Toetuse andmise tingimused päästevõimekuse suurendamise toetamiseks

KINNITATUD Siseministri 26.04.2023 käskkirjaga nr 1-3/66

„Toetuse andmise tingimused päästevõimekuse suurendamise toetamiseks“ LISA 1

Perioodi 2023–2027 päästevõimekuse

suurendamise investeeringute kava objektide

põhinimekiri

Jrk nr

Elluviija Objekti nimetus

Investeeringu eesmärk Investeeringu

tulemus

Objekti soetamise

või elluviimise eeldatav tähtaeg

Objekti eeldatav

maksumus (€)

Objektile eraldatava

toetuse suurim summa

(€)

Toetuse suurim osakaal

abikõlbli- kest

kuludest (%)

Projekt 2.1

1 Päästeamet Pääste- sõidukite soetamine

Päästeametile kaasaegse multifunktsionaalse

päästetehnika soetamine

Päästeamet on soetanud vähemalt

42 multi- funktsionaalset päästesõidukit

01.09.2022– 31.12.2029

22 188 824,00 22 188 824,00 100

2 Päästeamet Keskkonna-

hoidlik päästesõiduk

Keskkonnahoidliku pääste põhiauto

prototüübi soetamine koos toimimiseks vajalike

seadmetega

Päästeamet on soetanud ühe

keskkonnahoidliku päästesõiduki koos toimimiseks vajalike

seadmetega

01.09.2022– 31.12.2029

1 200 000,00 1 200 000,00 100

3 Päästeamet Mobiilne juhtimis- keskkond

Mobiilse juhtimiskeskkonna

soetamine elutähtsate teenuste katkestuste

korral suuremahulisteks päästesündmusteks ja

muudeks kriisideks

Päästeamet on soetanud ühe

mobiilse juhtimiskeskkonna

01.09.2022– 31.12.2029

1 200 000,00 1 200 000,00 100

2 (3)

4 Päästeamet Konteiner- veebassein

Konteineri soetamine metsa- ja

maastikutulekahjudel helikopteri kustutusvee-

basseiniks

Päästeamet on soetanud ühe

konteineri helikopteri

kustutusvee- basseiniks

01.09.2022– 31.12.2029

88 800,00 88 800,00 100

5 Päästeamet IT-lahendus

Riskikommunikatsiooni veebisaidi olevalmis.ee arendamine, sealhulgas

kasutajamugavuse uuring, veebisaidi arendustööd ja veebisaidi lansseerimise

kampaania

Päästeamet on uuendanud

olevalmis.ee veebisaiti

01.09.2022– 31.12.2029

471 200,00 471 200,00 100

Projekt 2.2

6 Politsei- ja Piirivalve-

amet

Otsingu- ja päästetööde ohutus- ja

päästevarustus

Otsingu- ja päästetööde ohutus- ja

päästevarustuse eluea tagamine

Tagatakse võimekus pakkuda merealal ja

piiriveekogudel õnnetustele ja

ohtudele reageerimise

teenuseid

01.09.2022– 31.12.2029

500 000,00 500 000,00 100

7 Politsei- ja Piirivalve-

amet

Vabatahtlik merepääste / isikukaitse-

varustus

Isikukaitsevarustuse (kuivülikond, päästevest,

kiiver) või muu hädavajaliku ohutus- ja

päästevarustuse soetamine vabatahtlikele

merepäästjatele

Politsei- ja Piirivalveamet on

soetanud vabatahtlikele

merepäästjatele kasutusse andmiseks kuni 147 komplekti isikukaitsevarustust

01.09.2022– 31.12.2029

450 000,00 450 000,00 100

8 Politsei- ja Piirivalve-

amet

Soojustatud moodulhooned

Soojustatud moodulhoonete

soetamine varustuse hoidmiseks ja

staabiruumideks

Politsei- ja Piirivalveamet on

soetanud vabatahtlikele

merepäästjatele kasutusse andmiseks kuni 15) soojustatud

01.09.2022– 31.12.2029

540 000,00 540 000,00 100

3 (3)

moodulhoonet

9 Politsei- ja Piirivalve-

amet

Tormi- ülikonnad

Tormiülikondade soetamine igale

operatiivses valmisolekus ja ennetustegevusega

tegelevale merepäästjale

Politsei- ja Piirivalveamet on

soetanud vabatahtlikele

merepäästjatele kasutusse andmiseks 500 tormiülikonda

01.09.2022– 31.12.2029

300 000,00 300 000,00 100

10 Politsei- ja Piirivalve-

amet Mereohutus

Mereohutusstendide soetamine

väikesadamatesse

Politsei- ja Piirivalveamet on

soetanud väikesadamatesse

50 mereohutusstendi ning võta-ja-too- tagasi-päästevestid

01.09.2022– 31.12.2029

120 000,00 120 000,00 100

11 Politsei- ja Piirivalve-

amet

Helikopterite Leonardo AW- 139 tehniline

varustus

Helikopterite Leonardo AW-139 tehnilise

varustuse uuendamine

PPA on soetanud kolmele

helikopterile Leonardo AW139 tehnilise varustuse

01.09.2022– 31.12.2029

5 235 294,00 5 235 294,00 100

KOKKU

32 294 118,00 32 294 118,00 100

KINNITATUD Siseministri 26.04.2023 käskkirjaga nr 1-3/66

„Toetuse andmise tingimused päästevõimekuse suurendamise toetamiseks“ LISA 2

Perioodi 2023–2027 päästevõimekuse

suurendamise investeeringute kava objektide

lisanimekiri

Jrk nr

Elluviija Objekti nimetus

Investeeringu eesmärk Investeeringu

tulemus

Objekti soetamise

või elluviimise eeldatav tähtaeg

Objekti eeldatav

maksumus (€)

Objektile eraldatava

toetuse suurim summa

(€)

Toetuse suurim osakaal

abikõlbli- kest

kuludest (%)

Projekt 2.3

1 Päästeamet

Neli metsa- ja maastiku- kustutuse

konteinerit vajaliku

varustusega

Päästevarustus

Päästeamet on soetanud neli metsa- ja maastikukustutuse konteinerit vajaliku

varustusega

01.04.2023– 31.12.2029

1 200 000,00 1 200 000,00 100

2 Päästeamet

Üks konteiner koos

varustusega vabatahtlikele, kes osalevad

suur- õnnetustele

reageerimisel

Päästevarustus

Päästeamet on soetanud ühe

konteineri koos varustusega

vabatahtlikele

01.04.2023– 31.12.2029

240 000,00 240 000,00 100

2 (2)

Projekt 2.4

6 Politsei- ja Piirivalve-

amet

Kuni 300 kiivrit otsingu-

ja pääste- töödeks

Isikukaitsevarustus

Politsei- ja Piirivalveamet on

soetanud otsingu- ja päästetöödeks kuni

300 kiivrit

01.04.2023– 31.12.2029

360 000,00 360 000,00 100

KOKKU

1 800 000,00 1 800 000,00 100

KINNITATUD Siseministri 26.04.2023 käskkirjaga nr 1-3/66

„Toetuse andmise tingimused päästevõimekuse suurendamise toetamiseks“

Siseministri käskkirja „Toetuse andmise

tingimused päästevõimekuse suurendamise

toetamiseks“ seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Siseministri käskkiri „Toetuse andmise tingimused päästevõimekuse suurendamise

toetamiseks“ (edaspidi käskkiri) kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi

ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel ning kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga.

Käskkirja rahastatakse Ühtekuuluvusfondist (edaspidi ÜF) ja sellega aidatakse saavutada „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava)

poliitikaeesmärgi 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärki iv „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemi- põhiseid lähenemisviise“. Käskkirjaga viiakse ellu ÜSS2021_2027 § 4 lõike 3 alusel kinnitatud

meetmete nimekirja (edaspidi meetmete nimekiri) meedet 21.2.3.3 „Päästevõimekuse suurendamine“ (edaspidi projektid).

Projektide elluviijad on Päästeamet (edaspidi PÄA) ning Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA). IT-lahenduse väljatöötamisel on partner Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus (edaspidi SMIT).

Käskkirja lisa 1 projektide eelarve on 32 294 118 eurot, millest 27 925 440 eurot on ÜF-i toetus ja 4 368 678 eurot riiklik kaasfinantseering. Käskkirja lisa 2 projektide eelarve on 1 800 000 eurot, millest 1 556 460 eurot on ÜF-i toetus ja 243 540 eurot riiklik

kaasfinantseering.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Marko

Meriloo (tel 612 5129, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidil ist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk

(tel 612 5073, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keelelise lt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]).

2. Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs

Euroopa Liidu rahastamisperioodil 2021–2027 on Eestis ÜF-i raha kasutamise alus rakenduskava, mis on koostatud, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

2 (20)

(EL) 2021/10601 (edaspidi ühissätete määrus) artiklis 10 nimetatud partnerluslepet, ning mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui ka Euroopa Komisjon. Rakenduskava viiakse ellu ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punkti 1 alusel.

Meetmete nimekirja kohaselt on projektide rakendusasutus (edaspidi RA) Siseministeerium ja

rakendusüksus Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi RÜ). ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt koostab RA selleks, et saavutada rakenduskavas ja

meetmete nimekirjas märgitud eesmärgid ja tulemused, toetuse andmise tingimused ning määrab projektide elluviija.

Käskkiri sisaldab projektide eesmärke, sihtrühma, tulemusi, elluviimise tingimusi, eelarvet ning seost strateegia „Eesti 2035“ sihtide ja rakenduskava eesmärkidega.

Käskkirjas on 12 punkti:

 punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi ning rakenduskava eesmärkidega“;

 punkt 2 „Projektid“;

 punkt 3 „Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed“;

 punkt 4 „Abikõlblikkuse periood ja elluviimise algus“;

 punkt 5 „Koondeelarve“;

 punkt 6 „Kulude abikõlblikkus“;

 punkt 7 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“;

 punkt 8 „Elluviija õigused ja kohustused“;

 punkt 9 „Toetuse kasutamise kohta aruannete esitamine“;

 punkt 10 „Finantskorrektsioon ja toetuse tagasinõudmine“;

 punkt 11 „Vaidemenetlus“;

 punkt 12 „Käskkirja rakendamine“.

Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi ning rakenduskava eesmärkidega“

Punktis 1 nimetatakse meede, mida käskkirjaga ellu viiakse, ning sätestatakse eesmärgid ja

seosed strateegia „Eesti 2035“ sihtide ja teiste asjakohaste arengudokumentidega.

Seosed arengudokumentidega

Strateegia „Eesti 2035“

Strateegiline siht 4 „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“: „Elukeskkond on turvaline ning avaliku ruumi planeerimisel eelistatakse ohutut ja turvalist ning

tervist toetavat käitumist soodustavaid lahendusi, mis tagavad ligipääsetavuse. Turvaline elukeskkond luuakse igaühe koostöös.“

Meetmete nimekirja järgi on strateegia „Eesti 2035“ sihtidega seotud järgmised näitajad. - Regionaalareng: elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus

- Keskkond/kliima: kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides - Võrdsed võimalused:

1) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. – ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706.

3 (20)

2) ligipääsetavuse näitaja; 3) soolise võrdõiguslikkuse indeks.

„Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ Projektid põhinevad PÄA riskianalüüsidel, „Siseturvalisuse arengukaval 2020–2030“ ning

„Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ alaeesmärgil 1 „Paranenud päästevõimekus ja inimeste oskus kaitsta oma tervist ja vara on vähendanud kliimamuutus te negatiivset mõju tervisele ja elukvaliteedile“ ja selle meetmetel, mis on seotud päästevõimekuse

suurendamisega.

Käskkiri on seotud järgmiste „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetmetega: 1) meede 1 „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“;

2) meede 2 „Kiire ja asjatundlik abi“; 3) meede 3 „Kindel sisejulgeolek“.

Käskkirja vajalikkuse põhjendus

Keskkonnariskid kasvavad üleilmsete kliimamuutuste tõttu nii ajas kui ka ruumis. Seetõttu peavad ka PÄA ja PPA nendega kohanema. Samuti tuleb kohaneda julgeolekukeskkonnast

tingitud ohuteguritega. Ilmastikuolude muutumise tõttu tekib juurde piirkondlikke ohutegure id, näiteks pikaajaline äärmiselt suur tuleoht looduses ja üleujutuste suurem tõenäosus.

Kliimamuutustega kohanemiseks tuleb suurendada PÄA võimekust reageerida metsa- ja maastikutulekahjudele ning täiendada halvenenud julgeolekukeskkonnas hajutatud pääste-

vahendite varu. Aastatel 2007–2017 on Eestis tulekahjudes hävinud ca 2200 ha metsa. Metsa- ja

maastikutulekahju on kontrollimatu tulekahju looduses ning selle põhjused võivad olla inimtekkelised, näiteks süütamine ja tehnika kasutus, või looduslikud, näiteks välk ja

kliimasoojenemisest tulenevad kuivaperioodid. Täpne kogukahju ei ole teada, kuid näiteks 2016. aastal hinnati Keskkonnaagentuuri 2017. aasta aastaraamatu andmetel, et kogukahju keskkonnale on 1 648 404 eurot. Lisaks põhjustab metsa- ja maastikutulekahju peale

keskkonna- ja majanduskahju märkimisväärset kahju metsavarudele ning suurendab päästeressursside tagamise kulusid. Viimasel kümnendil on metsa- ja maastikutulekahjud olnud

Eesti naaberriikides, näiteks Soomes, Rootsis, Lätis ja Venemaal, väga ulatuslikud ning PÄA on osutanud nende kustutamiseks abi Lätile.

„Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ kohaselt tuleb päästevõimekuses arvestada esmajoones üleujutustega tiheasustusaladel ning ulatuslike metsa- ja maastiku-

tulekahjude ning tormidega. Arendamist vajab ka riskikommunikatsioon: avalikkuse teavitamine ja varajane hoiatamine, et viia eluline teave tõrgeteta haavatavate elanikeni. Samuti on tähtis suurendada elanike ohuteadlikkust ning õpetada, kuidas tulla hädaolukorras toime ja

teisi abistada. Senisest suuremat rõhku tuleb panna koostöö korraldamisele nii tsiviil- ja militaarasutuste kui ka ametiasutuste ja erasektori vahel. Eestis on taasiseseisvumisajal leidnud

aset seitse metsa- ja maastikutulekahju, mis vastavad hädaolukorra määratlusele. Metsa- ja maastikutulekahjude keskmine arv aastas on vähenenud, mis väljendab inimtekkelis te tulekahjude ennetusmeetmete tulemuslikkust. Tänu ennetusmeetmetele on märkimisväärse lt

vähenenud ka selliste metsa- ja maastikutulekahjude arv, mis vastavad hädaolukorra määratlusele. Metsa- ja maastikutulekahjudega kaasneb üldiselt ulatuslik kahju loodusele.

Sellised hädaolukorrad võivad põhjustada ka häireid operatiivsetel päästetöödel ja hädaabinumbrile saabunud õnnetusteadete menetlemisel. Oluline on soetada päästevarustust ja

4 (20)

arendada seda kliimamuutustega seotud hädaolukordade lahendamiseks, sest ehkki üldise lt metsa- ja maastikutulekahjude arv väheneb, suureneb kliimamuutuste tõttu puhkevate tulekahjude arv.

Punkt 2 „Projektid“

Punktis 2 kirjeldatakse projekte käskkirja eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, sealhulgas puutumust riigiabi andmisega.

Iga projekti juures nimetatakse sihtrühm ja elluviija. Projekte viivad ellu PÄA ja PPA.

Projekti 2.1 partner on SMIT. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punkti 7 järgi sätestatakse

toetuse andmise tingimustes asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8522 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Rakenduskava olulise kahju ärahoidmise analüüs is

ei tuvastatud, et projektidel oleks võimalik oluline kahju keskkonnaeesmärkidele, ja seega puudub vajadus kehtestada käskkirjas lisanõuded.

Projektide sekkumisvaldkonna koodid on ühissätete määruse I lisa tabeli 1 kohaselt 59 „Kliimamuutustega kohanemise meetmed ning kliimaga seotud riskide ennetamine ja

ohjamine: tulekahjud (sealhulgas teadlikkuse suurendamine, elanikkonnakaitse ning katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid, taristud ja ökosüsteemipõhised tegutsemisviisid)“ ja

60 „Kliimamuutustega kohanemise meetmed ning kliimaga seotud riskide ennetamine ja ohjamine: muu, nt tormid ja põud (sealhulgas teadlikkuse suurendamine, elanikkonnaka itse ning katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid, taristud ja ökosüsteemipõhised

tegutsemisviisid)“. Sekkumisvaldkonna koodide järgi aitavad projektid täielikult kaasa kliima- ja keskkonnaeesmärkide täitmisele. Seega ei kahjusta need oluliselt kliimaga kohanemise, ega

ka teisi keskkonnaeesmärke, vaid toetavad otseselt kliimamuutustega kohanemist. Kliima- muutustest teadlikkuse suurendamine läbi olevalmis.ee arendamise võib kaudselt panustada kliimamuutuste leevendamisse. Seega ei kahjusta projektid oluliselt ka kliimamuutus te

leevendamise eesmärki.

Soetatavad sõidukid asendavad olemasolevaid ning vähendavad sellega keskkonnamõju ja aitavad leevendada kliimamuutusi. Kuigi PÄA sõidukite arv ja kasutusprofiil jäävad uute sõidukite soetamisega samaks, on soetatavate sõidukite mootoritel rangem heitmestandard, sest

need peavad vastama heitmestandardile EURO 5. Asendatavate sõidukite mootorid vastavad heitmestandardile EURO 4 või kehvemale.

Riigiabi on reguleeritud Euroopa Liidu õigusaktides ja riigi tasandil konkurentsiseaduse 6. peatükis „Riigiabi“. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on

igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud

kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmes- riikidevahelist kaubandust. Toetust antakse avalik-õiguslike asutuste päästevõimekuse suurendamiseks. Asutused täidavad seadusest tulenevaid ülesandeid, mis ei kahjusta ega

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 . – ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–

43.

5 (20)

ähvarda kahjustada konkurentsi ega soodusta teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist. Seega ei ole see kuidagi siseturuga kokkusobimatu, kuivõrd ei kahjusta liikmesriikidevahe list kaubandust. PPA soetatavat varustust saavad taotleda kasutamiseks PPA-ga tsiviilõigus l iku

lepingu sõlminud MTÜ-d merepäästeprojektideks. Sellisel juhul lähtutakse riigivaraseadusest, siseministri 17. juuli 2014. aasta määrusest nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus “,

Siseministeeriumi kantsleri 9. mai 2017. aasta käskkirjast nr 1-5/55 „Siseministeer iumi valitsemisel oleva riigivara valitsemise kord“, siseministri 28. märtsi 2018. aasta käskkirjast nr 1-3/32 „Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ ning PPA peadirektori 13. veebruari

2023. aasta käskkirjast nr 1.1-1/19 „Merepääste- ja ennetustööl osalevatele mittetulundus- ühingutele riigivara võõrandamise ja kasutamise ning muud tööde korraldamisega seotud

kulutuste hüvitamise ja toetuste määramise korra kinnitamine ja komisjoni moodustamine“. Punkti 2.1 „Päästesõidukite ja päästevarustuse soetamine, IT-lahenduse väljatöötamine

ning toimepidevuse ja kriisideks valmisoleku suurendamine“ raames soetab PÄA 42 pääste põhiautot, keskkonnahoidliku päästesõiduki, mobiilse juhtimiskeskkonna ja konteiner-

veebasseini ning arendab riskikommunikatsiooni veebisaiti olevalmis.ee, mille kaudu suureneb iseseisva hakkamasaamise võime.

Päästesõidukid

PÄA-l on 104 põhiautot, millest 18 on reservpõhiautod. Reservpõhiautosid kasutatakse asendussõidukitena põhiautode remondi ja hoolduse ajal ning vajadusel täiendavate päästemeeskondade komplekteerimiseks suursündmuste ja hädaolukordade või nende ohu

korral.

Aastatel 2022–2023 täitub PÄA ja Sisekaitseakadeemia 45 põhiautol 15-aastane kasutusperiood ehk sõidukid ületavad töökindluselt enda eluea. Soetatavate sõidukite mootorid peavad vastama rangemale heitmestandardile EURO 5. See tähendab, et need on keskkonnasäästlikumad kui

asendatavad sõidukid, mille heitmestandard on EURO 4. Lisaks tulevad sõidukitele kõrgsurve kustutussüsteemid, mille abil saab vähendada kasutatavat veehulka ja kustutada tulekahjus id

kiiremini. See vähendab nii pinnase- kui ka õhureostust. Täpsemat hinnangut ökonoomsusele veel anda ei saa, kuna sõidukite margid ja mudelid

selguvad alles riigihanke tulemusena.

Lähtudes Euroopa Liidu kokkuleppest vähendada 2050. aastaks CO² heide vähemalt 55%3-ni ja võtta kasutusele vaid heiteta sõidukid, on tulevikulahenduste ja töökindluse testimiseks vaja 2025. aastal soetada päästeteenistusse üks prototüüp: hübriidlahenduse või elektri jõul sõitev

heiteta põhiauto. Prototüübi testimisega omandab PÄA 2050. aastaks vajaliku kasutus- kogemuse ja ettekujutuse, kuidas keskkonnahoidlikke sõidukeid päästeteenistuses kasutada.

Reaalse kasutuskogemuseta on suure koguse põhiautode kasutuselevõtt risk, mis võib mõjutada päästeteenuste osutamist ja päästevõrgustiku toimimise tagamist.

Mobiilne juhtimiskeskkond

1993. aastal toodetud juhtimisbuss, mida PÄA Põhja päästekeskus kasutab staabitööks ja suursündmusteks, sealhulgas ulatuslike metsa- ja maastikutulekahjude korral, on amortiseerunud. Samuti on selle IT-lahendus vananenud ning see on vaja asendada uue ja

kaasaegse mobiilse juhtimiskeskkonnaga.

3 Euroopa Komisjon. A European Green Deal.

6 (20)

Suursündmuste korral on eriti oluline, et staabikeskkond jõuaks kohale kiiresti ning oleks hea manööverdada ja töövalmis võimalikult ruttu pärast sündmuskohale saabumist. Mobiilse juhtimiskeskkonnaga sõidukil on kaasaegne staabitöökeskkond, tänu millele suureneb

võimekus lahendada ressursimahukaid päästesündmusi ja hädaolukordi Tallinnas ja Harjumaa l ning suursündmuste korral ka mujal Eestis. Mobiilne juhtimiskeskkond võimaldab moodustada

staabi kiiresti ka lühiajalise keeruka sündmuse korral ja seda saab operatiivselt kasutada ka kriisiolukordades, mida juhivad teised asutused. Mobiilset juhtimiskeskkonda saab riigis liigutada ühest asukohast teise ja kasutada ka ametkondlikus koostöös, sealhulgas ajutise lt

alternatiivse töökohana.

Konteiner-veebassein Praegu kasutatakse metsa- ja maastikutulekahjude kustutamiseks muu hulgas PPA

lennuvahendit, kuid PÄA-l ei ole pakkuda kiireks ja tõhusaks kustutustööks helikopter i konteiner-veebasseini.

Kliimamuutuste tõttu tuleb olla veelgi paremini valmis suursündmuste keskkonnakahju ärahoidmiseks ja elanike kaitseks. PÄA eesmärk on tehnika ja vahendite soetuse kaudu tõsta

päästevõimekust ja valmidust tulla toime ulatuslike ja raskete tagajärgedega päästesündmuste lahendamisel. Selleks tuleb muu hulgas soetada õhust kustutamiseks helikopteri konteiner-

veebassein, et tagada sündmuskohal operatiivselt kustutusvesi. Hetkel selline võimekus puudub. Metsa- ja maastikutulekahjude õhust kustutamisel on PÄA koostööpartner PPA lennusalk kolme Agusta Westland 139 helikopteriga, mis suudavad kanda umbes 1000-liitr ist

veekotti. PPA lennusalk kasutab Bambi Bucketi veekotti, mille täitmiseks on vaja vähemalt kahe meetri sügavust vett, mida on põuaperioodil keeruline leida. Vaja on soetada konteiner-

veebassein, millest saab helikopteri veekotiga vett võtta. Konteiner-veebasseini saab kiiresti paigaldada ka üks teenistuja, näiteks konteinerauto juht, ja seda saab järjepidevalt täita lähimast veevõtukohast päästevahenditega, näiteks päästeauto või mootorpumbaga. Kustutusvee

lähedus tulekahju asukohale on oluline just seetõttu, et kustutusrünnakuid saaks teha tihedalt. Sobiva sügavusega veekogu otsides kaotab helikopter päästesündmusel aega ja väheneb

kustutustõhusus. Riskikommunikatsiooni veebisait olevalmis.ee

Kliimamuutused toovad kaasa üha rohkem suurõnnetusi. Üks probleeme on sealjuures

elanikkonna madal riskitaju, sest inimesed ei mõista kliimamuutustega kaasnevaid ohte ega taju, et suurõnnetuste tekke riskid võiksid neid otseselt mõjutada. Riskikommunikatsiooni veebisait on töövahend, millega tutvustada huvirühmadele ennetus-, ettevalmistus- ja

reageerimismeetmeid. Riskikommunikatsiooni platvorm koosneb kolmest põhielemend is t : veebisait olevalmis.ee, mobiilirakendus „Ole valmis!“ ning trükised ja muud infomaterja l id.

PÄA eesmärk on arendada riskikommunikatsiooni platvorm selliseks, et see pakuks kõikidele inimestele, sealhulgas erivajadustega inimestele, piisavalt infot, sealjuures teaduslikku infot ja töövahendeid, selleks, et nad hakkaksid paremini mõistma loodusõnnetuste mõju ja

suurõnnetuste tekke ohte ning tajuma nende võimalikke tagajärgi endale ja oma lähedastele. Platvorm suunaks elanikke saama paremini hakkama kriiside ennetamisel ja nendeks

valmisolekul ning tõstaks nende elanike hulka, kes saavad kriisi korral enda ja oma lähedastega ise hakkama. Veebisait olevalmis.ee ja selle lansseerimise kampaania on üks osa sellest platvormist, kus on võimalik salvestada suuremas mahus staatilist infot. See toetab inimes i

harjumuste kujundamisel ja enesetäiendamisel ning asjakohase valmisolekuteabe jagamise l. Veebisait peab vastama avaliku teabe seaduse §-s 32 ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministr i

28. veebruari 2019. aasta määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavuse

7 (20)

nõuetele, sealhulgas vastama standardile EN 301 549. Selle üle, kuidas teha veebisait ligipääsetavaks erivajadustega inimestele, konsulteerib PÄA Eesti Puuetega Inimeste Kojaga.

Punkti 2.2 „Merepäästevõimekuse suurendamine“ raames suurendatakse PPA ja vabatahtlike merepäästjate merepäästevõimekust.

Otsingu- ja päästetööde kaamerakomplektid

Aastas laekub ligikaudu 180 maastikuotsinguteadet, millest umbes 40% puhul on otsingute le kaasatud helikopter. Maastikuotsingud ja pääste on ajakriitilised: olenevalt ilmastiku-

tingimustest ning abivajaja terviseseisundist ja oskustest toime tulla väheneb tema ellujäämislootus 24 tunni jooksul ca 20–70%. Eesti merealadel ja piiriveekogudel on aastas keskmiselt 250 otsingu- ja päästejuhtumit. Viimastel aastatel on kasvanud hättasattunute arv:

abi vajab ligi 600 inimest aastas. Arv on kasvanud, sest on suurenenud väikelaevade hulk ja tihenenud mereliiklus ning kliimamuutuste tõttu on pikenenud navigatsioonihooaeg.

Juhtumeid, kus inimelu on otseselt ohus või võib kohe ohtu sattuda, on aastas umbes 10–15% otsingu- ja päästejuhtumite koguhulgast. Ellujäämislootus merel kahaneb minutitega, eriti kui inimene on sattunud vette.

PPA kasutab otsingu- ja päästetöödeks ning vaatluseks kolme Leonardo AW 139 helikopterit:

1) ES-PWA alates 2007. aastast (järelejäänud eluiga 9 aastat); 2) ES-PWB alates 2008. aastast (järelejäänud eluiga 10 aastat); 3) ES-PWC alates 2010. aastast (järelejäänud eluiga 12 aastat).

Helikopterite tehnika, sealhulgas kaamerad, salvestusseadmed ning osa juhtpaneele ja

sidelahendusi, on moraalselt vananenud ning vajavad ajakohastamist. Olemasolevad infrapunakaamerad SeaFLIR II on valitud helikopteri riigihanke käigus 2005. aastal ning nende tootja tehniline tugi rikete kõrvaldamiseks on tagasihoidlik ja reageerimisaeg pikk.

Helikopterite kaamerate võimekus ei vasta vajadustele: kaamerad on püsivalt katki ja võimekuse puudumise tõttu jäävad abivajajad kriitilise aja jooksul leidmata. Eesti otsingu- ja

päästetööde eripära, st ilmastikust tingitud halb nähtavus, võsa ja metsaalad, eeldab lisaks tavapärasele heale visuaalvõimekusele seadmete mitmekesisust: termo- ja infrapunavõimekust.

Vajalikud uuendused koos lõimimise ja sertifitseerimisega:

 helikopteri kaamera – uus kaamera markeerib automaatselt näiteks liikuvaid objekte, püsib objektil isegi, kui see liigub, ja võimaldab töötada korraga mitme sensoriga;

 operaatori töökoht (ingl SAR mission console) – uue vaatlustehnika ja sidelahendus te tõhusaks kasutamiseks on vaja uuendada operaatori töökohta, mis võimaldaks

soojuskaameraga töötamise kõrval kasutada ka muud lisavarustust;

 missiooniarvuti – vajalik operaatori töökoha vaatlustehnika tõhusaks kasutamiseks. Lisaks otsitava positsioneerimisele, andmete kogumisele, otsepildi edastamisele ja vaatlus- toimingutele võimaldab see andmete salvestamist, töötlemist ja analüüsi. Missiooniarvuti on lõimitud helikopteri navigatsioonisüsteemi, mis võimaldab seda vajadusel juhtida ka

piloodikabiinist.

Inimelude säästmiseks on ülioluline alustada ja teha otsingu- ja päästetöid võimalikult kiiresti ja tõhusalt. Kadunud isikute otsingud nii maal kui ka merel on seotud pooltele emotsionaalse lt väga rasked ning ootused otsingu- ja päästetööde tegijatele väga kõrged. Seetõttu on need ka

suure avalikkuse tähelepanu all. Võimekust kadunud isikuid tulemuslikult otsida ja päästa tajutakse turvalise kogukonna ühe olulise osana. Helikopterite tehnika uuendamisega parandatakse otseselt otsingu- ja päästetööde tõhusust ning seega aitab see vältida inimkaotus i.

8 (20)

Merepääste

Eesti merealadel ja piiriveekogudel on keskmiselt 250 otsingu- ja päästejuhtumit aastas. Viimastel aastatel on kasvanud hättasattunute arv: aastas vajab abi ligi 600 inimest, kellest 70

elu on otseselt ohus või võib ohtu sattuda. Arv on kasvanud, sest on suurenenud väikelaevade hulk ja tihenenud mereliiklus ning kliimamuutuste tõttu on pikenenud navigatsioonihooaeg. Ellujäämislootus merel kahaneb minutitega, eriti kui inimene on sattunud vette. Seetõttu on

ülioluline alustada ja teha otsingu- ja päästetöid võimalikult kiiresti ja tõhusalt koos asjakohaste vahenditega. Võimekust inimesi tulemuslikult otsida ja päästa tajutakse turvalise kogukonna

ühe olulise osana. PPA oli 1. jaanuari 2023. aasta seisuga sõlminud tsiviilõigusliku lepingu 33 vabatahtliku merepääste MTÜ-ga, kes osutavad merepäästeteenust 45 reageerimispunk tist Eesti rannikul ja piiriveekogudel. Lepingute arv võib aasta jooksul muutuda. Vabatahtliku

merepääste 15-minutiline valmisolek merepäästesündmustele reageerimiseks on ööpäev ringi tagatud vaid üksikutes reageerimispunktides. Ilmastikust sõltumatu valmisolek on olulise lt

vähemal kui pooltel reageerimispunktidel. Vabatahtlike merepäästjate varustus ja valmiso lek merepäästesündmustele reageerimiseks on ebaühtlane, samuti puuduvad neil tihti varustuse hoiustamiseks ja hooldamiseks vajalikud tingimused.

Vajalikud tegevused:

 parandada vabatahtlike merepäästjate valmisolekut, luues head töötingimused;

 võimaldada ühetaoline varustus kõikidele merepäästeüksustele: PPA annab varustuse vabatahtlikele kasutada peadirektori 13. veebruari 2023. aasta käskkirja nr 1.1-1/19 „Merepääste- ja ennetustööl osalevatele mittetulundusühingutele riigivara võõrandamise ja

kasutamise ning muud tööde korraldamisega seotud kulutuste hüvitamise ja toetuste määramise korra kinnitamine ja komisjoni moodustamine“ alusel;

 luua varustuse hoiustamiseks ja selle eluea pikendamiseks sobilikud hooldus- ja hoiustamistingimused;

 investeerida kogukonna kaasamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks ennetustöösse. Toetuse tulemusel paraneb otsingu- ja päästetööde tegijate võimekus ja valmisolek reageerida

merepäästesündmustele mistahes ilmaga ka rannikust kaugemal. Aja- ja asjakohane kvaliteetne professionaalne varustus on nii merepäästjate kui ka päästetavate seisukohast äärmise lt oluline – päästjast ei tohi saada päästetav. Hoiustamis- ja hooldustingimuste parandamisega

pikendatakse varustuse eluiga. Ennetustöö tulemusel väheneb õnnetusse sattunute arv. Päästevestide laenutamise kampaaniaga harjutatakse inimesi neid kasutama ja sellega

säästetakse elusid. Piisavalt toetatud vabatahtlikud merepäästjad on kõrgelt motiveeritud ja usaldusväärne partner riiklikule merepäästesüsteemile.

Otsingu- ja päästetööde ohutus- ja päästevarustuse eluea tagamisega tagatakse PPA merepäästeüksuste võimekus pakkuda merealal ja piiriveekogudel õnnetustele ja ohtudele

reageerimise teenuseid vähemalt praegusel tasemel kogu Eesti vastutusalas. Ohutus- ja päästevarustuse planeeritavas mahus uuendamise ja eluea säilitamisega tagatakse otsingu- ja päästetöödel:

1) politseiametnike ja päästetavate ohutus – selleks uuendatakse ja täiendatakse otsingu- ja päästetöid tegevate teenistujate isikukaitsevarustust ja päästevahendeid, samuti

veesõidukite otsingu- ja päästevarustust; 2) eri piirkondades paiknevate päästemeeskondade päästesündmusele reageerimise ja tööde

läbiviimise võimekuse ühtlane tase;

3) PPA otsingu- ja päästetööde koolitussüsteemi toimepidevus, mis tagab nii PPA, PÄA kui ka osaliselt vabatahtlike merepäästjate koolitamise.

9 (20)

Juhul, kui ohutus- ja päästevarustus jäetakse uuendamata, on elutähtsa teenuse osutamine häiritud või võimatu.

Punkt 2.3 „Päästevarustuse soetamine ning toimepidevuse ja kriisideks valmisoleku

suurendamine“ raames parandatakse kliimamuutustega kohanemiseks võimekust olla valmis

suursündmusteks ning hoida ära kaasnevat ohtu Eesti elanikele ja looduskeskkonnale. Kliimamuutuste tõttu tuleb olla veelgi paremini valmis suursündmuste keskkonnakahju

ärahoidmiseks ja elanike kaitseks. PÄA eesmärk on tehnika ja vahendite soetuse kaudu tõsta päästevõimekust ja valmidust tulla toime ulatuslike ja raskete tagajärgedega päästesündmuste

lahendamisel. Kustutuskonteinerid metsa- ja maastikutulekahjude kustutamise võime tagamiseks

PÄA-s on metsa- ja maastikutulekahjude kustutamiseks kaheksa konteinerit, millest neli on

komplekteeritud ühtsetel põhimõtetel 1500-meetrise tulejoone kustutamiseks. Ülejäänud neli konteinerit on vananenud – koosnevad humanitaarabina saadud voolikutest ja armatuurist ega ühildu enam armatuuriga, mida PÄA praegu kasutab – ning vahetatakse lähitulevikus välja.

Kõik väljavahetatavad konteinerid leiavad parima väljundi: läbiroostetanud ja kasutus- kõlbmatud viiakse vanametalliks ning mingilgi määral kasutuskõlblikuid konteinereid saab

kasutada muul otstarbel, näiteks varustuse või vahendite ladustamiseks või õppeväljakul suitsusukelduse konteineritena, või pakkuda vabatahtlikele päästjatele või viia abina mõnda välisriiki.

Seega on praegu päästesündmuste lahendamiseks neli komplekteeritud konteinerit. Võimekuse

hoidmiseks ja tõstmiseks on vaja soetada veel neli metsa- ja maastikutulekahjude kustutamise konteinerit koos varustusega, nagu voolikud, joatorud, hargmikud, vihmutid ja käsitööriis tad. Eesmärk on vahetada välja humanitaarabina saadud neli konteinerit vähemalt 1500-meetrise

tulejoone kustutamiseks metsas ja maastikul. Samuti suurendab võimekust PÄA põhiautode, paakautode ja maastikusõidukite ning vabatahtlike päästekomandode tehnika.

Isikukaitsevahendite ja esmaste käsitööriistadega komplekteeritud konteiner suursündmuste jaoks, et kaasata vähemalt 100 vabatahtlikku koos kolmepäevase varuga

Hetkel ei ole kaasatavate vabatahtlike varustus süsteemselt lahendatud. Nimelt on PÄA-s

tagatud teatud varu isikukaitsevahendeid vabatahtlike riietamiseks, kuid suursündmuste lahendamisel, näiteks metsa- ja maastikutulekahjude ning rannikureostuse korral, puudub kompaktne tehniline lahendus töö- ja isikukaitsevahendite tagamiseks. Vabatahtlike isikukaitse-

vahendite konteiner annab edaspidi võimaluse reageerida päästesündmusele ühe tunni jooksul, kusjuures reageerimispiirkond on terve Eesti. Seega on eesmärk soetada üks konteiner ning

komplekteerida ja koondada isikukaitsevahendid, et tagada vabatahtlikele isikukaitsevahend ite varu erinevateks suursündmusteks.

Punkt 2.4 „Merepääste ohutusvarustuse parendamine“

Kiivrid otsingu- ja päästetöödeks Aja- ja asjakohane ning kvaliteetne professionaalne varustus on nii merepäästjate kui ka

päästetavate seisukohast äärmiselt oluline – päästjast ei tohi saada päästetav. Kiiver on merepäästja varustuse vältimatu osa. Varustuse õigeaegne väljavahetamine vähendab riski, et

merepäästja hukkub või saab vigastada kasutuskõlbmatu või puuduva varustuse tõttu.

10 (20)

Punkt 2.5 „Investeeringute kava muutmine“ Üldiselt muudetakse investeeringute kava vajaduse korral. Perioodidel 2007–2013 ja 2014–

2020 olid peamised põhjused investeeringute kava muutmiseks 1) toetuse saaja ettepanek projekti muuta ja 2) lisaraha suunamine meetmesse tänu rakenduskava prioriteetse suuna teiste

meetmete odavnemisele, mis andis võimaluse lisada investeeringute kavasse uusi projekte. Sarnast suunda hoitakse ka perioodil 2021–2027.

Investeeringute kava muudetakse vaid juhul, kui tekib vajadus arvata investeeringuobjekt (edaspidi objekt) kavast välja, lisada uus objekt või asendada objekt uuega. Kui objekt odavneb,

jagatakse vabanenud raha ümber kallinenud või lisanimekirja objektidele, eelistades põhinimekirja kallinenud objekte. Sellisel juhul investeeringute kava ei muudeta.

Kui investeeringute kava objekt odavneb või kallineb, teavitab toetuse saaja sellest viivitamata RÜ-d. RÜ teavitab sellest RA-d kümne tööpäeva jooksul.

Lisaks sätestatakse, mida teha juhul, kui mõnda põhinimekirja objektidest ei ole võimalik täielikult või osaliselt soetada või ellu viia. Sellisel juhul peab investeeringute kavasse kantud

elluviija teavitama sellest viivitamata RÜ-d ning vabanenud rahaga soetatakse või viiakse ellu lisanimekirja objektid. Ka sellisel juhul ei ole vaja investeeringute kava muuta, kuna uusi

objekte ei lisata. Samamoodi perioodiga 2014–2020 nähakse ette võimalus, mille kohaselt võib RÜ rahastada

investeeringute kava põhi- ja lisanimekirja objekte osaliselt, arvestades projektideks saada- olevat vaba raha ja kavas märgitud piirsummat. Enne lisanimekirja objekti rahastamist võib RÜ

pidada läbirääkimisi elluviijaga objekti eelarve ja tulemuste täpsustamiseks. RÜ peab täpsustatud objekti vastavuse investeeringute kavale kooskõlastama ka RA-ga.

Elluviijale antakse õigus muuta objekti eelarvet projekti eelarve piires, kui objekti sisu, projekti eesmärk ning käskkirja punktis 5 nimetatud ÜF-i ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal ei

muutu. See tähendab, et ÜF-i toetus peab moodustama toetusest 86,47% ja riiklik kaas- finantseering 13,53%. Sellega vähendatakse halduskoormust, kuna objekti eelarve muudatus on tehniline ja ei sea ohtu projekti eesmärke. Seetõttu ei ole sellise muudatuse puhul vaja muuta

ka investeeringute kava.

Punkt 3 „Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed“

Punktis 3 nimetatakse näitajad, mis aitavad mõõta eesmärkide saavutamist. Rakenduskava ja

meetmete nimekirja tulemus- ja väljundnäitajad esitatakse projektide kaupa ning lisatakse nende algtasemed, sihttasemed aastateks 2024 ja 2027 ning selgitus. Tulemus- ja

väljundnäitajate sisu ja aruandlustingimusi on detailselt kirjeldatud perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas, mida haldab Rahandusministeerium.

Punkt 4 „Abikõlblikkuse periood ja elluviimise algus“

Projektid on abikõlblikud perioodil 10.02.2023–31.12.2029. Abikõlblikkuse perioodi lõpp- tähtaja määramisel arvestatakse perioodide 2007–2013 ja 2014–2020 struktuurivahend ite rakendamise kogemusega. See tähendab, et kuigi perioodi 2021–2027 projektid on plaanis

lõpetada varem, kehtestatakse abikõlblikkuse lõpptähtaeg käskkirjas sama, mis on rakendus- kavas. Põhjus on, et investeeringute kava koostatakse koos lisanimekirjaga, mida rahastatakse

juhul, kui kõik põhinimekirja objektid on soetatud või ellu viidud ja eelarves on jääk või projektideks suunatakse lisaraha rakenduskava teistest meetmetest.

11 (20)

Punkt 5 „Koondeelarve“

Koondeelarve on 32 294 118 eurot, sealhulgas ÜF-i toetus 27 925 440 eurot ja riiklik kaasfinantseering 4 368 678 eurot. Opereerimiskulud ja muud püsikulud tagatakse PÄA ja PPA

eelarvest.

Projektide raames soetatavat varustust ja vahendeid hoiustatakse päästekeskustes kehtiva üldkorra kohaselt, milles on kehtestatud vajalikud tingimused nende säilitamiseks,

hooldamiseks ja komplektsuse tagamiseks. Hoolduse eest vastutavad päästekeskuste haldusteenistused. Riigihangete tulemusena sõlmitavates hankelepingutes lepitakse kokku

tingimused päästesõidukite ja -varustuse garantiiaegseks remondiks, korraliseks hoolduseks ja erakorraliseks remondiks. Pärast päästesõidukite üleandmist viiakse läbi kasutajakoolitused, milles on teemadena ette nähtud sõidukite korrashoid ja kasutajate sooritatav igapäevane

tehniline hooldus, et tagada sõiduki asjatundlik ja jätkusuutlik kasutamine.

Tabel 1. PÄA ÜF-i rahast soetatava põhinimekirja objekti keskmine aastane eeldatav püsikulu, mis hõlmab

hooldust, kindlustust ja ülevaatust

Objekt Kogus

Püsikulu

aastas

(eurodes)

2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031

Päästesõiduk

(põhiauto) 42 4000 0 4000 168 000 168 000 168 000 168 000 168 000 168 000 168 000

Päästesõiduk

(elekter) 1 4000 0 0 0 0 4000 4000 4000 4000 4000

Mobiilne

juhtimis-

keskkond

1 6350 0 0 6350 6350 6350 6350 6350 6350 6350

Helikopteri

konteiner-

veebassein

1 350 0 350 350 350 350 350 350 350 350

Riskikommu-

nikatsiooni

veebisaidi

olevalmis.ee

arendus

1 19 500 0 0 0 19 500 19 500 19 500 19 500 19 500 19 500

Kokku 46 34 200 0 4350 174 700 194 200 198 200 198 200 198 200 198 200 198 200

Tabel 2. PPA ÜF-i rahast soetatava põhinimekirja objekti keskmine aastane eeldatav püsikulu, mis

hõlmab hooldust, kindlustust ja ülevaatust

Objekt Kogus

Püsikulu

aastas

(eurodes)

2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030

Ohutus- ja

päästevarustuse

eluea tagamine

(alates 2025, kolm

aastat)

– 12 000 0 0 12 000 12 000 12 000 0 0 0

Otsingu- ja pääste-

kaamera heli-

kopterile Agusta

Westland 139

2 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Vabatahtlik mere-

pääste / isikukaitse-

vahendid

147 0 0 0 0 0 0 0 0 0

12 (20)

Projekti raames soetatavat varustust ja vahendeid hoiustatakse kehtiva üldkorra kohaselt, milles on kehtestatud vajalikud tingimused nende säilitamiseks, hooldamiseks ja komplektsuse

tagamiseks. Otsingu- ja päästetööde kaamerad on PPA lennusalgas. Riigihangete tulemusena sõlmitavates hankelepingutes lepitakse kokku tingimused varustuse ja vahendite garantii-

aegseks remondiks, korraliseks hoolduseks ja erakorraliseks remondiks. Lisaks nähakse ette, et juhul, kui toetuse saaja planeerib saada abikõlblike kulude katteks

riigieelarvest lisaraha, käsitatakse seda omafinantseeringuna, mis peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ja riiklik kaasfinantseering ei kata. Omafinantseeringu planeerimist

investeeringute kava koostamisel ette ei nähta. Investeeringute kava koostamiseks esitatud projektid peavad mahtuma käskkirja punktis 5 nimetatud toetuse ja riikliku kaasfinantseer ingu mahu piiresse. Erandiks on investeeringute kava lisanimekirja projektid, mida rahastatakse

juhul, kui põhinimekirja projektide elluviimisel tekib jääk, mida saab kasutada lisanimek ir ja projektideks. Investeeringute kava koostamise ajal lisanimekirja projektidele raha ei eraldata ja

omafinantseeringut nende rahastamiseks ei planeerita. Punkt 6 „Kulude abikõlblikkus“

Abikõlblike ja abikõlbmatute kulude kindlaks määramisel lähtutakse ühendmäärusest.

Punktis 6.2 täpsustatakse, et abikõlblikud on ka investeeringute kavas nimetatud objektide ning päästesõidukite ja päästevahendite kasutuselevõtuga seotud personali koolituskulud. Täpsemalt

loetletakse veebisaidi olevalmis.ee arendamisega seotud kulud. Punkt 7 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“

Toetust makstakse ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Kuna riigiasutused saavad

kuludeks enne toetuse saamist käibevahendeid riigieelarve seaduse alusel, on nende vahendite taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada RÜ-le maksete saamiseks vajalikud dokumendid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse.

Kui kalendrikuus makseid ei tehta, siis nullireaga dokumente esitada ei tule.

Punkt 8 „Elluviija õigused ja kohustused“

Lisaks käskkirjas sätestatule kohaldatakse elluviijale ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale

sätestatud kohustusi. Muu hulgas tuleb pöörata erilist tähelepanu riigihangete seaduse järgimisele. Elluviija peab esitama RÜ-le tähtajaks nõutud teabe ja aruanded ning seirama

järjepidevalt projekti tulemus- ja väljundnäitajate saavutamist. Elluviija peab tagama projekti eesmärkide elluviimise ja investeeringute kava objekti eeldatava funktsionaalsuse kokkulepitud eelarve kohaselt ning saavutama käskkirjas sätestatud tulemused. Kuna projekti elluviimiseks

kavandatud riigihanked viiakse läbi paralleelselt, on oluline, et elluviija teavitab viivitamata RÜ-d objekti odavnemisest või kallinemisest või muudest olulistest asjaoludest, mis võivad

mõjutada projekti elluviimist. Lisaks esitatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027

Merepäästehoone 15 400 0 6000 6000 6000 6000 6000 6000 6000

Tormiülikond 500 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Mereohutusstend 50 – – – – – – – – –

Kokku 714 12 400 0 6000 18 000 18 000 18 000 6000 6000 6000

13 (20)

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamismäärus) § 2 lõike 3 nõue, mis kordab ühissätete määruse artikli 50 lõike 1 punkti e nõuet korraldada üldsusele teavitusüritus, kui projekti kogumaksumus

on üle kümne miljoni euro. Teavitusürituse peab korraldama koos Euroopa Komisjoni ja korraldusasutuse esindajatega. Elluviija võtab selleks vähemalt kolm kuud enne teavitusüritust

ühendust RA-ga, kes omakorda teavitab korraldusasutust, kelle kaudu kaasatakse ka Euroopa Komisjoni esindajad. Teavitamismääruses on teavitusürituse korraldamiseks toodud minimaalsed nõuded, mis peavad olema täidetud, et tagada toetatu läbinähtavus. Elluviija le

pannakse ka selliste nõuete täitmise kohustus. Koolitusi, seminare, konverentse ja muid teavitusüritusi korraldatakse võimalusel keskkonnahoidlike sündmuste juhendi4 järgi.

Punkt 9 „Toetuse kasutamise kohta aruannete esitamine“

Punktis 9 sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtpäevad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapärased aruanded aitavad

jälgida projektide edenemist ja tulemuste saavutamist ning võimaldavad vajadusel juhtida tähelepanu puudustele ja teha elluviimises õigeaegseid muudatusi. Projekti vahearuandega antakse muu hulgas ülevaade projektide elluviimisega kaasnevatest riskikohtadest ja sellest,

mida elluviija kavatseb ette võtta nende avaldumise ennetamiseks, või tehakse ettepanek muuta käskkirja.

Punkt 10 „Finantskorrektsioon ja toetuse tagasinõudmine“

Punktis 10 viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule.

Punkt 11 „Vaidemenetlus“

Punktis 11 nimetatakse RA ja RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja.

Punkt 12 „Käskkirja rakendamine“

Punktis 12 sätestatakse, et käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt 10. veebruarist 2023. aastal.

3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusele

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) ühissätete määrus; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi5. 4. Käskkirja mõjud

Eluea ületanud sõidukid ei ole töökindlad, suureneb remondikulu ja väheneb reageerimisvõ ime

päästesündmustele. Kuna põhiautodega lahendatakse enamik päästesündmuseid ja ametkondlikke abivajadusi, on mõju väga suur PÄA päästeteenustele ning laiemalt kliendile ehk abivajajale ja ühiskonnale, sealhulgas kliimamuutustega kohanemisel. Amortiseerunud

põhiautode väljavahetamiseta ei suuda PÄA tagada päästevõrgustiku toimimist ja

4 Keskkonnaministeerium 2022. Keskkonnahoidlike sündmuste juhend . 5 ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93.

14 (20)

päästeteenuste osutamist. Amortiseerunud päästesõidukite väljavahetamisel suudab PÄA tagada päästevõrgustiku ja abi osutamise ning päästetööd muutuvad ohutumaks. Soetatav kaasaegne tehnika võimaldab päästesündmuseid lahendada ohtlikku töökeskkonda sisenemata ,

näiteks külmlõikeseadme kasutamisega sisetulekahjude kustutamisel. Heiteta põhiauto prototüübi soetusega ja kasutuskogemuse alusel valmistume aastaks 2032, kui on eluea

lõppemise tõttu vaja vahetada välja 44 põhiautot. Tänu prototüübi testimisele on PÄA-l 2032. aastaks vajalik kasutuskogemus ja ettekujutus sõidukite päästeteenistuses kasutamiseks. Reaalse kasutuskogemuseta on suure koguse põhiautode kasutuselevõtt risk, mis võib mõjutada

päästeteenuste osutamist ja päästevõrgustiku toimimise tagamist.

Konteiner-veebasseini soetusega tõhustatakse üle Eesti metsa- ja maastikutulekahjude õhust kustutamist. Kiire, asjakohane ja pädev reageerimine ning kustutustööde alustamine aitab vähendada tulekahjude keskkonna- ja majanduskahju. Kui jätta helikopteri konteiner-

veebassein soetamata, kaotame aega suuremate tulekahjude tõhusal lokaliseerimisel, mis toob kaasa suurema keskkonna- ja majanduskahju ning vähendab elupäästvat võimekust, sest metsa-

ja maastikutulekahjude kustutamiseks kasutatakse samal ajal põhiautot ja päästevarustust. Amortiseerunud juhtimiskeskkonna kasutamise korral halveneb kriisijuhtimise võimekus ja

operatiivsus ning seetõttu väheneb PÄA suutlikkus juhtida suuremahulisi päästesündmuseid ja muid kriise. Uue mobiilse juhtimiskeskkonnaga parandatakse PÄA operatiivset valmisolekut

staabitööks erinevates kriisides. Päästetöö või hädaolukorra juhile ja vajalikele koostöö- partneritele tagatakse ilmastiku eest kaitstud mobiilsed töökohad ning vajalik juhtimiskeskkond suuremahuliste päästetööde või kriiside juhtimiseks. Mobiilse juhtimiskeskkonna kasutus loob

eeldused kriisi kiiremaks ja tõhusamaks lahendamiseks ning kahjude vähendamiseks. Mobiilne juhtimiskeskkond võimaldab alustada tulemusliku juhtimisega senisest kiiremini. Mobiilset

juhtimiskeskkonda on võimalik kasutada ka teiste asutuste juhitavate kriiside või hädaolukordade lahendamiseks. Mobiilse juhtimiskeskkonna soetusega parandatakse PÄA valmisolekut kriisi- ja julgeolekuolukordade lahendamiseks.

Riskikommunikatsiooni veebisait olevalmis.ee pakub praegu üksnes piiratud käitumisjuhise id

hädaolukordadeks, hõlmamata lisatööriistu, nagu kaardirakendus, ohupilt, ohuolukorra kirjeldus, kogukonnale ja korteriühistutele mõeldud käitumisjuhised, kuidas tegeleda hädaolukorras haavatavamate sihtrühmadega, näiteks üksi elavad eakad ja erivajadusega

inimesed, ning vastumeetmed, mis võiksid arendustööde tulemusel koosmõjus pakkuda elanikele tervikpildi sellest, millisteks ohtudeks ja kuidas tuleks iseseisvalt valmistuda.

Merel hättasattunute hulk on kliimamuutuste mõjul kasvamas. On äärmiselt oluline reageerida igale teatele kohe ja asjakohaselt, sest kiiresti muutuvates oludes kasvab otsingupiirkond ning

sellega otsinguaeg ning otsingujõu ja kütuse hulk. Samal ajal kahaneb abivajaja ellujäämislootus. Helikopterite tehnika uuendamine aitab aegkriitilisi otsingu- ja päästetöid

tõhustada. Otsinguaeg lüheneb, kuna uued seadmed toetavad helikopteri meeskonda abivajaja kiiremal leidmisel.

Merepäästevarustuse ja -tehnika uuendamine ning varustusele heade hoiustamistingimuste loomine tagab merepäästjate kiirema reageerimisvõime otsingu- ja päästejuhtumite le.

Kaasaegselt varustatud meeskondade võimekus on suurem ning otsingu- ja päästetööd turvalisemad nii merepäästjatele kui ka päästetavatele. Vabatahtlikele merepäästjate le soetatakse varustuse hoiustamiseks soojustatud moodulhooned, mis on planeeritud töötama

taastuvenergial. Sellega hoitakse kokku elektrienergiat ja pikendatakse varustuse eluiga. Iga pikaks veninud otsingu- ja päästejuhtum tähendab kahju keskkonnale ja võimalikke

inimkaotusi. Eesmärk on lühendada otsingutele kuluvat aega ning sellele aitab kaasa varustuse ja tehnika uuendamine.

15 (20)

Ennetuskampaania abil väheneb võimalike hättasattunute arv ning sellega otsingu- ja päästetööde vajadus.

5. Käskkirja kooskõla valikukriteeriumitega

Kõik projektid on vastavuses rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud perioodi 2021–2027 vastavus- ja valikukriteeriumitega6.

5.1. Käskkirja mõju projektide eesmärkide saavutamisele

Käskkirja mõju on kirjeldatud seletuskirja punktis 4.

5.2. Käskkirja põhjendatus

Käskkirja eesmärgi ja vajalikkuse ning projektide põhjalik kirjeldus on esitatud seletuskir ja punktides 1 ja 2.

5.3. Kulutõhusus

Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kuludega. PÄA planeeritavad soetused on üldjuhul spetsiifilised ja nende tootjate hulk ei ole suur. Soetuse spetsiifilisuse tõttu eeldab täpsete pakkumuste koostamine mahukat tööd, mistõttu on praktika

näidanud, et eelpakkumised või varasemate analoogsete soetuste maksumused ei vasta alati lõplikule riigihankes kujunenud maksumusele.

Päästesõidukid

Amortiseerunud põhiautode väljavahetamisega hoitakse võimekust ja tasuvusarvutust ei ole seetõttu mõistlik teha. Amortiseerunud põhiautode väljavahetamisega vähenevad remondi-

kulud, sest ei ole vaja teha suuri remondi- ja kaasajastamistöid. Kogemus näitab, et üle 15-aastase põhiautoga kaasneb oluliselt suurem remondikulu, mille maksumust on väga keeruline hinnata.

Näited eluea ületanud põhiauto remondivajadustest:

 alusauto raamid korrodeeruvad läbi – neid on keeruline hooldada, kuna lihtne ligipääs puudub;

 alusauto pidurisüsteemid vajavad täielikku vahetamist;

 pealisehituse kattedetailid vajavad uuesti liimimist – need on aastatega lahti vibreerinud;

 pealisehituse korrodeeruvast materjalist konstruktsioonid korrodeeruvad läbi;

 pumbasüsteemi kapitaalremont ja osa süsteemide, näiteks vahusüsteemide väljavahetamine;

 süsteemide lisamine, et tagada kaasaegne päästeteenus. Heiteta põhiauto hinda on raske prognoosida, kuna alusautod tulid müüki 2021. aastal ja hind on eeldatavalt kahekordne võrreldes praegu turul olevate autodega. Samuti ei ole veel teada,

milliseid lisaseadmeid on põhiautole vaja paigaldada, et tagada vähemalt praegune funktsionaalsus, näiteks pumba käitus. Heiteta põhiauto soetusega kaasneb umbes 160 kW

kiirlaadija paigaldus päästekomandosse.

6 Seirekomisjoni kinnitatud dokumendid „2021-2027 valikukriteeriumid 31.05.2022“ ja „2021-2027

valikumetoodika 31.05.2022“ on Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel.

16 (20)

Merepääste

Merepäästevahendite puhul on arvestatud, et 33 MTÜ-st lepingupoolt teevad aktiivselt ennetus- ja reageerimistööd ning taotlevad PPA-lt vajalike vahendite kasutusse andmist.

Ennetuskampaania „Mereohutusstendid väikesadamatesse“, mille eesmärk on varustada vee peal liiklejaid juhendi ja päästevestidega, viiakse ellu ja stendide eluiga tagatakse 50 väike-

sadamas üle kogu Eesti.

Helikopterite otsingu- ja päästekaamerad PPA viis 2020.–2021. aastal läbi helikopterite modifitseerimise turu-uuringu, kuhu olid

kaasatud Airborne Technologies GmbH, Heli-One (Norway) AS ja teised. Lisaks funktsionaalsusele olid turu-uuringus fookuses näiteks toodete sertifikaadid, paigaldamise

sertifitseerimine ja vastavus Euroopa Liidu Lennundusohutusameti nõuetele ning ühilduvus Agusta Westland 139 süsteemidega, millega ei kaasneks ressursimahukat projekteerimistööd.

Hinna arvestamisel on arvestatud, et edasised hooldus- ja remondikulud kaetakse PPA eelarvest.

5.4. Elluviija suutlikkus projekte ellu viia Projektide elluviijaid on kaks: PPA ja PÄA. PPA on politsei ja piirivalve seaduse kohaselt

täidesaatva riigivõimu institutsioon, mis kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse ning mille üks põhiülesanne on sama seaduse § 3 lõike 1 punktide 4 ja 5 kohaselt merel otsingu- ja

päästetööde korraldamine. See haakub projektidega käskkirja punktides 2.2 ja 2.4. PÄA kuulub samuti Siseministeeriumi valitsemisalasse ja tema ülesanded on päästeseaduse § 5

lõike 1 alusel muu hulgas päästetöö tegemine maismaal ja siseveekogudel ning hädaolukorraks valmistumine ja selle lahendamise tagamine hädaolukorra seaduse alusel. Projektid, mille viib

ellu PÄA, on käskkirja punktides 2.1 ja 2.3. Projekt 2.3 viiakse ellu juhul, kui investeeringute kava põhinimekirja objektid odavnevad või sekkumisse suunatakse lisaraha.

5.5. Käskkirja kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega

Regionaalareng Projektid on riigiülesed ja seega ei panustata otseselt ühegi konkreetse regiooni arengusse, vaid

riigi päästevõimekuse kasvu üldiselt. Võib möönda, et teatav regioonipõhine jaotus on käskkirja punktis 2.1, mille otsene sihtrühm on inimesed, kes elavad metsa ääres ja on metsa- ja

maastikutulekahjudest vahetumalt mõjutatud, ehk maapiirkondade rahvastik (ca 30% elanikkonnast ehk 400 000 inimest). Päästeasutuse tegevuse, sealhulgas võimekuse planeerimise põhialuseks on päästeseaduse § 2 lõike 3 alusel piirkondlikud ohutegurid ehk

piirkondlikud erivajadused. Ohuteguriks peetakse isikut, nähtust, protsessi, objekti või muud näitajat või nende koosmõju, mille piirkondliku paiknemise ja esinemissageduse põhjal võib

pidada tõenäoliseks ohu teket. Et päästeautosid tõhusalt kogu nende eluea kasutada, suunatakse uuemad päästeautod suurema

töökoormusega päästekomandodesse. Sealt liiguvad vanemad päästeautod omakorda väiksema töökoormusega päästekomandodesse ja lõpuks vabatahtlikesse päästekomandodesse, kus on

kõige väiksem töökoormus. Sellise üleriigilise rotatsiooniga soovib PÄA kasutada pääste- autosid võimalikult tõhusalt. Päästeautode rotatsioon sõltub võimalikest investeeringutest PÄA

17 (20)

autoparki. Praktikas ametlikke strateegiaid, mille alusel tehnikat päästekomandosse suunatakse või hiljem sealt teise roteeritakse, ei ole.

Merepäästevarustuse suunamisel reageerimispunktidesse lähtutakse samuti riigi pääste- võimekusest kui tervikust. PPA-ga sõlmitud tsiviilõigusliku lepingu alusel tegeleb merepääste

ja mereabiteenuse osutamisega 33 vabatahtliku merepääste MTÜ-d. Need MTÜ-d kasutavad 45 reageerimispunkti Eesti rannikul ja piiriveekogudel üldjoontes kohtades, kus riigi pääste- üksus on kaugel.

PPA peadirektori 13. veebruari 2023. aasta käskkirja nr 1.1-1/19 „Merepääste- ja ennetustöö l

osalevatele mittetulundusühingutele riigivara võõrandamise ja kasutamise ning muud tööde korraldamisega seotud kulutuste hüvitamise ja toetuste määramise korra kinnitamine ja komisjoni moodustamine“ alusel antakse soetatavad vahendid vabatahtlikele kasutada. Tagades

selliselt üle-eestilise vabatahtlike merepäästjate ühtlase varustatuse isikukaitsevahenditega ja varustuse asjakohased hoiustamis- ja hooldustingimused, soodustatakse vabatahtlike üksuste

kiiremat reageerimist ohuolukordadele ning suurendatakse merepääste ohutust ja vabatahtlike merepäästjate motivatsiooni. Moodulhoonete paigutamisega erinevatesse piirkondadesse luuakse tugipunktid ka riiklikule päästele nii merepääste- kui ka muude sündmuste

lahendamisel. Paraneb nii mere- kui ka üldine turvalisus, kuna vabatahtlikud merepäästjad osalevad aktiivselt ka kogukondade igapäevaelus.

Siiani on saadud rahalised vahendid moodulhoonete soetamiseks Vilsandi, Abruka ja Ruhnu saarele. Vabatahtliku merepääste MTÜ-d, kellel on oma hoone või rendiruumid, asuvad näiteks

Toilas, Kaberneemes ja Haapsalus.

Rahulolunäitajaid nende piirkondade kohta ei saa välja tuua, aga kuna projektidega suurendatakse inimeste turvatunnet, aitab see kaudselt kaasa elukeskkonnaga rahulolule projektide piirkondades, st metsa- või merepiirkonna ääres asuvatel aladel, kuna maandatakse

riske, mida muudes piirkondades ei ole, näiteks metsa- ja maastikutulekahjud ning mereõnnetused.

Keskkonnahoid ja kliima

Projektid mõjutavad otseselt ja positiivselt keskkonnahoidu ning aitavad kohaneda kliimamuutustega.

Soetatav mitmeotstarbeline päästetehnika suurendab PÄA ja PPA võimekust reageerida metsa- ja maastikutulekahjudele, mis on põhjustatud üldisest kliimasoojenemisest, lumikatte

vähenemisest ning kuuma- ja põuaperioodidest. See aitab omakorda vähendada hädaolukordadest tingitud reostuskoormust keskkonnale ja ohtu inimeste tervisele.

Kliimamuutused võivad põhjustada järgmisi hädaolukordi: ulatuslik metsa- või maastikutulekahju, üleujutus tiheasustusalal, raskete tagajärgedega torm, sealhulgas merel,

paljude inimeste tervisekahjustused või hukkumine jää tekkimisel või lagunemisel, epideemia ning erakordselt külm või kuum ilm.

Uuringud7 näitavad, et kliimamuutuste tõttu suureneb hädaolukordade esinemise sagedus ja ulatus, mistõttu on oluline arendada päästeressursse ja -võimekust reageerida kliimamuutus tega

7 Näiteks Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Sisekaitseakadeemia, Norra Linna- ja regionaaluuringute Instituut 2015.

Kliimamuutuste mõjude hindamine ja kohanemismeetmete väljatöötamine planeeringute , maakasutuse,

inimtervise ja päästevõimekuse teemas (KATI). Lõpparuanne .

18 (20)

seotud eriliigilistele hädaolukordadele. Kaasaegne tehniline baas ja varustatus võimaldavad õnnetuste korral suurendada päästevõrgustiku valmisolekut ja võimekust teha eriliigil is i päästetöid ning vähendada päästetöödel õnnetuse kõrvaldamiseks kuluvat aega. Seetõttu aitab

päästevõrgustiku tehnilise võimekuse paranemine säilitada õnnetuste korral looduskeskkonda ja minimeerida kahju.

Võrdsed võimalused ja sooline võrdõiguslikkus

Projektide mõju võrdsete võimaluste loomisele võib pidada positiivseks, sest kaasaegne tehniline baas ja varustatus võimaldavad õnnetuste korral suurendada päästevõrgust ik u

valmisolekut ja võimekust teha eriliigilisi päästetöid ning vähendada päästetöödel õnnetuse kõrvaldamisele kuluvat aega ka hajaasustusega või raskesti ligipääsetavates piirkondades. Päästevõrgustiku tehnilise võimekuse parandamine aitab ühtlustada päästeteenuste

kättesaadavust ning seeläbi luua võrdsed võimalused erinevatele isikutele ja rühmadele.

Mõju soolisele võrdõiguslikkusele on positiivne. Tormiülikondade soetamisel arvestatakse, et vabatahtlike hulgas on nii mehi kui ka naisi ja tagatakse sobiva varustuse kättesaadavus nii meestele kui ka naistele.

Ligipääsetavus

Uue tehnikaga kaasnevad ka näiteks uued kaasaegsed kustutusseadmed, tänu millele on päästetööde kõrvalmõju oluliselt väiksem, näiteks on külmlõikeseadet-kustutussüsteemi

Coldcut Cobra kasutades väiksem veekulu, sealhulgas tekib vähem veekahju varale.

Veebisaidi olevalmis.ee sisu arendamisel järgitakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministr i 28. veebruari 2019. aasta määrust nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“.

6. Käskkirja rakendamine

Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt 1. veebruarist 2023. aastal, mil alustati projektide ettevalmistamisega. Ühendmääruse § 15 lõike 1 punkti 2 kohaselt peab projekti abikõlblikkuse

periood jääma vahemikku 1. jaanuarist 2021. aastal kuni 31. detsembrini 2029. aastal. Projekti elluviimine algab käskkirja punkti 4.2 kohaselt siis, kui kuulutatakse välja riigihange. Esimene

riigihange kuulutati välja 10. veebruaril 2023. aastal, millest alates käskkirja rakendatakse. 7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandus-

ministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja rakenduskava seirekomisjonile.

Keskkonnaministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Sotsiaalministeerium ei esitanud

kooskõlastamise tähtajaks märkusi ja seega loetakse Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. aasta määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 7 lõike 4 kohaselt, et eelnõu on vaikimis i kooskõlastatud.

Eelnõu kohta esitasid märkusi Rahandusministeerium, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Riigi Tugiteenuste Keskus. Märkustega arvestamist on kajastatud tabelis 3.

19 (20)

Tabel 3. Märkustega arvestamise tabel

Märkus Märkusega arvestamine Rahandusministeerium

Eelnõu punkti 2 lisada järgnev lause:

Toetuse andmise tingimuste eelarve on kokku 32 294 118 eurot, millest

27 925 440 eurot ÜF-i toetus ja 4 368 678 eurot riiklik kaasfinantseering. Kuigi investeeringute kava põhi- ja

lisanimekirja arvatud projektide eelarve kokku on suurem kui toetuse andmise

tingimuste eelarve kokku, ei ületata projektide rahastamisel toetuse andmise tingimuste kogueelarvet.

Arvestatud

Punkti 2 on täiendatud.

Eelnõu punkti 2 lisada viide, et TATi

raames rahastatavad tegevused vastavad ühendmääruse §7-le.

Arvestatud

Viide lisatud punkti 2.

Eelnõus, seletuskirjas ja TAT

riskihindamise tabelis läbivalt asendada sõna „hange“ sõnaga „riigihange“ sobivas käändes ja vormis.

Arvestatud

Käskkirja, seletuskirja ja käskkirja riskihindamise tabelit on täpsustatud.

Hankija piiramise vältimiseks soovitame

kasutada sõna “raamleping” asemel sõna „hankeleping“.

Arvestatud

Seletuskirja on muudetud.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Normitehniliselt ei ole vaja käskkirja

preambulis viidata kooskõla meetmete nimekirjaga, piisab üksnes volitusnormist

ÜSS § 10 lõiked 2 ja 4. Meetmete nimekiri on punkti 1 reguleerimisala juures sobilik sisse tuua.

Arvestatud

Käskkirja on muudetud.

Palun sätestada abikõlblikkuse perioodi

algus käskkirjas ja seletuskirjas ühtsena (1. veebruar 2023 või 10. veebruar 2023).

Arvestatud

Käskkirja ja seletuskirja on parandatud.

Käskkirja punkti 9.7 kohaselt on

rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda,

et elluviija esitaks aruandeid projekti lõppmakse tegemisele järgneva viie aasta jooksu. Palun kestusnõudega seotud

kohustus lisada elluviija kohustusena ka käskkirja punkti 8.

Arvestatud

Käskkirja punkti 8 on täiendatud.

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Juhime tähelepanu asjaolule, et puuetega

inimeste veebilehe kasutamiseks on vaja luua vastavad tingimused ja testida veebisaiti nägemispuude või

motoorikahäirega sihtrühmadega, et tagada veebilehe kasutatavus ning

kasutajamugavus.

Arvestatud

Seletuskirja on täiendatud: „PÄA eesmärk on arendada riskikommunikatsiooni platvorm selliseks, et see pakuks kõikidele

inimestele, sealhulgas erivajadustega

inimestele, piisavalt infot, sealjuures

teaduslikku infot ja töövahendeid, selleks, et nad hakkaksid paremini mõistma loodusõnnetuste mõju ja suurõnnetuste tekke

20 (20)

ohte ning tajuma nende võimalikke tagajärgi

endale ja oma lähedastele.“ Seletuskirja on lisatud lause, et selle üle,

kuidas teha veebisait olevalmis.ee ligipääsetavaks erivajadustega inimestele, konsulteerib PÄA Eesti Puuetega Inimeste

Kojaga.

Lisa. Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht

KÄSKKIRI

26.04.2023 nr 1-3/66

Toetuse andmise tingimused

päästevõimekuse suurendamise

toetamiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi ning rakenduskava eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirja (edaspidi meetmete nimekiri) meetme „Päästevõimekuse suurendamine“ rakendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.

1.1. Seosed Eesti riigi ja rakenduskava eesmärkidega

1.1.1. Käskkirjas käsitletakse päästevõimekuse suurendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda, et viia ellu ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027

rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi iv „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“

raames toetatava meetmete nimekirja meede 21.2.3.3 „Päästevõimekuse suurendamine“ (edaspidi projektid).

1.1.2. Käskkirjas reguleeritakse riigi eelarvestrateegia 2023–2026 programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetme 1 „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“ tegevuse 1.3 „Turvalise keskkonna kujundamine“, meetme 2 „Kiire ja asjatundlik abi“ tegevuste 2.4

„Päästmine maismaal ja siseveekogudel“ ja 2.5 „Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel“ ning meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ tegevuse 3.4

„Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine“ osalist elluviimist. 1.1.3. Meetmete nimekirja kohaselt on rakenduskavaga kooskõlas olevad sekkumised

„Turvalise keskkonna kujundamine“, „Päästmine maismaal ja siseveekogude l“,

„Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine“ ning „Abi osutamine merealadel ja piiriveekogudel“.

1.1.4. Projektid aitavad saavutada Riigikogu heaks kiidetud strateegia „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ eesmärke „Eesti inimesed tunnevad, et nad

elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Koostöös parandatakse

2 (11)

elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi“ ja „Eesti on valmis toime tulema erinevate kriisidega. Elutähtsate teenuste toimimine on tagatud igal ajal. Loodud on senisest paremad

eeldused, et kriisidest põhjustatud kahjud oleksid riigile ja elanikele võimalikult väikesed“.

1.1.5. Projektid aitavad rakendada „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ tegevusraamistiku meedet 1.2 „Päästevõimekuse suurendamine“, millega vähendatakse Eesti riigi haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes, eelkõige ulatuslike metsa- ja

maastikutulekahjude ning üleujutuste ja tormide vallas. 1.1.6. Projektides arvestatakse horisontaalsete põhimõtetega, mis on sätestatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning

nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231,

30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9. Projektidega 2.2 ja 2.3 panustatakse soolise võrdõiguslikkuse edendamisse ning projektiga 2.1 eri vanuses ja erivajadustega inimestele võrdsete võimaluste loomisse ja ligipääsetavuse tagamisse.

1.1.7. Strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamist viisil, mis toetab soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust, mõõdetakse soolise võrdõiguslikkuse indeksi,

hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdiku ning ligipääsetavuse näitajaga. 2. Projektid

Käskkirjaga kinnitatakse neli projekti ÜSS2021_2027 § 2 punkti 2 tähenduses. Projektid

viiakse ellu investeeringute kava alusel, mis jaguneb käskkirja lisas 1 esitatud põhinimekir jaks ja lisas 2 esitatud lisanimekirjaks.

Projektideks antava toetuse koondeelarve on 32 294 118 eurot, millest 27 925 440 eurot on Ühtekuuluvusfondi toetus ja 4 368 678 eurot riiklik kaasfinantseering. Kuigi investeeringute

kava põhi- ja lisanimekirja projektide koondeelarve on sellest suurem, ei ületata projektide rahastamisel toetuse koondeelarvet. Toetuse koondeelarve ei sisalda elluviija omafinantseeringut.

Käskkirja alusel viiakse ellu projekte, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Projektid ei kahjusta

oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.

Toetus, mis projektideks antakse, ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses ega

vähese tähtsusega abi sama seaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Projektide sekkumisvaldkonna koodid on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1060 I lisa tabeli 1 kohaselt 059 „Kliimamuutustega kohanemise meetmed ning kliimaga seotud riskide ennetamine ja ohjamine: tulekahjud (sealhulgas teadlikkuse

suurendamine, elanikkonnakaitse ning katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid, taristud ja ökosüsteemipõhised tegutsemisviisid)“ ja 060 „Kliimamuutustega kohanemise meetmed ning kliimaga seotud riskide ennetamine ja ohjamine: muu, nt tormid ja põud

(sealhulgas teadlikkuse suurendamine, elanikkonnakaitse ning katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid, taristud ja ökosüsteemipõhised tegutsemisviisid)“. Seega aitavad

projektid otseselt täita kliima- ja keskkonnaeesmärke.

3 (11)

Projektid vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

2.1. Päästesõidukite ja päästevarustuse soetamine, IT-lahenduse väljatöötamine ning

toimepidevuse ja kriisideks valmisoleku suurendamine

Projektiga panustatakse meetmete nimekirjas esitatud rakenduskavaga kooskõlas olevatesse

sekkumistesse „Päästmine maismaal ja siseveekogudel“ ja „Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine“.

2.1.1. Eesmärk

Eesmärk on suurendada kliimamuutustega kohanemiseks Päästeameti võimekust: 1) kustutada metsa- ja maastikutulekahjusid, arvestades Euroopa Liidu kokkulepet

vähendada CO2 heidet 2050. aastaks vähemalt 55 protsendini ja võtta kasutusele vaid heiteta sõidukid;

2) teha riskikommunikatsiooni;

3) tagada toimepidevus ja kriisideks valmisolek.

2.1.2. Elluviija, partner, rakendusüksus ja rakendusasutus 2.1.2.1. Elluviija on Päästeamet.

2.1.2.2. IT-lahenduse väljatöötamisel on partner Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.

2.1.2.3. Rakendusüksus on meetmete nimekirja kohaselt Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

2.1.2.4. Rakendusasutus on meetmete nimekirja kohaselt Siseministeerium.

2.1.3. Sisu

Elluviija viib läbi riigihanked vajaliku päästetehnika, sealhulgas sõidukite ja varustuse soetamiseks. Elluviija ja partner viivad läbi riigihanked IT-lahenduse soetamiseks. Soetatavad

objektid on loetletud käskkirja lisas 1 esitatud investeeringute kava põhinimekirjas.

Elluviija arvestab sõidukite soetamisel Siseministeeriumi valitsemisala transportvara arendamise kavaga 2022–2031.

2.1.4. Investeeringute kava põhinimekirja objektid ja eelarve

Elluviija viib projekti ellu käskkirja lisa 1 kohaselt. 2.1.5. Sihtrühm

Sihtrühm on kogu Eesti elanikkond.

2.1.6. Seosed valdkondlike arengukavadega

2.1.6.1. Projekt on seotud järgmiste arengukavadega, mis ühtivad rakenduskava poliitikaeesmärgiga 2 „Rohelisem Eesti“:

2.1.6.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetmed 2 „Kiire ja asjatundlik abi“ ja 3 „Kindel sisejulgeolek“;

4 (11)

2.1.6.1.2. „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ alaeesmärk 5.1 „Tervis ja päästevõimekus“;

2.1.6.1.3. „Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavade meetmekava 2022–2027“

meede 10.b „Elanikkonna teadlikkuse suurendamine“.

2.2. Merepäästevõimekuse suurendamine

Projektiga panustatakse meetmete nimekirjas esitatud rakenduskavaga kooskõlas olevatesse

sekkumistesse „Abi osutamine merealadel ja piiriveekogudel“ ja „Turvalise keskkonna kujundamine“.

2.2.1. Eesmärk

Eesmärk on suurendada kliimamuutustega kohanemiseks Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) ja vabatahtlike merepäästjate võimekust:

1) korraldada otsingu- ja päästetööd; 2) tagada mereohutust.

2.2.2. Elluviija, rakendusüksus ja rakendusasutus

2.2.2.1. Elluviija on PPA. 2.2.2.2. Rakendusüksus on meetmete nimekirja kohaselt Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute

Keskus.

2.2.2.3. Rakendusasutus on meetmete nimekirja kohaselt Siseministeerium.

2.2.3. Sisu

Elluviija viib läbi riigihanked vajaliku varustuse soetamiseks. Soetatavad objektid on loetletud

käskkirja lisas 1 esitatud investeeringute kava põhinimekirjas.

Elluviija annab projekti raames soetatud merepäästevarustuse ehk investeeringute kava põhinimekirja objektid 7, 8 ja 9 merepääste- ja ennetustööl osalevatele mittetulundusühingute le lepinguliste ülesannete täitmiseks tasuta kasutusse vastavalt PPA vara haldamise ja arvestamise

korrale ning peadirektori 13. veebruari 2023. aasta käskkirjale nr 1.1-1/19 „Merepääste- ja ennetustööl osalevatele mittetulundusühingutele riigivara võõrandamise ja kasutamise ning

muud tööde korraldamisega seotud kulutuste hüvitamise ja toetuste määramise korra kinnitamine ja komisjoni moodustamine“. Merepääste- ja ennetustööl osalevad mittetulundusühingud ei ole partnerid ÜSS2021_2027 § 2 punkti 5 tähenduses – nende kulusid

ei rahastata toetusest.

2.2.4. Investeeringute kava põhinimekirja objektid ja eelarve

Elluviija viib projekti ellu käskkirja lisa 1 kohaselt.

2.2.5. Sihtrühm

Sihtrühm on kogu Eesti elanikkond.

2.2.6. Seosed valdkondlike arengukavadega

2.2.6.1. Projekt on seotud järgmiste arengukavadega, mis ühtivad rakenduskava poliitikaeesmärgiga 2 „Rohelisem Eesti“:

5 (11)

2.2.6.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetmed 1 „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“ ja 2 „Kiire ja asjatundlik abi“;

2.2.6.1.2. „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ alaeesmärk 5.1 „Tervis ja päästevõimekus“.

2.3. Päästevarustuse soetamine ning toimepidevuse ja kriisideks valmisoleku

suurendamine

Projektiga panustatakse meetmete nimekirjas esitatud rakenduskavaga kooskõlas olevasse

sekkumisse „Päästmine maismaal ja siseveekogudel“.

2.3.1. Eesmärk

Eesmärk on suurendada kliimamuutustega kohanemiseks Päästeameti võimekust järgmis tes

valdkondades: 1) metsa- ja maastikutulekahjud; 2) toimepidevus;

3) üleujutused.

2.3.2. Elluviija, rakendusüksus ja rakendusasutus 2.3.2.1. Elluviija on Päästeamet.

2.3.2.2. Rakendusüksus on meetmete nimekirja kohaselt Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.ˇ

2.3.2.3. Rakendusasutus on meetmete nimekirja kohaselt Siseministeerium.

2.3.3. Sisu

Elluviija viib läbi riigihanked vajaliku varustuse ja tehnika soetamiseks. Soetatavad objektid on

loetletud käskkirja lisas 2 esitatud investeeringute kava objektide lisanimekirjas.

2.3.4. Investeeringute kava lisanimekirja objektid ja eelarve

Elluviija viib projekti ellu käskkirja lisa 2 kohaselt.

2.3.5. Sihtrühm

Sihtrühm on kogu Eesti elanikkond.

2.3.6. Seosed valdkondlike arengukavadega

2.3.6.1. Projekt on seotud järgmiste arengukavadega, mis ühtivad rakenduskava

poliitikaeesmärgiga 2 „Rohelisem Eesti“: 2.3.6.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ programmi „Siseturvalisus 2023–2026“

meetmed 2 „Kiire ja asjatundlik abi“ ja 3 „Kindel sisejulgeolek“; 2.3.6.1.2. „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ alaeesmärk 5.1 „Tervis ja

päästevõimekus“.

6 (11)

2.4. Merepääste ohutusvarustuse parendamine

Projektiga panustatakse meetmete nimekirjas esitatud rakenduskavaga kooskõlas olevatesse

sekkumistesse „Päästmine maismaal ja siseveekogudel“, „Abi osutamine merealadel ja piiriveekogudel“ ning „Turvalise keskkonna kujundamine“.

2.4.1. Eesmärk

Eesmärk on suurendada kliimamuutustega kohanemiseks PPA ja vabatahtlike merepäästjate võimekust merepääste vallas.

2.4.2. Elluviija, rakendusüksus ja rakendusasutus

2.4.2.1. Elluviija on PPA. 2.4.2.2. Rakendusüksus on meetmete nimekirja kohaselt Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute

Keskus. 2.4.2.3. Rakendusasutus on meetmete nimekirja kohaselt Siseministeerium.

2.4.3. Sisu

Elluviija viib läbi riigihanked vajaliku varustuse soetamiseks. Soetatavad objektid on loetletud käskkirja lisas 2 esitatud investeeringute kava lisanimekirjas.

Elluviija annab projekti raames soetatud merepäästevarustuse ehk investeeringute kava lisanimekirja objekti 6 merepääste- ja ennetustööl osalevatele mittetulundusühingute le

lepinguliste ülesannete täitmiseks tasuta kasutusse vastavalt PPA vara haldamise ja arvestamise korrale ning peadirektori 13. veebruari 2023. aasta käskkirjale nr 1.1-1/19 „Merepääste- ja ennetustööl osalevatele mittetulundusühingutele riigivara võõrandamise ja kasutamise ning

muud tööde korraldamisega seotud kulutuste hüvitamise ja toetuste määramise korra kinnitamine ja komisjoni moodustamine“. Merepääste- ja ennetustööl osalevad

mittetulundusühingud ei ole partnerid ÜSS2021_2027 § 2 punkti 5 tähenduses – nende kulusid ei rahastata toetusest.

2.4.4. Investeeringute kava lisanimekirja objektid ja eelarve

Elluviija viib projekti ellu käskkirja lisa 2 kohaselt. 2.4.5. Sihtrühm

Sihtrühm on kogu Eesti elanikkond.

2.4.6. Seosed valdkondlike arengukavadega

2.4.6.1. Projekt on seotud järgmiste arengukavadega, mis ühtivad rakenduskava poliitikaeesmärgiga 2 „Rohelisem Eesti“:

2.4.6.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetmed 1 „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“ ja 2 „Kiire ja asjatundlik abi“;

2.4.6.1.2. „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ alaeesmärk 5.1 „Tervis ja päästevõimekus“.

7 (11)

2.5. Investeeringute kava muutmine 2.5.1. Investeeringute kava vaadatakse üle ja seda muudetakse vajaduse järgi.

2.5.2. Kui investeeringute kava muudetakse selleks, et jätta objekt välja, lisada uus objekt või asendada objekt uuega, esitab elluviija rakendusasutusele kirjaliku ettepaneku kava

muutmiseks. Kui rakendusasutuse juht on ettepanekuga nõus, koostab rakendusasutus käskkirja muutmise eelnõu ja esitab selle rakendusasutuse juhile kinnitamiseks.

2.5.3. Investeeringute kava objekti odavnemise korral jagatakse vabanenud raha kallinenud või

lisanimekirja objektidele kava muutmata, eelistades põhinimekirja kallinenud objekte. 2.5.4. Elluviija teavitab objekti odavnemisest või kallinemisest viivitamata rakendusüksust.

Rakendusüksus teavitab objekti odavnemisest või kallinemisest rakendusasutust kümne tööpäeva jooksul.

2.5.5. Kui investeeringute kava põhinimekirja objekti ei ole võimalik täielikult või osaliselt

soetada või ellu viia, peab elluviija teavitama sellest viivitamata rakendusüksust. Sellise l juhul soetatakse või viiakse vabanenud rahaga ellu lisanimekirja objektid investeeringute

kava muutmata. 2.5.6. Kui investeeringute kava põhinimekirja objekti odavnemise korral jääb raha üle ja seda

on võimalik kasutada lisanimekirja objektide jaoks, teavitab rakendusüksus sellest

elluviijat ja annab tähtaja objekti soetamiseks või elluviimiseks. 2.5.7. Rakendusüksus võib investeeringute kava põhi- ja lisanimekirja objekte rahastada

osaliselt. Enne lisanimekirja objekti rahastamist võib rakendusüksus pidada elluviijaga läbirääkimisi, et täpsustada objekti eelarvet ja tulemusi, arvestades vabanenud raha ja investeeringute kavas märgitud piirsummat. Rakendusüksus kooskõlastab

rakendusasutusega, kas objekti täpsustatud eelarve ja tulemused vastavad käskkirjale. 2.5.8. Elluviija võib muuta objekti eelarvet projekti eelarve piires, kui objekti sisu, projekti

eesmärk ja punktis 5 nimetatud osakaal ei muutu. Sellisel juhul investeeringute kava ei muudeta.

3. Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed

Näitaja

kood

Näitaja nimetus Mõõt-

ühik

Alg-

tase

Sihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitus

Projektid 2.1 ja 2.3

RCR36

(tulemus- näitaja)

metsa- või

maastiku- tulekahjude

vastu kindlustamiseks võetud

meetmetest kasu saav elanikkond

isikute

arv

0 ei

kohaldu

400 000

Eesmärk on vähendada

selliste inimeste haavatavust tulekahjude

suhtes, kes elavad metsa ääres ja on metsatulekahjust

vahetumalt mõjutatud, st maapiirkondade

elanikkond. Sihttase on ca 30%

elanikkonnast ehk 400 000 inimest (allikas:

Statistikaamet).

8 (11)

4. Abikõlblikkuse periood ja elluviimise algus

4.1. Projekt on abikõlblik perioodil 01.02.2023–31.12.2029.

4.2. Projekti elluviimine algab, kui kuulutatakse välja riigihange.

5. Koondeelarve

Rahastuse tüüp Summa € Osakaal %

Projekt 2.1 25 148 824,00 100

Ühtekuuluvusfondi toetus 21 746 188,11 86,47

Riiklik kaasfinantseering 3 402 635,89 13,53

Omafinantseering 0 0

Projekt 2.2 7 145 294,00 100

Ühtekuuluvusfondi toetus 6 178 535,72 86,47

RCO28

(väljund- näitaja)

ala, mis on

hõlmatud kaitse- meetmetega metsa- või

maastiku- tulekahjude

ennetamiseks

hektar 0 720 000 1 200 000 Mõõdetakse pindala,

mis on hõlmatud kaitse- meetmetega ning mille kaitse metsa- ja

maastikutulekahjude eest on soetatud

objektide abil oluliselt paranenud.

Soetades 40 pääste põhiautot, tagatakse

55% kogu Eesti metsaala ehk 1,2 miljoni hektari kaitse. Eesti 72

päästekomandot katavad 100% Eesti metsadest

ehk 2,2 miljonit hektarit.

Projektid 2.2 ja 2.4

VVV33

(väljund- näitaja)

investeeringud

merepäästesse (vabatahtlike isikukaitse-

varustus, mereohutus,

SAR)

euro 0 3 000 000 6 000 000 Ennetustöösse tuleb

panustada rohkem aega ja raha. Seeläbi on võimalik vähendada

mereõnnetuste arvu ning parandada inimeste

teadlikkust ja oskusi ohuolukorras käitumiseks.

Mõõdetakse merepääste

ning otsingu- ja päästetööde toetamise investeeringuid,

sealhulgas Euroopa Liidu toetust koos

riikliku kaasfinantseeringuga.

9 (11)

Riiklik kaasfinantseering 966 758,28 13,53

Omafinantseering 0 0

Projekt 2.3 1 440 000,00 100

Ühtekuuluvusfondi toetus 1 245 168 86,47

Riiklik kaasfinantseering 194 832 13,53

Omafinantseering 0 0

Projekt 2.4 360 000,00 100

Ühtekuuluvusfondi toetus 311 292,00 86,47

Riiklik kaasfinantseering 48 708 13,53

Omafinantseering 0 0

Elluviija võib kasutada omafinantseeringut, mis peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida

toetus ei kata.

6. Kulude abikõlblikkus

6.1. Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-s 15 ja käskkirjas sätestatud

tingimustega. 6.2. Abikõlblikud on käskkirja lisades 1 ja 2 nimetatud objektide soetamise ning

päästesõidukite ja -vahendite kasutuselevõtuga seotud personali koolituskulud, arvestades käskkirja punktis 5 sätestatud osakaalu, ning kulud, mis on seotud veebisaidi olevalmis.ee arendamisega järgmistel viisidel:

6.2.1. kasutajamugavuse uuring; 6.2.2. veebisaidi arendus, mis sisaldab ohtude kaardirakendust, kuhu koondatakse teave

olemasolevate rakenduste kohta ning luuakse platvorm riskiinfo avalikustamiseks;

6.2.3. veebisaidi disain, kontseptsioon ja struktuur; 6.2.4. veebisaidi lansseerimise kampaania, sealhulgas tele- ja raadioklipid, välireklaam,

ribareklaam, sisuturundus ning PR-pakett. 6.3. Lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele on abikõlbmatud

järgmised kulud:

6.3.1. erisoodustusena käsitatav kulu ja tasutav maks; 6.3.2. projekti raames soetatud sõidukite ja seadmete ülalpidamis- ja hoolduskulud;

6.3.3. kasutatud asjade, seadmete ja sõidukite ostmise kulud.

7. Toetuse maksmise tingimused ja kord

7.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud

tingimustel ja korras. 7.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 nimetatud

tingimustel.

7.3. Elluviija esitab makse saamiseks e-toetuse keskkonnas järgmised dokumendid: 7.3.1. leping, kui see ei ole rakendusüksusele teatavaks tehtud;

7.3.2. lepingu muudatused ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud kokkulepitust erinevalt;

7.3.3. arve või muu raamatupidamisdokument;

7.3.4. objektide või teenuste üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 7.3.5. lepingus nõutud kindlustuse, garantii või tagatise olemasolu tõendav dokument.

7.4. Projekti lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud.

10 (11)

8. Elluviija õigused ja kohustused ning partneri kohustused

8.1. Elluviija peab täitma lisaks käskkirjas sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10

ja 11 toetuse saajale sätestatud kohustusi. Elluviija tagab projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise.

8.2. Elluviija esitab rakendusüksusele tähtajaks nõutud teabe ja aruanded ning seirab järjepidevalt projekti väljund- ja tulemusnäitajate saavutamist käskkirja punkti 9 kohaselt.

8.3. Elluviija esitab rakendusüksusele projekti riigihangete plaani ja maksete prognoosi iga

aasta 1. detsembriks ja 1. juuliks. 8.4. Kui elluviija viib riigihanke läbi riigihangete registris, tuleb lisada rakendusüksuse töötaja

hanke juurde vaatlejaks. 8.5. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb sõlmitud

hankelepingu talle kättesaadavaks.

8.6. Elluviija esitab hankelepingu muutmise eelnõu enne hankelepingu muutmist rakendusüksusele ülevaatamiseks.

8.7. Elluviija tagab projekti eesmärkide elluviimise ja projekti raames soetatava või elluviidava objekti eeldatava funktsionaalsuse kokkulepitud eelarve kohaselt.

8.8. Elluviija teavitab viivitamata rakendusüksust projekti maksumuse odavnemisest või

kallinemisest või muudest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist. 8.9. Kui projekti kogumaksumus on üle kümne miljoni euro, korraldab elluviija teavitusürituse

vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõigetele 3 ja 4.

8.10. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihanke läbiviimiseks nõustamist. 8.11. Elluviija korraldab teavitusürituse keskkonnahoidlikult.

8.12. Elluviija tagab projekti elluviimise ja soetatud või ellu viidud objekti sihipärase kasutamise viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist.

8.13. Partner peab täitma ühendmääruse §-i 10 lõike 1 punktides 2–6, 8–11 ja 13−16 ning §-s

11 nimetatud kohustusi.

9. Toetuse kasutamise kohta aruannete esitamine

9.1. Elluviija esitab rakendusüksusele projekti elluviimise ning tulemuste ja näitajate saavutamise kohta vahearuande koos lisadega (edaspidi vahearuanne) e-toetuse

keskkonna kaudu iga aasta 10. jaanuariks ja 10. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga (edaspidi aruandlusperiood). Kui projekti alguse ja esimese vahearuande tähtpäeva vahe on alla nelja kuu, esitab elluviija vahearuande järgmiseks tähtpäevaks.

9.2. Rakendusüksus võib nõuda elluviijalt vahearuannet muuks kui punktis 9.1 nimetatud tähtpäevaks.

9.3. Vahearuanne sisaldab vähemalt aruandlusperioodil tehtud tegevuste ülevaadet, teavet projekti eesmärgi, tulemuste ja näitajate saavutamise kohta, ülevaadet tegevuste elluviimisega kaasnevatest riskikohtadest ning hinnangut projekti eesmärgi, tulemuste ja

näitajate saavutamise kohta projekti lõpuks. 9.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt peamiste tegevuste ülevaadet ning teavet projekti

eesmärgi, tulemuste ja näitajate saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab elluviija strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja nende tulemusi.

9.5. Elluviija esitab e-toetuse keskkonnas projekti lõpparuande hiljemalt koos lõppmaksega. Rakendusüksus võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada.

9.6. Kui vahe- ja lõpparuande esitamise vahe on alla kuue kuu, esitatakse vaid lõpparuanne. 9.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda, et elluviija

esitaks aruandeid viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist.

11 (11)

9.8. Kui elluviija ei täida oma kohustust või ta ei vasta talle kehtestatud nõudele, teavitab rakendusüksus sellest viivitamata rakendusasutust.

10. Finantskorrektsioon ja toetuse tagasinõudmine

Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuse ja nõuab elluviijalt toetuse tagasi ÜSS2021_2027 §-de 28–30 ja ühendmääruse §-de 34–38 kohaselt.

11. Vaidemenetlus

11.1. Rakendusasutuse otsuse või toimingu kohta esitatud vaiet menetleb rakendusasutus. Rakendusüksuse otsuse või toimingu kohta esitatud vaiet menetleb rakendusüksus. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse ÜSS2021_2027 §-des 31 ja 32 sätestatud

erisusi haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonist. Vaidlused riigiasutuste, sealhulgas valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses

sätestatud korras. 11.2. Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale

kätte elektrooniliselt.

12. Käskkirja rakendamine

Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt 1. veebruarist 2023. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets

siseminister

Lisa 1. Perioodi 2023–2027 päästevõimekuse suurendamise investeeringute kava objektide

põhinimekiri

Lisa 2. Perioodi 2023–2027 päästevõimekuse suurendamise investeeringute kava objektide lisanimekiri