Strateegilise partnerluse leping 2023-2026 (MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused ja MTÜ Eesti Rahvaülikoolide Liit)

LISA 1

Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

STRATEEGILISTE PARTNERITE EESMÄRGID

1. VABAÜHENDUSTE LIIT JA MTÜ MAAKONDLIKUD ARENDUSKESKUSED

Tegevussuund 1: Teadlikud ja aktiivsed elanikud

Eesmärk 1: Eesti elanike kasvanud osalemine vabatahtlikus tegevuses ning vabatahtlikke

kaasavad organisatsioonid on nõustatud ja toetatud

Oodatavad tulemused:

● osakaal elanikest, kes on viimase 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses kõigist elanikest 49% -> püsib

● vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide võrgustiku rahulolu strateegilise partneriga

Eduindikaatorid:

● osakaal 15–24 a elanikest 19% -> kasvab ● osakaal 65-74 a elanikest 9% -> kasvab

● võrgustiku liikmete arv 40 -> kasvab

Eesmärk 2: Eesti elanike tõusnud teadlikkus kodanikuühiskonnast ja kodanikuühiskonnas

osalemisest

Oodatavad tulemused:

● platvormi olemasolu vabatahtlike ja vabatahtlike kaasajate kokkuviimiseks

● tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kuulujatele tehtud annetuste kogusumma 41 mln € -> kasvab

Eduindikaatorid:

● korduvate annetajate osakaal Eesti elanikest täpsustub -> kasvab

● annetamistalgute osalejate arv ja annetuste maht 111 algatust, 128 000 -> kasvab ● annetusekogujate võrgustiku rahulolu strateegilise partneriga täpsustub -> püsib kõrge

● kasutatud kommunikatsioonikanalite ning nende liikmete ja lugejate arv (Hea Kodanik, Vabatahtlike Värav)

● lugejatele edastatud informatsioon kodanikuühiskonnast, mh õiguskeskkonna, rahastus- ja osalemisvõimaluste, heade näidete jm kohta eesti, vene ja inglise keeles keeles ->

regulaarsus püsib

● kodanikuühiskonna teemal loodud originaalsisu hulk aastas n/a -> 20

● pidev koostöö teiste vabatahtliku töö platvormide ja tööandjatega n/a -> toimib

Tegevussuund 2: Võimekad vabaühendused

Eesmärk 1: Tõusnud vabaühenduste koostöö- ja finantsmajanduslikud oskused ja

teadmised

Oodatavad tulemused:

● MTÜ-de ja SA-de teenitud ettevõtlustulu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks 172 mln € -> kasvab

● regulaarne vabaühenduste kaasamise heade näidete kogumine, avaldamine ja levitamine

● vabaühenduste kasvanud teadlikkus oma rollist, tähtsusest ja võimalustest kohaliku elu edendamisel

Eduindikaatorid:

● vabaühenduste osakaal, kellel on rohkem kui kolm rahastusallikat 33% -> kasvab

● delegeeritud teenuste osakaal kasvab ● palgaliste töötajatega MTÜ-de arv ja osakaal 24% (9625) -> 26% (10 200)

● vabaühenduste panus SKP-sse 2% -> püsib või kasvab

● juhtide võrgustiku rahulolu strateegilise partneriga täpsustub -> püsib kõrge

Eesmärk 2: Eesti elanike kasvanud teadlikkus vabaühendustest ja nende rollidest

Oodatavad tulemused:

● kasvanud teadlikkus

● vabaühenduste rahastamiskeskkonna andmebaas on igal aastal uuendatud ● tagatud järelkasv Eesti vabaühenduste juhtidele

Eduindikaatorid:

● noortele suunatud sündmuste või algatuste ja nendes osalejates arv ● aasta tegijate tunnustamine -> toimub ja kajastatud

● huvikaitsevõrgustiku rahulolu strateegilise partneriga täpsustub -> püsib kõrge

● arenguprogrammi läbinud tulevikujuhte -> 20

● ettevõtliku kooli osalejate arv -> püsib

2. MTÜ SOTSIAALSE INNOVATSIOONI LABOR

Tegevussuund: Võimekad ja hoolivad kogukonnad

Eesmärk 1: Tõusnud on kogukondade ja KOV-ide teadlikkus omavahelistest

koostöövõimalustest ja kogukonnakesksest lähenemisviisist

Oodatavad tulemused:

● kohalike elanike kaasamise head näited on kogutud, süstematiseeritud ja analüüsitud ● head näited on avaldatud ja levitatud KOV-idele ja kogukondadele

● kohalikud elanikud on teadlikud oma rollist kogukonnas ja kogukonnad oma rollist kohaliku elu kujundamises

● KOV-id on teadlikud kogukonnakesksest lähenemisviisist Eduindikaatorid:

● Tõusnud on KOVide teadlikkus koosloomest ja kogukonna kaasamisest ● Arutelude, ümarlaudade jm formaatide arv, kuhu kogukonna esindajad on kaasatud

● Kirjeldatud ja jagatud heade koostöönäidete arv

● Algatatud kogukonna koosloome protsesside arv Eesmärk 2: Juurutatud on süsteemne ja võrgustikupõhine kaasamine kohalikul tasandil

(kogukonnakeskne lähenemisviis)

Oodatavad tulemused:

● iga KOV-i territooriumil on kogukonnad ennast määratlenud ja aktsepteeritud KOV-i poolt

● kogukondades on määratletud eestkõneleja või esindaja

● kogukondade esindajatest on moodustatud ja käivitatud koosloomeformaadid ● KOV tasandil on kogukonnad kaasatud kohaliku elu kujundamisse

● kogukonnad osalevad kohaliku tasandi otsustusprotsessides Eduindikaatorid:

● KOV-ide arv, kus KOV-i territooriumil on kogukonnad ennast määratlenud ja aktsepteeritud KOV-i poolt

● KOV-ide arv, kus on käivitatud koosloomeformaadid kogukonna kaasamiseks ja ühiselt probleemide lahendamiseks

● KOV-ide arv, kus süsteemselt tegeletakse kogukonna kaasamisega ja kogukonnad osalevad kohaliku tasandi otsustusprotsessides

3. MTÜ SOTSIAALSETE ETTEVÕTETE VÕRGUSTIK

Tegevussuund 1: Jätkusuutlikkus

Eesmärk 1: Sotsiaalsete ettevõtete kasvanud jätkusuutlikkus

Oodatavad tulemused:

● sotsiaalsete ettevõtete ettevõtlustulu 45,6 mln € -> kasvab

● sotsiaalsete ettevõtete ühiskondliku mõju kasv

● paranenud ligipääs rahastusvõimalustele ● noortele suunatud sündmusete või algatuste ja nendes osalejates arv

Eduindikaatorid:

● Andmebaasis olevate ettevõtete arv

● Eestisse jõudnud teadmised või koostöö erinevate partneritega, millel on praktiline väljund

● Investeeringute hulk sotsiaalsetesse ettevõtetesse

● Magistriõppes sotsiaalset ettevõtlust õppivate tudengite arv

● Noorte hulk kellel on olnud kokkupuude sotsiaalse ettevõtlusega, esinemise, koolituse või programmi formaadis

● Nõustatud sotsiaalsete ettevõtete käibe või müügitulu kasv (enne vs. pärast) nõustamist või investeeringut

● Sotsiaalsete ettevõtete käibe või müügitulu kasv (enne vs. pärast) andmebaasis kajastamist ● Positiivsete muutuste arv ja sisukus dokumentides ja rakendustes;

● Sotsiaalsete ettevõtete arvu kasv

● Tehtud nõustamiste arv ● Klientide kõrge (eesmärk 8-10 punkti 10-st) rahulolu näitaja

● Üritustel osalejate kõrge (eesmärk 8-10 punkti 10-st) rahulolu näitaja

Tegevussuund 2: Teadlikkus

Eesmärk 1: Eesti elanike kasvanud teadlikkus sotsiaalsetest ettevõtetest ja nende rollidest

Oodatavad tulemused:

● Ülevaade sotsiaalsest ettevõtlusest, sotsiaalsetest ettevõtjatest ja sotsiaalse ettevõtluse üha suurem populariseerimine mõtteviisi ja maailmavaatena

● kasvanud teadlikkus Eduindikaatorid:

● Iga sihtrühma digitaalse kommunikatsiooni ulatus ja reaktsioonid

● Kommunikatsioonikajastuste ulatus ja reaktsioonide hulk; ● Konverentsil osalenud külaliste arv

● Magistriõppes sotsiaalset ettevõtlust õppivate tudengite arv

● Meediakajastuste hulk ja levik

● Organiseerimise käigus loodud uute kontaktide ja partnerluste arv, läbi mille sotsiaalset ettevõtlust veel enam võimendada.

● Podcast’i kuulamiste arv ● SEVi uudiskirja ja sotsiaalmeedia platvormide jälgijate arv

● Sotsiaalse ettevõtja auhinnale pürgijate arv

4. EESTI KÜLALIIKUMINE KODUKANT

Tegevussuund 1: Kogukonnakeskse valitsemisviisi rakendamine

Eesmärk: Üksikisiku rohujuuretasandil inimese ja kohaliku omavalitsuse vaheline koostöö

on viidud kogukonnakeskse valitsemisviisi põhimõtetele, kasutades selleks väljatöötatud

meetmeid. Oodatavad tulemused

● Iga KOV-i territooriumil on piirkondlikud kogukonnad ennast koostöös ja koostööks KOV-iga määratlenud (vähemalt 75% ulatuses KOV elanikkonnast)

● Kogukondade sisedemokraatia on kogukondades läbi arutatud, kokku lepitud, ning kogukonna esindamine nii KOV-i tasandil kui ka teiste kogukondadega on kokku lepitud

● Kogukonna tasandil ja üksikisiku suhetes KOV- ga rakendatakse kogukonnakeskse valitsemisviisi mudelit ja/või selle elemente

● Kogukonnakeskse valitsemisviisi rakendamiseks on vastavad formaadid KOV tasandil kokku lepitud

● Eesti Külaliikumise Kodukant liikmed tunnevad kogukonnakeskse valitsmisviisi mudeli olemust ja selle elemente

● Kasvanud on ühiskonna teadlikkus kogukonnakeskse valitsemisviisi olemusest ja selle võimalustest

● Kasvavad kogukondade teadlikkus ja oskused üheskoos kogukonnaliikmete ja teiste partneritega välja selgitada ja kirjeldada nende elukeskkonda ja heaolu häirivaid probleeme, leida nendele üheskoos võimalikke lahendusi ja neid võimalusi mööda

lahendada Eduindikaatorid

● olemasolevad ja moodustuvad kogukonnad

● kogukonnaesindajate arv

● KOV ja kogukondade vahelised koostöövormid ja nende regulaarsus – ümarlauad, koostöö-koosolekud, infovõrgustikud, kogukonnakogud jne

● kogukonnakeskset valitsemisviisi tutvustavad avalikud seisukohavõtud, koolitused, artiklid jne

Tegevussuund 2: Kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku kohaliku ja maakondliku tasandi

rolli täitmine

Eesmärk: Täidetud on kohaliku ja maakondliku tasandi rollid ja ülesanded

kodanikuühiskonna kriisivõrgustikus. Oodatavad tulemused

● Kogukonnapoolne kohaliku tasandi (kohaliku omavalitsuse ja kogukonna tasand) roll kriisivõrgustikus on partnerite vahel kokku lepitud ja kirjeldatud

● Kogukondade poolne maakonna tasandi (kogukondade üle maakonnaline esindamine heaolu ja/või turvalisuse nõukogus) roll ja struktuur on partnerite vahel kokku lepitud ja kirjeldatud

● Kogukondades on määratletud KOV-i ja maakondliku tasandi esindajad võrgustiku töösse

● Kogukondade esindajad osalevad regulaarselt kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku töös nii KOV-i, maakondlikul kui ka riiklikul tasandil

● Kogukonna liikmete kasvanud teadlikkus kriisivõrgustiku rollidest ja eesmärkidest, samuti teatakse kontakte ning sidepidamise viise ja kanaleid

● Tagatud on kriisivõrgustikus maakondliku ja kohaliku tasandi rolli täitmine üle Eesti Eduindikaatorid

● Kriisivõrgustiku rollikirjeldused

● Kriisivõrgustiku liikmete määramine erinevatel tasanditel

● Kriisivõrgustiku liikmed, nende oskused ja teadmised KOV-i ja maakonna tasandil ● Kogukonnaliiikmete teadlikkus ja oskused kriisivõrgustikus osalemise kohta

Tegevussuund 3: Heaolu ja turvalisuse kujundamise alased teadlikkust ja oskust tõstvad

tegevused või sündmused külakogukondadele

Eesmärk: Tõusnud on üksikisiku ja kogukonna kui piirkondliku üksikisikute kogumi

teadlikkus, valmisolek ja oskus heaolu ja turvalisust häirivate probleeme ära tunda,

kirjeldada ning nende ja kriisidega toime tulla, arvestades ümbritsevat keskkonda ja

piirkonna iseärasusi.

Oodatavad tulemused

● Kogukondades kasvab teadlikkus oma võimekusest ja ressurssidest heaolu, turvalisuse, elanikkonnakaitse ning kriisivalmiduse valdkonnas

● Kogukondades kasvab teadlikkus ja oskus kogukonna väljakutsetest ja nende võimalikest lahendusviisidest heaolu, turvalisuse, elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse valdkonnas

● Kogukondades läbiviidava heaolu, turvalisuse elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse teadlikkust tõstvad tegevused ja nende sisu on Päästeameti ja teiste vajalike partneritega

kokku lepitud ja kooskõlastatud

● Kogukondades on läbi viidud heaolu ja turvalisuse, elanikkonnakaitse kriisivalmiduse ja kodanikukaitse alased teadlikkust tõstvad tegevused koostöös erinevate partnerite sh kohalike omavalitsuse üksuste ja vastutavate riigiasutustega, kooskõlas Päästeameti välja

töötatud õpiväljunditega Eduindikaatorid

● Teadlikkust tõstvate sündmuste arv ja osalejate rahulolu

● Kogukonna tasandil teadlikkust tõstvates tegevustes või sündmustel osalenud üksikisikute arv, nende kasvanud teadlikkus ja paranenud oskused

● KOV tasandi teadlikkust tõstvates tegevustes või sündmustel osalenud kogukondade esindajate arv

● teadlikkust tõstvates tegevustes või sündmustel osalenud Kodukandi maakonnaühenduste esindajate arv

● Kodukandi esindajate osalemine riikliku kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku töös ja korraldatavatel info- ja koolituspäevadel

● Koostöö vastutavate ametite ja organisatsioonidega (Päästeamet, Päästeliit, Kaitseliit, Siseministeerium jne)

● Koostööpartnerite ja teadlikkust tõstvates tegevustes või sündmustel osalenute tagasiside

5. MTÜ EESTI RAHVAÜLIKOOLIDE LIIT JA MTÜ MAAKONDLIKUD

ARENDUSKESKUSED

Tegevussuund 1: Kogukonnakeskse valitsemisviisi rakendamine

Eesmärk: Tõusnud on üksikisikute kaasatus ja osalus kogukondadena kohaliku elu heaolu

kujundamisel ning otsuste tegemises.

Oodatavad tulemused:

● Kasvanud üldsuse ja avalikkuse teadlikkus kogukonnakeskse valitsemisviisi olemusest, võimalustest ja vajalikkusest

● Kogukonna mõiste ja kogukonna määratlemise protsess kogukonnakeskse valitsemisviisi rakendamiseks on ühtlustunud

● Suurenenud on üldine ja kogukondade teadlikkus ressursside põhisest (ABCD) lähenemisest kogukondlikul tegutsemisel

● Kasvanud on maakondlike arenduskeskuste konsultantide teadlikkus ja oskused ABCD lähenemisviisi rakendamisest

● Suurenenud on KOV-i töötajate ja volikogu liikmete teadmised ja oskused kogukonnakesksest valitsemisviisist ja selle rakendamisest

● Loodud on Eesti kogukonna arendajate kui praktikute kogukond, mis võimaldab omavaheliste suhete arendamist, uute koostööpartnerite leidmist ning toetab iga osaleja individuaalset arengut kogukondade võimestamise teemal

Eduindikaatorid

● Interaktiivne ja vajalikele osapooltele kättesaadavaks tehtud ressursipõhise lähenemise üldtutvustav juhendmaterjal

● Kogukondadele tagatud tugipartnerite arv ja kättesaadavus ABCD lähenemise rakendamiseks

● Kogukonnavestluste arv (vähemalt 24 dialoogil põhinevat kogukonnavestlust)

● KOV-i ja kogukondade teadlikkus kogukonnakesksest valitsemisviisist ja selle võimalustest on kasvanud ja suurenenud on koostöö tahe

● Ülikooli tudengite ja vilistlasete teadmiste rakendamine kogukonnakeskses mudelis

● Algatatud ministeeriumi ja kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku tasandil arutelu Avatud Dialoogi meetodi asjakohasusest ja võimalustest seda edaspidi vajaduspõhiselt kogukondadele pakkuda.

● Avalik kommunikatsioon kogukonnakeskse valitsemisviisi mudeli olemusest, võimalustest.

Tegevussuund 2: Kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku töö korraldamine

Eesmärk: Kirjeldatud on kogukondade roll kriisides toimetulemisel ning tõusnud on

kogukondade teadlikkus ja valmisolek kriisides hakkama saamisel

Oodatavad tulemused:

● KOV-is on tõusnud teadlikkus kogukondade kaasamise võimalustest ja rohkem kogukondi on kaasatud kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse tõstmisesse

● Kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku töö on partnerite vahel kokku lepitud, kirjeldatud ja see toimib

● Kogukondade ja üksikisiku roll kriisidega toimetulemisel on partnerite vahel kokku lepitud ja kirjeldatud

● Koostatud ja kättesaadavaks on tehtud tööriistakast, mis aitab osapooltel rakendada senist parimat praktikat ja meetodeid kriisidega toimetulekul ja valmisolekutaseme tõstmisel

Eduindikaatorid

● Kogukondade roll ja üksikisiku roll kriisidega toimetulemisel on ühiste arutelude tulemusel kirjeldatud.

● On loodud eeldusi kohalike omavalitsuste ja kogukondade vahelise koostöö suurendamiseks nii kriisivalmiduseks kui ka kriisiolukordades

Tegevussuund 3: Elanikkonnakaitse kriisivalmiduse ja kodanikukaitse alased teadlikkust

tõstvad tegevused või sündmused

Eesmärk: Tõusnud on üksikisikute ja kogukondade teadlikkus kriisivalmidusest ja

kodanikukaitsest

Oodatavad tulemused:

● Suurenenud on üksikisikute ja seeläbi kogukondade teadlikkus ja oskused kriisivalmidusest ja kodanikukaitsest

● Õppekava on Päästeameti ja vajadusel teiste partneritega kooskõlastatud, õppekavad on kooskõlas Päästeameti poolt välja töötatud kriisivalmiduse õppekava õpiväljunditega.

● Kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku osapoolte (kodanikuühiskonna esindajad, seotud riigiasutused ja kohalikud omavalitsused) eri tasandite (nii maakonna kui ka kohaliku tasandi) teadlikkus võrgustiku eesmärgist, olemusest ning osapoolte rollidest on kasvanud

Eduindikaatorid

● Kirjalik ülevaade kriisivalmiduse ja kodanikukaitsega seotud koolituspakkumistest

● Õppematerjalid on taasesitataval viisil katalogiseeritud ja kriisivõrgusiku osapooltele kättesaadavad ja kasutatavad

● Korraldatud ümarlauad (vähemalt kolm ümarlauda)

● Korraldatud on 8 kogukondadele suunatud koolitust/teadlikkust tõstvat tegevust, mille sisu, sh õpiväljundid on kooskõlastatud Päästeametiga.

● Nelja valitud nn näidiskogukonna kriisivalmidus on oluliselt kasvanud ● Teadlikkust tõstvaid tegevusi läbinud või sündmustel osalenud inimeste arv (vähemalt 60

kriisikomisjonide tööga seotud inimest)

● Erinevate osapoolte tagasiside strateegilise partneri tegevustele

1

Ühistaotlus

„Siseministeeriumi strateegilisele

partnerlusele: kogukonnakeskse

lähenemisviisi rakendamise suunal aastateks

2023–2026“

Ühistaotluse esitajad:

MTÜ Eesti Rahvaülikoolide Liit ja MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused

Kaasatud koostööpartnerid:

Ühiskonnateaduste Instituut, Tartu Ülikool;

SA Eesti Koostöö Kogu;

OÜ Toimevõimendi

2023

2

SISUKORD

Sissejuhatus 3

1. Pakkujad ja taotlejate vastavus konkursi tingimustele 4

Partner 1: Eesti Rahvaülikoolide Liit 4

Partner 2: MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused 7

Koostööpartner 1: Ühiskonnateaduste Instituut, Tartu Ülikool 9

Koostööpartner 2: OÜ Toimevõimendi 9

Koostööpartner 3: SA Eesti Koostöö Kogu 10

2. Taotleja suutlikkus liikmete/võrgustike kaasamisel ja arendustegevuste elluviimisel 11

3. Tegevussuundade eesmärgid ja sekkumisloogika 13

3.1 Esimene tegevussuund: Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 13

3.1.1. Metoodiline lähenemine 15

3.1.1.1 ABCD lähenemine 15

3.1.1.2 Dialoogi vorm “Kohalike vestlusringid“ 16

3.1.1.3 Avatud Dialoog 17

3.1.2. Sekkumisloogika 18

3.2 Teine tegevussuund: Kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku töö korraldamine 23

3.2.1 Metoodika 24

3.2.2 Sekkumisloogika 24

3.3 Kolmas tegevussuund – elanikkonnakaitse kriisivalmiduse ja kodanikukaitse alased koolitused 26

3.3.1 Metoodika 27

3.3.2 Sekkumisloogika 27

4. Kommunikatsiooni- ja teavitustöö (läbiv tegevus) 28

5. Projektimeeskond ja juhtimine 30

6. Aja- ja tegevuskava perioodiks 2023 kuni 2026* 31

7. Eelarve 36

8. Lisa 1. Meeskonnaliikmete CVd 36

3

Sissejuhatus

Käesolev ühistaotlus on esitatud organisatsioonide – MTÜ Eesti Rahvaülikoolide Liit ja MTÜ

Maakondlikud Arenduskeskused – poolt. Taotlus on koostatud üheskoos kaasatud koostööpartneritega,

kelleks on Tartu Ülikool (Ühiskonnateaduste Instituut), SA Eesti Koostöö Kogu ja OÜ

Toimevõimendi.

Taotluse koostamisel on lähtutud kõigi osapoolte tugevustest, kogukonna arendamisega seotud

teaduspõhistest saavutustest, juba katsetatud meetoditest või metoodilistest lähenemistest ning

osapoolte ressurssidest (aktiivsetest eestvedajatest, võrgustikest, veebikeskkondadest jne).

Soovime strateegilise partnerluse raames aidata kaasa Eesti riigis laiema arusaama kujunemiseks

kogukonna mõiste tähendusest ja mitmekihilisusest ning tutvustada ja rakendada nüüdisaegseid

teaduspõhiseid lähenemisi kogukondade arendamisel. Taotluse ülesehitamisel lähtusime läbivalt

tugevuste ja ressursside põhisest lähenemisest kogukondade arendamisele (edaspidi ka ABCD

lähenemine), luues seeläbi paremaid eeldusi kogukonnakeskse lähenemisviisi põhimõtete

rakendumiseks inimese ja kohaliku omavalitsuse vahelises koostöös. Nimetatud lähenemine aitab luua

nii kogukondade kui ka kohalike omavalitsuste suuremat toimevõimet ning seeläbi ka Eesti riigi

paremat valmisolekut erinevate kriisiolukordade ületamiseks. Ühistaotluses on viimase tagamiseks

planeeritud ka erinevad tegevused kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku töö edasiseks

koordineerimiseks, sealhulgas ka kriisivalmiduse ja kodanikukaitse suurendamisega seotud

koolitustegevus.

Meie ühistaotluse lisandväärtuseks on kogukonna arendajate kui praktikute kogukonna loomisele

kaasa aitamine. Sellele aitab kaasa ka praktiseeritu pidev kajastamine kogukondadele ja kogukonna

arendajatele suunatud tööriistakastis.

Kokkuvõtvalt soovime kaasa aidata kogukonnakeskse mõtteviisi kujundamisele üle-eestiliselt nii

erinevates kogukondades, kohalikes omavalitsustes, maakondlike arenduskeskuste kui ka teiste

teemaga seotud organisatsioonide töötajaskonnas või võrgustike liikmeskonnas.

4

1. Pakkujad ja taotlejate vastavus konkursi tingimustele

Käesolev pakkumus on esitatud ühistaotlusena organisatsioonide MTÜ Eesti Rahvaülikoolide Liit ja

MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused poolt. Koostööpartneritena on taotluse koostamisse ja

elluviimisesse kaasatud Tartu Ülikool (Ühiskonnateaduste Instituut), OÜ Toimevõimendi ja SA

Eesti Koostöö Kogu. (Joonis 1, lk 4)

Joonis 1. Taotlejad ja koostööpartnerid

Organisatsioonide tutvustused

Partner 1: Eesti Rahvaülikoolide Liit

Ühingu lühitutvustus: asutamine ja tegutsemiskogemus

Eesti Rahvaülikoolide Liit (ERL) on 2010. aastal loodud

katusorganisatsioon, mille põhikirjaliseks eesmärgiks on toetada

rahvaülikoolide jätkusuutlikkust võrgustiku arendamise kaudu.

5

Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga juriidiline isik, kes soovib arendada ühingu

eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust ning vastab ühingu poolt kehtestatud rahvaülikooli mõistele

ja rahvaülikooli kriteeriumitele. Rahvaülikool on avalikes huvides tegutsev avatud

täienduskoolitusasutus, millel on kindel tegutsemiskoht ja mis pakub pidevat ja laiapõhjalist

täienduskoolitust, võimaldades isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde

arengut ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist.

Liiduna seisame rahvaülikoolide peamise eesmärgi ehk vabahariduslike õppimisvõimaluste pakkumise

eest üle Eesti. Vabahariduse valdkonna arendamisse panustades seisame ka kodanikuhariduse

edendamise eest, ehk selliste täiskasvanutele suunatud õppimisvõimaluste/ koolituste/ algatuste/

arendustegevuste eest, mis kujundavad Eesti inimeste kodanikupädevusi, sh -julgust ja -aktiivsust,

samuti loovust ja ettevõtlikkust, loomaks eeldusi tugevate kogukondade ja seeläbi sidusa ja

demokraatliku ühiskonna toimimiseks ja kestmiseks.

Töö liikmete ja sihtrühmadega (kaasamiskogemus)

Täna on meil 13 liiget 13 eri maakonnas. Kõige tuntumad ja pikema tegutsemiskogemusega on

Tallinna Rahvaülikool (aastast 1959) ja Tartu Rahvaülikool (aastast 1987). Läbi oma põhitegevuse

esindame huvirühmana vabahariduskoolituse valdkonnas tegutsevaid koolitajaid (kokku ca 400) ja

meie poolt pakutavas õppetegevuses osalevaid täiskasvanud õppijaid (2020. aastal kokku ca 9000

õppijat).

Lähtuvalt käimasolevast arengu- ja kommunikatsioonistrateegiast 2018-2023 keskendub ERLi tegevus

ühelt poolt nii täiskasvanuhariduse poliitika ja arengutega seotud huvikaitsele kui ka liikmeskonna

arengu toetamisele läbi ühtse võrgustikuna tegutsemise, sh läbi ühtsete sõnumite edastamise.

Olime perioodil 2019-2021 ja uuesti perioodil 2022-2024 Haridus- ja Teadusministeeriumi

strateegiline partner nii poliitika kujundamises kui ka elluviimises. Osaleme erinevates valdkondlikes

töörühmades, täiskasvanute koolituse seaduse muudatuse väljatöötamises jne. Viime ellu tegevusi, mis

toetavad meie liikmete kvaliteetset tegutsemist. Meil on välja arendatud kvaliteedihindamise süsteem

ja kvaliteedimärk (EQM).

Rahvaülikoolid tegutsevad reeglina isemajandavatena, see tähendab, et pakutakse avatud tasulisi

koolitusi. See on viinud aga paratamatu trendini, et täiskasvanute mitteformaalses õppes osalevad

eelkõige maksujõulised ja rohkem haritud inimesed. Liiduna on meie eesmärk initsieerida ja osaleda

liikmetega koos projektitaotlusvoorudes/ ühispakkumustes/ hangetes, eesmärgiga leida täiendavat

ressurssi, et toetada õppimisvõimaluste loomist ka haavatavatele sihtrühmadele ja, et pakkuda tasuta

või soodsaid koolitusi/seminare seoses selliste teemadega, mida täiskasvanud õppijad tasulisena

õppima ei tuleks. (Näiteks rohepöördega seotud teemad, kodanikukoolitused jne).

Rahvaülikoolid on alates aastat 2005 osalenud erinevatest Euroopa Sotsiaalfondi

programmides/taotlusvoorudes, viimastel aastatel on olnud fookus madala haridustasemega inimeste

võtmeoskuste (üldpädevuste) toetamisel. Tänu oma võrgustikule oleme edukalt pakkunud keeleõpet

rahvusvahelise kaitse saajatele alates 2016. Täna viime sellega seoses ellu Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi projekti.

6

Tartu Rahvaülikooli heal näitel käivitasime möödunud aasta lõpus koostöös liikmete ja Eesti

Vabaühenduste Liiduga ACFi projekti “Kodanikuks olemise ABC”. Projekti raames viiakse läbi 15

kogukonnaringi, mis toimuvad õpiringi metoodikal ja mille eesmärk on suurendada eestlaste teadmisi

ja oskusi kodanikuühiskonna ja demokraatia toimimisest. Sellega seoses koolitatakse välja ja luuakse

15-liikmeline kogukonnaringide vedajate võrgustik.

Järjepidevaks suhtlemiseks liikmete ja esindatavate sihtrühmadega on liidul liikmete meililist, koduleht

ja Facebooki leht. Liikmetega toimub palju otsesuhtlust telefoni või e-kirjade teel, samuti ka läbi

regulaarsete kohtumiste. Liikmetel ehk rahvaülikoolidel on ka enda meililistid (kõige suuremal

rahvaülikoolil on ca 15 000 uudiskirja saajat). Erinevad huvirühmad on kaasatud ka läbi liikmete

kodulehtede ja sotsiaalmeedia kanalite (Facebooki lehtede ja/või Instagrami).

Taotleja tegevus on avalik: jah

Taotlejal on tema tegevust tutvustav veebileht: https://rahvaulikoolideliit.ee/

… kus on avaldatud juhtorgani

koosseis

https://rahvaulikoolideliit.ee/kontakt/

… taotleja põhikiri https://rahvaulikoolideliit.ee/erl/

… vähemalt viimase

tegutsemisaasta majandusaasta

aruanne

https://rahvaulikoolideliit.ee/majandusaasta-aruanded/

… kontaktandmed https://rahvaulikoolideliit.ee/kontakt/

… ülevaade tegevustest ja

eesmärkidest

https://rahvaulikoolideliit.ee/

https://rahvaulikoolideliit.ee/wp-content/uploads/2019/01/ERL-

arengu-ja-kommunikatsioonistrateegia_ver09012019.pdf

Taotleja järgib

vabaühenduste

eetikakoodeksit

Jah

https://rahvaulikoolideliit.ee/erl/

Projekti kontaktisik:

Heleriin Jõesalu, ERLi tegevjuht ([email protected]/ 53 414 905)

7

Partner 2:

MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused

Ühingu lühitutvustus

MAK-võrgustik toetab ettevõtete, vabaühenduste, haridusasutuste ja omavalitsuste

tegutsemisvõimekust tasuta nõustamisteenuste ning erinevate algatuste ja projektide initsieerimise ja

elluviimise kaudu. Lisaks info- ja nõustamisteenusele arendavad MAKid noorte ettevõtlikkust ja

pakuvad nõustamisteenust korteriühistutele KredExi meetmete rakendamisel. Mitmed MAKid

täidavad vastavalt maakondlikele kokkulepetele ka muid funktsioone, koordineerides maakondlikku

arendustegevust, turismikoostööd, kultuuritegevust, tervise edendust, turvalisust jm.

Maakondlikul tasandil tehakse koostööd kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning LEADER

tegevusgruppidega; üleriigilisel tasandil ministeeriumide, ametite ja üle-eestiliste organisatsioonidega.

MAKidel on laialdane teadmistepagas iga maakonna suundumustest, nii ettevõtjate kui ka vabakonna

hetkeolukorrast. Kokku töötab 15 MAKis enam kui 160 inimest. Igal aastal viivad maakondlikud

arenduskeskused läbi ca 8000 ettevõtluse ja ca 1800 vabakonna valdkonna nõustamist. Koolitus- ja

mentorlusprogrammidest ning erinevatest sündmustest saab igal aastal osa enam kui 10 000 inimest,

neist suurimad algatused on üle-eestilise Ettevõtlusnädala ja maakondlike tunnustuskonkursside

korraldamine. Koostöös partneritega lüüakse kaasa ka teistes valdkonda toetavates tegevustes. MTÜ

Maakondlikud Arenduskeskused on koostöös Vabaühenduste Liiduga Siseministeeriumi strateegiline

partner ja viime ühiselt ellu Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 ja selle programmi „Kogukondlik

Eesti“.

Maakondlikud arenduskeskused toetavad ja arendavad kogukondi, nõustavad nii alustavaid kui

tegutsevaid vabaühendusi igas maakonnas Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel ning

Siseministeeriumi rahastamisel. Sihtgrupile pakutakse tasuta nõustamisteenust eesti, vene või inglise

keeles (sh www.mtyabi.ee), et aidata kaasa vabakonna aktiivsele ja jätkusuutlikule tegutsemisele ning

kogukondade arengule ja koostööle. Klientide tagasiside teenusele on igal aastal väga kõrge.

Konsultatsiooni valdkondadeks on eestvedajate inspireerimine, organisatsiooni asutamine ja

lõpetamine; organisatsiooni arendamine, juhtimine, tegevusvõimekuse kasvatamine ning ühingu

tegevuste rahastamine, projektide nõustamine. 2023. aastast on lisandunud uue teenusena

kogukonnakeskse lähenemisviisi tutvustamine ja jõustamine kogukondadele ja kohalikele

omavalitsustele.

Ühingu asutamine ja tegutsemise kogemus

Maakondlikud arenduskeskused (MAKid) asutati sihtasutuste võrgustikuna Vabariigi Valitsuse

kinnitatud kontseptsiooni alusel 2003. aastal. MAKide ajalugu ulatub aga 1990. aastatesse, mil Eesti

erinevates piirkondades tegutsesid ettevõtluskeskused, mis olid MAKide eelkäijateks. MAKide

loomise põhieesmärgiks oli luua riiklik tugistruktuur, mis toetab ettevõtete, kohalike omavalitsuste ja

kodanikuühenduste tegutsemisvõimekuse arendamist. Põhieesmärk on läbi aastate püsinud sama.

Tänaseks on MAK võrgustikust kujunenud pikka aega järjepidevalt tegutsenud üle-eestiline

tugisüsteem, mis koosneb 15st iseseisvast kohalike omavalitsuste poolt moodustatud sihtasutusest.

8

Katusorganisatsioon ehk selle taotluse partner MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused (MTÜ

MAK) asutati 2017. aastal.

Töö liikmete ja sihtrühmadega (kaasamiskogemus)

Maakondlikud arenduskeskused suhtlevad regulaarselt järgmiste sihtgruppidega: kohalikud

omavalitsused ja nende liidud; ministeeriumid; vabaühenduste liikmed, kogukonnad; üle-eestilised

organisatsioonid (näiteks Vabaühenduste Liit, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Eesti Külaliikumine

Kodukant, Leader Liit jne); alustavad ja tegutsevad ettevõtjad; noorteorganisatsioonid ja

haridusasutused.

Peamisteks suhtluskanaliteks on sündmused ja koosolekud, sotsiaalmeedia kanalid, uudiskirjad ja

üleriigilised kui ka kohalikud meediaväljaanded. Sotsiaalmeedia kanalitest on peamiselt kasutusel

erinevad Facebooki lehed (16 MAKi lehte, sh HEAKi venekeelne leht ja võrgustiku Facebooki lehed:

Ettevõtlik Kool, Maakondlikud Arenduskeskused). Lisaks on olemas maakondlike arenduskeskuste ja

Ettevõtliku Kooli YouTube kanalid ning Instagrami konto. Uudiskirju saadetakse välja kolmele

erinevale sihtgrupile: ettevõtjad (kokku 22350 kontakti); vabaühendused (kokku 9345 kontakti);

koolijuhid ja õpetajad (kokku 1553 kontakti).

Taotleja tegevus on avalik: jah

Taotlejal on tema tegevust tutvustav veebileht:

… kus on avaldatud juhtorgani

koosseis

https://www.arenduskeskused.ee/tutvustus/meeskond/

… taotleja põhikiri https://www.arenduskeskused.ee/avalik-teave/

… vähemalt viimase

tegutsemisaasta majandusaasta

aruanne

https://www.arenduskeskused.ee/avalik-teave/

… kontaktandmed https://www.arenduskeskused.ee/kontakt/

… ülevaade tegevustest ja

eesmärkidest

https://www.arenduskeskused.ee/tutvustus/

Taotleja järgib

vabaühenduste

eetikakoodeksit

Jah

https://www.arenduskeskused.ee/avalik-teave/

Kontaktisikud: juhatuse liige Andres Huul ([email protected]/ tel: +372 55 572

557) ja SA Tartu Ärinõuandla MTÜ konsultant Kadri Pau ([email protected]/ tel: 7 428

491)

9

Koostööpartner 1: Ühiskonnateaduste Instituut, Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis (ÜTI) on tegeletud inimeste sotsiaalse heaolu, sh

kodanikuühiskonna alaste teadusuuringute ja vastavate teadmiste õpetamisega juba 1992. aastast. ÜTI

missiooniks on olla juhtivekspert ühiskonna- ja kultuuriprotsesside teaduspõhisel mõtestamisel ja

tagasipeegeldamisel ning kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu teemavaldkond on üheks ÜTI

tuumkompetentsiks. 2019. aastal (esimene vastuvõtt 2020/21) avati magistriõppekava "Kogukondade

arendamine ja sotsiaalne heaolu“, mis annab pädevused tööks kogukondadega ja õpetab, kuidas

disainida jätkusuutlike lahendusi inimeste heaolu tagamiseks. Magistriõppekaval õpetavad oma ala

spetsialistid, õppekava tugineb kaasaegsetel teadmistel kogukonnast, õppekaval tehakse nii õppetöö

kui teadustöö alast koostööd Utrechti ülikooliga Hollandis, DIAK kõrgkooliga Soomes. 2022. aasta

kevadel lõpetas magistriõppekaval esimene lend magistreid, kelle baasil on tekkimas praktikapõhine

kogukond, kes rakendab kogukondade arendamise teadmisi erinevates valdkondades ning tegeleb

kogukonna arendajate professionaalse arengu toetamisega. Praktikapõhise kogukonna liikmeteks on

lisaks lõpetanutele õppejõud ja õppekaval õppivad magistrandid. Praktikapõhise kogukonna võrgustik

koosneb 65 aktiivsest liikmest, kes kõik on ressursiks partnerluse elluviimisel. Suhtlemiseks on loodud

FB grupp, milles aktiivselt infot jagatakse.

ÜTI osaleb partnerluses ABCD lähenemise põhise pilootprogrammi väljatöötamisel ning elluviimisel

(sh sellega seotud kogukonna arendajate ehk hõlbustajate koolitamisel), kaasates tegevustesse

magistrante ja vilistlasi, luues niimoodi kestlikke võrgustikke kogukondadega ja andes õppijatele

praktilisi kogemusi. Lisaks osaleb ÜTI läbiviidud tegevuste analüüsis ja hindamisel, mis tagab selle,

et partnerluse raames läbiviidud tegevusi kohendatakse partnerluse käigus kogukondade ja KOVide

vajadustele vastavalt, arendatakse rakendatavat ABCD lähenemist ning partnerluse tulemusel valmiv

tööriistakast on kasulik ja praktiliselt rakendatav kogukondadele, KOVidele ja MAKidele.

ÜTI koduleht: uhiskond.ut.ee

Kontaktisik: Merle Linno (sotsiaalse heaolu nooremlektor, magistriõppekava Kogukondade

arendamine ja sotsiaalne heaolu programmijuht ja bakalaureuseõppekava Infoühiskond ja sotsiaalne

heaolu programmijuht, e-post [email protected]).

Merle Linno on sotsiaalse heaolu valdkonna endine praktik ning uurija, tal on kogemus praktilises

sotsiaaltöös aastatest 1994-2007, alates 2008. aastast on ta Tartu Ülikooli õppejõud. Lisaks

bakalaureuse- ja magistriõppe tasemeõppele on ta läbi viinud mitmeid koolitusi sotsiaalvaldkonna

praktikutele, mis on pälvinud osalejatelt positiivset tagasisidet.

Koostööpartner 2: OÜ Toimevõimendi

OÜ Toimevõimendi juht Eiko Tammiste omab viieteist aasta pikkust päästetöö alast kogemust ning

tal on sotsiaalteaduste magistrikraad õppekavalt “Kogukondade arendamine ja sotsiaalse heaolu”. OÜ

Toimevõimendi on tegelenud kogukondadele mõeldud kriisiennetus koolituste läbiviimisega ning

koolitusmaterjalide väljatöötamisega.

10

Pärnumaa Omavalitsuste Liidu turvalisuse nõukoguga eestvedamisel valmis kogukondade kriisiks

valmisoleku hindamise töövihik. Töövihik on koostatud just külakogukonna, seltsingu või ka lihtsalt

lähestikku elava sõpruskonna jaoks ning keskendub sellele, kuidas seesama kogukond saab koos

toimetades ennast ise aidata. Töövihiku valmimisele andsid panuse Pärnumaa Omavalitsuste Liidu

turvalisuse nõukogu liikmed, Tartu ülikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppe

tudengid ja ÜTI õppejõud ning Saarde ja Häädemeeste valla külaseltsid. Projekti vedas OÜ

Toimevõimendi Eiko Tammisti juhtimisel, töövihiku idee tuli Pärnumaa arenduskeskuse rahvatervise

ja turvalisuse spetsialistilt Karmen Vesselovilt. Töövihik valmis Siseministeeriumi elanikkonna

kriisiks valmisoleku maakondliku edendamise rahastusest.

Koostöös Levilaga on valminud lühifilm, kuidas eestlased valmistuvad kriisideks ja mida selleks peaks

tegema.

Kontaktisik: Eiko Tammiste (e-post: [email protected], tel. 5258941), OÜ Toimevõimendi

juhatuse liige ja koolitaja

Koostööpartner 3: SA Eesti Koostöö Kogu

SA Eesti Koostöö Kogu on Vabariigi Presidendi poolt 2007. aastal asutatud mittetulunduslik ja

sõltumatu mõttekoda, mille peamine missioon on edendada demokraatiat, avatud valitsemist ja

kodanikuühiskonda. Eesti Koostöö Kogu on e-demokraatia lipulaeva, portaali Rahvaalgatus.ee,

eestvedaja ja arendaja ning Eesti inimarengu aruande väljaandja ja populariseerija.

Eesti inimarengu aruandes 2020 “Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud” tõdesid

sotsiaalteadlased, et kehv arutelukultuur on infoajastu üks suurimaid probleeme ning aruteluks vajalike

kodanikuoskuste parandamine peaks olema riiklik huvi. Dialoogioskusi, üksteise kuulamist ja

erinevuste mõistmist on ühiskonnas vaja rohkem kui kunagi varem, et teha õiglaselt rohepööret, kaitsta

Eesti loodust ja kultuuri, suurendada innovatsiooni ja kodanike usaldust üksteise, omavalitsuse ja riigi

vastu, olla inimestena vaimselt tugevamad ning tulla erinevate kogukondadena paremini toime

muutuste ja kriisidega. Hea arutelukultuur ja suurem dialoog loob vaimselt tugevamat ühiskonda ja

paremat elukeskkonda.

Sellest kannustatuna kutsus Eesti Koostöö Kogu 2022. aastal toimunud raamatukogu aasta

suurprojektina ellu pilootprojekti „Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus“. Projekti eesmärk oli

välja töötada kohalike tähenduslike vestluste korraldamise koolitusprogramm, katsetada mudelit

raamatukogutöötajate peal, kes soovivad teha rohkem kaasavat kogukonnatööd, arendada kohalikku

elu ja soodustada kohalikku dialoogi. Koolituse töötas välja kaasamisekspert Piret Jeedas (Ruumi

Loomine OÜ). Koolitusprogramm koosnes 5 täispäevast ja ühest praktilisest sündmuse korraldamisest.

Pilootprojekti mõjuraporti ühe soovitusena tuuakse välja: demokraatia huvides on oluline, et ka

KOV-de esindajad ja teised kogukonnas olulised organisatsioonid ja asutused õpiksid sisukaid

dialooge läbi viima.

Eesti Koostöö Kogu koostöös Ruumi Loomine OÜ-ga vastutavad pakkumuses kohalike vestlusringide

korraldamise koolituste läbiviimise eest, et kiirendada arutelukultuuri paranemist Eestis.

11

Kontaktisik: Kairi Tilga, SA Eesti Koostöö Kogu juhataja (tel. +3725036620, e-post:

[email protected])

2. Taotleja suutlikkus liikmete/võrgustike kaasamisel ja arendustegevuste elluviimisel

Nii MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused (MAK võrgustik) kui ka MTÜ Eesti Rahvaülikoolide

Liit (ERL) lähtuvad enda eesmärkide seadmisel ja tegevuste elluviimise üle-eestilisest lähenemisest.

Mõlemad organisatsioonid osalevad juba ka täna strateegilistes partnerlustes erinevate

ministeeriumitega (Siseministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium) ning initsieerivad projekte

ja muid algatusi, et toetada nii enda liikmeid kui ka kaasates erinevaid osapooli, nii alates üksikisikust

kuni erinevate koostöövõrgustike ja riigiasutusteni, loomaks eeldusi tugeva kodanikuühiskonna

arenguks. Mõlema organisatsiooni fookuses on panustamine üksikisikute kujunemisse aktiivseteks

kodanikeks, seismaks seeläbi sidusama ühiskonna arengu eest (sh on MAK võrgustiku panus veelgi

laiem, olles suunatud ka ettevõtjate ja noorte toetamisele). Toimiv kogukond tugineb aktiivsete

kodanike olemasolul, nende initsiatiivil ja toimevõimekusel enda elus vajalike muutuste

ellukutsumiseks.

Mõlemal organisatsioonil on kogemus ja oskus koostöös erinevate osapooltega mõista ja mõtestada

ning planeerida vajalikke arendustegevusi, lähtudes erinevate kogukondade vajadustest.

1. MAK võrgustiku tugevus on laiaulatuslik nõustamis- ja koolitustegevus. Võrgustiku

liikmeteks on 15 maakonna arendusorganisatsioonid (MAKid), igas maakonnas on tööl üks

vabaühenduste konsultant, lisaks neile ka venekeelne konsultant Harjumaal ja Ida-Virumaal.

Vabakonna konsultandid tegelevad eestvedajate inspireerimise, aktiivsete kogukondade ja

võimekate vabaühenduste arendamisega, korraldades koostöös KOVide ja erinevate

organisatsioonidega infopäevi, seminare, koolitusi, õppereise jms. Tulenevalt nende pikast

ajaloost, laiapõhjalisest võrgustikust ja teenuste paketist ning headest koostöösuhetest on

neil laialdane teadmistepagas iga maakonna suundumustest, nii ettevõtjate kui ka vabakonna

hetkeolukorrast.

2. ERLi tugevus on koolituste ja muude õppimisvõimaluste kavandamises ja elluviimises, sh

ka tasuliste koolituste väljatöötamises ja pakkumises. (Rahvaülikoolid on isemajandavad).

Seeläbi on organisatsiooni liikmetel hea tunnetus täiskasvanute õpihuvidest ja tänastest

ühiskondlikest aktuaalsetest teemadest, aga samas ka õpivajadustest lähtudes valdkonna

statistikast ja uuringutest (nt OSKA raportitest). Liitu kuulub 13 rahvaülikooli 13 erinevas

maakonnas (va Viljandimaal ja Järvamaal). Rahvaülikoolid pakuvad kohalikele elanikele

laiapõhjalisi ja kvaliteetseid koolitusi ning muid õpisündmusi. Läbi oma põhitegevuse

luuakse eeldusi inimeste omavaheliste suhete tugevdamiseks ja läbi järjepideva osalemise

ka erinevate (õpi)kogukondade tekkeks.

Täiendav panus koostööpartneritelt

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudil on kontaktid kogukonna arendamise ja sotsiaalse

heaolu magistriõppe vilistlase eestvedamisel loodud praktikakogukonnaga, kuhu kuuluvad vilistlased,

magistrandid, õppejõud jt kogukonna arendamise teemadest huvitatud inimesed (65). Kogukond

12

suhtleb omavahel aktiivselt Facebooki vahendusel ja korraldab kokkusaamisi, kogemusseminare jmt

Kogukonnaliikmed elavad ja tegutsevad erinevates Eesti piirkondades ning on oma professionaalses

tegevuses seotud erinevate asutuste, KOVide, kogukondade ja algatustega, mille kaudu on võimalik

antud partnerlust ellu viia.

Täiendavalt on koostööpartneril juurdepääs Tartu Ülikooli erinevatele kommunikatsioonikanalitele

(uudiskiri, koduleht, Facebooki leht) ja listidele (meililistid, FB grupid).

Eesti Koostöö Kogu koostöövõrgustik on 2007. aastast sihtasutuse juurde kuuluv Eesti kestva arengu

(rahva tervis, haridus, sotsiaalne turvalisus, regionaalne areng, noored) tegutsejatest koosnev

valitsusväline võrgustik, kellega koostöös sõnastatakse valdkonnad ja teemad, mille seire ja

edendamisega Eesti Koostöö Kogu tegeleb. Võrgustik ühendab 77 organisatsiooni sh ülikoole,

katusorganisatsioone, vabaühendusi jt. Lisaks on Eesti Koostöö Kogul ligi 250 kontaktist koosnev

uudiskirjasaajate list, mille kaudu igakuiselt huvilistele asutuse tegemistega seonduvat infot

saadetakse.

Pakkujad peavad oluliseks teha ka koostööd, sh jagada infot tänaste Siseministeeriumi strateegiliste

partneritega, kes viivad ellu Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 ja selle programmi „Kogukondlik

Eesti“.

13

3. Tegevussuundade eesmärgid ja sekkumisloogika

Alljärgnevalt on taotluses kirjeldatud kolme tegevussuuna eesmärgid, metoodika (metoodiline

lähenemine) ja sekkumisloogika tegevuste kaupa (sh sihtrühm, ajaperiood, tulemused). Tegevussuunad

lähtuvad siseministri 28.11.2022 käskkirjaga nr 1-3/90 kinnitatud „Konkursi läbiviimine strateegilise

partneri leidmiseks aastateks 2023-2026“ dokumendist (Lisa 2). (Joonis 2)

Joonis 2. Ülevaade kolmest tegevussuunast ja alategevustest

3.1 Esimene tegevussuund: Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine

Tänases Eestis keskendutakse erinevate arengu- ja tegevuskavade väljatöötamisel ja muutuste

planeerimisel tihtipeale probleemidele ja otsitakse neile lahendusi. Kogukondades on selline

lähenemine pigem kurnav ja inimeste motivatsiooni vähendav. Lahendust vajavad ühiskondlikud

probleemid on üldjuhul komplekssed ja üksikisiku jaoks võib nende lahendamine tunduda ülejõukäiv.

14

Aktiivsed kodanikud on tihtipeale tegusad mitmes valdkonnas ja mitmes kogukonnas, nende

tähelepanu on sageli killustatud erinevate osapoolte vahel ja panus võib “kaotada” kindla eesmärgi.

Aktiivsed tegutsejad väsivad ja põlevad läbi, samas kõrvalejääjates, vähemaktiivsetes ei osata näha

ressurssi, kellele toetuda ja keda teadlikult kutsuda kaasa tegutsemises osalema.

Ressurssidel põhinev lähenemine keskendub kogukonnas olemasolevate erinevate ressursside

avastamisele ja lähtub põhimõttest, et igas inimeses on midagi väärtuslikku, mis aitab kaasa

kogukonna ja kogukonnas olevate suhete arendamisele. Fookus on suhete ja kohaliku elu

korraldamisel, mis lähtub kogukonnas olevatest ressurssidest ehk tugevustest.

Kogukonnana käsitleme inimeste gruppi, kelle vahel on sotsiaalsed suhted, vastastikune seotus, ühised

kokkulepitud eesmärgid ja tegevused. Kogukondi on erinevat liiki, sh on üheks kogukonnaks

asukohapõhine ehk geograafiline kogukond. Kogukonna mõtestamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele,

et ainult ühes asukohas elamine ei tee inimestest kogukonda, vaid kogukonnast saame rääkida siis, kui

ühes asukohas elavate inimeste vahel on olemas suhted. Kogukondi ei saa “käsukorras” või

“kohustuslikus korras” luua ning ühes paigas, paikkondlikus kogukonnas võib tegutseda mitmeid

kogukondi, näiteks huvipõhiseid, saatuse põhiseid, toetuskogukondi, aga ka omakorda väiksemal maa-

alal paiknevaid kogukondi. Näiteks ühe KOVi territooriumil võib olla erinevaid külakogukondi,

linnaosa põhiseid kogukondi, aga linnapiirkondades omakorda veel ka erinevate naabermajade

põhiseid kogukondi.

Oluline roll kriiside lahendamiseks piirkondades, aga ka sotsiaalse sidususe tõstmiseks on nn

ankurkogukondadel (vaata täpsemalt)1, mis oma olemasoleva infrastruktuuri ja igapäevase tegevuse

kõrval saavad pakkuda heaolu toetavaid tegevusi piirkonnas elavatele inimestele ja kogukondadele.

Hea näide siin on Eesti Koostöö Kogu poolt raamatukogu aasta raames elluviidud projekt “Kohalike

dialoog raamatukogus”, mis võimaldas raamatukogudel katsetada ankurkogukonnaks olemist,

kutsudes inimesi kaasa rääkima neile olulistel teemadel. Selle selgelt juhitud protsessi käigus loodi

inimeste vahel suhted, mis saavad olla aluseks edasiseks kogukondlikuks tegevuseks.

Meie eesmärgiks on suunata kogukondi ja omavalitsusi nägema kohapeal asuvaid ressursse ja just

seeläbi oma tegutsemisvõimekust kasvatama.

Esimese tegevussuuna eesmärgid

● Kogukondades, kohalikes omavalitsustes ja maakondlikes arenduskeskustes levib

teadlikkus kogukonnakesksest mõtteviisist, mis pikemas perspektiivis suurendab

inimeste kaasatust ja osalust oma elu puudutavates otsustes, tõstab säilenõtkust ning

aitab toime tulla erinevate kriisidega. See omakorda toetab maatriksis toodud

indikaatoreid elanike rahulolu ja osaluse saavutamisel.

● Kohalikel omavalitsustel tekib suurem ja sügavam dialoog nende haldusterritooriumil

tegutsevate kogukondade, nende eestvedajatega ning seeläbi ka senisest suurem ühine

tegutsemine.

1 Tilga, Lepik, Linno (2022). Raamatukogu kui kogukonna ankur: kvalitatiivne kirjandusülevaade.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 2021

15

3.1.1. Metoodiline lähenemine

Strateegilise partnerluse taotluse läbivaks metoodiliseks lähenemiseks on ressursside põhine

lähenemine kogukonna arendamisel (edaspidi ka ABCD lähenemine, ingl k Asset Based Community

Development). Esimese tegevussuuna eesmärkide saavutamiseks kasutame veel ka kindla metoodikaga

dialoogivorme “Kohalik vestlusring” ja Avatud Dialoog. Täiendavalt toimuvad tegevussuuna raames

koostööseminarid, veebinarid ja koolitused ning aidatakse kaasa kogukonnaarendajate kui praktikute

kogukonna loomisele. Erinevate tegevuste tulemused kajastuvad loodavas ja strateegilise partnerluse

raames täiendatavas tööriistakastist, mis jääb kasutamiseks alles ka partnerluse lõppedes.

3.1.1.1 ABCD lähenemine

Ressursipõhine lähenemine kogukondadele ja kohaliku elu korraldamisele on teaduspõhine

kogukondade arendamise mõtteviis, mis viimastel aastatel on saanud palju tähelepanu ja katsetamist

(rakendamist) üle maailma. ABCD lähenemisviisi kasutamise praktikad näitavad, et inimeste

ühendamine ja elanike vaheliste suhete loomine suurendab sidusust ja vastastikust toetust. Inimeste

sidumine ühiste huvide ning oskuste põhiselt ja ressursside (nii materiaalsete ressursside kui ka oskuste

ja teadmiste) vahetamise võimaldamine aitab kogukondadel tuvastada nende jaoks kõige

relevantsemad küsimused ja teemad, mis vajavad lahendamist. ABCD mõtteviisi juurutamine aitab

näha kogukondi (kohalikke inimesi) kui rikkaliku külluse allikat.

ABCD on oma olemuselt kohapõhine, põhinedes kogukonnale ja selle geograafiale, ressurssidele,

tugevatele külgedele ja talentidele. ABCD lähenemisviisi esimene etapp on kohalike inimeste, aga ka

organisatsioonide, looduse, infrastruktuuri, traditsioonide, lugude jm ressursside tundmaõppimine.

Ressursside avastamise järel uuritakse avastatut lähemalt, eesmärgiga arendada välja uued võimalused,

mis panustavad kogukonna heaolusse. Viimases etapis seostatakse ja ühendatakse inimeste anded,

oskused, teadmised jm ressursid kogukonna teiste ressurssidega, et luua nähtav ja elujõuline

kogukond2. ABCD lähenemisviisi üks osa on tegevuste hindamine, sest toimunu analüüsimise käigus

on võimalik avastada toimivaid struktuure ja mehhanisme, sh on oluline kasvatada kogukonna inimeste

endi uurimis- ja sisulisi teadmisi kogukonna arendamisest.

Kokkuvõtvalt tegeletakse ABCD lähenemise raames

● kogukonnas asuvate ressursside (inimesed, grupid, organisatsioonid, loodus ja

infrastruktuur, lood ja traditsioonid) avastamise,

● visioonide loomise,

● kogukonnast tulevate teemadega ja neile sobivate tegutsemisviiside kavandamisega ning

hindamisega.

ABCD lähenemise rakendamise tulemusena

● kasvab kogukonna toimevõime ise hakkama saamisel ja koostöö tegemisel erinevate

osapooltega (teised kogukonnad, KOV, maakondlikud arenduskeskused jt);

2 Russell, C, McKnight, J. (2022). The Connected Community. Discovering the Health, Wealth, and Power of

Neighborhoods. Berrerr-Koehler Piblishers

16

● kasvanud toimevõime alla liigitub ka arusaam, et kogukondi ei juhita ühe inimese poolt

vaid kogukonnad tegutsevad meeskonnana – inimesed jagavad omavahel vastutust, olles

avatud ja pidevas muutumises, valmis võtma mingites tegevustes liidri rolli. See

omakorda aitab lahendada kogukonna ühele eestvedajale pandud koormust ja seetõttu

nende läbipõlemist ja tagab kogukondade kestlikkuse;

● kogukonnas on olemas suhted inimeste vahel ja need suhted on tugevnenud;

● kogukonnal on suurenenud motivatsioon ja suutlikkus osaleda ja olla kaasatud KOVi

erinevates protsessides;

● on olemas kokkulepped kogukonna määratlusest ja esindajatest ning koostööst

omavalitsusega.

ABCD lähenemist kasutame “Pilootprogrammi – ABCD lähenemise rakendamine Eesti

kogukondadega” läbiviimisel (loe: sekkumisloogika, lk 19) ja KOV kriisikomisjonide regioonipõhistel

koolitustel (loe: sekkumisloogika, 25). Samuti tutvustame seda lähemist koostööseminaridel (loe:

sekkumisloogika, lk 18).

3.1.1.2 Dialoogi vorm “Kohalike vestlusringid“

Viimastel aastatel on Eestis palju tähelepanu suunatud avatud valitsemise edendamisele. Avatud

valitsemine tähendab võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega, silmas pidades

ka tehnoloogiate arengust tulenevaid võimalusi3.

Kohaliku omavalitsuse ülesanne on seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida

seda osa ühiskonnaelust, mis kuulub nende vastutusalasse. Seega on kohalike omavalitsuste rollist

lähtuvalt väga oluline, et KOVide töötajad mõistaksid, millised kogukonnad KOVis tegutsevad ja

milliste huvide eest nad seisavad või seista võiksid.

Eesti inimarengu aruandes 2020 “Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud” tõdesid

sotsiaalteadlased, et kehv arutelukultuur on infoajastu üks suurimaid probleeme ning aruteluks vajalike

kodanikuoskuste parandamine peaks olema riiklik huvi. Dialoogioskusi, üksteise kuulamist ja

erinevuste mõistmist on ühiskonnas vaja rohkem kui kunagi varem, et teha õiglaselt rohepööret, kaitsta

Eesti loodust ja kultuuri, suurendada innovatsiooni ja kodanike usaldust üksteise, omavalitsuse ja riigi

vastu, olla inimestena vaimselt tugevamad ning tulla erinevate kogukondadena paremini toime

muutuste ja kriisidega. Hea arutelukultuur ja suurem dialoog loob vaimselt tugevamat ühiskonda ja

paremat elukeskkonda.

Kuna taoliste vestlusringide vedamise ja korraldamise oskusi on vaja õppida, plaanime

kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamiseks kasutada Eesti Koostöö Kogu poolt ellukutsutud ja

raamatukogude aastal läbi katsetatud koolitusprogrammi. Eesmärk on kasvatada just kohalike

omavalitsuste töötajate võimekust taolisi vestlusringe luua ja sellisel viisil sidusust, koostööd ja

säilenõtkust kogukondades suurendada. Põhjalikumalt saab sellest metoodikast lugeda „Kohalike

dialoog kohalikus raamatukogus“ mõjuraportist.

Koolitus annab osalejale sügava arusaama kaasamisest ja dialoogi olemusest, mis loob eelduse ka

koosloomeks, innovatsiooniks ja koostööks. Koolitusprogramm lõpeb “Kogukonna vestluste kuu”

3 https://ega.ee/et/avatud-valitsemine-omavalitsustes/

17

läbiviimisega (loe rohkem: sekkumisloogika, lk 20). Teisisõnu koolitame KOV töötajaid ja volikogude

liikmeid dialoogi looma ja juhtima ning kohalikke vestusringe korraldama. Kohalike vestlusringide

lähenemine baseerub dialoogi kui teadliku sügava vestluse põhiprintsiipidel:

● võimaldab struktureeritud vormis vestluse eestvedaja toel uurida üles kerkinud

kohalikke olulisi küsimusi,

● loob võimaluse tuua neutraalses ruumis kokku erinevad vaatenurgad, üksteist kuulata ja

märgata,

● aitab grupitarkusel kerkida ja on koostöö ning sünergia aluseks.

3.1.1.3 Avatud Dialoog

Teaduspõhisuse suurendamiseks ja sotsiaalse innovatsiooni loomiseks katsetame Avatud Dialoogi mis

on Soomest alguse saanud ja üle maailma aina enam rakendatav põhimõtete kogum ja meetod. Avatud

Dialoogi lähenemine hõlmab põhimõttelist muutus asjadest rääkimise viisis, nende konteksti asetamise

viisis ja neisse suhtumises just keerulistes olukordades ja kriisides tegutsemiseks, eesmärgiga jõuda

taas konstruktiivse ja koostöise olemis- ja suhtlemisviisini. 2021. ja 2022. aastal toimusid Eestis Tartu

Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi eestvedamisel esimest korda nii Avatud Dialoogi treening kui ka

uurimisprojekt, keskendudes sotsiaalse rehabilitatsiooni valdkonnale. Avatud Dialoogi on erinevates

riikides rakendatud nii sotsiaal-, haridus- kui ka tervishoiuvaldkonnas ning see on kogukonna positiivse

vaimse tervise arendamise aluseks paljudes riikides.4

Kogukondade tegevuses sõltub palju inimeste vahelistest suhetest ja koostöö toimivusest. Mure

olukorrad ja kriisid on olukorrad, kus inimeste psühholoogilised ressursid üldjuhul blokeeruvad (st

inimestel kaob kontakt oma psühholoogiliste ressurssidega) ja kus inimesed võivad kapselduda, teistest

eemale tõmbuda, koguni teisi süüdistada või teistega vastanduda. Tegelikult on kriisid ja keerulised

olukorrad just need, kus on vaja suhelda teiste inimestega ja kus on vaja jõuda uue teadmiseni, mida

igaüks saab teha olukorrast välja liikumiseks. Leiame, et Avatud Dialoogi põhised tegevused ja

kohtumiste läbiviimine on üheks võimaluseks aidata keerulistes olukordades ja kriisides olevatel

kogukondadel liikuda muutuste suunas ning jõuda uute, kogukonnainimeste endi poolt väljakujundatud

ja reaalsete võimalustega hästi kooskõlas olevate toimivate lahendusteni.

Avatud Dialoog on põhimõtete kogum ja meetod, mis on välja kujundatud võrgustikes

kriisiolukordadega toimetamiseks. Avatud Dialoogi võrgustikukohtumisi viivad läbi reflekteerivad

tiimid, mis koosnevad kahest või rohkemast väljaõppega spetsialistist. Reflekteeriva tiimi liikmete arv

sõltub võrgustiku suurusest ja kriisi tõsidusest. Kohtumistel kujundab reflekteeriv tiim suhtlusruumi,

kus võimaldatakse luua polüfoonia, st tuua välja kõik erinevad, sh vastandlikud, vaated-mõtted-

seisukohad mureolukorra kohta ja kus responsiivse kuulamise kaudu ning reflekteeriva tiimi

spetsiifiliste tegevuste kaudu liigutakse dialoogi poole. Eesmärk on jõuda dialoogini, kus inimeste-

vahelisel-alal tekib uus teadmine (uued teadmised), kuidas konkreetsest kriisiolukorrast saab edasi

liikuda nii, et igaüks võtab ise jõukohase vastutuse ja saab hakata rakendama kõiki vajalikke ressursse

(sõltuvalt sellest, mida olukord nõuab).

4 https://tai.ee/et/sotsiaaltoo/ilmus-e-raamat-avatud-dialoog

18

Avatud Dialoogi põhimõtetest ja võrgustikukohtumiste korralduse struktuuri kohta saab lugeda Avatud

Dialoogi e-raamatust.5

3.1.2. Sekkumisloogika

Esimese tegevussuuna eesmärkide saavutamine koosneb seitsmest tegevusest. Tegevused on osaliselt

omavahel seotud, olles üksteisele eelduseks või esinedes läbiva tegevusena.

I Eeltöö

Taotlejate meeskond koos koostööpartneritega loovad esimesed eestikeelsed juhendmaterjalid ja

valmistavad ette nii koostööseminari formaadi kui ka hõlbustajate koolituse, liikumaks edasi ABCD

lähenemise rakendamisega kogukondades.

Planeeritud ajavahemik: 2023 I ja II poolaasta

Tulemused:

● Valminud on ressursipõhise lähenemise üldtutvustav juhendmaterjal kõigile huvilistele. See

saab olema interaktiivselt kättesaadav tööriistakastis.

● Koostööseminaride ja hõlbustajate koolitustega seotud eeltöö on tehtud.

II Kogukondade ressursipõhise arendamisega seotud mõtteruumi loomine. Praktikute

kogukonnale hoo andmine

Viime läbi kaks sissejuhatavat ja strateegilise partnerluse raames korraldatavaid tegevusi tutvustavat

koostööseminari. Koostööseminaride eesmärk on ressursipõhise mõtteviisi tutvustamine ning ühise

mõtteruumi loomine kogukondade arendamise vajalikkusest ja võimalustest.

Seminaril käsitletakse järgmiseid teemasid:

● kogukonna mõtestamine, kogukonna võimalused kriisides inimeste heaolu toetamisel;

● ressursipõhine lähenemine (ABCD) kogukondade arendamise toetamisel;

● kogukonna määratlemine ja kogukonna esindajate valimise võimalikud viisid;

● MAK tugi kogukondade toetamisel.

Koostööseminarile järgneb hõlbustajate koolitamine (loe rohkem: tegevus III) ja seejärel

kogukondadele suunatud pilootprogramm (loe rohkem: tegevus IV). Järgneb esimese pilootprogrammi

analüüs ning seejärel on kavandatud sama tegevuste tsükkel (koostööseminar - hõlbustajate koolitus -

pilootprogramm).

Planeeritud ajavahemik: 2023 II poolaasta ja 2024 II poolaasta

5 https://www.tyk.ee/sotsioloogia/00000013432 peatükkidest 1.-3

19

Sihtrühm: Koostööseminarile kaasame MAKide ja KOVide esindajaid, kogukondade arendamisega

tegelejaid, seotud koostööpartnerite ja rahastaja esindajaid. Ühel koostööseminaril kuni 100 osalejat,

kahel seminaril kokku kuni 200 osalejat.

Tulemused:

● kogukonna mõiste ja kogukonna määratlemise ühtlustunud arusaamine erinevate

osapoolte vahel;

● suurenenud teadlikkus ressursside põhisest lähenemisest (ABCD lähenemisest)

kogukondade arengu toetamisel;

● ülevaade strateegilise partnerluse raames toimuvatest tegevustest ning kogukondade,

MAKide ja KOVide osalemise võimalustest.

III Hõlbustajate koolitamine

Selleks, et kogukondi ABCD lähenemise rakendamisel toetada, oleme neile kavandanud kaks

hõlbustajat, kes töötavad koos kogukonnaga (loe rohkem: tegevus IV). Hõlbustajad on võrdsed

partnerid kogukonnale ja toetavad kogukonnaliikmeid ressursside avastamisel ja teemadega, mis

kogukonda kõnetavad. Kokku viime läbi kaks hõlbustajate koolitust, mõlemas kuni 15 osalejat.

Koolitus kombineeritakse kontaktkohtumisest ja veebipõhisest õppest. Hõlbustajate koolituse hulka

kuulub ka hõlbustajatele regulaarsete temaatiliste arutelude korraldamine, mis aitab neil

kogukondadega toimetada. Lisaks luuakse hõlbustajate sotsiaalmeedia grupp, mille kaudu saab

üksteist toetada ja infot jagada.

Planeeritud ajavahemik: 2023 II poolaasta ja 2024 II poolaasta

Sihtrühm: TÜ magistriõppekava “Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu” vilistlased ja

magistrandid; MAK võrgustiku MTÜde konsultandid. Kokku koolitame 30 hõlbustajat.

Tulemused:

● kogukondadele on tagatud partnerid ABCD lähenemise rakendamisel;

● MAKi konsultandid on saanud põhjalikumad teadmised ja praktika ABCD

lähenemisviisi rakendamisest, mis aitab neil ka edaspidi teisi kogukondi toetada;

● ülikooli tudengid ja vilistlased saavad väljundi oma õpitut kogukondade toetamisel

enam kasutada;

● tekib praktikakogukond, mis jääb tegutsema ka partnerluse lõppemise järel, sest

hõlbustajate vahel on koolituste ja kogukondadega toimetamise arutelude tulemusena

tekkinud omavaheline suhtlemine ja toetamine

IV Pilootprogrammi – ABCD lähenemise rakendamine Eesti kogukondadega

Leiame projekti meeskonna ja partneritega igast maakonnast ühe kogukonna, kellega koos teeme läbi

kogukonna arendamise protsessi, kasutades selleks ABCD lähenemisviisi. Kokku saab programmis

osaleda 15 kogukonda, eelduslikult igast maakonnast üks. Tegevus on suunatud eelkõige

kogukondadele, kes täna on aktiivsest toimetamisest kõrvale jäänud.

20

Pilootprogramm on osalevale kogukonnale aastane protsess, kus lähtutakse kogukonna enda

iseärasustest ja võimestatakse kogukonna liikmeid neile olulisi eesmärke (visioone) määratlema.

Kogukondadele oleme selles protsessis appi planeerinud väljastpoolt kogukonda tulevad kogukonna

arendajad ehk hõlbustajad (vt. ka punkt III hõlbustajate koolitamine). Ühe kogukonnaga tegeleb kaks

hõlbustajat, kes toetavad kogukonna liikmeid lähtuvalt ABCD lähenemisest nende ressursside

(inimesed, grupid, organisatsioonid, loodus ja infrastruktuur, lood ja traditsioonid) avastamise,

visioonide loomise, kogukonna vajadustega seotud teemade ja neile sobivate tegutsemisviiside

kavandamise ning hindamisega.

Lähtume põhimõttest, et kogukond ise on algataja, kaardistaja, teemade tõstataja, lahenduste leidja ja

elluviija. Hõlbustaja ülesanne on aidata näha erinevaid vaatenurki, mis kogukonnaliikmetel on,

tutvustada meetodeid, mis aitavad kogukonnas suhteid luua ja tugevdada ning toetada teadmiste

ja näidetega, kuidas teised kogukonnad on sama/sarnast teemat lahendanud jne. Näiteks, kui

kogukond toob välja, et neil on palju üksikuid eakaid inimesed ja just see teema vajab lahendust, siis

hõlbustaja aitab leida infot ja mudeleid, kuidas kogukonnas eakaid parimal viisil saaks toetada. Või

kogukond toob välja vajaduse kohapealse ettevõtluse ja töökohtade loomise, otsitakse koos

hõlbustajaga lahendusi, kuidas kohalikul ressursil põhinevalt on sellist teemat lahendatud.

Protsessi tulemusena kasvab kogukonna toimevõime ise hakkama saamisel, kriisidega toimetulemisel

ja koostöö tegemisel erinevate osapooltega (teised kogukonnad, KOV, maakondlikud arenduskeskused

jt). Kogukonnas on tugevnenud suhted, kogukonnal on suurenenud motivatsioon ja suutlikkus osaleda

ja olla kaasatud KOVi erinevates protsessides, olemas on kokkulepped kogukonna määratlusest ja

esindajatest ning koostööst omavalitsusega.

Testimine on aastane protsess, mis lõppeb testimise protsessi analüüsiga. Mõlemast kogemusest

valmivad nii juhendmaterjalid kui kogemust tutvustavad artiklid, mis koondatakse tööriistakasti.

Planeeritud ajavahemik: pilootprogramm I: 2024 I poolaasta kuni 2025 I poolaasta; analüüs: 2025

aasta ja 2026 II poolaasta; pilootprogramm II: 2025 II poolaasta kuni 2026 II poolaasta

Sihtrühm: Eesti kogukonnad, eelduslikult üks kogukond igast maakonnast. Kokku saab ABCD

lähenemisviisil põhinevas pilootprogrammis osaleda 15 kogukonda, esimeses grupis 7 kogukonda ja

teises 8.

Tulemused:

● Kogukondade toimevõime kasv ja inimeste suurem kaasatus.

● On kogemus ja analüüs ressursipõhisest kogukondade arendamisest ja sellega seotud

materjal on kättesaadav kõigile läbi tööriistakasti.

● Suurenenud on teaduspõhisele meetodi kogumikule toetuvate kogukonna arendajate

võrgustik, sh saavad seda teadmist ja oskust kasutada vastava eriala lõpetanud inimesed

ja täna MAK konsultantidena tegutsevad inimesed.

V Kohalike vestlusringid

Partnerluse jooksul koolitame kokku 24 (2 x 12-liikmeline grupp aasta kohta) kohalike vestlusringide

korraldamise oskustega inimest. Koolitusprogramm koosneb viiest koolituspäevast ning ühiselt

21

ettevalmistatud sündmusest “Kogukonna vestluste kuu”, mille raames kõik koolitusel osalejad viivad

oma valitud teemal ja piirkonnas läbi esimese dialoogilise vestlusringi.

Koolitusprogramm on oma olemuselt interaktiivne, kus igakordne teema avamine vaheldub õpipaaride

poolt läbi viidud dialoogi praktikumiga. Niimoodi saab iga õpipaar vahetut tagasisidet teistelt

osalejatelt ja koolitajalt. Koolituspäevade õpiteemad:

● Dialoog ja selle erinevad tähendused. Dialoogi ettevalmistus.

● Mõjusa kaasamise eeldused.

● Kuulamise tasandid, kutsumine ja kutse.

● Dialoogi mitmekesistamine.

● Dialoogi erinevad võimalused, sh erinevad grupi suurused.

● Toimetulek erinevate osalejatega / väljakutsetega.

● Dialoogi meetodite kohandamine.

● Praktiseerimise kogemuse analüüs ja õppetunnid tulevikuks. Kokkuvõte programmist.

Kogume ka väljatöötatud tagasisidevormiga tagasisidet kohalikes vestlusringides osalenud inimestelt

ja analüüsime koolituse mõju.

Planeeritud ajavahemik: 2023 II poolaasta ja 2025 II poolaasta kuni 2026 I poolaasta

Sihtrühm: KOVide töötajad ja volikogude liikmed. Kokku kuni 24 inimest.

Tulemused:

● Läbi on viidud 24 dialoogil põhinevat kogukonnavestlust, tänu millele on

omavalitsuste ja kogukondade vahel suurenenud teadlikkus kogukondade muredest ja

rõõmudest ning kasvanud koostöö tahe.

● Suurenenud on KOV töötajate ja volikogu liikmete teadmised ja oskused pidada

sisukaid vestlusi (dialooge) kogukondadega.

VI Avatud Dialoogi põhine töö kogukondadega

Planeerime teha tööd kuni kolme kogukonnaga Avatud Dialoogi võrgustikukohtumisi läbi viies.

Testitavate kogukondadeni jõuame Siseministeeriumiga ja MAK võrgustikuga konsulteerides. Või ka

pilootprogrammi – ABCD lähenemise rakendamine Eesti kogukondadega – testimise läbi, mille käigus

tulevad välja kogukonnad, kes vajavad süsteemset tööd keeruliste olukordadega toimetulemisel või

kriisist väljumisel ja edasi liikumisel. Valik nende kogukondade tegelemiseks lähtub hetkel ühiskonnas

aktuaalsetest olukordadest, kus kogukond on sattunud keerulisse olukorda näiteks riigi või

eraettevõtete otsuste tõttu.

Kohtumisi viivad läbi rahvusvahelistele nõuetele vastava Avatud Dialoogi treeningu läbinud

spetsialistid (nimetame neid reflekteerivaks tiimiks). Avatud Dialoogi reflekteeriva tiimi

põhikoosseisu kuuluvad Dagmar Narusson (PhD, Tartu Ülikool), Marju Kask ja Mariliis Tähepõld, kel

on vastav treening läbitud. Igal kohtumisel osaleb vähemalt 2 reflekteeriva tiimi liiget.

Kohtumised toimuvad kogukonnaga kokkulepitud sagedusega. Ühe kogukonna puhul oleme

arvestanud miinimum kohtumiste arvuks 8 ja maksimaalne maht 12 kohtumist. Üldjuhul toimuvad

22

Avatud Dialoogi kohtumised koostöö algusperioodil sagedamini ja seejärel harvem. Kohtumistel

taotletakse dialoogi kujunemist. Kohtumisi tehakse selline arv kordi, kus osapooled jõuavad uue

teadmiseni ja areneb välja agentsus ehk toimevõime ning teadmine, mida antud kogukonnas on kõige

mõistlikum-realistlikum edasi teha.

Protsess lõpeb analüüsi ja kokkuvõttega, millise protsessi kogukonnad keerulise kriisiolukorraga

toimetulemiseks läbi tegid ja soovitustega, kuidas Eestis kogukondades seda laiemalt kasutada saab.

Planeeritud ajavahemik: perioodil 2024 - 2026 I poolaasta

Sihtrühm: kuni 3 kogukonda, kes teevad läbi keerulist olukorda või on sattunud kriisi ja vajavad

väljastpoolt abi, et avastada uusi võimalusi, mille toel edasi liikuda

Tulemused:

● Kuni kolm kogukonda on jõudnud teadmiseni, kuidas kogukonnana kriisist väljuda ja

edasi liikuda.

● Algatame ministeeriumi ja kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku tasandil arutelu

Avatud Dialoogi meetodi asjakohasusest ja võimalustest seda edaspidi vajaduspõhiselt

kogukondadele pakkuda.

VII Tööriistakast kogukondadele ja kogukonna arendajatele. Kogukonna arendajate kui

praktikute kogukonna loomine.

Selle tegevusega viime kokku Tartu Ülikooli kogukonna arendamise ja heaolu magistrandid, MAKide

MTÜde konsultandid, kogukondade liikmed ja teised kogukonna arendamisega tegelejad, tagamaks

oskusteave olemasolu ja levimise nüüdisaegsetest teaduspõhistest meetoditest ja lähenemistest

kogukondade arengu toetamisel. Ühtlasi aitab selline koostöö teoorial ja praktikal paremini kokku

saada.

Ühendame huvilised läbi võrgustiku, korraldame veebiseminare ja aeg ajalt ka füüsilisi kokkusaamisi

kogukonna arendamise teemadel. Esinejad on nii ülikooli tudengid, õppejõud kui ka kogukonna

arendamise praktikud. Seminarid toimuvad kord kvartalis. Seminarid on avatud kõigile kogukonna

arendamisest huvitatutele.

Tööriistakast

Võrgustik osaleb ka ühtse kogukondadele ja kogukonna arendajate suunatud tööriistakasti

loomisel, kuhu loome ja kogume sisendit läbi kõikide strateegilise partnerluse raames elluviidavate

tegevuste kui ka ülikooli tudengite poolt käsitlevate kogukonna arendamisega seotud

teadustööde/artiklite.

Tööriistakasti asukoha lepime koostööpartneritega kokku projekti käivitudes. See võiks olla koht, kus

kogukondadega tegelejad on harjunud teavet otsima, üheks võimaluseks näiteks veebileht MTÜ abi

(www.mtyabi.ee), mille haldamisega tegeleb KÜSK ja kuhu annavad sisendit kõik MAK vabakonna

konsultandid. Taotluse ettevalmistavas etapis konsulteerisime MAKide võrgustiku ja KÜSKiga

võimalusest tuua kogukonna teemaline teave mtyabi.ee lehele, kuna paljud kohalikud arendajad on

23

juba harjunud sealt infot leidma. Lõpliku otsuse selles osas soovime teha peale rahastamisotsust

meeskonnaga ning arvestada sealjuures ka rahastaja ettepanekuid.

Planeerime ka võrgustiku nii regulaarseid veebipõhiseid kui ka füüsilisi kohtumisi, et luua ja tugevdada

omavahelisi suhteid ja jõuda seeläbi toimiva kogukonna arendajate kui praktikute kogukonnani Eestis.

Tööriistakasti lisame jooksvalt partnerluse tegevuse käigus materjale, need on täpsemalt kirjas

erinevate tegevuste juures.

Planeeritud ajavahemik: läbiv tegevus projektis

Sihtrühm: kohalike kogukondade eestvedajad, kogukonna arendajad ja nõustajad omavalitsustes ja

arenduskeskustes, TÜ kogukonna arendamise ja sotsiaalse heaolu õppekava vilistlased ja magistrandid,

kogukonna arendamisest huvitatud inimesed ja organisatsioonid

Tulemused:

● Loodud on Eesti kogukonna arendajate kui praktikute kogukond, mis võimaldab

omavaheliste suhete arendamist, uute koostööpartnerite leidmist ning toetab iga

osaleja individuaalset arengut kogukondade võimestamise teemal.

● Tööriistakasti loomisega on kaasaegsed kogukonna arendamise materjalid ja praktika

näited koondatud ja tehtud kättesaadavaks kõikidele huvilistele.

3.2 Teine tegevussuund: Kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku töö korraldamine

Pakkujad saavad panustada nii kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku töö korraldamisse kui osalemisse,

aga detailsemad ülesanded tuleb Siseministeeriumi ja võrgustiku liikmetega koos kokku leppida.

Pakkumise koostamisel vaatasime üle praegu toimiva kriisivõrgustiku eesmärgid ja töökorralduse,

mille tulemusena näeme, et kõige nõrgem lüli struktuuris on omavalitsuse ja kogukonna vaheline

koostöö.

Selleks, et omavalitsuste tasandil saaks kriiside lahendamisel rakendada kogukondlikku lähenemist,

peavad omavalitsuste juhid ning omavalitsuste kriisikomisjonide lähtuma põhimõttest, et kogukonnad

on ressurss, et kogukonnad otsustavad ise oma vajaduste ja tegutsemise üle ning nendega suheldakse

võrdväärselt. Sellele aitab kaasa kogukonnakeskse mõtteviisi tutvustamine ja kasutusele võtmine

esimese tegevussuuna punktides II ja IV toodud koostööseminaridel ning ABCD lähenemise

pilootprogrammis. Teiselt poolt näeme, et ka kogukonna tasandil on täna teadlikkus ise hakkama

saamisest ja võimalustest koostööks omavalitsustega väga erinev. Selles osas saame toetada kogukondi

nii läbi meedias projekti tulemuste tutvustamise, tegevussuuna 3 all läbi viidavate koolitustega kui ka

projekti jooksul valmiva tööriistakasti kaudu.

Meie eesmärgiks

● kodanikuühiskonna kriisivõrgustik on teadlik ja kasutab kogukondadega koostöö

tegemisel alt-ülesse arendamise mõtteviisi, ehk teisisõnu, jõustab kogukondi ise

hakkama saamisele, alustades sellega, et toetab kogukondade tegevusi ise

kriisiolukorras teatud aja välise abita hakkama saamise plaanide tegemisel;

24

● kogukondade roll kriisides toimetulemisel on kirjeldatud ja seeläbi on ka kogukondade

teadlikkus ja valmisolek kriiside hakkama saamisel tõusnud;

● omavalitsused oskavad näha ja hinnata kogukondi kui ressurssi, kellega koos kriise

lahendatakse, rohkem kogukondade esindajaid on kaasatud omavalitsuste

kriisinõukogudesse.

3.2.1 Metoodika

Meie lähtekohaks on ka siin juba esimeses tegevussuunas kirjeldatud ressursside põhine lähenemine.

Näeme, et kriiside lahendamisel on kogukonnad koos oma inimestega ressurss, mis aitavad ühelt poolt

igat abivajajat märgata ja toetada ning teisalt toetavad omavalitsusi laiemalt erinevate kriisidega toime

tulemisel. Kasutame eesmärkide saavutamiseks nii võrgustikutöö põhimõtteid, hetkeolukorra

kaardistamist kui ka viime läbi seminare ja koolitusi.

3.2.2 Sekkumisloogika

I Regulaarne osalemine kodanikuühiskonna võrgustikutöös, sealhulgas peame oluliseks aastas

paaril korral võrgustiku kokkusaamist ka füüsiliselt, luues nii võrgustiku liikmetele võimalused

omavaheliseks paremaks tundma õppimiseks, suhete loomiseks, sisulisteks aruteludeks

kriisvaldkonnas aktuaalsetel teemadel. Kodanikuühiskonna võrgustikutöö olulisteks märksõnadeks

peavad olema kindlasti avatus ja paindlikkus, ehk siis valmisolek erinevate kriiside puhul kiiresti

kaasata just neid partnereid, keda tekkivates kriisiolukordades just hetkel vaja on. Füüsilistel

kokkusaamistel saame tutvustada kogukondade arendamisega seotud teemasid ning mõtestada ja

kirjeldada kogukondade ja üksikisiku rolli kriisides. Selleks annavad sisendi järgmisena kirjeldatud

tegevused (II ja III).

Planeeritud ajavahemik: läbivalt projektis

Sihtrühm: kodanikuühiskonna võrgustiku liikmed

Tulemused

● Kodanikuühiskonna kriisivõrgustikutöö toimib, see on nähtav, paindlik ja avatud

uutele liitujatele.

● Kogukondade roll ja üksikisiku roll kriisidega toimetulemisel on ühiste arutelude

tulemusel kirjeldatud.

II Koostada hetkeolukorra ülevaade omavalitsuste kriisikomisjonide koostööst kogukondadega

ning läbi positiivsete näidete levitamise ärgitada just neid piirkondi, kus täna omavalitsuste ja

kogukondade vahel koostöö puudub oma praktikaid muutma. Ülevaate loome koostöös projekti

partneritega, eelkõige MAK võrgustiku ja OÜga Toimevõimendi. Esmalt uurime, kas ja millised

teemakohased kaardistused on juba olemas. Põhjalikumalt uurime, kas ja kuidas on iga omavalitsuse

kriisikomisjoni töö juures kaasatud kogukondade esindajad, kirjeldame positiivsed koostöö

25

näited/praktikad, fikseerime kitsaskohad ja omavalitsused, kus puudub koostöö kogukondadega. Just

eelkõige neile soovime suunata järgnevas tegevuses (III) toodud koolitused.

Planeeritud ajavahemik: 2023 I ja II poolaasta

Sihtrühm: kohalike omavalitsuste kriisikomisjonide liikmed, kogukondade liikmed

Tulemused:

● Kirjalik ülevaade kohalike omavalitsuste ja kogukondade omavahelisest koostööst

kriisikomisjonides.

● Kirjeldatud on toimivad koostöö näited/praktikad, mida saavad võtta eeskujuks need

KOV kriisikomisjonid, kus koostööd veel ei ole. Kirjeldatud koostöö näited/praktikad

on jagatud tööriistakastis.

III Seminarid ressursipõhise arendamise ja kogukondliku lähenemisviisi tutvustamiseks KOV

kriisinõukogu esindajatele

Neil koolitustel jagame kaardistatud näiteid/praktikaid, nii positiivseid kui ka negatiivseid. Eelkõige

on kahepäevaste seminaride kaudu soov üheskoos mõelda ja õppida näidetest, toetamaks kogukondade

kriisivalmidust ja ise hakkama saamist. Kahepäevased koolitused viime läbi neljas Eesti regioonis

(lähtume regionaalsete kriisikomisjonide piirkondadest). Koolituskavad paneme kokku sooviga

kaasata regionaalseid kriisikomisjone, Päästeliitu, Päästeametit, Abipolitseid, Naabrivalve, Punast

Risti jt. Koolitajatena kaasame nii inimesi eelpool nimetatud organisatsioonidest kui ka meie oma

eksperte kriisi teemadel. Näiteks Eiko Tammistel ja Helen Karil on olemas nii kogukonna kui kriiside

valmisoleku kavandamise kogemus; Anu Viltrop, kellel on pikaajaline vabatahtlike kaasamise,

pagulaskriisiga toimetuleku kogemus. Seminaridel käsitletakse ka ressursipõhist lähenemist

kogukondades.

Planeeritud ajavahemik: 2023 II poolaasta ja 2024 II poolaasta, 2025 I poolaasta ja 2026 I

poolaasta

Sihtrühm: kohalike omavalitsuse kriisikomisjoni liikmed (kuni 60 inimest)

Tulemused:

● KOV kriisikomisjonide liikmetel on tõusnud teadlikkus kogukondade kaasamise

võimalustest ja rohkem kogukondi on kaasatud kohalike omavalitsuste kriisi

komisjonidesse.

● Kokku on läbi koolituste saanud teadmised kuni 60 kriisikomisjonide tööga seotud

inimest.

● On loodud eeldusi kohalike omavalitsuste ja kogukondade vahelise koostöö

suurendamiseks nii kriisivalmiduseks kui ka kriisiolukordades.

26

3.3 Kolmas tegevussuund – elanikkonnakaitse kriisivalmiduse ja kodanikukaitse alased

koolitused

Sõnast kriis on saanud viimastel aastatel avalikku arutelu läbiv märksõna ja mitmel juhul ka tegelikkus

(koroonakriis, noorte vaimse tervise kriis, energiakriis jne). Ka täna toimuv sõda Venemaa ja Ukraina

vahel hoiab mõtted ärevil seoses sellest tuleneva ebaturvalisuse tundega. See sõda on toonud Eestile

kaasa kui mitte kriisi, siis kahtlemata suure väljakutse põgenike vastuvõtmisega ja nende eluolu

korraldamisega.

Teisalt on need olukorrad sisaldanud palju õppimiskohti, uut teavet ja paremate praktikate kujunemist.

Olemasolevaid teadmisi headest praktikatest saab võimendada läbi süsteemse koolitustegevuse, et

toetada nii kodanike kui ka seeläbi kogukondade suuremat teadlikkust, valmisolekut ja oskust heaolu

ja turvalisust häirivate probleemidega tegeleda ning kriisidega toime tulla oma ümbritsevat keskkonda,

ressursse ja piirkonna iseärasusi arvestades.

Eesti täiskasvanuhariduse poliitikas on hästi defineeritud täiskasvanute tööalase enesetäiendamisega

seotud eesmärgid ja korraldatud sellega seotud tegevus nii Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt läbi

kõrg- ja kutseõppeasutuste täiendõppe osakondade kui ka Töötukassa poolt läbi koolituspartnerite

(täienduskoolituspakkujate) kaasamise.

Kõnealune teema kuulub aga vabahariduse, sh kodanikuhariduse pärusmaale. Teisisõnu on tegu

vabaharidusliku koolitusega, kus koolituse eesmärk ei lähtu eelkõige või üldsegi mitte tööalaste

teadmiste või oskuste arendamisest. Kodanike, üksikisikute ja kogukondade valmisolek kriisideks kui

ka kodanikukaitseks teenib sidusa ühiskonna ja tugeva kodanikuühiskonna arengu eesmärke ning

sõltub seeläbi inimeste kui kodanike õpivalmidusest. Õpe ise aga on alati vaid vahend – vahendiks saab

miski aga eesmärgi suhtes (Ülo Vooglaid). Siinkohal tõstatubki aruteluks küsimus, mis on Eesti riigi

eesmärk täiskasvanute õppe korraldamisel kriisivalmiduse ja kodanikukaitsealaseid

teemasid/väljakutseid silmas pidades ning kes on olulised osapooled.

Ministeeriumid, nende allasutused ning koostööpartnerid panustavad erinevate kriisidega

toimetulekuks seotud teadmiste ja oskuste suurendamisse tihtipeale läbi koolitustegevuse. (Näiteks

hakkas Päästeamet koolitama päästjaid elanikkonnakaitse koolitajateks, keskkonnaministeerium

panustab keskkonnateadlikkuse suurendamisse, sotsiaalministeerium vaimse tervisega seotud

teemadesse, jne). Vältimaks dubleerimist ning suurendamaks eri osapoolte tähelepanu ja ressursside

koondamist olulistele teemadele ja sihtrühmadele, on oluline kaardistada ja läbi rääkida nii

teemakohane koolitusvajadus kui ka pakkumine. Võimalusel tuleks erinevate osapoolte pakkumine ka

paremini eesmärgistada. Kaardistus aitab kaasa kodanike (kogukondade) teadlikkuse suurendamisele

olemasolevatest õppimisvõimalustest, läbi selle avalikustamise tööriistakastis.

Kolmanda tegevussuuna eesmärgid:

● Ülevaade (kaardistus) ja ühtlustatud arusaam eri osapoolte kriisivalmiduse

(kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku osapooled, seotud riigiasutused, kohalikud

omavalitsused) ja kodanikukaitsega seotud koolituspakkumisest, -nõudlusest ja selle

eesmärgistamisest.

27

● Läbi 8 koolituse on suurenenud üksikisikute kui ka seeläbi kogukondade teadlikkus

kriisivalmidusest ja kodanikukaitsest.

● Nelja kogukonna kriisivalmidus on suurenenud läbi mentorprogrammi.

3.3.1 Metoodika

Planeerime nii kaardistamist (arusaama ühtlustamist), koolituste korraldamist kui ka kriisivalmiduse

mentorprogrammi läbiviimist kogukondades.

3.3.2 Sekkumisloogika

I Eeltöö: erinevate osapoolte koolituspakkumise kaardistamine seoses kriisivalmiduse ja

kodanikukaitsega

Koolituspakkumise kaardistamisel lähtume kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku osapoolte ning

kriisivalmiduse ja kodanikukaitse eest vastutavate riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste huvidest ja

eesmärkidest. Kaardistuse koostamiseks ja arusaama ühtlustamiseks planeerime kuni 3 ümarlauda.

Olemasolevad õppimisvõimalused avalikustatakse tööriistakastis.

Planeeritud ajavahemik: 2023. aasta

Tulemused:

● Korraldatud on kolm ümarlauda.

● Kirjalik ülevaade kriisivalmiduse ja kodanikukaitsega seotud koolituspakkumisest

ning ühtlustatud arusaam kogukondadele suunatud õppimisvõimaluste

eesmärgistamisest.

II Kriisivalmiduse ja kodanikukaitsega seotud koolitused

Kokku korraldatakse 8 koolitust ehk kaks ühepäevast koolitust igas regioonis. Koolitused korraldavad

rahvaülikoolid eelduslikult koostöös kohalike omavalitsuse üksuste ja vastutavate riigiasutustega.

Koolitusteemade valik lähtub teise tegevussuuna raames toimunud KOV kriisikomisjonidele suunatud

koolitustegevusest ning selle raames esile kerkinud olulistest teemadest. Samuti käesolevas ehk

kolmandas tegevussuunas toimunud kaardistamise tegevuse käigus erinevate osapoolte vahel

(riigiasutused, kohalikud omavalitsused) selgunud prioriteetsetest teemadest/tegevustest.

Koolituspäevad on suunatud kogukondade esindajatele ja nende eesmärk on muuhulgas püüda

avalikkuse tähelepanu ja suurendada teadlikkust kriisivalmiduse ja kodanikukaitsega seotud

koolitusvajadusest kogukondades. Koolituspäevad salvestatakse ja need saavad olema kättesaadavad

tööriistakastis. Erilist rõhku nende materjalide levitamisele pannakse ka läbi sotsiaalmeedia tegevuse.

Koolituspäevad juhatavad ka sisse kogukonna kriisivalmiduse mentorprogrammi. Kuigi viimasesse

kandideerimine ei eelda koolitustel osalemist, siis on koolitused ikkagi loogiline alguspunkt, kust võiks

kogukond saada tõuke järgmiseks sammuks. Näiteks võib osadele kogukondadele piisata ka

28

koolituspäeva(de)st, kuid kui koolitusel käsitletav kriis puudutab mõnda kogukonda rohkem, on tal

võimalus kandideerida kriisivalmiduse mentorprogrammi.

Planeeritud ajavahemik: 2023 I poolaasta - 2024 II poolaasta

Sihtrühm: kogukondade liikmed

Tulemused:

● Korraldatud on 8 kogukondadele suunatud koolituspäeva.

● Suurenenud on nii üksikisikute kui seeläbi kogukondade teadlikkus kriisivalmidusest ja

kodanikukaitsest.

III Kogukonna kriisivalmiduse mentorprogramm

Kogukonna mentorprogrammis saab kokku osaleda kuni 4 kogukonda (ideaalis üks igast regioonist),

kes valitakse kogukonna motiveeritud põhjenduse alusel. Mentorprogrammi eesmärk on toetada just

neid kogukondi, kus kriisivalmidus või juba käimasoleva kriisiga hakkama saamine on oluline, kas

laiemast ühiskondlikust heaolust tulenevalt või näiteks piirkonna ajaloo või looduskeskkonna eripärast

tulenevalt.

Mentorprogrammi veab eest Eiko Tammist (OÜ Toimevõimendi) koostöös rahvaülikoolidega (valikul

lähtutakse regioonide põhisest lähenemisest). Teise mentorina on kaasatud Helen Kari.

Mentorprogrammi raames toetab mentor kogukonda nelja kuu jooksul kriisivalmiduseks eelduste

loomisega. Fookus on ühelt poolt kogukonna hakkama saamisel, kuid ka kohaliku omavalitsusega

koostöö loomiseks ja edendamiseks. Protsess toetub juba loodud kogukonna kriisitöövihikule, mis

valmis OÜ Toimevõimendi Eiko Tammisti juhtimisel. Täiendavalt on võimalik luua ka lühifilmid, mis

kajastavad kriisideks valmistumist neljas kogukonnas. (Tegevus ei vaja eraldi eelarvelisi vahendeid,

lühifilmide valmimise ressursi tagab OÜ Toimevõimendi).

Planeeritud ajavahemik: 2024 - 2026

Sihtrühm: 4 kogukonda, eelduslikult igast regioonist üks

Tulemused:

● Nelja kogukonna kriisivalmidus on tõusnud.

4. Kommunikatsiooni- ja teavitustöö (läbiv tegevus)

Kommunikatsiooni- ja teavitustöö eesmärk on

● ühelt poolt eesmärgistada ja korraldada info liikumine taotleja organisatsioonide ja

koostööpartnerite vahel, sh omakorda nende meeskondades – see on oluline, sest

osapooli on palju;

● teisalt aga tagada info laiemale avalikkusele, sh kogukondadele ja omavalitsustele

taotluses toodud tegevuste osas. Selleks kasutame ka kõikide partnerite (taotlejate ja

koostööpartnerite) laiapõhjalisi kontaktvõrgustikke ja kommunikatsioonikanaleid. Meie

29

erilise tähelepanu all on ka kogukondadele ja kogukonna arendajatele loodav

tööriistakast.

Info sujuvaks liikumiseks, suhtlemiseks sihtrühmadega, kellele tegevus on suunatud ja avalikkuse

teavitamiseks lepib meeskond koostöös partneritega kokku järgnevates teemades/tegevustes:

● Lepime kokku, millisel veebikanalil-kodulehel saab olema kogu projekti tegevustega

seotud teave, sh kus saab asuma tööriistakast. Nagu ülal juba kirjeldatud, oleme selleks

kaalunud KÜSKi hallatavat MTÜ abi veebilehte. Meie eesmärgiks ei ole luua uut

kodulehte, vaid leida tööriistakastile koht, kust inimesed on juba harjunud infot otsima.

● Lisaks lepime kokku projektijuhtimisega seotud kommunikatsioonivahendid igapäeva

töö korraldamiseks. Seame sisse vajalikud kommunikatsioonikanalid, kasutades

vabavaralisi võimalusi.

● Töötame välja peamised kommunikatsioonisõnumid, mis toetavad ressursipõhise

lähenemise kommunikeerimist nii kogukondade kui ka kohalike omavalitsuste vaates.

Kõik partnerid kasutavad samu sõnumeid.

● Lisaks jooksvale teavitusele kavandame kirjutada populaarteaduslikke artikleid

hoidmaks nii kogukonna eestvedajaid ja arendajaid ning laiemat avalikkust kursis uute

teaduspõhiste lähenemistega ning meie piloteerimiste tulemustega (nt ABCD

lähenemine, Avatud Dialoog jne).

Planeeritud ajavahemik: läbivalt projektis

Tulemused:

● Projekti meeskond ja partnerid on ühtses infoväljas.

● Tagatud on laiema avalikkuse teavitus avaliku raha kasutusest ja kogukonna arendamise

teemadest. Läbi tööriistakasti on kogukondade teemaline oskusteave muutunud

nähtavaks ja kättesaadavaks.

30

5. Projektimeeskond ja juhtimine

Strateegilise partnerluse projektijuhtimine põhineb kõigi partnerite ja koostööpartnerite vahelisel

meeskonnatööl. Taotluse koostamisel on lähtutud nii partnerite kui koostööpartnerite kogemustest,

tugevustest ja olemasolevate (juba välja töötatud, katsetatud) praktikate võimendamisest ja/või edasi

arendamisest. Projekti juhtimist korraldavad kaks inimest. Lisaks panustavad kõik partnerid ja

koostööpartnerid oma võrgustike ja inimestega ning eelarvesse on sisse planeeritud vahendid ka

vajadusel tehnilise toe kasutamiseks näiteks assistendi palkamise või sisseostetava teenusena. Oma

nõusoleku panustada on andnud ka TÜ Kogukonna arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppekava

mitmed vilistlased ja tänased tudengid. Konkreetsed kokkulepped sõlmitakse siis, kui projektiga

alustatakse.

● Projektijuhtimist jagavad Eha Paas (kogukonna tegevussuunal) ja Heleriin Jõesalu (koolituste ja

võrgustikutöö suunal). Eha Paasil on pikaajaline kogemus ja teadmine kogukondade arendamisest

ja vabatahtlike kaasamisest ning 2020. aastast ka kogemus kodanikuühiskonna kriisivõrgustikus

osalemisest. Ta on samuti TÜ magistriõppekava „Kogukonna arendamise ja sotsiaalse heaolu“

vilistlane. Heleriin Jõesalul on pikaajaline kogemus täiskasvanuhariduse valdkonna erinevates

rollides, sh kogemus kolmanda sektoriga seotud projektide/kodanikualgatuste käivitamise ja

juhtimisega. Täna tegutseb ta lisaks koolitamisele (OÜ Kasvulava) ka Eesti Rahvaülikoolide Liidu

tegevjuhina. Ta on olnud ka viiel sotsiaalsel häkatonil “Vunki Mano loometalgud” mentor ja/või

mentorite juhendaja.

● Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudist osalevad meeskonnatöös Merle Linno ja Dagmar

Narusson, kes loovad meeskonnas koostöö kogukonna arendamise ja heaolu õppekava

õppejõudude, tudengite ja ka vilistlastega. Tänu nende kaasamisele saame luua silla tänapäevase

kogukonna arendamise teooriate ja Eesti kogukonna arendamise praktikute vahel. Nende ülesandeks

on ka toetada meeskonda ressursipõhise lähenemise ja Avatud Dialoogi metoodika rakendamisel.

● Omavalitsuste ja kogukondade vahelist arutelukultuuri aitab juurutada Kairi Tilga, kellele on Eesti

Koostöö Kogu eelmise aasta praktika dialoogiliste vestluste käivitamisest raamatukogude juures.

● Kuna projekti üks olulisi fookuseid on kogukondade ettevalmistamine kriisidega hakkama

saamiseks, siis on meeskonda kaasatud kriisivaldkonna asjatundjatena: Eiko Tammist, kes omab

antud valdkonnas viieteist aastast kogemust ning seetõttu ka suutlikust luua suhteid ja tuua teadmist

just sellel teemal ning Helen Kari, kes töötas 2008 - 2016 Päästeameti ridades ja tegeles eelkõige

kriisikommunikatsiooni teemadel. Nii Eiko kui Helen on ka ise aktiivsed kogukonnaliikmed, kes

hoolivad kogukondade kriisideks valmisolekust ning korraldasid 2022. aastal Eesti esimese

kogukonna kriisiõppuse ja evakuatsiooni läbimängu.

● Üle-eestilise info kogumise ja levitamise ning maakondlike arenduskeskuste kaasamise eest

vastutab meeskonnas Kadri Pau (SA Tartu Ärinõuandla, MTÜ konsultant), kes on täna üks

pikaajalisemaid vabaühenduste konsultante ja tunneb hästi arenduskeskuste võrgustiku liikmeid.

● Raamatupidamise ja finantsaruandluse eest vastutab koostöös projektijuhtidega ERLi

raamatupidaja, kelle teenus ostetakse sisse.

Meeskond (Lisa 1) loob projekti alguses omavahelised kokkulepped tegevuste elluviimiseks, samuti

lepitakse kokku omavaheline regulaarne info vahetamine.

31

6. Aja- ja tegevuskava perioodiks 2023 kuni 2026*

TEGEVUSSUUND 1: Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine (lk 13)

Aeg/alategevused

2023 2024 2025 2026

I poolaasta II poolaasta I poolaasta II poolaasta I poolaasta II poolaasta I poolaasta II poolaasta

1.1 Eeltöö (lk 18)

1.1.1 Eestikeelsete juhendmaterjalide

loomine, nii koostööseminari

formaadi kui ka hõlbustajate

koolituse ettevalmine

1.2 Kogukondade ressursipõhise arendamisega seotud mõtteruumi loomine. Praktikute kogukonnale hoo andmine (lk 18). Viime läbi kaks sissejuhatavat ja

strateegilise partnerluse raames korraldatavaid tegevusi tutvustavat koostööseminari. Koostööseminaride eesmärk on ressursipõhise mõtteviisi tutvustamine ning

ühise mõtteruumi loomine kogukondade arendamise vajalikkusest ja võimalustest.

1.2.1 Esimene koostööseminar

(osaleb kuni 100 inimest)

1.2.2 Teine koostööseminar (osaleb

kuni 100 inimest)

1.3 Hõlbustajate koolitamine (lk 19). Selleks, et kogukondi ABCD lähenemise rakendamisel toetada (tegevus punktis 1.4), oleme neile kavandanud 2

hõlbustajat, kes töötavad koos kogukonnaga. Kokku viime läbi kaks hõlbustajate koolitust, mõlemas kuni 15 osalejat.

1.3.1 Esimene grupp (14 inimest)

1.3.2 Teine grupp (16 inimest)

32

1.4 Pilootprogrammi – ABCD lähenemise rakendamine Eesti kogukondadega (lk 19). Leiame projekti meeskonna ja partneritega igast maakonnast ühe

kogukonna, kellega koos teeme läbi kogukonna arendamise protsessi, kasutades selleks ABCD lähenemisviisi. Kokku saab programmis osaleda 15 kogukonda,

eelduslikult igast maakonnast üks.

1.4.1 Esimene grupp (7 kogukonda)

1.4.3 Analüüs

1.4.4 Teine grupp (8 kogukonda)

1.5 Kohalike vestlusringid (lk 20). Partnerluse jooksul koolitame kokku 24 (2 x 12-liikmeline grupp aastase perioodi kohta) kohalike vestlusringide korraldamise

oskustega inimest. Koolitusprogramm koosneb 5 koolituspäevast ning ühiselt ettevalmistatud sündmusest “Kogukonna vestluste kuu”, mille raames kõik

koolitusel osalejad viivad oma valitud teemal ja piirkonnas läbi esimese dialoogilise vestlusringi.

1.5.1 Esimene grupp (12 inimest) +

Kogukonna vestluste kuu

1.5.2 Teine grupp (12 inimest) +

Kogukonna vestluste kuu

1.6 Avatud Dialoogi põhine töö kogukondadega (lk 21). Planeerime teha tööd kuni kolme kogukonnaga Avatud Dialoogi võrgustikukohtumisi läbi viies.

Tegevus aitab kuni kolme kogukonda, kes teevad läbi keerulist olukorda või on sattunud kriisi ja vajavad väljastpoolt abi, et avastada uusi võimalusi, mille toel

edasi liikuda.

1.6.1 Kuni kolme kogukonnaga

korraldatud võrgustikukohtumised.

Analüüs ja ettepanekud.

1.7 Tööriistakast kogukondadele ja kogukonna arendajatele. Kogukonna arendajate kui praktikute kogukonna loomine (lk 22). Ühendame huvilised läbi

võrgustiku, korraldame veebiseminare ja aeg ajalt ka füüsilisi kokkusaamisi kogukonna arendamise teemadel. Kogukondadele ja kogukonna arendajatele loome

tööriistakasti, kuhu kogume sisendit läbi kõikide strateegilise partnerluse raames elluviidavate tegevuste kui ka ülikooli tudengite poolt käsitlevate kogukonna

arendamisega seotud teadustööde/artiklite.

33

1.7.1 Kogukonna arendajate

virtuaalsed ja füüsilised kohtumised.

1.7.2 Tööriistakasti loomine ja

täiendamine.

TEGEVUSSUUND 2: Kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku töö korraldamine (lk 23)

Aeg/alategevused

2023 2024 2025 2026

I poolaasta II poolaasta I poolaasta II poolaasta I poolaasta II poolaasta I poolaasta II poolaasta

2.1 Regulaarne osalemine kodanikuühiskonna võrgustikutöös (lk 24).

2.1.2 Regulaarsetel virtuaalsetel

kohtumistel osalemine. Füüsiliste

kohtumiste korraldamine (1-2 korda

aastas).

2.2 Hetkeolukorra ülevaate koostamine omavalitsuste kriisikomisjonide koostööst kogukondadega (lk 24).

2.2.1 Kirjaliku ülevaate koostamine

kohalike omavalitsuste ja

kogukondade omavahelisest

koostööst kriisikomisjonides. Heade

näidete kirjeldamine.

2.3 Seminarid ressursipõhise arendamise ja kogukondliku lähenemisviisi tutvustamiseks KOV kriisinõukogu esindajatele (lk 25).

2.3.1 Kahepäevaste koolituste

läbiviimine neljas regioonis.

Koolitused on suunatud KOV

kriisikomisjonide liikmetele

(osalejaid kokku: 60 inimest)

34

TEGEVUSSUUND 3: Elanikkonnakaitse kriisivalmiduse ja kodanikukaitse alased koolitused (lk 26)

Aeg/alategevused 2023 2024 2025 2026

I poolaasta II poolaasta I poolaasta II poolaasta I poolaasta II poolaasta I poolaasta II poolaasta

3.1 Eeltöö: erinevate osapoolte koolituspakkumise kaardistamine seoses kriisivalmiduse ja kodanikukaitsega (lk 27)

3.1.1 Kolme ümarlaua korraldamine.

Loodud on kirjalik ülevaade

kriisivalmiduse ja kodanikukaitsega

seotud koolituspakkumisest.

3.2 Kriisivalmiduse ja kodanikukaitsega seotud koolitused (lk 27). Korraldatakse 8 kriisivalmiduse ja kodanikukaitsega seotud koolitust.

3.2.1 Kahe ühepäevase koolituse

korraldamine igas regioonis.

3.3 Kogukonna kriisivalmiduse mentorprogramm (lk 28). Viiakse läbi kogukonna kriisivalmiduse mentorprogramm. Mentorprogrammi raames toetab mentor

kogukonda nelja kuu jooksul kriisivalmiduseks eelduste loomisega.

3.3.1 Kogukonna mentorprogrammis

saab kokku osaleda kuni 4

kogukonda (ideaalis üks igast

regioonist).

4. Kommunikatsiooni- ja teavitustegevus (läbiv tegevus) (lk 28).

Aeg/alategevused 2023 2024 2025 2026

I poolaasta II poolaasta I poolaasta II poolaasta I poolaasta II poolaasta I poolaasta II poolaasta

4.1.1 Kommunikatsiooni

korraldamine partnerite vahel.

35

Tööriistakasti loomine ja

täiendamine. Avalikkuse teavitamine.

* Käesolev tegevuskava on planeeritud lähtuvalt sellest, et strateegilise partnerluse toetus aasta kohta on hinnanguliselt 70 000 eurot. Vastavalt

läbirääkimistele saab tegevuste ajalist järjekorda vajadusel muuta.

36

7. Eelarve

Eelarve on käesoleva ühistaotluse lahutamata osa ja see on lisatud digikonteinerisse.

8. Lisa 1. Meeskonnaliikmete CVd

Lisatud CVd on käesoleva ühistaotluse lahutamata osa. Digikonteinerisse on lisatud järgmiste inimeste

CVd:

1. Eha Paas;

2. Heleriin Jõesalu;

3. Merle Linno;

4. Dagmar Narusson;

5. Kairi Tilga;

6. Eiko Tammist;

7. Helen Kari;

8. Kadri Pau.

7. Eelarve*

Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Kokku 2023 2024 2025 2026

Palgafond - kaks inimest (osalise ajaga). 2023

on arvestatud 10 kuud, teistel aastatel 12

kuud. Projekti juhtimine, sh tegevuste

elluviimise tagamine kuu 2300 105800 23000 27600 27600 27600

Tehniline tugi - vastavalt vajadusele tellitakse

assistendi tööd (tegevuste elluviimiseks) jne. kuu keskmine 239.58 11500 7400 400 900 2800

Administreerimiskulu - bürootarbed, side- ja

sõidukulud, raamatupidamine kuu 400 18400 4000 4800 4800 4800

Teavitus (artiklid, veebileht, materjalide

koostamine, esimesel aastal tööriistakasti

tehniline loomine) kuu kesmine 250 12000 6000 2000 2000 2000

1. Esimene tegevussuund 1.1 Eeltöö (koolituse, koostööseminari ja ABCD

materjali ettevalmistus) töö/materjalid 1000 1000 1000

1.2 Koostööseminarid, kokku korraldame kaks.

Ühel osaleb kuni 100 inimest seminar 2000 4000 2000 2000

1.3 Hõlbustajate koolitamine. Koolitame kaks

gruppi. Kokku 30 inimest. koolitus/grupp 1100 2200 1100 1100

1.4 Pilootprogrammi – ABCD lähenemise

rakendamine Eesti kogukondadega. Toimub

kahel korral. Esimene grupp: 7 kogukonda.

Teine grupp: 8 kogukonda 1 kogukond 2500 37500 17500 12500 7500

1.5 Kohalike vestlusring. Koolitame kaks

gruppi, kokku 24 inimest. grupp 13000 26000 13000 9000 4000

Jagunemine aastate lõikes

Juhtimine ning kommunikatsiooni- ja teavitustegevus

(sh tööriistakasti loomine)

1.6 Avatud Dialoogi põhine töö

kogukondadega. Töö kuni 3 kogukonnaga kogukond 4500 13500 4500 4500 4500

1.7 Kogukonna arendajate kogukond.

Kohtumistega seotud kulud. Tööriistakasti

täiendamine kohtumine 500 8000 2000 2000 2000 2000

Kulude selgitus: Läbivalt on arvestatud

tavapäraste koolitus- ja seminaride

korraldamise kuludega (esineja/koolitaja,

ruumirent, koolitusmaterjal, kohvipaus)

2. Teine tegevussuund 2.1 Kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku töös,

sh aastas 1-2 füüsilist kohtumist, kokku 4

kohtumist kohtumine 700 2800 700 700 700 700

2.2 Hetkeolukorra ülevaate koostamine töö/dokument 1000 1000 1000

2.3 Seminarid KOV kriisikomisjonidele. Igas

regioonis (kokku 4) üks kahepäevane seminar

(keskmiselt 15 osalejat). Kokku 60 inimest. seminar/grupp 2900 11600 2900 2900 2900 2900

3. Kolmas tegevussuund

3.1 Eeltöö, sh 3 ümarlauda töö/dokument 2300 2300 2300

3.2 Kriisivalmiduse ja kodanikukaitsega seotud

koolitused. Kokku toimub 8 koolitust.

Koolitused salvestatakse koolitus 1800 14400 3600 3600 7200 3.3 Kogukonna kriisivalmiduse

mentorprogramm. Kokku osaleb 4 kogukonda. kogukond 2000 8000 2000 2000 4000

KOKKU 280000 70000 70000 70000 70000

*Tegu on indikatiivse eelarvega, mille koostamisel lähtuti sellest, et strateegilise partnerluse toetus aasta kohta on hinnanguliselt 70 000

eurot. Eelarve ülesehitus vastab taotluse punktis 6 toodud aja- ja tegevuskavale.

LISA 4

Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

RIIGIEELARVELISE TOETUSE KASUTAMISE

TEGEVUS- JA TULEMUSARUANNE

Lepingu nr:

Aruande esitaja:

Tegevuste läbiviimise aeg:

Aruande koostamise

kuupäev:

Kokkuvõtlik hinnang aruandeaastale. Järeldused ja plaanid järgmiseks aastaks, edaspidiseks.

TEGEVUSSUUND 1: KOGUKONNAKESKSE VALITSEMISVIISI RAKENDAMINE

Eesmärk: Tõusnud on üksikisikute kaasatus ja osalus kogukondadena kohaliku elu

heaolu kujundamisel ning otsuste tegemises.

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest

Kasvanud üldsuse ja avalikkuse teadlikkus

kogukonnakeskse valitsemisviisi olemusest, võimalustest ja vajalikkusest

Kogukonna mõiste ja kogukonna

määratlemise protsess kogukonnakeskse valitsemisviisi rakendamiseks on ühtlustunud

Suurenenud on üldine ja kogukondade

teadlikkus ressursside põhisest (ABCD) lähenemisest kogukondlikul tegutsemisel

Kasvanud on maakondlike arenduskeskuste

konsultantide teadlikkus ja oskused ABCD lähenemisviisi rakendamisest

Suurenenud on KOV-i töötajate ja volikogu

liikmete teadmised ja oskused kogukonnakesksest valitsemisviisist ja selle rakendamisest

Loodud on Eesti kogukonna arendajate kui

praktikute kogukond, mis võimaldab omavaheliste suhete arendamist, uute

koostööpartnerite leidmist ning toetab iga

osaleja individuaalset arengut kogukondade

võimestamise teemal

Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus eduindikaatorite kaudu

Interaktiivne ja vajalikele osapooltele kättesaadavaks tehtud ressursipõhise lähenemise üldtutvustav juhendmaterjal

Kogukondadele tagatud tugipartnerite arv ja kättesaadavus ABCD lähenemise rakendamiseks

Kogukonnavestluste arv (vähemalt 24

dialoogil põhinevat kogukonnavestlust)

KOV-i ja kogukondade teadlikkus kogukonnakesksest valitsemisviisist ja selle

võimalustest on kasvanud ja suurenenud on koostöö tahe

Ülikooli tudengite ja vilistlasete teadmiste

rakendamine kogukonnakeskses mudelis

Algatatud ministeeriumi ja kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku tasandil arutelu Avatud Dialoogi meetodi

asjakohasusest ja võimalustest seda edaspidi vajaduspõhiselt kogukondadele pakkuda.

Avalik kommunikatsioon kogukonnakeskse

valitsemisviisi mudeli olemusest, võimalustest.

Ülevaade läbiviidud olulisematest tegevustest, mis toetasid oodatavate tulemuste

saavutamist (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms):

TEGEVUSSUUND 2: KODANIKUÜHISKONNA KRIISIVÕRGUSTIKU TÖÖ

KORRALDAMINE

Eesmärk: Kirjeldatud on kogukondade roll kriisides toimetulemisel ning tõusnud on

kogukondade teadlikkus ja valmisolek kriisides hakkama saamisel

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest

KOV-is on tõusnud teadlikkus kogukondade kaasamise võimalustest ja rohkem

kogukondi on kaasatud kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse tõstmisesse

Kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku töö on partnerite vahel kokku lepitud, kirjeldatud ja

see toimib

Kogukondade ja üksikisiku roll kriisidega

toimetulemisel on partnerite vahel kokku lepitud ja kirjeldatud

Koostatud ja kättesaadavaks on tehtud tööriistakast, mis aitab osapooltel rakendada

senist parimat praktikat ja meetodeid kriisidega toimetulekul ja

valmisolekutaseme tõstmisel

Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus eduindikaatorite kaudu

Kogukondade roll ja üksikisiku roll kriisidega toimetulemisel on ühiste

arutelude tulemusel kirjeldatud.

On loodud eeldusi kohalike omavalitsuste ja kogukondade vahelise koostöö suurendamiseks nii kriisivalmiduseks kui ka

kriisiolukordades

Ülevaade läbiviidud olulisematest tegevustest, mis toetasid oodatavate tulemuste

saavutamist (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms):

TEGEVUSSUUND 3: ELANIKKONNAKAITSE KRIISIVALMIDUSE JA

KODANIKUKAITSE ALASED TEADLIKKUST TÕSTVAD TEGEVUSED VÕI

SÜNDMUSED

Eesmärk: Tõusnud on üksikisikute ja kogukondade teadlikkus kriisivalmidusest ja

kodanikukaitsest

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest

Suurenenud on üksikisikute ja seeläbi kogukondade teadlikkus ja oskused

kriisivalmidusest ja kodanikukaitsest

Õppekava on Päästeameti ja vajadusel teiste partneritega kooskõlastatud, õppekavad on

kooskõlas Päästeameti poolt välja töötatud kriisivalmiduse õppekava õpiväljunditega.

Kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku osapoolte (kodanikuühiskonna esindajad,

seotud riigiasutused ja kohalikud omavalitsused) eri tasandite (nii maakonna

kui ka kohaliku tasandi) teadlikkus võrgustiku eesmärgist, olemusest ning osapoolte rollidest on kasvanud

Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus eduindikaatorite kaudu

Kirjalik ülevaade kriisivalmiduse ja

kodanikukaitsega seotud koolituspakkumistest

Õppematerjalid on taasesitataval viisil katalogiseeritud ja kriisivõrgusiku

osapooltele kättesaadavad ja kasutatavad

Korraldatud ümarlauad (vähemalt kolm ümarlauda)

Korraldatud on 8 kogukondadele suunatud

koolitust/teadlikkust tõstvat tegevust, mille sisu, sh õpiväljundid on kooskõlastatud

Päästeametiga.

Nelja valitud nn näidiskogukonna kriisivalmidus on oluliselt kasvanud

Teadlikkust tõstvaid tegevusi läbinud või sündmustel osalenud inimeste arv (vähemalt

60 kriisikomisjonide tööga seotud inimest)

Erinevate osapoolte tagasiside strateegilise partneri tegevustele

Ülevaade läbiviidud olulisematest tegevustest, mis toetasid oodatavate tulemuste

saavutamist (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms):

ÜLDINE TEAVE

Kõrvalekalded tegevuste läbiviimisel koos selgituste ja/või põhjendustega

Aruandele lisatud tegevuste läbiviimise raames välja töötatud materjalid (võimalusel koos viidetega veebilehtedele)

Aruande kinnitus

Allkirjaõigusliku isiku nimi Allkiri

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU NR {VIIT}

ERITINGIMUSED 16.06.2023

Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu, keda esindab siseministri 15. veebruari 2016. a käskkirja nr 1-3/36 „Volituse andmine osakonnajuhatajatele riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingute allkirjastamiseks“ alusel rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsler kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakonna juhataja ülesannetes Raivo Küüt (edaspidi toetuse andja), ja Eesti Rahvaülikoolide Liit, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Maire Breede (edaspidi toetuse saaja), keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos pooled, lähtudes kantsleri 3. aprilli 2023. a käskkirja nr 1-5/32 „Riigieelarvelise toetuse eraldamine“ punktist 1.2, siseministri 28. novembri 2022. a käskkirja nr 1-3/90 „Konkursi läbiviimine strateegilise partneri leidmiseks aastateks 2023–2026“ lisa 1 „Konkursi läbiviimise ja taotluse esitamise tingimused“ punktist 1.4, siseministri 27. detsembri 2022. a käskkirjast nr 1-3/105 „Siseministri 28. novembri 2022. a käskkirja nr 1-3/90 „Konkursi läbiviimine strateegilise partneri leidmiseks aastateks 2023–2026“ muutmine“, toetuse saaja 16. jaanuaril 2023. a esitatud taotlusest nr 1-21/646-1 (edaspidi taotlus) ning poolte ühisest huvist rakendada kogukonnakeskset lähenemisviisi, leppisid kokku järgnevas 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest. 1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud siseministri 14. juuli 2021. a käskkirjaga nr 1-3/71

„Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused). 1.3. Lepingu sõlmimisega kinnitab toetuse saaja, et juhindub lisaks eritingimustele ka

üldtingimustest ja need on talle arusaadavad. 2. Toetuse eesmärk ja oodatav tulemus 2.1. Tõusnud on üksikisikute kaasatus ja osalus kogukondadena kohaliku elu heaolu

kujundamisel ning otsuste tegemises. 2.2. Kasvanud on üldsuse ja avalikkuse teadlikkus kogukonnakeskse valitsemisviisi olemusest,

võimalustest ja kasulikkusest. 2.3. Kirjeldatud on kogukondade roll kriisides toimetulemisel ning tõusnud on kogukondade

teadlikkus ja valmisolek kriisides hakkama saamisel, sh kohalikus omavalitsuses tõusnud teadlikkus kogukondade kaasamise võimalustest ja kogukondade suurem kaasatus kohaliku omavalitsuse kriisivalmiduse tõstmisse.

2.4. Tõusnud on üksikisikute ja kogukondade teadlikkus kriisivalmidusest ja kodanikukaitses t, sh kasvanud teadlikkus kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku eri osapoolte seas.

2.5. Ellu on viidud lisas 1 „Strateegiliste partnerite eesmärgid“ ja lisas 2 „Taotlus“ nimetatud tegevused ja on saavutatud nende oodatav mõju.

3. Toetuse suurus, rekvisiidid ja tähtaeg 3.1. Toetuse suurus on 70 000 (seitsekümmend tuhat) eurot. 3.2. Toetuse andja eraldab toetuse saajale 2023. aasta tegevuste elluviimiseks 2023. aasta

riigieelarve seaduse programmi „Kogukondlik Eesti“ programmi tegevuse „Kodanikuühiskonna arengu toetamine“ eelarvekontolt 45 (SAP projektikood S10-K- INNO) toetuse (edaspidi toetus).

3.3. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole EE041010011946686224 punktis 3.1 määratud summa hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui pooled on lepingu allkirjastanud.

3.4. 2024.-2026. a riigieelarveline toetus vastavalt siseministri 28. novembri 2022. a käskkirja nr 1-3/90 lisa 1 punktis 1.4 toodud indikatiivsele eelarvele makstakse välja hiljemalt iga aasta 31. jaanuaril, kui selleks on olemas riigieelarvelised vahendid. Toetuse eraldamiseks sõlmitakse käesoleva lepingu lisa.

3.5. Punktis 2 nimetatud eesmärgid peavad olema ellu viidud hiljemalt 31. detsembril 2026. a.

4. Aruannete koostamine ja esitamine 4.1. Toetuse saaja esitab hiljemalt toetuse välja maksmisele järgneva aasta 15. jaanuaril

järgmised aruanded: 4.1.1. toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruande ajavahemiku 1. jaanuar kuni

31. detsember kohta lisa 3 „Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruande vorm“ kohaselt;

4.1.2. toetuse kasutamise finantsaruande ajavahemiku 1. jaanuar kuni 31. detsember kohta lisa 4 „Toetuse kasutamise finantsaruande vorm“ kohaselt.

5. Poolte kontaktisikud 5.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on Marten Lauri, kodakondsuspoliitika ja

kodanikuühiskonna osakonna nõunik, telefon 612 5203, e-post [email protected].

5.2. Toetuse andja kontaktisik on lepingus määratud aruannete ja tegevuse tulemuslikkuse hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja.

5.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Heleriin Jõesalu, telefon 5341 4905, e-post: [email protected].

6. Lepingu dokumendid 6.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on:

6.1.1. Lisa 1. Strateegiliste partnerite eesmärgid; 6.1.2. Lisa 2. Taotlus; 6.1.3. Lisa 3. Eelarve; 6.1.4. Lisa 4. Tegevus- ja tulemusaruande vorm; 6.1.5. Lisa 5. Toetuse kasutamise finantsaruande vorm.

6.2. Lepingudokumentide tähtsuse järjekord on järgmine: 6.2.1. Eritingimused; 6.2.2. Strateegiliste partnerite eesmärgid; 6.2.3. Toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruande vorm; 6.2.4. Taotlus; 6.2.5. Eelarve; 6.2.6. Üldtingimused.

6.3. Vastuolude korral lähtutakse dokumendist, mis on esimene. 6.4. Toetuse saaja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud lepingu osad, milles esitatud info

on avaliku teabe seaduse kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. 7. Lepingu kehtivus 7.1. Leping jõustub, kui sellele on alla kirjutanud mõlemad pooled, ja kehtib kuni pooled on

lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud. Lepinguline tegevus loetakse lepinguga kooskõlas olevaks alates 1. jaanuarist 2023. a.

7.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 8. Erisätted 8.1. Toetuse saajal on kooskõlastatult toetuse andja kontaktisikuga õigus suurendada või

vähendada taotluses ja eelarves olevaid summasid eelarveartiklite vahel, muutmata lepingu kogumaksumust.

8.2. Toetuse saaja kohustub toetuse kasutamise ajavahemikul koostatud infomaterjal ide l (veebilehtedel, trükistel, esitlusmaterjalidel jts) ning elluviidavate tegevuste esitlemise l kasutama Siseministeeriumi logo või viidet „Projekti/tegevust rahastab Siseministeerium “. Enne infomaterjalide trükkimist või avalikustamist on toetuse saaja kohustatud Siseministeeriumi logo kasutuskohad ja kujunduse kooskõlastama toetuse andja kontaktisikuga.

8.3. Toetuse saaja kohustub kooskõlastama Päästeameti kontaktisikuga kogukonna tasandil teadlikkust tõstvate tegevuste või sündmuste korraldamise aja- ja tegevuskava.

8.4. Toetuse saaja kohustub osalema Siseministeeriumi kodanikuühiskonna valdkonna partnerite kohtumistel.

9. Poolte allkirjad ja rekvisiidid: Toetuse andja (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Küüt Siseministeerium Pikk 61, 15065 Tallinn tel 612 5008 e-post [email protected] ak EE891010220034796011, SEB viitenumber 2800045849 saaja Rahandusministeerium

Toetuse saaja (allkirjastatud digitaalselt) Maire Breede Eesti Rahvaülikoolide Liit rg-kood 80321267 Pepleri 4, 51003 Tartu telefon 5341 4905 e-post [email protected] ak EE041010011946686224 SEB saaja Eesti Rahvaülikoolide Liit

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted 1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping) eesmärk on

reguleerida Siseministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku (edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid.

1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus ning leping ja selle lisad.

1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui sama riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks on riigieelarvelist toetust juba saadud.

1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust.

2. Lepingu ese Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi toetamiseks toetuse saajale rahaliste vahendite eraldamine (edaspidi toetus). 3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Toetuse saajal on õigus:

3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärgil; 3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada.

3.2. Toetuse saajal on kohustus: 3.2.1. kasutada toetust lepingus määratud kulude katmisel eesmärgipäraselt ja

säästlikult ning vastavuses lepingu ja selle lisadega; 3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte tulu teenimiseks; 3.2.3. järgida toetuse kasutamisel riigihangete seaduse nõudeid; 3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses.

Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude täitmata jätmisel võib olla tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lg 1 mõttes, ja ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada;

3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt;

3.2.6. esitada õigeks ajaks lepingus nimetatud aruanded; 3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud

toetuse või selle osa toetuse andjale 10 tööpäeva jooksul finantsaruande kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui 7 eurot, siis kasutamata jäävat osa ei tagastata;

3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil

kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust ja esitatud aruannete õigsust; 3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud

dokumendid tutvumiseks 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates; 3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või

mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist; 3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata toetuse kasutamise vajaduse muudatusest, kui

toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse andjale ettepanek lepingut muuta.

3.3. Toetuse andjal on õigus:

3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist; 3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.3.3. kohaldada lepingus ette nähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida

lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt; 3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks;

3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt infot toetuse kasutamisest ja

tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada lisaks lepingus ette nähtud aruannetele arupärimisi toetuse kasutamise kohta;

3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal. 3.4. Toetuse andjal on kohustus:

3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus määratud korras; 3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle; 3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.

4. Aruannete koostamine ja esitamine 4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja

tulemusaruande ning vajaduse korral teisi lepingus ette nähtud aruandeid. Toetuse kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sh kululiikidest kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab olema ülevaade elluviidud tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning kirjeldatud, kas tegevuste elluviimisel esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis millise id.

4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates.

4.3. Kui aruandes ei ole piisavalt infot lepingus nimetatud tegevuste kohta, nõuab toetuse andja kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse saajal tuleb puudused kõrvaldada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.

4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat infot, võib kokku kutsuda poolte kontaktisikute koosoleku. Koosolekul on toetuse saaja kohustatud andma aru vajaliku info mitteesitamise või eksitava info esitamise kohta või lükkama ümber toetuse andja kontaktisiku kahtlused andmete õigsuse ja täielikkuse või kogu vajaliku info mitteesitamise kohta.

4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Toetuse andja kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse seotud aruande heakskiitmisega, on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni toetuse väljamakse tegemine peatada.

4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil.

5. Poolte vastutus 5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud

toetust lepingus ette nähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata või esitas toetuse saamiseks valeandmeid.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud lepingus ette nähtud tegevusteks.

5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohase l täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses. Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool 30 kalendripäeva jooksul nõude esitamisest arvates.

5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse andjal õigus: 5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse

andja õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub leppetrahvi tasuma 10 tööpäeva jooksul, arvates toetuse andja kirjaliku nõude kättesaamisest;

5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu

rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult, ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingus t taganemine või ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist.

6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid 6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist:

6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud; 6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja

korras; 6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.

7. Vääramatu jõud 7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. 7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt

või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, kusjuures pooled on kohustatud rakendama meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ning tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.

7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu esinemisele viitab.

7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui 90 päeva järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust taganemise korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine.

8. Lepinguga seotud teated 8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke tagajärgi.

8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka poolte kontaktisikud.

8.3. Pooled on kohustatud teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu kontaktisiku, kontaktandmete, pangarekvisiitide või muude andmete muutumisest. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed kehtivad ja nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud.

8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse eest.

9. Lepingu muutmine 9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel. 9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või

poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuuda tus

kirjalikult lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised. 9.4. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole

vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt. 10. Lepingu lõpetamine 10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu

ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud dokumendid. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu lõpetamisega, vormistatakse lep ingu lõpetamine kirjalikult.

10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult 14 kalendripäeva ette teatades järgmistel juhtudel: 10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud; 10.2.2. lepingukohustuste täitmise võimatuse korral punktis 7 sätestatu järgi.

10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud 10 tööpäeva jooksul

tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole kasutatud.

11. Lõppsätted 11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel,

mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste kohaselt.

11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusäte te kehtivust.

LISA 3

Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

RIIGIEELARVELISE TOETUSE KASUTAMISE

TEGEVUS- JA TULEMUSARUANNE

Lepingu nr: 7-42385-1 16.06.2023

Aruande esitaja: Eesti Rahvaülikoolide Liit ja Maakondlikud

Arenduskeskused

Tegevuste läbiviimise aeg: 1.05 - 31.12.2023

Aruande koostamise

kuupäev:

7.01.2024

Kokkuvõtlik hinnang aruandeaastale. Järeldused ja plaanid järgmiseks aastaks, edaspidiseks.

Kokkuvõtlikult hindame aruandeaasta õnnestunuks. Vaatamata hilisemale alustamisele

õnnestus meil käivitada kõik tegevussuunas 1 planeeritud tegevused. Enamik neist on

lõpufaasis või ellu viidud. Tegevussuunas 2 ja 3 planeeritud tegevuste algus on lükkunud

mõnevõrra edasi, kuid koostöös Päästeametiga on alustatud ettevalmistavate tegevustega

ning mitmed tegevused on planeeritud juba käesoleva aasta jaanuarisse ja veebruarisse.

Peamised järeldused:

● Kogukonnasuunaline tegevus on näidanud, et kogukondade eestvedajad ja

maakondlike arenduskeskuste konsultandid vajavad infot, arutelusid/vestlusi

kogukondade teemal ning nüüdisaegseid kogukonna arendamisele suunatud

materjale. Oleme saanud kinnitust, et teadlaste ja praktikute kokkuviimine õigustab

ennast ja inimesed ootavad seda.

● Keerulisem on omavalitsuste kaasamisega. Ühelt poolt seetõttu, et omavalitsuse

inimesed ongi väga hõivatud, teisalt aga tajume ka suhtumist, kus kogukondadelt

küll oodatakse aktiivsust aga oma panust koostöö loomisse ja partnerlusse nähakse

pigem minimaalselt. Seega tuleb meil omavalitsuste suunal hakata üha enam tegema

tööd läbi otsekontaktide, helistamiste, kohtumiste, ainult meili teel saadetud kutsed

ei pruugi osutuda piisavaks.

● Ka oleme täheldanud, et mõiste kogukond ja kogukonnakeskne

lähenemine/valitsemisviis vajab järjepidevat selgitustööd ja pidevalt on “oht”, et

kasutame samu sõnu, kuid räägime mõnevõrra erinevatest asjadest. Kindlasti vajab

nii meie kommunikatsioon kui ka edasiste arutelude pidamine sellele kriitilist

tähelepanu.

Plaanime jätkata plaanipäraste tegevustega vastavalt taotlusele. Lisaks tegeleme ka

ressursipõhise lähenemise juhtivteadlase Cormac Russelli visiidi organiseerimisega Eestisse

(8.-10. mai). Vastavalt täiendavatele kokkulepetele ning Tartu Ülikooli ja Siseministeeriumi

panusele avanes võimalus see lisada 2024. aasta tegevustesse.

TEGEVUSSUUND 1: KOGUKONNAKESKSE LÄHENEMISVIISI RAKENDAMINE

Eesmärk: Tõusnud on üksikisikute kaasatus ja osalus kogukondadena kohaliku elu

heaolu kujundamisel ning otsuste tegemises.

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest

Kasvanud üldsuse ja avalikkuse teadlikkus

kogukonnakeskse valitsemisviisi olemusest,

võimalustest ja vajalikkusest

Üldsuse ja avalikkuse teadlikkuse kasvule

kogukonnakeskse valitsemisviisi olemusest,

võimalustest ja vajalikkusest oleme kaasa

aidanud läbi

● kogukonna arendamise

inspiratsioonipäeva (KAI)

korraldamise (osalejaid 102);

● Kogukonnaveebi loomise;

● oma tegevuste kommunikeerimise,

nii otsepöördumisi tehes (nt KOVide

suunal) kui ka online ja

sotsiaalmeedias;

● Arvamusfestivali kogukonnaala

programmi panustamise;

● ettekannete tegemise seotud

osapooltele (MAK konsultantidele,

KASH tudengitele, KOVidele,

külakogukondadele, valdkondlikele

partneritele).

Kogukonna mõiste ja kogukonna

määratlemise protsess kogukonnakeskse

valitsemisviisi rakendamiseks on

ühtlustunud

Läbi oma strateegilise partnerluse tegevuste

elluviimise loome eeldusi kogukonna mõiste

ja kogukonna määratlemise protsessi

ühtlustamiseks.

Loodame, et seda toetavad nüüd ja edaspidi

veelgi rohkem ka Kogukonnaveebi

aardekasti (tööriistakasti) materjalid.

Suurenenud on üldine ja kogukondade

teadlikkus ressursside põhisest (ABCD)

lähenemisest kogukondlikul tegutsemisel

Üldisele ja kogukondade teadlikkusele

ressursside põhisest (ABCD) lähenemisest

kogukondlikul tegutsemisel oleme kaasa

aidanud läbi

- kogukonna arendamise

inspiratsioonipäeva (KAI)

korraldamise;

- Kogukonnaveebi loomise;

- teemakohaste ettekannete tegemise.

Alustatud on pilootprogrammi „ABCD

lähenemise rakendamine Eesti

kogukondadega“ (edaspidi ABCD

pilootprogramm) kandideerimise

protsessiga. Kevadperioodil 2024 osaleb

pilootprogrammis 7 kogukonda. Osalevad

kogukonnad selguvad jaanuaris 2024.

Kasvanud on maakondlike arenduskeskuste

konsultantide teadlikkus ja oskused ABCD

lähenemisviisi rakendamisest

Käesoleval hetkel osaleb hõlbustajate

treeningus 10 MAK konsultanti kaheksast

(8) maakonnast.

MAK konsultantide teadlikkus ja oskused

ABCD lähenemisviisi rakendamisest on

kasvanud läbi treeningpäevade ja praktiliste

harjutuste. Algamas on piloteerimine

kogukondades, mis loob MAK

konsultantidele võimaluse õpitut

praktiseerida. Valminud juhendmaterjal

„Ressursipõhise kogukonna arendamise

ehk ABCD mudeli põhimõtted ja

rakendamine“ toetab samuti ABCD

lähenemisviisi rakendamist. Konsultandid

on toetanud selle valmimist.

Suurenenud on KOV-i töötajate ja volikogu

liikmete teadmised ja oskused

kogukonnakesksest valitsemisviisist ja selle

rakendamisest

KOVi töötajate/volikogu liikmete teadmisi

ja oskusi kogukonnakesksest

valitsemisviisist ja selle rakendamisest on

kaudselt toetatud läbi

- kogukonna arendamise

inspiratsioonipäeva (KAI)

korraldamise;

- Kogukonnaveebi loomise;

- teemakohaste ettekannete tegemise.

Otsesemalt oleme sellesse panustanud läbi

KOVidele suunatud arenguprogrammi

„Dialoog kogukonnaga“ (taotluses

Kohalike vestlusringid) elluviimise.

Programmi raames toimus 29. novembril

kogukonnakesksele valitsemisviisile

keskendunud koolituspäev.

30. – 31. jaanuaril toimub KOV

kriisikomisjoni liikmetele suunatud

kahepäevane koolitus, mis keskendub

samuti kogukonnakesksele lähenemisele

kriisivalmiduse suurendamise kontekstis.

Loodud on Eesti kogukonna arendajate kui

praktikute kogukond, mis võimaldab

omavaheliste suhete arendamist, uute

Eesti kogukonna arendajate kui praktikute

kogukond on loodud. Esimene füüsiline

kohtumine toimus 24. augustil 2023

koostööpartnerite leidmist ning toetab iga

osaleja individuaalset arengut kogukondade

võimestamise teemal

Järvamaal, Hobukooli pargis. Järgmine

füüsiline kohtumine toimub 10. veebruaril

2024 Tartus. Vahepeal on toimunud ka kaks

veebikohtumist (24.10 ja 15.12).

24. oktoobri kohtumisel vormistasime

kogukonna toimimise põhimõtted.

Käesoleval hetkel tegeleme kogukonna

arendaja rolli määratlemisega.

Järjepideva suhtluse toetamiseks ja

initsieerimiseks lõime Facebooki grupi

“Kogukonna arendajate kogukond”, millega

on liitunud 167 inimest (seisuga

06.01.2024). Samuti lõime Padleti seina, et

kogukonna arendajad saaksid kirjeldada

enda profiili, jätta kontaktid ja nii kujuneks

meil parem arusaam potentsiaalsetest

tugipartneritest kogukondadele.

Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus eduindikaatorite kaudu

Interaktiivne ja vajalikele osapooltele

kättesaadavaks tehtud ressursipõhise

lähenemise üldtutvustav juhendmaterjal

Materjal „Ressursipõhise kogukonna

arendamise ehk ABCD mudeli

põhimõtted ja rakendamine“ on valmis ja

kättesaadav Kogukonnaveebis.

Kogukondadele tagatud tugipartnerite arv ja

kättesaadavus ABCD lähenemise

rakendamiseks

Esimese hõlbustajate treeningu lõpuks

(10.10.2023 – 12.01.2024) on koolitatud 20

hõlbustajat, kes tandemitena katsetavad 7

kogukonnas ABCD lähenemist.

Katsetamine/piloteerimine ehk „ABCD

pilootprogramm“ toimub perioodil veebruar

- juuni 2024.

ABCD lähenemise rakendamist toetab ka

juhendmaterjali kättesaadavus

Kogukonnaveebis ja Kogukonna arendajate

kogukonna loomine. Padleti seinale kogutud

kogukonna arendajate profiilid/kontaktid on

mõeldud nii kogukondade kui ka KOVide

teadlikkuse tõstmiseks võimalikest

tugipartneritest.

Kogukonnavestluste arv (vähemalt 24

dialoogil põhinevat kogukonnavestlust)

Jaanuaris 2024 toimub nn dialoogikuu, mille

raames esimese KOVi arenguprogrammi

„Dialoog kogukonnaga“ osalejad viivad

läbi dialoogid kogukondades

(kogukonnavestlused), praktiseerides seeläbi

dialoogioskusi ning toetades

kogukonnakeskset lähenemist.

Kolm osalejat viisid need läbi juba

detsembrikuus (04.12.2023 Kehtnas,

12.12.2023 Järvakandis ja 04.01.2024

Eidaperes). 7 dialoogi toimub veel

jaanuarikuus, nendest kolm toimuvad 18.01,

19.01 ja 24.01. Ülejäänud kuupäevad on

täpsustumisel.

KOV-i ja kogukondade teadlikkus

kogukonnakesksest valitsemisviisist ja selle

võimalustest on kasvanud ja suurenenud on

koostöö tahe

KOVi ja kogukondade teadlikkuse

suurenemist kogukonnakesksest

valitsemisviisist ja koostöötahet oleme

toetanud läbi

● KOV arenguprogrammi “Dialoog

kogukonnaga” läbiviimise, sh läbi

selle raames toimuvate dialoogide

kogukondades,

● Arvamusfestivali kogukonnaala

programmi panustamise.

Samuti toetab selle tulemuse saavutamist 30.

-31. jaanuaril 2024 toimuv KOV

kriisikomisjonidele suunatud koolitus

“Kogukonnad kui ressurss KOV

kriisikomisjonidele”.

Täiendavalt teeme ettevalmistusi

ressursipõhise lähenemise juhtivteadlase

Cormac Russelli visiidiks Eestisse (8. -10.

mai 2024). Kolmapäevasest kavast on üks

päev teadlikult planeeritud just riigi- ja

KOV ametnikele. Ja üks päev kogukondade

külastamiseks.

Ülikooli tudengite ja vilistlasete teadmiste

rakendamine kogukonnakeskses mudelis

Tartu Ülikooli kogukonna arendamise ja

sotsiaalse heaolu (KASH) vilistlased (10

vilistlast) on kaasatud hõlbustajate

treeningusse ja edasi ABCD

pilootprogrammi elluviimisse.

Tudengid on kaasatud nii kogukonna

arendajate kogukonna tegevustesse, sh

eesseisva füüsilise kohtumise (10.02)

korraldamisse kui ka Kogukonnaveebi

aardekasti täitmisse teemakohaste

artiklitega.

Oleme oma tegemisi tutvustanud ka Tallinna

Ülikooli Haapsalu Kolledži õppekava

“Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas”

tudengitele, kes samuti teostavad oma

praktilised tööd kogukondades lähtudes

eelkõige ressursipõhisest lähenemisest. Osad

tudengid on liitunud kogukonna arendajate

kogukonnaga, nelja tudengi poolt on

kirjutatud artikkel kogukondade

arendamisest võrgustikutöö kaudu. Artikkel

leitav Kogukonnaveebist.

Algatatud ministeeriumi ja

kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku tasandil

arutelu Avatud Dialoogi meetodi

asjakohasusest ja võimalustest pakkuda

seda kogukondadele edaspidi

vajaduspõhiselt.

Avatud Dialoogi meetodi rakendamine on

planeeritud aastatesse 2024 – 2026.

2024 aasta esimeses kvartalis käivitame

Avatud dialoogi kui lähenemise

rakendamise toetust vajava kogukonnaga.

Peale esimest testimist saame alustada

aruteluga lähenemise sobivusest Eestis

laiemalt.

Avalik kommunikatsioon kogukonnakeskse

valitsemisviisi mudeli olemusest,

võimalustest.

Avalikule kommunikatsioonile

kogukonnakeskse

valitsemisviisi mudeli olemusest,

võimalustest oleme kaasa aidanud läbi

● kogukonna arendamise

inspiratsioonipäeva (KAI)

korraldamise (osalejaid 102);

● Kogukonnaveebi loomise;

● oma tegevuste kommunikeerimise

nii otsepöördumisi tehes (nt KOVide

suunal) kui ka online (artikkel

EPALEs) ja sotsiaalmeedias;

● Arvamusfestivali kogukonna-ala

programmi panustamise;

● ettekannete tegemise seotud

osapooltele (MAK konsultantidele,

KASH tudengitele, KOVidele,

külakogukondadele, valdkondlikele

partneritele).

Ülevaade läbiviidud olulisematest tegevustest, mis toetasid oodatavate tulemuste

saavutamist (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms):

● Kogukonna arendamise inspiratsioonipäev (KAI) toimus 19. septembril Tartus.

Kokku osales 102 inimest. Registreerunute hulgas oli nii aktiivseid kogukonna

eestvedajaid, KOVide esindajaid, MAK konsultante, teadlasi ja tudengeid.

● Hõlbustajate treening algas 10. oktoobril 2023. Kokku on toimunud kaks

koolituspäeva (10.10, 2.11) ja üks veebiseminar Zoomis (14.12). Kaks viimast

koolituspäeva toimuvad 11. ja 12. jaanuaril 2024. Osaleb 7 maakonda (Valga, Võru,

Tartumaa, Ida-Virumaa, Läänemaa, Saaremaa, Raplamaa) ja kokku on treeningus 20

osalejat. Nendest 10 on MAK konsultandid ja 10 Tartu Ülikooli kogukonna

arendamise ja sotsiaalse heaolu (KASH) vilistlased.

● KOV arenguprogramm „Dialoog kogukonnaga“ algas 4. oktoobril. Kokku on

toimunud neli koolituspäeva (4. ja 18. oktoober ning 8. ja 29. november) ja viimane

toimub 31. jaanuaril 2024. Programmis osaleb 10 inimest üheksast KOVist (Kose,

Kehtna, Lääne-Nigula, Räpina, Rapla, Tapa, Viimsi, Jõelähtme ja Väike-Maarja

vallast).

● Kogukonna arendajate praktika kogukonna esimene kohtumine toimus 24.

augustil Järvamaal. Kokku osales 34 inimest. Sellele eelnesid eeltööna mõttetalgud -

5. mail Tartu Ülikooli tudengitega ja 26. mail õppejõududega. Teine ja kolmas

kohtumine toimusid 24.oktoobril (osalejaid 29) ja 12. detsembril (osalejaid 6)

Zoomis, mil arutelu keskmes oli kaasaegne kogukonna arendamine.

● Strateegilised partnerid (ABCD meeskond) kohtusid kolmel korral füüsiliselt – 17.

mail, 24. augustil ja 11. detsembril. Jooksvalt toimusid briifid üle kahe või kolme

nädala ja vajaduspõhised veebikohtumised.

● Siseministeeriumi poolt 21. novembril korraldatud kohtumisel kogukonnakeskse

valitsemisviisi elluviimisest Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja

piirkonnajuhtidega. Osalesime arutelul ja tutvustasime omapoolsed tegevusi.

● Siseministeeriumi poolt 13. detsembril korraldatud seminaril „Kuidas juurutada

kogukonnakeskset valitsemisviisi?“ osalemine. Tutvustasime oma tegevusi ja

osalesime aruteludes.

● Arvamusfestivali programmi panustamine ja osalemine 11. augustil. Arutelu

organiseerimise teemal “Miks on vaja inimesele kogukonda ja kogukonnale

omavalitsust?”.

TEGEVUSSUUND 2: KODANIKUÜHISKONNA KRIISIVÕRGUSTIKU

MAAKONDLIKU TASANDI ROLLI TÄITMINE

Eesmärk: Maakondliku tasandi rolli ülesanded kodanikuühiskonna kriisivõrgustikus on

täidetud

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest

KOV-is on tõusnud teadlikkus kogukondade

kaasamise võimalustest ja rohkem

kogukondi on kaasatud kohalike

omavalitsuste kriisivalmiduse tõstmisesse

Esimene KOV kriisikomisjonidele suunatud

kahepäevane koolitus toimub 30. – 31.

jaanuar 2024 Põhja regioonis ehk Harjumaa

kohalikele omavalitsustele. Koolituse

eesmärk on tõsta KOVide teadlikkust

kogukonnakesksest lähenemisest ja

võimalustest kaasata kogukondi

kriisivalmiduse suurendamiseks. Rohkem

infot leiab Kogukonnaveebist.

Lisaks oleme kogumas häid praktikaid

kogukondade kaasamisest KOV

kriisikomisjonide töösse. Käesoleval hetkel

oleme keskendunud Põhja regioonile.

Kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku töö on

partnerite vahel kokku lepitud, kirjeldatud ja

see toimib

Vastavalt meie 12.10 kohtumisele Martin

Tulitiga Siseministeeriumist, ootame

järgmisi ministeeriumipoolseid samme

(kontseptsiooni) võrgustikutöö

eesmärgistamise osas. Leppisime kokku, et

vajadusel saame aidata kaardistada vajadusi.

Kogukondade ja üksikisiku roll kriisidega

toimetulemisel on partnerite vahel kokku

lepitud ja kirjeldatud

Nimetatud tulemus on osa

kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku ühisest

tööst. Käesoleval hetkel on see tegevus

ootel.

Koostatud ja kättesaadavaks on tehtud

tööriistakast, mis aitab osapooltel rakendada

senist parimat praktikat ja meetodeid

kriisidega toimetulekul ja

valmisolekutaseme tõstmisel

Kogukonnaveeb on loodud ja avalik.

Tööriistakast sisaldab eraldi

kriisivalmidusega seotud artiklite rubriiki.

Lisatud on juba mõned kriisivalmidusega

seotud artiklid ja üks juhendmaterjal, kuid

kindlasti vajab Kogukonnaveeb selles osas

jätkuvat tähelepanu.

Näited: ● Kogukonna kriisitöövihik

● Teenuse külakogukonna kriisikindluse

võti on heanaaberlikud suhted

Tegevussuuna 2 ja 3 raames toimuvad

edasised tegevused aitavad

kriisivalmidusega seotud materjalide

lisamisele kaasa.

Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus eduindikaatorite kaudu

Kogukondade roll ja üksikisiku roll

kriisidega toimetulemisel on ühiste

arutelude tulemusel kirjeldatud.

Nagu ülal viidatud, siis on nimetatud

tulemus ja indikaator planeeritud osana

kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku ühisest

tööst. Käesoleval hetkel on see tegevus

ootel.

On loodud eeldusi kohalike omavalitsuste ja

kogukondade vahelise koostöö

suurendamiseks nii kriisivalmiduseks kui ka

kriisiolukordades

Eeldusi kohalike omavalitsuste ja

kogukondade vahelise koostöö

suurendamiseks nii kriisivalmiduseks kui ka

kriisiolukordades loome läbi juba ülal

viidatud KOV kriisikomisjonidele suunatud

koolituste. Esimene neist toimub Põhja

regioonis jaanuarikuu lõpus. Järgmine on

planeeritud sügisperioodi 2024.

Samuti aitavad eeldusi luua nii

kogukondadele suunatud mentorprogramm

kui ka avatud koolitused (Rohkem infot:

tegevussuund 3).

Ülevaade läbiviidud olulisematest tegevustest, mis toetasid oodatavate tulemuste

saavutamist (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms):

● Oleme osalenud kahel kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku veebipõhisel kohtumisel

(22.08, 12.09). 17.10 kohtumine jäi ära.

● 19.12 osalesime Siseministeeriumi eestvedamisel korraldatud kohtumisel, kus

osalesid ka Päästeamet ja Eesti Külaliikumise Kodukant.

TEGEVUSSUUND 3: ELANIKKONNAKAITSE KRIISIVALMIDUSE JA

KODANIKUKAITSE ALASED KOOLITUSED KÜLAKOGUKONDADELE

Eesmärk: Üksikisiku ja kogukondade teadlikkus, valmisolek ja oskus heaolu ja

turvalisust häirivate probleemidega tegeleda ning kriisidega toime tulla oma

ümbritsevat keskkonda ja piirkonna iseärasusi arvestades on kasvanud

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest

Suurenenud on üksikisikute ja seeläbi

kogukondade teadlikkus ja oskused

kriisivalmidusest ja kodanikukaitsest

Oodatud tulemusega seotud tegevused ei ole

veel käivitunud. Esimese kahe avatud

koolituse korraldamine on lükkunud

sügisperioodist 2023 kevadperioodi 2024.

Õppekava on Päästeameti ja vajadusel teiste

partneritega kooskõlastatud, õppekavad on

kooskõlas Päästeameti poolt välja töötatud

kriisivalmiduse õppekava õpiväljunditega.

Avatud koolituste õppekavad

kooskõlastatakse Päästeameti ja vajadusel

teiste partneritega. Avatud koolituspäev

sisaldab ühe osana Päästeameti poolt välja

töötatud kriisivalmiduse õppekava.

Kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku

osapoolte (kodanikuühiskonna esindajad,

seotud riigiasutused ja kohalikud

omavalitsused) eri tasandite (nii maakonna

kui ka kohaliku tasandi) teadlikkus

võrgustiku eesmärgist, olemusest ning

osapoolte rollidest on kasvanud

Nagu eelnevalt viidatud tegevussuuna 2

kirjelduses on tegevus ootel.

Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus eduindikaatorite kaudu

Kirjalik ülevaade kriisivalmiduse ja

kodanikukaitsega seotud

koolituspakkumistest

Oodatud eduindikaatoriga seotud tegevus ei

ole veel käivitunud. Kirjaliku ülevaate

koostamise eelduseks on ümarlauad.

Esimene ümarlaud Päästeametiga on

planeeritud 22. veebruar 2024.

Õppematerjalid on taasesitataval viisil

katalogiseeritud ja kriisivõrgusiku

osapooltele kättesaadavad ja kasutatavad

Koolitustegevusega seotud õppematerjale ei

ole veel loodud. V.a KOV kriisikomisjonide

koolitusel kasutatav KOV kriisitöövihik, mis

on kättesaadav Kogukonnaveebist.

Korraldatud ümarlauad (vähemalt kolm

ümarlauda)

Oodatud eduindikaatoriga seotud tegevus ei

ole veel käivitunud. Planeerime esimest

ümarlauda Päästeametiga veebruaris 2024.

Korraldatud on 8 kogukondadele suunatud

koolitust/teadlikkust tõstvat tegevust, mille

sisu, sh õpiväljundid on kooskõlastatud

Päästeametiga.

Oodatud eduindikaatoriga seotud tegevus ei

ole veel käivitunud. Esimese kahe avatud

koolituse korraldamine on lükkunud

sügisperioodist 2023 kevadperioodi 2024.

Sisu, sh õpiväljundid kooskõlastatakse

Päästeametiga.

Nelja valitud nn näidiskogukonna

kriisivalmidus on oluliselt kasvanud

Tegevus on planeeritud aastatesse 2024-

2026 ja alles käivitatakse. Kolga küla

Kuusalu vallast on soovi avaldanud.

Teadlikkust tõstvaid tegevusi läbinud või

sündmustel osalenud inimeste arv (vähemalt

60 kriisikomisjonide tööga seotud inimest)

Esimene KOV kriisikomisjoni koolitus

toimub 30. – 31. jaanuar 2024. Planeeritud

on 16 osalejat.

Erinevate osapoolte tagasiside strateegilise

partneri tegevustele

Oma tegevustest anname ülevaadet iga-

reedesel briifil Siseministeeriumi ja teiste

strateegiliste partneritega. Samuti oleme

osalenud Siseministeeriumi ja Päästeameti

initsieeritud kohtumistel. Arutelude käigus

saadud tagasisidet oleme võtnud jooksvalt

arvesse.

Ülevaade läbiviidud olulisematest tegevustest, mis toetasid oodatavate tulemuste

saavutamist (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms):

● 16.05 – Veebikohtumine Siseministeeriumi, Päästeameti ja Eesti Külaliikumisega

Kodukant tegevussuundade 2 ja 3 tutvustamiseks

● 31.05 – Kohtumine Siseministeeriumi ja Päästeametiga tegevussuundade 2 ja 3

tutvustamiseks/täpsustamiseks

● 6.10 – Meeskonna kohtumine Raplas KOV kriisikomisjonidele suunatud

koolituskava ettevalmistamiseks (järgnesid mitmed veebipõhised kohtumised)

● 20.10 ja 16.11 – Kohtumised Päästeameti esindajatega. Sisendi kogumine ja

koolituse sisu kooskõlastamine

● 24.11 – osalesime Eesti Külaliikumise Kodukant ja Põlvamaa Kodukandi

eestvedamisel toimunud külade ümarlaual. Tutvustasime enda strateegilise

partnerluse tegevusi. Osalesid nii Päästeameti esindajad, KOVide esindajad,

Põlvamaa MAK konsultant kui ka külade esindajad.

● 19.12 – osalesime Siseministeeriumi eestvedamisel korraldatud kohtumisel, millel

osalesid ka Päästeamet ja Eesti Külaliikumise Kodukant.

ÜLDINE TEAVE

Kõrvalekalded tegevuste läbiviimisel koos selgituste ja/või põhjendustega

Seoses lepingu sõlmimise ja tegevustega alustamise viibimisega on 2023. aasta tegevustest

üle kantud aastasse 2024:

- arenguprogrammi “Dialoog kogukonnaga” viimane koolituspäev (31.01),

dialoogide läbiviimine (nn dialoogikuu) ning mõjuraporti koostamine;

- hõlbustajate treeningu viimane koolitusmoodul, mis toimub 11. - 12.01;

- kogukonna arendajate kogukonna kohtumine (10.02);

- KOV kriisikomisjoni koolitus (30. - 31.01);

- esimene ümarlaud (Päästeametiga) toimub 22. veebruaril;

- 2 avatud kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitsega seotud koolitust toimuvad 2024.

aasta esimeses pooles.

Muutus Arenguprogramm “Dialoog kogukonnaga” osalejate arvus. Planeeritud osalejate arv

esimeses grupis oli 12. Ehk siis planeeritud oli 12 kogukonnavestlust (dialoogi). Programmis

alustas 10 inimest 9 kohalikust omavalitsusest. Huvi ja kandideerijate arv oli suurem, kuid

loobuti ajapuuduse tõttu. Kuna 2025. aastal on samuti kavas arenguprogrammi elluviimine,

siis kavandame kaasata planeeritust rohkem osalejaid, et maandada riski osade osalejate

loobumisel.

2023. aasta tegevuseks oli ka kirjaliku ülevaate koostamine KOV kriisikomisjonide

praktikatest kogukondade kaasamisel. Eeltöö suhtlemisel asjakohaste osapooltega

(Päästeameti kriisibüroo, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Kodukant) näitas, et praktikaid ei

pruugi ülemäära palju olla. Otsustasime, et kogume näiteid Päästeameti regioonide kaupa

vastavalt sellele, kus toimuvad ka KOV kriisikomisjonide koolitused. Käesoleval hetkel

tegeleme veel Põhja regiooni näidete kogumisega.

Aruandele lisatud tegevuste läbiviimise raames välja töötatud materjalid (võimalusel koos

viidetega veebilehtedele)

● Juhendmaterjal „Ressursipõhise kogukonna arendamise ehk ABCD mudeli

põhimõtted ja rakendamine“

https://kogukonnaveeb.ee/juhendmaterjalid/ressursipohise-kogukonna-arendamise-

ehk-abcd-mudeli-pohimotted-ja-rakendamine/

Aruande kinnitus

Allkirjaõigusliku isiku nimi Allkiri

Hannelore Juhtsalu

juhatuse liige

allkirjastatud digitaalselt