Riigieelarvelise toetuse leping koolitusprogrammi läbiviimiseks (MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor)

Taotlusvorm riigieelarvelise toetuse taotlemiseks

Taotleja nimi ja registrikood Mittetulundusühing Sotsiaalse Innovatsiooni Labor

Taotleja juriidiline aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Telliskivi tn 60a, 10412

Toetuse saaja arvelduskonto

number, viitenumber, pank

EE027700771002406601 LHV

Taotletav summa 12 000 eurot

Toetuse nimetus Koolitusprogramm maakondlike arenduskeskuste kodanikuühiskonna konsultantidele

Taotleja veebileht (kui on) www.koosloome.ee

Allkirjastaja nimi ja ametikoht (telefon ja e-posti aadress)

Rasmus Pedanik, juhatuse liige

Projektijuhi nimi ja kontaktandmed (telefon ja

e-posti aadress)

Rasmus Pedanik telefon 5556 6489

e-post [email protected]

Projekti algus ja lõpp 01.01.2023 – 31.05.2023

1. Lühiülevaade taotleja senisest tegevusest

Sotsiaalse innovatsiooni labor on koosloomejuhte ühendav sotsiaalne ettevõte. Meie visioon on osalusdemokraatial põhinev jätkusuutlik ja õiglane ühiskond. Meie kireks on

koosloome metoodikate arendamine, rakendamine ja õpetamine ühiskondlike probleemide lahendamisel ja osalusdemokraatia arendamisel. Koosloome eeldab targalt juhitud

protsessi, toetavat struktuuri ja hästi valitud metoodikaid. Me toetame koosloomeprotsesse parima praktika ja kogenud koosloome juhendajatega, mis võimaldab vaatamata eriarvamustele sujuvat ja eesmärgipärast koostööd. Koosloome on tulemuslik kui erinevate

teadmiste ja oskustega inimesed teevad kogenud koosloomejuhi juhendamisel koostööd. Meie aitame juhtida mitme osapoolega osalusprotsesse: koosolekuid, kohtumisi, töötube.

Me disainime arutelusid, kus eriarvamuste sünteesis saavad uued ideed tekkida. MTÜ Sotsiaalse innovatsiooni labor on asutatud 2017. aasta jaanuaris.

2. Projekti eesmärk

Mida soovitakse projekti elluviimisega saavutada? Eesmärk esitatakse taotletava tulemusena, mitte tegevusena.

Koolitusprogrammi eesmärk on arendada MAK konsultantide konsultatsioonioskusi

järgmistes valdkondades, tuginedes MTÜ konsultantide kompetentside kaardistuse kokkuvõttele ja SIM ootustele lisanduvale teenusele.

Koolitusprogrammi teemad: METOODILISED OSKUSED:

 Kogukondade kaardistamine

 Sotsiaalse kapitali arendamine ja kogukonna julgustamine

 Kaasamise metoodikad

 Koosloome metoodikad KOGUKONDADE SUUNALISEKS TÖÖKS VAJALIKUD OSKUSED

 Erinevate osapoolte vahelise koostöö ja sünergia tekkimine

 Passiivsete kogukondade nügimine

 Erinevate osapoolte võrgustamise eestvedamine ja soodustamine

 Dialoog ja tõhus koostöö KOV juhtidega

MUUD KOMPETENTSID

 Arengu- ja tegevuskavade koostamise nõustamisoskus + terviseprofiili näide (TAI

3. Projekti vajalikkuse põhjendus

Kirjeldage lühidalt probleemi, mis näitab projekti elluviimise vajalikkust. Mida on vaja muuta ja miks?

1. jaanuarist 2023. a täieneb maakondlike arenduskeskuste pakutav kodanikuühiskonna

nõustamisteenuse kogukonnasuunaliste tegevustega. Selleks, et konsultantidel oleks võimalik pakkuda kvaliteetset nõustamisteenust, on vajalik pakkuda neile täiendavat koolitust, tuginedes konsultantide seas läbi viidud kompetentside kaardistusele ja lisanduva

teenuse komponendid fookustele.

4. Projekti tegevused (loeteluna) ja väljundid

Tegevus- ja ajakava. Investeeringutoetuse puhul näidake ära, kas objekt, millesse investeeritakse, on toetuse saaja omandis või halduses; soetuse puhul selgitage, kuidas on tagatud soetuse edasine kasutus.

Koolitusprogramm koosneb neljast koolituspäevast (4 x 6 akadeemilist tundi), kus teooria on põimitud praktiliste harjutustega.

Kaks esimest koolituspäeva on pigem teoreetilist laadi koos praktiliste harjutustega ja kaks viimast päeva on praktilised töötoad, kus konsultandid saavad läbi teha koosloomelise

arengukava koostamise protsessi. Koosloomeline arengukava koostamine soodustab erinevate osapoolte koostööd ja

sünergiat, mis on sotsiaalse kapitali tekkimise aluseks. Samuti saab seda metoodikat edukalt kasutada passiivsete kogukondade aktiveerimiseks ja julgustamiseks ning võrgustike

käivitamiseks.

1. päev: koosloome protsess ja metoodikad (Rasmus Pedanik)

 Sissejuhatus, ootused uuendatud kodanikuühiskonna nõustamisteenuse osutamisest (SIM)

 Koosloome protsess

 Koosloome erinevad vormid

 Koosloome metoodikad

 Erinevate osapoolte vahelise koostöö ja sünergia tekkimine

 Erinevad näited võrgustikupõhistest koostöövormidest

Koolituspäeva tulemusena konsultandid:

 tunnevad koosloome protsessi, selle erinevaid vorme ja metoodikaid, ning oskavad nende kasutamisel kliente nõustada

 tunnevad erinevate osapoolte (KOV, erinevad vabaühendused, riigiasutused, äriettevõtted jne) vahelise koostöö ja sünergia tekitamise meetodeid ning oskavad

neid klientidele nõustamisel edasi anda

2. päev: kogukondade arendamine ja kaasamine (Maris Jõgeva)

 Kogukondade kaardistamine

 Sotsiaalse kapitali arendamine ja kogukonna julgustamine

 Dialoog ja tõhus koostöö KOV juhtidega

Koolituspäeva tulemusena konsultandid:

 tunnevad kogukondade kaardistamise viise ja meetodeid ning oskavad neid nõustamisel klientidele edasi anda

 tunnevad erinevaid kogukonna julgustamise metoodikad ning oskavad neid nõustamisel klientidele edasi anda

 osakvad soodustada dialoogi ja koostööd KOV juhtidega

3. ja 4. päev: arengukavade koostamine (Rasmus Pedanik)

Osalistele tutvustatakse koosloomelist arengukava koostamise protsessi (CO-CREATE

mudel). Sotsiaalse Innovatsiooni Labori poolt väljatöötatud koosloomeline CO-CREATE arengu- ja

tegevuskava koostamise metoodika tutvustus koos praktiliste näidetega. Selle metoodikaga on endale valdkondlikud arengukavad koostanud mh Viims i vald, Viljandi vald, Põhja-

Pärnumaa vald, Tartu Ülikool, Vabamu, Eesti Instituut jt. CO-CREATE mudelid saab edukalt rakendada ka organisatsiooni arengukava koostamiseks.

Koolituspäevade tulemusena konsultandid:

 on teinud praktikas läbi koosloomelise arengukava koostamise protsessi

 oskavad kliente nõustada koosloomelise arengukava koostamisel

Koolitajad

Rasmus Pedanik

Rasmus on Eestis suurima kogemusega koosloomejuht. Rasmusel on üle 15 aasta kogemust erinevate arendusprogrammide disainimisel ja koolitamisel. Viimased viis aastat

on Rasmus peamiselt juhtinud disainmõtlemise ja koosloome töötubasid. Rasmus on juhtinud ligi 300 koosloomel põhinevat töötuba. Rasmus on täiendanud ennast probleemi lahendamise ja meeskondade juhtimise fassilitaatorina Londonis ja Brüsselis,

teenusedisaini fassilitaatorina DesignThinkers Akadeemias Amsterdamis, avaliku sektori teenuste disainimise koolitusprogrammis Cardiffis ja koolitusprogrammide disainimises ja

juhtumises Stocholmis (Hyper Island) ja Oxfordis strateegiate koostamisel. Rasmusel on aktiivõppe ja meeskonna coachi sertifikaadid. Rasmus õpib Tartu Ülikoolis doktorantuuris ja tema uurimistöö teemaks on erinevad probleemide lahendamise metoodikad. See teema

on tihedalt seotud sotsiaalse innovatsiooni, koosloome ja disainmõtlemisega. Lisaks on Rasmus on täiendanud ennast Helsinki, Aalto, Aarhusi, Oxfordi ja Harvardi ülikoolide

juures. Alates 2020 aastast loeb Rasmus Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni magistriõppes kursust “Disainmõtlemine meeskonnajuhtidele”. Rasmus on Sotsiaalse Innovatsiooni Labori asutaja ja juht.

Maris Jõgeva

Maris on suurema osa oma tööelust pühendunud kodanikualgatusele, selle soodustamisele ning avaliku võimu ja kodanikuühiskonna vahelistele suhetele. Ta on töötanud sellel teemal riikliku poliitika koordineerijana Siseministeeriumis, korraldanud rahastusprogramme

Avatud Eesti Fondis ja juhtinud Vabaühenduste Liitu. Aasta algusest on Maris Eesti ühe väikseima omavalitsuse, Vormsi valla vallavanem, mis annab võimaluse katsetada

teoreetilisi lähenemisi praktikas. Hariduselt on ta sotsiaaltöötaja, kes akadeemilistes töödes on keskendunud eelkõige kogukonnapõhise sotsiaaltöö võimalustele. Maris on täiendanud end võrgustikutöö ja koostöise valitsemise teemadel Delfti ja Portlandi ülikoolide juures.

Koolitused toimuvad Tallinnas järgmistel aegadel.  1. koolituspäev:

 8.02

 2. koolituspäev:  2.03

 3. koolituspäev:  20.04

 4. koolituspäev:

 04.05

Koolitusruumide otsimine ja toitlustuse korraldamine ei ole käesoleva taotluse fookuses – need on Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital ülesanded.

5. Projekti elluviimisest (tulemustest) saadav kasu sihtrühmale/kogukonnale

Koolitusprogrammi läbimisel on maakondlikud kodanikuühiskonna konsultandid

teadlikumad kogukondade võimestamise meetoditest ning oskavad neid nõustamistöös kasutada.

6. Eelarve kulukohtade lõikes koos hinna kujunemise alusega Eeldatavate tulude ja kulude kalkulatsioon. Vajadusel lisage ridu.

Projekti kulud tegevuste kaupa

Maksumus (kulud toetusest vastavalt

kalkulatsioonile) Märkused

Koolitusprogrammi ettevalmistus ja läbiviimine vastavalt taotlusele 12 000 eur

KULUD KOKKU 12 000 eur

Kui rahastate planeeritavat projekti / investeeringut käesoleva taotluse alusel ainult

osaliselt, kirjeldage lühidalt kogu projekti, sh kui suur on kogueelarve, kes on kaasrahastaja

 KINNITAN, ET MAKSUVÕLGA RIIKLIKE MAKSUDE OSAS EI OLE.

 KINNITAN, ET EI OLE ALUSTATUD PANKROTI- EGA LIKVIDEERIMISMENETLUST.

 KINNITAN, ET VAREM SÕLMITUD RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGUD ON NÕUETEKOHASELT TÄIDETUD.

 KINNITAN, ET MAJANDUSAASTA ARUANNE ON ESITATUD.

 KINNITAN, ET TAOTLEJA JUHTORGANI LIIGE EI OLE ISIK, KEDA ON KARISTATUD MAJANDUSALASE, AMETIALASE, VARAVASTASE VÕI AVALIKU USALDUSE VASTASE SÜÜTEO EEST JA TEMA KARISTUSANDMED EI OLE KARISTUSREGISTRIST KARISTUSREGISTRI SEADUSE KOHASELT KUSTUTATUD.

Taotluse koostaja: Rasmus Pedanik

(allkirjastatud digitaalselt)

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU NR {VIIT}

ERITINGIMUSED

23.12.2022

Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu, keda esindab põhimääruse alusel kantsler Tarmo Miilits (edaspidi toetuse andja), ja

Mittetulundusühing Sotsiaalse Innovatsiooni Labor, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Rasmus Pedanik (edaspidi toetuse saaja), keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos

pooled, lähtudes poolte vahel 19. juulil 2021. a sõlmitud strateegilise partnerluse lepingust

nr 7-4/2098-1, toetuse saaja 16. detsembril 2022. a esitatud taotlusest nr 1-21/643-1, arengukava „Sidus Eesti 2030“ eesmärgist „Eesti on sidus ja kaasav ühiskond“ ja selle

programmi „Kogukondlik Eesti“ eesmärgist „Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses

parandavad elukeskkonda“ ning poolte ühisest huvist, et maakondlikud kodanikuühiskonna konsultandid oleksid teadlikud kogukondade võimestamise meetoditest ning oskaksid neid

nõustamistöös kasutada 1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest. 1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud siseministri 14. juuli 2021. a käskkirjaga nr 1-3/71

„Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused). 1.3. Lepingu sõlmimisega kinnitab toetuse saaja, et juhindub lisaks eritingimustele ka

üldtingimustest ja need on talle arusaadavad.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale 2022. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 10 „Siseministeeriumi valitsemisala“ eelarvekontolt 45 (SAP projektikood S10-K-KODAR) toetuse (edaspidi toetus) riigieelarvest summas 12 000 (kaksteist tuhat) eurot.

2.2. Toetus on määratud koolitusprogrammi läbi viimiseks maakondlike arenduskeskuste kodanikuühiskonna konsultantidele vastavalt lisale 1.

2.3. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole EE027700771002406601 punktis 2.1 määratud summa hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui pooled on lepingu allkirjastanud.

2.4. Punktis 2.2 nimetatud tegevus peab olema tehtud hiljemalt 31. maiks 2023. a.

3. Aruannete koostamine ja esitamine 3.1. Toetuse saaja kohustub esitama tegevus- ja finantsaruande 31.05.2023 seisuga hiljemalt

14.06.2023 lisa 2 „Toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruande vorm“ kohaselt.

4. Poolte kontaktisikud

4.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakonna nõunik Minna Harjo, kelle telefoninumber on 5332 6793 ja e-posti aadress on [email protected].

4.2. Toetuse andja kontaktisik on lepingus määratud aruannete ja tegevuse tulemuslikkuse hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja.

4.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Rasmus Pedanik, kelle telefoninumber on 5556 6489 ja e-posti aadress on [email protected]

5. Lepingu dokumendid 5.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on:

5.1.1. Lisa 1. Riigieelarvelise toetuse taotlus maakondlike arenduskeskuste kodanikuühiskonna konsultantide koolituse läbi viimiseks;

5.1.2. Lisa 2. Toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruande vorm.

5.2. Lepingudokumentide tähtsuse järjekord alates tähtsaimast on järgmine: eritingimused, lepingu lisad, üldtingimused. Vastuolude korral lähtutakse dokumendist, mis on tähtsam.

5.3. Toetuse saaja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud lepingu osad, milles esitatud teave on avaliku teabe seaduse kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.

6. Lepingu kehtivus 6.1. Leping jõustub, kui sellele on alla kirjutanud mõlemad pooled, ja see kehtib, kuni pooled

on lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud. 6.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

7. Erisätted 7.1. Toetuse saaja kohustub toetuse kasutamise ajavahemikul koostatud infomaterjalide l

(veebilehtedel, trükistel, esitlusmaterjalidel jts) ning elluviidavate tegevuste esitlemise l

kasutama Siseministeeriumi logo või viidet „Projekti rahastab Siseministeerium“. Enne infomaterjalide trükkimist või avalikustamist on toetuse saaja kohustatud

Siseministeeriumi logo kasutuskohad ja kujunduse kooskõlastama toetuse andja kontaktisikuga.

7.2. Toetuse saaja kohustub tegema Siseministeeriumi ja Sihtasutusega Kodanikuühiskonna

Sihtkapital koostööd koolituse kavandamisel ja elluviimisel, sh kuupäevade võimaliku muutumise, koolitusteemade täpsustamise jts osas.

Poolte allkirjad ja rekvisiidid:

Toetuse andja Toetuse saaja

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits Rasmus Pedanik Siseministeerium MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor

Pikk 61, 15065 Tallinn rg-kood 80411303 tel 612 5008 Telliskivi tn 60a, 10412, Tallinn e-post [email protected] tel 5556 6489

e-post [email protected] ak EE027700771002406601

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping) eesmärk on

reguleerida Siseministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku (edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid.

1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus ning leping ja selle lisad.

1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui ta on

sama riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks on riigieelarve l ist toetust juba saanud.

1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud

kohustust.

2. Lepingu ese

Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi saavutamiseks toetuse saajale rahaliste vahendite eraldamine (edaspidi toetus).

3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Toetuse saajal on õigus:

3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärgil; 3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada.

3.2. Toetuse saajal on kohustus: 3.2.1. kasutada toetust eesmärgipäraselt ja säästlikult ning vastavuses lepingu ja selle

lisadega. Kulud peavad olema põhjendatud, vajalikud ja tõhusad ning tehtud

toetatava tegevuse käigus; 3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte otseselt tulu teenimiseks;

3.2.3. järgida toetuse kasutamisel ja toetuse edasiandmisel riigihangete seaduse nõudeid;

3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses ,

välja arvatud vähese tähtsusega abi korral. Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude täitmata jätmisel võib olla tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikli 107 lõike 1 mõttes ja et ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada;

3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise

seaduse nõuete kohaselt; 3.2.6. esitada õigeks ajaks lepingus nimetatud aruanded;

3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud toetuse või selle osa toetuse andjale kümne tööpäeva jooksul finantsaruande kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui seitse eurot, siis

kasutamata jäävat osa ei tagastata; 3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt;

3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, esitatud aruannete õigsust ja toetuse kasutamise vastavust lepingule ja õigusaktidele;

3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud dokumendid tutvumiseks kümne tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest

arvates;

3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist;

3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata, kui toetuse kasutamise vajadus muutub või kui toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse andjale ettepanek lepingut muuta;

3.2.13. tagada, et lepingulistesse tegevustesse kaasatud partner vastab käesoleva lepingu tingimustele;

3.2.14. katta toetusega vaid abikõlblikke kulusid, mis peavad olema taotluse eelarves üksikasjalikult lahti kirjutatud või toetuse andja otsusega määratud, vastama toetatava tegevuse eesmärkidele ja tegevustele, olema sobivad, vajalikud ja

tõhusad ning tekkinud toetatava tegevuse käigus; 3.2.15. mitte katta toetusest toetuse saajaga seotud isikute huvide konflikti olukorras

tehtud kulusid; 3.2.16. mitte katta toetusest kulusid tegevustele, mille eesmärk on juba saavutatud;

3.3. Toetuse andjal on õigus:

3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist; 3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt;

3.3.3. kohaldada lepingus ettenähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida nõuetekohaselt lepingut ning ei järgi õigusakte või kui lepingu täitmise ajal ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud toetuse andmise;

3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt teavet toetuse kasutamisest ja

tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada arupärimisi toetuse kasutamise kohta;

3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal. 3.4. Toetuse andjal on kohustus:

3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus määratud korras; 3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle; 3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama tegevus- ja finantsaruande ning vajaduse korral teised lepingus ettenähtud aruanded. Toetuse kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sealhulgas kululiikidest kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi.

Kõik toetuse kasutamisel tekkinud kulud peavad olema tõendatud arvete või võrdväärse tõendusväärtusega raamatupidamis-dokumentidega. Toetuse kasutamise

tegevusaruandes peab olema ülevaade elluviidud tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning kirjeldatud, kas tegevuste elluviimisel esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis milliseid.

4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu kümne tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates.

4.3. Kui aruandes ei ole lepingus nimetatud tegevuste kohta piisavalt teavet, nõuab toetuse andja kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse saajal tuleb puudused kõrvaldada kümne tööpäeva jooksul.

4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat teavet, võib

kontaktisik küsida lisateavet toetuse kasutamise kohta. Sealhulgas on kontaktisikul õigus tutvuda dokumentidega, küsida tõendeid tegevuste toimumise ja tulemuste kohta ja muud sellist.

4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti kümne tööpäeva jooksul. Toetuse andja

kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljema lt kümne tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse seotud

aruande heakskiitmisega, on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni toetuse väljamakse tegemine peatada.

4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil.

5. Poolte vastutus

5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud toetust lepingus ettenähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata, ei ole taotluse esitamisel või toetuse kasutamisel järginud õigusakte või kui lepingu täitmise ajal

ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud toetuse andmise. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud

lepingus ettenähtud tegevusteks. Kohustus tõendada toetuse sihi- ja õiguspärast kasutamist on toetuse saajal.

5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud

summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast päevast

viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. 5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohase l

täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses.

Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool 30 päeva jooksul nõude esitamisest arvates.

5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse

andjal õigus: 5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse

andja õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub leppetrahvi tasuma kümne tööpäeva jooksul toetuse andja kirjaliku nõude kättesaamisest arvates;

5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu

rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult, ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingus t

taganemine või selle ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist.

6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid

6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist: 6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud;

6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja korras;

6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.

7. Vääramatu jõud

7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. 7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt

või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, sealjuures on pooled kohustatud rakendama meetmeid, et hoida ära teisele poolele kahju tekitam ine ning tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste

täitmine. 7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu

põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu esinemisele viitab.

7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui 90 päeva järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust taganemise korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine.

8. Lepinguga seotud teated

8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õigus likke

tagajärgi. 8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka

poolte kontaktisikud. 8.3. Kui lepingu kontaktisik, kontaktandmed, pangarekvisiitid või muud andmed muutuvad,

on pooles sellest kohustatud teineteist teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed kehtivad ja nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud.

8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse eest.

9. Lepingu muutmine 9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel. 9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või

poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuuda tus

kirjalikult lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised. 9.4. Lepingut ei pea muutma, kui toetuse saaja kooskõlastatult toetuse andja kontaktisikuga

suurendab või vähendab summasid eelarveartiklite vahel, muutmata lepingu

kogumaksumust. 9.5. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole

vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt. 10. Lepingu lõpetamine

10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud

dokumendid. Kui mõlemad pooled on lepingu lõpetamisega nõus, vormistatakse lepingu lõpetamine kirjalikult.

10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult

14 päeva ette teatades järgmistel juhtudel: 10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud;

10.2.2. kui lepingu täitmine on võimatu punktis 7 sätestatu järgi. 10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud kümne tööpäeva jooksul

tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole

kasutatud.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel, mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui

kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste kohaselt.

11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusäte te kehtivust.

Riigieelarvelise toetuse lepingu juurde

TOETUSE KASUTAMISE TEGEVUS- JA FINANTSARUANDE VORM

Lepingu nr :

Aruande esitaja: Rasmus Pedanik, MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor

Projekti läbiviimise aeg: 01.01.2023 – 31.05.2023

Tegevuste lepingujärgne maksumus: 12 000 eurot

Aruande koostamise kuupäev:15.06.2023

Projekti eesmärgi saavutamine, tulemuste kokkuvõte

Kuidas projekt oma eesmärgi(d) täitis? Kas ja mil määral saavutasite taotluses püstitatud eesmärgid?

Millised tulemused saavutati? Kuidas tehtud investeering / soetus muutis ühingu võimekust,

tegevuskeskkonda, edendas kohalikku elu?

Pprojekti eesmärk oli disainida ja viia ellu MAK kondikuühiskonna konsultantidele koosloome

koolitusprogramm. Koolitusprogrammi eesmärk omakorda oli anda edasi kogukonnapõhise

lähenemisviisi konseptuaalne olemus ja selle juurutamiseks vajalikud tööriistad. Koolitusprogramm

koosnes viiest koolituspäevast/töötoast.

Koolitusprogrammi eesmärk on arendada MAK konsultantide konsultatsioonioskusi järgmistes

valdkondades, tuginedes MTÜ konsultantide kompetentside kaardistuse kokkuvõttele ja SIM

ootustele lisanduvale teenusele.

METOOTILISED OSKUSED:

Kogukondade kaardistamine

Sotsiaalse kapitali arendamine ja kogukonna julgustamine

Kaasamise metoodikad

Koosloome metoodikad

KOGUKONDADE SUUNALISEKS TÖÖKS VAJALIKUD OSKUSED

Erinevate osapoolte vahelise koostöö ja sünergia tekkimine

Passiivsete kogukondade nügimine

Erinevate osapoolte võrgustamise eestvedamine ja soodustamine

Dialoog ja tõhus koostöö KOV juhtidega

MUUD KOMPETENTSID

Arengu- ja tegevuskavade koostamise nõustamisoskus

Tulemuste kokkuvõte

Hetkel on veel vara hinnata, kas kooslitusprogramm ka mingeid sisulisi (käitumuslikke muudatusi)

saavutas. Seda oleks kõige varem mõistlik hinnata 2023. aasta sügisel ja veel parem, 2024. aasta

kevadel. Projekti läbiviia hinnangul said kõik osalised vajalikud tööriistad selleks, et nõustada

kohalikke omavalitsusi kogukonnapõhise lähenemisviisi juurutamisel.

Väljundid

Loetlege läbiviidud tegevused/üritused. Loetlege korrastatud objektid, remonditud ja rekonstrueeritud

ruumid, soetatud varad. Kirjeldage nende kasutamist. Kuidas on tagatud investeeringute avalik

kasutus, kättesaadavus ja töökorras hoidmine? Nimetage vastutaja ja säilitamise asukoht. Koolitusprogramm koosnes viiest koolituspäevast (4 x 6 akadeemilist tundi), kus teooria oli

põimitud praktiliste harjutustega.

Koolitusprogrammis osales 24 inimest.

Kaks esimest koolituspäeva olid pigem teoreetilist laadi koos praktiliste harjutustega ja kolm

viimast päeva on praktilised töötoad. Kahel viimases töötoas said konsultandid läbi teha

koosloomelise arengukava koostamise protsessi.

1. päev: koosloome protsess ja metoodikad (Rasmus Pedanik)

• Sissejuhatus, ootused uuendatud kodanikuühiskonna nõustamisteenuse osutamisest (SIM)

• Koosloome protsess

• Koosloome erinevad vormid

• Koosloome metoodikad

• Erinevate osapoolte vahelise koostöö ja sünergia tekkimine

Koolituspäeva tulemusena konsultandid:

• tunnevad koosloome protsessi, selle erinevaid vorme ja metoodikaid, ning oskavad nende

kasutamisel kliente nõustada

• tunnevad erinevate osapoolte (KOV, erinevad vabaühendused, riigiasutused, äriettevõtted

jne) vahelise koostöö ja sünergia tekitamise meetodeid ning oskavad neid klientidele

nõustamisel edasi anda

2. päev: kogukondade arendamine ja kaasamine (Maris Jõgeva)

• Kogukondade kaardistamine

• Sotsiaalse kapitali arendamine ja kogukonna julgustamine

• Dialoog ja tõhus koostöö KOV juhtidega

Koolituspäeva tulemusena konsultandid:

• tunnevad kogukondade kaardistamise viise ja meetodeid ning oskavad neid nõustamisel

klientidele edasi anda

• tunnevad erinevaid kogukonna julgustamise metoodikad ning oskavad neid nõustamisel

klientidele edasi anda

• osakvad soodustada dialoogi ja koostööd KOV juhtidega

3. päev: kogukonnapõhine lähenemine ja koosloome praktika (Rasmus Pedanik)

• kogukonnapõhise lähenemise teoreetiline taust

• Silabi koosloomemetoodika proaktikum

4. ja 5. päev: arengukavade koostamine (Rasmus Pedanik)

Osalistele tutvustatakse koosloomelist arengukava koostamise protsessi (CO-CREATE mudel).

Sotsiaalse Innovatsiooni Labori poolt väljatöötatud koosloomeline CO-CREATE arengu- ja

tegevuskava koostamise metoodika tutvustus koos praktiliste näidetega. Selle metoodikaga on

endale valdkondlikud arengukavad koostanud mh Viimsi vald, Viljandi vald, Põhja-Pärnumaa vald,

Tartu Ülikool, Vabamu, Eesti Instituut jt. CO-CREATE mudelid saab edukalt rakendada ka

organisatsiooni arengukava koostamiseks

Riigieelarvelise toetuse kasutamise finantsaruande osa

Projekti kulud tegevuste kaupa

(vajadusel lisa ridu)

Kulud toetusest

vastavalt

taotlusele

Tegelikud

kulud Jääk Märkused

Töövõtuleping Rasmus Pedanik 10000 10000 0

Tasu koolitusprogrammi disaini,

juhtimise ja 4 koolituspäeva

läbiviimise eest.

FIE Maris Jõgeva 1500 1500 0 Tasu koolituspäeva läbiviimise eest.

HBS online 500 500 0 Koosloome teemaline koolitus

koolitusprogrammi jaoks

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on

kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on

kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on

kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on

kulu tehtud (ühik/kogus)

KOKKU 12000 12000 0,00

Finantsaruandele lisatakse ülevaade teistest finantseerimisallikatest.

Aruandele lisatakse kulude tõendamiseks pangakonto koondväljavõte või väljavõte raamatupidamisprogrammist

Siseministeeriumil on õigus küsida riigieelarvelise toetuse kasutamise kohta täiendavaid küsimusi.

Aruande koostamise kuupäev: 15.06.2023

Aruande koostanud: Rasmus Pedanik