Euroopa Sotsiaalfondi meetme 2.7 korrigeeritud 2020. aasta tegevuskava, eelarve ja eelarve seletuskirja esitamine rakendusasutusele

KINNITATUD

Välisvahendite osakonna juhataja 16.10.2018

otsusega nr 1-24/219 „Perioodil 2014–2020

Euroopa Sotsiaalfondist toetatava

meetmetegevuse 2.7.4 elluviimisel

kasutatavate vormide kinnitamine“

LISA 1

Toetatavate tegevuste tegevuskava perioodil 01.01.2020-31.12.2020

1. Toetatav tegevus 2.1: Käitumisoskuste Mängu arendamine ja laiendamine

õpilaste koolis toimetuleku parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks

1.1. Käitumisoskuste Mängu arendamine, laiendamine ja elluviimine

1.1.1. Käitumisoskuste Mängu hanke ettevalmistamine ja läbiviimine ning hankepartneriga

koostöös programmi elluviimine

1.1.1.1. Tervise Arengu Instituut (edaspidi punkti 1 raames partner) jätkab programmi

arendamist koostöös hanke võitnud pakkujaga, kelleks on PAXIS Instituut. PAXIS

Instituudiga kooskõlastatakse Käitumisoskuste Mängu metoodika sisulised otsused ja

strateegilised valikud ning PAXIS Instituut nõustab ja toetab partnerit kogu protsessi

käigus.

1.1.2. Käitumisoskuste Mängu venekeelseks kohandamine

1.1.2.1. 2020. aastal on planeeritud olemasolevatele materjalidele tellida keeletoimetamis- ja

korrektuuriteenus ja muud kohandustegevused vastavalt tekkinud vajadusele.

1.1.3. Eesti- ja venekeelse Käitumisoskuste Mängu arendamine vastavalt vajadusele

1.1.3.1. Partner jätkab eesti- ja venekeelse Käitumisoskuste Mängu modifitseerimist ja

kohandamist, sealhulgas metoodika sisu, materjalide, juhendite,

hindamisinstrumentide ning õpetajate koolituste arendamist vastavalt elluviimise

käigus tekkinud vajadusele. Tegevuste käigus hangitakse vajadusel teenuseid

metoodika ja sellega seonduvate materjalide kvaliteedi parandamiseks ja

kvaliteetsemaks elluviimiseks (sh kirjastatakse, kohandatakse, kujundatakse

metoodika juurde kuuluvaid materjale).

1.1.4. Mentorite täienduskoolitused ja väljaõpe

1.1.4.1. 2020. aastal korraldab partner täienduskoolituse olemasolevatele mentoritele.

Täienduskoolituste eesmärk on parendada mentorite nõustamisoskusi. Mentorite

toetamine ja täiendkoolitamine on vajalik, et tõsta metoodikat kasutavate õpetajate

rakenduskvaliteeti. Mentorite täienduskoolituste läbiviimiseks kaasab partner

vajadusel ka vastava valdkonna eksperte.

Lisaks on planeeritud läbi viia mentorite väljaõpe õpetajate koolituse läbinud

metoodika rakendajale, kes on valmis 2020. aasta sügisel alustama tööd koolisisese

mentorina.

Partner jätkab jooksvate koosolekute, aruteluseminaride, individuaalsete nõustamiste,

supervisiooni kohtumiste vms korraldamist mentoritele.

1.1.5. Õpetajate koolitusprogrammi välja töötamine, õpetajate koolitamine ja

Käitumisoskuste Mängu rakendamiseks väljatöötatud materjalide jagamine

õpetajatele

1.1.5.1. 2020. aasta kevadel on planeeritud läbi viia Käitumisoskuste Mängu rakendavatele

2019. aastal liitunud õpetajatele kolmas koolituspäev, mis toimub ühel päeval ja mille

maht on orienteeruvalt 8 akadeemilist tundi. Koolitus toimub kuues grupis, vastavalt

õpetajate arvule. Kolmanda koolituspäeva eesmärk on kinnistada kahel eelneval

koolituspäeval omandatut, mis toimusid 2019. a sügisel, leida ühiselt lahendusi

2

vahepeal tekkinud probleemidele ja küsimustele ning võimaldada mentoritel ja

õpetajatel kogemusi jagada ja vahetada.

1.1.5.2. 2020. aasta kevadel korraldab partner 2019/20. õppeaastal Käitumisoskuste Mängu

rakendamist alustanud õpetajatele tänuürituse, kus võetakse kokku ja analüüsitakse

õppeaasta tulemusi. Tänuüritusele on oodatud ka mentorid, koolide juhtkonna

esindajad ning koostööpartnerid.

1.1.5.3. 2020. aasta suve lõpus/sügisel on planeeritud läbi viia täienduskoolitus ehk

refleksioonipäev eelmistel õppeaastatel Käitumisoskuste Mängu rakendamist

alustanud õpetajatele, et toetada metoodika järjepidevat kasutust. Koolituse toimumine

sõltub eelkõige õpetajate huvist koolituse vastu.

1.1.6. Õpetajate juhendamine ja nõustamine mentorite poolt

1.1.6.1. Nii hanke raames sõlmitud töövõtulepingutega mentorid kui ka uued koolisisesed

mentorid alustavad/jätkavad õpetajate juhendamist ja nõustamist koolis kohapeal,

õpetajate väljaõppel, kovisiooni gruppides ning vajaduse korral e-maili ja/või telefoni

teel.

1.1.7. Hindamistegevuse läbiviimine (andmete kogumine, analüüs ning vajadusel töö

hindamisinstrumentidega)

1.1.7.1. Partner kogub 2020. aasta kevadel järelküsitluse andmeid 2019/20. õppeaastal

Käitumisoskuste Mängu rakendamist alustanud õpetajate ja klasside (baasandmeid

koguti 2019. aasta sügisel) kohta.

Partner hindab kogutud sekkumiseelsete ja -järgsete andmete võrdluse põhjal

programmi tulemusi.

1.1.8. Veebilehe ja –keskkonna haldamine, arendamine ning vajadusel hanke läbiviimine

1.1.8.1. Partner jätkab üldsusele mõeldud veebilehe ja metoodikat rakendavatele õpetajatele

mõeldud veebikeskkonna arendamist (sh kasutajate tagasiside põhjal) ja haldamist, et

huvitundjad saaksid kerge vaevaga selge ja piisava info programmi kohta.

1.1.9. Käitumisoskuste Mängu teavitustegevused

1.1.9.1. 2020. aastal osaleb partner erinevatel avalikel üritustel, seminaridel ja

hariduskonverentsidel ja teeb võimalusel koostööd erinevate meediakanalitega, mis

võimaldavad Käitumisoskuste Mängu tutvustada nii õpetajatele, vanematele,

haridustöötajatele jt huvilistele. Metoodika tutvustamiseks kirjutatakse ka erinevaid

teavitusartikleid. Teavitustegevuste läbiviimisesse kaasatakse võimalusel piirkondliku

kogemusega mentoreid või koolitajaid ja valdkonna eksperte ning antakse välja

täiendavaid teavitusmaterjale, sh infolehed, brošüürid, tutvustavad videod jms.

Venekeelse sihtrühma kaasamiseks viiakse vajadusel läbi ka teavitustegevusi vene

keeles.

1.1.10. Juhtrühma moodustamine ja kokku kutsumine

1.1.10.1. Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond (edaspidi elluviija)

korraldab ka 2020. aastal tegevuse juhtrühma kohtumise(d), et arutada

Käitumisoskuste Mängu arendamise, laiendamise ja elluviimisega seotud

põhimõttelisi küsimusi ning anda hinnang Käitumisoskuste Mängu elluviimisele ja

tulemustele. Samuti arutatakse väljumisstrateegiaga seotud põhimõttelisi küsimusi

ning erinevaid variante metoodika edasise rahastamisega.

1.1.11. Partnerluslepingu sõlmimine. 2015. aastal sõlmis elluviija partnerluslepingu

partneriga.

Sihtrühm: Toetatava tegevuse sihtrühm on põhikooli I ja II kooliastme õpilased, õpilaste vanemad, kooli personal ning õpetajakoolituse õppejõud.

Tabel1 1. Tegevuste ajakava

Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja Tegevuse eest

1 Tabelitesse lisada ridu vastavalt vajadusele.

3

(näidatakse üldajaraam,

mille jooksul tegevust ellu

viiakse)

lõppkuupäev tegevuskava perioodil

vastutaja (elluviija või partner)

1.1. Käitumisoskuste Mängu arendamine, laiendamine ja elluviimine.

01.07.2015–31.12.2020 01.01.2020–31.12.2020 Partner

1.1.1. Käitumisoskuste Mängu hanke ettevalmistamine ja läbi viimine ning hankepartneriga koostöös programmi elluviimine.

01.07.2015–31.12.2020 01.01.2020–31.12.2020 Partner

1.1.2. Käitumisoskuste Mängu venekeelseks kohandamine.

01.07.2015–31.12.2020 01.01.2020–29.02.2020 Partner

1.1.3. Eesti- ja venekeelse Käitumisoskuste Mängu arendamine vastavalt vajadusele.

01.07.2015–31.12.2020 01.01.2020–31.12.2020 Partner

1.1.4. Mentorite täienduskoolitused ja väljaõpe.

01.07.2015–31.12.2020 01.01.2020–31.08.2020 Partner

1.1.5. Õpetajate koolitusprogrammi välja töötamine, õpetajate koolitamine ja Käitumisoskuste Mängu rakendamiseks väljatöötatud materjalide jagamine õpetajatele.

01.07.2015–31.12.2020 01.01.2020–31.08.2020

Partner

1.1.6. Õpetajate juhendamine ja nõustamine mentorite poolt.

01.07.2015–31.12.2020 01.01.2020–31.05.2020

Partner

1.1.7. Hindamistegevuse läbiviimine (andmete kogumine, analüüs ja vajadusel töö hindamisinstrumentidega).

01.07.2015–31.12.2020 01.01.2020–30.06.2020

Partner

1.1.8. Veebilehe ja –kesk- konna haldamine, arendamine ning vajadusel hanke läbiviimine.

01.07.2015–31.12.2020 01.01.2020–31.12.2020 Partner

1.1.9. Käitumisoskuste Mängu teavitustegevused.

01.07.2015–31.12.2020 01.01.2020–31.12.2020 Partner

1.1.10. Juhtrühma moodustamine ja kokku kutsumine.

01.07.2015–31.12.2020 01.01.2020–31.12.2020 Elluviija

1.1.11. Partnerluslepingu sõlmimine.

01.07.2015–31.12.2020 Lõpetatud Elluviija

Tabel 2. Tegevustega seotud näitajad

Toetatava tegevuse näitaja nimetus

Siht- tase (2021)

Detailsete tegevustega seotud väljundid tegevuskava perioodil

Kavandatud saavutustase tegevuskava perioodil

Selgitus

Teenust saanute arv

7500 Programmis osalejate arv

7200 Saavutustase sisaldab ka algtaset, milleks oli 500 õpilast. 2015/16. õppeaastal õppis umbes 400 ja

4

2016/17. õppeaastal umbes 800 õpilast neis klassides, kus Käitumisoskuste Mäng esimest korda läbi viidi. 2017/18. õppeaastal õpib umbes 1600 õpilast ning 2018/19. õppeaastal umbes 1400 õpilast klassides, kus Käitumisoskuste Mängu esmakordselt läbi viiakse. 2019/20. õppeaastal õpib umbes 2500 õpilast klassides, kus Käitumisoskuste Mängu esmakordselt läbi viiakse.

Programmi rakendavat e õpetajate arv

330 Koolituste arv 6 Korraldatakse kuni kolm koolitust uutele õpetajatele (kuni 6 õpetajate gruppi). Ühe koolituse eeldatav maht on 24 akadeemilist tundi ja toimub kolmel päeval, kaks esimest koolituspäeva toimusid 2019. aasta sügisel. 2020. aasta alguses toimuvad 2019. aastal liitunud õpetajate kolmandad koolituspäevad (6 gruppi).

Konverentside või teavitusürituste arv, kus Käitumisoskuste Mängu tutvustatakse

2 Partner on osalenud ja tutvustanud mängu vähemalt kahel õpetajatele või haridustöötajatele mõeldud konverentsil või muul teavitusüritusel.

Klasside arv, kus Käitumisoskuste Mängu ellu viiakse

382 Sisaldab ka algtaset milleks oli 20 klassi. 2015/16. õa-l rakendas Käitumisoskuste Mängu esmakordselt 20 klassi. 2016/17. õa-l rakendas Käitumisoskuste Mängu esmakordselt 40 klassi. 2017/18. õa-l rakendas Käitumisoskuste Mängu esmakordselt 90 klassi. 2018/19. õa-l rakendab Käitumisoskuste Mängu esmakordselt 80 klassi. 2019/20. õa-l rakendab Käitumisoskuste Mängu esmakordselt 132 klassi.

2. Toetatav tegevus 2.2: Andme- ja teabevahetuslahenduse loomine võrgustikutöö

tõhustamiseks

2.1. Andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni koostamine, lahenduse loomine ja

arendamine ning selle kasutajate koolitamine

2.1.1. Andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni koostamine

Tegevus teostati 2018. aastal.

2.1.2. Andme- ja teabevahetuslahenduse lähteülesande koostamine

Tegevus teostati 2018. aastal.

2.1.3. Andme- ja teabevahetuslahenduse arendamine

2.1.3.1. Partner Politsei- ja Piirivalveamet on lähteülesande põhjal sõlminud kokkulepped

SMIT-i ja Sotsiaalkindlustusameti ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega

(edaspidi TEHIK) IT-lahenduse loomise mahtude ja arendamise osas.

5

Vastavalt kokkulepitule ning läbi viidud hangetele SMIT avatud hankemenetlusega

RH 208320 „Infosüsteemi POLIS arendustööde teostamine“ ning TEHIK avatud

hankemenetlusega RH 204675 „Sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistri „STAR“

alustati arendamisega 2019. aasta teises pooles. SMIT arendab vastavalt oma

põhimäärusele politsei andmesüsteemi ning loob x-tee, misjärel teeb TEHIK vastavad

arendused STAR-i andmekogus. Peale arendusi testitakse rakendusi.

Koostöös SMIT-i ja TEHIK-uga valmib 2020. aasta esimeses kvartalis andme- ja

teabevahetuslahendus

2.1.3.2. Partner koostab andme- ja teabevahetuslahenduse koolitusmaterjalid ning vajadusel

korraldab koolitused.

Sihtgrupp: Riskis olevate isikute ja peredega vahetult töötavad spetsialistid. Tabel 3. Tegevuste ajakava

Tegevus

Tegevuse üldajaraam (näidatakse üldajaraam,

mille jooksul tegevust ellu

viiakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev tegevuskava perioodil

Tegevuse eest vastutaja (elluviija või partner)

2.1. Andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni koostamine, lahenduse loomine ja arendamine ning selle kasutajate koolitamine.

01.01.2017- 31.05.2020

01.01.2020– 31.05.2020

Partner

2.1.1. Andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni koostamine

01.01.2017– 30.06.2018

Lõpetatud Partner

2.1.2. Andme- ja teabevahetuslahenduse lähteülesande koostamine

01.04.2018– 31.08.2018

Lõpetatud Partner

2.1.3. Andme- ja teabevahetuslahenduse arendamine

01.08.2018– 31.05.2020

01.01.2020– 31.05.2020

Partner

Tabel 4. Tegevustega seotud näitajad

Toetatava tegevuse näitaja nimetus

Siht- tase (2020)

Detailsete tegevustega seotud väljund tegevuskava perioodil

Kavandatud saavutustase tegevuskava perioodil

Selgitus

Loodud andme- ja teabevahetu slahenduste arv

1 Andme- ja teabevahetuslahenduse arendamine

1 On valminud andme- ja teabevahetuslahendus.

Andme- ja teabevahetuslahenduse koolitusmaterjalid

1 On valminud andme- ja teabevahetuslahenduse koolitusmaterjalid.

6

3. Toetatav tegevus 2.3: Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede

kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil

3.1. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamine, katsetamine, arendamine ja

laiendamine

3.1.1. Partnerluslepingu sõlmimine. 2015. aastal sõlmis elluviija partnerluslepingu

Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi punkti 3 raames partner).

3.1.2. Juhtrühma moodustamine ning kokku kutsumine

3.1.2.1. 2020. aastal korraldab elluviija järjekordse(d) tegevuse juhtrühma kohtumise(d), et

otsustada ja suunatata tegevuse arendamise ja laiendamisega seotud põhimõttelisi

küsimusi ning anda hinnang tegevuse elluviimisele ja tulemustele.

3.1.3. Eesti juhtumikorralduse võrgustike olemasolevate praktikate ja kompetentside

kaardistamine ning nende võrdlemine Inglise ja Soome MARAC-i võrgustikutöö ja

–kohtumiste mudelitega. Lisavajaduste analüüs piirkondade kaupa. Tulemuste analüüs

ja katsepiirkondade valik. Tegevus teostati 2016. aastal.

3.1.4. Teiste riikide MARAC-i võrgustikutöö ja –kohtumiste mudelite kogemustega

tutvumine ning õppereis Soome, võimalusel Ühendkuningriiki. Tegevus teostati 2016. aastal.

3.1.5. Tutvustavad õppereisid projektijuhile ja koordinaatorile ning võtmeisikutele.

Koolitused, kohtumised ning konverentsid projektijuhile ja koordinaatorile.

3.1.5.1. 2020. aastal korraldab partner kuni 20 (juhul kui Tallinnasse luuakse neljas MARAC

ning Tartusse kaks MARAC-i) piirkonna juhtumikorralduse võrgustike spetsialistidele

(sh tugiisikutele) kuni kaks õppereisi Soome ja/või Ühendkuningriiki. Õppereisidel

osalevad võimalusel juhtrühma liikmed, projektijuht ja koordinaator. Reiside

tulemusena on piirkondade juhtumikorralduse spetsialistid motiveeritud edasiseks

koostööks juhtumikorralduse mudeli kohandamisel, katsetamisel ning laiendamisel.

3.1.5.2. Projektijuht, koordinaator ja võtmeisikud osalevad võimaluse korral välismaal (nt

Ühendkuningriigis või Soomes) toimuvatel lähisuhtevägivalla kohtumistel ja

konverentsidel, et tutvuda teiste riikide kogemustega.

3.1.6. Juhtumikorralduse mudeli rakendamise strateegia elluviimine ja arendamine.

3.1.6.1. Vastavalt väljatöötatud strateegiale jätkab partner 2020. aastal juhtumikorralduse

mudeli juurutamist ja mudeli toimimise seiret üle Eesti. 2019. aasta lõpu seisuga on

MARAC-id loodud 19 Eesti piirkonda (Ida-Harju (2 MARAC-i), Lääne-Harju,

Tallinna Kesklinn/Põhja-Tallinn, Hiiumaa, Narva, Tartu, Rapla, Jõgeva, Paide, Jõhvi,

Põlva, Haapsalu, Rakvere, Pärnu, Viljandi, Saaremaa, Võru ja Valga ). Vajaduse korral

luuakse 2020. aastal Tartusse ka teine MARAC ning Tallinnasse neljas MARAC, mis

viib MARAC-ide arve 20ni.

Piirkondade juhtumikorralduse võrgustikud korraldavad MARAC-i mudeli abil

juhtumite lahendamist, mis riskihindamise tulemusena välja valitakse, ning hindavad

saavutatud tulemusi. Partner korraldab MARAC-i mudeli abil juhtumikorraldust

rakendanud spetsialistidele tagasiside ja toe pakkumise, spetsialistidelt tagasiside

koondamise ning koostab kokkuvõtted juhtumite lahendustest ning tulemustest.

Tulemusi ja tagasisidet arvesse võttes planeerib partner edasisi tegevusi mudeli

arendamiseks.

3.1.6.2. Partner analüüsib mudeli rakendamise töötulemusi kõikide MARAC-i piirkondade

spetsialistide tagasiside ning korraldatud juhtumite põhjal. Koostöös juhtrühmaga

täiendatakse vajaduse korral juhtumikorralduse mudeli rakendamise strateegiat,

juhtumikorralduse mudeli abimaterjale ning tugiisikute kaasamise kontseptsiooni. 3.1.7. Metoodika ja kontseptsiooni rakendamine tugiisikute kaasamiseks

3.1.7.1. 2016. aastal toimus tugiisikute värbamise, juhendamise ja jõustamise metoodika ning

tugiisikute juhtumikorralduse mudelisse kaasamise kontseptsiooni väljatöötamisega

7

alustamine ning 2019. aasta jooksul formuleerus süsteem terviklikumalt. Vastavalt

tugiisikute kaasamise kontseptsioonile korraldab partner tugiisikutele 2020. aastal

vähemalt kuus (kokku 6 piirkonna Tartu, Valga, Viljandi, Lääne-Harju, Ida-Harju,

Kesklinn/Põhja-Tallinn tugiisikutele) tugiisikute täienduskoolituste tsüklit, mille

viivad läbi Eesti koolitajad. Koolitused käsitlevad tööd kõrge lähisuhtevägivalla

riskiga ohvri märkamisel ja abistamisel: nõustamisoskused ohvriga suhtlemisel,

vägivald ja selle mõju ohvrile, ohvri vajadused ja õigused, toetavad teenused, tugiisiku

roll töös lähisuhtevägivalla ohvriga, ohvri toetamine menetlusprotsessis. Koolituse

järgselt tekib tugiisikutel valmidus osaleda MARAC mudeli rakendamisel. Partner

korraldab tugiisikutele töö juhendamise. Tugiisikutele pakutakse kovisioone,

supervisioone, koolituslikke kovisioone ning tagasisideseminare.

2020. aastal korraldab partner tugiisikute juhendamise ning kovisioonide läbiviimise

teemal. Koolitusel osalevad MARAC-iga liitunud piirkondade ohvriabitöötajad

potentsiaalsetest edasistest MARAC-i piirkondadest.

3.1.8. Võrgustiku koolitusmaterjalide, juhiste ja koolitusprogrammi kohandamine vastavalt

vajadusele

3.1.8.1. Partner korraldab olemasolevate juhtumikorralduse võrgustike tööks vajalike

materjalide sisu täiendamise, vajadusel tõlkimise ja printimise.

3.1.8.2. Vastavalt juhtumikorralduse rakendamise strateegiale, vastava piirkonna vajadustele

ning 2016. aastal välja töötatud ja katsetatud koolituskavale korraldab partner

MARAC-i rakendavate piirkondade spetsialistidele koolituslikke tagasisideseminare.

3.1.8.3. Partner korraldab juhtumikorralduse mudeli ja mudeliga seotud rahvusvahelise

koolitajaga kõrge riskiga vägivalla ja/või riskihindamise teemalise koolituse

võtmeisikutele. Erinevatest piirkondadest ja ametkondadest pärit osalejatel tekib ühtne

nägemus ning valmidus juhtumikorralduse mudeli ja riskihindamise teemalisi

koolitustsükleid läbi viia või oma asutuses teema eest kõneleda. Koolitusel käsitletakse

muu hulgas ka soolise vägivalla ja soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja

võrdsete võimaluste temaatikat. Koolitusel osalevad valitud piirkondade motiveeritud

spetsialistid, erinevate juhtumikorralduse mudeli rakendamisega seotud ametkondade

ja organisatsioonide esindajad, ülikoolide esindajad ning tugiisikud, kellel on

motivatsiooni edaspidi juhtumikorralduse mudeli koolitusi läbi viia. Koolituse

tulemusel tekkinud koolitajate ring aitab tagada järjepidevuse ja jätkusuutlikkuse

erinevate piirkondade ja ametkondade spetsialistidele vastavate oskuste ja teadmiste

edasi andmiseks.

3.1.9. Juhtumikorralduse mudeli hindamismetoodika väljatöötamine, mudeli protsessi ja

rakendamise mõju hindamine

3.1.9.1. 2016. aastal tellis elluviija Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute

keskuselt (RAKE) mõjude hindamise kontseptsiooni väljatöötamise, millele tuginedes

jätkatakse 2019. aastal andmete kogumist.

2019. aastal ei viidud läbi hanget MARAC-i mõjude uuringu teostamiseks, sest aasta

lõpus saab kogu Eesti kaetud katsepiirkondadega ning sobilik üle-eestiline valim

formuleerunud. Hange viiakse läbi 2020. aastal või ESF-i tulemusreservi laekumise

korral aastal 2021.

Tegemist on uuringuga, mis teaduslikku metoodikat kasutades hindab

juhtumkorralduse mudeli piloteerimise protsessi ja mudeli rakendamise sisulist

tulemuslikkust. Protsessi mõju ja sisulise rakendamise hindamiseks uuritakse

kvalitatiivseid ja/või kvantitatiivseid meetodeid kasutades, kuidas:

 mudelit katsepiirkondades rakendati (sh, kas piirkondades oli mudeli

rakendamise dünaamika erinev, võimalikud Eesti eripärad mudeli

rakendamisel);

8

 kas mudeli rakendamine vastas plaanitule ehk oli tulemuslik (juhtumite ja

teenusetarbijate arvu ning korduvväljakutsete arvu vastastikmõjusuhe sh

võimalikud raskuskohad rakendamisel jne);

 kui rahul on MARAC-i kasutavad spetsialistid ja teenust tarbinud ohvrid

pakutavaga. Sealjuures on oluline hinnata seda, milliste sihtrühmade jaoks oli

MARAC mudel kõige tulemuslikum ning miks;

 MARAC-i piloteerimise protsessi tulemuslikkus;

 Eesti kontekstis esile kerkinud mudeli rakendamise eripärad.

Sihtgrupp: Lähisuhtevägivalla all kannatavad isikud ning nendega vahetult kokku puutuvad spetsialistid.

Tabel 5. Tegevuste ajakava

Tegevus

Tegevuse üldajaraam (näidatakse üldajaraam,

mille jooksul tegevust ellu

viiakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev tegevuskava perioodil

Tegevuse eest vastutaja (elluviija või partner)

3.1. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamine, katsetamine, arendamine ja laiendamine.

01.09.2015– 31.12.2021

01.01.2020–31.12.2020 Partner

3.1.1. Partnerluslepingu sõlmimine.

01.09.2015– 31.12.2021

Lõpetatud Elluviija

3.1.2. Juhtrühma moodustamine ning kokku kutsumine

01.09.2015– 31.12.2021

01.01.2020–31.12.2020 Elluviija

3.1.3. Eesti juhtumikorralduse võrgustike olemasolevate praktikate ja kompetentside kaardistamine ning nende võrdlemine Inglise ja Soome MARAC-i võrgustikutöö ja – kohtumiste mudelitega. Lisavajaduste analüüs piirkondade kaupa. Tulemuste analüüs ja katsepiirkondade valik.

01.09.2015– 31.12.2021

Lõpetatud Partner

3.1.4. Teiste riikide MARAC-i võrgustikutöö ja –kohtumiste mudelite kogemustega tutvumine ning õppereis Soome, võimalusel Ühendkuningriiki.

01.09.2015– 31.12.2021

Lõpetatud Partner

3.1.5. Tutvustavad õppereisid projektijuhile ja koordinaatorile ning võtmeisikutele. Koolitused, kohtumised ja konverentsid projektijuhile ja koordinaatorile.

01.09.2015– 31.12.2021

01.01.2020–31.12.2020 Partner

3.1.6. Juhtumikorralduse mudeli rakendamise strateegia elluviimine ja arendamine.

01.09.2015– 31.12.2021

01.01.2020–31.12.2020 Partner

3.1.7. Metoodika ja kontseptsiooni rakendamine tugiisikute kaasamiseks.

01.09.2015– 31.12.2021

01.01.2020–31.12.2020 Partner

3.1.8. Võrgustiku koolitusmaterjalide, juhiste ja koolitusprogrammi kohandamine vastavalt vajadusele.

01.09.2015– 31.12.2021

01.01.2020–31.12.2020 Partner

9

3.1.9. Juhtumikorralduse mudeli hindamismetoodika väljatöötamine.

01.09.2015– 31.12.2021

01.01.2020–31.12.2020 Partner, elluviija

Tabel 6. Tegevustega seotud näitajad

Toetatava tegevuse näitaja nimetus

Siht- tase (2021)

Detailsete tegevustega seotud väljundid tegevuskava perioodil

Kavandatud saavutustase tegevuskava perioodil

Selgitus

Teenust saanute arv

300 Õppereiside arv 2 Kuni 9 piirkonna juhtumikorralduse võrgustiku spetsialistid, juhtrühma liikmed, projektijuht ja koordinaator on tutvunud Soome, võimalusel ka teiste riikide (nt Ühendkuningriigi) kogemustega.

Tagasisideseminar 9 Toimunud on tagasisideseminarid 2019. aastal liitunud uute piirkondade juhtumikorralduse võrgustike spetsialistidele.

Tugiisikute koolitus 3 Toimunud on kolm koolitusmoodulit kuue uue piirkonna tugiisikutele vastavalt väljatöötatud tugiisikute kaasamise kontseptsioonile.

Juhtumite arv 340 2017. aastal kasutasid kolme katsepiirkonna võrgustikud vähemalt 15 juhtumi puhul MARAC-i mudelit. 2018. aastal on seitsme piirkonna võrgustikud kasutanud vähemalt 50 juhtumi puhul MARAC-i mudelit. 2019. aastal on 19 piirkonna võrgustikud kasutanud vähemalt 125 juhtumi puhul MARAC-i mudelit. 2020. aastal on 19-20 piirkonna võrgustikud kasutanud vähemalt 175 juhtumi puhul MARAC-i mudelit.

Teenust saanute arv

600 Riskis olevad isikud, eelkõige lähisuhtevägivalla ohvrid ja selle all kannatavad lapsed, keda puudutava juhtumi lahendamiseks on kasutatud juhtumikorralduse mudelit. 2017. aastal oli 24 teenust saanut, 2018. aasta esimesel poolaastal sai teenust vähemalt 53 isikut. 2019. aasta lõpuks saab teenust kokku 425 isikut. 2020. aasta lõpuks saab teenust kokku vähemalt (kumulatiivselt)

10

600 isikut.

4. Toetatav tegevus 2.4: Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse

suurendamiseks

4.1. Maakondliku võrgustikutöö seniste praktikate analüüsimine ja teiste kogemuste

koondamine ning sobiliku mudeli kujundamine

Käesoleval tegevusperioodil ei toimu.

4.2. Koolituste korraldamine maakondlike võrgustike arendamiseks ja haldamiseks ning

kohaliku tasandi tegevuse toetamiseks.

4.2.1. Elluviija jätkab maakondlike võrgustike edendamiseks, arendamiseks ja haldamiseks,

kaasamise parandamiseks, samuti maakonna- ja kohaliku tasandi turvalisuse

kavandamise põhimõtete väljatöötamiseks ning kohaliku tasandi tegevuse toetamiseks

üleriigiliste ja maakondlike koolituste korraldamist. 2020. aastal korraldatakse

maakondlikke koolitusi omavalitsuste liitude (edaspidi OVL) ja maakondlike

arenduskeskuste (edaspidi MAK) ning maakonna laiema turvalisusega seotud teiste

asutuste ning osapoolte (Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet,

Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakond, maakondlikud turvaettevõtted,

kohalikud omavalitsused ning nende hallatavad asutused, siseturvalisuse valdkonna

vabatahtlikud, maakondlikud kodanikeühendused jne) esindajatele.

4.2.2. Tegevuskava perioodil jätkavad maakonnad võrgustikutöö toetamiseks ja

suunamiseks, koostöös maakonna turvalisuse nõukogusse kaasatud osapoolte

esindajatega ning kohaliku tasandi kõikide sihtgruppidega maakondlike nõupidamiste

ja koostööseminaride, õppe- ja infopäevade ja koosolekute korraldamist ning

maakonnapõhise laiema esindajate ringi kaasamiseks maakondlike konverentside

korraldamist. Maakondlike turvalisusalaste võrgustike edendamiseks kujundatakse

avalikku arvamust ning tehakse teavitustööd, samuti koondatakse maakondade tänased

parimad parktikad koos soovitustega kohaliku tasandi turvalisuse kavandamiseks

(artiklite avaldamine ja trükiste koostamine turvalisusega seotud teemadel).

4.3. Maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamine ja võrgustike mõjude hindamine

4.3.1. Elluviija jätkab maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamiseks ja üksteiselt

õppimiseks maakondlike arendusorganisatsioonide, Politsei- ja Piirivalveameti,

Päästeameti ja kohalike omavalitsuste esindajatele ning teistele pooltele üleriigiliste

koostööseminaride korraldamist.

4.3.2. Üleriigilise ja maakondlike võrgustikutöö kogemuste jagamiseks tutvutakse teiste

riikide praktikaga (sh vajaduse korral korraldatakse välisvisiit).

Sihtgrupp: Tegevuse sihtrühm on maavalitsuste, maakondlike ja piirkondlike OVL-ide,

MAK-ide, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti, kohalike omavalitsuste ja teiste

asjaomaste asutuste esindajad ning maakondlikul tasandil turvalisuse loomises

osalevate vabaühenduste ja nende üleriigiliste katusühenduste eestvedajad ja ettevõtete

esindajad.

Tabel 7. Tegevuste ajakava

Tegevus

Tegevuse üldajaraam (näidatakse üldajaraam,

mille jooksul tegevust ellu

viiakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev tegevuskava perioodil

Tegevuse eest vastutaja

4.1. Maakondliku võrgustikutöö seniste

01.08.2015–31.12.2019 Lõpetatud Elluviija

11

praktikate analüüsimine ja teiste kogemuste koondamine ning sobiliku töökorralduse kujundamine. 4.2. Koolituste korraldamine maakondlike võrgustike arendamiseks ja haldamiseks ning kohaliku tasandi tegevuse toetamiseks.

01.09.2015–31.12.2020 01.01.2020– 31.12.2020

Elluviija

4.2.1. Maakondlike koolituste läbiviimine.

01.09.2015–31.12.2020 01.01.2020– 31.12.2020

Elluviija

4.2.2. Maakondlike nõupidamiste, koostööseminaride, õppe- ja infopäevade ning konverentside läbiviimine.

01.09.2015–31.12.2020 01.01.2020– 31.12.2020

Elluviija

4.3. Maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamine ja võrgustike mõjude hindamine

01.01.2016–31.12.2020 01.01.2020– 31.12.2020

Elluviija

4.3.1. Üleriigiliste koostööseminaride läbiviimine võrgustikutöö kogemuste jagamiseks.

01.01.2016–31.12.2020 01.01.2020– 31.12.2020

Elluviija

4.3.2. Üleriigilise ja maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamiseks tutvutakse teiste riikide praktikaga (sh vajaduse korral korraldatakse õppereise).

01.01.2016–31.12.2020 01.01.2020– 31.12.2020

Elluviija

Tabel 8. Tegevustega seotud näitajad

Toetatava tegevuse näitaja nimetus

Siht- tase (2020)

Detailsete tegevustega seotud väljundid tegevuskava perioodil

Kavandatud saavutustase tegevuskava perioodil

Selgitus

Maakondli ke turvalisuse nõukogude arv, kus on juurutatud võrgustikut öö põhimõtted

15 Maakondlikud nõupidamised, koostööseminarid.

30 Maakonna turvalisusnõukogude koostööseminaride läbiviimine maakondliku võrgustikutöö edendamiseks, toetamiseks ja suunamiseks.

Üleriigiline koolitus 1 Läbi on viidud OVL-ide, MAK-ide ja kohalike omavalitsuste esindajatele ning teiste asutuste ja osapoolte esindajatele üleriigiline baaskoolitus.

Üleriigiline koostööseminar kogemuste jagamiseks ja üksteiselt õppimiseks.

2 Läbi on viidud OVL-ide, MAK-ide ja kohalike omavalitsuste esindajatele ning teiste asutuste ja osapoolte esindajatele kaks üleriigilist koostööseminari.

Visiit Soome kogemuste jagamiseks

1 Elluviija, teiste asjaomaste ministeeriumite ning asutuste, organisatsioonide, OVL-ide, MAK-ide ja kohalike

12

omavalitsuste esindajad on teinud välisvisiidi kogemuste jagamiseks.

1

Seletuskiri toetatavate tegevuste eelarvele

perioodil 01.01.2020–31.12.2020

1.1. Toetatav tegevus 2.1: Käitumisoskuste Mängu arendamine ja laiendamine

õpilaste koolis toimetuleku parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks

1.1.1. Käitumisoskuste Mängu arendamine, elluviimine ja laiendamine

1.1.1.1. Käitumisoskuste Mängu arendamise, elluviimise ja laienemise otsene

personalikulu 2020. aastaks programmi arendamise ja elluviimise ning laiendamisega seotud otseseid personalikulusid ei ole planeeritud. Analüütikute kulud on alates 2018. aasta oktoobrist Tervise Arengu Instituudi kanda eesmärgiga hoida kokku eelarvet programmi sisuliste tegevuste arendamiseks ja elluviimiseks.

1.1.1.2. Käitumisoskuste Mängu arendamise, elluviimise ja laienemise muud kulud Programmi arendamise, elluviimise ja laiendamisega seotud kulude summaks 2020. aastal on planeeritud 62 500 eurot. Käitumisoskuste Mängu raames toetab hanke võitnud pakkuja, kelleks on PAXIS Instituut, partnerit ja mentoreid kooliaasta jooksul, pakkudes vajadusel elektroonilist nõustamist ja erinevaid abistavaid materjale. 2020. aastal ei kaasne välispartneriga seotud kulusid. 2020. aastal on planeeritud metoodika vene keelde kohandamiseks programmi olemasolevatele materjalidele teha tõlke, keeletoimetamis- ja korrektuuriteenust jm kohandustegevused vastavalt tekkivale vajadusele. Nimetatud tegevused teeb VEPA projekti personal ning sellega ei kaasne kulusid. Programmi arendamiseks 2020. aastal ei ole kulusid planeeritud. 2020. aastal on koolituste, ürituste jms kohtumiste korraldamise kuluks planeeritud 9000 eurot. 2019/20. õppeaastal on plaanis orienteeruvalt 130-le uuele õpetajale läbi viia kuus kolmepäevast koolitust, millest 2020. aastal toimuvad kolmandad koolituspäevad (6 grupile). Lisaks korraldatakse täienduskoolitusi (nt reflektsioonipäevad, mentorite talvekool, kevadtalgud) ja muid üritusi (nt tänuüritus) nii õpetajatele kui ka mentoritele vastavalt programmi rakendamise käigus tekkinud vajadustele. 2020. aastal on mentorite ja koolitajate töötasudeks, transpordikuludeks (sh parkimiskulu, transport koolitustele ja muudele üritustele) ja programmi tegevustega seotud majutuskuludeks planeeritud 52 700 eurot. Hindamistegevuse kogukuluks 2020. aastal on planeeritud 800 eurot. Kulu on seotud 2020.a kevadel kogutavate sekkumise järelküsitluse andmete sisestamisega. Projekti teavitustegevusteks ei ole planeeritud kulusid. 2020. aastal on plaanis jätkata veebilehe- ja keskkonna haldamisega. Teavitusüritusi viivad läbi Käitumisoskuste Mängu lepingulised mentorid kehtivate lepingute alusel ja seetõttu ei kaasne eraldi kulusid teavitustegevustega. Lisaks on planeeritud vastavalt vajadusele välja anda täiendavaid elektroonseid veebipõhiseid teavitusmaterjale ja infolehti, millega ei kaasne kulusid.

Projektijuhtimise otsesed personalikulud Projektijuhtimise otseseks personalikuluks 2020. aastaks on planeeritud 53 784 eurot. Projektijuhi töötasu moodustab sellest 19 476 eurot ja kahe spetsialisti töötasu 34 308 eurot. Spetsialistid tegelevad projektijuhti toetavate sisuliste ülesannetega.

Tegevuse 2.1 elluviimiseks 2020. aastal kulub 124 351,60 eurot, millest 8067,60 eurot on

kaudsed kulud (15% otsestest personalikuludest).

1.2. Toetatav tegevus 2.2: Andme- ja teabevahetuslahenduse loomine

võrgustikutöö tõhustamiseks

2

1.2.1. Andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni koostamine, lahenduse loomine

ja arendamine ning selle kasutajate koolitamine

1.2.1.1. Andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni koostamise, lahenduse loomise

ja arendamise ning selle kasutajate koolitamise otsene personalikulu 2020. aastaks andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni koostamise, lahenduse loomise ja arendamise ning selle kasutajate koolitamise kulusid ei ole planeeritud.

1.2.1.2. Andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni koostamise, lahenduse loomise

ja arendamise ning selle kasutajate koolitamise muud kulud 2020. aastaks on lahenduse loomiseks, arendamiseks ja arenduste testimiseks planeeritud 48 914,26 eurot. 2019. aastal alustati arendustega algsest planeeritust hiljem, kuna SMIT-i raamleping oli vananenud ja tuli korraldada uus avatud hankemenetlus RH 208320 „Infosüsteemi POLIS arendustööde teostamine“, TEHIK sai peale SMIT-i hankelepingu sõlmimist ja vaidlustamisperioodi minikonkursi raames hankida IT-arendustööd. Arendamisega alustati 2019. aasta teises pooles. SMIT arendab politsei andmesüsteemi ning loob x-tee, peale SMIT-i tehtud arendusi saab TEHIK teha vastavad arendused STAR-i andmekogus. Peale arenduste valmimist testitakse rakendusi.2020. aasta esimeses kvartali jooksul valmib IT-lahendus ning selleks on planeeritud 30 040 eurot. Peale arenduste valmimist koostatakse koolitusmaterjalid ning viiakse läbi koolitusi andmevahetuslahenduste kasutajatele. Koolituste läbiviimise ja materjalide koostamisega seotud kuludeks (sh koolitajate tasud, toitlustus, ruumi rent, materjalide väljatöötamine) on planeeritud 18 874,26 eurot.

Projektijuhtimise otsesed personalikulud

Projektijuhi otseseks personalikuluks 2020. aastaks on planeeritud 1338 eurot.

Tegevuse 2.2 elluviimiseks 2020. aastal kulub 50 452,96 eurot, millest 200,70 eurot on

kaudsed kulud (15% otsestest personalikuludest).

1.3. Toetatav tegevus 2.3: Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede

kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil

1.3.1. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamine, katsetamine, arendamine ja

laiendamine

1.3.1.1. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamise, katsetamise, arendamise ja

laiendamise otsene personalikulu Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamiseks, katsetamiseks, arendamiseks ja laiendamiseks otseseid personalikulusid 2020. aastaks ei ole planeeritud.

1.3.1.2. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamise, katsetamise, arendamise ja

laiendamise muud kulud 2020. aastaks on planeeritud juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamise muude kulude summaks 82 670,03 eurot. Õppereisideks juhtumikorralduse võrgustiku spetsialistidele (sh tugiisikutele), võtmeisikutele kui ka koordinaatorile ja projektijuhile on planeeritud 8100 eurot. Korraldatakse kuni kaks õppereisi Soome MARAC mudelit kasutavatesse asutustesse ja/või Ühendkuningriiki MARAC-i mudeli toimimisega tutvumiseks. Külastustel osalevad kuni 20 (juhul kui Tartusse luuakse 2 MARAC-i ning Ida-Harjusse kokku 2 MARAC-i) piirkonna juhtumikorralduse võrgustiku spetsialistid, tugiisikud, võtmeisikud, projektijuht, koordinaator ning juhtrühma liikmed. Külastustel osalevate spetsialistide ülesanne on motiveerida ja jõustada võrgustikuliikmeid, et tagada mudeli sujuv katsetamine ja juurutamine. Partner korraldab MARAC-iga alustanud piirkondades tugiisikutele täienduskoolituste tsüklid. Täiendavat ettevalmistust pakkuvad koolitused toimuvad kuni kuue katsepiirkonna võrgustike

3

tugiisikutele. Koolitustsüklid korraldatakse vähemalt neljas piirkonnas, kus igal koolitusel osalevad kahe piirkonna koolitatavad. Töötavatele tugiisikutele pakutakse kovisioone, supervisioone ning koolituslikke kovisioone. Toimub koolitus ohvriabitöötajatele tugiisikute juhendamise ning kovisioonide läbiviimise teemal. Kavandatud on ka tugiisikute juhendajate koolitus, et tagada jätkusuutlik tugiisikute süsteem. Tugiisikute juhendajate koolitamise (sh kovisiooni läbiviimise koolitus) kulud kaetakse SKA ohvriabi üldeelarvest. Tugiisikute teenuste kuludeks, eelkõige transpordikuludeks, on planeeritud 4992 eurot. Materjalide täiendamiseks ja väljatrükiks on planeeritud 500 eurot. Rahastus on planeeritud materjalide kordustrükiks ning vajadusel sisu kohendamiseks 2020. aastal on planeeritud kuni 20 koolituslikku tagasisideseminari (MARAC-i rakendavate piirkondade spetsialistidele). Samuti on planeeritud katsepiirkondade võrgustikele kui ka uutele liitunud piirkondade võrgustikele kokku kuni kuus tagasisideseminari, et koguda tagasisidet juhtumikorralduse mudeli toimimise ja kohandamise kohta ning pakkuda võrgustikele täiendavat tuge. Planeeritud on kahepäevane võtmeisikute koolitus, kus osalevad ka väliskoolitajad. Koolitusel osalevad juhtumikorralduse võrgustiku spetsialistid, juhtrühma liikmed, ülikoolide esindajad, tugiisikud, erinevate lähisuhtevägivallaga töötavate ametkondade ja organisatsioonide esindajad (nt Politsei- ja Piirivalveamet, varjupaikade esindajad, kohalike omavalituste spetsialistid jt). Koolitusel osalejaid, eelkõige spetsialiste, nähakse ka kui tulevasi potentsiaalseid juhtumikorralduse mudeli koolitajaid, MARAC-ide ellukutsujaid ja teema eestkõnelejaid. Võrgustikukoolituse, võtmeisikute koolituse, tagasisideseminaridega seotud kuludeks (sh transport, koolitajate tasud, majutus ja toitlustus) ning tagasisideseminarideks on planeeritud 39 078,03 eurot. 2019. aastal ei viidud läbi hanget MARAC-i mõjude uuringu teostamiseks, see viiakse läbi

2020. aastal ning selleks on planeeritud 30 000 eurot.

Tegemist on uuringuga, mis teaduslikku metoodikat kasutades hindab juhtumkorralduse mudeli

piloteerimise protsessi ja mudeli rakendamise sisulist tulemuslikkust. Protsessi mõju ja sisulise

rakendamise hindamiseks uuritakse kvalitatiivseid ja/või kvantitatiivseid meetodeid kasutades.

Projektijuhtimise otsesed personalikulud Projektijuhtimise otseseks personalikuluks 2020. aastal on planeeritud 60 930 eurot. Projektijuhi töötasu moodustab sellest 32 865 eurot. Koordinaatori töötasu 28 065 eurot, sinna alla kuulub kahe koordinaatori töötasu, kokku 1,0 töökoormusega. Koordinaator tegeleb sisutegevusteks vajalike tööülesannetega.

Tegevuse 2.3 elluviimiseks 2020. aastal kulub 152 739,53 eurot, millest 9139,50 eurot on

kaudsed kulud (15% otsestest personalikuludest).

1.4. Toetatav tegevus 2.4: Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse

suurendamiseks

1.4.1. Maakondliku võrgustikutöö seniste praktikate analüüsimine ja teiste kogemuste

koondamine ning sobiliku mudeli kujundamine

1.4.1.1. Maakondliku võrgustikutöö seniste praktikate analüüsimise ja teiste kogemuste

koondamise ning sobiliku mudeli kujundamise otsene personalikulu 2020. aastaks ei ole seniste praktikate analüüsimiseks, teiste kogemuse koondamiseks ning töökorralduse kujundamiseks otseseid personalikulusid planeeritud.

1.4.1.2. Maakondliku võrgustikutöö seniste praktikate analüüsimise ja teiste kogemuste

koondamise ning sobiliku mudeli kujundamise muud kulud

2020. aastaks ei ole seniste praktikate analüüsimiseks, teiste kogemuse koondamiseks ning

töökorralduse kujundamiseks otseseid personalikulusid planeeritud.

4

1.4.2. Koolituste korraldamine maakondlike võrgustike arendamiseks ja haldamiseks

ning kohaliku tasandi tegevuse teostamiseks

1.4.2.1. Koolituste korraldamise maakondlike võrgustike arendamiseks ja haldamiseks

ning kohaliku tasandi tegevuse toetamiseks otsene personalikulu 2020. aastaks võrgustike arendamise, haldamise ja kohaliku tasandi toetamise otsesteks personalikuludeks kulusid ei ole planeeritud.

1.4.2.2. Koolituste korraldamise maakondlike võrgustike arendamiseks ja haldamiseks

ning kohaliku tasandi tegevuse toetamiseks muud kulud 2020. aastaks on planeeritud võrgustikutöö edendamiseks, võtmeisikute, omavalitsusliitude, arenduskeskuste, kohalike omavalitsuste, Rahandusministeeriumi regionaalsete talituste esindajate ja kaasatud osapoolte esindajate koolituste, nõupidamiste ja koostööseminaride, õppe- ja infopäevade, koosolekute ning maakondlike konverentside korraldamiseks (sh toitlustamise, majutamise, transpordi- ja seminarikulud) 45 000 eurot. Maakondlike turvalisusealaste võrgustike edendamisel avaliku arvamuse kujundamiseks ja teavitustöö tegemiseks (ajalehtedes laiema turvalisuse teemaga seotud temaatiliste artiklite avaldamine ning temaatiliste trükiste kujundamine ja tiražeerimine) on planeeritud 5000 eurot.

1.4.3. Maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamine ja võrgustike mõjude hindamine

1.4.3.1. Maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamise ja võrgustike mõjude hindamise

otsene personalikulu 2020. aastaks ei ole kogemuste jagamiseks ja võrgustike mõjude hindamiseks otseseid personalikulusid planeeritud.

1.4.3.2. Maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamise ja võrgustike mõjude hindamise

muud kulud

2020. aastaks on planeeritud võrgustikutöö kogemuste jagamiseks ja üksteiselt õppimiseks

üleriigilisi koostööseminaride (sh majutamise, toitlustamise, transpordi- ja seminarikulud)

korraldamiseks ning võrgustikutöö kogemuste jagamiseks teiste riikide esindajatega kohapeal

ja välisvisiidi korraldamiseks sihtrühmale välislähetusi (sõidukulud, transpordikulud,

majutuskulud, toitlustamise kulu) välisriikidesse 13 654,61 eurot.

Tegevuse 2.4 elluviimiseks 2020. aastal kulub 63 654,61 eurot.

Eelarve korrigeeritakse peale 2019. aasta viimase maksetaotluse väljamaksmist (vastavalt TAT

p 9.1.2), kuna 2019. aasta planeeritud summad on tegelikkusest suuremad ja eelarve jääk

võimaldab 2020. aastaks eelarves planeeritud summadega arvestada.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Pr Tairi Pallas

Siseministeerium

10.12.2019 nr 14-12.2/706-2

Euroopa Sotsiaalfondi meetme 2.7 korrigeeritud

2020. aasta tegevuskava, eelarve ja eelarve

seletuskirja esitamine rakendusasutusele

Lugupeetud Tairi Pallas

Lähtuvalt siseministri 18.09.2015 käskkirjast nr 1-3/170 „Toetuse andmise tingimused

riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna

arendamiseks“ esitab Euroopa Sotsiaalfondi meetme 2.7 elluviija Siseministeeriumi

korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond rakendusasutusele Siseministeeriumi välisvahendite

osakonnale korrigeeritud 2020. aasta tegevuskava, eelarve ja seletuskirja eelarve juurde.

Eelarve korrigeeritakse peale 2019. aasta viimase maksetaotluse väljamaksmist (vastavalt TAT

p 9.1.2), kuna 2019. aasta planeeritud summad on tegelikkusest suuremad ja eelarve jääk

võimaldab 2020. aastaks eelarves planeeritud summadega arvestada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Veiko Kommusaar

osakonnajuhataja

Lisa:

1. Meetme 2.7 2020. aasta tegevuskava

2. Meetme 2.7 2020. aasta eelarve kulukohtade kaupa

3. Meetme 2.7 2020. aasta eelarve seletuskiri

Janika Jakovleva 6125055

[email protected]