Riigieelarvelise toetuse kasutamise leping (tunnustamissündmus)

Taotlusvorm riigieelarvelise toetuse taotlemiseks

Taotleja nimi ja registrikood Vabaühenduste Liit, reg 80005069

Taotleja juriidiline aadress Telliskivi 60A, Tallinn

Toetuse saaja arvelduskonto number, viitenumber, pank

EE237700771006142372, LHV pank

Taotletav summa 8000€

Toetuse nimetus Kodanikuühiskonna Aasta Tegijate tunnustussündmuse korraldamise toetus

Taotleja veebileht (kui on) www.heakodanik.ee

Allkirjastaja nimi ja ametikoht

(telefon ja e-posti aadress)

Kai Klandorf, juhatuse esimees

(5813 3236, [email protected])

Projektijuhi nimi ja kontaktandmed (telefon ja e-posti aadress)

Inna Laanmets, 501 1482, [email protected]

Projekti algus ja lõpp 6.11.2023 – 15.02.2024

1. Lühiülevaade taotleja senisest tegevusest

Vabaühenduste Liit on 106 liikmega, peamiselt huvikaitse valdkonnas tegutsev, katusorganisatsioon, kes on tegutsenud 32 aastat. Viimastel aastatel oleme lisaks traditsiooniks saanud kodanikuühiskonna aasta tegijate autasude välja andmisele

korraldanud ka aasta vabatahtliku autasu väljaandmist. Sealjuures on viimased kolm aastat neid välja antud ühe ürituse raames, korraldatuna Vabaühenduste Liidu poolt.

2. Projekti eesmärk

Mida soovitakse projekti elluviimisega saavutada? Eesmärk esitatakse taotletava

tulemusena, mitte tegevusena.

Kodanikuühiskonna aasta tegijate tunnustamisüritusega tahame esile tõsta ja tähelepanu osutada võimekatele ja silmapaistvatele vabaühendustele, algatustele, inimestele ja ettevõtetele, kes on viimase aasta jooksul midagi inspireerivat korda saatnud.

Tunnustussündmusega tahame neid tänada ja välja näidata tuge ning tunnustust.

3. Projekti vajalikkuse põhjendus

Kirjeldage lühidalt probleemi, mis näitab projekti elluviimise vajalikkust. Mida on vaja

muuta ja miks?

Tänamine on üks lihtsamaid, aga mõjusamaid viise häid tegijaid motiveerida ja inspireerida jätkama. Tunnustusega saab tähelepanu juhtida mitte ainult laureaadile, vaid erinevatele valdkondadele ja murekohtadele, mida paljud laureaadid lahendada proovivad.

4. Projekti tegevused (loeteluna) ja väljundid Tegevus- ja ajakava. Investeeringutoetuse puhul näidake ära, kas objekt, millesse

investeeritakse, on toetuse saaja omandis või halduses; soetuse puhul selgitage, kuidas on tagatud soetuse edasine kasutus.

Aasta tegijate konkurssi läbiviimine (6. november-5.detsember 2023) valimiskomisjoni poolt võitjate valimine (18. detsember 2023)

Piduliku aktuse läbiviimine (2. veebruar 2024) Teavitustöö ja järelkaja (detsember-veebruar 2024)

5. Projekti elluviimisest (tulemustest) saadav kasu sihtrühmale/kogukonnale

Eeldatavasti motiveerib vabatahtlikkusele ja teistele teemadele tähelepanu pööramine

laureaate ning teisi tegijaid oma tegevust jätkama, tublisid tegijaid enda ümber tunnustama ja tänama.

6. Eelarve kulukohtade lõikes koos hinna kujunemise alusega

Eeldatavate tulude ja kulude kalkulatsioon. Vajadusel lisage ridu.

Projekti kulud tegevuste kaupa

Maksumus (kulud toetusest vastavalt

kalkulatsioonile) Märkused

Aasta tegijate konkurssi läbiviimine, teavitus ja komisjoni tegevus 200

Makstud reklaam sotsiaalmeedias, kutse kujundus

Piduliku aktuse läbiviimine 7800 Ruumi rent, toitlustus,

dekoratsioonid, helitehnika, esineja, päevajuhi tasu,

rinnamärgid, kingitused, fotograaf, projektijuhi tasu

KULUD KOKKU 8000

Kui rahastate planeeritavat projekti / investeeringut käesoleva taotluse alusel ainult

osaliselt, kirjeldage lühidalt kogu projekti, sh kui suur on kogueelarve, kes on kaasrahastaja

 KINNITAN, ET MAKSUVÕLGA RIIKLIKE MAKSUDE OSAS EI OLE.

 KINNITAN, ET EI OLE ALUSTATUD PANKROTI- EGA LIKVIDEERIMISMENETLUST.

 KINNITAN, ET VAREM SÕLMITUD RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGUD ON NÕUETEKOHASELT TÄIDETUD.

 KINNITAN, ET MAJANDUSAASTA ARUANNE ON ESITATUD.

 KINNITAN, ET TAOTLEJA JUHTORGANI LIIGE EI OLE ISIK, KEDA ON KARISTATUD MAJANDUSALASE, AMETIALASE, VARAVASTASE VÕI AVALIKU USALDUSE VASTASE SÜÜTEO EEST JA TEMA KARISTUSANDMED EI OLE KARISTUSREGISTRIST KARISTUSREGISTRI SEADUSE KOHASELT KUSTUTATUD.

Taotluse koostaja: Kai Klandorf

(allkirjastatud digitaalselt)

Riigieelarvelise toetuse lepingu juurde

TOETUSE KASUTAMISE TEGEVUS- JA FINANTSARUANDE VORM

Lepingu nr :

Aruande esitaja:

Projekti läbiviimise aeg:

Tegevuste lepingujärgne maksumus:

Aruande koostamise kuupäev:

Projekti eesmärgi saavutamine, tulemuste kokkuvõte

Kuidas projekt oma eesmärgi(d) täitis? Kas ja mil määral saavutasite taotluses püstitatud eesmärgid? Millised tulemused saavutati? Kuidas tehtud investeering / soetus muutis ühingu võimekus t,

tegevuskeskkonda, edendas kohalikku elu?

Väljundid

Loetlege läbiviidud tegevused/üritused. Loetlege korrastatud objektid, remonditud ja rekonstrueer itud

ruumid, soetatud varad. Kirjeldage nende kasutamist. Kuidas on tagatud investeeringute avalik kasutus, kättesaadavus ja töökorras hoidmine? Nimetage vastutaja ja säilitamise asukoht.

Riigieelarvelise toetuse kasutamise finantsaruande osa

Projekti kulud tegevuste kaupa

(vajadusel lisa ridu)

Kulud toetusest

vastavalt

taotlusele

Tegelikud

kulud Jääk Märkused

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on

kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on

kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on kulu tehtud (ühik/kogus)

KOKKU 0,00 0,00 0,00

Finantsaruandele lisatakse ülevaade teistest finantseerimisallikatest.

Aruandele lisatakse kulude tõendamiseks pangakonto koondväljavõte või väljavõte raamatupidamisprogrammist

Siseministeeriumil on õigus küsida riigieelarvelise toetuse kasutamise kohta täiendavaid küsimusi.

Aruande koostamise kuupäev:

Aruande koostanud:

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU NR {VIIT}

ERITINGIMUSED

10.11.2023

Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu, keda esindab põhimääruse alusel kantsler Tarmo

Miilits (edaspidi toetuse andja), ja Vabaühenduste Liit, keda esindab põhikirja alusel Kai Klandorf (edaspidi toetuse saaja), keda

nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos pooled,

lähtudes poolte vahel 19. juulil 2021. a sõlmitud strateegilise partnerluse lepingust nr 7-4/2100-1, toetuse saaja 23. oktoobril 2023. a esitatud taotlusest, arengukava „Sidus Eesti 2030“ eesmärgist „Eesti on sidus ja kaasav ühiskond“ ja selle programmi „Kogukond lik

Eesti“ eesmärgist „Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning

aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda“ ning poolte ühisest huvist tunnustada kodanikuühiskonna aktiivseid eestvedajaid, vabatahtlikke ja teisi osapooli leppisid kokku järgmises.

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest. 1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud siseministri 14. juuli 2021. a käskkirjaga nr 1-3/71

„Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused).

1.3. Lepingu sõlmimisega kinnitab toetuse saaja, et juhindub lisaks eritingimustele ka üldtingimustest ja need on talle arusaadavad.

2. Toetuse eesmärk ja oodatav tulemus on:

2.1. Tõsta esile, tunnustada ja osutada tähelepanu võimekatele ja silmapaistvate le

vabaühendustele, algatustele, inimestele ja ettevõtetele, kes on viimase aasta jooksul panustanud kodanikuühiskonna arengusse, sh heategevuse edendamisse.

2.2. Tõsta avalikkuse teadlikkust vabaühenduste, algatuste, vabatahtlike ja ettevõtete tegevusest kodanikuühiskonna arendamisel.

2.3. Viia ellu lisas 1 nimetatud tegevused ja saavutada nende oodatav mõju.

3. Toetuse suurus, rekvisiidid ja tähtaeg

3.1. Toetuse suurus on 8 000 (kaheksa tuhat) eurot. 3.2. Toetuse andja eraldab toetuse saajale 2024. aasta riigieelarvest Siseministeeriumile

planeeritud toetuse eelarvekontolt 45 (SAP projektikood S10-K-SYNDMUS) (edaspidi

toetus). 3.3. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole EE237700771006142372 punktis 3.1

määratud summa hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui pooled on lepingu allkirjastanud.

3.4. Punktis 2 nimetatud eesmärgid peavad olema ellu viidud hiljemalt 15. veebruaril 2024. a.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja kohustub esitama hiljemalt 28. veebruaril 2024. a. lisas 2 „Toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruande vorm“ kohase toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruande.

5. Poolte kontaktisikud

5.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on Marten Lauri, kodakondsuspoliitika ja

kodanikuühiskonna osakonna nõunik, telefon 612 5203, e-post [email protected].

5.2. Toetuse andja kontaktisik on lepingus määratud aruannete ja tegevuse tulemuslikkuse

hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja. 5.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Inna Laanmets, tel 501 1482, e-post

[email protected].

6. Lepingu dokumendid

6.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on: 6.1.1. Lisa 1. Taotlus;

6.1.2. Lisa 2. Toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruande vorm. 6.2. Lepingudokumentide tähtsuse järjekord on järgmine:

6.2.1. Eritingimused;

6.2.2. Toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruande vorm; 6.2.3. Taotlus;

6.2.4. Üldtingimused. 6.3. Vastuolude korral lähtutakse dokumendist, mis on esimene. 6.4. Toetuse saaja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud lepingu osad, milles esitatud info

on avaliku teabe seaduse kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. 7. Lepingu kehtivus

7.1. Leping jõustub, kui sellele on alla kirjutanud mõlemad pooled, ja kehtib kuni pooled on lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud.

7.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 8. Erisätted

8.1. Toetuse saaja kohustub toetuse kasutamise ajavahemikul koostatud infomaterjal ide l (veebilehtedel, trükistel, esitlusmaterjalidel jts) ning elluviidavate tegevuste esitlemise l

kasutama Siseministeeriumi logo või viidet „Projekti/tegevust rahastab Siseministeerium “. Enne infomaterjalide trükkimist või avalikustamist on toetuse saaja kohustatud Siseministeeriumi logo kasutuskohad ja kujunduse kooskõlastama toetuse andja

kontaktisikuga.

9. Poolte allkirjad ja rekvisiidid:

Toetuse andja

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

Siseministeerium Pikk 61, 15065 Tallinn

tel 612 5008 e-post [email protected] ak EE891010220034796011, SEB

viitenumber 2800045849 saaja Rahandusministeerium

Toetuse saaja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kai Klandorf

Vabaühenduste Liit rg-kood 80005069

Telliskivi 60A, 10412 Tallinn telefon 5813 3236 e-post [email protected]

ak EE237700771006142372, LHV saaja Vabaühenduste Liit

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping) eesmärk on

reguleerida Siseministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku (edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid.

1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus

ning leping ja selle lisad. 1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui sama

riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks on riigieelarvelist toetust juba saadud.

1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu

sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud

kohustust.

2. Lepingu ese

Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi toetamiseks toetuse saajale rahaliste vahendite eraldamine (edaspidi toetus).

3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Toetuse saajal on õigus:

3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärgil; 3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada.

3.2. Toetuse saajal on kohustus:

3.2.1. kasutada toetust lepingus määratud kulude katmisel eesmärgipäraselt ja säästlikult ning vastavuses lepingu ja selle lisadega;

3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte tulu teenimiseks; 3.2.3. järgida toetuse kasutamisel riigihangete seaduse nõudeid; 3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses.

Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude täitmata jätmisel võib olla tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lg 1 mõttes, ja

ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada; 3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupida mise

seaduse nõuete kohaselt;

3.2.6. esitada õigeks ajaks lepingus nimetatud aruanded; 3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud

toetuse või selle osa toetuse andjale 10 tööpäeva jooksul finantsaruande kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui 7 eurot, siis kasutamata jäävat osa ei tagastata;

3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil

kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust ja esitatud aruannete õigsust; 3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud

dokumendid tutvumiseks 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates;

3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist;

3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata toetuse kasutamise vajaduse muudatusest, kui toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse

andjale ettepanek lepingut muuta. 3.3. Toetuse andjal on õigus:

3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist;

3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.3.3. kohaldada lepingus ette nähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida

lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt; 3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt infot toetuse kasutamisest ja

tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada lisaks lepingus ette nähtud aruannetele arupärimisi toetuse kasutamise kohta;

3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal. 3.4. Toetuse andjal on kohustus:

3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus määratud korras;

3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle; 3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja

tulemusaruande ning vajaduse korral teisi lepingus ette nähtud aruandeid. Toetuse kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sh kululiikidest kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab

olema ülevaade elluviidud tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning kirjeldatud, kas tegevuste elluviimisel esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis millise id.

4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates.

4.3. Kui aruandes ei ole piisavalt infot lepingus nimetatud tegevuste kohta, nõuab toetuse

andja kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse saajal tuleb puudused kõrvaldada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.

4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat infot, võib kokku kutsuda poolte kontaktisikute koosoleku. Koosolekul on toetuse saaja kohustatud andma

aru vajaliku info mitteesitamise või eksitava info esitamise kohta või lükkama ümber toetuse andja kontaktisiku kahtlused andmete õigsuse ja täielikkuse või kogu vajaliku

info mitteesitamise kohta. 4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja

aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Toetuse

andja kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse

seotud aruande heakskiitmisega, on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni toetuse väljamakse tegemine peatada.

4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil.

5. Poolte vastutus 5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud

toetust lepingus ette nähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata või esitas toetuse saamiseks valeandmeid.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud lepingus ette nähtud tegevusteks.

5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei

tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohase l täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses.

Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool 30 kalendripäeva jooksul nõude esitamisest arvates.

5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse

andjal õigus: 5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse

andja õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub leppetrahvi tasuma 10 tööpäeva jooksul, arvates toetuse andja kirjaliku nõude kättesaamisest;

5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu

rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult, ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingus t

taganemine või ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist.

6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid

6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist: 6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud;

6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja korras;

6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.

7. Vääramatu jõud

7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. 7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt

või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, kusjuures pooled

on kohustatud rakendama meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ning tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.

7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu esinemisele viitab.

7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui 90 päeva järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust taganemise korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine.

8. Lepinguga seotud teated

8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke

tagajärgi. 8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka

poolte kontaktisikud.

8.3. Pooled on kohustatud teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu kontaktisiku, kontaktandmete, pangarekvisiitide või muude andmete muutumisest.

Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed kehtivad ja nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud.

8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse

eest.

9. Lepingu muutmine 9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel. 9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või

poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuuda tus

kirjalikult lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised. 9.4. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole

vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt.

10. Lepingu lõpetamine

10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud dokumendid. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu lõpetamisega, vormistatakse lepingu

lõpetamine kirjalikult. 10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult

14 kalendripäeva ette teatades järgmistel juhtudel:

10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud; 10.2.2. lepingukohustuste täitmise võimatuse korral punktis 7 sätestatu järgi.

10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud 10 tööpäeva jooksul tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole kasutatud.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel, mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste

kohaselt. 11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusäte te

kehtivust.

Riigieelarvelise toetuse lepingu juurde

TOETUSE KASUTAMISE TEGEVUS- JA FINANTSARUANDE VORM

Lepingu nr : S10-K-SYNDMUS

Aruande esitaja: Inna Laanmets

Projekti läbiviimise aeg: 13.11.2023 – 15.02.2024

Tegevuste lepingujärgne maksumus: 8000€

Aruande koostamise kuupäev: 28.02.2024

Projekti eesmärgi saavutamine, tulemuste kokkuvõte

Kuidas projekt oma eesmärgi(d) täitis? Kas ja mil määral saavutasite taotluses püstitatud eesmärgid?

Millised tulemused saavutati? Kuidas tehtud investeering / soetus muutis ühingu võimekust,

tegevuskeskkonda, edendas kohalikku elu?

Juba pea 30 aastat tõstame kodanikuühiskonna aasta tegijate tunnustamisüritusega esile ja osutame

sel moel tähelepanu võimekatele ja silmapaistvatele vabaühendustele, algatustele, inimestele ja

ettevõtetele, kes on viimase aasta jooksul midagi inspireerivat ja olulist korda saatnud.

Tunnustussündmusega täname neid, näitame välja tuge ning tunnustust.

2024. aasta 2. veebruaril toimunud tunnustussündmus oli piduliku aktuse vormis edukas ja

meeleolukas, andes tegijatele positiivse impulsi ja andes nii inimestele vabaühenduste liidu ja tema

partneritele toel võimaluse esile tõsta tublisid tegijaid, organisatsioone ja teemasid. Aktus toimus 2.

veebruaril, Fotografiskas.

Aktust kajastasid muuhulgas kõik suuremad meediakanalid, mis tõttu nähtavus ja kajastamine oli

väga mahukas. Mõned näited kajastustest on leitavad siin:

1. 6.02 Pealinn. INTERVJUU. Aasta vabatahtlik Maie Matiek – tulihingeline talguline. Miks

ta seda teeb?

2. 5.02 Terevisioon. Külas aasta missiooniinimene Aljona Suržikova

3. 2.02 kajastus Kanal2 Reporteris. Kodanikuühiskonna aasta tegu on Abieluvõrdsuse

seadustamine

4. 2.02 kajastus TV3 uudistes

5. 2.02 Delfi. Intervjuu Alice Juurikuga. Vabatahtlik päästja: lastele tuleb ka rääkida, mida teha,

kui juhtub õnnetus

6. 2.02 Delfi. Intervjuu Triin Viigiga. Kiusamisvaba Kooli vabatahtlik: sellest peaks rääkima,

ükskõik kui raske see probleem tundub

7. 2.02 Delfi. VIDEO JA FOTOD | Pärjati abieluvõrdsusele vundamendi ladunud ühingut.

Juhatuse liige: koalitsioonil oli kindel tahe see ära teha

8. 2.02 Saarte Hääl. Sõrulane Mari Lepik pälvis presidendilt kodanikuühiskonna aasta tegija

tunnustuse

9. 2.02 Järva Teataja. Järvamaa kogukonnaaktivist pälvis kodanikuühiskonna aasta tegija

preemia

Väljundid

Loetlege läbiviidud tegevused/üritused. Loetlege korrastatud objektid, remonditud ja rekonstrueeritud

ruumid, soetatud varad. Kirjeldage nende kasutamist. Kuidas on tagatud investeeringute avalik

kasutus, kättesaadavus ja töökorras hoidmine? Nimetage vastutaja ja säilitamise asukoht. 2023. aasta silmapaistvamad organisatsioonid ja vabatahtlikud on:

• Aasta vabaühendus – Fridays for Future Eesti ehk MTÜ Loodusvõlu

• Aasta missiooniinimene – Aljona Suržikova

• Aasta tegu – Abieluvõrdsuse seadustamine, Eesti LGBT Ühing

• Aasta avaliku võimu esindaja – Taimar Peterkop ja Ott Karulin

• Aasta ettevõte – Videal OÜ

• Aasta hääl – Propastop

• Aasta vabatahtlikud – Gerli Mae-Vello, Anni Triin Salvan, Maie Matiek, Triin Puusaar, Ülle

Viinapuu, Alice Juurik, Jaanika Ailt, Kiti Põld, Karin Kadastik, Mari Lepik, Janar Tiits,

Kirill Badikin

• Aasta vabatahtlike kaasajad – Anna Rehema (heategevusfond Südamete Soojus), Rait

Vilgats (Politsei- ja Piirivalveamet), Agne Soome (Swedbank)

Aasta vabaühendus – Fridays for Future Eesti ehk MTÜ Loodusvõlu on grupp aktiivseid noori, kes

võitlevad kliimamuutuste vastu. Selleks tõstavad nad ühiskonnas teadlikkust kliimakriisist kui väga

olulisest ja kiireloomulisest probleemist, survestavad poliitikuid aktiivselt kliimakriisiga tegelema ning

teevad koostööd teiste keskkonnaorganisatsioonide ja rahvusvaheliste Fridays For Future’i harudega.

Eelmise aasta lõpus saavutas Fridays for Future Eesti olulise kohtuvõidu, kui Riigikohus otsustas

rahuldada nende kaebuse ja peatada Eesti Energia põlevkiviõlitehase ehituse.

Aasta missiooniinimene – Aljona Suržikova on Käru muuseumi eestvedaja. Ta on kaasanud

muuseumi töösse Käru kogukonna inimesi, muuseum töötabki vaid vabatahtlike toel. Käru muuseumi

kogust leiab üle 200 lastekäru, mida jõudumööda taastatakse. Aastas külastab muuseumi mitu tuhat

inimest. 2021.-2022. aastal juhtis Aljona projekti „Naised lükkavad“, mis tõi publiku ette loengusarja

olulistest naistest kultuuriajaloos, näituse naiste õiguste arengust ja saatesarja Raadio 4 eetris.

Igal aastal korraldab Aljona Käru alevikus talguid, et koos kogukonna inimestega korda teha mõni

lagunenud maja.

Aasta tegu – abieluvõrdsuse seadustamine (auhinna vastu võtja Eesti LGBT Ühing).

Abieluvõrdsuse seadustamine sai võimalikuks tänu aastate pikkusele väsimatule tööle, mida Eesti LGBT

Ühingu töötajad koos vabatahtlike, toetajate ja sõpradega teinud on. Eesti LGBT ühingu juht Aili Kala

aitas koostada ka abieluvõrdsuse eelnõu teksti. Eesti LGBT Ühing on teinud oma 15 tegutsemisaasta

jooksul olulist tööd kohaliku LGBT-kogukonna koondamisel ja hoidmisel.

Aasta avaliku võimu esindaja – Taimar Peterkop ja Ott Karulin. Nad tegid suurepärast tööd avatud

valitsemise partnerluse tippkohtumise Tallinna toomisel, korraldamisel ja läbi viimisel. Tippkohtumine

tõi Telliskivi Loomelinnakusse kokku enam kui 2000 riigi- ja valitsusjuhti, kodanikuühenduste esindajat

ja poliitikakujundajat ligi 130 erinevast riigist.

Aasta ettevõte – Videal OÜ on videoproduktsiooni ja ürituste tehniliste lahenduste ettevõte. SA

Kiusamisvaba Kooli missioonile on nad pro bono hoogu andnud alates 2021. aastast, olnud abiks mitme

suure ürituse tehnilise poolega nii veebis kui päriselus. Videali meeskond toimetab alati usaldusväärselt

ja kõik toimib ladusalt, neid kannustab suur soov teha head ja panustada kiusamise vähendamisse

koolides.

Aasta hääl – Propastop on 2016. aastal loodud blogi, mis keskendub Eesti-vastase propaganda

paljastamisele. Blogi veavad Eesti Kaitseliidu vabatahtlikud. Propastopi eesmärk on aidata Eesti ja ELi

kodanikel keerulises inforuumis orienteeruda, arendada kodanike oskust kriitiliselt mõelda ja

valeinformatsiooni ning vaenulikku propagandat ära tunda. Blogist leiab infot lisaks eesti keelele ka

vene keeles, inglise keeles ja saksa keeles.

Aasta vabatahtlikud

Gerli Mae-Vello on võtnud oma südameasjaks puuetega inimestele võimaluste loomise. Ta on

panustanud aega ja jõudu ratastooliradade hooldamisse, samuti kevadisel ajal koristanud ja hooldanud

teraapilist Meelteaeda, võimaldades inimestel looduse keskel lõõgastuda ja taastuda. Gerli on kaasanud

ka palju teisi abilisi, tema panus ratastooliradade hooldamisel ja puuetega inimestele loodud võimaluste

loomisel on olnud märkimisväärne ja tema töö on teinud paljudele inimestele elu lihtsamaks.

Anni Triin Salvan veab eest Toila valla noortevolikogu, on aktiivne liige Toila Gümnaasiumi

õpilasesinduses, tegus Toila valla noorsootöö korraldamisel ja erinevate projektide algatamisel. Näiteks

toimus tema algatusel 2023. aasta kevadel Toila vallas ellu heategevusõhtu, kus koguti raha kogukonnas

elava tsüstilist fibroosi põdeva Nora-Liisa raviteekonna toetuseks. Lisaks on ta aktiivselt

osalenud lasteombudsmani osalusprojektis „Räägime kliimaõiglusest“ ning esindanud nii Ida-Virumaa

kui kogu Eesti noori Baskimaal toimunud Euroopa noorte kohtumisel, kus anti edasi Eesti noorte

ettepanekud kliimamuutuste pidurdamiseks.

Maie Matiek on Eestimaa Looduse Fondi pikaaegne vabatahtlik talguline. Maie on tõeliselt

heasüdamlik, hooliv ja abivalmis. Kõik Maiega talgutel kohtunud inimesed võivad kinnitada, et talgud

kulgevad oluliselt lihtsamalt, kui tema ka kohal on. Lisaks sellele, et ta endast tükk maad nooremate

talgulistega võrdväärselt tööd teeb, võtab ta hea meelega enda peale ka muid kohustusi, näiteks

toidunõude pesemise või hilise õhtutunnini põlevate oksahunnikute valvamise, mil teised ammu pärast

päevatööd puhkavad. Maie igapäevatöö on õpetamine ja ta on inspireerinud väga paljusid oma õpilasi ka

talgutel osalema.

Triin Viik on SA Kiusamisvaba Kooli vabatahtlik juba üle 3 aasta. Ta on suure südamega ja paistab

silma oma järjepideva pühendumise ja kõrge professionaalsusega. Triin on alati valmis panustama ega

pole ühegi väljakutse ees ära kohkunud. Aja jooksul on Triinu panus ja vastutus kasvanud, viimati vedas

heategevuslike jõulukaartide projekti. Lisaks on ta aidanud andmete kogumisel, uudiskirjade saatmisel

ja teiste tegemiste juures.

Ülle Viinapuu on aktiivne vabatahtlik spordi- ja kultuuriüritustel kaasalööja juba palju aastaid. Ta on

olnud ligi 15 aastat Viljandi Folgi ja PÖFFi vabatahtlik, lisaks panustanud Tallinn Music Weekil, Tartu

maratonil, Maijooksul ja mujalgi. Koroonapiirangute ajal käis ta häirekeskuses riigiinfo telefonile

vastamas ja Ukraina sõjapõgenikke abistamas. Kes on temaga koostööd teinud, ütlevad, et Ülle peale

võib alati kindel olla.

Alice Juurik on tulihingeline päästja, kaks aastat tagasi taasasutatud Saue Vabatahtliku Tuletõrjeühingu

üks asutajatest. Tal on meeletu energia ja tahe tööd teha, nii et tulekaitseülikonnas ei saa arugi, et

tegemist on õblukese naisega. Alice’i sihiks on anda tuleohutus-, veeohutus- ja kriisiks valmistumise

teadmised edasi kõigile Saue valla lastele ja noortele. Ta annab riigikaitseloenguid Saue

Riigigümnaasiumis ja osaleb aktiivselt noortele suunatud ennetusalastes tegevustes. Ta on hea õpetaja

ning suudab oma teadmiste, kogemuste ja pealehakkamisega teisi innustada, mistõttu on temaga koos

päästealastel väljakutsele alati toetav õhkkond ka uute liikmete jaoks.

Jaanika Ailt on Tartu Ülikooli Lastefondi Pärnu vabatahtlike juht. Jaanika leidis, et kui Tartus ja

Tallinnas tegutsevad aktiivsed Lastefondi vabatahtlikud, siis miks ei võiks sama olla ka Pärnus. Seega

võttis Jaanika oma lähikonna tuttavad kokku ja on juba üle viie aasta käinud Pärnu vabatahtlikega

erinevatel üritustel Lastefondile annetusi kogumas. Jaanika on väga iseseisev ja abivalmis ning alati oma

vabatahtlikega valmis appi tulema ka teistes linnades toimuvatele üritustele.

Kiti Põld on Viljandi Uuskasutuskeskuse silmapaistev, üdini positiivne ja pühendunud vabatahtlik. Ta

on raamatu “Meie taaskasutus. Prügikasti pole olemas” autor. Mida mõtleb Kiti selle pealkirjaga –

prügikastid on ju tegelikult olemas!? Aga neid ei pruugiks olla – kui leida jääkidele õige kasutuskoht ja

vorm. Seda saab teha väga elegantselt: ladudes tassikildudest kokku mosaiike, luues vanadest

linnupuuridest lampe ja leides peaaegu kõigele uus kasutus. Kiti on andnud hindamatu panuse

Uuskasutuskeskuse abistamisel ning taaskasutuse edendamisel Eestis.

Karin Kadastik on Eesti Rahvapärimuse Kooli vabatahtlik. Ta on teinud põhjalikke litereeringuid,

sisestanud veebi hulgaliselt kogutud rahvaluule materjali ja teinud seda täpselt, mis on selle töö juures

ülioluline. Karin on vabatahtlikuna pärimuskooli tegemistesse panustanud mitu aastat, 2023. aastal sai

tänu tema detailsele tööle valmis kaardirakendus, mida ta ka jooksvalt haldab. Karin on töökas, täpne,

põhjalik ja alati koostööaldis. Ta on andnud erakordselt suure panuse pärimuste jagamisel üle Eesti.

Mari Lepik - tema eestvedamisel on 20 aasta jooksul kogutud Saaremaal Sõrvemaa pärimust, millega

saab tutvuda veebilehel sörvemaa.ee. Tema initsiatiivil on tööle hakanud vähemalt viis kogukondlikku

muusikakollektiivi, laste pärimusring ja Sörve raadio ehk Sörvekeelsed uudised Vikerraadios ja

Sörvemaa veebiraadio. Maril on loomuomane oskus sarnaselt mõtlevaid inimesi enda ümber koondada

ja kogukonda liita. Mari näitab vabatahtliku ettevõtmisega eeskuju teistelegi.

Janar Tiits on viimase nelja aasta jooksul panustanud oma vaba aega Kahe Silla Klubi spordiürituste

korraldamisse, aidates rajada turvalist võistluskeskust osalejatele ja pealtvaatajatele. Koostöö Janariga

on näidanud, et talle saab usaldada ka vastutusrikkaid ülesandeid. Janar on ka ise aktiivsete eluviisidega,

talle meeldib tegeleda rattaspordiga ja osaleda jooksuüritustel.

Kirill Badikin on võtnud enda südameasjaks pea kogu oma vaba aja toetada Ukrainast Eestisse

saabunud põgenikke. Ta on tegutsenud vabatahtlikuna Eesti Punases Ristis, Tallinna Toidupangas, Niine

põgenike vastuvõtukeskuses ja Eesti Pagulasabis. Alates 2022. aasta märtsist administreerib ta

Facebooki gruppi „Ukraina sõbrad Eestis“, kus ta on korraldanud ukrainlaste kohanemist toetavaid

infotunde. Kokku on toimunud üle 35 infotunni, mida on vaadatud üle 100 000 korra.

Aasta vabatahtlike kaasajad

Anna Rehema on olnud 10 aastat heategevusfondi Südamete Soojus eestvedaja, selle aja jooksul on

fondi töösse kaasatud ligi 3000 vabatahtlikku. Südamete Soojus ühendab neid, kes soovivad aidata, ning

neid, kes vajavad abi. Fondi vabatahtlike meeskonda nimetatakse hellitavalt soesüdameteks. Soesüda on

inimene, kellel on tahe muuta maailma paremaks ja kes oma pere ja töö kõrvalt aitab oma vabast ajast

abivajajaid. Südamete Soojus on saanud “Vabatahtliku sõbra märgi”.

Rait Vilgats töötab patrullpolitseinikuna ja kaasab avaliku korra tagamisse väga aktiivselt

abipolitseinikke, seda nii enda jaoskonna piirest kui ka teistest jaoskondadest. Ta on olnud

abipolitseinike jaoks tõeline eestvedaja, andes ise eeskuju, aidates nõu ja jõuga. Rait liidab erinevad

inimesed meeskonnaks, ta ei karda vajadusel ka tõsisemaid jutuajamisi pidada ja ta on valmis enda

meeskonda liitma ka inimesi, keda teised ehk ära põlgaks.

Agne Soome on kaasanud ja innustanud Swedbanki töötajaid vabatahtlikena panustama. Tema

suhtlemisoskus ja võime luua kontakte on aidanud paljudel töötajatel leida endale sobivad vabatahtliku

tegevuse võimalused ja seeläbi ühiskonda panustada. Lisaks oma panusele Swedbankis on Agne teinud

märkimisväärset tööd ka Puhta Vee Teemapargi heaks. Ta on suurepärane eeskuju ja innustab teisi

vabatahtlikke oma eesmärkide saavutamisel ning aitab kaasa vabatahtliku tegevuse edendamisele.

Riigieelarvelise toetuse kasutamise finantsaruande osa

Projekti kulud tegevuste kaupa

(vajadusel lisa ridu)

Kulud toetusest

vastavalt

taotlusele

Tegelikud

kulud Jääk Märkused

Ettevalmistusega seotud kulud (Senat Turundus

OÜ) 475,8

Kutsete jms graafika kujundus,

pildistamine.

Piduliku aktusega seotud otsesed kulud (FG

Food, Lillepallid, Gravo Metall, Erik Lindström,

Riht)

6162,27

Ruumi rent, toitlustus,

dekoratsioonid, helitehnika rent,

videotehniline tugi, muusikaline

etteaste, rinnamärgid jms)

Teavitustegevusega seotud kulud (MTÜ Daylight) 950 Kokkuvõtva video ja siseministri

tervituse salvestamine ja montaaž.

Tööjõukulud (Inna Laanmets, Lauri Luide) 411,92 Projektitegevuste juhtimine ja ellu

viimine.

KOKKU 8000 7999,99 0,01

Aasta vabaühenduse auhind (MTÜ Loodusvõlu) 5000 Vabaühenduste Liidu

omafinantseering.

KOKKU PROJEKTI KOGUKULUD 12 999,99

Finantsaruandele lisatakse ülevaade teistest finantseerimisallikatest.

Aruandele lisatakse kulude tõendamiseks pangakonto koondväljavõte või väljavõte raamatupidamisprogrammist

Siseministeeriumil on õigus küsida riigieelarvelise toetuse kasutamise kohta täiendavaid küsimusi.

Aruande koostamise kuupäev: 28.02.2024

Aruande koostanud: Inna Laanmets

Aruande allkirjastanud: Triin Toomesaar, juhataja