Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu lisa (Sotsiaalse Innovatsiooni Labor 2023)

LISA 1

Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

STRATEEGILISTE PARTNERITE EESMÄRGID

1. VABAÜHENDUSTE LIIT JA MTÜ MAAKONDLIKUD ARENDUSKESKUSED

Tegevussuund 1: Teadlikud ja aktiivsed elanikud

Eesmärk 1: Eesti elanike kasvanud osalemine vabatahtlikus tegevuses ning vabatahtlikke

kaasavad organisatsioonid on nõustatud ja toetatud

Oodatavad tulemused:

 osakaal elanikest, kes on viimase 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses kõigist elanikest 49% -> püsib

 vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide võrgustiku rahulolu strateegilise partneriga Eduindikaatorid:

 osakaal 15–24 a elanikest 19% -> kasvab

 osakaal 65-74 a elanikest 9% -> kasvab

 võrgustiku liikmete arv 40 -> kasvab

Eesmärk 2: Eesti elanike tõusnud teadlikkus kodanikuühiskonnast ja kodanikuühiskonnas

osalemisest

Oodatavad tulemused:

 platvormi olemasolu vabatahtlike ja vabatahtlike kaasajate kokkuviimiseks

 tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kuulujatele tehtud annetuste kogusumma 41 mln € -> kasvab

Eduindikaatorid:

 korduvate annetajate osakaal Eesti elanikest täpsustub -> kasvab

 annetamistalgute osalejate arv ja annetuste maht 111 algatust, 128 000 -> kasvab

 annetusekogujate võrgustiku rahulolu strateegilise partneriga täpsustub -> püsib kõrge

 kasutatud kommunikatsioonikanalite ning nende liikmete ja lugejate arv (Hea Kodanik, Vabatahtlike Värav)

 lugejatele edastatud informatsioon kodanikuühiskonnast, mh õiguskeskkonna, rahastus- ja osalemisvõimaluste, heade näidete jm kohta eesti, vene ja inglise keeles keeles ->

regulaarsus püsib

 kodanikuühiskonna teemal loodud originaalsisu hulk aastas n/a -> 20

 pidev koostöö teiste vabatahtliku töö platvormide ja tööandjatega n/a -> toimib

Tegevussuund 2: Võimekad vabaühendused

Eesmärk 1: Tõusnud vabaühenduste koostöö- ja finantsmajanduslikud oskused ja

teadmised

Oodatavad tulemused:

 MTÜ-de ja SA-de teenitud ettevõtlustulu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks 172 mln € -> kasvab

 regulaarne vabaühenduste kaasamise heade näidete kogumine, avaldamine ja levitamine

 vabaühenduste kasvanud teadlikkus oma rollist, tähtsusest ja võimalustest kohaliku elu edendamisel

Eduindikaatorid:

 vabaühenduste osakaal, kellel on rohkem kui kolm rahastusallikat 33% -> kasvab

 delegeeritud teenuste osakaal kasvab

 palgaliste töötajatega MTÜ-de arv ja osakaal 24% (9625) -> 26% (10 200)

 vabaühenduste panus SKP-sse 2% -> püsib või kasvab

 juhtide võrgustiku rahulolu strateegilise partneriga täpsustub -> püsib kõrge

Eesmärk 2: Eesti elanike kasvanud teadlikkus vabaühendustest ja nende rollidest

Oodatavad tulemused:

 kasvanud teadlikkus

 vabaühenduste rahastamiskeskkonna andmebaas on igal aastal uuendatud

 tagatud järelkasv Eesti vabaühenduste juhtidele Eduindikaatorid:

 noortele suunatud sündmuste või algatuste ja nendes osalejates arv

 aasta tegijate tunnustamine -> toimub ja kajastatud

 huvikaitsevõrgustiku rahulolu strateegilise partneriga täpsustub -> püsib kõrge

 arenguprogrammi läbinud tulevikujuhte -> 20

 ettevõtliku kooli osalejate arv -> püsib

2. MTÜ SOTSIAALSE INNOVATSIOONI LABOR

Tegevussuund: Võimekad ja hoolivad kogukonnad

Eesmärk 1: Tõusnud on kogukondade ja KOV-ide teadlikkus omavahelistest

koostöövõimalustest ja kogukonnakesksest lähenemisviisist

Oodatavad tulemused:

 kohalike elanike kaasamise head näited on kogutud, süstematiseeritud ja analüüsitud

 head näited on avaldatud ja levitatud KOV-idele ja kogukondadele

 kohalikud elanikud on teadlikud oma rollist kogukonnas ja kogukonnad oma rollist kohaliku elu kujundamises

 KOV-id on teadlikud kogukonnakesksest lähenemisviisist

Eduindikaatorid:

 Tõusnud on KOVide teadlikkus koosloomest ja kogukonna kaasamisest

 Arutelude, ümarlaudade jm formaatide arv, kuhu kogukonna esindajad on kaasatud

 Kirjeldatud ja jagatud heade koostöönäidete arv

 Algatatud kogukonna koosloome protsesside arv

Eesmärk 2: Juurutatud on süsteemne ja võrgustikupõhine kaasamine kohalikul tasandil

(kogukonnakeskne lähenemisviis)

Oodatavad tulemused:

 iga KOV-i territooriumil on kogukonnad ennast määratlenud ja aktsepteeritud KOV-i poolt

 kogukondades on määratletud eestkõneleja või esindaja

 kogukondade esindajatest on moodustatud ja käivitatud koosloomeformaadid

 KOV tasandil on kogukonnad kaasatud kohaliku elu kujundamisse

 kogukonnad osalevad kohaliku tasandi otsustusprotsessides

Eduindikaatorid:

 KOV-ide arv, kus KOV-i territooriumil on kogukonnad ennast määratlenud ja aktsepteeritud KOV-i poolt

 KOV-ide arv, kus on käivitatud koosloomeformaadid kogukonna kaasamiseks ja ühiselt probleemide lahendamiseks

 KOV-ide arv, kus süsteemselt tegeletakse kogukonna kaasamisega ja kogukonnad osalevad kohaliku tasandi otsustusprotsessides

3. MTÜ SOTSIAALSETE ETTEVÕTETE VÕRGUSTIK

Tegevussuund 1: Jätkusuutlikkus

Eesmärk 1: Sotsiaalsete ettevõtete kasvanud jätkusuutlikkus

Oodatavad tulemused:

 sotsiaalsete ettevõtete ettevõtlustulu 45,6 mln € -> kasvab

 sotsiaalsete ettevõtete ühiskondliku mõju kasv

 paranenud ligipääs rahastusvõimalustele

 noortele suunatud sündmusete või algatuste ja nendes osalejates arv Eduindikaatorid:

 Andmebaasis olevate ettevõtete arv

 Eestisse jõudnud teadmised või koostöö erinevate partneritega, millel on praktiline väljund

 Investeeringute hulk sotsiaalsetesse ettevõtetesse

 Magistriõppes sotsiaalset ettevõtlust õppivate tudengite arv

 Noorte hulk kellel on olnud kokkupuude sotsiaalse ettevõtlusega, esinemise, koolituse või programmi formaadis

 Nõustatud sotsiaalsete ettevõtete käibe või müügitulu kasv (enne vs. pärast) nõustamist või investeeringut

 Sotsiaalsete ettevõtete käibe või müügitulu kasv (enne vs. pärast) andmebaasis kajastamist

 Positiivsete muutuste arv ja sisukus dokumentides ja rakendustes;

 Sotsiaalsete ettevõtete arvu kasv

 Tehtud nõustamiste arv

 Klientide kõrge (eesmärk 8-10 punkti 10-st) rahulolu näitaja

 Üritustel osalejate kõrge (eesmärk 8-10 punkti 10-st) rahulolu näitaja

Tegevussuund 2: Teadlikkus

Eesmärk 1: Eesti elanike kasvanud teadlikkus sotsiaalsetest ettevõtetest ja nende rollidest

Oodatavad tulemused:

 Ülevaade sotsiaalsest ettevõtlusest, sotsiaalsetest ettevõtjatest ja sotsiaalse ettevõtluse üha suurem populariseerimine mõtteviisi ja maailmavaatena

 kasvanud teadlikkus Eduindikaatorid:

 Iga sihtrühma digitaalse kommunikatsiooni ulatus ja reaktsioonid

 Kommunikatsioonikajastuste ulatus ja reaktsioonide hulk;

 Konverentsil osalenud külaliste arv

 Magistriõppes sotsiaalset ettevõtlust õppivate tudengite arv

 Meediakajastuste hulk ja levik

 Organiseerimise käigus loodud uute kontaktide ja partnerluste arv, läbi mille sotsiaalset ettevõtlust veel enam võimendada.

 Podcast’i kuulamiste arv

 SEVi uudiskirja ja sotsiaalmeedia platvormide jälgijate arv

 Sotsiaalse ettevõtja auhinnale pürgijate arv

Sotsiaalse Innovatsiooni Labor

Eesmärk 1: Tõusnud on kogukondade ja KOV-ide teadlikkus omavahelistest koostöövõimalustest ja kogukonnakesksest lähenemisviisist Oodatavad tulemused:

• … kohalike elanike kaasamise head näited on kogutud, süstematiseeritud ja analüüsitud • … head näited on avaldatud ja levitatud KOV-idele ja kogukondadele • … kohalikud elanikud on teadlikud oma rollist kogukonnas ja kogukonnad oma rollist kohaliku elu kujundamises • … KOV-id on teadlikud kogukonnakesksest lähenemisviisist

Planeeritavad sekkumised Uuring olukorra ja näidete kaardistamiseks

Soovime läbi viia põhjaliku uuringu ja olukorra kaardistuse selleks, et:

a) Selgitada kohalikud omavalitsused, kus on teada aktiivsed kogukonnad b) Selgitada kohalike omavalitsuste tänased kaasamise ja koosloome praktikad c) Selgitada kohalike omavalitsuste vajadus ja valmisolek kogukonna kaasamiseks ja koosloomeks d) Koguda näiteid toimivatest kogukondadest, headest kaasamise- ja koostöö praktikatest, kohaliku tasandi kodanikualgatusest ja

delegeeritud teenustest.

Uuring on sisendiks kõikidele teistele sekkumistele ja aitab ka hinnata sekkumiste kogumõju perioodi lõpus. Uuringu viivad läbi meie uuringu eksperdid Marko Uibu ja Evelin Kostabi. Uuring viiakse läbi kahes osas: küsimustik ja intervjuud. Uuringu raport tehakse kõigile tasuta kättesaadavaks. Kogutud näiteid kasutame kommunikatsioonis.

Parimate praktikate ja näidete kommunikatsioon, tööriistakast

Läbiviidud uuringust saame sisendi heade näidete ja praktikate levitamiseks. Kavas on teha 10 parimast kogukonna algatusest video, mida levitame sotsiaalmeedias. Samuti koondame ja süstematiseerime kõik näited oma kodulehel. Peale uuringu läbiviimist koostame koosloomes Siseministeeriumiga kommunikastioonistrateegia Kommunikatsioonistrateegia eesmärk on, et tõsta kohalike elanike on teadlikkust kogukonna rollist kohaliku elu kujundamises ning KOV-id on teadlikud koosloomelisest kogukonnakesksest lähenemisviisist. Arendame edasi koosloome tööriistakasti ja juhendmaterjale. 2021. aasta lõpuks valmib elektrooniline tööriistakast, mis hõlmab erinevaid koosloome metoodikaid, juhendmaterjale ja näiteid. Oma kodulehe juurde loodava alalehe „Teenuste Koosloome“ loomiseks oleme saanud toetust Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt. Jätkame avalehe arendamist kogukonna arendamise ja kaasamise tööriistade arendamisse, kirjeldamise ja tutvustamisega.

Lisaks on meil kavas siduda loodav koduleht OÜ Cognuse poolt loodava kohalikele omavalitsustele mõeldud teenuste vahendamise ja juhtimisplatvormile HOPSTI. HOPSTI on digitaalne keskkond, mis toob kokku järgmised kolm osapoolt: abivajajad, teenusepakkujad ja omavalitsused. Lihtsustatult öeldes on HOPSTI eesmärgiks viia kokku abivajaja ja teenusepakkuja. Tänaseks on HOPSTI platvormi arendamisega liitunud juba üle 10 omavalitsuse. Meil on olemas ettevõttega Cognuse OÜ kokkulepe, et meie poolt loodav alamleht integreeritakse HOPSTI platvormiga. Paljudes piirkondades on teenuste pakkujate puudus ja meie poolt loodav teenus saab aidata kohalike omavalitsusi koostöös vabaühendustega uute teenuste disainimisel. Samuti saame aidata kohalikul omavalitsusel leida sobivaid teenusepakkujaid teistest piirkondadest või toetada kogukonna aktiveerimist uute teenusepakkujate toetamisega. Sekkumine aitab tõsta kogukondade ja kohalike omavalitsuste teadlikkust kohaliku tasandi ja kogukondade koostöövõimalustest ja aitab kaasa teenuse delegeerimisele.

Koolituste väljatöötamine ja pakkumine

Töötame välja, piloteerime ja viime ellu veebipõhised koolitused järgmistel suundadel: 1) Kogukonna kaasamine ja koosloome 2) Kogukonna arendamine ja koosloome 3) Võrgustiku põhise kogukonna kaasamine

Reaalajas veebipõhised koolitusi on võimalik korraldada väiksemate õpiampsudena (a 4 x 3h) ja ei eelda transporti, ruumide renti ega toitlustust. Seega on veebipõhised koolitused mugavamad ja efektiivsemad. Meil on ka juba hea kogemus veebipõhiste koolituste disainimisest ja korraldamisest. Kavas on nelja aasta jooksul koolitada vähemalt 200 inimest. Kaasamise ja koosloome koolitus on mõeldud eelkõige kohaliku omavalitsuse ametnikele ja eesmärk on 4 aasta jooksul koolitada igast omavalitsusest vähemalt üks töötaja, kes vastutab kogukonna kaasamise eest. Koolituste läbiviimise eesmärgiks on anda edasi kaasamise, koosloome ja kogukonna arendamiseks vajaminevad teadmised ja oskused. Eduindikaatorid:

• Tõusnud on KOVide teadlikkus koosloomest ja kogukonna kaasamisest • Arutelude, ümarlaudade jm formaatide arv, kuhu kogukonna esindajad on kaasatud • Kirjeldatud ja jagatud heade koostöönäidete arv • Algatatud kogukonna koosloome protsesside arv

Eesmärk 2: Juurutatud on süsteemne ja võrgustikupõhine kaasamine kohalikul tasandil (kogukonnakeskne lähenemisviis) Oodatavad tulemused:

• … iga KOV-i territooriumil on kogukonnad ennast määratlenud ja aktsepteeritud KOV-i pool • … kogukondades on määratletud eestkõneleja või esindaja • … kogukondade esindajatest on moodustatud ja käivitatud koosloomeformaadid • … KOV tasandil on kogukonnad kaasatud kohaliku elu kujundamisse

• … kogukonnad osalevad kohaliku tasandi otsustusprotsessides

Kohaliku tasandi kogukonna ja KOV-i koosloomeformaadi väljatöötamine ja skaleerimine

Komplekssete või nurjatute probleemide lahendamisel peetakse parimaks strateegiaks osaliste aktiivset kaasamist ja nende koostöö fassiliteerimist (Koppenjan ja Klijn 2004; Weber ja Khademian 2008; Ansell ja Torfing 2014). Tänu vajaduselele lahendada kompleksseid probleeme muutub avalikus sektoris aina olulisemaks koostööd soodustavate protsesside ja areenide disainimine, mis võimaldaks kollektiivset ja loovat probleemilahendamist, koosõppimist, vastutuse võtmist ja julget lahenduste elluviimist (Ansell and Gash 2008, Ansell and Torfing 2014). Seda kõike võimaldab koosloome (Ansell and Torfing 2017, Ansell ja Torfing 2021). Töötame välja, piloteerime ja skaleerime kohaliku tasandi koosloomeformaadi mudeli, mis võimaldab kogukondlike probleemide lahendamiseks kokku tuua erinevad osapooled ja rakendada nende ressursse ühise eesmärgi saavutamiseks. Väljatöötatav formaat peaks võimaldama kohalikel omavalitsustel kaasata kogukonda probleemide lahendamisse ja uute teenuste väljatöötamisse. Nelja aasta jooksul on kavas jõuda loodava formaadiga vähemalt 10 omavalitsusse. Sekkumise tulemusena on loodud uus formaat, kuhu kogukonna esindajad on kaasatud. Sekkumine aitab tõsta kogukondade ja kohalike omavalitsuste teadlikkust kohaliku tasandi ja kogukondade koostöövõimalustest, annab edasi oskusi, kuidas kohaliku omavalitsuse tasandil kaasata kogukondi kohaliku elukeskkonna kujundamisse ja aitab tõsta delegeeritud teenuste arvu kohaliku tasandi vabaühendustele või kogukondadele. Sekkumise tulemusena on suurenenud ka KOV-ide arv, kus kaasatakse küla- ja alevikuvanemaid ning toetatakse elanike enda organiseeritud tegevusi.

Võrgustikupõhise kaasamise ja kogukonna arendamise mudeli väljatöötamine ja juurutamine Alustame omavalitsuste arendusjuhtide ja kogukonna eestvedajatega tööd võrgustikupõhise kaasamise ja kogukonna arendamise mudeli väljatöötamiseks ja piloteerimiseks. Varasemast on meile huvist sellise koostöö vastu andnud märku 14 KOVi ametnikku, kelle seast motiveerime vähemalt 5-7 alustama toetatud protsessina oma vallas või linnas samm-sammult võrgustikupõhise kaasamismudeli üles ehitamist.

Silab pakub piloodis osalejatele etapipõhiselt igaks järgnevaks sammuks mudeli ja tööriistad, mille töötame välja 2021. aasta läbiviidud uuringu järelduste ning varasemate kogemuste põhjal. Kohtumistega alustame sügisel, et mõne kuu jooksul toetada osalejate ettevalmistust. KOVide katseprojektid stardivad 2022. aasta alguses ja aasta jooksul jätkuvatel regulaarsetel kokkusaamistel reflekteerime protsesside käiku, aitame võrgustikus osalevatel KOV eestvedajatel valmistuda järgmisteks etappideks, nõustame takistuste ületamisel ning viime koos läbi katseprotsesside hindamise. Võrgustikupõhise kaasamismudeli väljatöötamise nõustamine sisaldab ka abi kogukonna arendustöö ülesehitamisel ja tööd kogukonnaga. Aastatel 2023-2024 jätkama tööd sama skeemi järgi uute omavalitsustega, mis võimaldab meil perioodil 2021-2024 jõuda läbimõeldud koosloomepõhiste kaasamismudeliteni vähemalt 12 kohalikus omavalitsuses. Kogu perioodi vältel jätkab koos käimist KOV eestvedajate võrgustik, kus on võimalik vahetada kogemusi, üksteiselt õppida ja koosloomes ka jagatavaid metoodikaid kujundada. Kolme aasta jooksul läbi viidud võrgustiku ülesehitamise projektidest tekkivaid eriilmelisi näiteid jagame eeskujulugudena, aga kasutame ka koolitusmaterjali loomiseks. Sekkumise eesmärk ongi juurutada süsteemset ja võrgustikupõhist kaasamist kohalikul tasandil. Samuti aitab see sekkumine tõsta kogukondade ja kohalike omavalitsuste teadlikkust kohaliku tasandi ja kogukondade koostöövõimalustest, annab edasi oskusi kogukondade kaasamiseks kohaliku elukeskkonna kujundamisse.

Sekkumise tulemusena on suurenenud KOV-ide arv, kus kaasatakse küla- ja alevikuvanemaid ning toetatakse elanike enda organiseeritud tegevusi. Samal ajal kujuneb kogukondade arendamise võrgustik (2021), mis tegutseb aktiivselt (hindame võrgustiku rahulolu strateegilise partneriga). Võrgustiku liikmete (KOV) territooriumil on kogukonnad ennast määratlenud ning nad on aktsepteeritud igapäevase dialoogipartnerina kohaliku omavalitsuse poolt.

Kaasava omavalitsuse märgise väljatöötamine ja nõustamine

Koostöös Siseministeeriumi, Linnade ja valdade liidu ja Minuomavalitsus.fin.ee töötame välja kaasava omavalitsuse kvaliteedimärgi. Märk omastatakse omavalitsustele, kellel on kaasamine strateegiliselt korraldatud ja kus elanikud on kaasamisega rahul. Minuomavalitsus.fin.ee hakkab üle aasta hindama elanike rahuolu kaasamisega ja saame seda kasutada märgise omistamisel. Märgise väljatöötamiseks on kavas kaasata ka teisi olulisi osapooli. Märgise väljatöötamisega alustame 2023. aasta talvel ja eesmärk on, et järgmise 2 aasta jooksul omistatakse märk vähemalt 10 omavalitsusele. Märgise andmisest ja sinna juurde käivatest konsultatsiooniteenusest ja koolitustest on kavas luua omateenimise võimalus, mis tagaks ka märgise jätkusuutlikkuse.

Sekkumine aitab tõsta kogukondade ja kohalike omavalitsuste teadlikkust kohaliku tasandi ja kogukondade koostöövõimalustest, annab edasi oskusi, kuidas kohaliku omavalitsuse tasandil kaasata kogukondi

Eduindikaatorid: • KOV-ide arv, kus KOV-i territooriumil on kogukonnad ennast määratlenud ja aktsepteeritud KOV-i pool • KOV-ide arv, kus on käivitatud koosloomeformaadid kogukonna kaasamiseks ja ühiselt probleemide lahendamiseks • KOV-ide arv, kus süsteemselt tegeletakse kogukonna kaasamisega ja kogukonnad osalevad kohaliku tasandi otsustusprotsessides

Indikatiivne tegevuskava koos eelarvega 2021

Tegevused 2021 Aeg Tulemus Eelarve Sihtrühm

Uuringu läbiviimine Juuni - oktoober 2021

Uuring on teostatud -valminud on 10 lühikest videot parimatest näidetest

10 000.- Kohalikud omavalitsused, kogukonnad/võrgustikud, vabaühendused

Koolituste väljatöötamine Juuni - oktoober 2021

Välja on töötatud kogukonna kaasamise ja koosloome koolitus ning kogukonna arendamise ja koostöö koolitus

3000.- Kohalikud omavalitsused, kogukonnad/võrgustikud, vabaühendused

Koolituste piloteerimine Oktoober - detsember 2021

Läbi on viidud kaks koolitust. Koolitustel on osalenud 40 inimest.

3000.- Kohalikud omavalitsused, kogukonnad/võrgustikud, vabaühendused

Koosloomelabori mudeli väljatöötamine

Mai - august 2021

Mudel on välja töötatud. 3000.- Kohalikud omavalitsused, kogukonnad/võrgustikud, vabaühendused

Koosloomelabori mudeli piloteerimine

August - detsember 2021

Laborit on piloteeritud vähemalt ühes omavalitsuses.

6000.- Kohalikud omavalitsused, kogukonnad/võrgustikud, vabaühendused

Võrgustiku põhine kogukonna kaasamine ja arendamine

august - detsember 2021

KOV võrgustik on käivitunud, vähemalt 5 KOVi ja nende kogukondadega alustatud ettevalmistusi kogukondade kaasamise ja arendamise mudeli väljatöötamiseks. Toimunud on vähemalt 3 võrgustiku kohtumist.

3800.- Kohalikud omavalitsused kogukonnad/võrgustikud

Kommunikatsioon Juuni - detsember 2021

-valminud on kommunikatsiooni kava - valminud on tööriistakast -valminud on juhendmaterjalid -heade näidete levitamine -pidev suhtlus ja kommunikatsioon

6000.- Kitsamalt kohalikud omavalitsused, kogukonnad/võrgustikud ja vabaühendused Laiemalt kogu avalikkus

Organisatsiooni juhtimine ja üldkulu

Mai - detsember 2021

-meeskonna juhtimine -kontor -raamatupidamine

5000.-

-side -transport

Eelarve kokku 39800.-

2022

Tegevused 2022 Aeg Tulemus Eelarve Sihtgruppid

Koolituste läbiviimine jaanuar - detsember 2022

Läbi on viidud neli koolitust. Koolitustel on osalenud 80 inimest.

6000.- Kohalikud omavalitsused, kogukonnad/võrgustikud, vabaühendused

Koosloomelabori mudeli arendamine ja skaleerimine

Jaanuar - detsember 2022

Koosloomelabori mudelit on katsetatud veel kolmes omavalitsuses. Kaasatud on vähemalt 1000 eurot.

6000.- Kohalikud omavalitsused, kogukonnad/võrgustikud, vabaühendused

Võrgustiku põhine kogukonna kaasamine ja arendamine

Jaanuar - detsember 2022

Vähemalt 5 KOVis on koostöös kogukonnaga töötatud välja kogukonna kaasamise ja arendamise mudel (sh kogukonnad määratletud, nende eestkõnelejad/esindajad valitud, KOVis kaasamise põhimõtted läbiräägitud ja rakendatud); võrgustikku kuulub vähemalt 10 KOVi

12000.- Kohalikud omavalitsused, kogukonnad/võrgustikud

ja see on saanud kokku vähemalt 10 korral.

Kaasav omavalitsus märgise väljatöötamine

September - detsember 2022

Märgis on välja töötatud ja antud vähemalt 3 omavalitsusele.

2000.- Kohalikud omavalitsused,

Kommunikatsioon Jaanuar - detsember 2022

Heade näidete kogumine ja levitamine. Tööriistakasti ja juhendmaterjalide arendamine. Pidev süsteemne kommunikatsioon kommunikatsioonikava eesmärkide täitmiseks.

12000.- Kitsamalt kohalikud omavalitsused, kogukonnad/võrgustikud ja vabaühendused Laiemalt kogu avalikkus

Organisatsiooni juhtimine ja üldkulu

Jaanuar - detsember 2021

-meeskonna juhtimine -kontor -raamatupidamine -side -transport

6000.-

Eelarve kokku 44400.-

2023

Tegevused 2023 Aeg Tulemus Eelarve Sihtrühmad

Koolituste läbiviimine jaanuar - detsember 2023

Läbi on viidud neli koolitust. Koolitustel on osalenud 80

6000.- Kohalikud omavalitsused, kogukonnad/võrgustikud, vabaühendused

inimest.

Koosloomelabori mudeli arendamine ja skaleerimine

Jaanuar - detsember 2023

Koosloomelabori mudelit on katsetatud veel neljas omavalitsuses (kokku 8). Suuna arendamiseks on kaasatud vähemalt 4000 eurot.

6000.- Kohalikud omavalitsused, kogukonnad/võrgustikud, vabaühendused

Võrgustiku põhine kogukonna kaasamine ja arendamine

Jaanuar - detsember 2023

Veel vähemalt 4 omavalitsust on ühes kogukonnaga töötanud välja kaasamise ja kogukonna arendamise mudeli (kokku 9). Võrgustik on laienenud (vähemalt 12) ja jätkab regulaarseid kohtumisi.

10000.- Kohalikud omavalitsused, kogukonnad/võrgustikud

Kaasav omavalitsus rakendamine Jaanuar - detsember 2023

Märgis on antud veel vähemalt 5 omavalitsusele.

Leiame selleks teisi vahendid.

Kohalikud omavalitsused, kogukonnad/võrgustikud, vabaühendused, laiem avalikkus

Kommunikatsioon Jaanuar - detsember 2023

Heade näidete kogumine ja levitamine. Tööriistakasti ja juhendmaterjalide arendamine. Pidev süsteemne kommunikatsioon kommunikatsioonikava

8000.- Kitsamalt kohalikud omavalitsused, kogukonnad/võrgustikud ja vabaühendused Laiemalt kogu avalikkus

eesmärkide täitmiseks.

Organisatsiooni üldkulu Jaanuar - detsember 2023

-meeskonna juhtimine -kontor -raamatupidamine -side -transport

14500

Eelarve kokku 44 500.-

2024

Tegevused 2024 Aeg Tulemus Eelarve Seos

Koolituste läbiviimine jaanuar - detsember 2024

Läbi on viidud neli koolitust. Koolitustel on osalenud 80 inimest.

6000.- Kohalikud omavalitsused, kogukonnad/võrgustikud, vabaühendused

Koosloomelabori mudeli arendamine ja skaleerimine

Jaanuar - detsember 2024

Koosloomelabori mudelit on katsetatud veel neljas omavalitsuses (kokku 12). Suuna juhtimiseks on kaasatud vähemalt 4000 eurot.

6000.- Kohalikud omavalitsused, kogukonnad/võrgustikud, vabaühendused

Võrgustiku põhine kogukonna kaasamine ja arendamine

Jaanuar - detsember 2024

Veel vähemalt 3 omavalitsust on ühes kogukonnaga töötanud välja kaasamise ja kogukonna arendamise mudeli (kokku 12).

10000.- Kohalikud omavalitsused, kogukonnad/võrgustikud

Võrgustik on laienenud (vähemalt 15 KOV) ja kohtub regulaarselt.

Kaasav omavalitsus märgise rakendamine

Jaanuar - detsember 202

Märgis on antud veel vähemalt 5 omavalitsusele (kokku 13 omavalitsusele)

Leiame selleks teisi vahendeid

Kitsamalt kohalikud omavalitsused, kogukonnad/võrgustikud ja vabaühendused Laiemalt kogu avalikkus

Kommunikatsioon Jaanuar - detsember 2022

Heade näidete kogumine ja levitamine. Tööriistakasti ja juhendmaterjalide arendamine. Pidev süsteemne kommunikatsioon kommunikatsioonikava eesmärkide täitmiseks. Kordus küsitlus tulemuste hindamiseks.

8000.- Kitsamalt kohalikud omavalitsused, kogukonnad/võrgustikud ja vabaühendused Laiemalt kogu avalikkus

Organisatsiooni juhtimine ja üldkulu

Jaanuar - detsember 2021

-meeskonna juhtimine -kontor -raamatupidamine -side -transport

4500.-

Eelarve kokku 34 500.-

LISA 2

Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

RIIGIEELARVELISE TOETUSE KASUTAMISE

TEGEVUS- JA TULEMUSARUANNE

Lepingu nr:

Aruande esitaja:

Tegevuste läbiviimise aeg:

Aruande koostamise

kuupäev:

Kokkuvõtlik hinnang aruandeaastale. Järeldused ja plaanid järgmiseks aastaks, edaspidiseks.

TEGEVUSSUUND: VÕIMEKAD JA HOOLIVAD KOGUKONNAD

Eesmärk 1: Tõusnud on kogukondade ja KOV-ide teadlikkus omavahelistest

koostöövõimalustest ja kogukonnakesksest lähenemisviisist

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest

Kohalike elanike kaasamise head näited on

kogutud, süstematiseeritud ja analüüsitud

Head näited on avaldatud ja levitatud KOV- idele ja kogukondadele

Kohalikud elanikud on teadlikud oma rollist

kogukonnas ja kogukonnad oma rollist kohaliku elu kujundamises

KOV-id on teadlikud kogukonnakesksest lähenemisviisist

Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus eduindikaatorite kaudu

Tõusnud on KOVide teadlikkus koosloomest ja kogukonna kaasamisest

Arutelude, ümarlaudade jm formaatide arv, kuhu kogukonna esindajad on kaasatud

Kirjeldatud ja jagatud heade koostöönäidete arv

Algatatud kogukonna koosloome protsesside arv

Ülevaade läbiviidud olulisematest tegevustest, mis toetasid oodatavate tulemuste

saavutamist (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms):

Eesmärk 2: Juurutatud on süsteemne ja võrgustikupõhine kaasamine kohalikul tasandil

(kogukonnakeskne lähenemisviis)

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest

Iga KOV-i territooriumil on kogukonnad ennast määratlenud ja aktsepteeritud KOV-i

poolt

Kogukondades on määratletud eestkõneleja või esindaja

Kogukondade esindajatest on moodustatud ja käivitatud koosloomeformaadid

KOV tasandil on kogukonnad kaasatud kohaliku elu kujundamisse

Kogukonnad osalevad kohaliku tasandi otsustusprotsessides

Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus eduindikaatorite kaudu

KOV-ide arv, kus KOV-i territooriumil on kogukonnad ennast määratlenud ja aktsepteeritud KOV-i poolt

KOV-ide arv, kus on käivitatud

koosloomeformaadid kogukonna kaasamiseks ja ühiselt probleemide

lahendamiseks

KOV-ide arv, kus süsteemselt tegeletakse kogukonna kaasamisega ja kogukonnad osalevad kohaliku tasandi

otsustusprotsessides

Ülevaade läbiviidud olulisematest tegevustest, mis toetasid oodatavate tulemuste

saavutamist (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms):

ÜLDINE TEAVE

Kõrvalekalded tegevuste läbiviimisel koos selgituste ja/või põhjendustega

Aruandele lisatud tegevuste läbiviimise raames välja töötatud materjalid (võimalusel koos

viidetega veebilehtedele)

Aruande kinnitus

Allkirjaõigusliku isiku nimi Allkiri

LISA 6

Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

25.04.2023

Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu, keda esindab siseministri 15. veebruari 2016. a käskkirja nr 1-3/36 „Volituse andmine osakonnajuhatajatele riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingute allkirjastamiseks“ alusel rahvastiku toimingute osakonna juhataja

kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakonna juhataja ülesannetes Enel Pungas (edaspidi toetuse andja),

ja

Mittetulundusühing Sotsiaalse Innovatsiooni Labor, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Rasmus Pedanik (edaspidi toetuse saaja), keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos pooled, lähtudes kantsleri 21. mai 2021. a käskkirja nr 1-5/55 „Strateegiliste partnerite konkursile esitatud taotluste rahuldamine“ punktist 1.2, kantsleri 3. aprilli 2023. a käskkirja nr 1-5/32

„Riigieelarvelise toetuse eraldamine“ punktist 3.1, siseministri 14. veebruari 2021. a käskkirja nr 1-3/17 „Konkursside läbiviimine strateegiliste partnerite leidmiseks aastateks

2021-2024“ lisa 1 „Konkursside läbiviimise ja taotluste esitamise tingimused“ punktist 1.4, toetuse saaja 17. märtsil 2021. a esitatud taotlusest nr 1-21/560-1, läbirääkimiste tulemuse l 12. juulil 2021. a täpsustatud taotlusest 1-21/560-2 ning 31. märtsil 2023. a uuendatud taotlusest

nr 1-21/560-3 (edaspidi koos taotlus) ning 19. juulil 2021. a sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepingu 7-4/2098-1 (edaspidi leping) punktist 2.4, leppisid kokku lepingu eritingimuste uues

redaktsioonis järgnevalt 1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest. 1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud siseministri 14. juuli 2021. a käskkirjaga nr 1-3/71

„Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused). 1.3. Lepingu sõlmimisega kinnitab toetuse saaja, et juhindub lisaks eritingimustele ka

üldtingimustest ja need on talle arusaadavad.

2. Toetuse eesmärk ja oodatav tulemus on:

2.1. Tõusnud kogukondade ja KOV-ide teadlikkus omavahelistest koostöövõimalustest ja kogukonnakesksest lähenemisviisist.

2.2. Juurutatud süsteemne ja võrgustikupõhine kaasamine kohalikul tasandil

(kogukonnakeskne lähenemisviis). 2.3. Valminud koosloome metoodikate, juhendmaterjalide ja näidete elektrooniline

tööriistakast. 2.4. Viia ellu lisas 1 „Strateegiliste partnerite eesmärgid“ ja lisas 2 „Taotlus“ nimetatud

tegevused ja saavutada nende oodatav mõju.

3. Toetuse suurus, rekvisiidid ja tähtaeg

3.1. Toetuse suurus on 44 500,00 (nelikümmend neli tuhat viissada) eurot.

3.2. Toetuse andja eraldab toetuse saajale 2023. aasta tegevuste elluviimiseks 2023. aasta riigieelarve seaduse programmi „Kogukondlik Eesti“ programmi tegevuse „Kodanikuühiskonna arengu toetamine“ eelarvekontolt 45 (SAP projektikood S10-K-

STRAT) toetuse (edaspidi toetus). 3.3. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole EE027700771002406601 punktis 3.1

määratud summa hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui pooled on lepingu allkirjastanud.

3.4. 2022.-2024. a riigieelarveline toetus vastavalt siseministri 14. veebruari 2021. a käskkirja nr 1-3/17 „Konkursside läbiviimine strateegiliste partnerite leidmiseks aastaks 2021–2024“ punktis 1.4 toodud indikatiivsele eelarvele makstakse välja hiljemalt iga aasta 31. jaanuaril, kui selleks on olemas riigieelarvelised vahendid. Toetuse eraldamiseks sõlmitakse käesoleva lepingu lisa.

3.5. Punktis 2 nimetatud eesmärgid peavad olema ellu viidud hiljemalt 31. detsembril 2024. a.

3. Aruannete koostamine ja esitamine

3.1. Toetuse saaja esitab hiljemalt toetuse välja maksmisele järgneva aasta 15. jaanuaril

järgmised aruanded: 3.1.1. toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruande ajavahemiku 1. jaanuar kuni

31. detsember kohta lisa 3 „Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruande

vorm“ kohaselt; 3.1.2. toetuse kasutamise finantsaruande ajavahemiku 1. jaanuar kuni 31. detsember kohta

lisa 4 „Toetuse kasutamise finantsaruande vorm“ kohaselt.

5. Poolte kontaktisikud

5.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on Marten Lauri, kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakonna nõunik, telefon 612 5203, e-post [email protected].

5.2. Toetuse andja kontaktisik on lepingus määratud aruannete ja tegevuse tulemuslikkuse hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja.

5.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Rasmus Pedanik, telefon 5556 6489, e-post [email protected].

6. Lepingu dokumendid

6.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on:

6.1.1. Lisa 1. Strateegiliste partnerite eesmärgid; 6.1.2. Lisa 2. Taotlus; 6.1.3. Lisa 3. Tegevus- ja tulemusaruande vorm;

6.1.4. Lisa 4. Toetuse kasutamise finantsaruande vorm. 6.2. Lepingudokumentide tähtsuse järjekord on järgmine:

6.2.1. Eritingimused; 6.2.2. Strateegiliste partnerite eesmärgid; 6.2.3. Toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruande vorm;

6.2.4. Taotlus; 6.2.5. Üldtingimused.

6.3. Vastuolude korral lähtutakse dokumendist, mis on esimene. 6.4. Toetuse saaja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud lepingu osad, milles esitatud info

on avaliku teabe seaduse kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.

7. Lepingu kehtivus

7.1. Leping jõustub, kui sellele on alla kirjutanud mõlemad pooled, ja kehtib kuni pooled on

lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud. Lepinguline tegevus loetakse lepinguga kooskõlas olevaks alates 1. jaanuarist 2021. a.

7.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 8. Erisätted

8.1. Toetuse saajal on kooskõlastatult toetuse andja kontaktisikuga õigus suurendada või vähendada taotluses ja eelarves olevaid summasid eelarveartiklite vahel, muutmata lepingu kogumaksumust.

8.2. Toetuse saaja kohustub toetuse kasutamise ajavahemikul koostatud infomaterjal ide l (veebilehtedel, trükistel, esitlusmaterjalidel jts) ning elluviidavate tegevuste esitlemise l kasutama Siseministeeriumi logo või viidet „Projekti/tegevust rahastab Siseministeerium “. Enne infomaterjalide trükkimist või avalikustamist on toetuse saaja kohustatud Siseministeeriumi logo kasutuskohad ja kujunduse kooskõlastama toetuse andja kontaktisikuga.

8.3. Toetuse saaja kohustub osalema Siseministeeriumi kodanikuühiskonna valdkonna partnerite kohtumistel.

9. Poolte allkirjad ja rekvisiidid:

Toetuse andja

(allkirjastatud digitaalselt)

Enel Pungas

Siseministeerium Pikk 61, 15065 Tallinn

tel 612 5008 e-post [email protected] ak EE891010220034796011, SEB

viitenumber 2800045849 saaja Rahandusministeerium

Toetuse saaja

(allkirjastatud digitaalselt)

Rasmus Pedanik

Mittetulundusühing Sotsiaalse Innovatsiooni Labor rg-kood 80411303 Telliskivi 60a, 10412 Tallinn telefon 5556 6489 e-post [email protected] ak EE027700771002406601, LHV saaja Mittetulundusühing Sotsiaalse Innovatsiooni Labor