Seirearuanne
Aruande liik
vahearuanne lõpparuanne
1. TAT nimetus
Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks“
2. TAT tunnusnumber
2014-2020.2.07.004.01.15-0003
3. Toetuse saaja nimi
Siseministeerium
4. Partnerite nimed
Sotsiaalkindlustusamet
5. TAT abikõlblikkuse periood
1.07.2015 – 31.12.2021
6. Aruandeperiood (kumulatiivselt)
01.07.2015 – 31.12.2018
7. Ülevaade toetatavate tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt)
Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta
Tegevuse nr ja nimetus
2.3 Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil.
Alamtegevuse nr ja nimetus
3.1 Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamine, katsetamine, arendamine ja laiendamine
Tegevuse või alamtegevuse planeeritud algus- ja lõppkuupäev
(pp.kk.aa)
01.09.2015–31.12.2021
Tegevuse või alamtegevuse tegelik algus- ja lõppkuupäev
(pp.kk.aa)
01.07.2018– 31.12.2018
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
3.1.1 Partnerluslepingu sõlmimine
Periood 01.09.2015-31.12.2015
• Elluviija sõlmis Sotsiaalkindlustusametiga partnerluslepingu (1.10.2015).
• Sotsiaalkindlustusamet valmistas ette ja sõlmis tegevuse elluviimiseks olulised töö lepingud. Sh:
◦ Tegevuse projektijuhi palkamine;
◦ Koostas vastavad ametijuhendid.
3.1.2 Juhtrühma moodustamine ja kokku kutsumine.
Periood 01.09.2015-31.12.2015
• Elluviija moodustas tegevuste juhtrühma (Siseministri käskkiri nr 19.11.2015, nr 1-3/202), mille ülesanneteks on:
• jälgida programmi eesmärgist kinnipidamist;
• anda soovitusi programmi tegevuskava ja eelarve planeerimiseks ning hinnata selle ajakohasust ning eesmärgipärasust;
• jälgida ja toetada programmi teostamist ning anda nõu programmimeeskonna pädevust ületavate probleemide ja ressursikonfliktide lahendamiseks;
• otsustada ja suunata programmi arendamise ja laiendamisega seotud põhimõttelisi küsimusi;
• anda hinnang tegevuse elluviimisele ja tulemustele;
• teha ettepanekuid programmi tegevuste jätkamiseks pärast Euroopa Liidu struktuuritoetuse lõppemist.
• Juhtrühma juhib Siseministeerium, juhtrühma kuuluvad Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna, Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna, Eesti Linnade Liidu, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi üksuse, Politsei-ja Piirivalveameti, Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindajad.
• Esimene juhtrühma koosolek toimus 17.12.2015. Juhtrühma koosolekul toimus juhtrühma liikmete tutvustus, Siseministeerium tutvustas juhtrühma ülesandeid ning töökorraldust; Sotsiaalkindlustusamet andis ülevaate projekti eesmärkidest ja planeeritavatest tegevustest, eelarvest. Toimus arutelu pilootpiirkondade valiku üle, juhtumikorralduse võrgustiku liikmete motiveerimise ja kaasamise küsimuste üle, vabatahtlike tugiisikute värbamise üle.
Periood 01.01.2016-30.06.2016
• 14.06.2016 korraldas elluviija tegevuse juhtrühma kohtumise, et otsustada ja suunatata tegevuse arendamise ja laiendamisega seotud põhimõttelisi küsimusi ning anda hinnang tegevuse elluviimisele ja tulemustele. Koosolekul kiideti juhtrühma poolt heaks Eestile kohandatud MARAC mudeli ja selle piloteerimise korraldus, vabatahtlike tugiisikute roll ja korraldus ning projekti mõju hindamise protsessi korraldus.
Periood 01.07.2016 – 31.12.2016
- Toimus elektroonne infovahetus elluviija, partneri ja juhtrühma vahel.
Periood 1.01.2017 – 30.06.2017
• 21.02.2017 korraldas elluviija tegevuse juhtrühma kohtumise. Koosolekul anti ülevaade senisest kogemusest MARAC mudeli rakendamisel ning tutvustati tulemusuuringu kavandusi.
Periood 01.01.2018 - 30.06.2018
• 2018. aasta esimesel poolel toimus koosoleku uue koosseisu määramine ning koosoleku toimumise aja kooskõlastamine. Kohtumine toimub 14. septembril.
Periood 01.07.2018 - 31.12.2018
• 14. septembril toimus juhtrühma kohtumine. Kooskõlastati 2019. aasta tegevused ning MARAC-i projektijuht andis juhtrühmale ülevaate MARAC-i senistest arengutest. Muuhulgas lepiti kokku, et 2019. aasta lõpuks on pilootprojekti raames kõikides Eesti piirkondades MARAC-i töörühmad.
3.1.3. Eesti juhtumikorralduse võrgustike olemasolevate praktikate ja kompetentside kaardistamine ning nende võrdlemine Inglise ja Soome MARAC võrgustikutöö- ja kohtumiste mudelitega. Lisavajaduste analüüs piirkondade kaupa. Tulemuste analüüs ja katsepiirkondade valik.
Periood 01.09.2015-31.12.2015
• Sotsiaalkindlustusamet alustas 2015. aastal Eesti juhtumikorralduse võrgustike olemasolevate praktikate ja kompetentside kaardistamisega ning nende võrdlemisega Inglise ja Soome MARAC võrgustikutöö ja –kohtumiste mudelitega. Viidi läbi küsitlus ohvriabi töötajate seas, kaardistamaks ohvriabi töötajate kogemusi, nägemust võrgustikutööst lähisuhtevägivalla juhtumite korraldamisel. Küsitluse kokkuvõte, lisavajaduste (sh koolitusvajaduste) analüüs piirkondade kaupa ning riskide maandamise võimaluste kokkuvõte valmib 2016 esimesel poolaastal.
• Sotsiaalkindlustusamet sõlmis kokkulepped Eesti Naiste Varjupaikade Liiduga (koostöökohtumine 21.12.2015) ning Politsei- ja Piirivalveametiga (koostöökohtumine 15.10.2015) 2016. aastal küsitluse korraldamiseks, kaardistamaks naiste tugikeskuste ning politseitöötajate kogemusi, nägemust võrgustikutööst lähisuhtevägivalla juhtumite korraldamisel. MARAC mudelit ning projekti tutvustati Tartu lähisuhtevägivalla võrgustiku ümarlaual (15.05.2016) „Võrgustikutöö kogemus: õnnestumised, ebaõnnestumised, ootused, kasutamata ressursid“, kus tutvuti Tartu vastava võrgustiku 5-aastase töökogemusega.
• 17.12.2015 toimunud juhtrühma koosolekul valiti välja kolm katsepiirkonda. 2016. aastal alustatakse piloteerimist Põlva linnas/maakonnas, 2017. aasta algul alustatakse piloteerimist Haapsalus, Rakveres/Lääne-Virumaal, Valiti kolm piirkonda, et tekiks võrdlusmoment piirkondade vahel, mis oleksid nii tausta kui regiooni poolest erinevad.
Periood 01.01.2016-30.06.2016
• 2016. aasta esimesel poolel viidi läbi küsitlus politseitöötajate ja naiste tugikeskuste esindajate seas, kaardistamaks sealsete asjatundjate kogemusi, nägemust võrgustikutööst lähisuhtevägivalla juhtumite korraldamisel. Valmis küsitluse kokkuvõte (sealhulgas koolitusvajaduste analüüs ning riskide maandamise võimaluste kokkuvõte).
• 2016. aastal juhtumikorralduse mudeli piloteerimine esimeses katsepiirkonnas on planeeritud 2016 teiseks poolaastaks.
Periood 01.07.2016 – 31.12.2016
• Alustati juhtumikorralduse mudeli piloteerimisega, esimene MARAC võrgustikukoosolek toimus katsepiirkonnas, Põlvas (1.12.2016). MARAC mudeli ühe osana hakkab muuhulgas toimuma peale juhtumite lõpetamist juhtumite hindamine.
• MARAC mudeli ühe osana hakkab peale juhtumite lõpetamist toimuma lõpetatud juhtumite hindamine.
Periood 1.01.2017 – 30.06.2017
• Jätkus MARAC mudeli piloteerimine esimeses katsepiirkonnas, Põlvas.
Periood 1.07.2017– 31.12.2017
• Algas MARAC mudeli piloteerimine Lääne-Virumaal, Rakvere piirkonnas
Periood 01.01.2018 - 30.06.2018
• 2018. aasta I poolel alustati neljas uues piirkonnas MARAC-i piloteerimine. Planeeritult toimus laienemine kolme kavandatud piirkonda: Pärnu, Jõhvi ja Viljandi. Seoses Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi algatatud ning Pärnus piloteeritud vägivallatseja eemaldamise ning tõhusa koostöösekkumise laienemisega laieneti MARAC-iga sünkroonselt lisaks planeeritule ka MARAC-iga Saaremaale (Saare-Lääne valda).
• 2018. aasta mais alustati MARAC-i laienemise kavandamist ühildatuna vägivallatseja eemaldamise praktikaga (Koostöö Kannatanu Kaitseks sekkumine). Kahe praktika koos rakendamine tähendab senisest komplekssemat lähenemist lähisuhtevägivalla ja naistevastase vägivalla tõkestamisel, vägivalla õigeaegsemat märkamist, süsteemsemat riskihindamist, kiiret ja tõhusat sekkumist, ohvrite kohest abistamist ning tööd vägivallatsejaga.
Periood 01.07.2018 – 31.12.2018
• 2018. aasta II poolel algas piloteerimine kahes uues piirkonnas, Valga ja Võru. 2018. aasta lõpu seisuga piloteerib MARAC-i Eestis 9 piirkonda: Põlva, Rakvere, Saaremaa, Jõhvi, Haapsalu, Pärnu, Valga, Võru, Viljandi.
• Uute piirkondade liitmine toimub jätkuvalt ühildatuna vägivallatseja eemaldamise praktikaga (Koostöö Kannatanu Kaitseks sekkumine).
3.1.4 Teiste riikide MARAC võrgustikutöö ja –kohtumiste mudelite kogemustega tutvumine interneti teel ning projektijuhi õppreis Soome, võimalusel Ühendkuningriiki.
Periood 01.09.2015-31.12.2015
• MARAC mudeli rakendamise ettevalmistamiseks tutvus Sotsiaalkindlustusameti projektijuht interneti abil teiste riikide (Soome ja Inglismaa) kogemustega.
• Projekti ajakavva 2015. aastaks planeeritud õppereisid saavad toimuma 2016. aasta esimeses pooles. Esimesed koostöösuhted projekti koostööpartneritega Soomest ning Inglismaalt loodi alles projekti alguses ning arvestades koostööpartnerite ajalisi ressursse gruppide vastuvõtmiseks kavandati õppereisid 2016. aastasse. Tutvumaks Soome näidetega juhtumikorralduse mudeli osas, osutus mudeliga tutvumise eesmärgil tõhusamaks korraldada infoseminar Tallinnas, õppevisiidi asemel.
• Sõlmiti koostöökokkulepped õppreisideks Inglismaale (veebruaris 2016) ning Soome (2016 I poolaasta) projektijuhile teadmiste laiendamiseks ja praktikatega tutvumiseks, töö praktilise käigu jälgimiseks. Kokkulepete sõlmimine Inglismaa koostööpartneri, Safe Lives esindajaga toimus e-mailisuhtluse ning Skype koosolekute (18.11.2015, 02.12.2015) teel. Edasised koostöökokkulepped Soome koostööpartneri, Soome Tervise ja Heaolu Instituudi esindajaga sõlmiti koostöökohtumisel 15.12.2015, Tallinnas.
• 2015. aastal tutvuti interneti teel Soome ja Inglismaa võrgustikutöö ja –kohtumiste mudelitega. 2015. aasta lõpus1 toimus Eestis Soome juhtumikorralduse mudeli rakendamise näidet tutvustav seminar, kus osalesid juhtrühma liikmed ja partneri võtmeisikud (katsepiirkondade ohvriabi peaspetsialistid, ohvriabi üksuse juht ja nõunik).
Periood 01.01.2016 – 30.06.2016
• 4.-6.02.2016 toimus õppevisiit Ühendkuningriiki Bristolisse, et tutvuda Suurbritannia näidete ja kogemustega MARAC mudeli rakendamisel. Õppevisiidil osalesid juhtrühma liige, Politsei- ja Piirivalveameti esindaja Karmen Kukk ning Ohvriabi spetsialist, valitud katsepiirkonna esindaja Laura Siht. Õppevisiidil kohtuti SafeLivesi meeskonnaga, MARAC arendustöötaja ning andmetöötluse osakonnaga, osaleti Lõuna-Bristoli MARAC koosolekul ning kohtuti antud MARAC-i juhataja-politsei esindajaga. Õppevisiidil osalejad tutvusid ka Ühendkuningriigi tugiisikute (IDVA e Independent Domestc Violence Advisor) süsteemiga.
• 5.04.2016 toimus projektijuhi ja koordinaatori õppereis Soome, tutvumaks sealse vabatahtlike tugiisikute süsteemiga (sh MARAC-i tugiisikute süsteem) ning Soome ohvriabi RIKU süsteemiga. Sõlmiti kokkulepped edasisteks õppereisideks võrgustike võtmeisikutele.
Periood 01.07.2016 – 31.12.2016
• 14.-15.12.2016 toimus projektijuhi ja koordinaatori õppereis Ühendkuningriiki, et tutvuda sealsete võrgustikutöö- ja kohtumiste mudeliga. Õppereisil osaleti Lõuna Bristoli MARAC koosolekul, kohtuti aruteluks Lõuna Bristoli MARAC juhatajaga ning MARAC liikmetega erinevatest tegevusvaldkondadest, lisaks kohtuti Londoni Kingston University professoriga, riskihindamise eksperdiga, et saada laiem ülevaade Ühendkuningriigi vastavatest süsteemidest ning planeerida projekti raames aset leidva MARAC koolitajate koolituse sisu.
3.1.5 Tutvustav õppereis võtmeisikutele ja projektijuhile ning info- ja koolituspaketi kokkupanek.
Periood 01.09.2015-31.12.2015
• Toimus MARAC mudelit tutvustav infoseminar „MARAC mudeli rakendamine – Soome kogemused“ (15.12.2015, Tallinnas) millel oli 13 osalejat projekti juhtrühmast, Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi- ja Kvaliteediüksustest. Seminari läbiviija oli Martta October Soome Tervise ja Heaolu Instituudist. Seminaril anti ülevaade Soome kogemustest MARAC mudeli väljatöötamisel, kohandamisel ja laiendamisel Soome oludes.
• Toimusid läbirääkimised Sotsiaalkindlustusameti ja Soome Tervise- ja Heaolu Instituudi vahel edasise koostöö osas (projekti katsepiirkondade spetsialistide, projektijuhi ja juhtrühma liikmete õppereisi osas; juhtumikorralduse mudelile iseloomulike teabe ja -juhendmaterjalide osas ning projekti võtmeisikutele koolituspaketi koostamise osas).
Periood 01.01.2016-30.06.2016
• 2015. aastal koguti alginfo info- ja koolituspaketi tarbeks. 2016. aasta esimesel poolel alustati info- ja koolituspaketi kokkupanekuga.
• 2016. aastal korraldas partner valitud katsepiirkondade juhtumikorralduse võrgustike spetsialistidele õppereisi Soome. Õppereisil osalesid (16 osalejat): esimese katsepiirkonna juhtumikorralduse võrgustiku spetsialistid, juhtrühma liikmed, ohvriabi esindajad igast piirkonnast (potentsiaalsed MARAC-ide koordinaatorid), projektijuht ja projekti koordinaator.
Visiidil toimus kohtumine Vantaa MARAC meeskonnaga ja Soome Tervise- ja Heaolu Instituudi esindajaga. Külastati Soome ohvriabi RIKU´t, et saada ülevaade tugiisikute kaasamise süsteemist. Reisi programm pakkus katsepiirkondade juhtumikorralduse spetsialistidele nii teadmisi kui motivatsiooni edasiseks koostööks juhtumikorralduse mudeli kohandamisel, katsetamisel ning laiendamisel.
Tagasisidet õppevisiidile andis 9 osalenut (56%). Osalejate keskmine hinnang enda valmidusele ja motivatsioonile MARAC mudeli elementide rakendamiseks peale õppereisi oma edaspidises töös oli 5-pallisel skaalal 4,7.
Periood 01.07.2016 – 31.12.2016
• 29.08.2016 toimus MARAC mudelit ning projekti tutvustav infopäev esimese katsepiirkonna, Põlva petsialistidele. Infopäeval osalesid projekti juhtrühma liikmed ning Põlva piirkonnas lähisuhtevägivallaga töötavate asutuste esindajad. Infopäeval vahendati teavet ning koguti sisendeid piirkonna MARAC võrgustikukoolituseks.
• Valmis koolitusprogramm esimese katsepiirkonna võrgustikukoolitusteks (sh ühepäevane sissejuhatav koolitus ning ühepäevane riskihindamisele ning MARAC mudelile keskenduv koolitus).
• 29.09.2016 toimus Põlvas MARAC võrgustikukoolitus, mis keskendus riskihindamisele ning MARAC mudelile. Koolitusel osales 25 spetsialisti sh politsei, ovriabi, prokuratuuri, kohalike omavalitsuste, töötukassa, rajaleidja, naiste tugikeskuste esindajad, tervishoiu- ja kriminaalhooldussüsteemi esindajad ning tugiisikud.
Periood 1.01.2017 – 30.06.2017
• 31.01.2017 toimus MARAC mudelit ning projekti tutvustav infopäev Rakvere katsepiirkonna spetsialistidele (40). Infopäeval osalesid projekti juhtrühma liikmed ning Rakvere piirkonnas lähisuhtevägivallaga töötavate asutuste esindajad. Infopäeval vahendati teavet ning koguti sisendeid piirkonna MARAC võrgustikukoolituseks.
• 12.04.2017 toimus MARAC mudelit ning projekti tutvustav infopäev Haapsalu piirkonna katsepiirkonna spetsialistidele politseis ning ohvriabis (7 osalejale).
• Kohandati väljatöötatud koolitusprogrammi vastavalt kahe katsepiirkonna vajadustele, ühepäevasteks võrgustikukoolitusteks.
• 3.05.2017 toimus Haapsalus MARAC võrgustikukoolitus, mis keskendus riskihindamisele ning MARAC mudelile. Koolitusel osales 19 spetsialisti sh politsei, ovriabi, prokuratuuri, kohalike omavalitsuste, töötukassa, rajaleidja, naiste tugikeskuste esindajad, tervishoiu- ja kriminaalhooldussüsteemi esindajad.
• 12.05.2017 toimus valitud katsepiirkondade juhtumikorralduse võrgustike spetsialistidele õppereisi Soome. Õppereisil osalesid katsepiirkondade – Lääne-Virumaa ja Läänemaa võrgustikuspetsialistid (12), potentsiaalsed piirkondlikud MARAC kontaktisikud (OA töötajad), naiste tugikeskuste teenuse koordinaator (OA), projektijuht ja projekti koordinaator.
Visiidil toimus kohtumine Vantaa MARAC esindajaga ja Soome Tervise- ja Heaolu Instituudi esindajaga. Külastati Soome ohvriabi RIKU´t, et saada ülevaade tugiisikute kaasamise süsteemist. Reisi programm pakkus katsepiirkondade juhtumikorralduse spetsialistidele nii teadmisi kui motivatsiooni edasiseks koostööks juhtumikorralduse mudeli kohandamisel, katsetamisel ning laiendamisel.
• 22.05.2017 toimus Rakveres MARAC võrgustikukoolitus, mis keskendus riskihindamisele ning MARAC mudelile. Koolitusel osales 30 spetsialisti sh politsei, ovriabi, prokuratuuri, kohalike omavalitsuste, töötukassa, rajaleidja, naiste tugikeskuste esindajad, tervishoiu- ja kriminaalhooldussüsteemi esindajad ning tugiisikud.
Periood 1.07.2017– 31.12.2017
• 22.-23.11.2017 toimus „MARAC võrgustikupõhise juhtumikorralduse mudel ja riskihindamine“. Koolitusel osalesid erinevate erialade esindajad (33) kes oma töö läbi mõjutavad lähisuhtevägivalla juhtumite efektiivset korraldamist, sealhulgas oma organisatsioonis valdkonna eest vastutajad, teema eestkõnelejad, arendajad, õppejõud; piirkondlike juhtumikorralduse võrgustike esindajad sh MARAC-i töörühmade eestvedajad, potentsiaalsed eestvedajad. Koolituse eesmärgiks oli pakkuda teadmisi, oskusi piirkondlike koostöövõrgustike töö arendamiseks ja MARAC-i töörühmade loomiseks, teadmisi ja oskusi MARAC-i elementide kasutamisest ning ideid riskihindamisealaste teadmiste edasi andmiseks või koolitamiseks. Koolituse peaesinejaks oli Dermot Brady (Londoni Kingstoni Ülikooli sotsiaal- ja terviseteaduste lektor).
• 13.12.2017 toimus Põlva piirkonna MARAC-i tagasisideseminar. Seminaril osales 12 MARAC-i liiget ja võrgustikuspetsialisti.
Periood 01.01.2018 - 30.06.2018
• 10.01.2018 toimus Põlva piirkonna MARAC-i eestvedajate osalusel tagasisideseminar Haapsalus ja 17.01.2018 Rakveres. Rakveres osales seminaril 14 ning Haapsalus 20 spetsialisti (sh ohvriabi, politsei, KOV, tugikeskuste- ja prokuratuuri esindajad).
• 25.01.18 toimus MARAC-i koolitus Pärnu piirkonna võrgustikule. Koolitusel osales 34 spetsialisti (sh ohvriabi, politsei, KOV, tugikeskuste- ja prokuratuuri esindajad). Esimene MARAC koosolek leiab Pärnus aset 15. augustil 2018.
• 14.02.2018 toimus Viljandis MARAC mudelit tutvustav infoseminar ja koolitus. Ühildatud infopäeval ja koolitusel osales 39 spetsialisti (sh politsei, ovriabi, prokuratuuri, kohalike omavalitsuste, töötukassa, rajaleidja, naiste tugikeskuste esindajad, tervishoiu- ja kriminaalhooldussüsteemi esindajad). Infopäeva ja koolituse läbiviijateks olid esimese MARAC katsepiirkonna praktikud. Esimene MARAC koosolek Viljandi piirkonnas toimus 06.03.2018.
• 01.03.2018 toimus Jõhvis MARAC võrgustikukoolitus, kus keskenduti riskihindamisele ning MARAC mudelile. Koolitusel osales 27 spetsialisti (sh politsei, ohvriabi, prokuratuuri, kohalike omavalitsuste, töötukassa, rajaleidja, naiste tugikeskuste esindajad, tervishoiu- ja kriminaalhooldussüsteemi esindajad ning tugiisikud). Koolituse läbiviijateks olid taaskord esimese MARAC katsepiirkonna praktikud Põlvast. Esimene MARAC-i koosolek Jõhvis leidis aset 26.04.2018
• 18.05.2018 toimus Otepääl Põlva ja Viljandi piirkonna spetsialistide tagasisideseminar supervisiooni vormis. Osalejaid oli kokku 14 (piirkonna MARAC-ide esindajad ohvriabist, politseist, KOV-idest, tugikeskustest). Supervisiooni viis läbi Kait Sinisalu, kel on Eestis psühhoterapeutidest ainsana otseselt MARAC-i kogemus.
• 14.05.2018 toimus uute MARAC piirkondade juhtumikorralduse võrgustikuspetsialistide õppereis Soome. Õppereisil osalesid uute MARAC piirkondade (Pärnu, Jõhvi ja Viljandi) võrgustikuspetsialistid (17 osalejat), potentsiaalsed piirkondlikud MARAC kontaktisikud (ohvriabi töötajad), naiste tugikeskuste teenuse koordinaator (ohvriabi), juhtrühma liikmed, projektijuht ja projekti koordinaator. Visiidil kohtuti Vantaa MARAC esindajaga ja Soome Tervise- ja Heaolu Instituudi esindajaga. Külastati Soome ohvriabi RIKU-t, et saada ülevaade tugiisikute kaasamise süsteemist. Reisi programm pakkus piirkondade juhtumikorralduse spetsialistidele nii teadmisi kui motivatsiooni edasiseks koostööks juhtumikorralduse mudeli kohandamisel, katsetamisel ning laiendamisel.
• 19.06.2018 toimus MARAC infopäev Kuressaares, kus osales 37 spetsialisti. 20.06.2018 toimus Saaremaal lisaks ka MARAC võrgustikukoolitus, kus keskenduti riskihindamisele ning MARAC mudelile. Koolitusel osales 28 spetsialisti (sh politsei, ovriabi, prokuratuuri, kohalike omavalitsuste, töötukassa, rajaleidja, naiste tugikeskuste esindajad, tervishoiusüsteemi esindajad). Koolituse läbiviijateks olid esimese MARAC katsepiirkonna praktikud.
Periood 30.06.2018 – 31.12.2018
• 27.07.2018 toimus Haapsalus tagasisideseminar MARAC-i tuumikrühmale. Osalesid Haapsalu MARAC-i tuumikgrupi liikmed. MARAC-i pilootprojekti juhi ja koordinaatori juhtimisel korrati üle MARAC-i juhtumikorralduse toimimise loogikad ja metoodika ning arutati edasisi plaane.
• 15.08.2018 toimus Pärnus tagasisideseminar MARAC-i tuumikrühmale. Osalesid Pärnu MARAC-i tuumikgrupi 7 liiget. MARAC-i pilootprojekti juhi ja koordinaatori juhtimisel korrati üle MARAC-i juhtumikorralduse toimimise loogikad ja metoodika.
• 28.09.2018 toimus Valgas MARAC võrgustikukoolitus, kus keskenduti riskihindamisele ning MARAC mudelile. Koolitusel osales 34 spetsialisti (sh politsei, ovriabi, prokuratuuri, kohalike omavalitsuste, töötukassa, rajaleidja, naiste tugikeskuste esindajad, tervishoiusüsteemi esindajad). Koolituse läbiviijateks olid esimese MARAC katsepiirkonna praktikud.
• 18.10.2018 toimus Jõhvis MARAC-i tagasisideseminar 27 osalejale. Arutati ja analüüsiti takistuskohti MARAC võrgustikutöös ning edusamme. Tagasisideseminaril osales MARAC-i tuumik ning politseinikud ning uued võrgustiku kontaktid.
• 06.11.2018 toimus Võrus MARAC võrgustikukoolitus, kus keskenduti riskihindamisele ning MARAC mudelile. Koolitusel osales 41 spetsialisti (sh politsei, ovriabi, prokuratuuri, kohalike omavalitsuste, töötukassa, rajaleidja, naiste tugikeskuste esindajad, tervishoiusüsteemi esindajad). Koolituse läbiviijateks olid esimese MARAC katsepiirkonna praktikud.
• 24.11.2018 (kell 10-16.39) toimus MARAC-i võrgustikule ja MARAC-i koolitajatele suunatud rahvusvahelise koolitajaga koolitus „Kõrge riskiga lähisuhtevägivald vähemusgruppide ja rändeteemade valguses“. Koolitaja Dermot Brady (UK) rääkis, kuidas nõustada kõrge lähisuhtevägivalla riskiga kliente, kelle kultuuriline, sooline ja seksuaalne taust on varieeruv. Seminari teises pooles on kõigil võimalus kuulata paneeli: „Kas MARAC päästab elusid?“ Kõik MARAC-idega piirkonnad Eestis jagavad ühiselt oma seniseid MARAC-i kogemusi. Koolitus toimus eesti ja inglise keeles. Soovijatele pakuti sünkroontõlget (inglise-eesti-inglise). Osalejaid oli kokku 52 inimest. Tegevuskavasse planeeritud kahepäevase koolituse asemel toimus ühepäevane väga põhjalik koolitus, sest vastavalt võrgustiku tagasisidele olid november ja detsember 2018. aastal võrgustike tegevuskavas igapäevaselt olulisi koolitusi täis. Ühepäevane koolitus tagas, et olulised osapooled saaksid kohal olla. Koolitusel „Kõrge riskiga lähisuhtevägivald vähemusgruppide ja rändeteemade valguses“ osalesid erinevate erialade esindajad, kes oma töö läbi mõjutavad lähisuhtevägivalla juhtumite efektiivset korraldamist, sealhulgas oma organisatsioonis valdkonna eest vastutajad, teema eestkõnelejad, arendajad, õppejõud, piirkondlike juhtumikorralduse võrgustike esindajad sh MARAC-i töörühmade eestvedajad, potentsiaalsed eestvedajad.
Kuna MARACi piloteerimine ületab plaani ning survestab seetõttu ka eelarvet, oli võimalus kasutada Ohvriabi eelarvesse Sotsiaalministeeriumi poolt eraldatud lisarahastust. Lisarahastusega ehk Ohvriabi üldeelarvest kaeti koolitaja Dermot Brady reisi ning koolitamise kulud, ruumide rent ning toitlustus.
Teist õppereisi Soome või Ühendkuningriiki 2018. aastal ei toimunud seoses planeeritud pilootpiirkondade 50% suurema arvuga, millest pooled liitusid aasta lõpus, mil soomlased meid vastu võtta enam ei saanud. Uued õppereisid Soome toimuva 2019. aastal.
3.1.6 Juhtumikorralduse mudeli rakendamise strateegia väljatöötamisega.
Periood 01.09.2015-31.12.2015
• Sotsiaalkindlustusamet alustas 2015. aastal koondatud info põhjal juhtumikorralduse mudeli rakendamise strateegia väljatöötamist.
Periood 01.01.2016-30.06.2016
• Sotsiaalkindlustusamet töötas 2016. aastal välja mudeli rakendamise piloteerimise-eelse strateegia. Strateegiat ning plaani mudeli rakendamise osas tutvustati ja kiideti heaks projekti juhtrühma koosolekul (14.06.2016).
3.1.7 Metoodika ja kontseptsiooni väljatöötamist tugiisikute kaasamiseks.
Periood 01.09.2015-31.12.2015
• Alustati ka tugiisikute värbamise, juhendamise ja jõustamise metoodika ning tugiisikute juhtumikorralduse mudeli kaasamise kontseptsooni väljatöötamist. Kaardistati organisatsioone kes vabatahtlikke tugiisikuid koondanud ning koolitanud on, kaardistati vajadust tugiisiku järgi ning sellest tulenevalt tugiisikute võimalikku rolli.
Periood 01.01.2016-30.06.2016
• 2015. aastal kaardistati olemasolevad tugiisikuid kaasavad organisatsioonid (nt. SA Dharma, Naiste Tugikeskused jne) ning tugiisikute baaskoolitused. 2016. aastal jätkati tugiisikute värbamise, juhendamise ja jõustamise metoodika ning tugiisikute juhtumikorralduse mudelisse kaasamise kontseptisooni väljatöötamist. Sotsiaalkindlustusamet tutvustas kontseptsiooni ehk vabatahtlike tugiisikute rolli ja korraldust juhtrühma koosolekul (16.06.2016). Vastavalt valminud kontseptsioonile korraldab Sotsiaalkindlustusamet 2016. aasta II poolel katsepiirkondade tugiisikutele koolituse.
Periood 01.07.2016 – 31.12.2016
• Vabatahtlike tugiisikute koolitus on otstarbekas korraldada suuremate praktiliste kogemuste olemasolul MARAC protsessi näidetel. Esimene katsepiirkond omab kogemustega koolitatud tugiisikuid keda projekti algfaasis töösse kaasatakse ning kelle kogemuste pinnalt kohandatakse koolituskava spetsiifikat vastavalt piirkonna vajadustele ning kogemustele 2017. aastal. Vastavalt piloteerimise tulemustele ja praktilistele kogemustele kohandatakse ka tugiisikutele suunatud juhendmaterjale 2017. aastal.
Periood 1.07.2017– 31.12.2017
• Üle on vaadatud vabatahtlike tugiisikute juhendmaterjal ning laiem nende töösse kaasamise kontseptsioon. Ette on valmistatud tugiisikute lepingud ning aruandluse formaadid. Esimene tugiisikute koolitus saab toimuma Põlvas, algusega jaanuaris 2018.
Periood 01.01.2018 - 30.06.2018
• 2018 I poolaastal alustati ohvriabi vabatahtlike tugiisikute täiendkoolitusega, esimene koolituspäev toimus 12.06.2018, Rakveres kus osalesid Rakvere ja Jõhvi piirkondade potentsiaalsed vabatahtlikud. Koolitusel osales 13 potentsiaalset MARAC tugiisikut (sotsiaalvaldkonna asjatundjaid, KOV-ides töötavaid tugiisikud, politseisüsteemi esindajad ning kogemusnõustaja taustaga isikud). Koolitajateks olid Kait Part, Monika Martin ja Evi Järvepera.
• 2018 II poolaastal Rakvere ja Jõhvi piirkonna tugiisikute koolitus jätkub teise koolituspäeva ning praktiliste õppevisiitidega ametkondadesse, saab toimuma ohvriabi vabatahtlike tugiisikute täiendkoolitus Põlva ja Võru piirkonnas.
Periood 01.07.2018 - 31.11.2018
• 2018. aasta teisel poolel jätkati ohvriabi vabatahtlike tugiisikute täiendkoolitusega Rakvere ja Jõhvi piirkonnas, kuis toimus mooduli teine koolitus. 9.10.2018 toimunud vabatahtlike tugiisikute koolituse II sessioonil osales 18 isikut. Mooduli III ehk viimane koolitus toimub 2019. aasta esimesel poolel.
• 20.11.2018 toimus Põlva ja Võru vabatahtlike tugiisikute koolituse I sessioon. Osales 25 isikut (sh potentsiaalsed tugiisikud ja koolitajad). Mooduli teine koolitus toimus 03.12.2018 toimus Põlva ja Võru vabatahtlike tugiisikute koolituse II sessioon. Osales 27 isikut (sh potentsiaalsed tugiisikud ja koolitajad). Mooduli III ehk viimane koolitus toimub 2019. aasta esimesel poolel.
3.1.8 Võrgustiku koolitusmaterjalide ettevalmistamine, juhiste ja koolitusprogrammi välja töötamine.
Periood 01.09.2015-31.12.2015
• 2015.aastal alustas Sotsiaalkindlustusamet materjalide väljatöötamisega, 2015 aastal koondati erinevate olemasolevate praktikate alusel materjale, mille põhjal välja töötada koolitusmaterjalid tugiisikute koolituse jaoks.
Periood 01.01.2016-30.06.2016
• 2016 aasta esimesel poolel osaliselt tõlgiti ning kohandati materjalid (juhendid MARAC läbiviimiseks, riskide hindamiseks ning turvaplaani koostamiseks) võrgustikuspetsialistidele ning klientidele.
• Sotsiaalkindlustusamet tutvustas juhtrühma koosolekul (15.06.2016) katsepiirkondade võrgustike koolitusprogrammi ning näidiseid juhistest ja abimaterjalidest.
• Toimusid läbirääkimised Ühendkuningriikide spetsialistiga MARAC koolitajate koolituse võimaliku sisu ja toimumisaja osas.
Periood 01.07.2016 – 31.12.2016
• Valmis esmane versioon „MARAC juhendmaterjal lähisuhtevägivallaga tegelevale spetsialistile“ mis sisaldab juhtumikorralduse mudeli protsesside kirjeldust ning abistavaid vorme ning lühijuhendeid spetsialistidele riskihindamise läbiviimiseks, spetsialisti hinnangu kujundamiseks riskide hindamisel, MARAC koosoleku kokku kutsumiseks ja läbiviimiseks, info jagamiseks võrgustikuspetsialistide vahel, turvalisuse plaani koostamiseks.
Periood 1.01.2017 – 30.06.2017
• Toimus juhendmaterjali „MARAC juhendmaterjal lähisuhtevägivallaga tegelevale spetsialistile“ (sh DASH riskihindamise ankeedi valideerimine) täiendamine vastavalt piloteerimise kogemusele. Juhendmaterjali integreeritakse rahvusvahelise kaitse saajate potentsiaalsete ohvrite temaatika.
Periood 1.07.2017– 31.12.2017
• Valminud on uuendatud info projekti kohta Sotsiaalkindlustusameti kodulehele.
• Toimunud on tagasisideseminar Põlvas (13.12.2017) ning jaanuaris 2018 saavad toimuma Põlva piirkonna MARAC-i eestvedajate osalusel tagasisideseminarid Rakveres ja Haapsalus.
• 22.-23.11.2017 toimus koolitajate koolitus „MARAC võrgustikupõhise juhtumikorralduse mudel ja riskihindamine“. Koolitusel osalesid erinevate erialade esindajad (33 oma valdkonna spetsialisti).
Periood 01.01.2018 - 30.06.2018
• 2018. aasta teisel poolel MARAC juhendmaterjali venekeede tõlkimine. Juhend valmib oktoobris 2018.
Periood 01.07.2018 - 31.12.2018
• Valmis 7 MARAC-i tutvustavat õppeklippi. Videote eesmärk on toetada võrgustikukoolitusi ehk selgitada spetsialistidele (kohalike omavalitsuste töötajatele, lastekaitsele, politseile, haiglapersonalile), kuidas MARAC mudel töötab, kuidas kõrge riskiga olukordi ära tunda ning mida ette võtta st näidata, et lihtne ja praktiline lahendus on olemas. Lisaks jagada positiivset kasutuskogemust. Klippide tootmist alustati 2018. aasta mais ning need valmisid 2018. aasta novembri lõpuks.
Klipid on ka avalikult nähtavad: https://www.youtube.com/watch?v=vPelN3PdsSw&list=PL5ryenLAx4rtMVWsWHsHU89CRuV2BFNcA
Kuna MARAC-i piloteerimine ületab plaani ning survestab seetõttu ka eelarvet, oli võimalus kasutada Ohvriabi eelarvesse Sotsiaalministeeriumi poolt eraldatud lisarahastust. Lisarahastusega ehk Ohvriabi üldeelarvest kaeti klippide tootmiskulud, mis mahtusid 1000 euro raamidesse (sh filmimine, helindus, toimetamine, disain ja monteerimine).
• 2018. aasta sügisel valmisid MARAC-i infovoldikud ohvrile. Voldikud annavad kannatanule ülevaate MARAC-mudeli olemusest ja põhiideest ning sellest, kuidas MARAC-is kannatanu juhtumiga tegeletakse.
• Valmis koolitusprogramm MARAC-ide juures kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvreid (edaspidi „ohver“ või „klient“) abistavad tugiisikute väljakoolitamiseks. Vabatahtlikud tugiisikud on Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi vabatahtlike süsteemis tegutsevad isikud, kellel on vastavad teadmised, oskused, omadused ja väljaõpe tööks kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvritega.
• MARAC-ide juures kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvreid abistavad tugiisikute väljakoolitamiseks loodud koolituse modifitseerimine ja parendamine esimestest toimunud koolitustest lähtuvalt. Seoses ohvriabispetsialistide vahetumisega ning sellest tingitud teatava ajakuluga teostatid planeeritud piirkondades Rakvere ja Jõhvi ning Valga ja Võru koolitus moodulid I ja II, moodul III jääb aastasse 2019.
3.1.9 Juhtumikorralduse mudeli hindamismetoodika väljatöötamine.
Periood 01.09.2015-31.12.2015
• Sotsiaalkindlustusamet alustas 2015. aastal olemasolevate juhtumikorralduse mudelite näidetel informatsiooni kogumist ja näidete koondamist mudeli hindamismetoodika väljatöötamiseks koos Siseministeeriumiga.
Periood 01.01.2016-30.06.2016
• Siseministeerium tutvustas projekti juhtrühma koosolekul projekti mõju hindamise lähtealuseid. Vastav Siseministeeriumi korraldatud hankekonkurss saab toimuma 2016. aasta II poolel.
Periood 01.07.2016 – 31.12.2016
• Toimus Siseministeeriumi korraldatud hankekonkurss ning koostöös Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus RAKE-ga valmis projekti ja juhtumikorralduse mudeli mõjuhindamise metoodika.
• Toimusid arutelud MARAC võimaliku andmekogumise ja infovahetuse teemal kohalike omavalitsuste süsteemis STAR.
Periood 1.01.2017 – 30.06.2017
• Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus RAKE poolt valmis projekti ja juhtumikorralduse mudeli mõjuhindamise metoodika. Metoodikat tutvustati projekti juhtrühma koosolekul.
Periood 1.07.2017– 31.12.2017
• 21.12.2017 toimus MARAC-i mõjuhindamiseks projekti andmete kogumise teemaline kohtumine Sotsiaalkindlustusametis koostöös Sise-, Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi spetsialistidega. Otsustati jätkata võimalike parimate RAKE poolt välja pakutud metoodikate välja selgitamiseks tööd väiksemates töögruppides ning lõplik otsus projekti mõjuhindamiseks võimalike metoodikate valikul toimub 2018. a I kvartalis.
Periood 01.01.2018 - 30.06.2018
• Mõjude hindamise planeerimise teemal toimus kaks kohtumist Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi esindajate ja analüütikutega. Koostati mõjude analüüsi plaan.
Periood 30.06.2018-31.12.2018
• Tegevusi ei toimunud.
8. Väljund- ja tulemusnäitajate2 täitmine (kumulatiivselt)
Näitaja nimetus
(viide TAT tegevusele, millest see tuleneb)
Kavandatud saavutustase3
Tegelik saavutustase
Põhjendus näitaja üle- või alatäimisel
TATi panus rakenduskava väljundnäitajasse
Teenust saanute arv
300
2017
52 isikut
2018
I poolaasta
53 isikut (sh 16 ohvrit)
II poolasta
121 isikut (sh ohvrit)
Kokku:
226 isikut
2015. aastal ei kavandatud juhtumikorralduse mudelit piloteerida/ kasutada. 2016 aasta esimesel poolel ei olnud kavandatud juhtumikorralduse mudelit piloteerida, kasutada.
Põlvas (1.12.2016) toimus esimene MARAC koosolek, kuhu oli riskihindamise tulemusel selekteeritud arutelule kaks juhtumit.
Põlva MARAC käsitles perioodil kuni 30.06.2017 7 juhtumit, kelle puhul on hinnatud kõrge risk ning kõik on andnud nõusoleku MARAC sekkumiseks. Kokku on sekkumine puudutanud 24 isikut (7 ohvrit ning nende 17 pereliiget (10 alaealist last ning 7 elukaaslast/abikaasat).
2017a teises poolaastas lisandus Põlvas olemasolevatele (7) juhtumitele 3 juhtumit ning lisaks neile seotud pereliikmeid 17. Seega kokku 2017 a käsitleti Põlva MARACis 11 juhtumit ning sekkumine puudutas 41 pereliiget.
Rakvere MARACis oli 3 juhtumit ning juhtumitega haakuvaid pereliikmeid oli kokku 11.
Haapsalus 2017 a MARAC koosolekut ei toimunud.
2018 a esimesel poolaastal lisandus Põlvas MARACi 4 juhtumit, millega oli seotud 7 pereliiget + 4 ohvrit.
Rakvere MARACi lisandus 4 uut juhtumit, millega oli seotud 4 pereliiget + 4 ohvrit.
Haapsalus oli 2018 aasta esimesel poolel MARACis 3 juhtumit
Juhtumitega haakuvaid pereliikmeid oli kokku 11+ 3 ohvrit.
Viljandis on MARACis 5 juhtumit, millega on seotud 15 pereliiget + 5 ohvrit.
2018 a teisel poolel lisandus Põlvas 2 uut juhtumit, millega on seotud 4 pereliiget + 2 ohvrit.
Rakveres lisandus 4 juhtumit, millega on seotud 15 pereliiget + 2 ohvrit.
Viljandis lisanuds 2 juhtumit, millega on seotud 2 pereliiget+ ohvrid
Jõhvis lisandus 3 juhtumit, millega on seotud 6 pereliiget + 3 ohvrit
Saaremaal alustati teisel poolaastal tööd 4 juhtumiga, millega on seotud 15 pereliiget + 4 ohvrit.
Võrus oli 2018 aasta lõpu seisuga töös 4 MARAC juhtumit, millega on seotud 13 pereliiget + 13 ohvrit.
Valgas oli 2018 aasta lõpu seisuga töös 3 MARAC juhtumit, millega on seotud 13 pereliiget + 3 ohvrit.
Pärnus oli 2018 aasta lõpu seisuga töös 2 MARAC juhtumit, millega on seotud 6 pereliiget + 2 ohvrit.
Haapsalus lisandus 2018 aasta teisel poolel 6 uut juhtumit, millega on seotud 17 pereliiget + 6 ohvrit
TATi panus rakenduskava tulemusnäitajasse
Näitaja 1
TAT-spetsiifilised väljundnäitajad4
Näitaja 1
TAT-spetsiifilised tulemusindikaatorid5
Näitaja 1
TAT lõppeesmärgist täidetud (%):
6 %
TAT lõppeesmärgi täitmise selgitus:
2016 aasta esimesel poolel ei olnud veel kavandatud juhtumikorralduse mudelit piloteerida.
2016 teisel poolaastal kasutati projekti esimeses katsepiirkonnas MARAC juhtumikorralduse mudelit kahe lähisuhtevägivalla juhtumi puhul mille riske hinnati spetsialistide poolt kõrgeks.
2017 aasta esimesel poolaastal piloteeriti mudelit esimeses katsepiirkonnas
2017 teisel poolaastal piloteeriti mudelit kahes katsepiirkonnas.
2018 aasta esimesel piloteeriti mudelit neljas katsepiirkonnas
2018 aasta teisel poolel piloteeriti mudelit 2 katsepiirkonnas
9. Hinnang toetatavate tegevuste tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele6
Projekti elluviimisel ei esinenud olulisi takistusi ega probleeme. Kõigi planeeritud projekti tegevustega on alustatud ning on loodud eeldused ka edasiste tegevuste ladusaks korralduseks. 2015 aastal on loodud alused koostööks erinevate asutuste ja organisatsioonidega (Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Naiste Varjupaikade Liit, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit) kelle koostöö võib aidata kaasa projekti tulemuste saavutamisele. 2016 aastal on loodud head eeldused ka rahvusvaheliseks koostööks (Soome Heaolu ja Tervise Instituut, Soome Ohvriabi RIKU, Suurbritannia ühing SafeLives ning Kingstoni Ülikool).
Üldine hinnang suunale eesmärkide saavutamise osas on positiivne. Eesmärkide saavutamist takistavateks teguriteks võib osutada mõningane kohalike juhtumikorralduse võrgustiku liikmete vähene motiveeritus juhtumikorralduse mudeli omaksvõtuks ning kasutuseks, kuid projekti algfaasis kaardistati kõik võimalikud riskid ning vastavad rakendatavad meetmed riskide maandamiseks.
Esimeses katsepiirkonnas projektitegevuste õnnestumise oluliseks aluseks saab pidada kohalike võrgustikuspetsialistide kõrget motiveeritust juhtumikorralduse mudeli katsetamiseks, siiski aga on oluline leida meetmed väikesema motivatsiooniga spetsialistide kaasamiseks, mis aitaks kaasa tegevuste tulemuslikkusele
Projekti elluviimisel ei esinenud 2018. aasta esimesel poolel olulisi takistusi ega probleeme. Kõigi planeeritud projekti tegevustega on alustatud ning on loodud eeldused ka edasiste tegevuste ladusaks korralduseks. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise osas on väga hea. Kõik planeeritud tegevused on ladusalt töös. Muuhulgas on MARAC-i levik olnud plaanitust kiirem. 2018. aasta esimese poolel planeeritud kolme piirkonna asemel neli piirkonda (Viljandi, Pärnu, Jõhvi, Saaremaa).
Positiivne on erinevate Eesti piirkondade huvi ja teadlikkuse kasv seoses MARAC-iga. 2018. aasta teisel poolel hakkavad MARAC-i katsetama ka Võru ja Valga.
Samas saab täheldada, et mõne pilootpiirkonna kontekstis võib eesmärkide saavutamist takistavateks teguriteks võib osutada mõningane kohalike juhtumikorralduse võrgustiku liikmete vähene motiveeritus juhtumikorralduse mudeli omaksvõtuks ning kasutuseks, kuid projekti algfaasis kaardistati kõik võimalikud riskid ning vastavad rakendatavad meetmed riskide maandamiseks.
Projekti elluviimisel ei esinenud 2018. aasta teisel poolel erilisi probleeme. Üldiselt saadi planeeritud projekti tegevustega (sh laiendatud tegevuskavast lähtuvalt) hästi hakkama. 2018. aastasse planeeritud kolme piirkonna asemel liitus 2018. aasta jooksul MARAC-iga 6 piirkonda (Viljandi, Pärnu, Jõhvi, Saaremaa, Valga, Võru). Valmisid olulised koolitusmaterjalid (MARAC-i infovoldik ja 7 videoklippi). Sellest lähtuvalt tehti muudatused ka tegevuskavas ning eelarves.
Positiivne on erinevate Eesti piirkondade huvi ja LSV-alane teadlikkuse kasv seoses MARAC-iga. Seoses mitmete piirkondade aasta lõpus liitumisega, teist õppereisi Soome või Ühendkuningriiki teostada ei jõudnud. Õppereisid toimuvad jälle 2019. aastal.
Liitunud pilootpiirkondade hulk osutus 50% suuremaks ning 2018 aasta teine pool tõi endaga kaasa ka MARACi suurima väljakutse ehk Harjumaa ja Tallinna 2019 jaanuaris-veebruaris toimuva liitumise ettevalmistamise koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga, prokuratuuriga, naiste tugikeskustega ja kohalike omavalitsustega.
Võimalusel teostab projektijuht 2019. aasta esimeses pooles õppereisi Londoni MARAC-i juurde ning aasta teises pooles Šotimaa MARAC-i.
Seoses ohvriabispetsialistide vahetumisega ning sellest tingitud teatava ajakuluga teostatid planeeritud piirkondades Rakvere ja Jõhvi ning Valga ja Võru koolitus moodulid I ja II, moodul III jääb aastasse 2019.
10. Toetatavate tegevuste mõju läbivatele teemadele7
Horisontaalne teema
Kavandatud mõju
(märkida ristiga)
Tegelik mõju
(märkida ristiga)
Jah
Ei
Jah
Ei
Regionaalareng
X
X
Selgitus: projekti elluviimisel on regionaalarengule toetav mõju. Projekti käigus kohandatava juhtumikorralduse mudeli rakendajatena valitakse erinevate Eesti piirkondade kohaliku tasandi võrgustikud. Projekt haarab ka piirkondi kus kogukondlikud suhted ja koostöövormid on nõrgemad ning võtab juhtumikorralduse mudeli kohandamisel arvesse piirkondlikke eripärasid. Projekti tegevuste ja nende elluviimiseks jõustatavate või moodustavate koostöövõrgustike abil toimub piirkondlikke erinevusi tasakaalustav areng. Projekti elluviimisel teeb lähisuhtevägivalla ohvrite ja nende perede abistamiseks koostööd võrgustik, mis aitab koostööpartnerite (politsei, kohaliku omavalitsuste sotsiaal- ja/või lastekaitsetöötajad, ohvriabi töötajad, naiste tugikeskused jt spetsialistid, teenuse pakkujad) sidusust ja omavahelist koostööd suurendada. Üksteise tundmine, koostöö ja sarnaste eesmärkide nimel töötamine on piirkondade arengu eeldus, see omakorda panustab regionaalarengu saavutamisse.
Infoühiskond
X
X
Selgitus: projekti elluviimisel on infoühiskonnale toetav mõju. Projekti käigus loodavad infomaterjalid seatakse interneti vahendusel kasutatavaks nii spetsialistidele kui teenuse kasutajatele. Projekti käigus teenuse saajate kohta kogutava informatsiooni (riskihindamise ning juhtumiplaani täitmisega seonduv) andmebaasi seadmine hõlbustab teabevahetust eri osapoolte vahel, samas soodustab seeläbi ka spetsialistide info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alaste oskuste arendamist.
Riigivalitsemine
X
X
Selgitus: projekti elluviimisel on riigivalitsemisele toetav mõju.
Projekti tulemusliku elluviimise eeldus on toimiv koostöö ühiskonna eri sektorite vahel. Programmi elluviimisse on kaasatud mitmed avaliku sektori asutused, kes tegutsevad lähisuhtevägivalla all kannatavate perede huvides. Nad on kaasatud programmi tegevuste planeerimisse, kujundamisse, elluviimisesse ning selle jätkusuutlikkuse tagamisse. Eri sektori asutuste ühiste eesmärkide nimel tegutsemine aitab tagada programmi tulemuste saavutamise ning annab võimaluse koostöö arendamiseks ning ühtse riigivalitsemise arenguks. Projekti strateegiliste partnerite võrgustikku kuuluvad Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit. Programmi kestel planeeritakse regulaarset koostööd nii erinevate kohalike omavalitsustega, erialaliitudega, kohalike haridus- ning tervishoiuasutustega ning MTÜdega (Eesti Naiste Varjupaikade Liit, Eesti Avatud Ühiskonna Instituut).
Projekti aitab kaasa vägivallaohvrite teenuste süsteemi korrastamisele, vältides teenuste killustatust ja teenuste süsteemi ebaselgust ohvri jaoks.
Võrdsed võimalused
X
X
Selgitus: projekti elluviimisel on võrdsetele võimalustele toetav mõju. Abi projektiga kohandatava juhtumikorralduse mudeli alusel on tagatud kõigile sihtrühma kuuluvatele isikutele olenemata soost, seksuaalsusest, rahvusest, usulisest kuulumisest, emakeelest või puudest tulenevate erivajaduste olemasolust.
Projekt aitab kaasa ühiskondliku ja soolise ebavõrdsuse vähendamisele. Planeeritavate projektitegevuste (spetsialistide, vabatahtlike koolitused, supervisioon vm) läbi tähtsustatakse eriti tegelemist naistevastase vägivallaga ja pööratakse tähelepanu väljakujunenud soostereotüüpide ja soorollide vältimisele.
11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele
Hinnang on positiivne
NB! Koos aruandega esitatakse TAT lisa 4.
Aruande koostaja
Ametikoht
Allkiri
Kuupäev
Hannaliisa Uusma
Projektijuht
/allkirjastatud digitaalselt/
Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta
Allkirjaõiguslik isik
Ametikoht
Allkiri
Kuupäev
Hannaliisa Uusma
Projektijuht
/allkirjastatud digitaalselt/
Täidab elluviija
Kinnitan aruande:
Nimi
Ametikoht
Allkiri
Kuupäev
Janika Jakovleva
Korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna peaspetsialist
Siseministeerium
Allkirjastatud digitaalselt