Riigieelarvelise toetuse leping (Kodukant tegevustoetus)

LISA 1

Riigieelarvelise toetuse lepingu juurde

Taotlus riigieelarvelise toetuse taotlemiseks

Taotleja nimi ja registrikood Eesti Külaliikumine Kodukant

Taotleja juriidiline aadress Sirge 2, Tallinn

Toetuse saaja arvelduskonto

number, viitenumber, pank

EE352200001120242378

Swedbank

Taotletav summa 10 000 eur

Toetuse nimetus Kodukant külakogukondade huvikaitse teostaja

Taotleja veebileht www.kodukant.ee

Projektijuhi nimi ja

kontaktandmed (telefon ja e-

posti aadress)

Krista Habakukk

tel 555 33 990

[email protected]

Projekti algus ja lõpp 01.01.2020- 31.12.2020

1. Lühiülevaade taotleja senisest tegevusest

Eesti Külaliikumise Kodukant eesmärk on kogukondliku tegevuse edendamine Eesti

maapiirkondades, väärtustades ja arendades külaelu, pärimuskultuuri ja vabatahtlikku

tegevust.

Kodukandi strateegilised suunad on:

1. Külade huvide esindamine läbi osalusdemokraatia tugevdamise kogukondliku

ühistegevuse arendamise kaudu kohalikul ja maakondlikul tasandil

2. Avalike teenuste ja töökohtade kättesaadavuse toetamine tegevusvõimekate küla

arendusseltside kaudu

3. Mõjus organisatsiooniline võrgustikutöö ja strateegiline partnerlus riiklikul ja

rahvusvahelisel tasandil

Liikmeskonnas on 21 juriidilist isikut, kellest 15 on maakondlikud katusühendused.

Kodukandi otsene sihtrühm on täna ligikaudu 1 000 külavanemat, 1 222 külaseltsi, kes

haldavad 336 külamaja. Kodukandi liikumise võrgustikku on kaasatud üle 5 000 aktiivse

külainimese.

2. Toetuse eesmärk

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevus maapiirkondade elukeskkonna arendajana on

professionaalselt juhitud ning nähtav. Käivitatakse ja rakendatakse kogukonnakeskse

lähenemise mudelit kohalikul tasandil vastavalt kodanikuühiskonna ja siseturvalisuse

arengudokumentidele.

2020 aasta peamised tulemused toetuse raames:

 Osaletud on KOV tasandil tegutsevate heaolunõukogude kaardistamises (koosseis,

komplekteerimise alused ning kogukondade kaasatus heaolunõukogude tegevusse).

 Koostatud on kuni viie KOV heaolunõukogude kogukondade kaasamise head näited.

 Nõustatud on kogukondade kaasamise võimalused kuni 3 loomisjärgus olevas

heaolunõukogus.

 26. septembril on läbi viidud koostöös KOV idega teine maapiirkondade

elukeskkonda tutvustav külastuspäev ehk Maal Elamise päev, mille fookuses on

omavalitsuste ja kodanikuühiskonna poolt pakutavad avalikud teenused.

3. Toetuse vajalikkuse põhjendus

Eesti Külaliikumine Kodukant on võrgustiku- ja liikmeskonnapõhine katusorganisatsioon,

mis tegutseb rohujuuretasandi kogukondade vajaduste huvikaitseorganisatsioonina.

Huvikaitse valdkonnas on just katusorganisatsioon see osa struktuurist, mis koondab

rohujuure- ning maakonnatasandi vajadused, edastab need riigitasandi institutsioonidele sh

ministeeriumidele, riigikogule. Samuti toimub vastupidine töö, kus Kodukant informeerib

sihtgruppe tegevusvaldkonnas toimuvast.

Eesti külaliikumise tegevust juhib kolmeliikmeline juhatus. Tänased Eesti toetusprogrammid

võimaldavad peamiselt rahastada eesmärgipõhiseid sisutegevusi, siis puudu on võimalus

katta nende tegevustega seotult üleriikliku juhtimiskulu (töötasu, ruumide rent, side jm)

kulud. Kodukandi enda liikmeskond (21 juriidilist isikut), kes toimetavad vabatahtlikkuse

alusel ei oma suutlikkust nn peakontori üldkulusid liikmemaksust katta.

Meie taotlus keskendubki peakontori tegevuskulude katmisele, mille tulemusena saab

Kodukant 2020 aastal teostada riigi soovi omada maaeluvaldkonnas professionaalset ja

usaldusväärset sotsiaalset partnerit.

4. Tegevus- ja ajakava ning väljundid

Kodukandi üldjuhtimine on aastaringne ning igapäevane. Majandusaasta tegevusperiood

algab 1.01 ja lõpeb 31.12.

Üldjuhtimise tegevused taotluse raames (jaanuar – detsember) on:

- Partneritega koostöö teostamine ja sihtrühmade huvi esindamine

- Seadusloomes osalemine läbi valdkondlike komisjonide töö

- Ühingu nähtavuse ja kommunikatsiooni alase tegevuse tagamine

- Uute valdkondlike algatuste initsieerimine, liikmete ja oma v sihtrühmade nõustamine

- Võrgustiku andmebaaside uuendamine, sh koduleht, Facebooki lehe jm

administreerimine

- Maal Elamise päeva juhtrühma tegevuse koordineerimine ja osalevate KOV ide

nõustamine

5. Projekti elluviimisest (tulemustest) saadav kasu sihtrühmale/kogukonnale

1. Eesti Külaliikumine Kodukant tegevused on avalikus ruumis nähtavad

2. Toimub süsteemne ning järjepidev võrgustikutöö ning infovahetus valdkonna

arendamiseks

3. Liikumine Kodukant on esindatud valdkonna arengute planeerimisel oluliste

ministeeriumite ja institutsioonide komisjonide töös.

4. Elu maapiirkonnas muutub atraktiivsemaks, peresõbralikumaks ja turvalisemaks.

6. Eelarve kulukohtade lõikes koos hinna kujunemise alusega

Eeldatavate tulude ja kulude kalkulatsioon

Nr Kulurida Maksumus

1. Osaline töötasu juhatuse liikmete töö

teostamiseks.

7000

2. Üldkulud ( ruumi rent, sidekulud,

transport, raamatupidamine jm)

3000

KOKKU 10 000

-KINNITAN, ET MAKSUVÕLGA RIIKLIKE MAKSUDE OSAS EI OLE.

-KINNITAN, ET EI OLE ALUSTATUD PANKROTI- EGA LIKVIDEERIMISMENETLUST.

-KINNITAN, ET VAREM SÕLMITUD RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGUD ON

NÕUETEKOHASELT TÄIDETUD.

-KINNITAN, ET MAJANDUSAASTA ARUANNE ON ESITATUD.

-KINNITAN, ET TAOTLEJA JUHTORGANI LIIGE EI OLE ISIK, KEDA ON KARISTATUD

MAJANDUSALASE, AMETIALASE, VARAVASTASE VÕI AVALIKU USALDUSE VASTASE

SÜÜTEO EEST JA TEMA KARISTUSANDMED EI OLE KARISTUSREGISTRIST

KARISTUSREGISTRI SEADUSE KOHASELT KUSTUTATUD.

Taotluse koostaja:

Krista Habakukk, juhatuse liige

(allkirjastatud digitaalselt)

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU NR {VIIT}

ERITINGIMUSED

23.04.2020

Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu, keda esindab siseministri 15. veebruari 2016. a

käskkirja nr 1-3/36 „Volituse andmine osakonnajuhatajatele riigieelarvelise toetuse kasutamise

lepingute allkirjastamiseks“ alusel kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakonna juhataja

Martin Tulit (edaspidi toetuse andja),

ja

Eesti Külaliikumine Kodukant, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Ivika Nõgel

(edaspidi toetuse saaja), keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos pooled,

lähtudes kantsleri 17. detsembri 2018. a käskkirjast nr 1-5/132 „Strateegiliste partnerite

kinnitamine ning riigieelarveliste toetuste taotluste rahuldamine“, kantsleri 28. märtsi 2020. a

käskkirjast nr 1-5/44 „Ettepanek tegevustoetuse taotluse esitamiseks“ ja toetuse saaja 9. aprillil

2020. a esitatud taotlusest ning poolte ühisest huvist edenda kogukondlikku tegevust Eesti

maapiirkondades, leppisid kokku järgmises.

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest.

1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud siseministri 28. märtsi 2018. a käskkirjaga nr 1-3/32

„Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused).

1.3. Lepingu sõlmimisega kinnitab toetuse saaja, et juhindub lisaks eritingimustele ka

üldtingimustest ja need on talle arusaadavad.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale Siseministeeriumi eelarvest Kodanikuühiskond

programm (eelarvekonto 45, tegevusala kood 01600, projektikood S10-K-STRAT,

objektikood VR100144) toetuse (edaspidi toetus) riigieelarvest summas 10 000 (kümme

tuhat) eurot.

2.2. Toetus on määratud kogukondliku tegevuse edendamiseks Eesti maapiirkondades vastavalt

lisale 1.

2.3. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole EE352200001120242378 punktis 2.1

määratud summa hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui pooled on lepingu

allkirjastanud.

2.4. Punktis 2.2 nimetatud tegevus peab olema tehtud hiljemalt 31. detsembriks 2020. a.

3. Aruannete koostamine ja esitamine

Toetuse saaja kohustub esitama järgmised toetuse kasutamise aruanded:

3.1. finantsaruanne ajavahemiku 1. jaanuar kuni 31. detsember 2020. a kohta hiljemalt 15.

jaanuaril 2021. a lisa 2 „Toetuse kasutamise finantsaruanne“ kohaselt;

3.2. tegevus- ja tulemusaruanne ajavahemiku 1. jaanuar kuni 31. detsember 2020. a kohta

hiljemalt 15. jaanuaril 2021. a lisa 3 „Toetuse kasutamise tegevus- ja

tulemusaruanne“ kohaselt.

4. Poolte kontaktisikud

4.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on Marten Lauri, telefon 6125203, e-post

[email protected].

4.2. Toetuse andja kontaktisik on lepingus määratud aruannete ja tegevuse tulemuslikkuse

hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja.

4.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Krista Habakukk, telefon 5553 3990, e-post

[email protected].

5. Lepingu dokumendid

5.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on:

5.1.1. Lisa 1. Taotlus;

5.1.2. Lisa 2. Toetuse kasutamise finantsaruanne;

5.1.3. Lisa 3. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruanne.

5.2. Lepingudokumentide tähtsuse järjekord on järgmine: I. Eritingimused, II. Lepingu lisad,

III. Üldtingimused. Vastuolude korral lähtutakse dokumendist, mis on esimene.

5.3. Toetuse saaja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud lepingu osad, milles esitatud info

on avaliku teabe seaduse kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.

6. Lepingu kehtivus

6.1. Leping jõustub, kui sellele on alla kirjutanud mõlemad pooled, ja kehtib kuni pooled on

lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud. Lepinguline tegevus loetakse lepinguga

kooskõlas olevaks alates 1. jaanuarist 2020. a.

6.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

7. Erisätted 7.1. Toetuse saajal on kooskõlastatult toetuse andja kontaktisikuga õigus muuta lisas 1 olevaid

summasid eelarveartiklite vahel, muutmata lepingu kogumaksumust.

7.2. Toetuse saaja kohustub toetuse kasutamise ajavahemikul koostatud infomaterjalidel

(veebilehtedel, trükistel, esitlusmaterjalidel jts) ning elluviidavate tegevuste esitlemisel

kasutama Siseministeeriumi logo või viidet „Projekti/tegevust rahastab Siseministeerium“.

Enne infomaterjalide trükkimist või avalikustamist on toetuse saaja kohustatud

Siseministeeriumi logo kasutuskohad ja kujunduse kooskõlastama toetuse andja

kontaktisikuga.

8. Poolte allkirjad ja rekvisiidid:

Toetuse andja

(allkirjastatud digitaalsel)

Martin Tulit

Siseministeerium

Pikk 61, 15065 Tallinn

tel 612 5008

e-post [email protected]

ak EE891010220034796011, SEB

viitenumber 2800045849

saaja Rahandusministeerium

Toetuse saaja

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivika Nõgel

Eesti Külaliikumine Kodukant

rg-kood 80036845

Sirge 2, 10618 Tallinn

tel 646 6636

e-post [email protected]

ak EE352200001120242378

saaja Eesti Külaliikumine Kodukant

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping) eesmärk on

reguleerida Siseministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku

(edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid.

1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus

ning leping ja selle lisad.

1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui sama

riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks on riigieelarvelist toetust juba

saadud.

1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu

sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu

normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud

kohustust.

2. Lepingu ese

Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi toetamiseks toetuse saajale rahaliste

vahendite eraldamine (edaspidi toetus).

3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Toetuse saajal on õigus:

3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärgil;

3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada.

3.2. Toetuse saajal on kohustus:

3.2.1. kasutada toetust lepingus määratud kulude katmisel eesmärgipäraselt ja

säästlikult ning vastavuses lepingu ja selle lisadega;

3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte tulu teenimiseks;

3.2.3. järgida toetuse kasutamisel riigihangete seaduse nõudeid;

3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses.

Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude täitmata jätmisel võib olla tegemist

riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lg 1 mõttes, ja

ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada;

3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise

seaduse nõuete kohaselt;

3.2.6. esitada õigeks ajaks lepingus nimetatud aruanded;

3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud

toetuse või selle osa toetuse andjale 10 tööpäeva jooksul finantsaruande

kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui 7 eurot, siis

kasutamata jäävat osa ei tagastata;

3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt;

3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil

kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust ja esitatud aruannete õigsust;

3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud

dokumendid tutvumiseks 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates;

3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või

mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist;

3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata toetuse kasutamise vajaduse muudatusest, kui

toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse

andjale ettepanek lepingut muuta.

3.3. Toetuse andjal on õigus:

3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist;

3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt;

3.3.3. kohaldada lepingus ette nähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida

lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt;

3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks;

3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt infot toetuse kasutamisest ja

tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada lisaks lepingus ette nähtud

aruannetele arupärimisi toetuse kasutamise kohta;

3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal.

3.4. Toetuse andjal on kohustus:

3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus määratud korras;

3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle;

3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja

tulemusaruande ning vajaduse korral teisi lepingus ette nähtud aruandeid. Toetuse

kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sh kululiikidest

kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab

olema ülevaade elluviidud tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning

kirjeldatud, kas tegevuste elluviimisel esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis milliseid.

4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu

hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates.

4.3. Kui aruandes ei ole piisavalt infot lepingus nimetatud tegevuste kohta, nõuab toetuse

andja kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse

saajal tuleb puudused kõrvaldada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.

4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud

aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat infot, võib kokku

kutsuda poolte kontaktisikute koosoleku. Koosolekul on toetuse saaja kohustatud andma

aru vajaliku info mitteesitamise või eksitava info esitamise kohta või lükkama ümber

toetuse andja kontaktisiku kahtlused andmete õigsuse ja täielikkuse või kogu vajaliku

info mitteesitamise kohta.

4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja

aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Toetuse

andja kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljemalt

10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse

seotud aruande heakskiitmisega, on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni

toetuse väljamakse tegemine peatada.

4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse

andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil.

5. Poolte vastutus 5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud

toetust lepingus ette nähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata või esitas toetuse

saamiseks valeandmeid.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud

lepingus ette nähtud tegevusteks.

5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud

summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei

tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast

kalendripäevast viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva

eest.

5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel

täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses.

Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool

30 kalendripäeva jooksul nõude esitamisest arvates.

5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse

andjal õigus:

5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse

andja õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub

leppetrahvi tasuma 10 tööpäeva jooksul, arvates toetuse andja kirjaliku nõude

kättesaamisest;

5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul

lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu

rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus

lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult,

ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingust

taganemine või ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist.

6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid

6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist:

6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud;

6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja

korras;

6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.

7. Vääramatu jõud

7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid.

7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt

või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, kusjuures pooled

on kohustatud rakendama meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ning

tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.

7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu

põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu

esinemisele viitab.

7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui

90 päeva järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust

taganemise korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine.

8. Lepinguga seotud teated

8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise

iseloomuga, ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke

tagajärgi.

8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka

poolte kontaktisikud.

8.3. Pooled on kohustatud teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu

kontaktisiku, kontaktandmete, pangarekvisiitide või muude andmete muutumisest.

Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed kehtivad ja

nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud.

8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse

eest.

9. Lepingu muutmine 9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel.

9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või

poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuudatus

kirjalikult lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised.

9.4. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole

vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt.

10. Lepingu lõpetamine

10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu

ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud

dokumendid. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu lõpetamisega, vormistatakse lepingu

lõpetamine kirjalikult.

10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult

14 kalendripäeva ette teatades järgmistel juhtudel:

10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud;

10.2.2. lepingukohustuste täitmise võimatuse korral punktis 7 sätestatu järgi.

10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud 10 tööpäeva jooksul

tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole

kasutatud.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel,

mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui

kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste

kohaselt.

11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusätete

kehtivust.