Koostööleping

KOOSTÖÖLEPING nr 14-12.2/525-1

18.07.2018

Siseministeerium, registrikood 70000562, aadress Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab siseministri

27. novembri 2017. a käskkirja nr 1-3/113 „Volituste andmine kantslerile ning sisejulgeoleku-,

korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantslerile“ punkti 2.5 alusel sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja

migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt (edaspidi elluviija) ühelt poolt

ja

Sihtasutus Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, registrikood 90013265, aadress Suur 3,

48306 Jõgeva, keda esindab põhikirja alusel SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhatuse

liige Marve Millend (edaspidi koostööpartner) teiselt poolt,

edaspidi ka pool ja koos pooled, sõlmivad käesoleva koostöölepingu (edaspidi leping) alljärgnevas.

1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Leping sõlmitakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 2015. a korraldusega nr 107

„“Siseturvalisuse arengukava 2015‒2020“ heakskiitmine“ heaks kiidetud Siseturvalisuse

arengukava 2015-2020 I peatükiga „Turvalisemad kogukonnad“, rahvatervise seaduse § 10

lõikega 1 ja siseministri 18. septembri 2015. a käskkirjaga nr 1-3/170 “Toetuse andmise

tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise

elukeskkonna arendamiseks“, millega elluviija kaasab koostööpartnerina SA Jõgevamaa

Arendus- ja Ettevõtluskeskuse.

1.2. Lepingu eesmärk on reguleerida elluviija ja koostööpartneri koostööd, õigusi ja kohustusi

Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) perioodi 2014−2020 prioriteetse suuna „Sotsiaalse

kaasatuse suurendamine“ eesmärgi „Kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh

tõrjutusriskis noorte seas“ meetme „Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju

vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu“ (edaspidi meede) tegevuse 2.7.4

„Riskikäitumise ennetamine ning võrgustikutöö meetodil riskis olevate perede probleemide

väljaselgitamine ja lahendamine ning turvalise elukeskkonna arendamine“ (edaspidi meetme

tegevus) alategevuse 2.4 „Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse

suurendamiseks“ raames Jõgevamaa võrgustikutöö edendamisel turvalisuse suurendamiseks

(edaspidi tegevus) ajavahemikul 1. augustist 2018. a kuni 31. detsembrini 2020. a.

1.3. Tegevuse elluviimisel lähtuvad elluviija ja koostööpartner perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse seadusest (edaspidi STS) ja selle alusel antud õigusaktidest, lepingu

dokumentidest, siseministri 18. septembri 2015. a käskkirjast nr 1-3/170 „Toetuse andmise

tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise

elukeskkonna arendamiseks“ (edaspidi TAT) ja muudest asjakohastest Eesti Vabariigi ja

Euroopa Liidu õigusaktidest.

1.4. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel lepingu eesmärgi saavutamiseks lepingus kokkulepitud

tegevustest, tähtaegadest ja tingimustest.

1.5. Koostööpartner, kaasates tema poolt moodustatud Jõgevamaa turvalisuse nõukogu, töötab

maakonnas tegevuste elluviimiseks välja iga-aastase Jõgevamaa turvalisuse nõukogu

tööplaani (edaspidi ka tööplaan), mis kinnitatakse peale väljatöötamist käesoleva lepingu

lisana. Elluviijal on õigus pidada läbirääkimisi Jõgevamaa turvalisuse nõukogu iga-aastase

tööplaani sisu ja elluviimise üle.

2. Lepingu jõustumine ja tähtajad 2.1. Leping jõustub selle allakirjutamisest poolte poolt. Lepingulised tegevused loetakse lepingu

alusel tehtuks alates 1. augustist 2018. a.

2.2. Leping kehtib kuni 31. detsembrini 2020. a või kuni lepinguliste kohustuste nõuetekohase

täitmiseni või lõppemiseni muul ettenähtud alusel.

3. Lepingu lisad

3.1. Lepingu sõlmimise hetkel on lepinguga koos allkirjastatavaks lisaks Jõgevamaa turvalisuse

nõukogu 2018. aasta tööplaan (Lisa 1).

4. Poolte deklaratsioonid

4.1. Elluviija deklareerib käesolevaga, et tal lasub kohustus täita STS §-s 24 ja lepingus nimetatud

kohustusi.

4.2. Koostööpartner deklareerib, tal lasub kohustus täita STS §-s 24 punktides 10, 16-18 ning

lepingus nimetatud kohustusi.

5. Rahastamise alused

5.1. Jõgevamaa turvalisuse nõukogu tegevused rahastatakse elluviija poolt aastaks kinnitatud

tööplaanis toodud mahus vastavalt selles planeeritud tegevuste elluviimisele ja kululiikidele.

5.2. Koostööpartneri esindaja, kelleks on lepingu täitmisel tema kontaktisik, valmistab ette

tööplaanis planeeritud tegevuste läbiviimise (turuuuring, võrdlevad hinnapakkumised

kirjalikult taasesitatavas vormis, vajadusel teenuse ostmisel lähteülesande täpsustamine või

muu taoline).

5.3. Koostööpartneri esindaja edastab elluviija kontaktisikule 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast

tööplaanijärgse ürituse toimumist või ostetud teenuse vastuvõtmist tasumist vajava

kuludokumendi, tehtud hinnapäringud, üritusel osalejate registreerimislehe, 3 (kolm) fotot

toimunud üritusest, päevakorra ja võimalusel ürituse lühikokkuvõtte. Pärast nõuetekohaste

elektrooniliste dokumentide edastamist suunab elluviija kuludokumendi tasumisele. Elluviija

soovi korral täpsustab koostööpartner kuludokumendi, ellu viidud tegevuste, eesmärkide ja

osalejate ning kulutuste jm üksikasju.

5.4. Juhul, kui koostööpartner on teinud tööplaanis mitte ette nähtud kulutusi, kui ostetud teenus

ei vasta tööplaanis planeeritule, kui sisseostetud teenus ei ole läbipaistev, kui puuduvad

vajalikud dokumendid (ürituse päevakord ja osalejate registreerimisleht), kui nendel puudub

kohustuslik teavitusviide või kui ei ole lähtutud vahendite kasutamisel säästlikkusest ja

läbimõeldusest, võib elluviija tunnistada koostööpartneri tehtud kulu mitteabikõlblikuks ning

see tuleb tasuda koostööpartneril endal.

5.5. Projektiga seotud tegevuste elluviimisel ei tohi koostööpartner saada tulu ega teenida kasumit.

Projektiga seotud tegevuste raames loodud materjale, sh koolitus-, metoodilisi ja

infomaterjale, veebipõhiseid materjale ning teste, ei tohi koostööpartner kasutada tulu saamise

eesmärgil. Tulu saamise keeld kehtib kuni 31. detsembrini 2023. a.

6. Abikõlblikud kulud

6.1. Abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud ning tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja

makstakse projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 (neljakümne viie) kalendripäeva jooksul

pärast projekti abikõlblikkuse perioodi ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi

õigusaktidega.

6.2. Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a

määrusega nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks

lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“

(edaspidi ühendmäärus) kehtestatud tingimustest ja TAT-i §-s 7 kehtestatud korrast ja selle

alusel koostatud alategevuse 2.4 „Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse

suurendamiseks“ aasta tegevuskava eelarve seletuskirjast ning kinnitatud tööplaanis

planeeritud tegevustest ja kululiikidest.

6.3. Abikõlblikud ei ole:

6.3.1. ühendmääruse §-s 4 sätestatud kulud;

6.3.2. organisatsiooni juhtimisega seonduv personalikulu;

6.3.3. preemiad;

6.3.4. liiklusvahendite ostmine ja liising;

6.3.5. kinnisasjade ostmine;

6.3.6. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad õigusaktides sätestatud maksustamisele

mittekuuluvat piirmäära;

6.3.7. alkohoolsete jookide ostmine.

6.4. Elluviija võib lugeda koostööpartneri kulu mitteabikõlblikuks ja keelduda seda kas osaliselt

või tervenisti katmast, kui koostööpartner on rikkunud lepingut või eiranud seadustest või

erinevatest asjakohastest regulatsioonidest tulenevaid nõudeid.

7. Koostööpartneri kohustused

7.1. Koostööpartner on kohustatud esitama elluviijale kinnitamiseks lepingu kehtivuse ajal iga

aasta 1. detsembriks järgneva kalendriaasta Jõgevamaa turvalisuse nõukogu tööplaani.

7.1.1. Elluviija annab tööplaanile ja eelarvele hinnangu 10 (kümne) tööpäeva jooksul, arvates

tööplaani kättesaamisest.

7.1.2. Kui koostööpartneri esitatud tööplaanis ja selle eelarves ei esine puudusi või koostööpartner

on puudused kõrvaldanud, siis kinnitavad pooled aastase Jõgevamaa turvalisuse nõukogu

tööplaani lepingu lisana.

7.2. Koostööpartner on kohustatud viima ellu tegevusi, sh projekti tegevusi lepingus fikseeritud

mahus ning tähtaegadest ja tingimustest lähtuvalt.

7.3. Koostööpartner on kohustatud kujundama tegevusi selle elluviimise käigus selliselt, et projekti

lõppemisel oleks suurendatud kohalike omavalitsuste võimekust turvalisuse tagamisel ning

tõstetud kogukonna motivatsiooni turvalisusse panustamisel.

7.4. Koostööpartner on kohustatud esitama elluviijale 10 (kümne) tööpäeva jooksul vastavasisulise

taotluse kättesaamisest toetuse kasutamisega seonduvaid kulusid ja kulu tasumist tõendavate

dokumentide koopiad (arved, tšekid, tööajatabelid, lepingud, osalejate nimekirjad jms).

7.5. Koostööpartner on kohustatud esitama iga aasta 31. detsembriks kõik projekti eluviimisega

seotud originaaldokumendid (sh osalejate registreerimise lehed) elluviijale paberkandjal.

7.6. Koostööpartner on kohustatud viivitamatult teavitama elluviijat lepingu täitmist takistavatest

asjaoludest, lepingu muutmise vajalikkusest või lepingu täitmisel esinevatest muudest

probleemidest.

7.7. Koostööpartner on kohustatud säilitama tegevuste elluviimisega seonduvad algdokumendid,

kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid, mida pole üle antud elluviijale

kuni 31.12.2028.

7.8. Koostööpartner peab tegevuste elluviimiseks asjade ja teenuste ostmisel järgima riigihangete

seadust ning ostude sooritamisel, mille maksumus ületab 300 eurot ilma käibemaksuta, peab

pakkujate paljususe olemasolul küsima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

hinnapakkumist vähemalt kolmelt pakkujalt.

7.9. Koostööpartner on kohustatud teavitama sihtrühma ning avalikkust, et tegemist on

struktuuritoetuse abil elluviidava tegevusega vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014.

a määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise,

toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja

kord“, mh tähistades kõik toetuse kasutamise raames tekkivad autoriõiguse objektid asja- ja

nõuetekohaste Euroopa Liidu struktuurifondide ja elluviija logodega.

7.10. Koostööpartner peab kasutama teavitamisel projektiga seotud tegevuste ja ürituste läbiviimisel

elluviija poolt edastatud päevakordade, osalejate registreerimislehtede ja teavitusplakatite

näidiseid.

7.11. Koostööpartner peab säilitama teavitustegevusest jälje, mille alusel on võimalik teavitamist

tagantjärele tõestada.

7.12. Koostööpartner on kohustatud leppima projekti tegevuste muutumise või täiendavate

tegevuste kulude finantseerimise elluviijaga eelnevalt kokku vastavalt lepingu punktile 12.

8. Koostööpartneri vastutus

8.1. Koostööpartner vastutab elluviija ees oma kulude abikõlblikkuse eest.

8.2. Koostööpartner vastutab lepingus ja lepingu lisades endale võetud kohustuste täitmise eest

ning hüvitab elluviijale oma kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise tõttu

tekkinud varalise ja mittevaralise kahju.

8.3. Koostööpartner vastutab tema poolt lepingu täitmisse kaasatud kolmandate isikute

lepingujärgse tegevuse eest.

8.4. Koostööpartner ei vastuta kohustuste mittekohase täitmise või täitmata jätmise eest, kui

täitmata jätmise põhjustas vääramatu jõud.

9. Elluviija kohustused

9.1. Elluviija on kohustatud projekti elluviimisel järgima STS-is, selle alusel antud õigusaktides

ning teistes asjakohastes õigusaktides sätestatut.

9.2. Elluviija on kohustatud tagama koostööpartnerile vajaliku informatsiooni projekti tegevuste

lepingujärgseks elluviimiseks ning viivitamatult teavitama koostööpartnerit lepingu täitmist

takistavatest asjaoludest, lepingu muutmise vajalikkusest või muudest probleemidest mis

mõjutavad lepingu täitmist.

10. Aruandlus ja seire

10.1. Koostööpartner on kohustatud lepingu kehtivuse ajal esitama elluviijale aasta tegevusaruande

iga aasta 15. jaanuariks.

10.2. Elluviijal või tema määratud isikul on õigus teostada projektiga seotud tegevuste toimumisel

kohapealset ja etteteatamata seiret. Koostööpartneri kontaktisik edastab elluviijale vähemalt 1

kuu enne tööplaanis planeeritud ürituse toimumist selle toimumisaja ja toimumiskoha kohta

informatsiooni elektronpostiga.

11. Teated

11.1. Pool edastab lepinguga seotud taotlused, aruanded, märkused, juhised ja tahteavaldused

(edaspidi teade) teise poole lepingus märgitud aadressile.

11.2. Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis (elektronpostiga).

11.3. Poole elektrooniline teade, mis on edastatud teise poole kontaktisiku e-posti aadressile,

loetakse poole poolt kättesaaduks samal päeval, kui elektrooniline kiri on saadetud enne kella

17.00. Pärast kella 17.00 saadetud elektrooniline kiri loetakse kättesaaduks järgmisel

tööpäeval.

12. Lepingu muutmine

12.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel ning see vormistatakse kirjalikult või

elektrooniliselt (digitaalselt allkirjastatult) lepingu lisana. Kirjaliku või elektroonilise vormi

mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised.

12.2. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või

poolte määratud tähtajal.

12.3. Pool esitab põhjendatud lepingu muutmise ettepaneku teisele poolele kirjalikult või

elektrooniliselt koos kõigi vajalike dokumentidega. Teine pool vastab ettepanekule hiljemalt

30 (kolmekümne) tööpäeva jooksul, arvates ettepaneku kättesaamisest. Kui mõlemad pooled

on nõus lepingu muutmisega, siis vormistatakse lepingu muudatus lepingu lisana.

13. Lepingu lõpetamine ja vääramatu jõud

13.1. Elluviijal on õigus leping üles öelda, kui koostööpartner ei täida lepingus sätestatud tingimusi,

ning tagasi nõuda koostööpartnerile lepingu lõpetamise hetkeks välja makstud toetus ja muud

toetuse maksmisega kaasnevad kulud.

13.2. Elluviija võib lepingu ühepoolselt lõpetada, kui:

13.2.1. see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist;

13.2.2. koostööpartner on oluliselt lepingut rikkunud ja ei ole rikkumist selleks antud mõistliku tähtaja

jooksul kõrvaldanud. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse eelkõige lepingust tulenevate

kohustuste täitmata jätmist;

13.2.3. koostööpartner on korduvalt jätnud täitmata elluviija hoiatuse ja ei ole rikkumist selleks antud

mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldanud.

13.3. Lepinguliste kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine loetakse

põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatust jõust, s.o asjaolust, mida pooled ei saanud

mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu

sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle

tagajärje ületaksid.

13.3.1. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude

tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult või elektrooniliselt teatama teisele poolele.

13.3.2. Vääramatu jõu esinemine peab olema tõendatud poole poolt, kes viitab vääramatu jõu

esinemisele.

13.3.3. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui

90 (üheksakümmend) päeva järjest, võivad pooled lepingu lõpetada.

13.4. Pooled on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju

tekitamine ja tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ning sellega seotud kohustuste

täitmine.

13.5. Lepingu võib igal ajal ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu

lõpetamise ettepaneku teisele poolele kirjalikult või elektrooniliselt koos lõpetamise

põhjenduse äranäitamisega ning koos kõigi vajalike dokumentidega. Teine pool vastab

ettepanekule hiljemalt 30 (kolmekümne) päeva jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates. Kui

mõlemad pooled on nõus lepingu lõpetamisega, siis vormistatakse kirjalikult või

elektrooniliselt lepingu lõpetamine.

14. Kontaktisikud 14.1. Poolte lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja infovahetus toimub kontaktisikute

kaudu:

14.1.1. elluviija kontaktisik on Anneli Liblik, tel: 612 5038, e-post:

[email protected];

14.1.2. koostööpartneri kontaktisik on Maiu Veltbach, tel: 5647 9521, e-post: [email protected].

14.2. Kontaktisiku muutmisest tuleb teist poolt kirjalikult või elektrooniliselt ette teavitada

vähemalt 5 (viis) tööpäeva. Nimetatud teade lisatakse lepingule ja ei käsitleta lepingu

muutmisena.

15. Lõppsätted

15.1. Lepingu lahutamatuteks osadeks on lepingu lisad, pooltevahelised teated kontaktisikute

muutmise kohta ja lepingu ja selle lisade muudatused.

15.2. Leping tekitab elluviijale ja koostööpartnerile seaduslikud, kehtivad ja siduvad kohustused

tagamaks lepingu tingimuste tähtaegset, kohast ja täielikku täitmist.

15.3. Pooled lahendavad kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused eelkõige

vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel.

15.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt, mis loetakse vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse

§ 80 alusel võrdseks allkirjastamise kirjaliku vormiga.

16. Poolte kontaktandmed ja allkirjad

Siseministeerium Sihtasutus Jõgevamaa Arendus- ja

Ettevõtluskeskus

Pikk 61, 15065 Tallinn aadress Suur 3, 48306 Jõgeva

612 5008 telefon 521 0431

[email protected] e-post [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Raivo Küüt

(allkirjastatud digitaalselt)

Marve Millend