Siseministri 18. septembri 2015. a käskkirja nr 1-3/170 „Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks“ muutmine

1

Lisa 1

EELNÕU

KÄSKKIRI

nr

Siseministri 18. septembri 2015. a käskkirja

nr 1-3/170 „Toetuse andmise tingimused

riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate

perede toetamiseks ning turvalise

elukeskkonna arendamiseks“ muutmine

Perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel ning

kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2018. a korraldusega nr 205 „„Perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“

1. Muudan siseministri 18. septembri 2015. a käskkirja nr 1-3/170 „Toetuse andmise

tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise

elukeskkonna arendamiseks“ järgmiselt:

1.1. sõnastan punkti 2.1.3.1.5 järgnevalt:

„2.1.3.1.5. Viiakse läbi iga-aastane õpetajate (sealhulgas kooli juhtkond ja tugispetsialistid)

koolitamine, et laieneda programmiga uutesse koolidesse ja toetada juba programmi

elluviivaid koole (sealhulgas tehakse nõustamisi ja seminare).“;

1.2. sõnastan punkti 2.1.3.1.10 järgnevalt:

„2.1.3.1.10. Tegevuse elluviimise aeg on 01.07.2015–31.12.2020“;

1.3. sõnastan punkti 2.2.3.1.8 järgnevalt:

„2.2.3.1.8. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2017–31.05.2020“;

1.4. sõnastan punkti 2.3.3.1.9 järgnevalt:

„2.3.3.1.9. Hinnatakse juhtumikorralduse mudeli rakendamise tulemuslikkust, sealhulgas

riskis oleva pere edasist toimetulekut vastavalt väljatöötatud metoodikale,

juhtumikorralduse mudeli protsessi ja rakendamise mõju.“;

1.5. tunnistan kehtetuks punkti 2.3.3.2.

1.6. sõnastan punkti 3 järgnevalt:

2

3. Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed

Näitajad Näitaja

nimetus

Mõõt-

ühik

Alg-

tase

Siht-

tase

2016.

a

Siht-

tase

2018.

a

Siht-

tase

2020.

a

Siht-

tase

2021.

a

Selgitus

Toetatav tegevus 2.1. Käitumisoskuste Mängu arendamine ja laiendamine õpilaste koolis

toimetuleku parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks

Tulemus

-näitaja

Ennetusteenu

sest

kasusaajate

arv

Õpilane 500 1700 3300 7500 7500 Programmis

osalevate

õpilaste arv.

Panustab

rakenduskava

ja meetmete

nimekirja1

väljundnäita-

jasse

„Ennetusteenu

stest

kasusaajate

arv“

Väljund-

näitaja

Programmi

rakendavate

õpetajate arv

Õpetaja 20 80 160 330 330 Toetatava

tegevuse

spetsiifiline

näitaja

Tulemus-

näitaja

Mittesoovi-

tud

käitumiste

keskmine arv

Käitu-

misakt

Mõõ-

detak-

se iga

õppe-

aasta

algu-

ses

Vähe-

neb

kolma

ndiku

võrra

Vähe-

neb

kolma

ndiku

võrra

Vähe-

neb

kolma

ndiku

võrra

Vähe-

neb

kolma

ndiku

võrra

Toetatava

tegevuse

spetsiifiline

näitaja.

Võrreldakse

programmis

osalevate uute

klasside

kooliaasta

alguse ja lõpu

keskmist

näitajat.

Eesmärk on

vähendada

mittesoovitud

käitumiste

arvu võrreldes

algtasemega.

Toetatav tegevus 2.2. Andme- ja teabevahetuslahenduse loomine võrgustikutöö

tõhustamiseks

Väljund-

näitaja

Loodud

andme- ja

teabevahetusl

ahenduste arv

Teabe-

vahe-

tusla-

hendus

0 0 1 1 1 Toetatava

tegevuse

spetsiifiline

näitaja

Toetatav tegevus 2.3. Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede kindlakstegemine

ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil

1 Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2018. a korraldus nr 205 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete

nimekirja“ kinnitamine

3

Tulemus-

näitaja

Ennetusteenus

est

kasusaajate

arv

Inimene 0 10 100 200 300 Juhtumikorrald

use mudelist

kasusaajate

arv. Panustab

rakenduskava

ja meetmete

nimekirja2

väljundnäita-

jasse

„Ennetusteenu

stest

kasusaajate

arv“

Toetatav tegevus 2.4. Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks

Väljund-

näitaja

Maakondlike

turvalisuse

nõukogude

arv, kus on

juurutatud

võrgustikutöö

põhimõtted

Nõukogu 0 0 15 15 15 Toetatava

tegevuse

spetsiifiline

näitaja

1.7. sõnastan punkti 6. järgnevalt:

6. Toetatavate tegevuste eelarve

Jrk nr Toetatava tegevuse nimetus Summa

(eurodes)

Osakaal

1 Käitumisoskuste Mängu arendamine ja laiendamine

õpilaste koolis toimetuleku parandamiseks ja

riskikäitumise ennetamiseks

965 608 100%

1.1 ESF-i toetus 820 767 85%

sh TAI 820 767

1.2 Riiklik kaasfinantseering 144 841 15%

sh TAI 144 841

1.3 Omafinantseering 0 0%

2 Andme- ja teabevahetuslahenduse loomine võrgustikutöö

tõhustamiseks

207 169 100%

2.1 ESF-i toetus 176 094 85%

sh PPA 176 094

2.2 Riiklik kaasfinantseering 31 075 15%

sh PPA 31 075

2.3 Omafinantseering 0 0%

3 Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede

kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine

võrgustikutöö meetodil

400 473 100%

3.1 ESF-i toetus 340 402 85%

sh SKA 340 402

3.2 Riiklik kaasfinantseering 60 071 15%

2 Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2018. a korraldus nr 205 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete

nimekirja“ kinnitamine“

4

sh SKA 60 071

3.3 Omafinantseering 0 0%

4 Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse

suurendamiseks

318 787 100%

4.1 ESF-i toetus 270 969 85%

4.2 Riiklik kaasfinantseering 47 818 15%

4.3 Omafinantseering 0 0%

2. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2019. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Katri Raik

siseminister

1

Lisa 2 EELNÕU

Seletuskiri „Siseministri 18. septembri 2015. a käskkirja nr 1-3/170 „Toetuse andmise

tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning

turvalise elukeskkonna arendamiseks“ muutmine“ juurde

1. Sissejuhatus

Siseministri 18. septembri 2015. a käskkirja nr 1-3/170 „Toetuse andmise tingimused

riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna

arendamiseks“ (edaspidi TAT) muutmine on tingitud toetatavate tegevuste elluviimise käigus

täpsustunud vajadustest ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–

2020“ (edaspidi rakenduskava) eelarve tehnilisest kohendusest. Toetatava tegevuse nr 2.1

„Käitumisoskuste Mängu arendamine ja laiendamine õpilaste koolis toimetuleku

parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks“ elluviimine on edenenud kiiremini ja suuremas

mahus, mistõttu sihttase ületatakse, ent rahalised vahendid lõppevad planeeritust varem. Sellega

seoses tõstetakse selle alategevuse näitajate sihttaset ja lühendatakse tegevuse elluviimise aega

ühe aasta võrra. Toetatava tegevuse nr 2.2 „Andme- ja teabevahetuslahenduse loomine

võrgustikutöö tõhustamiseks“ elluviimise aega pikendatakse, et tagada ajaline paindlikkus

arendustöödes ette tulla võivate ajaliste nihete jaoks. Tegevuses nr 2.3. „Lähisuhtevägivalla all

kannatavate noorte ja perede kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine

võrgustikutöö meetodil“ viiakse juhtumikorralduse mudeli tulemuslikkuse ja mõju hindamine

ühe alategevuse alla ning muudetakse eelarve jaotust, et optimeerida nii eelarve- kui

ajaressurssi. Tulenevalt rakenduskava eelarve tehnilisest kohendusest vähendatakse toetatava

tegevuse nr 2.4 „Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse

suurendamiseks“ eelarvet.

Käskkirja eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja koostasid Siseministeeriumi välisvahendite

osakonna nõunik Ave Osman (e-post [email protected], telefon 612 5242) ja

korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna peaspetsialist Janika Jakovleva (e-post

[email protected], telefon 612 5055). Eelnõu juriidilist kvaliteeti

kontrollis Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kertu Nurmsalu

([email protected], telefon 612 5084).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest punktist, millest esimesega muudetakse TAT-i ja teine on eelnõu

rakendussäte.

Eelnõu punkti 1 kohaselt tehakse muudatusi TAT-i alljärgnevates punktides.

Punktis 2.1.3.1.5 nimetatakse õpetajate baas- ja täienduskoolitamine ümber koolitamiseks,

kuna tegevuse elluviimise käigus on täienduskoolituspäev osutunud sama vajalikuks kui

baaskoolitus. Viimase koolituspäeva nimetamine täienduskoolituseks tõi kaasa selle, et

õpetajad ei pidanud sellel osalemist vajalikuks. Seetõttu kasutab partner Tervise Arengu

Instituut edaspidi ainult nimetust õpetaja koolitus.

Punktis 2.1.3.1.10 lühendatakse alategevuse 2.1.3.1 „Käitumisoskuste Mängu arendamine,

elluviimine ja laiendamine“ elluviimise aega ühe aasta võrra, s.o 31. detsembrini 2020. Koolidel

2

on suur huvi Käitumisoskuste Mängu metoodika vastu, mistõttu on Tervise Arengu Instituut

laiendanud Käitumisoskuste Mängu kasutuselevõttu ja saavutanud seatud eesmärgid

planeeritust kiiremini. Sellega seonduvalt on ka eelarvevahendid kulunud planeeritust

kiiremini, mistõttu lühendatakse tegevuse elluviimise aega.

Punktis 2.2.3.1.8 pikendatakse alategevuse 2.2.3.1 „Andme- ja teabevahetuslahenduse

kontseptsiooni koostamine, lahenduse loomine ja arendamine ning selle kasutajate

koolitamine“ elluviimise aega viie kuu võrra, s.o 31. maini 2020, et tagada ajaline paindlikkus

infotehnoloogiliste arenduste ja nende testimiste käigus selguda võivate probleemide

lahendamiseks.

Punkti 2.3.3.1.9 täienduse kohaselt hinnatakse koos juhtumikorralduse mudeli

tulemuslikkusega ka mudeli protsessi ja mõju. Mudeli protsessi ja mõju hindamine oli esialgu

kavandatud eraldiseisvaks alategevuseks, kuid elluviija ettepanekul viiakse need esimese

alategevuse alla, kuna see võimaldab optimeerida nii hindamiseks planeeritud eelarvet kui

partneri ja elluviija ajaressurssi. Hindamise korraldab partner Sotsiaalkindlustusamet (see

sätestatakse elluviija ja partneri vahelises partnerluslepingus), et nad saaksid hindamise

protsessi kujundada lähtuvalt praktika käigus kujunenud vajadustest ja saada seeläbi

rakendatavaid soovitusi. Muudatusest tulenevalt tunnistatakse kehtetuks senine punkt 2.3.3.2.

Punktis 3 suurendatakse toetatava tegevuse 2.1 „Käitumisoskuste Mängu arendamine ja

laiendamine õpilaste koolis toimetuleku parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks“ näitaja

„Ennetusteenusest kasusaajate arv“ sihttaset 3000 õpilase võrra ning näitaja „Programmi

rakendavate õpetajate arv“ sihttaset 110 õpetaja võrra, kuna koolide huvi Käitumisoskuste

Mängu vastu on olnud prognoositust suurem. Kuna tegevus on mõjus ja tõhus (ka tõendatult)

ning partner Tervise Arengu Instituut on tegevuse eelarvet hästi majandanud, jätkatakse selle

elluviimist seni, kuni etteantud vahendeid jätkub, mistõttu seni seatud sihttasemed ületatakse.

Toetatava tegevuse 2.1 ja 2.3 tulemusnäitaja selgituse lahtris ajakohastatakse väljundnäitaja

nimetust, millesse need tegevused panustavad. Nii rakenduskavas kui Vabariigi Valitsuse 29.

augusti 2018. a korralduses nr 205 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete

nimekirja“ kinnitamine“ (s.o meetmete nimekiri) on vastava väljundnäitaja nimetuseks

„ennetusteenustest kasusaajate arv“. Seoses sellega ajakohastatakse ka joonealuseid märkuseid.

Punktis 6 muudetakse tegevuse 3 „Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede

kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil“ eelarve

jaotust nii, et partner Sotsiaalkindlustusamet saab enda kasutusse juhtumikorralduse mudeli

protsessi ja mõju hindamise jaoks planeeritud vahendid (20 000 eurot). Tulenevalt

rakenduskava eelarve tehnilisest kohendusest vähendatakse toetatava tegevuse nr 2.4

„Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks“ eelarvet 39 213 euro

võrra. Lisaks sellele ümardatakse punktis 6 olevate Euroopa Sotsiaalfondi ja riikliku

kaasfinantseeringu vahendite summad.

Eelnõu terminoloogia

Käskkirjaga uusi termineid kasutusele ei võeta.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu määrustele:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse

ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa

3

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu

Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse

ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja

Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa

Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006.

4. Käskkirja mõjud

Eelnõuga tehtavad täpsustused ja muudatused on vajalikud selleks, et tagada paindlikkus seatud

eesmärkide saavutamisel ning viia toetuse andmise tingimustes seatud eesmärgid vastavusse

sellega, mida antud vahenditega täiendavalt saavutada suudetakse.

5. Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud

TAT-is sätestatud tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi vahenditest TAT-i

abikõlblike kulude eelarve ulatuses, seega eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid.

6. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub selle allkirjastamisel, kuid seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2019. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse perioodi 2014–20120 struktuuritoetuse seaduse § 13 lg 3 alusel

õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemis korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni

kuuluva RA-ga ning teiste RA-dega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme

tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest, ning RA-dega, kes vastutavad

läbivate teemade elluviimise eest ja kelle vastutusala läbiva teema eesmärke toetatavad

tegevused mõjutavad. Eelnõu saadeti teadmiseks rakendusüksusele SA Innove ning TAT-i

partneritele.

1

Lisa 3

EELNÕU

KÄSKKIRI

18.09.2015 nr 1-3/170

muudetud järgmiste käskkirjadega

30.04.2017 nr 1-3/53

06.11.2017 nr 1-3/107

xx.yy.2019 nr 1-3/xxx

Toetuse andmise tingimused riskikäitumise

ennetamiseks, riskis olevate perede

toetamiseks ning turvalise elukeskkonna

arendamiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ja

kooskõlas Vabariigi Valitsuse 23. juuli 2015. a korraldusega nr 295 „„Perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“.

1. Üldsätted

1.1. Reguleerimisala

1.1.1. „Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede

toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks“ (edaspidi TAT) käsitleb toetuse

andmise ja kasutamise tingimusi ja korda „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

2014–2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse

suurendamine“ meetme 2.7 „Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju

vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu“ (edaspidi meede) tegevuse

2.7.4 „Riskikäitumise ennetamine ning võrgustikutöö meetodil riskis olevate perede

probleemide väljaselgitamine ja lahendamine ning turvalise elukeskkonna arendamine“

(edaspidi meetme tegevus) järgmiste tegevuste (edaspidi toetatavad tegevused või

tegevused) elluviimiseks:

1.1.1.1. Käitumisoskuste Mängu arendamine ja laiendamine õpilaste koolis toimetuleku

parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks; (muudetud siseministri 30.04.2017

käskkirjaga nr 1-3/53).

1.1.1.2. andme- ja teabevahetuslahenduse loomine võrgustikutöö tõhustamiseks;

1.1.1.3. lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede kindlakstegemine ning nende

probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil;

1.1.1.4. maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks.

1.1.2. Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. aasta määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide

tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ tähenduses on

projekti nimetuseks „Riskikäitumise ennetamine, riskis olevate perede toetamine ning

turvalise elukeskkonna arendamine“.

2

1.2. Toetuse andmise eesmärk

1.2.1. Rakenduskava prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ eesmärk on

edendada sotsiaalset kaasatust ning võidelda vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise

vastu. Nimetatud prioriteetse suuna 3. investeerimisprioriteedi eesmärk on aktiivne

kaasamine, sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist

ning parandada tööalast konkurentsivõimet.

1.2.2. Nimetatud investeerimisprioriteedi raames seatud Euroopa Liidu vahendite kasutamise

eesmärk 7 on kaasata noori, sealhulgas tõrjutusriskis noori, ja parandada nende

tööhõivevalmidust.

1.2.3. Meetme eesmärk on vähendada vaesusest tulenevat mõju haridus- ja karjäärivalikutele,

ennetada noorte sotsiaalse tõrjutuse ja tööturuprobleemide tekkimist ning toetada noorte

aktiivsete eluhoiakute kujunemist.

1.2.4. Meetme tegevuse eesmärk on ennetada noorte sotsiaalset tõrjutust ja tööturuprobleeme

ning toetada noorte aktiivsete eluhoiakute kujunemist.

1.2.5. Toetatavate tegevuste eesmärk on võimaldada maakondliku ja kohaliku tasandi juhtidel

ja valdkondlikel spetsialistidel omandada paremaid oskusi, töövahendeid ja -meetodeid,

et aidata kaasa õnnetuste ja õigusrikkumiste vähenemisele ning ennetada laste

käitumisprobleeme. Samuti on eesmärk juurutada võrgustikutöö põhimõtteid ja

hõlbustada poolte vahel infovahetust, et edendada kohalikul tasandil turvalise

elukeskkonna kujundamist ning riskis olevate noorte ja perede probleemide

kindlakstegemist ja lahendamist.

1.3. Tegevuste elluviija, partnerid, rakendusüksus ja rakendusasutus

1.3.1. Toetatavate tegevuste elluviija (edaspidi elluviija) on Siseministeerium. Käesolevas

käskkirjas käsitatakse elluviijana Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika

osakonda.

1.3.2. Elluviija partnerid on Tervise Arengu Instituut (edaspidi TAI), Politsei- ja

Piirivalveamet (edaspidi PPA) ja Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA). (muudetud

siseministri 30.04.2017 käskkirjaga nr 1-3/53).

1.3.3. Tegevuse rakendusüksus (edaspidi RÜ) on Sihtasutus Innove.

1.3.4. Tegevuse rakendusasutus (edaspidi RA) on Siseministeerium. Käesolevas käskkirjas

käsitatakse RA-na Siseministeeriumi välisvahendite osakonda.

1.4. Tegevuste seosed valdkondlike arengukavadega

1.4.1. Tegevused on seotud järgmiste valdkondlike arengukavadega:

1.4.2. „Noortevaldkonna arengukava 2014–2020“ alaeesmärgi 2 „Noorel on väiksem risk olla

tõrjutud“ meede 2 „Noorte kaasamise suurendamine ja noorte tööhõivevalmiduse

parandamine“;

1.4.3. „Turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015“ alaeesmärk „Turvalisem tunne“;

1.4.4. „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ alaeesmärk 1 „Sotsiaalne sidusus on

suurenenud ja ebavõrdsus tervises vähenenud“ ning alaeesmärk 2 „Laste ja noorte

suremus ja psüühika- ning käitumishäirete esmashaigestumus on vähenenud ning

noored annavad oma tervisele järjest positiivsema hinnangu“;

1.4.5. „Eesti uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamatu“ II mõjusuuna

“Ennetame narkootikumide tarvitamise alustamist“ süsteem 2 „Universaalne ehk

esmase ennetuse süsteem“;

1.4.6. „Laste ja perede arengukava 2012–2020“ strateegiline eesmärk 3 „Lapse õigused on

tagatud ja loodud on toimiv lastekaitsesüsteem, et väärtustada ühiskonnas iga last ja

tema arengut ning heaolu toetavat turvalist keskkonda“;

3

1.4.7. „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“ alaeesmärk „Süütegude ennetamine

peab toimuma eelkõige kohalikul tasandil“;

1.4.8. „Vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015–2020“ eesmärk 1 „Inimesed oskavad

paremini vägivalda ära tunda ja sekkuda“ ning eesmärk 2 „Vägivallaohvritele on

tagatud nende vajadustest lähtuv kaitse ja tugi“;

1.4.9. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk „Noorte (15–24. a) töötuse määra

vähendamine“;

1.4.10. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 4 „Piirkondade tugevam

sidustatus ja arendusvõimekus“;

1.4.11. „Kodanikuühiskonna arengukava aastateks 2015–2020“ alaeesmärk 1

„Kodanikuühenduste poliitika kujundamises osalemine on ühiskonnas loomulik ja

väärtustatud“;

1.4.12. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ programmi „Turvalised kogukonnad“

poliitikainstrument 2 „Ohtude, süütegude ja õnnetuste ennetamine“;

1.4.13. „Elukestva õppe strateegia aastateks 2014–2020“ eesmärgi „Muutunud õpikäsitlus“

meede 1.4 „Õpikäsituse rakendamist toetavate koostöövormide loomine ja toetamine“.

2. Toetatavad tegevused

2.1. Käitumisoskuste Mängu arendamine ja laiendamine õpilaste koolis toimetuleku

parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks

2.1.1. Elluviija ja partner

2.1.1.1. Tegevust rakendavad elluviija ja tema partner TAI.

2.1.1.2. Elluviija ülesanded on juhtida tegevust (sealhulgas seirata ja suunata partneri

tegevust), moodustada Käitumisoskuste Mängu ennetusprogrammi (edaspidi

Käitumisoskuste Mäng või programm) juhtrühm ja juhtida selle tööd. Juhtrühma

ülesanded on suunata ja anda nõu Käitumisoskuste Mängu arendamise, laiendamise

ja elluviimisega seotud põhimõttelistes küsimustes ning anda hinnang

Käitumisoskuste Mängu elluviimisele ja tulemustele.

2.1.1.3. Partneri ülesanded on arendada, ellu viia ja laiendada Käitumisoskuste Mängu

(sealhulgas viia läbi teavitustegevused ja hinnata programmi tulemusi).

2.1.2. Tulemus

2.1.2.1 Tegevuse tulemusel viiakse tõendatud mõjuga Käitumisoskuste Mäng ellu vähemalt 80

üldhariduskooli põhikooli I ja II kooliastme 200 klassis (sealhulgas vene õppekeelega

koolides ning eelistatult esimeses klassis) ning vähemalt ühe õppeaasta vältavas

programmis osaleb kokku 4000 õpilast. Käitumisoskuste Mänguga ennetatakse noorte

käitumisprobleeme ja õppeedukuse langemist. Seetõttu jõuab pikaaegse tulemusena

rohkem noori tööturule ning väheneb noorte sotsiaalse tõrjutuse tekkimise risk.

Käitumisoskuste Mäng aitab ennetada ka noorte vaimse tervise probleemide ja

sõltuvuskäitumise tekkimist, see omakorda edendab kohalikul tasandil tervislikke

eluviise ja turvalist elukeskkonda. (muudetud siseministri 06.11.2017 käskkirjaga

nr 1- 3/107).

2.1.3. Tegevuse kirjeldus ja elluviimise aeg

2.1.3.1. Käitumisoskuste Mängu arendamine, elluviimine ja laiendamine

2.1.3.1.1. Hangitakse Käitumisoskuste Mängu mentorite väljaõpe ja litsentsid programmi

rakendamiseks.

2.1.3.1.2. Käitumisoskuste Mäng kohandatakse venekeelseks, et seda oleks võimalik viia

ellu ka vene õppekeelega koolides, sealhulgas tõlgitakse ja kohandatakse vene

4

keelde materjalid, juhendid, hindamisinstrumendid (küsimustikud,

tunnivaatlusprotokollid jms) ja muu sarnane.

2.1.3.1.3. Käitumisoskuste Mängu eesti- ja venekeelset programmi arendatakse

elluviimise käigus vastavalt vajadusele, sealhulgas töötatakse välja, hangitakse ja

täiendatakse materjale, juhendeid ja hindamisinstrumente, vajaduse korral tellitakse

eksperdiarvamusi, arendatakse koolitusi, tõstetakse koolitajate pädevust (sealhulgas

tehakse õppevisiite ja seminare). Käitumisoskuste Mängu elluviimise ja laiendamise

käigus hangitakse (sealhulgas vajaduse korral kirjastatakse) ja levitatakse materjale,

juhendeid ja hindamisinstrumente (sealhulgas venekeelseid).

2.1.3.1.4. Käitumisoskuste Mängu mentoritele tehakse väljaõpe ja täienduskoolitused

(sealhulgas nõustamised, seminarid ja õppevisiidid), et tagada piisaval arvul

õpetajate koolitajate ning nõustajate olemasolu. Vajaduse korral viiakse need

tegevused läbi ka vene keeles.

2.1.3.1.5. Viiakse läbi iga-aastane õpetajate (sealhulgas kooli juhtkond ja tugispetsialistid)

koolitamine, et laieneda programmiga uutesse koolidesse ja toetada juba programmi

elluviivaid koole (sealhulgas tehakse nõustamisi ja seminare). (muudetud siseministri

xx.yy.2019 käskkirjaga nr 1- 3/xxx)

2.1.3.1.6. Programmi elluviimise ajal juhendavad ja nõustavad mentorid õpetajaid,

vajaduse korral teevad mentorid seda ka koolis kohapeal.

2.1.3.1.7. Hinnatakse programmi tulemusi sekkumiseelse ja -järgse andmekogumise abil,

selleks tehakse tunnivaatluseid, küsimustikke õpilaste käitumise kohta, täidetakse

hindamisküsimustikke, analüüsitakse tulemusi jms. Samuti hinnatakse

Käitumisoskuste Mängu protsessi, rakendamist ja programmi mõju. Koostatakse ja

avaldatakse (teadus)artikleid, raporteid või muid sarnaseid hindamistegevusi

tutvustavaid materjale. (muudetud siseministri 30.04.2017 käskkirjaga nr 1-3/53).

2.1.3.1.8. Luuakse Käitumisoskuste Mängu veebileht ja -keskkond.

2.1.3.1.9. Viiakse läbi Käitumisoskuste Mängu teavitustegevused meedias ning

tutvustatakse Käitumisoskuste Mängu avalikel üritustel, seminaridel ja

konverentsidel.

2.1.3.1.10. Tegevuse elluviimise aeg on 01.07.2015–31.12.2020. (muudetud siseministri

xx.yy.2019 käskkirjaga nr 1- 3/xxx)

2.1.4. Sihtrühm

2.1.4.1. Toetatava tegevuse sihtrühm on põhikooli I ja II kooliastme õpilased, õpilaste

vanemad, kooli personal ning õpetajakoolituse õppejõud.

(muudetud siseministri 06.11.2017 käskkirjaga nr 1-3/107).

2.2. Andme- ja teabevahetuslahenduse loomine võrgustikutöö tõhustamiseks

2.2.1. Elluviija ja partner

2.2.1.1. Tegevust rakendavad elluviija ning tema partner PPA. (muudetud siseministri

30.04.2017 käskkirjaga nr 1-3/53).

2.2.1.2. Elluviija ülesanded on juhtida tegevust (sealhulgas seirata ja suunata partnerite

tegevust), moodustada tegevuse juhtrühm ning juhtida juhtrühma tööd. Juhtrühma

ülesanded on suunata ja otsustada andme- ja teabevahetuslahenduse loomisega

seotud põhimõttelisi küsimusi.

2.2.1.3 Partneri ülesanded on luua andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsioon, tellida

lahenduse loomine ja arendamine ning vajaduse korral koolitada kasutajaid või

tellida kasutajakoolitused. (muudetud siseministri 30.04.2017 käskkirjaga

nr 1- 3/53).

5

2.2.2. Tulemus

2.2.2.1. Loodav andme- ja teabevahetuslahendus võimaldab kohalike omavalitsuste

lastekaitse- ja sotsiaaltöötajatel, politseiametnikel ja SKA töötajatel kasutada politsei

ning andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsioonis ette nähtud teiste osapoolte

infosüsteemide andmeid. Andme- ja teabevahetuslahendus lihtsustab infovahetust,

juhtumikorraldust ja aitab paremini planeerida sekkumist ning pakub riskis olevatele

isikutele ja peredele, sealhulgas noortele, kiiremat ja tõhusamat toetust ja teenuseid

nende probleemide lahendamisel. (muudetud siseministri 30.04.2017 käskkirjaga

nr 1-3/53).

2.2.3. Tegevuse kirjeldus ja elluviimise aeg

2.2.3.1. Andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni koostamine, lahenduse loomine ja

arendamine ning selle kasutajate koolitamine

2.2.3.1.1. Kirjeldatakse, missugust teavet on vaja riskis olevate isikute ja perede

toetamiseks ja nende probleemide lahendamiseks, selgitatakse välja õigusaktide

muutmise vajadus, vajaduse korral tutvutakse teiste riikide praktikate ja lahendustega

ning analüüsitakse seda lähtuvalt Eesti vajadustest.

2.2.3.1.2. Luuakse andme- ja teabevahetuslahenduse visioon ja koostatakse lähteülesanne.

2.2.3.1.3. Kirjeldatakse tööprotsesse olenevalt erinevatest kasutajarühmadest.

2.2.3.1.4. Tellitakse lahenduse loomine ja luuakse võimalus teha andmepäringuid

kontseptsioonis ette nähtud olemasolevatesse infosüsteemidesse.

2.2.3.1.5. Arendatakse vajalikke rakendusi riskis olevate isikute ja perede toetamisega

ning nende probleemide lahendamisega tegelevatele spetsialistidele.

2.2.3.1.6. Testitakse rakendusi.

2.2.3.1.7. Luuakse andme- ja teabevahetuslahenduse kasutajate koolitusmaterjalid ning

vajaduse korral luuakse koolituskursus ja viiakse läbi koolitused.

2.2.3.1.8. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2017–31.05.2020.

(muudetud siseministri xx.yy.2019 käskkirjaga nr 1- 3/xxx)

2.2.4. Sihtrühm

2.2.4.1. Tegevuse sihtrühm on riskis olevate isikute ja peredega vahetult töötavad

spetsialistid.

2.3. Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede kindlakstegemine ning nende

probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil

2.3.1. Elluviija ja partner

2.3.1.1. Tegevust rakendavad elluviija ja tema partner SKA.

2.3.1.2. Elluviija ülesanded on juhtida tegevust (sealhulgas seirata ja suunata partneri

tegevust) ning moodustada juhtrühm ja juhtida juhtrühma tööd. Juhtrühma ülesanded

on otsustada ja suunata tegevuse arendamise ja laiendamisega seotud põhimõttelisi

küsimusi ning anda hinnang tegevuse elluviimisele ja tulemustele.

2.3.1.3. Partneri ülesanded on valmistada ette riskihindamise metoodika ja võrgustikutöö

meetodil juhtumikorralduse mudel (edaspidi juhtumikorralduse mudel), seda

katsetada, arendada ja laiendada, samuti hinnata selle tulemuslikkust.

2.3.2. Tulemus

2.3.2.1. Tegevuse tulemusena kasutavad spetsialistid vähemalt kümnes piirkonnas

juhtumikorralduse mudelit lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede

abistamiseks. Juhtumikorralduse mudeli kasutamise tõttu vähenevad peres korduvalt

6

ohvriks langemine ja õigusrikkumiste arv. Mudel on töövahend eelkõige kohaliku

omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatele, politseiametnikele,

ohvriabitöötajatele ning teistele riskis olevate perede probleemide lahendamisega

seotud spetsialistidele (edaspidi juhtumikorralduse võrgustik).

2.3.3. Tegevuse kirjeldus ja elluviimise aeg

2.3.3.1. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamine, katsetamine, arendamine ja

laiendamine

2.3.3.1.1. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamiseks kaardistab partner Eesti

juhtumikorralduse võrgustike olemasolevad praktikad ja kompetentsid ning

analüüsib lisavajadusi (sealhulgas koolitusvajadusi) piirkondade kaupa.

2.3.3.1.2. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamiseks tutvub partner teiste riikide

kogemustega MARAC-i mudeli (inglise keeles Multi-Agency Risk Assessment

Conferences) rakendamisega. Vajaduse korral tehakse õppereise ja ekspertide visiite

ning koostatakse analüüsid.

2.3.3.1.3. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamiseks töötab partner välja juhised ja

koolitusprogrammi, tõlgib ja kohandab vastavad materjalid ning teeb need

kättesaadavaks elektrooniliselt ja vajaduse korral paberil, töötab välja

juhtumikorralduse mudeli rakendamise, sealhulgas tugiisikuteenuse kontseptsiooni

ja hindamismetoodika.

2.3.3.1.4. Juhtumikorralduse mudeli katsetamiseks korraldab partner vähemalt ühes

piirkonnas juhtumikorralduse võrgustike liikmetele koolitused.

2.3.3.1.5. Juhtumikorralduse võrgustik katsetab mudeli abil juhtumite lahendamist,

sealhulgas teeb riskihindamist, koostab sekkumisplaane, korraldab

koostöökohtumisi ning loob vägivallaohvrile võimaluse saada tugiisikuteenust

vastavalt mudeli ettevalmistava etapi käigus väljatöötatud tugiisikuteenuse

kontseptsioonile.

2.3.3.1.6. Juhtumikorralduse mudeli katsetamisel korraldab partner juhtumikorralduse

võrgustike liikmetele vajaduse korral nõustamist, täienduskoolitusi, kogemuste

vahetamise või probleemilahendamise seminare.

2.3.3.1.7. Juhtumikorralduse mudeli arendamisel võetakse arvesse selle katsetamise

tulemusi ja riiklike süsteemide arendamisel ilmnenud vajadusi ning vajaduse korral

täiendatakse koolitusprogrammi, korraldatakse koolitusi (sealhulgas vajaduse korral

õppereise), täiendatakse olemasolevaid, töötatakse välja või hangitakse uued

materjalid ja hindamismetoodika, korraldatakse kogemuste vahetamise seminare nii

Eestis kui ka väljaspool Eestit.

2.3.3.1.8. Juhtumikorralduse mudeli katsetamise järel võetakse see igal aastal kasutusele

vähemalt kahes uues piirkonnas, sealhulgas korraldatakse vajaduse korral koolitusi

ja hangitakse materjale.

2.3.3.1.9. Hinnatakse juhtumikorralduse mudeli rakendamise tulemuslikkust, sealhulgas

riskis oleva pere edasist toimetulekut vastavalt väljatöötatud metoodikale,

juhtumikorralduse mudeli protsessi ja rakendamise mõju. (muudetud siseministri

xx.yy.2019 käskkirjaga nr 1- 3/xxx)

2.3.3.1.10. Tegevuse elluviimise aeg on 01.09.2015–31.12.2021.

2.3.3.2. (tunnistatud kehtetuks siseministri xx.yy.2019 käskkirjaga nr 1- 3/xxx)

2.3.4. Sihtrühm

2.3.4.1. Tegevuse sihtrühm on lähisuhtevägivalla all kannatavad isikud ning nendega

vahetult kokkupuutuvad spetsialistid.

7

2.4. Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks

2.4.1. Elluviija

2.4.1.1. Tegevust rakendab elluviija.

2.4.2. Tulemus

2.4.2.1. Tegevuse tulemusena on maakonna tasandi koostöös, eeskätt turvalisuse nõukogu

tegevustes, juurutatud võrgustikutöö põhimõte. Ühiselt langetatud juhtimisotsused

soodustavad turvalisuse küsimuste lahendamist, sealhulgas kohalikul tasandil

turvalise elukeskkonna kujundamist ning riskirühma isikute ja perede probleemide

kindlakstegemist.

2.4.3. Tegevuse kirjeldus ja elluviimise aeg

2.4.3.1. Maakondliku võrgustikutöö seniste praktikate analüüsimine ja teiste kogemuste

koondamine ning sobiliku töökorralduse kujundamine

2.4.3.1.1. Koostöös maavalitsuste, maakondlike ja piirkondlike omavalitsuste liitude,

maakondlike arenduskeskuste, kohalike omavalitsuste ja teiste asjaomaste pooltega

koondatakse ülevaade senistest praktikatest maakondlikus võrgustikutöös, tehakse

analüüs, tutvutakse Eesti ja vajaduse korral teiste riikide praktikaga (vajaduse korral

korraldatakse õppereise, kaasatakse eksperdid). (muudetud siseministri 06.11.2017

käskkirjaga nr 1-3/107).

2.4.3.1.2. Kõigile asjaomaste asutuste ja ühingute eestvedajatele ja teemaga seotud

spetsialistidele tutvustatakse konverentsil praktikate analüüsi tulemusi ning

arendatakse välja vajalikud koolitused (sealhulgas nende sisu, metoodika

õppekeskkond) turvalisusealase võrgustikutöö edendamiseks maakondlikul ja

kohalikul tasandil.

2.4.3.1.3. Tegevuse elluviimise aeg on 01.08.2015–31.12.2019.

2.4.3.2. Koolituste korraldamine maakondlike võrgustike arendamiseks ja haldamiseks ning

kohaliku tasandi tegevuse toetamiseks

2.4.3.2.1. Võrgustikutöö edendamiseks korraldatakse koolitusi maavalitsuste,

maakondlike ja piirkondlike omavalitsuste liitude, maakondlike arenduskeskuste,

kohalike omavalitsuste ja teiste poolte esindajatele (võrgustike loomise, haldamise ja

arendamise pädevuse tõstmiseks) ning turvalisuse nõukogude käivitamise

toetamiseks korraldatakse koolitusi maakonna turvalisuse võtmeisikutele (asutuste ja

ühingute juhtidele). (muudetud siseministri 06.11.2017 käskkirjaga nr 1-3/107).

2.4.3.2.2. Maakondliku võrgustikutöö toetamiseks ja suunamiseks korraldatakse

maakondlikke koostööseminare.

2.4.3.2.3. Tegevuse elluviimise aeg on 01.09.2015–31.12.2020. (muudetud siseministri

06.11.2017 käskkirjaga nr 1-3/107).

2.4.3.3. Maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamine ja võrgustike mõjude hindamine

2.4.3.3.1. Maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamiseks ja üksteiselt õppimiseks

korraldatakse maavalitsuste, maakondlike ja piirkondlike omavalitsuste liitude,

maakondlike arenduskeskuste, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja kohalike

omavalitsuste esindajatele ning teistele pooltele üleriigilisi seminare. (muudetud

siseministri 06.11.2017 käskkirjaga nr 1-3/107).

2.4.3.3.2. Maakondliku turvalisusealase võrgustikutöö mõjude hindamiseks tellitakse

analüüsid ning tulemuste kokkuvõtmiseks, põhijärelduste tegemiseks ja uute

eesmärkide seadmiseks korraldatakse konverents.

2.4.3.3.3. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2016–31.12.2020.

2.4.4. Sihtrühm

8

2.4.4.1. Tegevuse sihtrühm on maavalitsuste, maakondlike ja piirkondlike omavalitsuste

liitude, maakondlike arenduskeskuste, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti,

kohalike omavalitsuste ja teiste asjaomaste asutuste esindajad ning maakondlikul

tasandil turvalisuse loomises osalevate vabaühenduste ja nende üleriigiliste

katusühenduste eestvedajad ja ettevõtete esindajad. (muudetud siseministri

06.11.2017 käskkirjaga nr 1-3/107).

3. Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed

Näitajad Näitaja

nimetus

Mõõt-

ühik

Alg-

tase

Siht-

tase

2016.

a

Siht-

tase

2018.

a

Siht-

tase

2020.

a

Siht-

tase

2021.

a

Selgitus

Toetatav tegevus 2.1. Käitumisoskuste Mängu arendamine ja laiendamine õpilaste koolis

toimetuleku parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks

Tulemus

-näitaja

Ennetusteenu

-sest

kasusaajate

arv

Õpilane 500 1700 3300 7500 7500 Programmis

osalevate

õpilaste arv.

Panustab

rakenduskava

ja meetmete

nimekirja1

väljundnäita-

jasse

„Ennetusteenu

stest

kasusaajate

arv“

Väljund-

näitaja

Programmi

rakendavate

õpetajate arv

Õpetaja 20 80 160 330 330 Toetatava

tegevuse

spetsiifiline

näitaja

Tulemus-

näitaja

Mittesoovi-

tud

käitumiste

keskmine arv

Käitu-

misakt

Mõõ-

detak-

se iga

õppe-

aasta

algu-

ses

Vähe-

neb

kolma

ndiku

võrra

Vähe-

neb

kolma

ndiku

võrra

Vähe-

neb

kolma

ndiku

võrra

Vähe-

neb

kolma

ndiku

võrra

Toetatava

tegevuse

spetsiifiline

näitaja.

Võrreldakse

programmis

osalevate uute

klasside

kooliaasta

alguse ja lõpu

keskmist

näitajat.

Eesmärk on

vähendada

mittesoovitud

käitumiste

1 Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2018. a korraldus nr 205 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete

nimekirja“ kinnitamine

9

arvu võrreldes

algtasemega.

Toetatav tegevus 2.2. Andme- ja teabevahetuslahenduse loomine võrgustikutöö

tõhustamiseks

Väljund-

näitaja

Loodud

andme- ja

teabevahetusl

ahenduste arv

Teabe-

vahe-

tusla-

hendus

0 0 1 1 1 Toetatava

tegevuse

spetsiifiline

näitaja

Toetatav tegevus 2.3. Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede kindlakstegemine

ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil

Tulemus-

näitaja

Ennetusteenu

sest

kasusaajate

arv

Inimene 0 10 100 200 300 Juhtumikorrald

use mudelist

kasusaajate

arv. Panustab

rakenduskava

ja meetmete

nimekirja2

väljundnäita-

jasse „Ennetus

teenustest

kasusaajate

arv“

Toetatav tegevus 2.4. Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks

Väljund-

näitaja

Maakondlike

turvalisuse

nõukogude

arv, kus on

juurutatud

võrgustikutöö

põhimõtted

Nõukogu 0 0 15 15 15 Toetatava

tegevuse

spetsiifiline

näitaja

(muudetud siseministri xx.yy.2019 käskkirjaga nr 1- 3/xxx).

4. Toetatavate tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele

4.1. Tegevustel on eeldatav toetav mõju järgmistele läbivatele teemadele: võrdsed

võimalused, infoühiskond, regionaalareng ja riigivalitsemine.

5. Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood

5.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.07.2015–31.12.2021.

6. Toetatavate tegevuste eelarve

Jrk

nr

Toetatava tegevuse nimetus Summa

(eurodes)

Osakaal

1 Käitumisoskuste Mängu arendamine ja

laiendamine õpilaste koolis toimetuleku

parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks

965 608 100%

1.1 ESF-i toetus 820 767 85%

sh TAI 820 767

2 Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2018. a korraldus nr 205 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete

nimekirja“ kinnitamine“

10

1.2 Riiklik kaasfinantseering 144 841 15%

sh TAI 144 841

1.3 Omafinantseering 0 0%

2 Andme- ja teabevahetuslahenduse loomine

võrgustikutöö tõhustamiseks

207 169 100%

2.1 ESF-i toetus 176 094 85%

sh PPA 176 094

2.2 Riiklik kaasfinantseering 31 075 15%

sh PPA 31 075

2.3 Omafinantseering 0 0%

3 Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede

kindlakstegemine ning nende probleemide

lahendamine võrgustikutöö meetodil

400 473 100%

3.1 ESF-i toetus 340 402 85%

sh SKA 340 402

3.2 Riiklik kaasfinantseering 60 071 15%

sh SKA 60 071

3.3 Omafinantseering 0 0%

4 Maakondliku võrgustikutöö edendamine

turvalisuse suurendamiseks

318 787 100%

4.1 ESF-i toetus 270 969 85%

4.2 Riiklik kaasfinantseering 47 818 15%

4.3 Omafinantseering 0 0%

(muudetud siseministri xx.yy.2019 käskkirjaga nr 1- 3/xxx).

7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

7.1. Abikõlblikud kulud

7.1.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib toetatavate tegevuste abikõlblikkuse

perioodil, makstakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodil või 45

kalendripäeva jooksul pärast toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppu ning

on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega.

7.1.2. Abikõlblike kulude kindlaksmääramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri

2014. aasta määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate

kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) 2. peatükis kehtestatud

tingimustest ja korrast.

7.1.3. Elluviija ja partnerite abikõlblikud kulud

7.1.3.1. Otsesed personalikulud

7.1.3.1.1. Otsesteks personalikuludeks loetakse toetatava tegevuse tegemise ja projekti

juhtimise kulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ning

§ 3 lõikes 4. (muudetud siseministri 06.11.2017 käskkirjaga nr 1-3/107).

7.1.3.1.2. Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametniku ametisse nimetamise

õigusakti alusel otseselt toetatavate tegevuste heaks töötavad füüsilised isikud.

Töövõtu- või käsunduslepingu alusel otseselt toetatavate tegevuste heaks

töötavad füüsilised isikud loetakse otseseks personaliks, kui leping vastab

ühendmääruse § 3 lõikes 4 sätestatule.

7.1.3.2. Kaudsed kulud

7.1.3.2.1. Kaudseteks kuludeks loetakse üldkulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 9

lõikes 5, ning toetatavate tegevuste administreerimise kulud, mis on nimetatud

ühendmääruse § 9 lõikes 6. (muudetud siseministri 06.11.2017 käskkirjaga

11

nr 1- 3/107).

7.1.3.2.2. Kaudsed kulud arvutatakse ainult ühtse määra alusel, milleks on 15% projekti

otsestest personalikuludest.

7.1.3.3. Lähetus- ja transpordikulud

7.1.3.3.1. Abikõlblikud on otsese personali lähetus- ja transpordikulud ning kolmandate

isikute majutus-, transpordi-, reisikindlustuse ja viisakulud ning päevarahad, kui

nad osalevad toetatavate tegevuste elluviimises ja need kulud on toetatavate

tegevuste elluviimiseks vajalikud.

7.1.3.3.2. Lähetuskulud on abikõlblikud tegelike kulude alusel.

7.1.3.3.3. Mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud õigusaktides kehtestatud

tingimustel maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses.

7.1.3.3.4. Transpordikulud on abikõlblikud tegelike kulude alusel.

7.1.3.4. Nõustamis- ja hindamiskulud

7.1.3.5. Uuringute ja analüüside kulud

7.1.3.6. Koolituste, seminaride, töötubade, infopäevade, konverentside ja õppereiside

kulud, sealhulgas tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena

käsitatav kulu ja sellelt tasutud maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude

puhul

7.1.3.7. Teavitamiskulud, mis on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. aasta

määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse

teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu

osalusele viitamise nõuded ja kord“ § 2 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmisega,

sealhulgas meedias tegevustest teavitamise ja infomaterjalide kulud

7.1.3.8. Tõlkekulud

7.1.3.9. Juhend- ja õppematerjalide ning käsiraamatute väljatöötamise, soetamise,

kirjastamise ja levitamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja autoritasud

7.1.3.10. Infotehnoloogiliste arenduste programmeerimise, testimise, haldamise ja

majutamise kulud, sealhulgas litsentsitasud, ning veebilehtede ja -keskkondade

loomise ja haldamise kulud.

7.1.3.11. Toetatavate tegevuste riigihangete korraldamise kulud

7.1.3.12. Toetatava tegevuse 2.1 litsentside ja töövahendite kulud

7.1.3.13. Toetatava tegevuse 2.3 sihtrühma transpordikulud

7.1.3.13.1. Transpordikulud on abikõlblikud eelkõige lähisuhtevägivalla all kannatavatele

isikutele juhtumikorralduse käigus määratud teenustele sõitmiseks.

7.1.3.13.2. Teenusel osalemine peab olema tõendatav kirjalikult taasesitatavas vormis.

7.1.3.13.3. Transpordikuludeks on ühistranspordi ja sõiduauto kasutamise kulud.

7.1.3.13.4. Transpordikulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel.

7.2. Mitteabikõlblikud kulud

7.2.1. Mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule järgmised

kulud:

7.2.1.1. organisatsiooni juhtimisega seonduv personalikulu;

7.2.1.2. liiklusvahendite ostmise ja liisimise kulu;

7.2.1.3. kinnisasjade ostmise kulu;

7.2.1.4. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad õigusaktides sätestatud

maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;

7.2.1.5. punkti 7.1.3.2 alusel kaudse kuluna hüvitatav kulu kuludokumentide alusel.

(muudetud siseministri 30.04.2017 käskkirjaga nr 1-3/53).

12

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1. Toetust makstakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS)

§-dele 28–30, selle alusel kehtestatud õigusaktidele ning ühendmääruse § 14 lõike 1

punktile 1 ja § 15 lõigetele 1 ja 4. (muudetud siseministri 30.04.2017 käskkirjaga nr

1- 3/53).

8.2. Toetus makstakse välja RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotluse vormi

kehtestab RÜ. Maksetaotluse nii enda kui partneri kuludega esitab elluviija RÜ-le

e- toetuse keskkonna kaudu. Kui e-toetuse keskkond ei võimalda maksetaotluse esitamist,

siis esitatakse maksetaotlus e-toetuse keskkonna väliselt elektrooniliselt digitaalselt

allkirjastatult. (muudetud siseministri 30.04.2017 käskkirjaga nr 1-3/53).

8.3. Maksetaotlusi võib esitada vastavalt punktis 9.1.2 nimetatud prognoosile kõige harvem

kord kvartalis ja kõige tihedamini kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus

on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitab elluviija maksetaotluse kord

kuus.

8.4. Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama RÜ-le:

8.4.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas

raamatupidamises eristatakse toetatavate tegevuste abikõlblikke kulusid ja nende

tasumist elluviija muudest kuludest;

8.4.2. koopia asutuse riigihangete läbiviimise korrast;

8.4.3. lühikirjeldus toetatavate tegevuste rakendamisega seotud dokumentide algatamise,

kooskõlastamise ja kinnitamise kohta ning allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud

õiguste korral nende volituste koopiad.

8.5. Punktis 8.4 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on nimetatud dokumendid

varem esitanud ja neid dokumente ei ole vahepeal muudetud. Elluviija esitab RÜ-le

sellekohase kirjaliku kinnituse.

8.6. Esimesele maksetaotlusele, mille võib esitada koos punktis 9.1.2 nimetatud väljamaksete

prognoosiga, lisatakse kõik selle taotluse aluseks olevate kuludokumentide koopiad.

Ühendmääruse § 11 lõike 4 kohaselt ei pea riigiasutus koos maksetaotlusega esitama kulu

tasumist tõendavaid dokumente kulude kohta, mille on teinud riigiasutus.

8.7. Alates teisest maksetaotlusest peab abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist

tõendavate dokumentide koopiad esitama vastavalt RÜ päringutele.

8.8. Kaudsete kulude katteks makstakse toetust punktis 7.1.3.2.2 nimetatud ühtse määra alusel

vastavalt tegelikele otsestele personalikuludele.

8.8.1. Kaudsete kulude hüvitamisel kaudsete kulude tegelikku teket, maksumust ega tasutust

ei kontrollita.

8.8.2. Kui rikkumise tõttu tehakse finantskorrektsioon otseste personalikulude summast,

tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast.

8.9. Toetus makstakse välja vastavalt punktis 6 nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest

kuludest ja maksimaalselt määratud toetuse summa ulatuses.

8.10. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui esinevad

STS-i §-s 30 nimetatud asjaolud.

8.11. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane toetuse

väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast seda, kui RA on lõpparuande

kinnitanud.

8.12. RÜ menetleb maksetaotlusi mõistliku aja jooksul, kuid kõige kauem 90 kalendripäeva.

Tähtaeg võib pikeneda puuduste kõrvaldamiseks kuluva aja võrra.

9. Elluviija kohustused

9.1. Lisaks käesolevas TAT-is sätestatule kohalduvad elluviijale STS-is ja selle alusel

kehtestatud õigusaktides elluviijale sätestatud kohustused. Lisaks STS-i §-des 24 ja 26

13

sätestatule on elluviija kohustatud:

9.1.1. esitama RA-le jooksva aasta 5. novembriks kinnitamiseks toetatavate tegevuste

järgmise eelarveaasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa RA

kinnitatud vormil ning vabas vormis eelarve seletuskirja. 2015. aasta eelarve

kinnitatakse koos TAT-iga ning 2015. aasta tegevuskava ja eelarve seletuskiri

esitatakse erandina 15 tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist;

9.1.1.1. eelarveaasta tegevuskava, sellele vastava eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitab RA3;

(muudetud siseministri 06.11.2017 käskkirjaga nr 1-3/107).

9.1.1.2. punktis 9.1.1.1 nimetatud RA kinnitatud tegevuskava, sellele vastava eelarve ja eelarve

seletuskirja muutmist ei eelda tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve

muudatused juhul, kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni

15% ulatuses ja elluviija kooskõlastab eelarve muutmise eelnevalt RÜ-ga kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis; (muudetud siseministri 06.11.2017 käskkirjaga

nr 1-3/107).

9.1.1.3. punkti 9.1.1.2 kohaselt muudetud tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve esitab

elluviija RA-le teadmiseks koos RÜ kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul RÜ

kooskõlastuse saamisest;

9.1.2. Esitama RA-le ja RÜ-le teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe

kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase maksetaotluse väljamaksmisele

saatmisest RÜ poolt;

9.1.3. esitama RÜ-le järgneva aasta väljamaksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast

seda, kui RA on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Väljamaksete prognoosi vormi

kehtestab RÜ. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab elluviija 15

tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist;

9.1.4. esitama RÜ-le väljamaksete korrigeeritud prognoosi, kui maksetaotlus erineb esitatud

prognoosist rohkem kui 25% võrra;

9.1.5. esitama RA või RÜ järelepäringule vastused kümne tööpäeva jooksul päringu

saamisest arvates;

9.1.6. teavitama RA-d, kui toetatava tegevusega samalaadsetele tegevustele on taotletud

toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

9.1.7. viima ellu toetatavat tegevust vastavalt kinnitatud tegevuskavale ja eelarvele;

9.1.8. järgima riigihangete seadust. Elluviija võib RÜ-lt taotleda hangete puhul

eelnõustamist;

9.1.9. säilitama kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid vastavalt STS- i

§-le 35;

9.1.10. sõlmima partneritega partnerluslepingud, milles kirjeldatakse partnerite täpsed

ülesanded, õigused ja kohustused toetatava tegevuse elluviimisel;

9.1.11. koguma andmeid seirearuande jaoks, sealhulgas isikuandmeid toetatava tegevuse 2.1

raames koolitust saavate Käitumisoskuste Mängu programmi mentorite ja õpetajate

kohta ning toetatava tegevuse 2.3 raames koolitust saavate spetsialistide kohta

olenevalt neile korraldatud tegevuse mahust, vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu

Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi

kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,

Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse

kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469),

artikli 125 lõike 2 punktile e ja kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning esitama

3 Kinnitatud tegevuskava ja eelarve ning selle seletuskirja esitab RÜ-le RA.

14

need RÜ-le kinnitatud vormil kord kvartalis.

(muudetud siseministri 30.04.2017 käskkirjaga nr 1-3/53).

10. Partnerite kohustused

10.1. Partnerid peavad täitma STS-i §-s 25 nimetatud kohustusi.

10.2. Lisaks STS-i §-s 25 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud sõlmima elluviijaga

partnerluslepingu. Partnerluslepingus lepitakse kokku partneri täpsed ülesanded, õigused

ja kohustused toetatavate tegevuste elluviimisel, sealhulgas aruandluskohustus tegevuste

elluviimise edenemise ja eelarve täitmise edenemise kohta.

11. Tegevuste elluviimise tulemusaruanne ja selle esitamise kord

11.1. Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusaruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks

(edaspidi koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate

toetatavate tegevuste elluviimisest, väljund- ja tulemusnäitajate täitmisest, toetatavate

tegevuste tulemuslikkusest ja püstitatud eesmärkide saavutamisest, toetatavate tegevuste

mõjust läbivatele teemadele, hinnangu partnerluse toimimisele ning ülevaate eelarve

järgimisest.

11.2. Elluviija esitab RÜ-le vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta

31. jaanuariks. Vahearuandes kajastatav informatsioon tuleneb e-toetuse keskkonna

seirearuande vormilt ja põhineb RA välja töötatud seirearuande vormil. Kui tehniline viga

e-toetuse keskkonna töös takistab vahearuande esitamist, loetakse uueks vahearuande

esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (muudetud siseministri

30.04.2017 käskkirjaga nr 1-3/53).

11.3. Elluviija esitab RÜ-le lõpparuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu 45

kalendripäeva jooksul toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast

arvates. Lõpparuandes kajastatav informatsioon tuleneb e-toetuse keskkonna

lõpparuande vormilt ja põhineb RA välja töötatud seirearuande vormil. Kui vahearuande

ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult

lõpparuanne. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab vahearuande esitamist,

loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea

kõrvaldamist. (muudetud siseministri 30.04.2017 käskkirjaga nr 1-3/53).

11.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest arvates, kas aruanne on

vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

11.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande ja edastab selle RA-le

teadmiseks.

11.6. Kui vahearuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab RÜ vahearuande viie

tööpäeva jooksul ja edastab selle RA-le teadmiseks.

11.7. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab selle viie

tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. Kui RA on lõpparuande kinnitanud, teavitab ta

sellest RÜ-d kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11.8. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste

kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks.

11.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d. Seejärel

menetletakse lõpparuannet vastavalt punktile 11.8.

11.10. Kui RA-le esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RA aruande ja teavitab

RÜ- d lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

15

12. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine

12.1. TAT-i muutmist menetletakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12.2. Elluviijal on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui ilmneb vajadus muuta toetatavaid

tegevusi, eelarvet, väljund- või tulemusnäitajaid või toetatavate tegevuste abikõlblikkuse

perioodi. Selleks esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse.

12.3. Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aastas. Sagedamini võib

TAT-i muutmise taotluse esitada vaid RÜ nõusolekul.

12.4. RA vaatab punktis 12.2 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse saamisest

arvates ning otsustab TAT-i muutmise algatamise pärast punktis 12.6 nimetatud

kooskõlastamist RÜ ja korraldusasutusega (edaspidi KA). (muudetud siseministri

30.04.2017 käskkirjaga nr 1-3/53).

12.5. Puuduste esinemisel annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse

menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

12.6. RA edastab TAT-i muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist RÜ-le ja KA-le

kooskõlastamiseks. RÜ-l ja KA-l on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid.

12.7. RÜ-l on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest objektiivsetest

asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks

elluviimiseks või eesmärkide saavutamiseks. Selleks esitab RÜ RA-le TAT-i muutmise

taotluse ning teavitab sellest elluviijat. RA vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul

taotluse saamisest arvates ja otsustab TAT-i muutmise algatamise pärast punktis 12.6

nimetatud kooskõlastamist KA-ga. (muudetud siseministri 30.04.2017 käskkirjaga

nr 1- 3/53).

12.8. Kui RA otsustab TAT-i muuta või algatab iseseisvalt TAT-i muutmise, teavitab ta sellest

RÜ-d ja elluviijat. RA esitab TAT-i muutmise eelnõu STS-i § 13 lõike 3 kohasele

kooskõlastamisele.

12.9. TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.1.1 nimetatud järgmise eelarveaasta tegevuskava,

eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas

kavandatud tegevused ja nende eelarve on kooskõlas TAT-is sätestatuga. (muudetud

siseministri 30.04.2017 käskkirjaga nr 1-3/53).

13. Finantskorrektsioonid ja toetuse tagasimaksmine

13.1. Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud STS-i §-des 45 ja 46.

13.2. Finantskorrektsiooni otsuse teeb RÜ STS-i § 8 lõike 2 punkti 6 ning KA STS-i § 45 lõike

4 alusel. Finantskorrektsiooni otsused tehakse vastavalt STS-i §-dele 45–47.

13.3. Elluviija kohustub maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud

tagasimaksmisele kuuluva toetuse osa vastavalt STS-i §-dele 48 ja 49.

14. Vaiete lahendamine

14.1. RÜ toimingu või otsuse peale peab enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitama vaide

RÜ-le vastavalt STS-i §-le 51. Vaide lahendab RÜ haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras.

15. Rakendussätted

15.1. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2015. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hanno Pevkur

16

siseminister

Lisad:

Lisa 1. Toetatavate tegevuste tegevuskava vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri 30.04.2017

käskkirjaga nr 1-3/53)

Lisa 2. Toetatavate tegevuste eelarve vorm kulukohtade kaupa (tunnistatud kehtetuks

siseministri 30.04.2017 käskkirjaga nr 1-3/53)

Lisa 3. Seirearuande vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri 30.04.2017 käskkirjaga

nr 1- 3/53)

Lisa 4. Toetatavate tegevuste eelarve täitmise vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri

30.04.2017 käskkirjaga nr 1-3/53)

Lisa 5. Seletuskiri

Lisa 6. Toetatavate tegevuste eelarve kulukohtade kaupa 2015. aastal

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Haridus- ja Teadusministeerium

Kultuuriministeerium

Rahandusministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

19.02.2019 nr 14-12.3/122-1

Siseministri 18. septembri 2015. a käskkirja nr 1-

3/170 „Toetuse andmise tingimused riskikäitumise

ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning

turvalise elukeskkonna arendamiseks“ muutmine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 7

lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel koostatud siseministri 18. septembri 2015. aasta käskkirja

nr 1-3/170 „Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede

toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks“ muutmise eelnõu.

Perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 13 lõike 4 alusel palun eelnõu kooskõlastada

10 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Katri Raik

siseminister

Teadmiseks:

Sotsiaalministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Politsei- ja Piirivalveamet

Riigikantselei

SA Innove

Sotsiaalkindlustusamet

Tervise Arengu Instituut

Lisad:

1. „Siseministri 18. septembri 2015. aasta käskkirja nr 1-3/170 „Toetuse andmise tingimused

riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna

arendamiseks“ muutmine“ eelnõu;

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

2. „Siseministri 18. septembri 2015. aasta käskkirja nr 1-3/170 „Toetuse andmise tingimused

riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna

arendamiseks“ muutmine“ eelnõu seletuskiri;

3. „Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede

toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks“ muudetud tervikteksti eelnõu.

Ave Osman 6125242

[email protected]