Varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsleri 16. detsembri 2019. a otsuse nr 1-24/363 „Käskkirjas "Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks" nimetatud toetatavate tegevuste 2020. aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine“ muutmine

Toetatavate tegevuste eelarve kulukohtade kaupa¹ KINNITATUD

Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks Varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsleri {kp} otsusega nr {nr}

"Varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsleri 16. detsembri 2019. a otsuse nr 1-24/363 „Käskkirjas "Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks"

Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood: 01.07.2015–31.12.2023 nimetatud toetatavate tegevuste 2020. aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine“ muutmine"

Elluviija: Siseministeerium LISA 1

Osa 1: Tegevuste eelarve kulukohtade kaupa

Aasta 2015 2016 2017 2018 2019 Kokku

Jrk

nr Projekti väljund Rea nr Projekti tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad

Abikõlblik kulu²

(EUR)

Abikõlblik kulu²

(EUR)

Abikõlblik kulu²

(EUR)

Abikõlblik kulu²

(EUR)

Abikõlblik kulu²

(EUR)

Abikõlblik

kulu kokku

(EUR)

Abikõlblik kulu

(EUR)

sh SIM TAI PPA SKA

11 12 13 14

1.1.1. Käitumisoskuste Mängu arendamine, elluviimine ja

laiendamine 15 969,71 139 963,74 189 192,54 117 758,14 101 312,28 62 500,00 62 500,00 626 696,41

1.1.1.1. Käitumisoskuste Mängu arendamise, elluviimise ja

laienemise otsene personalikulu 3 553,82 11 250,74 10 335,23 6 351,70 0 0 0 31 491,49

1.1.1.2. Käitumisoskuste Mängu arendamise, elluviimise ja

laienemise muud kulud 12 415,89 128 713,00 178 857,31 111 406,44 101 312,28 62 500,00 62 500,00 595 204,92

Otsene personalikulu 10 668,23 36 045,18 41 350,04 42 506,57 54 120,54 53 784,00 53 784,00 238 474,56

1.2.1. Andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni

koostamine, lahenduse loomine ja arendamine ning

selle kasutajate koolitamine 0 0 4 014,00 0 25 560,00 117 775,00 117 775,00 147 349,00

1.2.1.1. Andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni

koostamise, lahenduse loomise ja arendamise ning

selle kasutajate koolitamise otsene personalikulu 0 0 4 014,00 0 0 655,00 655,00 4 669,00

1.2.1.2 Andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni

koostamise, lahenduse loomise ja arendamise ning

selle kasutajate koolitamise muud kulud 0 0 0 0 25 560,00 117 120,00 117 120,00 142 680,00

Otsene personalikulu 0 0 3 211,20 3 121,99 2 743,81 1 338,00 1 338,00 10 415,00

1.3.1. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamine,

katsetamine, arendamine ja laiendamine 321,14 6 122,57 10 267,01 25 191,88 34 573,77 93 000,00 93 000,00 169 476,37

1.3.1.1. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamise,

katsetamise, arendamise ja laiendamise otsene

personalikulu 0 0 0 0 0 0 0 0

1.3.1.2. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamise,

katsetamise, arendamise ja laiendamise muud kulud 321,14 6 122,57 10 267,01 25 191,88 34 573,77 93 000,00 93 000,00 169 476,37

Otsene personalikulu 6 331,61 32 931,08 36 566,06 37 987,06 54 112,88 89 472,12 89 472,12 257 400,81

1.4.1. Maakondliku võrgustikutöö seniste praktikate

analüüsimine ja teiste kogemuste koondamine ning

sobiliku töökorralduse kujundamine 2 214,57 24 772,30 0 0 1 600,00 0 28 586,87

1.4.1.1. Maakondliku võrgustikutöö seniste praktikate

analüüsimise ja teiste kogemuste koondamise ning

sobiliku töökorralduse kujundamise otsene

personalikulu 0 0 0 0 0 0 0

1.4.1.2. Maakondliku võrgustikutöö seniste praktikate

analüüsimise ja teiste kogemuste koondamise ning

sobiliku töökorralduse kujundamise muud kulud 2 214,57 24 772,30 0 0 1 600,00 0 28 586,87

1.4.2. Koolituste korraldamine maakondlike võrgustike

arendamiseks ja haldamiseks ning kohaliku tasandi

tegevuse toetamiseks 0 62 872,37 43 418,68 13 118,41 41 742,84 55 000,00 216 152,30

1.4.2.1. Koolituste korraldamise maakondlike võrgustike

arendamiseks ja haldamiseks ning kohaliku tasandi

tegevuse toetamiseks otsene personalikulu 0 0 0 0 0 0 0

1.4.2.2. Koolituste korraldamise maakondlike võrgustike

arendamiseks ja haldamiseks ning kohaliku tasandi

tegevuse toetamiseks muud kulud 0 62 872,37 43 418,68 13 118,41 41 742,84 55 000,00 216 152,30

1.4.3. Maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamine ja

võrgustike mõjude hindamine 0 3 178,07 11 040,86 2 117,59 10 707,12 18 654,61 45 698,25

1.4.3.1. Maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamise ja

võrgustike mõjude hindamise otsene personalikulu 0 0 0 0 0 0 0

1.4.3.2. Maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamise ja

võrgustike mõjude hindamise muud kulud 0 3 178,07 11 040,86 2 117,59 10707,12 18 654,61 45 698,25

Otsene personalikulu 0 0 0 0 0 0 0

5 Otsene personalikulu kokku 20 553,66 80 227,00 95 476,53 89 967,32 110 977,23 145 249,12 53 784,00 1 993,00 89 472,12 542 450,86

6 Kaudsed kulud kokku 3 083,05 12 034,05 14 321,48 13 495,10 16 646,58 21 787,37 8 067,60 298,95 13 420,82 81 367,63

7 Aastaeelarve kokku 38 588,31 317 919,36 353 381,87 255 296,74 343 119,82 513 311,10 124 351,60 119 411,95 195 892,94 1 821 617,20

8 Jaotamata eelarve 2 293 762,74 1 975 843,38 1 622 461,51 1 367 164,77 1 024 044,95 510 733,85

9 Toetatavate tegevuste kogueelarve 2 332 351,05

10 ERF tüüpi kulud kokku 0

11 ERF tüüpi kulude osakaal toetatavate tegevuste

kogumaksumusest (%) 0

Osa 2: Tegevuste finantsplaan⁴

Aasta

Finantsallikate jaotus Summa Osakaal (%) Summa Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Kokku Osakaal (%)

1 Toetatavate tegevuste eelarve kokku aastate lõikes

38 588,31 317 919,36 353 381,87 255 296,74 343 119,82 531 311,10 200 000,00 170 000,00 122 733,85 2 332 351,05

2 Toetus kokku (rida 2.1 + rida 2.2) 38 588,31 100% 317 919,36 100% 353 381,87 100% 255 296,74 100% 343 119,82 100% 531 311,10 100% 200 000,00 100% 170 000,00 100% 122 733,85 100% 2 332 351,05 100%

2.1 sh ESF-i toetus (85%) 32 800,06 270 231,46 300 374,59 217 002,23 291 651,85 451 614,44 170 000,00 144 500,00 104 323,77 1 982 498,39

2.2 sh riiklik kaasfinantseering (15%) 5 788,25 47 687,90 53 007,28 38 294,51 51 467,97 79 696,67 30 000,00 25 500,00 18 410,08 349 852,66

Osa 3: Partnerite kulud⁵

Jrk nr Partner 2015 2016 2017 2018 2019 2020

1 Tervise Arengu Instituut 33 161,09 178 713,47 238 295,37 167 593,45 163 550,90 124 351,60

Jrk nr Partner 2015 2016 2017 2018 2019 2020

1 Politsei- ja Piirivalveamet 0 0 8 308,98 3 590,29 28 715,38 119 411,95

Jrk nr Partner 2015 2016 2017 2018 2019 2020

1 Sotsiaalkindustusamet 7 602,49 43 993,31 52 317,98 68 877,00 96 803,58 195 892,94

² Sisaldab elluviija ja partnerite abikõlblikke kulusid

³ Lisada või eemaldada partnereid vastavalt TAT-is sätestatule.

⁴ Lisada või eemaldada aastaid vastavalt TAT-is sätestatule.

⁵ Lisada ridu vastavalt partnerite arvule ja veerge vastavalt aastale.

2020 2021 20222019

Tegevuse 2.1 partneri abikõlblikud kulud

¹ Tabelites kajastatada tegevuskava aasta tekkepõhine eelarve ning sellele eelnevate aastate tekkepõhised kulud, mis rakendusüksus on abikõlblikuks tunnistanud, või tekkepõhine eelarve, kui abikõlblike kulude seis pole lõplikult teada. Sellest lähtuvalt lisada

veerge.

20232018

Aasta

Aasta

Aasta

2015 2016 2017

15

Väljund 1:

Käitumisoskuste Mäng on

arendatud ja laiendatud

ning seda on kasutanud

330 õpetajat

1.1

Horisontaalne kulukoht

Väljund 3:

Juhtumikorralduse mudel

on arendatud ja laiendatud

ning seda on kasutatud

kaheksateistkümnes

piirkonnas

1.4

7 8 9 10

Projekti

tulemus

Väljund 2: Loodud on

andme- ja teabevahetus-

lahendus

1.2

Horisontaalne kulukoht

Horisontaalne kulukoht

1.3

E n

n e

tu s

te e

n u

s e

s t

k a

s u

s a

a ja

te a

rv a

a s

ta k

s 2

0 2

3 o

n 7

8 0

0

Väljund 4: Võrgustikutöö

põhimõtted on juurutatud

viieteistkümnes

maakondlikus turvalisuse

nõukogus

Horisontaalne kulukoht

6

Tegevuse 2.2 partneri abikõlblikud kulud

Tegevuse 2.3 partneri abikõlblikud kulud

partneri abikõlblik kulu tegevuskava aastal³

(EUR)

2020

1 2 3 4 5

Finantspl

aan

Aasta

Finantsall

ikate

jaotus Summa

Osakaal

(%) Summa

Osakaal

(%) Summa

Osakaal

(%) Summa

1

Toetatava

te

tegevuste

eelarve

kokku

aastate

lõikes

2

Toetus

kokku

(rida 2.1 +

rida 2.2) 100% 100% 100%

2.1

sh ESF-i

toetus

(85%)

2.2

sh riiklik

kaasfina

ntseerin

g (15%)

2015 2016 2017 2018

Osakaal

(%) Summa

Osakaal

(%) Summa

Osakaal

(%) Summa

Osakaal

(%) Kokku

Osakaal

(%)

100% 100% 100% 100% 100%

202120202018 2019

KINNITATUD

28.05.2020 otsusega nr 1-24/67

„Varade, planeerimise ja tehnoloogia

asekantsleri 16. detsembri 2019. a otsuse nr 1-

24/363 „Käskkirjas "Toetuse andmise

tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis

olevate perede toetamiseks ning turvalise

elukeskkonna arendamiseks" nimetatud

toetatavate tegevuste 2020. aasta tegevuskava

ja eelarve kinnitamine“ muutmine“

LISA 2

Seletuskiri toetatavate tegevuste eelarvele

perioodil 01.01.2020–31.12.2020

1.1. Toetatav tegevus 2.1: Käitumisoskuste Mängu arendamine ja laiendamine

õpilaste koolis toimetuleku parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks

1.1.1. Käitumisoskuste Mängu arendamine, elluviimine ja laiendamine

1.1.1.1. Käitumisoskuste Mängu arendamise, elluviimise ja laienemise otsene

personalikulu 2020. aastaks programmi arendamise ja elluviimise ning laiendamisega seotud otseseid personalikulusid ei ole planeeritud. Analüütikute kulud on alates 2018. aasta oktoobrist Tervise Arengu Instituudi kanda eesmärgiga hoida kokku eelarvet programmi sisuliste tegevuste arendamiseks ja elluviimiseks.

1.1.1.2. Käitumisoskuste Mängu arendamise, elluviimise ja laienemise muud kulud Programmi arendamise, elluviimise ja laiendamisega seotud kulude summaks 2020. aastal on planeeritud 62 500 eurot. Käitumisoskuste Mängu raames toetab hanke võitnud pakkuja, kelleks on PAXIS Instituut, partnerit ja mentoreid kooliaasta jooksul, pakkudes vajadusel elektroonilist nõustamist ja erinevaid abistavaid materjale. 2020. aastal ei kaasne välispartneriga seotud kulusid. 2020. aastal on planeeritud metoodika vene keelde kohandamiseks programmi olemasolevatele materjalidele teha tõlke, keeletoimetamis- ja korrektuuriteenust jm kohandustegevused vastavalt tekkivale vajadusele. Nimetatud tegevused teeb VEPA projekti personal ning sellega ei kaasne kulusid. Programmi arendamiseks 2020. aastal ei ole kulusid planeeritud. 2020. aastal on koolituste, ürituste jms kohtumiste korraldamise kuluks planeeritud 9000 eurot. 2019/20. õppeaastal on plaanis orienteeruvalt 130-le uuele õpetajale läbi viia kuus kolmepäevast koolitust, millest 2020. aastal toimuvad kolmandad koolituspäevad (6 grupile). Lisaks korraldatakse täienduskoolitusi (nt reflektsioonipäevad, mentorite talvekool, kevadtalgud) ja muid üritusi (nt tänuüritus) nii õpetajatele kui ka mentoritele vastavalt programmi rakendamise käigus tekkinud vajadustele. 2020. aastal on mentorite ja koolitajate töötasudeks, transpordikuludeks (sh parkimiskulu, transport koolitustele ja muudele üritustele) ja programmi tegevustega seotud majutuskuludeks planeeritud 52 700 eurot. Hindamistegevuse kogukuluks 2020. aastal on planeeritud 800 eurot. Kulu on seotud 2020.a kevadel kogutavate sekkumise järelküsitluse andmete sisestamisega. Projekti teavitustegevusteks ei ole planeeritud kulusid. 2020. aastal on plaanis jätkata veebilehe- ja keskkonna haldamisega. Teavitusüritusi viivad läbi Käitumisoskuste Mängu lepingulised mentorid kehtivate lepingute alusel ja seetõttu ei kaasne eraldi kulusid teavitustegevustega. Lisaks on planeeritud vastavalt vajadusele välja anda täiendavaid elektroonseid veebipõhiseid teavitusmaterjale ja infolehti, millega ei kaasne kulusid.

Projektijuhtimise otsesed personalikulud Projektijuhtimise otseseks personalikuluks 2020. aastaks on planeeritud 53 784 eurot. Projektijuhi töötasu moodustab sellest 19 476 eurot ja kahe spetsialisti töötasu 34 308 eurot. Spetsialistid tegelevad projektijuhti toetavate sisuliste ülesannetega.

Tegevuse 2.1 elluviimiseks 2020. aastal kulub 124 351,60 eurot, millest 8067,60 eurot on

kaudsed kulud (15% otsestest personalikuludest).

1.2. Toetatav tegevus 2.2: Andme- ja teabevahetuslahenduse loomine

võrgustikutöö tõhustamiseks

1.2.1. Andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni koostamine, lahenduse loomine

ja arendamine ning selle kasutajate koolitamine

1.2.1.1. Andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni koostamise, lahenduse loomise

ja arendamise ning selle kasutajate koolitamise otsene personalikulu 2020. aastaks andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni koostamise, lahenduse loomise ja arendamise ning selle kasutajate koolitamise kuludeks on planeeritud kahe edasikoolitaja kuluks kokku 655 eurot.

1.2.1.2. Andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni koostamise, lahenduse loomise

ja arendamise ning selle kasutajate koolitamise muud kulud 2020. aastaks on lahenduse loomiseks, arendamiseks ja arenduste testimiseks planeeritud 117 120 eurot. 2019. aastal alustati arendustega algsest planeeritust hiljem, kuna SMIT-i raamleping oli vananenud ja tuli korraldada uus avatud hankemenetlus RH 208320 „Infosüsteemi POLIS arendustööde teostamine“, TEHIK sai peale SMIT-i hankelepingu sõlmimist ja vaidlustamisperioodi minikonkursi raames hankida IT-arendustööd. Arendamisega alustati 2019. aasta teises pooles. SMIT arendab politsei andmesüsteemi ning loob x-tee, peale SMIT-i tehtud arendusi saab TEHIK teha vastavad arendused STAR-i andmekogus. Peale arenduste valmimist testitakse rakendusi. 2020. aasta esimese poolaasta jooksul valmib IT-lahendus ning selleks on planeeritud 117 120 eurot. Peale arenduste valmimist koostatakse koolitusmaterjalid ning viiakse läbi koolitusi andmevahetuslahenduste kasutajatele.

Projektijuhtimise otsesed personalikulud

Projektijuhi otseseks personalikuluks 2020. aastaks on planeeritud 1338 eurot.

Tegevuse 2.2 elluviimiseks 2020. aastal kulub 119 411,95 eurot, millest 298,95 eurot on

kaudsed kulud (15% otsestest personalikuludest).

1.3. Toetatav tegevus 2.3: Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede

kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil

1.3.1. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamine, katsetamine, arendamine ja

laiendamine

1.3.1.1. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamise, katsetamise, arendamise ja

laiendamise otsene personalikulu Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamiseks, katsetamiseks, arendamiseks ja laiendamiseks otseseid personalikulusid 2020. aastaks ei ole planeeritud.

1.3.1.2. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamise, katsetamise, arendamise ja

laiendamise muud kulud

2020. aastaks on planeeritud juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamise muude kulude summaks 93 000 eurot. Projektijuhi ja koordinaatorite koolitusteks/õppereisideks/konverentsidel vms üritustel (mis on seotud kõrge riskiga lähisuhtevägivalla või lähisuhtevägivalla võrgustikutööga seonduvad, samuti lähisuhtevägivalla korraldamise meetodite arengutega seonduvad) osalemiseks on planeeritud 10 000 eurot. Õppereisideks juhtumikorralduse võrgustiku spetsialistidele (sh tugiisikutele), võtmeisikutele kui ka koordinaatoritele ja projektijuhile on planeeritud 9000 eurot. Korraldatakse kuni kolm õppereisi Soome MARAC mudelit kasutavatesse asutustesse ja/või mujale Euroopa Liidu riikide piires MARAC-i mudeli toimimisega tutvumiseks. Külastustel osalevad kuni 20 piirkonna juhtumikorralduse võrgustiku spetsialistid, tugiisikud, võtmeisikud, projektijuht, koordinaator ning juhtrühma liikmed. Külastustel osalevate spetsialistide ülesanne on motiveerida ja jõustada võrgustikuliikmeid, et tagada mudeli sujuv katsetamine ja juurutamine. Partner korraldab MARAC-iga alustanud piirkondades tugiisikutele täienduskoolituste tsüklid. Täiendavat ettevalmistust pakkuvad koolitused toimuvad kuni kuue katsepiirkonna võrgustike tugiisikutele. Koolitustsüklid korraldatakse vähemalt neljas piirkonnas, kus igal koolitusel osalevad kahe piirkonna koolitatavad. Töötavatele tugiisikutele pakutakse kovisioone, supervisioone ning koolituslikke kovisioone. Toimub koolitus ohvriabitöötajatele tugiisikute juhendamise ning kovisioonide läbiviimise teemal. Kavandatud on ka tugiisikute juhendajate koolitus, et tagada jätkusuutlik tugiisikute süsteem. Tugiisikute juhendajate koolitamise (sh kovisiooni läbiviimise koolitus) kulud kaetakse SKA ohvriabi üldeelarvest. Tugiisikute teenuste kuludeks, eelkõige transpordikuludeks, on planeeritud 5000 eurot. Materjalide täiendamiseks ja väljatrükiks on planeeritud 2000 eurot. Rahastus on planeeritud materjalide kordustrükiks ning vajadusel sisu kohendamiseks 2020. aastal on planeeritud kuni 20 koolituslikku tagasisideseminari (MARAC-i rakendavate piirkondade spetsialistidele). Samuti on planeeritud katsepiirkondade võrgustikele kui ka uutele liitunud piirkondade võrgustikele kokku kuni kuus tagasisideseminari, et koguda tagasisidet juhtumikorralduse mudeli toimimise ja kohandamise kohta ning pakkuda võrgustikele täiendavat tuge. Planeeritud on kuni kahepäevane võtmeisikute koolitus, kus võimalusel osalevad ka väliskoolitajad. Koolitusel osalevad juhtumikorralduse võrgustiku spetsialistid, juhtrühma liikmed, ülikoolide esindajad, tugiisikud, erinevate lähisuhtevägivallaga töötavate ametkondade ja organisatsioonide esindajad (nt Politsei- ja Piirivalveamet, varjupaikade esindajad, kohalike omavalituste spetsialistid jt). Koolitusel osalejaid, eelkõige spetsialiste, nähakse ka kui tulevasi potentsiaalseid juhtumikorralduse mudeli koolitajaid, MARAC-ide ellukutsujaid ja teema eestkõnelejaid. Võrgustikukoolituse, võtmeisikute koolituse, tagasisideseminaridega seotud kuludeks (sh transport, koolitajate tasud, majutus ja toitlustus) ning tagasisideseminarideks on planeeritud 67 000 eurot.

Projektijuhtimise otsesed personalikulud Projektijuhtimise otseseks personalikuluks 2020. aastal on planeeritud 89 472,12 eurot. Projektijuhi töötasu moodustab sellest 35 483,76 eurot ja kahe koordinaatori töötasu 53 988,36 eurot. Koordinaatorid tegelevad sisutegevusteks vajalike tööülesannetega.

Tegevuse 2.3 elluviimiseks 2020. aastal kulub 195 892,94 eurot, millest 13 420,82 eurot on

kaudsed kulud (15% otsestest personalikuludest).

1.4. Toetatav tegevus 2.4: Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse

suurendamiseks

1.4.1. Maakondliku võrgustikutöö seniste praktikate analüüsimine ja teiste kogemuste

koondamine ning sobiliku mudeli kujundamine

1.4.1.1. Maakondliku võrgustikutöö seniste praktikate analüüsimise ja teiste kogemuste

koondamise ning sobiliku mudeli kujundamise otsene personalikulu 2020. aastaks ei ole seniste praktikate analüüsimiseks, teiste kogemuse koondamiseks ning

töökorralduse kujundamiseks otseseid personalikulusid planeeritud.

1.4.1.2. Maakondliku võrgustikutöö seniste praktikate analüüsimise ja teiste kogemuste

koondamise ning sobiliku mudeli kujundamise muud kulud

2020. aastaks ei ole seniste praktikate analüüsimiseks, teiste kogemuse koondamiseks ning

töökorralduse kujundamiseks otseseid personalikulusid planeeritud.

1.4.2. Koolituste korraldamine maakondlike võrgustike arendamiseks ja haldamiseks

ning kohaliku tasandi tegevuse teostamiseks

1.4.2.1. Koolituste korraldamise maakondlike võrgustike arendamiseks ja haldamiseks

ning kohaliku tasandi tegevuse toetamiseks otsene personalikulu 2020. aastaks võrgustike arendamise, haldamise ja kohaliku tasandi toetamise otsesteks personalikuludeks kulusid ei ole planeeritud.

1.4.2.2. Koolituste korraldamise maakondlike võrgustike arendamiseks ja haldamiseks

ning kohaliku tasandi tegevuse toetamiseks muud kulud 2020. aastaks on planeeritud võrgustikutöö edendamiseks, võtmeisikute, omavalitsusliitude, arenduskeskuste, kohalike omavalitsuste, Rahandusministeeriumi regionaalsete talituste esindajate ja kaasatud osapoolte esindajate koolituste, nõupidamiste ja koostööseminaride, õppe- ja infopäevade, koosolekute ning maakondlike konverentside korraldamiseks (sh toitlustamise, majutamise, transpordi- ja seminarikulud) 50 000 eurot. Maakondlike turvalisusealaste võrgustike edendamisel avaliku arvamuse kujundamiseks ja teavitustöö tegemiseks (ajalehtedes laiema turvalisuse teemaga seotud temaatiliste artiklite avaldamine ning temaatiliste trükiste kujundamine ja tiražeerimine) on planeeritud 5000 eurot.

1.4.3. Maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamine ja võrgustike mõjude hindamine

1.4.3.1. Maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamise ja võrgustike mõjude hindamise

otsene personalikulu 2020. aastaks ei ole kogemuste jagamiseks ja võrgustike mõjude hindamiseks otseseid personalikulusid planeeritud.

1.4.3.2. Maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamise ja võrgustike mõjude hindamise

muud kulud

2020. aastaks on planeeritud võrgustikutöö kogemuste jagamiseks ja üksteiselt õppimiseks

üleriigilisi koostööseminaride (sh majutamise, toitlustamise, transpordi- ja seminarikulud)

korraldamiseks ning võrgustikutöö kogemuste jagamiseks teiste riikide esindajatega kohapeal

ja välisvisiidi korraldamiseks sihtrühmale välislähetusi (sõidukulud, transpordikulud,

majutuskulud, toitlustamise kulu) välisriikidesse 18 654,61 eurot.

Tegevuse 2.4 elluviimiseks 2020. aastal kulub 73 654,61 eurot.

OTSUS

28.05.2020 nr 1-24/67

Varade, planeerimise ja tehnoloogia

asekantsleri 16. detsembri 2019. a otsuse

nr 1-24/363 „Käskkirjas "Toetuse andmise

tingimused riskikäitumise ennetamiseks,

riskis olevate perede toetamiseks ning

turvalise elukeskkonna arendamiseks"

nimetatud toetatavate tegevuste 2020. aasta

tegevuskava ja eelarve kinnitamine“

muutmine

Siseministri 29. mai 2018. a käskkirja nr 1-3/53 „Volituse andmine välisvahendite valdkonna

eest vastutavale asekantslerile ja välisvahendite osakonna juhatajale“ punkti 1 alusel ja

kooskõlas Vabariigi Valitsuse korraldusega, millega kinnitatakse perioodi 2014-2020

struktuuritoetuste meetmete nimekiri ning siseministri 18. septembri 2015. a käskkirja

nr 1-3/170 „Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede

toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks“ punktist 9.1.1 ja elluviija

20. mai 2020. a kirjaga nr 14-12.2/706-3 esitatud taotlusest

1. Muudan varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsleri 16. detsembri 2019. a otsuse

nr 1-24/363 „Käskkirjas "Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis

olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks" nimetatud

toetatavate tegevuste 2020. aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine“ lisa 1 „Toetatavate

tegevuste tegevuskava perioodil 01.01.2020-31.12.2020“ järgmiselt:

1.1 sõnastan tabeli 2 järgmiselt:

Toetatava

tegevuse

näitaja

nimetus

Siht-

tase

(2020)

Detailsete

tegevustega seotud

väljundid

tegevuskava

perioodil

Kavandatud

saavutustase

tegevuskava

perioodil

Selgitus

Teenust

saanute arv

7500 Programmis osalejate

arv

7399 Saavutustase sisaldab ka

algtaset, milleks oli 500

õpilast. 2015/16. õppeaastal

õppis 442 ja 2016/17.

õppeaastal 826 õpilast neis

klassides, kus

Käitumisoskuste Mäng

esimest korda läbi viidi.

2017/18. õppeaastal õpib

umbes 1657 õpilast ning

2018/19. õppeaastal 1474

õpilast klassides, kus

Käitumisoskuste Mängu

esmakordselt läbi viiakse.

2019/20. õppeaastal õpib

umbes 2500 õpilast klassides,

kus Käitumisoskuste Mängu

esmakordselt läbi viiakse.

Programmi

rakendavat

e õpetajate

arv

330 Koolituste arv 6 Korraldatakse kuni kolm

koolitust uutele õpetajatele

(kuni 6 õpetajate gruppi). Ühe

koolituse eeldatav maht on 24

akadeemilist tundi ja toimub

kolmel päeval, kaks esimest

koolituspäeva toimusid 2019.

aasta sügisel. 2020. aasta

alguses toimuvad 2019. aastal

liitunud õpetajate kolmandad

koolituspäevad (6 gruppi).

Konverentside või

teavitusürituste arv,

kus Käitumisoskuste

Mängu tutvustatakse

2 Partner on osalenud ja

tutvustanud mängu vähemalt

kahel õpetajatele või

haridustöötajatele mõeldud

konverentsil või muul

teavitusüritusel.

Klasside arv, kus

Käitumisoskuste

Mängu ellu viiakse

382 Sisaldab ka algtaset milleks

oli 20 klassi. 2015/16. õa-l

rakendas Käitumisoskuste

Mängu esmakordselt 20

klassi. 2016/17. õa-l rakendas

Käitumisoskuste Mängu

esmakordselt 40 klassi.

2017/18. õa-l rakendas

Käitumisoskuste Mängu

esmakordselt 90 klassi.

2018/19. õa-l rakendab

Käitumisoskuste Mängu

esmakordselt 80 klassi.

2019/20. õa-l rakendab

Käitumisoskuste Mängu

esmakordselt 132 klassi.

1.2 sõnastan punkti 2.1.3.1. järgmiselt:

„2.1.3.1. Partner Politsei- ja Piirivalveamet on lähteülesande põhjal sõlminud kokkulepped

SMIT-i ja Sotsiaalkindlustusameti ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega (edaspidi

TEHIK) IT-lahenduse loomise mahtude ja arendamise osas.

Vastavalt kokkulepitule ning läbi viidud hangetele SMIT avatud hankemenetlusega RH 208320

„Infosüsteemi POLIS arendustööde teostamine“ ning TEHIK avatud hankemenetlusega RH

204675 „Sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistri „STAR“ alustati arendamisega 2019. aasta

teises pooles. SMIT arendab vastavalt oma põhimäärusele politsei andmesüsteemi ning loob

x-tee, misjärel teeb TEHIK vastavad arendused STAR-i andmekogus. Pärast arendusi testitakse

rakendusi.

Koostöös SMIT-i ja TEHIK-uga valmib 2020. aasta suve lõpuks andme- ja

teabevahetuslahendus.“

1.3 sõnastan tabeli 3 järgmiselt:

Tegevus

Tegevuse

üldajaraam (näidatakse

üldajaraam, mille

jooksul tegevust ellu

viiakse)

Tegevuse algus- ja

lõppkuupäev

tegevuskava

perioodil

Tegevuse eest

vastutaja

(elluviija või

partner)

2.1. Andme- ja

teabevahetuslahenduse

kontseptsiooni koostamine,

lahenduse loomine ja

arendamine ning selle

kasutajate koolitamine.

01.01.2017-

31.12.2020

01.01.2020–

31.08.2020

Partner

2.1.1. Andme- ja

teabevahetuslahenduse

kontseptsiooni koostamine

01.01.2017–

30.06.2018

Lõpetatud Partner

2.1.2. Andme- ja

teabevahetuslahenduse

lähteülesande koostamine

01.04.2018–

31.08.2018

Lõpetatud Partner

2.1.3. Andme- ja

teabevahetuslahenduse

arendamine

01.08.2018–

31.12.2020

01.01.2020–

31.08.2020

Partner

1.4 sõnastan punkti 3.1.5.1. järgmiselt:

„3.1.5.1 2020. aastal korraldab partner kuni 20 (juhul kui Tallinnasse luuakse neljas MARAC

ning Tartusse kaks MARAC-i) piirkonna juhtumikorralduse võrgustike spetsialistidele

(sh tugiisikutele) kuni kolm õppereisi Soome ja/või Euroopa Liidu riikide piires. Õppereisidel

osalevad võimalusel juhtrühma liikmed, projektijuht ja koordinaator. Reiside tulemusena on

piirkondade juhtumikorralduse spetsialistid motiveeritud edasiseks koostööks

juhtumikorralduse mudeli kohandamisel, katsetamisel ning laiendamisel.“

1.5 sõnastan punkti 3.1.5.2. järgmiselt:

„3.1.5.2. Projektijuht, koordinaator ja võtmeisikud osalevad võimaluse korral välismaal

(nt Soomes või mõnes teises EL riigis) toimuvatel lähisuhtevägivalla kohtumistel ja

konverentsidel, et tutvuda teiste riikide kogemustega.“

1.6 sõnastan punkti 3.1.6.1. järgmiselt:

„3.1.6.1. Vastavalt väljatöötatud strateegiale jätkab partner 2020. aastal juhtumikorralduse

mudeli juurutamist ja mudeli toimimise seiret üle Eesti. 2019. aasta lõpu seisuga on MARAC-

id loodud 20 Eesti piirkonda (Ida-Harju, Lääne-Harju, Tallinna Kesklinn/Põhja-Tallinn,

Hiiumaa, Narva, Tartumaa (2 MARAC-i), Rapla, Jõgeva, Paide, Jõhvi, Põlva, Haapsalu,

Rakvere, Pärnu, Viljandi, Saaremaa, Võru ja Valga).

Piirkondade juhtumikorralduse võrgustikud korraldavad MARAC-i mudeli abil juhtumite

lahendamist, mis riskihindamise tulemusena välja valitakse, ning hindavad saavutatud tulemusi.

Partner korraldab MARAC-i mudeli abil juhtumikorraldust rakendanud spetsialistidele

tagasiside ja toe pakkumise, spetsialistidelt tagasiside koondamise ning koostab kokkuvõtted

juhtumite lahendustest ning tulemustest. Tulemusi ja tagasisidet arvesse võttes planeerib partner

edasisi tegevusi mudeli arendamiseks.

1.7 sõnastan punkti 3.1.6.2. järgmiselt:

„3.1.6.2 Partner analüüsib mudeli rakendamise töötulemusi kõikide MARAC-i piirkondade

spetsialistide tagasiside ning korraldatud juhtumite põhjal. Vähemalt 15-s piirkonnas teostatakse

ka kvaliteedi hindamist, st osaletakse MARAC-i koosolekul ning hinnatakse koosolekuid välja

töötatud hindamissüsteemi alusel. Koostöös juhtrühmaga täiendatakse vajaduse korral

juhtumikorralduse mudeli rakendamise strateegiat, juhtumikorralduse mudeli abimaterjale ning

tugiisikute kaasamise kontseptsiooni.“

1.8 sõnastan punkti 3.1.7.1. järgmiselt:

„3.1.7.1. 2016. aastal toimus tugiisikute värbamise, juhendamise ja jõustamise metoodika ning

tugiisikute juhtumikorralduse mudelisse kaasamise kontseptsiooni väljatöötamisega alustamine

ning 2019. aasta jooksul formuleerus süsteem terviklikumalt. Vastavalt tugiisikute kaasamise

kontseptsioonile korraldab partner tugiisikutele 2020. aastal vähemalt kuus (kokku 6 piirkonna

Tartu, Jõgeva, Viljandi, Lääne-Harju, Ida-Harju, Kesklinn/Põhja-Tallinn tugiisikutele)

tugiisikute täienduskoolituste tsüklit, mille viivad läbi Eesti koolitajad. Koolitused käsitlevad

tööd kõrge lähisuhtevägivalla riskiga ohvri märkamisel ja abistamisel: nõustamisoskused

ohvriga suhtlemisel, vägivald ja selle mõju ohvrile, ohvri vajadused ja õigused, toetavad

teenused, tugiisiku roll töös lähisuhtevägivalla ohvriga, ohvri toetamine menetlusprotsessis.

Koolituse järgselt tekib tugiisikutel valmidus osaleda MARAC mudeli rakendamisel. Partner

korraldab tugiisikutele töö juhendamise. Tugiisikutele pakutakse kovisioone, supervisioone,

koolituslikke kovisioone ning tagasisideseminare.

2020. aastal korraldab partner tugiisikute juhendamise ning kovisioonide läbiviimise teemal.

Koolitusel osalevad MARAC-iga liitunud piirkondade ohvriabitöötajad potentsiaalsetest

edasistest MARAC-i piirkondadest.“

1.9 sõnastan punkti 3.1.8.3. järgmiselt:

„3.1.8.3. Partner korraldab võimalusel juhtumikorralduse mudeli ja mudeliga seotud

rahvusvahelise koolitajaga kõrge riskiga vägivalla ja/või riskihindamise teemalise koolituse

võtmeisikutele. Koolitusel analüüsitakse koostöös PRAX-isega häid rahvusvahelisi kõrge

riskiga lähisuhtevägivalla kohtupraktikaid, sh kaastakse ka kohtunikud. Erinevatest

piirkondadest ja ametkondadest pärit osalejatel tekib ühtne nägemus ning valmidus

juhtumikorralduse mudeli ja riskihindamise teemalisi koolitustsükleid läbi viia või oma asutuses

teema eest kõneleda. Koolitusel käsitletakse muu hulgas ka soolise vägivalla ja soolise

võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste temaatikat. Koolitusel osalevad

valitud piirkondade motiveeritud spetsialistid, erinevate juhtumikorralduse mudeli

rakendamisega seotud ametkondade ja organisatsioonide esindajad, ülikoolide esindajad ning

tugiisikud, kellel on motivatsiooni edaspidi juhtumikorralduse mudeli koolitusi läbi viia.

Koolituse tulemusel tekkinud koolitajate ring aitab tagada järjepidevuse ja jätkusuutlikkuse

erinevate piirkondade ja ametkondade spetsialistidele vastavate oskuste ja teadmiste edasi

andmiseks.“

1.10 sõnastan punkti 3.1.9.1. järgmiselt:

„3.1.9.1. 2016. aastal tellis elluviija Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute

keskuselt (RAKE) mõjude hindamise kontseptsiooni väljatöötamise, millele tuginedes

jätkatakse 2019. aastal andmete kogumist.

2019. aasta augustis toimunud juhtrühmas otsustati mõjude hindamine lükata 2021. aasta teise

poolde, sest 2019 lõpuks sai kogu Eesti kaetud katsepiirkondadega.

Sihtgrupp: Lähisuhtevägivalla all kannatavad isikud ning nendega vahetult kokku puutuvad

spetsialistid.“

1.11 sõnastan tabeli 5 järgmiselt:

Tegevus

Tegevuse

üldajaraam (näidatakse

üldajaraam, mille

jooksul tegevust ellu

viiakse)

Tegevuse algus- ja

lõppkuupäev

tegevuskava perioodil

Tegevuse eest

vastutaja

(elluviija või

partner)

3.1. Juhtumikorralduse

mudeli ettevalmistamine,

katsetamine, arendamine ja

laiendamine.

01.09.2015–

30.11.2023

01.01.2020–

31.12.2020

Partner

3.1.1. Partnerluslepingu

sõlmimine.

01.09.2015–

30.11.2023

Lõpetatud Elluviija

3.1.2. Juhtrühma

moodustamine ning kokku

kutsumine

01.09.2015–

30.11.2023

01.01.2020–

31.12.2020

Elluviija

3.1.3. Eesti juhtumikorralduse

võrgustike olemasolevate

praktikate ja kompetentside

kaardistamine ning nende

võrdlemine Inglise ja Soome

MARAC-i võrgustikutöö ja –

kohtumiste mudelitega.

Lisavajaduste analüüs

piirkondade kaupa. Tulemuste

analüüs ja katsepiirkondade

valik.

01.09.2015–

30.11.2023

Lõpetatud Partner

3.1.4. Teiste riikide MARAC-

i võrgustikutöö ja –kohtumiste

mudelite kogemustega

tutvumine ning õppereis

Soome, võimalusel

Ühendkuningriiki.

01.09.2015–

30.11.2023

Lõpetatud Partner

3.1.5. Tutvustavad õppereisid

projektijuhile ja

koordinaatorile ning

võtmeisikutele. Koolitused,

kohtumised ja konverentsid

projektijuhile ja

koordinaatorile.

01.09.2015–

30.11.2023

01.01.2020–

31.12.2020

Partner

3.1.6. Juhtumikorralduse

mudeli rakendamise strateegia

elluviimine ja arendamine.

01.09.2015–

30.11.2023

01.01.2020–

31.12.2020

Partner

3.1.7. Metoodika ja

kontseptsiooni rakendamine

tugiisikute kaasamiseks.

01.09.2015–

30.11.2023

01.01.2020–

31.12.2020

Partner

3.1.8. Võrgustiku

koolitusmaterjalide, juhiste ja

koolitusprogrammi

kohandamine vastavalt

vajadusele.

01.09.2015–

30.11.2023

01.01.2020–

31.12.2020

Partner

3.1.9. Juhtumikorralduse

mudeli hindamismetoodika

väljatöötamine.

01.09.2015–

30.11.2023

01.01.2020–

31.12.2020

Partner,

elluviija

1.12 sõnastan tabeli 6 järgmiselt:

Toetatava

tegevuse

näitaja

nimetus

Siht-

tase

(2023)

Detailsete tegevustega

seotud väljundid

tegevuskava perioodil

Kavandatu

d

saavutustas

e

tegevuskava

perioodil

Selgitus

Teenust

saanute arv

300 Õppereiside arv 3 Kuni 9 piirkonna

juhtumikorralduse

võrgustiku spetsialistid,

juhtrühma liikmed,

projektijuht ja koordinaator

on tutvunud Soome,

võimalusel ka teiste riikide

(nt Ühendkuningriigi)

kogemustega.

Tagasisideseminar 9 Toimunud on

tagasisideseminarid 2019.

aastal liitunud uute

piirkondade

juhtumikorralduse

võrgustike spetsialistidele.

Tugiisikute koolitus 3 Toimunud on kolm

koolitusmoodulit kuue uue

piirkonna tugiisikutele

vastavalt väljatöötatud

tugiisikute kaasamise

kontseptsioonile.

Juhtumite arv 340 2017. aastal kasutasid

kolme katsepiirkonna

võrgustikud vähemalt 15

juhtumi puhul MARAC-i

mudelit. 2018. aastal on

seitsme piirkonna

võrgustikud kasutanud

vähemalt 50 juhtumi puhul

MARAC-i mudelit. 2019.

aastal on 19 piirkonna

võrgustikud kasutanud

vähemalt 125 juhtumi puhul

MARAC-i mudelit. 2020.

aastal on 19-20 piirkonna

võrgustikud kasutanud

vähemalt 175 juhtumi puhul

MARAC-i mudelit.

Teenust saanute arv

600 Riskis olevad isikud,

eelkõige lähisuhtevägivalla

ohvrid ja selle all

kannatavad lapsed, keda

puudutava juhtumi

lahendamiseks on kasutatud

juhtumikorralduse mudelit.

2017. aastal oli 24 teenust

saanut, 2018. aasta esimesel

poolaastal sai teenust

vähemalt 53 isikut. 2019.

aasta lõpuks saab teenust

kokku 425 isikut. 2020.

aasta lõpuks saab teenust

kokku vähemalt

(kumulatiivselt) 600 isikut.

1.13 sõnastan tabeli 7 järgmiselt

Tegevus

Tegevuse üldajaraam (näidatakse üldajaraam,

mille jooksul tegevust

ellu viiakse)

Tegevuse algus- ja

lõppkuupäev

tegevuskava

perioodil

Tegevuse eest

vastutaja

4.1. Maakondliku

võrgustikutöö seniste

praktikate analüüsimine ja

teiste kogemuste

koondamine ning sobiliku

töökorralduse kujundamine.

01.08.2015–31.12.2020 Lõpetatud Elluviija

4.2. Koolituste korraldamine

maakondlike võrgustike

arendamiseks ja

haldamiseks ning kohaliku

tasandi tegevuse

toetamiseks.

01.09.2015–31.12.2020 01.01.2020–

31.12.2020

Elluviija

4.2.1. Maakondlike koolituste

läbiviimine.

01.09.2015–31.12.2020 01.01.2020–

31.12.2020

Elluviija

4.2.2. Maakondlike

nõupidamiste,

koostööseminaride, õppe- ja

infopäevade ning

konverentside läbiviimine.

01.09.2015–31.12.2020 01.01.2020–

31.12.2020

Elluviija

4.3. Maakondliku

võrgustikutöö kogemuste

jagamine ja võrgustike

mõjude hindamine

01.01.2016–31.12.2021 01.01.2020–

31.12.2020

Elluviija

4.3.1. Üleriigiliste

koostööseminaride

läbiviimine võrgustikutöö

kogemuste jagamiseks.

01.01.2016–31.12.2021 01.01.2020–

31.12.2020

Elluviija

4.3.2. Üleriigilise ja

maakondliku võrgustikutöö

kogemuste jagamiseks

tutvutakse teiste riikide

praktikaga (sh vajaduse korral

korraldatakse õppereise).

01.01.2016–31.12.2021 01.01.2020–

31.12.2020

Elluviija

1.14 sõnastan tabeli 8 järgmiselt:

Toetatava

tegevuse

näitaja

nimetus

Siht-

tase

(2021)

Detailsete tegevustega

seotud väljundid

tegevuskava perioodil

Kavandatu

d

saavutustas

e

tegevuskava

perioodil

Selgitus

Maakondli

ke

turvalisuse

nõukogude

arv, kus on

juurutatud

võrgustikut

öö

põhimõtted

15 Maakondlikud

nõupidamised,

koostööseminarid.

30 Maakonna

turvalisusnõukogude

koostööseminaride

läbiviimine maakondliku

võrgustikutöö edendamiseks,

toetamiseks ja suunamiseks.

Üleriigiline koolitus 1 Läbi on viidud OVL-ide,

MAK-ide ja kohalike

omavalitsuste esindajatele

ning teiste asutuste ja

osapoolte esindajatele

üleriigiline baaskoolitus.

Üleriigiline koostööseminar

kogemuste jagamiseks ja

üksteiselt õppimiseks.

2 Läbi on viidud OVL-ide,

MAK-ide ja kohalike

omavalitsuste esindajatele

ning teiste asutuste ja

osapoolte esindajatele kaks

üleriigilist koostööseminari.

Visiit Soome kogemuste

jagamiseks

1 Elluviija, teiste asjaomaste

ministeeriumite ning

asutuste, organisatsioonide,

OVL-ide, MAK-ide ja

kohalike omavalitsuste

esindajad on teinud

välisvisiidi kogemuste

jagamiseks.

2. Muudan varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsleri 16. detsembri 2019. a otsuse

nr 1-24/363 lisa nr 2 „Toetatavate tegevuste eelarve kulukohtade kaupa“ ja lisa nr 3

„Seletuskiri toetatavate tegevuste eelarvele perioodil 01.01.2020–31.12.2020“ ning

kehtestan need uues sõnastuses.

3. Otsust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2020. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Lilleväli

varade, planeerimise ja tehnoloogia

asekantsler

Lisa 1. Toetavate tegevuste eelarve kulukohtade kaupa

Lisa 2. Seletuskiri toetatavate tegevuste eelarvele perioodil 01.01.2020–31.12.2020