Riigieelarvelise toetuse leping (Ukraina põgenike kaasamine vabatahtlikku tegevusse)

Taotlusvorm riigieelarvelise toetuse taotlemiseks

Taotleja nimi ja registrikood Vabaühenduste Liit, Reg-nr 80005069

Taotleja juriidiline aadress Telliskivi 60a, A3, III korrus, Kalamaja

Toetuse saaja arvelduskonto

number, viitenumber, pank

EE237700771006142372

Taotletav summa 50 000

Toetuse nimetus Ukraina sõjapõgenike kaasamine vabatahtlikku

tegevusse

Taotleja veebileht (kui on) https://heakodanik.ee/

Allkirjastaja nimi ja ametikoht

(telefon ja e-posti aadress)

Kai Klandorf, juhataja

[email protected], 58133236

Projektijuhi nimi ja

kontaktandmed (telefon ja

e-posti aadress)

Triin Kallas

Tel +372 555 37360

[email protected]

Projekti algus ja lõpp 1.10.2023 – 31.03.24

1. Lühiülevaade taotleja senisest tegevusest

Vabaühenduste Liit ühendab avalikes huvides tegutsevaid vabaühendusi ja töötab selle

nimel, et Eestis oleks mõjus kodanikuühiskond, kus inimesed tahavad, saavad ja oskavad

osalemise ja koostöö kaudu ühiskondlikke muutusi juhtida.

Meie missiooniks on aidata areneda kodanikuaktiivsust toetaval keskkonnal ja tugevdada

ühenduste suutlikkust selles keskkonnas tulemuslikult tegutseda.

AASTATEL 2021–2024 ON MEIE TEGEMISTEL SELLISED SIHID:

Huvikaitse – vabakond tegutseb usalduslikus partnerluses avaliku võimuga, et edendada

avatud valitsemist ja kaitsta avalikke huve.

Võimekas vabakond – vabakonnas on tihedad sidemed ja hea koostöö, ühendused on hästi

juhitud, suutlikud muutuste juhtijad ning oma tegevuses eetilised ja innovatiivsed.

Üks suund Siseministeeriumi strateegilise partnerina on vabatahtliku tegevuse arendamine.

Selle suuna eesmärgid on kasvatada Eesti elanike osalemist vabatahtlikus tegevuses (1),

Eesti elanike tõusnud teadlikkus kodanikuühiskonna olemusest, selle

organiseerumise võimalustest ja kodanikuühiskonnas osalemisest, sh rollist üksikisiku,

kogukondlikul ja ühiskondlikul tasandil heaolu kujundamisel. (2) ja Eesti elanike kasvanud

teadlikkus vabaühendustest ja nende rollidest (3)

Kasvulava – Eestis on üha enam inimesi, kes oskavad, suudavad ja tahavad kestlikult

osaleda nii kogukondlikes kui ka ühiskondlikes asjades.

Eesti Leader Liit (ELL) on Vabaühenduste Liidu liige, kes esindab Eesti LEADER

tegevusrühmi, kuhu on koondunud maapiirkondade vabaühendused, ettevõtjad ja

omavalitsused, kes koostavad ühiselt kohaliku arengu strateegia oma piirkonna

arendamiseks. LEADER tegevusrühmade võrgustik on algselt (u 15 a tagasi) loodud

Euroopa Komisjoni algatusel maaelu arengukava toetusmeetmete elluviimiseks. Käesoleval

toetusperioodil rakendavad Eesti tegevusrühmad lisaks Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondile ka Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid ning on laiendanud oma

strateegiaid, hõlmates aina enam sotsiaalvaldkonna teemasid. Võrgustik saab pakkuda

riigile olulist tuge kogukondadele suunatud tegevuste elluviimisel ja vahetut tagasisidet

maapiirkondadest.

Aastast 2019 on Eesti Leader Liit kuulunud Maal elamise päeva korraldajate juhtrühma

koos teiste maaeluorganisatsioonidega, viimasel kahel aastal peakorraldajana. Tegu on

maaelu maine tõstmise eesmärgil algatatud külastuspäevaga, mille fookuses on elu- ja

ettevõtluskeskkond maapiirkondades koos toimivate teenuste, elu- ja töökohtade ning

kogukondliku ja vabatahtliku tegevusega. Käesoleval aastal on Maal elamise päeva

tegevuskavas ette nähtud eraldi tegevused Ukraina põgenike kaasamiseks ja

võrgustumiseks.

2. Projekti eesmärk

Mida soovitakse projekti elluviimisega saavutada? Eesmärk esitatakse taotletava

tulemusena, mitte tegevusena.

Projektiga parandatakse võimalusi Eestisse saabunud Ukraina põgenike kaasamiseks

vabatahtlikku tegevusse, sh kohalike kogukondade ja vabaühenduste tegevusteks ning

koostööks põgenike kaasamisel ja toetamisel, kontaktide ja suhtluse loomiseks

kogukondade ning põgenike vahel.

Siseministeeriumi stateegilise partnerina on Vabaühenduste Liidu eesmärk vabatahtliku

tegevuse edendamine. Suurema tähelepanu all on vabatahtlikus tegevuses osaleje arvu

suunamine eelkõige vanemaealiste ja noorte hulgas. Selle projekti raames võtab

Vabaühenduste Liit koos Leader Liiduga eesmärgiks just vabatahtlike suurema kaasamise

uussisserändajate ja ukraina põgenikega. Selleks viiaksegi ellu tegevusi, et põgenikke enam

kaasata ja kogukondades võrgustumist toetada.

3. Projekti vajalikkuse põhjendus

Kirjeldage lühidalt probleemi, mis näitab projekti elluviimise vajalikkust. Mida on vaja

muuta ja miks?

Ukraina põgenike kohanemine Eestis ja koostöö kohalike kogukondadega on ebaühtlane.

Maapiirkondades on põgenikele sageli loodud väga heal tasemel elutingimused, neil on

võimalused töötamiseks ja lastele tagatud ligipääs haridusasutustele, kuid nad sooviksid

siiski liikuda edasi Tallinna või mujale suurlinnadesse, kuna nende sotsiaalsed vajadused ei

ole rahuldatud. Samal ajal on probleemiks Eesti kogukonna kohati umbusklik suhtumine

sõjapõgenikesse, kes kasutavad meie sotsiaaltoetusi või saavad muul moel rohkem

tähelepanu kui eestlastest abivajajad. Nende pingete vähendamiseks kavandame tegevusi,

mis lähendavad eri rahvustest kogukondi, rikastavad nende elukogemusi, laiendavad

silmaringi ja suurendavad sallivust.

Miniprojektide tulemusel paraneb põgenike seotus kohaliku kogukonnaga, leitakse uusi

ühistegevuse väljundeid ning kujundatakse ühtset inforuumi edaspidise suhtlemise

hõlbustamiseks. Teatud piirkondades väljaspool suuremaid linnu on ukrainlased paikseks

jäänud, oluline on sellisel juhul toetada Ukraina põgenike seotust kohaliku kogukonnaga.

Ühtne inforuum, kogukondlikud tegevused, vabatahtlike suunatud suurem kaasatus aitab ka

kogukondasid suuremaks, sidusamaks ja seeläbi ka võimekamaks kujundada.

4. Projekti tegevused (loeteluna) ja väljundid

Tegevus- ja ajakava. Investeeringutoetuse puhul näidake ära, kas objekt, millesse

investeeritakse, on toetuse saaja omandis või halduses; soetuse puhul selgitage, kuidas on

tagatud soetuse edasine kasutus.

Projekti elluviivaks partneriks on Eesti Leader Liit koos 26 kohaliku tegevusrühmaga (vt

Lisa 1), mis katavad kogu Eesti maalise ja väikelinnalise territooriumi. Tegevuste

elluviimise asukoht ei ole piiratud, kuid eelistatud on maakogukonnad, kus on suurem

Ukraina põgenike osakaal, kuna neil on olnud vähem varasemaid toetusvõimalusi läbi

pagulasorganisatsioonide ning suurem vajadus kogukonna ja põgenike koostööd parandada.

ELL kuulutab välja ideekonkursi tegevusrühmadele, kes kaasavad teisi vabaühendusi või

põgenikega tegelevaid eraisikuid ning pakuvad hiljemalt 15.10 välja tegevuskava ja eelarve

projekti eesmärgile vastavate tegevuste korraldamiseks oma piirkonnas ajavahemikul 01.11

kuni 31.12.2023. Ühe miniprojekti indikatiivne suurus on 1700 eurot; juhul kui kõik

piirkonnad ei soovi taotlust esitada või esitavad eelarve väiksemas mahus, suureneb ühe

miniprojekti maksimaalne toetussumma sellele vastavalt. Muudatused tehakse ELL

juhatuse otsusega.

Perioodil 15.10-01.11 sõlmib ELL lepingud toetust saavate tegevusrühmadega ning kannab

neile üle toetussumma vastavalt kahepoolselt kokku lepitud eelarvele.

Novembris-detsembris viiakse vähemalt 20 tegevusrühma piirkonnas ellu tegevused, mis

lähendavad eestlaste ja ukrainlaste kogukondi ja innustavad neid vabatahtlikena ka

tulevikus ühiseid ettevõtmisi korraldama. Juhul kui tegevuste käigus soetatakse

väikevahendeid, jäävad need toetuse saaja omandisse: oste toetatakse vaid juhul kui need

on mõistlikud, kasutusel pikema perioodi jooksul ning kasusaajate ring on piisavalt suur.

Miniprojektide elluviijad esitavad ELLile oma projekti sisu- ja finantsaruande hiljemalt

31.01.2024 ning kohustuvad nõuetekohaselt säilitama projektiga seotud raamatupidamis-

dokumente. ELL koondab projekti väljundid ja finantsnäitajad ühtseks aruandeks ning

esitab selle Vabaühenduste Liidule hiljemalt 29.02.2024.

5. Projekti elluviimisest (tulemustest) saadav kasu sihtrühmale/kogukonnale

Projekti tulemusel tugevnevad koostöö- ja sõprussidemed Eestisse saabunud Ukraina

põgenike ja kohalike kogukondade vahel, mis soodustab ühiste ettevõtmiste korraldamist

nii projekti ajal kui ka selle järel. Kuna toetuse kasutamine otsustatakse võimalikult madalal

tasandil – kohalikus tegevusrühmas, kellel on väga hea ülevaade piirkonnas tegutsejatest ja

vajadustest – on võimalik toetusi väga täpselt sihitada ja võimalikult otstarbekalt kasutada.

Kaasatavate inimeste arv piirkondades: vähemalt 3000.

ELL korraldab projekti kommunikatsiooni nii taotlejate vahel kui avalikkusega,

võimendades paljudest üksikutest tegevustest koosneva tegevuskava tulemuslikkust ja

mõju. Samal ajal viib ELL Siseministeeriumi vahendite toel ellu projekti “Maal elamise

päev 2023”, mille raames on kavandatud avatud kogukonnafoorumi korraldamine

(plaanitav toimumise aeg 25. november), kus jagatakse läbi konkreetsete lugude kogemusi

ja häid praktikaid Ukraina põgenike kaasamisest kogukondadesse. Need tegevused ei kattu,

kuid kohalikud miniprojektid toetavad foorumi eesmärke, foorum omakorda võimendab

nende saavutatut.

6. Eelarve kulukohtade lõikes koos hinna kujunemise alusega

Eeldatavate tulude ja kulude kalkulatsioon. Vajadusel lisage ridu.

Projekti kulud tegevuste kaupa

Maksumus (kulud toetusest vastavalt

kalkulatsioonile) Märkused

Projektitoetused 44000 eurot

Ideekonkursi miniprojekti

esialgne maht 1700 eurot,

mida on võimalik ümber

jagada, kui taotlejate arv on

väiksem kui 26.

Kommunikatsioon 1000 eurot Taotlejate informeerimine,

projekti tulemuste levitamine

Projektijuhtimine 5000 eurot Taotlusvooru korraldamine,

taotluste tehniline kontroll ja

hindamine, aruandluse

koostamine

KULUD KOKKU 50000 eurot

Kui rahastate planeeritavat projekti / investeeringut käesoleva taotluse alusel ainult

osaliselt, kirjeldage lühidalt kogu projekti, sh kui suur on kogueelarve, kes on

kaasrahastaja

• KINNITAN, ET MAKSUVÕLGA RIIKLIKE MAKSUDE OSAS EI OLE.

• KINNITAN, ET EI OLE ALUSTATUD PANKROTI- EGA LIKVIDEERIMISMENETLUST.

• KINNITAN, ET VAREM SÕLMITUD RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGUD ON

NÕUETEKOHASELT TÄIDETUD.

• KINNITAN, ET MAJANDUSAASTA ARUANNE ON ESITATUD.

• KINNITAN, ET TAOTLEJA JUHTORGANI LIIGE EI OLE ISIK, KEDA ON KARISTATUD

MAJANDUSALASE, AMETIALASE, VARAVASTASE VÕI AVALIKU USALDUSE

VASTASE SÜÜTEO EEST JA TEMA KARISTUSANDMED EI OLE KARISTUSREGISTRIST

KARISTUSREGISTRI SEADUSE KOHASELT KUSTUTATUD.

Taotluse koostaja:

(allkirjastatud digitaalselt)

Lisa 1. Eesti LEADER tegevusrühmade piirkonnad

Lisa 2

Riigieelarvelise toetuse lepingu juurde

TOETUSE KASUTAMISE TEGEVUS- JA FINANTSARUANDE VORM

Lepingu nr :

Aruande esitaja:

Projekti läbiviimise aeg:

Tegevuste lepingujärgne maksumus:

Aruande koostamise kuupäev:

Projekti eesmärgi saavutamine, tulemuste kokkuvõte

Kuidas projekt oma eesmärgi(d) täitis? Kas ja mil määral saavutasite taotluses püstitatud eesmärgid?

Millised tulemused saavutati? Kuidas tehtud investeering / soetus muutis ühingu võimekus t, tegevuskeskkonda, edendas kohalikku elu?

Väljundid

Loetlege läbiviidud tegevused/üritused. Loetlege korrastatud objektid, remonditud ja rekonstrueer itud ruumid, soetatud varad. Kirjeldage nende kasutamist. Kuidas on tagatud investeeringute avalik kasutus, kättesaadavus ja töökorras hoidmine? Nimetage vastutaja ja säilitamise asukoht.

Riigieelarvelise toetuse kasutamise finantsaruande osa

Projekti kulud tegevuste kaupa

(vajadusel lisa ridu)

Kulud toetusest

vastavalt

taotlusele

Tegelikud

kulud Jääk Märkused

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on

kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on

kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on kulu tehtud (ühik/kogus)

KOKKU 0,00 0,00 0,00

Finantsaruandele lisatakse ülevaade teistest finantseerimisallikatest.

Aruandele lisatakse kulude tõendamiseks pangakonto koondväljavõte või väljavõte raamatupidamisprogrammist

Siseministeeriumil on õigus küsida riigieelarvelise toetuse kasutamise kohta täiendavaid küsimusi.

Aruande koostamise kuupäev:

Aruande koostanud:

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU NR {VIIT}

ERITINGIMUSED

25.09.2023

Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu, keda esindab Siseministeeriumi põhimääruse alusel

varade asekantsler kantsleri ülesannetes Piret Lilleväli (edaspidi toetuse andja), ja Vabaühenduste Liit, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Kai Klandorf (edaspidi

toetuse saaja), keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos pooled,

lähtudes poolte vahel 19. juulil 2021. a sõlmitud strateegilise partnerluse lepingust nr 7- 4/2100- 1, toetuse saaja 15. septembril 2023. a esitatud taotlusest nr 1-21/723-1, arengukava „Sidus Eesti 2030“ eesmärgist „Eesti on sidus ja kaasav ühiskond“, selle

programmi „Kogukondlik Eesti“ eesmärgist „Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad

demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda“ ja programmi „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“ eesmärgist „Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti

identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused

edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele“ ning poolte ühisest huvist tegeleda Ukraina põgenike vabatahtlikus tegevuses osalemisega ja sellesse kaasamisega, leppisid kokku järgmises.

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest. 1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud siseministri 14. juuli 2021. a käskkirjaga

nr 1- 3/71 „Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused).

1.3. Lepingu sõlmimisega kinnitab toetuse saaja, et juhindub lisaks eritingimustele ka üldtingimustest ja need on talle arusaadavad.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale 2023. a riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 10

„Siseministeeriumi valitsemisala“ eelarvekontolt 45 (SAP projektikood S10-KRIIS- TOET-KY) toetuse (edaspidi toetus) riigieelarvest summas 50 000 (viiskümmend tuhat)

eurot. 2.2. Toetus on määratud Eestisse saabunud Ukraina põgenike kaasamiseks vabatahtlikku

tegevusse, sh kohalike kogukondade ja vabaühenduste tegevusteks ning koostööks

põgenike kaasamisel ja toetamisel, kontaktide ja suhtluse loomiseks kogukondade ning põgenike vahel, vastavalt lisale 1.

2.3. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole EE237700771006142372 punktis 2.1 määratud summa hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui pooled on lepingu allkirjastanud.

2.4. Kõik projektiga seotud kulud, sh punktis 2.2 nimetatud tegevusega seotud kulud, peavad olema tehtud hiljemalt 31. detsembriks 2023 (k.a.) ning projekti aruandlus esitatud

hiljemalt 07.03.2024. 3. Aruannete koostamine ja esitamine

Toetuse saaja kohustub esitama järgmise toetuse kasutamise aruande:

3.1. tegevus- ja finantsaruanne 31.12.2023 seisuga hiljemalt 07.03.2024 lisa 2 „Toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruande vorm“ kohaselt.

4. Poolte kontaktisikud

4.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on Siseministeeriumi kodakondsuspoliitika ja

kodanikuühiskonna osakonna juhataja Martin Tulit, telefon 5780 0820, e-post [email protected].

4.2. Toetuse andja kontaktisik on lepingus määratud aruannete ja tegevuse tulemuslikkuse hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja.

4.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Triin Kallas, telefon 5553 7360, e-post

[email protected].

5. Lepingu dokumendid

5.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on: 5.1.1. Lisa 1. Riigieelarvelise toetuse taotlus Ukraina sõjapõgenike kaasamiseks

vabatahtlikku tegevusse; 5.1.2. Lisa 2. Toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruande vorm.

5.2. Lepingudokumentide tähtsuse järjekord on järgmine: I. Eritingimused, II. Lepingu lisad, III. Üldtingimused. Vastuolude korral lähtutakse dokumendist, mis on tähtsam.

5.3. Toetuse saaja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud lepingu osad, milles esitatud info

on avaliku teabe seaduse kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. 6. Lepingu kehtivus

6.1. Leping jõustub, kui sellele on alla kirjutanud mõlemad pooled, ja kehtib kuni pooled on lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud. Lepinguline tegevus loetakse lepinguga

kooskõlas olevaks alates 01.10.2023. 6.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

7. Erisätted 7.1. Toetuse saajal on kooskõlastatult toetuse andja kontaktisikuga õigus suurendada või

vähendada lisas nr 1 olevaid summasid eelarveartiklite vahel, muutmata lepingu kogumaksumust.

7.2. Toetuse saaja kohustub toetuse kasutamise ajavahemikul koostatud infomaterjal ide l

(veebilehtedel, trükistel, esitlusmaterjalidel jts) ning elluviidavate tegevuste esitlemise l kasutama Siseministeeriumi logo või viidet „Projekti/tegevust rahastab Siseministeerium “.

Enne infomaterjalide trükkimist või avalikustamist on toetuse saaja kohustatud Siseministeeriumi logo kasutuskohad ja kujunduse kooskõlastama toetuse andja kontaktisikuga.

8. Poolte allkirjad ja rekvisiidid:

Toetuse andja

(allkirjastatud digitaalsel)

Piret Lilleväli Siseministeerium

Pikk 61, 15065 Tallinn tel 612 5008

e-post [email protected] ak EE891010220034796011, SEB viitenumber 2800045849

Toetuse saaja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kai Klandorf Vabaühenduste Liit

rg-kood 80005069 Telliskivi 60A, Tallinn

telefon 5813 3236 e-post [email protected] ak EE237700771006142372

saaja Rahandusministeerium saaja Vabaühenduste Liit

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping) eesmärk on reguleerida Siseministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku

(edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid. 1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus

ning leping ja selle lisad.

1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui sama riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks on riigieelarvelist toetust juba

saadud. 1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu

sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu

normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust.

2. Lepingu ese

Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi toetamiseks toetuse saajale rahaliste

vahendite eraldamine (edaspidi toetus). 3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Toetuse saajal on õigus: 3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärgil;

3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada. 3.2. Toetuse saajal on kohustus:

3.2.1. kasutada toetust lepingus määratud kulude katmisel eesmärgipäraselt ja

säästlikult ning vastavuses lepingu ja selle lisadega; 3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte tulu teenimiseks;

3.2.3. järgida toetuse kasutamisel riigihangete seaduse nõudeid; 3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses.

Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude täitmata jätmisel võib olla tegemist

riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lg 1 mõttes, ja ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada;

3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt;

3.2.6. esitada õigeks ajaks lepingus nimetatud aruanded;

3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud toetuse või selle osa toetuse andjale 10 tööpäeva jooksul finantsaruande

kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui 7 eurot, siis kasutamata jäävat osa ei tagastata;

3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt;

3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust ja esitatud aruannete õigsust;

3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud dokumendid tutvumiseks 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates;

3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või

mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist; 3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata toetuse kasutamise vajaduse muudatusest, kui

toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse andjale ettepanek lepingut muuta.

3.3. Toetuse andjal on õigus: 3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist;

3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.3.3. kohaldada lepingus ette nähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida

lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt;

3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt infot toetuse kasutamisest ja

tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada lisaks lepingus ette nähtud aruannetele arupärimisi toetuse kasutamise kohta;

3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal.

3.4. Toetuse andjal on kohustus: 3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus määratud korras;

3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle; 3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja

tulemusaruande ning vajaduse korral teisi lepingus ette nähtud aruandeid. Toetuse kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sh kululiikidest kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab

olema ülevaade elluviidud tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning kirjeldatud, kas tegevuste elluviimisel esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis millise id.

4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu

hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. 4.3. Kui aruandes ei ole piisavalt infot lepingus nimetatud tegevuste kohta, nõuab toetuse

andja kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse saajal tuleb puudused kõrvaldada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.

4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud

aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat infot, võib kokku kutsuda poolte kontaktisikute koosoleku. Koosolekul on toetuse saaja kohustatud andma

aru vajaliku info mitteesitamise või eksitava info esitamise kohta või lükkama ümber toetuse andja kontaktisiku kahtlused andmete õigsuse ja täielikkuse või kogu vajaliku info mitteesitamise kohta.

4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Toetuse

andja kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse seotud aruande heakskiitmisega, on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni

toetuse väljamakse tegemine peatada. 4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil.

5. Poolte vastutus 5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud

toetust lepingus ette nähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata või esitas toetuse saamiseks valeandmeid.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud

lepingus ette nähtud tegevusteks. 5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud

summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast

kalendripäevast viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohase l täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses. Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool

30 kalendripäeva jooksul nõude esitamisest arvates. 5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse

andjal õigus: 5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse

andja õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub

leppetrahvi tasuma 10 tööpäeva jooksul, arvates toetuse andja kirjaliku nõude kättesaamisest;

5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus

lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult, ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingus t

taganemine või ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist.

6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid

6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist: 6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud; 6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja

korras; 6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.

7. Vääramatu jõud

7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid.

7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, kusjuures pooled

on kohustatud rakendama meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ning tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.

7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu

põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu esinemisele viitab.

7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui

90 päeva järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust taganemise korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine.

8. Lepinguga seotud teated

8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke

tagajärgi. 8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka

poolte kontaktisikud.

8.3. Pooled on kohustatud teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu kontaktisiku, kontaktandmete, pangarekvisiitide või muude andmete muutumisest.

Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed kehtivad ja nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud.

8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse eest.

9. Lepingu muutmine 9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel.

9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuuda tus kirjalikult lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised.

9.4. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole

vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt.

10. Lepingu lõpetamine

10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud

dokumendid. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu lõpetamisega, vormistatakse lepingu lõpetamine kirjalikult.

10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult 14 kalendripäeva ette teatades järgmistel juhtudel: 10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud;

10.2.2. lepingukohustuste täitmise võimatuse korral punktis 7 sätestatu järgi. 10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud 10 tööpäeva jooksul

tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole

kasutatud.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel, mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui

kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste kohaselt.

11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusäte te kehtivust.