Rahandusministri määruse " Perioodi 2021–2027 tehnilise abina toetuse andmise tingimused" eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) elluviimisega seotud administratsioonile tehnilise abina toetuse andmist.
Eelnõu kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel (edaspidi ÜSS2021_2027) ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 40 lõikega 3.
Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Riigi Tugiteenuse Keskuse toetuse arendamise osakonna teenuste arendamise ekspert Kadri Kalamees (e-post:
[email protected], tel: 663 1917) ja Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite talituse nõunik Karin Reiska (e-post:
[email protected], tel: 611 3612). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post:
[email protected], tel 611 3549).
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on määrata kindlaks rakenduskava elluviimiseks tehnilise abina antava toetuse andmise tingimused. Sealhulgas kehtestatakse, millised on toetatavad tegevused ja abikõlblikud kulud ning kuidas toimub toetuse saajate eelarve planeerimine ja toetuse väljamaksmine.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb üheteistkümnest paragrahvist, mis on rühmitatud nelja peatükki:
1. Üldsätted
2. Toetavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal
3. Toetuse planeerimine ja määramine
4. Toetuse maksmine ja aruandlus
5. Rakendussätted
1. peatükk. Üldsätted
Eelnõu § 1 annab ülevaate määruse reguleerimisalast. Määrus rakendub peamiselt perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahendite rakenduskavale. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta (edaspidi ÜSM) artikli 36 lõikele 1 võib tehnilisest abist toetada meetmeid, mis võivad olla seotud eelnevate ja järgnevate programmitöö perioodidega.
Eelnõu §-s 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk, milleks on rakenduskava tõhus ja tulemuslik elluviimine, hoides selleks toimimas tõhusat rakendussüsteemi. Tehnilise abi toetusega on loodud eeldus, et Eesti ja Euroopa Komisjoni ÜSM artikkel 10.1 kohaselt sõlmitavas partnerlusleppes ja ÜSM artikkel 21, 23 ja 24 kohases rakenduskavas seatud eesmärkide ning tulemus- ja väljundindikaatorite saavutamiseks on olemas nii piisavad vahendid kui ka ressurss. Tehnilise abi vahenditest on kavas hüvitada struktuurivahendite administratsiooni programmperioodide 2014–2020, 2021–2027 ning 2028+ sulgemise, ettevalmistamise (sh projektide ettevalmistamise) ja rakendamisega seotud kulud, sh struktuurivahendite administratsiooni töötasud. Lisaks toetatakse ka rakenduskava elluviimisega seotud sotsiaalpartnereid, partnereid ja kodanikuühiskonna organisatsioone, et tõsta nende rakenduskavaga seotud poliitikakujundamises kaasarääkimise ja toetuste kasutamise võimekust.
Eelnõu §-s 3 sätestatakse, et toetuse saajateks tehnilise abi raames võivad olla riigiasutused või eraõiguslikud juriidilised isikud, kes vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 6–8 ja 27 sätestatule täidavad liikmesriigi, korraldusasutuse, raamatupidamisülesandeid täitva asutuse, auditeeriva asutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesandeid.
Vastavalt ühendmääruse § 41 lõikele 3 ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus) artikli 8 lõikega 1 korraldab ja rakendab iga liikmesriik partnerluslepingu ja iga programmi tarbeks partnerluse, mis hõlmab vähemalt järgmisi partnereid:
a) piirkondlikud, kohalikud, linnade ja muud avaliku sektori asutused;
b) majandus- ja sotsiaalpartnerid;
c) pädevad asutused, kes esindavad kodanikuühiskonda, nt keskkonnavaldkonna partnerid, valitsusvälised organisatsioonid, ning sotsiaalse kaasamise, põhiõiguste, puudega inimeste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning diskrimineerimise vastu võitlemise eest vastutavad asutused;
d) teadusasutused ja ülikoolid, kui see on asjakohane.
Eelnimetatud partnereid ei käsitleta partneritena ÜSS2021_2027 § 2 punkti 5 tähenduses.
Eelnõu §-s 4 nähakse kooskõlas ÜSS2021_2027 ja ühendmäärusega ette nõuded toetuse saajale tehnilise abina käsitletavate vahendite kasutamiseks. Lisaks ühendmääruse §-s 11 sätestatud toetuse saaja kohustustele seoses hankimisega, peavad partneritest toetuse saajad täitma kinnitatud tegevuskavas ja taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud tingimusi.
2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal
Eelnõu § 5 lõigete 1–2 kohaselt toetatakse tegevusi, mis on vajalikud rakenduskavade elluviimiseks ning mis tulenevad ÜSS2021_2027st ja selle alusel antavatest õigusaktidest. Senise praktika kohaselt rahastatakse perioodi 2021–2027 vahenditest ka järgmise programmperioodi vahendite ettevalmistamiskulusid, nt uuringute, arutelude, seminaride, teabepäevade, ja rakendusdokumentide ettevalmistamisega seotud kulusid. Toetatavateks tegevusteks on ka perioodi 2014–2020 rakenduskava lõpetamisega seotud tegevused.
Administratsiooni tehnilisest abist toetatakse rakendusasutuste ülesannete sees ka Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse ja Riigikantselei ekspert- ja rakkerühmade tegevust, mis on otseselt seotud rakenduskavade elluviimisega.
Lõige 3 määratleb, milliseid rakenduskavaga seotud poliitikakujundamises kaasarääkimise ja rakendamise võimekuse suurendamise tegevusi partnerite puhul võib toetada:
1) riigi poliitikakujundamises kaasa rääkimise võimekuse suurendamine – sh kohtumised, seminarid, koostöö, toetuse andmise tingimuste kooskõlastamine, seirekomisjonis ja valdkonna arengukava juhtkomisjonides osalemine;
2) sisulise ja õigeaegse kaasamise suutlikkuse tõstmine – sh uuringud, kohtumised, dialoog, võrgustikes osalemine, parimate praktikate koondamine ja levitamine, kogemuste vahetamine, pilootprojektide läbiviimine uuenduslike lahenduste juurutamiseks ja levitamiseks, tagasiside kogumine ja analüüs;
3) toetuse saajate võimekuse tõstmine – sh haruliitude juhtide ja liikmete täiendõppe finantseerimine, muud koolitustegevused, juhendmaterjalide koostamine;
4) liikmehõive suurendamine – nt sotsiaalpartnerite korral;
5) mainekujundus.
Eelnõu § 6 reguleerib tegevuste abikõlblikkuse perioodi, mille kohaselt toetatakse tegevusi, mida tehakse rakenduskava elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks ajavahemikul 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2029.a.
Eelnõu §-s 7 sätestatakse tingimused, millele peavad nii administratsiooni kui partnerite tehnilise abi toetatavate tegevuste kulud vastama (§ 7 lõige 1), samuti toetatavate otseste kulude loetelu (§ 7 lõige 2), määratletakse kaudsete kulude hüvitamine (§ 7 lõige 3) ja abikõlbmatud kulud (§ 7 lõiked 4 ja 5).
Toetuse saajatele on abikõlblikud kulud, mis on seotud tegevuste elluviimisega.
Tehnilisest abist toetatakse rakenduskavaga seotud tegevusi, milleks on näiteks toetuste kasutamiseks vajaliku raamistiku ettevalmistamine, personalijuhtumise- ja arendamisega seotud tegevused, vajadusel ka partnerite koolitus, nõustamine ja arendamine, struktuuritoetuse registri arendamine ja haldamine ning e-lahenduste kasutusele võtmine, toetuse andmisega seotud avalikustamine ning teavitamine, rakenduskava elluviimist toetavad uuringud ja hindamised, seire teostamine (sh seire- ja valdkonnakomisjoniga seotud tegevused), auditeerimine ning 2014–2020 programmperioodi lõpetamiseks ja 2027+ perioodi ettevalmistamiseks vajalikud tegevused. Koosoleku ja seminari kuluks loetakse selle ürituse tarbeks renditud ruumi, presentatsioonitehnika, kohvi-ja lõunapauside, materjalide kulud ja esinejate tasud. Koolituskulu hõlmab nii koolitusel osalemist kui ka selle korraldamist.
Kui kulud on põhjendatud rakenduskava elluviimiseks, siis on tegevused rahastatavad tehnilisest abist.
Lõikes 3 sätestatakse ühtse määra alusel projekti kaudsete kulude arvutamine, millele kohalduvad ühendmääruse § 21 lõiked 4–6.
Uuel perioodil lubab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2021/1060 artikkel 54 punkt b hüvitada kaudseks kuludeks kuni 15% rahastamiskõlblikest otsestest personalikuludest ning selle kohaselt ei pea liikmesriik tegema arvutusi kohaldatava määra kindlakstegemiseks. Ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamine kehtib administratsiooni tehnilisele abi kuludele.
Ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamist kohaldatakse projektiga seotud kuludele, mis ei ole seotud projekti põhitegevusega ja on mõeldud projekti administreerimiskulude katmiseks. Nendeks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud (nt kulud bürootarvetele, infotehnoloogia kulud, sidekulud, ruumide rendiga seotud kulud).
Projekti üldkuludele lisaks loetakse projekti kaudseteks kuludeks ka projekti elluviija administreeriva personali personalikulusid. Tehnilise abi meetmes loetakse projekti administreerimisega seotud personalikuludeks ehk kaudseks personalikuluks järgmiste tegevuste tegelemisel tekkivad kulud: raamatupidamine, sekretäri ja personalitöö, haldustöötaja tegevus, muu abistav töö.
Seega tasub eristada projektiga seotud otsesed ja kaudsed personalikulud, sest otsene personalikulu on aluseks ühtse määra arvestamisel.
Lõike 4 kohaselt ei toetata tehnilisest abist kulusid, mis on loetletud ühendmääruse §-s 17.
Lõike 5 kohaselt nähakse ette erisus partnerite tehnilise abi kuludele, mille kohaselt ei ole lisaks lõikele 3 tehnilisest abist toetatavad ja põhjendatud määruse § 7 lõikes 2 punktides 16–19 nimetatud kulud (näiteks kohtumenetlusega seotud menetluskulud, mida hüvitatakse rakendusüksustele, samuti ei teki partneritel rakenduskavaga seotud audititeenuse kulusid).
Eelnõu § 8 lõike 1 alusel on administratsiooni tehnilise abi toetuse osakaaluks toetatavatest kuludest 100 protsenti, mis sisaldab 27,8% riiklikku kaasfinantseeringut (v.a toiduabi tehniline abi, kus on riikliku kaasfinantseeringu osakaal 10%).
Lõikes 2 on välja toodud partnerite tehnilise abi toetuse osakaal, mis on 72,2 protsenti ja sellele lisandub partneri tegevuskava eelarveprojektis omafinantseering 27,8 protsenti.
3. peatükk. Toetuse kavandamine ja toetuse määramine
Eelnõu §-s 9 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse taotlemine ja muutmine toimub eelarveaasta põhiselt vastavalt riigieelarve seadusele. See tähendab, et tehnilise abi vahendite eelarveaasta summa esitatakse Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonnale üldises riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise protsessis.
Lõikes 2 ja 3 määratletakse eelarve planeerimine ja taotlemine partneritele, kes esitavad Riigi Tugiteenuste Keskusele kui rakendusüksusele iga aasta 1. novembriks oma järgmise aasta taotluse koos eelarve ja tegevuskavaga. Partnerite EL osa kogueelarve perioodi peale on kokku 3 263 000 eurot.
Igale partnerile avatakse e-toetuse keskkonnas projekt, milles täpsustatakse ettemakse puhul selle suurus, rakendamise tingimused, toetuse maksmise aluseks olevad tulemused ja nende tõendamise alused.
Lõikes 4 nähakse ette reeglid, millele peavad vastama partnerite tehnilise abi taotlused ning nähakse ette kord, mille kohaselt teeb rakendusüksus partneri tehnilise abi tegevuskava ja eelarve kohta taotluse rahuldamise otsuse kui partneri esitatud tegevuskava ja eelarve vastavad käesolevas määruses kehtestatud tingimustele.
Lõike 5 kohaselt võib rakendusüksus jätta partneri tehnilise abi tegevuskava kinnitamata ja teha taotluse rahuldamata jätmise otsuse kui tegevuskavas ettenähtud tegevused ja eelarve ei vasta määruses kehtestatud tingimustele.
4. peatükk. Toetuse maksmine ja aruandlus
Eelnõu § 10 lõikes 1 nähakse ette toetuse maksmise tingimused administratsiooni tehnilise abi puhul.
Alates 2024. aastast jääb ära tehnilisest abist tehtud kulude tõendamine ja kontroll rakendusüksuses. Toetatavate kulude loetelu tuleb toetuse andmise tingimuste õigusaktist, detailsem eelarve jaotus ja põhimõtted lepitakse kokku jaotusvõtmega ning eelkooskõlastatakse tehnilise abi rakendusasutuse (Rahandusministeeriumi) ja rakendusüksusega (Riigi Tugiteenuste Keskus, edaspidi RTK). Eelarveaasta jooksul on asutusel paindlikkus jaotusvõtme ridade vahel otstarvet muuta ning kulujuhtimine asutuses toimub vastavalt asutuse kulujuhtimise põhimõtetele. Lisaks avab RTK igale administratsiooni tehnilise abi toetuse saajale SFOSis projekti (va SOM, kellel on kaks eri riikliku kaasfinantseeringu määraga projekti). Kohustustena kajastatakse RES/RE protsessis planeeritud eelarveid. RTK valitsemisala raamatupidajad sisestavad iga kuu kohta SAPis TA grandikoodidelt kajastatud tegelike kulude ja põhivara soetuste alusel SFOSi makse taotluse kaherealisena (eristades personalikulud, sellele lisatakse 15% flat rate kaudsed kulud, ning muud kulud), menetlevad selle ise ära ning kannavad SFOSi kaudu rahandusministeeriumi SFOSi kontolt raha grandi koodilt tehtud kulude katteks TA saajale. Lihtsustuse kohaselt ei tee toetuse saaja ega rakendusüksus ise midagi, st. ei esitata toetuse saaja poolt kuludokumente ega kontrollita neid. Detailsem aruandlus on kättesaadav SAPist raamatupidamiskontode kaupa kontoplaani alusel.
Toetuse maksmise korda kuni 31.12.2023 tekkinud kulude hüvitamiseks on selgitatud eelnõu § 11 rakendussättes.
Lõikes 2 nähakse ette õiguslikud alused partneritele toetuse maksmiseks ettemakse vormis ning eelneva perioodi ettemakse kasutamise ja tegevuste tõendamiseks esitab partner tegevuste aruande järgmise aasta 31. jaanuariks.
Lõikes 3 nähakse ette aruande kohustuslikud elemendid.
Lõike 4 kohaselt nähakse ette rakendusüksuse õigus vähendada järgmise aasta tegevuskava ja eelarveprojekti kui partner on eelneva aasta kokkulepitud tegevuskava ja eelarvet täitnud väiksemas mahus. Sellisel juhul käsitletakse kasutamata vahendeid ettemaksuna uue perioodi arvel.
Lõigetes 5-6 nähakse partnerite tehnilise abi puhul ette alused rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamiseks ning taotluse rahuldamise otsusega juba eelnevalt kinnitatud eelarve vähendamiseks.
5. peatükk. Rakendussätted
Eelnõu § 11 kirjeldab administratsiooni tehnilise abi kulude esitamist ja menetlemist programmiperioodide vahelisel üleminekuperioodil kuni 31. detsembrini 2023 tekkinud kulude hüvitamiseks.
Arvestuslikult ammenduvad perioodi 2014–2020 tehnilise abi vahendid enne 2023.a lõppu, mistõttu rahastatakse administratsiooni kulusid puudujäägi tekkimisel vajadusel uue perioodi tehnilise abi vahenditest ning võrdväärselt ülejäänud 2014-2020 perioodi TA toetuse saajatega kehtib sama kulude hüvitamise viis, st kuludokumentide alusel. Alates 2024 muutub toetuse maksmise kord, mis on kirjeldatud eelnõu seletuskirja § 10 lõike 1 juures.
Lõige 1 määrab toetuse maksmise reeglid, mis vastavad ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõikele 4, mille kohaselt peab kulu olema tekkinud ja makstud.
Lõike 2 kohaselt on nähakse ette makse taotluse esitamise kord ning makse taotluse vastavusnõuded ühendmäärusele ja käesoleva määruse § 5–8 sätestatud tingimustele.
Lõike 3 kohaselt tuleb koos makse taotlusega esitada ka rakendusüksuse nõutud dokumendid (nt lepingud, kui sõlmitud tehingu maht on ilma käibemaksuta vähemalt 10 000 eurot; uute töötajate lisandumisel nende ametijuhendid jm tõendavad dokumendid jne), mis on vajalikud tegevuste ja kulude vastavuse kontrollimiseks.
Lõike 4 kohaselt esitab toetuse saaja korraldusasutusele makse taotluse ja kuludokumentide nimekirja e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis.
Lõige 5 fikseerib makse menetlemise vastavalt ühendmääruse § 25 lõikes 1 ja 2 sätestatule.
Eelnõu §-s 12 kirjeldatakse rakendussättena partnerite taotlemise protsessi 2021. a kulude osas, millele on võimalik taotleda toetust tagantjärgi ning selle kohaselt on 2022. a taotluse maksimaalne summa 1,5 kordne eelarve summa, võttes arvesse iga partneri aastast eelarve piirmäära. Arvestades üleüldiste ühtekuuluvuspoliitika vahendite 2021–2027 perioodi õigusaktide jõustumise aega, siis puudus partneritel võimalus esitada 2022. a tegevuskava ja eelarveprojekti eelmise aasta 1. oktoobriks ning nii on 2022. aastal erandkorras võimalik esitada projekte kahe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.
4. Eelnõu vastavus EL õigusele
Käesoleva eelnõu aluseks on järgmised EL määrused:
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, 11. märts 2014, mis käsitleb abi andmist enim puudust kannatavatele ehk abifondi määrus.
Loetletud määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu toetuse andmise ülesannete täitmisel tuleb eelnõus ning ÜSS2021_2027-s ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes reguleerimata ja täpsustamata küsimuste puhul juhinduda nendest EL määrustest otse.
5. Määruse mõjud
Määruse rakendamise eesmärgiks on tagada tehnilise abi vahendite nõuetekohane rakendamine ning tehnilise abi vahendite kasutamine rakenduskava tõhusaks elluviimiseks.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Perioodi 2021–2027 tehnilise abi eelarve moodustub erinevatest fondidest (täpsem toetuse osakaal ja lisanduv riikliku kaasfinantseeringu jaotus on toodud tabelis): Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Sotsiaalfond+, Toiduabi fond, Õiglase Ülemineku Fond. Tabelis toodud summad võivad veel muutuda, sest Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava pole ametlikult kinnitatud.
FOND
Tehnilise abi määr %
Tehnilise abi Euroopa Liidu toetus
Tehnilise abi riiklik kaasfinantseering
Riikliku kaasfinantseeringu määr fondide lõikes %
Tehniline abi kokku
Euroopa Regionaalarengu Fond
3,5%
57 540 715
24 660 307
30%
82 201 022
Ühtekuuluvusfond
2,5%
19 017 610
3 356 049
15%
22 373 659
Euroopa Sotsiaalfond+
4,0%
19 920 027
8 537 154
30%
28 457 182
Toiduabi
4,0%
624 486
69 387
10%
693 873
Õiglase Ülemineku Fond
4,0%
13 611 395
5 833 455
30%
19 444 851
KOKKU
3,4%
110 714 234
42 456 352
27,7%
153 170 586
Eelnõu rakendamisega seotud tegevused ja kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest.
Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb toetuse saajal endal katta.
7. Määruse jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse rakendusasutuseks olevate ministeeriumitega ja Riigikantseleiga.