukondade esindajad osalevad

regulaarselt kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku töös nii KOV-i, maakondlikul kui ka riiklikul tasandil

Kogukonna liikmete kasvanud teadlikkus

kriisivõrgustiku rollidest ja eesmärkidest, samuti teatakse kontakte ning sidepidamise

viise ja kanaleid

Tagatud on kriisivõrgustikus maakondliku ja kohaliku tasandi rolli täitmine üle Eesti

Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus eduindikaatorite kaudu

Kriisivõrgustiku rollikirjeldused

Kriisivõrgustiku liikmete määramine

erinevatel tasanditel

Kriisivõrgustiku liikmed, nende oskused ja teadmised KOV-i ja maakonna tasandil

Kogukonnaliikmete teadlikkus ja oskused

kriisivõrgustikus osalemise kohta

Ülevaade läbiviidud olulisematest tegevustest, mis toetasid oodatavate tulemuste

saavutamist (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms):

TEGEVUSSUUND 3: HEAOLU JA TURVALISUSE KUJUNDAMISE ALASED

TEADLIKKUST JA OSKUST TÕSTVAD TEGEVUSED VÕI SÜNDMUSED

KÜLAKOGUKONDADELE

Eesmärk: Tõusnud on üksikisiku ja kogukonna kui piirkondliku üksikisikute kogumi

teadlikkus, valmisolek ja oskus heaolu ja turvalisust häirivate probleeme ära tunda,

kirjeldada ning nende ja kriisidega toime tulla, arvestades ümbritsevat keskkonda ja

piirkonna iseärasusi.

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest

Kogukondades kasvab teadlikkus oma võimekusest ja ressurssidest heaolu,

turvalisuse, elanikkonnakaitse ning kriisivalmiduse valdkonnas

Kogukondades kasvab teadlikkus ja oskus

kogukonna väljakutsetest ja nende võimalikest lahendusviisidest heaolu, turvalisuse, elanikkonnakaitse ja

kriisivalmiduse valdkonnas

Kogukondades läbiviidava heaolu, turvalisuse elanikkonnakaitse ja

kriisivalmiduse teadlikkust tõstvad

tegevused ja nende sisu on Päästeameti ja

teiste vajalike partneritega kokku lepitud ja kooskõlastatud

Kogukondades on läbi viidud heaolu ja turvalisuse, elanikkonnakaitse

kriisivalmiduse ja kodanikukaitse alased teadlikkust tõstvad tegevused koostöös

erinevate partnerite sh kohalike omavalitsuse üksuste ja vastutavate riigiasutustega, kooskõlas Päästeameti välja

töötatud õpiväljunditega

Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus eduindikaatorite kaudu

Teadlikkust tõstvate sündmuste arv ja osalejate rahulolu

Kogukonna tasandil teadlikkust tõstvates

tegevustes või sündmustel osalenud üksikisikute arv, nende kasvanud teadlikkus

ja paranenud oskused

KOV tasandi teadlikkust tõstvates tegevustes või sündmustel osalenud kogukondade esindajate arv

teadlikkust tõstvates tegevustes või sündmustel osalenud Kodukandi maakonnaühenduste esindajate arv

Kodukandi esindajate osalemine riikliku

kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku töös ja korraldatavatel info- ja koolituspäevadel

Koostöö vastutavate ametite ja

organisatsioonidega (Päästeamet, Päästeliit, Kaitseliit, Siseministeerium jne)

Koostööpartnerite ja teadlikkust tõstvates tegevustes või sündmustel osalenute

tagasiside

Ülevaade läbiviidud olulisematest tegevustest, mis toetasid oodatavate tulemuste

saavutamist (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms):

ÜLDINE TEAVE

Kõrvalekalded tegevuste läbiviimisel koos selgituste ja/või põhjendustega

Aruandele lisatud tegevuste läbiviimise raames välja töötatud materjalid (võimalusel koos

viidetega veebilehtedele)

Aruande kinnitus

Allkirjaõigusliku isiku nimi Allkiri

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU NR {VIIT}

ERITINGIMUSED 01.06.2023

Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu, keda esindab siseministri 15. veebruari 2016. a käskkirja nr 1-3/36 „Volituse andmine osakonnajuhatajatele riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingute allkirjastamiseks“ alusel rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsler kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakonna juhataja ülesannetes Raivo Küüt (edaspidi toetuse andja), ja MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Külli Pann (edaspidi toetuse saaja), keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos pooled, lähtudes kantsleri 3. aprilli 2023. a käskkirja nr 1-5/32 „Riigieelarvelise toetuse eraldamine“ punktist 1.1, siseministri 28. novembri 2022. a käskkirja nr 1-3/90 „Konkursi läbiviimine strateegilise partneri leidmiseks aastateks 2023–2026“ lisa 1 „Konkursi läbiviimise ja taotluse esitamise tingimused“ punktist 1.4, siseministri 27. detsembri 2022. a käskkirjast nr 1-3/105 „Siseministri 28. novembri 2022. a käskkirja nr 1-3/90 „Konkursi läbiviimine strateegilise partneri leidmiseks aastateks 2023–2026“ muutmine“, toetuse saaja 16. jaanuaril 2023. a esitatud taotlusest nr 1-21/645-1 (edaspidi taotlus) ning poolte ühisest huvist rakendada kogukonnakeskset lähenemisviisi, leppisid kokku järgnevas 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest. 1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud siseministri 14. juuli 2021. a käskkirjaga nr 1-3/71

„Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused). 1.3. Lepingu sõlmimisega kinnitab toetuse saaja, et juhindub lisaks eritingimustele ka

üldtingimustest ja need on talle arusaadavad. 2. Toetuse eesmärk ja oodatav tulemus on: 2.1. Üksikisiku rohujuuretasandil inimese ja kohaliku omavalitsuse vaheline koostöö on viidud

kogukonnakeskse valitsemisviisi põhimõtetele, kasutades selleks väljatöötatud meetmeid. 2.2. Täidetud on kohaliku ja maakondliku tasandi rollid ja ülesanded kodanikuühiskonna

kriisivõrgustikus. 2.3. Tõusnud on üksikisiku ja kogukonna kui piirkondliku üksikisikute kogumi teadlikkus,

valmisolek ja oskus heaolu ja turvalisust häirivate probleeme ära tunda, kirjeldada ning nende ja kriisidega toime tulla, arvestades ümbritsevat keskkonda ja piirkonna iseärasusi.

2.4. Ellu on viidud lisas 1 „Strateegiliste partnerite eesmärgid“ ja lisas 2 „Taotlus“ nimetatud tegevused ja saavutada nende oodatav mõju.

3. Toetuse suurus, rekvisiidid ja tähtaeg 3.1. Toetuse suurus on 70 000 (seitsekümmend tuhat) eurot. 3.2. Toetuse andja eraldab toetuse saajale 2023. aasta tegevuste elluviimiseks 2023. aasta

riigieelarve seaduse programmi „Kogukondlik Eesti“ programmi tegevuse „Kodanikuühiskonna arengu toetamine“ eelarvekontolt 45 (SAP projektikood S10-K- INNO) toetuse (edaspidi toetus).

3.3. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole EE492200221012342904 punktis 3.1 määratud summa hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui pooled on lepingu allkirjastanud.

3.4. 2024.-2026. a riigieelarveline toetus vastavalt siseministri 28. novembri 2022. a käskkirja nr 1-3/90 lisa 1 punktis 1.4 toodud indikatiivsele eelarvele makstakse välja hiljemalt iga aasta 31. jaanuaril, kui selleks on olemas riigieelarvelised vahendid. Toetuse eraldamiseks sõlmitakse käesoleva lepingu lisa.

3.5. Punktis 2 nimetatud eesmärgid peavad olema ellu viidud hiljemalt 31. detsembril 2026. a.

4. Aruannete koostamine ja esitamine 4.1. Toetuse saaja esitab hiljemalt toetuse välja maksmisele järgneva aasta 15. jaanuaril

järgmised aruanded: 4.1.1. toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruande ajavahemiku 1. jaanuar kuni

31. detsember kohta lisa 3 „Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruande vorm“ kohaselt;

4.1.2. toetuse kasutamise finantsaruande ajavahemiku 1. jaanuar kuni 31. detsember kohta lisa 4 „Toetuse kasutamise finantsaruande vorm“ kohaselt.

5. Poolte kontaktisikud 5.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on Marten Lauri, kodakondsuspoliitika ja

kodanikuühiskonna osakonna nõunik, telefon 612 5203, e-post [email protected].

5.2. Toetuse andja kontaktisik on lepingus määratud aruannete ja tegevuse tulemuslikkuse hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja.

5.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Külli Pann, telefon 5646 2692, e-post [email protected].

6. Lepingu dokumendid 6.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on:

6.1.1. Lisa 1. Strateegiliste partnerite eesmärgid; 6.1.2. Lisa 2. Taotlus; 6.1.3. Lisa 3. Tegevus- ja tulemusaruande vorm; 6.1.4. Lisa 4. Toetuse kasutamise finantsaruande vorm.

6.2. Lepingudokumentide tähtsuse järjekord on järgmine: 6.2.1. Eritingimused; 6.2.2. Strateegiliste partnerite eesmärgid; 6.2.3. Toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruande vorm; 6.2.4. Taotlus; 6.2.5. Üldtingimused.

6.3. Vastuolude korral lähtutakse dokumendist, mis on esimene. 6.4. Toetuse saaja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud lepingu osad, milles esitatud info

on avaliku teabe seaduse kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. 7. Lepingu kehtivus 7.1. Leping jõustub, kui sellele on alla kirjutanud mõlemad pooled, ja kehtib kuni pooled on

lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud. Lepinguline tegevus loetakse lepinguga kooskõlas olevaks alates 1. jaanuarist 2023. a.

7.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 8. Erisätted 8.1. Toetuse saajal on kooskõlastatult toetuse andja kontaktisikuga õigus suurendada või

vähendada taotluses ja eelarves olevaid summasid eelarveartiklite vahel, muutmata lepingu kogumaksumust.

8.2. Toetuse saaja kohustub toetuse kasutamise ajavahemikul koostatud infomaterjal ide l (veebilehtedel, trükistel, esitlusmaterjalidel jts) ning elluviidavate tegevuste esitlemise l kasutama Siseministeeriumi logo või viidet „Projekti/tegevust rahastab Siseministeerium “. Enne infomaterjalide trükkimist või avalikustamist on toetuse saaja kohustatud Siseministeeriumi logo kasutuskohad ja kujunduse kooskõlastama toetuse andja kontaktisikuga.

8.3. Toetuse saaja kohustub kooskõlastama Päästeameti kontaktisikuga kogukonna tasandil teadlikkust tõstvate tegevuste või sündmuste korraldamise aja- ja tegevuskava.

8.4. Toetuse saaja kohustub osalema Siseministeeriumi kodanikuühiskonna valdkonna partnerite kohtumistel.

9. Poolte allkirjad ja rekvisiidid: Toetuse andja (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Küüt Siseministeerium Pikk 61, 15065 Tallinn tel 612 5008 e-post [email protected] ak EE891010220034796011, SEB viitenumber 2800045849 saaja Rahandusministeerium

Toetuse saaja (allkirjastatud digitaalselt) Külli Pann Eesti Külaliikumine Kodukant rg-kood 80036845 Sirge 2, 10618 Tallinn telefon 5646 2692 e-post [email protected] ak EE492200221012342904 Swedbank saaja Eesti Külaliikumine Kodukant

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted 1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping) eesmärk on

reguleerida Siseministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku (edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid.

1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus ning leping ja selle lisad.

1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui sama riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks on riigieelarvelist toetust juba saadud.

1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust.

2. Lepingu ese Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi toetamiseks toetuse saajale rahaliste vahendite eraldamine (edaspidi toetus). 3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Toetuse saajal on õigus:

3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärgil; 3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada.

3.2. Toetuse saajal on kohustus: 3.2.1. kasutada toetust lepingus määratud kulude katmisel eesmärgipäraselt ja

säästlikult ning vastavuses lepingu ja selle lisadega; 3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte tulu teenimiseks; 3.2.3. järgida toetuse kasutamisel riigihangete seaduse nõudeid; 3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses.

Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude täitmata jätmisel võib olla tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lg 1 mõttes, ja ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada;

3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt;

3.2.6. esitada õigeks ajaks lepingus nimetatud aruanded; 3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud

toetuse või selle osa toetuse andjale 10 tööpäeva jooksul finantsaruande kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui 7 eurot, siis kasutamata jäävat osa ei tagastata;

3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil

kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust ja esitatud aruannete õigsust; 3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud

dokumendid tutvumiseks 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates; 3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või

mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist; 3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata toetuse kasutamise vajaduse muudatusest, kui

toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse andjale ettepanek lepingut muuta.

3.3. Toetuse andjal on õigus:

3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist; 3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.3.3. kohaldada lepingus ette nähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida

lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt; 3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks;

3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt infot toetuse kasutamisest ja

tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada lisaks lepingus ette nähtud aruannetele arupärimisi toetuse kasutamise kohta;

3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal. 3.4. Toetuse andjal on kohustus:

3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus määratud korras; 3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle; 3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.

4. Aruannete koostamine ja esitamine 4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja

tulemusaruande ning vajaduse korral teisi lepingus ette nähtud aruandeid. Toetuse kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sh kululiikidest kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab olema ülevaade elluviidud tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning kirjeldatud, kas tegevuste elluviimisel esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis millise id.

4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates.

4.3. Kui aruandes ei ole piisavalt infot lepingus nimetatud tegevuste kohta, nõuab toetuse andja kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse saajal tuleb puudused kõrvaldada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.

4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat infot, võib kokku kutsuda poolte kontaktisikute koosoleku. Koosolekul on toetuse saaja kohustatud andma aru vajaliku info mitteesitamise või eksitava info esitamise kohta või lükkama ümber toetuse andja kontaktisiku kahtlused andmete õigsuse ja täielikkuse või kogu vajaliku info mitteesitamise kohta.

4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Toetuse andja kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse seotud aruande heakskiitmisega, on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni toetuse väljamakse tegemine peatada.

4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil.

5. Poolte vastutus 5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud

toetust lepingus ette nähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata või esitas toetuse saamiseks valeandmeid.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud lepingus ette nähtud tegevusteks.

5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohase l täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses. Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool 30 kalendripäeva jooksul nõude esitamisest arvates.

5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse andjal õigus: 5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse

andja õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub leppetrahvi tasuma 10 tööpäeva jooksul, arvates toetuse andja kirjaliku nõude kättesaamisest;

5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu

rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult, ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingus t taganemine või ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist.

6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid 6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist:

6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud; 6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja

korras; 6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.

7. Vääramatu jõud 7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. 7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt

või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, kusjuures pooled on kohustatud rakendama meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ning tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.

7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu esinemisele viitab.

7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui 90 päeva järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust taganemise korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine.

8. Lepinguga seotud teated 8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke tagajärgi.

8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka poolte kontaktisikud.

8.3. Pooled on kohustatud teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu kontaktisiku, kontaktandmete, pangarekvisiitide või muude andmete muutumisest. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed kehtivad ja nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud.

8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse eest.

9. Lepingu muutmine 9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel. 9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või

poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuuda tus

kirjalikult lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised. 9.4. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole

vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt. 10. Lepingu lõpetamine 10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu

ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud dokumendid. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu lõpetamisega, vormistatakse lepingu lõpetamine kirjalikult.

10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult 14 kalendripäeva ette teatades järgmistel juhtudel: 10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud; 10.2.2. lepingukohustuste täitmise võimatuse korral punktis 7 sätestatu järgi.

10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud 10 tööpäeva jooksul

tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole kasutatud.

11. Lõppsätted 11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel,

mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste kohaselt.

11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusäte te kehtivust.

LISA 3

Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

RIIGIEELARVELISE TOETUSE KASUTAMISE

TEGEVUS- JA TULEMUSARUANNE

Lepingu nr: 7-4284-1 1.06.2023

Aruande esitaja: Eesti Külaliikumine Kodukant

Tegevuste läbiviimise aeg: 1.01.2023- 31.12.2023

Aruande koostamise

kuupäev: 15.01.2024

Kokkuvõtlik hinnang aruandeaastale. Järeldused ja plaanid

järgmiseks aastaks, edaspidiseks.

Kuigi partnerlusleping sai sõlmitud juunikuus, võime siiski tõdeda, et enamus plaanitud

tegevustest sai ellu viidud. Mõnede tegevuste lükkumine 2024. aasta algusesse on tänaseks

juba planeeritud ja viiakse ellu võimalikult kiiresti (kogukondliku kriisivalmiduse küsitlus

kogukondadele sai läbi viidud, 2024. a. veebruaris viiakse läbi ka samalaadne küsitlus

KOVidele).

Eesti Külaliikumine Kodukant on katusorganisatsioonina nii külaliikumise esindus- kui ka

huvikaitseorganisatsioon. Sisuline tegevus kogukondadega toimub külakogukondades ja

maakonna tasandil. Strateegilise partnerluse leping andis külaliikumisele väga selge sõnumi,

et meie tegevus on vajalik ja oluline ning organisatsioonile ka kindluse (sh osalise rahalise

kindluse) tegevuste jätkamiseks ja elluviimiseks. Seetõttu kasutasime osa eelarvest ka

maakonnaühenduste tugevdamiseks ning nende tegevuste toetamiseks. Pikaajaline leping

annab võimalusi tegevusi planeerida ja tagab nende tulemusliku elluviimise. 2023. aasta II

poolaasta oli lepingu mõistes pigem kaardistamise ja nn 0-nivoo määratlemise aasta:

uuendasime külavanemate, külaseltside ja külamajade andmebaasi; viisime läbi küsitluse

kogukondliku kriisivalmiduse osas; Kodukandi juhatus kohtus mitmete maakonnaühenduste

juhatustega, et strtateegilise partnerluslepingu eesmärke tutvustada ja nende täitmiseks

tegevusi planeerida. Kuigi Eesti on väike, on piirkondlikud eripärad selgelt tuntavad ka

külaliikumises ja seetõttu põhinevad nii senised kui tulevased tegevused piirkondlikel

vajadustel.

2024. aastal jätkame maakondlike koostöökohtumistega Päästeameti, KOV esindajate ja

kogukonnaliidrite vahel; viime läbi kogukondliku kriisivalmiduse küsitluse KOVide seas;

kaardistame kogukondade info ja kriisitemaatika nähtavuse KOV kodulehtedel; korraldame

Riigikogus kogukondliku kriisivalmiduse konverentsi koostöös Elanikkonnakaitse

toetusrühmaga; toetame jätkuvalt maakonnaühenduste tegevusi; panustame aktiivselt

Innovatsioonifondi temaatikasse. Organisatsiooni arengu seisukohalt on oluline juhatuse

liikmete töö osaline rahaline hüvitamine; kasutajasõbraliku ja turvalisema kodulehe loomine

ning arengupäevad külaliikumise võrgustikule.

Kokkuvõtvalt anname hinnangu, et enamus planeeritud tegevusi sai teostatud. Otsesuhtluseks

ja infoleviks uuendati külavanemate, külaseltside ja külamajade kontaktide andmebaasi

kõigis maakondades ja valdades, andmekogumises osalesid maakonnaühendused ning

abistasid ka MAK konsultandid piirkondades, kus külaliikumise maakondlik

katusorganisatsioon puudub (Võrumaa, Lääne-Virumaa).

TEGEVUSSUUND 1: KOGUKONNAKESKSE LÄHENEMISVIISI RAKENDAMINE

Eesmärk: Üksikisiku rohujuuretasandil inimese ja kohaliku omavalitsuse vaheline

koostöö on viidud kogukonnakeskse valitsemisviisi põhimõtetele, kasutades selleks

väljatöötatud meetmeid.

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest

Iga KOV-i territooriumil on piirkondlikud

kogukonnad ennast koostöös ja koostööks

KOV-iga määratlenud (vähemalt 75%

ulatuses KOV elanikkonnast)

Kaardistatud külavanemate, külaseltside ja

külamajade kontaktid kõikide maakondade

omavalitsustes.

Kogukondade sisedemokraatia on

kogukondades läbi arutatud, kokku lepitud,

ning kogukonna esindamine nii KOV-i

tasandil kui ka teiste kogukondadega on

kokku lepitud

Külades ja asumites on loodud MTÜd, mis

lähtuvad oma tegevustes MTÜde seadusest

ja oma põhikirjast. Liikumine Kodukant

annab soovitusi seltside põhikirjad üle

vaadata ja vajadusel uuendada, levitab infot

selleteemaliste koolituste kohta.

Kogukonna tasandil ja üksikisiku suhetes

KOV- ga rakendatakse kogukonnakeskse

valitsemisviisi mudelit ja/või selle elemente

2024. a. kaardistatakse koostöövormid

KOVide ja kogukondade vahel: ümarlauad,

komisjonid vmt

Kogukonnakeskse valitsemisviisi

rakendamiseks on vastavad formaadid KOV

tasandil kokku lepitud

Sama, mis eelmine punkt

Eesti Külaliikumise Kodukant liikmed

tunnevad kogukonnakeskse valitsemisviisi

mudeli olemust ja selle elemente

Arutelud koosolekutel ja kokkusaamistel

Kasvanud on ühiskonna teadlikkus

kogukonnakeskse valitsemisviisi olemusest

ja selle võimalustest

Kodukant esindab külaliikumise huve ka

riiklikul tasandil, et tuua rohkem esile

kohalikud vajadused - 2023. aastal

pöördumine Vabariigi Valitsuse ja Eesti

Energia poole seoses pidevate

voolukatkestustega maapiirkondades;

külateede olukorrale avaliku tähelepanu

juhtimine.

Kasvavad kogukondade teadlikkus ja

oskused üheskoos kogukonnaliikmete ja

teiste partneritega välja selgitada ja

kirjeldada nende elukeskkonda ja heaolu

häirivaid probleeme, leida nendele üheskoos

võimalikke lahendusi ja neid võimalusi

mööda lahendada

Sama, mis eelmine punkt. Vajalik infokorje

pöördumisteks ja avaldusteks tehakse just

otsekontaktide kaudu kogukondadest.

Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus eduindikaatorite kaudu

Olemasolevad ja moodustuvad kogukonnad 2023 küsitluse põhjal on määratlenud ja

tegutsevad kogukondlikel põhimõtetel 843

ühendust ja kogukondlikus kasutuses

olevaid hooneid või ruume on 287

kogukonnal.Maakonna tasandil tehtud

küsitlus, kus soovisime teada maakonnas

tegutsevate MTÜde kasutuses olevatest

ruumidest ülevaade. Samuti kogukondade

tasandil kas ametlikud või mitteametlikud

külavanemad või organisatsioonide juhatuse

liikme kontaktid. Selle põhjal korraldasime

ka maakondliku tasandi kriisiennetuse

ümarlauad.

Kogukonnaesindajate arv 946 külavanemat või kogukonna esindajat.

Avalikult kodulehel külavanemate andmeid

ei avalda. Seda kasutame võrgustiku töös.

Kogukonna majade andmed avaldame

kodulehel, praegu pooleli kooskõlastused,

kes lubavad seal avaldada ka

kontaktandmeid. Paljud majad saavad olla

kriisides piirkondlikeks keskusteks.

Kaardistame ka majades olevaid vahendeid(

mitte kõigis maakondades, läheneme KOV

põhiselt.

KOV ja kogukondade vahelised

koostöövormid ja nende regulaarsus –

ümarlauad, koostöö-koosolekud,

infovõrgustikud, kogukonnakogud jne

Andmed kogutakse 2024 II poolaastal

Kogukonnakeskset valitsemisviisi

tutvustavad avalikud seisukohavõtud,

koolitused, artiklid jne

Planeeritud tegevused 2024 ja 2025 aastal

Ülevaade läbiviidud olulisematest tegevustest, mis toetasid oodatavate tulemuste

saavutamist (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms):

2023. aastal selles valdkonnas väga palju tegevusi ei olnud, kuna keskendusime

kriisiennetuse temaatikale ja võrgustiku tööprpotsessidele. Suurim tegevus oli külavanemate,

külaseltside ja külamajade andmebaasi uuendamine. Andmebaase uuendati läbi

maakonnaühenduste, kes kõikide kohalike valdade andmed kogusid. Andmekogumisel

kasutasime ainult KOV kodulehel olevaid avalikke andmeid, paraku selgus aga, et kõik

KOVid ei avalikusta ega kuva oma kogukondade tegevust kodulehtedel.

TEGEVUSSUUND 2: KODANIKUÜHISKONNA KRIISIVÕRGUSTIKU KOHALIKU

JA MAAKONDLIKU TASANDI ROLLI TÄITMINE

Eesmärk: Täidetud on kohaliku ja maakondliku tasandi rollid ja ülesanded

kodanikuühiskonna kriisivõrgustikus.

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest

Kogukonnapoolne kohaliku tasandi

(kohaliku omavalitsuse ja kogukonna

tasand) roll kriisivõrgustikus on partnerite

vahel kokku lepitud ja kirjeldatud

Tegevused käivitamisel. Osaliselt toimuvad

ka Innovatsioonifondi rahastusel, Kodukant

seirab projekte ja teeb ülevaateid.

Kogukondade poolne maakonna tasandi

(kogukondade üle maakonnaline esindamine

heaolu ja/või turvalisuse nõukogus) roll ja

struktuur on partnerite vahel kokku lepitud

ja kirjeldatud

Kaardistus 2024

Kogukondades on määratletud KOV-i ja

maakondliku tasandi esindajad võrgustiku

töösse

Tegevused al 2024

Kogukondade esindajad osalevad

regulaarselt kodanikuühiskonna

kriisivõrgustiku töös nii KOV-i,

maakondlikul kui ka riiklikul tasandil

Tegevused al 2024

Kogukonna liikmete kasvanud teadlikkus

kriisivõrgustiku rollidest ja eesmärkidest,

samuti teatakse kontakte ning sidepidamise

viise ja kanaleid

Tegevused al 2024

Tagatud on kriisivõrgustikus maakondliku ja

kohaliku tasandi rolli täitmine üle Eesti

Tegevused al 2024

Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus eduindikaatorite kaudu

Kriisivõrgustiku rollikirjeldused Kaardistus planeeritud 2024 aasta I

poolaastasse

Kriisivõrgustiku liikmete määramine

erinevatel tasanditel

Selle teemaga ei ole 2023 aastal tegelenud. Mitmed kogukonnad seda tegemas läbi innovatsioonifondi toetusega, koostatakse külade kriisiplaanid, mille üheks osaks on piirkondlikult määratletud võrgustikus osalejad.

Kriisivõrgustiku liikmed, nende oskused ja

teadmised KOV-i ja maakonna tasandil Tegevused 2024-2025

Kogukonnaliikmete teadlikkus ja oskused

kriisivõrgustikus osalemise kohta Paljud kogukonnad planeerivad seda

teostada innovatsioonifondi toetusega 2024

aasta augusti lõpuks.

Ülevaade läbiviidud olulisematest tegevustest, mis toetasid oodatavate tulemuste

saavutamist (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms):

Selles valdkonnas olulisi tegevusi 2023. a. II poolaastal veel ei toimunud, keskendusime

kogukonnakesksele lähenemisviisile ja kriisivalmiduse temaatikale. Maakonna tasandi

kriisivõrgustikku panustamine saab toimuma siis, kui kohalikul tasandil on koostöö käima

läinud ja inimesed teadlikud.2023 aastal peamiseks suunaks olnud maakonnatasandi teavitus

tegevused. See tegevus jätkub veel ka 2024 aasta I poolaastas, siis on toimud kõikides 15

maakonnas koostöös Päästeametiga teavitustegevused. Järgmise tegevusena Kodukandi

maakonna organisatsioonid korraldavad juba KOV tasandil külades koos KOV esindajatega

teabe ja infopäevi. Selle tasandi tegevused on 2023 aastal toimunud Järva ja Jõgeva

maakondades. Seda jätkame ka 2024 aastal.

TEGEVUSSUUND 3: HEAOLU JA TURVALISUSE KUJUNDAMISE ALASED

TEADLIKKUST JA OSKUST TÕSTVAD TEGEVUSED VÕI SÜNDMUSED

KÜLAKOGUKONDADELE

Eesmärk: Tõusnud on üksikisiku ja kogukonna kui piirkondliku üksikisikute kogumi

teadlikkus, valmisolek ja oskus heaolu ja turvalisust häirivate probleeme ära tunda,

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest

Kogukondades kasvab teadlikkus oma

võimekusest ja ressurssidest heaolu,

turvalisuse, elanikkonnakaitse ning

kriisivalmiduse valdkonnas

Kodukant kajastab pidevalt oma tegevusi nii

meedias, sotsiaalmeedias kui ka

otsepostituste kaudu.

Kogukondades kasvab teadlikkus ja oskus

kogukonna väljakutsetest ja nende

võimalikest lahendusviisidest heaolu,

turvalisuse, elanikkonnakaitse ja

kriisivalmiduse valdkonnas

Kodukant esitleb nii tõhusat koostööd

asjaomaste organisatsioonidega kui ka

ärgitab kogukondi ise aktiivsemalt

panustama ja kohalikul tasandil koostööd

tegema. Hea näitena oli kajastus Aasta küla

konkursil turvalisema küla eriauhinna

väljaandmine. Selleks oli Pärnu maakonna

aasta küla Suurejõe, kes edukalt kasutab

kogukonna kriisitöövihikut, mis levib nüüd

laiemaltki.

Kogukondades läbiviidava heaolu,

turvalisuse elanikkonnakaitse ja

kriisivalmiduse teadlikkust tõstvad

tegevused ja nende sisu on Päästeameti ja

teiste vajalike partneritega kokku lepitud ja

kooskõlastatud

Koostöö SIM ja Päästeametiga on pidev ja

väga konstruktiivne.

kirjeldada ning nende ja kriisidega toime tulla, arvestades ümbritsevat keskkonda ja

piirkonna iseärasusi.

Kogukondades on läbi viidud heaolu ja

turvalisuse, elanikkonnakaitse

kriisivalmiduse ja kodanikukaitse alased

teadlikkust tõstvad tegevused koostöös

erinevate partnerite sh kohalike

omavalitsuse üksuste ja vastutavate

riigiasutustega, kooskõlas Päästeameti välja

töötatud õpiväljunditega

2023. aastal alustasime teavitustööd

maakonna ja piirkonna tasandil, alates 2024

liigub tegevus kogukondlikule tasandile.

Teadlikud ja koolitatud kogukonnajuhid

saavad siis teadmised ja oskused viia oma

kogukonda.

Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus eduindikaatorite kaudu

Teadlikkust tõstvate sündmuste arv ja

osalejate rahulolu Teadlikkust tõstvate koosolekute ja

koolituste arv 2023. aastal oli 93 sündmust

1080 osalejaga. Seda korraldasid

maakondlikud Kodukandi organisatsioonid.

Toimusid 11 maakonnas. Toimumata Võru,

Lääne-Viru, Läänemaa ja Valgamaal.

Nendes toimuvad sellelaadsed

kokkusaamised 2024 I poolaastal.

Maakonna tasandil toimunud koolitusi koos

Päästeametiga toimus 6 maakonnas. Meil

olemas eraldi tabel nendest sündmustest

lisame selle eraldi failina.

Kogukonna tasandil teadlikkust tõstvates

tegevustes või sündmustel osalenud

üksikisikute arv, nende kasvanud teadlikkus

ja paranenud oskused

Üksikisikuid osales kokku 1080.

KOV tasandi teadlikkust tõstvates

tegevustes või sündmustel osalenud

kogukondade esindajate arv

KOV i tasandil toimunud kohtumiste

seminare oli 13, kus osalejaid 258.

teadlikkust tõstvates tegevustes või

sündmustel osalenud Kodukandi

maakonnaühenduste esindajate arv

Maakonna ühenduste teadlikkust tõstvate

sündmuste arv 71, osalejaid 400 ringis.

Kodukandi esindajate osalemine riikliku

kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku töös ja

korraldatavatel info- ja koolituspäevadel

Kodukandi juhatuse esindaja Tanel Talve

osales regulaarselt kriisivõrgustiku töös.

Tanel Talve ja projektijuht Anneli Kana

läbisid Kõrgemad Elanikkonnakaitse

Kursused (5. lend)

Koostöö vastutavate ametite ja

organisatsioonidega (Päästeamet, Päästeliit,

Kaitseliit, Siseministeerium jne)

Kriisivaldkonna tegevused olid tihedas

koostöös Päästeametiga- nii kogukondliku

kriisiennetuse küsitluse koostamine kui ka

kõik koostöökohtumised maakondades ja

KOVides - alati osales ka Päästeameti

töötaja.

Koostööpartnerite ja teadlikkust tõstvates

tegevustes või sündmustel osalenute

tagasiside

Väga hea ja tõhus koostöö Päästeametiga nii

peakontoris kui piirkondades.

Ülevaade läbiviidud olulisematest tegevustest, mis toetasid oodatavate tulemuste

saavutamist (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms):

Viisime läbi küsitluse kogukondades teemal “Kogukondlik kriisivalmidus”, esitlesime

küsitluse kokkuvõtet veebiseminaril 13. oktoobril (järelvaadatav).

6 maakonnas toimus kogukonnaesindajate ja KOVide ning Päästeameti koostöökohtumine

maakondlikul tasandil, samuti toimus 24 kohtumist piirkonna tasandil. Kriisitemaatika on

kogukondadele oluline ja algatab nii mõnegi laiema koostöö, samuti on see oluline üksikisiku

tasandil. Ka foon selle temaatikaga tegelemiseks on oluline - globaalsemalt nii sõja lähedus

Euroopas kui ka ilmastikust ja muudest tingimustest pidevalt toimuvad elektrikatkestused.

Seega tuleb teemaga kindlasti edasi tegeleda ja aktiivseid inimesi kaasata ning nende

panusega arvestada.

2023. aastal jõudsime selliseid kohtumisi korraldada 6 maakonnas, 2024. aasta II poolaastal

toimuvad kohtumised ka ülejäänud 9 maakonnas. Sealt edasi liigub tegevus juba KOV

tasandile.

ÜLDINE TEAVE

Kõrvalekalded tegevuste läbiviimisel koos selgituste ja/või põhjendustega

Plaanitust hilisem lepingu sõlmimine lõi olukorra, kus tegevustega saime alustada suve

alguses. Sellest tulenevalt sai teostada mõnevõrra vähem tegevusi kui algselt taotluses oli

planeeritud. Samas tagab jätkuv leping tegevuste elluviimise ja edasised tegevused lähevad

juba plaanipäraselt. 2023. a toetusest jäi kasutamata 6235 eurot, mille osas teeme ettepaneku

määrata selle sihtotstarbeks 2024. aastal strateegilise partnerluse raames Maapäeva

korralduskulude katmiseks.

Aruandele lisatud tegevuste läbiviimise raames välja töötatud materjalid (võimalusel koos

viidetega veebilehtedele)

13. oktoobril 2023 läbiviidud veebiseminari “Kogukondlik kriisivalmidus” salvestus ja

läbiviidud küsitluse tulemused:

https://kodukant.ee/uudised/kogukondliku-kriisivalmiduse-infotund/

Aruande kinnitus

Allkirjaõigusliku isiku nimi Allkiri

Külli Pann juhatuse liige digiallkiri

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant (EKK) tegevused 2023. aastal

Aeg Tegevus Osalejate arv

24-26.01. Tutvumine Rootsi külakogukondade ja KOV juhtidega (Erasmus+ projekt) 10

08.02. Osalemine Avatud valitsemise eksperdirühma töös 1

14.-16.02. Õppereis tutvumaks Soome külaliikumisega töötamise põhimõtetega, kohtumine Suomen Kylät RYga juhtkonnaga ja kohtumised külades Erasmus+ projekt

15

17.02. Raplamaa külade ühenduse tänuõhtu piirkonna kogukondadele, EKK juhatuse osalemine

2

27.02. Kehra Noortekeskus - Anija valla noored, koostöö, kogukonnad, KOV Tanel Talve

24

2.märts Osalemine strateegilise partnerluse konkursi läbirääkimistel 1

6.märts EKK juhatuse ja Võrumaa Arenduskeskuse XV Maapäeva teemaline töökoosolek Rahingel.

7

17.03. Kohtumine ERR juhatusega - teemaks Aasta küla kajastus ERR-is 2

17. märts MEM ametnike ja juhatuse veebikoosolek. Strateegilise partnerluse küsimustes.

3

26.03 EKK juhatus osalemas Kodukant Harjumaa 25. aastapäeval. Kohtumine Harjumaa külade esindajatega. Külade osalejaid 40 ringis.

3

11.04. Sotsiaalseinnovatsiooni võrgustiku sündmusel osalemine. Korraldaja KÜSK 2

14. aprill EKK juhatuse kohtumine Viljandimaa Kodukandi juhatuse esindajatega 8

19. aprill EKK üldkoosoleku korraldamine Adaveres. SIM läbirääkimiste tutvustamine liikmetele

16

28.04. Kohtumine Päästeametis - elanikkonna kriisideks valmisoleku tõstmine koostöös Kodukandiga

2

29.04. Osalemine Viljandimaa Aasta küla väljakuulutamine Heimtali muuseumis. Kohtumine konkursil osalenud külade esindajatega

32

3. mai EKK juhatuse kohtumine Ida-Virumaa Külade Esinduse juhatuse liikmetega. 5

17.05. Töökoosolekul osalemine Päästeameti Lõuna päästekeskuse ennetusbürooga - Teemaks elanikkonnakaitse alane koostöö ja tegevused

2

19.05. Juhatuse liikme osalemine Maaelu Teadmuskeskus maaelu konverentsil 2023 Pärnus.

1

24.05. Osalemine siseturvalisuse arengukava komisjoni koosolekul osalemine 1

25. mai EKK juhatuse ja Võrumaa Arenduskeskuse XV Maapäeva teemaline töökoosolek Kurgjärvel.

6

25. mai veebipõhisel töökoosoleku korraldamine Saaremaa Koostöökoguga. Teemaks kriisiennetuse ümarlaudade korraldamine Saaremaa kogukondadele.

9

29. mai Veebikoosolek aasta küla konkursi nominentidega 15

8. juuni EKK üldkoosolek. SIM strateegilise parnterlus lepinguga seotud tegevuste kooskõlastamine.

16

9-11-06. Eesti Külaliikumise Kodukandi grupi osalemine Soome avatud külade päeval. Osalejaid üle Eesti.

30

28-29.06. KÜSK suveseminaril osalemine 1

16.07. Muuga kogukonna kogemuspäev

24. juuli Veebipõhise EKK üldkoosoleku korraldamine. Võrgustiku töö korraldamine 14

10.08. Aasta küla hindamiskomisjoni koosolek Riigikogus

11.08. Arvamusfestivalil Kogukonnalaval osalemine . Kriisi ja julgeoleku alal debatil osalemine

3

19. august Aasta Küla 2023 tiitli üleandmise pidulik sündmus Sadalas. Võrgustiku töö oluline sündmus, kus osales igast maakonnast vähemalt 5 inimest.

87

2.september Pärnumaa Kodukandi poolt korraldatus Pärnumaa külade siseturvalisuse mäng. Sellel osalevad meeskonnad teevad läbi praktilisi ülesandeid kriisiolukordades tegutsemises.

73

12.09, 26.10 Kahe kriisiennetuse teemalist kohtumise korraldamine Põltsamaa vallas. Innovatsioonifondi tegevuste kokkuleppimine KOV ja kogukondade vahel.

42

15.-30. september

Kogukondliku kriisivalmiduse küsitluse korraldamine kogukondadele 160

21.09. Aasta kodaniku ja aumärkide komisjonis osalemine Siseministeeriumis. Eesti Külaliikumise Kodukant esindajana

1

13.oktoober Kogukondliku kriisivalmiduse infotund - veebiseminar koostöös SIM, KÜSK, Päästeamet. Voose Päikesekodus. Infotund järelkuulatav.

40

15. oktoober Kohtumine Kodukant Hiiumaa juhatusega, arutelu tegevustest Hiiumaal seoses SIM lepinguga

6

16. oktoober Kriisivalmiduse seminar Päästeamet/kogukondade juhid/KOV juhid: Saaremaa küla-ja rahvamajade esindajad

42

16.10 Kriisivalmidusest, kogukonnapõhisest valitsemisest ja elanikkonnakaitsest Kadi Raadios

1

22.10 EKK juhatuse osalemine Kodukant Tartumaa 25. aastapäeval. Kohtumine seoses võrgustikutööga

30

26.10. Kriisivalmiduse teemaline kohtumine Ruusa külade piirkond Põlvamaal 7

30.10. Kriisivalmidusseminari korraldamine Päästeamet/kogukondade juhid/KOV juhid: Saaremaa külavanemad

38

31. oktoober Kogukonnakeskse valitsemisviisi rakendamise arutelu Iisakul 15

31.oktoober Iseseisev hakkamasaamine ja üksikisiku roll kriisides hakkamasaamisel. Jõgevamaal, Mustvee vallas

25

1. november Kriisivalmiduse seminar Päästeamet/kogukondade juhid/KOV juhid: Ida-Harjumaa

36

3. november EKK juhatuse ja Võrumaa Arenduskeskuse XV Maapäeva teemaline töökoosolek veebis

4

3.11. Kodanikupäeva aumärkide ja aasta kodanik komisjon Siseministeeriumis 1

4. november Tartumaa külade idee- ja motivatsioonireis turvalisuse teemal Pärnumaa küladesse. Kohtumine Aasta küla konkursil turvalisema küla eripreemia

20

saanud Suurejõe kogukonnaga.

6. november EKK juhatuse kohtumine Järvamaa Kodukandi juhatusega. Võrgustikutöö arendamine

7

8.11. Siseministeeriumi EKAK komisjonis osalemine 1

9.11. Kodukandi Lääne-Virumaa kogukondadele kriisiennetuse ümarlaua korraldamine

21

18.10-9.12 Järvamaa Kodukandi poolt 8 kohtumisõhtut “Kriisiks valmis” Järvamaa külades, korraldamine

197

6.10-4.12 5 piirkondlikku kohtumist KOVi, Päästeameti ja kogukondadele. 75

23.11. Kodukandi tegevuste tutvustamine Kuku Raadios. Turundustegevus 1

24.11 Kriisivalmiduse seminar Päästeamet/kogukondade juhid/KOV juhid: Põlvamaa külade ümarlaud Leevakul

31

24.11 Raplamaa Külade Liidu 30. aastapäeval osalemine Vana-Vigalas. Raplamaalt osalejaid 42

2

26.11 Ettekanne/arutelu kriisivalmidusest Klooga kogukonnas 27

28.11.-30.11. Kodukanti esindamas Päästeameti Kõrgematel Kodanikukaitse Kursustel 2

30.11.2023 Kriisivalmidus seminar Jõgeva vallas Sadala Rahvamajas 27

29.11 Loeng turvalisuse teemadel - valmistumine kriisideks, libakõned ja raha välja petmised

25

5.12 EKK juhatuse ja Päästeameti Lõuna päästekeskuse Ennetusbüroo töökoosolek Lõuna-Eesti maakondades planeeritavate infopäevade teemal

4

8.12 Kodukandi juhatuse esinemine ETV Terevisioonis

Kokku