Riigieelarvelise toetuse leping (SEV Impact Day)

Taotlusvorm riigieelarvelise toetuse taotlemiseks

Taotleja nimi ja registrikood Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik MTÜ; 80341465 Taotleja juriidiline aadress Telliskivi tn 60a/3,Tallinn 10412, Harjumaa Taotletav summa 3000 eurot Toetuse nimetus Impact Day 2022 Allkirjastaja nimi ja ametikoht (telefon ja e-posti aadress)

Kätlyn Jürisaar, juhatuse liige +372 5865 2699 [email protected]

Projekti algus ja lõpp 1. jaanuar 2022 - 31. detsember 2022

1. Lühiülevaade taotleja senisest tegevusest Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik (SEV) on alates 2012. aastast avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing, mis on tunnustatud Maksu- ja Tolliameti poolt. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku põhikirjaline eesmärk on „sotsiaalsete ettevõtete arvu, suutlikkuse ja mõju suurendamine Eestis ning sotsiaalse ettevõtluse väärtustamine tegevusvaldkonnana meie ühiskonnas“. Oleme kogenud ja tegutseme selle nimel, et tõsta sotsiaalsete ettevõtete jätkusuutlikkust, elanike teadlikkust sotsiaalsetest ettevõtetest ja nende rollidest, parandanud sotsiaalsete ettevõtete tegutsemise keskkonda ning korraldanud tegevusi, mis aitavad tõsta delegeeritud teenuste arvu sotsiaalsetele ettevõtetele. Oleme Siseministeeriumi strateegilise partnerina aastatel 2015-2020 edukalt toetanud „Kodanikuühiskonna arengukava 2015‒2020“ elluviimist (jätkasime koostööd ka 2021. aastal), et sotsiaalsed ettevõtted oleksid võimekad ja mõjusad ühiskondlike probleemide ennetajad ja lahendajad, kasutades selleks sotsiaalset innovatsiooni ja avalike teenuste osutamist.

SEVi eesmärgiks on jõuda üle Eesti ettevõteteni, kes tegelevad sotsiaalse ettevõtlusega, laiendada selles vallas teadlikkust erinevates sihtrühmades (poliitikakujundajad, kodanikud, investorid, tugiorganisatsioonid jne) ja anda panuse selleks, et sotsiaalsetel ettevõtetel oleks parim tegutsemiskeskkond, mis võimaldaks neil enda eesmärke täita ja oma ettevõtlust jätkusuutlikult arendada. Näiteid senistest tulemustest sotsiaalsete ettevõtete tegutsemiskeskkonna mõjutamisel: sotsiaalne ettevõtlus teemana / prioriteedina Kodanikuühiskonna arengukavas (sh mõjutab KÜSKi prioriteete) ja Heaolu arengukavas (sh tänu sellele hangib riik lühiajalise ja pikaajalise kaitstud töö teenust sotsiaalsetelt ettevõtetelt); sotsiaalsetele ettevõtetele hangete reserveerimise paragrahvid uues Riigihangete seaduses.

SEVl on 54 ametlikku liiget. Oleme loonud sotsiaalse ettevõtluse kogukonna keskkonda Slack, kus on üle 180 liikme. Loome sotsiaalsetele ettevõtetele väärtust läbi koolituste, mis baseeruvad nende arenguvajadustele (nt turundus, tootearendus, teenusedisain jne), nõustamise, sündmuste, programmide, uuringute, huvikaitse jms tegevuste kaudu. Ametlikud liikmed ja kogukonna liikmed saavad anda pidevat tagasisidet, millist toetust nad vajavad oma organisatsiooni arendamiseks. Vastavalt saadud sisendile seame eesmärke oma liikmete toetamiseks.

SEV tegeleb ka huvikaitse vallas eesmärgiga, et sotsiaalsed ettevõtted ja ka sotsiaalne ettevõtlus oleks ühiskonnas märgatud, esindatud ning tunnustatud olulise tegevusvaldkonnana. Näiteks koostasime huvikaitse vallas koostöös 20 riigi sotsiaalsete ettevõtete võrgustikega ühispöördumise Euroopa Parlamendile, kus tõime välja kõige tähtsamad sotsiaalse ettevõtluse valdkonnad, millele Euroopa Parlament peaks keskenduma. Vedasime ka Kodanikuühiskonna programmi 2021-2024 protsessis eest sotsiaalsete ettevõtete juhtrühma, kus valideeritud ideed ning lahendused laiendati ka üldisemalt MTÜdele. Programmi koostamisele eelnes hulk intervjuusid, sh 12 süvaintervjuud SEVi liikmetega. Hetkel on käimas koostöö, kus Siseministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium arendavad välja võimalikke samme, kuidas muuta toetusmeetmed ka sotsiaalsetele ettevõtetele kättesaadavamaks. Oleme aastate jooksul loonud laiahaardelise võrgustiku, mille osalised ühel või teisel moel Eestis või välismaal sotsiaalset ettevõtlust edendavad (ülikoolid, pangad, teised ühingud ja liidud, tugiorganisatsioonid). Koostöös erinevate partneritega viime ellu valdkonda arendavaid tegevusi (nt programmid, sündmused, uuringud, huvikaitse jms).

2. Projekti eesmärk Mida soovitakse projekti elluviimisega saavutada? Eesmärk esitatakse taotletava tulemusena, mitte tegevusena. Projekti eesmärk on võimendada sotsiaalseid ja jätkusuutlikke ettevõtjaid, arendades nende võrgustikku, koostöövõimalusi ja oskusi. Samuti kasvatada teadlikkust sotsiaalsest ja jätkusuutlikkust ettevõtlusest. Selleks loome iga-aastase baltikumi suurima mõju ja jätkusuutliku ettevõtluse festivali Impact Day. Eesmärgiks on kasvatada teadlikkust sotsiaalsest ja jätkusuutlikkust ettevõtlusest ja aidata kaasa ettevõtete koostööle ja tõsta nende konkurentsivõimet. Toome kokku nii teadlikud tarbijad kui ka ettevõtjad, investorid, valitsusasutused, teadus- ja arendusasutused ja valdkonda arendavad tugiorganisatsioonid.

Projekti tulemusel on ühiskonnas suurem teadlikkus sotsiaalsest ja jätkusuutlikkust ettevõtlusest ning võimalusest. Kodanikud on teadlikumad, kuidas saab enda igapäevaseid valikuid tehes olla keskkonnasõbralikum, jätkusuutlikum ning luua positiivset mõju ühiskonnale ja keskkonnale. Impact Day-ga tõstame laiemalt kodanike eneseteadlikkust selles, millised on erinevad võimalused ja viisid valida tooteid, teenuseid ja käitumisi, et luua positiivset mõju endale ning ümbritsevatele inimestele ning keskkonnale. Festivaliga on eesmärk kodanikke ka rohkem inspireerida, julgustada ja toetada ettevõtluse mõtteviisi ning arusaama, et sotsiaalne ettevõtlus võib olla ka karjäärivalik.

Projekti tulemusena on kujunenud tugevam sotsiaalse ja vastutustundliku ettevõtluse kogukond: erinevate sektori esindajad on loonud omavahel rohkem kontakti, vahetanud teadmisi ja ekspertiisi, saanud teadlikumaks valdkonna trendidest ja mitmekesistest võimalustest ja tegevustest sotsiaalse ja vastutustundliku ettevõtluse vallas. Suurenenud on erinevate sektorite omavaheline koostöö ja teadlikkus üksteise tegemistest, pädevustest jms. Tulemusena kogukond muutub aktiivsemaks ja kokkuhoidvamaks.

Projekti mõõdetavateks tulemusteks on: - Füüsiliselt sündmusel vähemalt 750 inimest. Mõõdame osalejate arvu registreerimist tõendava kontrolli alusel - konverentsile sisenemisel; - Otseülekande vahendusel vähemalt 350 inimest - mõõdame otseülekande vaatajaskonna statistika abil;

- Vähemalt 35 esinejat sündmusel; - Vähemalt 20 ettevõtet demoalal; - Vähemalt 30 sündmust/töötuba/paneeli; - Vähemalt 3 esinejat Kultuuriprogrammis; - Vähemalt 1 näitus; - Vähemalt 15 erinevat partnerit; - Ürituse kommunikatsioon on jõudnud 200 000 inimeseni - mõõtmiseks kasutame sotsiaalmeedia ja muu online-meedia (nt online väljaannete) statistikat. Peame arvestust ürituse mainimistest ja ilmunud artiklitest; - Külaliste antud hinnang üritusele on vähemalt 9 kümnepalli skaalal; - Kaasame sündmusel suurel hulgal vabatahtlikke - 40+. Pikemas perspektiivis kasutame loodud võrgustikku nii meie kui partnerite vahel.

Projekti eesmärk on koostöös valdkonda arendavate partneritega korraldada sündmus, mis arendab ettevõtluskogukonda, valdkonda arendavaid ettevõtteid ja kodanikke, samuti soosib omavahelist koostööd, teadmuse vahetamist, inspireerimist ja inspireerumist.

Antud suursündmuse koostööpartneriteks kaasame osapooled, kes tegutsevad sotsiaalse ja jätkusuutlikku ettevõtluse valdkonnas ning on motiveeritud ühisloomena tegema midagi suurt. Korraldame Impact Day-d koostöös partneritega, kelleks on: Siseministeerium, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Ajujaht, SEB, Sõbralt Sõbrale, Baltic Innovation Agency, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Maakondlike Arenduskeskuste Võrgustik / Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, Põhjala tehas, Tallinna Ülikool, TalTech, Startup Estonia, Acento, Bridge USA alumni association, Peace Action Community Estonia, Stories for Impact. Partnerid panustavad ürituse toimumisse nii paneeldiskussioone ja töötubasid korraldades kui ka panustades ürituse üldisesse turundusse.

Sündmuse sihtrühmadeks on:

● Sotsiaalsed/jätkusuutlikud ettevõtjad (ettevõtted, kes loovad positiivset mõju keskkonnale ja/või ühiskonnale);

● Inimesed vanuses 25-45, ○ kes sotsiaalse ettevõtlusega tuttavad, eneseteadlikumad, tervislikuma

elustiiliga; ○ kes ei ole veel sotsiaalse ettevõtlusega nii tuttavad, kuid huvituvad

jätkusuutlikkusest, teadlikkust tarbimisest; ● (Üli)kooli õpetajad, õppejõud, tudengid ja õpilased, kelle jaoks teema on tulevane

potentsiaalne karjäärivalik ja/või arendavad tuleviku tegijaid valdkonnas; ● Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni ökosüsteemi osapooled (rahastuste jagajad,

CSR ettevõtted, inkubaatorite ja kiirendite korraldajad, ülikoolid, innovatsiooniliidrid, investorid).

Impact Day 2022 toimub 7. oktoobril Tallinnas, Põhjala Tehases, ajaliselt 10.00-22.00. Ürituse kuupäev ei ole juhuslik, Impact Day 2022 toimub Tallinna ettevõtlusnädala ajal ja on ettevõtlusnädala tippsündmus. Üritus toimub hübriid vormis ehk teeme otseülekande interneti vahendusel. Üritusel on kolm lava: pealava: sotsiaalse ettevõtluse suur pilt; kõrvallava 1: skillset ehk oskuste lava; kõrvallava 2: inspiratsiooni lava. Erinevatel lavadel toimuvad samaaegselt erinevas formaadis sündmused, näiteks

praktilised koolitused, rahastajate (investorite, fondide) pitchimised, intervjuud sotsiaalse ettevõtluse tegijatega, paneeldiskussioonid jne. Mõned näited lavade ja sündmuste olemusest:

Pealava: SE suur pilt "Sotsiaalne ettevõtlus kui 10 miljardi teema või mööduv nähtus" ● Paneel: “Sotsiaalne ettevõtlus: kuidas jõuda lapsekingadest pealavale?” - SiM ● Ettekanded + paneel: “Creating a favorable environment for social enterprises” -

BIA ● Simulatsioon empaatilise ettevõtte kultuuri loomisest - VEF ● Pitching + paneel: "Kes võiks olla Eesti esimene sotsiaalsest ettevõttest ükssarvik" -

Ajujaht TOP 3 SE-d Kõrvallava 1: Skillset

● Teemad: äriarendus, müük, turundus, rahastus, mõju mõõtmine, juhtimine ● Esinejad: - Andrus Albi, SWC; Timo Porval, Lavii; Aasta koolitaja 2016, 2017

Kaido Pajumaa; Kadi Kenk, Teeme Ära CEO Kõrvallava 2: Inspiratsioon

● “Innovaatilised SE näiteid maailmast / Innovative best case SE practises from all over the world” - KÜSK

● Video podcast: “Kuidas skaleerida mõju? / How to Scale Impact?” - Stories for Impact

● Väitlus: “Sotsiaalne ettevõtja, olla või mitte olla? Miks?” - MAK

Kokku on Impact Day programmis 30+ sündmust, samuti kaasame tuntumaid esinejaid välismaalt. Programm on peamiselt eestikeelne, kuid osad sündmuse on ka inglise keeles. Paralleelselt on käimas demoala, kus sotsiaalsed ja vastutustundlikud ettevõtted ning algatused saavad enda tegemisi tutvustada ja omavahel kontakti luua. Demoalal on esindatud ka ettevõtteid toetavad organisatsioonid, kes saavad esitada enda pakutavaid teenuseid ning pakkuda külalistele vajadusel kohapealset konsultatsiooni ja jagada infot. Festivali päeva tegevused toimuvad terves Põhjala tehase linnakus. Näiteks viivad Põhjala tehase asukad läbi töötubasid ja ekskursioone Põhjala tehases. Festivali päeva aktiivsele sündmuste osale järgneb kultuuriprogramm, mille eesmärgiks on tutvustada kultuuri valdkonnas tegutsevaid sotsiaalseid ettevõtteid ja tuua lavale tuntumad esinejad, kelle tegemised ja väärtused kattuvad festivali eesmärkidega.

3. Projekti vajalikkuse põhjendus Kirjeldage lühidalt probleemi, mis näitab projekti elluviimise vajalikkust. Mida on vaja muuta ja miks? Üha enam on ühiskonnas, ministeeriumi tasandil kui ka erasektoris kesksel kohal rohepööre, vastutustundlik ettevõtlus ja jätkusuutlik majandamine nii organisatsiooni, kui laiemalt ühiskonnana. Liigume maailmas aina enam mõtestatud, jätkusuutlikku, keskkonnasõbraliku ja positiivset mõju loova ettevõtluse poole, sest ressursid meie ümber on piiratud ja koormatud ning probleemid ühiskonnas ja keskkonnas vajavad lahendusi. Nii ettevõtetel kui inimestel on vaja teha pidevaid valikuid keskkonna hoidmise ja positiivselt ühiskonda panustamise osas. Seega on aeg paremini mõista sotsiaalse ja jätkusuutlikku ettevõtluse ning sotsiaalse innovatsiooni olukorda, potentsiaali ja võimalikke suundi nii Eestis kui laiemalt.

Näeme, et sotsiaalse ja vastutustundliku ettevõtluse valdkond on aina enam nii Eestis kui ka Euroopas fookuses. Näiteks on dokumentides “Kodanikuühiskonna arengukava 2015-2020” ja “Sidusa Eesti arengukava 2030” esile toodud tugevama kodanikuühiskonna loomine ning sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arendamine. Ka Euroopas on aina enam suunitlus, et sotsiaalmajandus on tulevikusuund. Detsembris 2021 avaldas Euroopa Komisjon sotsiaalmajanduse tegevuskava (Social Economy Action Plan), mille eesmärk on Euroopa tasandil edendada sotsiaalset innovatsiooni, toetada sotsiaalmajanduse arengut ning suurendada selle sotsiaalset ja majanduslikku muutmisjõudu.

Ühiskonnas on hetkel madal teadlikkus sotsiaalsest ettevõtlusest - CV Online'i poolt läbi viidud uuringu alusel teab väike hulk Eesti elanikkonnast, mida sotsiaalne ettevõtlus endast kujutab. See toob kaasa vähemalt kaks tagajärge:

1. Inimesed ei oska eelistada, kes mõtlevad jätkusuutlikult, sest ei saada aru, mis eristab näiteks sotsiaalset ettevõtet ja sotsiaalselt vastutustundlikku ettevõtet, tehes seeläbi lühema perspektiiviga tarbimisotsuseid.

2. Puudub selgus, kuidas probleemi nägemisel ja ettevõtlusega alustamise soovimisel teha seda jätkusuutlikult, luues sotsiaalne ettevõte, mis aitaks lahendada mingisugust SDG probleemi.

Sotsiaalsed ettevõtted hindavad samuti ühiskonna teadlikkust sotsiaalsest ettevõtlusest madalaks ning näevad seda ühe suurima takistusena enda arengu juures, sest see mõjutab inimeste tarbimisvalikuid ning jõudmist sotsiaalsete ettevõteteni.

Lisaks näeme Euroopa Sotsiaalse Ettevõtluse Monitooringu Eesti raporti tulemustest, et sotsiaalsed ettevõtjad on võrdlemisi noored. Üle poole sotsiaalsetest ettevõtetest on asutatud viimase 10 aasta jooksul. Uuringus osalenud sotsiaalsete ettevõtete jaoks on sotsiaalse ettevõtlusega seonduvalt kõige suuremateks arengukohtadeks rahastusvõimaluste puudus (38%), üldsuse vähene teadlikkuse sotsiaalsest ettevõtlusest (38%), vähene teadlikkus ka pankade, investorite ja tugiorganisatsioonide seas (21%) ning kapitali puudus (25%). Antud puuduste mõju peavad sotsiaalsed ettevõtted enda organisatsioonile väga suureks või suureks. Seega on veelgi olulisem, et antud valdkonnas oleks oskuste arendamist ning kogemuste jagamist, mida Impact Day korraldamisega ka fookusesse võtame.

Kuivõrd oleme Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikus korraldanud aastate jooksul erinevaid sündmusi sotsiaalse ettevõtluse valdkonnas, siis näeme, kuidas on puudus ühe suurema ning tõesti mõjusa sündmuse osas. Kuigi aasta jooksul korraldatakse erinevate organisatsioonide poolt antud valdkonnale suunatud sündmusi, siis kahjuks on need killustatud ja seetõttu ka väiksema osalejate arvuga. Lisaks on jäänud erinevad organisatsioonid üksteisest kaugeks ning pole süstemaatiliselt üheskoos sotsiaalset ettevõtlust veel arendatud. Sotsiaalne ettevõtlus, innovatsioon ja mõju teemad on aina trendikamad nii Euroopa Liidu meetmetes ja tulevikusuundades (nt 17 Säästva Arengu Eesmärgid (ing.k. Sustainable Development Goals)), eraldi on loodud võistlusi ja tunnustusi sotsiaalsetele ettevõtetele (näiteks Baltic Sustainability Awards). Ettevõtlust propageeriv Ajujaht on alates selle algusest (2012) aidanud inkubeerida enam kui 4800 ideed. Viimasel kahel aastal on olnud sotsiaalne ettevõtlus populaarsuselt teine teema, mille osas äriideid Ajujahti edastatakse. Läbi aastate on suurenenud ka Eesti ainsasse ühiskondlikele algatustele mõeldud NULA inkubaatorisse esitatavate sotsiaalsete

algatuste ja ettevõtete ideede arv. Sündmusalaselt pole aga selles vallas veel Eestis suuremaid muutusi tehtud.

Näeme, et meie lähiriikideski on antud teema aina enam päevakorda tulnud ja seega usume, et praegu on veel õige hetk panna Eesti kaardile sotsiaalse ettevõtluse ning innovatsiooni valdkonnas. Näiteks on Läti korraldanud Balti-UK sotsiaalse ettevõtluse foorumit, Leedu on eestvedanud Sotsiaalse Ettevõtluse päeva. Seetõttu leiame, et just praegu on õige aeg Eestilgi näidata oma võimekust sotsiaalse ja jätkusuutliku ettevõtluse valdkonnas.

4. Projekti tegevused (loeteluna) ja väljundid Tegevus- ja ajakava. Investeeringutoetuse puhul näidake ära, kas objekt, millesse investeeritakse, on toetuse saaja omandis või halduses; soetuse puhul selgitage, kuidas on tagatud soetuse edasine kasutus. Jaanuar 2022

- Analüüsime Sotsiaalse Ettevõtluse Konverentsi 2021 “Nišist normaalsuSEsse” tegevusprotsessi ja tulemusi rakendamaks saadud õpikohad suursündmuse korraldamisse;

- Kohtume ühe senise sTARTUp Day korraldajaga, kes jagab väärtuslikke teadmisi kogukonna toel loodud suursündmuse strateegilistest sammudest;

- Toimuvad kohtumised erinevate sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni ökosüsteemis tegutsevate partneritega, et leida ühisosa ning näha võimalikke koostööpunkte;

- Loome esmase suursündmuse ajakavalise tegevuste plaani ning valime välja täpsemad programmi temaatikad;

- Kokkulepete tegemine Põhjala tehasega; - Esmaste kokkulepete tegemine esinejatega ja nende aja broneerimine; - Partneritega toimuvad koosolekud iga 3 nädala tagant kuni suursündmusele

eelnevale kuule (seejärel toimuvad iganädalaselt koosolekud), et ühelt poolt hoida üksteist paremini vastutavana ning teisalt tagada ka uute organisatsioonisiseste ja -väliste arengute jagamist.

Veebruar - Märts 2022 - Turunduskampaania väljatöötamine; - Ürituse visuaalse identiteedi väljatöötamine; - Aruteludes, paneeldiskussioonides, intervjuudes potentsiaalselt osalevate esinejate

nimekirja kokkupanemine (vabaühenduste, avaliku ja erasektori esindajad, välisesinejad) koostöös partneritega nende sündmuste kavandite loomisel;

- Hübriidürituse läbiviimise kavandi loomine. Selle võimaluste ja piirangute kaardistamine.

- Täiendavate potentsiaalsete partneritega kohtumised; erasektori partneritega kontakteerumine ja kohtumised.

Aprill 2022 - 7. aprill - Üle-eestilise turunduskampaania algus; - Esinejate valik ja broneerimine (siinkohal mõeldakse inimesi, kes esinevad

aruteludel, paneeldiskussioonides ja demoalal, mitte Kultuuriprogrammis olevad esinejad. Kultuuriprogrammi esinejaid broneeritakse juba veebruaris);

- Alustame demoala võimaluse jagamist sotsiaalsetele ettevõtjatele, luues konkursi sinna saamiseks.

- Täiendavate potentsiaalsete partneritega kohtumised; erasektori partneritega

kontakteerumine ja kohtumised.

Mai 2022 - Käib pidev projekti ja kultuuriprogrammi turundus; - 10. mai - Impact Day Bootcamp projekti partneritega, kus viiakse üksteist kurssi

viimaste arengutega, võetakse neid kokku ja pannakse paika täpsed partnerite vastutused järgmiseks, aktiivsemaks, projektiperioodiks;

- Programmi disaini ja ajakava viimistlemine. - Täiendavate potentsiaalsete partneritega kohtumised; erasektori partneritega

kohtumised ja kokkulepped koostöös.

Juuni 2022 - Käib pidev projekti ja kultuuriprogrammi turundus.

Juuli 2022 - Käib pidev projekti ja kultuuriprogrammi turundus; - Alustame vabatahtlikke kaasamist, luues üleskutse ning valides juba sobivad

kandidaadid välja; - Lõpliku esinejate nimekirja ja ajakava loomine ja kinnitamine.

August 2022 - Algab turunduskampaania aktiivne osa, mille käigus luuakse varasemast veelgi

rohkem sisu ning alustatakse laiemapõhjalise reklaamimisega; - 30. august - teine Impact Day Bootcamp projekti partneritega; - Vabatahtlike väljaõpe ja tutvumissündmused.

September 2022 - Käib pidev projekti ja kultuuriprogrammi turundus; - Toimub kultuuriprogrammiks ja üldiselt ürituseks vajaliku inventari hankimine; - Toimub ürituse päeva täpse logistika planeerimine ja läbimängimine koos

partneritega ja teenusepakkujatega.

Oktoober 2022 - Toimuvad viimased läbirääkimised ürituse korraldustiimiga. Tagatakse seda, et iga

korraldaja teab enda rolli ürituse päeval ja oskab seda täita; - Saalide ja lavade ehitus; - Korraldame mitu peaproovi ürituse läbimängimiseks; - 7. oktoober Impact Day 2022 - ehk sündmuse läbiviimine; - Sündmuse aktiivne järelturundus; - Tagasiside kogumine partneritelt, esinejatelt ja osalejatelt - Partneritega kohtumised, sündmuse kokkuvõte ja ühised järeltegevused; - 21. oktoober - kolmas Impact Day Bootcamp projekti partneritega.

November 2022 - Toimub projekti järelkajastus; - Projekti tulemuste analüüsimine kokkuvõtete tegemine, kulutuste finantskontroll,

aruandlus; - Järgmise aasta ürituse eesmärkide seadistamine.

Detsember 2022 - Kokkulepped partneritega järgmise aasta sündmuse läbiviimise kohta.

5. Projekti elluviimisest (tulemustest) saadav kasu sihtrühmale/kogukonnale Projekti tulemusel on ühiskonnas suurem teadlikkus sotsiaalsest ja jätkusuutlikkust ettevõtlusest ning võimalusest. Kodanikud on teadlikumad, kuidas saab enda igapäevaseid valikuid tehes olla keskkonnasõbralikum, jätkusuutlikum ning luua positiivset mõju ühiskonnale ja keskkonnale. Kodanikud saavad nii Impact Day turundusperioodil laiemalt kui ka sündmusel teavet ettevõtetest ja organisatsioonidest, kes oma tegevustes aitavad kaasa ühiskonna ja keskkonna parendamisse ning keda oleks võimalik tarbijana turul eelistada. Impact Dayl on võimalik otse kohtuda ettevõtetega ja nii nende tegemistest kui ka valdkonna arengutest ja trendidest rohkem teada saada. Lisaks on suurem teadlikkus sellest, et sotsiaalne ettevõtlus võib olla ka võimalik karjäärivalik.

Projekti tulemusena on kujunenud tugevam sotsiaalse ja vastutustundliku ettevõtluse kogukond: erinevate sektori esindajad on loonud omavahel rohkem kontakti, vahetanud teadmisi ja ekspertiisi, saanud teadlikumaks valdkonna trendidest ja mitmekesistest võimalustest ja tegevustest sotsiaalse ja vastutustundliku ettevõtluse vallas. Suurenenud on erinevate sektorite omavaheline koostöö ja teadlikkus üksteise tegemistest, pädevustest jms. Tulemusena kogukond muutub aktiivsemaks ja kokkuhoidvamaks. Kaasame sündmusel suurel hulgal vabatahtlikke - 40+. Pikemas perspektiivis kasutame loodud võrgustikku nii meie kui partnerite vahel.

Lisaks sellele on suurenenud ka sotsiaalse ja jätkusuutlikku ettevõtluse valdkonda arendavate organisatsioonide, kellega koos sündmust korraldame, võimekus valdkonda arendada. Suudame paremini mõista sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni vajadusi ning planeerida tulevikus elluviidavaid tegevusi sihipärasemalt. Suureneb SEVi ja partnerite pädevus suurte kultuurisündmuste korraldamises.

Loome pinnase järgmisteks koostöösuheteks. Suurenenud on koostöö valdkonda arendavate organisatsioonidega, kellega lisaks iga-aastasele suursündmuse korraldamisele suureneb ka koostöö teistes tegevustes. Loome keskkonna, kus partnerid on üksteisega süstemaatiliselt ühenduses, jagavad vahetult informatsiooni ka teistest antud projekti väliselt toimuvatest tegevusest, plaanidest.

6. Eelarve kulukohtade lõikes koos hinna kujunemise alusega Eeldatavate tulude ja kulude kalkulatsioon. Vajadusel lisage ridu.

Projekti kulud tegevuste kaupa

Maksumus (kulud toetusest vastavalt kalkulatsioonile) Märkused

Impact day turunduse kulud 2000.-

Sündmuse õnnestumiseks vajalike turunduskulude tegemiseks: sotsiaalmeedia reklaamid (Facebook, Instagram jms), brändiloome.

Tehniline kulu 1000.- Tehnilise produktsiooni kulude katmiseks: lavade

ülesehitud, valgus- ja helitehnika

KULUD KOKKU 3000.- Kui rahastate planeeritavat projekti / investeeringut käesoleva taotluse alusel ainult osaliselt, kirjeldage lühidalt kogu projekti, sh kui suur on kogueelarve, kes on kaasrahastaja Projekti kogueelarve suurus on 94 246,70 eurot.

Kaasrahastajateks on kaaskorraldajad: Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Põhjala tehas, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Baltic Innovation Agency, Tallinna Ülikool, TalTech, Maakondlikud Arenduskeskused / Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, Stories For Impact, Changemakers, SEB.

Lisaks taotleme toetust ka projektidest: ● Kodanikuühiskonna Sihtkapital - saime toetust 4000€ ● Startup Estonia - taotlemisel ● Tallinna Ettevõtlusamet - taotlemisel ● Eesti Kultuurkapital - taotlemisel ● Eesti Rahvakultuuri Keskus - taotlemisel ● Bridge USA alumni association - taotlemisel

● KINNITAN, ET MAKSUVÕLGA RIIKLIKE MAKSUDE OSAS EI OLE. ● KINNITAN, ET EI OLE ALUSTATUD PANKROTI- EGA

LIKVIDEERIMISMENETLUST. ● KINNITAN, ET VAREM SÕLMITUD RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGUD

ON NÕUETEKOHASELT TÄIDETUD. ● KINNITAN, ET MAJANDUSAASTA ARUANNE ON ESITATUD. ● KINNITAN, ET TAOTLEJA JUHTORGANI LIIGE EI OLE ISIK, KEDA ON

KARISTATUD MAJANDUSALASE, AMETIALASE, VARAVASTASE VÕI AVALIKU USALDUSE VASTASE SÜÜTEO EEST JA TEMA KARISTUSANDMED EI OLE KARISTUSREGISTRIST KARISTUSREGISTRI SEADUSE KOHASELT KUSTUTATUD.

Taotluse koostaja: Kätlyn Jürisaar

(allkirjastatud digitaalselt)

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU NR {VIIT}

ERITINGIMUSED

Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu, keda esindab põhimääruse alusel kantsler

Tarmo Miilits (edaspidi toetuse andja), ja

Mittetulundusühing Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Kätlyn Jürisaar (edaspidi toetuse saaja), keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos pooled,

lähtudes toetuse saaja kui Siseministeeriumi strateegilise partneriga 19. juulil 2021. a sõlmitud

riigieelarvelise toetuse lepingust nr 7-4/2099-1, milles on kokku lepitud toetuse eraldamine sotsiaalsete ettevõtete jätkusuutlikkuse ja Eesti elanike sotsiaalsetest ettevõtetest teadlikkusse tõstmiseks, toetuse saaja 23. märtsil 2022. a esitatud taotlusest ning poolte ühisest huvist

arendada sotsiaalset ettevõtlust Eestis, leppisid kokku järgmises.

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest. 1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud siseministri 14. juuli 2021. a käskkirjaga nr 1-3/71

„Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused). 1.3. Lepingu sõlmimisega kinnitab toetuse saaja, et ta juhindub lisaks eritingimustele ka

üldtingimustest ja need on talle arusaadavad.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale 2022. aasta riigieelarve seaduse § 1 asuva programmi „Kogukondlik Eesti“ tegevuses „Kodanikuühiskonna arengu toetamine“ (eelarvekonto 45, SAP projektikood S10-K-STRAT, tegevusala kood 01600) ette nähtud riigieelarve l ise

toetuse (edaspidi toetus) summas 3 000 (kolm tuhat) eurot. 2.2. Toetus on määratud mõju ja vastutustundliku ettevõtluse festivali „Impact Day

2022“ korraldamiseks Tallinnas Põhjala tehases 7. oktoobril 2022. aastal vastavalt lisale 1. 2.3. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole EE937700771004194225 punktis 2.1

määratud summa kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui pooled on lepingu

allkirjastanud. 2.4. Punktis 2.2 nimetatud tegevus peab olema tehtud hiljemalt 31. detsembriks 2022. a.

3. Aruannete koostamine ja esitamine

3.1.Toetuse saaja kohustub esitama toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruande 31. detsembri

2022. a seisuga hiljemalt 13. jaanuariks 2023. a lisa 2 „Tegevus- ja finantsaruanne“ kohaselt.

4. Poolte kontaktisikud

4.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna

osakonna nõunik Minna Harjo, kelle telefoninumber on 612 5132 ja e-posti aadress on [email protected].

4.2. Toetuse andja kontaktisik on lepingus määratud aruannete ja tegevuse tulemuslikkuse hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja.

4.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Kätlyn Jürisaar, kelle telefoninumber on

5865 2699 ja e-posti aadress on [email protected].

5. Lepingu dokumendid

5.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on: 5.1.1. Lisa 1. Riigieelarvelise toetuse taotlus (SEV Impact Day); 5.1.2. Lisa 2. Tegevus- ja finantsaruanne.

5.2. Lepingudokumentide tähtsuse järjekord alates tähtsaimast on järgmine: eritingimused, lepingu lisad, üldtingimused. Vastuolude korral lähtutakse dokumendist, mis on tähtsam.

5.3. Toetuse saaja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud lepingu osad, milles esitatud teave on avaliku teabe seaduse kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.

6. Lepingu kehtivus

6.1. Leping jõustub, kui sellele on alla kirjutanud mõlemad pooled, ja see kehtib, kuni pooled

on lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud. 6.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

7. Erisätted 7.1. Toetuse saajal on kooskõlastatult toetuse andja kontaktisikuga õigus suurendada või

vähendada lisas nr 1 olevaid summasid eelarveartiklite vahel, muutmata lepingu kogumaksumust.

7.2. Toetuse saaja kohustub toetuse kasutamise ajavahemikul koostatud infomaterjal ide l

(veebilehtedel, trükistel, esitlusmaterjalidel jts) ning elluviidavate tegevuste esitlemise l kasutama Siseministeeriumi logo või viidet „Projekti/tegevust rahastab Siseministeerium “. Enne infomaterjalide trükkimist või avalikustamist on toetuse saaja kohustatud

Siseministeeriumi logo kasutuskohad ja kujunduse kooskõlastama toetuse andja kontaktisikuga.

Poolte allkirjad ja rekvisiidid

Toetuse andja

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

Siseministeerium Pikk 61, 15065 Tallinn tel 612 5008

e-post [email protected] ak EE891010220034796011, SEB

viitenumber 2800045849 saaja Rahandusministeerium

Toetuse saaja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kätlyn Jürisaar

Mittetulundusühing Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik rg-kood 80341465

Telliskivi tn 60a/3,Tallinn 10412, Harjumaa tel 5865 2699

e-post [email protected] ak EE937700771004194225 saaja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik MTÜ

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping) eesmärk on reguleerida Siseministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku

(edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid. 1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus

ning leping ja selle lisad.

1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui ta on sama riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks on riigieelarve l ist

toetust juba saanud. 1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu

sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu

normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust.

2. Lepingu ese

Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi saavutamiseks toetuse saajale

rahaliste vahendite eraldamine (edaspidi toetus). 3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Toetuse saajal on õigus: 3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärgil;

3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada. 3.2. Toetuse saajal on kohustus:

3.2.1. kasutada toetust eesmärgipäraselt ja säästlikult ning vastavuses lepingu ja selle

lisadega. Kulud peavad olema põhjendatud, vajalikud ja tõhusad ning tehtud toetatava tegevuse käigus;

3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte otseselt tulu teenimiseks; 3.2.3. järgida toetuse kasutamisel ja toetuse edasiandmisel riigihangete seaduse

nõudeid;

3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses, välja arvatud vähese tähtsusega abi korral. Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude

täitmata jätmisel võib olla tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõttes ja et ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada;

3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt;

3.2.6. esitada õigeks ajaks lepingus nimetatud aruanded; 3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud

toetuse või selle osa toetuse andjale kümne tööpäeva jooksul finantsaruande

kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui seitse eurot, siis kasutamata jäävat osa ei tagastata;

3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil

kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, esitatud aruannete õigsust ja

toetuse kasutamise vastavust lepingule ja õigusaktidele; 3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud

dokumendid tutvumiseks kümne tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates;

3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist;

3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata, kui toetuse kasutamise vajadus muutub või kui toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse andjale ettepanek lepingut muuta;

3.2.13. tagada, et lepingulistesse tegevustesse kaasatud partner vastab käesoleva lepingu tingimustele;

3.2.14. katta toetusega vaid abikõlblikke kulusid, mis peavad olema taotluse eelarves üksikasjalikult lahti kirjutatud või toetuse andja otsusega määratud, vastama toetatava tegevuse eesmärkidele ja tegevustele, olema sobivad, vajalikud ja

tõhusad ning tekkinud toetatava tegevuse käigus; 3.2.15. mitte katta toetusest toetuse saajaga seotud isikute huvide konflikti olukorras

tehtud kulusid; 3.2.16. mitte katta toetusest kulusid tegevustele, mille eesmärk on juba saavutatud; 3.2.17. viidata kõigis toetust puudutavates sõnumites ja kanalites toetuse andjale.

3.3. Toetuse andjal on õigus: 3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist;

3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.3.3. kohaldada lepingus ettenähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida

nõuetekohaselt lepingut ning ei järgi õigusakte või kui lepingu täitmise ajal

ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud toetuse andmise; 3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt teavet toetuse kasutamisest ja

tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada arupärimisi toetuse kasutamise kohta; 3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal.

3.4. Toetuse andjal on kohustus: 3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus määratud korras; 3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle;

3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruande ning vajaduse korral teised lepingus ettenähtud aruanded. Toetuse

kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sealhulgas kululiikidest kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi. Kõik toetuse kasutamisel tekkinud kulud

peavad olema tõendatud arvete või võrdväärse tõendusväärtusega raamatupidamis - dokumentidega. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab olema ülevaade elluviidud tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning kirjeldatud, kas tegevuste

elluviimisel esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis milliseid. 4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu

kümne tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. 4.3. Kui aruandes ei ole lepingus nimetatud tegevuste kohta piisavalt teavet, nõuab toetuse

andja kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse

saajal tuleb puudused kõrvaldada kümne tööpäeva jooksul. 4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud

aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat teavet, võib kontaktisik küsida lisateavet toetuse kasutamise kohta. Sealhulgas on kontaktisikul õigus tutvuda dokumentidega, küsida tõendeid tegevuste toimumise ja tulemuste kohta ja

muud sellist. 4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja

aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti kümne tööpäeva jooksul. Toetuse andja kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljemalt kümne

tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse seotud aruande heakskiitmisega, on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni toetuse

väljamakse tegemine peatada. 4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse

andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil.

5. Poolte vastutus

5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud toetust lepingus ettenähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata, ei ole taotluse

esitamisel või toetuse kasutamisel järginud õigusakte või kui lepingu täitmise ajal ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud toetuse andmise.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud lepingus ettenähtud tegevusteks. Kohustus tõendada toetuse sihi- ja õiguspärast kasutamist on toetuse saajal.

5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei

tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast päevast viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest.

5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohase l

täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses. Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool 30 päeva jooksul nõude esitamisest arvates.

5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse andjal õigus:

5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse andja õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub leppetrahvi tasuma kümne tööpäeva jooksul toetuse andja kirjaliku nõude

kättesaamisest arvates; 5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul

lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult,

ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingus t taganemine või selle ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist.

6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid

6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist:

6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud; 6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja

korras; 6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.

7. Vääramatu jõud

7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid.

7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, sealjuures on pooled kohustatud rakendama meetmeid, et hoida ära teisele poolele kahju tekitamine

ning tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.

7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu

esinemisele viitab.

7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui 90 päeva järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust

taganemise korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine. 8. Lepinguga seotud teated

8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise

iseloomuga, ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke tagajärgi.

8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka

poolte kontaktisikud. 8.3. Kui lepingu kontaktisik, kontaktandmed, pangarekvisiitid või muud andmed muutuvad,

on pooles sellest kohustatud teineteist teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed kehtivad ja nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud.

8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse eest.

9. Lepingu muutmine 9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel.

9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuuda tus

kirjalikult lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised. 9.4. Lepingut ei pea muutma, kui toetuse saaja kooskõlastatult toetuse andja kontaktisikuga

suurendab või vähendab summasid eelarveartiklite vahel, muutmata lepingu kogumaksumust.

9.5. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole

vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt.

10. Lepingu lõpetamine

10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud

dokumendid. Kui mõlemad pooled on lepingu lõpetamisega nõus, vormistatakse lepingu lõpetamine kirjalikult.

10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult 14 päeva ette teatades järgmistel juhtudel: 10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud;

10.2.2. kui lepingu täitmine on võimatu punktis 7 sätestatu järgi. 10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud kümne tööpäeva jooksul

tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole kasutatud.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel,

mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui

kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste kohaselt.

11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusäte te kehtivust.