Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 1-21/723-1 |
Registreeritud | 18.09.2023 |
Sünkroonitud | 23.03.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
Sari | 1-21 Kodanikuühiskonna valdkonda puudutavad dokumendid (AV) |
Toimik | 1-21 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Vabaühenduste Liit (endine EMSL) |
Saabumis/saatmisviis | Vabaühenduste Liit (endine EMSL) |
Vastutaja | Martin Tulit (kantsleri juhtimisala, rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsleri valdkond, kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Taotlusvorm riigieelarvelise toetuse taotlemiseks
Taotleja nimi ja registrikood Vabaühenduste Liit, Reg-nr 80005069
Taotleja juriidiline aadress Telliskivi 60a, A3, III korrus, Kalamaja
Toetuse saaja arvelduskonto
number, viitenumber, pank
EE237700771006142372
Taotletav summa 50 000
Toetuse nimetus Ukraina sõjapõgenike kaasamine vabatahtlikku
tegevusse
Taotleja veebileht (kui on) https://heakodanik.ee/
Allkirjastaja nimi ja ametikoht
(telefon ja e-posti aadress)
Kai Klandorf, juhataja
[email protected], 58133236
Projektijuhi nimi ja
kontaktandmed (telefon ja
e-posti aadress)
Triin Kallas
Tel +372 555 37360
Projekti algus ja lõpp 1.10.2023 – 31.03.24
1. Lühiülevaade taotleja senisest tegevusest
Vabaühenduste Liit ühendab avalikes huvides tegutsevaid vabaühendusi ja töötab selle
nimel, et Eestis oleks mõjus kodanikuühiskond, kus inimesed tahavad, saavad ja oskavad
osalemise ja koostöö kaudu ühiskondlikke muutusi juhtida.
Meie missiooniks on aidata areneda kodanikuaktiivsust toetaval keskkonnal ja tugevdada
ühenduste suutlikkust selles keskkonnas tulemuslikult tegutseda.
AASTATEL 2021–2024 ON MEIE TEGEMISTEL SELLISED SIHID:
Huvikaitse – vabakond tegutseb usalduslikus partnerluses avaliku võimuga, et edendada
avatud valitsemist ja kaitsta avalikke huve.
Võimekas vabakond – vabakonnas on tihedad sidemed ja hea koostöö, ühendused on hästi
juhitud, suutlikud muutuste juhtijad ning oma tegevuses eetilised ja innovatiivsed.
Üks suund Siseministeeriumi strateegilise partnerina on vabatahtliku tegevuse arendamine.
Selle suuna eesmärgid on kasvatada Eesti elanike osalemist vabatahtlikus tegevuses (1),
Eesti elanike tõusnud teadlikkus kodanikuühiskonna olemusest, selle
organiseerumise võimalustest ja kodanikuühiskonnas osalemisest, sh rollist üksikisiku,
kogukondlikul ja ühiskondlikul tasandil heaolu kujundamisel. (2) ja Eesti elanike kasvanud
teadlikkus vabaühendustest ja nende rollidest (3)
Kasvulava – Eestis on üha enam inimesi, kes oskavad, suudavad ja tahavad kestlikult
osaleda nii kogukondlikes kui ka ühiskondlikes asjades.
Eesti Leader Liit (ELL) on Vabaühenduste Liidu liige, kes esindab Eesti LEADER
tegevusrühmi, kuhu on koondunud maapiirkondade vabaühendused, ettevõtjad ja
omavalitsused, kes koostavad ühiselt kohaliku arengu strateegia oma piirkonna
arendamiseks. LEADER tegevusrühmade võrgustik on algselt (u 15 a tagasi) loodud
Euroopa Komisjoni algatusel maaelu arengukava toetusmeetmete elluviimiseks. Käesoleval
toetusperioodil rakendavad Eesti tegevusrühmad lisaks Euroopa Maaelu Arengu
Põllumajandusfondile ka Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid ning on laiendanud oma
strateegiaid, hõlmates aina enam sotsiaalvaldkonna teemasid. Võrgustik saab pakkuda
riigile olulist tuge kogukondadele suunatud tegevuste elluviimisel ja vahetut tagasisidet
maapiirkondadest.
Aastast 2019 on Eesti Leader Liit kuulunud Maal elamise päeva korraldajate juhtrühma
koos teiste maaeluorganisatsioonidega, viimasel kahel aastal peakorraldajana. Tegu on
maaelu maine tõstmise eesmärgil algatatud külastuspäevaga, mille fookuses on elu- ja
ettevõtluskeskkond maapiirkondades koos toimivate teenuste, elu- ja töökohtade ning
kogukondliku ja vabatahtliku tegevusega. Käesoleval aastal on Maal elamise päeva
tegevuskavas ette nähtud eraldi tegevused Ukraina põgenike kaasamiseks ja
võrgustumiseks.
2. Projekti eesmärk
Mida soovitakse projekti elluviimisega saavutada? Eesmärk esitatakse taotletava
tulemusena, mitte tegevusena.
Projektiga parandatakse võimalusi Eestisse saabunud Ukraina põgenike kaasamiseks
vabatahtlikku tegevusse, sh kohalike kogukondade ja vabaühenduste tegevusteks ning
koostööks põgenike kaasamisel ja toetamisel, kontaktide ja suhtluse loomiseks
kogukondade ning põgenike vahel.
Siseministeeriumi stateegilise partnerina on Vabaühenduste Liidu eesmärk vabatahtliku
tegevuse edendamine. Suurema tähelepanu all on vabatahtlikus tegevuses osaleje arvu
suunamine eelkõige vanemaealiste ja noorte hulgas. Selle projekti raames võtab
Vabaühenduste Liit koos Leader Liiduga eesmärgiks just vabatahtlike suurema kaasamise
uussisserändajate ja ukraina põgenikega. Selleks viiaksegi ellu tegevusi, et põgenikke enam
kaasata ja kogukondades võrgustumist toetada.
3. Projekti vajalikkuse põhjendus
Kirjeldage lühidalt probleemi, mis näitab projekti elluviimise vajalikkust. Mida on vaja
muuta ja miks?
Ukraina põgenike kohanemine Eestis ja koostöö kohalike kogukondadega on ebaühtlane.
Maapiirkondades on põgenikele sageli loodud väga heal tasemel elutingimused, neil on
võimalused töötamiseks ja lastele tagatud ligipääs haridusasutustele, kuid nad sooviksid
siiski liikuda edasi Tallinna või mujale suurlinnadesse, kuna nende sotsiaalsed vajadused ei
ole rahuldatud. Samal ajal on probleemiks Eesti kogukonna kohati umbusklik suhtumine
sõjapõgenikesse, kes kasutavad meie sotsiaaltoetusi või saavad muul moel rohkem
tähelepanu kui eestlastest abivajajad. Nende pingete vähendamiseks kavandame tegevusi,
mis lähendavad eri rahvustest kogukondi, rikastavad nende elukogemusi, laiendavad
silmaringi ja suurendavad sallivust.
Miniprojektide tulemusel paraneb põgenike seotus kohaliku kogukonnaga, leitakse uusi
ühistegevuse väljundeid ning kujundatakse ühtset inforuumi edaspidise suhtlemise
hõlbustamiseks. Teatud piirkondades väljaspool suuremaid linnu on ukrainlased paikseks
jäänud, oluline on sellisel juhul toetada Ukraina põgenike seotust kohaliku kogukonnaga.
Ühtne inforuum, kogukondlikud tegevused, vabatahtlike suunatud suurem kaasatus aitab ka
kogukondasid suuremaks, sidusamaks ja seeläbi ka võimekamaks kujundada.
4. Projekti tegevused (loeteluna) ja väljundid
Tegevus- ja ajakava. Investeeringutoetuse puhul näidake ära, kas objekt, millesse
investeeritakse, on toetuse saaja omandis või halduses; soetuse puhul selgitage, kuidas on
tagatud soetuse edasine kasutus.
Projekti elluviivaks partneriks on Eesti Leader Liit koos 26 kohaliku tegevusrühmaga (vt
Lisa 1), mis katavad kogu Eesti maalise ja väikelinnalise territooriumi. Tegevuste
elluviimise asukoht ei ole piiratud, kuid eelistatud on maakogukonnad, kus on suurem
Ukraina põgenike osakaal, kuna neil on olnud vähem varasemaid toetusvõimalusi läbi
pagulasorganisatsioonide ning suurem vajadus kogukonna ja põgenike koostööd parandada.
ELL kuulutab välja ideekonkursi tegevusrühmadele, kes kaasavad teisi vabaühendusi või
põgenikega tegelevaid eraisikuid ning pakuvad hiljemalt 15.10 välja tegevuskava ja eelarve
projekti eesmärgile vastavate tegevuste korraldamiseks oma piirkonnas ajavahemikul 01.11
kuni 31.12.2023. Ühe miniprojekti indikatiivne suurus on 1700 eurot; juhul kui kõik
piirkonnad ei soovi taotlust esitada või esitavad eelarve väiksemas mahus, suureneb ühe
miniprojekti maksimaalne toetussumma sellele vastavalt. Muudatused tehakse ELL
juhatuse otsusega.
Perioodil 15.10-01.11 sõlmib ELL lepingud toetust saavate tegevusrühmadega ning kannab
neile üle toetussumma vastavalt kahepoolselt kokku lepitud eelarvele.
Novembris-detsembris viiakse vähemalt 20 tegevusrühma piirkonnas ellu tegevused, mis
lähendavad eestlaste ja ukrainlaste kogukondi ja innustavad neid vabatahtlikena ka
tulevikus ühiseid ettevõtmisi korraldama. Juhul kui tegevuste käigus soetatakse
väikevahendeid, jäävad need toetuse saaja omandisse: oste toetatakse vaid juhul kui need
on mõistlikud, kasutusel pikema perioodi jooksul ning kasusaajate ring on piisavalt suur.
Miniprojektide elluviijad esitavad ELLile oma projekti sisu- ja finantsaruande hiljemalt
31.01.2024 ning kohustuvad nõuetekohaselt säilitama projektiga seotud raamatupidamis-
dokumente. ELL koondab projekti väljundid ja finantsnäitajad ühtseks aruandeks ning
esitab selle Vabaühenduste Liidule hiljemalt 29.02.2024.
5. Projekti elluviimisest (tulemustest) saadav kasu sihtrühmale/kogukonnale
Projekti tulemusel tugevnevad koostöö- ja sõprussidemed Eestisse saabunud Ukraina
põgenike ja kohalike kogukondade vahel, mis soodustab ühiste ettevõtmiste korraldamist
nii projekti ajal kui ka selle järel. Kuna toetuse kasutamine otsustatakse võimalikult madalal
tasandil – kohalikus tegevusrühmas, kellel on väga hea ülevaade piirkonnas tegutsejatest ja
vajadustest – on võimalik toetusi väga täpselt sihitada ja võimalikult otstarbekalt kasutada.
Kaasatavate inimeste arv piirkondades: vähemalt 3000.
ELL korraldab projekti kommunikatsiooni nii taotlejate vahel kui avalikkusega,
võimendades paljudest üksikutest tegevustest koosneva tegevuskava tulemuslikkust ja
mõju. Samal ajal viib ELL Siseministeeriumi vahendite toel ellu projekti “Maal elamise
päev 2023”, mille raames on kavandatud avatud kogukonnafoorumi korraldamine
(plaanitav toimumise aeg 25. november), kus jagatakse läbi konkreetsete lugude kogemusi
ja häid praktikaid Ukraina põgenike kaasamisest kogukondadesse. Need tegevused ei kattu,
kuid kohalikud miniprojektid toetavad foorumi eesmärke, foorum omakorda võimendab
nende saavutatut.
6. Eelarve kulukohtade lõikes koos hinna kujunemise alusega
Eeldatavate tulude ja kulude kalkulatsioon. Vajadusel lisage ridu.
Projekti kulud tegevuste kaupa
Maksumus (kulud toetusest vastavalt
kalkulatsioonile) Märkused
Projektitoetused 44000 eurot
Ideekonkursi miniprojekti
esialgne maht 1700 eurot,
mida on võimalik ümber
jagada, kui taotlejate arv on
väiksem kui 26.
Kommunikatsioon 1000 eurot Taotlejate informeerimine,
projekti tulemuste levitamine
Projektijuhtimine 5000 eurot Taotlusvooru korraldamine,
taotluste tehniline kontroll ja
hindamine, aruandluse
koostamine
KULUD KOKKU 50000 eurot
Kui rahastate planeeritavat projekti / investeeringut käesoleva taotluse alusel ainult
osaliselt, kirjeldage lühidalt kogu projekti, sh kui suur on kogueelarve, kes on
kaasrahastaja
• KINNITAN, ET MAKSUVÕLGA RIIKLIKE MAKSUDE OSAS EI OLE.
• KINNITAN, ET EI OLE ALUSTATUD PANKROTI- EGA LIKVIDEERIMISMENETLUST.
• KINNITAN, ET VAREM SÕLMITUD RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGUD ON
NÕUETEKOHASELT TÄIDETUD.
• KINNITAN, ET MAJANDUSAASTA ARUANNE ON ESITATUD.
• KINNITAN, ET TAOTLEJA JUHTORGANI LIIGE EI OLE ISIK, KEDA ON KARISTATUD
MAJANDUSALASE, AMETIALASE, VARAVASTASE VÕI AVALIKU USALDUSE
VASTASE SÜÜTEO EEST JA TEMA KARISTUSANDMED EI OLE KARISTUSREGISTRIST
KARISTUSREGISTRI SEADUSE KOHASELT KUSTUTATUD.
Taotluse koostaja:
(allkirjastatud digitaalselt)
Lisa 1. Eesti LEADER tegevusrühmade piirkonnad