Rahandusministri määruse „Perioodi 2021–2027 tehnilise abina toetuse andmise tingimused“ eelnõu

EELNÕU

Perioodi 2021–2027 tehnilise abina toetuse andmise

tingimused

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1

punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) elluviimisel tehnilise abina antava

toetuse (edaspidi toetus) andmise eesmärke, toetatavaid tegevusi ning kulude abikõlblikkuse ja

toetuse väljamaksmise tingimusi ja korda.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on tagada rakenduskava tõhus ja tulemuslik elluviimine ning

rakenduskava elluviimisega seotud sotsiaalpartnerite, partnerite ja kodanikuühiskonna

organisatsioonide rakenduskavaga seotud poliitikakujundamises kaasarääkimise ja toetuste

kasutamise võimekuse suurendamine.

§ 3. Toetuse saajad

Toetuse saajad on ÜSS2021_2027 §-des 6–8 ja 27 nimetatud liikmesriigi, korraldusasutuse,

raamatupidamisülesandeid täitva asutuse, auditeeriva asutuse, rakendusasutuse või

rakendusüksuse ülesannete täitjad (edaspidi administratsioon) ja poliitikakujundamises

kaasarääkimise ja toetuste kasutamise võimekuse suurendamise eesmärgil rakenduskava

elluviimisega seotud partnerid (edaspidi partner).

§ 4. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja peab kasutama vahendeid eesmärgipäraselt ja säästlikult ning täitma Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

2

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 11 sätestatud kohustusi.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal

§ 5. Toetatavad tegevused

(1) Toetatakse tegevusi, mis on vajalikud §-s 3 nimetatud toetuse saajate kohustuste ja §-s 2

nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(2) Administratsiooni tehnilisest abist toetatakse rakenduskava fondide ettevalmistuse,

rakendamise, kontrolli, koolituse, juhtimise, seire, hindamise, uuringute, auditeerimise, IT-

süsteemide arendamise ja ülalpidamise, nähtavuse ja teavitamisega seotud kulusid, mis

vajadusel võivad olla seotud ka eelnevate ja järgnevate programmi perioodidega.

(3) Partnerite tehnilisest abist võib toetada rakenduskavaga seotud poliitikakujundamises

kaasarääkimise ja toetuste kasutamise võimekuse suurendamiseks järgmiseid tegevusi:

1) riigi poliitikakujundamises kaasa rääkimise võimekuse suurendamine;

2) sisulise ja õigeaegse kaasamise suutlikkuse tõstmine;

3) toetuse saajate võimekuse tõstmine;

4) liikmehõive suurendamine;

5) mainekujundus.

§ 6. Abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 2021. aasta 1. jaanuaril ja lõpeb 2029. aasta 31.

detsembril.

§ 7. Administratsiooni ja partnerite tehnilise abi abikõlblikud kulud

(1) Administratsiooni ja partnerite tehnilist abi saab kasutada §-s 5 nimetatud tegevuste

elluviimisega seotud otseste kulude katmiseks.

(2) Abikõlblikud on järgmised otsesed kulud:

1) otsene personalikulu kooskõlas ühendmääruse § 16 lõigetega 1 ja 4 ning värbamiskulu;

2) teenistujate ja töötajate välislähetuste põhjendatud kulu, sealhulgas päevaraha, majutus- ja

transpordikulu ning reisikindlustus;

3) töötaja või ametniku kohustusliku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks

töötatud ajaga;

4) koosolekute, seminaride ning toetuse andmist ja kasutamist tutvustavate ürituste kulu;

5) koolituskulu;

6) koolitusel, seminaril ning toetuse andmist ja kasutamist tutvustaval üritusel esineja majutus-

ja transpordikulu ning reisikindlustus;

7) rakenduskava elluviimisega seotud hindamised, analüüsid ja uuringud;

8) toetuse andmist ja kasutamist reguleerivate ja tutvustavate materjalide toimetamise,

kujundamise, trükkimise, avaldamise, paljundamise ja soetamise ning tehnika ja varustuse

ostmise kulud online- ja trükimeedias;

9) toetuse andmist ja kasutamist tutvustavate saadete produtseerimise kulu;

10) toetuse andmist ja kasutamist tutvustavate veebilehtede loomise, toimetamise ja hoolduse

kulu;

11) aastakoosoleku, rakenduskava seirekomisjoni ja valdkonna arengukava juhtkomisjonide

koosolekute kulu;

3

12) ekspertteenuse ostmise kulu;

13) dokumentide arhiveerimiskulu;

14) tõlkekulu;

15) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustuselt tasutav maks käesoleva määruse

kohaste abikõlblike kulude puhul;

16) toetuse andmise ja kasutamise arvestuseks ning toetuse maksmiseks infosüsteemi

arendamise ja haldamise ning selle kasutamiseks vajalike tehniliste vahendite ja litsentside

kulu;

17) audititeenuse kulu;

18) taotleja või toetuse saaja kohta vajaliku informatsiooni või taotluse kontrollimiseks

teabenõude esitamise kulu;

19) kohtumenetlusega seotud menetluskulu, kuid mitte vastaspoole ja kolmanda isiku

menetluskulu.

(3) Ühendmääruse § 21 lõigete 4–6 kohased projekti kaudsed kulud administratsiooni

tehnilisele abile arvutatakse ühtse määra alusel, mis on 15 protsenti projekti otsesest

personalikulust.

(4) Abikõlbmatud kulud on ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud.

(5) Lisaks lõikele 4 on partnerite tehnilise abi puhul abikõlbmatud § 7 lõike 2 punktides 16–19

nimetatud kulud.

§ 8. Toetuse osakaal

(1) Administratsiooni tehnilise abi toetuse osakaal toetatavatest kuludest on 100 protsenti, mis

sisaldab 27,8 protsenti riiklikku kaasfinantseeringut, välja arvatud toiduabi tehnilise abi

tegevused, kus riikliku kaasfinantseeringu määr on 10 protsenti.

(2) Partnerite tehnilise abi toetuse osakaal on 72,2 protsenti, millele lisandub partneri

tegevuskava omafinantseering 27,8 protsenti.

3. peatükk

Toetuse planeerimine ja toetuse määramine

§ 9. Toetuse aastaeelarve planeerimine ja kinnitamine

(1) Tehnilise abi vahendid ja riiklik kaasfinantseering kavandatakse eelarveaasta põhiselt

vastavalt riigieelarve seaduses sätestatud riigieelarve koostamise korrale ning kooskõlastatakse

rakendusüksusega kuu aega enne riigieelarve strateegia protsessis andmete esitamise tähtaega.

(2) Partnerite toetuse katteks kavandatakse tehnilise abi vahendid rakendusasutuse eelarvesse.

(3) Toetuse saamiseks esitavad partnerid igal aastal taotluse koos tegevuskava ja eelarvega

rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu hiljemalt jooksva aasta 1. novembriks.

(4) Kui partneri tehnilise abi taotlus koos tegevuskava ja eelarvega vastab määruse § 5 lõikes

3, § 6, § 7 ja § 8 lõikes 2 sätestatud tingimustele, teeb rakendusüksus selle kohta taotluse

rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse. Taotluse rahuldamise

otsuses märgitakse ühendmääruse §-s 8 lõikes 4 loetletud asjakohased elemendid.

4

(5) Kui partneri tehnilise abi taotlus ei vasta käesolevas määruses kehtestatud tingimustele, teeb

rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse või taotluse rahuldamise muutmise otsuse.

4. peatükk

Toetuse maksmine ja aruandlus

§ 10. Tehnilise abi makse taotluse ja aruandluse esitamine ning menetlemine

(1) Administratsiooni tehnilise abi puhul esitab toetuse saaja määruse § 9 lõikes 1 kinnitatud

riigieelarve alusel tehtud kulude kohta maksetaotluse e-toetus keskkonna kaudu kalendrikuu

põhiselt.

(2) Partneritele makstakse toetust ettemaksena pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

Partner esitab rakendusüksusele toetuse kasutamise kohta aruande e-toetus keskkonna kaudu

iga aasta 31. jaanuariks eelneva aasta 31. detsembri seisuga.

(3) Partner tõendab lõikes 2 nimetatud aruandes järgmiste asjakohaste näitajate täitmist

kooskõlas kinnitatud tegevuskava ja eelarvega:

1) läbi viidud koolituste, seminaride, kohtumiste või kaasamisürituste arv;

2) osaletud töörühma kohtumiste ja seminaride arv;

3) rahastatud analüüside ja uuringute arv;

4) koostatud trükiste, juhendmaterjalide või parimate praktikate kogumike arv;

5) täiendõppes osalenud (unikaalsete) osalejate arv;

6) lisandunud liikmete arv;

7) kooskõlastatud toetuse andmise tingimuste ja nende muudatuste arv;

8) seirekomisjoni koosolekutel või kirjalikes menetlustes osalemiste arv;

9) loodud veebilehtede arv;

10) produtseeritud saadete arv;

11) kommenteeritud dokumentide ja esitatud poliitikakujundamise ettepanekute arv;

12) artiklite ja infokirjade arv.

(4) Rakendusüksusel on õigus korrigeerida partneri järgmise aasta planeeritavat tegevuskava

ja eelarvet juhul, kui partner ei ole kavandatud tegevusi või kulusid kokkulepitud ulatuses

teinud.

(5) Rakendusüksusel on partneri tehnilise abi puhul õigus teha taotluse rahuldamise otsuse

täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus ja partnerile eraldatud toetus tagasi nõuda

proportsionaalselt rikkumise ulatusega järgmistel juhtudel:

1) toetuse saamise või kasutamisega seotud kohustust või nõuet ei ole osaliselt või täielikult

täidetud;

2) toetust on kasutatud selliste kulude või tegevuste rahastamiseks, mis ei ole abikõlblikud;

3) toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused on täidetud näiliselt, toetuse saamiseks

on esitatud valeandmeid, projekti elluviimisel on esinenud pettus, korruptsioon või huvide

konflikt.

(6) Lõikes 5 nimetatud juhul vähendatakse toetuse tagasinõudmise otsuse alusel toetatavate

kulude eelarvet. Kui vastavat muudatust ei ole veel tehtud, loetakse, et toetuse tagasinõudmise

otsuses nimetatud ulatuses on tegevuste toetatavate kulude eelarve väiksem.

5. peatükk

Rakendussätted

5

§ 11. Administratsiooni tehnilise abi maksetaotluse esitamise ja selle menetlemise erisused

kuni 2023. a 31. detsember tekkinud kulude hüvitamiseks

(1) Toetust makstakse ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 ja § 28 lõike 3 alusel.

(2) Maksetaotlus esitatakse kooskõlas ühendmääruse § 24 lõikega 3 ja see peab vastama §-des

5–7 sätestatule.

(3) Koos maksetaotlusega esitatakse rakendusüksuse nõutud dokumendid.

(4) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele maksetaotluse vähemalt kord kvartalis e-toetus

keskkonna kaudu.

(5) Maksetaotlust menetletakse vastavalt ühendmääruse § 25 lõigetele 1 ja 2.

§ 12. Partnerite tehnilise abi kulude hüvitamise erisused

Partnerid võivad 2021. aasta kulude katteks esitada taotluse koos 2022. aasta tegevuskavaga

2022. aasta kuue kuu eelarve ulatuses. 2022. aasta tegevuskava ja eelarveprojekti esitamise

tähtaeg on kaks kuud määruse jõustumisest.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Ministeeriumid

Rahandusministri määruse eelnõu

kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks rahandusministri määruse „Perioodi 2021–2027 tehnilise abina

toetuse andmise tingimused“ eelnõu ja seletuskirja, mis on kättesaadavad eelnõude

kooskõlastamise infosüsteemis EIS. Palume kooskõlastust kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Pentus-Rosimannus

rahandusminister

Lisad:

1. Rahandusministri määruse „Perioodi 2021–2027 tehnilise abina toetuse andmise

tingimused“ eelnõu.

2. Rahandusministri määruse „Perioodi 2021–2027 tehnilise abina toetuse andmise

tingimused“ eelnõu seletuskiri.

Karin Reiska 611 3612

[email protected]

Meie 06.07.2022 nr 1.1-10.1/5655-1

2

Lisaadressaadid:

Riigikantselei

Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ

Eesti Linnade ja Valdade Liit

MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit

EMSL vabaühenduste liit

Välisministeerium

MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused

20.06.2022

1

Rahandusministri määruse " Perioodi 2021–2027 tehnilise abina toetuse andmise

tingimused" eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) elluviimisega seotud

administratsioonile tehnilise abina toetuse andmist.

Eelnõu kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel (edaspidi

ÜSS2021_2027) ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) § 40 lõikega 3.

Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Riigi Tugiteenuse Keskuse toetuse arendamise

osakonna teenuste arendamise ekspert Kadri Kalamees (e-post:

[email protected], tel: 663 1917) ja Rahandusministeeriumi riigieelarve

osakonna välisvahendite talituse nõunik Karin Reiska (e-post: [email protected],

tel: 611 3612). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi

personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post:

[email protected], tel 611 3549).

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on määrata kindlaks rakenduskava elluviimiseks tehnilise abina

antava toetuse andmise tingimused. Sealhulgas kehtestatakse, millised on toetatavad

tegevused ja abikõlblikud kulud ning kuidas toimub toetuse saajate eelarve

planeerimine ja toetuse väljamaksmine.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheteistkümnest paragrahvist, mis on rühmitatud nelja peatükki:

1. Üldsätted

2. Toetavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal

3. Toetuse planeerimine ja määramine

4. Toetuse maksmine ja aruandlus

5. Rakendussätted

1. peatükk. Üldsätted

Eelnõu § 1 annab ülevaate määruse reguleerimisalast. Määrus rakendub peamiselt

perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahendite rakenduskavale. Vastavalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta (edaspidi ÜSM) artikli 36 lõikele 1 võib tehnilisest abist

20.06.2022

2

toetada meetmeid, mis võivad olla seotud eelnevate ja järgnevate programmitöö

perioodidega.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk, milleks on rakenduskava tõhus ja

tulemuslik elluviimine, hoides selleks toimimas tõhusat rakendussüsteemi. Tehnilise

abi toetusega on loodud eeldus, et Eesti ja Euroopa Komisjoni ÜSM artikkel 10.1

kohaselt sõlmitavas partnerlusleppes ja ÜSM artikkel 21, 23 ja 24 kohases

rakenduskavas seatud eesmärkide ning tulemus- ja väljundindikaatorite saavutamiseks

on olemas nii piisavad vahendid kui ka ressurss. Tehnilise abi vahenditest on kavas

hüvitada struktuurivahendite administratsiooni programmperioodide 2014–2020,

2021–2027 ning 2028+ sulgemise, ettevalmistamise (sh projektide ettevalmistamise)

ja rakendamisega seotud kulud, sh struktuurivahendite administratsiooni töötasud.

Lisaks toetatakse ka rakenduskava elluviimisega seotud sotsiaalpartnereid, partnereid

ja kodanikuühiskonna organisatsioone, et tõsta nende rakenduskavaga seotud

poliitikakujundamises kaasarääkimise ja toetuste kasutamise võimekust.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse, et toetuse saajateks tehnilise abi raames võivad olla

riigiasutused või eraõiguslikud juriidilised isikud, kes vastavalt ÜSS2021_2027 §-des

6–8 ja 27 sätestatule täidavad liikmesriigi, korraldusasutuse,

raamatupidamisülesandeid täitva asutuse, auditeeriva asutuse, rakendusasutuse või

rakendusüksuse ülesandeid.

Vastavalt ühendmääruse § 41 lõikele 3 ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu

Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika

rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706)

(edaspidi ühissätete määrus) artikli 8 lõikega 1 korraldab ja rakendab iga liikmesriik

partnerluslepingu ja iga programmi tarbeks partnerluse, mis hõlmab vähemalt järgmisi

partnereid:

a) piirkondlikud, kohalikud, linnade ja muud avaliku sektori asutused;

b) majandus- ja sotsiaalpartnerid;

c) pädevad asutused, kes esindavad kodanikuühiskonda, nt keskkonnavaldkonna

partnerid, valitsusvälised organisatsioonid, ning sotsiaalse kaasamise, põhiõiguste,

puudega inimeste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning

diskrimineerimise vastu võitlemise eest vastutavad asutused;

d) teadusasutused ja ülikoolid, kui see on asjakohane.

Eelnimetatud partnereid ei käsitleta partneritena ÜSS2021_2027 § 2 punkti 5

tähenduses.

Eelnõu §-s 4 nähakse kooskõlas ÜSS2021_2027 ja ühendmäärusega ette nõuded

toetuse saajale tehnilise abina käsitletavate vahendite kasutamiseks. Lisaks

ühendmääruse §-s 11 sätestatud toetuse saaja kohustustele seoses hankimisega,

peavad partneritest toetuse saajad täitma kinnitatud tegevuskavas ja taotluse

rahuldamise otsuses ettenähtud tingimusi.

2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal

20.06.2022

3

Eelnõu § 5 lõigete 1–2 kohaselt toetatakse tegevusi, mis on vajalikud rakenduskavade

elluviimiseks ning mis tulenevad ÜSS2021_2027st ja selle alusel antavatest

õigusaktidest. Senise praktika kohaselt rahastatakse perioodi 2021–2027 vahenditest

ka järgmise programmperioodi vahendite ettevalmistamiskulusid, nt uuringute,

arutelude, seminaride, teabepäevade, ja rakendusdokumentide ettevalmistamisega

seotud kulusid. Toetatavateks tegevusteks on ka perioodi 2014–2020 rakenduskava

lõpetamisega seotud tegevused.

Administratsiooni tehnilisest abist toetatakse rakendusasutuste ülesannete sees ka

Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse ja Riigikantselei

ekspert- ja rakkerühmade tegevust, mis on otseselt seotud rakenduskavade

elluviimisega.

Lõige 3 määratleb, milliseid rakenduskavaga seotud poliitikakujundamises

kaasarääkimise ja rakendamise võimekuse suurendamise tegevusi partnerite puhul

võib toetada:

1) riigi poliitikakujundamises kaasa rääkimise võimekuse suurendamine – sh

kohtumised, seminarid, koostöö, toetuse andmise tingimuste kooskõlastamine,

seirekomisjonis ja valdkonna arengukava juhtkomisjonides osalemine;

2) sisulise ja õigeaegse kaasamise suutlikkuse tõstmine – sh uuringud,

kohtumised, dialoog, võrgustikes osalemine, parimate praktikate koondamine

ja levitamine, kogemuste vahetamine, pilootprojektide läbiviimine

uuenduslike lahenduste juurutamiseks ja levitamiseks, tagasiside kogumine ja

analüüs;

3) toetuse saajate võimekuse tõstmine – sh haruliitude juhtide ja liikmete

täiendõppe finantseerimine, muud koolitustegevused, juhendmaterjalide

koostamine;

4) liikmehõive suurendamine – nt sotsiaalpartnerite korral;

5) mainekujundus.

Eelnõu § 6 reguleerib tegevuste abikõlblikkuse perioodi, mille kohaselt toetatakse

tegevusi, mida tehakse rakenduskava elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks

ajavahemikul 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2029.a.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse tingimused, millele peavad nii administratsiooni kui

partnerite tehnilise abi toetatavate tegevuste kulud vastama (§ 7 lõige 1), samuti

toetatavate otseste kulude loetelu (§ 7 lõige 2), määratletakse kaudsete kulude

hüvitamine (§ 7 lõige 3) ja abikõlbmatud kulud (§ 7 lõiked 4 ja 5).

Toetuse saajatele on abikõlblikud kulud, mis on seotud tegevuste elluviimisega.

Tehnilisest abist toetatakse rakenduskavaga seotud tegevusi, milleks on näiteks

toetuste kasutamiseks vajaliku raamistiku ettevalmistamine, personalijuhtumise- ja

arendamisega seotud tegevused, vajadusel ka partnerite koolitus, nõustamine ja

arendamine, struktuuritoetuse registri arendamine ja haldamine ning e-lahenduste

kasutusele võtmine, toetuse andmisega seotud avalikustamine ning teavitamine,

rakenduskava elluviimist toetavad uuringud ja hindamised, seire teostamine (sh seire-

ja valdkonnakomisjoniga seotud tegevused), auditeerimine ning 2014–2020

programmperioodi lõpetamiseks ja 2027+ perioodi ettevalmistamiseks vajalikud

20.06.2022

4

tegevused. Koosoleku ja seminari kuluks loetakse selle ürituse tarbeks renditud ruumi,

presentatsioonitehnika, kohvi-ja lõunapauside, materjalide kulud ja esinejate tasud.

Koolituskulu hõlmab nii koolitusel osalemist kui ka selle korraldamist.

Kui kulud on põhjendatud rakenduskava elluviimiseks, siis on tegevused rahastatavad

tehnilisest abist.

Lõikes 3 sätestatakse ühtse määra alusel projekti kaudsete kulude arvutamine, millele

kohalduvad ühendmääruse § 21 lõiked 4–6.

Uuel perioodil lubab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2021/1060 artikkel 54

punkt b hüvitada kaudseks kuludeks kuni 15% rahastamiskõlblikest otsestest

personalikuludest ning selle kohaselt ei pea liikmesriik tegema arvutusi kohaldatava

määra kindlakstegemiseks. Ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamine kehtib

administratsiooni tehnilisele abi kuludele.

Ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamist kohaldatakse projektiga seotud

kuludele, mis ei ole seotud projekti põhitegevusega ja on mõeldud projekti

administreerimiskulude katmiseks. Nendeks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21

lõikes 5 nimetatud üldkulud (nt kulud bürootarvetele, infotehnoloogia kulud,

sidekulud, ruumide rendiga seotud kulud).

Projekti üldkuludele lisaks loetakse projekti kaudseteks kuludeks ka projekti elluviija

administreeriva personali personalikulusid. Tehnilise abi meetmes loetakse projekti

administreerimisega seotud personalikuludeks ehk kaudseks personalikuluks

järgmiste tegevuste tegelemisel tekkivad kulud: raamatupidamine, sekretäri ja

personalitöö, haldustöötaja tegevus, muu abistav töö.

Seega tasub eristada projektiga seotud otsesed ja kaudsed personalikulud, sest otsene

personalikulu on aluseks ühtse määra arvestamisel.

Lõike 4 kohaselt ei toetata tehnilisest abist kulusid, mis on loetletud ühendmääruse §-

s 17.

Lõike 5 kohaselt nähakse ette erisus partnerite tehnilise abi kuludele, mille kohaselt ei

ole lisaks lõikele 3 tehnilisest abist toetatavad ja põhjendatud määruse § 7 lõikes 2

punktides 16–19 nimetatud kulud (näiteks kohtumenetlusega seotud menetluskulud,

mida hüvitatakse rakendusüksustele, samuti ei teki partneritel rakenduskavaga seotud

audititeenuse kulusid).

Eelnõu § 8 lõike 1 alusel on administratsiooni tehnilise abi toetuse osakaaluks

toetatavatest kuludest 100 protsenti, mis sisaldab 27,8% riiklikku kaasfinantseeringut

(v.a toiduabi tehniline abi, kus on riikliku kaasfinantseeringu osakaal 10%).

Lõikes 2 on välja toodud partnerite tehnilise abi toetuse osakaal, mis on 72,2 protsenti

ja sellele lisandub partneri tegevuskava eelarveprojektis omafinantseering 27,8

protsenti.

3. peatükk. Toetuse kavandamine ja toetuse määramine

20.06.2022

5

Eelnõu §-s 9 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse taotlemine ja muutmine toimub

eelarveaasta põhiselt vastavalt riigieelarve seadusele. See tähendab, et tehnilise abi

vahendite eelarveaasta summa esitatakse Rahandusministeeriumi riigieelarve

osakonnale üldises riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise protsessis.

Lõikes 2 ja 3 määratletakse eelarve planeerimine ja taotlemine partneritele, kes

esitavad Riigi Tugiteenuste Keskusele kui rakendusüksusele iga aasta 1. novembriks

oma järgmise aasta taotluse koos eelarve ja tegevuskavaga. Partnerite EL osa

kogueelarve perioodi peale on kokku 3 263 000 eurot.

Igale partnerile avatakse e-toetuse keskkonnas projekt, milles täpsustatakse ettemakse

puhul selle suurus, rakendamise tingimused, toetuse maksmise aluseks olevad

tulemused ja nende tõendamise alused.

Lõikes 4 nähakse ette reeglid, millele peavad vastama partnerite tehnilise abi taotlused

ning nähakse ette kord, mille kohaselt teeb rakendusüksus partneri tehnilise abi

tegevuskava ja eelarve kohta taotluse rahuldamise otsuse kui partneri esitatud

tegevuskava ja eelarve vastavad käesolevas määruses kehtestatud tingimustele.

Lõike 5 kohaselt võib rakendusüksus jätta partneri tehnilise abi tegevuskava

kinnitamata ja teha taotluse rahuldamata jätmise otsuse kui tegevuskavas ettenähtud

tegevused ja eelarve ei vasta määruses kehtestatud tingimustele.

4. peatükk. Toetuse maksmine ja aruandlus

Eelnõu § 10 lõikes 1 nähakse ette toetuse maksmise tingimused administratsiooni

tehnilise abi puhul.

Alates 2024. aastast jääb ära tehnilisest abist tehtud kulude tõendamine ja kontroll

rakendusüksuses. Toetatavate kulude loetelu tuleb toetuse andmise tingimuste

õigusaktist, detailsem eelarve jaotus ja põhimõtted lepitakse kokku jaotusvõtmega

ning eelkooskõlastatakse tehnilise abi rakendusasutuse (Rahandusministeeriumi) ja

rakendusüksusega (Riigi Tugiteenuste Keskus, edaspidi RTK). Eelarveaasta jooksul

on asutusel paindlikkus jaotusvõtme ridade vahel otstarvet muuta ning kulujuhtimine

asutuses toimub vastavalt asutuse kulujuhtimise põhimõtetele. Lisaks avab RTK igale

administratsiooni tehnilise abi toetuse saajale SFOSis projekti (va SOM, kellel on

kaks eri riikliku kaasfinantseeringu määraga projekti). Kohustustena kajastatakse

RES/RE protsessis planeeritud eelarveid. RTK valitsemisala raamatupidajad

sisestavad iga kuu kohta SAPis TA grandikoodidelt kajastatud tegelike kulude ja

põhivara soetuste alusel SFOSi makse taotluse kaherealisena (eristades

personalikulud, sellele lisatakse 15% flat rate kaudsed kulud, ning muud kulud),

menetlevad selle ise ära ning kannavad SFOSi kaudu rahandusministeeriumi SFOSi

kontolt raha grandi koodilt tehtud kulude katteks TA saajale. Lihtsustuse kohaselt ei

tee toetuse saaja ega rakendusüksus ise midagi, st. ei esitata toetuse saaja poolt

kuludokumente ega kontrollita neid. Detailsem aruandlus on kättesaadav SAPist

raamatupidamiskontode kaupa kontoplaani alusel.

Toetuse maksmise korda kuni 31.12.2023 tekkinud kulude hüvitamiseks on selgitatud

eelnõu § 11 rakendussättes.

20.06.2022

6

Lõikes 2 nähakse ette õiguslikud alused partneritele toetuse maksmiseks ettemakse

vormis ning eelneva perioodi ettemakse kasutamise ja tegevuste tõendamiseks esitab

partner tegevuste aruande järgmise aasta 31. jaanuariks.

Lõikes 3 nähakse ette aruande kohustuslikud elemendid.

Lõike 4 kohaselt nähakse ette rakendusüksuse õigus vähendada järgmise aasta

tegevuskava ja eelarveprojekti kui partner on eelneva aasta kokkulepitud tegevuskava

ja eelarvet täitnud väiksemas mahus. Sellisel juhul käsitletakse kasutamata vahendeid

ettemaksuna uue perioodi arvel.

Lõigetes 5-6 nähakse partnerite tehnilise abi puhul ette alused rakendusüksusele

taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamiseks ning

taotluse rahuldamise otsusega juba eelnevalt kinnitatud eelarve vähendamiseks.

5. peatükk. Rakendussätted

Eelnõu § 11 kirjeldab administratsiooni tehnilise abi kulude esitamist ja menetlemist

programmiperioodide vahelisel üleminekuperioodil kuni 31. detsembrini 2023

tekkinud kulude hüvitamiseks.

Arvestuslikult ammenduvad perioodi 2014–2020 tehnilise abi vahendid enne 2023.a

lõppu, mistõttu rahastatakse administratsiooni kulusid puudujäägi tekkimisel

vajadusel uue perioodi tehnilise abi vahenditest ning võrdväärselt ülejäänud 2014-

2020 perioodi TA toetuse saajatega kehtib sama kulude hüvitamise viis, st

kuludokumentide alusel. Alates 2024 muutub toetuse maksmise kord, mis on

kirjeldatud eelnõu seletuskirja § 10 lõike 1 juures.

Lõige 1 määrab toetuse maksmise reeglid, mis vastavad ühendmääruse § 27 lõike 1

punktile 1 ja § 28 lõikele 4, mille kohaselt peab kulu olema tekkinud ja makstud.

Lõike 2 kohaselt on nähakse ette makse taotluse esitamise kord ning makse taotluse

vastavusnõuded ühendmäärusele ja käesoleva määruse § 5–8 sätestatud tingimustele.

Lõike 3 kohaselt tuleb koos makse taotlusega esitada ka rakendusüksuse nõutud

dokumendid (nt lepingud, kui sõlmitud tehingu maht on ilma käibemaksuta vähemalt

10 000 eurot; uute töötajate lisandumisel nende ametijuhendid jm tõendavad

dokumendid jne), mis on vajalikud tegevuste ja kulude vastavuse kontrollimiseks.

Lõike 4 kohaselt esitab toetuse saaja korraldusasutusele makse taotluse ja

kuludokumentide nimekirja e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis.

Lõige 5 fikseerib makse menetlemise vastavalt ühendmääruse § 25 lõikes 1 ja 2

sätestatule.

Eelnõu §-s 12 kirjeldatakse rakendussättena partnerite taotlemise protsessi 2021. a

kulude osas, millele on võimalik taotleda toetust tagantjärgi ning selle kohaselt on

2022. a taotluse maksimaalne summa 1,5 kordne eelarve summa, võttes arvesse iga

partneri aastast eelarve piirmäära. Arvestades üleüldiste ühtekuuluvuspoliitika

vahendite 2021–2027 perioodi õigusaktide jõustumise aega, siis puudus partneritel

võimalus esitada 2022. a tegevuskava ja eelarveprojekti eelmise aasta 1. oktoobriks

20.06.2022

7

ning nii on 2022. aastal erandkorras võimalik esitada projekte kahe kuu jooksul alates

käesoleva määruse jõustumisest.

4. Eelnõu vastavus EL õigusele

Käesoleva eelnõu aluseks on järgmised EL määrused:

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember

2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,

Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa

Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse

ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,

Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning

tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb

Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus

(EÜ) nr 1081/2006;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember

2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja

tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega

tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb

Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ)

nr 1084/2006;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, 11. märts 2014,

mis käsitleb abi andmist enim puudust kannatavatele ehk abifondi määrus.

Loetletud määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu toetuse andmise ülesannete

täitmisel tuleb eelnõus ning ÜSS2021_2027-s ja selle alusel antavates Vabariigi

Valitsuse määrustes reguleerimata ja täpsustamata küsimuste puhul juhinduda nendest

EL määrustest otse.

5. Määruse mõjud

Määruse rakendamise eesmärgiks on tagada tehnilise abi vahendite nõuetekohane

rakendamine ning tehnilise abi vahendite kasutamine rakenduskava tõhusaks

elluviimiseks.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Perioodi 2021–2027 tehnilise abi eelarve moodustub erinevatest fondidest (täpsem

toetuse osakaal ja lisanduv riikliku kaasfinantseeringu jaotus on toodud tabelis):

Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Sotsiaalfond+, Toiduabi fond,

20.06.2022

8

Õiglase Ülemineku Fond. Tabelis toodud summad võivad veel muutuda, sest

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava pole ametlikult kinnitatud.

FOND

Tehnilise

abi määr

%

Tehnilise

abi

Euroopa

Liidu

toetus

Tehnilise abi

riiklik

kaasfinantseering

Riikliku

kaasfinantseeringu

määr fondide

lõikes %

Tehniline

abi kokku

Euroopa

Regionaalarengu Fond

3,5% 57 540 715 24 660 307 30% 82 201 022

Ühtekuuluvusfond 2,5% 19 017 610 3 356 049 15% 22 373 659

Euroopa Sotsiaalfond+ 4,0% 19 920 027 8 537 154 30% 28 457 182

Toiduabi 4,0% 624 486 69 387 10% 693 873

Õiglase Ülemineku

Fond

4,0% 13 611 395 5 833 455 30% 19 444 851

KOKKU 3,4% 110 714 234 42 456 352 27,7% 153 170

586

Eelnõu rakendamisega seotud tegevused ja kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest.

Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb toetuse saajal endal katta.

7. Määruse jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse rakendusasutuseks olevate ministeeriumitega ja

Riigikantseleiga.