Siseministri 18. septembri 2015. a käskkirja nr 1-3/170 „Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks“ muutmine

1

Seletuskiri „Siseministri 18. septembri 2015. a käskkirja nr 1-3/170 „Toetuse andmise

tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise

elukeskkonna arendamiseks“ muutmine“ juurde

1. Sissejuhatus

Siseministri 18. septembri 2015. a käskkirja nr 1-3/170 „Toetuse andmise tingimused

riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna

arendamiseks“ (edaspidi TAT) muutmine on tingitud toetatavate tegevuste elluviimise käigus

täpsustunud vajadustest ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–

2020“ (edaspidi rakenduskava) eelarve tehnilisest kohendusest. Toetatava tegevuse nr 2.1

„Käitumisoskuste Mängu arendamine ja laiendamine õpilaste koolis toimetuleku

parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks“ elluviimine on edenenud kiiremini ja suuremas

mahus, mistõttu sihttase ületatakse, ent rahalised vahendid lõppevad planeeritust varem. Sellega

seoses tõstetakse selle alategevuse näitajate sihttaset ja lühendatakse tegevuse elluviimise aega

ühe aasta võrra. Toetatava tegevuse nr 2.2 „Andme- ja teabevahetuslahenduse loomine

võrgustikutöö tõhustamiseks“ elluviimise aega pikendatakse, et tagada ajaline paindlikkus

arendustöödes ette tulla võivate ajaliste nihete jaoks. Tegevuses nr 2.3. „Lähisuhtevägivalla all

kannatavate noorte ja perede kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine

võrgustikutöö meetodil“ viiakse juhtumikorralduse mudeli tulemuslikkuse ja mõju hindamine

ühe alategevuse alla ning muudetakse eelarve jaotust, et optimeerida nii eelarve- kui

ajaressurssi. Tulenevalt rakenduskava eelarve tehnilisest kohendusest vähendatakse toetatava

tegevuse nr 2.4 „Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse

suurendamiseks“ eelarvet.

Käskkirja eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja koostasid Siseministeeriumi välisvahendite

osakonna nõunik Ave Osman (e-post [email protected], telefon 612 5242) ja

korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna peaspetsialist Janika Jakovleva (e-post

[email protected], telefon 612 5055). Eelnõu juriidilist kvaliteeti

kontrollis Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kertu Nurmsalu

([email protected], telefon 612 5084).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest punktist, millest esimesega muudetakse TAT-i ja teine on eelnõu

rakendussäte.

Eelnõu punkti 1 kohaselt tehakse muudatusi TAT-i alljärgnevates punktides.

Punktis 2.1.3.1.5 nimetatakse õpetajate baas- ja täienduskoolitamine ümber koolitamiseks,

kuna tegevuse elluviimise käigus on täienduskoolituspäev osutunud sama vajalikuks kui

baaskoolitus. Viimase koolituspäeva nimetamine täienduskoolituseks tõi kaasa selle, et

õpetajad ei pidanud sellel osalemist vajalikuks. Seetõttu kasutab partner Tervise Arengu

Instituut edaspidi ainult nimetust õpetaja koolitus.

Punktis 2.1.3.1.10 lühendatakse alategevuse 2.1.3.1 „Käitumisoskuste Mängu arendamine,

elluviimine ja laiendamine“ elluviimise aega ühe aasta võrra, s.o 31. detsembrini 2020. Koolidel

2

on suur huvi Käitumisoskuste Mängu metoodika vastu, mistõttu on Tervise Arengu Instituut

laiendanud Käitumisoskuste Mängu kasutuselevõttu ja saavutanud seatud eesmärgid

planeeritust kiiremini. Sellega seonduvalt on ka eelarvevahendid kulunud planeeritust

kiiremini, mistõttu lühendatakse tegevuse elluviimise aega.

Punktis 2.2.3.1.8 pikendatakse alategevuse 2.2.3.1 „Andme- ja teabevahetuslahenduse

kontseptsiooni koostamine, lahenduse loomine ja arendamine ning selle kasutajate

koolitamine“ elluviimise aega viie kuu võrra, s.o 31. maini 2020, et tagada ajaline paindlikkus

infotehnoloogiliste arenduste ja nende testimiste käigus selguda võivate probleemide

lahendamiseks.

Punkti 2.3.3.1.9 täienduse kohaselt hinnatakse koos juhtumikorralduse mudeli

tulemuslikkusega ka mudeli protsessi ja mõju. Mudeli protsessi ja mõju hindamine oli esialgu

kavandatud eraldiseisvaks alategevuseks, kuid elluviija ettepanekul viiakse need esimese

alategevuse alla, kuna see võimaldab optimeerida nii hindamiseks planeeritud eelarvet kui

partneri ja elluviija ajaressurssi. Hindamise korraldab partner Sotsiaalkindlustusamet (see

sätestatakse elluviija ja partneri vahelises partnerluslepingus), et nad saaksid hindamise

protsessi kujundada lähtuvalt praktika käigus kujunenud vajadustest ja saada seeläbi

rakendatavaid soovitusi. Muudatusest tulenevalt tunnistatakse kehtetuks senine punkt 2.3.3.2.

Punktis 3 suurendatakse toetatava tegevuse 2.1 „Käitumisoskuste Mängu arendamine ja

laiendamine õpilaste koolis toimetuleku parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks“ näitaja

„Ennetusteenusest kasusaajate arv“ sihttaset 3000 õpilase võrra ning näitaja „Programmi

rakendavate õpetajate arv“ sihttaset 110 õpetaja võrra, kuna koolide huvi Käitumisoskuste

Mängu vastu on olnud prognoositust suurem. Kuna tegevus on mõjus ja tõhus (ka tõendatult)

ning partner Tervise Arengu Instituut on tegevuse eelarvet hästi majandanud, jätkatakse selle

elluviimist seni, kuni etteantud vahendeid jätkub, mistõttu seni seatud sihttasemed ületatakse.

Toetatava tegevuse 2.1 ja 2.3 tulemusnäitaja selgituse lahtris ajakohastatakse väljundnäitaja

nimetust, millesse need tegevused panustavad. Nii rakenduskavas kui Vabariigi Valitsuse 31.

jaanuari 2019. a korralduses nr 34 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete

nimekirja“ kinnitamine“ (s.o meetmete nimekiri) on vastava väljundnäitaja nimetuseks

„ennetusteenustest kasusaajate arv“. Seoses sellega ajakohastatakse ka joonealuseid märkuseid.

Punktis 6 muudetakse tegevuse 3 „Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede

kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil“ eelarve

jaotust nii, et partner Sotsiaalkindlustusamet saab enda kasutusse juhtumikorralduse mudeli

protsessi ja mõju hindamise jaoks planeeritud vahendid (20 000 eurot). Tulenevalt

rakenduskava eelarve tehnilisest kohendusest vähendatakse toetatava tegevuse nr 2.4

„Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks“ eelarvet 39 213 euro

võrra. Lisaks sellele ümardatakse punktis 6 olevate Euroopa Sotsiaalfondi ja riikliku

kaasfinantseeringu vahendite summad.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga uusi termineid kasutusele ei võeta.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu määrustele:

3

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse

ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu

Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse

ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja

Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa

Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006.

5. Käskkirja mõjud

Eelnõuga tehtavad täpsustused ja muudatused on vajalikud selleks, et tagada paindlikkus seatud

eesmärkide saavutamisel ning viia TAT-is seatud eesmärgid vastavusse sellega, mida antud

vahenditega täiendavalt saavutada suudetakse.

6. Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud

TAT-is sätestatud tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi vahenditest TAT-i

abikõlblike kulude eelarve ulatuses, seega eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid.

7. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub selle allkirjastamisel, kuid seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2019. a. 8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati perioodi 2014–20120 struktuuritoetuse seaduse § 13 lg 3 alusel

õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemis korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni

kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse

suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest, ning

rakendusasutustega, kes vastutavad läbivate teemade elluviimise eest ja kelle vastutusala läbiva

teema eesmärke toetatavad tegevused mõjutavad. Eelnõu saadeti teadmiseks rakendusüksusele

SA Innove ning TAT-i partneritele. Kooskõlastamise käigus eelnõule märkusi ei laekunud.

KÄSKKIRI

27.03.2019 nr 1-3/29

Siseministri 18. septembri 2015. a käskkirja

nr 1-3/170 „Toetuse andmise tingimused

riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate

perede toetamiseks ning turvalise

elukeskkonna arendamiseks“ muutmine

Perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel ning

kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2019. a korraldusega nr 34 „„Perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“

1. Muudan siseministri 18. septembri 2015. a käskkirja nr 1-3/170 „Toetuse andmise

tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise

elukeskkonna arendamiseks“ järgmiselt:

1.1.1. sõnastan punkti 2.1.3.1.5 järgnevalt:

„2.1.3.1.5. Viiakse läbi iga-aastane õpetajate (sealhulgas kooli juhtkond ja tugispetsialistid)

koolitamine, et laieneda programmiga uutesse koolidesse ja toetada juba programmi

elluviivaid koole (sealhulgas tehakse nõustamisi ja seminare).“;

1.1.2. sõnastan punkti 2.1.3.1.10 järgnevalt:

„2.1.3.1.10. Tegevuse elluviimise aeg on 01.07.2015–31.12.2020“;

1.1.3. sõnastan punkti 2.2.3.1.8 järgnevalt:

„2.2.3.1.8. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2017–31.05.2020“;

1.2. sõnastan punkti 2.3.3.1.9 järgnevalt:

„2.3.3.1.9. Hinnatakse juhtumikorralduse mudeli rakendamise tulemuslikkust, sealhulgas

riskis oleva pere edasist toimetulekut vastavalt väljatöötatud metoodikale,

juhtumikorralduse mudeli protsessi ja rakendamise mõju.“;

1.3. tunnistan kehtetuks punkti 2.3.3.2.

1.4. sõnastan punkti 3 järgnevalt:

3. Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed

Näitajad Näitaja

nimetus

Mõõt-

ühik

Alg-

tase

Siht-

tase

2016.

a

Siht-

tase

2018.

a

Siht-

tase

2020.

a

Siht-

tase

2021.

a

Selgitus

Toetatav tegevus 2.1. Käitumisoskuste Mängu arendamine ja laiendamine õpilaste koolis

toimetuleku parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks

Tulemus

-näitaja

Ennetusteenu

sest

kasusaajate

arv

Õpilane 500 1700 3300 7500 7500 Programmis

osalevate

õpilaste arv.

Panustab

rakenduskava

ja meetmete

nimekirja1

väljundnäita-

jasse

„Ennetusteenu

stest

kasusaajate

arv“

Väljund-

näitaja

Programmi

rakendavate

õpetajate arv

Õpetaja 20 80 160 330 330 Toetatava

tegevuse

spetsiifiline

näitaja

Tulemus-

näitaja

Mittesoovi-

tud

käitumiste

keskmine arv

Käitu-

misakt

Mõõ-

detak-

se iga

õppe-

aasta

algu-

ses

Vähe-

neb

kolma

ndiku

võrra

Vähe-

neb

kolma

ndiku

võrra

Vähe-

neb

kolma

ndiku

võrra

Vähe-

neb

kolma

ndiku

võrra

Toetatava

tegevuse

spetsiifiline

näitaja.

Võrreldakse

programmis

osalevate uute

klasside

kooliaasta

alguse ja lõpu

keskmist

näitajat.

Eesmärk on

vähendada

mittesoovitud

käitumiste

arvu võrreldes

algtasemega.

Toetatav tegevus 2.2. Andme- ja teabevahetuslahenduse loomine võrgustikutöö

tõhustamiseks

Väljund-

näitaja

Loodud

andme- ja

teabevahetusl

ahenduste arv

Teabe-

vahe-

tusla-

hendus

0 0 1 1 1 Toetatava

tegevuse

spetsiifiline

näitaja

1 Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2019. a korraldus nr 34 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete

nimekirja“ kinnitamine“

Toetatav tegevus 2.3. Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede kindlakstegemine

ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil

Tulemus-

näitaja

Ennetusteenus

est

kasusaajate

arv

Inimene 0 10 100 200 300 Juhtumikorrald

use mudelist

kasusaajate

arv. Panustab

rakenduskava

ja meetmete

nimekirja2

väljundnäita-

jasse

„Ennetusteenu

stest

kasusaajate

arv“

Toetatav tegevus 2.4. Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks

Väljund-

näitaja

Maakondlike

turvalisuse

nõukogude

arv, kus on

juurutatud

võrgustikutöö

põhimõtted

Nõukogu 0 0 15 15 15 Toetatava

tegevuse

spetsiifiline

näitaja

1.7. sõnastan punkti 6. järgnevalt:

6. Toetatavate tegevuste eelarve

Jrk nr Toetatava tegevuse nimetus Summa

(eurodes)

Osakaal

1 Käitumisoskuste Mängu arendamine ja laiendamine

õpilaste koolis toimetuleku parandamiseks ja

riskikäitumise ennetamiseks

965 608 100%

1.1 ESF-i toetus 820 767 85%

sh TAI 820 767

1.2 Riiklik kaasfinantseering 144 841 15%

sh TAI 144 841

1.3 Omafinantseering 0 0%

2 Andme- ja teabevahetuslahenduse loomine võrgustikutöö

tõhustamiseks

207 169 100%

2.1 ESF-i toetus 176 094 85%

sh PPA 176 094

2.2 Riiklik kaasfinantseering 31 075 15%

sh PPA 31 075

2.3 Omafinantseering 0 0%

3 Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede

kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine

võrgustikutöö meetodil

400 473 100%

3.1 ESF-i toetus 340 402 85%

2 Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2019. a korraldus nr 34 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete

nimekirja“ kinnitamine“

sh SKA 340 402

3.2 Riiklik kaasfinantseering 60 071 15%

sh SKA 60 071

3.3 Omafinantseering 0 0%

4 Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse

suurendamiseks

318 787 100%

4.1 ESF-i toetus 270 969 85%

4.2 Riiklik kaasfinantseering 47 818 15%

4.3 Omafinantseering 0 0%

2. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2019. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Katri Raik

siseminister