Eesti Külaliikumise Kodukant taotlus

1

Europassi Curriculum Vitae

Isikuandmed

Eesnimi / Perekonnanimi Eha Paas

Aadress(id) Riisika 7 80027 Pärnu, Eesti

Telefon(id) Mobiiltelefon: 372 5170214

E-post(id) [email protected]

Kodakondsus Eestlane

Sünniaeg 3. 01.1971

Töökogemus

Ajavahemik 1.05.2012 – 30.03.2021

Amet või Töökoht Ettevõtlikkuse valdkonna juht, alates aprill 2013 Vabatahtliku tegevuse valdkonna juht

Põhitegevused ja peamised tööülesanded

Vabatahtliku tegevuse valdkonna teavitustöö, Vabatahtliku tegevuse võrgustikutöö korraldamine, sh. huvikaitse. Vabatahtliku tegevuse valdkonna nõustamine, kvaliteedimärgise väljaandmise korraldamine, valdkonna ühisprojektide algatamine, juhtimine. Märka vabatahtlikku tunnustussündmuse läbiviimine. 2018-2020 Hanke Vabatahtlike seltsiliste kaasamismudeli väljatöötamine hoolekandesse projektijuht.

Tööandja nimi ja aadress MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant, Sirge 2 Tallinn

Ajavahemik 01. 01. 2007 ....

Amet või töökoht Koolitaja ja kogukonna arengu nõustamine Kodukandi Koolituskeskuse juures kui ka FIEna

Põhitegevused ja peamised tööülesanded

Koolituste materjalide ettevalmistamine ja läbiviimine, kodutööde juhendamine ning kogukondade nõustamine järgmistel teemadel –küla arengukava koostamine, organisatsiooni juhtimine ja strateegia planeerimine, projekti koostamine ja teostus, kogukonna kaasamine, koostöö korraldamine, vabatahtlike töö korraldamine ühingus.

Tööandja nimi ja aadress MTÜ Eesti Külaliikumise Kodukant Koolituskeskus, Sirge 2 Pärnu

Ajavahemik 1.01.2020…

Amet või töökoht Kodanikuühiskonna Sihtkapitali nõukogu liige

Põhitegevus ja peamised tööülesanded

Sihtasutuse strateegilise juhtimise järgimine, toetuste kinnitamine

Tööandja nimi ja aadress Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Viljandi

Ajavahemik 1.06.2016 – 28.02.2019 ja 1.09.2016…..

Amet või töökoht Rahvusvahelise koostööprojekti Kestlik ettevõtlus maal juht , Põhja-Eesti kohaliku toiduprojekti juht

Põhitegevused ja peamised tööülesanded

Projektide tegevuste elluviimise koordineerimine, koostöö hoidmine partneritega, töö piirkonna mikro ja väikeettevõtjatega. Lisainfo www.seic.ee ja http://kohaliktoit.arenduskoda.ee/

Tööandja nimi ja aadress Arenduskoda, Roheline 19 Tapa

Ajavahemik 01.09.2008 – 1.04.2016

Amet või töökoht Hindamisekspert

Põhitegevused ja peamised tööülesanded

Projektitaotluste hindamine

Tööandja nimi ja aadress Kodanikuühiskonna Sihtkapital , Toompuiestee 35 Tallinn

Ajavahemik 1.08.2011-30.06.2012

Amet või töökoht Projektijuht

2

Põhitegevused ja peamised tööülesanded

EL Sotsiaalfondist rahastatud projekti – Pärnumaa noored hakkajad kogukonna toel tööturule juhtimine, pikaajaliste noorte töötute ja kohalike seltside omavahelise koostöö loomine .

Tööandja nimi ja aadress SA Pärnumaa Ettevõtlus – ja Arenduskeskus

Ajavahemik 1.09. 2010 – 30.04.2012

Amet või Töökoht Pärnumaa Vabatahtlike Keskuse projektijuht

Põhitegevused ja peamised tööülesanded

Maakonna vabatahtliku keskuse projektide algatamine juhtimine, meeskonna juhtimine, maakondlike arutelude läbiviimine, sobivate IT lahenduste leidmine keskuse kodulehe tarvis, uuringute läbiviimine, eelarve jälgimine, jätkuprojektide ettevalmistamine ja aruannete koostamine.

Tööandja nimi ja aadress MTÜ Pärnumaa Kodukant, Kuninga 30a, Pärnu

Ajavahemik 01.01.2007- 31.06. 2007

Amet või töökoht Projektijuht

Põhitegevused ja peamised tööülesanded

Koostööprojekti läbiviimine, koostöö edendamine Vigala valla ühenduste ja omavalitsuse vahel, ümarlaua moodustamine.

Tööandja nimi ja aadress Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, katusühendus

Ajavahemik 01.08.1999 – 31.12. 2006

Amet või töökoht Tegevjuht

Põhitegevused ja peamised tööülesanded

Külade ja maakonnaühenduste infovõrgustiku töö korraldus, suhtlemine liikmetega, projektide kirjutamine, juhtimine, aruandlus, Kodukandi administreerimine, eelarve koostamine ja täitmine.

Tööandja nimi ja aadress MTÜ Eesti Külaliikumine Kodkuant, Väike-Ameerika 19-220,Tallinn

Ajavahemik 01.1997 – 11.1998

Amet või töökoht Tegevdirektor

Põhitegevused ja peamised tööülesanded

Personali töö korraldamine, liikmete nõustamine ja esindamine, tegevuskava, eelarve ja arengukavade koostamine, välissuhted

Tööandja nimi ja aadress MTÜ Võrumaa Talupidajate Liit,Liiva 11, Võru

Ajavahemik 10/1993 - 12/1996

Amet või töökoht Organisatsiooni juht

Põhitegevused ja peamised tööülesanded

Juhatuse töö juhtimine, arendustegevus, suhtlemine klubidega, välisvahetusprogrammi korraldamine, organisatsiooni raamatupidamine , Eesti 4H ,maalaste programm välja töötamine.

Tööandja nimi ja aadress MTÜ Eesti 4H, algselt tegutses Uus-Eesti nime all, Ilvese 1A Pärnu

Ajavahemik 02/1991 - 06/1993

Amet või töökoht Direktori asetäitja

Põhitegevused ja peamised tööülesanded

Maakondlike noorteürituste korraldamine, ringitöö koordineerimine, maakonna Eesti Lasteorganisatsiooni (ELO ) nõuniku töö

Tööandja nimi ja aadress Rapla Noorte Huvikool, Rapla, Rapla linna allasutus

3

Hariduskäik ja koolitus

Ajavahemik 1.09.2020 ….

Antud kraad, kutse Omandan magistrikraadi Kogukonna juhtimine ja heaolu, sotsiaalteadused

Põhiained Kogukonna juhtimise teooriad ja praktika, Globaalsed suundumused, Poliitikaraamistik, Grupiprotsessid

Õppeasutus Tartu Ülikool

Ajavahemik 01.09.1997- 02.09.2002

Antud kraad/ kutse Ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala, sotsiaalteaduse bakalaureuse kraad

Põhiõppeained/ omandatud kutseoskused

Eesti ajakirjanduse ajalugu, Uudislikud zanrid, Teleajakirjandusealused, Raadiouudis, Sissejuhatus sotsiloogiasse, Sissejuhatus semiootikasse, Teadustöö alused, Raadioajakirjanduse alused, psüholoogia, Eesti keel, Sissejuhaus meediasse, Avalik arvamus, Suhtlemispsühholoogia, Õiguse alused, Raadiosaadete analüüs.

Õppeasutuse või koolitust andnud organisatsiooni nimi ja tüüp

Tartu Ülikool

Ajavahemik 23-25.01 ja 28.02-2.03. 2018

Antud kraad/ kutse Nõustamismetoodika baaskursus konsulentidele

Põhiõppeained/ omandatud kutseoskused

Nõustamise põhialused, andmete kogumine ja analüüs, nõustaja kui ettevõtja

Õppeasutuse või koolitust andnud organisatsiooni nimi ja tüüp

Eesti Maaülikool, Avatud ülikool

Ajavahemik 28.02.-09.03.2014

Antud kraad/kutse Rahvusvaheline koolitus: „Literacy round European Rural Regions

Põhiõppeained /omandatud oskused

Töömeetodid maakogukondadega, strateegiline planeerimine, kaasamine, Elukestva õppe planeerimine kohalikus kogukonnas, kogukonna koolid

Õppeasutuse või koolitust andnud organisatsiooni nimi ja tüüp

NGO The National Netvork of Rural Community Schools in Czech

Ajavahemik 5-14. 12.2011

Antud kraad/ kutse Suhtlemistreening

Põhiõppeained/ omandatud kutseoskused

Suhtlemisprotsess, keele valitsemine, kehtestav eneseväljendamine, aktiivne kuulamine .

Õppeasutuse või koolitust andnud organisatsiooni nimi ja tüüp

Eesti NLP Instituut Koolituskeskus

Ajavahemik 11.-12. 11. 2011

Antud kraad/ kutse Kaasav juhtimine

Põhiõppeained/ omandatud kutseoskused

Kaasamine, mõiste, kaasamise kui metoodika kasutamine juhtimises

Õppeasutuse või koolitust andnud organisatsiooni nimi ja tüüp

Pärnumaa Ettevõtlus ja Arenduskeskus, Piret Jeedas

Ajavahemik Märts 2011

Antud kraad/ kutse Projektijuhtimine

Põhiõppeained/ omandatud kutseoskused

MTÜde projektide ettevalmistus ja juhtimine

4

Õppeasutuse või koolitust andnud organisatsiooni nimi ja tüüp

InterAct Projektid ja Koolitused OÜ

Ajavahemik 19-20 november 2010, 12 tundi

Antud kraad/ kutse Vabatahtlike kaasamine MTÜ-de tegevusse

Põhiõppeained/ omandatud kutseoskused

Vabatahtliku tegevuse kavandamine, juhendamine, värbamine, motiveerimine, tegevuste korraldamine, koostöö erinevate sektoritega.

Õppeasutuse või koolitust andnud organisatsiooni nimi ja tüüp

Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus

Ajavahemik Juuni 2007 –aprill 2008 ,40 tundi

Antud kraad/ kutse Kogukonna konsulendi töö sissejuhatav kooolitusprogramm

Põhiõppeained/ omandatud kutseoskused

Nõustamispsühholooga ja suhtlemine , Nõustamisteooriad, Nõuandetöö meetodid, Planeerngud kohalikus omavalitsuses, MTÜ-de seadusandlus ja maksustamine , Konsulendi kutseeetika, igapäevatöö ja kutseeksami sooritamine, Õpiettevõtete tegevus

Õppeasutuse või koolitust andnud organisatsiooni nimi ja tüüp

Kodukandi Koolituskeskus,

Ajavahemik November 2006 – aprill 2007

Antud kraad/ kutse Täiskasvanute koolitaja

Põhiõppeained/ omandatud kutseoskused

Täiskasvanu õppimine ja õpetamine, meetodid täiskasvanute koolituses

Õppeasutuse või koolitust andnud organisatsiooni nimi ja tüüp

KodukandiKoolituskeskus

Ajavahemik August –november 2006

Antud kraad/ kutse Analüütilise kompetentsi arendamine

Põhiõppeained/ omandatud kutseoskused

Riiklike ja kohalike otsuste analüüs ja selle kasutamine, Ülevaade kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest analüüsimeetodidest, Ühiskondliku probleemi põhjuse tuvastamise võimalused , Loovustehnikate kasutamine, Lahenduse mõju hindamisemeetodd , Analüüsi tulemuste ja Ettepanekute esitamse strateegiad

Õppeasutuse või koolitust andnud organisatsiooni nimi ja tüüp

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit ,MTÜ

Ajavahemik 9.05 -12.05 2005

Antud kraad/ kutse Leader programmi tegevusgrupi võrgustikutöö praktikant

Põhiõppeained/ omandatud kutseoskused

Leader tegevusgrupi juhatuse töö, tegevusgrupi töökorraldus,tegevusgrupi toetatud projektidja rahastamine, projekti nõustamine

Õppeasutuse või koolitust andnud organisatsiooni nimi ja tüüp

Suupohjan Kehittämisyhdistys RY , Soome Suupohjan piirkonna Leader tegevusgrupp MTÜ

Ajavahemik 3. 07– 7. 07 2000

Antud kraad/ kutse Majandusõpetusja personalijuhtimine, eestvedamine ja ametisuhtlemine 4 AP

Põhiõppeained/ omandatud kutseoskused

Majandusõppe alused, mikro ja makromajandus, personali töökorraldamine organisatsioonis

Õppeasutuse või koolitust andnud organisatsiooni nimi ja tüüp

Tartu Ülikool,Kaugkoolituskeskus

Ajavahemik November 1998 – september 1999

Antud kraad/ kutse Strateegiline planeerimine

Põhiõppeained/ omandatud kutseoskused

Strateegiline planeerimine, arendustegevuse praktiline õpe

5

Õppeasutuse või koolitust andnud organisatsiooni nimi ja tüüp

Võru Maavalitsus ja Soome Kesk –Põhjamaa Liit

Ajavahemik 30.06 -19.07. 1996

Antud kraad/ kutse Rahvusvaheline Maanoorte juhtide seminar

Põhiõppeained/ omandatud kutseoskused

Rahvusvaheline projekti kirjutamine, töömeetodid noortega, ülevaade maailma erinevate riikide maanoorte tööst

Õppeasutuse või koolitust andnud organisatsiooni nimi ja tüüp

Herrschingi Põllumajanduse ja Metsatöö kool

Ajavahemik 2.11.1992 - 10. 12.1993

Antud kraad/ kutse Noorsootöötaja

Põhiõppeained/ omandatud kutseoskused

Kasvatusteadus, Psühholoogia,sotsiaalhooldus,Eesti kultuurilugu,õigus ja õiguskasvatus , tervisekasvatus

Õppeasutuse või koolitust andnud organisatsiooni nimi ja tüüp

Täiendõppekeskus Tallinna Pedagoogikaülikool

Isiklikud oskused

Emakeel(ed) Eesti keel

Teised keel(ed)

Enesehindamine Mõistmine Rääkimine Kirjutamine

Euroopa tase (*) Kuulamine Lugemine Suuline suhtlus Suuline esitus

Inglise keel B2

Iseseisev keelekasutus

B2 Iseseisev

keelekasutus B2

Iseseisev keelekasutus

B1 Iseseisev

keelekasutus B1

Iseseisev keelekasutus

Soome keel C2

Vaba keelekasutus

C1 Vaba

keelekasutus C1

Vaba keelekasutus

B2 Iseseisev

keelekasutus B1

Iseseisev keelekasutus

Vene keel B1

Iseseisev keelekasutus

A2 Algeline

keelekasutus A2

Algeline keelekasutus

A1 Algeline

keelekasutus A1

Algeline keelekasutus

(*) Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteem

Sotsiaalsed oskused - Hea kohanemisvõime, omandanud isikliku elu kogemustel ja noorsootööga seotud paljudel rahvusvahelistel seminaridel ja vahetusprogrammis.

- Hea meeskonna looja ja hoidja, omandatud töö käigus ja täiendkoolitustel. - Hea suhtleja, omandatud töökäigus.

Organisatoorsed oskused - Väga head projekti planeerimise, kirjutamise ja juhtimise oskused , omandatud täiendkoolitustel ja töö käigus , kirjutanud ja juhtinud ligi 100 suuremat projekti.

- Organisatsiooni juhtimine ja protsesside tajumine organisatsioonis ja kogukonnas, omandatud töö käigus.

- Tugevad organisaatori oskused, omandatud töö käigus.

Arvutioskused Hea Microsoft Office programmide –Word, Exel, Power Point valdamine

6

Muud oskused Kirjastamise kogemused: 2020-2021 Vabatahtliku seltsilise käsiraamatu üks autoritest 2014 Linnalabori ja Kodukandi uuring Linna- ja Külakogukondade uuring, ekspert 2013 Kodukandi Küla arendustegevuse käsiraamat 5 vihik Globaliseeruv Eesti küla koostamise

vastutaja 2012 Külakirja toimetamine 2006, Kogukonnateenused külas käsiraamatu toimetamine. 2003, Külavanema Käsiraamat, IV vihik Küla arengukava koostamine – vastutav väljaandja. 2001, 2003, 2005 ja 2015 Eesti Külade Maapäeva teatmike toimetamine. Eesti ja Eestlased teiste rahvuste peeglis kogumikus lugu: Kuumaverelise peruulasena Eestis 2004, Tartu.

Kuulumine MTÜdesse MTÜ Selts Raeküla liige ja vabatahtlik

Juhiload B kategooria load alates 1997 aasta kevadest

Lisainformatsioon Tunnustus 2017 Siseministeeriumi tänukiri koostöö eest vabatahtliku tegevuse edendamisel 2012 Raeküla hea kodanik 2011 aasta Pärnumaa projektijuht, valitud TÜ Pärnu Kolledži poolt 2007. aastal Ene Hioni Fondi laureaat 2007.aastal tunnustati Põllumajandusministeeriumi hõbedase teenetemärgiga. 2006. aastal tunnustati Valgetähe viienda klassi ordeniga. 2005. aastal Teadus ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensis stipendium panuse eest kogukonna arendamisel. 1998. aastal Haridusministeeriumi aukiri noorsooalase tegevuse tunnustamiseks.

Curriculum vitae

Nimi: Krista Habakukk

Sünniaeg ja koht:

15.august 1969.a., Viljandi

Aadress: Roobe talu, Mõnnaste küla, Viljandi vald

Telefon: mobiil – 55533990

E-post: [email protected]

Kodakondsus: Eesti

Haridus:

1997- 2001 Tallinn Pedagoogiline Ülikool, kultuurinõunik

1987- 1990 Viljandi Kultuurikool – koorijuht

1976- 1987 Viljandi V Keskkool

Töökogemus: 2016… Eesti Külallikumine Kodukant juhatuse liige. Tööulesanded: ühingu arendustegevus, huvikaitse teostamine, partnerite kaasamine, ühingu esindamine, suursündmuste ettevalmistamine ja läbiviimine

2015…. 2003- juuli. 2015 2012- 2016 2001.... 1997- 2002

Vabakutseline arendaja, superviisor, täiskasvanute koolitaja Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, MTÜ-de arenduskonsultant Tööülesanded: MTÜ-de arengunõustamine( asutamine, tegevused, projektid, arengute kavandamine, rahastamine jne), Pärnu Kolledz, Ettevõtlusosakond, vabaühenduste aine õppekva õppejõud MTÜ Pänumaa Kodukant koordinator Noorsooühing 4H projektijuht, Viljandimaa piirkonna juht

1990- 2001 Tänassilma Rahvamaja Kunstiline juht juhataja.

Täiendharidus ja koolitused: 2020.. Treenerite koolitus „ ASAP Master Trainers“ (Tervise Arengu Instituut) 2019 Koolitus „ Ennetustöö põhimõtted sõltuvusainete tarvitamise ennetamisel“ 40 h 2014- 2017 omandatud superviisori ja coachi ANSE rahvusvahelise kutsestandardi väljaõppeprogrammi setrifikaat 2011- 2013 NLP Practitioner ja Master koolitus ja omandatud rahvusvaheline sertifikaat 2010 Kaasava juhtimise programm 120 tundi ( MTÜ Ruumiloojad)

2009- 2014 Konsultandi kutse ( väljaandja Eesti Konsultantide Assotsiatsioon)

2008 EAS kursus. Arengukavade ja strateegiate koostamine ja konsulteerimine 16 tundi. Algis Perens

2007 Kodukandi Koolituskeskuse kursus „Andragoogika baaskursus”. 40 tundi. Täiskasvanute koolituse metoodika ja meetodid. Kaia Köster Tallinna Ülikool

2006 Inglise keele kursus taasalustajatele 60 tundi

2006 EMSL kursus „Analüütilise kompetentsi arendamine” - riiklike ja kohalike otsuste analüüs ja selle kasutamine, ülevaade erinevatest analüüsimeetoditest, loovustehnikate kasutamine jne

2003- 2016 EAS koolituskursused mittetulundusühingute nõustamiskompetentsi tõstmiseks

2004- 2005 Kodukandi koordinaatorite koolitus.

Teemad: strateegiline planeerimine, projektijuhtimine, nõustamine, suhtekorraldus, arengukavade koostamine. 39 tundi ja 5 päeva õppepraktikat Soome Suupohja LEADER tegevusrühmas

2002- 2003 Maakonnaühenduste koordinaatori koolitus 92 tundi

1998- 2000 USA- Baltiriikide ühisprojekt “Naisjuhtide koolitus Baltikumis”,

Kodukant Võrumaa

1995- 1997 Rahvamaja juhtide kool, Tallinn Vilmsi 55

Täiendav töökogemus

2018……… Konsulentide kutseomistamise komisjoni liige

2007..2009 Põllumajanduse nõuandesüsteemi arengukava koostamise töörühma liige

2007..2010 Konsulentide kutsekoja maaelu konsulentide kutsestandardi väljatöötamise töörühma liige

2012- 2017 Pärnu Kolledz vabaühenduste aine õppejõud.

2003- 2017 Pärnu Kolledž TÜ Praktikandide praktikate juhendamine ja diplomitööde kaasjuhendamine

2003- 2007 MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu ( LEADER tegevusrühm) juhatuse liige- tegevuste koordinaator: Organisatsiooni käivitamine, koolituste, infopäevade korraldamine, projektide koostamine, strateegia dokumendi ettevalmistamine.

2015- 2019 Kohaliku Omaalgatuse programmi projektide Pärnumaa hindamiskomisjoni liige

Tegevus koolitajana / eksperdina 2016 2016…..

Tervise Arengu Instituut. Tervisenõukogude koolitusprogrammis koolitaja Maakondlike arenduskeskuste MTÜ de arenguprogrammi koolitaja.

2009 veebr.... Liikumise Kodukandi poolt elluviidavas Kogukonna arengu konsulendi nõustamismetoodika ja õppekava koostamise ekspert

2008 september- 2009 veebruar

LEADRE tegevusgruppide uuringu töögrupi liige. Uuringu läbiviija TÜ Pärnu Kolledž.

2008 suvi „Kalanduse säästev areng” meetme ettevalmistavad koolitused kalanduse tegevusgruppidele. koolitaja- organisatsiooni asutamine, juhtimine, töö korraldus, asjaliste kaasamine, strateegia koostamine.

2008 kevad Maaelu Arengu Instituudi poolt koostatud nõuandesüsteemi analüüsis kogukondadele osutatava nõuandesüsteemi analüüsi koostamine Liikumise Kodukant näitel.

2007-2008 MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu ja MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu tegevjuhtide nõustamine organisatsiooni töö korraldamise ja strateegia koostamise protsessis

2008 kevad MTÜ Võrumaa Partnerluskogu. Küla arengukava koostamise koolitus Mõniste valla küladele.

2007 ja 2008 Pärnumaa muukeelsete organisatsioonide projektide koostamise koolitused. Lektor (kogemus vene keeles)

August 2007 Eesti külade maapäeva noorte töörühma ettevalmistamine ja läbiviimine lektorina

Märts 2008 MTÜ Mulgimaa Arenduskoda . Projektijuhtimise koolitus

Märts 2008 MTÜ Tartu Arenduskoda. Kodanikeühenduste roll LEADER tegevusrühmas

Kevad 2007 Projekti” ettevõtlikud Noored külades” raames projektijuhtimise koolitusetapi lektor

2007 MTÜ Võrumaa Partnerluskogu koolitusel lektor Teema: meeskonnatöö juhtimine ja kogukonna kaasamine

2007 Liikumine Kodukant projekti „Õppiettevõtted” koolituse raames turunduse teema koolitaja

2006 MTÜ Rapla partnerluskogu asutamisel õppepäeva läbiviimine( LEADER)

2005 Märjamaa valla külaliidrite koolitamine, Järvamaa külaliidrite koolitamine. Mulgimaa Leader tegevusgrupi asutamise nõustamine

Kevad 2004 Pärnumaa omavalitsuste arendustöötajate projektijuhtimise koolituse korraldamine ja läbiviimine

Kevad 2004 Küla arengukava koostamine 5 kahepäevast moodulit – koolitaja

2004... Pärnu Kolledž TÜ sotsiaalteaduskonnas külalislektor kogukonna kaasamise ja mittetulundusühingute tegevuse teemadel

2003..... Kodukandi Koolituskeskuse kinnitatud koolitaja teemad: kaasamine, meeskonnatöö, juhtimine ja projektiõpe

Artiklid, kirjatööd, 2012

Avalikuks kasutamiseks mõeldud objektide mõju kogukonnale ning investeeringute vajadus sotsiaalse ja tehnilise infrastrukutuuri parendamiseks maapiirkondades (tellija EV Põllumajandusministeerium, teostaja Ernst&Young. Uuringus eksperdi töö. Küsimustike koostamine, fookusgruppide ja interviiude läbiviimine, uuringu peatükkide koostamine ja analüüs

16. 02.2009 Eesti LEADER tegevusrühmade parimad praktikad 2006- 2008. Avaldatud LEADER tegevusgruppide uuringu töörühmas osalemine. küsimustiku koostamine, fookusgruppide ja intervjuude läbiviimine ja parimate praktikate kogumine uuringu tarvis.

1.04-30.09.2007 “Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava” meede 4.1 “Kalanduspiirkondade säästev areng” käsiraamatu tegevusgrupi moodustamise ja mittetulundusühingu asutamise peatüki koostamine

2007- mai 2008 projektijuhtimise ABC mittetulundusühingutele koostaja ja kaasautor.

2003.... Külavanema käsiraamatu IV vihiku “ Küla arengukava koostamine” arvamuskogu liige

2003 - 2004 Häädemeeste Valla arengukava koostamise töörühma juhtimine ja arengukava koostamine

Osalemine organisatsioonides/ komisjonides 2019- 2021 Eesti Punane Rist, peavalituse( juhatuse) liige

2003- 2007 MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu ( Leader tegevusrühm) asutaja ja vabatahtlik eestvedaja

2003- 2008 Pärnu Lahe Partnerluskogu juhatuse liige

2002... MTÜ Soometsa Külaseltsi asutaja ja juhatuse liige

2005- 2011 Häädemeeste vallavolikogu liige

2001- 2017

MTÜ Pärnumaa Kodukant, tegevjuht,

Keeloskus Eesti keel – emakeel, Vene keel – rahuldav, Inglise keel- suhtlustasand

Arvutioskus Auto

Windows keskond, Exel tabelarvutus; tekstiredaktorid Oman B kategoori juhiluba ja sõiduautot

CURRICULUM VITAE

1. Nimi: KRISTA PEDAK

2. Sünniaeg: 1945 05 08

3. Kodakondsus: EESTI

4. Haridus: KESK-ERI

5. Perekonnaseis: vallaline, tütar, poeg

Aeg (algus-lõpp) Kool Omandatud kraad/eriala

1954-1961 Kohtla-Järve I Keskkool Keskharidus

1963-1965 Antsla Põllumajandustehnikum Agronoom-agrokeemik

6. Täiendharidus:

4.kursust EPA, Projektijuhtimine - EMAI kursus Tartus 1994, Lea Sudakova Projekti finantsjuhtimine , Tartu- 1994, MAI, Mati Tamm Majandusharude seosed ja juhtimine - õppekeskus"N.O.R.T." Tartu 1997-1998 Ettevõtluskursus-Äriplaan, koostamine ja kaitsmine, KEA Tiit Ruisu Külavanemate kool Jõhvi 1998-1999, IVKE Abiks algajale ettevõtjale ,2000 ERSA Alternatiivtegevuse õppeprogramm Jõhvi- 2000, IVKE

Strateegia ja arengukava koostamine, 2001-2002 EKVL Kodukant Maakonna koordinaatori koolitus, Kodukant 2002-2003 EL Struktuurfondid mtü-dele, Eduka projekti kavandamine 2003, aprill AEF, EMSL EL finantseeritavate projektide juhtimine, PriceWaterhouseCoopers, september 2003 Maakondlike Arenduskeskuste nõustajate koolitus Helvetia Partners OÜ mai 2004 Projektide juhtimine ja kirjutamine, meeskonna loomine Helvetia Partners OÜ 2004 Juhi omadused ja nende arendamine,edukas juht-Discanalüüs Inscape 2005 Klienditeenindus EAS- 2005 Nõustamise teooria ja praktika, liidriomadused ja nende arendamine Invicta 2005 Liikumise Kodukant maakondade tugikeskuste koordinaatorite koolitus 48 t 2006 Meeskonnakoolitus 2007 , IVEK töötajatele Konsulteerimine nõustamine 2008 Invicta Konverentsi modereerimine 2009 Märt Treier ja Tiina Tšatsua Koolitaja koolitus Inscape I Baltic Mati Sööt

Isiklike ja meeskondlike potentsiaalide kasutamine meeskonnatöös 2010 Inscape I Baltic Organisatsiooni strateegia koostamine 2012,Juhatuse Kompetentsikeskus Kaidi Holm Projekti juhtimine PCM 2012 Juhatuse Kompetentsikeskus Kaidi Holm Organisatsiooni finantsjuhtimine 2012 Juhatuse Kompetentsikeskus Saima Mänd

7. Praegune töökoht pensionär

8. Alates 2004 aastast Vabaühenduste konsulteerimine asutamise ja tegevtöö asjus, projektide analüüs ja rahastamisallikate sõelumine, Struktuurfondide teave ja kasutamine. Ettevõtlikkuse edendamine haridusasutustes,.

9. Kvalifikatsioon, oskused (projekti seisukohast olulised), varasem projektijuhtimise kogemus: Kolme maakonna külade päev “Igal külal oma asjad ajada”2000, “Keskregiooni ja Vaivara valla külavanemate kool” 2000-2001,Klaasi- portselani,siidimaalikursus Ulvil, Neli õppepäeva vanade tööde õppimiseks Ulvil, Naiste –algajate etttevõtjate koolituskursus” Ulvi Naiste uued tööd”, seminaride ja koolituste juhtimine ja materjalide ettevalmistamine, esitamine, maakonna ettevõtjate õppereisid ja koolitus, kodanikeühenduste koolitused, project Minu külas on hea elada2002, Külavanemate kooliaasta 2003, EKVL Kodukant projekti E- villages koordinaatorrühm 2002-2003, Üle lävepaku avaramasse maailma IVKE 2003, Ühisprojektis SEPRA ry-ga (Soome) Ida-Viru maakonna koordinaator, toimkonna liige 2003, Liikumise Kodukant Phare Access projekti Planting seeds in

Curriculum vitae

12/2000 Page 2

community action maakonna koordinaator, 2004-2005 PHARE CBC 2002 Avinurme Kultuuri- ja Hariduse Seltsi projekt “ Artjärvi, Avinurme ja Sunne muusikapäevad” 2005, 2005-2006 Phare CBC 2002 IVKE projekt Kohtumistest koostööni, IVEK koolitusprojektid, Ulvi Naiste Ühenduse projekt Ida-Virumaa I Kodanikuühiskonna Foorum 2008, Ulvi Naiste Ühenduse project Ida-Virumaa II Kodanikuühiskonna Foorum 2009, Ida-Virumaa Külade Esinduse projekt Külavanem-maarahva hääle kandja 2008-2010 KÜSK toetus, Adraku 410, Adraku näitemängupäev, Peipsi- Alutaguse külavanemate koolitus 2010, Ida-Virumaa III kodanikuühiskonna Foorum 2010, Regionaalse haridusvõrgustiku väljaarendamise kava väljatöötamine Ida- virumaal TOF 2011, Avinurme valla külavanemate koolitus 2012 KOP

10. Varasemad tööalased kogemused:

Aeg (algus-lõpp)

Ettevõte Amet Töökirjeldus, ülesanded

2004-2019

SA IVEK

vabaühenduste konsultant

Vabaühenduste nõustamine Projektijuhtimine, IVEK siseprotsessid

2000-2004 MTÜ IdaVirumaa Külade Esindus

Juhatuse esimees

Mtü juhtimine, tegevtöö

1993-1999 OÜ Parmas Juhatuse esimees

Põllumajandusettevõtte juhtimine

1988-1993 Ulvi kohoos peaagronoom Põllutööde korraldus

1976-1988 Avinurme kolhoos

Seemnekasvatus -agronoom

Teravilja seemnekasvatuse. korraldus

11. Keeleoskus: Hinnanguline skaala 5-2 (5 - väga hea; 4 - hea; 3 – rahuldav,

2 - vähene)

Keel Lugemine Rääkimine Kirjutamine

vene Väga hea hea Väga hea

inglise hea rahuldav hea

soome hea rahuldav hea

Muu oluline info.

Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige

MTÜ Avinurme Külavanemate Koda- juhatuse liige

Avinurme piirkonna kogukonnakogu vanem

Avinurme Naiskoori aldirühma liige

Adraku külavanem

CV IVIKA NÕGEL

Nimi IVIKA NÕGEL

Sünniaeg 02.01.1967

Hariduskäik

1985-1990 Tallinn Pedagoogiline Instituut

Inglise ja saksa keele õpetaja

Magistrikraadiga võrdsustatud bakalaureuse kraad (vastavalt Eesti Vabariigi

valitsuse määrusele nr 120 12. juunist 2005)

Täiendkoolitus

06.2010 – 08.2010 Moodulid „Turundus ja tootearendus“ ja „Internetiturundus“, Arengu-

programmi „Uuenduste otsingul“ raames (Andres Kuusik, Aivar Ruukel)

09.2009 -02.2010 “Neurolingvistilise programmeerimise meistrikursus”, Eesti NLP Instituut

01.10 – 04.10.2009 „Art of Hosting. Conversations That Matter“, Rahvusvaheline Art of Hosting

võrgustik (lektorid Toke Paludan Möller, Maria Scordialos)

09.2009 – 02.2010 „Kaasava juhtimise arenguprogramm“, MTÜ Partnerlus & MTÜ

Ruumiloojad (lektorid Piret Jeedas, Toke Paludan Möller, Chris Corrigan)

09.2008 – 05.2009 “Neurolingvistilise programmeerimise praktiku kursus”, Eesti NLP Instituut

10.2007 – 04.2008 "Andragoogika – täiskasvanute õppimine ja õpetamine", Tartu Ülikooli HT

kõrgkoolididaktika keskus

04.2002 – 06.2003 Maaelu arengu spetsialistide koolitus, The Rural Collage (Suurbritannia)

14.02.– 19.02.1999 Juhtimiskoolitus “Excellence in Management”, Langley Training

(Suurbritannia)

Töökogemus

11.2019- tänaseni Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige (vastutav organisatsiooni

igapäevase juhtimise, liikmete kaasamise, huvikaitse korraldamise ning

arendusprojektide koostamise eest.

06.2006 – tänaseni MTÜ Partnerlus

Juhatuse liige (vastutav ühingu igapäevase juhtimise, projektide

ettevalmistamise, juhtimise ning koolitus- ja ekspert-teenuste müügi

korraldamise eest) 11.2020-06.2021 Mulgi Kultuuri Instituut

Mulgumaa turismistrateegia ekspert-protsessijuht: vastutav Mulgimaa

turismivaldkonna hetkeseisu kaardistamise ja analüüsi eest, seminaride

modereerimise ning dokumendi vormistamise eest. 01.2021-08.2021 MTÜ Saarte Koostöökogu

Saaremaa kogukondliku tegevuse arengukava ekspert: vastutav Saaremaa

valla kogukondliku tegevuse olukorra kaardistamise ja analüüsi eest,

seminaride modereerimise ning metoodilise toe eest arengukava koostamisel. 06.2019-03.2021 Setomaa Liit ja Alutaguse Vallavalitsus

Kogukonnaekspert Interreg projektis „Act Local“: vastutav 8 kogukonnas

Setomaa ja Alutaguse vallas kogukonnateenuse arendamise, äriplaani

vormistamise ning elluviimise toetamise eest.

04.2020-06.2021 Eesti Külaliikumine Kodukant projektijuht: vastutav Aktiivsete Kodanike

Fondi projekti „Õmblusteta maaühiskonna programm“ elluviimise eest, mille

käigus kaardistati külaliikumise seis ja jagati parimaid praktikaid

kogukondade ja omavalitsuste koostööst.

02.2020-08.2020 Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus

CV IVIKA NÕGEL

Arengukava ekspert: vastutav arengukava koostamise protsessi metoodika,

küsitluse koostamise ja analüüsi, arenguseminaride juhtimise eest ning

arengukava strateegia peatüki vormistamise eest.

03.2020-08.2020 MTÜ Hiiumaa Kodukant

Arengukava ekspert: vastutav Hiiumaa külaliikumise seisu kaardistamise ja

analüüsi eest, seminaride modereerimise ning metoodilise toe eest

tegevuskava koostamisel.

11.2019-05.2020 Mikitamäe kool

Arengukava ekspert: vastutav arengukava koostamise protsessi metoodika,

küsitluse koostamise ja analüüsi, arenguseminaride juhtimise eest ning

arengukava strateegia peatüki vormistamise eest. 06.2012 – 2016 MTÜ Partnerlus

Kodanikuliikumise „Maale elama“ vabatahtlik eestvedaja. Vastutav

vabatahtliku meekonna tegevuse koordineerimise, idee turundamise,

kogukondade kaasamise, messide korraldamise, kodulehe maale-elama.ee

arendamise eest ning seotud projektide koostamise ja juhtimise eest.

03.2019-09.2019 MTÜ Seto Küük arengudokumendi koostamine: vastutav arengukava

koostamise seminaride juhtimise ja lõppdokumendi vormistamise eest.

10.2018-02.2019 Taheva piirkonna külade arengukava nõustamine: vastutav arengukava

koostamise protsessi metoodika ja arenguseminaride juhtimise eest ning

arengukava strateegia peatüki vormistamise eest. 09.2018-05.2019 Liikumise Kodukant strateegia koostamine: vastutav 3 strateegiaseminari

metoodilise juhtimise ning külade küsitluse koostamise ning analüüsi eest.

Samuti arengudokumendi struktuuri koostamise ning strateegia osa

sõnastamise eest.

11.2018-03.2019 Otepää valla külade aktiveerimine: vastutav külades motiveerivate arutelude

läbi viimise eest eesmärgiga ärgitada külas koostöö käivitamist ja

külavanema valimisi.

05.2018 – 06. 2018 Setomaa valla arengukava koostamine: vastutav kaasavate seminaride

metoodika ning juhtimise ning 2 peatüki vormistamise eest (ettevõtlus ja

turism ning juhtimine)

01.2018 – 04.2018 Peipsimaa toiduvõrgustiku arengukava koostamine: vastutav arengukava

koostamise seminaride juhtimise ja lõppdokumendi vormistamise eest.

01.2018 – 09.2018 Eesti Rahvaülikoolide Liit

Strateegiaekspert ERL arengu ja kommunikatsioonistrateegia koostamisel:

vastutav strateegiaseminaride juhtimise ja lõppdokumendi vormistamise eest.

02.2017 – 05.2018 Külaliikumine Kodukant

Ekspert projektis „Külavanemate institutsionaalse koostöömudeli

väljatöötamine kohalikele omavalitsustele“. Vastutav eksperthinnangute eest

külavanemate uuringu koostamisel, analüüsil ning arengumudeli

väljatöötamisel.

10.2012- 09.2015 SA Võrumaa Arenguagentuur

Juhatuse liige (vastutav sihtasutuse igapäevase juhtimise, maakondliku

koostöö koordineerimise, investorteeninduse, aruandluse ning 7-liikmelise

meeskonna motiveerimise eest)

12.2010-02.2011&

01.2018-07.2018

MTÜ Urvaste Külade Selts

Arengukava ekspert

10.2010-01.2011 InterAct Projektid ja Koolitus

Hindamisekspert (programmi „Eesti ettevõtlusorganisatsioonide võimekuse

tõstmine“ järelhindamise meeskonna liige. Vastutav uuringu ja

koolitusprogrammi alategevuste tulemuslikkuse analüüsi, fookusgruppide ja

CV IVIKA NÕGEL

individuaalintervjuude läbiviimise ning lõppdokumendi osade vormistamise

eest)

05.2010-12.2010 Tartumaa Arendusselts (TAS)

Strateegiaekspert (vastutav TAS’i Leader tegevuspiirkonna strateegia

uuendamise protsessi läbiviimise ja lõppdokumendi vormistamise eest)

07.2009 – 12.2012 Excelsjor OÜ

Juhatuse liige (vastutav OÜ juhtimise, planeerimise, turunduse, koolitus- ja

ekspert-teenuste müügi korraldamise eest) 06.2009-03.2010 MTÜ Partnerlus

Vabaühenduste fondi projekti „Kaasamispraktikute vÕrgustiku Loomine ja

Arendamine - KÕLA“ projektijuht (projekti koostamine, üldjuhtimine,

aruandlus, koolitusgrupi moodustamine, koolitusprogrammi korraldamine)

03.2009-12.2009 MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

Strateegiaekspert (vastutav „Valgamaa noorsootöö

arengustrateegia 2009-2020“ koostamise protsessi läbiviimise ning

strateegiadokumendi vormistamise eest)

05.2009-10.2009 BDA Estonia

Haridus- ja Teadusministeeriumi hanke „ESF toetavate tegevuste

juhendmaterjali koostamine“ ekspert teemal „partnerlus“ (vastutav vastaval

teemal materjali ja näidete kogumise, koondamise ning juhendiks

vormistamise eest)

06.2007-05.2008 MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

Meetme ekspert (vastutav ettevõtluse arendamisele suunatud meetme

koordineerimise eest, sh ettevõtlusuuringu ja kaardistuse lähteülesande

koostamise, tööde teostamise seire, teavituse ning ettevõtlusalase koostöö

toetusmeetme väljatöötamise eest) 10.2006 – 03.2009 SA Valgamaa Arenguagentuur nõukogu liige (mittetulundussektori

esindajana strateegiliste töösuundade kujundamine ning agentuuri

tulemuslikkuse hindamine)

04.2008-05.2008 MTÜ Põlvamaa Partnerluskogu

Hindamisekspert (vastutav Põlvamaa Partnerluskogu strateegia elluviimise ja

tulemuste järelhindamine, sealhulgas individuaal- ja fookusgrupi intervjuude

läbiviimise, dokumentide analüüsi ning hindamisraporti koostamise ja

esitlemise eest)

06.2007-11.2007 MTÜ Raplamaa Partnerluskogu

Elukeskkonna uuringu ekspert (vastutav ekspertgrupi töö koordineerimise,

kohalike kogukondade kaasamise metoodika, andmete analüüsi ning

lõppraporti vormistamise eest)

03.2007-06.2007 SA Põlvamaa Arenduskeskus

Hindamisekspert. (vastutav Interreg IIIC programmi projekti „Uued

strateegiad ja meetodid ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkondades“

hindamise läbiviimise ja hindamisraporti koostamise eest)

08.2005-03.2006 MTÜ Partnerlus

Tööturuameti ESF projekti “Koduhooldustöötajate pilootprojekt” Valga- ja

Tartumaa koordinaator (vastutav kahe maakonna koolitusgruppide

komplekteerimise, koolituse seire, praktikakohtade leidmise ning

partnerorganisatsioonide tehnilise toetamise eest) 02.2005-09.2006 MTÜ Partnerlus

CV IVIKA NÕGEL

ESF meede 1.3 projekti “Töö tugi Kagu-Eestis” projektijuht (projekti

koostamine, üldjuhtimine 3-liikmelises meeskonnas, tegevuse

koordineerimine Põlva maakonnas; ESF aruandluse vormistamine) 01.-12.2004 MTÜ Partnerlus (BDA Estonia konsortsiumipartnerina)

Phare noorte tööhõive projekti Kagu-Eesti koordinaator-projektijuht (projekti

elluviimine Kagu-Eesti sihtpiirkonnas, sihtgruppide kaasamine, koolituste

korraldamine, maakondlike THA nõustamine, tööhõive partnerluste

toetamine, suhtlus ajakirjandusega)

09.2000-12.2003 Enterplan International Ltd. (UK)

“Baltic Rural Partnerships Programme” Eesti alaprojekti “Kagu-Eesti

Partnerluse Programm” projektijuht (projekti tegevussuundade

koordineerimine eest, kogukonna- ja maaelu arengu spetsialistide koolituste

korraldamine, avalik-era-kolmanda sektori partnerluse käivitamine,

strateegiaprotsessi juhtimine, väikeprojektide fondi rahastusskeemi ja

hindamise metoodika väljatöötamine, ekspertide meeskonna juhtimine)

12.1999-09.2000 ESKO Koolitus

Phare CBC projekti “Administratiivse ja institutsionaalse suutlikkuse

tõstmine” juht (projekti tegevuste koordineerimine, koolitusvajaduse analüüsi

läbiviimine, koolituste korraldamine, koolitajate koolitus EL projektide

juhtimises, käsiraamatu “Rahvusvaheline projektijuhtimine” koostamine) 09.1997-11.1999 Landell Mills Ltd. (Suurbritannia)

Phare projekti “Integratsiooniprojektide tugiüksus (IPSO)

Majandusministeeriumis” juht (vastutav projekti tegevuste koordineerimise ja

tulemuste saavutamise eest, tugiüksuse loomine, institutsionaalsete vajaduste

analüüs, vajalike projektide defineerimine, Majandusministeeriumi

esindamine läbirääkimistes rahvusvaheliste rahastajatega, ministeeriumi

projektide monitooring, 4-liikmelise meeskonna juhtimine) 1995-1997 Majandusministeerium

Välisabi talituse juht (projektivajaduse tuvastamine, projektide planeerimine,

Majandusministeeriumi esindamine läbirääkimistes rahvusvaheliste

rahastajatega, tehniline abi projektide käivitamisel, ministeeriumi projektide

monitooring)

Ühiskondlik töö

2012-tänaseni Vidrike külavanem 2017-tänaseni Otepää vallavolikogu kogukondade koostöö komisjoni liige

2019-tänaseni Otepää valla külakogukondi ühendava MTÜ Otepää Külade Ühenduse

asutajaliige ja juhatuse liige

Võõrkeelte oskus Rääkimine lugemine kirjutamine

inglise keel 5 5 5

vene keel 4 4 3

soome keel 4 5 4

Muud oskused Arvuti kasutamise oskus

B-kategooria juhiload aastast 1997

Kuupäev: 17.03.2021

1

Eesti Külaliikumise Kodukant

taotlus konkursile

Siseministeeriumi strateegiline partner

„Kodanikuühiskonna programmi 2021–2024

meetmes Võimekad ja hoolivad kogukonnad“

Tallinn 2021

2

Sisukord 1. Eesti Külaliikumise Kodukant vastavus konkursi nõuetele .......................................................................... 3

2. Ülevaade Liikumise Kodukant senisest panusest võimekate ja hoolivate kogukondade strateegilisel

arendamisel ..................................................................................................................................................... 4

2.1 Panus kogukondade tugisüsteemi loomisse ......................................................................................... 4

2.2 Panus kogukondade oskuste ja võimekuste tõstmisse ......................................................................... 5

3. Eesti Külaliikumise Kodukant suutlikkus koondada liikmete, võrgustiku, kogukondade arenguvajadusi ja

pakkuda neile arendustegevusi. ...................................................................................................................... 6

3.1 Liikmeskond ja võrgustikutöö ............................................................................................................... 6

3.2 Külaliikumise Kodukant esindatus komisjonides .................................................................................. 8

3.3 Kodukandi sihtrühmade infokanalid ja -listid ....................................................................................... 8

4. Külaliikumise Kodukant võimekuste ülevaade võimekate ja hoolivate kogukondade strateegilisel

arendamisel ................................................................................................................................................... 10

4.1 Analüütiline võimekus ......................................................................................................................... 10

4.2 Strateegilise planeerimise võimekus ................................................................................................... 11

4.3 Võimekus tegutseda üle-eestiliselt ..................................................................................................... 12

4.4 Huvikaitse võimekus............................................................................................................................ 12

5. Liikumise Kodukant eesmärgid Siseministeeriumi strateegilise partnerina „Kodanikuühiskonna

programmi 2021 – 2024 meetme Võimekad ja hoolivad kogukonnad prioriteetide elluviimisel ................. 13

5.1 Prioriteet „Süsteemne ja võrgustikupõhine kaasamine kohalikul tasandil“ ...................................... 13

5.2 Prioriteet „Kogukondade ja kohalike omavalitsuste teadlikkuse tõstmine kohaliku tasandi ja

kogukondade koostöövõimalustest“ ........................................................................................................ 14

5.3 Prioriteet „Kohaliku omavalitsuse tasandil kogukondade kaasamine kohaliku elukeskkonna

kujundamisse“ ........................................................................................................................................... 14

5.4 „Prioriteet „Teenuste delegeerimine kohaliku tasandi vabaühendustele või kogukondadele“ ......... 15

6. Tulemuste saavutamist tagav tegevuskava perioodiks 01.04.2021 kuni 31.12.2024 ............................... 16

6.1 Tegevussuund 1: KAARDISTAMINE ..................................................................................................... 16

6.2 Tegevussuund 2: TOETAVAD MATERJALID JA PRAKTIKAD .................................................................. 17

6.3 Tegevussuund 3: VÕRGUSTIKUTÖÖ .................................................................................................... 18

6.4 Tegevussuund 4: TOETAVAD SÜNDMUSED ........................................................................................ 19

6.5 Tegevussuund 5: KOMMUNIKATSIOON .............................................................................................. 20

6.6 Tegevuskava ja tulemusnäitajad aastate lõikes .................................................................................. 21

7. Eelarve kululiikide lõikes 2021-2024 ......................................................................................................... 23

8. Tegevuste elluviimise eest vastutajad, töö korraldamine ......................................................................... 24

3

1. Eesti Külaliikumise Kodukant vastavus konkursi nõuetele

Põhikirjalise tegevuse vastavus nõuetele

Kodukandi põhikirjaline tegevus toetab vastava konkursi valdkonna arengut ja on seotud

programmi „Kodanikuühiskonna programm 2021–2024“ eesmärgiga.

Vastavalt põhikirjale on Liikumise Kodukant eesmärk kogukondliku tegevuse edendamine

Eesti maapiirkondades, väärtustades ja arendades külaelu, pärimuskultuuri ja vabatahtlikku

tegevust.

https://kodukant.ee/meist/juhtimine/pohikiri/

Kogemus ja kompetents liikmete aktiivsel kaasamisel

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant (algselt nimega Eesti Külade ja Väikelinnade Liikumine

Kodukant) asutati 9. oktoobril 1997. Ühingu asutamise aluseks oli Eesti külade I Maapäeva

otsus. Seega saab Kodukandi puhul julgelt öelda, et ühing on loodud alt-üles lähenemisel,

külainimeste poolt. kes nägid vajadust koonduda üle-eestiliseks organisatsiooniks. Ühingu

tunnuslause „Kogu Eesti peab elama!“ peegeldab liikumise väärtust tegutseda rohujuure

tasandil, ühtlasi vajadust tegutseda kogu ühiskonna tasandil üldisemalt.

Nii nagu ühing on sündinud alt-üles algatusena on kogu 24 -aastane tegevus toimunud

koostöös kõiki Eestimaa maakondi katva liikmeskonnaga . Allpool kirjeldatud tegevused on

ellu viidud üle-eestiliselt, kus liikmesorganisatsioonid on osalenud koordinaatorite, info

vahendajate, ideede generaatorite, mentorite või tegevuste rakendajatena samal ajal oma

liikmete motiveerijate, koolitajate ja kogukondade koondajatena.

Tegevuse avalikustamine ning vabaühenduste eetikakoodeksi järgimine

Eesti Külaliikumisel Kodukant on veebileht kodukant.ee, kus on avaldatud juhatuse liikmete

ning liikmesorganisatsioonide kontaktid, põhikiri ja majandusaasta aruanded, külaliikumise

strateegia ning tegevuste ülevaade.

Deklareerime kodulehel vabaühenduste eetikakoodeksi järgimist.

https://kodukant.ee/meist/juhtimine/

Taotleja vastab riigihangete seaduses toodud pakkujale esitatavatele nõuetele ja

siseministri 28.03.2018 käskkirjas 1-3/32 „Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ toodud

nõuetele.

4

2. Ülevaade Liikumise Kodukant senisest panusest võimekate ja hoolivate kogukondade strateegilisel arendamisel

2.1 Panus kogukondade tugisüsteemi loomisse

Eesti Külaliikumine Kodukant on 24-aastase kogemusega vabaühenduste liit, kelle missiooniks

on ühendada oma kodukandi elukeskkonda ja külakogukondi arendavaid ühendusi, toetades

kohalikku algatust, kodanikuaktiivsust ja ettevõtlikkust.

Selle aja jooksul oleme andnud oma tegevusega tugeva panuse kogukondade võimestamisse

ning aidanud luua ja arendada kogukondliku arengu tugisüsteemi:

Liikumise Kodukant esimeste eestvedajate initsiatiivil kutsus Siseministeerium 1988 ellu

Külaliikumise toetamise programmi, täna tuntud kui Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Programm on olnud kogukondlikku vastutust võtvate inimeste kasvulavaks, just selle

programmi kaudu on kogukonnad saanud ellu viia oma esimesi projekte ja ühistegevusi. Tänu

külakogukondade edulugudele laienes programm ka linnadesse, külakogukondade näited tõid

välja vajaduse ka linnades kogukondliku tegevust edendada. Külaliikumise esindajad on olnud

programmi elluviimisel sisendi andjaks ministeeriumile ja osalevad maakondlikes

hindamiskomisjonides oma ekspertidega.

2002 Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi toel asutatud maakondade arenduskeskuste

juurde kutsuti vabaühenduste konsultandid, 15 maakonnast 13 -s olid nendeks Kodukandi

taustaga inimesed, nende kogemus ja teadmised olid suures osas pärit meie projektidest ja

koolitusprogrammidest.

2005 algas ettevalmistus EL LEADER programmiks (2007-2014), koostöös kohalike

omavalitsuste ja Maaeluministeeriumiga. Kodukant levitas siin teavet programmist, korraldas

nõupidamisi ja oli kaasatud nõuandjana maakondades LEADER tegevusgruppide loomisesse.

Ettevalmistusperioodi lõpuks oli asutatud 22 tegevusgruppi.

Süvendatult koolitustega edasiminemiseks asutas Kodukant aastal 2005 oma tegevuse

loogilise jätkuna Kodukandi Koolituskeskuse, eesmärgiga laiendada koolitusteemasid ja

kaasata koolitajateks kogenumaid külaliikumise aktiviste.

Aastal 2007 algatas Kodukant kogukonnaarengu konsulendi kutse standardi koostamise.

2009 anti välja esimesed kogukonnaarengu konsulendi kutsetunnistused. Tänaseks on Eesti

Kutsekoja poolt vastavalt standardile kinnitatud konsulendi kutsetasemed 5, 6, 7 ja 8 . Kutse

sisu vastab kogukondade nõustamises ette tulevatele vajadustele ja teemadele. Kutse

omistajaks on Põllumajandusuuringute Keskus, mille juures tegutseb kutsekoda. Kutsekoja

liikmeks on kinnitatud ka Kodukant. Konsulendi kompetentside kirjeldus asub siin:

https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Kompetentsid/vaata/10520160

5

Aastal 1996 kutsusid külaliikumise eestvedajad ellu külakogukondade parlamendi ehk Eesti

Külade Maapäeva. Esimesel Maapäeval Narva-Jõesuus võeti vastu otsus luua ühing, mis

seisaks külakogukondade huvide eest üle Eesti ehk tänase nime MTÜ Eesti Külaliikumise

Kodukant. Sellest ajast on Maapäevast kujunenud iga kahe aasta järel toimuv

külakogukondade huvikaitse ja kogemuste vahetuse suursündmus. . Lisaks huvikaitse

tähtsusele on 3-päevase Maapäeva väärtus inspiratsioonis ja ideedes, mida kogukonnad

teineteiselt saavad. Eriti suur võimestav mõju on Maapäeval alustavatele kogukondadele.

Maapäev on olnud eeskujuks kogu Euroopale – mitmetes riikides on Eesti eeskujul oma

maapäevad ning samuti toimub regulaarselt Euroopa Maapäev (European Rural Parliament).

Alates 2017 vormistab ja kinnitab Maapäev oma sõnumid dokumendis Maapäeva Manifest,

mis on kujunenud keskseks dialoogi aluseks maakogukondade , valitsuse ja ministeeriumide

vahel

Alates aastast 2005 korraldab Külaliikumine Kodukant konkurssi Eestimaa Aasta Küla,

millega teadvustatakse ühiskonnas maaelu väärtusi ning tunnustatakse aktiivseid kogukondi.

Aastatel 2019 ja 2020 on Kodukant juhtinud erinevate maaelu toetavate organisatsioonide

koosloomesündmust „Maal elamise päev“, mis soodustab kohalike omavalitsuste ning

külakogukondade praktilist koostööd oma piirkonna väärtuste esiletoomisel ja tutvustamisel.

Mitmed osalenud omavalitsused on kinnitanud, et sündmus on oluliselt lähendanud

kogukondi omavalitsustele ning loonud soodsa pinnase koostööks.

Aastatel 2018 -2019 töötas Liikumine Kodukant koostöös sotsiaalministeeriumiga välja

Vabatahtlike kaasamise mudeli hoolekandeteenuste juurde. Üks osa mudelist puudutas

keskkonna loomist kogukondade ja omavalitsuste partnerluseks sotsiaalvaldkonnas. Märtsis

valmib ka Kodukandi käsiraamat vabatahtlikele seltsilistele. Sotsiaalministeerium on meie

poolt välja töötatud mudelit aluseks võtnud ning otsimas partnerit mudeli rakendamiseks

kogu Eestis.

2.2 Panus kogukondade oskuste ja võimekuste tõstmisse

Erinevate arendusprojektide kaudu on otseselt toetatud kogukondade oskuste baasi ja

võimekust:

Aastatel 2002-2003 viidi ellu projekt „E-Village“ PHARE Access toetusega ning koostöös

Põllumajandusministeeriumiga, mis tõi esmakordselt päevakorda kogukondliku tegevuse

arengu planeerimise teema. Projekti tulemusena uuenes küla arengukava mõiste ja kasulikuks

väljundiks said valminud küla arengukava koostamise käsiraamat, loodud külavanemate

võrgustik ning kõrgetasemeliselt läbi viidud koolituste materjalid. 105 külakogukonda

koostasid projekti raames oma esimese kogukonna arengukava, selleks et SAPARD

programmis olla valmis EL toetuse taotlemiseks nõutud tasemel. Küla arengu planeerimine

on jäänud kestma ka nüüd, kuigi seda otseselt ei nõuta.

6

Aastal 2004-2006 toimunud „Säde küladesse“ projekt võttis fookusesse „uinuvad külad“, kus

innustati läbi eestvedaja võimestamise kogukondliku tegevuse käivitamist. Projekti raames

tegutseti 124 külas, kellest 80% õnnestus käivitada oma paikkonna külaliikumine. Selles

projektis sõnastati ka kogukonna arengu tasemete esialgne kontseptsioon.

Aastatel 2005 - 2006 toimunud projektis „Kogukonnateenused külas“ toetati 25 külaseltsis

kogukonnateenuse käivitamist koolituste ja nõustamisega ning teenuseid tutvustava

voldikuga. Tegemist oli esimese korraga, kui külade omatulu teenimise võimekusega tegeleti.

Aastatel 2018/2019 projekt „Külavanemate institutsionaalse koostöömudeli väljatöötamine

kohalikele omavalitsustele“ , mille fookuses oli külavanema institutsiooni täpsustamine ning

külavanemate ja kohalike omavalitsuste koostöömudeli loomine. Korraldasime külavanemate

uuringu, kogukonnatöö mudeli tutvustamise seminaridel ning koostasime uuendatud ja

kommenteeritud külavanema statuudi näidise. Projekt käivitas 20 kohalikus omavalitsuses

haldusreformi muutusi arvestava külavanema statuudi koostamise ning külavanema

institutsiooni uue mõtestamise.

Aastatel 2020/2021 viib Kodukant ellu ACF projekti „Õmblusteta maaühiskonna programm“,

mille fookuses on külakogukondade ja omavalitsuste koostöö toetamine. Oleme läbi viinud

külaliikumise ja tugisüsteemi kaardistuse, selle andmeid analüüsinud ning korraldanud

piirkondlikud koostööseminarid omavalitsuste ametnikele ja kogukondade esindajatele.

Märtsi lõpus toimub veebikonverents „Kogukonna roll ja võimalused kohalikus

omavalitsuses“, mille peamine sihtgrupp on kohalikud omavalitsused.

Alates möödunud aastast osaleb Kodukant koostöös Leader Liidu ja maaelu võrgustikuga

Arukate külade arenguprogrammi käivitamises, mis saab avastardi käesoleva aasta esimesel

poolel.

3. Eesti Külaliikumise Kodukant suutlikkus koondada liikmete, võrgustiku, kogukondade arenguvajadusi ja pakkuda neile arendustegevusi.

3.1 Liikmeskond ja võrgustikutöö

Eesti Külaliikumisel Kodukant on tänase seisuga 19 juriidilist liiget, millest 13 on maakondlikud,

3 valla- või piirkonna põhised külade ühendused. Kahes maakonnas, kus puudub maakondlik

organisatsioon (Võrumaa ja Lääne-Virumaa) on koostöölepe sõlmitud maakondlike

partnerorganisatsioonidega. Kodukandi liikmetel on oma liikmeskond (hinnanguliselt 250

liiget) ning oma võrgustik sihtgrupi esindajatest (hinnanguliselt umbes 3000 kogukondade

esindajat).

7

Kodukandi temaatilised võrgustikud on järgmised:

Külavanemate võrgustikku on kaasatud külaelanike poolt valitud mandaadiga külavanemad,

keda tänaseks on Eestis 654. Külavanemate võimekuse ja kaasatuse tõstmiseks on Kodukandi

juurde moodustatud 6-liikmeline töörühm.

Täiskasvanuhariduse saadikute võrgustik käivitati Kodukandi Koolituskeskuse ja ETKA

ANDRAS-e koostöös täiskasvanute hariduse jätkamise toetamiseks. Sinna kuulub igast

maakonnast üks Kodukandi esindaja. Võrgustiku eesmärk on populariseerida ja toetada

elukestva õppe alaseid tegevusi külades. Kokku on võrgustikus 15 maakonda 15 esindajaga.

Maal elamise päeva võrgustik toimib kahel tasandil. Esiteks koordineerib Kodukant …

organisatsioonist koosnevat Maal Elamise Päeva juhtrühma. Teiseks moodustavad võrgustiku

sellest üle-eestilisest suursündmusest osa võtvate omavalitsuste esindused, kellega koos Maal

Elamise Päevaks valmistutakse, mida ellu viiakse ning hinnatakse. Aastal 2019 kuulus

võrgustikku 35 omavalitsuse esindajat, 2020 lisandus 18 ja 2021 aastal ootame hinnanguliselt

30 omavalitsust.

Vabahariduse võrgustik on üks neid üle-eestilisi võrgustikke, kus Kodukant on oma

Koolituskeskusega aktiivne liige, olles esindatud Vabaharidusliidu volikogus ja toetades

organisatsiooni strateegilise planeerimise võimekusega, mille kaudu teostatakse huvikaitset

täiskasvanuhariduse valdkonnas.

Vabatahtliku tegevuse võrgustik loodi Kodukandi eestvedamisel 20. märtsil 2014. Käesolevaks

hetkeks on võrgustikus 37 liiget. Võrgustikku kuuluvad vabatahtlike kaasavad organisatsioonid

väga erinevatest valdkondadest ning esindatud on nii vabaühendused kui ka avaliku sektori

organisatsioonid. Võrgustiku eestvedamine on olnud Kodukandi üks Vabatahtliku tegevuse

strateegilise partnerluse lepingust siseministeeriumiga 2014 - 2020. Seoses lepingu

lõppemisega anname võrgustiku üle uuele eestvedajale, kuid jääme kindlasti osalema

võrgustikutöös ka edaspidi . Külaliikumine on juba 90ndate algusest toimetanud peamiselt

ainult vabatahtlike panusel ja on vabatahtliku tegevuse uuringute põhjal üks enim

vabatahtlike kaasav valdkond.

Arukate külade võrgustik on kõige värskem võrgustik, mille juhtrühma Kodukant kuulub.

Koostöös Leader Liidu ja teiste partnerorganisatsioonidega on välja töötatud

arenguprogramm ning valitud esimese vooru osalejad. Programm käivitub mais 2021.

Kodukandilt oodatakse tulevikus arukate külade võrgustiku püsivat hoidjat.

PREPARE rahvusvaheline võrgustik Liikumine Kodukant esindab Eestit üle-euroopalises

maapiirkondade arengule kaasaaitavas organisatsioonis. Antud ühingu kaudu oleme

panustanud uute EL liitujate ettevalmistusele, kogukondade kaasamise võimekusele

kolmandate riikide avalikus sektoris ning meie kõige suurem panus on olnud Eesti Maapäeva

formaadi ja kogemuste jagamine ja integreeriminine rahvusvahelisse praktikasse.

8

CEV võrgustik. Liikumine Kodukant osaleb aktiivselt Euroopa Vabatahtlike Keskuse (CEV) [1]

töös, olles selle organisatsiooni liige 2015. aastast. CEV-is on kokku 64 liiget üle Euroopa. 2017.

aasta sügisest on Kodukant Anu Viltropi isikus esindatud CEV-i juhatuses.

3.2 Külaliikumise Kodukant esindatus komisjonides

Eesti Külaliikumise Kodukant üks keskseid tegevusi on teostada külakogukondade ning

maapiirkondade elanike huvikaitset. Üheks viisiks seda teha on olla aktiivne erinevates

komisjonides ning töörühmades ning pakkuda kogukondade arengu valdkonnas oma

teadmisi. Aastatel 2020/2021 osaleb Kodukant järgmiste komisjonide töös:

- Põllumajanduse ja kalanduse (PÕKA) arengukava 2021-2028 seirekomisjon

- Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu ( PMAN )

- Maaeluvõrgustiku Koostöökoda

- Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsiooni (EKAK) ühiskomisjon

- Konsulentide Kutsekomisjon

- Kliimamuutuste komisjon (Keskkonnaministeerium)

- Töörühm vabatahtlike kaasamiseks kriisi olukordade lahendamiseks

- Kogukondade võimestamise töörühm (SIM)

- Avatud valitsemise töörühm (riigikantselei)

Kodukant teeb koostööd Riigikogu külaliikumist toetava mitteametliku komisjoniga. Väga tihe

on koostöö maaelu, sise- ja rahandusministeeriumiga. Katusorganisatsioonidest on kõige

rohkem koosloomes veetavaid algatusi Vabaühenduste Liidu, Eesti Leader Liidu ning Eesti

Linnade ja Valdade Liiduga.

3.3 Kodukandi sihtrühmade infokanalid ja -listid

Liikumise Kodukant koduleht (www.kodukant.ee.) on eelkõige olnud liikmetele ja võrgustikule

suunatud infokanal. 2018. aasta jaanuarist augustini külastas kodulehte ligikaudu 1100

külastajat kuus. Kodukandil on veidi üle 1000 jälgija Facebookis, kelleni jõuavad igapäevaselt

külaliikumise, vabatahtliku tegevuse või maaeluga seotud sõnumid. 2018. aasta juulis jõudsid

Eesti Külaliikumine Kodukant Facebooki uudised kuni 13 918 inimeseni(reach). Liikmete

siseinfo liigub meililisti kaudu, kuhu kuulub 102 inimest. Samuti on organisatsioonis mitmeid

tööpõhised meililiste. Külaliikumine Kodukant osaleb aktiivselt avalikus diskussioonis, näiteks

2020. aasta juunis oli 14 meediakajastust üle-eestilistes ja kohalikes väljaannetes.

Kodukandi kodulehel on põhiline info kättesaadav ka vene ja inglise keeles. https://kodukant.ee/ru/ ja https://kodukant.ee/en/

9

Liikumine Kodukant omab ja haldab veebilehte Vabatahtlike Värav (www.vabatahtlikud.ee), mis on suunatud vabatahtliku valdkonna uudiste, kuulutuste ning info jagamisele, vahendamisele ja levitamisele. Vabatahtlike Väravas on kuus keskmiselt 4000 lugejat. Lisaks haldab Liikumine Kodukant Facebooki lehte Vaba Tahe, millel on käesoleval hetkel 1336 jälgijat. Postituste ulatus (reach) küündib kuni 5000 inimeseni. Iga kahe nädala tagant edastab Vabatahtlike Värav uudiskirja, millel on käesoleval hetkel veidi alla 800 lugeja. Uudiskirja lugejate arv on aja jooksul pigem vähenenud ning näib, et uudiseid otsitakse pigem Vabatahtlike Väravast ning erinevatest sotsiaalmeedia kanalitest. Vabatahtliku tegevuse võrgustiku meililisti kuuluvad kõikide võrgustiku liikmete esindajad. Seoses vabatahtliku tegevuse strateegilise partnerluse lepingu lõppemisega on Kodukant valmistumas Vabatahtliku Värava ja värava juurde kuuluvate listide üleandmist uuele partnerile. Teisalt Värava arengu kogemus näitab, et suudame üle-eestilist veebikeskkonda arendada.

Eesti Külaliikumisel Kodukant olulisim infokanal on liikmete list (102 aadressi), millesse

kuuluvad kõikide liikmesorganisatsioonide juhatuste liikmed ning tegevmeeskond. Listis on

kokku keskmiselt 100 püsilugejat. Listis arutame külaelu puudutavaid küsimusi ning edastame

infot Kodukandi tegevuste kohta sh. vabatahtliku valdkonna tegevuse kohta.

2020 aasta kaardistuse baasil on täiendavalt loodud järgmisel listid, mida kasutatakse

sihtrühmale olulise info jagamiseks ning tagasiside saamiseks:

- külavanemate list (854 aadressi), kuhu kuuluvad 69 maapiirkonda omava omavalitsuse

küla- ja alevikuvanemad, kelle hulgas võib vajadusel eristada kehtiva mandaadiga ja

n.ö. mitteametlikud külavanemad;

- külaseltside list (905 aadressi), kuhu kuuluvad külaseltsi tunnustega MTÜde ja

seltsingute kontaktisikud 69 maaomavalitsusest;

- külamajade list (287 aadressi), kuhu kuuluvad kogukondade poolt hallatavate

kogukondlike keskuste kontaktisikud;

- ametnike ja komisjonide list, (111 aadressi), kuhu kuuluvad külade ja kogukondade

temaatikaga tegelevad ametnikud 60 omavalitsustest ning volikogu komisjonide juhid

44 omavalitsusest.

- koostöökogude list (37 aadressi), kuhu kuuluvad kogukondi kaasavad koostöökogude

kontaktisikud 27 omavalitsusest.

Lisaks on mitteametlik list maapiirkondade uuselanikest (64), kes 2020 sügisel läbi viidud

küsitluses väljendasid huvi kogukonnatöö arenguprogrammi vastu.

10

4. Külaliikumise Kodukant võimekuste ülevaade võimekate ja hoolivate kogukondade strateegilisel arendamisel

Kodukant on pika ja tegusa eksisteerimise aja jooksul kujundanud välja mitmeid olulisi võimekusi,

mis aitavad edukalt täita kogukondade arendamise võimestamise rolli.

4.1 Analüütiline võimekus

Kodukant kui kogukondade arengut toetava ja huvikaitset teostava organisatsiooni

analüütiline võimekus tuleneb oskusest analüüsida ja kasutada läbiviidud uuringutes ja

küsitlustes, kaardistustes, aruteludel saadud teadmisi dialoogides, kohtumistel partnerite,

valitsuse ning omavalitsustega tõstmaks esile maaelu väärtuste hoidmise vajalikkust läbi

kogukondade, külade, külavanemate tegevuse. Sellele viitab ka Kodukandi osalus mitmetes

maapiirkonna eluolu puudutavates komisjonides ja töögruppides.

Kodukant on aastate jooksul jälginud ja analüüsinud muutusi ja trende riigi maaelupoliitikas

ning oma teadmiste ja tegevusega olnud siin oodatud asjatundlikuks partneriks just tänu

uuringutele, kaardistustele ja küsitlustele.

Kodukandi analüütiline võimekus annab positsiooni oma tegevusi asjalikult, vajalikult ja

järjepidevuslikult planeerida, fookuses, vastavalt eesmärgile, võime -tegutseda kogukondade

heaks.

Viimane, 2020 läbi viidud Külaliikumise ja tugisüsteemi kaardistus annab hea pildi

külaliikumise tänasest seisust. Varasemad analoogsed kaardistused ( 2004, 2012 ja 2016)

annavad võimaluse jälgida trende ka ajas ning teha neist järeldusi oma tegevuskava koostades

ja tõsta seega järjekindlalt külakogukondade võimekust oma elukoha huvide eest seista .

https://kodukant.ee/uudised/kodukandi-kaardistus-kinnitab-kulaliikumise-moju-avatud-valitsemisele/

Lisaks mahukamatele uuringutele on Kodukandil võimekus saada kiirelt vahetut tagasisidet

olukorrale maapiirkondades. Selleks kasutab Kodukant avatud kiirküsitlusi (2020 , mille

tulemusi kasutatakse argumentidena nii dialoogis poliitika kujundajatega kui ka uute

arendusprojektide koostamisel. 2020 viidi läbi kaks kiirküsitlust „Eriolukorra mõjust

maaelanikele“ ning „Maapiirkondade uuselanike küsitlus“.

https://kodukant.ee/uudised/kulaliikumine-kodukant-viis-labi-kusitluse-eriolukorra-kohta/

Kaardistuse ja küsitluste tulemusi on mitmel korral esitletud ning kokkuvõtted on pälvinud

tähelepanu nii meedias kui ka poliitikakujundajate hulgas.

Varasematest uuringutest ja küsitlustest on märkimisväärsemad järgmised:

- Külaliikumise küsitlus (Kodukant 2018)

11

https://kodukant.ee/uudised/maal-elamise-eeliseks-peetakse-head-kasvukeskkonda-lastele/

- Külavanemate uuring "Külavanemate institutsionaalse koostöömudeli väljatöötamine

kohalikele omavalitsustele“ (AS Teravik 2017) https://kodukant.ee/kulavanemad/kulavanemate-uuring/

- Külavanemate roll kohaliku kogukonna arengus ja selle dünaamika (Rivo Noorkõiv

2016), https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2016/11/kogukondlik-mudel_analuus_final2.pdf

- Veebiküsitlus „Teenuste kättesaadavus kodukohas“ (Kodukant 2019) https://kodukant.ee/uudised/teenused-maal-koige-enam-ollakse-rahul-raamatukogude-ja-

haridusasutuste-teenuse-kattesaadavusega/

4.2 Strateegilise planeerimise võimekus

Tänu Kodukandi panusele külakogukondade arengu planeerimise oskustesse ja juhatuse

enesearenduslik õppimistahe on andnud organisatsioonile võime ise oma tegevusi

strateegiliselt planeerida(õpetades teisi, õpid ise) kasutades selleks osalusplaneerimise

meetodit. Kodukandi uusim arengudokument „Külaliikumise strateegia 2030“ kinnitati

üldkogu poolt aastal 2019.

(Vaata:https://kodukant.ee/wp-content/uploads/2019/07/Eesti_Kylaliikumise_strateegia_2030.pdf)

Strateegia koostati protsessina, kus said kaasa rääkida nii liikmed kui ka sihtgrupi esindajad ja

huvigrupid (225 vastajaga „Külaliikumise küsitlus“ 2018). Tegemist on ühingu kolmanda

strateegilise dokumendiga, kirjeldades strateegilisi eesmärke ja tegevusi ning mis kattuvad

otseselt antud hanke fookusega. Kokku on lepitud visioonile vastav ja eesmärkide

saavutamiseks vajalik selge mõõdikute süsteem, mille järgi hinnatakse ühingu tegevuse

tulemuslikkust.

Siinkohal kõige asjakohasemad eesmärgid:

Eesmärk: Külades, valdades ja Kodukandi organisatsioonis on tõusnud koostöö ja kaasamise

võimekus. Mõõdikud:

- Küsitlus näitab koostöö kasvu kogukondade sees ja külade vahel

- Külavanemate ja külaseltside arv. Baastase 2020 vastavalt 554 ja 905

- Vabatahtlike osakaalu muutus ühiskonnas. Baastase 2019 on 46%

Eesmärk: Omavalitsustes on välja kujunenud külade/kogukondade kaasamise ja koostöö

mudelid. Mõõdikud:

- KOVide arv, kus on rakendatud kogukondade koostöö mudelit.

- Baastase 2020 külavanema statuut 36, külaelu komisjon 44, külade rahastamise kord,

külaelu toetav ametnik 60, külade ümarlaud või ühendus 27.

Eesmärk: Külades ja kogukondades on tõusnud võimekus luua eeldusi töökohtade tekkeks ja

kogukonnateenuste pakkumiseks. Mõõdikud:

12

- Külamajade poolt pakutavate teenuste ja töökohtade arvu muutus maapiirkondades

4.3 Võimekus tegutseda üle-eestiliselt

Üleriigilise tegutsemine võimekus toetub kolmele sambale.

Esiteks Kodukandi liikmeskonnale, mis katab kogu Eestit. Erandiks on Võru maakond, kelle

puhul on sõlmitud edukalt toimiv partnerlusleping Võrumaa Arenduskeskusega.

Tegutsemisvõimekuse tõstmiseks töötab Kodukant selle nimel, et toetada kogukondlike

ühenduste teket kõigis omavalitsustes ning tugevdada sellega veelgi oma üle-eestilist

võrgustikku.

Teiseks sambaks on suurepärane koostöö teiste üle-eestiliste võrgustikega nagu MAK´ide

MTÜ konsultantide võrgustik, Eesti Leader Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit jne. Nende

organisatsioonidega jagatakse infot ning nad on kaasatud mitmetesse ühistesse projektidesse

ning suur sündmustesse.

Kolmas lisagarantii üle-eestiliseks kaasamiseks ja infovahetuseks on põhjalike sihtrühma

listide olemasolu, mis uuendatakse iga kolme-nelja aasta tagant külaliikumise kaardistuste

käigus. See võimaldab jagada sihtrühmadele operatiivselt olulist infot ning kaasata neid

küsitlustesse ja uuringutesse ilma vahendajateta.

Näited üle-eestilisest tegutsemisest:

- Eesti Külade Maapäev – iga kahe aasta järel 300 osalejat kõikidest maakondadest ning

partner organisatsioonidest.

- Maal elamise päev - 2019 osalesid kohalikud asutused/organisatsioonid/ettevõtted 35

omavalitsusest ja 2020 (koroona-aastal) 18 omavalitsusest üle Eesti.

- Külade ja omavalitsuste koostööseminarid – 2020 novembris osalesid KOV-põhised

tandemid külaliider + ametnik 17 kohalikust omavalitsusest. Kaks seminari toimub

mais 2021.

4.4 Huvikaitse võimekus

Kodukandi huvikaitse võimekus avaldub eelkõige läbi tugeva võrgustikutöö sihtrühma

vajaduste esindamiseks nii maakondlikul, kui ka riiklikul tasandil.

Meie laiem huvikaitse missioon on jälgida kogukondliku tegevuse printsiibi esiletoomist

ja arvestamist poliitikate kujundamisel.

Missiooni elluviimiseks oleme loonud võrgustiku valdkondlikest partneritest, kellega koos

ja/ või kelle kaasabil on võimalik huvikaitset teostada süsteemselt ja tulemuslikult.

13

Välja on kujundatud koostöösuhted Eesti Linnade ja Valdade Liiduga, kellega koostöös viikase

ellu kogukondade ja omavalitsuste koostöövõimekusele suunatud tegevusi; Eesti Leader Liit,

kelle eestvedamisel toimub uue EL eelarve perioodi rahaliste vahendite kasutamise

laiendamine (multifondid); Maaeluministeerium, kelle haldusalas oleva maaelupoliitika

kujunemisel ja ka ellu viimisel me jälgime, et põllumajandusliku tegevuse kõrval oleks selgelt

eristuvad eesmärgid ja tegevused ka kogukondade suunal;

Rahandusministeerium, kelle üheks tegevussuunaks on kujundada regionaalpoliitikat jne.

Viimane huvikaitsemise tegevuse näide on seotud just Kohaliku omaalgatuse programmi

tingimuste muutmisega ja seal kogukondade võimestamise teema esile toomisega.

Kodukant on viinud maakogukondade tasandi huvikaitse tegevused ka vabariigi valitsuse

tasandile läbi Eesti Külade manifesti: https://kodukant.ee/uudised/eesti-kulade-xiii-

maapaeva-manifest/ . Manifesti sisuloomes on osalenud kõikide eelpool nimetatud partnerite

esindajad ning sealsed punktid on saanud kõikidelt ministeeriumitelt tagasiside. Manifest oli

valitsuses arutelul 19.11.2021 ning selle tulemuseks on raport, kus valitsus leppis kokku

ministeeriumite tasandi ülesanded.

5. Liikumise Kodukant eesmärgid Siseministeeriumi strateegilise partnerina „Kodanikuühiskonna programmi 2021 – 2024 meetme Võimekad ja hoolivad kogukonnad prioriteetide elluviimisel

5.1 Prioriteet „Süsteemne ja võrgustikupõhine kaasamine kohalikul tasandil“

Selleks, et kohtadel toimiks süsteemne ja võrgustikupõhine kaasatus on oluline tegeleda kahe

poolega: ühelt poolt peame tegema tööd, et Eesti oleks kaetud kogukondadega, kes soovivad

kohalikku elu edendada ja teisalt peab olema olemas omavalitsuste soov ja tahe piirkonda

edendada koostöös oma kogukondadega.

Liikumisel Kodukant on täna olemas ülevaade maaomavalitsuste kogukondadele suunatud

tugisüsteemidest kui ka kogukondlikust aktiivsusest. Täna on vaid 27 maaomavalitsuses

olemas vallaga partnerluses olevad kogukondade koostöökogud, külavanemate statuudid on

vastu võetud 37 omavalitsuses. Eesti 4601 külas on täna ühel või teisel moel kogukondliku

tegevusega kaetud 2115 küla ehk 46% küladest. Seega, et üldse võrgustikupõhist tööd

arendada tuleb hakata senisest enam tähelepanu pöörama ka ülejäänud piirkondadele, kus

kogukondlik tegevus on madal. Vaja on tutvustada kogukonna olemust, võimalusi ja sealt

edasi võrgustikupõhiseid kaasamise võimalusi nii potentsiaalsetele kogukondade

14

eestvedajatele kui omavalitsustele. Lisaks on Liikumisel Kodukant vaja juurde kaardistada

linnades tegutsevad kogukonnad ja nende senine koostöö linnavalitsusega.

Kodukant seab antud prioriteedi osas sihiks teha lisakaardistuse ka linnades olevate

kogukondade osas, kindlasti on vaja vaadata seni tehtud kaardistuse sisse ja analüüsida senist

sisulist kaasatust, tuua välja toimivad praktikad ning läbi selle asuda kõnetama omavalitsusi

ja kogukondi, kus täna koostööd ei ole.

5.2 Prioriteet „Kogukondade ja kohalike omavalitsuste teadlikkuse tõstmine kohaliku tasandi ja kogukondade koostöövõimalustest“

Kogukondlik lähenemine on meie ühiskonnas saamas üha populaarsemaks teemaks

erinevates kõnedes ja arengudokumentides. Tegelikkuses on väga palju erinevaid arusaamu

ja lähenemisi kogukondadele. Traditsiooniliselt on kogukondadeks peetud asukohapõhiseid

kogukondi nagu küla ja linnaosa kogukonnad. Kogukonna teooriates eristatakse huvi-,

kultuuri- ja identiteedipõhiseid, ankurinstitutsioonide juurde moodustunud, samades oludes

inimeste vastastikust toetust pakkuvaid ja õpikogukondi. Samades oludes inimeste

kogukonnad seovad neid, kes on ajutiselt, enamasti planeerimatult, sattunud keerulisse

olukorda ning otsivad teineteiselt tuge ja infot. Eestis praktiliselt tundmatu mõiste on

ankurkogukonnad, milleks võivad olla konkreetse piirkonnaga seotud asutused: koolid,

haiglad, muuseumid, raamatukogud, kirikud, talud, kultuurikeskused ja kohalikud ettevõtted.

Mõistame, et strateegilise partnerluse konkursil käsitletakse kogukonnana just traditsioonilisi,

asukohapõhiseid kogukondi. Kuid uued lähenemised, näiteks raamatukogu - kui linnalise

kogukonna kohtumispaik aitab piirkonna arengusse tuua täiesti uut lisaväärtust. Kodukandi

hinnangul ei adu ei olemasolevad kogukonnad ega omavalitsused tihti võimalusi, mida ja

millistes vormides saaks tegelikult koostööd teha. Samuti ei pea koostöövõrgustikud

koosnema alati samadest tegutsejatest, vajalik on vaadata, kes kohapeal on ja kes kõik saaks

tegelikult aidata kaasa paikkondade arendamisele.

Antud prioriteedi juures peame Kodukandi rolliks erinevate võimaluste, praktikate, uute

kogukondlike lähenemiste tutvustamist laiemalt nii kogukondadele kui omavalitsustele.

Tahame kindlasti pöörata tähelepanu dialoogi loomisele erinevate osapoolte vahel, vajalik on

luua kaasaegseid juhendmaterjale ja keskkondi, mis aitaks kõigi osapoolte edendada

kogukondlikku lähenemist ja tõsta teadlikkust koostöövõimaluste kohta. Kogukonna

käsitlemiseks on vaja ka teemaga seotud mõisted lahti kirjutada, mida küll kahjuks ei ole

võimalik antud pakkumise tegevuskavva mahutada kuid kindlasti tõstatame tegevuse

vajalikkuse teemakohastel aruteludel.

5.3 Prioriteet „Kohaliku omavalitsuse tasandil kogukondade kaasamine kohaliku elukeskkonna kujundamisse“

Antud prioriteet on tihedalt seotud kahe eelneva prioriteediga. Kodukandi kaardistamise

käigus tuli selgelt välja, et täna on meil küll loodud koostöövorme osalemiseks, samas on neid

15

koostöövorme siiski toimimas vaid vähestes omavalitsustes. Enamlevinud kogukondade

kaasamispraktikad omavalitsustes on kaasava eelarve rakendamine, külavanemate

ellukutsumine ja kohalike ühenduste ning kogukondlike koostööümarlaudade tegutsemine.

Kindlasti saab leida veel viise kuidas kogukondi kaasata. Meie peame oluliseks, et

koostöövormid oleks levinud, põhinevad osapoolte partnerlusele ja kasutusel kõigis

omavalitsustes.

Kodukant sisustab antud prioriteeti kaardistamiste, analüüsi käigus välja tulnud heade

praktikate esile toomisega ja valmisolekuga pakkuda omavalitsustele ja kogukonna

eestvedajatele tuge kogukondade kaasamise ning teavitustöö avatud valitsemise põhimõtete

rakendumise osas.

5.4 „Prioriteet „Teenuste delegeerimine kohaliku tasandi vabaühendustele või kogukondadele“

Prioriteedi osas peame oluliseks lisaks delegeerimisele ka teenuste koosloome aspekti. Ehk

siis erinevate teenuste osas võiksid omavalitsused sihtgruppidega, keda teenused puudutavad

läbi mõelda, kuidas teenust kõige parem ja mõistlikum oleks pakkuda. On teenuseid, kus parim

lahendus on hoopis koostöö ja kogukonna kaasamine teenuse pakkumise ning on teenuseid,

mis sobiks hästi kogukondadele ka delegeerida.

Täna teeb koolitusi selles valdkonnas peamiselt KÜSK (Nula) ja MAK võrgustik

(arenguprogrammi ja PATEE raames). Samuti tegeleb selle suunaga süsteemselt sotsiaalsete

ettevõtjate võrgustik. Leader Liidu ja Kodukandi koostöös on käivitumas arukate külade

arenguprogramm, mis keskendub selliste kogukondade toetamisele ning võrgustamisele,

kellel on suutlikkus ja motivatsioon reaalselt oma elukeskkonda muuta. Neist paljude fookuses

on uued teenused ning tihedam koostöö kohalike omavalitsustega elanike elujärje

parandamisel.

Arvestades eelnevat ja konkursi korraldaja eelarvelisi vahendeid näeme, et Kodukant selles

prioriteedis saabki eelkõige keskenduda praktikate jagamisele ja kogukondade

ettevalmistamisele senisest enam osaleda teenuste disainimisel, pakkumises või hangetes.

Kindlasti tahame levitada praktikaid koosloomest, mida täna rakendab edukalt Võrumaa

Arenduskeskus koostöös omavalitsustega.

Leiame, et kõik neli prioriteeti on omavahel tihedalt seotud ja nende saavutamisele aitab

kaasa ühtne, terviklik tegevusprogramm. Pakume välja tegevusprogrammi, mis koosneb

viiest tegevussuunast. Oleme oma tegevusprogrammis arvestanud Kodanikuühiskonna

programmi maatriksis toodud indikaatoreid.

16

6. Tulemuste saavutamist tagav tegevuskava perioodiks 01.04.2021 kuni 31.12.2024

6.1 Tegevussuund 1: KAARDISTAMINE

Kogukondade, koostöö vormide, küla- või asumivanemate kaardistus. Maaomavalitsuste osas

on tegemist sisuliselt korduvkaardistuse, andmete täpsustamise ja olemasolevate

koostöövormide sisusse vaatamisega. Linnade osas viiakse läbi esmane kaardistus, samas

Kodukandi kogemus tööst vabatahtliku tegevuse kui ka 2014. aastal Linnalabori kogukondade

uuringu koostamisest (http://www.linnalabor.ee/kogukonnauuring) annab meile juba täna

hea sisendi, millele kaardistamisel toetuda. Kaardistuse osas kasutame oma liikmeskonna ja

võrgustike kontakte, samas loome kontaktvõrgustiku kõigi omavalitsustega. Kodukandi 2020

aasta kaardistuse andmetel on juba täna 60 omavalitsuses külakogukondadega tegelev

ametnik, seega on meil hea lähtekoht omavalitsuste kaasamiseks.

Ajaliselt planeerime 2021. aastal saada ülevaate linna kogukondadest ja koostööst ning ühtlasi

täpsustada meie 2020 aasta kaardistust. Kindlasti analüüsida koostöövormide sisu.

Koostöövormide sisu juures saame välja tuua senise praktika ning selle kuivõrd antud

koostöövorm toetab omavalitsuse ja kuivõrd kogukondade vajadusi. Millised on takistused ja

millised on eduelamused ja muutused kohaliku elukeskkonna arendamisel.

Kaardistamise teise ringi, ehk andmete täpsustamise ja muutuse fikseerimise kavandame

2024. aastasse.

Seoses andmete kogumisega vaatab Liikumine Kodukant üle ka oma andmete töötlemise

tingimused ja kaasajastab need vastavalt seadusele ja meie vajadustele.

Väljundid ja mõõtmine:

- andmebaas kogukondadest, külavanematest ja asumivanematest, kelle tegevus on

suunatud paikkonna arendamisse (kohalikud külakogukonnad ja linnaasum

kogukonnad ) , nende arv. Meie kaardistamine annab võimaluse fikseerida algseis

2021 aastal ja lõppseis 2024 aastal. Loomulikult on meie soov ja siht, et partnerluse

lõpuks on kõigis omavalitsustes olemas koostööühendused. Teisalt tuleb arvestada

kohapealsete inimeste ja organisatsioonide, omavalitsuste valmisolekut, hoiakuid

koostöö suhtes. Meie saame pakkuda tuge aga kindlasti ei ole võimalik koostöövorme

omavalitsuse tasandil luua ülevalt poolt.

- kaardistamise sisuline analüüs, mis avab seniseid koostöövormide sisu ja toob välja

head praktikad, mis on ka esitletud.

17

6.2 Tegevussuund 2: TOETAVAD MATERJALID JA PRAKTIKAD

Tegevussuuna kaudu soovime paremini lahti mõtestada kogukonna olemust, võimalusi

koostöös omavalitsustega paikkondade arendamisel. Kindlasti tuleb juhendmaterjalides

käsitleda ka kogukondade eestvedajatele vajalike oskusi ja teemasid, millega kogukonnatöös

tuleb arvestada. Vajalik on suunata tegevusi nii kogukondadele, kes juba toimetavad kui ka

alles ärkavale kogukondadele ning omavalitsustele. Kavandame koostada nii juhendmaterjale,

toetavaid videolugusid ja luua dialoogi erinevate osapoolte vahel.

Kogukondade arengu tasemete kirjelduse ja arengu hindamise juhendi loomine. Esmane,

mida kogukonnatöös peab mõistma on, et kogukonna arendamine on protsess ning nende

arengut saab jagada etappidesse. Liikumine Kodukant on oma 24 aastase kogukonnatöö

praktika käigus toonud välja järgmised kogukonna arengu etapid:

- Algseis - äratamata kogukonnad - siin on tegemist piirkondadega kus inimesed ei suhtle

omavahel, ei ole määratlenud ühist huvi ega panusta ühiselt paikkonna edendamisele.

- Esimene etapp - kooskäimine. Selles etapis hakkavad kogukonnaliikmed omavahel

suhteid looma ja usaldust kasvatama.

- Teine etapp - esmavajaduste rahuldamine. Selles etapis kerkivad esile

kogukonnaliikmete eluliselt olulised teemad.

- Kolmas etapp koosloome (sisaldab ühtsuse loomist, enesemääratlemist, arengu

planeerimist, kogukonna ettevõtlikust ja teenuste pakkumise võimekust ja kogukonna

valmisolekut kogukondlikkus sotsiaaltööks).

Seega peavad erinevad osapooled mõistma, mis etapis ollakse, millised on tegevused, mida

saab teha, et kogukondi võimestada ja koostööd edendada. Ka omavalitsustel on oluline

tuvastada, mis etapis nende piirkonna kogukonnad on, sest erinevas etapis kogukondadele

tuleb läheneda erinevalt, kogukonnad vajavad ka erinevaid toetusmeetmeid erinevate

arenguetappides. Meie ettepanek on luua kogukondade arengu tasemete kirjelduse ja

hindamise juhendi, mis võimaldab kogukonnal endal hinnata oma arengu seisundit ning

omavalitsustel ning Kodukandil seirata kogukondade arengu dünaamikat.

Parimate praktikate ja lugude kogumine, koondamine, levitamine ja kättesaadavaks tegemine

veebis. Kaardistamise käigus esile tulnud näited täiendatakse, toimetatakse ja esitletakse nii

juhendmaterjalides kui ka Kogukondade veebis (vaata punkt 5). Parimaid praktikaid

esitletakse nii kirjalike kui ka video lugudena. Praktikate juurde lisatakse kogukonna eksperdi

lühianalüüs.

Küla- ja asumivanemate juhendmaterjali ja statuudi kommenteeritud väljaande uuendamine.

Eraldi käsitleme küla- või asumivanemate teemat. Kodukant on koostanud 2018. aastal

külavanemate juhendmaterjali ja statuudi kommenteeritud väljaande, vt. lisa : https://kodukant.ee/wp-content/uploads/2017/01/K%C3%BClavanema-statuudi-kommenteeritud-v%C3%A4lja

anne 2018 Kodukant.pdf Käesoleva partnerlusega me kaasajastame dokumenti, toome enam esile

ka linnades asumivanemate valmise võimaluse ja kasuteguri. Valminud materjali tutvustamine

18

laiemalt võrgustikes, veebiplatvormil ja meedias. ´Kindlasti tuleb materjal tutvustamisele ka

toetavatel sündmustel vt. tegevussuunda 3.

Kogemuskohtumised KOV ametnikele ja kogukondadele. Kodukandil on juba olemas edukas

kogemus veebiseminari formaadist, mis võimaldab saada inspiratsiooni üksteise kogemuste

baasilt ning innustada omavalitsusi kogukondadega süsteemsemalt tegelema.

Väljundid ja mõõtmine:

- Vastavalt strateegilise partnerlus konkursi maatriksile peab tõusma omavalitsuste arv,

kus aktsepteeritakse kogukondade panust. Meie kaardistus näitab, et baastase 2020

on 37 KOV, kus on volikogus kinnitatud külavanema statuut; 60 KOV, kus on

kogukondadega tegelev ametnikud ning 44 KOV, kus on kogukondi toetav komisjon)

meie siht on vähemalt 30% tõus nendes näitajates.

- Kogukondade arengu tasemete kirjelduse ja arengu hindamise juhendi olemasolu, ja

testimise praktika, teostatakse esimesel kahel aastal.

- Praktikate kirjeldus - vähemalt 15 video ja kirjaliku lugu veebiplatvormil.

- Valminud külavanema - ja asumivanemate uuendatud juhend.

- Veebipõhised kogemuskohtumised omavalitsustega keskmiselt kaks korda aastas.

6.3 Tegevussuund 3: VÕRGUSTIKUTÖÖ

Tegevussuuna peamiseks sihiks on kutsuda ellu kogukondade arendamise üle-eestiline

võrgustik. Võrgustik ühendab kohaliku omavalitsuse või sisese piirkonna tasandil toimivaid

kogukondade koostöö vorme või ühendusi, kelle kaudu on võrgustikku seotud kõik paikkonna

arenguga tegelevad kogukondlikud ühendused. Esimesel aastal saame koondada juba

olemasolevad koostöövorme (on need siis ümarlauad, ühendused, kogud jm) . Kavandame

nende kokkukutsumist aasta teisel poolel, lähtuvalt kaardistamise tulemustest.

Teisalt on ääretult oluline hakata tegelema piirkondadega kus, koostööd ja omavahelisi

koostöövorme ei ole. Pakume välja kogukondade arenguprogrammi koostööks

omavalitsustega. Programm käivitub teisel aastal, osalema kaasame koostöö vormide

võimalikud käivitajad ja eestvedajad vähemalt 20 omavalitsusest. Arenguprogramm on

aastane protsess, mis sisaldab ühiseid töötubasid, ühte inspiratsioonipäeva,

kogemuskohtumisi ja individuaalseid konsultatsioone. Programmi etappide vahele jäävad

kodutööd. Osalejad on nii kogukondade esindajad kui omavalitsuse esindajad. Programmi

tulemuseks on piirkondades omavalitsuse ja kogukondade koostöö käivitumine. Toome

maastikule uusi eestvedajaid ja uusi loodud koostöövorme.

Uued koostöövormid kaasatakse ühtsesse võrgustikku. Ühises võrgustikutöö kaudu pakume

infovahetust, võrgustiku liikmete kaasamist läbi kohtumiste ning päevakohaste

veebiküsitluste läbiviimist, et saada sisendit huvikaitse tegevuseks.

19

Lisaks tööle koostööühenduste võrgustikuga tuleb kindlasti teha koostööd sihtgruppidega

nagu küla- ja asumivanemad, kohalike omavalitsuste kontaktisikud, kes tegelevad

omavalitsuses kohaliku algatuse võimestamisega. Antud tegevussuuna puhul on väga oluline

Kodukandi koostöö MAK võrgustiku, Vabaühenduste Liidu ja Leader Liiduga, et meie

tegevused täiendaks teineteist, mitte aga ei dubleeriks (Arukate külade võrgustikutöö,

MAKide nõustamisprogrammid)

Väljundid ja mõõtmine:

- Omavalitsuspõhiste kogukondlike koostöö ühenduste arvu kasv (baastase 27)

- Saame vaadata Kodukandi kaardistamise algseisu ja hiljem lõppseisu.

- 2-3 võrgustiku kohtumist aastas.

- Valmib kogukondade arenguprogramm, mille on läbinud vähemalt 20 omavalitsuse

koostöö ühenduste potentsiaalsed eestvedajad.

6.4 Tegevussuund 4: TOETAVAD SÜNDMUSED

Toetavad sündmused on vajalikud, et tõsta laiemalt teadmust kogukondade teemast,

pakkudes omavalitsustele ja kogukonna esindajatele, kogukonna arendajatele võimalust

dialoogiks, kohtumisteks, kogemuste vahetuseks ja vajadusel ka kitsaskohtade

esiletõstmiseks, mida üleriigiliselt tuleks lahendada.

Olulised toetavad sündmused ja nende sisu on:

Linna ja valdade päeva kogukonna-ala. Kogukondade huvikaitse linnade ja valdade suunal,

tuues sisse teemad, mille kaudu kogukondade ja omavalitsuste koostööd võimestada.

Kogukonnafoorumid. Aastal 2022 ja 2024 aastal viime läbi Kogukonnafoorumi, kus tutvustame

parimaid praktikaid ning muutusi kogukondade arengus ja suhetes omavalitsustega laiemalt.

Ühtlasi kogutakse aastal 2024 sisendit uue Kodanikuühiskonna Programmi tarvis.

Ümarlauad partnerorganisatsioonidega teemal kogukondade koostöövalmiduse ja võimekuse

suurendamine. Eesmärgiks saada partneritelt teadmisi, sisendit ja kompetentsi ning anda

vastu Kodukandi partnerluslepingu täitmise tegevustes tekkinud värsket teadmust. Kasutame

saadud koondinformatsiooni edaspidistes tegevustes..

Üldine valdkonna huvikaitse tegevus. See hõlmab tööd sihtrühma huvide kaitsmisel, nagu

osalemine komisjonide töös, ettepanekute sõnastamine määrustesse ning valdkonda

arendavatesse programmidesse ja arengudokumentidesse. Samuti näeme vajadust panustada

koos partnerorganisatsioonidega kogukonna mõistete süsteemi korrastamisse. Huvikaitse

sisaldab ka üldisemalt valdkonna nähtavana hoidmist läbi avalike esinemiste ja meedia.

20

Väljundid ja mõõtmine

Kogukonna teemalise teadlikkuse tõstmine:

- teema on käsitletud Linnade ja valdade päeval, partnerite ümarlaual

- ellu on viidud kaks üle-eestilist kogukonna foorumit;

- ettepanekud siseministeeriumile võimekate ja hoolivate kogukondade teema

edendamiseks; ettepanekud erinevates valdkonnaga seotud komisjonides ja

töörühmades; ettepanekud uue kodanikuühiskonna arengu programmi sisendiks;

- soovitused omavalitsustele ja kogukondadele kogukondliku töö edendamiseks.

6.5 Tegevussuund 5: KOMMUNIKATSIOON

Antud tegevussuund on vajalik, et hoida jooksvalt üleval olulisi kogukonna teemalisi

arutelusid, teavitada sihtgruppe partnerluslepingu raames toimuvast. Teisalt sisaldab

tegevussuund ka ühtse Kogukonna veebiplatvormi loomist ja igapäevast haldamist.

Kogukondade veebiplatvormi loomine. Loome kogukonna teemat, praktikat, juhendmaterjale

sisaldav veebiplatvorm, kus on võimalik kogukonna esindajatel saada vajaliku tuge. Platvormi

lähteülesanne arutatakse läbi võrgustiku, koostööpartneritega. Platvormi avame hiljemalt

2022 esimesel poolel. Kuni platvormi valmimiseni teeme sihtrühmale suunatud materjalid ja

info kättesaadavaks oma veebilehel kodukant.ee.

Nii platvormi igapäevaseks haldamiseks kui laiema kommunikatsiooni korraldamiseks

palgatakse kommunikatsiooni inimene. Kommunikatsioonis kasutame erinevaid

sotsiaalmeedia kanaleid ja avaldame uudiseid, pressiteateid kui ka sisu artikleid.

Väljundid ja mõõtmine

- valminud on kogukondade veebiplatvorm,

- postituste arv platvormil,

- teema kajastus meediakanalites (ilmunud artiklite, uudiste, pressiteadete arv,

meediakajastuse analüüs)

21

6.6 Tegevuskava ja tulemusnäitajad aastate lõikes

Tegevussuund 2021 2022 2023 2024 Väljundid ja indikaatorid

1 KAARDISTAMINE

1.1 -Linnaliste kogukondade olukorra esmane kaardistus. -Maaliste kogukondade korduv kaardistuse täiendamine.

-Kogukondade ja KOV vaheliste koostöövormide sisuline analüüs.

-Kogukondade ja koostöövormide korduskaardistus

-andmebaas kogukondade ning KOV koostöövormide ning vastavate kontaktide kohta. -sisuline analüüs kogukondade kaasatuse kohta KOVide poolt.

2 TOETAVAD MATERJALID JA PRAKTIKAD

2.1 -Kogukondade arengutasemete hindamise juhendi loomine

- Kogukondade arengutasemete hindamise juhendi testimine, tutvustamine, rakendamine

-KOV arv tõusnud (min 30%, kus aktsepteeritakse kogukondade panust (baastase statuut 37, ametnikud 60, komisjon 44 omavalitsuses) -kogukondade arengu hindamise juhend koostatud ning metoodika testitud vähemalt 3 omavalitsuses -praktikate kirjeldused, vähemalt 15 video ja kirjaliku loona; -valminud külavanema - ja asumivanemate uuendatud juhend. -vähemalt 8 veebipõhist kogemuskohtumist omavalitsustega

2.2 -Praktikate esitlemine -Praktikate esitlemine -Praktikate esitlemine -Praktikate esitlemine

2.3 -Kogemuskohtumised veebis KOV ametnikele ja kogukondadele.

-Kogemuskohtumised veebis KOV ametnikele ja kogukondadele

-Kogemuskohtumised veebis KOV ametnikele ja kogukondadele.

-Kogemuskohtumised veebis KOV ametnikele ja kogukondadele.

2.4 Külavanema ja asumivanema statuudi juhendmaterjalid uuendamine ja tutvustamine

3 VÕRGUSTIKUTÖÖ

3.1 Üle-eestilise kogukondade võrgustiku

Kogukondade võrgustiku kohtumised ja

Kogukondade võrgustiku kohtumised ja

Kogukondade võrgustiku kohtumised

- omavalitsuspõhiste kogukonna koostöö ühenduse

22

koondamine ja tegevuste käivitamine

infovahetus korraldamine

infovahetus korraldamine

ja infovahetus korraldamine

arvu kasv vähemalt 30 % (baastase 27). - kokku vähemalt 10 võrgustiku kohtumist. - arenguprogramm on välja töötatud ja ellu viidud vähemalt 20 omavalitsuse baasil -komisjonide arv, kuhu panustatakse; tehtud ettepanekute arv

3.2 Kogukondade arenguprogrammi väljatöötamine

Kogukondade arenguprogrammi läbivii mine

3.3 Valdkonna huvikaitse tegevus

Tegevussuund 2021 2022 2023 2024 Väljundid ja indikaatorid

4 TOETAVAD SÜNDMUSED

4.1 -Linnade ja valdade päeva kogukonna-ala

Linnade ja valdade päeva kogukonna-ala

Linnade ja valdade päeva kogukonna-ala

Linnade ja valdade päeva kogukonna-ala

-Kogukonna teema on käsitletud kõigil Linnade ja valdade päevadel ning partnerite ümarlaudadele; -ellu on viidud kaks üle-eestilist kogukonna foorumit; -ettepanekute arv ministeeriumitele, komisjonidele ja töörühmadele ning partnerorganisatsioonidele

4.2 -Partneritega koostöö ümarlaud

Partneritega koostöö ümarlaud

-Partneritega koostöö ümarlaud

-Partneritega koostöö ümarlaud

4.3 -Kogukonnafoorum

-Kogukonnafoorum

5 KOMMUNIKATSIOON

5.1 Jooksev kommunikatsioon

Jooksev kommunikatsioon

Jooksev kommunikatsioon

Jooksev kommunikatsioon

-valminud on kogukondade veebiplatvorm, -postituste arv platvormil, -teema kajastused meediakanalites

5.2 -Kogukondade veebikeskkonna kontseptsiooni väljatöötamine

-Veebikeskkonna loomine ja rakendamine, haldamine ja arendus

-Veebikeskkonna haldamine ja arendus

-Veebikeskkonna haldamine ja arendus

23

7. Eelarve kululiikide lõikes 2021-2024

KULULIIK 2021 2022 2023 2024

Tööjõuga seotud kulud: - 4 aastase tegevuskava elluviimiseks planeerime 1 täisajaga töökohta netopalgaga 1000 eurot, mis jaguneb 2 juhatuse liikme vahel: Krista Habakukk koormusega 0,6 ning Ivika Nõgel koormusega 0,4. Tööandja kulu kuus on 1734.- eurot.

15607 20808 20808 20808

Tegevustega seotud kulud tegevussuundade:* -sündmustega (võrgustiku kohtumised, kogukonnafoorumid, arenguprogramm, kogemuskohtumised) seotud korralduskulud sisaldavad ruumide rente, kohvipause, lektoreid, tehnilist IT tuge, kujundustöid) 4 aasta kogusummas 24 000 - ekspertide teenust vajame erinevate materjalide koostamiseks ja vormistamiseks (kaardistuse analüüs, - kogukondade arengu hindamise juhend, ekspertkommentaarid praktikatele, uuendatud juhend küla- ja asumivanemate statuudiks, arenguprogrammi väljatöötamine) 4 aasta kogusummas 16 000 eurot - kogemuslugude videomaterjalide töötlemine 2066.-

13290

15592 6592

6592

Kommunikatsiooni kulud: - sisaldavad artiklite, sõnumite, pressiteadete formuleerimist, kujundamist ja edastamist meedias ning sisuloome tööd kogukonnaportaalis.

3600 3600 3600 3600

Üldkulud ja portaali arendus: -sisaldab telefoni ja transpordi kulu, IT tuge summas 1500.- aastas -raamatupidamise kuju 1500.- aastas -veebiportaali arendamist esimesel kahel aastal kogusummas 5500.- - portaali jooksev arendus 3-4 aastal 1000.-

7690 4500 3500 3500

Kokku: 40 187 44 500 34 500 34 500

* Strateegilise parterina peame oma ülesandeks kaasata tegevuskava võimalusel täiendavaid ressursse, mis aitaks tegevuskava teostada laiemalt

ning täiendavat oskusteavet kasutades.

24

8. Tegevuste elluviimise eest vastutajad, töö korraldamine

Taotluses toodud tegevuste elluviimise põhivastutus lasub Eesti Külaliikumise Kodukant

juhatusel.

Kavandatav meeskond ja valdkonna kompetents

Krista Habakukk, kogukondade valdkonna arendusjuht 0,6 töömahuga. Peamised

vastutusvaldkonnad antud lepingu kontekstis on: lepingu üldise tegevuste koordineerimine;

tegevuskava sh huvikaitseliste ja esindustegevuste läbiviimine; eelarve ja sellega seonduva

dokumentatsiooni ning aruandluse koostamine, lepingu raames väliskommunikatsiooni

koordineerimine; toetavate sündmuste ettevalmistamine ja elluviimine ja e-keskkonna

väljatöötamise koordineerimine.

Krista omab pikaajalist kogukondade, MTÜde ja KOVide nõustamise kogemust. Täiendavalt on

ta läbinud rahvusvahelisele ANSE kutsestandardile vastava superviisori väljaõppe. Kristal on

pikaajaline huvikaitse praktiline kogemus.

Ivika Nõgel, võrgustikutöö valdkonna juht 0,4 töömahuga. Peamised tegevused on

võrgustikutöö ettevalmistamine, koordineerimine, kommunikatsioon ja tegevuste

kavandmaine; kaardistuste ning toetavate sündmuste ettevalmistamine ja koordineerimine.

Lepingu üldiste tegevuste raames sisekommunikatsiooni korraldamine ja esindustegevused.

Ivika omab pikaajalist kogemust kogukondade arengute kavandamisel, sh arengukavade,

analüüside ja uuringute läbiviimises. Samuti on ta kogenud protsessijuht ning moderaator.

2020 aastal korraldas ta Kodukandi sihtrühmade kaardistamise tegevusi ning koostas ka

tulemuste analüütilise kokkuvõtte.

Eha Paas, kogukonna- ja vabatahtliku töö ekspert. Ehal on pikaajaline kogukonnatöö praktika,

lisaks õpib Eha Tartu Ülikooli magistriõppes kogukonna juhtimise ja heaolu kursusel, mis toob

meie tegevusse ka teaduspõhised kogukonna lähenemised.

Krista Pedak, ekspert. Krista toob meeskonda kogemuse töö Ida-Virumaa kogukondadega, sh

eelkõige just linnakogukondadega. Krista tunneb piirkonda , oskab vene keelt ja seetõttu aitab

ta kogukondade tööd ja loogikat viia ka vene keelt kõnelevatesse piirkondadesse.

Krista on olnud 15 aasta MTÜde konsultant Ida-Virumaa Arenduskeskuses, mille läbi ta teab

ja tunneb valdkonda ja selles toimuvaid arenguid.

Anne-Ly Aalde, raamatupidaja. Kodukandi raamatupidamine on alati olnud korrektne ja

õigeaegne. Raamatupidamine ostetakse teenusena sisse OÜ Miilian.

Lepingu täitmise ja tegevuste elluviimise hindamise ja seire elluviimiseks loome

tegevmeeskonna juurde valdkondlike ekspertide töörühma. Töörühma funktsioon on anda

25

nõu ja teha ettepanekuid tegevmeeskonnale, kuidas ja mille abil täiendavalt saavutada

valdkonna jaoks parimaid tulemusi.

Iiris Saluri, kommunikatsiooniekspert. Iiris töötab Maaeluministeeriumis avalike suhete

osakonnas. Lisaks on ta ise külavanem ja tegeleb kogukondade arendamisega Rapla vallas.

Kairi Kasearu, TÜ ühiskonnateaduste instituudi empiirilise sotsioloogia professor. Lisaks on

Kairi Leevaku külavanem ja Põlvamaa külaliikumise juhatuse liige. Tema kompetents on

vajalik eelkõige tegevussuundades välja toodud kaardistamiste, analüüside, juhendite

ettevalmistamisel ja koostamisel.

Kalle Toomet, Eesti Linnade Valdade Liidu esindaja. Ülesanne on tagada omavalitsuste

informeerituse ja lepinguliste tegevuste tagasiside kogumine valdadelt.

Eesti Vabaühenduste Liidu esindaja. Kaasame Vabaühenduste Liidu kompetentsi just

linnaliste kogukondade tegevuste läbimõtestamisse ja vajadusel ja ka võimalike

tekkivate õigusloome alaste küsimuste lahendamine.

Marten Lauri, strateegilise partnerluse lepingu osapoole esindaja Siseministeeriumis.

Vajadusel kaasatakse töörühma veel täiendavaid eksperte. Töörühma tööd koordineerib

võrgustikutöö juht.

Peamised strateegilised koostööpartnerid lepinguliste tegevuste elluviimisel on Eesti Linnade

ja Valdade Liit, Eesti Leader Liit, Eesti Vabaühenduste Liit, Maakondlikud arenduskeskused

(MARO), Rahandus- ja maaeluministeerium. Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Tegevuste

käivituse ja arendamise käigus on eesmärk valdkondlike partnerite ringi veelgi laiendada

Andmekaitse

Liikumine Kodukant koostas 2018. aastal oma andmete töötlemise tingimused. Seoses meie

tegevuste muutumisega vaatame andmete töötlemise tingimused lähiajal üle ja teeme

vajalikud uuendused vastavalt andmekaitse seadusele.

Asjaajamise korraldamine

Kodukandi asjaajamine on elektrooniline ja dokumente säilitatakse serveris. Kodukandi

dokumendid ja tundlik informatsioon asub Harjumaa OVL serveris, kus on olemas digitaalne

arhiiv millele on juurdepääs ainult vastutavatel isikutel.

Oleme ka laiemalt viinud oma töökeskkonna veebikeskkonda. Kodukandil ei ole

traditsioonilisi bürooruume, kõik meeskonnaliikmed töötavad kodukontoris ja oleme

suhtluses oma sihtgruppidega valmis eelkõige kohtuma just nende juures või kasutama

26

veebikeskkondade võimalusi (zoom, teams). Suuremate kohtumiste tarvis on meil igas

maakonnas kasutada riigimajade ja omavalitsuste ruume, kus on olemas ka vastavad vahendid

ülekannete tegemiseks. Tallinnas saame kohtumisteks kasutada täiendavalt ka

ministeeriumite, Harjumaa OVL´i ja teiste partnerite ruume. Ühtlasi on meil Harjumaa

Omavalitsuse Liiduga kokkulepe, et meie organisatsiooni juriidiline aadress on Sirge 2 Tallinn.

Meie postiaadress asub juhatuse liikme aadressil - Nõgla talu, Vidrike küla, Otepää vald.

Anname endale aru, et meie taotluses toodud tegevusprogramm on ambitsioonikas ja väga

mahukas. Hinnates ministeeriumi poolseid eelarve võimalusi, oleme planeerimas lisaressursi

kaasamist, mis aitaks tegevuskava teostada laiemalt ning täiendavat oskusteavet kasutades.

Lisainfo: Ivika Nõgel, [email protected], 5115914

Liikumine Kodukant juhatuse liige