Käskkirjas "Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks" nimetatud toetatavate tegevuste 2021. aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Pr Tairi Pallas

Siseministeeriumi välisvahendite osakonna

juhataja

05.11.2020 nr 14-12.2/898-1

Käskkirjas "Toetuse andmise tingimused

riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede

toetamiseks ning turvalise elukeskkonna

arendamiseks" nimetatud toetatavate tegevuste 2021.

aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine

Austatud Tairi Pallas

Lähtuvalt siseministri 18.09.2015. aasta käskkirjast nr 1-3/170 „Toetuse andmise tingimused

riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna

arendamiseks“ esitab Euroopa Sotsiaalfondi meetme tegevuse 2.7.4 elluviija Siseministeeriumi

korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond rakendusasutusele Siseministeeriumi välisvahendite

osakonnale 2021. aasta tegevuskava, eelarve ja seletuskirja eelarve juurde.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Henry Timberg

osakonnajuhataja

Lisa:

1. Meetme tegevuse 2.7.4 2021. aasta tegevuskava

2. Meetme tegevuse 2.7.4 2021. aasta eelarve kulukohtade kaupa

3. Meetme tegevuse 2.7.4 2021. aasta eelarve seletuskiri

Anneli Liblik 6125038

[email protected]

KINNITATUD

06.04.2020 otsusega nr 1-24/51

„Perioodil 2014–2020 Euroopa Sotsiaalfondist toetatava

meetmetegevuse 2.7.4 elluviimisel kasutatavate vormide

kinnitamine“

LISA 1

Toetatavate tegevuste tegevuskava perioodil 01.01.2021-31.12.2021

1. Toetatav tegevus 2.1: Käitumisoskuste Mängu arendamine ja laiendamine

õpilaste koolis toimetuleku parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks

Käesoleval toetavate tegevuste tegevuskava perioodil toetavat tegevust ei toimu. Tegevused

on lõppenud 01.10.2020.a.

2. Toetatav tegevus 2.2: Andme- ja teabevahetuslahenduse loomine võrgustikutöö

tõhustamiseks

Käesoleval toetavate tegevuste tegevuskava perioodil toetavat tegevust ei toimu. Tegevused on

lõppenud 01.06.2020.a.

3. Toetatav tegevus 2.3: Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede

kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil

3.1. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamine, katsetamine, arendamine ja

laiendamine

3.1.1. Partnerluslepingu sõlmimine. 2015. aastal sõlmis elluviija partnerluslepingu

Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi punkti 3 raames partner).

3.1.2. Juhtrühma moodustamine ning kokku kutsumine

3.1.2.1. 2021. aastal korraldab elluviija järjekordse(d) tegevuse juhtrühma kohtumise(d), et

otsustada ja suunatata tegevuse arendamise ja laiendamisega seotud põhimõttelisi

küsimusi ning anda hinnang tegevuse elluviimisele ja tulemustele.

3.1.3. Eesti juhtumikorralduse võrgustike olemasolevate praktikate ja kompetentside

kaardistamine ning nende võrdlemine Inglise ja Soome MARAC-i võrgustikutöö ja

–kohtumiste mudelitega. Lisavajaduste analüüs piirkondade kaupa. Tulemuste analüüs

ja katsepiirkondade valik. Tegevus teostati 2016. aastal.

3.1.4. Teiste riikide MARAC-i võrgustikutöö ja –kohtumiste mudelite kogemustega

tutvumine ning õppereis Soome, võimalusel Ühendkuningriiki. Tegevus teostati 2016. aastal.

3.1.5. Tutvustavad õppereisid projektijuhile ja koordinaatorile ning võtmeisikutele.

Koolitused, kohtumised ning konverentsid projektijuhile ja koordinaatorile.

3.1.5.1. 2021. aastal korraldab partner 2 piirkonna juhtumikorralduse võrgustike

spetsialistidele (sh tugiisikutele) kuni kaks õppereisi Soome või teistesse Euroopa

Liidu riikidesse vahetamaks kogemusi MARAC töö ning tugiisikute tööspetsiifika

valdkonnas.. Õppereisidel osalevad ka võimalusel juhtrühma liikmed, projektijuht ja

koordinaatorid.

3.1.5.2. Projektijuht, koordinaator ja võtmeisikud osalevad võimaluse korral välismaal (nt

Soomes või mõnes teises EL (sh Ühendkuningriigis) riigis toimuvatel

lähisuhtevägivalla kohtumistel ja konverentsidel, et tutvuda teiste riikide

2

kogemustega.

3.1.6. Juhtumikorralduse mudeli rakendamise strateegia elluviimine ja arendamine.

3.1.6.1. Vastavalt väljatöötatud strateegiale jätkab partner 2021. aastal juhtumikorralduse

mudeli juurutamist ja mudeli toimimise seiret üle Eesti. 2020. aasta lõpu seisuga on

MARAC-id toimimas-s 19 Eesti piirkonnas (Ida-Harju, Lääne-Harju, Tallinna

Kesklinn/Põhja-Tallinn, Hiiumaa, Narva, Tartumaa (2 MARAC-i), Rapla, Jõgeva,

Paide, Jõhvi, Põlva, Haapsalu, Rakvere, Pärnu, Viljandi, Saaremaa, Võru ja Valga ).

Piirkondade juhtumikorralduse võrgustikud korraldavad MARAC-i mudeli abil

juhtumite lahendamist, mis riskihindamise tulemusena välja valitakse, ning hindavad

saavutatud tulemusi. Partner korraldab MARAC-i mudeli abil juhtumikorraldust

rakendanud spetsialistidele tagasiside ja toe pakkumise, spetsialistidelt tagasiside

koondamise ning koostab kokkuvõtted juhtumite lahendustest ning tulemustest.

Tulemusi ja tagasisidet arvesse võttes planeerib partner edasisi tegevusi mudeli

arendamiseks.

2021. aastal jätkatakse MARAC-i praktikutest koosneva üle-eestilise

arendustöörühma (MARAC-i ekspertrühm) tegevustega. MARAC-i ekspertrühm

alustas tööd 2020. aasta kevadel eesmärgiga peegeldada senist mudeli rakendamise

praktikat piirkondades ning teha ettepanekuid üle-eestilise süsteemi edasi

arendamiseks. Ekspertrühm käib koos 4 korda aastas, iga kord on kohtumisel

konkreetne MARAC-i võrgustikumudeliga seonduv fookusteema. Ekspertgrupis on

püsiliikmetena esindatud kõik 19 MARAC-i piirkonda ning enamikest

koostöövaldkondadest. Kokku pandud mõtteid ja ettepanekuid jagatakse

Lähisuhtevägivalla ekspertrühmaga ehk poliitikakujundajatega Siseministeeriumist,

Justiitsministeeriumist, Sotsiaalministeeriumis ja Riigiprokuratuurist.

3.1.6.2. Partner analüüsib mudeli rakendamise töötulemusi kõikide MARAC-i piirkondade

spetsialistide tagasiside ning korraldatud juhtumite põhjal. 2021. aasta esimeses

kvartalis teostatakse 19-s piirkonnas ka kvaliteedi hindamist, st osaletakse MARAC-i

koosolekul ning hinnatakse koosolekuid välja töötatud hindamissüsteemi alusel.

Koostöös juhtrühmaga täiendatakse vajaduse korral juhtumikorralduse mudeli

rakendamise strateegiat, juhtumikorralduse mudeli abimaterjale ning tugiisikute

kaasamise kontseptsiooni. 3.1.7. Metoodika ja kontseptsiooni rakendamine tugiisikute kaasamiseks

3.1.7.1. 2016. aastal toimus tugiisikute värbamise, juhendamise ja jõustamise metoodika ning

tugiisikute juhtumikorralduse mudelisse kaasamise kontseptsiooni väljatöötamisega

alustamine ning 2019. aasta jooksul formuleerus süsteem terviklikumalt. Vastavalt

tugiisikute kaasamise kontseptsioonile korraldab partner tugiisikutele 2021. aastal

vähemalt neli (kokku 4 piirkonna (Harjumaa (lisagrupp), Haapsalu, Narva, Hiiumaa

tugiisikutele) tugiisikute täienduskoolituste tsüklit, mille viivad läbi Eesti koolitajad.

Koolitused käsitlevad tööd kõrge lähisuhtevägivalla riskiga ohvri märkamisel ja

abistamisel: nõustamisoskused ohvriga suhtlemisel, vägivald ja selle mõju ohvrile,

ohvri vajadused ja õigused, toetavad teenused, tugiisiku roll töös lähisuhtevägivalla

ohvriga, ohvri toetamine menetlusprotsessis. Koolituse järgselt tekib tugiisikutel

valmidus osaleda MARAC mudeli rakendamisel. Partner juhendab ja toetab

MARAC-e tugiisikute kaasamisel. Tugiisikutele pakutakse kovisioone, supervisioone,

koolituslikke kovisioone ning tagasisideseminare.

3.1.8. Võrgustiku koolitusmaterjalide, juhiste ja koolitusprogrammi kohandamine vastavalt

vajadusele

3.1.8.1. Partner korraldab olemasolevate juhtumikorralduse võrgustike tööks vajalike

materjalide sisu täiendamise, vajadusel tõlkimise ja printimise.

3.1.8.2. Vastavalt juhtumikorralduse rakendamise strateegiale, vastava piirkonna vajadustele

ning 2016. aastal välja töötatud ja katsetatud koolituskavale korraldab partner

3

MARAC-i rakendavate piirkondade spetsialistidele koolituslikke tagasisideseminare.

3.1.8.3. Partner korraldab võimalusel juhtumikorralduse mudeli ja mudeliga seotud

rahvusvahelise koolitajaga kõrge riskiga vägivalla ja/või riskihindamise teemalise

koolituse võtmeisikutele. Koolitusel analüüsitakse häid rahvusvahelisi kõrge riskiga

lähisuhtevägivalla praktikaid. Erinevatest piirkondadest ja ametkondadest pärit

osalejatel tekib ühtne nägemus ning valmidus juhtumikorralduse mudeli ja

riskihindamise teemalisi koolitustsükleid läbi viia või oma asutuses teema eest

kõneleda. Koolitusel käsitletakse muu hulgas ka soolise vägivalla ja soolise

võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste temaatikat. Koolitusel

osalevad valitud piirkondade motiveeritud spetsialistid, erinevate juhtumikorralduse

mudeli rakendamisega seotud ametkondade ja organisatsioonide esindajad, ülikoolide

esindajad ning tugiisikud, kellel on motivatsiooni edaspidi juhtumikorralduse mudeli

koolitusi läbi viia. Koolituse tulemusel tekkinud koolitajate ring aitab tagada

järjepidevuse ja jätkusuutlikkuse erinevate piirkondade ja ametkondade

spetsialistidele vastavate oskuste ja teadmiste edasi andmiseks.

3.1.9. Juhtumikorralduse mudeli hindamismetoodika väljatöötamine, mudeli protsessi ja

rakendamise mõju hindamine ning pidev andmete korje mõju hindamise läbiviimiseks.

3.1.9.1. 2016. aastal tellis elluviija Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute

keskuselt (RAKE) mõjude hindamise kontseptsiooni väljatöötamise, millele tuginedes

jätkatakse 2021. aastal andmete kogumist. 2021. aastal partner kuulutab välja hanke

mõjude hindamise läbiviimiseks ning mõjude hindamise raporti valmimine on

kavandatud 2022. aastasse.

Sihtgrupp: Lähisuhtevägivalla all kannatavad isikud ning nendega vahetult kokku puutuvad spetsialistid.

Tabel 5. Tegevuste ajakava Tegevus

Tegevuse üldajaraam (näidatakse üldajaraam,

mille jooksul tegevust ellu

viiakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev tegevuskava perioodil

Tegevuse eest vastutaja (elluviija või partner)

3.1. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamine, katsetamine, arendamine ja laiendamine.

01.09.2015– 30.11.2023

01.01.2021– 31.12.2021

Partner

3.1.1. Partnerluslepingu sõlmimine.

01.09.2015– 30.11.2023

Lõpetatud Elluviija

3.1.2. Juhtrühma moodustamine ning kokku kutsumine

01.09.2015– 30.11.2023

01.01.2021– 31.12.2021

Elluviija

3.1.3. Eesti juhtumikorralduse võrgustike olemasolevate praktikate ja kompetentside kaardistamine ning nende võrdlemine Inglise ja Soome MARAC-i võrgustikutöö ja –kohtumiste mudelitega. Lisavajaduste analüüs piirkondade kaupa. Tulemuste analüüs ja katsepiirkondade valik.

01.09.2015– 30.11.2023

Lõpetatud Partner

3.1.4. Teiste riikide MARAC- i võrgustikutöö ja – kohtumiste mudelite

01.09.2015– 30.11.2023

Lõpetatud Partner

4

kogemustega tutvumine ning õppereis Soome, võimalusel Ühendkuningriiki. 3.1.5. Tutvustavad õppereisid projektijuhile ja koordinaatorile ning võtmeisikutele. Koolitused, kohtumised ja konverentsid projektijuhile ja koordinaatorile.

01.09.2015– 30.11.2023

01.01.2021– 31.12.2021

Partner

3.1.6. Juhtumikorralduse mudeli rakendamise strateegia elluviimine ja arendamine.

01.09.2015– 30.11.2023

01.01.2021– 31.12.2021

Partner

3.1.7. Metoodika ja kontseptsiooni rakendamine tugiisikute kaasamiseks.

01.09.2015– 30.11.2023

01.01.2021– 31.12.2021

Partner

3.1.8. Võrgustiku koolitusmaterjalide, juhiste ja koolitusprogrammi kohandamine vastavalt vajadusele.

01.09.2015– 30.11.2023

01.01.2021– 31.12.2021

Partner

3.1.9. Juhtumikorralduse mudeli hindamismetoodika väljatöötamine.

01.09.2015– 30.11.2023

01.01.2021– 31.12.2021

Partner, elluviija

Tabel 6. Tegevustega seotud näitajad Toetatava tegevuse näitaja nimetus

Siht- tase (2023 )

Detailsete tegevustega seotud väljundid tegevuskava perioodil

Kavandatu d saavutustas e tegevuskav a perioodil

Selgitus

Teenust saanute arv

300 Õppereiside arv 3 Kuni 2 piirkonna juhtumikorralduse võrgustiku spetsialistid, juhtrühma liikmed, projektijuht ja koordinaator on tutvunud Soome, võimalusel ka teiste riikide (nt Ühendkuningriigi) kogemustega.

Tagasisideseminar 9 Toimunud on tagasisideseminarid juhtumikorralduse võrgustike spetsialistidele.

Tugiisikute koolitus 4 Toimunud on kolm koolitusmoodulit nelja piirkonna tugiisikutele vastavalt väljatöötatud tugiisikute kaasamise kontseptsioonile.

Juhtumite arv 460 2017. aastal kasutasid kolme katsepiirkonna võrgustikud vähemalt 15 juhtumi puhul MARAC-i mudelit. 2018. aastal on seitsme piirkonna

5

võrgustikud kasutanud vähemalt 50 juhtumi puhul MARAC-i mudelit. 2019. aastal on 19 piirkonna võrgustikud kasutanud vähemalt 125 juhtumi puhul MARAC-i mudelit. 2020. aastal on 19-20 piirkonna võrgustikud kasutati orienteeruvalt 130 175 juhtumi puhul MARAC-i mudelit. 2021. aastal on 19 piirkonna võrgustikud kasutanud vähemalt 120 juhtumi puhul MARAC-i mudelit.

Teenust saanute arv

1250 Riskis olevad isikud, eelkõige lähisuhtevägivalla ohvrid ja selle all kannatavad lapsed, keda puudutava juhtumi lahendamiseks on kasutatud juhtumikorralduse mudelit. 2017. aastal oli 24 teenust saanut, 2018. aasta esimesel poolaastal sai teenust vähemalt 53 isikut. 2019. aasta lõpuks sai teenust kokku 736 isikut. 2020. aasta lõpuks saab teenust kokku vähemalt (kumulatiivselt) 1000 isikut. 2021. aasta lõpuks saab teenust kokku vähemalt (kumulatiivselt) 1250 isikut.

4. Toetatav tegevus 2.4: Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse

suurendamiseks

1.1. Maakondliku võrgustikutöö seniste praktikate analüüsimine ja teiste kogemuste

koondamine ning sobiliku mudeli kujundamine

Käesoleval tegevusperioodil tegevust ei toimu.

1.2. Koolituste korraldamine maakondlike võrgustike arendamiseks ja haldamiseks ning

kohaliku tasandi tegevuse toetamiseks.

Käesoleval tegevusperioodil tegevust ei toimu.

1.3. Maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamine ja võrgustike mõjude hindamine

1.3.1. Elluviija jätkab maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamiseks ja üksteiselt

õppimiseks maakondlike arendusorganisatsioonide, Politsei- ja Piirivalveameti,

Päästeameti ja kohalike omavalitsuste esindajatele ning teistele pooltele üleriigiliste

koostööseminaride korraldamist. 2021. aastal toimub üleriigiline konverents

kogemuste jagamiseks ja laiema lihtrühma kaasamiseks.

6

1.3.2. Üleriigilise ja maakondlike võrgustikutöö kogemuste jagamiseks tutvutakse teiste

riikide praktikaga (sh vajaduse korral korraldatakse välisvisiit).

Sihtgrupp: Tegevuse sihtrühm on maavalitsuste, maakondlike ja piirkondlike OVL-ide, MAK-

ide, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti, kohalike omavalitsuste ja teiste asjaomaste

asutuste esindajad ning maakondlikul tasandil turvalisuse loomises osalevate vabaühenduste ja

nende üleriigiliste katusühenduste eestvedajad ja ettevõtete esindajad.

Tabel 7. Tegevuste ajakava

Tegevus

Tegevuse üldajaraam (näidatakse üldajaraam,

mille jooksul tegevust ellu

viiakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev tegevuskava perioodil

Tegevuse eest vastutaja

4.1. Maakondliku võrgustikutöö seniste praktikate analüüsimine ja teiste kogemuste koondamine ning sobiliku töökorralduse kujundamine.

01.08.2015–31.12.2020 Tegevuskava perioodil tegevust ei toimu

Elluviija

4.2. Koolituste korraldamine maakondlike võrgustike arendamiseks ja haldamiseks ning kohaliku tasandi tegevuse toetamiseks.

01.09.2015–31.12.2020 Tegevuskava perioodil tegevust ei toimu

Elluviija

4.2.1. Maakondlike koolituste läbiviimine.

01.09.2015–31.12.2020 Tegevuskava perioodil tegevust ei toimu

Elluviija

4.2.2. Maakondlike nõupidamiste, koostööseminaride, õppe- ja infopäevade ning konverentside läbiviimine.

01.09.2015–31.12.2020 Tegevuskava perioodil tegevust ei toimu

Elluviija

4.3. Maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamine ja võrgustike mõjude hindamine

01.01.2016–31.12.2021 01.01.2021– 31.12.2021

Elluviija

4.3.1. Üleriigiliste koostööseminaride läbiviimine võrgustikutöö kogemuste jagamiseks.

01.01.2016–31.12.2021 01.01.2021– 31.12.2021

Elluviija

4.3.2. Üleriigilise ja maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamiseks tutvutakse teiste riikide praktikaga (sh vajaduse korral korraldatakse õppereise).

01.01.2016–31.12.2021 01.01.2021– 31.12.2021

Elluviija

Tabel 8. Tegevustega seotud näitajad

Toetatava tegevuse näitaja nimetus

Siht- tase (2021)

Detailsete tegevustega seotud väljundid tegevuskava perioodil

Kavandatud saavutustase tegevuskava perioodil

Selgitus

Maakondli ke turvalisuse nõukogude arv, kus on juurutatud

15 Maakondlikud nõupidamised, koostööseminarid.

Maakonna turvalisusnõukogude koostööseminaride läbiviimine maakondliku võrgustikutöö edendamiseks, toetamiseks ja suunamiseks.

7

võrgustikut öö põhimõtted

Üleriigiline koolitus 1 Läbi on viidud OVL-ide, MAK-ide ja kohalike omavalitsuste esindajatele ning teiste asutuste ja osapoolte esindajatele üleriigiline baaskoolitus.

Üleriigiline koostööseminar kogemuste jagamiseks ja üksteiselt õppimiseks.

2 Läbi on viidud OVL-ide, MAK-ide ja kohalike omavalitsuste esindajatele ning teiste asutuste ja osapoolte esindajatele üks üleriigilist koostööseminar ning üks konverents.

Visiit Soome kogemuste jagamiseks

1 Elluviija, teiste asjaomaste ministeeriumite ning asutuste, organisatsioonide, OVL-ide, MAK-ide ja kohalike omavalitsuste esindajad on teinud välisvisiidi kogemuste jagamiseks.

KINNITATUD

06.04.2020 otsusega nr 1-24/51

„Perioodil 2014–2020 Euroopa Sotsiaalfondist

toetatava meetmetegevuse 2.7.4 elluviimisel

kasutatavate vormide kinnitamine““

LISA 3

Seletuskiri toetatavate tegevuste eelarvele

perioodil 01.01.2021–31.12.2021

1.1. Toetatav tegevus 2.1: Käitumisoskuste Mängu arendamine ja laiendamine

õpilaste koolis toimetuleku parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks Toetava tegevuseks 2.1. ei ole kulusid planeeritud.

1.2. Toetatav tegevus 2.2: Andme- ja teabevahetuslahenduse loomine

võrgustikutöö tõhustamiseks Toetava tegevuseks 2.2. ei ole kulusid planeeritud.

1.3. Toetatav tegevus 2.3: Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede

kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil

1.3.1 Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamine, katsetamine, arendamine ja

laiendamine

1.3.1.1 Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamise, katsetamise, arendamise ja

laiendamise otsene personalikulu

Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamiseks, katsetamiseks, arendamiseks ja laiendamiseks otseseid personalikulusid 2021. aastaks ei ole planeeritud.

1.3.1.2 Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamise, katsetamise, arendamise ja

laiendamise muud kulud

2021. aastaks on planeeritud juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamise muude kulude summaks 33 400 eurot. Projektijuhi ja koordinaatorite koolitusteks/õppereisideks/konverentsidel vms üritustel (mis on seotud kõrge riskiga lähisuhtevägivalla või lähisuhtevägivalla võrgustikutööga seonduvad, samuti lähisuhtevägivalla korraldamise meetodite arengutega seonduvad) osalemiseks on planeeritud 1000 eurot. Võimalusel toimub kuni üks projektijuhi ning võtmeisikute MARACi õppereis (sh välisriiki). Õppereisideks juhtumikorralduse võrgustiku spetsialistidele (sh tugiisikutele), võtmeisikutele kui ka koordinaatoritele ja projektijuhile on planeeritud 2200 eurot. Korraldatakse kuni kaks õppereisi Soome MARAC mudelit kasutavatesse asutustesse vahetamaks kogemusi MARAC töö ning tugiisikute tööspetsiifika valdkonnas. Külastustel osalevad 2 piirkonna juhtumikorralduse võrgustiku spetsialistid, tugiisikud, võtmeisikud, projektijuht, koordinaator ning juhtrühma liikmed Partner korraldab MARAC piirkondade tugiisikutele täienduskoolituste tsüklid. Täiendavat ettevalmistust pakkuvad koolitused toimuvad kuni nelja katsepiirkonna võrgustike tugiisikutele. Töötavatele tugiisikutele pakutakse kovisioone, supervisioone ning koolituslikke kovisioone. Toimub koolitus ohvriabitöötajatele tugiisikute juhendamise ning kovisioonide läbiviimise teemal. Kavandatud on ka tugiisikute juhendajate koolitus, et tagada jätkusuutlik tugiisikute süsteem. Tugiisikute juhendajate koolitamise (sh kovisiooni läbiviimise koolitus) viivad läbi projekt koordinaatorid. Tugiisikute teenuste kuludeks, eelkõige transpordikuludeks, on planeeritud 12000 eurot.

2021. aastal on planeeritud kuni 19 koolituslikku tagasisideseminari (MARAC-i rakendavate piirkondade spetsialistidele). Samuti on planeeritud katsepiirkondade võrgustikele kui ka uutele liitunud piirkondade võrgustikele kokku kuni kuus tagasisideseminari, et koguda tagasisidet juhtumikorralduse mudeli toimimise ja kohandamise kohta ning pakkuda võrgustikele täiendavat tuge. Planeeritud on kuni kahepäevane võtmeisikute koolitus, kus võimalusel osalevad ka väliskoolitajad. Koolitusel osalevad juhtumikorralduse võrgustiku spetsialistid, juhtrühma liikmed, ülikoolide esindajad, tugiisikud, erinevate lähisuhtevägivallaga töötavate ametkondade ja organisatsioonide esindajad (nt Politsei- ja Piirivalveamet, varjupaikade esindajad, kohalike omavalituste spetsialistid jt). Koolitusel osalejaid, eelkõige spetsialiste, nähakse ka kui tulevasi potentsiaalseid juhtumikorralduse mudeli koolitajaid, MARAC-ide ellukutsujaid ja teema eestkõnelejaid. Võrgustikukoolituse, võtmeisikute koolituse, tagasisideseminaridega seotud kuludeks (sh transport, koolitajate tasud, majutus ja toitlustus) ning tagasisideseminarideks on planeeritud 18 200 eurot.

Projektijuhtimise otsesed personalikulud Projektijuhtimise otseseks personalikuluks 2021. aastal on planeeritud 90869,04 eurot. Projektijuhi töötasu moodustab sellest 34392,00 eurot ja kahe koordinaatori töötasu 56477,04 eurot. Koordinaatorid tegelevad sisutegevusteks vajalike tööülesannetega.

Tegevuse 2.3 elluviimiseks 2021. aastal kulub 137899,40 eurot, millest 13 630,36 eurot on

kaudsed kulud (15% otsestest personalikuludest).

1.4. Toetatav tegevus 2.4: Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse

suurendamiseks

1.4.1. Maakondliku võrgustikutöö seniste praktikate analüüsimine ja teiste kogemuste

koondamine ning sobiliku mudeli kujundamine

1.4.1.1. Maakondliku võrgustikutöö seniste praktikate analüüsimise ja teiste kogemuste

koondamise ning sobiliku mudeli kujundamise otsene personalikulu 2021. aastaks ei ole seniste praktikate analüüsimiseks, teiste kogemuse koondamiseks ning töökorralduse kujundamiseks otseseid personalikulusid planeeritud. 1.4.1.2. Maakondliku võrgustikutöö seniste praktikate analüüsimise ja teiste kogemuste

koondamise ning sobiliku mudeli kujundamise muud kulud

2021. aastaks ei ole seniste praktikate analüüsimiseks, teiste kogemuse koondamiseks ning

töökorralduse kujundamiseks muid kulusid planeeritud.

1.4.2. Koolituste korraldamine maakondlike võrgustike arendamiseks ja haldamiseks

ning kohaliku tasandi tegevuse teostamiseks

1.4.2.1. Koolituste korraldamise maakondlike võrgustike arendamiseks ja haldamiseks

ning kohaliku tasandi tegevuse toetamiseks otsene personalikulu 2021. aastaks võrgustike arendamise, haldamise ja kohaliku tasandi toetamise otsesteks personalikuludeks kulusid ei ole planeeritud.

1.4.2.2. Koolituste korraldamise maakondlike võrgustike arendamiseks ja haldamiseks

ning kohaliku tasandi tegevuse toetamiseks muud kulud 2021. aastaks võrgustike arendamise, haldamise ja kohaliku tasandi toetamise muid kulusid ei ole planeeritud. 1.4.3. Maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamine ja võrgustike mõjude hindamine

1.4.3.1. Maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamise ja võrgustike mõjude hindamise

otsene personalikulu 2021. aastaks ei ole kogemuste jagamiseks ja võrgustike mõjude hindamiseks otseseid

personalikulusid planeeritud. 1.4.3.2. Maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamise ja võrgustike mõjude hindamise

muud kulud

2021. aastaks on planeeritud võrgustikutöö kogemuste jagamiseks ja üksteiselt õppimiseks

üleriigilisi koostööseminaride (sh majutamise, toitlustamise, transpordi- ja seminarikulud)

korraldamiseks ning võrgustikutöö kogemuste jagamiseks teiste riikide esindajatega kohapeal

ja välisvisiidi korraldamiseks sihtrühmale välislähetusi (sõidukulud, transpordikulud,

majutuskulud, toitlustamise kulu) välisriikidesse 28 349,58eurot.

Tegevuse 2.4 elluviimiseks 2021. aastal kulub 28 349,58 eurot.

Tegevuse 2.4 eelarve korrigeeritakse peale TAT-i muudatuse vormistamist ning koolituste

korraldamise maakondlike võrgustike arendamiseks ja haldamiseks ning kohaliku tasandi

tegevuse teostamiseks elluviimise aja pikendamist ning 2020. aasta viimase maksetaotluse

väljamaksmist (vastavalt TAT p 9.1.2), kuna 2020. aasta planeeritud summad on tegelikkusest

suuremad ja eelarve jääk võimaldab 2021. aastaks eelarves planeeritud summadega arvestada.