Käskkirjas "Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks" nimetatud toetatavate tegevuste 2019. aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine

OTSUS

27.12.2018 nr 1-24/282

Käskkirjas "Toetuse andmise tingimused

riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate

perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna

arendamiseks" nimetatud toetatavate tegevuste

2019. aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine

Siseministri 29. mai 2018. a käskkirja nr 1-3/53 „Volituste andmine välisvahendite valdkonna

eest vastutavale asekantslerile ja välisvahendite osakonna juhatajale“ punkti 1 alusel ja

kooskõlas Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2018. a korraldusega nr 205 „„Perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ ning lähtudes siseministri

18. septembri 2015. a käskkirja nr 1-3/170 „Toetuse andmise tingimused riskikäitumise

ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks“

punktist 9.1.1.1, elluviija 2. novembri 2018. a kirjast nr 14-12.2/562-1 ja 16. detsembri 2018. a

kirjast nr 14 - 12.2/562-2

kinnitan toetatava tegevuse „Riskikäitumise ennetamine ning võrgustikutöö meetodil riskis

olevate perede probleemide väljaselgitamine ja lahendamine ning turvalise elukeskkonna

arendamine“ perioodi 01.01.2019–31.12.2019 tegevuskava, eelarve ja eelarve seletuskirja.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Lilleväli

varade, planeerimise ja tehnoloogia

asekantsler

Lisa 1. Toetatavate tegevuste tegevuskava perioodil 01.01.2019–31.12.2019

Lisa 2. Toetatavate tegevuste eelarve kulukohtade kaupa

Lisa 3. Seletuskiri toetatavate tegevuste eelarvele perioodil 01.01.2019–31.12.2019

1

KINNITATUD

Varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsleri

27.12.2018 otsusega nr 1-24/282 „Käskkirjas

"Toetuse andmise tingimused riskikäitumise

ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks

ning turvalise elukeskkonna arendamiseks"

nimetatud toetatavate tegevuste 2019. aasta

tegevuskava ja eelarve kinnitamine“

LISA 1 Toetatavate tegevuste tegevuskava perioodil 01.01.2019-31.12.2019

1. Toetatav tegevus 2.1: Käitumisoskuste Mängu arendamine ja laiendamine

õpilaste koolis toimetuleku parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks

1.1. Käitumisoskuste Mängu arendamine, laiendamine ja elluviimine

1.1.1. Käitumisoskuste Mängu hanke ettevalmistamine ja läbiviimine ning hankepartneriga

koostöös programmi elluviimine

1.1.1.1. Tervise Arengu Instituut (edaspidi punkti 1 raames partner) jätkab programmi

arendamist koostöös hanke võitnud pakkujaga, kelleks on PAXIS Instituut. PAXIS

Instituudiga kooskõlastatakse Käitumisoskuste Mängu metoodika sisulised otsused ja

strateegilised valikud ning PAXIS Instituut nõustab ja toetab partnerit kogu protsessi

käigus.

1.1.2. Käitumisoskuste Mängu venekeelseks kohandamine

1.1.2.1. 2019. aastal on planeeritud olemasolevatele materjalidele tellida keeletoimetamis- ja

korrektuuriteenus ja muud kohandustegevused vastavalt tekkinud vajadusele.

1.1.3. Eesti- ja venekeelse Käitumisoskuste Mängu arendamine vastavalt vajadusele

1.1.3.1. Partner jätkab eesti- ja venekeelse Käitumisoskuste Mängu modifitseerimist ja

kohandamist, sealhulgas metoodika sisu, materjalide, juhendite,

hindamisinstrumentide ning õpetajate koolituste arendamist vastavalt elluviimise

käigus tekkinud vajadusele. Tegevuste käigus hangitakse vajadusel teenuseid

metoodika ja sellega seonduvate materjalide kvaliteedi parandamiseks ja

kvaliteetsemaks elluviimiseks (sh kirjastatakse, kohandatakse, kujundatakse

metoodika juurde kuuluvaid materjale).

Lisaks on 2019. aastal plaanis täiendada õpetajate käsiraamatut, et viia see vastavusse

PAXIS Instituudi poolt tehtud uuendustega.

1.1.4. Mentorite täienduskoolitused ja väljaõpe

1.1.4.1. 2019. aastal korraldab partner järjekordse väljaõppe uutele mentoritele ning

täienduskoolituse olemasolevatele mentoritele. Täienduskoolituste eesmärk on

parendada mentorite nõustamisoskusi. Mentorite toetamine ja täiendkoolitamine on

vajalik, et tõsta metoodikat kasutavate õpetajate rakenduskvaliteeti. Mentorite

täienduskoolituste läbiviimiseks kaasab partner vajadusel ka vastava valdkonna

eksperte.

Lisaks on planeeritud läbi viia mentorite väljaõpe õpetajate koolituse läbinud

metoodika rakendajale, kes on valmis 2019. aasta sügisel alustama tööd koolisisese

mentorina uutele programmiga liituvatele õpetajatele.

Partner jätkab jooksvate koosolekute, aruteluseminaride, individuaalsete nõustamiste,

supervisiooni kohtumiste vms korraldamist mentoritele.

1.1.5. Õpetajate koolitusprogrammi välja töötamine, õpetajate koolitamine ja

Käitumisoskuste Mängu rakendamiseks väljatöötatud materjalide jagamine

õpetajatele

2

1.1.5.1. 2019. aasta kevadel on planeeritud läbi viia Käitumisoskuste Mängu rakendavatele

2018. aastal liitunud õpetajatele kolmas koolituspäev (täienduskoolitus), mis toimub

ühel päeval ja mille maht on orienteeruvalt 8 akadeemilist tundi. Koolitus toimub

neljas grupis, vastavalt õpetajate arvule. Kolmanda koolituspäeva (täienduskoolituse)

eesmärk on kinnistada kahel eelneval koolituspäeval omandatut, mis toimusid 2018. a

sügisel, leida ühiselt lahendusi vahepeal tekkinud probleemidele ja küsimustele ning

võimaldada mentoritel ja õpetajatel kogemusi jagada ja vahetada.

1.1.5.2. 2019. aasta kevadel korraldab partner 2018/19. õppeaastal Käitumisoskuste Mängu

rakendamist alustanud õpetajatele tänuürituse, kus võetakse kokku ja analüüsitakse

õppeaasta tulemusi. Tänuüritusele on oodatud ka mentorid, koolide juhtkonna

esindajad ning koostööpartnerid.

1.1.5.3. 2019. aasta suve lõpus/sügisel on planeeritud orienteeruvalt 80 uuele õpetajale läbi

viia esimene ja teine koolituspäev (baaskoolitus). Lisaks sellele on planeeritud läbi

viia lühikoolitused koolijuhtkonna esindajatele, kuhu võivad kuuluda ka kooli

tugispetsialistid. Koolitusel jagatakse osalevatele õpetajatele Käitumisoskuste Mängu

rakendamiseks vajaminevad materjalid ja töövahendid. Pärast koolituse läbimist

saavad selle läbinud õpetajad alustada Käitumisoskuste Mängu rakendamist.

Õpetajate/koolide valiku peamisteks kriteeriumiteks on metoodikat juba rakendava

õpetaja olemasolu koolis, kooli juhtkonna ja õpetajate enda soov ja valmidus

metoodikat kasutada, mentorite võimalused, regionaalne kaetus jne.

1.1.5.4. 2019. aasta suve lõpus/sügisel on planeeritud läbi viia täienduskoolitus ehk

refleksioonipäev eelmistel õppeaastatel Käitumisoskuste Mängu rakendamist

alustanud õpetajatele, et toetada metoodika järjepidevat kasutust. Koolituse toimumine

sõltub eelkõige õpetajate huvist koolituse vastu.

1.1.6. Õpetajate juhendamine ja nõustamine mentorite poolt

1.1.6.1. Nii hanke raames sõlmitud töövõtulepingutega mentorid kui ka uued koolisisesed

mentorid alustavad/jätkavad õpetajate juhendamist ja nõustamist koolis kohapeal ning

vajaduse korral e-maili ja/või telefoni teel.

1.1.7. Hindamistegevuse läbiviimine (andmete kogumine, analüüs ning vajadusel töö

hindamisinstrumentidega)

1.1.7.1. Partner kogub 2019. aasta kevadel järelhindamiseks andmeid umbes 10

Käitumisoskuste Mängu rakendava klassi kohta, kus töötavad koolimentorite poolt

juhendatavad VEPA õpetajad. Lisaks sellele kogutakse andmeid, et hinnata

koolisiseste mentorite töö kvaliteeti. Kogutakse ka järelandmeid umbes 10 mõju-

uuringus osaleva klassi (mõju-uuringus osalenud kontrollklassid, kes liitusid

programmiga 2018/19. õa alguses)1 kohta. 2019. aasta sügisel toimub baasandmete

kogumine nende klasside kohta, kes alustavad Käitumisoskuste Mängu rakendamist

2019/20. õppeaastal.

Partner hindab kogutud sekkumiseelsete ja -järgsete andmete võrdluse põhjal

programmi tulemusi ja analüüsib jooksvalt hindamisinstrumente.

1.1.8. Veebilehe ja –keskkonna haldamine, arendamine ning vajadusel hanke läbiviimine

1.1.8.1. Partner jätkab üldsusele mõeldud veebilehe ja metoodikat rakendavatele õpetajatele

mõeldud veebikeskkonna arendamist (sh kasutajate tagasiside põhjal) ja haldamist, et

huvitundjad saaksid kerge vaevaga selge ja piisava info programmi kohta.

1.1.9. Käitumisoskuste Mängu teavitustegevused

1.1.9.1. 2019. aastal osaleb partner erinevatel avalikel üritustel, seminaridel ja

hariduskonverentsidel ja teeb võimalusel koostööd erinevate meediakanalitega, mis

võimaldavad Käitumisoskuste Mängu tutvustada nii õpetajatele, vanematele,

haridustöötajatele jt huvilistele. Metoodika tutvustamiseks kirjutatakse ka erinevaid 1 Kontrollklassideks on 2016/17. õppeaastal programmiga liitunud klassid, mille õpetajad ei läbi nimetatud

õppeaastal õpetaja baaskoolitust ning antud klassid sellel õppeaastal metoodikat ei rakendata, vaid üksnes osalevad

hindamistegevuses. Kontrollklasside õpetajatele antakse võimalus läbida baaskoolitus ning alustada programmi

rakendamist alates 2018/19. õa.

3

teavitusartikleid. Teavitustegevuste läbiviimisesse kaasatakse võimalusel piirkondliku

kogemusega mentoreid ja valdkonna eksperte ning antakse välja täiendavaid

teavitusmaterjale, sh infolehed, brošüürid, tutvustavad videod jms. Venekeelse

sihtrühma kaasamiseks viiakse vajadusel läbi ka teavitustegevusi vene keeles.

1.1.10. Juhtrühma moodustamine ja kokku kutsumine

1.1.10.1. Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond (edaspidi elluviija)

korraldab ka 2019. aastal tegevuse juhtrühma kohtumise(d), et arutada

Käitumisoskuste Mängu arendamise, laiendamise ja elluviimisega seotud

põhimõttelisi küsimusi ning anda hinnang Käitumisoskuste Mängu elluviimisele ja

tulemustele.

1.1.11. Partnerluslepingu sõlmimine. 2015. aastal sõlmis elluviija partnerluslepingu

partneriga.

Sihtrühm: Toetatava tegevuse sihtrühm on põhikooli I ja II kooliastme õpilased, õpilaste vanemad, kooli personal ning õpetajakoolituse õppejõud.

Tabel2 1. Tegevuste ajakava

Tegevus

Tegevuse üldajaraam (näidatakse üldajaraam, mille jooksul tegevust ellu viiakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev tegevuskava perioodil

Tegevuse eest vastutaja (elluviija või partner)

1.1. Käitumisoskuste Mängu arendamine, laiendamine ja elluviimine.

01.07.2015–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2019 Partner

1.1.1. Käitumisoskuste Mängu hanke ettevalmistamine ja läbi viimine ning hankepartneriga koostöös programmi elluviimine.

01.07.2015–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2019 Partner

1.1.2. Käitumisoskuste Mängu venekeelseks kohandamine.

01.07.2015–31.12.2021 01.04.2019–31.12.2019 Partner

1.1.3. Eesti- ja venekeelse Käitumisoskuste Mängu arendamine vastavalt vajadusele.

01.07.2015–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2019 Partner

1.1.4. Mentorite täienduskoolitused ja väljaõpe.

01.07.2015–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2019 Partner

1.1.5. Õpetajate koolitusprogrammi välja töötamine, õpetajate koolitamine ja Käitumisoskuste Mängu rakendamiseks väljatöötatud materjalide jagamine õpetajatele.

01.07.2015–31.12.2021 01.01.2019–31.11.2019

Partner

1.1.6. Õpetajate juhendamine ja nõustamine mentorite poolt.

01.07.2015–31.12.2021 01.01.2019–30.06.2019 01.08.2019–31.12.2019

Partner

1.1.7. Hindamistegevuse läbiviimine (andmete kogumine, analüüs ja vajadusel töö hindamisinstrumentidega).

01.07.2015–31.12.2021 01.01.2019–31.05.2019 01.08.2019–31.12.2019

Partner

1.1.8. Veebilehe ja –kesk- 01.07.2015–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2019 Partner

2 Tabelitesse lisada ridu vastavalt vajadusele.

4

konna haldamine, arendamine ning vajadusel hanke läbiviimine. 1.1.9. Käitumisoskuste Mängu teavitustegevused.

01.07.2015–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2019 Partner

1.1.10. Juhtrühma moodustamine ja kokku kutsumine.

01.07.2015–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2019 Elluviija

1.1.11. Partnerluslepingu sõlmimine.

01.07.2015–31.12.2021 Lõpetatud Elluviija

Tabel 2. Tegevustega seotud näitajad Toetatava tegevuse näitaja nimetus

Siht- tase (2021)

Detailsete tegevustega seotud väljundid tegevuskava perioodil

Kavandatud saavutustase tegevuskava perioodil

Selgitus

Teenust saanute arv

4500 Programmis osalejate arv

6100 Saavutustase sisaldab ka algtaset, milleks oli 500 õpilast. 2015/16. õppeaastal õppis umbes 400, 2016/17. õa umbes 800 ning 2017/18. õa umbes 1600 õpilast neis klassides, kus Käitumisoskuste Mängu esimest korda läbi viidi. 2018/19. õa õpib umbes 1400 ning 2019/20. õa umbes 1400 õpilast klassides, kus Käitumisoskuste Mängu esmakordselt läbi viiakse. Kuna Käitumisoskuste mäng on osutunud oodatust populaarsemaks, kaasati alates 2017/18. õa-st programmi rohkem klasse (sh õpilasi) kui programmi plaan ette nägi. Seetõttu saavutatakse sihttase juba enne projektiperioodi lõppu – 2018/19. õa lõpuks. Programmi jätkusuutlikkuse huvides säilitatakse samas suurusjärgus klasside arv ka 2019/20. õa-l, millega ühtlasi kaasneb sihttaseme ületamine.

Programmi rakendavat e õpetajate arv

220 Koolituste arv 3 Käitumisoskuste Mängu rakendamist alustavale õpetajale korraldatakse kolmest koolituspäevast koosnev koolitus (eeldatav maht 24 akadeemilist tundi). Kaks esimest päeva (baaskoolitus) toimuvad üldjuhul õppeaasta esimeses pooles, kolmas päev (täienduskoolitus) toimub üldjuhul õppeaasta teises pooles. 2019. aastal korraldatakse kuni kolm koolituspäeva järgnevalt: 2019. aasta alguses toimuvad 2018/2019. õa liitunud õpetajate kolmandad koolituspäevad (täienduskoolitused, 4 gruppi) ja 2019. aasta teises pooles toimuvad 2019/2020. õa liituvate õpetajate kaks esimest koolituspäeva

5

(baaskoolitus, kuni 4 gruppi). Lisaks sellele toimuvad 1- päevased koolitused koolijuhtkonna esindajatele mahuga 8 akadeemilist tundi.

Konverentside või teavitusürituste arv, kus Käitumisoskuste Mängu tutvustatakse

2 Partner on osalenud ja tutvustanud mängu vähemalt kahel õpetajatele või haridustöötajatele mõeldud konverentsil või muul teavitusüritusel.

Klasside arv, kus Käitumisoskuste Mängu ellu viiakse

330 Sisaldab ka algtaset milleks oli 20 klassi. 2015/16. õa-l rakendas Käitumisoskuste Mängu esmakordselt 20 klassi. 2016/17. õa-l rakendas Käitumisoskuste Mängu esmakordselt 40 klassi. 2017/18. õa-l rakendas Käitumisoskuste Mängu esmakordselt 90 klassi. 2018/19. õa-l rakendab Käitumisoskuste Mängu esmakordselt 80 klassi. 2019/20. õa-l rakendab Käitumisoskuste Mängu esmakordselt 80 klassi.

2. Toetatav tegevus 2.2: Andme- ja teabevahetuslahenduse loomine võrgustikutöö

tõhustamiseks

2.1. Andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni koostamine, lahenduse loomine ja

arendamine ning selle kasutajate koolitamine

2.1.1. Andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni koostamine

Tegevus teostati 2018. aastal.

2.1.2. Andme- ja teabevahetuslahenduse lähteülesande koostamine

Tegevus teostati 2018. aastal.

2.1.3. Andme- ja teabevahetuslahenduse arendamine

2.1.3.1. Partner Politsei- ja Piirivalveamet on lähteülesande põhjal sõlminud kokkulepped

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega (edaspidi SMIT) ja

Sotsiaalkindlustusameti ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega (edaspidi

TEHIK) IT-lahenduse loomise mahtude ja arendamise osas.

Vastavalt kokkulepitule alustatakse arendamisega 2019. aasta algul. SMIT arendab

vastavalt oma põhimäärusele politsei andmesüsteemi ning loob x-tee, misjärel teeb

TEHIK vastavad arendused sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistris. Peale

arendusi testitakse rakendusi.

Koostöös SMIT-i ja TEHIK-uga valmib 2019. aasta lõpuks andme- ja

teabevahetuslahendus.

2.1.3.2. Partner koostab andme- ja teabevahetuslahenduse koolitusmaterjalid ning vajadusel

korraldab koolitused.

Sihtgrupp: Riskis olevate isikute ja peredega vahetult töötavad spetsialistid. Tabel 3. Tegevuste ajakava

Tegevus

Tegevuse üldajaraam (näidatakse üldajaraam, mille jooksul tegevust ellu viiakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev tegevuskava perioodil

Tegevuse eest vastutaja (elluviija või partner)

2.1. Andme- ja 01.01.2017-31.12.2019 01.01.2019– Partner

6

teabevahetuslahenduse kontseptsiooni koostamine, lahenduse loomine ja arendamine ning selle kasutajate koolitamine.

31.12.2019

2.1.1. Andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni koostamine

01.01.2017–30.06.2018 Lõpetatud Partner

2.1.2. Andme- ja teabevahetuslahenduse lähteülesande koostamine

01.04.2018–31.08.2018 Lõpetatud Partner

2.1.3. Andme- ja teabevahetuslahenduse arendamine

01.08.2018–31.12.2019 01.01.2019– 31.12.2019

Partner

Tabel 4. Tegevustega seotud näitajad Toetatava tegevuse näitaja nimetus

Siht- tase (2020)

Detailsete tegevustega seotud väljund tegevuskava perioodil

Kavandatud saavutustase tegevuskava perioodil

Selgitus

Loodud andme- ja teabevahetu slahenduste arv

1 Andme- ja teabevahetuslahenduse arendamine

1 On valminud andme- ja teabevahetuslahendus.

Andme- ja teabevahetuslahenduse koolitusmaterjalid

1 On valminud andme- ja teabevahetuslahenduse koolitusmaterjalid.

3. Toetatav tegevus 2.3: Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede

kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil

3.1. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamine, katsetamine, arendamine ja

laiendamine

3.1.1. Partnerluslepingu sõlmimine. 2015. aastal sõlmis elluviija partnerluslepingu

Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi punkti 3 raames partner).

3.1.2. Juhtrühma moodustamine ning kokku kutsumine

3.1.2.1. 2019. aastal korraldab elluviija järjekordse(d) tegevuse juhtrühma kohtumise(d), et

otsustada ja suunatata tegevuse arendamise ja laiendamisega seotud põhimõttelisi

küsimusi ning anda hinnang tegevuse elluviimisele ja tulemustele.

3.1.3. Eesti juhtumikorralduse võrgustike olemasolevate praktikate ja kompetentside

kaardistamine ning nende võrdlemine Inglise ja Soome MARAC-i võrgustikutöö ja

–kohtumiste mudelitega. Lisavajaduste analüüs piirkondade kaupa. Tulemuste analüüs

ja katsepiirkondade valik. Tegevus teostati 2016. aastal.

3.1.4. Teiste riikide MARAC-i võrgustikutöö ja –kohtumiste mudelite kogemustega

tutvumine ning õppereis Soome, võimalusel Ühendkuningriiki. Tegevus teostati 2016. aastal.

3.1.5. Tutvustavad õppereisid projektijuhile ja koordinaatorile ning võtmeisikutele.

Koolitused, kohtumised ning konverentsid projektijuhile ja koordinaatorile.

3.1.5.1. 2019. aastal korraldab partner kuni 12 piirkonna juhtumikorralduse võrgustike

spetsialistidele (sh tugiisikutele) kuni kolm õppereisi Soome ja/või Ühendkuningriiki.

Õppereisidel osalevad võimalusel juhtrühma liikmed, projektijuht ja koordinaator.

Reiside tulemusena on piirkondade juhtumikorralduse spetsialistid motiveeritud

7

edasiseks koostööks juhtumikorralduse mudeli kohandamisel, katsetamisel ning

laiendamisel.

3.1.5.2. Projektijuht, koordinaator ja võtmeisikud osalevad võimaluse korral välismaal (nt

Ühendkuningriigis või Soomes) toimuvatel lähisuhtevägivalla kohtumistel ja

konverentsidel, et tutvuda teiste riikide kogemustega.

3.1.6. Juhtumikorralduse mudeli rakendamise strateegia elluviimine ja arendamine.

3.1.6.1. Vastavalt väljatöötatud strateegiale jätkab partner 2019. aastal juhtumikorralduse

mudeli laiendamist. 2019. aastal alustab partner juhtumikorralduse mudeli juurutamist

üheksas uues piirkonnas (Ida-Harju, Lääne-Harju, Tallinna Kesklinn, Hiiumaa, Narva,

Tartu, Rapla, Jõgeva, Paide).

Katsepiirkondade (Põlvamaa, Haapsalu, Rakvere, Jõhvi, Pärnu, Viljandi, Saaremaa,

Võru, Valga) ning uute piirkondade juhtumikorralduse võrgustikud korraldavad

MARAC-i mudeli abil juhtumite lahendamist, mis riskihindamise tulemusena välja

valitakse, ning hindavad saavutatud tulemusi. Partner korraldab MARAC-i mudeli abil

juhtumikorraldust rakendanud spetsialistidele tagasiside ja toe pakkumise,

spetsialistidelt tagasiside koondamise ning koostab kokkuvõtted juhtumite

lahendustest ning tulemustest. Tulemusi ja tagasisidet arvesse võttes planeerib partner

edasisi tegevusi mudeli arendamiseks.

3.1.6.2. Partner analüüsib mudeli rakendamise töötulemusi 18 piirkonna spetsialistide

tagasiside ning korraldatud juhtumite põhjal. Koostöös juhtrühmaga täiendatakse

vajaduse korral juhtumikorralduse mudeli rakendamise strateegiat, juhtumikorralduse

mudeli abimaterjale ning tugiisikute kaasamise kontseptsiooni. 3.1.7. Metoodika ja kontseptsiooni rakendamine tugiisikute kaasamiseks

3.1.7.1. 2016. aastal toimus tugiisikute värbamise, juhendamise ja jõustamise metoodika ning

tugiisikute juhtumikorralduse mudelisse kaasamise kontseptsiooni väljatöötamine.

Vastavalt tugiisikute kaasamise kontseptsioonile korraldab partner tugiisikutele 2019.

aastal neli (kokku 8 piirkonna tugiisikutele) tugiisikute täienduskoolituste tsüklit, mille

viivad läbi Eesti koolitajad. Koolitused käsitlevad tööd ohvri abistamisel:

nõustamisoskused ohvriga suhtlemisel, vägivald ja selle mõju ohvrile, ohvri vajadused

ja õigused, toetavad teenused, tugiisiku roll töös tõsise lähisuhtevägivalla ohvriga,

ohvri toetamine menetlusprotsessis. Koolituse järgselt tekib tugiisikutel valmidus

osaleda MARAC mudeli rakendamisel. Partner korraldab tugiisikutele töö

juhendamise. Tugiisikutele pakutakse kovisioone, supervisioone ning koolituslikke

kovisioone.

2019. aastal korraldab partner tugiisikute juhendajate koolituse, et tagada jätkusuutlik

tugiisikute süsteem. Samuti korraldab partner vähemalt kaks kahepäevast koolitust

tugiisikute juhendamise ning kovisioonide läbiviimise teemal. Koolitusel osalevad

MARAC-iga liitunud piirkondade ohvriabitöötajad ning ohvriabitöötajad

potentsiaaletest edasistest MARAC-i piirkondadest.

3.1.8. Võrgustiku koolitusmaterjalide, juhiste ja koolitusprogrammi kohandamine vastavalt

vajadusele

3.1.8.1. Partner korraldab olemasolevate juhtumikorralduse võrgustike tööks vajalike

materjalide sisu täiendamise, vajadusel tõlkimise ja printimise ning kliendivoldikute

kirjastamise. Samuti kujundatakse ja trükitakse MARAC juhendmaterjalid.

3.1.8.2. Vastavalt juhtumikorralduse rakendamise strateegiale, vastava piirkonna vajadustele

ning 2016. aastal välja töötatud ja katsetatud koolituskavale korraldab partner

MARAC-i rakendavate piirkondade spetsialistidele võrgustikukoolitused. Parema

teabe jagamise eesmärgil korraldab partner piirkondade erinevate elualade

spetsialistidele, kes töötavad lähisuhtevägivalla teemaga, infopäevad. Partner

korraldab katsepiirkondade kui ka uute liitunud piirkondade spetsialistidele kuni kuus

tagasisideseminari, et analüüsida ja hinnata katsetatud mudeli toimimist ning

kohandamist.

8

3.1.8.3. Partner korraldab juhtumikorralduse mudeli ja mudeliga seotud riskihindamise

teemalise järjekordse koolituse võtmeisikutele. Koolituse läbiviimisse kaasatakse

rahvusvahelise MARAC kogemusega koolitaja(d). Juhtrühma liikmed kaasatakse

koolituse sisu üle otsustamisesse ning vastavalt koolituse teemadele osalevad nad ka

võimalusel koolitajatena. Erinevatest piirkondadest ja ametkondadest pärit osalejatel

tekib ühtne nägemus ning valmidus juhtumikorralduse mudeli ja riskihindamise

teemalisi koolitustsükleid läbi viia või oma asutuses teema eest kõneleda. Koolitusel

käsitletakse muu hulgas ka soolise vägivalla ja soolise võrdõiguslikkuse, võrdse

kohtlemise ja võrdsete võimaluste temaatikat. Koolitusel osalevad valitud piirkondade

motiveeritud spetsialistid, erinevate juhtumikorralduse mudeli rakendamisega seotud

ametkondade ja organisatsioonide esindajad, ülikoolide esindajad ning tugiisikud,

kellel on motivatsiooni edaspidi juhtumikorralduse mudeli koolitusi läbi viia.

Koolituse tulemusel tekkinud koolitajate ring aitab tagada järjepidevuse ja

jätkusuutlikkuse erinevate piirkondade ja ametkondade spetsialistidele vastavate

oskuste ja teadmiste edasi andmiseks.

3.1.9. Juhtumikorralduse mudeli hindamismetoodika väljatöötamine

2016. aastal tellis elluviija Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute

keskuselt (RAKE) mõjude hindamise kontseptsiooni väljatöötamise, millele tuginedes

jätkatakse 2019. aastal andmete kogumist.

2019. aasta esimeses pooles viiakse läbi hange MARAC-i mõjude uuringu

teostamiseks.

Tegemist on uuringuga, mis teaduslikku metoodikat kasutades hindab

juhtumkorralduse mudeli piloteerimise protsessi ja mudeli rakendamise sisulist

tulemuslikkust. Protsessi mõju ja sisulise rakendamise hindamiseks uuritakse

kvalitatiivseid ja/või kvantitatiivseid meetodeid kasutades, kuidas:

 mudelit katsepiirkondades rakendati (sh, kas piirkondades oli mudeli

rakendamise dünaamika erinev, võimalikud Eesti eripärad mudeli

rakendamisel);

 kas mudeli rakendamine vastas plaanitule ehk oli tulemuslik (juhtumite ja

teenusetarbijate arvu ning korduvväljakutsete arvu vastastikmõjusuhe sh

võimalikud raskuskohad rakendamisel jne);

 kui rahul on MARAC-i kasutavad spetsialistid ja teenust tarbinud ohvrid

pakutavaga. Sealjuures on oluline hinnata seda, milliste sihtrühmade jaoks oli

MARAC mudel kõige tulemuslikum ning miks;

 MARAC-i piloteerimise protsessi tulemuslikkus;

 Eesti kontekstis esile kerkinud mudeli rakendamise eripärad.

Sihtgrupp: Lähisuhtevägivalla all kannatavad isikud ning nendega vahetult kokku puutuvad

spetsialistid.

Tabel 5. Tegevuste ajakava Tegevus

Tegevuse üldajaraam (näidatakse üldajaraam, mille jooksul tegevust ellu viiakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev tegevuskava perioodil

Tegevuse eest vastutaja (elluviija või partner)

3.1. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamine, katsetamine, arendamine ja laiendamine.

01.09.2015–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2019 Partner

3.1.1. Partnerluslepingu sõlmimine.

01.09.2015–31.12.2021 Lõpetatud Elluviija

3.1.2. Juhtrühma moodustamine ning kokku kutsumine

01.09.2015–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2019 Elluviija

9

3.1.3. Eesti juhtumikorralduse võrgustike olemasolevate praktikate ja kompetentside kaardistamine ning nende võrdlemine Inglise ja Soome MARAC-i võrgustikutöö ja – kohtumiste mudelitega. Lisavajaduste analüüs piirkondade kaupa. Tulemuste analüüs ja katsepiirkondade valik.

01.09.2015–31.12.2021 Lõpetatud Partner

3.1.4. Teiste riikide MARAC-i võrgustikutöö ja –kohtumiste mudelite kogemustega tutvumine ning õppereis Soome, võimalusel Ühendkuningriiki.

01.09.2015–31.12.2021 Lõpetatud Partner

3.1.5. Tutvustavad õppereisid projektijuhile ja koordinaatorile ning võtmeisikutele. Koolitused, kohtumised ja konverentsid projektijuhile ja koordinaatorile .

01.09.2015–31.12.2021 01.03.2019–31.12.2019 Partner

3.1.6. Juhtumikorralduse mudeli rakendamise strateegia elluviimine ja arendamine.

01.09.2015–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2019 Partner

3.1.7. Metoodika ja kontseptsiooni rakendamine tugiisikute kaasamiseks.

01.09.2015–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2019 Partner

3.1.8. Võrgustiku koolitusmaterjalide, juhiste ja koolitusprogrammi kohandamine vastavalt vajadusele.

01.09.2015–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2019 Partner

3.1.9. Juhtumikorralduse mudeli hindamismetoodika väljatöötamine.

01.09.2015–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2019 Partner, elluviija

Tabel 6. Tegevustega seotud näitajad Toetatava tegevuse näitaja nimetus

Siht- tase (2021)

Detailsete tegevustega seotud väljundid tegevuskava perioodil

Kavandatud saavutustase tegevuskava perioodil

Selgitus

Teenust saanute arv

300 Õppereiside arv 3 Kuni 12 piirkonna juhtumikorralduse võrgustiku spetsialistid, juhtrühma liikmed, projektijuht ja koordinaator on tutvunud Soome, võimalusel ka teiste riikide (nt Ühendkuningriigi) kogemustega.

Võrgustikukoolitus 9 Toimunud on koolitused uute piirkondade juhtumikorralduse võrgustike spetsialistidele.

Tugiisikute koolitus 4 Toimunud on koolitused tugiisikutele vastavalt väljatöötatud tugiisikute kaasamise kontseptsioonile.

Juhtumite arv 165 2017. aastal kasutasid kolme katsepiirkonna võrgustikud vähemalt 15 juhtumi puhul MARAC-i mudelit. 2018.

10

aastal on seitsme piirkonna võrgustikud kasutanud vähemalt 50 juhtumi puhul MARAC-i mudelit. 2019. aastal on 18 piirkonna võrgustikud kasutanud vähemalt 100 juhtumi puhul MARAC-i mudelit.

Teenust saanute arv

300 Riskis olevad isikud, eelkõige lähisuhtevägivalla ohvrid ja selle all kannatavad lapsed, keda puudutava juhtumi lahendamiseks on kasutatud juhtumikorralduse mudelit. 2017. aastal oli 24 teenust saanut, 2018. aasta esimesel poolaastal sai teenust vähemalt 53 isikut. 2019. aasta lõpuks saab teenust kokku (kumulatiivselt) 300 isikut.

4. Toetatav tegevus 2.4: Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse

suurendamiseks

4.1. Maakondliku võrgustikutöö seniste praktikate analüüsimine ja teiste kogemuste

koondamine ning sobiliku mudeli kujundamine

4.1.1. Maakondliku võrgustikutöö seniste praktikate ja kompetentside kaardistamist

käesoleval tegevusperioodil ei toimu.

4.1.2. Maakondlike võrgustike loomise, haldamise ja arendamise lähenemisviiside

rakendamiseks tutvutakse teiste riikide praktikaga (sh vajaduse korral korraldatakse

õppereise).

4.1.3. Elluviija jätkab maakondlike võrgustikutöö praktikate analüüsi maakondlike

turvalisuse nõukogude uue toimemudeli kokkuleppimiseks ja juurutamiseks

arvestades riigireformi raames toimunud maavalitsuste likvideerimist.

4.1.4. Elluviija koordineerib maakondliku tasandi võrgustikutöö põhimõtete juurutamiseks

Maakondade Turvalisuse Nõukogu 2020. aasta tegevuse planeerimist (aasta

tegevuskava ja sellele vastavate detailsete tegevuskavade koostamine).

4.1.5. Elluviija jätkab võrgustikutöö edendamise koolitusprogrammide sisu ja metoodika

väljatöötamist.

4.2. Koolituste korraldamine maakondlike võrgustike arendamiseks ja haldamiseks ning

kohaliku tasandi tegevuse toetamiseks.

4.2.1. Elluviija jätkab maakondlike võrgustike edendamiseks, arendamiseks ja haldamiseks,

kaasamise parandamiseks ning kohaliku tasandi tegevuse toetamiseks üleriigiliste ja

maakondlike koolituste korraldamist. 2019. aastal korraldatakse maakondlikke

koolitusi omavalitsuste liitude (edaspidi OVL) ja maakondlike arenduskeskuste

(edaspidi MAK) ning maakonna laiema turvalisusega seotud teiste asutuste ning

osapoolte (Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Rahandusministeeriumi

regionaalhalduse osakond, maakondlikud turvaettevõtted, kohalikud omavalitsused

ning nende hallatavad asutused, siseturvalisuse valdkonna vabatahtlikud,

maakondlikud kodanikeühendused jne) esindajatele.

4.2.2. Tegevuskava perioodil jätkavad maakonnad võrgustikutöö toetamiseks ja

suunamiseks koostöös maakonna turvalisuse nõukogusse kaasatud osapoolte

11

esindajatega ning kohaliku tasandi kõikide sihtgruppidega maakondlike nõupidamiste

ja koostööseminaride, õppe- ja infopäevade ja koosolekute korraldamist ning

maakonnapõhise laiema esindajate ringi kaasamiseks maakondlike konverentside

korraldamist. Maakondlike turvalisusalaste võrgustike edendamiseks kujundatakse

avalikku arvamust ning tehakse teavitustööd (artiklite avaldamine ja trükiste

koostamine turvalisusega seotud teemadel).

4.3. Maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamine ja võrgustike mõjude hindamine

4.3.1. Elluviija jätkab maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamiseks ja üksteiselt

õppimiseks maakondlike arendusorganisatsioonide, Politsei- ja Piirivalveameti,

Päästeameti ja kohalike omavalitsuste esindajatele ning teistele pooltele üleriigiliste

koostööseminaride korraldamist.

Sihtgrupp: Tegevuse sihtrühm on maavalitsuste, maakondlike ja piirkondlike OVL-ide,

MAKide, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti, kohalike omavalitsuste ja teiste

asjaomaste asutuste esindajad ning maakondlikul tasandil turvalisuse loomises

osalevate vabaühenduste ja nende üleriigiliste katusühenduste eestvedajad ja ettevõtete

esindajad.

Tabel 7. Tegevuste ajakava Tegevus

Tegevuse üldajaraam (näidatakse üldajaraam, mille jooksul tegevust ellu viiakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev tegevuskava perioodil

Tegevuse eest vastutaja

4.1. Maakondliku võrgustikutöö seniste praktikate analüüsimine ja teiste kogemuste koondamine ning sobiliku töökorralduse kujundamine.

01.08.2015–31.12.2019 01.01.2019–31.12.2019 Elluviija

4.1.1. Maakondliku võrgustikutöö seniste praktikate analüüsimiseks maakonna laiema turvalisuse käsitlusega seonduvate komisjonide ja nõukogude ning olemasolevate võrgustike praktikate ja kompetentside kaardistamine.

01.08.2015–31.12.2019 Käesoleval perioodil tegevust ei toimu

Elluviija

4.1.2. Tutvumine parimate maakondlike turvalisusalaste võrgustikutöö praktikatega.

01.08.2015–31.12.2019 01.01.2019–31.12.2019 Elluviija

4.1.3. Maakonna seniste võrgustikutöö praktikate analüüs. Maakondliku uue turvalisuse nõukogu toimemudeli väljatöötamine.

01.08.2015–31.12.2019 01.01.2019–31.12.2019 Elluviija

4.1.4. Maakondade Turvalisuse Nõukogu järgmise aasta tegevuse planeerimise korraldamine (aasta tegevuskava ja sellele vastavate konkreetsete tegevuskavade koostamine).

01.08.2015–31.12.2019 01.08.2019–31.12.2019 Elluviija

4.1.5. Võrgustikutöö edendamise koolituste sisu, metoodika väljatöötamise ning õppekeskkonna loomise korraldamine.

01.08.2015–31.12.2019 01.01.2019–31.12.2019 Elluviija

4.1.6. Üleriigilise konverentsi 01.08.2015–31.12.2019 Käesoleval perioodil Elluviija

12

korraldamine tegevust ei toimu

4.2. Koolituste korraldamine maakondlike võrgustike arendamiseks ja haldamiseks ning kohaliku tasandi tegevuse toetamiseks.

01.09.2015–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2019 Elluviija

4.2.1. Maakondlike koolituste läbiviimine.

01.09.2015–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2019 Elluviija

4.2.2. Maakondlike nõupidamiste, koostööseminaride, õppe- ja infopäevade ning konverentside läbiviimine.

01.09.2015–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2019 Elluviija

4.3. Maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamine ja võrgustike mõjude hindamine

01.01.2016–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2019 Elluviija

4.3.1. Üleriigiliste koostööseminaride läbiviimine võrgustikutöö kogemuste jagamiseks.

01.01.2016–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2019 Elluviija

Tabel 8. Tegevustega seotud näitajad Toetatava tegevuse näitaja nimetus

Siht- tase (2020)

Detailsete tegevustega seotud väljundid tegevuskava perioodil

Kavandatud saavutustase tegevuskava perioodil

Selgitus

Maakondli ke turvalisuse nõukogude arv, kus on juurutatud võrgustikut öö põhimõtted

15 Maakondlikud nõupidamised, koostööseminarid.

30 Maakonna turvalisusnõukogude koostööseminaride läbiviimine maakondliku võrgustikutöö edendamiseks, toetamiseks ja suunamiseks.

Üleriigiline koolitus 1 Läbi on viidud OVL-ide, MAK-ide ja kohalike omavalitsuste esindajatele ning teiste asutuste ja osapoolte esindajatele üleriigiline baaskoolitus.

Üleriigiline koostööseminar kogemuste jagamiseks ja üksteiselt õppimiseks.

2 Läbi on viidud OVL-ide, MAK-ide ja kohalike omavalitsuste esindajatele ning teiste asutuste ja osapoolte esindajatele kaks üleriigilist koostööseminari.

Toetatavate tegevuste eelarve kulukohtade kaupa¹ KINNITATUD

Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks Varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsleri {kp} otsusega nr {nr}

Käskkirjas "Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks,

Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood: 01.07.2015–31.12.2021 riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks"

Elluviija: Siseministeerium nimetatud toetatavate tegevuste 2019. aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine

LISA 2

Osa 1: Tegevuste eelarve kulukohtade kaupa

Aasta 2015 2016 2017 2018 Kokku

Jrk

nr Projekti väljund Rea nr Projekti tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad

Abikõlblik

kulu²

(EUR)

Abikõlblik

kulu²

(EUR)

Abikõlblik

kulu²

(EUR)

Abikõlblik

kulu²

(EUR)

Abikõlblik kulu

kokku

(EUR)

Abikõlblik

kulu

(EUR)

sh SIM TAI PPA SKA

7 8 9 10

1.1.1. Käitumisoskuste Mängu arendamine, elluviimine ja

laiendamine

15 969,71 139 963,74 189 192,54 142 585 170 000 170 000 657 710,99

1.1.1.1. Käitumisoskuste Mängu arendamise, elluviimise ja

laienemise otsene personalikulu

3 553,82 11 250,74 10 335,23 11 000 0 0 36 139,79

1.1.1.2. Käitumisoskuste Mängu arendamise, elluviimise ja

laienemise muud kulud

12 415,89 128 713,00 178 857,31 131 585 170 000 170 000 621 571,20

Otsene personalikulu 10 668,23 36 045,18 41 350,04 44 480 46 500 46 500 179 043,45

1.2.1. Andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni

koostamine, lahenduse loomine ja arendamine ning

selle kasutajate koolitamine 0 0 4 014,00 0

191 474,26 191 474,26 195 488,26

1.2.1.1. Andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni

koostamise, lahenduse loomise ja arendamise ning selle

kasutajate koolitamise otsene personalikulu 0 0 4 014,00 0

0 0 4014

1.2.1.2 Andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni

koostamise, lahenduse loomise ja arendamise ning selle

kasutajate koolitamise muud kulud 0 0 0 0

191 474,26 191 474,26 191474,26

Otsene personalikulu 0 0 3 211,20 3211,2 3 211,20 3 211,20 9633,6

1.3.1. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamine,

katsetamine, arendamine ja laiendamine

321,14 6 122,57 10 267,01 34 500 56 300 56 300 107 510,72

1.3.1.1. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamise, katsetamise,

arendamise ja laiendamise otsene personalikulu

0 0 0 0 0 0 0,00

1.3.1.2. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamise, katsetamise,

arendamise ja laiendamise muud kulud

321,14 6 122,57 10 267,01 34 500 56 300 56 300 107 510,72

1.3.2. Juhtumikorralduse mudeli mõjude hindamine 0 0 0 0 10 000 10 000 10 000,00

1.3.2.1. Juhtumikorralduse mudeli mõjude hindamise otsene

personalikulu

0 0 0 0 0 0 0,00

1.3.2.2. Juhtumikorralduse mudeli mõjude hindamise muud kulud 0 0 0 0 10 000 10 000 10 000,00

Otsene personalikulu 6 331,61 32 931,08 36 566,06 38 052 60 930 60 930 174 810,75

1.4.1. Maakondliku võrgustikutöö seniste praktikate

analüüsimine ja teiste kogemuste koondamine ning

sobiliku töökorralduse kujundamine

2 214,57 24 772,30 0 0 10 000 36 986,87

1.4.1.1. Maakondliku võrgustikutöö seniste praktikate

analüüsimise ja teiste kogemuste koondamise ning

sobiliku töökorralduse kujundamise otsene personalikulu

0 0 0 0 0 0,00

1.4.1.2. Maakondliku võrgustikutöö seniste praktikate

analüüsimise ja teiste kogemuste koondamise ning

sobiliku töökorralduse kujundamise muud kulud

2 214,57 24 772,30 0 0 10 000 36 986,87

1.4.2. Koolituste korraldamine maakondlike võrgustike

arendamiseks ja haldamiseks ning kohaliku tasandi

tegevuse toetamiseks

0 62 872,37 43 418,68 37 000 63 000 206 291,05

1.4.2.1. Koolituste korraldamise maakondlike võrgustike

arendamiseks ja haldamiseks ning kohaliku tasandi

tegevuse toetamiseks otsene personalikulu

0 0 0 0 0 0,00

1.4.2.2. Koolituste korraldamise maakondlike võrgustike

arendamiseks ja haldamiseks ning kohaliku tasandi

tegevuse toetamiseks muud kulud

0 62 872,37 43 418,68 37 000 63 000 206 291,05

1.4.3. Maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamine ja

võrgustike mõjude hindamine

0 3 178,07 11 040,86 23 000 20 000 57 218,93

1.4.3.1. Maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamise ja

võrgustike mõjude hindamise otsene personalikulu

0 0 0 0 0 0,00

1.4.3.2. Maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamise ja

võrgustike mõjude hindamise muud kulud

0 3 178,07 11 040,86 23 000 20 000 57 218,93

Otsene personalikulu 0 0 0 0 0 0,00

5 Otsene personalikulu kokku 20 553,66 80 227,00 95 476,53 96 743,20 110 641,20 46 500,00 3 211,20 60 930,00 403 641,59

6 Kaudsed kulud kokku 3 083,05 12 034,05 14 321,48 14 511,48 16 596,18 6 975,00 481,68 9 139,50 60 546,24

7 Aastaeelarve kokku 38 588,31 317 919,36 353 381,87 337 339,68 648 011,64 223 475,00 195 167,14 136 369,50 1 695 240,86

8 Jaotamata eelarve 1 853 448,69 1 535 529,33 1 182 147,46 844 807,78 196 796,14

9 Toetatavate tegevuste kogueelarve 1 892 037,00

10 ERF tüüpi kulud kokku 0

11 ERF tüüpi kulude osakaal toetatavate tegevuste

kogumaksumusest (%) 0

Osa 2: Tegevuste finantsplaan⁴

Aasta

Finantsallikate jaotus Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Kokku Osakaal (%)

1 Toetatavate tegevuste eelarve kokku aastate lõikes

38 588,31 317 919,36 353 381,87 337 339,68 648 011,64 100 000,00 96 796,14 1 892 037,00

2 Toetus kokku (rida 2.1 + rida 2.2) 38 588,31 100% 317 919,36 100% 353 381,87 100% 337 339,68 100% 648 011,64 100% 100 000,00 100% 96 796,14 100% 1 892 037,00 100%

2.1 sh ESF-i toetus (85%) 32 800,06 270 231,46 300 374,59 286 738,73 550 809,89 85 000,00 82 276,72 1 608 231,45

2.2 sh riiklik kaasfinantseering (15%) 5 788,25 47 687,90 53 007,28 50 600,95 97 201,75 15 000,00 14 519,42 283 805,55

Väljund 4: Võrgustikutöö

põhimõtted on juurutatud

viieteistkümnes

maakondlikus turvalisuse

nõukogus

1.4

Horisontaalne kulukoht

Väljund 1: Käitumisoskuste

Mäng on arendatud ja

laiendatud ning seda on

kasutanud 200 õpetajat

1.1

Horisontaalne kulukoht

Väljund 3:

Juhtumikorralduse mudel

on arendatud ja laiendatud

ning seda on kasutatud

kümnes piirkonnas

7 8

Väljund 2: Loodud on

andme- ja teabevahetus-

lahendus

1.2

1.3

E n

n e tu

s te

e n

u s e s t

k a s u

s a a ja

te a

rv a

a s ta

k s 2

0 2 1 o

n 4

3 0 0

partneri abikõlblik kulu tegevuskava aastal³

(EUR)

2019

1 2 3 4 5

Projekti

tulemus

6

2015 2016

119

2020

Horisontaalne kulukoht

Horisontaalne kulukoht

20212017 2018 2019

Osa 3: Partnerite kulud⁵

Jrk nr Partner 2015 2016 2017 2018 2019

1 Tervise Arengu Instituut 33 161,09 178 713,47 254 107,50 195 387,00 223 475,00

Jrk nr Partner 2015 2016 2017 2018 2019

1 Politsei- ja Piirivalveamet 0 0 8 308,98 3 692,88 195 167,14

Jrk nr Partner 2015 2016 2017 2018 2019

1 Sotsiaalkindlustusamet 7 602,49 43 906,26 58 962,20 78 259,80 136 369,50

² Sisaldab elluviija ja partnerite abikõlblikke kulusid

³ Lisada või eemaldada partnereid vastavalt TAT-is sätestatule.

⁴ Lisada või eemaldada aastaid vastavalt TAT-is sätestatule.

⁵ Lisada ridu vastavalt partnerite arvule ja veerge vastavalt aastale.

Tegevuse 2.1 partneri abikõlblikud kulud

¹ Tabelites kajastatada tegevuskava aasta tekkepõhine eelarve ning sellele eelnevate aastate tekkepõhised kulud, mis rakendusüksus on abikõlblikuks tunnistanud, või tekkepõhine eelarve, kui abikõlblike kulude seis pole lõplikult teada.

Sellest lähtuvalt lisada veerge.

Tegevuse 2.2 partneri abikõlblikud kulud

Tegevuse 2.3 partneri abikõlblikud kulud

Aasta

Aasta

Aasta

Finantspl

aan

Aasta

Finantsall

ikate

jaotus Summa

Osakaal

(%) Summa

Osakaal

(%) Summa

Osakaal

(%) Summa

1

Toetatava

te

tegevuste

eelarve

kokku

aastate

lõikes

2

Toetus

kokku

(rida 2.1 +

rida 2.2) 100% 100% 100%

2.1

sh ESF-i

toetus

(85%)

2.2

sh riiklik

kaasfina

ntseerin

g (15%)

2015 2016 2017 2018

Osakaal

(%) Summa

Osakaal

(%) Summa

Osakaal

(%) Summa

Osakaal

(%) Kokku

Osakaal

(%)

100% 100% 100% 100% 100%

202120202018 2019

1

KINNITATUD

Varade, planeerimise ja tehnoloogia

asekantsleri 27.12.2018 otsusega nr 1-24/282

„Käskkirjas "Toetuse andmise tingimused

riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate

perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna

arendamiseks" nimetatud toetatavate tegevuste

2019. aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine“

LISA 3

Seletuskiri toetatavate tegevuste eelarvele

perioodil 01.01.2019–31.12.2019

1.1. Toetatav tegevus 2.1: Käitumisoskuste Mängu arendamine ja laiendamine

õpilaste koolis toimetuleku parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks

1.1.1. Käitumisoskuste Mängu arendamine, elluviimine ja laiendamine

1.1.1.1. Käitumisoskuste Mängu arendamise, elluviimise ja laienemise otsene

personalikulu

2019. aastaks programmi arendamise ja elluviimise ning laiendamisega seotud otseseid

personalikulusid ei ole planeeritud. Analüütikute kulud on alates 2018. aasta oktoobrist Tervise

Arengu Instituudi kanda eesmärgiga hoida kokku eelarvet programmi sisuliste tegevuste

arendamiseks ja elluviimiseks.

1.1.1.2. Käitumisoskuste Mängu arendamise, elluviimise ja laienemise muud kulud

Programmi arendamise, elluviimise ja laiendamisega seotud kulude summaks 2019. aastal on

planeeritud 170 000 eurot.

Käitumisoskuste Mängu raames viib hanke võitnud pakkuja, kelleks on PAXIS Instituut, läbi

uute mentorite väljaõppe, olemasolevate mentorite täienduskoolituse ning toetab partnerit ja

mentoreid kooliaasta jooksul, pakkudes vajadusel elektroonilist nõustamist ja erinevaid

abistavaid materjale. 2019. aastal on selleks planeeritud 22 500 eurot, millele lisandub ürituste

korraldamise (sh koolitaja transpordi, majutuse jms) kulu. Lisanduvad kulud on planeeritud

ürituste korraldamise kulude hulka.

2019. aastal on planeeritud 3000 eurot metoodika vene keelde kohandamiseks. Planeeritud on

programmi olemasolevatele materjalidele tellida keeletoimetamis- ja korrektuuriteenust jm

kohandustegevused vastavalt tekkivale vajadusele.

Programmi arendamiseks on 2019. aastal planeeritud 12 500 eurot. Vastavalt vajadusele

soetatakse ja täiendatakse metoodika rakendamiseks vajalikke materjale, trükitakse õpikuid

(eesti- ja venekeelseid), juhendmaterjale ja hangitakse elemente (st mängu kasutamiseks

vajalikud tarvikud õpetajatele ja mentoritele) jms. Iga Käitumisoskuste Mängu programmiga

liitunud õpetaja, kooli juhtkonna esindaja ning väljaõppes osalev mentor saab omale vajalike

materjalide komplekti, mis sisaldab õpikut, taimerit, kaelapaela, suupilli, nimepulkasid, kiidude

blankette, plakateid, lauakaarte, teavituslehti ja muid materjale.

2019. aastal on koolituste, ürituste jms kohtumiste korraldamise kuluks planeeritud 22 500

eurot. 2019. aastal on plaanis läbi viia üks koolituspäev (täienduskoolitus) 2018/2019.

õppeaastal Käitumisoskuste Mängu rakendamist alustanud õpetajatele (4 gruppi) ning kaks

koolituspäeva (baaskoolitus) orienteeruvalt 80 uuele õpetajale (kuni 4 gruppi), kes alustavad

Käitumisoskuste Mängu rakendamist 2019/2020. õppeaastal. Lisaks sellele on planeeritud läbi

viia lühikoolitused koolijuhtkonna esindajatele, kus võivad osaleda ka kooli tugispetsialistid.

Nii koolijuhtkonna kui õpetajate koolituste lõplik arv sõltub lõplikust osalejate arvust. PAXIS

Instituudi esindaja viib läbi uute piirkonnamentorite koolitused. Planeeritud on läbi viia

mentorite väljaõpe õpetajate koolituse läbinud metoodika rakendajale, kes on valmis 2019.

aasta sügisel alustama tööd koolisisese mentorina. Lisaks korraldatakse täienduskoolitusi (nt

reflektsioonipäevad, mentorite suve- ja talvekool) ja muid üritusi (nt tänuüritus) nii õpetajatele

kui ka mentoritele vastavalt programmi rakendamise käigus tekkinud vajadustele.

2

2019. aastal on mentorite töötasudeks, transpordikuludeks (transport koolidesse ja programmi

tegevuste külastamiseks) ja programmi tegevustega seotud majutuskuludeks planeeritud

104 000 eurot.

Projektimeeskonna transpordikuludeks on 2019. aastal planeeritud 1500 eurot. Analüütikud,

hindajad, spetsialist ja projektijuht osalevad programmiga seotud üritustel (sh

projektimeeskonna koosolekud, koolitused, teavitusüritused jms) ning külastavad vajadusel

programmi rakendavaid koole, et koguda vajalikud andmed programmi tulemuste, protsessi,

rakendamise ning mõju hindamiseks.

Hindamistegevuse (instrumentide analüüs, eksperdiarvamused, tunnivaatlused, küsimustikud,

testid, andmete analüüs jms) kogukuluks on planeeritud 2019. aastal 4000 eurot. Kulu on

peamiselt seotud metoodika mõju hindamisega. Hindamistegevuste alla kuuluvad

hindamisinstrumentide analüüs, ekspertide kaasamine, küsimustike kohandamine, teenuste

sisseostmine ja muu vajalik, et hindamistegevus oleks võimalikult kvaliteetne (sh meened

hindamistegevuse edukusele kaasa aidanud klasside tunnustamiseks). Hindamistegevuses on

peamine 2019. aasta kevadel koguda ja analüüsida andmeid järelhindamiseks umbes 10

Käitumisoskuste Mängu rakendava klassi kohta, kus töötavad koolimentorite poolt

juhendatavad Käitumisoskuste Mängu õpetajad. Lisaks sellele kogutakse andmeid, et hinnata

koolisiseste mentorite töö kvaliteeti. Kogutakse ka järelandmeid umbes 10 mõju-uuringus

osaleva klassi (mõju-uuringus osalenud kontrollklassid, kes liitusid programmiga 2018/19.

õppeaasta alguses) kohta.

Projekti teavitustegevusteks ei ole planeeritud kulusid. 2019. aastal on plaanis jätkata

veebilehe- ja keskkonna haldamisega. Teavitusüritusi viivad läbi Käitumisoskuste Mängu

lepingulised mentorid kehtivate lepingute alusel ja seetõttu ei kaasne eraldi kulusid

teavitustegevustega. Lisaks on planeeritud vastavalt vajadusele välja anda täiendavaid

elektroonseid veebipõhiseid teavitusmaterjale ja infolehti, millega ei kaasne kulusid.

Projektijuhtimise otsesed personalikulud

Projektijuhtimise otseseks personalikuluks 2019. aastaks on planeeritud 46 500 eurot.

Projektijuhi töötasu moodustab sellest 23 940 eurot ja spetsialisti töötasu 22 560 eurot.

Spetsialist tegeleb projektijuhti toetavate sisuliste ülesannetega.

Tegevuse 2.1 elluviimiseks 2019. aastal kulub 223 475 eurot, millest 6975 eurot on kaudsed

kulud (15% otsestest personalikuludest).

1.2. Toetatav tegevus 2.2: Andme- ja teabevahetuslahenduse loomine

võrgustikutöö tõhustamiseks

1.2.1. Andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni koostamine, lahenduse loomine

ja arendamine ning selle kasutajate koolitamine

1.2.1.1. Andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni koostamise, lahenduse loomise

ja arendamise ning selle kasutajate koolitamise otsene personalikulu

2019. aastaks andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni koostamise, lahenduse loomise

ja arendamise ning selle kasutajate koolitamise kulusid ei ole planeeritud.

1.2.1.2. Andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni koostamise, lahenduse loomise

ja arendamise ning selle kasutajate koolitamise muud kulud

2019. aastaks on lahenduse loomiseks, arendamiseks ja arenduste testimiseks planeeritud

191 474,26 eurot.

2018. aastal sõlmis partner Politsei- ja Piirivalveamet kokkulepped valminud lähteülesande

põhjal Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega (edaspidi SMIT) ning

Sotsiaalkindlustusameti poolt Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega (edaspidi TEHIK)

IT-lahenduse loomise mahtude ja arendamise kohta. 2018. aastal ei alustatud arendustega, kuna

TEHIK-u 2018. a tööplaan oli kinnitatud ja lisategevused sinna ei mahtunud, mistõttu

arendusteks planeeritud summa lükkub edasi 2019. aastasse. Vastavalt kokkulepitule

alustatakse arendamisega 2019. aasta algul. SMIT arendab politsei andmesüsteemi ning loob x-

3

tee, peale SMIT-i tehtud arendusi saab TEHIK teha vastavad arendused sotsiaalteenuste ja

–toetuste andmeregistris. Peale arenduste valmimist testitakse rakendusi. 2019. aasta lõpuks

valmib IT-lahendus ning koostatakse koolitusmaterjalid.

Projektijuhtimise otsesed personalikulud

Projektijuhi otseseks personalikuluks 2019. aastaks on planeeritud 3211,20 eurot.

Tegevuse 2.2 elluviimiseks 2018. aastal kulub 195 167,14 eurot, millest 481,68 eurot on

kaudsed kulud (15% otsestest personalikuludest).

1.3. Toetatav tegevus 2.3: Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede

kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil

1.3.1. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamine, katsetamine, arendamine ja

laiendamine

1.3.1.1. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamise, katsetamise, arendamise ja

laiendamise otsene personalikulu

Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamiseks, katsetamiseks, arendamiseks ja laiendamiseks

otseseid personalikulusid 2019. aastaks ei ole planeeritud.

1.3.1.2. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamise, katsetamise, arendamise ja

laiendamise muud kulud

2019. aastaks on planeeritud juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamise muude kulude

summaks 56 300 eurot.

Õppereisideks juhtumikorralduse võrgustiku spetsialistidele (sh tugiisikutele), võtmeisikutele

kui ka koordinaatorile ja projektijuhile on planeeritud 6000 eurot. Korraldatakse kuni kolm

õppereisi Soome MARAC mudelit kasutavatesse asutustesse ja/või Ühendkuningriiki

MARAC-i mudeli toimimisega tutvumiseks. Külastustel osalevad kuni kaheteistkümne

piirkonna juhtumikorralduse võrgustiku spetsialistid, tugiisikud, võtmeisikud, projektijuht,

koordinaator ning juhtrühma liikmed. Külastustel osalevate spetsialistide ülesanne on

motiveerida ja jõustada võrgustikuliikmeid, et tagada mudeli sujuv katsetamine ja juurutamine.

Partner korraldab MARAC-iga alustanud piirkondades tugiisikutele täienduskoolituste tsüklid.

Täiendavat ettevalmistust pakkuvad koolitused toimuvad kaheksa katsepiirkonna võrgustike

tugiisikutele. Koolitustsüklid korraldatakse vähemalt neljas piirkonnas, kus igal koolitusel

osalevad kahe piirkonna koolitatavad. Töötavatele tugiisikutele pakutakse kovisioone,

supervisioone ning koolituslikke kovisioone. Toimub koolitus ohvriabitöötajatele tugiisikute

juhendamise ning kovisioonide läbiviimise teemal. Kavandatud on ka tugiisikute juhendajate

koolitus, et tagada jätkusuutlik tugiisikute süsteem. Läbiviimise tasudeks on planeeritud 16 000

eurot.

Tugiisikute teenuste kuludeks, eelkõige transpordikuludeks, on planeeritud 2400 eurot.

Materjalide täiendamiseks ja väljatrükiks on planeeritud 2000 eurot. Planeeritakse trükkida (sh

kujundada) MARAC juhendmaterjale ning täiendada olemasolevate juhtumikorralduse

võrgustiku tööks vajalike abimaterjalide sisu, vajadusel tõlkida neid osaliselt vene keelde,

printida ja köita osa materjale ning kirjastada kliendivoldikuid.

2019. aastal on planeeritud 12 võrgustikukoolitust (MARAC-i rakendavate piirkondade

spetsialistidele) ning kuni üheksa infopäeva (piirkondade erinevate elualade spetsialistidele, kes

töötavad lähisuhtevägivalla teemaga) üheksas uues piirkonnas.

Samuti on planeeritud katsepiirkondade võrgustikele kui ka uutele liitunud piirkondade

võrgustikele kokku kuni kuus tagasisideseminari, et koguda tagasisidet juhtumikorralduse

mudeli toimimise ja kohandamise kohta ning pakkuda võrgustikele täiendavat tuge.

Planeeritud on kahepäevane võtmeisikute koolitus, kus osalevad ka väliskoolitajad. Koolitusel

osalevad juhtumikorralduse võrgustiku spetsialistid, juhtrühma liikmed, ülikoolide esindajad,

tugiisikud, erinevate lähisuhtevägivallaga töötavate ametkondade ja organisatsioonide

esindajad (nt Politsei- ja Piirivalveamet, varjupaikade esindajad, kohalike omavalituste

4

spetsialistid jt). Koolitusel osalejaid, eelkõige spetsialiste, nähakse ka kui tulevasi

potentsiaalseid juhtumikorralduse mudeli koolitajaid, MARAC-ide ellukutsujaid ja teema

eestkõnelejaid.

Võrgustikukoolituse, võtmeisikute koolituse, infopäevade ja tagasisideseminaridega seotud

kuludeks (sh transport, koolitajate tasud, majutus ja toitlustus) ning tagasisideseminarideks on

planeeritud 29 900 eurot.

2019. aasta esimeses pooles viiakse läbi hange MARAC-i mõjude uuringu teostamiseks ning

selleks on planeeritud 10 000 eurot.

Tegemist on uuringuga, mis teaduslikku metoodikat kasutades hindab juhtumkorralduse mudeli

piloteerimise protsessi ja mudeli rakendamise sisulist tulemuslikkust. Protsessi mõju ja sisulist

rakendamist uuritakse kvalitatiivseid ja/või kvantitatiivseid meetodeid kasutades.

1.3.2. Juhtumikorralduse mudeli mõjude hindamine

1.3.2.1. Juhtumikorralduse mudeli mõjude hindamise otsene personalikulu

2019. aastaks mõjude hindamise otseseks personalikuluks kulusid ei ole planeeritud.

1.3.2.2. Juhtumikorralduse mudeli mõjude hindamise muud kulud

2019. aastaks mõjude hindamiseks kulusid ei ole planeeritud.

Projektijuhtimise otsesed personalikulud

Projektijuhtimise otseseks personalikuluks 2019. aastal on planeeritud 60 930 eurot.

Projektijuhi töötasu moodustab sellest 32 865 eurot. Koordinaatori töötasu 28 065 eurot, sinna

alla kuulub kahe koordinaatori töötasu, kokku 1,0 töökoormusega. Koordinaator tegeleb

sisutegevusteks vajalike tööülesannetega.

Tegevuse 2.3 elluviimiseks 2019. aastal kulub 136 369,50 eurot, millest 9139,50 eurot on

kaudsed kulud (15% otsestest personalikuludest).

1.4. Toetatav tegevus 2.4: Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse

suurendamiseks

1.4.1. Maakondliku võrgustikutöö seniste praktikate analüüsimine ja teiste kogemuste

koondamine ning sobiliku mudeli kujundamine

1.4.1.1. Maakondliku võrgustikutöö seniste praktikate analüüsimise ja teiste kogemuste

koondamise ning sobiliku mudeli kujundamise otsene personalikulu

2019. aastaks ei ole seniste praktikate analüüsimiseks, teiste kogemuse koondamiseks ning

töökorralduse kujundamiseks otseseid personalikulusid planeeritud.

1.4.1.2. Maakondliku võrgustikutöö seniste praktikate analüüsimise ja teiste kogemuste

koondamise ning sobiliku mudeli kujundamise muud kulud

2019. aastaks on maakondlike võrgustike haldamise ja arendamise täiendavate

lähenemisviiside rakendamiseks planeeritud 10 000 eurot, et tutvuda teiste riikide praktikatega

kohapeal ja korraldada sihtrühmale õppereise välisriikidesse (sõidukulud, transpordikulud,

majutuskulud, toitlustamise kulu).

1.4.2. Koolituste korraldamine maakondlike võrgustike arendamiseks ja haldamiseks

ning kohaliku tasandi tegevuse teostamiseks

1.4.2.1. Koolituste korraldamise maakondlike võrgustike arendamiseks ja haldamiseks

ning kohaliku tasandi tegevuse toetamiseks otsene personalikulu

2019. aastaks võrgustike arendamise, haldamise ja kohaliku tasandi toetamise otsesteks

personalikuludeks kulusid ei ole planeeritud.

1.4.2.2. Koolituste korraldamise maakondlike võrgustike arendamiseks ja haldamiseks

ning kohaliku tasandi tegevuse toetamiseks muud kulud 2019. aastaks on planeeritud võrgustikutöö edendamiseks, võtmeisikute, omavalitsusliitude,

5

arenduskeskuste, kohalike omavalitsuste, Rahandusministeeriumi regionaalsete talituste

esindajate ja kaasatud osapoolte esindajate koolituste, nõupidamiste ja koostööseminaride,

õppe- ja infopäevade, koosolekute ning maakondlike konverentside korraldamiseks (sh

toitlustamise, majutamise, transpordi- ja seminarikulud) 60 000 eurot.

Maakondlike turvalisusealaste võrgustike edendamisel avaliku arvamuse kujundamiseks ja

teavitustöö tegemiseks (ajalehtedes laiema turvalisuse teemaga seotud temaatiliste artiklite

avaldamine ning temaatiliste trükiste kujundamine ja tiražeerimine) on planeeritud 3000 eurot.

1.4.3. Maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamine ja võrgustike mõjude hindamine

1.4.3.1. Maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamise ja võrgustike mõjude hindamise

otsene personalikulu

2019. aastaks ei ole kogemuste jagamiseks ja võrgustike mõjude hindamiseks otseseid

personalikulusid planeeritud.

1.4.3.2. Maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamise ja võrgustike mõjude hindamise

muud kulud

2019. aastaks on planeeritud võrgustikutöö kogemuste jagamiseks ja üksteiselt õppimiseks

korraldatavate üleriigiliste koostööseminaride (sh majutamise, toitlustamise, transpordi- ja

seminarikulud) jaoks 20 000 eurot.

Tegevuse 2.4 elluviimiseks 2019. aastal kulub 93 000 eurot.