KINNITATUD
Siseministri 18.09.2015 käskkirjaga nr 1-3/170
„Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks“ LISA 3
Seirearuanne
Aruande liik
vahearuanne lõpparuanne
1. TAT nimetus
„Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks“
2. TAT tunnusnumber
2014–2020.2.07.004.01.15–0003
3. Toetuse saaja nimi
Siseministeerium
4. Partnerite nimed
Tervise Arengu Instituut, Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium ja Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja arenduskeskus
5. TAT abikõlblikkuse periood
01.07.2015–31.12.2021
6. Aruandeperiood
(kumulatiivselt)
01.07.2015–31.12.2016
7. Ülevaade toetatavate tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt)
Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta
Tegevuse nr ja nimetus
2.1 Käitumisoskuste mängu arendamine ja laiendamine õpilaste koolis toimetuleku parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks.
Alategevuse nr ja nimetus
1.1. Käitumisoskuste mängu arendamine, elluviimine ja laiendamine.
Tegevuse või alategevuse planeeritud algus- ja lõppkuupäev
(pp.kk.aa)
01.07.2015–31.12.2021
Tegevuse või alategevuse
tegelik algus- ja lõppkuupäev (pp.kk.aa)
01.08.2015–
Tegevuse või alategevuse
lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud
probleemid ja ettevõetud abinõud.
Seoses toetuse andmise tingimuste planeeritust hilisema kinnitamisega, lükkusid ka veidi edasi käitumisoskuste mängu alategevused ning nendega alustati planeeritust hiljem.
1.1.1 Käitumisoskuste mängu hanke ettevalmistamine ja läbi viimine.
2015. aasta augustis kuulutas Tervise Arengu Instituut (edaspidi TAI) välja lihtsustatud korras tellitava teenuse hanke. Hanke kutse lisati riigihangete registrisse „Käitumisoskuste mängu koolitusprogrammi hankimine“ (RH 166093). Hanke dokumente küsisid neli organisatsiooni, ning samuti saadeti hanke dokumendid PAXIS Instituudile. Tähtaegselt esitas pakkumuse PAXIS Instituut. Esitatud pakkumus vastas hanke tingimustele ning PAXIS Instituudiga sõlmiti leping viieks aastaks. Lepingu alusel viib PAXIS Instituudi koolitaja kogu programmi ulatuses läbi 3 mentorite koolitust ja väljastab litsentsid metoodika jagamiseks 200 Eesti õpetajale.
2015. aasta oktoobris kuulutas TAI välja lihtsustatud korras tellitava teenuse hanke 2015/16. õppeaasta mentorite leidmiseks. Hanke tulemusena sõlmiti leping 9 mentoriga.
2016. aasta veebruaris kuulutas TAI välja lihtsustatud korras tellitava teenuse hanke uute
mentorite leidmiseks (2016/17. õa-ks). Hanke tulemusena sõlmiti leping 15 uue mentoriga. Üks 2016. aastal sõlmitud mentori lepingutest lõpetati ennetähtaegselt, kuna mentoril puudus võimalus lepingujärgselt õpetajat toetada.
2016. aasta juunis kuulutas TAI välja lihtsustatud korras tellitava teenuse hanke mentorite leidmiseks 2015/16. õa-l töötanud mentorite seast, et leida juurde nii mentorina kui ka õpetajate koolitajana töötavaid mentoreid 2016/17. õa-ks.
Koostöö PAXIS Instituudiga on sujunud vastavalt hankelepingule, instituut on väljastanud kokku 63 litsentsi õpetajatele.
1.1.2 Käitumisoskuste mängu venekeelseks kohandamine.
2015. aastal alustati käitumisoskuste mängu metoodika kohandamist vene keelde. Tõlgiti peamine käitumisoskuste mängu sõnavara ja õpetajaraamat.
2016. aastal jätkati metoodika kohandamist vene keelde. 2016 esimesel poolaastal tõlgiti lõpuni kõik vajalikud materjalid (vigurite kirjeldused, kiidude blanketid, märguannete ja plakatite tekstid, hindamisinstrumendid ja muud juhendmaterjalid). Tõlgitud materjalid (õpik, plakatid ja hindamismaterjalid) kohandas metoodikaga vastavusse mentor Anita Baumbach, kellel väljakoolitatud käitumisoskuste mängu mentorina on ainsana väga hea vene keele oskus ja põhjalikud teadmised metoodika olemusest, sellele sobivast lapsesõbralikust lähenemisest nii sisulises kui ka keelelises mõttes. Peale kohandusprotsessi küljendati ja kujundati venekeelsed materjalid vastavalt eestikeelsetele materjalidele.
Planeeriti 2017. aasta kohandustegevusi, sh subtiitrite loomist olemasolevatele videomaterjalidele, teavitusmaterjalide tõlkimist ja kohandamist ning materjalide kujundamiseks vene õppekeelega klasside tegevuste pildistamist.
1.1.3 Eesti- ja venekeelse käitumisoskuste mängu arendamine vastavalt vajadusele.
2015. aastal arendati pidevalt programmi rakenduse protsessi. Näiteks mõeldi detailsemalt läbi mentorite töö protsess ja eesmärk. Lisaks kohandati eestikeelset õpetajaraamatut ja parandati täiendavalt selle kujundust. Arendati hindamisinstrumentide elektroonilisi vorme ja tehti muid jooksvaid muudatusi metoodika kvaliteetsema rakendamise tagamiseks.
Materjalidest telliti, trükiti ja jagati 21 uut õpetaja komplekti, kuhu kuulusid järgmised osad: õpetajaraamat, suupill, nimepulgad, memme vigurid, kiidude blanketid
(täiskasvanult täiskasvanule ja lapselt lapsele), stopper ja lauakaardid.
2016. aastal jätkati programmi materjalide, sh VEPA plakatite, memme vigurite, kiidude blankettide ja lauakaartide kujundamist. 2016/17. õa esimeses pooles valmis igale liituvale õpetajale mõeldud A3-formaadis kujundatud plakatite komplekt, kuhu kuulub neli plakatit – VEPA vaikus, VEPA hääled, nädala ülevaate tabel ja VEPA käed. Jätkati ka eesti- ja venekeelse õpetajaraamatu keelelist korrektuuri ja täiendavat kujundamist. Materjalide paremaks kujundamiseks pildistati käitumisoskuste mängu rakendavas eesti õppekeelega klassis mängu mängivaid lapsi ja mängu elemente ning klassikeskkonda. Õpetajatele jagati 42 komplekti käitumisoskuste mängu materjale. Komplekt sisaldas ka uusi plakateid ja täiendava kujundusega õpikuid. Lisaks olid komplektis uued taimerid ja kaelapaelaga suupillid. Uutel taimeritel on eelmistega võrreldes suurem ekraan, nii õpetajal kui õpilastel oleks võimalik paremini taimeril jooksvaid numbreid näha, samuti on uue taimeri hääletase vaiksem, kuna eelnevalt tuli välja, et taimeri liiga vali hääl häirib õpilasi. Suupill vahetati välja kuna oli liiga raske ja õpetaja ei saanud seda kaelas kanda. Paralleelselt metoodika arendamisega analüüsitakse ja täiendatakse pidevalt materjalide komplekti. Sisulisi muudatusi tehakse järjepidevalt vastavalt õpetajate tagasisidele. Alustati käitumisoskuste mängu vanemaraamatu muutmisega.
1.1.4 Mentorite täienduskoolitused ja väljaõpe.
2015. aastal viidi mentorite nõustamisi läbi peamiselt reflektiivsete arutelude vormis.
Nõustamised toimusid valdavalt õpetaja koolituste järel lühikohtumistel ja elektrooniliste
koosolekute vältel. Lisaks viis projektijuht läbi individuaalseid nõustamisi ja mõningaid kohtumisi mentoritega, kes selleks soovi avaldasid.
Programmi oluline osa on mentorite täienduskoolituste läbiviimine nende töö kvaliteedi tõstmiseks. Mentorite töö kvaliteedi ühtlustamiseks viidi 2016. aastal läbi põhjalik sõlmitud lepingute sisu analüüs ning lisati uutesse lepingutesse vajalikud muudatused. 2016. aasta märtsis viis PAXIS Instituut läbi ühepäevase täienduskoolituse töötavatele mentoritele (osales 7 mentorit 9-st) ja kolmepäevase väljaõppe 20 uuele mentorile, kellest 15-ga sõlmiti hanke tulemusena leping. Leping sõlmiti 15 mentoriga, kuna see oli piisav arv õpetajate toetamiseks. Ülejäänud 5 mentorit koolitati n-ö tagavaramentoritena, et tagada teenuse järjepidevus ja jätkusuutlikkus. Sellise vajaduse on tinginud varasem kogemus lepingute lõpetamistest ja asjaolu, et mentor võib teenuse osutamisest alati taganeda peale koolituse läbimist.
2016. aasta juunis toimus mentoritele võrdõiguslikkuse teemaline koolitus (osales 24 mentorit), et suunata mentoreid oma töös rohkem tähelepanu pöörama soolisele võrdsusele koolis.
2016. aasta augustis toimusid ühepäevane kovisiooni sessioon ja ühepäevane argumenteerimiskoolitus (osales 23 mentorit), et suunata mentoreid õpetajatega suheldes kasutama rohkem loogilisi mõttemudeleid.
Mentorite töö kvaliteedi ühtlustamiseks osalesid kõik mentorid õpetajate baaskoolitusel (16 akad. tundi). Baaskoolituse raames viisid mentorid läbi rühmatöid ja juhtisid arutelusid maailmakohvikutes.
Projektijuht viis mentoritega läbi ka individuaalseid nõustamisi nii kaugnõustamise vormis kui individuaalsete kohtumistena.
1.1.5 Õpetajate koolitusprogrammi välja töötamine, õpetajate koolitamine ja käitumisoskuste mängu rakendamiseks väljatöötatud materjalide jagamine õpetajatele.
2015. aasta novembris viisid kolm töötavat mentorit läbi õpetajatele baaskoolituse (16 akad. tundi). Koolitusest võtsid osa iga osaleva kooli õpetaja, kes rakendavale klassile tunde annab. Koolitusel osalesid ka tugipersonali/juhtkonna esindajad. Kokku osales koolitusel vähemalt ühel päeval 34 õpetajat/tugispetsialisti/juhtkonna esindajat ning 9 mentorit. Käitumisoskuste mängu rakendati 2015/16. õa-l 21 õpetaja poolt, kes osalesid koolitusel täismahus. Käitumisoskuste mänguga oli 2015/16. õa-l liitunud 21 kooli: Tallinna 32. Keskkool, Tallinna Kuntsigümnaasium, Merivälja Kool, Tallinna Pääsküla Gümnaasium, Tallinna Saksa Gümnaasium, Audentese Erakool, Muraste Kool, Vääna Mõisakool, Laulasmaa Kool, Pärnu Vanalinna Põhikool, Pärnu Ülejõe Põhikool, PärnuJaagupi Gümnaasium, Põltsamaa Gümnaasium, Viiratsi Kool, Lustivere Põhikool, Oskar
Lutsu Palamuse Gümnaasium, Tartu Descartes’i Kool, Võru Kesklinna Kool, Antsla
Gümnaasium, Sillamäe Eesti Põhikool ning Rakvere Reaalgümnaasium. Käitumisoskuste mänguga 21-st liitunud koolist oli 15 uut kooli, kes alustasid käitumisoskuste mängu rakendamist 2015/16. õa-l, ja 6 kooli, kes jätkasid käitumisoskuste mängu rakendamisega. Peamiselt rakendati käitumisoskuste mängu esimestes (15 koolis) ja teistes (6 koolis) klassides.
2016. aasta veebruaris viidi läbi käitumisoskuste mängu rakendavatele õpetajatele täienduskoolitus. Koolitusel käsitleti veelkord kokkuvõtvalt metoodika sisu, arutati õpetajate ja mentorite varasemaid kogemusi, rakendamise käigus ette tulnud raskusi ning leiti ühiselt neile lahendusi.
2016. aasta juunis toimus 2015/16. õa aastalõpu tänuüritus, kus kõiki õpetajaid ja programmis osalevaid koole tänati. Lisaks toimus tänuüritusel kovisooni vormis refleksiooni sessioon ja analüüsiti 2015/16. õa hindamistulemusi.
2016. aasta oktoobris ja novembris läbisid metoodika baaskoolituse (16 akad. tundi) 42 õpetajat, kes alustasid metoodika rakendamist koolituse järgselt. Koolitusel osalesid ka koolide juhtkonna ning tugipersonali liikmed ning teised partnerid (nt vabatahtlikud vaatlejad, õpetajakoolituse õppejõud). Baaskoolitused viidi läbi kolmes grupis: kaks Tallinnas ja üks Tartus.
Õpetajate baaskoolituse programmi (sh õppekava) väljatöötamisel tegi projektijuht tihedat koostööd viie mentori/koolitajaga. Ühiselt analüüsiti eelneva aasta koolituste tulemusi, koolitusprogrammi ning osalejate tagasisidet eesmärgiga täiendada järgmiste õpetajate baaskoolituste programme. Ühiselt koostati koolituskava ja tehti põhjalik eeltöö kolme koolituse sisulise ühtsuse ja kvaliteedi tagamiseks.
2016. aastal oli õpetajate/koolide valiku peamiseks kriteeriumiks kooli enda soov ja kooli asukoht.
2016/17. õa-ks on käitumisoskuste mänguga liitunud 42 kooli: Ahtme Gümnaasium, Aravete Keskkool, Audentese Erakool*, Audru Kool, August Kitzbergi nim. Gümnaasium, Emili Kool, Haapsalu Põhikool, Kehtna Põhikool, Kilingi-Nõmme Gümnaasium, Kohtla-Järve Tammiku Põhikool, Konguta Kool, Kose Gümnaasium*, Kärdla Põhikool, Lasnamäe Vene Gümnaasium, Laulasmaa Kool*, Laupa Põhikool, Leisi Keskkool, Maardu Gümnaasium, Merivälja Kool*, Muraste Kool*, Narva Soldino Gümnaasium, Paldiski Põhikool, Parksepa Keskkool, Põltsamaa Ühisgümnaasium*, Pärnu Vanalinna Põhikool*, Rakvere Põhikool, Rakvere Reaalgümnaasium*, Randvere Kool, Saue Gümnaasium, Sillaotsa Kool, Tallinna Kunstigümnaasium*, Tallinna Mustamäe Gümnaasium*, Tallinna Muusikakeskkool, Tallinna Saksa Gümnaasium*,
Tallinna Ühisgümnaasium, Tartu Forseliuse Kool*, Tartu Hansa Kool , Tartu Kesklinna Kool, Viiratsi Kool*, Võnnu Keskkool, Väike-Maarja Gümnaasium, Väätsa Põhikool. Käitumisoskuste mänguga 42-st liitunud koolist oli 29 uut kooli, kes alustasid käitumisoskuste mängu rakendamist 2016/17. õa-l, ja 13* kooli, kus juba olid eelnevalt metoodikat kasutatavaid õpetajaid või jätkasid käitumisoskuste mängu rakendamisega.
Koolide nimekiri on leitav http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-
edendamine/koolis/tervise-edendamine-koolis/koostooprojektid/vepa-mang/liitunudkoolid.
1.1.6 Õpetajate juhendamine ja nõustamine mentorite poolt.
2015/16. õa vältel sõlmiti metoodika rakendamiseks leping 9 mentoriga, kes toetasid mänguga liitunud 21 õpetajat. Kolm mentorit viisid läbi õpetajate baaskoolituse.
Mentorite peamine roll oli toetada õpetajaid metoodika rakendamise esimese õppeaasta vältel. Peale õpetajate baaskoolitust külastas iga mentor tema juhendamisel olevaid õpetajaid vähemalt korra koolis kohapeal. Lisaks sellele nõustasid mentorid õpetajaid elektroonilisel teel.
2015/16. õa-ks sõlmitud 9 mentori lepingust lõpetati üks ennetähtaegselt, kuna mentoril ei olnud isiklikel põhjustel võimalik lepingujärgseid kohustusi täita. Ülejäänud kaheksa mentorit toetasid ja nõustasid regulaarselt kokku 21 õpetajat vastavalt õpetajate vajadustele ja lepingus ettenähtud mahtudele nii elektroonilisel ja/või telefoni teel kui ka koolis kohapeal kuni 2015/16. õa lõpuni. Mentorite toetus oli järjepidev. Õpetajate tagasiside analüüsi alusel muudeti mentorite lepinguperioodi kestust: mentorite toetus ei lõppe kooliaasta lõpuga, vaid jätkub ka kuni kahe külastusega uue kooliaasta alguses, et muuta metoodika kasutamine järjepidevamaks ka uue õa alguses.
2015/16. õa-l metoodika kasutamist alustanud õpetajatest oli õppeaasta lõpus kogutud tagasiside põhjal 94,5% valmis metoodika rakendamist jätkama. Eesmärgiga toetada metoodika järjepidevat kasutamist ka uue õa alguses, külastasid 2016. aasta sügisel eelmise lepinguperioodi 8 mentorit 2015/16. õa metoodika rakendamist alustanud õpetajaid.
2016/17. õa alguses alustasid 22 lepingulist mentorit 42 õpetaja toetamist vastavalt õpetajate vajadustele ja lepingus ettenähtud mahtudele, sh koolikülastused, elektrooniline ja/või telefoni teel nõustamine. Üks 2016. aasta kevadel sõlmitud mentori lepingutest lõpetati ennetähtaegselt, kuna mentoril puudus võimalus lepingujärgselt õpetajat toetada.
1.1.7 Andmete kogumine ning hindamisinstrumentide analüüs.
2015 II poolaastal analüüsiti pilootaastal kasutusel olnud ankeete ja kohandati neid 2015/16. õa hindamistegevuse läbiviimiseks. Hindamistegevuse baastaseme mõõtmiseks viidi läbi 21 käitumisoskuste mängu metoodikat rakendamist alustanud klassis. Baastaseme hindamiseks külastasid TAI vaatlejad metoodika rakendamist alustanud
klasse ja mõõtsid mittesoovitud käitumise hulka viieteist minuti kohta.
Lisaks täitsid õpetajad iga õpilase kohta tugevuste ja raskuste küsimustiku ja õpetaja enesehindamise küsimustiku. Mõõdetud tulemusi võrreldi kooliaasta lõpus mõõdetavate tulemustega, et anda hinnang metoodika mõjule seda rakendavates klassides.
2016 I poolaastal viidi lõpuni 2015/16. õa hindamistegevus. 2016. aasta talvel ja kevadel viisid TAI hindajad läbi klassivaatlusi, et hinnata mittesoovitud käitumiste hulka klassis, 2016. aasta kevadel täitsid õpetajad taas iga õpilase kohta tugevuste ja raskuste küsimustiku ning õpetajad enesehindamise küsimustiku. 2016. aasta talvel ja kevadel läbiviidud hindamistegevuse tulemusi võrreldi baashindamistulemustega (sügis 2015). Hindamistegevus näitas, et käitumisoskuste mängu rakendavad õpetajad peavad vähem tegelema õpilaste korralekutsumisega, tulevad tõhusamalt toime klassi juhtimise ja suunamisega, leiavad, et õpilaste enesekontroll ja sõbralikkus on suurenenud ning paranenud on õpetaja kontakt nendega, samuti soovitavad nad metoodika kasutuselevõtmist ka teistele koolidele. 2016. aasta suvel valmis hindamistegevuse tulemusel 2015/16. õa kohta raport (http://www.terviseinfo.ee/images/20152016_oppeaasta_kokkuvote.pdf).
2016. aasta sügisel koguti 2016/17. õa baastaseme andmeid kokku 63 klassi kohta, kellest 42 on metoodikat rakendavad klassid ning 21 on kontroll-klassid. Kokku 63 klassist, kus viidi läbi hindamistegevus, osalevad mõju-uuringus 42 klassi (21 rakendavat klassi ja 21 kontrollklassi).
Rakendavate klasside seast osalevad 21 käitumisoskuste mängu mõju-uuringus ja 21 rakendavad metoodikat uuringu väliselt. Mõju-uuring on osa hindamistegevusest, kuid lühiajalisem ja detailsem. Hindamisinstrumendid on mahukamad kui tavapärase hindamistegevuse raames kasutatavad instrumendid. Mõju-uuringusse on kaasatud ka lapsevanemad ning lastega viiakse läbi arvutipõhine test.
Hindamistegevusi viidi läbi mõju-uuringus osalevates klassides (metoodikat rakendavates ja kontrollklassides) ning uuringuvälistes metoodikat rakendavates klassides, kuid seda erinevas mahus.
Andmete kogumiseks täitsid kõik õpetajad laste kohta (kõigi 63 klassi kohta, kes on programmi kaasatud 2016/17. õa) tugevuste ja raskuste küsimustiku (hindamistegevuse instrument) ja enda kohta (63 õpetajat) õpetaja enesetõhususe ankeedi (hindamistegevuse instrument). Mõju-uuringus osalevates klassides olid kaasatud ka lapsevanemad, kes täitsid samuti tugevuste ja raskuste küsimustikud. Lisaks viidi 24 mõju-uuringus osalevas klassis (tehti alavalim) läbi Go/no-go arvutipõhine test, et hinnata laste pidurduslikku kontrolli ehk võimet pärssida ebakohaseid või ebasobivaid käitumuslikke vastuseid või reaktsioone. Õppeaasta alguses mõõdetud tulemusi võrreldakse kooliaasta lõpus mõõdetavate tulemustega, et anda hinnang metoodika mõjule rakendavates klassides. Mõju-uuringus osalevates klassides viiakse läbi jätkuhindamine järgmise õppeaasta lõpus, hindamaks metoodika mõju püsivust.
1.1.8 Veebilehe- ja keskkonna loomine ning vajadusel hanke läbiviimine.
2015. aastal alustati käitumisoskuste mängu veebilehe ja keskkonna loomist. Programmi kohta on info peamiselt leitav http://www.terviseinfo.ee/vepa ja Facebookis https://www.facebook.com/kaitumisoskustemang.
2016. aasta jooksul täiendati pidevalt olemasolevat käitumisoskuste mängu veebilehte. Veebileht sisaldab ajakohast infot programmiga liitumise, liitunud koolide, hindamistegevuse jms kohta.
Käitumisoskuste mängu veebikeskkond valmis septembris 2016. Veebikeskkonna, veebilehe ja ka sotsiaalmeedia lehe uuendamine toimub jooksvalt, järjepidevalt ja vastavalt vajadustele.
1.1.9 Käitumisoskuste mängu teavitustegevused.
2015. aasta augustis tutvustati käitumisoskuste mängu Võrus hariduskonverentsil, kohtuti mitmete tervist edendavate koolide ja lasteaedade koordinaatoritega, kellele metoodikat
suvepäevade raames tutvustati. Lisaks avaldati Õpetajate Lehes artikkel http://opleht.ee/25870-voitjameeskonnad-voivad-teha-loomade-haali/ ja Terviseinfo blogis käitumisoskuste mängu tutvustav postitus http://www.terviseinfo.ee/et/blogi/4411kaitumisoskuste-mang-aitab-opetajatel-ja-opilastel-saada-veel-paremaks-.
2016. aasta veebruaris õpetajate täienduskoolitusel (26.02.2016) filmiti ja loodi õpetajate kogemusvideo „Mida arvavad õpetajad metoodikast“
(http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/koolis/tervise-edendaminekoolis/koostooprojektid/vepa-mang/videod). Lisaks avaldati kaks artiklit: http://arvamus.postimees.ee/3662785/karin-streimann-kuidas-lapse-enesekontrollivoimetema-elu-mojutab ja http://epl.delfi.ee/news/arvamus/mis-tooks-kooliroomutagasi?id=74416991.
2016. aastal tutvustati metoodikat erinevatel seminaridel/infopäevadel, näiteks Viljandi laste heaolu teemapäeval, Haapsalu riskikäitumise ennetuse teemalisel rahvusvahelisel konverentsil, “Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisusesuurendamiseks” konverentsil, Rajaleidja keskuste sotsiaalpedagoogidele, Läänemaa vaimse tervise infopäevadel, Nõmme linnaosas töötavatele sotsiaal- ja eripedagoogidele, metoodikat tutvustati kohalikele õpetajatele Viiratsi Koolis, Põltsamaa Ühisgümnaasiumis, Vääna Mõisakoolis. Lisaks tutvustati käiutmisoskuste mängu metoodikat ka teistel TAI üritustel nagu nt uimastiennetuse infopäevad, mis toimusid regulaarselt eri maakondade keskustes maakonna koolidele.
1.1.10 Juhtrühma moodustamine ja kokku kutsumine.
2015. aastal moodustas Siseministeerium 23.11.2015 siseministri käskkirjaga nr 1-3/207 käitumisoskuste mängu juhtrühma.
Juhtrühma juhib Siseministeerium, juhtrühma kuuluvad Tervise Arengu Instituudi tervise osakonna, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna, Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna ja SA Innove hariduse tugiteenuste agentuuri õppenõustamisteenuste keskuse esindajad.
2015. aastal ei toimunud juhtrühma koosolekuid, kuna puudusid olulised teemad mida juhtrühmas arutada.
2016. aastal toimus juhtrühma koosolek toimus 18.01.2016, kus arutati juhtrühma ülesandeid. TAI andis ülevaate projekti hetkeseisust, 2016. aasta tegevustest ning edasistest plaanidest.
1.1.11 Partnerluslepingu sõlmimine.
Siseministeerium sõlmis TAI-ga partnerluslepingu (8.10.2015).
Tegevuse nr ja nimetus
2.2 Andme- ja teabevahetuslahenduse loomine võrgustikutöö tõhustamiseks
Alategevuse nr ja nimetus
2.1. Andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni koostamine.
Tegevuse või alategevuse planeeritud algus- ja lõppkuupäev
(pp.kk.aa)
01.01.2016–31.12.2016
Tegevuse või alategevuse tegelik algus- ja lõppkuupäev (pp.kk.aa)
01.06.2016–
Tegevuse või alategevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2.1.1 Andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni hanke korraldamine
2016. aastal viis Siseministeerium (edaspidi elluviija) 01.06.2016 läbi lihthanke „POLISSTAR-SKAIS andme- ja teabevahetuslahenduse loomise kontseptsioon“ (viitenumber 174971), millele tähtaegselt laekunud pakkumuse maksumus ületas hanke eeldatavat maksumust ja hankija reaalseid rahalisi võimalusi, mistõttu otsustas SIM pakkumuse tagasi lükata.
2.1.2 Andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni koostamine
Elluviija vastutusel on andme- ja teabevahetuslahenduse loomise tegevuse edukas teostamine ning et toetus oleks kasutatud säästlikult ja eesmärgipäraselt. 19.12.2016
esitati elluviija poolt Siseministeeriumi RA-le (välisvahendite osakonna juhatajale) TATi muutmise taotlus, kus sooviti muuta toetatava tegevuse partnerit, perioodi ning täpsustada toetatava tegevuse sõnastust.
TAT-i kavandatavad muudatused kooskõlastati 22.11.2016 andme- ja teabevahetuslahenduse loomise juhtrühmas.
Tegevuse nr ja nimetus
2.3 Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil
Alategevuse nr ja nimetus
3.1. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamine, katsetamine, arendamine ja laiendamine.
Tegevuse või alategevuse planeeritud algus- ja lõppkuupäev
(pp.kk.aa)
01.09.2015–31.12.2021
Tegevuse alategevuse tegelik algus- lõppkuupäev (pp.kk.aa)
või ja
01.09.2015–
Tegevuse või alategevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
3.1.1 Partnerluslepingu sõlmimine.
Siseministeerium sõlmis Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi SKA) partnerluslepingu (1.10.2015).
3.1.2 Juhtrühma moodustamine ja kokku kutsumine.
2015. aastal moodustas Siseministeerium 19.11.2015 siseministri käskkirjaga nr 1-3/202 juhtumikorralduse mudeli juhtrühma.
Juhtrühma juhib Siseministeerium, juhtrühma kuuluvad Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna, Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna, Eesti Linnade Liidu, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi üksuse, Politsei- ja Piirivalveameti ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindajad.
Juhtrühma koosolek toimus 17.12.2015. Juhtrühma koosolekul tutvustati juhtrühma liikmeid, elluviija andis ülevaate juhtrühma ülesannetest ning töökorraldusest, SKA andis ülevaate projekti eesmärkidest ja planeeritavatest tegevustest ning eelarvest. Toimus arutelu pilootpiirkondade valiku (vt punkti 3.1.3), juhtumikorralduse võrgustiku liikmete motiveerimise ja kaasamise küsimuste ning vabatahtlike tugiisikute värbamise üle.
2016. aastal toimus juhtrühma koosolek 14.06.2016, et otsustada ja suunata tegevuse arendamise ja laiendamisega seotud põhimõttelisi küsimusi ning anda hinnang tegevuse elluviimisele ja tulemustele. Koosolekul kiideti juhtrühma poolt heaks Eestile kohandatud MARAC mudeli ja selle piloteerimise korraldus, vabatahtlike tugiisikute roll ja korraldus ning projekti mõju hindamise protsessi korraldus.
3.1.3 Eesti juhtumikorralduse võrgustike olemasolevate praktikate ja kompetentside kaardistamine ning nende võrdlemine Inglise ja Soome MARAC-i võrgustikutöö ja -kohtumiste mudelitega. Lisavajaduste analüüs piirkondade kaupa. Tulemuste analüüs ja katsepiirkondade valik.
2015. aastal alustas SKA Eesti juhtumikorralduse võrgustike olemasolevate praktikate ja kompetentside kaardistamisega ning nende võrdlemisega Inglise ja Soome MARAC võrgustikutöö ja -kohtumiste mudelitega, millega jätkati 2016. aastal.
2015. aastal viidi läbi küsitlus ohvriabi töötajate seas, kaardistati ohvriabi töötajate kogemusi, nägemust võrgustikutöö lähisuhtevägivalla juhtumite korraldamisel.
2016. aasta esimesel poolel viidi läbi küsitlus politseitöötajate ja naiste tugikeskuste esindajate seas, kaardistati sealsete asjatundjate kogemusi, nägemust võrgustikutööst lähisuhtevägivalla juhtumite korraldamisel. 2016. aastal valmis küsitluse kokkuvõte (sh koolitusvajaduste analüüs ning riskide maandamise võimaluste kokkuvõte). Toimus Eesti olemasolevate praktikate võrdlemine Inglise ja Soome MARAC-i võrgustikutöö ja kohtumiste mudelitega.
2015. aastal sõlmiti kokkulepped Eesti Naiste Varjupaikade Liiduga ning Politsei- ja Piirivalveametiga 2016. aasta küsitluse korraldamiseks, kaardistati naiste tugikeskuste
ning politseitöötajate kogemusi, nägemust võrgustikutööst lähisuhtevägivalla juhtumite korraldamisel.
17.12.2015 toimunud juhtrühmas valiti välja kolm katsepiirkonda, et tekiks võrdlusmoment piirkondade vahel, mis oleksid nii tausta kui regiooni poolest erinevad. 2016. aastal alustati piloteerimist Põlva linnas/maakonnas, 2017. aasta algul alustatakse piloteerimist Haapsalus, Rakveres/Lääne-Virumaal.
2016. aasta teisel poolel alustati juhtumikorralduse mudeli piloteerimisega, esimene MARAC võrgustikukoosolek toimus katsepiirkonnas, Põlvas (1.12.2016).
MARAC mudeli ühe osana hakatakse peale juhtumite lõppemist hindama lõpetatud juhtumite lahendusi, et hinnata juhtumikorralduse mudeli rakendamise tulemuslikkust.
3.1.4 Teiste riikide MARAC-i võrgustikutöö ja –kohtumiste mudelite kogemustega tutvumine interneti teel ning projektijuhi õppereis Soome, võimalusel Ühendkuningriiki.
2015. aastal tutvus projektijuht interneti abil MARAC mudeli rakendamise ettevalmistamiseks Soome ja Inglismaa kogemustega.
2015. aastaks planeeritud õppereisid toimusid 2016. aasta esimeses pooles. Esimesed koostöösuhted projekti koostööpartneritega Soomest ning Inglismaalt loodi alles projekti alguses ning arvestades koostööpartnerite ajalisi ressursse gruppide vastuvõtmiseks kavandati õppereisid 2016. aastasse.
2015. aastal korraldati õppereisi asemel 15.12.2016 infoseminar (vt punkti 3.1.5) Tallinnas, et tutvuda Soome näidetega juhtumikorralduse mudeli osas.
2015. aastal sõlmiti koostöö kokkulepped õppereisideks Inglismaale (veebruar 2016) ning Soome (2016. a I poolaasta) projektijuhile teadmiste laiendamiseks ja praktikatega tutvumiseks, töö praktilise käigu jälgimiseks. Kokkulepete sõlmimine Inglismaa koostööpartneri, Safe Lives esindajaga. Edasised koostöö kokkulepped Soome koostööpartneri Soome Tervise ja Heaolu Instituudi esindajaga sõlmiti koostöökohtumisel Tallinnas.
2016. aastal toimus õppevisiit Ühendkuningriiki Bristolisse (4.–6.02.2016), kus tutvuti Suurbritannia näidete ja kogemustega MARAC mudeli rakendamisel, saadi ülevaade Ühendkuningriigi tugiisikute (IDVA- Independent Domestic Violence Advisor) süsteemist, MARAC-i raames andmete kogumise ja töötlemise süsteemist.
5.04.2016 toimus projektijuhi ja koordinaatori õppereis Soome, tutvuti sealse vabatahtlike tugiisikute süsteemiga (sh MARACi tugiisikute süsteem) ning Soome ohvriabi RIKU süsteemiga. Sõlmiti kokkulepped edasisteks õppereisideks võrgustike võtmeisikutele.
14.–15.12.2016 toimus projektijuhi ja koordinaatori õppereis Ühendkuningriiki, kus tutvuti sealsete võrgustikutöö- ja kohtumiste mudeliga, saadi laiem ülevaade Ühendkuningriigi vastavatest süsteemidest ning planeeriti projekti raames aset leidva MARAC koolitajate koolituse sisu.
3.1.5 Tutvustav õppereis võtmeisikutele ja projektijuhile ning info- ja koolituspaketi kokkupanemisega alustamine.
2015. aasta detsembris toimus MARAC mudelit tutvustav infoseminar „MARAC mudeli rakendamine – Soome kogemused“ (15.12.2015, Tallinnas) millel oli 13 osalejat projekti juhtrühmast ja Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi- ja Kvaliteediüksustest. Seminari läbiviija oli Martta October Soome Tervise ja Heaolu Instituudist. Seminaril anti ülevaade Soome kogemustest MARAC mudeli väljatöötamisel, kohandamisel ja laiendamisel Soome oludes.
Toimusid läbirääkimised Sotsiaalkindlustusameti ja Soome Tervise ja Heaolu Instituudi vahel edasise koostöö osas (projekti katsepiirkondade spetsialistide, projektijuhi ja juhtrühma liikmete õppereisi, juhtumikorralduse mudelile iseloomulike teabe- ja juhendmaterjalide ning projekti võtmeisikutele koolituspaketi koostamise osas).
2015. aastal planeeritud koolituspakett otsustati koostada 2016 esimesel poolaastal peale
Soome ning Inglismaa juhtumikorralduse mudelitega tutvumist ning võrdlemist,
kasutades võimalikke vastavaid näiteid.
2015. aastal koguti alginfo info- ja koolituspaketi tarbeks ja 2016. aasta esimesel poolel alustati info- ja koolituspaketi kokkupanekuga.
2016. aastal korraldas SKA valitud katsepiirkondade juhtumikorralduse võrgustike spetsialistidele õppereisi (15.04.2016) Soome. Õppereisil osalesid (16 osalejat): esimese katsepiirkonna juhtumikorralduse võrgustiku spetsialistid, juhtrühma liikmed, ohvriabi esindajad igast piirkonnast (potentsiaalsed MARACide koordinaatorid), projektijuht ja projekti koordinaator. Visiidil kohtuti Vantaa MARAC meeskonnaga ja Soome Tervise- ja Heaolu Instituudi esindajaga. Külastati Soome ohvriabi RIKU-t, saadi ülevaade tugiisikute kaasamise süsteemist. Reisi programm pakkus katsepiirkondade juhtumikorralduse spetsialistidele nii teadmisi kui motivatsiooni edasiseks koostööks juhtumikorralduse mudeli kohandamisel, katsetamisel ning laiendamisel. Tagasisidet õppevisiidile andis 9 osalenut (56%). Osalejate keskmine hinnang enda valmidusele ja motivatsioonile MARAC mudeli elementide rakendamiseks peale õppereisi oma edaspidises töös oli 5-pallisel skaalal 4,7.
29.08.2016 toimus MARAC mudelit ning projekti tutvustav infopäev, esimese katsepiirkonna, Põlva spetsialistidele. Infopäeval osalesid projekti juhtrühma liikmed ning Põlva piirkonnas lähisuhtevägivallaga töötavate asutuste esindajad. Infopäeval vahendati teavet ning koguti sisendeid piirkonna MARAC võrgustikukoolituseks.
Valmis koolitusprogramm esimese katsepiirkonna võrgustikukoolitusteks (sh ühepäevane sissejuhatav koolitus ning ühepäevane riskihindamisele ning MARAC mudelile keskenduv koolitus).
29.09.2016 toimus Põlvas MARAC võrgustikukoolitus, mis keskendus riskihindamisele ning MARAC mudelile. Koolitusel osales 25 spetsialisti sh politsei, ovriabi, prokuratuuri, kohalike omavalitsuste, töötukassa, rajaleidja, naiste tugikeskuste esindajad, tervishoiu- ja kriminaalhooldussüsteemi esindajad ning tugiisikud.
3.1.6 Juhtumikorralduse mudeli rakendamise strateegia väljatöötamisega.
2015. aastal alustas SKA koondatud info põhjal juhtumikorralduse mudeli rakendamise strateegia väljatöötamist.
SKA töötas 2016. aastal välja mudeli rakendamise piloteerimise-eelse strateegia. Strateegiat ning plaani mudeli korraldusliku ja sisulise rakendamise osas tutvustati ja kiideti heaks projekti juhtrühma koosolekul (14.06.2016). Peale piloteerimist vaadatakse plaan uuesti üle.
3.1.7 Metoodika ja kontseptsiooni väljatöötamist tugiisikute kaasamiseks.
2015. aastal alustati ka tugiisikute värbamise, juhendamise ja jõustamise metoodika ning tugiisikute juhtumikorralduse mudeli kaasamise kontseptisooni väljatöötamisega. Kaardistati organisatsioonid, kes on koondanud ja koolitanud vabatahtlikke tugiisikuid, kaardistati vajadust tugiisiku järgi ning sellest tulenevalt tugiisikute võimalikku rolli.
2015. aastal kaardistati olemasolevad tugiisikuid kaasavad organisatsioonid (nt. SA Dharma, Naiste Tugikeskused jne) ning tugiisikute baaskoolitused. 2016. aastal jätkati tugiisikute värbamise, juhendamise ja jõustamise metoodika ning tugiisikute juhtumikorralduse mudelisse kaasamise kontseptisooni väljatöötamist.
2016. aasta juhtrühma koosolekul (14.06.2016) tutvustas SKA kontseptsiooni ehk vabatahtlike tugiisikute rolli ja korraldust.
2017. aastal korraldab SKA vastavalt valminud kontseptsioonile katsepiirkondade tugiisikutele koolituse, suuremate praktiliste kogemuste olemasolul MARAC protsessi näidetel. Esimene katsepiirkond omab kogemustega tugiisikuid keda projekti algfaasis töösse kaasatakse ning kelle kogemuste pinnalt kohandatakse koolituskava spetsiifikat vastavalt piirkonna vajadustele ning kogemustele. Vastavalt piloteerimise tulemustele ja praktilistele kogemustele kohandatakse ka tugiisikutele suunatud juhendmaterjale.
3.1.8 Võrgustiku koolitusmaterjalide ette valmistamine, juhiste ja
koolitusprogrammi välja töötamine.
2015. aastal koondas SKA erinevate olemasolevate praktikate alusel materjale, mille põhjal välja töötada koolitusmaterjalid, juhised ja koolitusprogramm tugiisikute jaoks. Koolitusmaterjale, juhiseid, koolitusprogrammi välja ei töötanud, kuid materjalid on koondatud aga neid ei ole olnud mõistlik veel välja anda ja kasutusele võtta. Edasi lükkusid ka õppereisid Soome ja Inglismaale.
2016. aastal õppereisidelt Soome ja Ühendkuningriiki koguti MARAC mudeli rakendamise näited ning olulist infot, mis on materjalide väljatöötamiseks vajalik. Tugiisikute sisekoolituse materjalide koostamisega alustati 2016 esimesel poolaastal, esmased materjalid valmisid 2016. aastal kuid materjalide lõplik valmimine saab toimuma peale selle testimist esimestes katsepiirkondades.
2016. aasta esimesel poolel tõlgiti juhiseid ning kohandati MARAC mudelile spetsiifilisi vormid ja juhendid (MARAC läbiviimise juhendid, riskihindamise ankeedid, PPA-s kasutatav LSV infoleht, turvalisuse plaan, kannatanu nõusoleku vorm) võrgustikuspetsialistidele ning klientidele.
SKA tutvustas juhtrühma koosolekul (14.06.2016) katsepiirkondade võrgustike koolitusprogrammi ning näidiseid juhistest ja abimaterjalidest.
Toimusid läbirääkimised Ühendkuningriigi spetsialistiga MARAC koolitajate koolituse võimaliku sisu ja toimumisaja osas. Koolitus planeeriti 2017. aastaks, otsustati kaasata läbiviijateks Ühendkuningriigi kui ka Eesti eksperte.
2016. aastal valmis esmane versioon „MARAC juhendmaterjal lähisuhtevägivallaga tegelevale spetsialistile“ mis sisaldab juhtumikorralduse mudeli protsesside kirjeldust ning abistavaid vorme ning lühijuhendeid spetsialistidele riskihindamise läbiviimiseks, spetsialisti hinnangu kujundamiseks riskide hindamisel, MARAC koosoleku kokku kutsumiseks ja läbiviimiseks, info jagamiseks võrgustikuspetsialistide vahel, turvalisuse plaani koostamiseks.
3.1.9 Juhtumikorralduse mudeli hindamismetoodika väljatöötamine.
2015. aastal alustati olemasolevate juhtumikorralduse mudelite näidetel informatsiooni kogumist ja näidete koondamist mudeli hindamismetoodika väljatöötamiseks koos elluviijaga.
2016. aastal tutvustas elluviija projekti juhtrühma koosolekul (14.06.2016) projekti mõju hindamise lähtealuseid. Siseministeerium tellis 2016. aastal Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuselt RAKE mõjude hindamise kontseptsiooni väljatöötamise. Koostöös Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE-ga valmis projekti ja juhtumikorralduse mudeli mõjuhindamise metoodika, mis võetakse aluseks projekti käigus andmete kogumisel ning andmete analüüsi põhjal mudeli mõju hindamisel (kavandatud 2021).
Toimusid arutelud MARAC võimaliku andmekogumise ja infovahetuse teemal kohalike omavalitsuste süsteemis STAR.
Tegevuse nr ja nimetus
2.4 Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks
Alategevuse nr ja nimetus
4.1. Maakondliku võrgustikutöö seniste praktikate analüüsimine ja teiste kogemuste koondamine ning sobiliku töökorralduse kujundamine.
Tegevuse või alategevuse planeeritud algus- ja lõppkuupäev
(pp.kk.aa)
01.08.2015–31.12.2019
Tegevuse või alategevuse
tegelik algus- ja lõppkuupäev (pp.kk.aa)
01.08.2015–
Tegevuse või alategevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud
4.1.1 Maakondliku võrgustikutöö seniste praktikate analüüsimiseks maavalitsuste laiema turvalisuse käsitlusega seonduvate komisjonide ja nõukogude ning olemasolevate võrgustike praktikate ja kompetentside kaardistamine.
Siseministeerium (edaspidi elluviija) koostas loetelu maavalitsuste laiema turvalisuse käsitlusega seonduvate komisjonidest ja nõukogudest, nende koosseisudest ja põhiülesannetest.
probleemid ja ettevõetud abinõud.
4.1.2 Tutvumine maavalituste parimate maakondlike turvalisusalaste võrgustikutöö praktikatega.
Elluviija korraldas kaks maakondade turvalisusnõukogude koordineerijate koostööseminari 12.10.2015 Paides ning 08.-09.12.2015 Sakal maakondlike turvalisusalaste praktikatega tutvumiseks ning koostöö käivitamiseks. Kokkulepitult on maakondlike turvalisuse nõukogude koordinaatoriteks maavalitsuse esindaja.
Elluviija korraldas 2016. aastal kaks maakonlike turvalisuse nõukogude koordineerijate koostööseminari 09.02.2016 Tallinnas ning 23.11.2016 Tallinnas baaskoolituse ja konverentsi teemade kokkuleppimiseks ning maakondade 2016. aasta tegevusest ülevaate saamiseks, maakondlike turvalisuse nõukogude parimate praktikatega tutvumiseks, samuti 2017. aasta tegevuse planeerimiseks.
4.1.3 Maavalitsuste seniste võrgustikutöö praktikate analüüs.
Maavalitsuste laiema turvalisusega seotud komisjonide ja nõukogude loetelu põhjal koostas elluviija 2015. aastal küsimustiku maakondade võrgustikupõhise koostööpraktika kohta.
Üksikasjalikum maakondade võrgustikupõhise koostööpraktika tagasiside analüüs jäi 2016. aasta esimesse poolaastasse, kuna uue tegevuse juurutamine võttis planeeritust enam aega.
2016. aastal analüüsis elluviija tegevuspõhiselt maakondlike turvalisuse nõukogude ja seotud võrgustike olukorda ja rakendatavaid parimaid praktikaid. Vajadusel osales elluviija maakondlike turvalisuse nõukogude koosolekutel ja koostööseminaridel koostööolukorraga tutvumiseks.
4.1.4 Maakondade Turvalisuse Nõukogu 2016. aasta tegevuse planeerimise korraldamine (aasta tegevuskava ja sellele vastavate konkreetsete tegevuskavade koostamine).
2015. aastal alustati 2016. aasta tegevuse planeerimist. Lepiti kokku maakondliku turvalisuse nõukogu tööplaani vormis, täpsustati tegevuste eesmärke, täpsustati abikõlblike kulude loetelu ning tegevuse finantseerimise põhimõtteid. 2016. aasta I kvartalis koostasid maakondlikud turvalisuse nõukogu liikmed esimese tegevusaasta tööplaani 2016. aastaks elluviija juhendamisel mis seejärel vastava maakondliku turvalisuse nõukogu poolt kinnitati. 2016. aasta augustis –septembris koostati kokkuvõte maakondlike turvalisuse nõukogude 2016. aasta I poolaasta tegevustest ning vajadusel korrigeeriti nendes 2016. aasta II poolaasta tegevusi.
2016. aasta septembrist-novembrini toimus maakondlikes turvalisuse nõukogudes 2017. aasta maakondlike turvalisuse nõukogude tegevuse planeerimine ning koostati 2017. aasta maakondlikke tööplaane. Koostatud maakondlikud turvalisuse nõukogude tööplaanid kinnitati vastava turvalisuse nõukogu poolt ning kõik maakondlikud turvalisuse nõukogude tööplaanid kooskõlastati elluviija poolt. Elluviija täpsustas tööplaanide koostamise käigus täiendavalt 2017. aasta tegevuse eesmärke arvestades 2017. aastal toimuvat kohalike omavalitsuste reformi ja maavalitsuste likvideerimist 2018. aastal.
4.1.5 Võrgustikutöö edendamise koolituse sisu, metoodika väljatöötamise ning õppekeskkonna loomise korraldamine.
2015. aastal lükkus koolitusprogrammide sisu ja metoodika väljatöötamine ja õppekeskkonna loomine edasi 2016. aasta I poolaastasse seoses Justiitsministeeriumi poolt tellitud KOV tasandi ennetustegevuste uuringuga, mis valmis 2016. aasta märtsis ning mida oli otstarbekas arvestada maakondade turvalisuse nõukogude koolitusprogrammi koostamisel. Tegevus lükati 2016. aastasse Süüteo Ennetuse Nõukogu kohaliku tasandi töörühma tungival palvel.
2016. aastal koostas elluviija maakondlike turvalisuse nõukogude koordineerijate ja
kaasatud osapoolte üleriigilise baaskoolituse sisu ning osales vajadusel maakondlike baaskoolituste läbiviimisel või turvalisusnõukogu esimesel koosolekul.
Arvestades 2017. aastal toimuvat kohalike omavalitsuse reformi ning maavalitsuste tegevuse lõpetamist ei olnud 2016. aastal otstarbekas luua täiendavat õpikeskkonda.
Siseministeeriumi kodulehele lisati uus alaleht https://www.siseministeerium.ee/et/turvaliste-kogukondade-eesti millele on jooksvalt võimalus pidevalt informatsiooni lisada.
…
Alategevuse nr ja nimetus
4.2. Koolituste korraldamine maakondlike võrgustike arendamiseks ja haldamiseks ning kohaliku tasandi tegevuste toetamiseks.
Tegevuse või alamtegevuse planeeritud algus- ja lõppkuupäev
(pp.kk.aa)
01.09.2015–31.12.2019
Tegevuse või alamtegevuse tegelik algus- ja lõppkuupäev (pp.kk.aa)
01.09.2015–
Tegevuse või alategevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
4.2.1 Maavalitsuste esindajatele ja teistele osapooltele koolituste läbiviimine ning vajadusel turvalisuse olukorra analüüs.
Elluviija korraldas 10.11.2015 maavanematele koolituse infopäeva vormis maakondlike võrgustike arendamise toetamiseks.
2016. aastal korraldas elluviija Tallinnas üleriigilise maakondlike turvalisuse nõukogude baaskoolituse maakondlike võrgustike arendamiseks ja haldamiseks (29.03.2016).
2015.-2016. aastal moodustati 15 turvalisuse nõukogu:
Harju maavalitsus: http://harju.maavalitsus.ee/komisjonid-ja-noukogud
Hiiu maavalitsus: http://hiiu.maavalitsus.ee/hiiumaa-turvalisuse-noukogu
Ida-Viru maavalitsus: http://ida-viru.maavalitsus.ee/ida-viru-maakonna-turvalisusenoukogu
Jõgeva maavalitsus: http://jogeva.maavalitsus.ee/komisjonid-ja-noukogud
Järva maavalitsus: http://jarva.maavalitsus.ee/komisjonid-ja-noukogud
Lääne-Viru maavalitsus: http://laane-viru.maavalitsus.ee/komisjonid-ja-noukogud
Lääne maavalitsus: http://laane.maavalitsus.ee/komisjonid-ja-noukogud
Pärnu maavalitsus: http://parnu.maavalitsus.ee/komisjonid-ja-noukogud
Põlva maavalitsus: http://polva.maavalitsus.ee/polvamaa-turvalisuse-noukogu
Rapla maavalitsus: http://rapla.maavalitsus.ee/komisjonid-ja-noukogud
Saare maavalitsus: http://saare.maavalitsus.ee/komisjonid-ja-noukogud
Tartu maavalitsus: http://tartu.maavalitsus.ee/tartumaa-turvalisuse-noukogu
Valga maavalitsus: http://valga.maavalitsus.ee/komisjonid-ja-noukogud
Viljandi maavalitsus: http://viljandi.maavalitsus.ee/komisjonid-ja-noukogud Võru maavalitsus: http://voru.maavalitsus.ee/komisjonid-ja-noukogud
Maakondlikud turvalisuse nõukogud on moodustatud maavanemate korraldustega, millega on nimetatud nõukogu koosseis ning ülesanded. Maakondlikul tasandil on turvalisuse nõukogudel 277 alaliselt kaasatud liiget.
2016. aastal toimusid turvalisuse nõukogude (edaspidi TN) maakondlikud baaskoolitused:
Harjumaa TN baaskoolitus 19.-20.06.2016 Laulasmaal;
Ida-Virumaa, Võrumaa, Valgamaa ja Viljandimaa TN baaskoolitus 25.-26.04.2016
Mäetagusel ja 19.-20.10.2016 Vanaõuel;
Järvamaa TN baaskoolitus 7.-8.06.2016 Veskisillal;
Pärnumaa TN baaskoolitus 28.10.2016 Pärnus;
Põlvamaa TN baaskoolitus 10.05.2016 Põlvas
Raplamaa TN baaskoolitus 17.05.2016 Kädval; Saaremaa TN baaskoolitus 8.06.2016 Kuressaares; Tartumaa TN baaskoolitus 7.12.2016 Tartus.
2016. aastal väiksemates maakondades: Jõgeva, Lääne-Viru ja Lääne TN maakondlikke eraldiseisvaid baaskoolitusi ei toimunud, vajalikud teemad käsitleti TN koosolekutel,
seminaridel või infopäevadel. Hiiu TN baaskoolitus toimub 2017. aastal (sest see lükati seoses koolitaja haigestumisega edasi).
Lääne-Virumaa ja Raplamaa TN tellisid 2016. aastal terviseprofiili/tegevuskava täiendamiseks turvalisuse valdkonna analüüsi.
4.2.2. Maakondliku võrgustikutöö toetamine ja suunamine.
Maakondlike TN-de tegevused toimusid vastavalt TN poolt 2016. aastaks kinnitatud tööplaanile võrgustikutöö edendamiseks, toetamiseks ja suunamiseks:
• Harju TN-l toimus lisaks baaskoolitusele kolm TN koosolekut, valdkondlik konverents ning maakonna koolijuhtide seminar;
• Hiiumaa TN-l toimus kaks TN koosolekut, neli valdkondlikku koosolekut ja kolm koostööseminari;
• Ida-Virumaa TN-l toimus lisaks baaskoolitusele infopäev, konverents, kolm koostööseminari ja valdkondlik koolitus KOV juhtidele;
• Jõgevamaa TN-l toimus TN koosolek, neli koostööseminari ja kaks
valdkondlikku koolitust;
• Järvamaa TN-l toimus lisaks baaskoolitusele kaks TN koosolekut, osaluskohvik ning tervise- ja turvalisusefoorum;
• Lääne-Virumaa TN-l toimus kaks TN koosolekut ja koostööseminar;
• Läänemaa TN-l toimus neli TN koosolekut, konverents ja kaks koostööseminari;
• Pärnumaa TN-l toimus kaks TN koosolekut, konverents ja seminar;
• Põlvamaa TN-l toimus kolm TN koosolekut, kolm koostööseminari, info- ja õppepäev;
• Raplamaa TN-l toimus lisaks baaskoolitusele kolm TN koosolekut, kolm TN koostööseminari, „Turvaline kodukant“ 10 mõttetalgut; foorum, KOV arendusseminar; kolm temaatilist koolitust ja maakondlik konverents;
• Saaremaa TN-l toimus lisaks baaskoolitusele kolm TN koostööseminari, kolm piirkondlikku koostööseminari, ohutusüritus ja valdkondlik koosolek;
• Tartumaa TN-l toimus lisaks baaskoolitusele kaks TN koosolekut;
• Valga TN-l toimus lisaks baaskoolitusele TN koosolek, valdkondlik arendusseminar ja kaks TN infopäeva;
• Viljandimaa TN-l toimus lisaks baaskoolitusele kolm TN koosolekut ja koolitus;
• Võrumaa TN-l toimus lisaks baaskoolitusele kaks TN koosolekut, kaks koostööseminari ja valdkondlik koolitus.
Kokku toimus 2016. aastal maakondlikul tasandil 99 TN üritust võrgustikutöö edendamiseks, toetamiseks ja suunamiseks.
….
8. Väljund- ja tulemusnäitajate täitmine1 (kumulatiivselt)
Näitaja nimetus (ja viide toetatavale tegevusele, millest see tuleneb)
Kavandatud saavutustase2
Tegelik saavutustase
Põhjendus näitaja üle- või alatäimisel
Toetatavate tegevuste panus rakenduskava väljundnäitajasse
Programmis osalejate arv
4500
1768
Tegelik saavutustase sisaldab algtaset, mis oli 500 osalejat. 2015/16. õa lisandus 435 õpilast (48,5% tüdrukuid ja 51,5% poisse). 2016/17. õa lisandus 826 õpilast (49% tüdrukuid ja 51% poisse).
Teenust saanute arv
300
2
2015. aastal ei kavandatud juhtumikorralduse mudelit piloteerida/
kasutada.
2016. aasta teises pooles kasutati esimeses katsepiirkonnas juhtumikorralduse mudelit kahe lähisuhtevägivalla juhtumi ja kahe ohvri puhul, mille riske hinnati spetsialistide poolt kõrgeks.
Toetatavate tegevuste panus rakenduskava tulemusnäitajasse
Näitaja 1
Ei kohaldu
Toetatavate tegevuste spetsiifilised väljundnäitajad
Programmi rakendavate õpetajate arv
220
83
Programmi rakendavate õpetajate algtase oli 20. 2015/16. õa lisandus 21 õpetajat.
2016/17. õa lisandus 42 õpetajat.
Loodud andme- ja
teabevahetuslahenduste arv
1
0
2016. aastaks ei planeeritud luua andme- ja teabevahetuslahendust.
Maakondlike turvalisusnõukogude arv, kus on juurutatud
võrgustikutöö põhimõtted
15
15
2016. aastal moodustati 15 turvalisuse nõukogu.
Toetatavate tegevuste spetsiifilised tulemusnäitajad
Mittesoovitud käitumiste keskmine arv
Väheneb kolmandiku võrra
38%
Võrreldi tunnivaatluste andmeid 2015/16. õa alguses (enne sekkumist) ja lõpus. Õppeaasta lõpuks olid mittesoovitud käitumised vähenenud 38 protsendipunkti võrra ehk enam kui kolmandiku jagu.
Toetatavate tegevuste lõppeesmärgist täidetud (%):
Programmis osalevate õpilaste arv moodustab lõppeesmärgist – 39%
Teenust saanute arv moodustab lõppeesmärgist – 0,7%
Maakondlike turvalisusnõukogude arv, kus on juurutatud võrgustikutöö põhimõtteid moodustab lõppeesmärgist – 100%
Toetatavate tegevuste lõppeesmärgi täitmise selgitus:
Toetatavate tegevuste 2.1, 2.3 ja 2.4 lõppeesmärgi täitmisega ollakse vastavalt toetuse andmise tingimuste peatüki 3 järgi planeeritud ajakavas. Toetatava tegevuse 2.2 osas esitas elluviija 19.12.2016 TAT-i muutmise taotluse, kus soovime ära muuta toetatava tegevuse partnerit, elluviimise perioodi ning täpsustasime planeeritud tegevusi.
9. Hinnang toetatavate tegevuste tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele3
Toetatava tegevuse 2.1 „Käitumisoskuste mängu arendamine ja laiendamine õpilaste koolis toimetuleku parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks“ peamised eesmärgid on saavutatud. 2015. aasta tegevuste analüüsile tuginedes, mõeldi põhjalikumalt läbi 2016. aasta tegevused, mis aitavad kaasa kõrgemasse tegevuste tulemuslikkusele ning eesmärkide saavutamisele.
Toetatava tegevuse 2.2 „Andme- ja teabevahetuslahenduse loomine võrgustikutöö tõhustamiseks“ püstitatud eesmärgid vahearuande perioodil ei saavutatud. Elluviija viis läbi lihthanke kontseptsiooni koostaja leidmiseks, hankele esitati üks pakkumus, mis oli eeldatavast maksumusest suurem. Arvestades elluviija rahalisi võimalusi ja projekti jätkusuutlikkust ning ka seda, et valmiks kasutatav tööriist erinevatele asutustele. Elluviija otsustas muuta TAT-is toodud partnereid ja nimetada uueks partneriks Politsei- ja Piirivalveamet, muuta toetatava tegevuse perioodi ning täpsustada tegevusi. Planeeritavad muudatused kooskõlastas elluviija juhtrühma koosolekul.
Toetatava tegevuse 2.3 „Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil“ peamised püstitatud eesmärgid saavutati. Esimeses pilootpiirkonnas projektitegevuste õnnestumise oluliseks aluseks saab pidada kohalike võrgustikespetsialistide kõrget motiveeritust juhtumikorralduse mudeli katsetamiseks, samuti on väga oluline leida meetmed väiksema motivatsiooniga spetsialistide kaasamiseks, mis aitaks kaasa tegevuste tulemuslikkusele.
Toetatava tegevuse 2.4 „Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks“ osas püstitatud peamised eesmärgid saavutati ning samuti tegevus rakendus üleriigiliselt oodatust ulatuslikumalt ja põhjalikumalt.
Üldine hinnang TAT-i tegevuste elluviimise osas on positiivne, kõikide planeeritud tegevustega ollakse ajakavas.
10. Toetatavate tegevuste mõju läbivatele teemadele4
Kirjeldada, kuidas tegevused on kaasa aidanud läbivatele teemade suunas liikumisele ja milline on nende mõju olnud (nii „jah“ kui ka „ei“ vastuse korral). Esitada info, mis võimaldab tegevuse sisu tõendada – loodud veebikeskkondi külastada, koostatud materjalide ja IKT vahenditega tutvuda jmt ning (võimalusel) välja tuua statistilised näitajad.
Horisontaalne teema
Kavandatud mõju (märkida ristiga)
Tegelik mõju (märkida ristiga)
Jah
Ei
Jah
Ei
Regionaalareng
X
X
Selgitus:
Tegevuse 2.1 rakendamisel on regionaalarengule toetav mõju. Käitumisoskuste mängu rakendatakse Harju-, Lääne-Viru-, Ida-Viru-, Jõgeva-, Viljandi-, Tartu-, Võru- Hiiu-, Järva-, Lääne-, Pärnu-, Rapla- ja Saare maakonnas. Hetkel ei rakendata metoodikat veel Valga- ja Põlvamaal. maal. Metoodikat rakendatakse nii linnakoolides (41 kooli), kui ka maakonna koolides (22 kooli). Metoodika rakendamine maakoolides toetab kohalikku elu ja seeläbi ka regionaalarengut. Metoodika rakendamise tarbeks loodud õpetajate ja mentorite koostöövõrgustiku abil toimub piirkondlikke erinevusi tasakaalustav areng.
Üksteise tundmine, koostöö ja sarnaste eesmärkide nimel töötamine on piirkonna arengule suur lisaväärtus, mis omakorda panustab regionaalarengu toetusse.
Tegevusel 2.2 puudub aruandeperioodil toetav mõju regionaalarengule.
Tegevuse 2.3 elluviimisel on regionaalarengule toetav mõju. Toetatava tegevuse käigus kohandatava juhtumikorralduse mudeli rakendajatena valitakse erinevate Eesti piirkondade kohaliku tasandi võrgustikud. Välja valiti kolm pilootpiirkonda 2016. aastal alustati piloteerimist Põlva linnas/maakonnas, juhtumikorralduse mudelit kasutati kahe lähisuhtevägivalla juhtumi puhul, mille riske hinnati spetsialistide poolt kõrgeks. 2017. aasta algul alustatakse piloteerimist Haapsalus, Rakveres/Lääne-Virumaal. Projekt haarab ka piirkondi kus kogukondlikud suhted ja koostöövormid on nõrgemad ning võtab juhtumikorralduse mudeli kohandamisel arvesse piirkondlikke eripärasid. Projekti tegevuste ja nende elluviimiseks jõustatavate või moodustavate koostöövõrgustike abil toimub piirkondlikke erinevusi tasakaalustav areng. Projekti elluviimiseks teeb lähisuhtevägivalla ohvrite ja nende perede abistamiseks koostööd võrgustik, mis aitab koostööpartnerite (politsei, kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja/või lastekaitsetöötajad, ohvriabitöötajad, naiste tugikeskused jt spetsialistid, teenuse pakkujad) sidusust ja omavahelist koostööd suurendada.
Tegevuse 2.4 elluviimisel on regionaalarengule toetav mõju. Toetatava tegevuse käigus arendatakse võrgustikutööd maakonna turvalisuse suurendamiseks. Läbi maakondade turvalisuse nõukogude tegevuse käivitamise tagatakse üleriigiliselt eri piirkondade ühtlane ja samalaadne areng. Tegevuse elluviimisega luuakse piirkondades eeldused lähimuse põhimõtte ning kohaliku ja piirkondliku võimekuse tugevnemiseks turvalisuse tagamisel. Maakondliku võrgustikutöö tegevustega, mis hõlmavad kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste kaasamist ja koostööd, soodustatakse ühtlasi lähimuse põhimõtet ning kohaliku ja regionaalse tasandi võimekust tagada elukeskkonna turvalisus.
Üksteise tundmine, koostöö ja sarnaste eesmärkide nimel töötamine on piirkondade arengule suur lisaväärtus, mis omakorda panustab regionaalarengu toetusse.
Infoühiskond
X
X
Selgitus: Toetatava tegevusega 2.2 raames viidi läbi lihthange „POLIS-STAR-SKAIS andme- ja teabevahetuslahenduse loomise kontseptsioon“ (viitenumber 174971) kontseptsiooni koostamiseks. Aruande perioodil puudub tegelik mõju.
Riigivalitsemine
X
X
Selgitus:
Toetatavate tegevuste tulemusliku elluviimise eeldus on toimiv koostöö ühiskonna eri sektorite vahel. Erinevad osapooled on kaasatud programmi tegevuste planeerimise, kujundamise, elluviimise ning selle jätkusuutlikkuse tagamisse.
Tegevuse 2.1 elluviimisse on kaasatud mitmed avaliku sektori asutused nagu kohalikud munitsipaalkoolid, riiklikud ülikoolid, erinevate ministeeriumite esindajad, kes tegutsevad noorte huvides. Seda nii juhtrühma, kiusamisvaba koolitee koalitsiooni kui ka igapäeva töö kaudu.
Eri sektori asutuste ühiste eesmärkide nimel tegutsemine aitab tagada programmi tulemuste saavutamise ning annab võimaluse koostöö arendamiseks, programmi jätkusuutlikkuse tagamiseks ning ühtse riigivalitsemise arenguks.
Tegevusel 2.2 puudub aruandeperioodil toetav mõju riigivalitsemisele.
Tegevuse 2.3 elluviimisse on kaasatud mitmed avaliku sektori asutused, kes tegutsevad ähisuhtevägivalla all kannatavate perede huvides. Tegevuse strateegiliste partnerite võrgustikku kuuluvad Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit. Tegevuse kestel planeeritakse regulaarset koostööd nii erinevate kohalike omavalitsustega, erialaliitudega, kohalike haridus- ning tervishoiuasutustega ning MTÜ-dega (Eesti Naiste Varjupaikade Liit, Eesti Avatud Ühiskonna Instituut).
Projekti aitab kaasa vägivallaohvrite teenuste süsteemi korrastamisele, vältides teenuste killustatust ja teenuste süsteemi ebaselgust ohvri jaoks.
Tegevuse 2.4 elluviimisel juurutatakse võrgustikutöö põhimõtteid maakondlikes turvalisusealastes nõukogudes ning soodustatakse kohalike võrgustike tegevust.
Eri sektori asutuste ühiste eesmärkide nimel tegutsemine aitab tagada toetatavate tegevuste tulemuste saavutamise ning annab võimaluse koostöö arendamiseks ning ühtse riigivalitsemise arenguks.
Võrdsed võimalused
X
X
Selgitus:
Toetatavate tegevuste elluviimisel on võrdsetele võimalustele toetav mõju.
Tegevuse 2.1 käitumisoskuste mängu programmiga liitumise võimalus on tagatud kõigile I kooliastmes õppivatele noortele olenemata soost, rahvusest, usulisest kuulumisest, emakeelest või puudest tulenevate erivajaduste olemasolust. Käitumisoskuste mängu programmiga saavad liituda kõik klassid ja koolid maakondadest, kus on tööl metoodika rakendamist toetav mentor.
Metoodikat rakendavate õpetajate seas meessoost õpetajaid ei ole. Võrdsete võimaluste edendamiseks viidi 2016. aasta juunis läbi võrdõiguslikkuse teemaline koolitus käitumisoskuste mängu mentoritele ning samateemaliste koolitustega plaanitakse regulaarselt jätkata.
Käitumisoskuste mängu rakendamisega ennetatakse noorte käitumisprobleeme ja õppeedukuse langemist. Seetõttu jõuab pikaaegse tulemusena rohkem noori tööturule ning väheneb noorte sotsiaalse tõrjutuse tekkimise risk. Käitumisoskuste mäng aitab ennetada ka noorte vaimse tervise probleemide ja sõltuvuskäitumise tekkimist, see omakorda edendab kohalikul tasandil tervislikke eluviise ja turvalist elukeskkonda Tegevusel 2.2 puudub toetav mõju.
Tegevuse 2.3 abil kohandatava juhtumikorralduse mudeli alusel on tagatud kõigile sihtrühma kuuluvatele isikutele olenemata soost, rahvusest, usulisest kuulumisest, emakeelest või puudest tulenevate erivajaduste olemasolust. Tegevus aitab kaasa ühiskondliku ja soolise ebavõrduse vähendamisele. Planeeritavate tegevuste läbi tähtsustatakse eriti tegelemist naistevastase vägivallaga ning pöörtakse tähelepanu väljakujunenud soostereotüüpide ja soorollide vältimisele. Aruandeperioodil ei katsetatud juhtumikorralduse mudeli abil juhtumite lahendamist, kuna mudel on alles väljatöötamisel.
Tegevus aitab kaasa ühiskondliku ja soolise ebavõrdsuse vähendamisele. Planeeritavate projektitegevuste (spetsialistide, vabatahtlike koolitused, supervisoon vm) läbi tähtsustatakse eriti tegelemist naistevastase vägivallaga ja pööratakse tähelepanu väljakujunenud soostereotüüpide ja soorollide vältimisele. Tegevus 2.4 elluviimisel arvestatakse võrdse kohtlemise põhimõtteid.
Keskkonnahoid ja kliima
X
X
Toetav mõju puudub.
11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele
Toetatavate tegevuste 2.1 ja 2.3 elluviijad on TAI ja SKA. Partnerid on väga motiveeritud koostööle ning koostöö sujub ladusalt. Dokumentide ja aruannete esitamine toimub vastavalt partnerluslepingule ja tähtaegselt. Partnerid teevad suurt tööd TAT-i eesmärkide saavutamiseks ning samuti teevad koostööd erinevate asutuste ja organisatsioonide vahel.
Partnerluse mõju TAT-i tulemustele on suur, kuna partnerid viivad tegevusi ellu ja teevad selle nimel tööd, et TAT-i toodud tulemused oleksid saavutatud.
NB! Koos aruandega esitatakse TAT lisa 4.
Aruande koostaja
Ametikoht
Allkiri
Kuupäev
Janika Jakovleva
korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna peaspetsialist
/allkirjastatud digitaalselt/
Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta
Allkirjaõiguslik isik
Ametikoht
Allkiri
Kuupäev
Raivo Küüt
korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler
/allkirjastatud digitaalselt/
Täidab meetme rakendusüksus
Aktsepteerin aruande:
Nimi
Ametikoht
Allkiri
Kuupäev
Kinnitan aruande:
Nimi
Ametikoht
Allkiri
Kuupäev