Riigieelarvelise toetuse kasutamise leping (Kodukant)

Lisa 1. Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

Eesti Külaliikumise Kodukant taotlus

Strateegiliseks partnerluseks vabatahtliku

tegevuse valdkonnas 2019-2020

Tallinn 2018

Lisa 1. Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

Sisukord Eesti Külaliikumise Kodukant senine panus ja võimekus vabatahtliku tegevuse valdkonna strateegilisel

arendamisel, sh võimekus tegutseda üle-eestiliselt ....................................................................................... 3

Liikumise Kodukant panus vabatahtliku tegevuse edendamisel Eestis: ................................................. 3

Eesti Külaliikumise Kodukant suutlikkus esindada erinevate sihtrühmadega tegelevaid organisatsioone

ning viia läbi huvikaitse ja arendustegevusi. ................................................................................................... 5

LIIKUMISE KODUKANT VÕRGUSTIKUTÖÖ: ......................................................................................................... 6

LIIKUMINE KODUKANT ESINDATUS KOMISJONIDES: ............................................................................................ 6

KODUKANDI INFOKANALID: ........................................................................................................................... 6

Ülevaade Liikumise Kodukant valdkonnaülesest tegevusest .......................................................................... 7

Liikumise Kodukant prioriteedid Siseministeeriumi partnerina „Kodanikuühiskonna arengukava 2015‒

2020“ alaeesmärgi 3 saavutamisse panustamisel ......................................................................................... 10

PRIORITEET 1. VABAÜHENDUSTE SUUTLIKKUSE TÕSTMINE KVALITEETSEKS VABATAHTLIKKE KAASAMISEKS ................... 10

PRIORITEET 2 VABATAHTLIKU TEGEVUSE VÄÄRTUSTAMISEKS SOOVIME LAIENDADA VABATAHTLIKU TEGEVUSE VÕRGUSTIKU

TÖÖD. ......................................................................................................................................................... 10

PRIORITEET 3 INIMESTE TEADLIKKUSE SUURENDAMINE VABATAHTLIKU TEGEVUSE VÕIMALUSTEST LÄBI VABATAHTLIKU

VÄRAVA NING SELLEGA SEOTUD KANALITE. ........................................................................................................ 11

PRIORITEET 4. OLLA ESINDATUD NING ARVESTATAV PARTNER NING ARVAMUSLIIDER VABATAHTLIKKUSE NING

VABATAHTLIKE KAASAMISEGA SEONDUVATES KÜSIMUSTES EUROOPAS ................................................................... 12

Tulemuste saavutamist tagav tegevuskava perioodiks 01.01.2019-31.12.2020 ............................................ 1

Eelarve kululiikide lõikes 2019-2020 ..................................................................................................... 17

Tegevuste elluviimise eest vastutajad, töö korraldamine ............................................................................. 18

Lisa 1. Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

Eesti Külaliikumise Kodukant senine panus ja võimekus vabatahtliku tegevuse valdkonna strateegilisel arendamisel, sh võimekus tegutseda üle-eestiliselt

Eesti Külaliikumine Kodukant on asutatud 1997. aasta oktoobris. Ühingul on 20 liiget, nende

hulgas 15 maakondlikku külaliikumise ühendust. Külaliikumine sai alguse vabatahtlikest

külaliidritest, kes Eesti taasiseseisvumise järel kutsusid külades ellu külaseltsid ja külavanema

institutsiooni. Moodustati ka maakondlikud ühendused. 1996. aastal, vabatahtlike poolt

korraldatud esimesel külade Maapäeval, otsustati ühiselt luua külaelu eestvedamiseks üle-

eestiline katusorganisatsioon – Eesti Külaliikumine Kodukant.

Aastatepikkuse töö käigus muutus üha selgemaks, et vabatahtlikele (sh külaliikumise

eestvedajatele) soodsa tegevuskeskkonna loomiseks on oluline teha sisulist koostööd

linnakogukondadega ja teistes valdkondades tegutsevate vabatahtlikke kaasavate

organisatsioonidega. Seetõttu otsustas Kodukant kogemuste jagamiseks ja vahetamiseks ning

koostööplatvormi loomiseks osaleda 2013. aastal Siseministeeriumi vabatahtliku tegevuse

strateegilise partnerluse konkursil.

Liikumine Kodukant on olnud Siseministeeriumi vabatahtliku valdkonna strateegiline partner

2013. aastast. Tänu Kodukandi pikaajalisele ja toimivale võrgustikule tegutseme üle-Eesti: meil

on elujõulised kontaktid kõikides Eesti maakondades ja vabatahtliku tegevuse võrgustiku

kontaktide toel ka erinevates eluvaldkondades.

Strateegilise partnerina on Kodukant panustanud „Kodanikuühiskonna arengukava 2015-

2020“ eesmärgi „Võimekad kodanikuühendused, kellel piisavad ressursid arenguks ja

mõjusaks tegutsemiseks“ saavutamisesse. Meie senine töö on keskendunud:

 vabatahtlikke kaasavate ühenduste nõustamise, juhendamise ja koolitamise

korraldamisele, sh vabatahtliku sõbra märgise kontseptsiooni väljatöötamisele ja ellu

rakendamisele;

valdkonna huvikaitse korraldamisele;

vabatahtlikku tegevust puudutava info ja teavitustegevuste (sh infoportaali

Vabatahtlike Värav arendamine ja haldamine) korraldamisele.

Liikumise Kodukant panus vabatahtliku tegevuse edendamisel Eestis:

 Vabatahtliku tegevuse algatamine ja pikaajaline ning järjepidev eestvedamine

külades maaelu elavdamiseks. Eesti Külaliikumine Kodukant loodi vabatahtlike

külaliidrite poolt ja on kogu oma tegutsemise vältel toetanud vabatahtlikult

Lisa 1. Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

tegutsevate külaliidrite – külaseltside ja külavanemate – tegevust. Eelkõige on

panustatud toetava keskkonna loomisse (nt külavanema statuudi ellukutsumine,

külaliidrite koolitamised mitmesugustel teemadel, näiteks projektitöö, Euroopa Liidu

vahendite kasutamine küleelu heaks, külade ja omavalitsuste koostöö, inimeste

kaasamise jne.). Ka senised vabatahtliku tegevuse uuringud on näidanud, et kohaliku

elu edendamise valdkonnas tegutseb Eestis ligikaudu kolmandik vabatahtlikest.1

 Üle-eestilise vabatahtliku tegevuse võrgustiku loomine. Loomishetkel tegutses selle

juures kaksteist ühendust, kuid tänaseks päevaks koondab võrgustik 37 erineva

valdkonna ühendusi ja asutusi. Võrgustiku liikmete seas on piirkondlikke vabatahtlike

keskusi, avaliku sektori asutusi ja mitmesugused valdkondlikud vabatahtlikke kaasavad

vabaühendused. Võrgustiku liikmed jagavad omavahel kogemusi ning teevad koostööd

ühisaktsioonide ja teavituse korraldamisel, et aidata kaasa soodsa keskkonna

loomisele ning tõsta vabatahtliku tegevuse populaarsust Eesti ühiskonnas. Võrgustiku

kohta leiab lisainfot Vabatahtlike Väravast.2 Vabatahtliku tegevuse võrgustik on

sõlminud koostöökokkuleppe, mis määratleb ühised eesmärgid, tegevused ning

töövormid.3 Samuti oleme toonud kokku võrgustiku liikmed ja erasektori, näiteks

oleme teinud koostööd Annetame Aega raames.

 Vabatahtlike Väravasse (http://vabatahtlikud.ee/) kodulehele, uudiskirja ja

sotsiaalmeediasse (Facebook) on Kodukant koondanud uudiseid ja informatsiooni

erinevate valdkondade vabatahtliku tegevuse kohta Eestis. Oleme pidanud väga

oluliseks, et vabatahtlikku tegevust puudutavad juhendmaterjalid ja

dokumendinäidised on Vabatahtlike Väravas kättesaadavad ning vabalt kasutatavad

nii vabatahtlike kaasajatele kui vabatahtlikele.

 Alates 2015. aastast annab Eesti Külaliikumine Kodukant koostöös

siseministeeriumiga välja vabatahtliku sõbra kvaliteedimärgist4. Märgise pälvivad

ühendused, kus vabatahtlik tegevus on hästi läbi mõeldud ja korraldatud. Märgis

sisaldab vabatahtliku tegevuse auditit ning nõustamist. Käesolevaks hetkeks on

nõustatud 66 ühendust ning märgis on välja antud 38 ühendusele. Vabatahtliku sõbra

märgise nõustamist on läbi viinud vabatahtlikku valdkonda hästi tundvad eksperdid.

Lisaks Eha Paasile ja Anu Viltropile on vabatahtliku sõbra märgise raames

organisatsioone nõustanud Nele Hendrikson, Lauri Luide, Rainer Eidemiller ja Tuulike

Mänd.

 Alates 2013. aastast on Kodukant korraldanud üleriigilist vabatahtlike

tunnustamissündmust „Märka vabatahtlikku!“, mille patrooniks on Eesti Vabariigi

1 http://vabatahtlikud.ee/organisatsioonile/uuringud/ 2 http://www.vabatahtlikud.ee/et/Vorgustik 3 http://vabatahtlikud.ee/uudis/vabatahtliku-tegevuse-vorgustiku-koostookokkulepe-on-solmitud/ 4 http://vabatahtlikud.ee/organisatsioonile/vabatahtliku-sobra-mark/

Lisa 1. Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

President. Vabatahtlike tunnustamine on aidanud vabatahtliku tegevuse teemat

ühiskonnas olulisel määral esile tuua.5

 Kodukandi töö tulemusena on Eestis kasutusel vabatahtliku tegevuse ühtne visuaal

ja sõnumid.6

 Liikumine Kodukant on kahel viimasel aastal olnud arvestatav partner ka Euroopa

tasandil, mil meie esindaja valiti Euroopa Vabatahtlike Keskuse (CEV) juhatusse. Tänu

sellele oleme saanud aktiivselt osaleda Euroopa vabatahtliku tegevuse poliitikate

kujundamisel.

 2015. aastal tõstis Kodukant koostöös vabatahtliku tegevuse võrgustiku liikmetega

teemaks vabatahtlike kaasamise sotsiaalvaldkonnas. Just selles valdkonnas põimub

vabatahtlike kaasamine mitmete keeruliste probleemidega (nt taustakontrolli

läbiviimine, asjakohaste koolituste korraldamine), mis on senini Eestis süsteemselt läbi

mõtlemata. Sotsiaalministeeriumile esitati võrgustiku ettepanekud vabatahtlike

kaasamise edendamiseks sotsiaalvaldkonnas. Ministeerium on pidanud seda teemat

oluliseks ning on korraldanud hanke, et töötada välja ja testida vabatahtlike kaasamise

mudelit hoolekandesüsteemis. Kodukant esitas hankele omapoolse pakkumise ning

osutuks võitjaks. Hanketegevused algavad eeldatavasti augustis 2018.

 Vabatahtlikku tegevuse heade näidete, praktikate, kogemuslugude ning

arengutrendide jagamine Vabatahtliku Värava blogis. See on aidanud avardada pilti

vabatahtliku tegevuse variatiivsusest ning tutvustanud Vabatahtlike Värava võimalusi

üle Eesti.

 Vabatahtlike kaasamise koolituskava loomine ja koolituste tagamine soovijatele.

 Alates 2015. aastast oon Kodukant panustanud Eesti ühe suurima vabatahtliku

tegevuse – Teeme Ära talgupäeva – korraldamisse tagades talgujuhtidele

koordinaatorite toetuse kõikides maakondades üle Eesti.

Eesti Külaliikumise Kodukant suutlikkus esindada erinevate sihtrühmadega tegelevaid organisatsioone ning viia läbi huvikaitse ja arendustegevusi.

Eesti Külaliikumisel Kodukant on tänase seisuga 20 juriidilist liiget, millest 15 on maakondlikud külade ühendused. Liikmetele on loodud list, kuhu kuuluvad kõikide liikmete juhatuste liikmed. Listis on kokku ligikaudu 100 lugejat. Listis arutatakse külaelu puudutavaid küsimusi ning edastatakse infot Kodukandi tegevuste kohta sh. vabatahtliku valdkonna tegevuse kohta.

5 http://www.vabatahtlikud.ee/et/Sundmused/Uleriigiline-vabatahtlike-tunnustamisuritus 6 http://www.vabatahtlikud.ee/et/Vabatahtlik-tegevus/Logod

Lisa 1. Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

LIIKUMISE KODUKANT VÕRGUSTIKUTÖÖ:

- Külavanemate võrgustikku on kaasatud külaelanike poolt valitud külavanemad, keda tänaseks on Eestis kaardistatud 1171. Kodukandi üldkogu moodustas 2017. aastal alalise töörühma: külavanemate strateegilise juhtrühma. Juhtrühma eesmärk on aidata Kodukandi võrgustikul tegeleda külavanemate töö tõhustamise ja arendamisega ning koostöö võimestamisega kohalikes omavalitsustes. Kõik Eestis tegutsevad külavanemad on vabatahtlikud. Mõned omavalitused kompenseeriva tööga seotud otsesed kulud.

- Vabatahtliku tegevuse võrgustik loodi Kodukandi poolt 20. märtsil 2014. Käesolevaks hetkeks on võrgustikus 37 liiget. Võrgustikku kuuluvad vabatahtlike kaasavad organisatsioonid väga erinevatest valdkondadest ning esindatud on nii vabaühendused kui ka avaliku sektori organisatsioonid.

- Liikumine Kodukant osaleb aktiivselt Euroopa Vabatahtlike Keskuse (CEV)7 töös, olles selle organisatsiooni liige 2015. aastast. CEV-is on kokku 64 liiget üle Euroopa. 2017. aasta sügisest on Kodukant Anu Viltropi isikus esindatud CEV-i juhatuses.

- Kodukandi Koolitustkeskus käivitasid koostöös ETKA ANNDRAS-ega täiskasvanuhariduse teemade toetamiseks täiskasvanuhariduse saadikute võrgustiku, kuhu kuulub igast maakonnast üks Kodukandi esindaja. Võrgustiku eesmärk on populariseerida ja toetada elukestva õppe alaseid tegevusi külades. Kokku on võrgustikus 15 maakonda 15 esindajaga.

LIIKUMINE KODUKANT ESINDATUS KOMISJONIDES:

 Eesti Maaelu arengukava 2014-2020 seirekomisjon

 Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030 koostamise juhtrühm

 Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu ( PMAN )

 Maaeluvõrgustiku Koostöökoda

 Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsiooni (EKAK) ühiskomisjon

 Tulumaksusoodustusega vabaühenduste komisjon

 Kutsekomisjon

Samuti teeb Kodukant koostööd Riigikogu külaliikumist toetava mitteametliku komisjoniga.

KODUKANDI INFOKANALID: Liikumise Kodukant koduleht (www.kodukant.ee.) on olnud pigem liikmetele suunatud infokanal. 2018. aasta jaanuarist augustini külastas kodulehte ligikaudu 1100 külastajat kuus. Kodukandil on veidi üle 1000 jälgija Facebookis, kelleni jõuavad igapäevaselt külaliikumise, vabatahtliku tegevuse või maaeluga seotud sõnumid. 2018. aasta juulis jõudsid Eesti Külaliikumine Kodukant Facebooki uudised kuni 13 918 inimeseni (nö reach ehk postitusi näinud inimeste hulk). Liikmete siseinfo liigub meililisti kaudu, kuhu kuulub ligikaudu 100 inimest. Samuti on organisatsioonis mitmeid tööpõhised meililiste.

7 https://www.europeanvolunteercentre.org/

Lisa 1. Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

Külaliikumine Kodukant osaleb aktiivselt avalikus diskussioonis, näiteks käesoleva aasta juunis oli 14 meediakajastust üle-Eestilistes ja kohalikes väljaannetes. Kodulehel on põhiinfo kättesaadav nii vene (https://kodukant.ee/ru/) kui ka inglise keeles (https://kodukant.ee/en/). Samuti omab ja haldab Liikumine Kodukant veebilehte Vabatahtlike Värav (www.vabatahtlikud.ee), mis on suunatud vabatahtliku valdkonna uudiste, kuulutuste ning info jagamisele, vahendamisele ja levitamisele. Vabatahtlike Väravas on kuus keskmiselt 4000 lugejat. Samuti haldab Liikumine Kodukant Facebooki lehte Vaba Tahe, millel on käesoleval hetkel 1336 jälgijat. Postituste ulatus (reach) küündib kuni 5000 inimeseni. Iga kahe nädala tagant edastab Vabatahtlike Värava uudiskirja, millel on käesoleval hetkel veidi alla 800 lugeja. Uudiskirja lugejate arv on aja jooksul pigem kahanenud ning näib, et uudiseid otsitakse pigem Vabatahtlike Väravast ning erinevatest sotsiaalmeediakanalitest. Vabatahtliku tegevuse võrgustiku meililisti kuuluvad kõikide võrgustiku liikmete esindajad.

Ülevaade Liikumise Kodukant valdkonnaülesest tegevusest Liikumise Kodukant valdkonnaülese tegevuse alustalaks on vabatahtliku tegevuse võrgustik ning võrgustiku liikmetega ühiselt elluviidavad projektid, teavituskampaaniad ja algatused. Kuivõrd vabatahtlikke kaasatakse väga erinevates eluvaldkondades, oleme lisaks sellele kaardistanud lähtuvalt vabatahtliku tegevuse uuringus toodud valdkondadest peamised vabatahtlike kaasajad ning loonud nende ühenduste esindajatega otsekontaktid. Peame oluliseks erinevate valdkondade, sektorite ja organisatsioonide esindajate omavahelist regulaarset suhtlemist ja kontakte, et levitada parimaid vabatahtlikku tegevusega seonduvaid praktikaid ning vabatahtlikkuse kui mõtteviisi levikut Eestis. Nii Liikumise Kodukant, vabatahtliku võrgustiku liikmete kui ka meie teiste koostööpartnerite ühiseks eesmärgiks ja huviks vabatahtliku tegevuse populariseerimine ning soodsa keskkonna loomine vabatahtliku tegevuse võimaldamiseks. Suur osa valdkonna eestvedajatest on tänaseks liitunud vabatahtliku tegevuse võrgustikuga. Muuhulgas teeme koostööd järgmistes valdkondades:

- Külaliikumine ja kohaliku elu edendamine on Kodukandi peamine tegutsemisvaldkond, mille raames teeme koostööd kohalike külaseltsidega ning maakondlike külaliikumise esindusorganisatsioonidega. Oleme asunud looma koostööd ka linnakogukondadega. Näiteks oleme koos Linnalaboriga viinud läbi uuringu kogukondadest Eestis. 2016. aastal viisime Lasnaidee ja Annelinna Seltsi kaasabil läbi teavituskampaania „Märka naabrit“.

- Sisejulgeoleku ja korrakaitse valdkonnas on võrgustikus aktiivsed partnerid Päästeliit, Politsei Ida ja Lõuna prefektuur, Abipolitseinike Kogu ja ESTSAR. Maakondlikul tasandil on PPA-l Kodukandiga mitmesuguseid koostööprojekte kogukonna turvalisuse toetamiseks. Näiteks toimib hea koostöö Pärnumaal, kus koostöös politseiga tehakse

Lisa 1. Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

ühiselt ennetustööd küldes. 2016. aastast on Pärnumaal aset leidnud külade turvalisuse mäng. Politseiga teeb aktiivset koostööd ka Hiiumaa Kodukant. Mitmes maakonnas on Kodukandi esindaja arvatud turvalisuse nõukoja töösse.

- Keskonnakaitse ja loodushoiu valdkonnas on meie peamiseks partneriks Eestimaa Looduse Fond, kellega koos oleme aastaid korraldanud Teeme Ära kampaaniat. Kodukandi rolliks on maakondlikke vabatahtlike koordinaatorite leidmine ning nende töö korraldamine ja toetamine.

- Sotsiaalvaldkonna probleemistiku kaardistamisel ja lahendusettepanekute väljatöötamisel oleme teinud aktiivselt koostööd mitmete võrgustiku liikmete ja partneritega, näiteks Helpificu, Virumaa Tugiteenuste, Pärnu Punase Ristga, MTÜga Maana, ühendusega Serve The City, Toidupanga jt. Koostöös partneritega esitasime pakkumise sotsiaalministeeriumile vabatahtlike kaasamise mudeli väljatöötamiseks ja testimiseks hoolekandeteenuste juurde. Tänaseks on laekunud ka positiivne vastus ning oleme asunud tegema ettevalmistusi tegevuste käivitamiseks. Hanke tegevuste kestvus on 24 kuud.

- Spordi ja kehakultuuri valdkonnas on kujunenud meie peamiseks partneriks spordivabatahtlikkuse eestvedaja SCULT, lisaks MTÜ Spordiklubi 100. Muuhulgas on nimetatud ühendused aktiivselt panustanud vabatahtliku tegevuse võrgustiku aruteludesse ning vabatahtliku tegevuse laada korraldamisse 2017. aasta novembris.

- Loomakaitse valdkonnas oleme teinud koosööd peaasjalikult Varjupaikade MTÜga, kes muuhulgas aitas kaasa vabatahtliku tegevuse laada korraldamisele. Hetkel osaleb Varjupaikade MTÜ vabatahtliku sõbra märgise nõustamisprotsessis.

- Noorsootöö valdkonnas tegutseb võrgustikus mitu aktiivset liiget. Eesti Noorteühenduste Liit ja Noortevahetuse Arengu Ühing Estyes on aktiivselt osalenud erinevatel aruteludel ning käinud mitmetel üritustel (koolides, töömessil) võrgustikku esindamas ning tutvustamas vabatahtliku tegevuse võimalusi. Noorteklubi Active oli koos Liikumisega Kodukant vabatahtliku tegevuse laada peakorraldajaid.

- Haridus ja teadus – Meil on loodud koostöö Tallinna Keskraamatukoguga, kes on pälvinud vabatahtliku sõbra märgise ja kes on aidanud läbi viia vabatahtliku tegevuse laada teavituskampaaniat. Otsekontaktid on meil ka Teaduskeskus AHHAA-ga, kelle vabatahtlike kaasamise põhimõtteid oleme vahendanud mitmetele muuseumidele. Viimasel paaril aastal on koostöö muuseumidega muutunud üha aktiivsemaks. Eelmise aasta lõpus viisime Kultuuriministeeriumi tellimusel muuseumitöötajatele läbi koolituse vabatahtlike kaasamisest. Tänaseks päevaks on vabatahtliku sõbra märgise arenguprogrammis osalenud ning selle edukalt läbinud Eesti Vabaõhumuuseum ja ERMi Sõprade Selts.

Huvikaitse teemadel teeb Liikumine Kodukant koostööd Eesti Vabaühenduste Liiduga, mille liikmed me oleme. Lisaks teeb Liikumine Kodukant koostööd ettevõtetega, kes on koondunud Annetame Aega kampaania juurde. Nimelt on Kodukant aidanud ettevõtetel otsida sobilikke vabatahtliku tegevuse võimalusi üle Eesti. Hea koostöö on meil olnud ka Eesti Töötukassaga, kelle konsultantidele oleme mitmel korral käinud tutvustanud vabatahtliku tegevuse arengusuundi Eestis.

Lisa 1. Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

HEAKi ja Noorteklubi Active toel on Kodukant teinud tihedat koostööd töökeelena vene keelt kasutavate vabaühendustega Eestis. Oleme tutvustanud venekeelsetele ühendustele vabatahtlike otsimiseks sobilikke kanaleid, info- ja juhendmaterjale ning koolitanud vabatahtlike kaasamise teemal. Esimesed muukeelse töökeelega vabaühendused (Heategevusfond Südamete Soojus, Noorteklubi Active) on läbinud vabatahtliku sõbra märgi arenguprogrammi ning pälvinud ka vastava märgise.

Lisa 1. Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

Liikumise Kodukant prioriteedid Siseministeeriumi partnerina „Kodanikuühiskonna arengukava 2015‒2020“ alaeesmärgi 3 saavutamisse panustamisel

PRIORITEET 1. VABAÜHENDUSTE SUUTLIKKUSE TÕSTMINE KVALITEETSEKS

VABATAHTLIKKE KAASAMISEKS

Liikumine Kodukant jätkab vabatahtliku sõbra arenguprogrammi, mille raames tagatakse ühendustele vabatahtlike kaasamise audit, nõustamine ning kvaliteedikriteeriumeid täitvatele ühendustele vabatahtliku sõbra kvaliteedimärgise väljaandmine. Järgneva kahe aasta nõustamise prioriteetseks sihtrühmaks on vabatahtlike kaasajad sotsiaalvaldkonnas ning ühendused, kes on valmis kaasama oma tegevustesse muukeelseid vabatahtlikke. Sotsiaalvaldkonnas takistab vabatahtlike kaasamist asjaolu, et selles vallas tegutsevatel ühendustel ja asutustel puuduvad pahatihti ressursid, et kontrollida vabatahtlike tausta ning pakkuda neile asjakohaseid koolitusi. Statistika8 näitab, et sisseränne on viimastel aastatel üha suurenenud ning aina olulisemaks muutub küsimus, kuidas toetada uussisserändajatele kohanemist Eesti ühiskonnas. Liikumise Kodukant hinnangul toetab vabatahtlikus tegevuses osalemine toetab uussisserändajate kiiret lõimumist Eesti ühiskonda. Tihtipeale saab takistuseks ühenduste suutlikus kaasata tegevustesse võõrkeelt emakeelena kõnelevaid inimesi. Samuti peame oluliseks jätkuvalt toetada vene töökeelega vabatahtlikke kaasavaid ühendusi, kellel on siiani kasutada märkimisväärselt vähem omakeelseid juhend- ja infomaterjale. Vabatahtliku tegevuse levitamiseks uussisserändajate ja muukeelsete ühenduste seas peame oluliseks Vabatahtlike Värava (osalist) tõlkimist inglise ja vene keelde. Antud tegevus ei mahu küll taotluse tegevustesse ja eelarvesse, kuid peame oluliseks selle väljatoomist ja rõhutamist. Liikumine Kodukant jätkab lisarahastuse otsimist tegevuse elluviimiseks 2019. aastal on prioriteediks vabatahtliku sõbra arenguprogrammi analüüsimine ning kaasajastamine. Selleks viime läbi intervjuud seni arenguprogrammis osalenud ühendustega ning uuendame arenguprogrammi kontseptsiooni sellest lähtuvalt. Uuendatud vabatahtliku sõbra arenguprogrammi kontseptsioon on kasutatav juba ka uue KODARa raames ühenduste suutlikkuse tõstmisel vabatahtlike kaasamisel.

PRIORITEET 2 VABATAHTLIKU TEGEVUSE VÄÄRTUSTAMISEKS SOOVIME LAIENDADA

VABATAHTLIKU TEGEVUSE VÕRGUSTIKU TÖÖD.

Tahame keskenduda vabatahtlikke toetava keskkonna arendamisele. Kodukandi hinnangul on selleks ainuvõimalik viis tugevdada koostööd vabatahtlike kaasajate, avaliku sektori ja erasektori vahel. Seni on teavitustööst kõige enam jäänud kõrvale kohalikud omavalitsused.

8 https://www.stat.ee/13062

Lisa 1. Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

Ometigi saavad just omavalitsused otseselt panustada vabatahtlikku tegevust väärtustavasse keskkonda ning olla oma piirkonnas mõtestatud ja hinnatud tegevuste pakkujad vabatahtlikele. Avaliku sektori huvi vabatahtlike kaasamisel aina kasvab. Näiteks oleme viimastel aastatel üha enam märganud soovi ja tahtmist algatada uusi võrgustikke. Tihtipeale ei ole algatuste käivitajad kursis juba olemasolevatest tegijatest, teadmisest ja praktikatest. Leiame, et sisulise koostöö soodustamine on väga oluline, sest Eestis on piiratud hulk nii häid vabatahtlike kaasajaid kui ka vabatahtlikke. Antud teema oli arutusel käesoleva aasta 5. aprillil toimunud vabatahtliku tegevuse seminaril, mille kokkuvõte asub Vabatahtlike Väravas. 9 Lähtuvalt eeltoodust on meie prioriteediks levitada infot, et vabatahtlike kaasamine ei sünni iseenesest. Seega on vaja mõelda kuidas korraldada süsteemi nii, et vabatahtlikud tunneksid end väärtustatult; kuidas katta vabatahtlike tegevustega seotud otsesed kulud; kuidas tagada vabatahtlike ettevalmistus ning vajadusel kindlustus. Peame oluliseks neile küsimustele lahenduste otsimist praktikate ja näidete jagamisega ning teemade arutamisega omavalitsuste, ministeeriumite ning teiste avaliku sektori organisatsioonide juhtidega. Muuhulgas planeerimine kümnele omavalitsuse esindajale korraldada õppereisi Helsinkisse, et tutvuda Helsinki linna vabatahtlike kaasamise mudeliga. Antud prioriteetse valdkonna sihtrühmaks on senised ja potentsiaalselt uued võrgustiku liikmed, omavalitsuste esindajad ning avaliku sektori organisatsioonide (ministeeriumid, muud ametid, kes vabatahtlike kaasamisega kokku puutuvad) esindajad.

PRIORITEET 3 INIMESTE TEADLIKKUSE SUURENDAMINE VABATAHTLIKU TEGEVUSE

VÕIMALUSTEST LÄBI VABATAHTLIKU VÄRAVA NING SELLEGA SEOTUD KANALITE.

Soovime vabatahtliku Värava külastatavust suurendada ja siinkohal senisest enam kasutada vabatahtliku tegevuse võrgustiku liikmete ning vabatahtliku sõbra märgise pälvinud organisatsioonide abi, kutsudes neid üles järjepidevalt oma infot ja uudiseid Vabatahtlike Väravas kajastama, kasutama Vabatahtlike Värava kuulutuste kanalit ning soovitama seda oma partnerorganisatsioonidele. Samuti peame oluliseks tutvustada uutele vabatahtlike kaasajatele ning kohalikele omavalitsustele Vabatahtlike Värava võimalusi, julgustada neid Vabatahtlike Väravat kasutama nii vabatahtliku tegevuse kavandamisel kui ka vabatahtlike otsimisel. Valdkonna seniste eestvedajatena oleme märganud, et internetikasutajate ning vabatahtliku tegevuse võimaluste huviliste info tarbimise viisid on aja jooksul muutunud. Seetõttu plaanime uuel perioodil loobuda traditsioonilisest uudiskirjast info edastamisel ning fokusseerida senisest enam sisu loomisele Facebooki lehele Vaba Tahe. Samuti plaanime luua konto Instragrami, et luua atraktiivset ja kaasahaaravat sisu noorema sihtrühma seas. Uudiskirja osas on plaan teha koostööd Vabaühenduste Liiduga, kelle uudiskirjas on võimalik

9 http://vabatahtlikud.ee/uudis/vabatahtliku-tegevuse-trendid-muutuvas-uhiskonnas-kokkuvote-5-aprilli- seminarist/

Lisa 1. Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

olulisemad uudised kajastada. Kindlasti jätkame olulisemate uudiste levitamist võrgustiku meililistis ning teistes Vabatahtlike Värava kanalites. Parimate praktikate jagamiseks ning kogemuslugude levitamiseks jätkame sisuloomet Vabatahtlike Värava blogisse, kuhu on plaanis koguda lugusid nii vabatahtlike ja vabatahtlike kaasajate kogemusest kui ka jagada mõtteid ja seisukohti vabatahtliku tegevuse (tuleviku)trendidest ning sellest, mis toimub vabatahtlikus valdkonnas mujal maailmas. Selle prioriteetse tegevusvaldkonna sihtrühm on kahesugune. Esmalt tahame levitada Vabatahtlike Värava võimalusi nö ekspertiisikeskusena ja kanalina vabatahtlike otsimiseks vabatahtlike kaasavate ühenduste ja asutustes seas. Samuti tahame Vabatahtlike Värava sisu ning sotsiaalmeediakanalite (Facebook, Instagram) kaudu jõuda nende inimesteni, kes endale (uusi) vabatahtliku tegevuse võimalusi otsivad.

PRIORITEET 4. OLLA ESINDATUD NING ARVESTATAV PARTNER NING ARVAMUSLIIDER

VABATAHTLIKKUSE NING VABATAHTLIKE KAASAMISEGA SEONDUVATES KÜSIMUSTES

EUROOPAS

Sellesse prioriteeti panustame esmajoones läbi oma liikmelisuse Euroopa Vabatahtlike Keskuses (CEV) ning esindatuse selle organisatsiooni CEV juhatuses. Oluliseks on kogemuste vahetamine ja jagamine Eesti vabatahtlike kaasavate organisatsioonide ning üle Euroopa tegutsevate vabatahtlike kaasavate ühenduste vahel. CEV eesmärgiks on tutvustada vabatahtlikku tegevust kui võimalust väljendada Euroopa ühtust ja solidaarsust ning toetada vabatahtlikku tegevust soodustava keskkonna loomist Euroopa riikides. Euroopa tasandil on 2019.-2020. aastal prioriteetsemateks teemadeks toetada Euroopa Solidaarsuskorpuse käivitumist ning vabatahtliku tegevuse hägustumine/levimine sektorite vahel (nt suurüritustel). Samuti valmistub CEV Euroopa Parlamendi valmisteks 2019. aastal ning seetõttu on valmimas CEVi seisukohad vabatahtliku valdkonna osas, et pakkuda liikmesorganisatsioonidele tõhusamat tuge ootuste sõnastamisel parlamendikandidaatidele. Liikumine Kodukant on näidanud üles valmisolekut korraldada 2020. aastal Eestis CEV kevadkonverents, mille teemaks on vabatahtlike kaasamine suurüritustel. Peame väga oluliseks tuua eri riikide vabatahtliku valdkonna eestvedajad Eestisse, et laiemalt soodustada Eesti vabatahtlikke kaasavate ühenduste rahvusvahelistumist. Sama ürituse korraldamise vastu on üles näidanud huvi veel kaks CEVi liiget, kuid augustikuu jooksul peaks selguma, kes konverentsi korraldajaks valitakse. Ürituse korraldamiseks vajaminevad finantsid tuleb meil suures osas leida ise sponsorite ning projektivahendite abil. Oleme kavandamas vähemalt ühe rahvusvahelise projekti algatamist Kodanike Euroopa rahastusprogrammi raames, et jagada eri riikide vabatahtlikke kaasavate ühenduste kogemust koostööst kohalike omavalitsustega. Läbirääkimisi oleme juba pidanud partneritega Soomest, samuti planeerime kaasata teisi partnereid erinevatest Euroopa piirkondadest.

Lisa 1. Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

Prioriteedi sihtgrupiks on vabatahtliku tegevuse võrgustik ning teised vabatahtlikke kaasavad organisatsioonid. Euroopast saadud kogemusi tutvustatakse vabatahtliku tegevuse võrgustiku kokkusaamistel ja seminaridel ning Vabatahtlike Väravas.

Täiendatud tegevuskava, lähtuvalt hindamiskomisjoni ettepanekutest, küsimustest.

Täiendustes lepiti kokku 1. oktoobri kohtumisel siseministeeriumis

Tulemuste saavutamist tagav tegevuskava perioodiks 01.01.2019-31.12.2020

Tegevus Tegevuse kirjeldus ja ajakava Tulemused , Indikaatorid

1. prioriteet: vabatahtliku sõbra arenguprogrammi elluviimine

2019. aastal

 Jaanuarist maini vabatahtliku sõbra märgise arenguprogrammi analüüs, sh intervjuud kõigi 41-47 märgise saanud organisatsiooniga.10 Arenguprogrammi kriteeriumite täiendamine, vajalike juhendmaterjalide koostamine.

 Augustist novembrini uute taotlejate vastuvõtt programmi, nõustamiste läbiviimine, raportite koostamine ja märgiste väljaandmine.

 Avatud koolituse pakkumine uutele vabatahtlike kaasajatele. Siseministeeriumi partnerluslepingus raames viime läbi ühe koolituse, lisaks on kõigil huvilistel võimalik tellida oma organisatsiooni

- Uuendatud Vabatahtliku

sõbra märgise kontseptsioon.

- 41-47 läbi viidud intervjuud vabatahtliku sõbra märgise pälvinud organisatsioonide esindajatega.

- Kahe aasta jooksul on nõustatud vähemalt 14 vabatahtlike kaasajat, kellest vähemalt kümme tegutsevad kas sotsiaalvaldkonnas vabatahtlike kaasajatena või kaasavad vabatahtlikeks (muuhulgas) muukeelseid elanikke.

- 2 vabatahtlike kaasamise

koolitust uutele vabatahtlike kaasajatele, koolitustel on osalenud kuni 20 vabatahtlike kaasava organisatsiooni esindajat.

10 2019. aastaks on tõenäoliselt lisandunud 5-6 uut märgisekandjat

Lisa 1. Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

vajadustest lähtuvaid tellimuskoolitusi.

2020. aastal

 Jaanuarist maini uute taotlejate vastuvõtt programmi, nõustamiste läbiviimine, raportite koostamine ja märgiste väljaandmine.

 Avatud koolituse pakkumine uutele vabatahtlike kaasajatele. siseministeeriumi partnerluslepingus raames viime läbi ühe koolituse, lisaks on kõigil huvilistel võimalik tellida oma organisatsiooni vajadustest lähtuvaid tellimuskoolitusi.

2. prioriteet: võrgustikutöö laiendamine

2019-2020. aastal Vabatahtliku võrgustiku liikmeskonna audit ja laiendamine Täna on võrgustikus 38 organisatsiooni, kellest mõned on loobunud vabatahtlike kaasamise korraldamisest, samas on mõnes valdkonnas vaja organisatsioone juurde kaasata. Seega tegeleme võrgustiku liikmeskonna korrastamise ja laiendamisega jooksvalt mõlemal aastal. Vabatahtliku võrgustiku kohtumised koos avaliku sektori ja omavalitsuste esindajatega kaks korda aastas. Kohtumise teemaks on valdkonna areng, uued väljakutsed. 2019. aastal antakse kindlasti sisendit valmivale uuele KODARAle, vajadusel algatatakse ühisprojekte. Võrgustiku kohtumised on sisult foorumid, kus jagatakse omavahel infot ja luuakse sarnaste küsimuste lahendamiseks koostööd, et luua sünergiat ja vältida ressursside raiskamist. Juhul, kui võrgustikuga kerkivad üles õigusloomega seotud ettepanekud, teeme koostööd Vabaühenduste Liiduga.

- Võrgustiku laienemine 42

liikmeni (loodame laienemist eelkõige avaliku sektori organisatsioonide osas)

- Kahe aasta jooksul on toimunud neli võrgustiku kohtumist.

Lisa 1. Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

2019. aastal Omavalitsustele vabatahtliku tegevuse võimaluste tutvustamine. 2019. aastal planeerime omavalitsuste esindajate ühepäevase õppereisi Helsinkisse. Soovime viia Eesti omavalitsuste esindajad tutvuma Helsinki vabatahtlike kaasamise mudeliga, mis toimib väga efektiivselt ja kuhu linn on aastaid ressursse suunanud. Valdkonnas eelarves omavalitsusesindajate laevapileteid ja toitlustust ei ole, sest planeerime, et see kulu tasutakse osalevate omavalitsuste poolt. Grupi suurus 10 omavalitsuse esindajat. Soome, Helsinki linna näide on valitud, kuna see on meile teadaolev lähim, hästi toimiv omavalitsuse poolt korraldatud vabatahtlike koostöömudel. Näeme, et sealt on võimalik õppida ja rakendada kogemust ka Eestis. 2019. ja 2020. aasta märtsis Osalemine linnade ja maaomavalitsuste päevadel ning vabatahtlike kaasamise praktikate tutvustamine E-kirja saatmine kõikidesse omavalitsustesse 2019. ja 2020. aasta alguses, et tutvustada võimalusi vabatahtlike kaasamiseks kohalike omavalitsuste teenuste ja tegevuste juurde.

- Ühepäevane omavalitsuse esindajate õppereis Helsinkisse, et tutvuda sealse vabatahtlike kaasamise mudeliga. Ca 10 osaeljat.

- Osalemine kahel linnade ja maaomavalitsuse päevadel, kus on tutvustatud vabatahtlike kaasamise praktikaid.

- Saadetud on 158

elektroonilist kirja omavalitsustesse.

3. prioriteet: teavitustöö

2019 – 2020. aastal jooksvalt

 Vabatahtlike Värava haldamine; uudiste ja kuulutuste lisamine jms.

- Vabatahtlike Värava külastajaskond on kasvanud 5000 inimeseni kuus.

- Kahe aasta jooksul on ilmunud kokku vähemalt 80 blogipostitust.

Lisa 1. Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

 Vabatahtlike Värava tutvustamine ja kasutajaskonna laiendamine.

 Vabatahtlike kaasamise praktikate, kogemuslugude ja tulevikutrendide jagamine Vabatahtlike Värava blogis. Blogis ilmub igal nädalal üks temaatiline postitus.

 Sotsiaalmeediakanalite, Facebook ja Instagramm, haldamine, uudiste ja üleskutsete jagamine.

 Teavitustöö korraldamine koostöös võrgustikuga, et Väravas loodud lood, uudised, võimalused jõuaks laiema avalikkuseni. Kutsume liikmeid üles jagama Vabatahtlike Värava uudislugusid ka võrgustiku liikmete infokanalites, ning saadame olulisemad uudised, lood ka pressile.

 Koostöö ettevõtjatega julgustamaks neid oma kollektiividega olema vabatahtlikud. Koostööd teeme koos Annetame aega ühendusega, kellele edastame aktiivselt aja annetamise võimalusi ja oleme valmis ettevõtjate kohtumistel võimalusi tutvustama.

- Sotsiaalmeediakanalites (Facebook ja Instragram) on vähemalt 2000 jälgijat

- Vabatahtlike Värava lood on leidnud kajastamist ka liikmete listides ja laiemalt meedias mõlemal aastal vähemalt 10 korral.

- Mõlemal aastal on vähemalt korra kohtutud ettevõtjate esindajatega ja tutvustatud võimalusi. Lisaks on loodud regulaarne e-kirja kaudu teavitus Kodukandi ja Annetame aega vahel.

4. prioriteet: rahvusvaheline koostöö

2019.- 2020. aastal

 Osalemine CEV töös liikmena, sh osalemine aastakonverentsidel ja üldkogul

 Osalemine CEV juhatuse töös

 2019. aastal algatame vähemalt ühe rahvusvahelise koostööprojekti.

Eesti vabatahtlike kaasajate huvid on esindatud läbi

- osalemise neljal CEV aastakonverentsil ja kahel üldkogul ja vähemalt kuuel juhatuse koosolekul

- Algatatud on vähemalt üks rahvusvaheline koostööprojekt.

Lisa 1. Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

NB! Tegevuskavas on kirjeldatud tegevusi, mis viiakse ellu Siseministeeriumi strateegilise partnerluse toetusel. Kuivõrd vabatahtliku valdkonna arendamiseks on vaja rohkem ressursse ja tegevusi, oleme valmis koostöös vabatahtliku tegevuse võrgustikuga käivitama uusi ühisprojekte. Võimalusel võtame ühisprojektides üheks oluliseks eesmärgiks laiema teavitustöö vabatahtliku tegevuse teemadel. Kindlasti on kavas jätkata KÜSKi toel üleriigilise vabatahtlike tunnustamissündmuse „Märka vabatahtlikku!“ korraldamist. 2018. aasta augustis alustame hanke „Vabatahtlike rakendamise koostöömudeli testimine hoolekandesüsteemis ja üle-eestiliselt rakendatava koostöömudeli väljatöötamine“ raames vabatahtlike kaasamise mudeli testimist ja arendamist hoolekande teenuste juurde. Tegevust rahastab Sotsiaalministeerium ESF vahenditest. Loodame just selle tegevuse kaudu saavutada kokkuleppeid omavalitsuste ja ühingute vahel vabatahtliku tegevuse koordineerimiseks omavalitsuste tasandil. Täiendused koostas Eha Paas Liikumine Kodukant, vabatahtliku tegevuse valdkonnajuht 3.10.2018

Eelarve kululiikide lõikes 2019-2020

Kulurida Ühiku maksumus Kokku siseministeeriumist

Töötasud palgafondina: Valdkonna juhi tasu (vastutab 1. ja 2. prioriteedi elluviimise eest sh. nõustamise eest) Kommunikatsioonijuhi tasu (vastutab 3. ja 4. prioriteedi elluviimise eest) Töötasud sisaldavad kuni 14 ühenduse nõustamist, keskmiselt 7 ühenduse nõustamist aastas.

Valdkonna juht : 24 kuud x 1417 eurot. Kommunikatsioonijuht: 24 kuud x 1209 eurot.

34 008.- (aasta kulu 17 004) 29 016 eurot (aasta kulu 14 508)

Võrgustiku kohtumiste kulud, sh märgiste väljaandmine

Vähemalt 4 kohtumist x 300 eurot keskmiselt kohtumine. Kogukulu 1200 (aastas kaks päeva) sisaldab ruumi renti, toitlustust, materjale, esinejaid. Märgiste väljaandmisega seotud materjalid: märgised, tunnistused ja muu

1776.- (aasta kulu 888)

Lisa 1. Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

võrgustiku kohtumistega seotud materjal 576 eurot, aastane kulu seega 288 eurot.

Rahvusvaheline tegevus CEV liikmemaks 200 eurot aastas, kogukulu 400 eurot. Osalemine konverentsidel ja juhatuse töös 1000 eurot aastas, kogukulu seega 2000 eurot, mis sisaldab sõidukulu ja majutust.

2400.- (aasta kulu 1200.-)

Halduskulud 24 kuud x 200 eurot , aasta kulu 2400 eurot (kulu sisaldab raamatupidamist, bürootarbeid, ruumide renti, transporti, sidekulu, Vabatahtlike Värava halduskulu, digilehtede kasutajaõiguse kulu)

4800.- (aasta kulu 2400.-)

Kokku 72 000, Aasta toetus 36 000 eurot

Tegevuste elluviimise eest vastutajad, töö korraldamine

Liikumise Kodukant poolt veavad valdkonda vabatahtliku valdkonna juht Eha Paas (CV lisatud taotlusele) ja Vabatahtlike Värava toimetaja Anu Viltrop (CV lisatud taotlusele). Eha Paasi ülesandeks on vabatahtliku valdkonna juhtimine, vabatahtliku tegevuse võrgustiku tegevuse koordineerimine ja juhtimine. Anu Viltropi ülesandeks on Vabatahtlike Värava toimetamine ning kommunikatsioonitegevuste planeerimine ning Euroopa Vabatahtliku keskuse töös Eesti esindamine. Raamatupidamisteenus ostetakse teenusena sisse. Eesti Külaliikumine juhatus sõlmib vabatahtliku valdkonna juhiga lepingu ning jälgib regulaarselt valdkonna prioriteetide saavutamist, eelarve täitmist ning tegevuste elluviimist. Taotluses väljatoodud prioriteetide saavutamisel teeme koostööd vabatahtliku tegevuse võrgustikuga. Töö võrgustikuga toetab toetanud vabatahtliku tegevuse edendamist erinevate eluvaldkondade üleselt (võrgustiku kaudu on meil kompetents keskkonnakaitse, turvalisuse, kohaliku elu edendamise, noorsootöö, spordi, kultuuri, loomakaitse, religiooni, sotsiaaltöö teemadel). Võrgustikus on hetkeseisuga 37 liiget. Tegevuste elluviimiseks on Kodukandil Tallinnas, aadressil Sirge 2 kontor, kus on võimalik

kasutada nõupidamisteruumi ja saali ürituste läbiviimiseks.

Vabatahtliku valdkonna dokumentatsioon säilitatakse elektrooniliselt Liikumise Kodukant

serveris ning lepingud, sündmuste kavad ja registreerimislehed ka paberkandjal Kodukandi

arhiivis.

Lisa 1. Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

Liikumine Kodukant põhikiri asub meie kodulehel

https://kodukant.ee/meist/juhtimine/pohikiri/

Liikumise Kodukant juhtorganid leiab meie kodulehelt https://kodukant.ee/meist/juhtimine/

ja juhatuse liikmed https://kodukant.ee/meist/tegevmeeskond/

Majandusaasta aruanded asuvad aadressil https://kodukant.ee/meist/juhtimine/maj-aasta-

aruanded/

Liikumine Kodukant järgib oma tegevuses vabaühenduste eetikakoodeksit.

Lisainfo: Eha Paas

Liikumine Kodukant, Vabatahtliku tegevuse valdkonna juht

Tel. 5170214, [email protected]

Riigieelarvelise toetuse kasutamise finantsaruande vorm

Lepingu nr:

Aruande esitaja:

Toetuse kasutamise periood:

Tegevuste lepingujärgne maksumus:

Tehtud kulutused summas:

Projekti kulud tegevuste kaupa Kulud toetusest vastavalt

kalkulatsioonile Tegelikud kulud Jääk Märkused

Tegevus 1 0,00 0,00

/ siia kirjutada selgitus, kui tegelikud kulud

osutusid planeeritust

suuremaks/väiksemaks /

Kululiik (vali üks: tööjõukulud / üldkulud /

tellitud tööd ja teenused)

Lepingu või arve nr...

/ vabas vormis selgitus, mille eest on kulu

tehtud - näiteks "projektijuhi töötasu",

"seminari ruumi üür" /

Lepingu või arve nr...

/ vabas vormis selgitus, mille eest on kulu

tehtud - näiteks "projektijuhi töötasu",

"seminari ruumi üür" /

Lepingu või arve nr...

/ vabas vormis selgitus, mille eest on kulu

tehtud - näiteks "projektijuhi töötasu",

"seminari ruumi üür" /

Tegevus 2 0,00 0,00

/ siia kirjutada selgitus, kui tegelikud kulud

osutusid planeeritust

suuremaks/väiksemaks /

Kululiik (vali üks: tööjõukulud / üldkulud /

tellitud tööd ja teenused)

Lepingu või arve nr...

/ vabas vormis selgitus, mille eest on kulu

tehtud - näiteks "projektijuhi töötasu",

"seminari ruumi üür" /

Lepingu või arve nr...

/ vabas vormis selgitus, mille eest on kulu

tehtud - näiteks "projektijuhi töötasu",

"seminari ruumi üür" /

Lepingu või arve nr...

/ vabas vormis selgitus, mille eest on kulu

tehtud - näiteks "projektijuhi töötasu",

"seminari ruumi üür" /

Tegevus 3 0,00 0,00

/ siia kirjutada selgitus, kui tegelikud kulud

osutusid planeeritust

suuremaks/väiksemaks /

Kululiik (vali üks: tööjõukulud / üldkulud /

tellitud tööd ja teenused)

Lepingu või arve nr...

/ vabas vormis selgitus, mille eest on kulu

tehtud - näiteks "projektijuhi töötasu",

"seminari ruumi üür" /

Lepingu või arve nr...

/ vabas vormis selgitus, mille eest on kulu

tehtud - näiteks "projektijuhi töötasu",

"seminari ruumi üür" /

Lepingu või arve nr...

/ vabas vormis selgitus, mille eest on kulu

tehtud - näiteks "projektijuhi töötasu",

"seminari ruumi üür" /

KOKKU 0,00 0,00 0,00

Aruandele lisatakse kulude tõendamiseks pangakonto väljavõte või väljavõte raamatupidamisprogrammist

LISA 2

Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

Aruande koostamise kuupäev:

Aruande koostanud:

Toetuse saaja:

(allkirjastatud digitaalselt)

[Toetuse saaja allkirjastaja]

LISA 3

Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

RIIGIEELARVELISE TOETUSE KASUTAMISE TEGEVUS- JA TULEMUSARUANNE

Lepingu nr :

Aruande esitaja:

Tegevuste läbiviimise aeg:

Aruande koostamise kuupäev:

1. Läbiviidud tegevuste kirjeldus (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud,

jms):

2. Tegevuste olulisemad tulemused:

3. Kas tegevuste läbiviimisel/tulemustes oli erinevusi/kõrvalekaldeid võrreldes kavandatuga

(millest tulenevalt)?

4. Aruandele lisatud tegevuste läbiviimise raames välja töötatud materjalid:

Aruande koostamise kuupäev:

Aruande koostanud:

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU NR {VIIT}

ERITINGIMUSED

20.12.2018

Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu, keda esindab siseministri 15. veebruari 2016. a

käskkirja nr 1-3/36 „Volituse andmine osakonnajuhatajatele riigieelarvelise toetuse kasutamise

lepingute allkirjastamiseks“ alusel kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth

Annus (edaspidi toetuse andja),

ja

Eesti Külaliikumine Kodukant, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Krista Habakukk

(edaspidi toetuse saaja), keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos pooled,

lähtudes kantsleri 17. detsembri 2018. a käskkirja nr 1-5/132 „Strateegiliste partnerite

kinnitamine ning riigieelarveliste toetuste taotluste rahuldamine“ punktist 1.1 ning poolte

ühisest huvist arendada ja toetada Eestis vabatahtlikku tegevust, leppisid kokku järgmises.

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest.

1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud siseministri 28. märtsi 2018.a käskkirjaga nr 1- 3/32

„Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused).

1.3. Lepingu sõlmimisega kinnitab toetuse saaja, et juhindub lisaks eritingimustele ka

üldtingimustest ja need on talle arusaadavad.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale 2019. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 10

„Siseministeeriumi valitsemisala“ eelarvekontolt 45 (SAP projektikood S10-K-STRAT)

toetuse (edaspidi toetus) summas 36 000 (kolmkümmend kuus tuhat) eurot.

2.2. Toetus on määratud Eesti Külaliikumise Kodukant tegevustoetuseks lisas 1 toodud

tulemuste saavutamiseks.

2.3. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole EE492200221012342904 punktis 2.1

määratud summa hiljemalt 31. jaanuaril 2019. a.

2.4. 2020. a riigieelarveline toetus summas 36 000 eurot makstakse välja hiljemalt 31. jaanuaril

2020. a, kui selleks on olemas riigieelarvelised vahendid.

2.5. Punktis 2.2 nimetatud tegevus peab olema tehtud hiljemalt 31. detsembriks 2020. a.

3. Aruannete koostamine ja esitamine

Toetuse saaja kohustub esitama järgmised toetuse kasutamise aruanded:

3.1. finantsaruanne ajavahemiku 01.01.2019-31.12.2019 kohta seisuga 31.12.2019 hiljemalt

15. jaanuaril 2020. a ning ajavahemiku 01.01.2020-31.12.2020 kohta seisuga 31.12.2020

hiljemalt 15. jaanuaril 2021. a lisa 2 „Toetuse kasutamise finantsaruanne“ kohaselt;

3.2. tegevus- ja tulemusaruanne ajavahemiku 01.01.2019-31.12.2019 kohta seisuga 31.12.2019

hiljemalt 15. jaanuaril 2020. a ning ajavahemiku 01.01.2020-31.12.2020 kohta seisuga

31.12.2020 hiljemalt 15. jaanuaril 2021. a lisa 3 „Toetuse kasutamise tegevus- ja

tulemusaruanne“ kohaselt.

4. Poolte kontaktisikud

4.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna

nõunik Marten Lauri, telefon 6125203, e-post [email protected].

4.2. Toetuse andja kontaktisik on lepingus määratud aruannete ja tegevuse tulemuslikkuse

hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja.

4.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Eha Paas, telefon 5305 2506, e-post

[email protected].

5. Lepingu dokumendid

5.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on:

5.1.1. Lisa 1. Lepingu raames läbiviidavad tegevused ja eelarve;

5.1.2. Lisa 2. Toetuse kasutamise finantsaruanne;

5.1.3. Lisa 3. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruanne.

5.2. Lepingudokumentide tähtsuse järjekord on järgmine: I. Eritingimused, II. Lepingu lisad,

III. Üldtingimused. Vastuolude korral lähtutakse dokumendist, mis on esimene.

5.3. Toetuse saaja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud lepingu osad, milles esitatud info

on avaliku teabe seaduse kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.

6. Lepingu kehtivus

6.1. Leping kehtib kuni pooled on lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud.

6.2. Lepinguline tegevus loetakse lepinguga kooskõlas olevaks alates 01.01.2019.

6.3. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

7. Erisätted 7.1. Toetuse saaja esitab hiljemalt 30.11.2019 toetuse andja kontaktisikule 2020. aasta eelarve

kogusumma, eelarve kulude kaupa ja tegevused. Esitatud andmete põhjal ja vastavalt

riigieelarvelistele võimalustele sõlmivad pooled toetuslepingu lisa 2020. aasta

eelarveaastaks.

7.2. Toetuse saajal on kooskõlastatult toetuse andja kontaktisikuga õigus muuta lisas 1 olevaid

summasid eelarveartiklite vahel, muutmata lepingu kogumaksumust.

7.3. Toetuse saaja kohustub toetuse kasutamise ajavahemikul koostatud infomaterjalidel

(veebilehtedel, trükistel, esitlusmaterjalidel jts) ning elluviidavate tegevuste esitlemisel

kasutama Siseministeeriumi logo või viidet „Tegevust rahastab Siseministeerium“. Enne

infomaterjalide trükkimist või avalikustamist on toetuse saaja kohustatud

Siseministeeriumi logo kasutuskohad ja kujunduse kooskõlastama toetuse andja

kontaktisikuga.

8. Poolte allkirjad ja rekvisiidid:

Toetuse andja

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Annus

Siseministeerium

Pikk 61, 15065 Tallinn

tel 612 5008

e-post [email protected]

ak EE891010220034796011, SEB

viitenumber 2800045849

saaja Rahandusministeerium

Toetuse saaja

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Habakukk

Eesti Külaliikumine Kodukant

rg-kood 80036845

Sirge 2, Tallinn 10618

telefon 646 6636

e-post [email protected]

ak EE492200221012342904

saaja Eesti Külaliikumine Kodukant

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping) eesmärk on

reguleerida Siseministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku

(edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid.

1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus

ning leping ja selle lisad.

1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui sama

riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks on riigieelarvelist toetust juba

saadud.

1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu

sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu

normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud

kohustust.

2. Lepingu ese

Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi toetamiseks toetuse saajale rahaliste

vahendite eraldamine (edaspidi toetus).

3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Toetuse saajal on õigus:

3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärgil;

3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada.

3.2. Toetuse saajal on kohustus:

3.2.1. kasutada toetust lepingus määratud kulude katmisel eesmärgipäraselt ja säästlikult

ning vastavuses lepingu ja selle lisadega;

3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte tulu teenimiseks;

3.2.3. järgida toetuse kasutamisel riigihangete seaduse nõudeid;

3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses.

Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude täitmata jätmisel võib olla tegemist

riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lg 1 mõttes, ja

ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada;

3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise

seaduse nõuete kohaselt;

3.2.6. esitada õigeks ajaks lepingus nimetatud aruanded;

3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud

toetuse või selle osa toetuse andjale 10 tööpäeva jooksul finantsaruande

kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui 7 eurot, siis

kasutamata jäävat osa ei tagastata;

3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt;

3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil

kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust ja esitatud aruannete õigsust;

3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud

dokumendid tutvumiseks 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates;

3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või

mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist;

3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata toetuse kasutamise vajaduse muudatusest, kui

toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse

andjale ettepanek lepingut muuta.

3.3. Toetuse andjal on õigus:

3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist;

3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt;

3.3.3. kohaldada lepingus ette nähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida

lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt;

3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks;

3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt infot toetuse kasutamisest ja

tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada lisaks lepingus ette nähtud aruannetele

arupärimisi toetuse kasutamise kohta;

3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal.

3.4. Toetuse andjal on kohustus:

3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus määratud korras;

3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle;

3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja

tulemusaruande ning vajaduse korral teisi lepingus ette nähtud aruandeid. Toetuse

kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sh kululiikidest

kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab

olema ülevaade elluviidud tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning

kirjeldatud, kas tegevuste elluviimisel esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis milliseid.

4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu

hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates.

4.3. Kui aruandes ei ole piisavalt infot lepingus nimetatud tegevuste kohta, nõuab toetuse

andja kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse

saajal tuleb puudused kõrvaldada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.

4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud

aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat infot, võib kokku

kutsuda poolte kontaktisikute koosoleku. Koosolekul on toetuse saaja kohustatud andma

aru vajaliku info mitteesitamise või eksitava info esitamise kohta või lükkama ümber

toetuse andja kontaktisiku kahtlused andmete õigsuse ja täielikkuse või kogu vajaliku

info mitteesitamise kohta.

4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja

aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Toetuse

andja kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljemalt

10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse

seotud aruande heakskiitmisega, on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni

toetuse väljamakse tegemine peatada.

4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse

andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil.

5. Poolte vastutus 5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud

toetust lepingus ette nähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata või esitas toetuse

saamiseks valeandmeid.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud

lepingus ette nähtud tegevusteks.

5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud

summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei

tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast

kalendripäevast viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva

eest.

5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel

täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses.

Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool

30 kalendripäeva jooksul nõude esitamisest arvates.

5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse

andjal õigus:

5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse

andja õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub

leppetrahvi tasuma 10 tööpäeva jooksul, arvates toetuse andja kirjaliku nõude

kättesaamisest;

5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul

lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu

rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus

lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult,

ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingust

taganemine või ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist.

6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid

6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist:

6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud;

6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja

korras;

6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.

7. Vääramatu jõud

7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid.

7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt

või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, kusjuures pooled

on kohustatud rakendama meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ning

tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.

7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu

põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu

esinemisele viitab.

7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui

90 päeva järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust

taganemise korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine.

8. Lepinguga seotud teated

8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise

iseloomuga, ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke

tagajärgi.

8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka

poolte kontaktisikud.

8.3. Pooled on kohustatud teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu

kontaktisiku, kontaktandmete, pangarekvisiitide või muude andmete muutumisest.

Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed kehtivad ja

nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud.

8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse

eest.

9. Lepingu muutmine 9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel.

9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või

poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuudatus

kirjalikult lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised.

9.4. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole

vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt.

10. Lepingu lõpetamine

10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu

ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud

dokumendid. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu lõpetamisega, vormistatakse lepingu

lõpetamine kirjalikult.

10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult

14 kalendripäeva ette teatades järgmistel juhtudel:

10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud;

10.2.2. lepingukohustuste täitmise võimatuse korral punktis 7 sätestatu järgi.

10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud 10 tööpäeva jooksul

tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole

kasutatud.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel,

mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui

kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste

kohaselt.

11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusätete

kehtivust.

Konto väljavõte 01.01.2020 - 31.12.2020

Page number 1/2 06.01.2021 09:06:10

SWEDBANK AS SWIFT/BIC: HABAEE2X

EESTI KÜLALIIKUMINE KODUKANT

Reg nr: 10060701 IBAN: EE35 2200 0011 2024 2378 Reg nr: 80036845

Väljavõte on filtreeritud: Vastaspoole nimi ∈ sisaldab telia

Vastaspoole nimi ∈ sisaldab harjumaa omavalitsuste

Kuupäev Arhiveerimistunnus

Dok nr Kood

Nimi Reg nr/Isikukood Selgitus

Konto nr Viitenumber

Deebet Kreedit

EUR 01.01.2020 1. 09.01.2020 30 HARJUMAA OMAVALITSUSTE

LIIT EE492200221049323475

2020010900270876 MK Arve 10172 31.12.19 36.22 2. 15.01.2020 32 TELIA EESTI AS EE632200221001126348 2020011500689569 MK 601240386310 45.00

Arve 20191201276623 3. 29.01.2020 39 HARJUMAA OMAVALITSUSTE

LIIT EE492200221049323475

2020012900323178 MK Arve 10202 27.01.20 184.19 4. 08.02.2020 47 HARJUMAA OMAVALITSUSTE

LIIT EE492200221049323475

2020020800265080 MK Arve 10213 31.01.20 112.98 5. 20.02.2020 52 HARJUMAA OMAVALITSUSTE

LIIT EE492200221049323475

2020022000407936 MK Arve 10218 19.02.20 184.19 6. 20.02.2020 51 TELIA EESTI AS EE632200221001126348 2020022000407937 MK 601240386310 14.44

Arve 20200101330299 7. 06.03.2020 58 HARJUMAA OMAVALITSUSTE

LIIT EE492200221049323475

2020030601095767 MK Arve 10226 29.02.20 60.00 8. 06.03.2020 57 TELIA EESTI AS EE632200221001126348 2020030601095768 MK 601240386310 49.47

Arve 20200201386950 9. 27.03.2020 HARJUMAA OMAVALITSUSTE

LIIT EE492200221049323475

2020032700794684 MK Arve 10233 24.03.20 184.19 10. 07.04.2020 1 HARJUMAA OMAVALITSUSTE

LIIT EE492200221049323475

2020040700206404 MK Arve 10259 31.03.20 55.08 11. 13.04.2020 1 TELIA EESTI AS EE632200221001126348 2020041300103925 MK 601240386310 47.76

Arve 20200301446179 12. 11.05.2020 11 TELIA EESTI AS EE632200221001126348 2020051100236818 MK 601240386310 46.61

Arve 20200401507771 13. 11.05.2020 14 HARJUMAA OMAVALITSUSTE

LIIT EE492200221049323475

2020051100236819 MK Arve 10274 52,98 eur ja Arve 10266 184,19 eur 237.17 14. 08.06.2020 21 HARJUMAA OMAVALITSUSTE

LIIT EE492200221049323475

2020060800490166 MK Arve 10294 52,98 eur ja Arve 10286 184,19 eur 237.17 15. 17.06.2020 25 HARJUMAA OMAVALITSUSTE

LIIT EE492200221049323475

2020061700377549 MK Arve 10208 31.01.20 52.98 16. 25.06.2020 26 TELIA EESTI AS EE632200221001126348 2020062500538605 MK 601240386310 44.88

Arve 20200501579125 17. 04.07.2020 31 HARJUMAA OMAVALITSUSTE

LIIT EE492200221049323475

2020070400512812 MK Arve 10330 25.06.20 184.19 18. 13.07.2020 36 TELIA EESTI AS EE632200221001126348 2020071300120220 MK 601240386310 55.21

Arve 20200601653170 19. 13.07.2020 37 HARJUMAA OMAVALITSUSTE

LIIT EE492200221049323475

2020071300120223 MK Arve 10339 30.06.20 53.82 20. 31.07.2020 45 HARJUMAA OMAVALITSUSTE

LIIT EE492200221049323475

2020073100251602 MK Arve 10344 30.07.20 184.19 21. 05.08.2020 50 TELIA EESTI AS EE632200221001126348 2020080501035083 MK 601240386310 52.70

Arve 20200701766354

Konto nr: EE352200001120242378 Väljavõte: 01.01.2020 - 31.12.2020 Page number 2/2

22. 05.08.2020 47 HARJUMAA OMAVALITSUSTE LIIT

EE492200221049323475

2020080501035088 MK Arve 10352 31.07.20 53.40 23. 04.09.2020 57 HARJUMAA OMAVALITSUSTE

LIIT EE492200221049323475

2020090401057640 MK Arve 10358 26.08.20 ja arve 10363 31.08.20 240.53 24. 04.09.2020 63 TELIA EESTI AS EE632200221001126348 2020090401071382 MK 601240386310 44.88

Arve 20200801925796 25. 05.10.2020 73 TELIA EESTI AS EE632200221001126348 2020100501150155 MK 601240386310 53.52

Arve 20200902108585 30.09.20 26. 05.11.2020 96 TELIA EESTI AS EE632200221001126348 2020110501215068 MK 601240386310 50.54

Arve 20201002326456 27. 08.12.2020 111 TELIA EESTI AS EE632200221001126348 2020120801070622 MK 601240386310 47.16

Arve 20201102596091 30.11.20 28. 31.12.2020 125 TELIA EESTI AS EE632200221001126348 2020123100395675 MK 601240386310 40.00

Arve detsember 31.12.20 EUR 31.12.2020 Deebetkäive 2 652.47

Kontol olevad rahalised vahendid on tagatud Tagatisfondi seaduses ja teabelehes toodud ulatuses ja korras.

Konto väljavõte 01.01.2020 - 31.12.2020

Page number 1/3 06.01.2021 09:03:36

SWEDBANK AS SWIFT/BIC: HABAEE2X

EESTI KÜLALIIKUMINE KODUKANT

Reg nr: 10060701 IBAN: EE49 2200 2210 1234 2904 Reg nr: 80036845

Kuupäev Arhiveerimistunnus

Dok nr Kood

Nimi Reg nr/Isikukood Selgitus

Konto nr Viitenumber

Deebet Kreedit

EUR 01.01.2020 Algsaldo 947.85 1. 31.01.2020 176 EESTI KÜLALIIKUMINE

KODUKANT EE762200001120289946

2020013100211354 MK 80036845 2 000.00 Makse oma kontode vahel

2. 31.01.2020 13 EHA PAAS EE301010402009415006 2020013100218620 MK Käsundusleping VT-1-2020 jaanuar 816.74 3. 31.01.2020 14 ANU VILTROP EE052200221011762666 2020013100218625 MK Käsundusleping VT-2-2020 jaanuar 696.85 4. 31.01.2020 15 MAKSU- JA TOLLIAMET EE522200221013264447 2020013100218629 MK 13451743 1 112.40

Maksud E.Paas, A.Viltrop 5. 31.01.2020 Swedbank AS 20200131 TT Summaarne teenustasu 0.70 6. 12.02.2020 16 KAMARULA OÜ EE162200221038778811 2020021200239564 MK Arve 092020 10.02.20 120.00 7. 12.02.2020 Swedbank AS 20200212 TT Summaarne teenustasu 0.16 8. 28.02.2020 252 EESTI KÜLALIIKUMINE

KODUKANT EE762200001120289946

2020022800191437 MK 80036845 1 500.00 Makse oma kontode vahel

9. 28.02.2020 17 ANU VILTROP EE052200221011762666 2020022800192202 MK Käsundusleping VT-2-2020 veebruar 696.85 10. 28.02.2020 18 EHA PAAS EE301010402009415006 2020022800192204 MK Käsundusleping VT-1-2020 veebruar 816.74 11. 28.02.2020 Swedbank AS 20200228 TT Summaarne teenustasu 0.54 12. 06.03.2020 20200306000205665945 RAHANDUSMINISTEERIUM EE382200221020595183 2020030600672321 MK 70000272 36 000.00

SISEMINISTEER 7-4/1540-3 27.02.2020 RE teg toetus lep 7-4/1540-3 Külaliik Kodukant

13. 06.03.2020 19 EESTI KÜLALIIKUMINE KODUKANT

EE352200001120242378

2020030600891224 MK Makse oma kontode vahel 3 500.00 14. 10.03.2020 20 MAKSU- JA TOLLIAMET EE522200221013264447 2020031002550860 MK 13451743 1 112.40

Maksud E.Paas, A.Viltrop 15. 10.03.2020 Swedbank AS 20200310 TT Summaarne teenustasu 0.16 16. 11.03.2020 21 EHA PAAS EE301010402009415006 2020031100222143 MK Sõidukulu aruanne 10.03.20 65.14 17. 11.03.2020 Swedbank AS 20200311 TT Summaarne teenustasu 0.38 18. 31.03.2020 EHA PAAS EE301010402009415006 2020033100449800 MK KL VT-1-2020 märts 816.74 19. 31.03.2020 ANU VILTROP EE052200221011762666 2020033100449802 MK Käsundusleping VT-2-2020 märts 696.85 20. 31.03.2020 2020033101081551 I EE492200221012342904 intress 0.26 EUR 0.26 21. 31.03.2020 Swedbank AS 20200331 TT Summaarne teenustasu 0.54 22. 03.04.2020 1 EESTI KÜLALIIKUMINE

KODUKANT EE862200221024814789

2020040301285015 MK Makse oma kontode vahel 12 000.00 23. 13.04.2020 2 MAKSU- JA TOLLIAMET EE522200221013264447 2020041300113424 MK 13451743 1 112.40

Maksud E.Paas, A.Viltrop 24. 13.04.2020 Swedbank AS 20200413 TT Summaarne teenustasu 0.16 25. 30.04.2020 EHA PAAS EE301010402009415006 2020043000256089 MK KL VT-1-2020 aprill 816.74 26. 30.04.2020 2 MAKSU- JA TOLLIAMET EE522200221013264447 2020043000256090 MK 13451743 1 112.40

Maksud E.Paas, A.Viltrop 27. 30.04.2020 1 ANU VILTROP EE052200221011762666 2020043000256091 MK Käsundusleping VT-2-2020 aprill 696.85 28. 30.04.2020 3 EESTI KÜLALIIKUMINE

KODUKANT EE862200221024814789

2020043000262386 MK Makse oma kontode vahel 8 715.00 29. 30.04.2020 Swedbank AS 20200430 TT Summaarne teenustasu 0.70

Konto nr: EE492200221012342904 Väljavõte: 01.01.2020 - 31.12.2020 Page number 2/3

30. 07.05.2020 ANU VILTROP EE052200221011762666 2020050700281823 MK Avaldus kulude kompenseerimiseks 27.04.20 347.77 31. 07.05.2020 Swedbank AS 20200507 TT Summaarne teenustasu 0.16 32. 13.05.2020 1 VÕTMEOSKUS OÜ EE541010220271700226 2020051300319074 MK Arve nr. 200507 07.05.20 300.00 33. 13.05.2020 Swedbank AS 20200513 TT Summaarne teenustasu 0.38 34. 29.05.2020 1 ANU VILTROP EE052200221011762666 2020052900236898 MK Käsundusleping VT-2-2020 mai 696.85 35. 29.05.2020 2 MAKSU- JA TOLLIAMET EE522200221013264447 2020052900236899 MK 13451743 1 112.40

Maksud E.Paas, A.Viltrop 36. 29.05.2020 EHA PAAS EE301010402009415006 2020052900236900 MK KL VT-1-2020 mai 816.74 37. 29.05.2020 8 EESTI KÜLALIIKUMINE

KODUKANT EE862200221024814789

2020052900242827 MK 80036845 16 359.75 Makse oma kontode vahel

38. 29.05.2020 3 EESTI KÜLALIIKUMINE KODUKANT

EE022200001120255970

2020052900407522 MK Makse oma kontode vahel 3 000.00 39. 29.05.2020 Swedbank AS 20200529 TT Summaarne teenustasu 0.70 40. 30.06.2020 4 ANU VILTROP EE052200221011762666 2020063000585864 MK Käsundusleping VT-2-2020 juuni 696.85 41. 30.06.2020 5 EHA PAAS EE301010402009415006 2020063000585868 MK KL VT-1-2020 juuni 816.74 42. 30.06.2020 6 MAKSU- JA TOLLIAMET EE522200221013264447 2020063000585869 MK 13451743 1 112.40

Maksud E.Paas, A.Viltrop 43. 30.06.2020 7 ANU VILTROP EE052200221011762666 2020063001340097 MK Sõidukulude aruanded 53,41 eur ja 27,71 eur 81.12 44. 30.06.2020 Swedbank AS 20200630 TT Summaarne teenustasu 0.86 45. 13.07.2020 8 ANU VILTROP EE052200221011762666 2020071300124043 MK Sõidukulu aruanne 08.07.20 52.05 46. 13.07.2020 Swedbank AS 20200713 TT Summaarne teenustasu 0.16 47. 31.07.2020 9 ANU VILTROP EE052200221011762666 2020073100217959 MK Käsundusleping VT-2-2020 juuli 696.85 48. 31.07.2020 11 MAKSU- JA TOLLIAMET EE522200221013264447 2020073100217960 MK 13451743 1 112.40

Maksud E.Paas, A.Viltrop 49. 31.07.2020 10 EHA PAAS EE301010402009415006 2020073100217961 MK KL VT-1-2020 juuli 816.74 50. 31.07.2020 Swedbank AS 20200731 TT Summaarne teenustasu 0.70 51. 31.08.2020 14 MAKSU- JA TOLLIAMET EE522200221013264447 2020083100498197 MK 13451743 1 112.40

Maksud E.Paas, A.Viltrop 52. 31.08.2020 12 ANU VILTROP EE052200221011762666 2020083100498198 MK Käsundusleping VT-2-2020 august 696.85 53. 31.08.2020 13 EHA PAAS EE301010402009415006 2020083100498199 MK KL VT-1-2020 august 816.74 54. 31.08.2020 Swedbank AS 20200831 TT Summaarne teenustasu 0.70 55. 01.09.2020 24 EESTI KÜLALIIKUMINE

KODUKANT EE022200001120255970

2020090100428668 MK 80036845 3 000.00 Makse oma kontode vahel

56. 01.09.2020 9 EESTI KÜLALIIKUMINE KODUKANT

EE862200221024814789

2020090100431482 MK 80036845 9 339.45 Makse oma kontode vahel

57. 12.09.2020 15 EHA PAAS EE301010402009415006 2020091200581547 MK Sõidukulu aruanne 04.09.20 56.94 58. 12.09.2020 Swedbank AS 20200912 TT Summaarne teenustasu 0.38 59. 21.09.2020 16 PILT RAAMIS OÜ EE302200221070163879 2020092100593263 MK Arve PR20091907 19.09.20 69.60 60. 21.09.2020 17 ZONE MEDIA OÜ EE852200221013871267 2020092101518823 MK 144872 10.04

Arve 8582253 (vabatahtlikud.ee) 61. 21.09.2020 Swedbank AS 20200921 TT Summaarne teenustasu 0.32 62. 30.09.2020 18 ANU VILTROP EE052200221011762666 2020093000667141 MK Käsundusleping VT-2-2020 september 696.85 63. 30.09.2020 19 EHA PAAS EE301010402009415006 2020093000667142 MK KL VT-1-2020 september 816.74 64. 30.09.2020 20 MAKSU- JA TOLLIAMET EE522200221013264447 2020093000667144 MK 13451743 1 112.40

Maksud E.Paas, A.Viltrop 65. 30.09.2020 2020093001592202 I EE492200221012342904 intress 0.29 EUR 0.29 66. 30.09.2020 Swedbank AS 20200930 TT Summaarne teenustasu 0.70

Konto nr: EE492200221012342904 Väljavõte: 01.01.2020 - 31.12.2020 Page number 3/3

67. 05.10.2020 21 ZONE MEDIA OÜ EE852200221013871267 2020100501249174 MK 144872 151.92

Arve 8586424 01.10.2020 68. 05.10.2020 Swedbank AS 20201005 TT Summaarne teenustasu 0.16 69. 09.10.2020 22 EHA PAAS EE301010402009415006 2020100900295211 MK Sõidukulu aruanne 08.10.20 50.00 70. 09.10.2020 Swedbank AS 20201009 TT Summaarne teenustasu 0.38 71. 20.10.2020 23 STUDIO MINDZ OÜ EE471010220273279221 2020102000706040 MK Arve 2000238 14.10.20 2 116.02 72. 20.10.2020 Swedbank AS 20201020 TT Summaarne teenustasu 0.38 73. 30.10.2020 26 MAKSU- JA TOLLIAMET EE522200221013264447 2020103000571742 MK 13451743 1 112.40

Maksud E.Paas, A.Viltrop 74. 30.10.2020 24 EHA PAAS EE301010402009415006 2020103000571744 MK KL VT-1-2020 oktoober 816.74 75. 30.10.2020 25 ANU VILTROP EE052200221011762666 2020103000571746 MK Käsundusleping VT-2-2020 oktoober 696.85 76. 30.10.2020 27 EILMAN & HIO EE717700771003050409 2020103000575261 MK Arve 2020098 20.10.20 10.00 77. 30.10.2020 Swedbank AS 20201030 TT Summaarne teenustasu 1.08 78. 30.11.2020 28 EHA PAAS EE301010402009415006 2020113000555117 MK KL VT-1-2020 november 816.74 79. 30.11.2020 29 ANU VILTROP EE052200221011762666 2020113000555118 MK Käsundusleping VT-2-2020 november 696.85 80. 30.11.2020 30 MAKSU- JA TOLLIAMET EE522200221013264447 2020113000555119 MK 13451743 1 112.40

Maksud E.Paas, A.Viltrop 81. 30.11.2020 31 FUNDACJA DOBRA SIEC PL27116022020000000142038291 2020113000584051 MV VMK -> 201130017224 Faktura VAT nr FV/001/11/20 04 nov 2020 655.00 82. 30.11.2020 Swedbank AS 20201130 TT Summaarne teenustasu 1.08 83. 08.12.2020 32 ANU VILTROP EE052200221011762666 2020120801055161 MK Maj.kulu aruanne 03.12.20 FB reklaam 36.00 84. 08.12.2020 Swedbank AS 20201208 TT Summaarne teenustasu 0.16 85. 30.12.2020 33 EESTI KÜLALIIKUMINE

KODUKANT EE352200001120242378

2020123000300709 MK Makse oma kontode vahel 18.47 86. 31.12.2020 35 EHA PAAS EE301010402009415006 2020123100374599 MK KL VT-1-2020 detsember 816,74 ja lisa 2, 578,40 1 395.14 87. 31.12.2020 34 ANU VILTROP EE052200221011762666 2020123100374602 MK Käsundusleping VT-2-2020 november 696,85 ja lep lisa 2 578,40 1 275.25 88. 31.12.2020 36 MAKSU- JA TOLLIAMET EE522200221013264447 2020123100376587 MK 13451743 1 962.60

Maksud E.Paas, A.Viltrop 89. 31.12.2020 37 MIILIAN OÜ EE082200221066956388 2020123100384735 MK Arve 8 31.12.20 Vabatahtliku valdkonna 2020 fin aruanne ja rmp 1 100.00 90. 31.12.2020 38 HEPTER GRUPP OÜ EE761010220032521013 2020123100398007 MK Arve nr 2200642 31.12.20 18.00 91. 31.12.2020 39 ANU VILTROP EE052200221011762666 2020123100444684 MK Maj.kulu aruanne 30.12.20 47.25 92. 31.12.2020 Swedbank AS 20201231 TT Summaarne teenustasu 1.40 EUR 31.12.2020 Kreeditkäive 68 199.75 Deebetkäive 66 052.24 Summaarne teenustasu 13.04 Lõppsaldo 3 095.36

Kontol olevad rahalised vahendid on tagatud Tagatisfondi seaduses ja teabelehes toodud ulatuses ja korras.