Riigieelarvelise toetuse kasutamise leping (Sotsiaalse Innovatsiooni Labor 2021-2024)

7-42098-1 19.07.2021 Leping (1).asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MARTEN LAURI 38910085221 2021-07-19 10:38:43

RASMUS PEDANIK PNOEE-37703095210 2021-07-19 11:09:33

Lisa 1 Strateegiliste partnerite eesmargid.pdf

LISA 1

Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

STRATEEGILISTE PARTNERITE EESMÄRGID

1. VABAÜHENDUSTE LIIT JA MTÜ MAAKONDLIKUD ARENDUSKESKUSED

Tegevussuund 1: Teadlikud ja aktiivsed elanikud

Eesmärk 1: Eesti elanike kasvanud osalemine vabatahtlikus tegevuses ning vabatahtlikke

kaasavad organisatsioonid on nõustatud ja toetatud

Oodatavad tulemused:

 osakaal elanikest, kes on viimase 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses kõigist

elanikest 49% -> püsib

 vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide võrgustiku rahulolu strateegilise partneriga

Eduindikaatorid:

 osakaal 15–24 a elanikest 19% -> kasvab

 osakaal 65-74 a elanikest 9% -> kasvab

 võrgustiku liikmete arv 40 -> kasvab

Eesmärk 2: Eesti elanike tõusnud teadlikkus kodanikuühiskonnast ja kodanikuühiskonnas

osalemisest

Oodatavad tulemused:

 platvormi olemasolu vabatahtlike ja vabatahtlike kaasajate kokkuviimiseks

 tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kuulujatele tehtud annetuste kogusumma 41

mln € -> kasvab

Eduindikaatorid:

 korduvate annetajate osakaal Eesti elanikest täpsustub -> kasvab

 annetamistalgute osalejate arv ja annetuste maht 111 algatust, 128 000 -> kasvab

 annetusekogujate võrgustiku rahulolu strateegilise partneriga täpsustub -> püsib kõrge

 kasutatud kommunikatsioonikanalite ning nende liikmete ja lugejate arv (Hea Kodanik,

Vabatahtlike Värav)

 lugejatele edastatud informatsioon kodanikuühiskonnast, mh õiguskeskkonna, rahastus- ja

osalemisvõimaluste, heade näidete jm kohta eesti, vene ja inglise keeles keeles ->

regulaarsus püsib

 kodanikuühiskonna teemal loodud originaalsisu hulk aastas n/a -> 20

 pidev koostöö teiste vabatahtliku töö platvormide ja tööandjatega n/a -> toimib

Tegevussuund 2: Võimekad vabaühendused

Eesmärk 1: Tõusnud vabaühenduste koostöö- ja finantsmajanduslikud oskused ja

teadmised

Oodatavad tulemused:

 MTÜ-de ja SA-de teenitud ettevõtlustulu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks 172

mln € -> kasvab

 regulaarne vabaühenduste kaasamise heade näidete kogumine, avaldamine ja levitamine

 vabaühenduste kasvanud teadlikkus oma rollist, tähtsusest ja võimalustest kohaliku elu

edendamisel

Eduindikaatorid:

 vabaühenduste osakaal, kellel on rohkem kui kolm rahastusallikat 33% -> kasvab

 delegeeritud teenuste osakaal kasvab

 palgaliste töötajatega MTÜ-de arv ja osakaal 24% (9625) -> 26% (10 200)

 vabaühenduste panus SKP-sse 2% -> püsib või kasvab

 juhtide võrgustiku rahulolu strateegilise partneriga täpsustub -> püsib kõrge

Eesmärk 2: Eesti elanike kasvanud teadlikkus vabaühendustest ja nende rollidest

Oodatavad tulemused:

 kasvanud teadlikkus

 vabaühenduste rahastamiskeskkonna andmebaas on igal aastal uuendatud

 tagatud järelkasv Eesti vabaühenduste juhtidele

Eduindikaatorid:

 noortele suunatud sündmuste või algatuste ja nendes osalejates arv

 aasta tegijate tunnustamine -> toimub ja kajastatud

 huvikaitsevõrgustiku rahulolu strateegilise partneriga täpsustub -> püsib kõrge

 arenguprogrammi läbinud tulevikujuhte -> 20

 ettevõtliku kooli osalejate arv -> püsib

2. MTÜ SOTSIAALSE INNOVATSIOONI LABOR

Tegevussuund: Võimekad ja hoolivad kogukonnad

Eesmärk 1: Tõusnud on kogukondade ja KOV-ide teadlikkus omavahelistest

koostöövõimalustest ja kogukonnakesksest lähenemisviisist

Oodatavad tulemused:

 kohalike elanike kaasamise head näited on kogutud, süstematiseeritud ja analüüsitud

 head näited on avaldatud ja levitatud KOV-idele ja kogukondadele

 kohalikud elanikud on teadlikud oma rollist kogukonnas ja kogukonnad oma rollist

kohaliku elu kujundamises

 KOV-id on teadlikud kogukonnakesksest lähenemisviisist

Eduindikaatorid:

 Tõusnud on KOVide teadlikkus koosloomest ja kogukonna kaasamisest

 Arutelude, ümarlaudade jm formaatide arv, kuhu kogukonna esindajad on kaasatud

 Kirjeldatud ja jagatud heade koostöönäidete arv

 Algatatud kogukonna koosloome protsesside arv

Eesmärk 2: Juurutatud on süsteemne ja võrgustikupõhine kaasamine kohalikul tasandil

(kogukonnakeskne lähenemisviis)

Oodatavad tulemused:

 iga KOV-i territooriumil on kogukonnad ennast määratlenud ja aktsepteeritud KOV-i

poolt

 kogukondades on määratletud eestkõneleja või esindaja

 kogukondade esindajatest on moodustatud ja käivitatud koosloomeformaadid

 KOV tasandil on kogukonnad kaasatud kohaliku elu kujundamisse

 kogukonnad osalevad kohaliku tasandi otsustusprotsessides

Eduindikaatorid:

 KOV-ide arv, kus KOV-i territooriumil on kogukonnad ennast määratlenud ja

aktsepteeritud KOV-i poolt

 KOV-ide arv, kus on käivitatud koosloomeformaadid kogukonna kaasamiseks ja ühiselt

probleemide lahendamiseks

 KOV-ide arv, kus süsteemselt tegeletakse kogukonna kaasamisega ja kogukonnad

osalevad kohaliku tasandi otsustusprotsessides

3. MTÜ SOTSIAALSETE ETTEVÕTETE VÕRGUSTIK

Tegevussuund 1: Jätkusuutlikkus

Eesmärk 1: Sotsiaalsete ettevõtete kasvanud jätkusuutlikkus

Oodatavad tulemused:

 sotsiaalsete ettevõtete ettevõtlustulu 45,6 mln € -> kasvab

 sotsiaalsete ettevõtete ühiskondliku mõju kasv

 paranenud ligipääs rahastusvõimalustele

 noortele suunatud sündmusete või algatuste ja nendes osalejates arv

Eduindikaatorid:

 Andmebaasis olevate ettevõtete arv

 Eestisse jõudnud teadmised või koostöö erinevate partneritega, millel on praktiline

väljund

 Investeeringute hulk sotsiaalsetesse ettevõtetesse

 Magistriõppes sotsiaalset ettevõtlust õppivate tudengite arv

 Noorte hulk kellel on olnud kokkupuude sotsiaalse ettevõtlusega, esinemise, koolituse või

programmi formaadis

 Nõustatud sotsiaalsete ettevõtete käibe või müügitulu kasv (enne vs. pärast) nõustamist

või investeeringut

 Sotsiaalsete ettevõtete käibe või müügitulu kasv (enne vs. pärast) andmebaasis kajastamist

 Positiivsete muutuste arv ja sisukus dokumentides ja rakendustes;

 Sotsiaalsete ettevõtete arvu kasv

 Tehtud nõustamiste arv

 Klientide kõrge (eesmärk 8-10 punkti 10-st) rahulolu näitaja

 Üritustel osalejate kõrge (eesmärk 8-10 punkti 10-st) rahulolu näitaja

Tegevussuund 2: Teadlikkus

Eesmärk 1: Eesti elanike kasvanud teadlikkus sotsiaalsetest ettevõtetest ja nende rollidest

Oodatavad tulemused:

 Ülevaade sotsiaalsest ettevõtlusest, sotsiaalsetest ettevõtjatest ja sotsiaalse ettevõtluse üha

suurem populariseerimine mõtteviisi ja maailmavaatena

 kasvanud teadlikkus

Eduindikaatorid:

 Iga sihtrühma digitaalse kommunikatsiooni ulatus ja reaktsioonid

 Kommunikatsioonikajastuste ulatus ja reaktsioonide hulk;

 Konverentsil osalenud külaliste arv

 Magistriõppes sotsiaalset ettevõtlust õppivate tudengite arv

 Meediakajastuste hulk ja levik

 Organiseerimise käigus loodud uute kontaktide ja partnerluste arv, läbi mille sotsiaalset

ettevõtlust veel enam võimendada.

 Podcast’i kuulamiste arv

 SEVi uudiskirja ja sotsiaalmeedia platvormide jälgijate arv

 Sotsiaalse ettevõtja auhinnale pürgijate arv

Lisa 2 Tegevus- ja tulemusaruande vorm.docx

LISA 2
Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

RIIGIEELARVELISE TOETUSE KASUTAMISE
TEGEVUS- JA TULEMUSARUANNE

Lepingu nr:

Aruande esitaja:

Tegevuste läbiviimise aeg:

Aruande koostamise kuupäev:

Kokkuvõtlik hinnang aruandeaastale. Järeldused ja plaanid järgmiseks aastaks, edaspidiseks.

TEGEVUSSUUND: VÕIMEKAD JA HOOLIVAD KOGUKONNAD

Eesmärk 1: Tõusnud on kogukondade ja KOV-ide teadlikkus omavahelistest koostöövõimalustest ja kogukonnakesksest lähenemisviisist

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest
Kohalike elanike kaasamise head näited on kogutud, süstematiseeritud ja analüüsitud

Head näited on avaldatud ja levitatud KOV-idele ja kogukondadele

Kohalikud elanikud on teadlikud oma rollist kogukonnas ja kogukonnad oma rollist kohaliku elu kujundamises

KOV-id on teadlikud kogukonnakesksest lähenemisviisist

Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus eduindikaatorite kaudu
Tõusnud on KOVide teadlikkus koosloomest ja kogukonna kaasamisest

Arutelude, ümarlaudade jm formaatide arv, kuhu kogukonna esindajad on kaasatud

Kirjeldatud ja jagatud heade koostöönäidete arv

Algatatud kogukonna koosloome protsesside arv

Ülevaade läbiviidud olulisematest tegevustest, mis toetasid oodatavate tulemuste saavutamist (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms):

Eesmärk 2: Juurutatud on süsteemne ja võrgustikupõhine kaasamine kohalikul tasandil (kogukonnakeskne lähenemisviis)

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest
Iga KOV-i territooriumil on kogukonnad ennast määratlenud ja aktsepteeritud KOV-i poolt

Kogukondades on määratletud eestkõneleja või esindaja

Kogukondade esindajatest on moodustatud ja käivitatud koosloomeformaadid

KOV tasandil on kogukonnad kaasatud kohaliku elu kujundamisse

Kogukonnad osalevad kohaliku tasandi otsustusprotsessides

Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus eduindikaatorite kaudu
KOV-ide arv, kus KOV-i territooriumil on kogukonnad ennast määratlenud ja aktsepteeritud KOV-i poolt

KOV-ide arv, kus on käivitatud koosloomeformaadid kogukonna kaasamiseks ja ühiselt probleemide lahendamiseks

KOV-ide arv, kus süsteemselt tegeletakse kogukonna kaasamisega ja kogukonnad osalevad kohaliku tasandi otsustusprotsessides

Ülevaade läbiviidud olulisematest tegevustest, mis toetasid oodatavate tulemuste saavutamist (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms):

ÜLDINE TEAVE

Kõrvalekalded tegevuste läbiviimisel koos selgituste ja/või põhjendustega

Aruandele lisatud tegevuste läbiviimise raames välja töötatud materjalid (võimalusel koos viidetega veebilehtedele)

Aruande kinnitus
Allkirjaõigusliku isiku nimi
Allkiri

Lisa 3 Finantsaruande vorm.xlsx

Lisa 4 Taotlus.pdf

Sotsiaalse Innovatsiooni Labor

Eesmärk 1: Tõusnud on kogukondade ja KOV-ide teadlikkus omavahelistest koostöövõimalustest ja

kogukonnakesksest lähenemisviisist

Oodatavad tulemused:

 … kohalike elanike kaasamise head näited on kogutud, süstematiseeritud ja analüüsitud

 … head näited on avaldatud ja levitatud KOV-idele ja kogukondadele

 … kohalikud elanikud on teadlikud oma rollist kogukonnas ja kogukonnad oma rollist kohaliku elu kujundamises

 … KOV-id on teadlikud kogukonnakesksest lähenemisviisist

Planeeritavad sekkumised

Uuring olukorra ja näidete kaardistamiseks

Soovime läbi viia põhjaliku uuringu ja olukorra kaardistuse selleks, et:

a) Selgitada kohalikud omavalitsused, kus on teada aktiivsed kogukonnad

b) Selgitada kohalike omavalitsuste tänased kaasamise ja koosloome praktikad

c) Selgitada kohalike omavalitsuste vajadus ja valmisolek kogukonna kaasamiseks ja koosloomeks

d) Koguda näiteid toimivatest kogukondadest, headest kaasamise- ja koostöö praktikatest, kohaliku tasandi kodanikualgatusest ja

delegeeritud teenustest.

Uuring on sisendiks kõikidele teistele sekkumistele ja aitab ka hinnata sekkumiste kogumõju perioodi lõpus. Uuringu viivad läbi meie uuringu

eksperdid Marko Uibu ja Evelin Kostabi. Uuring viiakse läbi kahes osas: küsimustik ja intervjuud. Uuringu raport tehakse kõigile tasuta

kättesaadavaks. Kogutud näiteid kasutame kommunikatsioonis.

Parimate praktikate ja näidete kommunikatsioon, tööriistakast

Läbiviidud uuringust saame sisendi heade näidete ja praktikate levitamiseks. Kavas on teha 10 parimast kogukonna algatusest video, mida

levitame sotsiaalmeedias. Samuti koondame ja süstematiseerime kõik näited oma kodulehel.

Peale uuringu läbiviimist koostame koosloomes Siseministeeriumiga kommunikastioonistrateegia Kommunikatsioonistrateegia eesmärk on, et

tõsta kohalike elanike on teadlikkust kogukonna rollist kohaliku elu kujundamises ning KOV-id on teadlikud koosloomelisest

kogukonnakesksest lähenemisviisist.

Arendame edasi koosloome tööriistakasti ja juhendmaterjale. 2021. aasta lõpuks valmib elektrooniline tööriistakast, mis hõlmab erinevaid

koosloome metoodikaid, juhendmaterjale ja näiteid. Oma kodulehe juurde loodava alalehe „Teenuste Koosloome“ loomiseks oleme saanud

toetust Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt. Jätkame avalehe arendamist kogukonna arendamise ja kaasamise tööriistade arendamisse, kirjeldamise

ja tutvustamisega.

Lisaks on meil kavas siduda loodav koduleht OÜ Cognuse poolt loodava kohalikele omavalitsustele mõeldud teenuste vahendamise ja

juhtimisplatvormile HOPSTI. HOPSTI on digitaalne keskkond, mis toob kokku järgmised kolm osapoolt: abivajajad, teenusepakkujad ja

omavalitsused. Lihtsustatult öeldes on HOPSTI eesmärgiks viia kokku abivajaja ja teenusepakkuja. Tänaseks on HOPSTI platvormi

arendamisega liitunud juba üle 10 omavalitsuse. Meil on olemas ettevõttega Cognuse OÜ kokkulepe, et meie poolt loodav alamleht

integreeritakse HOPSTI platvormiga. Paljudes piirkondades on teenuste pakkujate puudus ja meie poolt loodav teenus saab aidata kohalike

omavalitsusi koostöös vabaühendustega uute teenuste disainimisel. Samuti saame aidata kohalikul omavalitsusel leida sobivaid teenusepakkujaid

teistest piirkondadest või toetada kogukonna aktiveerimist uute teenusepakkujate toetamisega. Sekkumine aitab tõsta kogukondade ja kohalike

omavalitsuste teadlikkust kohaliku tasandi ja kogukondade koostöövõimalustest ja aitab kaasa teenuse delegeerimisele.

Koolituste väljatöötamine ja pakkumine

Töötame välja, piloteerime ja viime ellu veebipõhised koolitused järgmistel suundadel:

1) Kogukonna kaasamine ja koosloome

2) Kogukonna arendamine ja koosloome

3) Võrgustiku põhise kogukonna kaasamine

Reaalajas veebipõhised koolitusi on võimalik korraldada väiksemate õpiampsudena (a 4 x 3h) ja ei eelda transporti, ruumide renti ega toitlustust.

Seega on veebipõhised koolitused mugavamad ja efektiivsemad. Meil on ka juba hea kogemus veebipõhiste koolituste disainimisest ja

korraldamisest. Kavas on nelja aasta jooksul koolitada vähemalt 200 inimest. Kaasamise ja koosloome koolitus on mõeldud eelkõige kohaliku

omavalitsuse ametnikele ja eesmärk on 4 aasta jooksul koolitada igast omavalitsusest vähemalt üks töötaja, kes vastutab kogukonna kaasamise

eest. Koolituste läbiviimise eesmärgiks on anda edasi kaasamise, koosloome ja kogukonna arendamiseks vajaminevad teadmised ja oskused.

Eduindikaatorid:

 Tõusnud on KOVide teadlikkus koosloomest ja kogukonna kaasamisest

 Arutelude, ümarlaudade jm formaatide arv, kuhu kogukonna esindajad on kaasatud

 Kirjeldatud ja jagatud heade koostöönäidete arv

 Algatatud kogukonna koosloome protsesside arv

Eesmärk 2: Juurutatud on süsteemne ja võrgustikupõhine kaasamine kohalikul tasandil (kogukonnakeskne

lähenemisviis)

Oodatavad tulemused:

 … iga KOV-i territooriumil on kogukonnad ennast määratlenud ja aktsepteeritud KOV-i pool

 … kogukondades on määratletud eestkõneleja või esindaja

 … kogukondade esindajatest on moodustatud ja käivitatud koosloomeformaadid

 … KOV tasandil on kogukonnad kaasatud kohaliku elu kujundamisse

 … kogukonnad osalevad kohaliku tasandi otsustusprotsessides

Kohaliku tasandi kogukonna ja KOV-i koosloomeformaadi väljatöötamine ja skaleerimine

Komplekssete või nurjatute probleemide lahendamisel peetakse parimaks strateegiaks osaliste aktiivset kaasamist ja nende koostöö

fassiliteerimist (Koppenjan ja Klijn 2004; Weber ja Khademian 2008; Ansell ja Torfing 2014). Tänu vajaduselele lahendada kompleksseid

probleeme muutub avalikus sektoris aina olulisemaks koostööd soodustavate protsesside ja areenide disainimine, mis võimaldaks kollektiivset ja

loovat probleemilahendamist, koosõppimist, vastutuse võtmist ja julget lahenduste elluviimist (Ansell and Gash 2008, Ansell and Torfing 2014).

Seda kõike võimaldab koosloome (Ansell and Torfing 2017, Ansell ja Torfing 2021).

Töötame välja, piloteerime ja skaleerime kohaliku tasandi koosloomeformaadi mudeli, mis võimaldab kogukondlike probleemide lahendamiseks

kokku tuua erinevad osapooled ja rakendada nende ressursse ühise eesmärgi saavutamiseks. Väljatöötatav formaat peaks võimaldama kohalikel

omavalitsustel kaasata kogukonda probleemide lahendamisse ja uute teenuste väljatöötamisse. Nelja aasta jooksul on kavas jõuda loodava

formaadiga vähemalt 10 omavalitsusse.

Sekkumise tulemusena on loodud uus formaat, kuhu kogukonna esindajad on kaasatud. Sekkumine aitab tõsta kogukondade ja kohalike

omavalitsuste teadlikkust kohaliku tasandi ja kogukondade koostöövõimalustest, annab edasi oskusi, kuidas kohaliku omavalitsuse tasandil

kaasata kogukondi kohaliku elukeskkonna kujundamisse ja aitab tõsta delegeeritud teenuste arvu kohaliku tasandi vabaühendustele või

kogukondadele. Sekkumise tulemusena on suurenenud ka KOV-ide arv, kus kaasatakse küla- ja alevikuvanemaid ning toetatakse elanike enda

organiseeritud tegevusi.

Võrgustikupõhise kaasamise ja kogukonna arendamise mudeli väljatöötamine ja juurutamine

Alustame omavalitsuste arendusjuhtide ja kogukonna eestvedajatega tööd võrgustikupõhise kaasamise ja kogukonna arendamise mudeli

väljatöötamiseks ja piloteerimiseks. Varasemast on meile huvist sellise koostöö vastu andnud märku 14 KOVi ametnikku, kelle seast

motiveerime vähemalt 5-7 alustama toetatud protsessina oma vallas või linnas samm-sammult võrgustikupõhise kaasamismudeli üles ehitamist.

Silab pakub piloodis osalejatele etapipõhiselt igaks järgnevaks sammuks mudeli ja tööriistad, mille töötame välja 2021. aasta läbiviidud uuringu

järelduste ning varasemate kogemuste põhjal. Kohtumistega alustame sügisel, et mõne kuu jooksul toetada osalejate ettevalmistust. KOVide

katseprojektid stardivad 2022. aasta alguses ja aasta jooksul jätkuvatel regulaarsetel kokkusaamistel reflekteerime protsesside käiku, aitame

võrgustikus osalevatel KOV eestvedajatel valmistuda järgmisteks etappideks, nõustame takistuste ületamisel ning viime koos läbi

katseprotsesside hindamise. Võrgustikupõhise kaasamismudeli väljatöötamise nõustamine sisaldab ka abi kogukonna arendustöö ülesehitamisel

ja tööd kogukonnaga. Aastatel 2023-2024 jätkama tööd sama skeemi järgi uute omavalitsustega, mis võimaldab meil perioodil 2021-2024 jõuda

läbimõeldud koosloomepõhiste kaasamismudeliteni vähemalt 12 kohalikus omavalitsuses. Kogu perioodi vältel jätkab koos käimist KOV

eestvedajate võrgustik, kus on võimalik vahetada kogemusi, üksteiselt õppida ja koosloomes ka jagatavaid metoodikaid kujundada. Kolme aasta

jooksul läbi viidud võrgustiku ülesehitamise projektidest tekkivaid eriilmelisi näiteid jagame eeskujulugudena, aga kasutame ka

koolitusmaterjali loomiseks.

Sekkumise eesmärk ongi juurutada süsteemset ja võrgustikupõhist kaasamist kohalikul tasandil. Samuti aitab see sekkumine tõsta kogukondade ja

kohalike omavalitsuste teadlikkust kohaliku tasandi ja kogukondade koostöövõimalustest, annab edasi oskusi kogukondade kaasamiseks

kohaliku elukeskkonna kujundamisse.

Sekkumise tulemusena on suurenenud KOV-ide arv, kus kaasatakse küla- ja alevikuvanemaid ning toetatakse elanike enda organiseeritud

tegevusi. Samal ajal kujuneb kogukondade arendamise võrgustik (2021), mis tegutseb aktiivselt (hindame võrgustiku rahulolu strateegilise

partneriga). Võrgustiku liikmete (KOV) territooriumil on kogukonnad ennast määratlenud ning nad on aktsepteeritud igapäevase

dialoogipartnerina kohaliku omavalitsuse poolt.

Kaasava omavalitsuse märgise väljatöötamine ja nõustamine

Koostöös Siseministeeriumi, Linnade ja valdade liidu ja Minuomavalitsus.fin.ee töötame välja kaasava omavalitsuse kvaliteedimärgi. Märk

omastatakse omavalitsustele, kellel on kaasamine strateegiliselt korraldatud ja kus elanikud on kaasamisega rahul. Minuomavalitsus.fin.ee

hakkab üle aasta hindama elanike rahuolu kaasamisega ja saame seda kasutada märgise omistamisel. Märgise väljatöötamiseks on kavas kaasata

ka teisi olulisi osapooli. Märgise väljatöötamisega alustame 2023. aasta talvel ja eesmärk on, et järgmise 2 aasta jooksul omistatakse märk

vähemalt 10 omavalitsusele. Märgise andmisest ja sinna juurde käivatest konsultatsiooniteenusest ja koolitustest on kavas luua omateenimise

võimalus, mis tagaks ka märgise jätkusuutlikkuse.

Sekkumine aitab tõsta kogukondade ja kohalike omavalitsuste teadlikkust kohaliku tasandi ja kogukondade koostöövõimalustest, annab edasi

oskusi, kuidas kohaliku omavalitsuse tasandil kaasata kogukondi

Eduindikaatorid:

 KOV-ide arv, kus KOV-i territooriumil on kogukonnad ennast määratlenud ja aktsepteeritud KOV-i pool

 KOV-ide arv, kus on käivitatud koosloomeformaadid kogukonna kaasamiseks ja ühiselt probleemide lahendamiseks

 KOV-ide arv, kus süsteemselt tegeletakse kogukonna kaasamisega ja kogukonnad osalevad kohaliku tasandi otsustusprotsessides

Indikatiivne tegevuskava koos eelarvega

2021

Tegevused 2021 Aeg Tulemus Eelarve Sihtrühm

Uuringu läbiviimine Juuni - oktoober

2021

Uuring on teostatud

-valminud on 10 lühikest

videot parimatest näidetest

10 000.- Kohalikud omavalitsused,

kogukonnad/võrgustikud,

vabaühendused

Koolituste väljatöötamine Juuni - oktoober

2021

Välja on töötatud

kogukonna kaasamise ja

koosloome koolitus ning

kogukonna arendamise ja

koostöö koolitus

3000.- Kohalikud omavalitsused,

kogukonnad/võrgustikud,

vabaühendused

Koolituste piloteerimine Oktoober -

detsember 2021

Läbi on viidud kaks

koolitust.

Koolitustel on osalenud 40

inimest.

3000.- Kohalikud omavalitsused,

kogukonnad/võrgustikud,

vabaühendused

Koosloomelabori mudeli

väljatöötamine

Mai - august

2021

Mudel on välja töötatud. 3000.- Kohalikud omavalitsused,

kogukonnad/võrgustikud,

vabaühendused

Koosloomelabori mudeli

piloteerimine

August -

detsember

2021

Laborit on piloteeritud

vähemalt ühes

omavalitsuses.

6000.- Kohalikud omavalitsused,

kogukonnad/võrgustikud,

vabaühendused

Võrgustiku põhine kogukonna

kaasamine ja arendamine

august -

detsember 2021

KOV võrgustik on

käivitunud, vähemalt 5

KOVi ja nende

kogukondadega alustatud

ettevalmistusi kogukondade

kaasamise ja arendamise

mudeli väljatöötamiseks.

Toimunud on vähemalt 3

võrgustiku kohtumist.

3800.- Kohalikud omavalitsused

kogukonnad/võrgustikud

Kommunikatsioon Juuni - detsember

2021

-valminud on

kommunikatsiooni kava

- valminud on tööriistakast

-valminud on

juhendmaterjalid

-heade näidete levitamine

-pidev suhtlus ja

kommunikatsioon

6000.- Kitsamalt kohalikud omavalitsused,

kogukonnad/võrgustikud ja

vabaühendused

Laiemalt kogu avalikkus

Organisatsiooni juhtimine ja

üldkulu

Mai - detsember

2021

-meeskonna juhtimine

-kontor

-raamatupidamine

5000.-

-side

-transport

Eelarve kokku 39800.-

2022

Tegevused 2022 Aeg Tulemus Eelarve Sihtgruppid

Koolituste läbiviimine jaanuar -

detsember 2022

Läbi on viidud neli

koolitust.

Koolitustel on osalenud 80

inimest.

6000.- Kohalikud omavalitsused,

kogukonnad/võrgustikud,

vabaühendused

Koosloomelabori mudeli

arendamine ja skaleerimine

Jaanuar -

detsember

2022

Koosloomelabori mudelit

on katsetatud veel kolmes

omavalitsuses.

Kaasatud on vähemalt 1000

eurot.

6000.- Kohalikud omavalitsused,

kogukonnad/võrgustikud,

vabaühendused

Võrgustiku põhine kogukonna

kaasamine ja arendamine

Jaanuar -

detsember 2022

Vähemalt 5 KOVis on

koostöös kogukonnaga

töötatud välja kogukonna

kaasamise ja arendamise

mudel (sh kogukonnad

määratletud, nende

eestkõnelejad/esindajad

valitud, KOVis kaasamise

põhimõtted läbiräägitud ja

rakendatud); võrgustikku

kuulub vähemalt 10 KOVi

12000.- Kohalikud omavalitsused,

kogukonnad/võrgustikud

ja see on saanud kokku

vähemalt 10 korral.

Kaasav omavalitsus märgise

väljatöötamine

September -

detsember 2022

Märgis on välja töötatud ja

antud vähemalt 3

omavalitsusele.

2000.- Kohalikud omavalitsused,

Kommunikatsioon Jaanuar -

detsember 2022

Heade näidete kogumine ja

levitamine.

Tööriistakasti ja

juhendmaterjalide

arendamine.

Pidev süsteemne

kommunikatsioon

kommunikatsioonikava

eesmärkide täitmiseks.

12000.- Kitsamalt kohalikud omavalitsused,

kogukonnad/võrgustikud ja

vabaühendused

Laiemalt kogu avalikkus

Organisatsiooni juhtimine ja

üldkulu

Jaanuar -

detsember 2021

-meeskonna juhtimine

-kontor

-raamatupidamine

-side

-transport

6000.-

Eelarve kokku 44400.-

2023

Tegevused 2023 Aeg Tulemus Eelarve Sihtrühmad

Koolituste läbiviimine jaanuar -

detsember 2023

Läbi on viidud neli

koolitust.

Koolitustel on osalenud 80

6000.- Kohalikud omavalitsused,

kogukonnad/võrgustikud,

vabaühendused

inimest.

Koosloomelabori mudeli

arendamine ja skaleerimine

Jaanuar -

detsember

2023

Koosloomelabori mudelit

on katsetatud veel neljas

omavalitsuses (kokku 8).

Suuna arendamiseks on

kaasatud vähemalt 4000

eurot.

6000.- Kohalikud omavalitsused,

kogukonnad/võrgustikud,

vabaühendused

Võrgustiku põhine kogukonna

kaasamine ja arendamine

Jaanuar -

detsember 2023

Veel vähemalt 4

omavalitsust on ühes

kogukonnaga töötanud

välja kaasamise ja

kogukonna arendamise

mudeli (kokku 9).

Võrgustik on laienenud

(vähemalt 12) ja jätkab

regulaarseid kohtumisi.

10000.- Kohalikud omavalitsused,

kogukonnad/võrgustikud

Kaasav omavalitsus rakendamine Jaanuar -

detsember 2023

Märgis on antud veel

vähemalt 5 omavalitsusele.

Leiame selleks

teisi vahendid.

Kohalikud omavalitsused,

kogukonnad/võrgustikud,

vabaühendused, laiem avalikkus

Kommunikatsioon Jaanuar -

detsember 2023

Heade näidete kogumine ja

levitamine.

Tööriistakasti ja

juhendmaterjalide

arendamine.

Pidev süsteemne

kommunikatsioon

kommunikatsioonikava

8000.- Kitsamalt kohalikud omavalitsused,

kogukonnad/võrgustikud ja

vabaühendused

Laiemalt kogu avalikkus

eesmärkide täitmiseks.

Organisatsiooni üldkulu Jaanuar -

detsember 2023

-meeskonna juhtimine

-kontor

-raamatupidamine

-side

-transport

4500

Eelarve kokku 34 500.-

2024

Tegevused 2024 Aeg Tulemus Eelarve Seos

Koolituste läbiviimine jaanuar -

detsember 2024

Läbi on viidud neli

koolitust.

Koolitustel on osalenud 80

inimest.

6000.- Kohalikud omavalitsused,

kogukonnad/võrgustikud,

vabaühendused

Koosloomelabori mudeli

arendamine ja skaleerimine

Jaanuar -

detsember

2024

Koosloomelabori mudelit

on katsetatud veel neljas

omavalitsuses (kokku 12).

Suuna juhtimiseks on

kaasatud vähemalt 4000

eurot.

6000.- Kohalikud omavalitsused,

kogukonnad/võrgustikud,

vabaühendused

Võrgustiku põhine kogukonna

kaasamine ja arendamine

Jaanuar -

detsember 2024

Veel vähemalt 3

omavalitsust on ühes

kogukonnaga töötanud

välja kaasamise ja

kogukonna arendamise

mudeli (kokku 12).

10000.- Kohalikud omavalitsused,

kogukonnad/võrgustikud

Võrgustik on laienenud

(vähemalt 15 KOV) ja

kohtub regulaarselt.

Kaasav omavalitsus märgise

rakendamine

Jaanuar -

detsember 202

Märgis on antud veel

vähemalt 5 omavalitsusele

(kokku 13 omavalitsusele)

Leiame selleks

teisi vahendeid

Kitsamalt kohalikud omavalitsused,

kogukonnad/võrgustikud ja

vabaühendused

Laiemalt kogu avalikkus

Kommunikatsioon Jaanuar -

detsember 2022

Heade näidete kogumine ja

levitamine.

Tööriistakasti ja

juhendmaterjalide

arendamine.

Pidev süsteemne

kommunikatsioon

kommunikatsioonikava

eesmärkide täitmiseks.

Kordus küsitlus tulemuste

hindamiseks.

8000.- Kitsamalt kohalikud omavalitsused,

kogukonnad/võrgustikud ja

vabaühendused

Laiemalt kogu avalikkus

Organisatsiooni juhtimine ja

üldkulu

Jaanuar -

detsember 2021

-meeskonna juhtimine

-kontor

-raamatupidamine

-side

-transport

4500.-

Eelarve kokku 34 500.-

Riigieelarvelise toetuse kasutamise leping (Sotsiaalse Innovatsiooni Labor 2021-2024).pdf

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU NR {VIIT}

ERITINGIMUSED

19.07.2021

Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu, keda esindab siseministri 16. märtsi 2020. a käskkirja nr 1-3/34 „Volituse andmine osakonnajuhatajatele riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingute allkirjastamiseks“ alusel kodanikuühiskonna osakonna juhataja ülesannetes Marten Lauri (edaspidi toetuse andja), ja Mittetulundusühing Sotsiaalse Innovatsiooni Labor, keda esindab põhikirja alusel Rasmus Pedanik (edaspidi toetuse saaja), keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos pooled, lähtudes kantsleri 21. mai 2021. a käskkirja nr 1-5/55 „Strateegiliste partnerite konkursile esitatud taotluste rahuldamine“ punktist 1.2, toetuse saaja 18. märtsil 2021. a esitatud taotlusest nr 1-21/560-1 ja läbirääkimiste tulemusel 12. juulil 2021. a täpsustatud taotlusest 1-21/560-2, arengukava „Sidus Eesti 2030“ eesmärgist „Eesti on sidus ja kaasav ühiskond“ ja selle programmi „Kogukondlik Eesti“ eesmärgist „Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda“, siseministri 14. veebruari 2021. a käskkirja nr 1-3/17 „Konkursside läbiviimine strateegiliste partnerite leidmiseks aastaks 2021–2024“ punkti 1.2.2 nimetatud konkursi eesmärkidest ning poolte ühisest huvist arendada ja toetada Eesti kodanikuühiskonda, leppisid kokku järgmises.

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest. 1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud siseministri 28. märtsi 2018.a käskkirjaga nr 1-3/32

„Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused). 1.3. Lepingu sõlmimisega kinnitab toetuse saaja, et juhindub lisaks eritingimustele ka

üldtingimustest ja need on talle arusaadavad.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale 2021. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 10 „Siseministeeriumi valitsemisala“ eelarvekontolt 45 (SAP projektikood S10-K-STRAT) toetuse (edaspidi toetus) riigieelarvest summas 40 187,50 (nelikümmend tuhat ükssada kaheksakümmend seitse eurot ja viiskümmend senti).

2.2. Toetus on määratud Mittetulundusühingu Sotsiaalse Innovatsiooni Labor tegevustoetuseks lisa 1 punktis 2 toodud tegevussuundade, eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamiseks vastavalt lisas 4 esitatud tegevuskavale ja eelarvele.

2.3. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole EE027700771002406601 punktis 2.1 määratud summa hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui pooled on lepingu allkirjastanud.

2.4. 2022.-2024. a riigieelarveline toetus vastavalt siseministri 14. veebruari 2021. a käskkirja nr 1-3/17 „Konkursside läbiviimine strateegiliste partnerite leidmiseks aastaks 2021– 2024“ punktis 1.4 toodud indikatiivsele eelarvele makstakse välja hiljemalt iga aasta 31. jaanuaril, kui selleks on olemas riigieelarvelised vahendid. Toetuse eraldamiseks sõlmitakse käesoleva lepingu lisa.

2.5. Punktis 2.2 nimetatud tegevus peab olema tehtud hiljemalt 31. detsembriks 2024. a. 3. Aruannete koostamine ja esitamine

Toetuse saaja kohustub esitama järgmised toetuse kasutamise aruanded: 3.1 tegevus- ja tulemusaruanne ajavahemiku 1. aprill kuni 31. detsember 2021. a kohta hiljemalt

15. jaanuariks lisa 2 „Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruanne“ kohaselt; 3.2 finantsaruanne ajavahemiku 1. aprill kuni 31. detsember 2021. a kohta hiljemalt

15. jaanuariks lisa 3 „Toetuse kasutamise finantsaruanne“ kohaselt.

4. Poolte kontaktisikud

4.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on Marten Lauri, nõunik, kantsleri juhtimisala, rahvastiku toimingute ja kodanikuühiskonna asekantsleri valdkond, kodanikuühiskonna osakond, telefon 6125203, e-post [email protected].

4.2. Toetuse andja kontaktisik on lepingus määratud aruannete ja tegevuse tulemuslikkuse hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja.

4.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Rasmus Pedanik, telefon 5556 6489, e-post [email protected].

5. Lepingu dokumendid

5.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on: 5.1.1. Lisa 1. Strateegiliste partnerite eesmärgid; 5.1.2. Lisa 2. Tegevus- ja tulemusaruande vorm; 5.1.3. Lisa 3. Finantsaruande vorm; 5.1.4. Lisa 4. Taotlus.

5.2. Lepingudokumentide tähtsuse järjekord on järgmine: I. Eritingimused, II. Lepingu lisad, III. Üldtingimused. Vastuolude korral lähtutakse dokumendist, mis on esimene.

5.3. Toetuse saaja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud lepingu osad, milles esitatud info on avaliku teabe seaduse kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.

6. Lepingu kehtivus

6.1. Leping jõustub, kui sellele on alla kirjutanud mõlemad pooled, ja kehtib kuni pooled on lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud. Lepinguline tegevus loetakse lepinguga kooskõlas olevaks alates 1. aprillist 2021. a.

6.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 7. Erisätted 7.1. Toetuse saajal on kooskõlastatult toetuse andja kontaktisikuga õigus suurendada või

vähendada lisas nr 4 olevaid summasid eelarveartiklite vahel, muutmata lepingu kogumaksumust.

7.2. Toetuse saaja kohustub toetuse kasutamise ajavahemikul koostatud infomaterjalidel (veebilehtedel, trükistel, esitlusmaterjalidel jts) ning elluviidavate tegevuste esitlemisel kasutama Siseministeeriumi logo või viidet „Projekti/tegevust rahastab Siseministeerium“. Enne infomaterjalide trükkimist või avalikustamist on toetuse saaja kohustatud Siseministeeriumi logo kasutuskohad ja kujunduse kooskõlastama toetuse andja kontaktisikuga.

8. Poolte allkirjad ja rekvisiidid:

Toetuse andja (allkirjastatud digitaalsel) Marten Lauri Siseministeerium Pikk 61, 15065 Tallinn tel 612 5008 e-post [email protected] ak EE891010220034796011, SEB viitenumber 2800045849 saaja Rahandusministeerium

Toetuse saaja (allkirjastatud digitaalselt) Rasmus Pedanik Mittetulundusühing Sotsiaalse Innovatsiooni Labor rg-kood 80411303 Telliskivi 60a, 10412 Tallinn telefon 5556 6489 e-post [email protected] ak EE027700771002406601, LHV saaja Mittetulundusühing Sotsiaalse Innovatsiooni Labor

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping) eesmärk on

reguleerida Siseministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku

(edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid.

1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus

ning leping ja selle lisad.

1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui sama

riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks on riigieelarvelist toetust juba

saadud.

1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu

sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu

normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud

kohustust.

2. Lepingu ese

Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi toetamiseks toetuse saajale rahaliste

vahendite eraldamine (edaspidi toetus).

3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Toetuse saajal on õigus:

3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärgil;

3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada.

3.2. Toetuse saajal on kohustus:

3.2.1. kasutada toetust lepingus määratud kulude katmisel eesmärgipäraselt ja säästlikult

ning vastavuses lepingu ja selle lisadega;

3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte tulu teenimiseks;

3.2.3. järgida toetuse kasutamisel riigihangete seaduse nõudeid;

3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses.

Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude täitmata jätmisel võib olla tegemist

riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lg 1 mõttes, ja ebaseaduslik

või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada;

3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise seaduse

nõuete kohaselt;

3.2.6. esitada õigeks ajaks lepingus nimetatud aruanded;

3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud

toetuse või selle osa toetuse andjale 10 tööpäeva jooksul finantsaruande

kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui 7 eurot, siis

kasutamata jäävat osa ei tagastata;

3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt;

3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil

kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust ja esitatud aruannete õigsust;

3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud

dokumendid tutvumiseks 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates;

3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või

mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist;

3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata toetuse kasutamise vajaduse muudatusest, kui

toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse

andjale ettepanek lepingut muuta.

3.3. Toetuse andjal on õigus:

3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist;

3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt;

3.3.3. kohaldada lepingus ette nähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida

lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt;

3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks;

3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt infot toetuse kasutamisest ja

tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada lisaks lepingus ette nähtud aruannetele

arupärimisi toetuse kasutamise kohta;

3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal.

3.4. Toetuse andjal on kohustus:

3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus määratud korras;

3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle;

3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja

tulemusaruande ning vajaduse korral teisi lepingus ette nähtud aruandeid. Toetuse

kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sh kululiikidest

kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab

olema ülevaade elluviidud tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning kirjeldatud,

kas tegevuste elluviimisel esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis milliseid.

4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu

hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates.

4.3. Kui aruandes ei ole piisavalt infot lepingus nimetatud tegevuste kohta, nõuab toetuse andja

kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse saajal tuleb

puudused kõrvaldada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.

4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud

aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat infot, võib kokku

kutsuda poolte kontaktisikute koosoleku. Koosolekul on toetuse saaja kohustatud andma

aru vajaliku info mitteesitamise või eksitava info esitamise kohta või lükkama ümber

toetuse andja kontaktisiku kahtlused andmete õigsuse ja täielikkuse või kogu vajaliku info

mitteesitamise kohta.

4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja

aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Toetuse andja

kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljemalt 10 tööpäeva

jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse seotud aruande

heakskiitmisega, on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni toetuse väljamakse

tegemine peatada.

4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse

andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil.

5. Poolte vastutus 5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud

toetust lepingus ette nähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata või esitas toetuse

saamiseks valeandmeid.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud

lepingus ette nähtud tegevusteks.

5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud

summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei tagastata,

võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast

viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel

täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses. Teisele

poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool 30 kalendripäeva

jooksul nõude esitamisest arvates.

5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse

andjal õigus:

5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse

andja õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub

leppetrahvi tasuma 10 tööpäeva jooksul, arvates toetuse andja kirjaliku nõude

kättesaamisest;

5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul

lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu

rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus

lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult,

ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingust

taganemine või ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist.

6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid

6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist:

6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud;

6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja korras;

6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.

7. Vääramatu jõud

7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid.

7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või

täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, kusjuures pooled on

kohustatud rakendama meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ning tagada

võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.

7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu

põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu

esinemisele viitab.

7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui 90 päeva

järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust taganemise

korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine.

8. Lepinguga seotud teated

8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise

iseloomuga, ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke

tagajärgi.

8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka

poolte kontaktisikud.

8.3. Pooled on kohustatud teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu

kontaktisiku, kontaktandmete, pangarekvisiitide või muude andmete muutumisest.

Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed kehtivad ja

nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud.

8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse

eest.

9. Lepingu muutmine 9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel.

9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või

poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuudatus kirjalikult

lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised.

9.4. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole

vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt.

10. Lepingu lõpetamine

10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu

ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud

dokumendid. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu lõpetamisega, vormistatakse lepingu

lõpetamine kirjalikult.

10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult

14 kalendripäeva ette teatades järgmistel juhtudel:

10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud;

10.2.2. lepingukohustuste täitmise võimatuse korral punktis 7 sätestatu järgi.

10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud 10 tööpäeva jooksul

tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole

kasutatud.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel,

mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui

kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste kohaselt.

11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusätete

kehtivust.

SiLab aruanne 2023.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

RASMUS PEDANIK PNOEE-37703095210 2024-02-01 09:05:30

Kogukonna koosloome labor 2023 aruanne.pdf

Kogukonna koosloome labor 2023 Sotsiaalse Innovatsiooni Labori strateegilise partnerluse aruanne

30.01.2024

2

Siit dokumendist leiate:

Sotsiaalse Innovatsiooni Labori strateegilise partnerluse eesmärgid ................... 3

Eesmärk 1: Tõusnud on kogukondade ja KOV-ide teadlikkus omavahelistest koostöövõimalustest ja kogukonnakesksest lähenemisviisist ........................................... 3

Eesmärk 2: Juurutatud on süsteemne ja võrgustikupõhine kaasamine kohalikul tasandil (kogukonnakeskne lähenemisviis) .................................................................................. 3

Lühiülevaade programmist ............................................................................................ 5

Kogukonna koosloome labor 2023: ülevaade programmist ................................... 7

Eesmärk ................................................................................................................................................................ 7

Programmiga liitumise eeldused ......................................................................................................... 7

Värbamine .......................................................................................................................................................... 7

Kogukonnalabori tegevused .................................................................................................................. 8

Kogukonnalabori tulemused ......................................................................................... 9

Osalenud omavalitsused .......................................................................................................................... 9

Narva linn ........................................................................................................................................................... 10

Lääne-Harju vald ........................................................................................................................................... 11

Kose vald ............................................................................................................................................................ 13

Tartu vald ........................................................................................................................................................... 15

Jõgeva vald ...................................................................................................................................................... 17

Saku vald ............................................................................................................................................................ 19

Järva vald .......................................................................................................................................................... 21

Lääne-Nigula vald ....................................................................................................................................... 22

Harku vald......................................................................................................................................................... 23

Anija vald .......................................................................................................................................................... 24

3

Sotsiaalse Innovatsiooni Labori strateegilise partnerluse eesmärgid Eesmärk 1: Tõusnud on kogukondade ja KOV-ide teadlikkus omavahelistest koostöövõimalustest ja kogukonnakesksest lähenemisviisist

Oodatavad tulemused:

• kohalike elanike kaasamise head näited on kogutud, süstematiseeritud ja analüüsitud;

• head näited on avaldatud ja levitatud KOV-idele ja kogukondadele;

• kohalikud elanikud on teadlikud oma rollist kogukonnas ja kogukonnad oma rollist kohaliku elu kujundamises;

• KOV-id on teadlikud kogukonnakesksest lähenemisviisist.

Eduindikaatorid:

• tõusnud on KOVide teadlikkus koosloomest ja kogukonna kaasamisest;

• arutelude, ümarlaudade jm formaatide arv, kuhu kogukonna esindajad on kaasatud;

• kirjeldatud ja jagatud heade koostöönäidete arv;

• algatatud kogukonna koosloome protsesside arv.

Eesmärk 2: Juurutatud on süsteemne ja võrgustikupõhine kaasamine kohalikul tasandil (kogukonnakeskne lähenemisviis)

Oodatavad tulemused:

• iga KOV-i territooriumil on kogukonnad ennast määratlenud ja aktsepteeritud KOV-i poolt;

• kogukondades on määratletud eestkõneleja või esindaja;

• kogukondade esindajatest on moodustatud ja käivitatud koosloomeformaadid;

• KOV tasandil on kogukonnad kaasatud kohaliku elu kujundamisse;

• kogukonnad osalevad kohaliku tasandi otsustusprotsessides.

Eduindikaatorid:

• KOV-ide arv, kus KOV-i territooriumil on kogukonnad ennast määratlenud ja aktsepteeritud KOV-i poolt;

4

• KOV-ide arv, kus on käivitatud koosloomeformaadid kogukonna kaasamiseks ja ühiselt probleemide lahendamiseks;

• KOV-ide arv, kus süsteemselt tegeletakse kogukonna kaasamisega ja kogukonnad osalevad kohaliku tasandi otsustusprotsessides.

5

Lühiülevaade programmist Osalus

+ Programmis alustas 10 omavalitsust. + Programmi lõpetas 7 omavalitsust.

Kaardistamise tulemused + 7 omavalitsust kaardistasid 301 kogukonda. + 1 omavalitsus kaardistas 200 oma valla piires tegutsevat ning kohaliku

piirkonna arengusse panustavat ühendust, sh külaseltsid. + 1 omavalitsus kaardistas 420 korteriühistut ja 28 aiandusühistut (projekti

eripära silmas pidades oli selline kaardistus nende jaoks optimaalsem). + 1 omavalitsus hindas sellises detailsuses tööd liiga mahukaks.

Kaardistamise üldised õppetunnid + Kogukonna eestvedajad vahelduvad võrdlemisi kiiresti + Oluline on järjepidev kontakt ja järjepidev kontaktide uuendamine + Mitu omavalitsust uuendas kaardistamise tagajärjel põhjalikult listide

kontaktide nimekirja, selle tagajärjel paranes oluliselt ka info liikuvus. + Valged laigud või näiliselt mitte-aktiivsed piirkonnad ei pruugi tähendada, et

seal kogukond ei tegutseks, lihtsalt tegutsetakse oma küla piires ühistegevusi tehes ning tegevused pole kasvanud nii suureks, et oleks vaja valla poolset rahastust ja seetõttu pole kogukonnal vallaga vahetut kontakti.

+ Tiheasustusega piirkondades on keerulisem kogukondadeni jõuda või kogukonda määratleda.

+ Linnalähedastes uusarendustes on vaja valla poolset tuge kogukonna võimestamisel – tegevuste initsieerimiseks, keskuse kujundamiseks jne.

Koosloome-areenid ja platvormid + 1 kogukonna koosloome-areeni käivitamine + 1 kogukonna koosloome-areeni taaskäivitamine + 14 koosloome-sündmust + 1 laiapõhjaline kogukonnasündmus + 2 laiapõhjalist küsimustikku koos korralikult läbi viidud eel- ja

järelkommunikatisooniga

Kõik 7 osalenud meeskonda planeerivad või tegelevad juba püsivamate koosloome- formaatide ettevalmistamisega koostööks kogukondadega 2024 ja sealt easi.

Koosloome formaatide üldised õppetunnid + Informeerimise kvaliteet paranes. Tänu sellele, et kõik meeskonnad võtsid

kogukondade kaardistamise ette hästi põhjalikult ning kaardistasid ka kogukonnale olulised infokanalid, paranes tuntavalt informeerimise kvaliteet – sellele pöörati rohkem tähelepanu, kanalid olid paremini planeeritud ning kontaktid olid uuendatud.

+ Kaasamise kvaliteet paranes. Kaasamis- ja koosloome sündmuste kutsed jõudsid paremini kogukondadeni, samuti oli paremini planeeritud ja läbi

6

viidud kaasamistegevuste järelkommunikatsioon: kuhu aruteludes jõuti, mis selle sisendiga edasi saab – seda nii osalistele kui vallas üldiselt.

+ Usalduse kasvatamine kaasamise jätkutegevustega. Paljud meeskonnad tõid välja, et kogukonna aktivistid on heitunud ja ei soovi enam olla kaasatud, kuna nad ei tea, mis kogutud sisendist saab või kas seda kasutatakse.

+ Struktuurse kuulamise tööriistad parandavad sisendi kvaliteeti. Üks meeskondade murekohti oli ka see, et kaasamissündmused „kaaperdavad“ tihti üksikud sõnakad ja pigem negatiivsed inimesed. Laboris omandatud struktuurse kuulamise tööriistad aitasid saada positiivse kogemuse sellest, et mõne tunniga on võimalik 30-40-50 inimesega pidada sisukaid arutelusid.

+ Püsivate kogukondade koosloome-areenide loomisel on väljakutseks vabatahtlikkuse alusel tegutsemine ja eestvedajate väsimine ja vaheldumine. See tuli välja rohkem kui ühe meeskonna kogemusest, et kogukonna eestvedajate motivatsiooni säilitamine on üks suurimaid väljakutseid. Pikaajaliste eestvedajate jõudluse vähenedes kipuvad vaibuma ka loodud platvormid. Labori viimastel kohtumistel oli üheks võtmeteemaks ka taoliste areenide enese-uuendamisega seotud küsimused.

7

Kogukonna koosloome labor 2023: ülevaade programmist Eesmärk Kogukonna koosloome laboriga ootasime liituma kohalikke omavalitsusi, kes soovisid edendada strateegilist koostööd kogukondadega kohalike probleemide lahendamisel ja arendada selleks välja kogukondade koostöövõrgustikud ja koosloome-platvormid.

Labori eesmärgid olid:

+ võimestada kohalikes omavalitsustes koostööd kogukondadega,

+ arendada ja testida erinevaid kaasamise- ja koosloome-formaate,

+ arendada püsivaid koosloome-platvorme,

+ tihendada koostööd juba eksisteerivatel platvormidel,

+ arendada ühiselt kogukondade kaasamise ja koosloome mudelit.

Programmiga liitumise eeldused + Programmiga said liituda kohalike omavalitsuste meeskonnad eesotsas

kogukonna kaasamise eest vastutavate ametnikega.

+ Meeskonna minimaalne suurus oli 3 inimest (meie kogemus näitas, et programmis olid edukamad meeskonnad, kus oli püsivalt osalemas 4-5 inimest)

+ Meeskonnal oli konkreete teema või probleem, mille lahendamisse kogukonda sooviti kaasata (see võis olla ka arengukava koostamine või valla üldine juhtimine).

+ Teema pidi olema seotud valla arengukava tegevuskava ja/või tööplaaniga.

+ Liituv meeskond pidi esitama abivallavanema kinnituse/ootuse teemaga tegelemiseks.

+ Meeskonnal oli motivatsioon osaleda ja teemasse panustada.

Sellised eeldused meeskondadele tulenesid 2022. aasta kogukondade koosloome võrgustiku õppetundidest ning SiLabi kogemustest muude arenguprogrammide läbiviimisel.

Värbamine + Kõigi programmi kandideerinud meeskondadega viidi läbi intervjuud. + Kaks kandideerinud meeskonda jäeti programmist välja, kuna neil ei olnud

suutlikkust sel hetkel välja panna piisavalt suurt ning eesmärkidele vastavat meeskonda.

8

Kogukonnalabori tegevused + Labori virtuaalsed kohtumised Zoomis korra kuus, 2.5 tundi. Igal

kohtumisel: 1) Meeskonnad jagasid üksteisega oma projekti kulgu: eesmärgid,

mida on tehtud, väljakutsed jne. See toetas ka vastutuse võtmist. 2) Tutvustati üht uut tööriista või metoodilist raamistikku, mida

meeskonnad said kohtumise järgselt rakendada enda protsessi edasi arendamiseks. Tööriistade valikut kohandasime vastavalt meeskondade vajadustele.

3) Praktikult-praktikule õppimise toetamine grupi- ja paariaruteludes, kus töötoa fasilitaator juhendas osalejaid kasutama erinevaid juhtimis- ja grupi-coachingu ning action learning tööriistu üksteise toetamiseks ja võimestamiseks. Samuti said selle protsessi käigus osalised õppida vahetult üksteise kogemustest.

+ Kodutöö 1 – praktiline ülesanne oma koosloome-formaadi edendamiseks lähtudes labori töötoas saadud juhistest ja/või tööriistadest, kaasates selleks vajadusel kogukonna liikmeid.

+ Kodutöö 2 – lugeda etteantud kirjutisi või vaadata videosalvestusi ning reflekteerida, kuidas suhestuvad omavalitsuse senised praktikad või senine reaalsus loetu või kuulduga. Teemadeks: kogukonnakeskne valitsemise, kogukonna kaasamise metoodikad, kogukonna kaasamise ja võimestamise head praktikad jne.

+ Kohtumine õpisemuga: iga meeskond sai endale õpisemuks ühe teise kogukonnalaboris osalenud meeskonna. Sobitasime õpisemud labori projektide eesmärke või ka omavalitsuse ja piirkonna väljakutseid silmas pidades.

+ Individuaalne mentorlus – iga omavalitsus sai kasutada aasta jooksul kuni 2h20 m individuaalset mentorlust enda valitud ajal.

+ Digitaalne õpimapp kõikide juhendmaterjalide ja tööriistadega.

9

Kogukonnalabori tulemused Osalenud omavalitsused

+ Narva linn, Labori meeskonnas 4 inimest

+ Lääne-Harju vald, Labori meeskonnas 4 inimest

+ Kose vald, Labori meeskonnas 7 inimest

+ Tartu vald, Labori meeskonnas 6 inimest

+ Jõgeva vald, Labori meeskonnas 3 inimest

+ Saku vald, Labori meeskonnas 4 inimest

+ Järva vald, Labori meeskonnas 6 inimest

+ Lääne-Nigula vald, Labori meeskonnas 4 inimest

+ Harku vald, Labori meeskonnas 3 inimest

+ Anija vald, Labori meeskonnas 4 inimest

10

Narva linn

Laboris osalemise eesmärk: + Narva linna kogukondade kaasamine prügi sorteerimise juurutamisel

Kogukondade kaardistamine + 420 korteriühistut, 28 aiandusühistut + Täpne nimekiri ühistutest ja kontaktidest + Kohtuti ühistute esindajatega

Kaardistamise õppetunnid + Ühistu-kogukonnad on valdavalt ärkamise faasis + Vaja on uusi senisest erinevaid kaasamise viise.

Kogukondade kaardistamise mõju tegevustele + Läbi terve aasta tegelesid ühistute kaasamisega aruteludesse, lisaks tegid

laiemalt linna elanikkonnale suunatud kaasamis- ja koosloome sündmustega Laboris omandatud metoodikat kasutades.

Täiendav kõrge mõju ja kõrge huviga osapoolte kaardistus + Kaardistasid täiendavad kõrge mõju ja kõrge huviga osapooled prügi

sorteerimise edendamisel. + Kaasasid kaardistusele toetudes täiendavaid partnereid erinevate tegevuste

läbi viimisele, et tõmmata teemale tähelepanu, tõsta teadlikkust, kuidas uusi harjumusi endale lihtsamaks teha.

Täpsustatud eesmärgid + Narva jäätmevaldajad on jäätmehoolduse nõuetest piisavalt informeeritud ja

tunnevad end jäätmehoolduse korraldamise protsessi võrdväärsete parnteritena.

Koosloome-formaadid + Toimusid koosloomelised arutelud ühistutega, mille juures kasutati elemente

koolitusel omandatud CO-Create metoodikast. + Aasta käigus kohandati ja suurte kohtumiste asemel hakati läbi viima rohkem

väiksemaid arutelusid. + Esialgu oli fookuses informeerimine muutuvatest nõuetest ning ühistute

vajaduste kaardistamine. + Kogu perioodil toimusid koosloome-töötoad ja erinevad arutelud nii

linnaruumis kui partnerite juures.

Jätkutegevused 2024 + Üheks eesmärgiks on kogukonnakomisjoni käivitamine. Ideid selleks saadi

õpisemu Lääne-Harju valla kogukonnalt.

11

Lääne-Harju vald

Laboris osalemise esialgne eesmärk + Platvormi arendamine infovahetuseks kogukonnaga fookusega

kriisivalmiduse parandamisel ja info liikumise parandamisel.

Kogukondade kaardistamine + 19 territoriaalset kogukonda, 2 olulist piirkonna-ülest ühendust + Kohtuti kogukonna esindajatega + Tuvastati piirkonnad, mille kogukonnaeluga ei ole vald kursis – nn valged

laigud, kus justkui ei paista olevat aktiivset kogukonda või ei oota nad valla poolt toetuseid.

+ Kohtumiste ja muu teadaoleva info baasil hinnati, millises arengufaasis iga kogukond on, kuidas kogukond on seni olnud kaasatud, millised on infokanalid ja kogukonnani jõudmise viisid.

+ Kestlikkus faasis 9 kogukonda; enese määratlemise faasis 4 kogukonda; organiseerumise faasis 2 kogukonda; ärkamise faasis 4 kogukonda; nn valged laigud 2 kogukonda.

Kaardistamise õppetunnid + Kontaktid olid aegunud, paljudes kohtades eestvedajad vahetunud või lihtsalt

taandunud. Info ei liikunud ka seal, kus eeldasid, et info liigub. + Venekeelne elanikkond on teistsuguse dünaamikaga ja vajab eraldi

lähenemist. + „Saime teada, et on kogukondi, millest vallavalitsus ei olnud varasemalt

teadlik ning et on kogukondi, kes suhtlevad omavahel, aga nt vallaga mitte. Ja et erinevaid kogukondi on rohkem, kui oskasime arvata.“

+ Nii tulid välja aktiivsed ja passiivsed piirkonnad, ka piirkondlik kommunikatsioon.

Kogukondade kaardistamise mõju tegevustele + Märkamine, et kontaktide uuendamine on järjepidev tegevus. + Kogukonnad on kaardistatud ja lisatud nii kogukonna meililistidesse kui ka

sotsiaalmeediasse. + Koostöös õpisemu-meeskonna Narvaga otsiti paremaid ja kultuuriliselt

sobivamaid viise venekeelse kogukonnani jõudmiseks ja nende kõnetamiseks.

Täpsustunud eesmärk + Augustis programmi jätkudes tuli meeskond tagasi uue vajadusega –

taaskäivitada seni hea näitena tuntud Lääne-Harju kogukonnakomisjon. + Valla suur eesmärk: olla kaasav ja lahendustele orienteeritud vald. Iga valla

kant oleks kaasatud ja informeeritud. Saame võimekalt kogukonnakomisjonilt ka tagasiside/ettepanekuid/soovitusi

+ Väljakutse vallavalitsusele: kuidas viia taaskäivitamine läbi tundlikult, eelmisi eestvedajaid riivamata ning kaasata ka uusi liikmeid.

12

Koosloome-formaadid + Fookuses oli kogukonnakomisjoni kui piirkonna kogukonna koosloome-

areeni taaskäivitamine. + Vald oli taaskäivitamise katalüsaatoriks ning konsulteeris erinevate

osapooltega. + Võtmesündmuseks oli koosloome-töötuba kogukonnakomisjoniga, kuhu olid

kaasatud kogukonnakomisjoni liikmed ja vallavalitsuse strateegiakeskuse ametnikud.

+ Kogukonna esindajad omavahel arutasid läbi kogukonnakomisjoni taaskäivitamiseks olulised põhimõtted ja järgmised sammud.

+ Õppetunnile toetudes arutati läbi ka põhimõtted, kuidas komisjon saab end ise uuendada, et tulevikus sarnast seisakut vältida.

+ Omavalitsus on toetavas-võimestavas rollis.

Jätkutegevused 2024 + Kogukondade vajadused on seatud prioriteediks ja komisjoni küsimustele

vastame esimesel võimalusel. + Töös on kogukonnakomisjoni töökorra muutmine, mis sätestab

kõikvõimalikud protseduurid sh liikmelisuse, töökorra toimimise jms. Toimuvad regulaarsed igakuised komisjoni koosolekud, milles osalevad vallavalitsuse liikmed sh vallavanem.

13

Kose vald

Laboris osalemise eesmärk + Koostöö süvendamine kogukondadega. + Kogukondade kaardistamine ja nende huvide kaardistamine kogukonna

potentsiaali tundmaõppimiseks. + Kohtumine erinevate piirkonna külaseltsidega, kogukondadega, et

kaardistada piirkonna kogukonnad ja huvigrupid. + Küsitluste läbiviimine inimeste seas/ ühised mõttetalgud- ühised huvid, mida

ja kuidas teha. + Vallal 5 piirkonda, kus alustasid tööd kogukonnaspetsialistid. + Fookus kultuuritegevustel ja kogukonna ühistegevustel ning selleks vajaduse

ja valmisoleku kaardistamine erinevates kantides, ennekõike Tallinna magalaks kujunenud uusarendustes.

Kogukondade kaardistamine + 58 küla, 5 alevikku, külavanemad on valitud 23 külas. + Kaardistati ära kõigi viie piirkonna territoriaalsed kogukonnad, määratleti

senise kogemuse ja vestluste põhjal nende arengufaas, kaardistati ära, kuidas kogukonda on seni kaasatud, kuidas vald täna kogukonnani jõuab.

+ Väljakutseks on hajaasustus, paljud külad ametlike elaniketa, mitmetes vähem kui 10 elanikku. Mitmed väiksemad külad on piirkonna peale moodustanud külade seltsid.

Kaardistamise õppetunnid + Lihtsam on jõuda kogukondadeni, kus on olemas külavanem, külaselts, või

külade selts. + Mitmed külad on tuntud mõne seal paikneva turismiobjekti või asutuse

poolest, mille läbi on nende piirkondadega kergem kontakti saavutada ning neid aktiivsemalt koostöösse ja tegevustesse kaasata.

+ Kahe piirkonna väljakutseks on suur uute elanike osakaal, kes käivad tööl Tallinnasse. Selle osaga kogukonnast on kogukonnatöötajal ka kõige raskem kontakti leida (üks esialgseid hirme oli, et nende huvi ei olegi kohaliku kogukonna tegevustest osa võtta ning et nende kultuurihuvi leiab pigem väljenduse Tallinnas).

Kogukondade kaardistamise mõju tegevustele + Kaardistamise tulemusena täiendati-täpsustati infokanaleid, et paremini

kogukondadeni jõuda. + Labori tegevuse fookus läks sellele, et leida kogukondadest aktiivsed

inimesed, kes on valmis piirkonna kogukonna tegevustesse panustama eestvedajatena ning mis on nende ootused omavalitsusele seda tehes.

Täpsustunud eesmärk + Kogukondade kaardistamine ja nende huvide kaardistamine kogukonna

potentsiaali tundmaõppimiseks. + Kohtumine erinevate piirkonna külaseltsidega, kogukondadega, et

kaardistada piirkonna kogukonnad ja huvigrupid.

14

+ Küsitluste läbiviimine inimeste seas/ ühised mõttetalgud- ühised huvid, mida ja kuidas teha.

Koosloome-formaadid + Laiapõhjaline küsimustik ja selle kommunikeerimine + Jätkutegevused: koosloome-kohtumised küsimustiku kaudu saadetud

aktiivsete kontaktidega + Meeskond töötas välja ja valideeris teiste Laboris osalenud meeskondade peal

küsimustiku, millega koguti novembri jooksul sisendit kõigilt valla elanikelt. + Kommunikatsiooniks ja info levitamiseks kasutati kogukondade

kaardistamise käigus kogutud informatsiooni. + Küsimustikus koguti ka kogukonna aktiivsete inimeste kontakte, kes oleks

valmis kogukonna sündmustesse eestvedajana panustama. + Uueks kogemuseks oli laiapõhjalise küsimustiku koostamine, selle

mõtestamine, küsimuste ettevalmistamine, samuti küsimustiku tulemuste analüüsimine ja kommunikeerimine. Vastustest välja tulnud teadmiste rakendamine edaspidise kultuurielu planeerimisel ja piirkondade vahelise koostöö aktiveerimisel.

Jätkutegevused 2024 + Eesmärgiks on piirkondade kultuuri- ja kogukonnaspetsialistidega senisest

sagedamini kohtuda, planeerida kultuurikalendrit, arvestades teiste piirkondade tegemistega (hoomata valda kui tervikut, et vältida sündmuste kokkusattumisi ja dubleerimist). Eesmärgiks on süvendada valdkondade vahelist koostööd. Kohtumine erinevate piirkonna külaseltsidega ja kogukondadega.

+ Oma kontakti andnud inimestega korraldavad konkreetse piirkonna kogukonnatöötajad 2024. aastal kohtumisi ühisteks tegevuste kavandamiseks.

15

Tartu vald

Laboris osalemise eesmärk + Raadi piirkonna kogukonna tundmaõppimine, võimestamine ja kaasamine

piirkonna arengusse. + Väljakutse: aastal 2002 elas piirkonnas 100 elanikku, aastal 2022 3000

elanikku, juba heaks kiidetud arenduste detailplaneeringud võimaldavad lähiaastatel piirkonda kolida veel ca 5000 inimesel.

+ Elanikkond on voolav ja sotsiaalsed suhted ei jõua taristule järele, identiteet ja ühtne kogukond on välja kujunemata, anonüümsus ja vastutuse hajumine. Vaja leida kaasamislahendused, milliseid Tartu vallas varem pole olnud.

Kogukondade kaardistamine + Kaardistati 19 Tartu valla kogukonda, kuidas nad seni on olnud kaasatud,

millised on iga kogukonnani jõudmise peamised kanalid. + Vestluste ja senise kogemuse pealt määratleti kogukondade arengufaasid: 7

kogukonda on organiseerumise faasis, 3 kogukonda on enesemääratlemise faasis, 7 kogukonda on ärkamise faasis ja 2 kogukonda on nn valged laigud.

Kaardistamise õppetunnid + Raadi piirkonna kogukonna kaardistamiseks käidi sealse piirkonna elanikega

rääkimas. + Intervjuude käigus selgus, et pigem on tegemist nn ärkamise faasis

kogukondadega. + Samuti avastati, et kui seni vald arvas, et piirkond on päevasel ajal inimestest

tühi, siis tegelikkuses on läbi päeva kodus palju väikeste lastega emasid. + Kaardistamise tulemusena hinnati suuresti ümber valla senine arusaam

kogukonna iseloomust selles piirkonnas. + Üldiselt kõigi valla kogukondade osas: täna oleme olukorras kus enamus

kaasatud kogukondi kaasavad oma tegevustesse oma seltsi liikmeid. See tekitab probleemi, et kõik elanikud tegelikult ei ole kaasatud ja info jõuab ainult teatud inimesteni. Samas ei ole see ilmselt suur probleem kuna kõik inimesed ei soovigi olla kaasatud. Aga uute inimeste kolimisel piirkonda peab olema neil võimalus olla kaasatud kui nad seda soovivad. See tagab kogukonna jätkusuutliku tegutsemise ja selle et uued inimesed ja mõtted on kogu aeg kaasatud. Kogukond ei ole lihtsalt sõpruskond, vaid see on avatud kõigile soovijatele.

Kaardistamise mõju tegevustele + Kohe kutsuti ellu mitmeid tegevusi kogukonna ühistegevuste võimestamiseks.

Eesmärgiks 2025 on püsivama eestvedajate võrgustiku loomine. Endiselt on väljakutseks inimeste suur voolavus ja eestvedajate kiire vaheldumine.

Koosloome-formaadid + Kogukonnasündmus „Raadi elamus“

o Kohalikud ettevõtjad, sh kinnisvaraarendajad olid huvitatud panustamisest.

o Osalejaid oli palju.

16

o Saadi hulgaliselt uusi aktiivseid kontakte, kogukonnavõrgustik laienes. + Tagasisideküsitlus: elektrooniline küsitlus elaneike teenuste vajaduste ning

asukohtade sobivuse/vajaduse kaardistamiseks.

Jätkutegevused + Raadi kogukonnafoorumi käivitamine püsivama koosloome-formaadina. + Kaardistatud eeliste arendamise ja puuduste kõrvaldamise lahenduste

leidmiseks + Lugude loomine tugevama kogukonna-identiteedi loomiseks.

17

Jõgeva vald

Laboris osalemise eesmärk + Jõgeva valla kaasamiskultuuri parandamine ja oma kaasamisformaadi ja

kaasamise hea tava loomine. + Väljakutsed: inimesed ei avalda ametlike kaasamisprotsesside ajal oma

seisukohti, tulevad alles hiljem, selle tulemusena sagedased konfliktid. Samuti olnud palju pettumust kogukondade poolel kaasamise osas.

Kogukondade kaardistamine + Jõgeva vald oma arengukavades käsitleb kogukond nii piirkondade kui

seltsitegevuse või seltsingulise tegevuse kaudu. Kaardistamisel vaadati üle nii piirkondlikud kogukonnad kui mittetulundusühingud. Eraldi tähelepanu pöörati kogukondadele, kes katavad oma piirkonnas elukeskkonnaga seotud teemadele ja mõtlevad kaasa avalike teenuste osutamisel.

+ Kaardistati üle 200 MTÜ. + Ka pärast kaardistust on kogukonnana nn valge ala Jõgeva linn.

Kaardistamise õppetunnid + Kaardistamise õppetunnid: algne vallas orientiiriks olnud kogukondade kaart

jagunes väiksemateks piirkondadeks – suuremate alade sees oli rohkem väiksemaid kogukondi kui esialgu arvati.

+ Kogukonnad ei tunne üksteist.

Kaardistamise mõju tegevustele + Kaardistamise tulemusena saadi täpsem nimekiri aktiivsetest kogukondadest,

keda sügisel kaasati koosloome-töötubadesse, kus kaardistati kogukondade ootuseid vallale ja otsiti sobivaid koostööformaate, mida ühiselt edasi arendada.

Täpsem kõrge mõju ja kõrge huviga osapoolte kaardistamine + Kaardistasid põhjalikult erinevad osapooled, kes saavad toetada kogukonna ja

valla koostööd, sh aktiivsed seltsingud, olulisemad infokanalid ja nende omanikud.

Täpsustatud eesmärk + Viia sügisel 2023 läbi Jõgeva valla arengupäev, et koosloomes kogukondadega

koguda ideid, mis peaks olema Jõgeva valla 3-4 suuremat arengueesmärki, kuhu vald koos kogukondadega peaks liikuma.

Koosloome-formaadid + Arengupäev 15.november Kuremaa Lossis + Sihtgrupp: MTÜd, külaseltsid, kaardistamise käigus leitud aktiivsed

kogukonnad ja nende eestvedajad + Aruteluküsimused:

- Kuidas kogukonnad soovivad, et neid kaasaksime?

18

- Mis kanalit kasutatakse info kogumiseks enim? - Kuidas ja kui sageli soovid kaasa rääkida valla arengus ja töös?

+ Kasutati maailmakohviku metoodikat

Jätkutegevused 2024 + Sündmuse jätkukohtumine järgmiste koosloome-aruteludega toimus jaanuaris

2024. + Kaasamissündmuste fookus: saada kogukonnad ühe laua taha mujal ka kui

kriis ja harjutada neid koos käima

Väljakutsed koosloome-arutelude käivitamisel ja edasi arendamisel + Peaksime kaasama inimesi juriidilistesse protsessidesse, aga siiani pole teada,

kuidas inimesed siiski sinna arutellu saada kui on tähtajad ees ja eelarvet pole jne.

+ Valla juhtkond pole harjunud kogukondadega suhtlema. + Vahetult enne koosloome sündmust toimus kokkupõrge kohalike

kogukondade ja valla juhtkonna vahel.

19

Saku vald

Laboriga liitumise eesmärk + Pikaajaliselt toimiv kogukonna eestvedajate koosloome platvorm. + Väljakutsed: kuidas hoida platvorm püsivalt aktiivne, kuidas võimestada

eestvedajaid, kuidas panna väga erineva tausta ja ettevalmistusega inimesed koostööd tegema, kuidas hoida grupp apoliitilisena, platvormi toimimise kokkulepped ja kodukord.

Kogukondade kaardistamine + Kaardistati üle 60 kogukonna. + Külade meililisti lisati üle 40 uue kontakti.

Kaardistamise õppetunnid + Ajalooliselt on vallas kogukonda määratletud külaseltside tasemel,

kontaktisikuks olid külavanemad või külaseltsi esindajad. Kaardistades selgus, et ühes külas/asumis on ikka mitmeid kogukondasid, ajaga on palju muutunud.

+ Avastati, et senine kontaktide list, kuhu infot saadeti, oli aegunud.

Kaardistamise mõju tegevustele + Kaardistamise tulemusena paranes otseselt info edastamine kogukondadele

tänu värskendatud kontaktidele. + Vald sai enda kontaktidesse juurde enam kui 40 aktiivse kohaliku elu

eestvedaja, kellest nad varem teadlikud ei olnud. + Nimekirja värskendatakse pidevalt. + Värskelt leitud aktiivsete kogukonna esindajatega koos pandi alus püsivale

koosloome platvormile, ühiselt töötati välja koostöö kokkulepped, lisaks on läbi aasta kaardistamise käigus leitud aktiivsed kogukonna eestvedajad olnud kaasatud erinevatesse otsustus- ja arendusprotsessidesse.

+ Eraldi tegeletakse piirkondadega, mis kaardistamise käigus jäid nn valgeteks laikudeks.

Täpsustatud eesmärk + Kogukonna ümarlaua avaüritus. + Eesmärk: tutvustada kogukonna ümarlaua ideed ja korjata sellele elanike

sisendit, kaardistada huvitatud isikuid, vaadata osalejate hoiakuid, ideekorje.

Koosloome-formaadid + Pikaajalise koosloome-areeni ehk kogukonna ümarlaua käivitamine + Kogukonna ümarlaua avanud koosloome-töötuba enam kui 50 osalejaga + Ümarlaual osalevate kogukonna esindajate kaasamine teistesse valla

strateegilistesse protsessidesse ja aruteludesse (arengukava, kliimajulgeolek jm).

+ Ümarlaua kohtumised, kus kogukonna esindajad ise leppisid kokku töökorralduse jm, sh kuidas ümarlaud saab uueneda ja kuidas saavad liituda uued liikmed.

20

Jätkutegevused 2024 + Omavalitsus jätkab kogukonna ümarlaua võimestamist, eesmärk on väljuda

või taanduda üheks liikmeks paljudest.

21

Järva vald

Laboriga liitumise eesmärk + Nelja Järva valla kultuuriasutuse ühendamine üheks asutuseks ning koostöö

ja sidususe loomine piirkondade vahel, säilitades samas piirkondade erilisuse ja eripära ning kogukondade aktiivsuse.

Kogukondade kaardistamine + Kaardistati 51 kogukonda ja kohaliku piirkonna kultuurielu edendajat. + Kaardistati, kuidas vald on seni neid kaasanud, milliste kanalite kaudu vald

kogukonnani jõuab ning täpsustati, millised on iga viie piirkonna kõige olulisemad infokanalid kohalike kogukondade jaoks.

+ Määratleti üldistatult eri piirkondade kogukondade arengufaasid.

Kaardistamise õppetunnid + Selgus, et varem eri omavalitsustesse kuulunud piirkonnad on kogukondliku

arengu iseloomult väga erinevad ja seetõttu on vaja kaasamisel ja koostööl ka piirkonniti erinevaid lähenemisi.

+ Kaardistamise käigus selgus ka, et valla info ei jõua hästi tööealise elanikkonnani, kes käib tööl väljaspool Järva valda.

Kõrge huvi ja kõrge mõjuga osapoolte kaardistamine + Kaardistasid ära kõik muutusest mõjutatud organisatsioonid, seltsid ja

seltsingud ning muutuse mõju neile. + Kaardistasid ära, millist toetust või sekkumist iga osapool protsessis vajab. + Üks kaardistamise õppetunde oli ka see, et piirkondlike erisuste tõttu täpselt

algse mudeli järgmine kultuuriasutuste liitmine ei teeni hästi kogukonna vajadusi.

Edasised tegevused + Sügise alguses lahkus vallalt töölt kaks meeskonna võtmeliiget, kes vastutasid

fookuses olnud valdkonna arengu eest. Esialgu plaanis olnud koosloome- protsess seetõttu peatus.

22

Lääne-Nigula vald

Laboriga liitumise eesmärk + Luua kultuurivaldkonnas vallavalitsuse ja MTÜde koostööformaat, pidades

silmas Nigula valla eripära ja jaotumist kultuurilise identiteedi mõttes küllalt iseseisvateks osavaldadeks.

Kogukondade kaardistamine + Kaardistati valla kõikide piirkondade kultuurivaldkonda panustavad seltsid ja

seltsingud, kokku 58, ning kanti Google Maps kaardikihile. + Kaardistati ka, kuidas nad on seni olnud valla poolt kaasatud ja kuidas vald

täna nendeni jõuab. + Kaardistamise käigus kasutati kogukonna arengufaaside mudelit ühingu

arengufaasi määratlemiseks. Kestlikus faasis on 10 ühingut, organiseerumise faasis on 35 ühingut, enesemääratluse faasis on 4 ühingut, ärkamise faasis on 8 ühingut.

Kaardistamise õppetunnid + Tugevamateks partneriteks ka kultuurivaldkonnas on seltsingud, mis on

orienteeritud piirkonna kui terviku arendamisele, mitte ainult oma huvitegevusele.

+ Kaardistuse tulemusena täienes ja täpsustus nende osapoolte nimekiri, keda meeskond plaanis edaspidi kaasata koosloome-aruteludesse, et üheskoos välja töötada ühendvalla kultuurilise ühisidentiteedi võtmesündmused.

Uuendatud eesmärk + Edendada vallavalitsuse ja kogukondade koostööd, arendada ja katsetada uusi

platvorme, kus vallavalitsus saab kogukondi aruteludesse kaasata. + Pikema plaani eesmärk: ühtset identiteeti toetavate kultuurisündmuste välja

töötamine.

Meeskonna katkestamise põhjused + Meeskond katkestas oktoobris, kuna omavalitsuses oli olukord poliitiliselt

ebastabiilne ning teemaga edasi liikumine keeruline.

23

Harku vald

Laboriga liitumise eesmärk + Visioonipäeva läbi viimine Harku valla arengukava koostamise raames,

kaasates piirkonna elanikke sisendi andmiseks ja edaspidi ühiselt tegevuste ellu viimiseks ning arendada välja Harku valla kaasamismudel.

Kogukondade kaardistamine + Harku vald alustas kohalike kogukondade kaardistamist ning tuvastati ka nn

valged laigud ehk piirkonnad.

Meeskonna katkestamise põhjused + Meeskond katkestas programmi enne teist Labori kohtumist, hinnates

kaasneva töö mahtu enda jaoks liiga suureks.

24

Anija vald

Laboriga liitumise eesmärk + Koosloome-ümarlauad, et koostada Anija valla ühtne kultuurikava 2024+

Kogukondade kaardistamine + Kaardistati 34 kogukonda + Määratleti kogukonna arengufaasid + Kaardistati kuidas konkreetset kogukonda seni on kaasatud + Kuidas kogukonnani jõutakse ja kes on võtmeisikud + Kuue külaga viidi läbi põhjalikumad arengu vestlused

Kogukondade kaardistamise õppetunnid + Kui esialgu tuldi Laborisse eesmärgiga korjata sisendit Kultuurikavasse, siis

Labori lõppedes oli uueks sihiks püsivama platvormi kujundamine kogukonna kaasamiseks ja koosloomeks.

Kaardistuse mõju tegevustele + Loodi töögrupp Anija valla kultuurikava väljatöötamiseks. + Osaliste kaasamine sügisestesse koosloome-aruteludesse oli läbimõeldum,

kasutati mitmekesisemaid kommunikatsioonikanaleid osalisteni jõudmiseks.

Täpsustatud eesmärk + Kolm koosloome-kohtumist kultuurikava ideekorjeks. + Ideede valideerimine ja täpsustamine järgmistel kohtumistel.

Koosloome-formaadid + Kolm koosloome-kohtumist kultuurikava ideekorjeks, kus kasutati

koosloome-koolitusel omandatud metoodika elemente. + Läbi mõeldud jätkukommunikatsioon, kuidas üle valla jagada koosloome-

kohtumiste tulemusi. + Loodi ühtne kultuurikalendri platvorm erinevate kultuurisündmuste

korraldusega tegelevate osapoolte koostööks.

Jätkutegevused 2024 + Püsiva kogukonna koosloome-areeni arendamine. Selleks täpsustati ja

täiendati juba novembris 2024 ka kogukondade kaardistust.

25

LISA 1_vorgustike tuubid ja juhtumianalüüsid.docx

JUHTUMIANALÜÜSIDE LÜHIÜLEVAATED
Algset fokusseeritumat otsingut (KOVi põhine piirkondlik võrgustik) sai pisut laiendatud, sest häid näiteid Eestist hetkel küllaltki keeruline leida. Näited piirkondliku koostöö, võrgustumise, koosloome kohta, mille põhjal koostatud 6 erinevat võrgustiku tüüpi. Tüüpide puhul tulevad välja mõned põhijäreldused.
Eri tüüpi võrgustumist ja formaate palju – erinevad ka funktsioonid, toimimispõhimõtted jne. Näitena ka ärisektori veetav piirkondlik võrgustumine ja kogukondliku keskkonna arendamine.
Joonisel 1 on kujutatud eri tüüpi avatud valitsemise ja koostööformaadid. Juhtumianalüüside alusel loodud tüüpide numbrid vastava formaadi puhul nimetuse järel sulgudes.

1. TÜÜP: Sädeinimese ümber tekkivad kogukonnapõhised võrgustikud
2. TÜÜP: Võrgustumist ja kogukonnasuhteid toetava keskkonna arendamine (ilma KOVita)
3. TÜÜP: KOVi modereeritav kodanike/kogukondade võrgustik
4. TÜÜP: Koosloomeliselt KOVi juhtimisel kujundatav oluliste osapoolte võrgustik
5. TÜÜP: Projektipõhised arendusprogrammid, mis loovad/tugevdavad võrgustikke
6. TÜÜP: Ühise vajaduse ümber koonduv tegevusvõrgustik
+
7. TÜÜP: KOVi modereeritav teemapõhine/professionaalne võrgustik (ei ole põhjalikumat juhtumianalüüsi)

Kõikide tüüpide pealt põhijäreldused:
• Toetav struktuur ja eestvedaja(d) vältimatult olulised.
• Vajalikud on teadmised-oskused: modereerimine, tegevuse reeglite ja süsteemi paikapanek jne. Selliseid oskuseid ei saa nt vallametnikult eeldada. Tuleb välja välise konsultandi vajalikkus.
• Riikliku süsteemi ja toe pakkumine?
• Iga õnnestunud näite kohta palju ebaõnnestumisi – nendega leppimise vajadus, et ei kaoks usk kaasamise, koosloome, ja võrgustikuloome võimalikkusesse.
• Tüübid ja funktsioonid erinevad. Laiapõhjalisus ja avatus tihti pöördvõrdelised intensiivsusega ehk siis kui osalejate ring laiem ja puuduvad lävendid (nõuded ja eeldused osalemiseks), siis võrgustiku kontakt ja koostöö põgusam.

Järgnevalt tüüpide kirjeldused. Iga tüübi alguses selle tüübi põhitunnused skaalal (* – *****). Esitatud on lühikirjeldus + peamised edutegurid + kriitilised küsimused, mis vajavad sellise võrgustumise tüübi puhul läbimõtlemist.

1. TÜÜP. Sädeinimese ümber tekkivad võrgustikud
Koostöö intensiivsus: ***
Laiapindsus, avatus: **
Reguleeritus, formaliseeritus: *
Avaliku sektori (KOVi) roll: *

Kogukonna aktiveerumiseks annab sageli tõuke keegi aktiivne inimene või olemasolev väike grupp inimesi, kelle ümber hakkab koonduma laiem kogukond. Parimal juhul käivitab „sädeinimese“ tegevus laiema võrgustiku ja aktiveerib erinevaid osapooli. Sel juhul tegevus kestlikum ja suurema mõjuga. Samuti ilmnevad sel juhul uued ja katmata teemad, mis vajavad samuti koostööd ja võrgustikke.
Juhtumianalüüsi keskmes on Kuusalu valla „sädeinimene“ Kaisa Linno, kes rahvamaja juhatajana laiendas esmalt Kolgaküla Seltsi tegevust, seejärel vedas eri vabaühenduste ja tegutsejate koondamiseks Kuusalu valla vabaühenduste ümarlaua loomist ning ümarlaual selgunud vajaduse põhjal Lahemaa turismiühingu asutamist Lahemaa turismikorralduse ülesehitamiseks.
Edutegurid:
• Karismaatiline ja energiline eestvedaja
• Piirkonna tugev potentsiaal (eriti seoses näiteks turismiga)
• Hea koostöisus ja avatus
• Teatud etapis valmisolek ja suutlikkus luua organisatsioonilist struktuuri

Küsimused, mis vajavad sellise võrgustumise tüübi puhul läbimõtlemist:
• Kuidas leida üles sädeinimene? Kas ja kuidas teda toetada: (a) teadmiste-oskustega, (b) finantsiliselt, (c) korraldusliku abiga, (d) kontaktidega, (e) mentordamise, jälgimise ja toetamisega.
• Kuidas teha nii, et sädeinimene ei jääks üksi ja tema ümber moodustuks koostöövõrgustik, kes suudab perspektiivis toimida ka ilma sädeinimese aktiivse panuseta? Kuidas vältida olukorda, kus sädeinimene koondab kõik kontaktid, teadmise jm enda kätte ning osutub peagi „pudelikaelaks“ või ei suuda tagada algatuste kestmist?
• Kuidas teha nii, et sädeinimene ei põleks läbi?

2. TÜÜP. KOVi-poolne (aktiivsete) kodanike ja kogukonnaesindajate ühise inforuumi tekitamine ja võrgustamine
Koostöö intensiivsus: *
Laiapindsus, avatus: *****
Reguleeritus, formaliseeritus: *
Avaliku sektori (KOVi) roll: *****

Kui eelmise tüübi puhul oli fookus teatud sisuteemadel ning osapoolte ekspertsusel, siis KOVides on üksikuid näiteid ka süsteemsest tööst avaliku valitsemise erinevatel tasanditel alates süsteemsest informeerimisest kuni võimestamiseni. Elva valla mitmetasandiline kaasamiste süsteem pakub välja mitmed avatud formaadid, et valla elanikel oleks võimalik toimuvast teada, kaasa rääkida ja ise panustada.
Info saajate, kärajatel osalejate võrgustikud on valdavalt virtuaalsed. Võrgustike lävend on sel juhul väga madal, eesmärk olla võimalikult avatud ning selleks kasutatakse lihtsamini ligipääsetavaid formaate ning neid varieeritakse. Taoline tervet valda hõlmav „kogukonnatöö“ täidab avatud valitsemise kontseptsioonis informeerimise-konsulteerimise rolli, samas ka inimesi võimestades.
Juhtumianalüüs põhineb Elva valla näitel, kus elanike infoväljas hoidmiseks ja nende arvamuse küsimiseks on end tõestanud nädalakirjad; piirkondlik mobiilirakendus; piirkonnakogud; regulaarsed külade kohtumised ehk „kärajad“, mida modereerivad valla esindajad (abivallavanem) ja käivad vajalikel teemadel rääkimas.
Kertu Vuks, Elva abivallavanem, kelle teemade alla kuulub ka kogukonna kaasamine ja arendus, käib aitamas modereerimisega, positsioneerides end sellistel üritustel mitte vallaametnikuna vaid hõlbustajana. „Kärajad on hea viis eri arvamusi kokku tuua. Kogukonnad kutsuvad ka vahel appi, mina olen neid läbi viinud, kui neil on omavahel niikuinii mingi konflikt sees juba varem, mida meie lõpuni ei saa kunagi teada. Kui lähen modereerima, siis ütlen, et ma ei ole vallavalitsuse esindaja täna siin. Mu ülesanne ongi, et peegeldan. Küsin, kas te praegu ütlete just seda. Sest muidu on tõesti nii, et kes karjub kõvemini, siis tema arvamus on kirjas ja teiste, vaiksemate arvamus mitte. Kutsutakse tegelikult väga hea meelega.“
Toetavad infokanalid ning äpp: „oleme pidanud aktiivsete inimeste meililisti külade kärajate üritustega seoses, sest lisaks külavanematele ja -seltsidele võib olla kogukonnas mõni aktiivne ettevõtja, kes tunneb külateemade vastu huvi. Me võtame kõik toredad dialoogisooviga inimesed hea meelega vastu.“
Vt formaatide kirjeldust täpsemalt lk 10.
Edutegurid:
• Abivallavanema isiklik eestvedamine, tema maailmavaade ja arusaam valitsemisest, mis toetab avatust ja kaasatust
• Linna lähivallana keskmiselt parem seis vahendite ja ressurssidega
• Tehnoloogiliste vahendite oskuslik kasutamine
• Abivallavanema lisamotivatsioon kogukondades tegutsemiseks (tuntus- ja poliitilise kapitali kogumine)

Küsimused, mis vajavad sellise võrgustumise tüübi puhul läbimõtlemist:
• Kas vallavalitsuse enda töökultuur on piisavalt avatud ning väärtustab avatust kodanike suunal piisavalt, et hoida süsteemi toimimas (see tähendab pidevat panustamist ning sobiva töökorralduse juurutamist, nt ametnike valmisolek osaleda kärajatel laupäevadel või tööpäeva õhtutel))?
• Kas leitakse piisavalt ressursse
• Kuidas kaasatuse tekkimisel tõepoolest inimeste sisendiga arvestada; kuidas kärajatelt või piirkonnakogudest tulev sisend suhestub volikogu ja vallavalitsuse otsustega?
• Kas leidub piisavalt piirkondlikku ja kogukondlikku aktiivsust, et KOVi poolt väljapakutud osalusformaadid toimiks? Kuidas seda aktiivsust tekitada/hoida?

3. TÜÜP. Projektipõhised arendusprogrammid, mis loovad/tugevdavad võrgustikke
Koostöö intensiivsus: ***
Laiapindsus, avatus: ***
Reguleeritus, formaliseeritus: ****
Avaliku sektori (KOVi) roll: ****
Juhtumianalüüs: Vunki Mano loometalgute jaoks ja nende abil tekkinud võrgustik.

Projektipõhised arendusprogrammid, mis loovad/tugevdavad võrgustikke, näiteks piirkondlikud sotsiaalse innovatsiooni inkubaatorid nagu Vunki Mano, mis kujundavad ja samas vajavad võrgustikke.
Sotsiaalselt innovatiivseid ja koostöiseid lahendusi võib luua spetsiaalsete sekkumiste ja formaatidega, mis toovad inimesi kokku ja panevad neid piirkondlikele probleemidele lahendusi leidma. Juhtumianalüüsi aluseks on Vunki Mano loometalgute jaoks ja nende abil tekkinud võrgustik. Vunki Mano loometalgud ehk kogukonna häkaton on piirkondlike innovaatiliste lahenduste leidmiseks ja arendamiseks Eestis seni üks edukamaid formaate. taolised inkubaatorid/häkatonid ei ole olemuslikult võrgustiku loomise eesmärgiga. Eri sektorite koostöö ja võrgustamine edukaks protsessiks vajalik. Teisalt suhete ja sotsiaalse kapitali tugevnemine kui üks väärtuslikumaid tulemusi.
Vunki Mano juhtumianalüüs näitab, kui olulised on võrgustikud, samas osundab ka võimalikult „klubistumise“ probleemile, kus innovatsioonisprintidel võivad jääda käima samad inimesed, mistõttu väheneb laiapindsus ja innovatsiooni potentsiaal. Samas sellised võrgustikud väärtuslikud.

Edutegurid:
• Tugev piirkonna identiteet ja juba olemasolevad aktiivsed (mitteformaalsed) võrgustikud
• Maale tagasi kolinud erialaspetsialistid, kes valmis olema mentoriks ja toeks
• Sobiv organisatoorne struktuur (arenduskeskus)
• Positiivne üleriiklik tähelepanu ning koostöö projektide ja spetsialistidega (nt TLÜ)

Küsimused, mis vajavad sellise võrgustumise tüübi puhul läbimõtlemist:
• Kuidas leida ressursse (teadmised-oskused, raha, aeg) arendusprogrammi loomiseks ja käima lükkamiseks?
• Kes sellist programmi peaks eest vedama?
• Kuidas leida panustajatest-vabatahtlikest võrgustikku, kes oleksid valmis protsessis osalema? Kuidas kaasata piisavalt lai ring osalejaid?
• Kuidas vältida seda, et arendusseminarid jäävad üksikuteks kohtumisteks ning püsivamat suhtlust/suhteid ei teki? Kuidas kasutada maksimaalselt ära selliste protsesside käigus tekkiv sotsiaalne võrgustik ja usalduskapital?
• Kuidas vältida seda, et kunagi uudsed ja huvitavad formaadid ei tõmba enam inimesi (ja eriti uusi inimesi)?

4. TÜÜP. Koosloomeliselt KOVi juhtimisel kujundatav oluliste osapoolte võrgustik
Koostöö intensiivsus: ***
Laiapindsus, avatus: ***
Reguleeritus, formaliseeritus: ***
Avaliku sektori (KOVi) roll: *****
Juhtumianalüüs: Viimsi valla heaolunõukogu ja töörühmad

Avatum ja võrgustikupõhisem valitsemine võiks KOVis tähendada oma koosloomevõrgustike tekkimist, kus KOV pakub omavaheliseks koostööks platvormi ja initsieerib kohtumisi ning tegutsemist. Näitejuhtum on Viimsi vallas heaoluprofiili baasilt nn heaolunõukogu ja selle all töögruppide moodustamine. Metoodikad ja protsessi fassiliteerimine tuleb peamiselt väliselt konsultandilt (Si-Lab), protsessi juhib sisuliselt ja töötoad kutsub kokku KOVi osakond (osakonnajuhataja). Kujunev võrgustik toimib kui ressurss, mida vald kasutab eri teemade puhul. Tegevus lähtub heaoluprofiilist ning on selle mõtteliseks jätkuks, kui püütakse leida profiilis toodud väljakutsetele lahendusi ning moodustada koalitsioone.
Nt kriisi ajal kutsuti võrgustik kokku põgenikega seotud vajaduste selgitamiseks. Samuti kutsuti inimesed kokku siis, kui tekkis konkreetne praktiline vajadus, sest valda loodi uut teenusmaja.

Edutegurid:
• Eesti üks jõukaim omavalitsus
• Ühe osakonna pikaajaline koostöö koosloomet propageeriva vabaühendusega
• Abivallavanema motivatsioon panustada
• Varasemad positiivsed kogemused
• Struktuurne sobivus (heaolunõukogu haakub hästi heaoluprofiiliga)

Küsimused, mis vajavad sellise võrgustumise tüübi puhul läbimõtlemist:
• Kuidas KOV jõuaks arusaamani, et nende roll on erinevate osapoolte kokku toomine ning piirkonnas tegutsejatele arutelu ja koostööplatvormide pakkumine?
• Kuidas leida sellise formaadi jaoks ressursse (teadmised-oskused, raha, aeg)?
• Kuidas leida kõik olulised osapooled? Kes teeb valiku?
• Kuidas korraldada tegevused nii, et kokku kutsutud osapooled tajuksid protsessi väärtust ning oleksid valmis oma aega ja ressursse pikema aja jooksul panustama?

5. TÜÜP. Süsteemselt professionaalset võrgustumist ja kogukonnasuhteid toetava keskkonna arendamine
Koostöö intensiivsus: **
Laiapindsus, avatus: ****
Reguleeritus, formaliseeritus: ****
Avaliku sektori (KOVi) roll: -

Juhtumianalüüs: Ülemiste (äri)linnak
Piirkondlik võrgustumine ja võrgustikutöö ei pea vältimatult olema KOViga seotud, vaid võib olla veetud ka erasektori poolt. Eestis on taolisi näiteid küll (veel) vaid üksikud.
Ülemiste (äri)linnakus tegeleb piirkonna arendaja süsteemselt võrgustike toetamise ja kogukonnasuhete tekitamisega. Ülemiste arendusfirmas töötab täiskohaga kogukonnajuht, korraldatakse üritusi, aidatakse kaasa professionaalsete võrgustike kujunemisele. Ülemistes töötajaid kutsutakse „talentideks“, neile pakutakse jagatud arenguvõimalused, toimib näiteks koolituskrediidi süsteem.
Ülemiste kogemused ning võrgustiku ehitamise taktikad on väärtuslikud sest toimub nn sünteetiline kogukonnaloome, nullist, piirkonnas, kus ei ole eelnevalt kogukonna aluseks olevaid inimestevahelisi suhteid jne. Samuti on erasektori perspektiiv ja vahendid mõnevõrra erinevad ning annavad „kastist välja“ ideid. Kogukonna dimensioon ja kogukonna arendamine linnakus, kus töötab üle 15000 inimese, on mõneti problemaatiline. Pigem miinimumtasemel tajutud kuuluvustunne ning osalusvõimalusi eri viisidel (passiivselt osavõtjana, aga ka aktiivsemalt panustades).
Vt juhtumianalüüsi kohta täpsemalt lk 13.

Edutegurid:
• End erilisena positsioneeriv linnapiirkond, kes näeb selles olulist lisaväärtust
• Head vahendid nt ürituste korraldamiseks (üle 100 ürituse aastas), linnaruumi disainiks. Linnaruumi ja hoonete disain, mis suunab inimesi ühisruumis aega veetma
• Innovatsioonile suunatud mõtteviis
• Kogukonnas ja suhetes väärtuse nägemine. Kogukonnatunde ja identiteedi kujundamine (“Ülemistes töötavad talendid”)
• Uuringupõhisus, koostöö eri ekspertidega

Küsimused, mis vajavad sellise võrgustumise tüübi puhul läbimõtlemist:
• Milline võiks olla võrgustumise ja „kogukonna“ funktsioon piirkonnas töötava inimese jaoks? Kuhu see paigutub tema päevaplaanis?
• Kuidas saada kogukonnaliikmed ise panustama, et üritused ei jääks lihtsalt kellegi korraldatud väikeseks lisaväärtuseks?
• Kirju seltskond – kuidas olla kõigi jaoks kaasav, aga samas suutes pakkuda piisavalt köitvaid tegevusi ja osalemisvõimalusi?
• Kas arendajal on piisavalt motivatsiooni, oskuseid ja vahendeid, et kogukonastumise/võrgustumise pikka protsessi vedada?

6. TÜÜP. Ühise vajaduse tõttu organiseeruv koostööklaster-võrgustik
Koostöö intensiivsus: *****
Laiapindsus, avatus: *
Reguleeritus, formaliseeritus: *****
Avaliku sektori (KOVi) roll: ***

Juhtumianalüüs: Ida-Virumaa turismiklaster

Algsest eri osapoolte (KOVid, turismiettevõtted ja -asutused) mitteformaalsest ja reguleerimata koostööst kasvas välja osapoolte jaoks rahalise panusega koostööklaster, mida veab palgaline juht.
Ida-Virumaa turismiklaster on tõhusalt tegutsev ja eri funktsioone täitev sektoritevahelise koostöö näide. Oluline osa initsiatiivist ja panustavatest ressurssidest tuleb väljastpoolt avalikku sektorit. Siiski on KOVide roll oluline. Võrreldes mitteformaalse võrgustikutegevusega on taolise (ja suhteliselt suure) rahalise panusega võrgustik eesmärgistatum ja tõhusam.
Edutegurid:
• Selgelt tajutav jagatud probleem
• Kujunes välja tugev organisatoorne struktuur ja vedav „sädeinimene“
• Võrgustikuliikmete endi rahaline panustamine
• Eri tüüpi organisatsioonid kaasatud

Küsimused, mis vajavad sellise võrgustumise tüübi puhul läbimõtlemist:
• Kuidas leida need teemad, mille ümber koostööklaster võiks kujuneda (peab olema ühine huvi)?
• Kuidas leida osalejad ning luua koostööd soodustav keskkond, mis ei takerduks vaid individuaalsete huvide taga ajamisse?
• Kuidas tagada sellise võrgustiku toimimiseks vajalikud ressursid?
• Kuidas leida vajaliku energiaga eestvedaja/võrgustiku koordinaator? Kus ta võiks organisatsiooni mõttes paikneda?
• Kuidas vältida „klubistumist“ ja sumbumist ehk liiga kitsas ringis oma teemadega tegelema jäämist?

7. TÜÜP: KOVi modereeritav teemapõhine/professionaalne võrgustik (ei ole põhjalikumat juhtumianalüüsi)

Koostöö intensiivsus: ***
Laiapindsus, avatus: *
Reguleeritus, formaliseeritus: ****
Avaliku sektori (KOVi) roll: *****

Saaremaa vallas toimib eri teemadel oluliste osapoolte kokkutoomiseks komisjonide süsteem. Tegu on valdkondade ülese koostöö korraldamiseks ning vastava teemaga seotud küsimustega tegelemiseks moodustatud ekspertide nõukoguga, mille koosseis pannakse paika vallavalitsuse määrusega.
Kohtumised toimuvad mitte harvem kui kord kvartalis.
Näiteks laste ja peredega seotud küsimustega tegelemiseks Saaremaa valla laste ja perede komisjoni kuuluvad sotsiaalosakonna lastekaitseteenistuse juhataja (esimees); sotsiaalosakonna peaspetsialist; sotsiaalvaldkonna eest vastutav abivallavanem; haridusnõunik; Saaremaa Toetava Hariduse Keskuse direktor; Saaremaa Toetava Hariduse Keskuse haridustugiteenuste osakonna juhataja; Saaremaa Toetava Hariduse Keskuse sotsiaalteenuste osakonna juhataja; Saaremaa Noorsootöö Keskuse juhataja; SKA ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna Lääne piirkonna peaspetsialist; PPA Kuressaare politseijaoskonna piirkonnagrupi juht; Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör; Kuressaare Haigla SA õendus- ja ämmaemandusjuht.
Oma olemuselt sarnane tüübile 4, ent võrreldes nn heaolunõukoja mudeliga on teemafookus täpsem, osapooled selge ekspertsusega ning ei ole mitmetasandilist süsteemi (töörühmade moodustamine jne).

ELVA VALLA JUHTUMIANALÜÜS: SEAL KASUTATAVATE FORMAATIDE KIRJELDUS
Juhtumianalüüs on kokku pandud Elva valla materjalide analüüsi ning abivallavanemaga tehtud intervjuude põhjal.
KOVides on üksikuid näiteid ka süsteemsest tööst avaliku valitsemise erinevatel tasanditel alates süsteemsest informeerimisest kuni võimestamiseni. Elva valla mitmetasandiline kaasamiste süsteem pakub välja mitmed avatud formaadid, et valla elanikel oleks võimalik toimuvast teada, kaasa rääkida ja ise panustada.
Info saajate, kärajatel osalejate võrgustikud on valdavalt virtuaalsed. Võrgustike lävend on sel juhul väga madal, eesmärk olla võimalikult avatud ning selleks kasutatakse lihtsamini ligipääsetavaid formaate ning neid varieeritakse. Taoline tervet valda hõlmav „kogukonnatöö“ täidab avatud valitsemise kontseptsioonis informeerimise-konsulteerimise rolli, samas ka inimesi võimestades.
Juhtumianalüüs põhineb Elva valla näitel, kus elanike infoväljas hoidmiseks ja nende arvamuse küsimiseks on end tõestanud nädalakirjad; piirkondlik mobiilirakendus; piirkonnakogud; regulaarsed külade kohtumised ehk „kärajad“, mida modereerivad valla esindajad (abivallavanem) ja käivad vajalikel teemadel rääkimas.
Kertu Vuks, Elva abivallavanem, kelle teemade alla kuulub ka kogukonna kaasamine ja arendus, käib aitamas modereerimisega, positsioneerides end sellistel üritustel mitte vallaametnikuna vaid hõlbustajana. „Kärajad on hea viis eri arvamusi kokku tuua. Kogukonnad kutsuvad ka vahel appi, mina olen neid läbi viinud, kui neil on omavahel niikuinii mingi konflikt sees juba varem, mida meie lõpuni ei saa kunagi teada. Kui lähen modereerima, siis ütlen, et ma ei ole vallavalitsuse esindaja täna siin. Mu ülesanne ongi, et peegeldan. Küsin, kas te praegu ütlete just seda. Sest muidu on tõesti nii, et kes karjub kõvemini, siis tema arvamus on kirjas ja teiste, vaiksemate arvamus mitte. Kutsutakse tegelikult väga hea meelega.“
Toetavad infokanalid ning äpp: „oleme pidanud aktiivsete inimeste meililisti külade kärajate üritustega seoses, sest lisaks külavanematele ja -seltsidele võib olla kogukonnas mõni aktiivne ettevõtja, kes tunneb külateemade vastu huvi. Me võtame kõik toredad dialoogisooviga inimesed hea meelega vastu.“

1)Nädalakiri. Elva valla infokiri on väga põhjalik ja tehakse ühisloominguna. Valla töötajad jt saadavad info oma projektide, kohtumiste jm kohta. Kanaliteks meililist; saadetakse volikogu listi; pannakse kodulehele; on alus äppi mineva info jaoks.
Toimib hästi. Kujunenud sisuliseks töövahendiks ka vallas. Mitmeid juhtumeid ka nii, et selle põhjal tekib huvi panustada või koostööd teha.
Kitsaskohad- kõik ametnikud või abivallvanemad ei kirjuta oma tegemistest.

2) Mobiilirakendus. Spetsiaalne rakendus, mis annab samuti infot valla kohta ning kus on erinevad interaktiivsed võimalused. Info äpis veidi ladusamas sõnastuses, millega tegeleb peamiselt valla kommunikatsiooniinimene. Valdkondade spetsialistid panustavad (töökohustuses sees).
Äpiga positiivne pool – kasutaja saab ise määrata, mis infot saab. Kui mingi teema või piirkond huvitab, saab just selle kohta infot.
2023. aastal rakendusel umbes 3000 kasutajat. Rakendusega tuleb teha pidevalt tööd. Pidevalt pildis hoidma. Kui strateegiliselt ei tegele ega kasuta sealt saadavaid võimalusi ära, siis ei ole vaja üldse teha. Peab hoidma aktiivsust: nt mängud, tunne koduvalda, hääletused. Hästi töötab teavita probleemist rakendus – väga lihtne kohe märkida ära, kui jääb midagi silma.

3)Kärajad.
Kärajad – valla poolt läbi viidud info ja arutelukoosolekud, mis vahel toimuvad ka koostöös piirkonnakoguga.
Kärajad avalik üritus. Toimuvad sageli laupäeviti „Me ei tee avalikke arutelusid päeval, teeme õhtul. Ei saa nii, et vald teeb planeeringuarutelud kell 14 päeval. Loogiline, et sinna ei tule inimesed kohale!“
Õhtused avalikud arutelud said tavaks valdade ühinemisprotsessi jooksul. Uues vallas algusest peale see süsteem. Sageli just laupäeva hommikupoole. Ei ole olnud probleem. Valla töötajad võtavad vastavalt vabaks mingil teisel ajal tööajast.
Piirkonnakogude inimesed tulevad ka.
Kaasamistegevuste kava, kus kirjas, millised kaasamiskoosolekud jm plaanis. Õppetund – teema välja toodud. Inimestele anda võimalusi tutvuda ja mõelda. See vajalik, kui tahaks kuulda lahendusi. Avalikud konsultatsioonid ka eelnõudele. Suuremaid teemad väljas. Inimesed õpivad ettepanekuid esitama.
Eakatele eraldi kohtumisi – iga kuu mingis piirkonnas. Eakad saavad küsida, vallavalitsus kohal. Nt eakate vabatahtlike seltsiliste tutvustus.

4)Piirkonnakogud.
Et jõustada Elva valla eri piirkondade aktiivsemaid inimesi ning aidata esindada paremini valla erinevate piirkondade huvisid, tegutsevad Elva vallas valitavad piirkonnakogud.
Piirkonnakogu liikmeks võib olla piirkonnas rahvastikuregistri andmetel elav inimene, kes esindab piirkonna asustusüksust või Elva linnas asumit või piirkonnas tegutsevat ettevõtet, mittetulundusühingut või muud huvigruppi. Kogud toovad aktiivselt panustama ka inimesed, kes ei ole poliitiliselt seotud, mis eristab seda nt vallavolikogust. Piirkonnakogu liikmete arv sõltub piirkonna elanike arvust: kuni 2000 elanikku – 7 liiget; 2000 kuni 4000 elanikku – 9 liiget; üle 4000 elaniku –11 liiget.
Esimesed piirkonnakogud loodi kohe pärast valla ühinemist ning vanad volikogud nimetasid siis liikmed. Uued piirkonnakogud on valitud rahvahääletusega. Oma piirkonna inimesed said valida. Elva vallas tegutsevad piirkonnakogud hetkel 4 piirkonnas.
Aktiivselt käivad koos korra kvartalis vähemalt.
Jälgivad, mis toimub piirkondlikes FB gruppides. Arutavad siis omavahel ja esitavad mõtted vallale. Seeläbi piirkonna teemad esindatud. Eesmärgiks statuudi kohaselt piirkondade perspektiividega arvestamine omavalitsuse ülesannete täitmisel ning kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine. Külavanematega võrreldes on piirkonnakogu tugevus kohaliku kollektiivse tegutsemise soodustamine, kui külavanemate süsteem indiviidipõhine.
Kuivõrd nende sõnal kaalu? Kertu Vuks: „Toome volikogus välja, toome välja piirkonnakogu arvamuse, see aitab volikogu komisjone.“

ÜLEMISTE JUHTUMIANALÜÜS
Ülemiste City on Ülemiste linnaosas arendatav ärilinnak, mis positsioneerib end maailma kõige innovaatilisema ja piirkonnas töötavaid-tegutsevaid inimesi ehk linnaku sõnastuses „talente“ toetavama keskkonnana. Linnaku arendajate üks eesmärkidest on arendada kogukonda ning tekitada kogukonna liikmete (ettevõtjate, spetsialistide, tööliste jt) vahel suhtlust ja võrgustikke. Selleks korraldavad nad erinevaid üritusi ning püüavad hoida kogukonna liikmeid ühises inforuumis. Ülemiste linnaku materjalid toovad välja võrgustumise kui ühe lisaväärtuse linnakus tegutsemiseks. Linnak „on koduks üheksale rahvusvahelisele või kodumaisele võrgustikule“. Sellest üks on Ülemiste enda modereeritud Ülemiste City personalijuhtide võrgustik.
Ülemiste linnakut asuti rajama aastal 2005, idee autor Ülo Pärnits. Tänaseks on kasvatud 500 ettevõtte ning 15 000 töötajani. 36 ha suurusel pindalal tegutsevad nii rahvusvahelised kui ka Eesti ettevõtted ja organisatsioonid. Suurimad tegevusvaldkonnad on kinnisvara, haridus, tervis, energeetika ja IT. Ettevõtete tööjõumaksude laekumise poolest on Ülemiste linnak Tallinna ja Tartu järel kolmandal kohal. Järgmise viie aastaga soovitakse kasvada kaks korda suuremaks. Kui praegu tuntakse Ülemiste Cityt enamasti kui ärilinnakut ning linnaku probleemiks ongi kujunenud nn monofunktsionaalsus, siis visioon näeb ette, et sellest saab äri-, elu- ja õppimiskeskkond. Linnakul on neli arendajat: Mainor AS, Mainor Ülemiste AS, Technopolis Ülemiste AS ja Ülemiste City Residences OÜ.
Ülemiste City linnaku veebileht https://www.ulemistecity.ee/ tervitab külastajat - “Tere tulemast kogukonda, kus talendid saavad areneda ja õppida, avastada ja katsetada, edu saavutada ja kasvada, end teostada ja õnnestuda”.
Ülemiste on hetkel töökeskkond, millega haakuvad professionaalsed võrgustikud, mis toetavad erialast arenemist, teadmiste vahetamist, koosõppimist. Oma promomaterjalides tuuakse välja erinevaid võrgustikke, mis baseeruvad Ülemistes (joonis XX). Need võrgustikud on loomult väga erinevad. Ülemiste enda loodud ja modereeritud on personalijuhtide võrgustik (lisaks veel ka turundusvõrgustik, mis aga ilmselt ei tööta piisavalt, et oleks joonisel ära mainitud). Personalivõrgustiku tutvustustekst algab tõdemusega „Ainsad inimesed, kes Sind tõeliselt mõistavad, on teised samas valdkonnas tegutsevad inimesed.“ https://www.ulemistecity.ee/teenus/hr-vorgustik/

Uuring eri määral kaasatud töötajate seas tõi välja, et need, kes on aktiivselt osalenud ja teavad kogukonnaüritustest, on selle lisaväärtusega väga rahul. Samas aga on see proportsioon jäänud siiski seni suhteliselt väikeseks. Näiteks 2020. aastal toimus Ülemiste City kogukonnas üle 100 ühisürituse, kust võttis osa 33 000 osalejat, mis teeb ühe ürituse keskmiseks osavõtjate hulgaks 330 kogukonnaliiget. Arvestades 14000 inimese suurust kogukonda, teeb see kogukonna peale osavõtlikkuse protsendiks 2.3 kogu inimeste hulgast. Siinjuures peab arvestama, et ka Ülemiste City turundusmeeskonna enda hinnangul on väga paljud aktiivsed üritustest osavõtjad tihti samad inimesed, mis langetab omakorda individuaalse osavõtlikkuse protsenti veelgi.
Ülemiste juhtum on huvitav näide teadlikust kogukonnatööst, sest arendusfirmas töötab täiskohaga kogukonnajuht, arendajad teadlikult tegelenud võrgustumise, kogukonnadimensiooniga.
Vastaja 1: „Ma ei ole lihtsalt keegi, kes töötab, vaid meil on kogukond, meil on üks mõtlemine, meil on üks arusaam, meie eest hoolitsetakse, meie tahame sinna kogukonda ja vastastikku panustada. Meil on kuuluvustunne ja kuuluvus millessegi suuremasse kui meie ise.“
Nad nägid selles eelkõige võimalust mitteformaalseks suhtluseks, võrgustumiseks ja uute tuttavate leidmiseks.
„Nagu enamasti välismaalaste puhul, et see sotsiaalne läbikäimine kõik toimub ka töökaaslastega. Noh, lõpuks muidugi tekib ka muu suhtlusringkond, aga mida rohkem selles pakis ma saan neile pakkuda, seda lihtsam mul on neid inimesi õnnelikuna hoida, et... Eks teatud ajal pead võtma sellise lapsevanema rolli ja neid tassima ja tutvustama. Mida rohkem linnak selle üle võtaks, seda ägedam oleks. Et neil tõesti annadki selle [lahenduse] kätte ja näitad, et mine sinna, ja oleks endal muret vähem, et ta nüüd üksi jääb või tegevust ei leia.“
„kui see on lihtsalt nagu initsiatiiv, et kuulge, meie kontoris on reedel afterwork, et võtke oma lemmikjoogid-snäkid kaasa ja meilt on lauamängud. Kui me seal jookseme oma kontorite vahel, ma saan aru, et naabrid võib-olla püüavad veel tööd teha ja vaatavad meid niimoodi natuke imelikult, aga kui oleks mingi selline linnaku süsteem, et kutsudagi need naabrid külla. Kui Ülemistel oleks ka mingisugune selline online-community, kus ongi à la notice board, et sa viskad sinna välja, et tulge läbi, meie poolt saab seda, ise võtke kaasa seda. Ma ei usu, et terve linnak massiliselt 1000 inimest tuppa trügib, võib-olla oma majast keegi julgeb või keegi on veel hilja tööl ja mõtleb, et tuleks.“

LISA 2_heaolunõukoja mudeli kirjeldus.docx

HEAOLUNÕUKODA KUI PIIRKONNAPÕHINE VÕRGUSTIKU JA KOOSTÖÖMUDEL

Heaolunõukoja (HN) põhiülesanded on
• anda sisendit heaoluprofiili koostamisse;
• jälgida heaoluprofiili ettepanekute ja tegevuskava täitmist;
• arutada lahendamist ja koostööd vajavaid teemasid sotsiaalkaitse ja tervise valdkonnas;
• algatada töörühmi, arutada töörühmade tegevuse tulemusi ja vajadusi.

Töökorraldus
Kokkukutsujad: vallavanem, valdkonna abivallavanem ja/või osakonnajuhataja.
Koordinaator: valla (sotsiaal)osakonna töötaja.

Kohtumiste sagedus sõltub arutatavatest teemadest, ent HN võiks koguneda vähemalt korra kvartalis. Kohtumise koht võiks olla mugav ja soodustada mitteformaalsemat koostööd. Hea oleks kohtuda valla ruumidest väljaspool. Kohtumiskohad võiks roteeruda ja ideaaljuhul toimuda eri osapoolte juures.

Tuleks läbi mõelda ka vahepealse suhtluse platvormid. Minimaalselt e-posti list, aga sobiva tehnilise platvormi leidmisel oleks soovitav kasutada ka seda (keerukus – osalejad eri organisatsioonidest). Võimaliku arendusena võiks HN tööplatvorm võimaldada ka laiemalt kodanikel või organisatsioonidel/huvigruppidel, kel ei ole HNis püsivat esindajat, pöörduda ja teha ettepanekuid (eraldi moodul), samuti aitaks platvorm hoida HN tööd piisavalt läbipaistvana (avalikult kättesaadavad arutatavad teemad, olulised otsused).
HN kokkukutsumisel tasuks valida päevakorda teemasid, mis puudutavad eri osapooli võimalikult palju, et oleks võimalik formaadiga harjuda ning oleks motivatsioon osaleda.

Mudeli visualiseering näitab ära olulisemad elemendid. Esindajate kaudu on tagatud laiapindsus. Aktiivselt osaleb ning tööd korraldab vallavalitsuse sotsiaalosakond. HN saab moodustada eraldi teemadega tegelemiseks töögruppe. Eraldi tähelepanu vajab suhestumine volikoguga.
Järgnevalt aastatel 2021-2023 Viimsi valla HN loomise näitel ning varasemate teadusuuringute põhjal mõningad olulisemad teemad ja soovitused, millega HN loomisel tuleks arvestada.

Osalejad ja esindatus
Osapoolte arv peab jääma piisavalt väikeseks, et kokkusaamised oleks tõhusad ning liikmete tunnetatud side ja taju enda vajalikkusest ei hajuks. Hästi sobib kuni 15 osapoolt põhiliikmetena.

Olulisemad institutsioonid heaolunõukogu profiili arvestades tuleks oma KOVis läbi arutada: näiteks on toodud lisas 1 loetelu võimalikest osapooltest, keda võiks potentsiaalselt kutsuda. Läbi kahetasandilise osaluse on osaluse kandpind laiem – HN liikmed esindavad enda organisatsiooni, mingit ekspertteadmist või gruppi. Otsustamist vajab, kas ja kui palju liikmetena KOVi enda ametnikke (nt valla teiste osakondade esindaja/juhataja).

HN tüüpi koostööformaadi puhul on peamine liikme motivatsioon osaleda ja panustada. Mandaat küll oluline, st organisatsioon tunnustab või mingit gruppi esindav inimene hoiab teadlikult sidet selle grupiga. HN on sisulise arutelu ja koostöökogu, mistõttu ei ole vajalik kutsuda tingimata asutuste juhte, kui neil just ei ole erilist motivatsiooni ja aega panustada.

Sisuekspertsus; valmisolek ja võimalus oma aega panustada (spetsialisti, eksperdi tasand)

Formaalne võim ja otsustusõigus (juhi tasand)
Koosloome, sisu arutamine, heaoluprofiili koostamine

Otsused, mida teha. Oma asutusepoolsed lubadused.

Kui nõukogu on üksus, mis teeb (ettevalmistatud materjalide/valikute põhjal) otsuseid ning nendel otsustel on märkimisväärne kaal ka vallavalitsuse/volikogu töökorraldusele, siis kutsuda juhid. Samuti juhul, kui on vaja oma asutuse poolt anda lubadusi, teha siduvaid kokkulepped. Kui on sisuline töö, koosloomeline arendamine ja nõuandmine, siis olulisem motivatsioon ja aeg, mistõttu tuleks kutsuda spetsialiste.

Tähelepanu vajab esindajate seos organisatsiooniga, sest võrgustiku ja koosloomeprotsessides kipub koosloomegrupis kujunema välja oma kultuur ja loogika (võib toimuda nn klubistumine).
Selleks, et side organisatsiooniga oleks piisav:
• Organisatsiooni esindaja mõtleb läbi viisid, kuidas vahendada infot mõlemat pidi ning kaasata oma organisatsioonis laiemat ringi inimesi (nt koosolekutel info vahendamine, lühikokkuvõtted tehtust kirjalikult vms).
• HN kokkukutsuja (osakonnajuhataja ja/või abivallavanem), organisatsiooni juht ning organisatsiooni esindaja HNis kohtuvad ning räägivad funktsioonid ja töökorralduse läbi, sh selle, kuidas toimub info vahendamine.
• Organisatsiooni esindajal on asendaja, kes osaleb siis, kui esindaja ei saa (või kui teema nõuab suuremat esindatust).
• Töögruppides võiks osaleda organisatsioonist ka teisi spetsialiste.

HN koosseis võiks olla kinnitatud nimeliselt, mitte ainult ametipositsiooni järgi – see suurendab tunnetatud kuuluvust ja vastutust.

Vallavalitsuse roll
1.Kokkukutsuja: (abi)vallavanem, suuremas omavalitsuses ka osakonnajuhataja. Kokkukutsuja staatus on oluline protsessi legitimeerimiseks, HN tegevusele kaalu andmiseks.
2.Staatuse kinnitaja. KOVi poolt oluline formaalselt otsustada, et nõukojale on antud voli töötada – vallavanem või eelistatult volikogu kinnitab HN põhimääruse, mis kirjeldab selle põhistruktuuri, töökorraldust ja funktsioone, mida selline koostöövorm endast kujutab.
3.Töö sisuline ja korralduslik koordineerimine. Keegi valla töötajatest (ei pea olema kokkukutsuja) on ametlikult HN koordinaator, kelle ülesanne on olla osapooltele valla poolt kontaktisikuks, jagada infot, korraldada kohtumisi, aidata HN ja töörühmi praktilises töös.

Suhe valla otsustusprotsesside ja strateegiatega
Heaolu tegevuskava peaks välja jõudma (valdkonna) tegevuskavasse, mis on valla arengukava osa. Siis on HN kokkulepitud tegevused piisavalt prioriteetsed ehk kindlasti need asjad, millega vallas tegeletakse. Mõju on suurem, kui HN tegevuskava ei ole eraldiseisev.

Vajab läbi mõtlemist suhestumine nii üksuste, dokumentide puhul. Heaolu nõukogu tegevuskava temaatiliselt spetsiifilisem, aga tegutsejate mõttes laiemale võrgustikule – sealt vald võtab enda tegevuskavasse neid elemente, millega vald otseselt tegeleb. Mure, et tegevuskavad ei hakkaks elama oma elu. Eesmärk on mõlemal üks- parandada vallakodaniku heaolu. Ei ole aega-energiat pühenduda kahele tegevuskavale.

HN ei täida samu funktsioone, mis vallavolikogu. On oluline need koostöösuhted läbi mõelda – nt kas ja kuidas HN peaks suhestuma näiteks volikogu temaatilise komisjoniga?

Vajaduse põhjendus
Valdavalt on tervise ja sotsiaalse heaolu valdkonna väljakutsed komplekssed ning hõlmavad erinevaid osapooli. Isegi suhteliselt lihtsaid eesmärke keeruline täita, kui eri organisatsioonid ja inimesed ei panusta. Vajalik moodustada töögruppe. Näiteks on heaoluprofiilis eesmärk, et inimesed (sh just ka lapsed ja noored) sõidaks rattaga ja järgiks turvalise liiklemise reegleid. Selleks, et seda saavutada, peab lahendama taristu ja liikluskorralduse küsimused, turvalisuse (piirkonnas probleemiks rattavargused), oskuste, teadlikkuse küsimused jne – ehk siis eri osapooled peaks midagi panustama.

Omavalitsusele on väga vajalik teada ja tajuda teiste osapoolte vaateid ja tegevusi. See võimaldab KOVil täita oma rolli tõhusamalt (nt vähendada dubleerimist; võtta vähemaks ebaõnnestumisriske, mis tulenevad vähesest infost väljal toimuva kohta).

Heaoluprofiil1 on välja kasvanud terviseedendusest ning on süsteemne viis piirkondlike andmete analüüsimiseks ja esitamiseks. Varem maakondlikult tehtud profiil on nüüd liikumas KOVidesse. Heaoluprofiili dokumendi koostamine iseenesest ei panusta heaolu parendamisse, kui sellele ei järgne tegevusi. Profiilist tõukuvad ettepanekud ja probleemidele osundamised ei piirdu KOVi tegevustega – oluline on laiem osalus. Seega on HN oluline struktuur profiili reaalsel rakendamisel.

Võrgustiku suhtlus ning koostöö on oluline sotsiaalse kapitali kasvataja. Valdkonnaga seotud spetsialistide omavaheline usaldus ja koostööharjumus on hea pinnas uute ideede ja lahenduste jaoks, aga väga väärtuslik ka kriiside ja ootamatuste korral.

KÜSIMUSED, MIS VAJAVAD LÄBIARUTAMIST JA OTSUSTAMIST
• Kui avatud on heaolunõukoja agenda? Kas arutletavaid teemasid ja/või ideid saavad pakkuda vald; HN liikmed; kodanikud/kogukonnaliikmed? Kuidas see korraldatud on (nt kuidas kodanikud teavad, mida HN hakatakse arutama)?

• Kes on HN püsiliikmed? Kas ja kui palju kodanikuühenduste ja huvigruppide esindajaid (nt eakad)?

• Kuidas toimub töörühmade moodustamine ja mis on nende tegevuse põhimõtted?

• Mis on HN staatus? Mis on HN otsuste kaal? Mis on protseduurid, kuidas minnakse HN ideede ja otsustega edasi? Mida vald HN liikmetele lubab – mis on tulemus? (see peab olema selge, et hoida ära pettumust protsessi keskel). Arenguid planeerides võtame arvesse?

• Kuidas suhestub volikoguga?

• Kuidas HNi nimetada (variandid nt heaolu nõukogu või nõukoda; võimestamiskoda; komisjon)? (võib teha komisjoni kogunedes hääletuse)

LISA: TÖÖRÜHMADES POTENTSIAALSELT OSALEJAD
Järgnevalt on toodud loetelu Viimsi valla aruteludes ja pilootprojekti jooksul esile kerkinud olulisi osapooli.

Vallast
Vallavanem/abivallavanem*
Sotsiaalosakonna juht*
Sotsiaalosakonna vastava ala spetsialist*
Volikogu vastava komisjoni esimees/esindaja*
Arendusosakonnast esindaja/ arendusnõunik
Haridusosakonna esindaja*
Järelvalveosakonna esindaja

Riiklikud asutused
Politsei*
Päästeamet*
Töötukassa, karjäärikeskus
SKA*
Tervise Arengu Instituudi esindaja/ekspert
Sotsiaalministeeriumi esindaja

Tervise ja sotsiaalteenuste osutajad
Perearst ja/või pereõde*

Teenust osutavad vabaühendused (suuremad teenuseosutajad)*
Hoolekandekeskuse esindaja*
Eakate päevakeskuse esindaja (spetsialist)

Ohvriabi
Naiste tugikeskuse esindaja

Oluliste sihtgruppide esindajad
Invaühing
Pensionäride ühendustest/klubist esindaja*

Haridus ja noorsootöö
Kooli esindaja/ sotsiaalpedagoog/ kooliõde/ kooli hoolekogu esindaja
Lasteaia esindaja
Noortevolikogu esindaja
Noortekeskus
Huvikoolide

Kogukondade esindajad
Külavanemad
Korteriühistu esindaja (suurema/aktiivsema ühistu poolt)
Aktiivsed sädeinimesed

Kogukonnakeskuse, kogukondade võrgustiku esindaja
Raamatukogu esindaja (kui raamatukogul on kogukonnas oluline roll)

Lisa 2 Tegevus- ja tulemusaruanne 2023.docx

LISA 2
Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

RIIGIEELARVELISE TOETUSE KASUTAMISE
TEGEVUS- JA TULEMUSARUANNE

Lepingu nr:
7-42098-1 19.07.2021
Aruande esitaja:
MTÜ Sotsiaalse innovatsiooni labor
Tegevuste läbiviimise aeg:
01.01.2023 – 31.12.2023
Aruande koostamise kuupäev:
30.01.2024

Kokkuvõtlik hinnang aruandeaastale. Järeldused ja plaanid järgmiseks aastaks, edaspidiseks.
Nagu 2022. aastal oli meil käsil kaks peamist tegevust ka 2023. aastal:

1. Kogukonnapõhise valitsemisviisi arendamine ja juurutamine
2. Võrgustikupõhise piirkondliku koosloomeformaadi ehk Heaolu nõukogu algatamine ja arendamine

SiLab arendab kahte erinevat mudelit, mille mõlema eesmärgiks on aidata kaasa lokaalselt ühiskondlike ja kogukondlike probleemide lahendamisele. Mõlemad on koosloome-platvormid, mis aitavad kaasa osalusdemokraatia ja avatud valitsemise edendamisele, kuid mõlemas mudelis on suur erinevus. Esimene mudel keskendub kohaliku omavalitsuse ja kogukondade vahelise koostöö võimestamisele ja teine mudel keskendub kohaliku omavalitsuse ja teiste (eelkõige riiklike institutsioonide) osapoolte vahelisele koostööle ehk võrgustiku põhine valitsemine (network-governance). Me leiame et võrgustikupõhist valitsemisviisi nimetada kogukonnapõhiseks valitsemisviisiks on eksitav. Kuna ka teised strateegilised partnerid edendavad kogukonnapõhise valitsemisviisi juurutamise all peamiselt kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostööd, siis võiks selle suuna või lähenemisviisi edaspidi nimetada kogukonnapõhiseks valitsemisviisiks.

2024. aastal jätkame mõlema koosloome-platvormi arendamisega. Eesmärk on mõlemad mudelid ära kirjeldada, et neid saaksid vajadusel kasutada ka teised osapooled.

TEGEVUSSUUND: VÕIMEKAD JA HOOLIVAD KOGUKONNAD

Eesmärk 1: Tõusnud on kogukondade ja KOV-ide teadlikkus omavahelistest koostöövõimalustest ja kogukonnakesksest lähenemisviisist

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest
Head näited on avaldatud ja levitatud KOV-idele ja kogukondadele
• Kogutud ja levitaud on 4 head näidet kogukondade kaasamisest (kokku 8)
• Kogutud ja kirjeldatud 3 võrgustiku põhist koostöövormi (kokku 7)
• Kogutud on 8 kohaliku omavalitsuse ja kogukonna koostöö mudelit (kokku 17)
Kohalikud elanikud on teadlikud oma rollist kogukonnas ja kogukonnad oma rollist kohaliku elu kujundamises
• Selle eesmärgiga tegeleme pigem teiste tegevuste kaudu.
KOV-id on teadlikud kogukonnakesksest lähenemisviisist
• Kaasamise võrgustikus osales 8 omavalitsust (kokku 13)
• Kohalike omavalitsuste ja koosloome koolitusel osales 10 omavalitsust (kokku 20)
• Jätkame strateegilist koostööd kahe omavalitsusega (Viimsi vald ja Viljandi Vald).
• Meie koolitustel on lisaks osalenud veel vähemalt 8 omavalitsuse esindajat.
Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus eduindikaatorite kaudu
Tõusnud on KOVide teadlikkus koosloomest ja kogukonna kaasamisest
Kokku oleme kahe aasta jooksul teinud koostööd ca 40 omavalitsusega.
Arutelude, ümarlaudade jm formaatide arv, kuhu kogukonna esindajad on kaasatud
Praktiliselt kõigis omavalitsustes toimub mingit laadi kogukonna kaasamine.
Kirjeldatud ja jagatud heade koostöönäidete arv
Kirjeldatud koostöönäiteid 15.

Algatatud kogukonna koosloome protsesside arv
15
Ülevaade läbiviidud olulisematest tegevustest, mis toetasid oodatavate tulemuste saavutamist (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms):
1. Kohalike omavalitsuste ja kogukondade kaasamise võrgustik (7 liiget)
2. Kohalike omavalitsuse ja kogukondade kaks 2-päevasy koosloome koolitust (9 KOVi)
3. Uute koosloome formaatide katsetamine
4. Heade näidete kogumine ja jagamine
5. Koosloome tutvustamine viies koosloome teemalises vebinaris
6. Osalemine Riigikantselei avatud valitsemise ekspertrühmas
7. Osalemine koosloome ja innovatsiooni teemalistel koolitustel

Eesmärk 2: Juurutatud on süsteemne ja võrgustikupõhine kaasamine kohalikul tasandil (kogukonnakeskne lähenemisviis)

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest
Iga KOV-i territooriumil on kogukonnad ennast määratlenud ja aktsepteeritud KOV-i poolt
Vähemalt 7 omavalitsuses on kogukonnad kaardistatud. Kokku 17.
Kogukondades on määratletud eestkõneleja või esindaja
Selle tegevusega me otseselt ei ole tegelenud, see tähendaks sekkumisi kogukondades, milleks meil ei ole vahendeid.
Kogukondade esindajatest on moodustatud ja käivitatud koosloomeformaadid
Vähemalt 7 omavalitsuses on käivitatud koostööformaadid. Kokku 17.
KOV tasandil on kogukonnad kaasatud kohaliku elu kujundamisse
Vähemalt 7 omavalitsuses on kogukonnad kaasatud mingis ulatuses kohaliku elu kujundamisse ja loodetavasti on see meie töö tulemusena muutunud süsteemsemaks. Kokku 17.
Kogukonnad osalevad kohaliku tasandi otsustusprotsessides
Millisel määral kogukondadega otsustusprotsessides arvestatakse on raske hinnata.
Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus eduindikaatorite kaudu
KOV-ide arv, kus KOV-i territooriumil on kogukonnad ennast määratlenud ja aktsepteeritud KOV-i poolt
7 (17)
KOV-ide arv, kus on käivitatud koosloomeformaadid kogukonna kaasamiseks ja ühiselt probleemide lahendamiseks
8 (17)
KOV-ide arv, kus süsteemselt tegeletakse kogukonna kaasamisega ja kogukonnad osalevad kohaliku tasandi otsustusprotsessides
17 (17)
Ülevaade läbiviidud olulisematest tegevustest, mis toetasid oodatavate tulemuste saavutamist (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms):
KOGUKONNA KOOSLOOMELABOR ehk võrgustik

Kogukonnapõhise valitsemisviisi ehk kogukondade kaasamise ja koosloome mudeli väljatöötamiseks jätkasime koostööd 10 omavalitsusega. Selle võrgustiku juhtimine ja arendamine on olnud meie 2023. aasta üks peamisi tegevusi. Võrgustiku aruanne on eraldi lisatud. 2023. aasta võrgustikutöö eesmärgiks oli võtnud, et võrgustiku liikmed peavad katsetama/algata uusi koostöö/koosloome formaate, mida enamus ka tegid.

Lühiülevaade koosloome labori ehk võrgustiku tulemustest

Osalus

Programmis alustas 10 omavalitsust. Programmi lõpetas 7 omavalitsust.

Kaardistamise tulemused

7 omavalitsust kaardistasid 301 kogukonda.

1 omavalitsus kaardistas 200 oma valla piires tegutsevat ning kohaliku piirkonna arengusse panustavat ühendust, sh külaseltsid.

1 omavalitsus kaardistas 420 korteriühistut ja 28 aiandusühistut (projekti eripära silmas pidades oli selline kaardistus nende jaoks optimaalsem).

1 omavalitsus hindas sellises detailsuses tööd liiga mahukaks.

Kaardistamise üldised õppetunnid

Kogukonna eestvedajad vahelduvad võrdlemisi kiiresti. Oluline on järjepidev kontakt ja järjepidev kontaktide uuendamine Mitu omavalitsust uuendas kaardistamise tagajärjel põhjalikult listide kontaktide nimekirja, selle tagajärjel paranes oluliselt ka info liikuvus. Valged laigud või näiliselt mitte-aktiivsed piirkonnad ei pruugi tähendada, et seal kogukond ei tegutseks, lihtsalt tegutsetakse oma küla piires ühistegevusi tehes ning tegevused pole kasvanud nii suureks, et oleks vaja valla poolset rahastust ja seetõttu pole kogukonnal vallaga vahetut kontakti. Tiheasustusega piirkondades on keerulisem kogukondadeni jõuda või kogukonda määratleda.

Linnalähedastes uusarendustes on vaja valla poolset tuge kogukonna võimestamisel – tegevuste initsieerimiseks, keskuse kujundamiseks jne.

Koosloome-areenid ja platvormid

1 kogukonna koosloome-areeni käivitamine 1 kogukonna koosloome-areeni taaskäivitamine 14 koosloome-sündmust 1 laiapõhjaline kogukonnasündmus 2 laiapõhjalist küsimustikku koos korralikult läbi viidud eel- ja järelkommunikatisooniga

Kõik 7 osalenud meeskonda planeerivad või tegelevad juba püsivamate koosloomeformaatide ettevalmistamisega koostööks kogukondadega 2024 ja sealt edasi.

Koosloome formaatide üldised õppetunnid

Informeerimise kvaliteet paranes. Tänu sellele, et kõik meeskonnad võtsid kogukondade kaardistamise ette hästi põhjalikult ning kaardistasid ka kogukonnale olulised infokanalid, paranes tuntavalt informeerimise kvaliteet – sellele pöörati rohkem tähelepanu, kanalid olid paremini planeeritud ning kontaktid olid uuendatud.

Kaasamise kvaliteet paranes. Kaasamis- ja koosloome sündmuste kutsed jõudsid paremini kogukondadeni, samuti oli paremini planeeritud ja läbi viidud kaasamistegevuste järelkommunikatsioon: kuhu aruteludes jõuti, mis selle sisendiga edasi saab – seda nii osalistele kui vallas üldiselt.

Usalduse kasvatamine kaasamise jätkutegevustega. Paljud meeskonnad tõid välja, et kogukonna aktivistid on heitunud ja ei soovi enam olla kaasatud, kuna nad ei tea, mis kogutud sisendist saab või kas seda kasutatakse. Struktuurse kuulamise tööriistad parandavad sisendi kvaliteeti. Üks meeskondade murekohti oli ka see, et kaasamissündmused „kaaperdavad“ tihti üksikud sõnakad ja pigem negatiivsed inimesed. Laboris omandatud struktuurse kuulamise tööriistad aitasid saada positiivse kogemuse sellest, et mõne tunniga on võimalik 30-40-50 inimesega pidada sisukaid arutelusid. Püsivate kogukondade koosloome-areenide loomisel on väljakutseks vabatahtlikkuse alusel tegutsemine ja eestvedajate väsimine ja vaheldumine. See tuli välja rohkem kui ühe meeskonna kogemusest, et kogukonna eestvedajate motivatsiooni säilitamine on üks suurimaid väljakutseid. Pikaajaliste eestvedajate jõudluse vähenedes kipuvad vaibuma ka loodud platvormid. Labori viimastel kohtumistel oli üheks võtmeteemaks ka taoliste areenide enese-uuendamisega seotud küsimused.

HEAOLU NÕUKOGU

Heaolu nõukogu ehk Heaolu profiilist (edaspidi HN) tuleneva kohaliku tasandi (piirkondliku) võrgustiku põhise koosloome mudeli väljatöötamiseks alustasime 2021. aastal koostööd Viimsi vallavalitsusega. Jätkuvalt on suur vajadus eri mõistete ja formaatide selgitamise järele. Isegi praktikud, kes tegelevad kaasamisega, ei adu formaatide erisusi, mistõttu seatakse protsessides ebarealistlikke eesmärke või tekitatakse osalejates valeootusi. See viib aga pettumiseni ning meetodite mahakandmiseni („oleme proovinud küll, aga raiskab aega/ei anna tulemust“). Seetõttu algselt planeeritust tegelesime rohkem põhitunnuste ja selgitavate mudelitega, mis aitaksid valida sobivaid formaate ja tunda piiranguid/võimalusi. Olemasolevate näidete põhjal erinevad võrgustike tüübid + juhtumianalüüsid, et tuua välja põhijäreldusi ja õppimiskohti (lisa 1).

Suureks väljakutses on ka asjaolu, et puudub selge visioon ja/või juhised, et milline see mudel praktikas peaks välja nägema. Kui pole selge, et milline „edu“ välja näeb, siis ei ole võimalik ka hinnata, kas see on saavutatud. Meie soovitus Siseministeeriumile on mitte nimetada Heaolu nõukogu kogukonnapõhiseks valitsemisviisiks, sest see oleks eksitav. Pigem on tegemist kohaliku omavalitsuse võrgustiku põhiste juhtimismudeliga.

HN KATSETAMINE JA VALIDEERIMINE

Viimsi vallas arendatu perioodil 2022-2023 Eestis esimesena sotsiaal- ja tervisevaldkonna heaolunõukogu. Protsessi vedas Viimsi valla sotsiaalosakond ning aitas korraldada Sotsiaalse Innovatsiooni labor.

Kokku on toimunud 12 kohtumist.

Viimsi piloodi järeldused:
• Laiema võrgustikutöö jaoks kipub valla ametnikel jääma aega ja ressursse väheseks (isegi Viimsis).
• Võrgustiku kujunemine ja paikaloksumine võtab aega.
• Määrava tähtsusega KOVi osakonnajuhi-(abi)vallavanema initsiatiiv.
• Struktuur peab olema mitmetasandiline: regulaarne nõukogu ning vajalike teemadega tegelemiseks moodustatavad töörühmad, lisaks kedagi esindava osapoole (PPA, külavanem jne) kontakt oma esindatava organisatsiooni/grupiga.
• Heaolunõukogus osalevad esindajad ehk siis osalemisel on mingi lävend. Vajalik võrgustiku kokkukutsuja (osakonnajuhataja/abivallavanem) kontakt esindatava organisatsiooni juhiga, et tagada organisatsioonipoolne legitiimsus ja tugi.
• Kogu ja koostöövormi legitiimsus vallas otsuste langetamisel ja lahenduste leidmisel-elluviimisel vajab jätkuvalt veel tähelepanu. Seos volikoguga?
• Laiapõhjalisus ja avatus tihti pöördvõrdelised intensiivsusega: kui osalejate ring laiem ja puuduvad lävendid (nõuded ja eeldused osalemiseks), siis kontakt ja koostöö nõrgem. Oluline eri formaate kombineerida.
• Toetav struktuur ja eestvedaja(d) vältimatult olulised.
• Võrgustiku loomisel vajalikud teadmised-oskused: modereerimine, tegevuse reeglite ja süsteemi paikapanek jne. Selliseid oskuseid ei saa vallametnikult ilma spetsiaalse koolituseta/väljaõppeta eeldada. Seega on vajalik väline konsultant.
• Iga õnnestunud näite kohta ka ebaõnnestumisi – nendega leppimise vajadus, et ei kaoks usk võimalikkusesse.
Juhtumianalüüsi põhilised õppetunnid ja selgitus.

HN formaadil nähakse mitmekülgset kasu
HN taolise võrgustiku ning töökorralduse vajalikkust arutati eri osapoolte kohtumistel (18.08.2022, 28.04.2023).

Võrgustumist peavad vajalikuks nii valla kui teiste organisatsioonide esindajad.

Sotsiaalvaldkond lai, erinevaid olulisi tegutsejaid palju, tajutakse, et üksinda keeruline või võimatu tegutseda. Samuti on väljakutsetel seos teiste valdkondade nagu hariduse, kultuuriga.

Abivallavanem: „KOVi poolt näeme suurt kasu, just laia pildi poolt. Igaüks istub muidu oma teemade piires, laia pilti ei teki, igaüks arvab, et küllap keegi teine näeb seda. Vallavalitsuse roll on seda vedada.“

Sarnast kasu toovad kohtumisel välja ka teiste organisatsioonide esindajad:
PPA piirkonnapolitseinik: „Infojagamine kindlasti oluline, aga saame ka siis ise tuua enda jaoks olulisi teemasid lauale. Sellistest koostöövõimalustest oleme tundnud puudust.“

Laiemalt on kasu ka kontaktide loomisest, teadmisest, et kes millega tegeleb. Leitakse, et see aitab kaasa tööle ka väljaspool konkreetset HN formaati.

Vajadus haakub ka laiemalt arengutega, mida KOVi ametnikud näevad ka riiklikul tasandil toimuvat. Osakonnajuhataja: „Siseministeeriumis tuuakse ka välja, et oluline kogukonnakeskne lähenemine, heaolunõukoja vajadus tuleb ka juba sealt.“

HN aluseks ka konkreetne tööülesanne, mis vallal on – heaoluprofiili kokkupanemine. Profiilis sisalduvad valdkondadeülesed näitajad, andmed, mida saab nõukojas arutada. Profiilis välja toodud kitsaskohad ja soovitused aitavad struktureerida HN tööd on koostöövorm heaoluprofiili põhjal.

Formaadi paikasaamine ja HN kokkukutsumine võtab aega

Esialgsest HN ideest põhimääruse sõnastamiseni läks Viimsi vallas üle 2 aasta.

Protsess võttis algselt planeeritust oluliselt rohkem aega ka seetõttu, et 2022. aastal nõudis KOVi põhitähelepanu Ukraina sõjapõgenike toetamine. Põgenike toetamise väljakutsete ja lahenduste arutamiseks toimus kaks võrgustikukohtumist, millest vallal oli erikülgset kasu ja mis näitasid võrgustumise väärtust just ka eriolukordades. Tuvastati olulisi väljakutseid, selgusid „omanikuta“ probleemid. Näiteks arutati põhjalikult Viimsi raamatukogus ilmnenud probleemi, kus Ukraina põgenikest emad jätsid oma väikelapsi raamatukogusse järelvalveta.

Jooksvate kriitiliste teemade tõttu heaolunõukogu formaadi institutsionaliseerimisega ei jõutud tegeleda.

Viimsi puhul ei olnud ka olemasolevat formaati ette võtta. Palju oli arutelusid Si-Labi ja valla esindajate vahel, et leida sobivaimat töökorraldusviise. Järgnevates omavalitsustes võimalik kasutada Viimsi näidet ning Si-Labil olemas mudel ning läbianalüüsitud teekond sellise formaadi toetamiseks ka teistes omavalitsustes.

Oluline on anda HN ametlik staatus
2023. aasta suve alguseks oli Viimsis koostatud heaolunõukogu põhimäärus ning see läheb varsti arutamis- ja vastuvõtmisringile vallavolikogus. Samuti on heaolunõukogule ette nähtud oma eelarverida. See on väga oluline juba märgiliselt – HN on dokumentides olemas ja fikseeritud.

Nõukojale antud voli töötada – vallavalitsus kinnitab oma põhikirjaga või funktsioonidega, mida selline koostöövorm endast kujutab. HN liikmetel samuti võimalus otsustada täpsema töökorralduse üle – peaks tulema osapoolte poolt, millised on need kokkulepped, kuidas töötame, milline on koostöövorm, kuidas käime koos jne.

Lõpuni otsustamata küsimus – kuidas hakkab HN tegevuskava suhestuma valla teiste eesmärkide, arengudokumentidega?
Viimsi vald loomas arengustrateegiat ning ideekorjega heaoluprofiili tegevuskava mahuks ilmselt pikaajaliste tegevuste sisse – valla inimesed tahaks, et ei oleks eraldi tegevuskavad, vaid üks dokument vallas. Eriti vajalik seetõttu, et ei oleks ainult ühe osakonna teema, sest need väljakutsed on valdkondade ülesed. Valla tegevuskaval ka eelarvega seos.
Abivallavanem: „Heaolu tegevuskava peab välja jõudma tegevuskavasse, mis on valla arengukava osa. Siis saame valla poolt öelda, et need on kindlasti need asjad, mida me teeme vallas ära.“

Vajab läbi mõtlemist suhestumine nii üksuste, dokumentide puhul. Heaolu nõukogu tegevuskava temaatiliselt spetsiifilisem, aga tegutsejate mõttes laiemale võrgustikule – sealt vald võtab enda tegevuskavasse neid elemente, millega vald otseselt tegeleb.
Küsimus, et kuidas teiste osapoolte tegevused valla tegevustega haakuvad – neid ei saa panna valla tegevuskavadesse. Ilmselt on seetõttu vajadus säilitada HN-l mingit alternatiivset tegevuskava ka – võrgustiku tegevusi. Heaoluprofiil ei anna ainult vallale tegevusi, vaid ka teistele osapooltele. Osapooled saavad noppida siit ideid enda tegevuste jaoks, nt enda strateegiadokumentidele anda sisu.

Mure, et tegevuskavad ei hakkaks elama oma elu. Eesmärk on mõlemil üks- parandada vallakodaniku heaolu. Ei ole aega-energiat pühenduda kahele tegevuskavale. Kas võiks tulevikus olla nii, et HN tegevuskava on nr 1 dokument? Heaoluprofiil on alus vallale, sellised andmed on väga väärtuslikud ja tugevaks aluseks.

ÜLDINE TEAVE

Kõrvalekalded tegevuste läbiviimisel koos selgituste ja/või põhjendustega

Aruandele lisatud tegevuste läbiviimise raames välja töötatud materjalid (võimalusel koos viidetega veebilehtedele)
Materjalid on lisatud.

Aruande kinnitus
Allkirjaõigusliku isiku nimi
Allkiri
Rasmus Pedanik

Lisa 3 Finantsaruande vorm 2023.xlsx

Mittetulundusuhing Sotsiaalse Innovatsiooni L abor Dimensiooni Projekt detailne aruanne 23 copy.pdf

Dimensiooni Projekt detailne aruanne Periood 01.01.2022 kuni 31.01.2024 Dimensioonid Projekt Dimensiooni väärtus SSP 2023 Aruande liik Kõik Järjestus Dimensioonid .

Kuupäev Dokument Kande nr Klient/Tarnija Kirjeldus Kogus Ühik Summa

Projekt Siseminsiteeriumi strateegiline partnerlus 2023 Konto 4210 Ruumide rent/toitlustus 10.08.2023 2323245 OA-707 Vabaühenduste Liit Ruumide rent/toitlustus 1,00 -115,00 01.11.2023 2323224 OA-706 Vabaühenduste Liit Ruumide rent/toitlustus 1,00 -115,00 12.11.2023 2323320 OA-732 Vabaühenduste Liit Ruumide rent/toitlustus 1,00 -115,00 10.12.2023 2323344 OA-840 Vabaühenduste Liit Ruumide rent/toitlustus 1,00 -115,00

Konto kokku -460,00 Konto 4310 Telefon, internet 01.11.2023 15118483526 OA-729 Tele2 Eesti Aktsiaselts Telefon, internet 1,00 -46,82 01.11.2023 15118483526 OA-729 Tele2 Eesti Aktsiaselts Telefon, internet 1,00 -11,53 01.12.2023 15118710044 OA-837 Tele2 Eesti Aktsiaselts Telefon, internet 1,00 -11,00 01.12.2023 15118710044 OA-837 Tele2 Eesti Aktsiaselts Telefon, internet 1,00 -35,74

Konto kokku -105,09 Konto 4320 IT teenused, arvutitarvikud 02.07.2023 C4E3B7A1-0040 OA-465 RealtimeBoard Inc. dba

Miro IT teenused, arvutitarvikud 1,00 -49,70

31.10.2023 4839186859 OA-690 Google Commerce Ltd IT teenused, arvutitarvikud 1,00 -72,80 04.11.2023 INV226051154 OA-722 Zoom Video

Communications Inc. IT teenused, arvutitarvikud 1,00 -41,97

19.11.2023 INV228067480 OA-697 Zoom Video Communications Inc.

IT teenused, arvutitarvikud 1,00 -177,60

04.12.2023 INV230126767 OA-811 Zoom Video Communications Inc.

IT teenused, arvutitarvikud 1,00 -50,36

04.12.2023 INVEU10284893 OA-812 Asana IT teenused, arvutitarvikud 1,00 -40,47 Konto kokku -432,90

Konto 4323 Tellitud teenustööd 01.03.2023 A-23010 OA-148 OÜ Padmare Tellitud teenustööd 1,00 -472,50

Konto kokku -472,50 Konto 4330 Kontoritarbed, postikulud 01.07.2023 2307 AR-10 Evelin Kostabi Kontoritarbed, postikulu 1,00 -25,89 01.07.2023 2307 AR-10 Evelin Kostabi Kontoritarbed, postikulu 1,00 -25,42

Konto kokku -51,31 Konto 4337 Transpordikulu 01.07.2023 2307 AR-10 Evelin Kostabi Transpordikulu 1,00 -9,75 01.07.2023 2307 AR-10 Evelin Kostabi Transpordikulu 1,00 -8,77 01.07.2023 2307 AR-10 Evelin Kostabi Transpordikulu 1,00 -25,50 01.07.2023 230702 AR-12 Evelin Kostabi Transpordikulu 1,00 -11,70 01.08.2023 20230109 AR-13 Evelin Kostabi Transpordikulu 1,00 -12,42 01.08.2023 20230109 AR-13 Evelin Kostabi Transpordikulu 1,00 -8,29

Konto kokku -76,43 Konto 4342 Koolitusvahendid 01.04.2023 202304-2 AR-7 Evelin Kostabi Tööpõhjade printimine töötoaks 1,00 -72,00 01.07.2023 2307 AR-10 Evelin Kostabi Koolitusvahendid 1,00 -108,00

Konto kokku -180,00 Konto 4370 Konsultatioonid, koolitused 10.04.2023 A-23015 OA-217 OÜ Padmare Konsultatsioonid, koolitused 1,00 -398,30

Mittetulundusühing Sotsiaalse Innovatsiooni Labor Rg-kood 80411303

1/4 30.01.2024 10:12:35

Kuupäev Dokument Kande nr Klient/Tarnija Kirjeldus Kogus Ühik Summa

10.04.2023 A-23016 OA-253 OÜ Padmare Konsultatsioonid, koolitused 1,00 -589,80 10.05.2023 A-23021 OA-264 OÜ Padmare Kogukonnalabor 1,00 -1 411,66 12.06.2023 A-23025 OA-340 OÜ Padmare Kogukonnalabor 1,00 -835,00 02.09.2023 A-23031 OA-580 OÜ Padmare Kogukonna Koosloome Labor 1,00 -1 277,50 02.10.2023 A-23033 OA-647 OÜ Padmare Kogukonnalabor 1,00 -2 380,00 02.11.2023 C4E3B7A1-0044 OA-723 RealtimeBoard Inc. dba

Miro Konsultatsioonid, koolitused 1,00 -50,65

20.11.2023 20112023 OA-720 GovNet Konsultatsioonid, koolitused 1,00 -472,44 01.12.2023 115030 OA-858 Stanford Social Innovation

Review Konsultatsioonid, koolitused 1,00 -1 006,90

31.12.2023 A-23037 OA-830 OÜ Padmare Koosloome labor oktoober- detsember 2023

1,00 -5 967,50

Konto kokku -14 389,75 Konto 4395 Muud tegevuskulud 10.02.2023 A-23006 OA-96 OÜ Padmare Koosloome uuringu teostamine 1,00 -2 400,00

Konto kokku -2 400,00 Konto 4430 Autode kütus 01.03.2023 23.03 AR-5 Evelin Kostabi Neste Eesti AS 1,00 ltr -42,13 01.03.2023 23.03 AR-5 Evelin Kostabi Alexela AS 210857-6712 1,00 ltr -21,37 01.03.2023 23.03 AR-5 Evelin Kostabi Neste Eesti AS 1,00 ltr -42,40 01.04.2023 202304-1 AR-6 Evelin Kostabi Autode kütus 1,00 ltr -50,69 01.07.2023 230702 AR-12 Evelin Kostabi Autode kütus 1,00 ltr -21,35 01.07.2023 230702 AR-12 Evelin Kostabi Autode kütus 1,00 ltr -21,18 01.07.2023 230702 AR-12 Evelin Kostabi Autode kütus 1,00 ltr -17,12 01.07.2023 230702 AR-12 Evelin Kostabi Autode kütus 1,00 ltr -21,21 01.08.2023 20230109 AR-13 Evelin Kostabi Autode kütus 1,00 ltr -17,97 01.08.2023 20230109 AR-13 Evelin Kostabi Autode kütus 1,00 ltr -12,97 01.08.2023 20230109 AR-13 Evelin Kostabi Autode kütus 1,00 ltr -18,82

Konto kokku -287,21 Konto 4510 Töölähetuse kulud 31.03.2023 001 AR-3 Evelin Kostabi Lähetuskulud 4,00 -91,74

Konto kokku -91,74 Konto 4710 Palgakulu 31.12.2022 SSP 2023

R.Pedanik PR-93 Palgakulu 0,00 -2 540,65

31.12.2022 SSP 2023 E.Kostabi

PR-94 Palgakulu 0,00 -1 354,22

31.12.2022 SSP 2023 M.Uibo PR-95 Palgakulu 0,00 -1 219,74 31.01.2023 SSP 2023

R.Pedanik PR-25 Palgakulu 0,00 -727,90

31.01.2023 SSP 2023 E.Kostabi

PR-35 Palgakulu 0,00 -653,53

31.01.2023 SSP 2023 M.Uibo PR-46 Palgakulu 0,00 -1 219,74 28.02.2023 SSP 2023

E.Kostabi PR-36 Palgakulu 0,00 -653,53

28.02.2023 SSP 2023 M.Uibo PR-47 Palgakulu 0,00 -1 219,74 31.03.2023 SSP 2023

E.Kostabi PR-37 Palgakulu 0,00 -653,53

31.03.2023 SSP 2023 M.Uibo PR-48 Palgakulu 0,00 -1 219,74 30.04.2023 SSP 2023

E.Kostabi PR-38 Palgakulu 0,00 -653,53

30.04.2023 SSP 2023 M.Uibo PR-49 Palgakulu 0,00 -1 219,74 31.05.2023 SSP 2023

E.Kostabi PR-39 Palgakulu 0,00 -653,53

30.06.2023 SSP 2023 E.Kostabi

PR-40 Palgakulu 0,00 -867,74

Mittetulundusühing Sotsiaalse Innovatsiooni Labor Rg-kood 80411303

2/4 30.01.2024 10:12:35

Kuupäev Dokument Kande nr Klient/Tarnija Kirjeldus Kogus Ühik Summa

31.07.2023 SSP 2023 E.Kostabi

PR-41 Palgakulu 0,00 -1 140,04

31.08.2023 SSP 2023 E.Kostabi

PR-42 Palgakulu 0,00 -940,61

30.09.2023 SSP 2023 E.Kostabi

PR-43 Palgakulu 0,00 -1 026,21

31.10.2023 SSP 2023 E.Kostabi

PR-44 Palgakulu 0,00 -1 722,60

30.11.2023 SSP 2023 E.Kostabi

PR-45 Palgakulu 0,00 -1 722,60

Konto kokku -21 408,92 Konto 4720 Sotsiaalmaksukulu 31.12.2022 SSP 2023

R.Pedanik PR-93 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -20,33

31.12.2022 SSP 2023 R.Pedanik

PR-93 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -838,41

31.12.2022 SSP 2023 E.Kostabi

PR-94 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -446,89

31.12.2022 SSP 2023 E.Kostabi

PR-94 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -10,83

31.12.2022 SSP 2023 M.Uibo PR-95 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -402,51 31.12.2022 SSP 2023 M.Uibo PR-95 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -9,76 31.01.2023 SSP 2023

R.Pedanik PR-25 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -5,82

31.01.2023 SSP 2023 R.Pedanik

PR-25 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -240,21

31.01.2023 SSP 2023 E.Kostabi

PR-35 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -215,66

31.01.2023 SSP 2023 E.Kostabi

PR-35 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -5,23

31.01.2023 SSP 2023 M.Uibo PR-46 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -402,51 31.01.2023 SSP 2023 M.Uibo PR-46 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -9,76 28.02.2023 SSP 2023

E.Kostabi PR-36 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -5,23

28.02.2023 SSP 2023 E.Kostabi

PR-36 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -215,66

28.02.2023 SSP 2023 M.Uibo PR-47 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -9,76 28.02.2023 SSP 2023 M.Uibo PR-47 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -402,51 31.03.2023 SSP 2023

E.Kostabi PR-37 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -5,23

31.03.2023 SSP 2023 E.Kostabi

PR-37 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -215,66

31.03.2023 SSP 2023 M.Uibo PR-48 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -402,51 31.03.2023 SSP 2023 M.Uibo PR-48 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -9,76 30.04.2023 SSP 2023

E.Kostabi PR-38 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -215,66

30.04.2023 SSP 2023 E.Kostabi

PR-38 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -5,23

30.04.2023 SSP 2023 M.Uibo PR-49 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -402,51 30.04.2023 SSP 2023 M.Uibo PR-49 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -9,76 31.05.2023 SSP 2023

E.Kostabi PR-39 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -5,23

31.05.2023 SSP 2023 E.Kostabi

PR-39 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -215,66

30.06.2023 SSP 2023 E.Kostabi

PR-40 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -6,94

30.06.2023 SSP 2023 E.Kostabi

PR-40 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -286,35

Mittetulundusühing Sotsiaalse Innovatsiooni Labor Rg-kood 80411303

3/4 30.01.2024 10:12:35

Kuupäev Dokument Kande nr Klient/Tarnija Kirjeldus Kogus Ühik Summa

31.07.2023 SSP 2023 E.Kostabi

PR-41 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -376,21

31.07.2023 SSP 2023 E.Kostabi

PR-41 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -9,12

31.08.2023 SSP 2023 E.Kostabi

PR-42 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -7,52

31.08.2023 SSP 2023 E.Kostabi

PR-42 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -310,40

30.09.2023 SSP 2023 E.Kostabi

PR-43 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -338,65

30.09.2023 SSP 2023 E.Kostabi

PR-43 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -8,21

31.10.2023 SSP 2023 E.Kostabi

PR-44 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -13,78

31.10.2023 SSP 2023 E.Kostabi

PR-44 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -568,46

30.11.2023 SSP 2023 E.Kostabi

PR-45 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -568,46

30.11.2023 SSP 2023 E.Kostabi

PR-45 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -13,78

Konto kokku -7 236,17 Siseminsiteeriumi strateegiline partnerlus 2023 kokku

-47 592,02

Projekt kokku -47 592,02

Mittetulundusühing Sotsiaalse Innovatsiooni Labor Rg-kood 80411303

4/4 30.01.2024 10:12:35

Silabi strateegilise lepingu 2021. aasta ....asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

RASMUS PEDANIK PNOEE-37703095210 2022-01-28 08:29:51

Lisa 2 Tegevus- ja tulemusaruande vorm_0.docx

LISA 2
Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

RIIGIEELARVELISE TOETUSE KASUTAMISE
TEGEVUS- JA TULEMUSARUANNE

Lepingu nr:
7-42098-1 19.07.2021
Aruande esitaja:
MTÜ Sotsiaalse innovatsiooni labor
Tegevuste läbiviimise aeg:
01.05.2021 – 31.12.2021
Aruande koostamise kuupäev:
10.01.2022

Kokkuvõtlik hinnang aruandeaastale. Järeldused ja plaanid järgmiseks aastaks, edaspidiseks.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et ettevalmistused võtsid plaanitust kauem aega. Põhjused, miks ettevalmistamine venis on järgmised:
1) Kohalike omavalitsuste valimised – valimiste tõttu oli keeruline omavalitustega koostööd alustada. Tänaseks oleme alustanud koostööd kuue kohaliku omavalitsusega.
2) Ebaõnnestunud kommunikatsioonijuhi värbamine – me ei leidnud uue kommunikatsioonijuhiga ühist keelt ja sellele kulus ligi 3 kuud. Tänaseks oleme leidnud uued inimesed kommunikatsiooni tegema.
3) Plaanitust hilisem lepingu sõlmimine Siseministeeriumiga – saime sisuliselt töid alustada alles juulis, ajal kui paljud siirdusid oma plaanitud puhkustele. Tänaseks on siiski kõik plaanitud tegevused edukalt algatatud.
4) Omajagu võttis aega, et täpsustada Siseministeeriumi ootusi strateegilisele partnerile ja viia oma tegevused võimaluste piires nende ootustega kooskõlla. Lähtuvalt täpsustatud ootustest hakkame välja töötama Heaolu nõukogu (edaspidi heaolu võrgustiku) ehk kohaliku tasandi võrgustiku põhist koosloome mudelit, mille eesmärgiks on organisatsioonide ülene koostöö heaolu profiilist tulenevate probleemide lahendamiseks.

Tänaseks teame, et heaolu võrgustiku väljatöötamine on palju mahukam protsess, kui meie poolt algelt planeeritud koosloome formaadi arendamine ja katsetamine. Seega tegeleme 2022. aastal ainult ühe piirkonnaga (algselt oli plaanis katsetada formaati 2021 aastal ühes piirkonnas ja 2022 veel kolmes piirkonnas).

Kuna osutusime koostöös Kodukandiga koosloome koolitusprogrammi konkursil edukaks, siis plaanile lubatud nelja koolituse asemel läbi viia kolm koolitust (lisaks siis 10-le koolitusele, mida viime läbi koolustprogrammi jooksul).

Ülejäänud tegevused, mida oleme plaaninud 2022. aastal vastavalt strateegilise pakkumise lepingule teha, on plaanis ka ära teha. Samuti saame lubada, et 2022. aasta lõpuks on tehtud need tegevused, mis 2021. aastal tegemata jäid.

TEGEVUSSUUND: VÕIMEKAD JA HOOLIVAD KOGUKONNAD

Eesmärk 1: Tõusnud on kogukondade ja KOV-ide teadlikkus omavahelistest koostöövõimalustest ja kogukonnakesksest lähenemisviisist

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest
Kohalike elanike kaasamise head näited on kogutud, süstematiseeritud ja analüüsitud
Läbi viidud on uuring. Uuringu kokkuvõte lisatud raportile.
Head näited on avaldatud ja levitatud KOV-idele ja kogukondadele
Tegevusega alustame veebruaris 2022.
Kohalikud elanikud on teadlikud oma rollist kogukonnas ja kogukonnad oma rollist kohaliku elu kujundamises
Tegevusega alustame veebruaris 2022.
KOV-id on teadlikud kogukonnakesksest lähenemisviisist
Oleme alustanud tööd 6 omavalitsusega.
Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus eduindikaatorite kaudu
Tõusnud on KOVide teadlikkus koosloomest ja kogukonna kaasamisest
Viisime läbi 2 koolitust, kus osales kokku 40 inimest.
Arutelude, ümarlaudade jm formaatide arv, kuhu kogukonna esindajad on kaasatud
Tegevustega alustame jaanuaris 2022
Kirjeldatud ja jagatud heade koostöönäidete arv
Tegevustega alustame jaanuaris 2022
Algatatud kogukonna koosloome protsesside arv
Tegevustega alustame jaanuaris 2022
Ülevaade läbiviidud olulisematest tegevustest, mis toetasid oodatavate tulemuste saavutamist (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms):
1) Põhjalik kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostöö/koosloome uuring. Uuringu esmane raport lisatud aruandele. Uuringuga kogusime eelkõige näiteid ja kontakte. Uuring on aluseks nii kommunikatsioonitegevustele kui ka teiste tegevuste kavandamisele. Samuti võimaldab küsitluse kordamine hinnata meie tegevuse tulemuslikkust peale strateegilise partnerluse perioodi lõppu.

2) Kommunikatsioonitegevuste võimendamiseks esitasime taotluse Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile, mis sai positiivse vastuste. Uue arenguhüppe projektiga, mis toetab suuresti ka strateegilise partnerluse eesmärke, alustame 2022. aasta jaanuaris.

3) Töötasime välja ja piloteerisime kogukondade kaasamise ja koosloome koolitusi. Ühe koolituse sihtrühmaks olid kohalikud omavalitused ja teise koolituse sihtrühmaks kogukondade esindajad. Kokku osales koolitustel 40 osalist. Koolitused toimusid virtuaalselt oktoobris-novembris 2021. Koolitusel osalenud värbasime ühtlasi võrgustikku, kes hakkab 2022. aastal välja töötama võrgustikupõhist kogukonna kaasamise mudelit.

Eesmärk 2: Juurutatud on süsteemne ja võrgustikupõhine kaasamine kohalikul tasandil (kogukonnakeskne lähenemisviis)

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest
Iga KOV-i territooriumil on kogukonnad ennast määratlenud ja aktsepteeritud KOV-i poolt
Tegevustega alustame jaanuaris 2022
Kogukondades on määratletud eestkõneleja või esindaja
Tegevustega alustame jaanuaris 2022
Kogukondade esindajatest on moodustatud ja käivitatud koosloomeformaadid
Tegevustega alustame jaanuaris 2022
KOV tasandil on kogukonnad kaasatud kohaliku elu kujundamisse
Tegevustega alustame jaanuaris 2022
Kogukonnad osalevad kohaliku tasandi otsustusprotsessides
Tegevustega alustame jaanuaris 2022
Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus eduindikaatorite kaudu
KOV-ide arv, kus KOV-i territooriumil on kogukonnad ennast määratlenud ja aktsepteeritud KOV-i poolt
5
KOV-ide arv, kus on käivitatud koosloomeformaadid kogukonna kaasamiseks ja ühiselt probleemide lahendamiseks
Tegevustega alustame jaanuaris 2022
KOV-ide arv, kus süsteemselt tegeletakse kogukonna kaasamisega ja kogukonnad osalevad kohaliku tasandi otsustusprotsessides
Tegevustega alustame jaanuaris 2022
Ülevaade läbiviidud olulisematest tegevustest, mis toetasid oodatavate tulemuste saavutamist (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms):
1) Kogukondade kaasamise ja koosloome mudeli väljatöötamiseks alustasime koostööd viie omavalitsuse ja vastava piirkonna kogukondade esindajatega1. Peamised tegevused jäävad aastasse 2022.

2) Koostöös Kodukandiga esitasime pakkumise Siseministeeriumile kohalike omavalitsuste ja kogukondade koosloome koolitusprogrammi läbiviimiseks. Meie ühispakkumine osutus edukas. Koolitusprogramm võimaldab meil kaasata kogukonna põhise koosloome mudeli väljatöötamiseks ka Kodukondi kogemuse ja ekspertteadmise ning võimaluse katsetada loodavat mudelit osaliselt rohkemate piirkodande peale.

3) Heaolu nõukogu ehk Heaolu profiilist (heaolu võrgustik) tuleneva kohaliku tasandi (piirkondliku) võrgustiku põhise koosloome mudeli väljatöötamiseks alustasime koostööd Viimsi vallavalitsusega. Viimsi valla valisime põhjusel, et osalesime Viimsi valla heaoluprofiili väljatöötamisel ja seega varasem koostöö vallavalitsusega olemas, samuti olemas Viimsi poolne motivatsioon sellise mudeli välja töötamiseks.

4) Osalesime kahes väga mahukas koolitusprogrammis:
Rasmus Pedanik osales Harvard Kennedy School of Public Management Executive programmis Creating Collaborative Solutions, mis kestis kolm kuud. Osalemise põhjuseks leida teoreetiline ja praktiline kontseptsioon heaolu võrgustiku väljatöötamiseks.
Maris Jõgeva osales Portland State University programmis Collaborative Governance põhjusel, et valmistada ennast ette kogukondade kaasamise mudeli väljatöötamiseks ja võrgustiku juhtimiseks.

5) Esitasime taotluse RTK-le, et värvate teadlane appi heaolu võrgustiku mudelit välja töötama. Teadlase (Marko Uibu) peamine roll saab olema uurida võrgustiku väljatöötamist ja rakendamist, et mudelit oleks hiljem võimalik rakendada ka teistest omavalitsustes.

ÜLDINE TEAVE

Kõrvalekalded tegevuste läbiviimisel koos selgituste ja/või põhjendustega
Kõrvalekallete põhjused toodud ära aruande alguses.

Aruandele lisatud tegevuste läbiviimise raames välja töötatud materjalid (võimalusel koos viidetega veebilehtedele)
Materjalid on lisatud.

Aruande kinnitus
Allkirjaõigusliku isiku nimi
Allkiri

Lisa 3 Finantsaruande vorm.xlsx

Sotsiaalse Innovatsiooni Labori 2022 aruanne.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

RASMUS PEDANIK PNOEE-37703095210 2023-02-02 06:27:28

Lisa 2 Tegevus- ja tulemusaruanne 2022.docx

LISA 2
Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

RIIGIEELARVELISE TOETUSE KASUTAMISE
TEGEVUS- JA TULEMUSARUANNE

Lepingu nr:
7-42098-1 19.07.2021
Aruande esitaja:
MTÜ Sotsiaalse innovatsiooni labor
Tegevuste läbiviimise aeg:
01.01.2022 – 31.12.2022
Aruande koostamise kuupäev:
26.01.2023

Kokkuvõtlik hinnang aruandeaastale. Järeldused ja plaanid järgmiseks aastaks, edaspidiseks.
2022. aastal oli meil käsil kaks peamist tegevust, mida toetas osaliselt kommunikatsioonitegevused (heade näidete kogumine ja jagamine):

1. Kohaliku omavalitsuse võrgustiku algatamine ja juhtimine ning kogukondade kaasamise mudeli arendamine
2. Võrgustikupõhise piirkondliku koosloomeformaadi ehk Heaolu nõukogu algatamine ja arendamine

Sarnaselt eelmise aasta aruandele tuleb tõdeda, et tegevustega alustamine ja elluviimine võtab meist sõltumatutel asjaoludel rohkem aega.

Kui 2021. aasta oli eesmärkide seadmise aasta, siis 2022 on olnud tegevuste algatamise ja õppetundide aasta. Peamised õppetunnid on:

1. Praktiliselt kõik omavalitsused teevad mingit laadi koostööd kogukondadega. Need koostöö formaadid on ajalooliselt väljakujunenud ja neid on keeruline muuta. Nende formaatide vorm on peamiselt koosolek ja/või arutelu, kus kogutakse kogukondade liikmetelt sisendit ja/või informeeritakse neid. Need formaadid ei tegele enamasti otseselt koosloomes piirkondlike probleemide lahendamisega.
2. Koosloome arendamiseks/rakendamiseks ei ole omavalitsustel enamasti ressurssi (inimesed, aeg, oskused). Võimalik et enne kui saab koostöö muutuda sisulisemaks peavad omavalitsused arendama/parandama oma kaasamise praktikaid.
3. Kogukondadel ei ole koosloome formaatides osalemiseks ressurssi (inimesed, aeg, oskused).
4. Kogukondade toimimine sõltub enamasti üksikutest aktivistidest, kes kurdavad läbipõlemist.
5. Kogukonna ei ole enamasti võimelised või huvitatud endale esindajate valimisega.
6. Kaasamise ja koosloome sisukus sõltub liiasti omavalitsuse juhtidest, kes ei tunne teema vastu ülemäära suurt huvi. Lisaks on rida muid struktuurseid takistusi, mis ei võimalda piirkonnas koosloomelisi formaate kasutada, nt omavalitsuses ei tee osakonnad omavahel koostööd, omavalitsustel puudub kaasamise hea tava jne.
7. Riiklikult vajaks defineerimist (lahti kirjutamist) mõisted „koosloome“ ja „kogukonnapõhine lähenemine“, sest vastasel juhul on iga koostöö koosloome ja iga kogukonna kaasamine kogukonnapõhine lähenemine.
8. Me peame ise (Si-Lab) olema oma koostööpartnerite suhtes nõudlikumad ja oma tegevusi selgemalt eesmärgistama (nt mida me ootame kohalike omavalitsuste võrgustiku liikmetelt). Kindlasti tuleb kasuks ka parem oskus endale personali valida ja juhtida.

Tänu vajalikele õppetundidele oleme oma eesmärkide seadmisel realistlikumad ja täna tundub realistlik, et me suudame Heaolunõukogu formaadi kirjeldatud ja valideeritud 2023. aasta lõpuks ja kogukonna kaasamise mudeli 2024. aasta lõpuks. 2023. aastal me jätkame mõlema mudeli edasiarendamise ja testimisega. Meile on oluline, et kumbagi mudelit on enne nende laiemat levitamist vähemalt osaliselt ka praktikas testitud.

2023. aasta soovime tõhustada ja muuta süsteemsemaks ka heade praktikate/näidete kogumist ja levitamist ning uurida koostöövõimalusi teiste organisatsioonidega, kes kohalike omavalitsuste ja kogukondade suunal tegutsevad (nt EMOL). Lisaks on plaanis koolitada kogukondade kaasamise ja koosloome teemal vähemalt 10 kohaliku omavalitsuse esindajat. Eraldi teemana on kerkinud kogukondade toimekindluse tagamine. Loodetavasti saame ka sellel suunal midagi ära tehtud.

TEGEVUSSUUND: VÕIMEKAD JA HOOLIVAD KOGUKONNAD

Eesmärk 1: Tõusnud on kogukondade ja KOV-ide teadlikkus omavahelistest koostöövõimalustest ja kogukonnakesksest lähenemisviisist

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest
Kohalike elanike kaasamise head näited on kogutud, süstematiseeritud ja analüüsitud
• Läbi viidud on uuring.
Head näited on avaldatud ja levitatud KOV-idele ja kogukondadele
• Kogutud ja levitaud on 4 head näidet kogukondade kaasamisest.
• Kogutud ja kirjeldatud 3 võrgustiku põhist koostöövormi.
• Kogutud on 9 kohaliku omavalitsuse ja kogukonna koostöö mudelit.
Kohalikud elanikud on teadlikud oma rollist kogukonnas ja kogukonnad oma rollist kohaliku elu kujundamises
• Selle eesmärgiga tegeleme pigem teiste tegevuste kaudu.
KOV-id on teadlikud kogukonnakesksest lähenemisviisist
• Kaasamise võrgustikus osaleb 5 omavalitsust.
• Kohalike omavalitsuste ja koosloome arenguprogrammis osales 10 omavalitsust.
• Oleme teinud strateegilist koostööd kahe omavalitsusega (Viimsi vald ja Viljandi Vald).
• Meie koolitustel on lisaks osalenud veel vähemalt 18 omavalitsuse esindajat.
Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus eduindikaatorite kaudu
Tõusnud on KOVide teadlikkus koosloomest ja kogukonna kaasamisest
Kokku oleme aasta jooksul teinud koostööd ca 30 omavalitsusega.
Arutelude, ümarlaudade jm formaatide arv, kuhu kogukonna esindajad on kaasatud
Praktiliselt kõigis omavalitsustes toimub mingit laadi kogukonna kaasamine.
Kirjeldatud ja jagatud heade koostöönäidete arv
Kirjeldatud koostöönäiteid 12
Jagatud koostöönäiteid 4
Algatatud kogukonna koosloome protsesside arv
Algatatud on kaks suuremat koosloome protsessi: Viimsi vallas ja Viljandi vallas
Ülevaade läbiviidud olulisematest tegevustest, mis toetasid oodatavate tulemuste saavutamist (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms):
1. Põhjalik kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostöö/koosloome uuring.
2. Kohalike omavalitsuste ja kogukondade kaasamise võrgustik (5 liiget, 9 kohtumist)
3. Kohalike omavalitsuse ja kogukondade koosloome koolitusprogramm (10 KOVi)
4. Kohalike omavalitsuse esindajate koolitamine (vähemalt 18 omavalitsust ja 10 koolituspäeva)
5. Uute koosloome formaatide katsetamine (Viimsis Heaolu nõukogu ja Viljandi vallas Kogukonna heaolu arengukava koosloome)
6. Heade näidete kogumine ja jagamine
7. Osalemine ettekandega Disainmõtlemise konverentsil
8. Koosloome tutvustamine seitsmes koosloome teemalises vebinaris
9. Osalemine Riigikantselei avatud valitsemise ekspertrühmas
10. Osalemine koosloome ja innovatsiooni teemalistel koolitustel

Eesmärk 2: Juurutatud on süsteemne ja võrgustikupõhine kaasamine kohalikul tasandil (kogukonnakeskne lähenemisviis)

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest
Iga KOV-i territooriumil on kogukonnad ennast määratlenud ja aktsepteeritud KOV-i poolt
Vähemalt 10 omavalitsuses on kogukonnad kaardistatud.
Kogukondades on määratletud eestkõneleja või esindaja
Selle tegevusega me otseselt ei ole tegelenud, see tähendaks sekkumisi kogukondades, milleks meil ei ole vahendeid.
Kogukondade esindajatest on moodustatud ja käivitatud koosloomeformaadid
Vähemalt 10 omavalitsuses on käivitatud koostööformaadid.
KOV tasandil on kogukonnad kaasatud kohaliku elu kujundamisse
Vähemalt 10 omavalitsuses on kogukonnad kaasatud mingis ulatuses kohaliku elu kujundamisse ja loodetavasti on see meie töö tulemusena muutunud süsteemsemaks.
Kogukonnad osalevad kohaliku tasandi otsustusprotsessides
Millisel määral kogukondadega otsustusprotsessides arvestatakse on raske hinnata.
Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus eduindikaatorite kaudu
KOV-ide arv, kus KOV-i territooriumil on kogukonnad ennast määratlenud ja aktsepteeritud KOV-i poolt
10
KOV-ide arv, kus on käivitatud koosloomeformaadid kogukonna kaasamiseks ja ühiselt probleemide lahendamiseks
10
KOV-ide arv, kus süsteemselt tegeletakse kogukonna kaasamisega ja kogukonnad osalevad kohaliku tasandi otsustusprotsessides
10
Ülevaade läbiviidud olulisematest tegevustest, mis toetasid oodatavate tulemuste saavutamist (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms):
1) Kogukondade kaasamise ja koosloome mudeli väljatöötamiseks alustasime koostööd viie omavalitsuse ja vastava piirkonna kogukondade esindajatega. Selle võrgustiku juhtimine ja arendamine on olnud meie 2022. aasta üks peamisi tegevusi. Võrgustiku aruanne on eraldi lisatud. 2023. aastal värbame võrgustikku veel vähemalt viis kohaliku omavalitsust ja jätkame võrgustiku ning võrgustiku mudeli arendamisega. 2023. aasta võrgustikutöö eesmärgiks oleme võtnud, et võrgustiku liikmed peavad katsetama/algata uusi koostöö/koosloome formaate.

2) Koostöös Kodukandiga viisime ellu kohalike omavalitsuste kogukondade kaasamise ja koosloome koolitusprogrammi (rahastus eraldi toetusega), mis võimaldas meil tutvustada kogukonnapõhist lähenemist veel 10 omavalitsusele. Koolitusprogrammi raames töötasime välja kaks kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostöömudelit – Kodukandi ja Silabi mudel. Silabi mudelit valideerisime lisaks kohalike omavalitsuste võrgustiku kohtumisel. Oleme Siseministeeriumile esitanud koolitusprogrammi aruande.

3) Lisaks eelnevale oleme koolitanud koosloome teemal veel vähemalt 18 omavalitsust (5 omavalitsust Võrumaal, 8 omavalitsust Lääne-Virumaal ja 5 Harjumaa omavalitsust).

4) Heaolu nõukogu ehk Heaolu profiilist (heaolu võrgustik) tuleneva kohaliku tasandi (piirkondliku) võrgustiku põhise koosloome mudeli väljatöötamiseks alustasime 2021. aastal koostööd Viimsi vallavalitsusega. Selle tegevuse toetuseks saime toetust RTK-lt, mis võimaldas kaasata Tartu Ülikooli teadlane Marko Uibu. Heaolu nõukogu mudeli arendamine on olnud meie teine peamine strateegilise partnerluse tegevus. Lähtuvalt Siseministeeriumi nõusolekust, läheks ligi pool 2022. aasta strateegilise partnerluse toetusest RTK projekti omafinantseeringuks.

Mudeli väljatöötamise uuringute pool on läinud plaanide kohaselt, kuid võrgustiku enda kohtumised on jäänud tagasihoidlikuks meist sõltumatutel asjaoludel. Kohumisi on mõjutanud 2022. aastal peamiselt ukraina sõja põgenikega seotud kriis, energiakriis ja muudatused Viimsi valla sotsiaalosakonna meeskonnas. Lisaks sai osakonna juhataja vahepeal isaks ja viibis pikalt puhkusel. Vaatamata viivitustele on plaanis 2023. aasta jätkata võrgustike kohtumise ja mudeli arendamisega. Loodame võrgustiku põhise mudeli kirjeldada 2023. aasta lõpuks.

Oleme aruandele lisanud erinevate võrgustike uuringute kokkuvõtted.

ÜLDINE TEAVE

Kõrvalekalded tegevuste läbiviimisel koos selgituste ja/või põhjendustega
Kõrvalekallete põhjused toodud ära aruande alguses.

Aruandele lisatud tegevuste läbiviimise raames välja töötatud materjalid (võimalusel koos viidetega veebilehtedele)
Materjalid on lisatud.

Aruande kinnitus
Allkirjaõigusliku isiku nimi
Allkiri

Lisa 3 Finantsaruande vorm 2022.xlsx

MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor Projekt detailne aruanne_Strateegiline partnerlus 2022.pdf

Dimensiooni Projekt detailne aruanne Periood 01.01.2021 kuni 31.12.2022 Dimensioonid Projekt Dimensiooni väärtus SIM Str part Aruande liik Kõik Järjestus Dimensioonid .

Kuupäev Dokument Kande nr Klient/Tarnija Kirjeldus Kogus Ühik Summa

Projekt Strateegiline partnerlus 2022 Konto 4210 Ruumide rent/toitlustus 01.04.2022 2222052 OA-189 Vabaühenduste Liit Rendikulu 1,00 -110,23

Konto kokku -110,23 Konto 4320 IT teenused, arvutitarvikud 04.02.2022 INV131515218 OA-91 Zoom Video

Communications Inc. IT teenused, arvutitarvikud 1,00 -41,97

10.02.2022 20221002 OA-684 Dropbox International Unlimited Company

IT teenused, arvutitarvikud 1,00 -11,99

05.03.2022 INV155973251 OA-685 Zoom Video Communications Inc.