Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 14-12.2/502-1 |
Registreeritud | 11.06.2018 |
Sünkroonitud | 19.11.2024 |
Liik | Leping |
Funktsioon | 14 Euroopa Liidu toetusmeetmete väljatöötamine, rakendamine ja järelevalve teostamine |
Sari | 14-12.2 Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 dokumendid |
Toimik | 14-12.2 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Anneli Liblik (kantsleri juhtimisala, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsleri valdkond, korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Lisa 1
Projekti
nimetus:
Koostöölepingu juurde
Maakonna turvalisus nõukogu eesmärgid
2018
Jrk nr Tegevuse nimetus Toimumisaeg Orienteeruv
osalejate arv Väljundid Eelarve Kulude kalkulatsioon Vastutaja Kaasatud osapooled
1. Koosolekud ja nõupidamised
1.1. Maakonna turvalisuse nõukogu koosolekud
vähemalt 4 korda aastas
(mai, august, september,
oktoober, november)
13 Informatsiooni vahetus kaasatud osapoolte vahel, ühiste eesmärkide seadmine, tegevuste koordineerimine,
tulemuste hindamine 0
Turvalisuse nõukogu
koordinaator
Maakonna turvalisuse nõukogu liikmed: Kohalike omavalitsuste,
kodanikeühenduste ja maakonnas tegutsevate turvalisuse
valdkonnaga tegelevate riiklike organisatsioonide esindajad,
turvalisuse nõukogu koordinaator maakonnas
2. Koolituste läbiviimine
2.1. Baaskoolitus 1 kord aastas (juuni või
august ) 25
Ülevaate andmine siseturvalisuse kontseptsioonist, maakonna turvalisusega seotud organisatsioonide tööst ja
eesmärkidest, maakonna turvalisuse suurematest probleemidest ning maakonna siseturvalisuse nõukogu
olemusest ja võimalustest probleemide lahendamisele kaasa aidata.
950
Kohvipausid ( 2 x 5 € ) ja lõuna 16
eurot osaleja kohta, 100 eurot ruumi
rent ja vajadusel 200 eurot esinejatele.
Turvalisuse nõukogu
koordinaator
Maakonna turvalisuse nõukogu liikmed: Kohalike omavalitsuste,
kodanikeühenduste ja maakonnas tegutsevate turvalisuse
valdkonnaga tegelevate riiklike organisatsioonide esindajad,
turvalisuse nõukogu koordinaator maakonnas
Koostööseminarid ja ümarlauad
3.1 Maakondadeülene koostööseminar (Lääne
piirkond)
1 kord aastas (sõltub teiste
piirkonna maakondade
huvist korraldada), II pa
20 Info vahetamine maakondade turvalisuse probleemide ja nende lahendamiseks ette võetud või kavandamisel
olevate tegevuste osas, samuti koostöövõimaluste kaardistamine. 900
Kohvipausid 2 x 5 € ja lõuna 15 eurot
osaleja kohta ning 400 eurot transport.
Lisakuluna saab tulla juurde
majutuskulu 700 € , kui toimub
väljaspool maakonda- tegemist
saarelisuse eripäraga.). Kulus on
arvestatud, et iga maakond tasub oma
kulud oma tegevuskava põhjal.
Turvalisuse nõukogu
koordinaator Maakondade turvalisuse nõukogude liikmed.
3.2 Ümarlauad
3.2.1.
Saare maakond august 35
Kogukondade kaasamine kohaliku ja maakondliku turvalisuse tagamisse. Kogukondade tugevdamine läbi
kogukondliku koostöö väärtustamise. Kogukondadelt sisendi saamine maakonna arengustrateegia turvalisuse
ja rahvatervise valdkondade eesmärkide kujundamiseks.
485
Kohvipaus 5 eurot inimese kohta, 60
eurot ruumirent ja ümarlaudade
eestvedaja väljapoolt 275 eurot (
transport, vajadusel ööbimine)
Turvalisuse nõukogu
koordinaator
Turvalisuse nõukogu liikmed vastavalt ümarlaua teemale,
turvalisuse nõukogu koordinaator, omavalitsuse esindajad,
kohalikud elanikud
3.2.2.
Saare maakond september 35
Kogukondade kaasamine kohaliku ja maakondliku turvalisuse tagamisse. Kogukondade tugevdamine läbi
kogukondliku koostöö väärtustamise. Kogukondadelt sisendi saamine maakonna arengustrateegia turvalisuse
ja rahvatervise valdkondade eesmärkide kujundamiseks.
485
Kohvipaus 5 eurot inimese kohta, 60
eurot ruumirent ja ümarlaudade
eestvedaja väljapoolt 275 eurot tasu,
transport, vajadusel ööbimine)
Turvalisuse nõukogu
koordinaator
Turvalisuse nõukogu liikmed vastavalt ümarlaua teemale,
turvalisuse nõukogu koordinaator, omavalitsuse esindajad,
kohalikud elanikud
3.2.3.
Saare maakond oktoober 35
Kogukondade kaasamine kohaliku ja maakondliku turvalisuse tagamisse. Kogukondade tugevdamine läbi
kogukondliku koostöö väärtustamise. Kogukondadelt sisendi saamine maakonna arengustrateegia turvalisuse
ja rahvatervise valdkondade eesmärkide kujundamiseks.
485
Kohvipaus 5 eurot inimese kohta, 60
eurot ruumirent ja ümarlaudade
eestvedaja väljapoolt 275 eurot (
transport, vajadusel ööbimine)
Turvalisuse nõukogu
koordinaator
Turvalisuse nõukogu liikmed vastavalt ümarlaua teemale,
turvalisuse nõukogu koordinaator, omavalitsuse esindajad,
kohalikud elanikud
3.2.3.
Saare maakond november 20 Ümarlaudade kokkuvõttev arutelukoosolek, nende ettepanekutest plaanide ja arengute kavandamine aastaks
2019 670
Kohvipaus 5 eurot inimese kohta, lõuna
13 € inimese kohta, 60 eurot ruumirent
ja 250 eurot esinejatele( transport,
vajadusel ööbimine)
Turvalisuse nõukogu
koordinaator
Turvalisuse nõukogu liikmed vastavalt ümarlaua teemale,
turvalisuse nõukogu koordinaator, omavalitsuse esindajad,
kohalikud elanikud
3975
Teavitada avalikkust ja partnereid regulaarselt
nõukogu tööst.
Turvalisuse alase koostöö jätkumine peale
maavalitsuste kaotamist ja omavalitsuste
reformi maakonnas
Suurendada teadmisi ja tõhustada koostööd
turvalisuse tagamiseks Saare maakonnas
Tööle on hakanud uus turvalisuse nõukogu
Riskikäitumise ennetamine, riskis olevate perede toetamine ning turvalise elukeskkonna arendamine
Toetatav tegevus 2.4. Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks
SFOS-i kood 2014-2020.2.07.004.01.15-0003
Tänu meediakajastusele ja erinevatele üritustele on Saare maakonna elanikud ja organisatsioonid teadlikud turvalisuse nõukogu
olemasolust ja teavad probleemide ja heade ideede korral selle poole pöörduda.
Turvalisuse ja rahvatervise valdkondade
integreerimine maakonna arendustegevusse
Turvalisuse ja rahvatervise valdkonnad on arvesse võetud loodavas maakonna arengustrateegias ja neid peetakse maakonna
arengu lahutamatuteks osadeks
Kokku
Saaremaa turvalisuse nõukogu 2018. aasta tööplaan
siht oodatav tulemus
Julgustada kohalikke elanikke ja
organisatsioone aktiivsemalt osalema
turvalisema Saare maakonna loomises.
Saare maakonna elanikud ja organisatsioonid on teadlikumad oma rollist enda ja oma kogukonna turvalisuse loomisel ning
panustavad sellesse senisest aktiivsemalt.
KOOSTÖÖLEPING nr 14-12.2/502-1
11.06.2018
Siseministeerium, registrikood 70000562, aadress Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab
siseministri 27. novembri 2017. a käskkirja nr 1-3/113 „Volituste andmine kantslerile ning
sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantslerile“ punkti 2.5 alusel
sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt (edaspidi elluviija)
ühelt poolt
ja
Saaremaa Vallavalitsus, registrikood 77000306, aadress Tallinna 10, 93819 Kuressaare, keda
esindab põhimääruse alusel Saaremaa vallavanem Madis Kallas (edaspidi koostööpartner) teiselt
poolt,
edaspidi ka pool ja koos pooled, sõlmivad käesoleva koostöölepingu (edaspidi leping) alljärgnevas.
1. Lepingu sõlmimise alus ja ese
1.1. Leping sõlmitakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 2015. a korraldusega nr 107
„“Siseturvalisuse arengukava 2015‒2020“ heakskiitmine“ heaks kiidetud Siseturvalisuse
arengukava 2015-2020 I peatükiga „Turvalisemad kogukonnad“, rahvatervise seaduse § 10
lõikega 1 ja siseministri 18. septembri 2015. a käskkirjaga nr 1-3/170 “Toetuse andmise
tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise
elukeskkonna arendamiseks“, millega elluviija kaasab koostööpartnerina Saaremaa
Vallavalitsuse.
1.2. Lepingu eesmärk on reguleerida elluviija ja koostööpartneri koostööd, õigusi ja kohustusi
Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) perioodi 2014−2020 prioriteetse suuna „Sotsiaalse
kaasatuse suurendamine“ eesmärgi „Kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte,
sh tõrjutusriskis noorte seas“ meetme „Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse
mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu“ (edaspidi meede) tegevuse
2.7.4 „Riskikäitumise ennetamine ning võrgustikutöö meetodil riskis olevate perede
probleemide väljaselgitamine ja lahendamine ning turvalise elukeskkonna arendamine“
(edaspidi meetme tegevus) alategevuse 2.4 „Maakondliku võrgustikutöö edendamine
turvalisuse suurendamiseks“ raames Saaremaa võrgustikutöö edendamisel turvalisuse
suurendamiseks (edaspidi tegevus) ajavahemikul 1. juuni 2018. a kuni 31. detsembrini
2020. a.
1.3. Tegevuse elluviimisel lähtuvad elluviija ja koostööpartner perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seadusest (edaspidi STS) ja selle alusel antud õigusaktidest, lepingu
dokumentidest, siseministri 18. septembri 2015. a käskkirjast nr 1-3/170 „Toetuse andmise
tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise
elukeskkonna arendamiseks“ (edaspidi TAT) ja muudest asjakohastest Eesti Vabariigi ja
Euroopa Liidu õigusaktidest.
1.4. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel lepingu eesmärgi saavutamiseks lepingus
kokkulepitud tegevustest, tähtaegadest ja tingimustest.
1.5. Koostööpartner, kaasates tema poolt moodustatud Saaremaa turvalisuse nõukogu, töötab
maakonnas tegevuste elluviimiseks välja iga-aastase Saaremaa turvalisuse nõukogu
tööplaani (edaspidi ka tööplaan), mis kinnitatakse pärast väljatöötamist käesoleva lepingu
lisana. Elluviijal on õigus pidada läbirääkimisi Saaremaa turvalisuse nõukogu iga-aastase
tööplaani sisu ja elluviimise üle.
2. Lepingu jõustumine ja tähtajad 2.1. Leping jõustub selle allakirjutamisest poolte poolt. Lepingulised tegevused loetakse lepingu
alusel tehtuks alates 1. juuni 2018. a.
2.2. Leping kehtib kuni 31. detsembrini 2020. a või kuni lepinguliste kohustuste nõuetekohase
täitmiseni või lõppemiseni muul ettenähtud alusel.
3. Lepingu lisad
3.1. Lepingu sõlmimise hetkel on lepinguga koos allkirjastatavaks lisaks Saaremaa turvalisuse
nõukogu 2018. aasta tööplaan (Lisa 1).
4. Poolte deklaratsioonid
4.1. Elluviija deklareerib käesolevaga, et tal lasub kohustus täita STS §-s 24 ja lepingus
nimetatud kohustusi.
4.2. Koostööpartner deklareerib, et tal lasub kohustus täita STS §-s 24 punktides 10, 16-18 ning
lepingus nimetatud kohustusi.
5. Rahastamise alused
5.1. Saaremaa turvalisuse nõukogu tegevused rahastatakse elluviija poolt aastaks kinnitatud
tööplaanis toodud mahus vastavalt selles planeeritud tegevuste elluviimisele ja
kululiikidele.
5.2. Koostööpartneri esindaja, kelleks on lepingu täitmisel tema kontaktisik, valmistab ette
tööplaanis planeeritud tegevuste läbiviimise (turu-uuring, võrdlevad hinnapakkumised
kirjalikult taasesitatavas vormis, vajadusel teenuse ostmisel lähteülesande täpsustamine või
muu taoline).
5.3. Koostööpartneri esindaja edastab elluviija kontaktisikule 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast
tööplaanijärgse ürituse toimumist või ostetud teenuse vastuvõtmist tasumist vajava
kuludokumendi, tehtud hinnapäringud, üritusel osalejate registreerimislehe, 3 (kolm) fotot
toimunud üritusest, päevakorra ja võimalusel ürituse lühikokkuvõtte. Pärast nõuetekohaste
elektrooniliste dokumentide edastamist suunab elluviija kuludokumendi tasumisele.
Elluviija soovi korral täpsustab koostööpartner kuludokumendi, ellu viidud tegevuste,
eesmärkide ja osalejate ning kulutuste jm üksikasju.
5.4. Juhul, kui koostööpartner on teinud tööplaanis mitte ette nähtud kulutusi, kui ostetud teenus
ei vasta tööplaanis planeeritule, kui sisseostetud teenus ei ole läbipaistev, kui puuduvad
vajalikud dokumendid (ürituse päevakord ja osalejate registreerimisleht), kui nendel
puudub kohustuslik teavitusviide või kui ei ole lähtutud vahendite kasutamisel
säästlikkusest ja läbimõeldusest, võib elluviija tunnistada koostööpartneri tehtud kulu
mitteabikõlblikuks ning see tuleb tasuda koostööpartneril endal.
5.5. Projektiga seotud tegevuste elluviimisel ei tohi koostööpartner saada tulu ega teenida
kasumit. Projektiga seotud tegevuste raames loodud materjale, sh koolitus-, metoodilisi ja
infomaterjale, veebipõhiseid materjale ning teste, ei tohi koostööpartner kasutada tulu
saamise eesmärgil. Tulu saamise keeld kehtib kuni 31. detsembrini 2023. a.
6. Abikõlblikud kulud
6.1. Abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud ning tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil
ja makstakse projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 (neljakümne viie) kalendripäeva
jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti
Vabariigi õigusaktidega.
6.2. Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määrusega nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused
ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) kehtestatud tingimustest ja TAT-i §-s 7 kehtestatud
korrast ja selle alusel koostatud alategevuse 2.4 „Maakondliku võrgustikutöö edendamine
turvalisuse suurendamiseks“ aasta tegevuskava eelarve seletuskirjast ning kinnitatud
tööplaanis planeeritud tegevustest ja kululiikidest.
6.3. Abikõlblikud ei ole:
6.3.1. ühendmääruse §-s 4 sätestatud kulud;
6.3.2. organisatsiooni juhtimisega seonduv personalikulu;
6.3.3. preemiad;
6.3.4. liiklusvahendite ostmine ja liising;
6.3.5. kinnisasjade ostmine;
6.3.6. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad õigusaktides sätestatud
maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;
6.3.7. alkohoolsete jookide ostmine.
6.4. Elluviija võib lugeda koostööpartneri kulu mitteabikõlblikuks ja keelduda seda kas osaliselt
või tervenisti katmast, kui koostööpartner on rikkunud lepingut või eiranud seadustest või
erinevatest asjakohastest regulatsioonidest tulenevaid nõudeid.
7. Koostööpartneri kohustused
7.1. Koostööpartner on kohustatud esitama elluviijale kinnitamiseks lepingu kehtivuse ajal iga
aasta 1. detsembriks järgneva kalendriaasta Saaremaa turvalisuse nõukogu tööplaani.
7.1.1. Elluviija annab tööplaanile ja eelarvele hinnangu 10 (kümne) tööpäeva jooksul,
arvates tööplaani kättesaamisest.
7.1.2. Kui koostööpartneri esitatud tööplaanis ja selle eelarves ei esine puudusi või
koostööpartner on puudused kõrvaldanud, siis kinnitavad pooled aastase Saaremaa
turvalisuse nõukogu tööplaani lepingu lisana.
7.2. Koostööpartner on kohustatud viima ellu tegevusi, sh projekti tegevusi lepingus fikseeritud
mahus ning tähtaegadest ja tingimustest lähtuvalt.
7.3. Koostööpartner on kohustatud kujundama tegevusi selle elluviimise käigus selliselt, et
projekti lõppemisel oleks suurendatud kohalike omavalitsuste võimekust turvalisuse
tagamisel ning tõstetud kogukonna motivatsiooni turvalisusse panustamisel.
7.4. Koostööpartner on kohustatud esitama elluviijale 10 (kümne) tööpäeva jooksul
vastavasisulise taotluse kättesaamisest toetuse kasutamisega seonduvaid kulusid ja kulu
tasumist tõendavate dokumentide koopiad (arved, tšekid, tööajatabelid, lepingud, osalejate
nimekirjad jms).
7.5. Koostööpartner on kohustatud esitama iga aasta 31. detsembriks kõik projekti eluviimisega
seotud originaaldokumendid (sh osalejate registreerimise lehed) elluviijale paberkandjal.
7.6. Koostööpartner on kohustatud viivitamatult teavitama elluviijat lepingu täitmist
takistavatest asjaoludest, lepingu muutmise vajalikkusest või lepingu täitmisel esinevatest
muudest probleemidest.
7.7. Koostööpartner on kohustatud säilitama tegevuste elluviimisega seonduvad
algdokumendid, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid, mida pole
üle antud elluviijale kuni 31.12.2028.
7.8. Koostööpartner peab tegevuste elluviimiseks asjade ja teenuste ostmisel järgima
riigihangete seadust ning ostude sooritamisel, mille maksumus ületab 300 eurot ilma
käibemaksuta, peab pakkujate paljususe olemasolul küsima kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis hinnapakkumist vähemalt kolmelt pakkujalt.
7.9. Koostööpartner on kohustatud teavitama sihtrühma ning avalikkust, et tegemist on
struktuuritoetuse abil elluviidava tegevusega vastavalt Vabariigi Valitsuse
12. septembri 2014. a määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest
avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu
osalusele viitamise nõuded ja kord“, mh tähistades kõik toetuse kasutamise raames tekkivad
autoriõiguse objektid asja- ja nõuetekohaste Euroopa Liidu struktuurifondide ja elluviija
logodega.
7.10. Koostööpartner peab kasutama teavitamisel projektiga seotud tegevuste ja ürituste
läbiviimisel elluviija poolt edastatud päevakordade, osalejate registreerimislehtede ja
teavitusplakatite näidiseid.
7.11. Koostööpartner peab säilitama teavitustegevusest jälje, mille alusel on võimalik teavitamist
tagantjärele tõestada.
7.12. Koostööpartner on kohustatud leppima projekti tegevuste muutumise või täiendavate
tegevuste kulude finantseerimise elluviijaga eelnevalt kokku vastavalt lepingu punktile 12.
8. Koostööpartneri vastutus
8.1. Koostööpartner vastutab elluviija ees oma kulude abikõlblikkuse eest.
8.2. Koostööpartner vastutab lepingus ja lepingu lisades endale võetud kohustuste täitmise eest
ning hüvitab elluviijale oma kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise tõttu
tekkinud varalise ja mittevaralise kahju.
8.3. Koostööpartner vastutab tema poolt lepingu täitmisse kaasatud kolmandate isikute
lepingujärgse tegevuse eest.
8.4. Koostööpartner ei vastuta kohustuste mittekohase täitmise või täitmata jätmise eest, kui
täitmata jätmise põhjustas vääramatu jõud.
9. Elluviija kohustused
9.1. Elluviija on kohustatud projekti elluviimisel järgima STS-is, selle alusel antud õigusaktides
ning teistes asjakohastes õigusaktides sätestatut.
9.2. Elluviija on kohustatud tagama koostööpartnerile vajaliku informatsiooni projekti tegevuste
lepingujärgseks elluviimiseks ning viivitamatult teavitama koostööpartnerit lepingu
täitmist takistavatest asjaoludest, lepingu muutmise vajalikkusest või muudest
probleemidest mis mõjutavad lepingu täitmist.
10. Aruandlus ja seire
10.1. Koostööpartner on kohustatud lepingu kehtivuse ajal esitama elluviijale aasta
tegevusaruande iga aasta 15. jaanuariks.
10.2. Elluviijal või tema määratud isikul on õigus teostada projektiga seotud tegevuste
toimumisel kohapealset ja etteteatamata seiret. Koostööpartneri kontaktisik edastab
elluviijale vähemalt 1 kuu enne tööplaanis planeeritud ürituse toimumist selle toimumisaja
ja toimumiskoha kohta informatsiooni elektronpostiga.
11. Teated
11.1. Pool edastab lepinguga seotud taotlused, aruanded, märkused, juhised ja tahteavaldused
(edaspidi teade) teise poole lepingus märgitud aadressile.
11.2. Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis (elektronpostiga).
11.3. Poole elektrooniline teade, mis on edastatud teise poole kontaktisiku e-posti aadressile,
loetakse poole poolt kättesaaduks samal päeval, kui elektrooniline kiri on saadetud enne
kella 17.00. Pärast kella 17.00 saadetud elektrooniline kiri loetakse kättesaaduks järgmisel
tööpäeval.
12. Lepingu muutmine
12.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel ning see vormistatakse kirjalikult või
elektrooniliselt (digitaalselt allkirjastatult) lepingu lisana. Kirjaliku või elektroonilise vormi
mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised.
12.2. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või
poolte määratud tähtajal.
12.3. Pool esitab põhjendatud lepingu muutmise ettepaneku teisele poolele kirjalikult või
elektrooniliselt koos kõigi vajalike dokumentidega. Teine pool vastab ettepanekule
hiljemalt 30 (kolmekümne) tööpäeva jooksul, arvates ettepaneku kättesaamisest. Kui
mõlemad pooled on nõus lepingu muutmisega, siis vormistatakse lepingu muudatus lepingu
lisana.
13. Lepingu lõpetamine ja vääramatu jõud
13.1. Elluviijal on õigus leping üles öelda, kui koostööpartner ei täida lepingus sätestatud
tingimusi, ning tagasi nõuda koostööpartnerile lepingu lõpetamise hetkeks välja makstud
toetus ja muud toetuse maksmisega kaasnevad kulud.
13.2. Elluviija võib lepingu ühepoolselt lõpetada, kui:
13.2.1. see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist;
13.2.2. koostööpartner on oluliselt lepingut rikkunud ja ei ole rikkumist selleks antud
mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldanud. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse
eelkõige lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmist;
13.2.3. koostööpartner on korduvalt jätnud täitmata elluviija hoiatuse ja ei ole rikkumist
selleks antud mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldanud.
13.3. Lepinguliste kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine loetakse
põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatust jõust, s.o asjaolust, mida pooled ei saanud
mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu
sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle
tagajärje ületaksid.
13.3.1. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu
asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult või elektrooniliselt teatama
teisele poolele.
13.3.2. Vääramatu jõu esinemine peab olema tõendatud poole poolt, kes viitab vääramatu
jõu esinemisele.
13.3.3. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud
enam kui 90 (üheksakümmend) päeva järjest, võivad pooled lepingu lõpetada.
13.4. Pooled on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju
tekitamine ja tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ning sellega seotud
kohustuste täitmine.
13.5. Lepingu võib igal ajal ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu
lõpetamise ettepaneku teisele poolele kirjalikult või elektrooniliselt koos lõpetamise
põhjenduse äranäitamisega ning koos kõigi vajalike dokumentidega. Teine pool vastab
ettepanekule hiljemalt 30 (kolmekümne) päeva jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates.
Kui mõlemad pooled on nõus lepingu lõpetamisega, siis vormistatakse kirjalikult või
elektrooniliselt lepingu lõpetamine.
14. Kontaktisikud 14.1. Poolte lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja infovahetus toimub
kontaktisikute kaudu:
14.1.1. elluviija kontaktisik on Anneli Liblik, tel: 612 5038, e-post:
14.1.2. koostööpartneri kontaktisik on Karel Koovisk, tel: 452 5083, e-post:
14.2. Kontaktisiku muutmisest tuleb teist poolt kirjalikult või elektrooniliselt ette teavitada
vähemalt 5 (viis) tööpäeva. Nimetatud teade lisatakse lepingule ja ei käsitleta lepingu
muutmisena.
15. Lõppsätted
15.1. Lepingu lahutamatuteks osadeks on lepingu lisad, pooltevahelised teated kontaktisikute
muutmise kohta ja lepingu ja selle lisade muudatused.
15.2. Leping tekitab elluviijale ja koostööpartnerile seaduslikud, kehtivad ja siduvad kohustused
tagamaks lepingu tingimuste tähtaegset, kohast ja täielikku täitmist.
15.3. Pooled lahendavad kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused eelkõige
vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel.
15.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt, mis loetakse vastavalt tsiviilseadustiku üldosa
seaduse § 80 alusel võrdseks allkirjastamise kirjaliku vormiga.
16. Poolte kontaktandmed ja allkirjad
Siseministeerium Saaremaa Vallavalitsus
Pikk 61, 15065 Tallinn aadress Tallinna 10, 93819 Kuressaare
612 5008 telefon 452 5000
[email protected] e-post [email protected]
(allkirjastatud digitaalselt)
Raivo Küüt
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas