Elanike kriisideks valmisoleku maakondliku edendamise üldtingimused 2021. aastal

KÄSKKIRI

29.01.2021 nr 1-3/11

Elanike kriisideks valmisoleku maakondliku

edendamise üldtingimused 2021. aastal

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi

põhimäärus” § 23 lõike 2 punktide 2 ja 20 ning peaministri 1. mai 2019. a korralduse nr 33

„Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 11 alusel

ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2019. a korraldusega nr 217 “Siseturvalisuse

arengukava 2020–2030“ heakskiitmine“ ja siseministri 2. novembri 2018. a käskkirjaga

nr 1-3/88 „Siseturvalisuse arengukava 2019–2022 programmide kinnitamine“ kehtestatud

programmi „Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ meetme 1

punktiga 1.2 ning Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2018. a kabinetinõupidamisel heaks

kiidetud Elanikkonnakaitse kontseptsiooni tegevusega 5.2.1.

1. Üldsätted

1.1. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2018. a kabinetinõupidamisel heaks kiidetud

Elanikkonnakaitse kontseptsiooni tegevusest 5.2.1 on elanike kriisideks valmisoleku

maakondliku edendamise üldtingimuste seadmise eesmärk aidata kaasa kogukondade

kriisiolukordadeks vastupanuvõime suurendamisele, toetades kogukondade võimet

kriisiolukordades abi saabumiseni iseseisvalt hakkama saada (edaspidi eesmärk).

Eesmärgi saavutamisel võetakse arvesse piirkondlikke eripärasid, sealsete elutähtsate

teenuste ristsõltuvuse mõjusid elanikkonnale, tõhustatakse kohalike omavalitsuste

omavahelist koostööd elanike toetuseks ning kaasatakse kogukondi piirkondlike riskide

maandamiseks.

1.2. Eesmärgi täitmiseks on kohalike omavalitsuste ühisülesandeid täitev asutus (edaspidi

ülesandeid täitev asutus) ise tegevuste elluviija.

1.3. Tegevuste elluviimisel lähtub ülesandeid täitev asutus lisaks Elanikkonnakaitse

kontseptsioonis viidatud tegevustele ka veebilehel www.olevalmis.ee ja nutirakenduses

„Ole valmis!“ avaldatud infost ja juhenditest võttes arvesse piirkondlikke ohte ning

olulisemate sihtrühmade vajadusi. Seetõttu lähtub ülesandeid täitev asutus Päästeameti

poolt läbiviidud elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse indeksuuringu

(2019) tulemustest. Uuringu tulemuste hindamisel ja sobivate eesmärkide seadmisel

piirkonna sihtrühma vajadustest tulenevalt teeb ülesandeid täitev asutus tihedat koostööd

Päästeameti, Naiskodukaitse ja / või Politsei- ja Piirivalveameti esindajatega oma

piirkonnas, et tagada parimaid võimalikke tulemusi.

1.4. Toetuse kasutamisel lähtub ülesandeid täitev asutus eesmärgist, et tegevuskava hõlmab

lõpptulemusena kogu maakonda.

1.5. Siseministeerium (edaspidi ministeerium) sõlmib tegevuste elluviimiseks ülesandeid täitva

asutusega riigieelarvelise toetuse lepingu.

2. Toetuse rahalise jaotuse kujunemine

2.1. Toetuse rahaline jaotus ülesandeid täitvate asutuste vahel määratakse Siseministeeriumi

kantsleri käskkirja alusel.

2.2. Toetus eraldatakse ülesandeid täitvatele asutustele riigieelarvest järgmiste põhimõtete

kohaselt:

2.2.1. 80% toetuse vahenditest jagatakse maakondade vahel võrdselt;

2.2.2. 20% toetuse vahenditest jagatakse maakondadele rahvastikuregistri andmetel

elanike arvu osakaalu alusel toetuse eraldamise aastale eelnenud aasta 1. jaanuari

seisuga;

2.2.3. summad ümardatakse viiekümne euro täpsusega.

2.3. Eelarveaastal ülesandeid täitva asutuse kasutamata jäänud rahalisi vahendeid ei ole lubatud

kasutada järgneval eelarveaastal.

3. Toetatavad tegevused

3.1. Toetatakse tegevusi, mis on vajalikud käesolevas käskkirjas nimetatud eesmärkide

saavutamiseks ja suurendavad kogukondade kriisiolukordadeks vastupanuvõimet.

3.2. Abikõlblikeks kuludeks on:

3.2.1. koolituste, seminaride või infopäevade läbiviimisega otseselt seotud kulud,

tuginedes veebis www.olevalmis.ee ja nutirakenduses „Ole valmis!“ avaldatud

infole ja juhenditele;

3.2.2. kriisiolukorras käitumiseks vajalike juhiste ja teabe levitamise kulud (nt elanike

teadlikkust tõstva informatsiooni avaldamine kohalikus ajalehes, plakatitel jmt);

3.2.3. toetatavate tegevustega seotud trüki- ja digimaterjalide väljaandmise ning

teavitustegevuse kulud (sh veebilehe loomine ja täiendamine, kampaaniate

korraldamine jmt). Abikõlblik ei ole olemasolevate käitumisjuhiste täiendav

trükkimine, sest trükiseid on 2019. ja 2020. aastal jagatud koolidele,

raamatukogudele ning leibkondadele üle Eesti;

3.2.4. toetavate tegevuste läbiviimisega seotud ruumi üürikulud, side-, sõidu- ja

kommunikatsioonikulud toetuse saaja juures kehtestatud kulude kalkuleerimise

korra kohaselt;

3.2.5. riiklikud maksud ja lõivud, mida Eesti riik ei tagasta (nt käibemaks);

3.2.6. toetavate tegevustega seotud muud põhjendatud kulud, mis on ette nähtud

tegevustega seotud eelarves.

3.3. Mitteabikõlblikeks kuludeks on:

3.3.1. investeeringud kinnisvara soetamiseks;

3.3.2. toetuse saajaga seotud isikute huvide konflikti olukorras tehtud kulud, sh tehingud

juhatuse -liikme äriühinguga;

3.3.3. finantstehingute võlaintressikulud, valuuta vahendamise komisjonitasud ja kahjud

ning teised finantskulud;

3.3.4. viivised ja rahatrahvid;

3.3.5. reserv ootamatute või ettenägematute kulude katmiseks;

3.3.6. sotsiaaltoetused;

3.3.7. muud tegevuste elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud (nt

pangakaardi hooldustasud).

3.4. Toetust ei tohi kasutada tulu teenimiseks.

3.5. Kõik toetuse kasutamisel tekkinud kulud peavad olema tõendatud arvete või võrdväärset

tõendusväärtust omavate raamatupidamisdokumentidega.

4. Nõuded tegevuste elluviijale

4.1. Tegevuste elluviimiseks koostab ülesandeid täitev asutus tegevuskava koos eelarvega

esitades selle kooskõlastamiseks ministeeriumile ja heakskiitmiseks maakonna

turvalisusnõukogule.

4.2. Tegevuste elluviija esitab ministeeriumile kokkulepitud vormis aruande tegevuste

elluviimise kohta.

4.3. Ministeerium teostab järelevalvet toetuse kasutamise eesmärgipärasuse ja lepingule

vastavuse üle, samuti aruandluse õigsuse üle. Järelevalve teostamiseks on ministeeriumil

õigus teostada kohapealset kontrolli.

4.4. Toetuse mittenõuetekohase kasutamise korral on ministeeriumil õigus nõuda toetuse

tagastamist ulatuses, millises raha ei kasutatud. Toetuse tagasinõudmine toimub vastavalt

riigieelarvelise toetuse lepingu tingimustele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristian Jaani

siseminister