SPIN-programmi 2021. aasta seirearuande esitamine

KINNITATUD

06.04.2020 otsusega nr 1-24/49

„Perioodil 2014–2020 Euroopa Sotsiaalfondist

toetatava meetmetegevuse 2.7.3

elluviimisel kasutatavate vormide kinnitamine“

LISA 4

Seirearuanne

Aruande liik vahearuanne lõpparuanne

1. TAT-i nimetus Toetuse andmise tingimused noortele arenguvõimaluste

pakkumiseks programmi SPIN abil 2. TAT-i tunnusnumber 2014-2020.2.07.003.01.15-0001

3. Toetuse saaja nimi Siseministeerium

4. Partneri nimi MTÜ SPIN

5. TAT-i abikõlblikkuse

periood

01.12.2014-31.12.2023

6. Aruandeperiood

(kumulatiivselt)

01.12.2014-31.12.2021

7. Ülevaade toetatava tegevuse elluviimisest (kumulatiivselt)

Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta

Tegevuse nr

ja nimetus

Tegevus 1. Noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil

Alategevuse

nr ja nimetus

1.1. SPINi elluviimine

Tegevuse või

alategevuse

planeeritud

algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.12.2014-31.12.2023

Tegevuse või alategevuse

tegelik algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.12.2014-

Tegevuse või

alategevuse

lühiülevaade

ja hinnang

tegevuse

elluviimisele,

sh parimad

praktikad,

esinenud

probleemid

ja ettevõetud

abinõud.

1.1.1. Programmi elluviimise ettevalmistamisel Tallinnas (Põhja-Tallinna ja Lasnamäe

linnaosades) valmistati 2014-2015 ette ja sõlmiti tegevuse elluviimiseks olulised koostöö-, töö- jm

lepingud. Sh:

• tegevuse projektijuhi palkamine;

• alusleping tegevuse elluviimiseks Siseministeeriumi ja MTÜ SPIN vahel;

• koostöökokkulepe programmi strateegiliste partnerite (Siseministeerium, Eesti Jalgpalli

Liit, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Heateo Sihtasutus)

vahel;

• koostöölepingud kahe klubiga (FC Flora ja FC Levadia);

• moodustati programmi keskne juhtrühm ja mõlemas programmi linnaosas (Põhja-Tallinn

ja Lasnamäe) kohalik juhtrühm;

• peeti läbirääkimisi sessioonide toimumiskohtadega (valdavalt linnaosas tegutsevad koolid)

ning lepiti kokku SPIN-programmi sessioonide läbiviimiseks vajaliku taristu kasutamiseks

kaheksa partneriga. Nendeks on Põhja-Tallinna linnaosas Ehte Humanitaargümnaasium

(kahe grupi tegevus), Karjamaa Põhikool (ühe grupi tegevus), Sõle 40 asuv endine

koolihoone ja väliväljak (ühe grupi tegevus), Kopli Spordihoone (ühe grupi tegevus) ning

Lasnamäe linnaosas Laagna Gümnaasium (ühe grupi tegevus), Kuristiku Gümnaasium

2

(kahe grupi tegevus), Merekalda Kool (ühe grupi tegevus) ja Mahtra Põhikool (ühe grupi

tegevus);

• soetati jalgpalli- ja eluoskuste sessioonide elluviimiseks vajalik varustus (pallid, markerid,

koonused, pallikotid, vestid, esmaabikotid, tahvelarvutid, vajalikud bürootarbed ja

teavitusmaterjalid);

• toimus programmi tutvustav pressibriifing Siseministeeriumi eestvedamisel ja 1. hooaja

avaüritus, mille käigus allkirjastati strateegiliste partnerite vahel ka nn Hea tahte akt SPIN-

programmi elluviimiseks.

Programmi elluviimise ettevalmistamisel Ida-Virumaal Kohtla-Järvel valmistati 2016. aastal

ette ja sõlmiti tegevuse elluviimiseks olulised koostöö-, töö- jm lepingud. Sh:

• kokkulepe koostööks Kohtla-Järve linnaga ja ühe grupi tegevuse rahastamise

koostööleping;

• kokkulepe koostööks jalgpalliklubiga FC Järve;

• kokkulepe Politsei- ja Piirivalveametiga (sh lepiti kokku gruppide juures tegutsema asuvad

kontaktisikud);

• moodustati programmi Kohtla-Järve kohalik juhtrühm, kes käis aruandeperioodi lõpu

seisuga koos kolm korda;

• peeti läbirääkimisi sessioonide toimumiskohtadega (valdavalt Järve ja Ahtme linnaosas

tegutsevad koolid) ning lepiti kokku SPIN-programmi sessioonide läbiviimiseks vajaliku

taristu kasutamiseks kolme partneriga. Nendeks on Järve linnaosas Järve Gümnaasium

(ühe grupi tegevus) ning Ahtme linnaosas Ahtme Gümnaasium (ühe grupi tegevus) ja

Tammiku Põhikool (ühe grupi tegevus);

• toimusid programmi tutvustavad kohtumised nii Kohtla-Järve koolide direktoritega kui

sotsiaalpedagoogidega. Koolide kontaktisikutega toimus ka kaks eraldiseisvat kohtumist

värbamise ettevalmistamiseks ja instrueerimiseks. Kohtumiste tulemusena said

programmile oluliste partnerite peamised kontaktisikud sisuka ülevaate programmi

toimimisloogikast, sisust, eesmärkidest ning ootustest neile kui koostööpartneritele. Lisaks

lepiti kokku edasistes tegevustes ja tegevuste täitmise ajakavas;

• lepiti kokku programmi alustamise ajakavas ja tegevustes. Programmi meeskonna

instrueerimine ja täiendõpe toimus augustis 2016. Programmi avaüritus toimus 2.

septembril 2016 ja sel osales üle 70 noore. Avalöök õnnestus nii sisulises kui

korralduslikus plaanis. See andis noortele, treeneritele ja partneritele positiivse laengu

programmiga alustamiseks

Programmi elluviimine Paides, Viljandis, Raplas ja Haapsalus.

Uute piirkondade laienemisotsuste tegemiseks küsiti esmalt sisendit kõikide maakondade

turvalisuse nõukogude (MTN) koordineerijatelt. Selleks toimus 7. oktoobril 2020 SPINi

meeskonna ja MTN koordineerijate vahel ühine veebikohtumine. Tutvustati MTN koordineerijatele

SPIN-programmi eesmärke, tegevuste läbimõeldust ja tulemuste ning mõju korrakindlast

hindamisest lähtuvat pidevat arendustööd. Lisaks anti ülevaade ettevalmistavatest tegevustest uute

piirkondade avamiseks ja gruppide käivitamiseks. Peale kohtumist küsiti MTN koordineerijatelt

kirjaliku infot, et kohalike omavalitsuste huvi ja SPIN-programmi rakendamissoov oleks

detailsemalt kaardistatud. Kohtumise ja küsitluse tulemusena tõdeti, et kõige efektiivsemalt toimib

ennetustegevus maakonnakeskustes, kus noorte ja laste õigusrikkumiste arv on maakonna lõikes

suurim.

Uute piirkondade valiku kriteeriumeid arutati ühiselt ka SPIN-programmi keskses juhtrühmas 29.

oktoobril 2020. Arutelu tulemusena lepiti kokku, et uutesse piirkondadesse laienemise vajadus on

kõigis maakonnakeskuste kohalikes omavalitsustes, kus SPIN-programmi veel ei rakendata.

Oluliseks valiku kriteeriumi aluseks võeti maakondade, sh maakondade keskuste alaealiste ja

täiskasvanute õigusrikkumiste/kuritegevuse taset (Tabel 1 ja Tabel 2). Samuti väga oluliseks

faktoriks oli KOV’i poolne tugev koostöövõrgustik ning kohaliku koostöövõrgustiku liikmete suur

huvi SPIN-programmi rakendamise vastu.

Commented [AL1]: Priit, palun lisame siia elluviimise

ettevalmistamise teiste piirkondade kohta. Palun toome siin ära ka

laienemise tegevused ning kindlasti valiku kriteeriumid ja

laienetavate piirkondade valiku protsess. Toome ära ka

õigusrikkumise taseme maakonniti sh maakonnakeskustes

3

Tabel 1: Alaealiste poolt toime pandud väärteod perioodil jaanuar-september 2021

4

Tabel 1: Täiskasvanute poolt toime pandud registeeritud kuriteod perioodil jaanuar-

september 2021.

Paide

Valmistati 2021. a I poolaastal ette ja sõlmiti tegevuse elluviimiseks olulised koostöö-, töö- jm

lepingud.

• Türi vallavanema eestvedamisel toimus programmi tutvustav kohtumine kõigi kolme

Järva omavalitsuste juhtide, haridusjuhtide ja noortevaldkonna inimestega. Kohtumise

tulemusena otsustati, et Paide linn soovib SPIN-programmi rakendada 10-13-aastaste

sihtgrupi poiste seas. Moodustati Paide linna kohalik juhtrühm, kuhu kuulusid haridus- ja

sotsiaalvaldkonna võtmeisikud. 2021. aastal kohtuti juhtrühmana viiel korral.

Koostööleping sõlmiti 9. juuni 2021.

• Paide Linnameeskonna kogukonnajuhi eestvedamisel leiti sobiva kvalifikatsiooniga

jalgpallitreener Roman Zarovski ning abilinnapea eestvedamisel kutsusti programmi

eluoskuste treener Kätlin Merisalu. Mõlemad treenerid osalesid enne avaüritust SPIN-

programmi baaskoolitusel.

• SA Paide Spordikeskuse projektijuhiga koostöös kaardistati treeningute läbiviimiseks

sobivad väli- ja saaliajad. Treeningud toimuvad kolm korda nädalas Paide linna võimlas.

5

• Avaüritus toimus 20. september Paide Linnameeskonna väliväljakul, mille käigus

allkirjastati strateegiliste partnerite vahel ka nn Hea tahte akt SPIN-programmi

elluviimiseks. Avaüritusest võttis osa 14 noort.

Viljandi

Valmistati 2021. aastal ette ja sõlmiti tegevuse elluviimiseks olulised koostöö-, töö- jm lepingud.

• SPIN-programmi tegevuspõhimõtteid tutvustati esmalt Viljandimaa tervisenõukogu

korraldatud arengupäeval „Liikumisrõõm KÕIGILE lastele", koolide kontaktisikutele ja

Viljandi linna noorte/hariduse valdkonnas tegutsevatele võtmeisikutele. SPIN-programmi

vastu tunti suurt huvi ning moodustati kohalik juhtrühm, kuhu kuulusid koolide

sotsiaalpedagoogid, linnavalitsuse esindajad, piirkonnapolitseinik. Kaasati Viljandi JK

Tulevik tegevjuht, kes abistas värvata grupi jalgpallitreeneriks Dagmar Hekki.

Eluoskustetreeneriks valiti Viljandi Kesklinna Kooli sotsiaalpedagoog Kertu Reinsalu.

Mõlemad treenerid osalesid vahetult enne avaüritust SPIN-programmi baaskoolitusel.

• Sobivate saaliaegade leidmist koordineeris Linnavalitsuse esindaja ning leiti kaks

treeningkohta – kaks korda nädalas viidi treeninguid läbi Viljandi politseimaja sisesaalis

ning üks kord nädalas Kesklinna Kooli algklasside maja võimlas. Politseimajas olevad

treeningud viidi üle detsembris 2021 Viljandi jalgpalli sisehalli.

• 29. septembril toimus pidulik avaüritus Kesklinna Kooli väliväljakul, millest võttis osa 9

noort.

Rapla

Valmistati 2021. aastal ette ja sõlmiti tegevuse elluviimiseks olulised koostöö-, töö- jm lepingud.

• Rapla lastekaitse peaspetsialisti eestvedamisel toimusid SPIN-programmi tutvustavad

kohtumised kohaliku tasandi võtmeisikutele. Lisaks viidi läbi täiendav videosilla

vahendusel olev kohtumine Rapla PPA-esindajatele (uurijad, piirkonna

noorsoopolitseinikud, välijuhid). Kohtumiste tulemusena otsustati, et Rapla vald soovib

SPIN-programmi rakendada 10-13-aastase poiste seas. Moodustati kohalik juhtrühm, kuhu

kuulusid haridus- ja sotsiaalvaldkonna võtmeisikud, lisaks PPA-esindaja. 2021. aastal

kohtuti juhtrühmana seitsmel korral. Koostööleping sõlmiti 9. märtsil 2021. Esilalgne soov

oli treeninguid alustada märtsis 2021, kuid COVIDist tingitud üle-riiklike piirangute tõttu

tuli avamist edasi lükata. Uue hooaja eel jalgpallitreener ootamatult loobus SPINi treeneri

ametikohast, mistõttu avamine tuli teistkordselt edasi lükata. Oktoobris 2021 leiti sobiv

treener, kelleks sai Raimond Ojassalu ning eluoskuste treenerina alustas tööd Kaie Kensap.

Elusoskuste treener osales augustis 2021 uute treenerite baaskoolitusel, jalgpallitreenerile

anti ülevaade olulisematest tegevustest ja põhimõtetest vahetult enne avaüritust.

• Sobivate saaliaegade leidmist koordineeris vallavalitsuse esindaja koostöös Raplamaa

Jalgpallikooliga. Treeningud toimuvad kolm korda nädalas Rapla Kesklinna Kooli

võimlas.

• Avaüritus toimus 19. oktoober Kesklinna Kooli saalis, mille käigus allkirjastati

strateegiliste partnerite vahel ka nn Hea tahte akt SPIN-programmi elluviimiseks.

Avaüritusest võttis osa 8 noort.

Haapsalu

Valmistati 2021. aastal ette ja sõlmiti tegevuse elluviimiseks olulised koostöö-, töö- jm lepingud.

• Abilinnapea eestvedamisel anti hariduse ja sotsiaalvaldkonna võtmeisikutele

ülevaade SPIN-programmist kui tõendatud mõjuga sekkumistegevuste kogumist.

Kohaliku tasandi otsusetegijate ja spetsialistide kaasatuse tulemusena, otsustati

Haapsalu linnas SPIN-programmi rakendada 10-13-aastaste poiste seas. Koostööleping sõlmiti 18. novembril 2021. Jalgpallitreenerina alustas Läänemaa

Jalgpalliklubi tegevjuht Triin Vellemäe ja eluoskuste treenerina Pille-Riin Pruus. Mõlemad

treenerid osalesid vahetult enne avaüritust SPIN-programmi baaskoolitusel.

• Haapsalu Linna Spordibaasi arendusjuhi ning Linnavalitsuse kontaktisikuga koostöös

kaardistati treeningute läbiviimiseks sobivad saaliajad. Alustati kolmes erinevas

treeningkohas – Haapsalu Spordikeskuses, Linna Algkooli võimlas ja Wiedemanni

spordihoones.

6

• Avaüritus toimus 25. novembril Linna Algkooli saalis, mille käigus allkirjastati

strateegiliste partnerite vahel ka nn Hea tahte akt SPIN-programmi elluviimiseks.

Avaüritusest võttis osa 16 noort.

1.1.2. Treenerite värbamine ja koolitamine

• 2014. aastal sõlmiti 1. hooajaks töölepingud klubidega koostöös väljavalitud treenerite ja

abitreeneritega (15 inimest).

• Detsembris 2014 toimus treenerite ja abitreenerite ettevalmistav väljaõpe

osalemisaktiivsuse ja sessioonide planeerimiseks kasutatava elektroonse andmekeskkonna

kasutamiseks; samuti viidi läbi individuaalseid vestlusi tööülesannete tutvustamiseks ja

korralduslike detailide selgitamiseks.

• 1. hooaja lõpuga lõppes koostöö kahe abitreeneriga: Jana Iljenkova-Grišina ja Nadežda

Olaru. Sestap tekkis 2. hooaja eel vajadus värvata abitreenerid kolme grupi juurde.

Ülesanne täideti ja tiimiga liitusid Alla Sirotina (Ranniku 10-13 grupp), Margarita Ingel

(endise nimega Šatunova, Kuristiku 10-14 tüdrukute grupp) ning Niina Primolennaja

(Merekalda grupp).

• 2. hooaja jaanuaris lõppes koostöö ühe treeneriga Sander Laht (Ranniku 10-13 grupp),

kelle töö võttis üle juba kahe grupiga tegelev treener Ilja Jarjomenko. 2. hooaja lõpus

otsustasid töö programmi abitreeneri rollis lõpetada Kai Paat (Kopli 10-13 grupp) ja

Margarita Ingel (Kuristiku tüdrukute grupp). Lisaks lõppes vastastikusel kokkuleppel

september 2016 lõpus tööleping ka Merekalda grupi abitreeneri Niina Primolennajaga.

Programmi keskne meeskond tegeles jooksvalt uute abitreenerite värbamisega ning

toimusid järgmised muudatused. Alates augustist 2016 on Kopli 10-13 grupi abitreener

Aleksei Norden, oktoobrist 2016 Merekalda 14-16 grupi abitreener Julia Kašina ning alates

novembrist 2016 Kuristiku 10-13 tüdrukute grupi abitreener Laura Karpova.

• 3. hooaja lõpus (juuni 2017) lõppes vastastikusel kokkuleppel koostöö Merekalda 14-16

grupi juures abitreeneri rollis töötanud Julia Kašinaga ja Põhja-Tallinna tüdrukute grupi

treenerina töötanud Imbi Hoop´iga. Merekalda 14-16 grupi abitreeneri rolli võttis alates

septembrist 2017 üle samas piirkonnas Mahtra 10-13 grupi abitreenerina tegutsev

Marianna Pavlova. Põhja-Tallinna tüdrukute gruppi 4. hooajal osalejate puuduse tõttu ei

avatutki.

• Seoses programmi laienemisega Ida-Virumaale alustati mais 2016 treenerite ja

abitreenerite värbamisega Kohtla-Järvele. Värbamise tulemusena leiti vajalik personal

kahe septembrist 2016 alustanud 10-13-aastaste noorte grupi juurde. Nn Ahtme 10-13-

aastaste poiste grupiga alustas septembris 2016 treenerina tööd Andrei Škaleta ja

abitreenerina Ksenia Aleksejeva. Nn Ahtme 10-13-aastaste tüdrukute grupi juures alustas

treenerina tööd Andrei Dmitrovitš ja abitreenerina Tatjana Piksajeva. 3. hooaja lõpus

(juuni 2017) lõppes vastastikusel kokkuleppel koostöö Kohtla-Järve Ahtme 10-13 poiste

grupi treeneri Andrei Škaletaga. Alates augustist 2017 töötab nimetatud grupiga treenerina

ka sealse tüdrukute grupiga töötav Andrei Dmitrovitš. Lisaks Euroopa Sotsiaalfondi

rahastusel avatud gruppidele Kohtla-Järvel õnnestus 2016. aasta septembris avada üks

täiendav grupp Kohtla-Järve linna rahastusel ja panustada seeläbi juba

väljumisstrateegiasse. Kohtla-Järve linna rahastusel toimuva grupi tegevus toimub

väljaspool TAT-i tegevust.

• 2016. aasta septembriks valmisid Ida-Virumaa gruppidele tegutsemiseks vajalikud

juhendmaterjalid (juhendmaterjal läbiviijatele, hooaja eluoskuste sessioonide

sisumaterjalid), mis tõlgiti ka vene keelde ja jagati gruppide juures tegutsevate treenerite ja

teiste osapooltega.

• 6. hooaja lõpus (juuni 2020) lõppes vastastikusel kokkuleppel koostöö Kohtla-Järve Ahtme

12-15 poiste grupi abitreeneri Ksenia Aleksejevaga. Alates augustist 2020 töötab

nimetatud grupiga abitreenerina ka sealse tüdrukute grupiga töötav Tatjana Remmelgas.

Põhja-Tallinna linnaosas toimunud kahe 10-12-aastaste grupi ühendamise tõttu lõppes

augusti lõpus 2020 koostöö seni Kopli 10-12 grupi treenerina töötanud Alo Dupikoviga.

Juunis 2020 lõppes vastastikusel kokkuleppel koostöö Lasnamäe linnaosas tegutseva

Kuristiku tüdrukute grupi abitreeneri Laura Karpovaga. Nimetatud grupi abitreenerina

töötab alates augustist 2020 Alesja Korneva. 7. hooaja esimesel poolel (oktoobris 2020)

7

lõppes vastastikusel kokkuleppel koostöö Tallinnas Lasnamäel tegutseva Mahtra 13-15

grupi treeneri Giacomo Pironiga. Alates oktoobri teisest poolest 2020 töötab antud grupi

treenerina Vladimir Batanov.

• 7. hooaja lõpus (juuni 2021) lõppes vastastikusel kokkuleppel koostöö Kohtla-Järve Ahtme

tüdrukute grupi treeneri Andrei Dmitrovitšiga. Alates augustist 2021 asub antud grupi

treenerina tööle Artur Korepanov. Juunis 2020 lõppes vastastikusel kokkuleppel koostöö

Tallinnas Lasnamäel tegutseva Mahtra 13-15 grupi treeneri Vladimir Batanoviga.

• 8. hooaja I poolaastal lõppes tööleping vastastikusel kokkuleppel Kohtla-Järve Ahtme

grupi tüdrukute treeneri Artur Korepanoviga. Alates detsembrist 2021 asus antud grupi

treeneriks Dmitri Smirnov. Mõlema Ahtme grupi abitreener Tatjana Remmelgas jäi

novembris 2021 raseduspuhkusele ning teda asendab eluoskuste treener Julia Vihrova.

Juunis 2021 lõppes vastastikul kokkuleppel koostöö Lasnamäe vanemate poiste grupi

jalgpallitreeneri Teet Pajoga. Antud grupiga töötab 8. hooaja algusest treener Veiko Kampus.

Mahtra 13-15 grupi treeneriks sai Vladimir Batanovi asemel Nikita Godovanets, kes on

ühtlasi ka jaanuarist 2018 Mahtra juniorite abitreener.

Paides alustas SPIN grupp 20. septembril. Sealse grupi jalgpallitreeneriks on Roman

Zarovski ja abitreeneriks Kätlin Merisalu.

Viljandis alustas SPIN grupp 29. septembril. Sealse grupi jalgpallitreeneriks on Dagmar

Hekki ja abitreeneriks Kertu Reinsalu.

Raplas alustas SPIN grupp 19. oktoobril. Sealse grupi jalgpallitreeneriks on Raimond

Ojassalu ja abitreeneriks Kaie Kensap.

Haapsalus alustas SPIN grupp 25. novembril. Sealse grupi jalgpallitreeneriks on Triin

Vellemäe ja abitreeneriks Pille-Riin Pruus.

• 2. hooaja alguses toimus treeneritele ja abitreeneritele 2. hooaja eesmärke, muudatusi ja

eluoskuste sessioonide materjalide omandamiseks täiendõppepäev, mida korrati hooaja

keskel detsembris 2015. Uutele Kohtla-Järve treeneritele ja abitreeneritele toimus

programmi 3. hooaja alguses vajalik täiendõpe SPIN-programmi mudeli, korralduse ja

sisumaterjalide omandamiseks. Detsembris 2016 toimusid nii Tallinna (27.12.2016) kui

Kohtla-Järve (21.12.2016) treeneritele ja abitreeneritele 3. hooaja teise poole (jaanuar-

juuni 2017) eluoskuste sessioonide sisumaterjali täiendõppepäevad. Täiendõppepäevad

õnnestusid. Treenerid ja abitreenerid omandasid teoreetiliselt ning said ka praktiliselt läbi

harjutada eluoskuste sessioonide raames elluviidavaid sessioone. Ühtlasi jagasid osalejad

omavahel väärtuslikke mõtteid, kuidas erinevaid tegevusi veelgi efektiivsemalt ellu viia.

Augustis 2017 toimus nii Tallinna (10.08.2017) kui Kohtla-Järve (07.08.2017) treeneritele

ja abitreeneritele 4. hooaja esimese poole eluoskuste sessioonide materjali täiendõppepäev.

4. hooaja teise poole eluoskuste sessioonide täiendõppepäev toimus nii Tallinna kui

Kohtla-Järve gruppide treeneritele ja abitreeneritele ühiselt 28.12.2017.

• 5. hooaja (2018/2019) eel toimusid treeneritele samuti eluoskuste sessioonide

täiendõppepäevad. Täiendõppepäev vol 1 Tallinna treeneritele ja abitreeneritele

09.08.2018 ja Kohtla-Järve meeskonnale 07.08.2018. Täiendõppepäev vol 2 Tallinna

meeskonnale 12.12.2018 ja Kohtla-Järve treeneritele ning abitreeneritele 13.12.2018.

Viienda hooaja teise poole eluoskuste sessioonide täiendõppepäevad toimusid Tallinna

meeskonnale 13.02.2019 ja Kohtla-Järve ning Narva meeskonnale 14.02.2019.

• 6. hooaja (2019/2020) eel toimusid treeneritele eluoskuste sessioonide täiendõppepäevad.

Täiendõppepäev vol 1 Tallinna treeneritele ja abitreeneritele toimus 12.08.2019 ja Kohtla-

Järve ning Narva meeskonnale 05.08.2019. Hooaja teise poole täiendõppepäev Tallinna

treeneritele toimus 07.01.2020 ja Ida-Virumaa (Kohtla-Järve ja Narva) treeneritele

14.01.2020.

• 7. hooaja (2020/2021) eel toimusid treeneritele eluoskuste sessioonide täiendõppepäevad.

Täiendõppepäev vol 1 Tallinna treeneritele ja abitreeneritele toimus 14.08.2020 ja Kohtla-

Järve ning Narva meeskonnale 10.08.2020. Hooaja teise poole täiendõppepäev Ida-

Virumaa (Kohtla-Järve ja Narva) treeneritele toimus treeneritele toimus videokeskkonna

vahendusel 09.01.2021 ja Tallinna treeneritele 26.02.2021.

• 8. hooaja (2021/2022) eel toimusid treeneritele eluoskuste sessioonide täiendõppepäevad.

Tallinna treeneritele toimus täiendõppepäev 11.08 ja Ida-Virumaa treeneritele 13.08.2021.

Uute gruppide treeneritele (Paide, Rapla ja Viljandi) toimus baaskoolitus 17. augustil 2021.

Tallinna gruppidele toimus 22.10.2021 VERGE koolitus „Suhtlemine konflikti olukorras ja

8

verbaalne piiride seadmine“. Narva ja Kohtla-Järve treeneritele toimus 9. novembril

täiendkoolitus VitaTiimi poolt ning teemaks „Aktiivõppemeetodid mitteformaalses

hariduses“.

1.1.3. Osalejate värbamine

• 2014. aastal 1. hooaja eel viidi läbi osalejate kaardistus ja värbamine koostöös Tallinna

mõlema linnaosa (Põhja-Tallinna ja Lasnamäe) valitsuse lastekaitse spetsialistide, politsei

esindajate ning koolide kontaktisikutega (valdavalt sotsiaalpedagoogid).

• Valmistati ette osalejate värbamisprotsess ja sellega seonduvad programmi tutvustavad ja

abistavad materjalid värbamise läbiviijatele (politsei, lastekaitse ja koolide

kontaktisikutele).

• Osalejate värbamisega jätkati intensiivselt ka pärast programmi sessioonidega alustamist

kuni märtsi keskpaigani 2015, et jõuda maksimaalselt paljude kaardistatud noorteni ning

saavutada nende osalemine SPIN-programmis.

• 2015. aastal 2. hooaja alguses (augusti keskpaik-septembri lõpp) jätkati koostöös

partneritega (peamiselt koolidega) täiendavate osalejate värbamist. Lisaks tavapärasele

koostööle koolide sotsiaalpedagoogide ja Tallinna linnaosade lastekaitse ametnikega

korraldati koolides programmi tutvustavaid kohtumisi klassijuhatajatega, julgustati

programmis osalevaid noori uusi osalejaid kutsuma ning viidi läbi näidistreeninguid.

• 2. hooaja alguse värbamine jagunes ajaliselt kolmeks:

• uued flaierid, mida osalevad noored saavad ka oma sõpradele jagada, et kutsuda neid

programmiga tutvuma (augusti II pool-september);

• kohtumised kooli sotsiaalpedagoogide ja klassijuhatajatega, et tutvustada kõigile

programmi ja suurendada koostööd osalejate programmi toomisel (augusti II pool ja

intensiivsemalt september);

• näidistrennid koolide juures (vastavalt vajadusele septembri- ja oktoobrikuu jooksul).

• 2. hooaja teisel poolel toimus Tallinnas lisavärbamine vajaduspõhiselt üksikutesse

gruppidesse, mis tõi programmi veel mõnikümmend uut noort, kelles suurem osa osalesid

2016. aasta esimeses pooles ka regulaarselt.

• 2016. aastal 3. hooaja alguses (september ja oktoober 2016) jätkus vastavalt vajadusele

juba praktikas toimiv mudel ehk tihedas koostöös koolidega elluviidav värbamine, milles

on kesksel kohal sotsiaalpedagoogi ja klassijuhatajate kaasamine, noortele

näidistreeningute läbiviimine ja juba osalevate noorte kaasamine värbamistegevusse.

Värbamise tulemusena õnnestus saada taas korralikult käima kaks gruppi Lasnamäel ja

tuua pisut noori juurde ka Põhja-Tallinna gruppidesse. Kokku jõudis lisavärbamise abil

programmi pisut üle 40 uue noore, 3. hooaja teisel poolel (veebruar-aprill 2017)

täiendavate näidistreeningute abil veel 27 uut noort. 4. hooaja alguses korraldati Tallinnas

Põhja-Tallinna linnaosas (07.09.2017) ja Lasnamäe linnaosas (08.09.2017) koos koolide

sotsiaalpedagoogidega kaardistatud uutele sihtrühma noortele eraldi avaüritused. Neil

osales kokku ligi 40 noort. Avaürituse ja teiste lisategevuste tulemusena õnnestus 4. hooaja

alguse esimestel kuudel saada Tallinna gruppidesse 33 uut programmiga liitujat.

• 5. hooaja alguses (september 2018) aktiveerisime koostöös võrgustikuga (peamiselt koolid)

täiendavate noorte värbamistegevuse nii Tallinnas Lasnamäe kui Põhja-Tallinna

linnaosades ja Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas. Septembris 2018 võtsime võrgustikutöö

tugevdamiseks ja värbamistegevuse efektiivistamiseks Tallinna piirkonda tööle

värbamisjuhi. Värbamisjuhi eesmärgiks on vastutada osalejate tulemusliku

värbamistegevuse elluviimise eest Tallinnas. Värbamisjuht korraldab osalejate

värbamisprotsessi läbiviimist ja koordineerib osalejate osalusaktiivsust toetavat

infovahetust (sh suhtlust koolide sotsiaalpedagoogide, kohalike omavalitsuste

kontaktisikute, politsei kontaktisikute, noortekeskuste jt piirkonnas tegutsevate oluliste

partnerite vahel eesmärgiga tagada maksimaalne gruppide täituvus ning osalejate

osalusjärjepidevus). Lõpptulemusena õnnestu Tallinnas tuua teenust saanutena programmi

juurde 58 täiendavat osalejat ja Kohtla-Järvele 9 osalejat ning tugevdada gruppides

aktiivselt osalevate noorte tuumikuid. 5. hooaja teisel poolel (alates jaanuar 2019) jätkus

täiendava värbamise korraldamine neisse gruppidesse, kuhu oli osalejaid juurde tarvis.

Seda nii Tallinnas, Kohtla-Järvel kui Narva 12-14 poisid I gruppi, mis alates sellest ajast

9

on TATi raames rahastatud grupp. Hooaja teisel poolel teostatud värbamistegevuste

tulemusena liitus Tallinna gruppidesse veel täiendavalt 36 noort, Kohtla-Järve gruppidesse

10 noort ja Narva 12-14 poiste gruppi 21 noort. Kokku lisandus 5. hooaja teisel poolel

teenust saanute nimekirja 67 noort.

• 6. hooaja (2019/2020) esimesel poolel toimunud värbamistegevuse tulemusena õnnestus

Tallinna Lasnamäe ja Põhja-Tallinna linnaosades tegutsevatesse gruppidesse tuua juurde

36 noort, Kohtla-Järve gruppidesse 6 noort ja Narva 13-15 poiste gruppi 6 noort. 6. hooaja

teisel poolel toimunud värbamistegevuse tulemusena õnnestus Tallinna Lasnamäe ja

Põhja-Tallinna linnaosades tegutsevatesse gruppidesse tuua juurde 15 noort, Kohtla-Järve

gruppidesse 7 noort ja Narva 13-15 poiste gruppi üks noor. Tervikuna lisandus liitunuid

ehk teenust saanuid perioodil august-detsember 2019 kokku 48 noort ja perioodil jaanuar-

juuni 2020 kokku 23 noort.

• 7. hooaja esimesel poolel toimunud värbamistegevuse tulemusena õnnestus Tallinna

Lasnamäe ja Põhja-Tallinna linnaosades tegutsevatesse gruppidesse tuua juurde 13 noort,

Kohtla-Järve gruppidesse 11 noort ja Narva 13-15 poiste gruppi kolm noort. 7. hooaja

teisel poolel ei saanud Covid-pandeemiast tingitud piirangute tõttu teha koolide jt

partneritega tavapärasel moel värbamistegevusi. Sellele vaatamata õnnestus Tallinna

Lasnamäe ja Põhja-Tallinna linnaosades tegutsevatesse gruppidesse tuua juurde 7 noort,

Kohtla-Järve gruppidesse 4 noort ning Narva 13-15-aastaste poiste gruppi kaks noort.

Tervikuna lisandus liitunuid ehk teenust saanuid perioodil august-detsember 2020 kokku

27 noort ja perioodil jaanuar-juuni 2021 kokku 13 noort.

• 8. hooaja I poolaasta jätkus vastavalt vajadusele juba praktikas toimiv mudel ehk tihedas

koostöös koolidega elluviidav värbamine, milles on kesksel kohal sotsiaalpedagoogi ja

klassijuhatajate kaasamine, noortele näidistreeningute läbiviimine ja juba osalevate noorte

kaasamine värbamistegevusse. Toimunud värbamistegevuse tulemusena õnnestus Tallinna

Lasnamäe ja Põhja-Tallinna linnaosades tegutsevatesse gruppidesse tuua juurde 44 noort,

Kohtla-Järve gruppidesse 11 noort ja Narva poiste gruppi 20 noort, uutesse gruppidesse

(Paide, Viljandi, Rapla, Haapsalu) 85 noort. Tervikuna lisandus liitunuid perioodil august-

detsember 2021 kokku 160 noort.

• Tänu täiendavatele värbamistegevustele paranesid programmis osalevate noorte

osalusnäitajad 2. hooaja esimestel kuudel, jõudes 2. hooaja keskpaigaks (seisuga detsembri

lõpp 2015) kõigi gruppide peale keskmiselt 9 nooreni grupi kohta. 2. hooaja lõpuks see

küll pisut langes, ent kokkuvõttes suudeti 1. hooajaga võrreldes keskmist osalusnäitajat

siiski parandada. 1. hooaja keskmine osalusnäitaja oli 7,4 osalejat sessioonis, 2. hooaja

keskmine osalusnäitaja kõigi gruppide kohta oli 7,8 noort sessiooni kohta. 3. hooaja

keskpaigaks (detsember 2016) tõusis keskmine osalusnäitaja kõigi gruppide peale 9

osalejani sessiooni kohta. 4. hooaja keskpaigaks (detsember 2017) tõusis keskmine

osalusnäitaja kõigi gruppide keskmisena 10 osalejani sessiooni kohta, jäädes küll hooaja

kokkuvõtteks pidama numbrile 8,5. 5. hooaja keskpaigaks (detsember 2018) oli keskmine

osalusnäitaja Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi poolt rahastatud gruppides 8,7.

Hooaja kokkuvõtteks oli antud näitaja 8,5. 6. hooaja keskel (detsember 2019) oli keskmine

osalusnäitaja kõigi gruppide peale 6. Hooaja kokkuvõtteks oli antud näitaja 8,2. Parimate

osalusnäitajatega gruppides (Karjamaa 13-15, Mahtra 10-11) on keskmine osalus 12+

osalejat, jõudes sellega lähedale grupi maksimaalsele täituvusele. 7. hooaja keskel

(detsember 2019) oli keskmine osalusnäitaja kõigi gruppide peale 7,5. Hooaja esimese

poole gruppide osalusnumbreid ja ka uute osalejate värbamistegevuse efektiivsust on päris

tuntavalt mõjutanud Covid-19 pandeemiast tingitud piirangud, haigestumised ja ka koolide

lähikontaktsete eneseisolatsioonis olemised. Tegevuste läbiviimisel on rakendatud kõiki

Terviseameti poolt soovitatud ettevaatusabinõusid. Samuti oleme keerulisele olukorrale

vaatamata teinud maksimumi, et hoida ja toetada gruppides osalevaid noori. Kevadel 2020

saadud eriolukorra aegsest kogemusest on olnud palju abi ka sügisperioodil 2020 tekkinud

ootamatustega toimetulekul. 7. hooaja teise poole keskmine osalusnäitaja jäi hooaja

esimese poolega samasse suurusjärku. Covid-19 pandeemiast tingitud piirangud jätkusid

episoodiliselt ka selles perioodis ning sarnaselt eelmisele hooajale oli märtsi II pool kuni

aprilli lõpp 2021 kontaktsessioonide läbiviimine Vabariigi Valitsuse poolt keelatud ja

viisime kõigis gruppides läbi distantstegevusi. Aprilli lõpust said grupid naasta

kontaktsessioonide juurde. Alguses küll 10-se grupipiiranguga, ent mai keskpaigast alates

10

sai kõigis gruppides tegutseda juba piirangute vabalt ning tegeleda fokuseeritult ka

osalusharjumuse taastamisega. Enamikes gruppides õnnestus see päris hästi, ent hooaja

lõpus jäi ka noori, keda ei õnnestunud veel kontaktsessioonidesse tagasi tuua. Jätkame

koos kõigi piirkondade võrgustikuliikmete ning lapsevanematega augustist 2021 tööd, et

võimalikult paljud distantstegevuste ajal passiivsemaks jäänud noored aktiivsete osalejate

sekka tagasi tuua.

8. hooaja I poolaasta osalust mõjutasid COVID piirangud ja eneseisolatsioonid. Perioodi

august kuni detsember kõikide TATi gruppide keskmine osalus oli 7,6 noort sessiooni kohta.

Keskmisest väiksem osalus oli Kohtla-Järve tüdrukute grupil - 4,8 noort ühe sessiooni kohta.

Osalust mõjutas treeneri vahetus, noorte eneseisolatsiooni jäämised ja oktoobri-novembri

treeningud välitingimustes. Perioodil august kuni septembri lõpp oli ka Narva vanemate poiste

osalus keskmisest väiksem - 3,0 noort ühe sessiooni kohta. Peale grupi restruktureerimist ja

lisavärbamist tõusis osalus 11 nooreni ühe sessiooni kohta (oktoober kuni detsember).

Tallinna gruppide keskmine osalus oli perioodil august kuni november 8,0 noort ühe sessiooni

kohta, kuid peale täiendavat lisavärbamist tõusis vastav näitaja 10,5-le. Uute gruppide noorte

keskmine osalus ühe sessiooni alates avamisest kuni detsembri lõpuni olid järgnevad: Paide –

9,7, Viljandi 9,8, Rapla 7,4 ja Haapsalu 13,4.

• 2016. aastal valmistati ette Kohtla-Järvel osalejate värbamisprotsess ja sellega seonduvad

programmi tutvustavad ja abistavad materjalid värbamise läbiviijatele (politsei, lastekaitse

ja koolide kontaktisikutele). Tegevus oli tulemuslik, kuna andis osapooltele selge ülevaate

värbamise protsessist ning meie ootustest neile kui värbamise läbiviijatele. Abistavad

materjalid andsid nii läbiviijatele kui meile programmi elluviijatena vajaliku kindluse, et

oleme elluviidavatest tegevustest ühtmoodi aru saanud. Noortele suunatud

värbamismaterjalid toimisid samuti hästi ja andsid edasi info, kus ja millal neid programmi

oodatakse. 2016. aastal viidi Kohtla-Järvel koostöös linna, politsei ja koolide

kontaktisikutega läbi osalejate kaardistus ja alustati eelvärbamisega, mille raames tuvastati

reaalsete huviliste arv sihtrühma seas. Tegevus oli tulemuslik, kuna ettevalmistuste käigus

kaardistati värbamise läbiviijatega 90 sihtrühma noort, kellest 2. septembril osales

avamisel ja alustas seejärel programmis tegevust 65 noort ehk enam kui 70%

eelkaardistatuist. Kohtla-Järvel jätkasime 4. hooaja alguses (august-september 2017)

vastavalt vajadusele juba praktikas toimivat mudelit ehk tihedas koostöös koolidega

elluviidavat värbamist, milles on kesksel kohal sotsiaalpedagoogi ja klassijuhatajate

kaasamine ja juba osalevate noorte kaasamine värbamistegevusse. Selle tulemusena alustas

4. hooaja alguse esimestel kuudel Kohtla-Järve gruppides 16 uut osalejat. 5. hooaja alguses

(september-oktoober 2018) viisime kolme Kohtla-Järve Ahtme linnaosas tegutseva kooliga

läbi täiendavaid värbamistegevusi (näidistrennid, koolide sotsiaalpedagoogide

aktiveerimine jms), misläbi õnnestus Ahtme gruppidesse juurde tuua 9 uut osalejat. Hooaja

teisel poolel teostatud täiendavate värbamistegevuste tulemusena liitus Kohtla-Järve

gruppidesse veel 10 noort. 6. hooaja alguses jätkati vastavalt vajadusele

värbamistegevustega ja kahe Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas tegutseva noortegrupiga liitus

6 uut osalejat. Hooaja teisel poolel liitus Ahtme poiste grupiga 7 uut osaleja. 7. hooaja

alguses teostati septembri teisel poolel värbamistegevusi (näidistrennid, koolide

sotsiaalpedagoogide aktiveerimine jms) uute täiendavate osalejate värbamiseks Kohtla-

Järvel Ahtme linnaosas tegutsevatesse gruppidesse. Selle tulemusena liitus 11 uut osalejat.

Hooaja teisel poolel õnnestus kevadperioodil pärast piirangute leevenemist värvata juurde

kolm uut osalejat Ahtme poiste gruppi ja üks osaleja Ahtme tüdrukute gruppi. 8. hooaja

alguses teostati lisavärbamist, mille tulemusena liitus Ahtme gruppidega 11 noort.

• Narvas liitus vahemikus jaanuar-juuni 2019 programmiga 21 noort. Septembrist 2019

moodustati senisest 12-14-aastaste poiste grupist 13-15 vanuserühm. Grupiga liitus 6.

hooaja esimesel poolel 6 uut osalejat. Hooaja teisel poolel liitus üks uus osaleja. Narva 13-

15 poiste grupiga liitus 7. hooaja esimesel poolel kolm uut osalejat. Hooaja teisel poolel

liitus kaks uut noort. 8. hooaja alguses teostati lisavärbamist, mille tulemusena liitus Narva

grupiga 20 noort.

• Senisele kogemusele tuginedes on selge, et osalusaktiivsus on madalam koolivaheaegadel,

suveperioodil (juuni ja august) ning haiguste perioodil (jaanuar-veebruar-märts). 13.

märtsist kuni mai keskpaigani 2020 Eestis kestnud eriolukorra ajal õnnestus osalejaid

üldiselt kaasatuna hoida. Raskem oli kõige noorema vanuserühma 10-12-aastaste

11

gruppides, kus osalejatel oli ka lapsevanemate poolt seatud rohkem piiranguid interneti

kasutamisel. Nendes gruppides tuli treeneritel kasutada suhtlemiseks rohkem telefoni.

Eriolukorra tegevuste elluviimisel ilmnes, et mõned tavasessioonides tagasihoidlikumalt

käitunud lapsed julgesid sotsiaalmeedias suhtlemisel ennast rohkem väljendada ja olid

aktiivsemalt kaasatud. Pärast eriolukorra lõppu tavategevuste juurde naastes oli mitmes

grupis näha, et motivatsioon sessioonides osaleda oli tunduvalt kasvanud. Samas oli ka

neid, kelle soov kodust välja minna ja trenni teha oli eriolukorra jooksul hoopiski langenud

ning ka koolid olid hädas nendega kontakti saavutamisel. Tervikuna suutsime mai lõpuks-

juuni alguseks enamikes gruppides siiski taastada eriolukorra eelsed osalusnumbrid.

1.1.4. Vabaajategevuse sessioonide läbiviimine

o valmistati ette programmi tutvustavad sessioonid, mis toimusid programmi

sessioonide toimumiskohtades vahemikus 07.-09.01.2015;

o vastavalt programmi mudelile viidi 1. hooajal läbi sessioone (nii jalgpalli- kui

eluoskuste sessioonid) kokku kümnes grupis:

1. hooaja sessioonide toimumiskohad ja grupid:

▪ Põhja-Tallinnas toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi

nimedega:

• Ranniku 10-12.a poisid (toimumiskoht Ehte

Humanitaargümnaasiumi Ranniku koolihoone)

• Kopli 10-12.a poisid (toimumiskoht Kopli Spordihoone)

• Ranniku 13-14.a poisid (toimumiskoht Ehte

Humanitaargümnaasiumi Ranniku koolihoone)

• Karjamaa 13-14.a poiste grupp (toimumiskoht Karjamaa

Põhikool)

• Sõle 10-14.a tüdrukute grupp (toimumiskoht Sõle 40 asuv endise

koolihoone ja eluoskuste sessioonid Ranniku koolihoones)

▪ Lasnamäel toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega:

• Laagna 10-12.a poisid (perioodil jaan-aprilli algus toimumiskoht

Laagna Gümnaasium, alates 13.aprill kuni 1. hooaja lõpuni

Lasnamäe Vene Gümnaasium

• Merekalda 10-12.a poisid (toimumiskoht Merekalda Kool)

• Mahtra 13-14.a poisid (toimumiskoht Mahtra Põhikool)

• Kuristiku 13-14.a poisid (toimumiskoht Kuristiku Gümnaasium).

Alates 21.05.2015.a liideti madala osalusaktiivsuse tõttu antud

grupi aktiivsemad osalejad Merekalda poiste grupiga.

• Kuristiku 10-14.a tüdrukud (toimumiskoht Kuristiku

Gümnaasium).

• vastavalt programmi mudelile viidi 2. hooajal (2015/2016) läbi sessioone (nii jalgpalli-

kui eluoskuste sessioonid) kokku üheksas grupis:

2. hooaja sessioonide toimumiskohad ja grupid:

• Ranniku 10-13.a poisid (toimumiskoht Ehte

Humanitaargümnaasiumi Ranniku koolihoone)

• Kopli 10-13.a poisid (toimumiskoht Kopli Spordihoone)

• Ranniku 14-16.a poisid (toimumiskoht Ehte

Humanitaargümnaasiumi Ranniku koolihoone)

• Karjamaa 14-16.a poiste grupp (toimumiskoht Karjamaa Põhikool

ja aasta viimased kuud üks kord nädalas Ehte

Humanitaargümnaasiumi Ranniku koolihoone)

• Sõle 10-14.a tüdrukute grupp (toimumiskoht Sõle 40 asuv endise

koolihoone ja eluoskuste sessioonid Ranniku koolihoones)

▪ Lasnamäel toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega:

• Laagna 10-13.a poisid (perioodil 17. august kuni 25. oktoober

Lasnamäe Vene Gümnaasium ja alates 26. oktoobrist Lasnamäe

12

Gümnaasium)

• Merekalda poisid (toimumiskoht Merekalda Kool)

• Mahtra 14-16.a poisid (toimumiskoht Mahtra Põhikool)

• Kuristiku 10-14.a tüdrukud (toimumiskoht Kuristiku

Gümnaasium).

o 2. hooaja alguses viidi tüdrukute gruppidesse täiendavate osalejate leidmiseks

kahes Põhja-Tallinna linnaosa koolis (Ehte Humanitaargümnaasium ja Karjamaa

Põhikool) läbi ka programmi tutvustavaid näidistrenne. 2. hooaja teisel poolel viidi

lisaks mitmes Lasnamäe linnaosas tegutsevas koolis (sh Kuristiku Gümnaasium,

Lasnamäe Gümnaasium) läbi täiendavaid näidistrenne ja kohtumisi koolide

klassijuhatajatega, et tuua gruppidesse uusi osalejaid. Lisaks organiseeriti

teavitavaid ja programmiga liituma kutsuvaid postreid Tallinna noortekeskustesse,

lastekodudesse, Lasnamäe Raadiku elurajooni sotsiaalmajadesse jne. Näidistrennid

toimivad uute osalejate leidmisel üsna efektiivselt ja toovad programmi uusi

osalejaid, postrid kannavad teavitavat ja huvitekitavad ülesannet.

o 2. hooajal otsustati jätkata 9 grupiga põhjusel, uue rühma avamiseks on vajalik

õppeasutuse motiveeritud tugi ja huvitatus sihtrühma noorte treeningusse

suunamisel ning koostööl nende noorte programmis osalemise vältel. Koolipoolse

huvi puudumisel on raske saavutada treeninggrupi head täituvust ning seeläbi

tagada rahaliste vahendite tõhusat kasutamist. Programmi juhtrühm toetas

projektijuhi läbikaalutud ettepanekut jätkata 2. hooajal 9 grupiga ning seeläbi

säästa rahalisi vahendeid programmi laienemiseks Ida-Viru maakonda. Tegevuse

lõpetanud grupi noored said võimaluse liituda teise vanemate poiste grupiga ja

päris mitmed seda ka tegid.

o Esmakordselt korraldasime 2. hooaja järgselt noortele tegevusi ka juulikuus 2016

ehk muidu tavapärase suvepausi ajal. Otsus teha aktiivsematele programmis

osalejatele tegevusi ka SPIN-programmi tavapäraste sessioonide toimumise

vaheajal ehk juulikuus, sündis peamiselt kahest argumendist lähtuvalt. Esiteks, et

motiveerida tublimaid noori nende aktiivse osaluse ja arengu eest programmis.

Teiseks seepärast, et pakkuda neile ka suvepausi ajal sisukat ja arendavat tegevust.

Nooremad poisid-tüdrukud osalesid Eesti Jalgpalli Liidu ja Rimi poolt korraldatud

suvelaagrites Tallinnas. Vanemad poisid veetsid aga viis päeva Sportlandi ja Briti

Nõukogu toel korraldatud seikluslaagris Kõrvemaal. Programm koosnes rohketest

aktiivsetest ja arendavatest tegevustest. Tegevuste sekka mahtusid orienteerumine,

ujumine, kalastamine, vibulaskmine, matkaradade vallutamine jalgratastel, jalgpall

jpm. Noortele laagrid meeldisid, kuna olid mitmekülgsed, arendavad ja andsid

võimaluse veeta sisukalt vaba aega. Korraldajatena jäime tulemusega rahule ja

nägime 3. hooaja alguses, et see andis täiendava motivatsiooni osalejate

osalusaktiivsusele. Seetõttu kaalume sarnaste suvetegevuste korraldamist ka

edaspidi.

o vastavalt programmi mudelile viidi 3. hooajal (2016/2017) läbi sessioone (nii

jalgpalli- kui eluoskuste sessioonid) Tallinnas kokku üheksas grupis ja

Kohtla-Järvel kahes grupis:

▪ Põhja-Tallinnas toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi

nimedega

• Ranniku 10-13.a poisid (toimumiskoht Sõle 40 spordihoone ja

Kari 13 asuvas võimlas)

• Kopli 10-13.a poisid (toimumiskoht Kopli Spordihoone)

• Ranniku 14-16.a poisid (toimumiskoht Ehte

Humanitaargümnaasium)

• Karjamaa 14-16.a poiste grupp (toimumiskoht Karjamaa Põhikool

ja üks kord nädalas Sõle 40 spordihoone)

• Sõle 10-14.a tüdrukute grupp (toimumiskoht Sõle 40 spordihoone

ja üks kord nädalas Kari 13 võimlas).

▪ Lasnamäel toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega:

13

• Lasnamäe 10-13.a poisid (toimumiskoht Lasnamäe Gümnaasium)

• Merekalda 14-16.a poisid (kuni oktoobri lõpp 2016 toimumiskoht

Merekalda Kool, alates november 2016 kaks korda nädalas Mahtra

Põhikool ja üks kord nädalas Kuristiku Gümnaasium)

• Mahtra 10.-13.a poisid (toimumiskoht Mahtra Põhikool)

• Kuristiku 10-13.a tüdrukud (toimumiskoht Kuristiku

Gümnaasium).

▪ Kohtla-Järvel toimusid alates septembrist 2016 sessioonid järgmistes

kohtades ja grupi nimedega

• Ahtme 10-13.a poisid (toimumiskoht Ahtme Gümnaasium)

• Ahtme 10-13. a tüdrukud (toimumiskoht Tammiku Põhikool).

o 3. hooaja alguses (september ja oktoober 2016) jätkasime vastavalt vajadusele juba

praktikas toimivat mudelit ehk tihedas koostöös koolidega elluviidavat värbamist,

milles on kesksel kohal sotsiaalpedagoogi ja klassijuhatajate kaasamine, noortele

näidistreeningute läbiviimine ja juba osalevate noorte kaasamine

värbamistegevusse. Värbamise tulemusena õnnestus saada taas korralikult käima

kaks gruppi Lasnamäel ja tuua pisut noori juurde ka Põhja-Tallinna gruppidesse.

Kokku jõudis lisavärbamise abil programmi pisut üle 40 uue noore ja hooaja teisel

poolel (veebruar-aprill 2017) veel 27 uut noort.

o vaatamata läbi terve 3. hooaja kestnud pingutustele saada Põhja-Tallinnas tegutsev

Sõle 10-14 aastaste tüdrukute grupp korralikult käima (mitmed lisavärbamised,

individuaalne töö koolide sotsiaalpedagoogidega, politsei panus, osalenud

tüdrukute järjepidev motiveerimine), tuli lõpuks siiski rühma tegevus lõpetada

seisuga 31.05.2017. Seda nii osalejate vähesuse kui finantside optimaalsema

kasutamise eesmärgil. Programmis osalenud tüdrukutest mitmed kogusid

programmis märkimisväärse arvu kontakttunde. On ka teada, et paljud neist leidsid

just tänu SPIN-programmis osalemisele tee huvitegevuse ja ka endale meelepärase

spordiala juurde. Viimane on ka mitme 3. hooaja programmis osalenud, ent

katkestanud tüdruku puhul peamine mittejätkamise põhjus.

o juba teist korda korraldasime 3. hooaja järgselt (peale 3. hooaega juulis 2017)

vanemate poiste gruppide aktiivsematele noortele viis päeva kestnud Sportlandi ja

UEFA Childrens Foundation toel korraldatud suvelaagri Kõrvemaa Matka- ja

Suusakeskuses. Programm koosnes rohketest aktiivsetest ja arendavatest

tegevustest. Tegevuste sekka mahtusid orienteerumine, ujumine, ratsutamine,

vibulaskmine, jalgrattatreeningud, jalgpall, võrkpall jpm.

• vastavalt programmi mudelile viidi 4. hooajal (august 2017-juuni 2018) sessioone (nii

jalgpalli- kui eluoskuste sessioonid) läbi Tallinnas kokku kaheksas grupis ja Kohtla-

Järvel kahes grupis:

▪ Põhja-Tallinnas toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi

nimedega

• Ranniku 10-13.a poisid (toimumiskoht kaks korda nädalas Sõle 40

spordihoone ja üks kord nädalas Ehte Humanitaargümnaasiumis;

alates mai keskpaik 2018-hooaja lõpuni kaks korda nädalas

Tallinna Kunstigümnaasiumi väliväljakul))

• Kopli 10-13.a poisid (toimumiskoht Kopli Spordihoone)

• Ranniku 14-17.a poisid (toimumiskoht kaks korda nädalas Ehte

Humanitaargümnaasium ja üks kord nädalas Sõle 40 spordihoone;

alates mai keskpaik 2018-hooaja lõpuni Tallinna

Kunstigümnaasiumi väliväljakul)

• Karjamaa 14-17.a poiste grupp (toimumiskoht kaks korda nädalas

Karjamaa Põhikool ja üks kord nädalas Sõle 40 spordihoone;

alates mai 2018 teisest poolest kuni hooaja lõpuni kõik kolm korda

nädalas Karjamaa Põhikooli väliväljakul)

▪ Lasnamäel toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega:

• Lasnamäe 10-13.a poisid (toimumiskoht Lasnamäe Gümnaasium,

alates oktoobrist üks kord nädalas Lasnamäe Vene Gümnaasium ja

14

kaks korda nädalas FC Infoneti sisehall, vahemikus jaanuar 2018-

märts 2018 kord nädalas Lasnamäe Gümnaasiumis, kord nädalas

FC Infoneti sisehallis ja kord nädalas Lasnamäe Vene

Gümnaasiumis; alates aprillist kolm korda nädalas Lasnamäe

Gümnaasiumi väliväljakul )

• Mahtra 14-17.a poisid (toimumiskoht Mahtra Põhikool

• Mahtra 10.-13.a poisid (kaks korda nädalas Mahtra Põhikool ja

üks kord nädalas Kuristiku Gümnaasium)

• Kuristiku 10-13.a tüdrukud (toimumiskoht Kuristiku

Gümnaasium).

▪ Kohtla-Järvel toimusid alates augustist 2017 sessioonid järgmistes

kohtades ja grupi nimedega

• Ahtme 10-13.a poisid (toimumiskoht Ahtme Gümnaasium

(spordisaal ja väliväljak)

• Ahtme 10-13. a tüdrukud (toimumiskoht Ahtme Gümnaasium,

november 2017-aprill 2018 Tammiku Põhikool, mai-juuni 2018

taas Ahtme Gümnaasium).

o Vaatamata soovile avada 4. hooaja alguses uuesti 31.05.2017 osalejate vähesuse

tõttu suletud tüdrukute grupp Põhja-Tallinnas, ei õnnestunud koolidega tehtud

lisavärbamise tulemusena siiski septembris 2017 leida grupi avamiseks piisaval

arvul huvitatud osalejaid. Seetõttu tegime koostöös partneritega otsuse mitte avada

4. hooajal Põhja-Tallinnas tüdrukute gruppi.

• vastavalt programmi mudelile viidi 5. hooajal (august 2018-juuni 2019) sessioone (nii

jalgpalli- kui eluoskuste sessioonid) läbi Tallinnas kokku kaheksas grupis, Kohtla-

Järvel kahes grupis ja alates jaanuar 2019 Narvas ühes grupis.

▪ Põhja-Tallinnas toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi

nimedega

• Ranniku 10-13.a poisid (toimumiskoht Sõle 40 spordihoone).

Juunis 2019 toimusid sessioonid lühikest aega Tallinna

Kunstigümnaasiumi väliväljakul.

• Kopli 10-13.a poisid (kaks korda nädalas toimumiskoht Kopli

Spordihoone ja üks kord nädalas Karjamaa Põhikooli spordisaal).

• Ranniku 14-17.a poisid (toimumiskoht kaks korda nädalas Ehte

Humanitaargümnaasium ja üks kord nädalas Sõle 40

spordihoone). Mai keskpaik-juuni 2019 toimusid sessioonid

lühikest aega Tallinna Kunstigümnaasiumi väliväljakul.

• Karjamaa 14-17.a poiste grupp (kolm korda nädalas Karjamaa

Põhikool).

▪ Lasnamäel toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega:

• Lasnamäe 12-14.a poisid (toimumiskoht Lasnamäe Gümnaasiumi

väliväljak, alates oktoobrist üks kord nädalas Lasnamäe Vene

Gümnaasium ja kaks korda nädalas FC Infoneti sisehall; alates

aprillist 2019 toimumiskoht taaskord Lasnamäe Gümnaasiumi

väliväljak/klassiruum).

• Mahtra 12-14.a poisid (toimumiskoht Mahtra Põhikooli väliväljak,

oktoober 2018-aprill 2018 spordisaal ja mai-juuni 2019

väliväljak).

• Mahtra 10.-11.a poisid (kaks korda nädalas Mahtra Põhikooli

väliväljak ja alates oktoobrist spordisaal, üks kord nädalas

Kuristiku Gümnaasiumi väliväljak ja alates oktoobrist spordisaal;

mai-juuni 2019 tegutseti taas vastavalt kaks korda nädalas Mahtra

Põhikooli väliväljakul ja üks kord nädalas Kuristiku Gümnaasiumi

väliväljakul)

• Kuristiku 11-14.a tüdrukud (toimumiskoht Kuristiku

15

Gümnaasiumi väliväljak, alates oktoobrist spordisaal ning alates

mai keskpaik 2019 taas väliväljak).

▪ Kohtla-Järvel toimusid alates augustist 2018 sessioonid järgmistes

kohtades ja grupi nimedega:

• Ahtme 12-14.a poisid (toimumiskoht Ahtme Gümnaasiumi

väliväljak, oktoobrist 2018-aprillini 2019 Kohtla-Järve

Kergejõustikuhall ning alates maist 2019 taas Ahtme

Gümnaasiumi väliväljak).

• Ahtme 11-14. a tüdrukud (toimumiskoht Ahtme Gümnaasiumi

väliväljak ja alates novembrist 2018 kuni maini 2019 Kohtla-Järve

Tammiku Põhikooli spordisaal ning ning alates maist 2019 taas

Ahtme Gümnaasiumi väliväljak).)

▪ Narvas toimusid alates jaanuar 2019 sessioonid järgmistes kohtades ja

grupi nimega:

• Narva 12-14.a poisid I (toimumiskoht Narva Paju Kool, alates mai

2019 Narva Kalev-Fama Staadion.

• vastavalt programmi mudelile viidi 6. hooajal (august 2019-juuni 2020) sessioone (nii

jalgpalli- kui eluoskuste sessioonid) läbi Tallinnas kokku kaheksas grupis, Kohtla-

Järvel kahes grupis ja Narva linnas ühes grupis.

▪ Põhja-Tallinnas toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi

nimedega

• Ranniku 10-12.a poisid (kaks korda nädalas toimumiskoht Sõle 40

spordihoone ja üks kord nädalas Ehte Humanitaargümnaasium).

Augustis 2019 ja mais-juunis 2020 toimusid sessioonid lühikest

aega Tallinna Kunstigümnaasiumi väliväljakul.

• Kopli 10-12.a poisid (toimumiskoht Karjamaa Põhikool). Augustis

ja septembri esimesel poolel 2019 toimusid sessioonid Kopli

Spordihoones.

• Ranniku 16-18.a poisid (toimumiskoht kaks korda nädalas Ehte

Humanitaargümnaasium ja üks kord nädalas Sõle 40

spordihoone). Augustis 2019 ja mais-juunis 2020 toimusid

sessioonid lühikest aega Tallinna Kunstigümnaasiumi väliväljakul.

• Karjamaa 13-15.a noorte grupp (kolm korda nädalas Karjamaa

Põhikool).

▪ Lasnamäel toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega:

• Lasnamäe 12-14.a poisid (toimumiskoht Lasnamäe Gümnaasiumi

väliväljak, alates oktoobrist 2019 FC Infoneti

sisehallis/väliväljakul.

• Mahtra 12-14.a poisid (toimumiskoht Mahtra Põhikooli väliväljak

ja spordisaal).

• Mahtra 10.-11.a poisid (kaks korda nädalas Mahtra Põhikooli

väliväljak ja alates oktoobrist spordisaal, üks kord nädalas

Kuristiku Gümnaasiumi väliväljak ja alates oktoobrist spordisaal).

Mais-juunis 2020 kaks korda nädalas Mahtra Põhikooli väliväljak

ja üks kord nädalas Kuristiku Gümnaasiumi väliväljak.

• Kuristiku 11-14.a tüdrukud (toimumiskoht Kuristiku

Gümnaasiumi väliväljak, alates oktoobrist spordisaal, mais-juunis

2020 väliväljak).

▪ Kohtla-Järvel toimusid alates augustist 2019 sessioonid järgmistes

kohtades ja grupi nimedega:

• Ahtme 12-15.a poisid (toimumiskoht Ahtme Gümnaasiumi

väliväljak, oktoobrist 2019 Kohtla-Järve Kergejõustikuhall, mais-

juunis 2020 Ahtme Põhikooli väliväljak).

• Ahtme 11-14. a tüdrukud (toimumiskoht Ahtme Gümnaasiumi

väliväljak ja alates oktoobrist 2019 Kohtla-Järve Tammiku

Põhikooli spordisaal, mais-juunis 2020 Ahtme Põhikooli

16

väliväljak).

▪ Narvas toimusid augustist sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimega:

• Narva 13-15.a poisid (toimumiskoht Narva Kalev-Fama Staadion).

• vastavalt programmi mudelile viidi 6. hooajal (august 2019-juuni 2020) sessioone (nii

jalgpalli- kui eluoskuste sessioonid) läbi Tallinnas kokku kaheksas grupis, Kohtla-

Järvel kahes grupis ja Narva linnas ühes grupis.

▪ Põhja-Tallinnas toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi

nimedega

• Ranniku 10-12.a poisid (kaks korda nädalas toimumiskoht Sõle 40

spordihoone ja üks kord nädalas Ehte Humanitaargümnaasium).

Augustis 2019 ja mais-juunis 2020 toimusid sessioonid lühikest

aega Tallinna Kunstigümnaasiumi väliväljakul.

• Kopli 10-12.a poisid (toimumiskoht Karjamaa Põhikool). Augustis

ja septembri esimesel poolel 2019 toimusid sessioonid Kopli

Spordihoones.

• Ranniku 16-18.a poisid (toimumiskoht kaks korda nädalas Ehte

Humanitaargümnaasium ja üks kord nädalas Sõle 40

spordihoone). Augustis 2019 ja mais-juunis 2020 toimusid

sessioonid lühikest aega Tallinna Kunstigümnaasiumi väliväljakul.

• Karjamaa 13-15.a noorte grupp (kolm korda nädalas Karjamaa

Põhikool).

▪ Lasnamäel toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega:

• Lasnamäe 12-14.a poisid (toimumiskoht Lasnamäe Gümnaasiumi

väliväljak, alates oktoobrist 2019 FC Infoneti

sisehallis/väliväljakul.

• Mahtra 12-14.a poisid (toimumiskoht Mahtra Põhikooli väliväljak

ja spordisaal).

• Mahtra 10.-11.a poisid (kaks korda nädalas Mahtra Põhikooli

väliväljak ja alates oktoobrist spordisaal, üks kord nädalas

Kuristiku Gümnaasiumi väliväljak ja alates oktoobrist spordisaal).

Mais-juunis 2020 kaks korda nädalas Mahtra Põhikooli väliväljak

ja üks kord nädalas Kuristiku Gümnaasiumi väliväljak.

• Kuristiku 11-14.a tüdrukud (toimumiskoht Kuristiku

Gümnaasiumi väliväljak, alates oktoobrist spordisaal, mais-juunis

2020 väliväljak).

▪ Kohtla-Järvel toimusid alates augustist 2019 sessioonid järgmistes

kohtades ja grupi nimedega:

• Ahtme 12-15.a poisid (toimumiskoht Ahtme Gümnaasiumi

väliväljak, oktoobrist 2019 Kohtla-Järve Kergejõustikuhall, mais-

juunis 2020 Ahtme Põhikooli väliväljak).

• Ahtme 11-14. a tüdrukud (toimumiskoht Ahtme Gümnaasiumi

väliväljak ja alates oktoobrist 2019 Kohtla-Järve Tammiku

Põhikooli spordisaal, mais-juunis 2020 Ahtme Põhikooli

väliväljak).

▪ Narvas toimusid augustist sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimega:

• Narva 13-15.a poisid (toimumiskoht Narva Kalev-Fama Staadion).

• vastavalt programmi mudelile viidi 7. hooajal (august 2020-juuni 2021) sessioone (nii

jalgpalli- kui eluoskuste sessioonid) läbi Tallinnas kokku seitsmes grupis, Kohtla-

Järvel kahes grupis ja Narva linnas ühes grupis.

▪ Põhja-Tallinnas toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi

nimedega

• Ranniku 10-12.a poisid (kaks korda nädalas toimumiskoht Sõle 40

spordihoone ja üks kord nädalas Karjamaa Põhikool). Augustis

2020 toimusid sessioonid lühikest aega Karjamaa Põhikooli

väliväljakul. Aprill-juuni 2021 toimusid sessioonid kaks korda

nädalas Tallinna Kunstigümnaasiumi väliväljakul ja ühe korra

17

nädalas Karjamaa Põhikooli väliväljakul.

• Ranniku 16-18.a poisid (toimumiskoht kaks korda nädalas Ehte

Humanitaargümnaasium ja üks kord nädalas Sõle 40

spordihoone). Augustis 2020 ja aprill-juuni 2021 toimusid

sessioonid lühikest aega Tallinna Kunstigümnaasiumi väliväljakul.

• Karjamaa 13-15.a noorte grupp (kolm korda nädalas Karjamaa

Põhikool).

• Viimase kahe hooaja värbamistegevusi analüüsides ja

osalusnumbreid vaadates puudus kahe sama 10-12-aastaste

noortegrupi hoidmise järgi Põhja-Tallinna linnaosas piisav

vajadus. 6. hooaja lõpus tehtud otsuse kohaselt ühendati 7. hooaja

alguses Kopli 10-12 grupis osalenud noored Ranniku 10-12

noortegrupiga.

▪ Lasnamäel toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega:

• Lasnamäe 13-15.a poisid (toimumiskoht Lasnamäe Gümnaasiumi

väliväljak, alates oktoobrist 2020 FC Infoneti

sisehallis/väliväljakul ja alates detsembrist 2020 ühe korra nädalas

Lasnamäe Sportmängude Majas. Aprill-juuni 2021 toimusid

sessioonid Lasnamäe Gümnaasiumi väliväljakul.

• Mahtra 13-15.a poisid (toimumiskoht Mahtra Põhikooli väliväljak

ja spordisaal).

• Mahtra 10.-12.a poisid (kaks korda nädalas Mahtra Põhikooli

väliväljak ja alates oktoobrist 2020 spordisaal, üks kord nädalas

Kuristiku Gümnaasiumi väliväljak ja alates oktoobrist spordisaal).

Aprill-juuni 2021 kaks korda nädalas Mahtra Põhikooli väliväljak

ja üks kord nädalas Kuristiku Gümnaasiumi väliväljak.

• Kuristiku 11-14.a tüdrukud (toimumiskoht Kuristiku

Gümnaasiumi väliväljak, alates oktoobrist 2020 spordisaalis,

aprill-juuni 2021 väliväljak).

▪ Kohtla-Järvel toimusid alates augustist 2020 sessioonid järgmistes

kohtades ja grupi nimedega:

• Ahtme 13-15.a poisid (toimumiskoht Kohtla-Järve Ahtme

Põhikooli väliväljak, oktoobrist 2020 kaks korda nädalas Kohtla-

Järve Kergejõustikuhall ning üks kord nädalas Kohtla-Järve

Tammiku Põhikooli spordisaal). Aprill-juuni 2021 kasutati

sessioonide läbiviimiseks Ahtme Põhikooli väliväljakut.

• Ahtme 11-14. a tüdrukud (toimumiskoht Kohtla-Järve Ahtme

Põhikooli väliväljak ja alates oktoobrist 2020 Kohtla-Järve

Tammiku Põhikooli spordisaal). Aprill-juuni 2021 kasutati

sessioonide läbiviimiseks Ahtme Põhikooli väliväljakut.

▪ Narvas toimusid augustist sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimega:

• Narva 13-15.a poisid (toimumiskoht Narva Kalev-Fama Staadion).

Aprill-juuni 2021 kasutati sessioonide läbiviimiseks Narva 6.

Kooli väliväljakut.

• vastavalt programmi mudelile viidi 8. hooaja I poolaastal (august 2021-detsember

2021) sessioone (nii jalgpalli- kui eluoskuste sessioonid) läbi Tallinnas kokku seitsmes

grupis, Kohtla-Järvel kahes grupis ja Narva linnas ühes grupis. Paides linnas ühes

grupis, Viljandi linnas ühes grupis, Rapla vallas ühes grupis ja Haapsalu linnas ühes

grupis.

▪ Põhja-Tallinnas toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi

nimedega

• Ranniku 10-12.a poisid (kaks korda nädalas toimumiskoht Sõle 40

spordihoone ja üks kord nädalas Karjamaa Põhikool).

• Ranniku 16-18.a poisid (toimumiskoht kaks korda nädalas Ehte

Humanitaargümnaasium ja üks kord nädalas Sõle 40

18

spordihoone).

• Karjamaa 13-15.a noorte grupp (kolm korda nädalas Karjamaa

Põhikool).

▪ Lasnamäel toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega:

• FC Mahtra Junior poisid 10-12 (Mahtra Põhikooli sisesaal kaks

korda nädalas ja üks kord nädalas Kuristiku Gümnaasiumi

sisesaal)

• FC Mahtra poisid 13-15 (Mahtra Põhikooli sisesaal kaks korda

nädalas ja üks kord nädalas Kuristiku Gümnaasiumi sisesaal)

• FC Legend poisid 16-18 (AS Metallisti Majad sisesaalis kaks

korda nädalas ja Kuristiku Gümnaasiumis üks kord nädalas).

• FC Rebased tüdrukud 11-14 (kolm korda nädalas Kuristiku

Gümnaasiumi sisesaal).

▪ Kohtla-Järvel toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega:

• Ahtme 13-15.a poisid (toimumiskoht Kohtla-Järve Ahtme

Põhikooli väliväljak, oktoobrist 2021 kolm korda nädalas Kohtla-

Järve Kergejõustikuhall).

• Ahtme 11-14. a tüdrukud (toimumiskoht Kohtla-Järve Ahtme

Põhikooli väliväljak ja alates oktoobrist 2021 Kohtla-Järve

Tammiku Põhikooli spordisaal).

▪ Narvas toimusid augustist sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimega:

• Narva 13-15.a poisid (toimumiskoht kasutati sessioonide

läbiviimiseks Narva 6. Kooli väliväljakut, alates oktoobrist 2021

Paju Kooli spordisaali).

▪ 2021.aasta II pooles liitunud uute gruppide sessioonid toimusid järgmistes

kohtades:

• Paide PSG Pelmeenid poisid 10-13 (kolm korda nädalas Paide

linna võimlas).

• Viljandi Kotkad poisid ja tüdrukud 10-13 (kaks korda nädalas

Viljandi jalgpalli sisehall ja üks kord nädalas Kesklinna Kooli 1.-

4. klassi õppehoone sisesaalis)

• Rapla United poisid 10-13 (kolm korda nädalas Rapla Kesklinna

Kooli spordisaalis)

• Haapsalu poisid ja tüdrukud 10-13 (üks kord nädalas Haapsalu

Spordikeskuse saalis, üks kord nädalas Haapsalu Linna Algkoolis

ja üks kord nädalas Wiedemanni Spordihoone saalis).

o Vabaajategevuse sessioonid toimusid 1. hooajal 24 nädalal; 2. hooajal 42 nädalal,

3. hooajal 44 nädalal ja 4. hooajal 44 nädalal, 5. hooajal 44. nädalal, 6. hooajal 44.

nädalal. 7. hooaja esimesel poolel 18. nädalal kolm korda nädalas ja hooaja teisel

poolel 25. nädalal kolm korda nädalas; sealhulgas kaks jalgpallisessiooni ning üks

eluks vajalike sotsiaalsete ja enesejuhtimise oskuste arendamise sessioon. 8.

hooaja esimesel poolel 19 nädalal.

o Eluoskuste sessioonide nn kohustuslike teemadena käsitleti 1. hooajal (jaanuar-

juuni) järgmisi teemasid: eluoskused, suhtlemisoskused (meeskonnatöö, koostöö,

kuulamisoskus ja eneseväljendamine, konfliktide lahendamine), mõttemustrid ja

talendimüüt, eesmärkide seadmine, internetiohutus ja küberkiusamine,

sõltuvusained. Lisaks toimusid gruppides korduvalt sessioonid FC Flora, FC

Levadia ja Eesti koondise tuntud jalgpallurite kaasategemisel, karjääri

planeerimise töötoad, erinevad külaskäigud osalejatele huvipakkuvatesse vaba aja

veetmise kohtadesse (sh Tallinna loomaaed, Skypark, paintball, ujula, seikluspark

jne), ühised sõpruskohtumised või treeningud kaasatud jalgpalliklubide noorte

gruppidega;

19

o eluoskuste sessioonide nn kohustuslike teemadena käsitleti 2. hooajal (august

2015-juuni 2016) järgmisi teemasid: hooajaks eesmärkide seadmine, reeglite

meelde tuletamine ja kokkuleppimine, grupi väärtused, enesejuhtimine

(emotsioonidega toimetulek), enesekindlus (tugev enesepilt ja kuidas kahtlustega

toime tulla), lõdvestumistehnikad, baasoskuste meelde tuletamine (meeskonnatöö

ja konfliktide lahendamine), enda heaolu (stressiga toimetulek ja tervislik eluviis,

suhted ja armastus), otsustamisoskus ja probleemide lahendamine (otsuste

tegemine, kriitiline mõtlemine, tugi ja abi palumine), isiklik hügieen (nooremates

gruppides), seksuaaltervis ja turvaline seksuaalkäitumine (vanemates gruppides),

baasoskuste meelde tuletamine (emotsioonide juhtimine ja konfliktide

lahendamine), erinevuste ja mitmekesisuse hindamine (erinevused ja tolerantsus,

üksteise mõistmine meie meeskonnas). Lisaks toimusid mitmed sessioonid koos

FC Flora, FC Levadia või Eesti koondise tuntud jalgpalluritega. Koostöös Politsei-

ja Piirivalveametiga viidi läbi sessioonid liiklusohutuse, kiusamise ja

kohtinguvägivalla teemadel, koostöös Tallinna Spordi- ja Noorsooameti mobiilsete

noorsootöötajatega sessioonid tervislikust toitumisest, koostöös Swedbankiga

sessioonid rahaasjade planeerimisest ja säästmisest, koostöös Punase Ristiga

sessioonid esmaabi andmise ABC-st ja traumade ennetamisest, koostöös G4Siga

sessioon veeohutuse ja vetelpääste teemal. 2. hooaja lõpus toimusid sarnaselt 1.

hooajale külaskäigud erinevatesse osalejatele huvipakkuvatesse vaba aja veetmise

kohtadesse (sh Skypark, Lasergame, Kuulsaal, Kalev Spa Veekeskus, Nõmme

Seikluspark, SPK klubi, Tondiraba Jäähall, kardisõit, MyFitness jne). Mõlemale

tüdrukute grupile toimusid Tallinna Spordi- ja Noorsooameti mobiilsete

noorsootöötajate poolt läbiviidud kosmeetika töötoad.

o Eluoskuste sessioonide nn kohustuslike teemadena käsitleti 3. hooajal (august

2016-juuni 2017) järgmisi teemasid: hooajaks laadimine, eesmärkide seadmine,

julge unistada, julge olla liider, positiivsus ja tänulikkus, enesekehtestamine (ei

ütlemine), emotsioonide juhtimine (vihaga toimetulek), turniiriks valmistumine

(vastutuse võtmine, üksteise toetamine ja oskus kaotada), turniiriks

ettevalmistumine (tiimi logo ja hüüdlause). Veel toimusid gruppides baasoskuste

kinnistamiseks vajalikud töötoad (sh teemadel meeskonnatöö, konfliktide

lahendamine, üksteise mõistmine, erinevused ja tolerantsus, emotsioonide

juhtimine). Lisaks toimusid gruppides eluoskuste sessiooni uuendatud mudeli järgi

sessioonid teemadel, mis arvestasid grupi individuaalseid arenguvajadusi (nt

eneseväljendamine, suhtlemisoskus, meeskonntöö, üksteisega arvestamine,

enesekindlus, emotsioonidega toimetulek, enesejuhtimine jpt). Samuti toimus

mitmeid külalissessioone. Näiteks sessioonid koos jalgpalliklubidega FC Stroomi,

FC Flora, FC Levadia, jalgpalliklubi Järve ja/või Eesti koondise tuntud

jalgpalluritega. Politsei- ja Piirivalveameti poolt viidi vanema vanusegrupi

osalejatele läbi sessioonid teemal "Dokumentide võltsimine, teiste isikute

dokumentide kasutamine, aegunud dokumentide kasutamine - riskid ja tagajärjed"

ja „Uimastid ja nende tarvitamisega kaasnevad riskid“. Noorema vanusegrupi

osalejate töötoad teemal "Varastamine - riskid ja tagajärjed". Koostöös Tallinna

Spordi- ja Noorsooameti mobiilsete noorsootöötajatega toimusid sessioonid

tolerantsuse, konfliktide lahendamise, emotsioonide juhtimise ja tervisliku

toitumise teemal. Koostöös „Targalt Internetis“ projektiga toimusid interneti

kasutamise ohustust käsitlevad töötoad noorematele gruppidele. Koostöös Tervise

Arengu Instituudiga viis Tiiu Härm (ekspert tubaka valdkonnas) nooremate

gruppide osalejatele läbi töötoad teemal „Tubakas ja selle tarbimisega kaasnevad

riskid“. Sarnaselt varasemate hooaegadega, toimusid Tallinnas tegutsevatele

gruppidele eluoskuste vabade sessioonide käigus mitmed külaskäigud erinevatesse

osalejatele huvipakkuvatesse vaba aja veetmise kohtadesse (sh Skypark, Kuulsaal,

FK Keskus, Zelluloosi Batuudikeskus, Paintballi keskus, Kalev Spa Veekeskus,

Krabi Bowling, Lasercars, Lasergame, SPK Klubi, Playzone keskus, Atlantis H2O

Veekeskus, Nõmme Seikluspark.

Kohtla-Järvel tegutsevatele gruppidele toimusid külastused Politsei- ja Piirivalveametisse

ning Päästeametisse. Samuti Alutaguse Seiklusparki, Narvas asuvasse Apollo kinno, Ahhaa

20

Teaduskeskusse Tartus ning tüdrukute grupile toimus ka make-upi töötuba.

Antud tegevused tõid noorte jaoks juurde lisamotivatsiooni osaleda aktiivselt programmi

tavapärastel sessioonidel ning võimaldab täita üht programmi jaoks olulist põhimõtet –

kuulata ja arvestada ka noorte endi arvamusega tegevuste planeerimisel ja elluviimisel.

Programmile tervikuna annavad sellised külalis- ja vabad sessioonid juurde mitmekesisust ja

võimaldavad käsitleda ka koostööpartnerite jaoks olulisi teemasid.

o Eluoskuste sessioonide nn kohustuslike teemadena käsitleti 4. hooajal (august

2017-juuni 2018) Tallinna gruppides järgmisi teemasid: hooajaks laadimine,

pingelises olukorras toimetulek, identiteet ja väärtused, turniiriks valmistumine

(võitlemine lõpuni), süüdistav vs toetav suhtlemine; austus - kuidas austada ennast

ja teisi; paraolümpia - võimekus või võimetus (teema sellest, kuidas saab tegutseda

ka 'piirangutega'); turniiriks valmistumine - eesmärkide seadmine. Kohtla-Järve

gruppides käsitleti 4. hooaja alguses järgmisi teemasid: hooajaks laadimine, unista

suurelt, positiivsus ja tänulikkus, isiklike vajaduste kommunikeerimine ja oskus

öelda ei, emotsioonidega toimetulek, vastutuse võtmine ja üksteise toetamine,

enesekindlus; rasketes olukordades toimetulek; paraolümpia - võimekus või

võimetus (teema sellest, kuidas saab tegutseda ka 'piirangutega'); turniiriks

valmistumine - võitlemine lõpuni; enda mõistmine ja enda väärtused; probleemide

lahendamine - abi otsimine ja tuge pakkumine. Lisaks kohustuslikele teemadele

toimusid nii Tallinna kui Kohtla-Järve gruppide eluoskuste sessioonides sessioonid

teemadel, mis arvestasid grupi individuaalseid arenguvajadusi ja kinnistasid

baasoskusi (nt tolerantsus, kuulamisoskus, meeskonntöö, üksteisega arvestamine,

enesehinnang, emotsioonidega toimetulek, eesmärkide seadmine jpt). Gruppide

järgi individuaalselt sobitatud ja nimetatud sessioonides said treenerid valida just

neid teemasid, mis huvitasid nende noori või olid grupi spetsiifilisemastest

vajadustest lähtuvalt olulised. Abitreenerid on näidanud head initsiatiivi ja loovust

individuaalse manuaali sessioonide planeerimisel. Näiteks võeti 4. hooaja teisel

poolel mõnes grupis ette nutiseadmete kasulikkuse ja ohtude teema, mõnes grupis

tegeleti sihikindlalt edasi toetava suhtlemise teemaga, mõnes grupis arutati

reaalseid konflikte noorte elust, millele prooviti ühiselt võimalikke lahendusi leida.

Külalissessioonides jätkus sisukas koostöö meie heade partneritega: gruppe

külastasid FC Flora, FC Levadia, JK Järve esindustiimide jalgpallurid, Politsei- ja

Piirivalveamet viis Tallinnas läbi ohutu liikumise (kõik grupid),

internetiturvalisuse (noorem vanuserühm) ja enesekaitse (vanem vanuserühm)

sessioone, MoNo (mobiilsed noorsootöötajad) viis Tallinna gruppidele läbi

töötubasid järgmistel teemadel (aktiivne eluviis; tervis, hingamisharjutused ja

gümnastika; emotsioonidega toimetulek, tolerantsus, konfliktid ja nende

lahendamine, suhtlemisviisid ja vahendid). Põhja-Tallinna noorema vanuserühma

poisid said osaliseks Briti NATO üksuse sõdurite poolt läbi viidud koostööd ja

üksteisega arvestamist arendavast külalissessioonist. Põhja-Tallinna vanemate

poiste grupid said oktoobris 2017 osaliseks Merkuuri poolt läbi viidud põnevast

metalli töötoast. Sama teemalise töötoa viis Merkuur mais 2018 läbi ka Lasnamäel

tegutsevatele Mahtra 14-17 poiste grupile. Lasnamäe vanemad poisid said

oktoobris 2017 võimaluse külastada Tallinna Mehaanikakooli ja Tallinna

Teeninduskooli. Märts 2018 koolivaheajal toimus esmakordselt ka kõigi Tallinnas

tegutsevate gruppide osalusel miniturniir, kus osales ka strateegilise

koostööpartneri Politsei- ja Piirivalveameti võistkond. Kohtla-Järve noortele

toimus samuti mitmeid põnevaid külastusi Politsei- ja Piirivalveameti

kontaktisikute, tuntud jalgpallurite ja muude spordialade tipptegijatega (nt

poksijad). Märtsis 2018 osalesid Kohtla-Järve gupid Ida-Virumaa gruppide

osalusel toimunud minitunriiril Ahtme Spordihallis. Aprilli keskel 2018 toimus

õppekäik Ahhaa Teaduskeskusesse Tartus, millele järgnes sõpruskohtumine

jalgpalliklubi Welco noortega ja nende treeneri eestvedamisel. Jätkusid ka juba

varasematest hooaegadest tuttavad EO vabad sessioonid, mille raames toimus

mitmeid noorte jaoks põnevaid ja motiveerivaid külaskäike erinevatesse vaba aja

veetmise kohtadesse (sh Skypark, Kesklinna Kuulsaal, FK Keskuse välikardirada

Õismäel, Zelluloosi Batuudikeskus, Paintballi keskus, Megazone seikluskeskus,

21

Krabi Bowling, Lasertag, Playzone keskus, Lasergame, SPK Klubi, Harju tänava

uisuplats Tallinnas, Viimsi H2O veekeskus, Reval-Sport veekeskus.

o Eluoskuste sessioonide nn kohustuslike teemadena käsitleti 5. hooajal (august-

detsember 2018) Tallinna gruppides järgmisi teemasid: hooajaks laadimine, ausus,

õnnelikus: müüdid ja reaalsus, ja turniiriks valmistumine: enesekindluse loomine.

Hooaja teisel poolele käsitleti järgmisi teemasid: loovus, kriitiline mõtlemine,

vaimne tervis ja viisakus. Kohtla-Järvel olid käsitletud järgmised teemad: hooajaks

laadimine, austus - kuidas austada ennast ja teisi, süüdistav vs toetav suhtlemine.

Alates jaanuarist käsitleti järgmisi teemasid: õnnelikus - müüdid ja reaalsus, ausus,

loovus, kriitiline mõtlemine ja turniiriks valmistumine: enesekindluse loomine.

Narvas käsitleti eluoskuste sessioonide raames järgmisi teemasid: võistkonna loomine, austus

enda ja teiste vastu, toetav suhtlemine, õnnelikus: müüdid ja reaalsus, ausus, loovus, kriitiline

mõtlemine ja turniiriks ettevalmistamine.

Lisaks kohustuslikele teemadele toimusid nii Tallinna, Kohtla-Järve kui Narva gruppide

eluoskuste sessioonides sessioonid teemadel, mis arvestasid grupi individuaalseid

arenguvajadusi ja kinnistasid baasoskusi. Peale baasoskuste kinnitamist meeskonnatöö ja

suhtlemisoskuste osas, oli treeneritel sellel perioodil mitmeid võimalusi käsitleda noortega ka

nendele päevakohaseid teemasid (nt. romantilised suhted tüdrukute gruppides, mängurluse

teema, kiusamine) ja sotsiaalselt olulisi teemasid (nt. alaealiste ‘gängide’ kaklused;

tulistamise juhtum Krimis, Venemaal; ebasportlik käitumine; PÖFF). Jaanuarist 2019

jätkasid grupid samuti gruppide individuaalseid arenguvajadusi arvestavate teemadega, mille

raames enamasti korrati või käsitleti põhjalikumalt programmi üldmanuaali teemasid. Senine

eluoskuste elluviimise kogemus toetab aina rohkem seda, et uute teemade lisamise asemel on

kasulik põhjalikumalt ja pikemalt käsitleda juba läbitud teemasid või tulla tagasi baasoskuste

juurde (nt. koostöö, suhtlemine jne.). Käsitleti ka päevakohaseid teemasid. Näiteks mõnes

grupis tuli teemaks suhted vanematega, teises distsipliin ja punktuaalsus, kolmandas

valetamine ja sõprus.

Külalissessioonide raames jätkus Tallinnas koostöö Tallinna Spordi- ja Noorsooameti

MoNoga (mobiilsed noorsootöötajad), mille raames viisid mobiilsed noorsootöötajad

gruppides läbi eluoskuste sessioone sellistel teemadel nagu suhtlemisstiilid, meeskonnatöö,

konfliktide lahendamine, aktiivne eluviis. Sellel perioodil tulid kolmele grupile külla ka

Tallinna Ülikooli noorsootöö tudengid (noorsootöö praktika raames), mis oli heaks

kogemuseks ja proovime sellist koostööd ka tulevikus jätkata. Kohtla-Järve grupid

organiseerisid külalissessioone koostöös Kohtla-Järve jalgpalliklubiga Järve. Hooaja teisel

poolel oli Kohtla-Järve gruppides päris palju külalisi. Mitmed neist said regulaarseks ja

oodatuks. Näiteks külastasid mõlemat gruppi peale politsei kontaktisikute ka politsei kadetid

ja Viru Vangla ametnikud. Ahtme poiste grupi regulaarseks külaliseks sai kevadel ka

vabatahtlik Itaaliast, kes mängis noortega jalgpalli ja tutvustas Itaalia kultuuri. Toimus ka

sõprusmäng politsei kadettidega. Jätkuvalt käisid külas ka jalgpallurid Kohtla-Järve Järve

jalgpalliklubist. Tallinnas käisid hooaja teisel poolel külalistena näiteks politsei enesekaitse

teemaga ning jätkus koostöö ka mobiilsete noorsootöötajatega, kes viisid läbi gruppides

erinevaid töötubasid sotsiaalsete oskuste teemadel. Mitmed grupid organiseerisid ka

omavahelisi sõprusmänge.

Jätkusid ka juba varasematest hooaegadest tuttavad eluoskuste vabad sessioonid, mille

raames toimus mitmeid noorte jaoks põnevaid ja motiveerivaid külaskäike erinevatesse vaba

aja veetmise kohtadesse (sh Skypark, Atlantis H2O Veekeskus, bowling O´Learys Kristiine

keskuses, Krabi Bowling, põgenemistuba, Premium liiga FC Levadia ja FC Flora jalgpalli

mängude külastamine. Selliste külastuste mõte on grupis sõprussuhete toetamine, positiivse

meelestatuse loomine ja motiveeriva vahelduse pakkumine. Detsembris toimunud talveturniir

näitas ka iga korraga paranevat noorte distsiplineeritust nii üksteisega suhtlemisel, kui ka

üldises distsiplineerituses (nt. riietusruumide ja halli puhtuse hoidmise osas). Aastale pani

ilusa lõppu ka jõuluüritus SPIN-programmi koostööpartneri Nike´iga, mille käigus tulid

noortele vehklemist tutvustama vehklemise maailmameister Kristina Kuusk ja treener Eduard

Lebedev. Samuti jagas oma kogemusi Eesti jalgpallikoondise legendaarne mängija

Konstantin Vassiljev, kellele oli noortel väga palju küsimusi. Lõpetuseks said noored kuulata

Liis Lemsalu ja Daniel Viinalassi kontserti. Oli noorte jaoks väga motiveeriv ja mõnusat

vaheldust pakkuv sündmus, mida soovime kindlasti ka edaspidi jätkata. Tallinna noored said

22

eluoskuste vabade sessioonide raames külastada T1 Skyparki, Kesklinna Kuulsaali Bowlingut

ja piljardit, Kalev Spa veekeskust ja ka Rakvere Aqua Veekeskust. Kohtla-Järve gruppidel oli

põnev õppereis Tallinnasse, kus külastati Energia Avastuskeskust ja Skyparki. Eluoskuste

vabade sessioonide raames said noored mängida Lasertagi ja Archeritagi (vibulaskmine),

samuti külastada zumba trenni. Hooaja teisel poolel said mõlemad Kohtla-Järve grupid

proovida hobustega ratsutamist; vaadata veebruaris Tartus toimunud korvpallishowd Tähted

Mäng (tänu Kultuuriministeeriumile), külastad Eesti Kaevandusmuuseumi, käia paintballi

mängimas ja elada kaasa Eesti jalgpallikoondisele Tallinnas (Eesti-Põhja Iirimaa mäng juunis

2019).

Narva grupi noored said mh käia suusatamas, osalesid veebruaris 2019 Sillamäel toimunud

jalgpalliturniiril, külastasid SkyJump keskust, osalesid väljasõidul Tartusse, mille raames

külastati Tagurpiri Maja toimus sõpruskohtumine Tartu SPINi gruppide noortega. Sarnaselt

Kohtla-Järve gruppide noortele käis ka Narva grupp juunis 2019 kaasa elamas Eesti

jalgpallikoondisele nende mängus Põhja-Iirimaa vastu.

Sarnaselt eelmiste hooaegadega on treeneritel vabaaja tegevuse sessioonide raames ka

jalgpallispetsiifiliste sessioone raames fokuseeritud tähelepanu all just osalejate

enesejuhtimise ja sotsiaalsete oskuste arendamine. Näiteks kui tekivad keerulisemad

olukorrad (mõni konflikt mängusituatsioonis vms), võetakse sessioonidel kohe aega, et neid

analüüsida ja koos noortega lahendada.

Antud perioodi jooksul sessioone külastades oli enamasti suur rõõm näha positiivset ja

toetavat keskkonda, noorte häid suhteid treeneritega ja treenerite häid oskuseid noorte

juhendamisel ja huvitavate tegevuste läbiviimisel. Juunis 2019 toimunud viiendat hooaega

kokkuvõttev suveturniir oli senistest üldse kõige edukam turniir SPIN-programmi senise

tegutsemise jooksul. Kordagi polnud probleeme distsipliiniga, väljakuid hoiti puhtana, oli

näha noorte organiseeritust, üksteise toetamist ja mõnusat koostööd.

o Eluoskuste sessioonide nn kohustuslike teemadena käsitleti 6. hooaja esimesel

poolel (august- detsember 2019) Tallinna gruppides järgmisi teemasid: hooajaks

laadimine, enesejuhtimine – emotsioonidega toimetulek, suhtlemisoskus,

probleemide lahendamine, meeskonnatöö, vastutuse võtmine ja üksteise toetamine,

tänulikkus ja positiivsus, väärtused ja turniiriks valmistumine: enesekindluse

loomine. Hooaja teisel poolel käsitleti tavasessioonide raames järgmisi teemasid:

meeskonnatöö – ühtekuuluvus, suhted ja lahkus, enesejuhtimine – suhtlemine

sotsiaalmeedias ja selle ohud, konfliktide lahendamine, viisakus ja hea käitumise

tavad, positiivne ja toetav suhtlemine, austus teiste vastu, erinevused ja

mitmekesisuse hindamine, enesejuhtimine – emotsioonidega toimetulek, liidriks

olemise oskus, julgus unistada, sotsiaalmeedia ja kriitiline mõtlemine). Kohtla-

Järvel käsitleti hooaja esimesel poolel järgmisi teemasid: hooajaks laadimine

(eelmise hooaja analüüs ja eesmärgid alanud hooajaks), viisakus, vaimne tervis,

turniiriks valmistumine. Hooaja teisel poolel käsitleti tavasessioonide raames

järgmisi teemasid: meeskonnatöö ja koostöö, probleemide lahendamine – tugi ja

abi andmine ning palumine, emotsioonidega toimetulek, kuidas tulla toime

pingeliste olukordadega, koostöö ja loomingulisus, emotsioonide jagamine,

vaimne tervis eriolukorra ajal ja järgselt – kuidas hoida tasakaalu? Narva 13-15

grupis käsitleti hooaja esimesel poolel eluoskuste sessioonide raames järgmisi

teemasid: hooajaks valmistumine (eelmise hooaja analüüs ja eesmärkide seadmine

alanud hooajaks), viisakus, vaimne tervis, turniiriks valmistumine – enesekindlus.

Hooaja teisel poolel käsitleti tavasessioonide raames järgmisi teemasid:

meeskonnatöö ja koostöö, probleemide lahendamine – tugi ja abi andmine ning

palumine, unista julgelt, keeruliste olukordade lahendamine, vastutuse võtmine ja

üksteise hoidmine kriisi ajal ning järgselt.

o Lisaks kohustuslikele teemadele toimusid nii Tallinna, Kohtla-Järve kui Narva

gruppide eluoskuste sessioonides sessioonid teemadel, mis arvestasid grupi

individuaalseid arenguvajadusi ja kinnistasid baasoskusi. Peale baasoskuste

kinnitamist meeskonnatöö ja suhtlemisoskuste osas, oli treeneritel sellel perioodil

mitmeid võimalusi käsitleda noortega ka nendele päevakohaseid teemasid (nt.

turvaline käitumine internetis, valikute tegemise oskus, liidriks olemise oskus,

23

kiusamise ennetamine, strateegiline mõtlemine, oskus kaotada, toetav suhtlemine,

vastutuse võtmine, üksteise toetamine eriolukorra ajal, noorte õigused ja

kohustused, koostöö hoidmine, teistega arvestamine, loovus, tervislik toitumine).

Külalissessioonide raames jätkus Tallinnas koostöö Tallinna Spordi- ja Noorsooameti

MoNoga (mobiilsed noorsootöötajad), mille raames viisid mobiilsed noorsootöötajad

gruppides läbi eluoskuste sessioone sellistel teemadel nagu meeskonnatöö, emotsioonidega

toimetulek, konfliktid ja nende lahendamine, tolerantsus, emotsioonide juhtimine,

meeskonnatöö. Mitme grupi külalissessioonid toimusid koostöös Politsei- ja

Piirivalveametiga (PPA). Nt hooaja teisel poolel viis PPA läbi turvalise internet kasutamise

(noorsoopolitsei) ja enesekaitse töötubasid. Sisekaitse Akadeemia kadetid viisid Lasnamäe

gruppides läbi uimastite teemalise töötoa. Kohtla-Järve Ahtme 13-15 gruppi külastasid

samuti Sisekaitseakadeemia kadetid ning viisid läbi palju positiivseid emotsioone pakkunud

sõpruskohtumise jalgpallis. Põhja-Tallinna 16-18-aastaste poiste grupil käisid hooaja

esimesel poolel külas ka erinevad vabatahtlikud välisriikidest (nt Austriast ja Saksamaalt)

jagades enda kogemusi vabatahtliku töö tegemisest ja sellega saadavast väärtuslikust

kogemustest edasiseks eluks. Kohtla-Järve gruppidel käisid külas jalgpallurid Kohtla-Järve

Järve jalgpalliklubist.

Jätkusid ka juba varasematest hooaegadest tuttavad eluoskuste vabad sessioonid, mille

raames toimus mitmeid noorte jaoks põnevaid ja motiveerivaid külaskäike erinevatesse vaba

aja veetmise kohtadesse. Tallinna noorte külastused toimusid T1 Super Skyparki, Kalev Spa

Veekeskusse, Kesklinna Kuulsaali, lasergame´i, Krabi Bowlingusse, põgenemistuppa, kinno).

Kohtla-Järve gruppide noored külastasid Narvas lazerzone´i ja põgenemistuba. Hooaja teisel

poole külastati T1 Super Skyparki Tallinnas ning ratsutamine Vitsiku talus. Narva 13-15

grupi noored külastasid samuti Lazerzone´i ja toimus sõprusmäng jalgpalli Narva Trans

mängijatega. Hooaja teisel poole külastati T1 Super Skyparki Tallinnas. Selliste külastuste

mõte on grupis sõprussuhete toetamine, positiivse meelestatuse loomine ja motiveeriva

vahelduse pakkumine. Mitmed Tallinna grupi noored käisid septembris ja oktoobris

vabatahtlikuna abis Eesti jalgpallikoondise mängude (toimusid Saksamaa ja Hollandi

rahvuskoondistega) ettevalmistamisel. Muuhulgas aitasid nad valmis voltida ning kohtadele

seada tuhanded plaksutid, mille abil fännid häälekalt kodumeeskonda toetada said. 2019.

aastale pani Tallinnas ilusa lõppu teist aastat järjest toimunud jõuluüritus SPIN-programmi

koostööpartneri Nike´iga, mille käigus toimusid erinevad osavustegevused tippsportlaste

eestvedamisel. Noortele viisid tegevusi läbi 2018/2019 hooaja Premium Liiga parim

väravakütt Erik Sorga ja tema tiimikaaslane FC Florast Vlasy Sinyavskiy, korvpallur Gregor

Arbet, kuulitõukaja Jander Heil ja kümnevõistleja Erki Nool. Sündmusel tunnustati ka iga

noortegrupi eeskujulikumat osalejat. Lõpetuseks said noored kuulata Stefani kontserti. Oli

taas osalenute jaoks motiveeriv ja mõnusat vaheldust pakkuv sündmus.

Detsembris 2019 toimunud talveturniir näitas taas noorte oskust üksteist toetada, kaotuse ja

võiduga toimetuleku oskusi ning rõõm oli näha ka rohkelt üksteist toetavat suhtumist. ESFi ja

Siseministeeriumi poolt rahastatud noortegruppidest jagus turniiril võidurõõmu Ranniku 10-

12-aastaste poiste grupile Põhja-Tallinnast, Mahtra 12-14-aastaste poiste grupile Lasnamäelt

ja Ahtme 12-14-aastaste poiste grupile Kohtla-Järvelt.

o Alates 13.03.2020 kuni 18.05.2020 (Tallinna grupid said alustada 12.05.2020) olid

SPIN-programmi tavasessioonid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud eriolukorra

tõttu pausil. Tavasessioonide asemel viisid kõikide gruppide treenerid läbi

distantstegevusi.

Esimese tegevusena loodi kõikides gruppides noortega suhtlemiseks sotsiaalmeedia grupid

(FB, VK, Viber, WhatsApp), kuhu esimeste nädalatega liideti enamus aktiivselt trennides

käinud noortest. Kakskeelsete gruppide puhul pidid treenerid võtma kasutusele mitu kontakti

hoidmise platvormi (nt vene emakeelega noortega VK grupp ja eesti osalejatega FB (Kids)

Messenger).

Eriolukorra ajal oli treenerite põhiülesandeks hoida noortega kontakti ja toetada nende

toimetulekut kodus püsimise ja e-kooliga. Treenerid suunasid noori ka aktiivselt trenni

tegema saates treeningkavasid, enda treeningvideosid, mõeldes välja füüsilisi ‘challengeid’ ja

viies läbi ka online-treeninguid Zoom videokeskkonna vahendusel.

Noortega distantstegevuste hulgas olid ka EO suunaga tegevused. Näiteks arutati ja lepiti

noortega kokku Internetis suhtlemise põhimõtteid ja toetati positiivset suhtlust ka

24

sotsiaalmeedia vahendusel. Iganädalased ‘challengid’ olid seotud ka loovuse, üksteise

tundmaõppimise, lahkuse ja positiivsuse, tervislike eluviiside ja kriitilise mõtlemise

teemadega. Näiteks Kohtla-Järve noored jagasid tervisliku toitumise nippe ja pilte, Narva

noored harjutasid kriitilist mõtlemist koroonaviirusega seotud uudiste osas, Põhja-Tallinnas

jagasid noored enda meeleoludega seotuid pilte ja meeme ning osalesid jalgpalli teemalistes

viktoriinides.

Eriolukorra ajal toetati EO tiimi poolt treenerid distantstegevuste ideedega ning online

supervisioonidega, milles sai iga treenerite paar osaleda kahel korral.

Hinnates eriolukorra perioodil distantstegevuste elluviimise kogemust, võib positiivse ja

kasulikuna tuua välja järgmist:

• sotsiaalmeedia gruppide tekitamine infovahetuseks oli väga hea ja kasulik. See aitab

noortega suhtlemisel ja operatiivse info vahetamisel kaasa ka edaspidi;

• mitmed treenerid said võimaluse suhelda aktiivsemalt otse lapsevanematega, mis tugevdas

nende omavahelist kontakti ja lastevanemate motivatsiooni noorte osalusjärjepidevuse

toetamisel;

• mõned tavasessioonides tagasihoidlikumalt käitunud lapsed julgevad sotsiaalmeedias

suhtlemisel end palju rohkem väljendada ja olid isegi aktiivsemalt kaasatud;

• individuaalsetes telefoni ja sotsiaalmeedia vahendusel peetud grupivestlustes noortega said

ka treenerid tugevdada kontakte osalevate noortega;

Üldiselt olid noored eriolukorra alguses aktiivsemad. Maist alates oli neid väga raske

kaasata, kuna noored olid digitaalsest suhtlusest väsinud. Noorte kaasamise levinud

takistuseks oli ka noorte hõivatus ja väsimus seoses õppetegevustega koolis. Nooremate

osalejatega toimisid erinevad loovad tegevused ja ‘challengid’ paremini kui vanematega.

Vanemad osalejad eelistasid lihtsalt suhtlust ja väljapakutud aktiivseid tegevusi, mida sai teha

individuaalselt. Treenerid tõid toimivatena välja veel ühiseid online-treeninguid.

o Eluoskuste sessioonide teemade seas võtsid kõik Tallinna grupid 7. hooaja alguses

käsitleda meeskonna loomise ja koostöö teemasid. Nimetatud baasoskustest

alustamine on vajalik kuna noored tulevad tagasi suvepausilt ning gruppidega liitus

ka uusi noori. Oktoobrist 2020 toimetasid grupid individuaalsete eluoskuste

sessioonide kavade järgi, mis arvestasid grupi individuaalseid arenguvajadusi ning

kinnistasid baasoskusi ja olid vastavuses grupi tasemega (baasoskuste tase,

edasijõudnute tase või ekspertase). Näiteks käsitleti Tallinna gruppides järgmisi

teemasid: positiivne ja toetav suhtlemine, konfliktide ennetamine ja lahendamine,

probleemide lahendamine – tugi ja abi palumine, enesejuhtimine – kiusamise

ennetamine koolis ja trennis, liidriks olemise oskus, järjekindlus ja püsivus –

võitlemine lõpuni, stressiga toimetulek ja tervislik eluviis, enesekindluse – tugev

enesedistsipliin ja oskus kaotusega toime tulla, erinevuste ja mitmekesisuse

hindamine, tänulikkus ja positiivsus. Seoses Covid-19 olukorraga pidid mõned

grupid mõningaid sessioone asendama distantstegevustega, milleks olid iseseisva

treeningplaani koostamine, noorte igapäevateemadega hakkamasaamise toetamine

ja vajaduspõhine online suhtlus noortega emotsioonidega toimetulemise

toetamiseks. Paljud grupid tegutsesid detsembrikuus ka välitingimustes. Kohtla-

Järvel käsitleti 7. hooaja esimesel poolel järgmisi teemasid: positiivne ja toetav

suhtlemine, emotsioonidega toimetulek, stressiga toimetulek, erinevuste ja

mitmekesisuse hindamine meie meeskonnas, isiklik heaolu – suhted ja headus.

Covid-19 piirangute raames viidi mitmeid sessioone läbi ka distantstegevustena,

mille käigus arutati isolatsioonis olemise kogemusi, vaadati ja arutati koos filme,

suheldi igapäevastel teemadel. Ahtme noortegruppide treenerid tegid noortele õues

ka üks-ühele lühikesi sessioone. Narva 13-15 grupis käsitleti hooaja esimesel

poolel eluoskuste sessioonide raames järgmisi teemasid: meeskonnatöö ja

üksteisega arvestamine, kriitiline mõtlemine ja sotsiaalmeedia, keeruliste

olukordadega toimetulek. Covid-19 piirangutega seoses viidi enamik grupi

sessioone hooaja teise poole keskel läbi õues, mis külmade ilmade tõttu mõjutas

negatiivselt nii üldist noorte osalust (november 2020-aprill 2021) kui raskendas

eluoskuste sessioonide läbiviimist kuna teha vähem aktiivset, mõtlemist ja

arutlemist vajavat tööd külmaga õues ei ole hästi võimalik. Välitingimustes

25

tegevuste läbiviimimist mõjutas mõningates tegutsemiskohtades ka see, et väljak

oli sageli puhastamata, kaetud paksu lumega või jäine, mistõttu polnud alati

võimalik ohutult spordisessioone läbi viia ja seegi mõjutas noorte osalusaktiivsust.

Sel perioodil oli ka palju neid vanemaid, kes ei lubanud Covidist tingitud olukorra

tõttu oma lapse treeningutesse. Covidi olukord raskendas arusaadavalt koostööd ka

koolidega, kus üldise teadmatuse ja väljas trennide tingimustes uute noorte

värbamine ei toiminud nõnda, nagu oleksime ideaalis soovinud. Vajadusel tehti ka

distantsitegevusi teemadel individuaalsete treeningplaanide koostamine, lahkuse

teod, emotsioonidega ja stressiga toimetulek.

o Alates 11.03.2021 kuni 25.04.2021 olid SPIN-programmi tavasessioonid Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud kontaktegevuste läbiviimise keelu tõttu pausil.

Tavasessioonide asemel viisid kõikide gruppide treenerid läbi distantstegevusi.

Kõikides gruppides jätkati 2020. aasta distantstegevuste kogemusele tuginedes noortega

suhtlemiseks sotsiaalmeedia gruppe (FB, VK, Viber, WhatsApp). Kakskeelsete gruppide

puhul pidid treenerid võtma kasutusele mitu kontakti hoidmise platvormi (nt vene

emakeelega noortega VK grupp ja eesti osalejatega FB (Kids) Messenger).

Täiendasime treeneritele mõeldud juhiseid distantstegevuste elluviimiseks koos rohkete

soovitustega erinevateks tegevusvariantideks. Sarnaselt eelmise hooaja eriolukorrale

seadsime ka antud perioodi eesmärkideks hoida noortega kontakti, võimaluste piirides

kaasata noori online tegevustesse ja üldiselt toetada noorte toimetulekut sellel raskel

perioodil.

Distantstegevuste valikus pakkusime tegevuste läbiviimiseks treeneritele nelja tüüpi tegevusi:

1. ONLINE interaktiivsed sessioonid (nt Zoomi või Google Meet abil):

▪ noortele edastatakse link, osalevad ka treenerid, kõik on samal ajal online;

▪ soovi korral võib teha ühise sessiooni mitme grupi peale;

▪ sisuks võib olla füüsiline trenn, mõni mäng, vestlus, koos filmi/mängu

vaatamine vms.

2. OFFLINE individuaalsed tegevused:

• treenerid saadavad noortele ülesande ja noored annavad teada, kuidas läks;

• sisuks võib olla treeningvideo, mõni väljakutse, eluoskuste arendamisega seonduv

ülesanne. Gruppide treeneritele oli toeks juba kevadel 2020 eriolukorra ajal kogutud ideed

tegevusteks;

• kasutada võib SPINi YouTube'i-videosid (lähemalt allpool).

3. Individuaalne ja/või grupipõhine suhtlus noortega sotsiaalmeedias:

• sisuks võib olla uurida grupi sotsiaalmeedia kanalis, kuidas noortel läheb, käivitada mõni

arutelu, lasta noortel arutada mõnel teemal, mis neid huvitab jms.

4. 2+2 piirangutega välitrennid (piirkondades, kus on selline toimetamine lubatud)

• vahelduseks võivad sisuks olla erinevad füüsilised treeningud. Nende planeerimisel ja

elluviimisel tuleb järgida reegleid (1 treener + 1 noor, 2 meetrit vahemaad teistest,

desinfitseerivate vahendite olemasolu jms) ning kui kaasata lühemateks perioodideks mitu

noort, mõelda Terviseameti juhistest lähtuvalt hästi läbi nende sessiooni jõudmine ning

lahkumine.

Distantsegevuste perioodi eel ja ajal said treenerid tuge eluoskuste tiimi mentorite poolt

erinevate distantstegevuste ideedega ning online supervisioonidega. Teistekordse

distantstegevuste perioodist kokkuvõtvalt muned tähelepanekud:

• Eelmisel hooajal eriolukorra ajal loodud sotsiaalmeedia grupid (FB, VK, Viber,

WhatsApp) jäid toimivaks ja enamuses olid ka edukalt kasutusel, selleks, et hoida noortega

suhtlust eriolukorra ajal ning edastada infot, motiveerida trennides osalemiseks, toetada

ühtekuuluvustunnet piirangute välisel ajal.

• gruppides, kus on olnud enne distantstegevustele minekut osaluse mõttes raskem seis, oli

ka piirangute lõppedes kontakttegevuste jätkamisel keerulisem. Tugeva tuumiku ja aktiivse

osalusega grupid tulevad ka piirangutest elujõulisemalt välja;

• hea jalgpallioskusega gruppides toimivad ka välitrennid paremini. Jalgpallis kehvemal

tasemel olevates gruppides on oluline koos noortega arutada alternatiivseid lahendusi ja

26

teha tegevusi, mis noori osalema motiveerivad (nt kelgutamine, matkamine jms);

• kõige noorema vanusegrupi (I kooliaste) distantstegevustes osalemist ja aktiivsust mõjutab

palju lapsevanemate poolt kehtestatud reeglid ekraani kasutamisel ning meie kogemuse

järgi ka tehniline võimekus (interneti ja arvuti puudumine);

Positiivse initsiatiivina võib teistkordsest distantstegevuste perioodis veel esile tõsta otsust

SPINi Youtube’i kanali aktiveerimisel. Distantstegevuste perioodil said kõik programmi

treenerid, EO treenerid, kontoritöötajad ja mõned partnerid panustades luues sellesse

kanalisse huvitava ja arendava sisuga videosid. Neid kasutati treenerite poolt

distantstegevuste osana ning jäävad kasutusse ka edaspidi eluoskuste sessioonide raames

toetavate materjalidena.

Eraldi väärib väljatoomist veel aprilli koolivaheajal SPINi noortele variatiivsust pakkuva

initsiatiivi koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga. Nimelt organiseerisime kaks online kohtumist

tuntud Eesti koondise jalgpalluritega. Konstantin Vassiljeviga vene emakeelega noorte jaoks

ning Märten Kuusega eesti emakeelega noorte jaoks. Mõlemas grupis oli noorte osalus

oodatust väiksem. Võimalikeks põhjusteks võib tuua välja kohtumiste toimimist

koolivaheajal, noorte üldist väsimust online tegevuste osas ning ka ebapiisavat eeltööd

treenerite teavitamisel ja noorte kaasamisel. Eelnevale vaatamata andis see siiski võimaluse

suhelda tuntud eeskujudega ning saime edasisele vaadates väärt mõtteid, kuidas selliseid

online kohtumisi paremini kommunikeerida ja tehniliselt korraldada, et kõik paremini sujuks

ja ka osalusaktiivsus kõrgem oleks. Varasemate kogemuste põhjal võib eeldada, et samad

külalised füüsilise kohtumisena oleksid toonud kohale palju rohkem noori.

o Külalissessioonide raames jätkus 7. hooaja esimesel poolel Tallinnas koostöö

Tallinna Spordi- ja Noorsooameti MoNoga, mille raames viisid mobiilsed

noorsootöötajad gruppides läbi eluoskuste sessioone sellistel teemadel nagu

emotsioonide ja stressiga toimetulek, konfliktid ja nende lahendamine,

kommunikatsioon. Mitme grupi külalissessioonid toimusid koostöös Politsei- ja

Piirivalveametiga (PPA). Ka mais ning juunis viidi kõigis gruppides koostöös

MoNoga läbi külalissessioone. Nt viisid PPA kontaktisikud läbi nähtavuse ja

turvalise liiklemise alaseid sessioone ja politseikoera tööd tutvustavaid töötubasid.

Päästeameti vabatahtlikud päästjad viisid Tallinna gruppidele läbi töötubasid

teemal kriisiolukorras hakkamasaamine. Paaris grupis käisid kohal ka Tallinna

Ülikooli noorsootöö tudengid, kes viisid läbi koostöö ja üksteisega arvestamise

teemalisi töötubasid. Kohtla-Järve Ahtme tüdrukute grupp sai Sportlandi poolt

fotografeerimise algõpetust ning osales ka fotosessioonil. Narva 13-15 noored

pidasid külalissessiooni raames sõprusmängu Narva Trans noortega. Hooaja teisel

poolel mõjutas külalissessioonide läbiviimise võimalust selgelt Covid-19

pandeemiaga seotud olukord ja piirangud. Ka näiteks gruppide juures tegutsevate

politsei kontaktisikute sessioonide külastus oli seetõttu väga keeruline kui mitte

öelda võimatu.

o 7. hooaja esimesel poolel jätkusid vaatamata piirangutele väiksemas mahus ka juba

varasematest hooaegadest tuttavad eluoskuste vabad sessioonid, mille raames

toimus mitmeid noorte jaoks põnevaid ja motiveerivaid külaskäike erinevatesse

vaba aja veetmise kohtadesse. Tallinna noorte külastused toimusid T1 Super

Skyparki, Kalev Spa Veekeskusse, Atlantis H2O Veekeskusesse, kinno, Kesklinna

Kuulsaali, põgenemistuppa, paintballi ja piljardit mängima, uisutama. 7. hooaja

teisel poolel saime piirangute vabal ajal võimaluse korraldada mõningaid

eluoskuste vabu sessioone, mille raames toimusid näiteks külastused uisuväljakule,

Kesklinna Kuulsaali, Karbi Bowlingusse. Kohtla-Järve gruppide noored külastasid

7. hooaja esimesel poolel Päite loomaparki ja hooaja teisel poolel Alutaguse parki

kelgutama. Narvas 13-15 grupp T1 Super Skyparki Tallinnas ja tuubisõitu

tegemas. Selliste külastuste mõte on grupis sõprussuhete toetamine, positiivse

meelestatuse loomine ja motiveeriva vahelduse pakkumine.

o Eluoskuste sessioonide nn kohustuslike teemadena käsitleti 8. hooaja esimesel

poolel (august- detsember 2021) Tallinna gruppides järgmisi teemasid: koostöö,

27

positiivne ja toetav suhtlemine, emotsioonidega toimetulek, konfliktide

lahendamine, erinevuste ja mitmekesisuse hindamine. Seoses muudatustega

Kohtla-Järve gruppide juures oli põhirõhk tiimide loomisel, koostööl,

ühtekuuluvustunde tekitamisel. Novembris ja detsembris käsitleti ka positiivse

suhtlemise ja emotsioonidega toimetuleku teemasid ja oskuseid. Narva vanuseliselt

vanemad osalejad (16+) said 18-aastasteks ning ametlikult lõpetasid programmi ja

nendele jäi võimaluseks külastada Narva keskmise vanuse grupi trenne; TAT’i

poolt rahastatud grupist sai jälle kõige nooremate osalejate grupp, toimus uute

osalejate värbamine. Seega põhilisteks elusoskuste teemadeks olid võistkonna

loomine, reeglite ja distsipliini arendamine ning koostöö. Kõik uued grupid (Paide,

Viljandi, Rapla, Haapsalu) tegelesid esimeste kuude jooksul võistkonna

ühtsustunde, koostöö ja positiivse/toetava suhtlemise eluoskuste teemadega.

• Seoses COVID-piirangute ja novembris kehtima hakanud kohustusliku enesetestimise

nõudega, piirdusid grupid 8. hooaja I poolel 1-2 elusoskuste vaba sessioonidega. Tallinna

gruppide noored said vabade sessioonide raames tugevdada ühtekuuluvustunnet külastades

näiteks minigolfi ja bowlingu keskust ning osaledes sõpruskohtumistes teiste SPINi ja

SPINi väliste jalgpalli tiimidega. Eraldi väljatoomist on väärt asjaolu, et Põhja-Tallinna

vanemate grupide poisid aitasid kaasa vabatahtlikena Eesti jalgpallikoondise mängudel

septembris ja oktoobris. Kohtla-Järve ja Narva grupid külastasid üheskoos LazerZone’i.

Paide treenerid külastasid noortega skateparki ning ühiselt läbiti ka tõukeratta treening.

Lisaks toimus Paide noortele meeleolukas korvpalli ja maadlustrenn. Nii Viljandi kui ka

Rapla grupp käisid ühe EO vaba sessiooni raames bowlingut mängimas.

• Külalissessioonid jätkusid ka 8. hooaja I poolel. Küll mõjutas osaliselt külalissessioonide

läbiviimist COVID olukorrast tingitud piirangud, nt mullides tegutsemise põhimõte, kus

tegevused pidid toimuma kindlates rühmades, mille liikmed on püsivalt samad. Detsembris

kui COVID piirangud muutusid leebemaks, külastasid paljusid Tallinna gruppe eelkõige

mobiilse noorsootöö ning viisid läbi erinevatel teemadel tegevusi ja mänge. Lasnamäe

tüdrukute grupi külastas ka enesekaitse treener. Ida-Virumma gruppide juures

külalissesioonide läbiviijaks olid eelkõige PPA-esindajad. Uutes gruppides toimusid

esimesed kohtumised kohaliku PPA piirkonnapolitseinikega, nt Rapla noortele viidi PPA

esindajate poolt läbi külalissessiooni raames turvalise liiklemise töötuba. Viljandi noori

külastas JK Viljandi Tuleviku mängija.

o 1. hooajal, märtsi 2. ja 3. nädalal liitusid kõigi SPINi gruppidega politsei

usaldusisikud (mõlema linnaosa peale kokku 16 inimest). 2., 3., 4. ja 5. ja 6.

hooaja alguses ja jooksul toimusid mõningad isikute muudatused, ent Tallinnas

tegutsevate gruppide juures jätkab tervikuna 15 politsei usaldusisikut. Kohtla-Järve

gruppide juures tegutseb jätkuvalt 3 politsei usaldusisikut. Narva grupi juures

tegutseb üks politsei kontaktisik, kes käib lisaks tavapärastele sessioonidele

aktiivselt kaasas ka turniiridel.

o 1. hooajal toimus kaks SPIN-programmi turniiri: esimene 19. märtsil 2015 Kotka

hallis ja teine (ühtlasi 1. hooaja lõputurniir) 19. juunil 2015 Eesti Jalgpalli Liidu

väliväljakutel A Le Coq Arenal.

o 2. hooajal toimus samuti kaks SPIN-programmi turniiri: esimene 19. detsembril

2015 Lilleküla sisehallis ning teine (ühtlasi 2. hooaja lõputurniir) 18. juunil 2016

samuti Lilleküla sisehallis.

o 3. hooajal toimus üks SPIN-programmi talveturniir 17. detsembril 2016 Lilleküla

sisehallis. Turniiril osales 129 osalejat. Suveturniir toimus 17. juunil 2017

Lilleküla väliväljakutel. Turniiril osales 148 osalejat. Hooaja lõpetava turniiri

avasid Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja siseminister Andres Anvelt.

Autasustamisel osales Eesti koondise tõusev täht Mattias Käit;

o 4. hooajal toimus samuti kaks SPIN-programmi turniiri. Talveturniir 16.

detsembril 2017 Lilleküla sisehallis, millel osales 162 osalejat, mis on seni

toimunud turniiridest suurima osavõtuarvuga. 4. hooaega lõpetav suveturniir

toimus 16. juunil 2018 Sportland Arenal ja sellel osales 161 noort.

o 5. hooaja keskel (16. detsember 2018) toimus Lilleküla sisehallis SPIN-programmi

talveturniir, millel osales 208 osalejat kõigist SPIN-programmi gruppidest üle

Eesti, mis oli seni toimunud turniiridest suurima osavõtuarvuga. 5. hooaja lõpus

28

(15. juuni 2019) toimus Tallinnas, Sportland Arena väliväljakul SPIN-programmi

suveturniir, millest võttis osa 205 osalejat üle Eesti.

o 6. hooaja keskel (14. detsember 2019) toimus Lilleküla sisehallis SPIN-programmi

talveturniir, millel osales 280 osalejat kõigist SPIN-programmi gruppidest üle

Eesti, mis on seni toimunud turniiridest taaskord suurima osavõtuarvuga. SPIN-

programmi talveturniiri avas Pirkko Valge programmi toetavast Heateo

Sihtasutusest. Auhinnad andis noortele üle Eesti jalgpalli elav legend Mart Poom,

lisaks tunnustas Narva enim eeskujuks olnud noori Suurbritannia asesaadik Alison

Beckett. 6. hooaja teisel poolel (27.02.2020) korraldati Tallinna noortele kaks

miniturniiri (9-12-aastaste ja 13-15-aastaste arvestuses). Vastav uudis siin.

07.03.2020 korraldati miniturniir Kohtla-Järve ja Narva noortele, kus lõid kaasa ja

pakkusid noortele sportlikku tegevust Eestis paikneva NATO UK Battle Group’i

sõdurid. Vastav uudis siin. 13. juunile 2020 kavandatud ja kõikide piirkondade

SPIN-programmi noortegruppe hõlmav suveturniir otsustati piirangute tõttu

korraldada uue hooaja alguses 28. augustil 2020. Selle asemel lõpetasime hooaja

seekord mitme kohaliku miniturniiriga. 13.06.2020 toimunud piirkondlikul

Harjumaa miniturniiril kohtusid kolmes vanusearvestuses omavahel Harjumaal

tegutsevate noortegruppide noored, 18.06.2020 toimus Narva noortegruppide

miniturniir Narva Transi noortega.

o 7. hooaja alguses toimus muidu tavapäraselt juunis toimuv suveturniir, mis jäi sel

aastal Covid-19 pandeemia tõttu Vabariigi Valitsuse poolt spordivõistlustele

kehtestatud piirangute tõttu ära. Kõiki SPIN-programmi gruppe hõlmav SPIN-

programmi suveturniir toimus 28.08.2020 Tallinnas, Sportland Arena

kunstmuruväljakul. SPINi suveturniiril osales sel korral üle 300 noore. Neljas

arvestuses osales kokku 32 võistkonda, kes pidasid päeva jooksul maha

rekordilised 84 kohtumist. Turniiri avas rahvastikuminister Riina Solman, noortele

andis auhinnad üle Eesti koondise pikaaegne kaitsetäht Teet Allas. Suveturniiri

kokkuvõttev lühiuudis leitav siit. TATi raames rahastatud noortegruppidest jagus

suveturniiril võidurõõmu Mahtra 10-12-aastaste poiste grupile Lasnamäelt ja

Ranniku 16-18-aastaste poiste grupile Põhja-Tallinnast. Suveturniiril tehtud fotosid

on võimalik vaadata siit ja kokkuvõtvat videoklippi siit. Algselt detsembrisse 2020

planeeritud talveturniir jäi Covid-19 piirangute tõttu ära. 19.06.2021 toimus 7.

hooaega lõpetav ja kõiki SPIN-programmi gruppe hõlmav 2021. aasta suveturniir.

TATi raames rahastatud noortegruppidest jagus suveturniiril võidurõõmu

Kuristiku tüdrukute grupile ning Mahtra 10-12-aastaste poiste grupile (mõlemad

Tallinnast Lasnamäe linnaosast). Suveturniirist 2021 tehtud fotosid on võimalik

vaadata siit.

o 8. hooaja I pooles toimus kaks piirkondlikku talveturniiri – Tallinna ja Harjumaa

13 grupi osalusel PÕHJA turniir ALeCoq sisehallis ja ja Kesk- ja Lõuna-Eesti 6

grupi osalusel LÕUNA turniir Nõo spordihallis. PÕHJA turniirist võttis osa 167

noort ning lisaks kolm külalistiimi - FC Levadia ja Saku Sporting. LÕUNA

turniirist võttis osa 68 noort.

o Osalejate noorte osalemisaktiivsuse kaardistamiseks täitsid treenerid ja

abitreenerid regulaarselt elektroonset andmekeskkonda Sportlyzer, kus planeeriti

sessioone, täideti osalustabelit ning kirjeldati sessioonides toimuvat. Osalustabelid

edastati koos treenerite kinnitusega igakuiselt Siseministeeriumile.

o Meeskonnale ning koostööpartneritele programmi arengute kohta regulaarse

ülevaate andmiseks anti 1. hooajal (perioodil jaanuar-juuni 2015) välja 6 kuukirja

ja 2. hooajal (perioodil august-juuli 2016) 11 kuukirja, 3. hooajal (perioodil

august 2016-juuli 2017) samuti 11 kuukirja. 4. hooajal (perioodil august 2017-juuli

2018) anti välja 7 kuurkirja. 5. hooaja esimesel poolel (perioodil august 2018-

detsember 2018) anti välja 2 kuukirja. 5. hooaja teisel poolel (perioodil jaanuar-

juuli 2019) anti välja kolm kuukirja. 6. hooaja esimesel poolel (perioodil august-

detsember 2019) anti välja kolm kuukirja. Hooaja teisel poolel (perioodil jaanuar-

juuli 2020) anti välja kaks kuukirja. 7. hooaja esimesel poolel (perioodil august-

detsember 2020) anti välja kaks kuukirja. Hooaja teisel poolel kuukirju välja ei

antud, vaid keskenduti rohkem kohalike võrgustike suunalisele

29

sisekommunikatsioonile. 8. hooaja esimesel poolel anti välja kaks kuukirja, milles

esimeses tõsteti esile eelmise hooaja suuremad õnnestumised – SPIN suveturniir ja

presidendi sotsiaaltöö preemia. Samuti andis programmi asutaja Keit Fomotškin

teada oma siirdumisest uutele väljakutsetele, Saku Gümnaasiumi koolijuhi

ametikohale. Teises kuukirjas jagas oma mõtteid uus tegevjuht Priit Jõe eelseisva

kahe aasta SPIN-programmi peamistest arendustegevustest. Kuukirjade eesmärk

on hoida kõiki programmi panustajaid ja koostööpartnereid ühtses infoväljas ja

võimaldada olla regulaarselt SPIN-programmi arengutega kursis. Partnerite

erinevate hooaegade suuline tagasiside näitab, et sellises formaadis ülevaade on

neile väga kasulik ja oodatud. Seda peetakse paljude poolt lausa üheks eeskujuks

näitena, kuidas niivõrd suure koostööpartnerite võrgustiku puhul

sisekommunikatsiooni teostada.

o Alates 4. hooaja algusest koostatakse ka programmi kuukirja venekeelset

versiooni, mis tagab info parema mõistetavuse vene keelt emakeelena kõnelevatele

koostööpartnerite esindajate seas. Lisaks jagatakse senisest enam infot veebilehel

ja ka kuukirjas erinevate põnevate tegevuste kohta sessioonides ja gruppides.

Jätkuvalt on kommunikatsiooni peamine fookus sisekommunikatsioonil ja

peamine eesmärk hoida meie võrgustiku liikmeid regulaarselt informeerituna

programmis toimuvatest arengutest ja tegevustest.

o Märtsis 2016, novembris 2016, juunis 2017 ja jaanuaris 2018 saadeti infokiri

programmis osalevate noorte vanematele. Alates jaanuarist 2019 saab iga

teenusesse tuleva noore lapsevanem koordinaatorilt programmi tutvustava ja

vajalikku korralduslikku lisainfot (sessioonide toimumisajad ja -kohad, kontaktinfo

jm) koondava kirja. Lisaks hoitakse lapsevanematega senisest veelgi

regulaarsemalt kontakti nii osalusjärjepidevuse hoidmise kui lapse arengut toetava

infovahetamise eesmärgil.

o 3. hooaja alguseks ehk septembris 2016 valmis lühike videokokkuvõte 2. hooaja

kohta, kus osalejad ja treenerid räägivad ise, mida SPIN-programmis osalemine

noortele õpetab ja arendab. Vastav video on leitav siin. Samuti valmis 2. hooaja

lõputurniiri (toimus 18.06.2016) kokkuvõttev video, mis on leitav siit;. 3. hooaja

lõputurniirist (17.06.2017) valmis samuti kokkuvõttev video, mis on leitav siit.

Samuti valmis novembris 2017 SPIN-programmi üldtutvustav video, mis on leitav

siit. 4. hooaja lõputurniirist (16.06.2018) valminud kokkuvõttev video on leitav

siit. 5. hooaja lõputurniirist (15.06.2019) valminud kokkuvõtva video on leitav siit.

7. hooaja alguses (28.08.2020) toimunud suveturniiri kokkuvõttev video on leitav

siit.

1.1.5. Keskse juhtrühma kohtumised

• 1. hooajal valmistati ette ja toimus 6 keskse juhtrühma kohtumist (17.12.2014, 26.01.2015,

02.03.2015, 07.04.2015, 26.05.2015 ja 30.06.2015).

• 2. hooajal valmistati ette ja toimus 6 keskse juhtrühma kohtumist (25.08.2015, 13.10.2015,

16.12.2015, 01.03.2016, 05.05.2016, 20.06.2016).

• 3. hooajal valmistati ette ja toimus neli keskse juhtrühma kohtumist (27.10.2016,

10.01.2017, 11.04.2017 ja 13.06.2017);

• 4. hooajal valmistati ette ja toimus neli keskse juhtrühma kohtumist (04.10.2017,

12.12.2017, 14.02.2018 ja 12.06.2018);

• 5. hooaja esimesel poolel valmistati ette ja toimus kaks keskse juhtrühma kohtumist

(05.09.2018 ja 11.12.2018. 5. hooaja teisel poolel valmistati ette ja toimus samuti kaks

juhtrühma kohtumist (09.04.2019 ja 18.06.2019).

• kohtumiste käigus anti ülevaade programmi elluviimise arengutest, analüüsiti programmi

tegevuste käiku ja eesmärkidele vastavust, lahendati olulisemaid elluviimise käigus

tekkinud väljakutseid ning langetati programmi arendamiseks või muudatuste

elluviimiseks vajalikke strateegilisi otsuseid (sh 2015. aasta viimasel kohtumisel otsus Ida-

Virumaale laienemise kohta Kohtla-Järve linna ja 2016. aasta viimasel kohtumisel otsus

laienemise kohta Narva linna, 2018. aasta veebruarikuisel kohtumisel otsus laienemiste

kohta Rakvere ja Tartu linna, 2018. aasta septembrikuisel kohtumisel laienemine Viimsi

valda ja Tallinnas, Mustamäe linnaossa). Samuti arutas keskne juhtrühm Põhja-Tallinna

tüdrukute grupi sulgemist 3. hooaja lõpul ja jätkamise võimalusi 4. hooaja alguses, mille

30

tulemusena otsustati selle grupiga 4. hooaja algusest enam mitte jätkata.

• 6. hooaja esimesel poolel valmistati ette ja toimus üks pikema kestusega keskse juhtrühma

kohtumine (21.08.2019), mille raames arutati muuhulgas põhjalikumalt SPIN-programmi

tulevikuarenguid ning programmi mudeli erinevate elementide toimimist. Samuti toetati sel

kohtumisel jätkusuutlikkuse edendamiseks SPIN-programmi sügisperioodi laienemisi

Tallinnas Nõmme linnaossa, Keila ja Pärnu linna, Rae ja Tõrva valda muudest rahastustest

(peamiselt kohalike omavalitsuste toetusest). Hooaja teisel poolel valmistati ette ja toimus

üks juhtrühma kohtumine (01.07.2020), mille käigus anti ülevaade 6. hooaja

tulemustest ja arutati, milline võiks olla juhtrühma roll ning koosseis edasiste hooaegade

jooksul.

• 7. hooaja esimesel poolel valmistati ette ja toimus üks pikema kestusega keskse juhtrühma

kohtumine (29.10.2020), mille raames tutvustati SPIN-programmi värskeimat mõju

raportit (2015-2020) ja programmi andmekorje automatiseerimise protsessi eesmärki ja

hetkeseisu. Ühtlasi arutati seoses MTÜ SPIN ja Siseministeeriumi vahel kuni aastani 2023

jätkuva koostöö kontekstis põhjalikumalt SPIN-programmi tulevikuarenguid. Kohtumisel

toetati mõtet laiendada võimalusel programmi kõigisse maakondadesse ja konkreetsemalt

maakonnakeskuste kohalikesse omavalitsustesse, kus SPIN-programmi veel ei rakendata.

Hooaja teisel poolel valmistati ette ja toimus kaks keskse juhtrühma kohtumist (11.03.2021

ja 08.06.2021). Hooaja teise poole kesksetes juhtrühmades keskenduti uute piirkondade

laienemiste ettevalmistuste ning Covid-19 teise laine raames toimuvate tegevuste

läbiviimise teemadele.

• 8. hooaja esimesel poolel valmistati ette ja toimus üks pikema kestusega keskse juhtrühma

kohtumine (20.10.2021). Anti ülevaade SPIN-programmi gruppide elujõulisuse

toetamisest, SPINi välistele treeneritele mõeldud koolitusprogrammi välja töötamise

esialgsetest põhimõtetest ning universaalseks ennetuseks kasutatavate e-õppematerjalide

loomisest.

Arendusprojekti raames soovitakse luua SPINi välistele treeneritele eraldi koolitusprogrammi,

mille eesmärgiks on edendada noorte eluoskuste arengut spordis ja muus huvihariduses.

Detailne koolitusprogrammi sisu luuakse perioodil jaan-juuli 2022 ning elluviimine

kavandatakse 2022/2023 õppeaastal. Koolitusprogrammi kaasatakse 16 meeskonnaspordi- ja

individuaalalade treenerit.

Samuti jagati kogemust, kuidas toimuvad programmi ettevalmistavad tegevused uute

piirkondade avamisel. Lisaks neljale 2021 aastal avatud piirkonnale toimusid grupi avamise

ettevalmistused ka Valgas. Valga piirkonna puhul kvalifikatsiooniga jalgpallitreeneri leidmine

osutus küllaltki keeruliseks. Priit Jõe ja Snezana Stoljarova on vestelnud Valgas tegutsevate

jalgpallitreeneritega, kuid tegevjuhi ja elusoskustesuuna juhi hinnangul ei kanna antud

treenerid SPINi väärtuseid. Priit Jõe on ühendust võtnud Otepää jalgpalliklubi esindajatega,

SPIN Tõrva grupi jalgpallitreeneriga, Tsirguliina Kooli kehalise kasvatuse õpetajaga, Karula-

Lüllemäe Spordi- ja Tervisekeskuse juhatajaga ning FC Valga Warrior mängijatega, kuid

kahjuks ülalnimetatud kontaktide kaudu jalgpallitreenerit ei leitud. Jalgpallitreeneri kuulutust

on levitatud kohalikus kogukonnas Valga juhtrühma kuuluvate liikmete poolt. Keskse

juhtrühma otsusena on antud SPINi meeskonnale voli otsida Valgas treenerit teiste

meeskonnaspordialade seast.

1.1.6. Kohalike juhtrühmade kohtumised

o 1. hooajal valmistati ette ja toimus 8 Põhja-Tallinna juhtrühma kohtumist

(12.12.2014, 13.01.2015, 26.01.2015, 17.02.2015, 10.03.2015, 14.04.2015,

13.05.2015 ja 09.06.2015); 2. hooajal valmistati ette ja toimus 6 kohtumist

(11.08.2015, 22.09.2015, 17.11.2015, 19.01.2016, 05.04.2016 ja 19.05.2016); 3.

hooajal valmistati ette ja toimus neli kohtumist (30.08.2016 ja 25.10.2016

06.03.2017 ja 06.06.2017); 4. hooaja valmistati ette ja toimus neli kohtumist

(10.10.2017, 16.01.2018, 10.04.2018 ja 05.06.2018). 5. hooaja esimesel poolel

valmistati ette ja toimus kaks kohtumist (28.08.2018 ja 16.10.2018). Hooaja teisel

poolel toimus samuti kaks kohtumist (15.01.2019 ja 16.04.2019). 6. hooaja

esimesel poolel valmistati ette ja toimus üks kohtumine (12.11.2019). Hooaja

teisel poolel toimus kaks juhtrühma kohtumist (10.03.2020 ja 26.05.2020). 7.

hooaja esimesel poolel toimus üks Põhja-Tallinnas juhtrühma kohtumine

31

(13.10.2020). 7. hooaja teisel poolel toimus kaks Põhja-Tallinna juhtrühma

kohtumist (09.02.2021 ja 25.05.2021). 8. hooaja esimesel poolel toimus üks Põhja-

Tallinnas juhtrühma kohtumine (4.11.2021).

o 1. hooajal valmistati ette ja toimus 8 Lasnamäe juhtrühma kohtumist (16.12.2014,

13.01.2015, 27.01.2015, 10.02.2015, 10.03.2015, 28.04.2015, 13.05.2015 ja

09.06.2015); 2. hooaja esimesel poolel valmistati ette ja toimus 6 kohtumist

(11.08.2015, 24.09.2015, 26.11.2015, 21.01.2016, 07.04.2016 ja 26.05.2016); 3.

hooajal valmistati ette ja toimus neli kohtumist (30.08.2016 ja 25.10.2016

06.03.2017 ja 06.06.2017); 4. hooajal valmistati ette ja toimus neli kohtumist

(03.10.2017, 16.01.2018, 10.04.2018 ja 05.06.2018). 5. hooaja esimesel poolel

valmistati ette ja toimus kaks kohtumist (28.08.2018 ja 15.10.2018). Hooaja teisel

poolel toimus kolm kohtumist (14.01.2019, 15.04.2019 ja 11.06.2019). 6. hooaja

esimesel poolel valmistati ette ja toimus üks kohtumine (19.11.2019). 6. hooaja

teisel poolel toimus kaks juhtrühma kohtumist (03.03.2020 ja 11.06.2020). 7.

hooaja esimesel poolel toimus üks Lasnamäe juhtrühma kohtumine (27.10.2020).

7. hooaja teisel poolel toimus üks Lasnamäe juhtrühma kohtumine (02.03.2021). 8.

hooaja esimesel poolel toimus üks Lasnamäe juhtrühma kohtumine (29.10).

o Seoses laienemisega Kohtla-Järvele toimus 2. hooaja teisel poolel kolm sealse

kohaliku juhtrühma kohtumist (09.03.2016, 16.05.2016 ja 13.06.2016). 3.

hooajal valmistati ette ja toimus kaks Kohtla-Järve juhtrühma kohtumist

(26.09.2016 ja 15.06.2017); 4. hooajal valmistati ette ja toimus kolm kohtumist

(29.08.2017, 18.12.2017 ja 07.06.2018). 5. hooaja esimesel poolel valmistati ette

ja toimus kaks kohtumist (30.08.2018 ja 18.10.2018). Hooaja teisel poolel

valmistati ette ja toimus kolm kohtumist (17.01.2019, 18.04.2019 ja 05.06.2019).

6. hooaja esimesel poolel valmistati ette ja toimus üks kohtumine (25.11.2019). 6.

hooaja teisel poolel valmistati ette ja toimus üks juhtrühma kohtumine

(08.06.2020). 7. hooaja esimesel poolel Covid-19 piirangute ja kõrge haigestumise

tõtt tõttu Kohtla-Järvel eraldi juhtrühma kohtumisi ei toimunud. Küll aga suhtles

programmi Ida-Virumaa koordinaator võrgustiku liikmetega aktiivselt osalejate

värbamise, toimumiskohtade ja piirangutega seotud teemadel. Ka 7. hooaja teisel

poolel jätkus Covid-19 pandeemiaga tingitud piirangute tõttu suhtlus Kohtla-Järve

juhtrühma liikmetega e-kanalite kaudu. 8. hooaja esimesel poolel jätkus Covid-19

pandeemiaga tingitud piirangute tõttu suhtlus Kohtla-Järve juhtrühma liikmetega

e-kanalite kaudu.

o 6. hooajal valmistati ette ja toimus kaks Narva juhtrühma kohtumist (25.11.2019

ja 08.06.2020). 7. hooaja esimesel poolel valmistati ette ja toimus üks Narva

juhtrühma kohtumine (28.09.2020). 7. hooaja teisel poolel jätkus Covid-19

pandeemiaga tingitud piirangute tõttu suhtlus Narva juhtrühma liikmetega e-

kanalite kaudu. 8. hooaja esimesel poolel toimus üks Narva juhtrühma kohtumine

(13.09.2021).

o 8. hooajal valmistati ette ja toimus üks juhtrühma kohtumine Paides (10.11.2021),

üks juhtrühma kohtumine Viljandis (11.11.2021) ja üks juhtrühma kohtumine

Raplas (7.12.2021).

o Kohalike juhtrühmade kohtumiste käigus anti ülevaade programmi elluviimise

arengutest ning otsiti ühiselt lahendusi gruppides tekkinud väljakutsetele.

Peamiselt olid väljakutsed, mis vajasid ühiselt lahenduste leidmist, seotud

gruppide toimumiskohtade leidmise ja osalejate osalusaktiivsuse ning täiendavate

osalejate värbamisega seonduvate küsimustega (värbamise teostamiseks olulised

koolid, piirkonnad; teised organisatsioonid, kellega suhelda ja kes saavad

sihtrühma noorte programmi motiveerimisel omalt poolt toetada jms).

1.1.7. Kohtumised kaasatud klubide esindajatega

o 1. hooajal (perioodil veebruar-mai 2015) viidi mõlemas linnaosas tegutsevate

treenerite ja abitreenerite osalusel kaasatud klubide (FC Flora ja FC Levadia)

juures läbi peamiselt programmi elluviimise korralduslike küsimuste

läbiarutamiseks ja info andmiseks vajalikke igakuiseid kohtumisi.

o 2. hooajast ei ole vajadust korraldada neid kohtumisi, kuna klubide esindajad on

32

kaasatud ja osalevad ka kohalike juhtrühmade kohtumistel.

• 1.1.8. Supervisioonide läbiviimine

o 1. hooajal viidi treeneritele ja abitreeneritele koostöös Avatud Meele Instituudi

superviisoritega läbi kaks supervisiooni (18.02.2015 ja 15.04.2015). Lisaks toimus

27.05.2015 SPINi mudelile aluseks oleva programmi Kickz juures töötava

pikaajalise kogemusega konsultandi Anthony Schiavo poolt läbiviidud

täiendkoolitus.

o 2. hooajal toimus neli supervisiooni (30.09.2015, 02.12.2015, 17.02.2016 ja

13.04.2016), millest kolm viidi läbi Avatud Meele Instituudi superviisorite ja üks

eluks vajalike sotsiaalsete oskuste sessioonide autori Snezana Stoljarova poolt.

o 3. hooaja esimesel poolel toimus Tallinna meeskonnale kaks supervisiooni

(12.10.2016 ja 30.11.2016), millest ühe viisid läbi Avatud Meele Instituudi

superviisorid ja ühe eluks vajalike sotsiaalsete oskuste sessioonide autor Snezana

Stoljarova; Kohtla-Järve meeskonnale toimus samuti kaks supervisiooni

(06.10.2016 ja 08.12.2016), millest ühe viis läbi Avatud Meele Instituudi

superviisor ja ühe eluks vajalike sotsiaalsete oskuste sessioonide autor Snezana

Stoljarova. 3. hooaja teisel poolel toimus Tallinna meeskonnale kaks supervisiooni

(15.02.2017 ja 19.04.2017); Kohtla-Järve meeskonnale toimus samuti kaks

supervisooni (16.02.2017 ja 13.04.2017).

o 4. hooaja esimesel poolel toimus treenerite toetamiseks Tallinna meeskonnale kaks

supervisiooni (01.11.2017 ja 06.12.2017), millest ühe viisid läbi Avatud Meele

Instituudi superviisorid ja ühe Vaikuseminutite koolitaja. 4. hooaja teisel poolel

toimus Tallinna meeskonnale kaks supervisiooni (04.02.2018 ja 11.04.2018),

millest esimese viis läbi Vaikuseminutite koolitaja ning teise Avatud Meele

Instituudi superviisor Markus Tani ja programmi eluoskuste suuna juht Snezana

Stoljarova. Kohtla-Järve meeskonnale toimus hooaja esimesel poolel samuti kaks

supervisiooni (12.10.2017 ja 30.11.2017), millest ühe viis läbi Avatud Meele

Instituudi superviisor ja teise eluks vajalike sotsiaalsete oskuste sessioonide autor

Snezana Stoljarova. Hooaja teisel poolel toimus Kohtal-Järve treeneritele kaks

supervisiooni (15.02.2018 ja 26.04.2018). Läbiviijateks vastavalt eluoskuste suuna

juht Snezana Stoljarova ja Avatud Meele Instituudi superviisor Moonika Laht.

Tallinnas 2017. aasta lõpus alustatud ja 2018. aasta alguses jätkatud koostöö

Vaikuseminutitega aitas viia meelerahu harjutused praktikas regulaarselt kasutusse

Tallinna gruppide noorte seas.

o 5. hooaja esimesel poolel toimus treenerite toetamiseks Tallinna meeskonnale üks

supervisiooni (07.11.2018), millest viisid läbi Avatud Meele Instituudi

superviisorid Koidu Tani-Jürisoo ja Markus Tani. Kohtla-Järve meeskonnale

toimus 5. hooaja esimesel poolel samuti üks supervisioon (19.10.2018), mille viis

läbi Avatud Meele Instituudi superviisor Moonika Laht. Hooaja teisel poolel

toimus Tallinna meeskonnale üks supervisioon (03.04.2019) ja selle viisid

sarnaselt hooaja esimese poole supervisioonile läbi Avatud Meele Instituudi

superviisorid Koidu Tani-Jürisoo ja Markus Tani. Kohtla-Järve ja Narva

meeskonnale toimus 5. hooaja teisel poolel samuti üks supervisioon (27.05.2019),

mille viis läbi Avatud Meele Instituudi superviisor Moonika Laht.

o 6. hooaja esimesel poolel toimus treenerite toetamiseks Tallinna meeskonnale üks

koolitussupervisioon (04.12.2019) ja Kohtla-Järve ning Narva treeneritele samuti

üks supervisioon (18.11.2019). Mõlemad supervisioonid viis läbi Avatud Meele

Instituudi superviisor Moonika Laht. 6. hooaja teisel poolel toimus Tallinna

treeneritele üks koolitussupervisioon (11.03.2020), mille viis läbi Avatud Meele

Instituudi superviisor Koidu Tani-Jürisoo. Lisaks toimusid eriolukorra ajal aprillis

ja mais Zoom videokeskkonnas e-supervisioonid, mille viisid läbi programmi

eluoskuste meeskonna liikmed Snezana Stoljarova ja Ellen Simmul. Ka Kohtla-

Järve ja Narva treeneritele toimusid vahemikus märts-mai nende poolt läbi viidud

e-supervisioonid.

o 7. hooaja esimesel poolel toimus Tallinna treeneritele üks koolitussupervisioon

(04.11.2020), mille viis läbi SA Kiusamisvaba Kool koolitaja Ly Kasvandik.

33

Kohtla-Järve ja Narva treeneritele toimus kaks koolitussupervisiooni. 15.10.2020

toimunud koolitussupervisiooni viis läbi Avatud Meele Instituudi superviisor

Moonika Laht, 04.11.2020 toimunud koolitussupervisiooni SA Kiusamisvaba Kool

koolitaja Kati Toobal. Lisaks toimusid nii Tallinna kui Ida-Virumaa treeneritele

detsembris 2020 Zoom videokeskkonnas e-supervisioonid, mille viisid läbi

programmi eluoskuste meeskonna liikmed Snezana Stoljarova ja Ellen Simmul. 7.

hooaja teisel poolel toimus 01.03.2021 Ida-Virumaa treeneritele üks e-

supervisioon Zoom videokeskkonnas, mille viis läbi Avatud Meele Instituudi

superviisor Moonika Laht. Samuti e-supervisioon 16.04.2021, mille viisid läbi

programmi eluoskuste suuna juht Snežana Stoljarova ja eluoskuste tiimi mentor

Ellen Simmul. Tallinna treeneritele toimus 21.05.2021 mängude loomise ja

läbiviimise teemaline koolitus, mille viis läbi Eli Sukles. Lisaks toimus 11.05.2021

sügisel avatavate uute piirkondade treeneritele (Rapla, Paide ja abitreener

tüdrukute grupi juurest Tallinnas) baaskoolitus teemal „Grupiprotsesside

juhtimine“, mille viis läbi Markus Tani Avatud Meele Instituudist.

o 8. hooaja (2021/2022) eel toimusid treeneritele eluoskuste sessioonide

täiendõppepäevad. Tallinna treeneritele toimus täiendõppepäev 11.08 ja Ida-

Virumaa treeneritele 13.08.2021. Uute gruppide treeneritele (Paide, Rapla ja

Viljandi) toimus baaskoolitus 17. augustil 2021. Tallinna gruppidele toimus

22.10.2021 VERGE koolitus „Suhtlemine konflikti olukorras ja verbaalne piiride

seadmine“. Narva ja Kohtla-Järve treeneritele toimus 9. novembril täiendkoolitus

VitaTiimi poolt ning teemaks „Aktiivõppemeetodid mitteformaalses hariduses“.

o Treenerite toetamine on jätkuvalt väga oluline prioriteet treeneri heaolu ja

tegevuste elluviimise kvaliteedi tagamiseks. Kvaliteedi järjepidevaks tagamiseks

jätkame igal hooajal supervisioonide ja uute EO materjalide ühiskoolituste

läbiviimisega treeneritele ja abitreeneritele.

o Supervisioonid ja täiendkoolitused on programmi treenerite ja abitreenerite

arendamiseks ja motiveerimiseks, et süvendada baaskoolitustel õpitud oskusi,

töötada ühiselt läbi sessioonide (sh eluoskuste sessioonide) elluviimisel kogetud

keerulisi juhtumeid, teha rollitreeninguid, jagada gruppidega töötamisel tekkinud

positiivseid kogemusi jms. See osa programmist on treenerite endi sõnul üks

olulisemaid elemente, mis tagab treenerite vaimse valmisoleku tulla toime

tekkinud väljakutsetega ja hoiab üleval motivatsiooni pühenduda programmi

eesmärkide elluviimisele. Lisaks võimaldavad need tegevused jagada kogemusi

ning tekitada positiivset meeskonnatunet kõigi meeskonnaliikmete vahel.

1.1.9. Eluks vajalike sotsiaalsete oskuste sessiooni sisu arendamine

o Koostöös programmi eluoskuste sessiooni autori ja konsultandi Snezana

Stoljarovaga organisatsioonist ESTipp koguti 1. hooaja jooksul nii sessioonide

külastuste, abitreeneritega toimunud individuaalsete vestluste kui tiimikohtumiste

raames tagasisidet sessioonide läbiviimise kohta. Vastavalt saadud tagasisidele

muudeti sessiooni läbiviimise formaati algselt 90 minutit kestnud klassiruumi-

formaadilt 60:30 mudelile (60 minutit klassiruumis + 30 minutit võimalusel

räägituga seostatud jalgpallitrenni). Samuti otsustati läbiviidud teemade

kinnistamise eesmärgil 1. hooaja teisel poolel korrata mõningaid neis sessioonides

juba käsitletud teemasid. 1. hooaja lõpus koguti abitreeneritelt ja treeneritelt

individuaalsete vestluste käigus tagasisidet antud sessiooni arenguvajaduste kohta.

Abitreenerid rõhutasid vajadust suurema individuaalse sisulise toetuse järele

sessioonides esilekerkivate grupi ja materjali edasiandmisega seotud

väljakutsetega toimetulemiseks. Seetõttu rakendasime 1. hooaja teisel poolel ja 2.

hooajal sessioonide vaatlemist, tagasiside ning sisulise toetuse andmist eluoskuste

sessioonide sisumaterjali loojate poolt. Tugi sisaldas 2. hooajast ka sessioonide

regulaarsemat külastust, nähtu peegeldamist ning individuaalset konsultatsiooni

treeneritele ja abitreeneritele.

o 2. hooaja eel seadsime endile kaks selle sessiooniga seotud eesmärki:

1) tagada treeneritele ja abitreeneritele stabiilsem tugi ja tagasiside sessioonide

läbiviimise kohta;

34

2) siduda jalgpallitrennides tehtav ja eluoskuste sessioonides õpetatav omavahel

ühtseks ja teineteist toetavaks tervikuks.

• 2. hooaja alguses (16.08.2015) ja keskel (29.12.2015) toimusid treeneritele ja

abitreeneritele hooaja vabaaja tegevuste kohustuslike eluoskuste sessioonide materjalide

täiendõppe päevad. Ühtlasi anti suuniseid hooajaks ja võeti kokku seniläbitu parimad

praktikad ja suurimad väljakutsed.

• 3. hooaja alguses (04.08.2016) ja hooaja keskel (27.12.2016) toimusid treeneritele ja

abitreeneritele hooaja vabaaja tegevuste kohustuslike eluoskuste sessioonide materjalide

täiendõppe päevad. Ühtlasi anti suuniseid hooajaks ja võeti kokku seniläbitu parimad

praktikad ja suurimad väljakutsed.

• Kohtla-Järve meeskonnale toimus 3. hooaja alguses (22.-23.08.2016) programmi baasõpe

ja eluoskuste sessioonide materjalide täiendõpe. Hooaja keskel (21.12.2016) toimus

sarnaselt Tallinna meeskonnale hooaja teise poole eluoskuste materjalide täiendõpe.

• 4. hooaja alguses (Tallinnas 10.08.2017 ja Kohtla-Järvel 07.08.2017) ja hooaja keskel

(28.12.2017 nii Tallinnas kui Kohtla-Järvel) toimusid treeneritele ja abitreeneritele hooaja

vabaaja tegevuste kohustuslike eluoskuste sessioonide materjalide täiendõppe päevad.

Ühtlasi anti suuniseid hooaja teiseks pooleks ja võeti kokku seni läbitu parimad praktikad

ja suurimad väljakutsed. 4. hooaja õnnestumised ja arenguväljakutsed uueks hooajaks võeti

kokku hooaja lõpukohtumisel 21.06.2018.

• 5. hooaja alguses (Tallinnas 09.08.2018 ja Kohtla-Järvel 07.08.2018) ning hooaja keskel

(12.12.2018 Tallinnas ja 13.12.2018 Kohtla-Järvel) toimusid treeneritele ja abitreeneritele

hooaja vabaaja tegevuste kohustuslike eluoskuste sessioonide materjalide täiendõppe

päevad. Ühtlasi anti suuniseid hooaja teiseks pooleks ja võeti kokku seni läbitu parimad

praktikad ja suurimad väljakutsed. Hooaja viimase kolmandiku vabaaja tegevuste

kohustuslike sessioonide materjalide täiendõppepäev Tallinna tiimile toimus 13.02.2019 ja

Ida-Virumaa tiimile (Kohtla-Järve ja Narva) 14.02.2019.

• 6. hooaja alguses (Tallinnas 12.08.2019 ja Kohtla-Järve ning Narva tiimile 05.08.2019)

toimusid treeneritele ja abitreeneritele hooaja vabaaja tegevuste kohustuslike eluoskuste

sessioonide materjalide täiendõppe päevad. Ühtlasi anti suuniseid hooaja esimeseks

pooleks. Hooaja teise poole vabaaja tegevuste materjalide täiendõppepäev toimus Tallinna

tiimile 07.01.2020, Kohtla-Järve ja Narva treeneritele 14.01.2020. Alates 13.03 kuni 18.05

(mõned grupid said alustada juba 11.05) olid SPINi tavategevused Covid-19 pandeemiast

tingitud eriolukorra tõttu pausil. Tavatreeningute asemel viisid treenerid läbi

distantstegevusi. Nende hulgas olid ka EO suunaga tegevused. Näiteks lepiti noortega netis

suhtlemise põhimõtteid ja toetati positiivset suhtlust ka sotsiaalmeedia vahendusel.

Iganädalased ‘challengid’ olid seotud loovuse, üksteise tundmaõppimise, lahkuse ja

positiivsuse, tervisliku eluviisi ja kriitilise mõtlemise teemadega. Treenereid toetati EO

tiimi poolt erinevate distantstegevuste ideedega ning juba nimetatud Zoom

videokeskkonnas läbiviidud e- supervisioonidega.

• 7. hooaja esimese poole vabaaja tegevuste materjalide täiendõppepäev toimus Tallinna

tiimile 14.08.2020, Kohtla-Järve ja Narva treeneritele 10.08.2020. Treenereid toetati EO

tiimi poolt vastavalt jooksvalt vastavalt vajadusele erinevate distantstegevuste ideedega

ning ka grupiprotsesside juhtimise ja eluoskuste sessioonide läbiviimisega seotud

teemadel. Sarnaselt esimesele Covid-19 eriolukorrale panustas EO tiim ka 7. hooaja

jooksul palju distants- ja hübriidtegevuste elluviimise konsulteerimisse ja treenerite

toetamisse.

• Võrreldes 1. hooajaga muutus 2. hooajal noorte osalus eluoskuste sessioonides

jalgpallisessioonidega võrdsemaks, mõnes grupis seda lausa ületades. Teisisõnu öeldes

võrdsustus osalemine programmi eluoskuste ja jalgpalli sessioonides. Abitreenerid ise

tõdesid, et võrreldes esimese hooajaga on noored eluoskuste sessioonid paremini omaks

võtnud ning teadvustavad platsiväliste tegevuste väärtust ning positiivset mõju ka

spordiväljakul toimuvale. Noored on paremini harjunud ka sellega, et neilt oodatakse

aktiivset osalust sessioonides ning arvamuse avaldamist programmi sisu kohta. Seetõttu on

hea meel tõdeda, et mitmed sessioonid on olnud väga aktiivsed ja noored on hea meelega

arutlenud erinevate teemade üle (nt suhete/sõpruse teema; stereotüüpide teema, koostöö ja

emotsioonide sessioonid, konfliktide ennetamine ja lahendamine jpt).

35

• Abitreenerid nägid 2. hooajal arengut ka selles, et kontakt noortega on läinud paremaks ja

nad teavad, kuidas noortele erinevate teemadega paremini läheneda – mis konkreetse grupi

noortele sobib, mis mitte. Näiteks, mõnele grupile sobib rohkem videomaterjal, mõnele

sobib eluoskuste teema jaotamine väiksemateks osadeks ja vaheldumisi kombineerimine

jalgpalliga, mõni abitreener teeb eluoskuste sessioone eraldi vene ja eesti keelsete noortega

jne. Grupi parem tundmine ja kogemused tõstavad kokkuvõttes eluoskuste sessioonide

läbiviimise kvaliteeti ja noorte huvi aktiivselt kaasa töötada.

• Ehkki programmi eluoskuste sessioonide ettevalmistamise ja elluviimise läbiviijad on

abitreenerid, olid ka treenerid 2. hooajal palju rohkem eluoskuste sessioonidesse kaasatud:

arutlesid koos noortega, esitasid häid küsimusi, tegid kokkuvõtteid ja seostasid

käsitletavaid teemasid jalgpalliga. Püüame edaspidi veel rohkem tihendada treenerite ja

abitreenerite koostööd, et kõik saaks aru, miks on oluline enne sessiooni omavahelised

tegevused põhjalikult läbi mõelda ja kuidas kinnistada eluoskuste sessioonides antavaid

sõnumeid järgnevates sessioonides. Eesmärk on luua võimalikult palju praktilisi seoseid

eluoskuste sessioonide tegevuste ja jalgpalli ning eluliste situatsioonide vahel, et noored

saaks aru, miks nende teemadega eluoskuste sessioonides tegeleme ja oskaks seeläbi

tõhusamalt tegutseda nii jalgpallisessioonides kui igapäevases elus. See töö kannab üha

rohkem vilja. Tagasiside põhjal hakkab programm noortele üha rohkem omaks ja sellest

saadav kasu teadvustatuks saama.

• Kokkuvõtteks oli võrreldes 1. hooajaga tänu täiendavatele tegevustele 2. hooajal läbiviidud

eluoskuste sessioonides näha üha rohkem sidusust jalgpallisessioonides toimuvaga ja

sisulist arengut sessioonide kvaliteedis. Aina parem oli ka koostöö abitreenerite ja

treenerite vahel. Kuigi abitreener juhib kogu eluoskuste sessiooni protsessi, on treener

noorte eeskujuna väga suureks ja vajalikuks abiks distsipliini hoidmisel, tõlkimisel,

ülesannetes osalemisel ja praktiliste näidete abil seoste loomisel jalgpalliga.

• Programmi 3. hooajal asuti Tallinna gruppides eluoskuste sessioonide teemade valiku

tegemisel lähtuma veelgi rohkem iga grupi konkreetsetest arenguvajadustest. See tähendab,

et kuigi osa eluoskuste töötubade kohustuslikest teemadest ja sisust on kõigile gruppidele

sama, planeerime teise osa vastavalt iga grupi vajadustele, huvidele ja võimalustele.

Näiteks vajab mõni grupp rohkete uute osalejate tõttu rohkem rõhku meeskonnatööle,

temperamentsem grupp omakorda intensiivsemat tähelepanu konfliktide lahendamise

oskuste arendamisel, mõni grupp on aga valmis katsetama õpitu elluviimist ka väljaspool

programmi sessioone (nt vabatahtlikutena panustamisel või mentoritena nooremate

gruppide osalejate juures). Uue süsteemi järgi on igas kuus üks eluoskuste nn

individuaalne sessioon, mis lähtub abitreeneri sisendist, milliste teemadega peaks lisaks

eluoskuste üldisele sisumaterjalile veel antud grupis tegelema. Teemade sobitamist

üldisesse hooaja kavva juhib eluoskuste suuna juht, kes aitab vajadusel abitreenerit

kokkulepitud sessioonide ettevalmistamisel toetada täiendavate sisumaterjalidega.

Abitreenerite ja treenerite senise tagasiside põhjal on sisse viidud muudatused olnud

positiivse mõjuga. See on võimaldanud neil paremini arvestada enda grupi

arenguvajadustega ning toetada sisuliste arenguvajadustega töötamist. Sama praktikaga

jätktati ka programmi 4. ja 5. hooajal. Seda nii Tallinna kui Kohtla-Järve gruppides.

• Arengud, mida täheldasime 2. ja 3. hooajal, jätkusid ka 4., 5. hooajal ja 6. hooaja esimesel

poolel. Treenerite osavõtt eluoskuste sessioonides muutus aina paremaks. Ka kogu tiimi

enesetõhusus eluoskuste sessioonide elluviimisel ja jalgpalliga sidumisel on kasvanud (on

veel rohkem kogemust, järjepidevad koolitused ja supervisioonid toimivad). Treenerite

paaride koostöö toimib hästi. 3. hooajaks on treenerid jõudnud rohkem selgusele selles,

mis nende gruppide puhul eluoskuste sessioonide läbiviimises toimib ja mis mitte (nii

sisuliselt kui metoodiliselt). Näiteks, mitmed grupid leidsid, et eluoskuste sessioonide

jaotamine väikseteks osadeks ja nende osade tegemine jalgpalliga vaheldumisi toimib

efektiivsemalt. Lasnamäe 10-13 poiste grupis toimis aga väga hästi ka konkreetsel päeval

sessiooni läbiviimine, sama ka Kuristiku 10-14 tüdrukute grupis.

• 3. ja 4. hooajal ei ole olnud märkimisväärset erinevust jalgpalli ja eluoskuste sessioonides

osalemisel. Üheks põhjuseks võib olla see, et sessioone viiakse läbi erinevatel päevadel

ja/või võetakse läbi väiksemate osadena jalgpalliga vaheldumisi. Samas on ka noorte

avatus sessioonides osalemiseks suurem ja saadakse aru nende tähtsusest. Võrreldes

eelmiste hooaegadega, ei tulnud treeneritelt 3. hooajal kordagi vastukaja, et noored pole

36

nõus eluoskuste sessioonideks ettevalmistatud tegevustes osalema.

• Senise kogemuse ja treenerite tagasiside põhjal võib öelda, noorte puhul on toimunud

märgatav areng meeskonnatöö tegemise oskuse osas. Nad on palju teadlikumad enda

emotsioonidest ja ka nende kontrollimisest erinevate konfliktsete olukordade ajal,

suhtlevad rohkem ja on avatumad nii üksteise kui treenerite tagasisidele. Eesti ja vene keelt

emakeelt kõnelevate segagruppide puhul on positiivseks arenguks ka see, et toimub

rohkem lõimumist ja rahvuste vahelisi konfliktsituatsioone on vähe.

• Kolmandal, neljandal, viiendal, kuuendal ja 7. hooaja esimesel poolel toimis paremini ka

külalissessioonide osa. Esiteks on meie koostöö peamiste koostööpartneritega nagu

Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Jalgpalli Liit, jalgpalliklubid ja mobiilsed noorsootöötajad

positiivselt järjepidev ja täidab noorte arengule suunatud eluoskuste sessioonide

elluviimise ootusi. Teiseks oleme üldiselt kaasanud rohkem huvitavaid külalisi, kes teevad

meie sessioone variatiivsemaks (nt 5. hooaja esimesel poolel Tallinna Ülikooli noorsootöö

tudengid, alates 4. hooajast Tallinna Spordi- ja Noorsootöö Ameti mobiilsed

noorsootöötajad). Uute inimeste kaasatus tundub meeldivat ja sobivat ka meie noortele.

Eraldi võib 3. hooaja eluoskuste külalissessioonide läbiviijatena tuua välja trikijalgpalluri,

jalgpalli kohtuniku, jalgpalli mängijate ja välismaalaste kaasatuse.

• 4. hooaja esimesest poolest jätkasime juba sisukalt toimiva mudeliga nii eluoskuste

kohustuslike kui individuaalsete sessioonide läbiviimisel ja koostööd erinevate

koostööpartneritega. Selleks, et veelgi efektiivsemalt kinnistada eluoskuste sessioonides

käsitletavaid teemasid, otsustasime sessioonide autori Snezana Stoljarova eestvedamisel ja

abitreenerite tagasisidele tuginedes liikuda järjest enam teemanädalate süsteemi poole.

Mitme juba rohkem kui üks hooaeg koos käinud noorte gruppide seas võis märgata

positiivset harjumust eluoskuste sessioonides osalemisel. Jätkuvalt on selle üks peamine

eduvõti selles, et eluoskuste osad on läbivalt põimitud jalgpalli sessioonidesse ja seetõttu ei

ole need tajutavad kui eraldiseisvad osad.

• 6. hooaja keskel (2019. aasta detsember) toimus oodatud, vajalik ja oluline muudatus.

Nimelt täiendati Heateo Mõjufondi abil EO tiimi mentoriga, kelleks on Ellen Simmul. EO

suuna inimressursi võimekuse kasvatamine oli vajalik arvestades programmi laienemist

ning uute gruppide lisandumist kuna ühest inimesest ei piisanud enam kõikide gruppide

järjepidevaks ja kvaliteetseks toetamiseks. Uues koosseisus EO tiim (Snezana Stoljarova ja

Ellen Simmul) tegid koheselt muudatusi ka eluoskuste sessioonide väljaõppe struktuuri,

mida rakendati hooaja teisel poolel. Spetsiifiliselt, olemasolevad EO teemad jaotati

gruppide tasemete vahel: I tase – baasoskused (nt meeskonnatöö; emotsioonide juhtimine,

koostöö jms); II tase – edasiarenenud oskused (nt liidriks olemise oskus;

enesekehtestamine jms); III tase – ekspert taseme oskused (nt kriitiline mõtlemine;

identiteet ja väärtused jms). Tasemed said jaotatud arvestades oskuste omandamise

järjestuse loogikaga ja töötubade/teemade sisu keerukusega. Üldine loogika seisneb siis

selles, et iga hooaja alguses otsustab treenerite paar koostöös EO tiimiga, millisel tasemel

nende grupp on ning seejärel planeeritakse koos vastavalt grupi tasemel terve hooaja EO

teemad. 7. hooaja teisel poolel täiendati EO tiimi Lõuna-Eesti mentori ning Ida-Eesti

mentoriga. Programmi 8. hooajaks liitub EO tiimiga ka Kesk- ja Lääne-Eesti mentor. 8.

hooaja alguses alustas Kesk- ja Lääne Eesti mentorina Gähtlin Leppänen.

1. hooaja lõpuosas analüüsiti hooaja tulemusi ning noorte tagasisidet, toimus meeskonna ühine

kokkuvõttev kohtumine. Samuti viidi treenerite ja abitreeneritega läbi individuaalsed kohtumised,

et anda tagasisidet sessioonide läbiviimise ja sessioonide külastuste ning noorte tagasiside alusel

kaardistatud arenguvajaduste kohta. Toimumiskohtadega tehti hooaja lõpus uuendatud

kokkulepped programmi jätkamiseks 2. hooajal.

2. hooaja lõpuosas analüüsiti hooaja tulemusi ning noorte tagasisidet. Toimusid tagasiside

kohtumised iga grupi treenerite paariga, et anda tagasisidet nii jalgpalli- kui eluoskuste sessioonide

läbiviimise ja sessioonide külastuste raames ning noorte tagasiside alusel kaardistatud

arenguvajaduste kohta. Ühtlasi toimus meeskonna ühine hooaega kokkuvõttev kohtumine.

Toimumiskohtadega tehti hooaja lõpus uuendatud kokkulepped (erinevate gruppide sessioonide

elluviimise ajad ja kohad) programmi jätkamiseks 3. hooajal. Kehtivate kokkulepete ülevaatamise

tingib enamasti teiste saalirentnike kasutusaegade muutmise soov või meie endi treenerite soov

37

muuda aega lähtuvalt põhitöökohal (jalgpalliklubid) toimunud treeningute elluviimise graafiku

muudatustest.

3. hooaja lõpuosas analüüsiti hooaja tulemusi ning noorte tagasisidet. Toimusid tagasiside

kohtumised iga grupi treenerite paariga, et anda tagasisidet nii jalgpalli- kui eluoskuste sessioonide

läbiviimise ja sessioonide külastuste raames ning noorte tagasiside alusel kaardistatud

arenguvajaduste kohta. Ühtlasi toimus meeskonna ühine hooaega kokkuvõttev kohtumine

(27.06.2017). Toimumiskohtadega tehti hooaja lõpus uuendatud kokkulepped programmi

jätkamiseks 4. hooajal. Läbi erinevate hooaegade on sessioonide läbiviimiseks sobivate aegade ja

toimumiskohtade leidmine olnud sügis-talvisel ajal turul valitseva tiheda konkurentsi ja pakutavate

väheste võimaluste tõttu üsna suur väljakutse. Lahenduste leidmisel on olnud toeks SPINi kui

usaldusväärse koostööpartneri kuvand ja kinnitust leidev mõju noorte arengule, mis on eelkõige

oluline koolidele, kus SPIN-programmi tegevused toimuvad.

Koostöös Heateo SA-ga valmistati 1. hooaja lõpufaasis ette SPIN-programmi juurde täiendavate

erasektori partnerite kaasamisega alustamiseks vajalikud materjalid ning kaardistati koos

erasektori vabatahtlikuga ettevõtted, kelle suunal alustatakse programmi 2. hooajal tegevust

partnerluse saavutamiseks. 2. hooaja jooksul jätkati juba kontsentreeritud tegevust täiendavate

partnerite leidmiseks, mille tulemusena lepiti mh kokku koostöö ettevõtetega Telia Eesti, Tallinna

Vesi ja MyFitness. Samuti koostati SPINi kommunikatsioonijuhend ja lepiti kokku ühised

väärtused, mida nii noorte kui treenerite seas kinnistada. 2016. aastal teisel poolel tegi programmi

keskne meeskond järjepidevat tööd lisarahastajate juurde toomiseks, et laiendada SPIN-programmi

veel mõnda omavalitsusse Ida-Virumaal. 3. hooaja alguses lepiti kokku koostöös Briti Nõukoguga,

kelle toel avatakse jaanuaris 2017 kolm uut gruppi Narva linnas.

Kokkuvõtteks. 1. hooaja elluviimise üks alaeesmärke oli testida programmi mudelit ning

rakendada jooksvalt vajalikke muudatusi. Seda ka tehti. Peamised muudatused olid seotud

osalejate värbamise, eluoskuste sessioonide mudeli ning nädalavahetuse sessioonide

toimumisaegadega. Esimese puhul pikendati aktiivset värbamisaega märtsi alguseni ning laiendati

mõlemas linnaosas täiendavate osalejate leidmiseks koostööd ka programmi toimumiskohtadega

mitteseotud koolidega. Teise puhul muudeti senist mudelit (üks puhtalt eluoskuste sessioonidele ja

klassis toimuv sessioon nädalas muutus 60:30 mudeli järgi elluviidavaks sessiooniks, mille järgi

toodi eluoskuste sessioonide kõrvale võimalus ka neis sessioonides mängida 30 minutit jalgpalli).

See avaldas positiivset mõju kõigi gruppide eluoskuste sessioonide osalusaktiivsusele. Kolmanda

puhul tõsteti gruppides, kus oli laupäevastel sessioonidel väga madal osalemisaktiivsus, sessiooni

toimumise aeg reedesele päevale. Muudatus parandas oluliselt osalemisaktiivsust neis

sessioonides.

Tuginedes saadud kogemusele koostati hooaja lõpus sisekommunikatsiooni kava, mille

rakendamisega alustati programmi 2. hooajast. Samuti täiendati esimese hooaja kogemusele

tuginedes 2., 3. ja 4. hooaja alguses programmi juhendmaterjali läbiviijatele. Juhendmaterjalides

täpsustati eelkõige erinevate programmi panustavate osapoolte ülesandeid ning sessioonide

ülesehitusega seonduvaid kohti. Lisaks juhendmaterjalile koostati kahes osas 2., 3., 4., 5. hooaja ja

6. hooaja esimese poole eluoskuste sessioonide manuaalid. Veebruariks 2019 täpsustasime Heateo

Sihtasutuse mõjufondiga tehtava koostöö raames programmi võrgustiku liikmete rollikirjeldusi

(koordinaator, treener, abitreener, kooli kontaktisik, politsei kontaktisik), tutvustasime neid

piirkondade juhtrühmades ja alustasime uuendatud süsteemi rakendamist. Detsembris 2019

täiendati Heateo Mõjufondi toel keskset meeskonda inimesega, kes aitab ka Tallinna välistes

piirkondades hoolitsema treenerite professionaalse arengu eest ning külastama senisest veelgi

regulaarsemalt erinevate gruppide sessioone, et toetada seeläbi programmi tegevuste elluviimise

kvaliteeti.

1. hooaega (jaanuar-juuni 2015) kokkuvõttev statistika ning taustainfo

• Kokku osales 1. hooajal programmis 270 noort.

• Programmi läbis 33 osalejat (osalesid vähemalt 70 kontakttundi), veel 12 jõudsid

eesmärgile väga lähedale. Kõige aktiivsem osaleja osales 108 kontakttundi.

• Keskmine osaletud tundide arv oli 1. hooajal 29.

38

• Osalejate sooline jaotus: tüdrukuid 22%, poisse 78%.

• Osalejate keeleline jaotus: 39% eesti keelt emakeelena rääkivad ja 61% vene keelt

emakeelena rääkivad.

• Sisustasime sessioonide läbiviimisega kokku 7722 kontakttundi noorte vaba aega, sh

viisime läbi ligi 2000 kontakttunni ulatuses eluoskuste sessioone.

• Osalejatele programm meeldib. Suhteliselt võrdselt nähti hooaja lõpus kogutud tagasiside

alusel positiivsena nii arendavaid jalgpallitrenne kui saadud uusi teadmisi ja oskusi seoses

eluoskuste sessioonidega.

2. hooaega (august 2015-juuni 2016) kokkuvõttev statistika ning taustainfo:

• Kokku osales 2. hooajal programmis 291 noort, neist uusi oli 147.

• Programmi läbis 144 osalejat (osalesid vähemalt 70 kontakttundi), veel 20 jõudsid

eesmärgile väga lähedale (puudu jäi maksimaalselt kuni 10 kontakttundi, et lugeda nad

läbinuiks). Kõige aktiivsem osaleja osales 218 kontakttundi.

• Keskmine osaletud tundide arv oli 2. hooajal 50,2.

• Sisustasime sessioonide läbiviimisega kokku 13 818 kontakttundi noorte vaba aega, sh

enam kui 4000 kontakttunni ulatuses eluoskuste sessioone.

• Osalejate sooline jaotus: tüdrukuid 20%, poisse 80%.

• Osalejate keeleline jaotus: 30% eesti keelt emakeelena rääkivad ja 70% vene keelt

emakeelena rääkivad.

• Hooaja keskmine osalusnäitaja kõigi gruppide kohta on tõusnud 7,8-le (esimesel hooajal

vastavalt 7,4).

• Osalejatele programm jätkuvalt meeldib. Teise hooaja tagasisides kasvas programmile

antud maksimaalsete hinnete osakaal võrreldes esimese hooajaga peaaegu 10% võrra, sama

tendentsi näitasid nii treenerile, abitreenerile kui grupile antud hinnangud. Tagasisides tõid

noored jalgpalliga pea võrdselt välja muude arendavate tegevuste ja omandatud oskuste

olulisust, samuti nimetati kasulikena ära pea kõiki eluoskuste sessioone. Võrreldes esimese

hooajaga anti tagasisides ka oluliselt enam vabas vormis tagasisidet, mis näitab noorte

initsiatiivi ja programmi arengusse panustamissoovi kasvu. Tagasisidet võeti arvesse

kolmanda hooaja tegevuste planeerimisel. Näiteks juba nimetatud eluoskuste süsteemi

muudatuste näol (nn individuaalsed, grupi arenguvajadusi arvestavad sessioonid). Samuti

arvestati vanemate gruppide poiste soovidega saada ise sessioonide elluviimise käigus

võimalust enda liidrioskusi proovile panna (noorte endi poolt läbiviidavad soojendus- ja

lõdvestusharjutused, erinevad mentorsessioonid nooremate gruppide juures jms). Sarnaselt

esimese ja teise hooajaga kaardistati 3. hooaja alguses noorte soovid eluoskuste vabade

sessioonide kohta. Soovide alusel viiakse neid sessioone ka hooaja jooksul ellu.

Tuginedes 1. hooaja õnnestumistele ja väljakutsetele lepiti keskses juhtrühmas kokku

sisulised arengufookused 2. hooajaks, mida tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel silmas

peetakse:

• teha veel süsteemsemat koostööd koolidega (sotsiaaltöötajad, klassijuhatajad), sh

suurendada kontakti regulaarsustihedust (sh viia võimalusel programmi baaskoolides sisse

igakuine tagasiside kohtumine treenerite ja sotsiaalpedagoogi vahel). Oluline teha hooaja

ja ühtlasi tavapärase kooliaasta alguses veel läbimõeldumalt koostööd osalejate

värbamisel;

• saavutada kõigi gruppide täituvuses maksimumlähedane olukord (kuni 16 osalejat);

• saavutada rohkem stabiilsust noorte osaluses (kuu keskmine 9-12 osalejat igas grupis);

• jätkata eluoskuste sessioonide disainimist ning tagada abitreeneritele sisukam-regulaarsem

tugi sessioonide tagasisidestamisel ja arendamisel (sh sessioonide vaatlused, peegeldamine,

kui tarvidus individuaalne töö arenguvajadustega); Lisaks siduda jalgpallitrennides tehtav

ja EO-sessioonides õpetatav omavahel veelgi ühtsemaks ja teineteist toetavaks tervikuks;

• arendada osalejate endi mõtete rakendamise ja panuse (sh vabatahtlik tegevus) süsteemi, et

nad tunneks end rohkem programmi osana ja vastutavana.

2. hooaja keskse juhtrühma lõpukohtumisel tõdeti, et enamikel juhtudel suudeti seatud eesmärgid

ellu viia. Koostööpartnerid hindavad järjest rohkem tehtavat koostööd programmiga ning näevad

39

ka enda valdkonnas selle tulemusel sündivaid positiivseid muutusi noortes. Programmi 3. hooajast

jätkame tegevusi ja programmi sisulist arendamist samu fookusi silmas pidades.

Vahekokkuvõte seisuga 31.12.2016

• SPIN-programmis tegutseb 12 gruppi (9 Tallinnas ja 3 Kohtla-Järvel). Neist 11 gruppi

Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi rahastusel, üks grupp Kohtla-Järve linna

rahastusel.

• Seisuga 31.12.2016 on programmis teenust saanud 476 osalejat, neist programmi läbinud

238 osalejat;

• Programmi elluviimisse on kaasatud enam kui 30 koostööpartnerit (sh 10 erasektorist).

Kokku hõlmab läbi SPIN-programmi noorte toetamiseks loodud tugivõrgustik enam kui

175 inimest nii avalikust sektorist, erasektorist kui vabakonnast.

• Programmi elluviimisse on kaasatud 23 kooli.

• Programmi noortele on läbi viidud 28 528 tundi vabaajategevuse sessioone, neist enam kui

9500 tundi eluoskuste sessioone.

• Programmi keskmine osalusnäitaja on tõusnud kõigi gruppide keskmisena jaanuar 2016

seisult 7,3 osalejat sessiooni kohta 2016. aasta lõpuks 9-le noorele sessiooni kohta.

3. hooaega (august 2016-juuni 2017) kokkuvõttev statistika ning taustainfo:

• SPIN-programmis tegutses Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi rahastusel 11

gruppi (9 Tallinnas ja 2 Kohtla-Järvel).

• Kokku osales 3. hooajal programmis 368 noort.

• Programmi läbis 177 osalejat (osalesid vähemalt 70 kontakttundi). Kõige aktiivsem osaleja

osales 231 kontakttundi.

• Keskmine osaletud tundide arv oli 3. hooajal 54.

• Sisustasime sessioonide läbiviimisega kokku pisut üle 20 000 kontakttundi noorte vaba

aega, sh ligi 7000 kontakttunni ulatuses eluoskuste sessioone.

• Osalejate sooline jaotus: tüdrukuid 13%, poisse 87%.

• Osalejate keeleline jaotus: 10% eesti keelt emakeelena rääkivad ja 90% vene keelt

emakeelena rääkivad.

• Hooaja keskmine osalusnäitaja kõigi gruppide kohta on tõusnud 7,9-le.

• Programmi elluviimisse on kaasatud enam kui 30 koostööpartnerit (sh 10 erasektorist).

Kokku hõlmab läbi SPIN-programmi noorte toetamiseks loodud tugivõrgustik Tallinnas ja

Kohtla-Järvel enam kui 200 inimest nii avalikust sektorist, erasektorist kui vabakonnast.

• Programmi elluviimisse on kaasatud 23 kooli.

• Osalejatele programm väga meeldib. Hooaja tagasisides hindas 94% vastanud 161 noore

seast, et SPIN talle kas “meeldib” või “väga meeldib”. Sama kõrge hinnangu osaliseks said

nii programmi treenerid kui abitreenerid. Võrreldes eelmise hooajaga tõusid ka noorte

enesetunde näitajad programmis – 10 palli skaalal hinnati turvatunnet keskmiselt 8,6-le,

õnnetunnet 8,8-le ja edukust 8,3-le.

Vahekokkuvõte seisuga 31.12.2017

• SPIN-programmis tegutses 4. hooaja esimesel poolel Euroopa Sotsiaalfondi ja

Siseministeeriumi rahastusel 10 gruppi (8 Tallinnas ja 2 Kohtla-Järvel).

• Seisuga 31.12.2017 on programmis teenust saanud 552 osalejat, neist programmi läbinud

441 osalejat;

• Programmi elluviimisse on kaasatud enam kui 40 koostööpartnerit (sh 10 erasektorist).

Kokku hõlmab läbi SPIN-programmi noorte toetamiseks loodud tugivõrgustik enam kui

185 inimest nii avalikust sektorist, erasektorist kui vabakonnast;

• Programmi elluviimisse on kaasatud 23 kooli;

• Programmi keskmine osalusnäitaja on tõusnud 2017. aasta lõpuks 10-le noorele sessiooni

kohta.

• SPIN-programmi oskust kasutada sporti ühiskonnas sotsiaalse sidususe suurendamisel ja

noorte sotsiaalsete oskuste arendamisel tunnustati 2017. aasta teisel poolel lausa kolmel

korral. Juunis 2017 tunnustas UEFA Childrens Foundation SPIN-programmi aastaauhinna

vääriliseks. Novembris 2017 nomineeris Euroopa Komisjon SPIN-programmi esitatud 297

40

algatuse seast BeInclusive Euroopa Liidu spordiauhindade konkursil üheksa parima sporti

ühiskonna hüvanguks kasutava algatuse sekka Euroopas. Detsembris 2017 tunnustas

Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Tallinna noorsootöö tunnustusauhindade konkursil

„Suured teod“ SPIN-programmi kui „Aasta tegu“ Tallinna noortele. Lisaks loetleti SPIN-

programm 2017. aasta sügisel 50 kõige suurema eduloo seas, mida Eestis Euroopa

Struktuurifondide abiga teostatud. Näitus edulugudest oli üleval ka Tallinna Lennujaamas.

4. hooaega (august 2017-juuni 2018) kokkuvõttev statistika ning taustainfo:

• SPIN-programmis tegutses Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi rahastusel 10

gruppi (8 Tallinnas ja 2 Kohtla-Järvel).

• Kokku osales 4. hooajal kõigi tegutsevate gruppide peale programmis 368 noort.

• Programmi läbis TATi raames tegutsenud gruppides 206 osalejat (osalesid vähemalt 70

kontakttundi). Kõige aktiivsem osaleja osales 375 kontakttundi.

• Keskmine osalusaktiivsus on 4. hooajal umbkaudu 102 kontakttundi osaleja kohta, mis on

senistest hooaegadest kõrgeim ja näitab osalusstabiilsuse kasvu.

• Sisustasime sessioonide läbiviimisega kokku ligikaudu 40 000 kontakttundi noorte vaba

aega, sh enam kui 13 000 kontakttunni ulatuses eluoskuste sessioone.

• Osalejate sooline jaotus: tüdrukuid 17%, poisse 83%.

• Hooaja keskmine osalusnäitaja kõigi gruppide kohta on tõusnud 8,5-le.

• Programmi elluviimisse on TATi raames tegutsevatesse gruppidesse kaasatud enam kui 40

koostööpartnerit (sh 10 erasektorist). Kokku hõlmab läbi SPIN-programmi noorte

toetamiseks loodud tugivõrgustik Tallinnas ja Kohtla-Järvel enam kui 185 inimest nii

avalikust sektorist, erasektorist kui vabakonnast.

• Programmi elluviimisse on kaasatud 23 kooli.

• Osalejad annavad programmile kõrge hinnangu. 180 tagasisideankeedi täitnud noorest

andis 163 ehk 91% SPIN-programmile hindeks vähemalt “hea”, 53% hindas programmi

“väga heaks”, keskmine hinne kõigi noorte peale oli 4,5/5. Veelgi kõrgemad hinded anti

treenerite ja abitreenerite tööle, kusjuures eluoskuste sessioonide eest vastutavad

abitreenerid pälvisid noortelt keskmiselt pisut kõrgema hinnangu (4,6) kui treenerid (4,5).

Oma enesetunnet hindasid noored SPIN-programmis 10-punkti skaalal järgnevalt:

turvalisus 8,7, õnnelikkus 8,5, vajalikkus 8,3, tunnustatus 7,8, edukus 8,1. Enda arengus

hindasid noored kõige kõrgemalt eesmärkide seadmise oskust (8,5/10), eneseusu kasvu

(8,4) ja suhtlemisoskuse paranemis (8,4).

Vahekokkuvõte seisuga 31.12.2018

• SPIN-programmis tegutses 5. hooaja esimesel poolel Euroopa Sotsiaalfondi ja

Siseministeeriumi rahastusel 10 gruppi (8 Tallinnas ja 2 Kohtla-Järvel).

• Seisuga 31.12.2018 on programmis teenust saanud 639 osalejat, neist programmi läbinud

619 osalejat;

• Programmi elluviimisse on kaasatud enam kui 40 koostööpartnerit (sh 10 erasektorist).

Kokku hõlmab läbi SPIN-programmi noorte toetamiseks loodud tugivõrgustik enam kui

185 inimest nii avalikust sektorist, erasektorist kui vabakonnast;

• Programmi elluviimisse on kaasatud 23 kooli;

• Programmi keskmine osalusnäitaja oli 2018. aasta lõpuks 8,7 noort sessiooni kohta.

Tugevama tuumikuga gruppides oli vastav näitaja ka enam kui 10 noort sessiooni kohta.

• SPIN-programmi oskust kasutada sporti ühiskonnas sotsiaalse sidususe suurendamisel ja

noorte sotsiaalsete oskuste arendamisel tunnustati 2018. aasta teisel poolel kahel korral.

Juunis 2018 tunnustas UEFA Childrens Foundation SPIN-programmi aastaauhinna

vääriliseks. Sedakorda lausa teist aastat järjest. Detsembris 2018 tunnistati SPIN-

programm Euroopa Komisjoni (täpsemalt European Crime Prevention Network) poolt viie

Euroopa parima kuriteoennetuse projekti sekka. SPINi esitas nominendiks Justiits- ja

Siseministeerium.

• SPIN-programm valiti oktoobris 2018 Kiusamisvaba Kooli kõrval teise algatusena Heateo

Sihtasutuse Mõjufondi. Heateo Mõjufond on Eesti esimene filantroopiafond, kuhu

panustavad ühiselt Eestist hoolivad eraisikud ja ettevõtted. Mõjufondi eesmärgiks on anda

kolme aasta jooksul tuul tiibadesse 4-6 mõjusale algatusele, mis lahendavad teravaid

41

probleeme Eesti ühiskonnas – alates haridusest, sotsiaalsest ebavõrdsusest, tervisest kuni

keskkonnani. SPIN-programmi ja Heateo Sihtasutuse Mõjufondi lähema kolme aasta

koostöö fookuses on programmi jõudmine enamate noorteni, võrgustikutöö ja noorte

osalusjärjepidevuse tagamise efektiivistamine ning rahastuse jätkusuutlikkuse tugevdamine

(sh erasektori mahukama kaasamise näol).

• Antud perioodil oli olulisi arenguid ka väljumisstrateegia vaatest. Septembris-oktoobris

jõudsid lõpule ettevalmistused SPIN-programmi rakendamiseks uutes piirkondades. Selle

tulemusena avasime kohalike omavalitsuste poolt rahastatuna oktoobris 2018 kaks SPIN-

programmi gruppi Viimsi vallas ning ühe grupi Tallinnas, Mustamäe linnaosas. Sügise

jooksul tunti programmi rakendamisvõimaluste vastu aktiivset huvi ka mitme teise

omavalitsuse poolt üle Eesti ning üsna reaalne, et aastal 2019 lisandub veel uusi SPIN-

programmi rakendavaid piirkondi nii Harjumaal, Lõuna-Eestis kui Lääne-Eestis.

5. hooaega (august 2018-juuni 2019) kokkuvõttev statistika ning taustainfo:

• SPIN-programmis tegutses Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi rahastusel kuni

detsember 2018 kümme gruppi (8 Tallinnas ja 2 Kohtla-Järvel) ning alates 2019. aasta

jaanuarist 11 gruppi (8 Tallinnas, kaks Kohtla-Järvel ja üks Narvas);

• kokku osales 5. hooajal TATi raames tegutsevates gruppides programmis 262 noort;

• programmi läbis TATi raames tegutsenud gruppides osalenud noortest 207 (osalesid

vähemalt 70 kontakttundi). Kõige aktiivsem osaleja osales 222 kontakttundi;

• seisuga 30.06.2019 on programmis teenust saanuid 706 osalejat ja programmi läbinud 772

osalejat;

• osalejate sooline jaotus oli TATi gruppides: tüdrukuid 18%, poisse 82%;

• keskmine osalusaktiivsus oli 5. hooajal ligi 95 kontakttundi osaleja kohta;

• sisustasime sessioonide läbiviimisega kokku ligikaudu 42 000 kontakttundi noorte vaba

aega, sh enam kui 14 000 kontakttunni ulatuses eluoskuste sessioone;

• TATi raames tegutsevate gruppide hooaja keskmine osalusnäitaja oli 8,4 osalejat sessiooni

kohta;

• programmi elluviimisse on TATi raames tegutsevatesse gruppidesse kaasatud enam kui 50

koostööpartnerit (sh 10 erasektorist). Kokku hõlmab läbi SPIN-programmi noorte

toetamiseks loodud tugivõrgustik Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Narvas enam kui 200 inimest

nii avalikust sektorist, erasektorist kui vabakonnast;

• programmi elluviimisse oli kaasatud 35 kooli;

• osalejad annavad programmile jätkuvalt kõrge hinnangu. 5. hooajale tagasisidet andnud

noortest andis programmile hinnangu „väga meeldib“ 53% ja hinnangu „meeldib“ 38%.

• oma enesetunnet hindasid noored SPIN-programmis 5. hooaja lõpuks 10-punkti skaalal

järgnevalt: turvalisus 8,7, õnnelikkus 8,5, vajalikkus 8,1, tunnustatus 7,7, edukus 8,0;

• enda arengus hindasid noored 5. hooaja lõpuks kõige kõrgemalt arenenuks oskust

eesmärkide nimel pingutada (8,8/10), positiivse suhtlemise oskust (8,2/10), teistega

koostöö tegemise oskust (8,0/10)eneseusu kasvu (8,4/10), iseendasse uskumise ja vastutuse

võtmise oskust (7,9/10) ja turvalise käitumise oskust igapäevaelus (7,9/10);

• rakendasime 5. hooajast süsteemi, mille kohaselt olid piirkondade juhtrühmadesse

kaasatud ka kõikide koolide kontaktisikud (valdavalt tugispetsialistid) ning iga grupi

treener või abitreener. Lisaks olid suuremates piirkondades toeks koordinaatorid, kes

korraldasid infovahetust SPIN-programmi võrgustikuga, koordineerisid noorte

lisavärbamist gruppidesse ja toetasid noorte osalusjärjepidevust. Kõikide piirkondade

juhtrühma liikmed on tervitanud koordinaatori rolli lisandumist SPIN-programmi. Ühtlasi

andnud vastukaja, et see on andnud neile senisest veelgi sisukama ja regulaarsema ülevaate

programmis osalevate noorte arengu ja nende arenguvajaduste kohta. Lisaks on see

võimaldanud efektiivistada koostööd SPINi ja kooli kontaktisikute vahel nii uute noorte

värbamistegevuste koordineerimisel kui noorte osalusjärjepidevuse toetamisel.

• Programmi kohta ilmus 5. hooaja jooksul enam kui 20 kajastust (sh nii üleriigilised kanalid

kui kohalikud ja nii eesti kui vene keeles). Mõned näited: Intervjuu Vikerraadio

hommikuprogrammis 18.09.2019, kajastus Heateo SA veebilehel 06.11.2018, kajastus

maakonnalehes Harju Elu 21.12.2018, kajastus ERRi saates „Reis ümber Eesti“

21.12.2012, kajastus Õpetajate Lehes 31.05.2019.

42

Vahekokkuvõte seisuga 31.12.2019

• SPIN-programmis tegutses 6. hooaja esimesel poolel Euroopa Sotsiaalfondi ja

Siseministeeriumi rahastusel 11 gruppi (8 Tallinnas, kaks Kohtla-Järvel ja üks Narvas).

• Seisuga 31.12.2019 on programmis teenust saanud 754 osalejat, neist programmi läbinud

862 osalejat;

• programmi elluviimisse on TATi raames tegutsevatesse gruppidesse kaasatud enam kui 50

koostööpartnerit (sh 12 erasektorist). Kokku hõlmab läbi SPIN-programmi noorte

toetamiseks loodud tugivõrgustik Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Narvas enam kui 200 inimest

nii avalikust sektorist, erasektorist kui vabakonnast;

• programmi elluviimisse on kaasatud 35 kooli;

• Programmi keskmine osalusnäitaja oli 2019. aasta lõpuks 8,5 noort sessiooni kohta.

Tugevama tuumikuga gruppides oli vastav näitaja ka enam kui 14 noort sessiooni kohta.

• SPIN-programm jätkas oktoobris 2019 Heateo Sihtasutuse Mõjufondi portfellis. SPIN-

programmi ja Heateo Sihtasutuse Mõjufondi uue periood fookuses on programmi

kvaliteedi tugimine läbi meeskonna arengu toetamise ja mõju uuringu arendusprojekti

elluviimine.

• Antud perioodil oli taas olulisi arenguid ka väljumisstrateegia vaatest. Septembris-

oktoobris jõudsid lõpule ettevalmistused SPIN-programmi rakendamiseks uutes

piirkondades. Selle tulemusena avasime kohalike omavalitsuste poolt rahastatuna

septembris 2019 kolm uut gruppi (Nõmme linnaosas Tallinnas, Keila ja Pärnu linnas) ning

oktoobris 2019 kaks uut SPIN-programmi gruppi (Rae ja Tõrva vallas). Kokku tegutses

perioodi lõpus 24 noortegruppi üle Eesti. Aasta lõpus jätkusid ettevalmistused programmi

avamiseks Tallinnas Kesklinna linnaosas ning Elva ja Otepää vallas. On üsna reaalne, et

aastal 2020 lisandub veel uusi SPIN-programmi rakendavaid piirkondi nii Harjumaal,

Lõuna-Eestis kui Ida-Virumaal.

• Septembris 2019 valmis programmi nelja hooaega (2015-2019) kokkuvõttev koondraport.

Raport kinnitas, et programmil on olnud osalevate noorte eludele ja arengule ka reaalne

teaduslikult kinnitatud mõju. Tulemuste vastu tunti ka suurt huvi erinevate meediakanalite

poolt. Mõned näited: intervjuu ERRi hommikuprogrammis Terevisioon 28.11.2019,

programmi eluoskuste suuna juhi Snezana Stoljarova intervjuu Raadio 4-le, kajastus

Narva linnas ilmuvas ajalehes Gorod ja intervjuu Avatud Eesti Fondi minutitele.

6. hooaega (august 2019-juuni 2020) kokkuvõttev statistika ning taustainfo:

• SPIN-programmis tegutses Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi rahastusel kuni

juuni 2020 üksteist gruppi (8 Tallinnas, kaks Kohtla-Järvel ja üks Narvas);

• kokku osales 6. hooajal TATi raames tegutsevates gruppides programmis 229 noort;

• programmi läbis TATi raames tegutsenud gruppides osalenud noortest 168 (osalesid

vähemalt 70 kontakttundi).

• seisuga 30.06.2020 on programmis teenust saanuid 777 osalejat ja programmi läbinud 940

osalejat;

• osalejate sooline jaotus oli TATi gruppides: tüdrukuid 12%, poisse 88%;

• keskmine osalusaktiivsus oli 6. hooajal kõigi (sh ka TATi väliste) gruppide peale 58,1

kontakttundi osaleja kohta;

• sisustasime sessioonide läbiviimisega kokku ligikaudu 31 300 kontakttundi noorte vaba

aega, sh enam kui 10 000 kontakttunni ulatuses eluoskuste sessioone;

• TATi raames tegutsevate gruppide hooaja keskmine osalusnäitaja oli 8,2 osalejat sessiooni

kohta;

• programmi elluviimisse on TATi raames tegutsevatesse gruppidesse kaasatud enam kui 50

koostööpartnerit (sh 10 erasektorist). Kokku hõlmab läbi SPIN-programmi noorte

toetamiseks loodud tugivõrgustik Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Narvas enam kui 200 inimest

nii avalikust sektorist, erasektorist kui vabakonnast;

• programmi elluviimisse oli kaasatud 32 kooli;

• 13. märtsist kuni sõltuvalt piirkonnast maksimaalselt 18. maini 2020 Covid-19

pandeemiast tingitud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud eriolukorra ajal jätkasime

kõigis gruppides distantstegevuste läbiviimist ning pakkusime osalejatele tuge

43

emotsionaalse tasakaalu hoidmisel.

• osalejad annavad programmile jätkuvalt kõrge hinnangu. 6. hooajale tagasisidet andnud

TATi gruppide noortest andis programmile hinnangu „väga meeldib“ 56% ja hinnangu

„meeldib“ 38% (vt ka joonist 1).

Joonis 1.

• 6. hooajal hindasid TATi gruppide noored oma enesetunnet SPIN-programmis 5-punkti

skaalal järgnevalt: turvaliselt 4,21, õnnelikuna 4,20, vajalikuna 4,03, tunnustatuna 3,95,

edukana 3,86 (vt ka joonist 2).

Joonis 2.

• TATi gruppide noored vastasid, et neile meeldib SPIN-programmis, sest: siin on toetavad

treenerid (23%) vastanutest; siin saab veeta lõbusalt vaba aega (22% vastanutest), siin on

arendavad jalgpallitrennid (20% vastanutest), õpin siin uusi teadmisi ja oskusi (14%

vastanutest);

• enda arengus hindasid TATi gruppide noored 6. hooaja lõpuks kõige kõrgemalt arenenuks

oskust eesmärkide nimel pingutada (4,09/5), turvaliselt käituda (4,07/5), iseendasse

uskumist ja vastutuse võtmist (4,06/5), positiivse suhtlemise oskust (3,96/5). Vt ka joonist

3;

44

Joonis 3.

• Küsisime noortelt ka seda, kuivõrd neile meeldivad treener, eluoskuste treener ja enda

SPIN-programmi grupp. Koondpilt TATi gruppide noorte vastukajast on joonisel 4.

Joonis 4.

• 6. hooajal jätkasime praktikat, mille kohaselt olid piirkondade juhtrühmadesse kaasatud ka

kõikide koolide kontaktisikud (valdavalt tugispetsialistid) ning iga grupi treener või

eluoskuste treener. Lisaks olid suuremates piirkondades toeks koordinaatorid, kes

korraldasid infovahetust SPIN-programmi võrgustikuga, koordineerisid noorte

lisavärbamist gruppidesse ja toetasid noorte osalusjärjepidevust.

• programmi kohta ilmus 6. hooaja jooksul 26 kajastust (sh nii üleriigilised kanalid kui

kohalikud ja nii eesti kui vene keeles). Mõned näited: 07.10.2019 ilmunud kajastus Lõuna-

Eesti Postimehes programmi noortegrupi avamise kohta Tõrva vallas, 10.10.2019 ilmunud

kajastus Rae valla lehes Rae Sõnumid programmi avamise kohta Rae vallas (lk 20),

veebruaris 2020 ajakirjas Jalka (lk 48-51) ilmunud kajastus programmi viie aasta tulemuste

kohta, 08.01.2020 antud intervjuu Raadio 4-le, 06.03.2020 Viimsi Teatajas ilmunud

programmi esimest aastat kokkuvõttev kajastus.

Vahekokkuvõte seisuga 31.12.2020

• SPIN-programmis tegutses 7. hooaja esimesel poolel Euroopa Sotsiaalfondi ja

Siseministeeriumi rahastusel 10 gruppi (7 Tallinnas, kaks Kohtla-Järvel ja üks Narvas).

• Programmi läbis TATi raames tegutsenud gruppides osalenud noortest 77 (osalesid

vähemalt 70 kontakttundi).

• Seisuga 31.12.2020 on programmis teenust saanuid 804 osalejat ja programmi

läbinud 1017 osalejat;

45

• Osalejate sooline jaotus oli TATi gruppides: tüdrukuid 19%, poisse 81%;

• Programmi 7. hooaja esimese poole keskmine osalusnäitaja oli 7,5 noort sessiooni kohta.

Tugevama tuumikuga gruppides oli vastav näitaja ka enam kui 10 noort sessiooni kohta.

• Seisuga 31.12.2020 on programmis teenust saanud 804 osalejat, neist programmi läbinud

1017 osalejat;

• Programmi elluviimisse on TATi raames tegutsevatesse gruppidesse kaasatud enam kui 50

koostööpartnerit (sh 12 erasektorist). Kokku hõlmab läbi SPIN-programmi noorte

toetamiseks loodud tugivõrgustik Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Narvas enam kui 200 inimest

nii avalikust sektorist, erasektorist kui vabakonnast;

• Programmi elluviimisse on TATi raames tegutsevates piirkondades kaasatud 32 kooli.

• Antud perioodil oli taas olulisi arenguid ka väljumisstrateegia vaatest. Augustis-septembris

jõudsid lõpule ettevalmistused SPIN-programmi rakendamiseks uutes piirkondades. Selle

tulemusena avasime kohalike omavalitsuste poolt rahastatuna augustis uue grupi Otepää

vallas ja septembris 2020 uue grupi Põlva vallas. Kokku tegutses perioodi lõpus 24

noortegruppi üle Eesti. Aasta lõpus jätkusid ettevalmistused programmi uute piirkondade

avamiseks 2021. aastal.

• Septembris 2020 valmis programmi viit hooaega (2015-2020) kokkuvõttev koondraport.

Raport kinnitas, et programmil on olnud osalevate noorte eludele ja arengule jätkuvalt

reaalne teaduslikult kinnitatud mõju.

7. hooaega (august 2020-juuni 2022) kokkuvõttev statistika ning taustainfo:

• SPIN-programmis tegutses Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi rahastusel kuni

juuni 2021 kümme gruppi (7 Tallinnas, kaks Kohtla-Järvel ja üks Narvas);

• kokku osales 7. hooajal TATi raames tegutsevates gruppides programmis 184 noort;

• programmi läbis TATi raames tegutsenud gruppides osalenud noortest 151 (osalesid

vähemalt 70 kontakttundi).

• seisuga 30.06.2021 on programmis teenust saanuid 817 osalejat ja programmi läbinud

1077 osalejat;

• osalejate sooline jaotus oli TATi gruppides: tüdrukuid 11%, poisse 89%;

• sisustasime sessioonide läbiviimisega kokku ligikaudu 25 000 kontakttundi noorte vaba

aega, sh enam kui 8 000 kontakttunni ulatuses eluoskuste sessioone;

• TATi raames tegutsevate gruppide hooaja keskmine osalusnäitaja oli 7,4 osalejat sessiooni

kohta;

• programmi elluviimisse on TATi raames tegutsevatesse gruppidesse kaasatud enam kui 50

koostööpartnerit (sh 10 erasektorist). Kokku hõlmab läbi SPIN-programmi noorte

toetamiseks loodud tugivõrgustik Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Narvas enam kui 200 inimest

nii avalikust sektorist, erasektorist kui vabakonnast;

• programmi elluviimisse oli kaasatud 30 kooli;

• 11. märtsist 2021 kuni 25. aprillini 2021 Covid-19 pandeemiast tingitud Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud kontakttegevuste läbiviimise piirangute ajal jätkasime kõigis

gruppides distantstegevuste läbiviimist ning pakkusime osalejatele tuge emotsionaalse

tasakaalu hoidmisel.

• osalejad annavad programmile jätkuvalt kõrge hinnangu. 7. hooajale tagasisidet andnud

TATi gruppide noortest andis programmile hinnangu „väga meeldib“ 58% ja hinnangu

„meeldib“ 37% (vt joonist 1).

46

Joonis 1.

• 7. hooajal hindasid TATi gruppide noored oma enesetunnet SPIN-programmis 5-punkti

skaalal järgnevalt: turvaliselt 4,46, õnnelikuna 4,35, vajalikuna 4,21, tunnustatuna 4,05,

edukana 4,11 (vt joonist 2).

Joonis 2.

• TATi gruppide noored vastasid, et neile meeldib SPIN-programmis, sest: siin saab veeta

lõbusalt vaba aega (24% vastanutest), siin on arendavad jalgpallitrennid (23% vastanutest),

siin on toetavad treenerid (21%) vastanutest; õpin siin uusi teadmisi ja oskusi (12%

vastanutest);

enda arengus hindasid TATi gruppide noored 7. hooaja lõpuks kõige kõrgemalt arenenuks

iseendasse uskumist ja vastutuse võtmise oskust (4,05/5), positiivse suhtlemise oskust

(4,05/5), oskust eesmärkide nimel pingutada (4,04/5), teistega koostöö tegemise oskust

(4,02/5). Vt joonist 3;

47

Joonis 3.

• Küsisime noortelt ka seda, kuivõrd toetavad on nende gruppide treenerid, eluoskuste

treenerid ja enda SPIN-programmi grupp. Koondpilt TATi gruppide noorte vastukajast on

joonisel 4.

Joonis 4.

• 7. hooaja teisel poolel jätkati TATi raames uute piirkondade avamise ettevalmistusi.

Märtsiks 2021 oli valmisolek avada noortegrupp Rapla vallas, ent Covid-19 pandeemiast

tingitud piirangute tõttu ei olnud see siiski võimalik. Pärast piirangute mahavõtmist aprilli

lõpus oleks enne suvepausi jäänud liiga vähe aega grupiga töötamiseks, mistõttu otsustati

kohaliku juhtrühmaga konsulteerides avada grupp koheselt uue kooliaasta alguses

septembris 2021. Ettevalmistusi tehti veel Paide linna, Valga valla, Viljandi linna ja

Haapsalu linna suunal. Väljumisstrateegia vaatest viidi lõpuni ettevalmistused programmi

avamiseks Saku vallas, kus on kohaliku omavalitsuse poolt rahastatuna kavas grupp avada

augustis 2021.

• 7. hooajal jätkasime praktikat, mille kohaselt olid piirkondade juhtrühmadesse kaasatud ka

kõikide koolide kontaktisikud (valdavalt tugispetsialistid) ning iga grupi treener või

eluoskuste treener. Lisaks olid suuremates piirkondades toeks koordinaatorid, kes

korraldasid infovahetust SPIN-programmi võrgustikuga, koordineerisid noorte

lisavärbamist gruppidesse ja toetasid noorte osalusjärjepidevust.

• programmi kohta ilmus 7. hooaja jooksul 9 kajastust (sh nii üleriigilised kanalid kui

kohalikud kanalid). Mõned näited: 22.09.2020 ilmunud kajastus Põlva Teatajas SPIN-

programmi noortegrupi avamise kohta Põlva vallas; 13.10.2020 ilmunud kajastus ajakirjas

48

Sotsiaaltöö, mis keskendus võimalustele SPINi sekkumismudeli standardiseerituse

parandamiseks ja mõju mõõtmise senise süsteemi edasi arendamiseks. Hooaja lõpus

omistati SPIN-programmile Vabariigi Presidendi kultuurirahastu poolt sotsiaaltöö preemia

2021. Galerii ja kajastus Õhtulehes.

8. hooaja (august 2021-detsember 2021) algust kokkuvõttev statistika ning taustainfo:

• SPIN-programmis tegutses Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi rahastusel kuni

detsember 2021 neliteist gruppi (7 Tallinnas, kaks Kohtla-Järvel üks Narvas, üks Paide,

üks Viljandis, üks Raplas ja üks Haapsalus);

• Paides alustas SPIN grupp 20. septembril, Viljandis alustas SPIN grupp 29. septembril,

Raplas alustas SPIN grupp 19. oktoobril ning Haapsalus alustas SPIN grupp 25. novembril.

• kokku osales 8. hooaja I poolel TATi raames tegutsevates gruppides programmis 253

noort;

• programmi läbis TATi raames tegutsenud gruppides osalenud noortest 55 (osalesid

vähemalt 70 kontakttundi).

• seisuga 31.12.2021 on programmis teenust saanuid 977 osalejat ja programmi läbinud

1132 osalejat;

• osalejate sooline jaotus oli TATi gruppides: tüdrukuid 14%, poisse 86%;

• TATi raames tegutsevate gruppide hooaja keskmine osalusnäitaja oli 7,6 osalejat sessiooni

kohta;

• programmi elluviimisse on TATi raames tegutsevatesse gruppidesse kaasatud enam kui 60

koostööpartnerit (sh 10 erasektorist). Kokku hõlmab läbi SPIN-programmi noorte

toetamiseks loodud tugivõrgustik Tallinnas, Kohtla-Järvel, Narvas, Paides, Viljandis,

Raplas ja Haapsalus enam kui 225 inimest nii avalikust sektorist, erasektorist kui

vabakonnast;

• programmi elluviimisse oli kaasatud 42 kooli;

• programmi kohta ilmus 8. hooaja I pooles 6 kajastust. Kohalikud maakonna lehed

kajastasid eelkõige uudist uue SPINi grupi avamisest.

Alategevuse

nr ja nimetus

1.2. SPINi mõjude hindamine

Tegevuse või

alategevuse

planeeritud

algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.12.2014-31.12.2023

Tegevuse või alategevuse

tegelik algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.12.2014-

Tegevuse või

alategevuse

lühiülevaade

ja hinnang

tegevuse

elluviimisele,

sh parimad

praktikad,

esinenud

probleemid

ja ettevõetud

abinõud.

1.2.1. Mõjude hindamise ettevalmistamine

SPIN-programmi mõjude hindamine tugineb SPINi mõjumudelis kirjeldatud eesmärkide

saavutamisele. Mõjude hindamine on väga oluline osa programmi elluviimisel, et arendada programmi

sisuliselt ja selgitada välja programmi eesmärkide täitumise saavutustaset. Mõjude hindamise mudeli

disainimiseks palgati ekspert Anna Markina. Mõjude hindamise ettevalmistamisel koostati sealhulgas

isikustatud küsimustikud, millega hakati hindama programmi mõju.

Tegevused toimusid alljärgnevates etappides:

I etapp – mõju hindamise metoodika ja instrumendi testimine (01.12.2014-15.04.2015);

II etapp – mõõtmisinstrumendi uuendamine (16.04-30.06.2015);

III etapp – 2. hooaja mõju mõõtmise esimese etapi läbiviimine (17.08-31.10.2015);

IV etapp – 2. hooaja mõju mõõtmise teise etapi läbiviimine (15.05-30.06.2016);

V etapp – 3. hooaja mõju mõõtmise esimese etapi läbiviimine (01.09.2016-31.10.2016);

VI etapp – 3. hooaja mõju mõõtmise teise etapi läbiviimine (15.05.2017-30.06.2017);

VII etapp – 4. hooaja mõju mõõtmise esimese etapi läbiviimine (01.09.2017-31.10.2017).

VIII etapp – 4. hooaja mõju mõõtmise teise etapi läbiviimine (28.05.2018-30.06.2018).

49

IX etapp – 5. hooaja mõju mõõtmise esimese etapi läbiviimine (01.09.2018-31.10.2018).

X etapp – 5. hooaja mõju mõõtmise andmekorje teise etapi läbiviimine (27.05.2019-20.06.2019)

XI etapp – 6. hooaja mõju mõõtmise andmekorje esimese etapi läbiviimine (01.09.2019-31.10.2019).

XI etapp – 6. hooaja mõju mõõtmise andmekorje teise etapi läbiviimine (21.05.2020-19.06.2020).

Esmakordselt viidi osalejatelt andmete kogumine läbi elektroonselt.

XII etapp – 7. hooaja mõju mõõtmise andmekorje esimese etapi läbiviimine (01.09.2020-31.10.2020).

XIII etapp – 7. hooaja mõju mõõtmise andmekorje teise etapi läbiviimine (24.05.2021-20.06.2021)

XIV etapp - 8. hooaja mõju mõõtmise andmekorje esimese etapi läbiviimine (01.09.2021-31.12.2021).

1.2.2. Andmete kogumine ja analüüsimine

o noorte osalemisaktiivsuse ehk kohalkäimise (sh eraldivõetuna jalgpallisessioonides ja eluoskusi

arendavates sessioonides) kohta koguti andmeid terve 1. hooaja jooksul. Saadud andmeid

analüüsiti ning kasutati nii kohalikes juhtrühmades kui keskses juhtrühmas alusmaterjalina grupi

arengute jälgimisel. Hooaja lõpus tehti saadud andmetele tuginedes hooaja kokkuvõtteid. Sarnast

andmekorjet on jätkatud ka kõigil järgnevatel hooaegadel. Esimesel hooajal toimus väljatöötatud

küsimustiku testimine.

o lisaks tavapärasele osalemisaktiivsuse andmekorjele koguti 2. hooaja jooksul ja 3. hooaja alguses

ning lõpus, samuti kõigi järgnevate hooaegade alguses ja lõpus vastavalt mõju hindamise mudelile

sisendit koolide sotsiaalpedagoogidelt (osaleja õppeedukuse, käitumise, koolikohustuse täitmise

kohta), treeneritelt (hinnang osaleja aktiivsuse, koostöövalmiduse ja konfliktsuse kohta), noortelt

endilt (pro-sotsiaalsete hoiakute, enesekontrolli, enesehinnangu ja enesetõhususe kohta).

o 3. hooaja lõpus valmis analüüs programmi teise hooaja mõju kohta. Tegemist oli

hindamisuuringuga, milles viidi läbi eeluuring baastaseme mõõtmiseks hooaja alguses ja

järeluuring muutuse hindamiseks hooaja lõpufaasis. Eesmärk oli selgitada välja SPIN-programmi

teise hooaja mõju programmis osalenute prosotsiaalsetele hoiakutele, enesekontrollile,

enesehinnangule ja enesetõhususele osalejate endi hinnangul ja osalejate käitumisele

(koolikohustuse täitmine, koolikäitumine, õppeedukus) koolide kontaktisikute hinnangul. Analüüs

näitas, et SPIN-programmil on mõju noorte riskikäitumise vähendamisele ja sotsiaalsete oskuste

arengule.

Teisel hooajal kogutud andmete võrdlus näitas, et võrreldes programmile eelnenud olukorraga

muutus hooaja lõpufaasis osalejate impulsiivsuse ja riskivalmiduse skoor madalamaks ning

enesekontrolli üldskoor kõrgemaks. Teisisõnu, programmis osalevad noored arendavad oskust

kontrollida enda käitumist, mitte tegutseda esmase reaktsiooni põhjal. Riskikäitumist aitab

ennetada ka fakt, et SPIN-programmis osalemise jooksul paranevad noorte prosotsiaalsed hoiakud. Positiivsete muutuste ilmnemine SPIN-programmi osalejate seas impulsiivsuse ja riskivalmiduse

skooride vähenemisel ning tervikuna enesekontrolli üldskoori tugevnemisel on oluline kinnitus

nende komponentidega tehtava töö tulemuslikkusele. Ühtlasi annavad tulemused võimaluse

eeldada, et seetõttu väheneb ka osalejate delinkventse käitumise tõenäosus.

Andmete analüüsimisel saadud tulemused kinnitavad ka programmi üldist sõnumit, et SPIN töötab

koolide toetussüsteemina. Kuigi koolikohustuste täitmist ja õppeedukust meie tegevus otseselt ei

puuduta, näitavad tulemused, et hooaja jooksul paranes programmis osalenute koolikohustuse

täitmine 27% puhul osalejatest ning õppeedukus paranes keskmiselt 13% võrra. Oluline positiivne

seos ilmnes programmis osaluse aktiivsuse ja koolikäitumise vahel. Aktiivsemalt programmis

osalenud lastel on koolis paremad käitumise hinded. Saadud tulemus on mõneti ka ootuspärane,

sest programmi elluviimise käigus pööratakse palju tähelepanu grupi reeglite järgimisele ja

distsipliini tagamisele ehk laiemalt võttes käitumisele grupi tegevuste raames. Suurem

osalusaktiivsus programmis tagab ka osaleja järjepidevama kokkupuute grupi reeglitega ja

kinnistab neid. Tulemust kinnitab ka koolide sotsiaalpedagoogidelt programmi elluviijateni kõige

sagedamini jõudev tagasiside, mille järgi märkavad nemad eelkõige programmi positiivset mõju

noorte käitumise paranemisele koolis. Samuti ilmnes tugev positiivne seos koolikäitumise ja

õppeedukuse vahel. Programmis osalejad, kellel on koolis paremad hinded, on ka käitumise hinne

kõrgem. Ehkki otseselt ei ole õppeedukuse parandamine SPIN-programmi eesmärk, annab selline

SPIN-programmi teise hooaja mõju olemasolu lootust, et kui sekkumise tulemusena paraneb

koolikäitumine, saab loota ka õppeedukuse paranemisele. Oluline negatiivne seos ilmnes

koolikohustuse täitmise ja koolikäitumise vahel. SPIN-programmi üks eesmärke on toetada

osalejate koolikohustuse täitmise paranemist ja ilmnenud negatiivne seos koolikohustuse täitmise

50

ja koolikäitumise vahel näitab, kuivõrd oluline on toetada programmi elluviimise käigus osalejate

sotsiaalsete toimetulekuoskuste arendamist, mis aitavad laiemalt toetada koolikohustuse täitmise

paranemist. Täismahus töö on leitav SIIT.

• Detsembris 2017 valmis 2. ja 3. hooaja (2015/2016 ja 2016/2017) mõju kokkuvõttev analüüs,

millest järeldus kokkuvõtvalt järgmine. SPIN-programmis ühe hooaja osaleva noore käitumine

paraneb 6% ja õppeedukus 8%. Samuti selgus, et kaks hooaega programmis osalenud noorte puhul

paraneb enesekontrolli tase 12%, impulsiivsus väheneb 16% ja riskivalmidus väheneb 19%. Lisaks

võib 98% kindlusega öelda, et SPIN-programmis osalemine parandab noorte prosotsiaalseid

hoiakuid. Lisaks paraneb hooaja jooksul 19% treenerite hinnang osalejate aktiivsuse, osalemise ja

agressiivsuse vähenemise kohta. Teaduslikult tõendatud analüüsi tulemused on kinnituseks sellele,

et programmi töö kannab vilja ja SPIN-programm liigub tõendatult seatud eesmärkide (arendada

osalejate sotsiaalseid oskusi ja vähendada riskikäitumist) poole.

• Augustis 2018 valmis SPIN-programmi mõju hindamise 2.-4. hooaja (2015/2016, 2016/2017

ja 2017/2018) koondraport, millest järeldus kokkuvõtvalt selline. SPIN-programmis

osalemine aitab parandada õppeedukust, käitumist ja tugevdada või säilitada sotsiaalseid ja

enesejuhtimise oskuseid.

Tabel 4.1 Peamised järeldused arvudes

+9%

paraneb õppeedukuse keskväärtus programmis ühe hooaja osalenud noorte seas

+14%

paraneb treenerite hinnang

osalejate aktiivsuse, osalemise

ja agressiivsuse vähenemise

kohta esimese hooaja jooksul

+7%

paraneb käitumise hinde

keskväärtus aasta programmis

osalenud noorte seas

4%

prosotsiaalsed hoiakud

tugevnevad (jõudes Eesti

keskmiseni)

10%*

paraneb enesetõhususe

keskväärtus ühe aasta

programmis osalenud noorte

seas

*Lasnamäe näitel

30%

osalejatel paranes

koolikohustuse täitmine

8%*

paraneb enesehinnangu

keskväärtus ühe aasta

programmis osalenud noorte

seas

*Põhja-Tallinna näitel

Enesekohaseid hinnanguid kinnitavad treenerite hinnangud. Treenerite hinnang osalejate

aktiivsusele, osalemisele ja agressiivsuse vähenemisele paranes 14% esimese osaletud hooaja jooksul

lähenedes hinnangule, et positiivset käitumist täheldatakse sageli.

Peamised järeldused koolikäitumise paranemise osas

SPIN-programmi kaudsemaks pikaajaliseks eesmärgiks on noorte püsimine haridussüsteemis.

Eesmärgi saavutamist hinnati tuginedes sotsiaalpedagoogide hinnangutele koolikohustuse täitmise

osas. Tuginedes 2015-2018 perioodi andmetele, on tõendatud, et osalejate seas paraneb juba ühe

hooajalise osalemise järgselt õppeedukus ja koolikäitumine.

Nende vastanute seas, kes olid osalenud ühe hooaja jooksul paranes õppeedukuse keskväärtus 8,6%.

Õppeedukust hinnati skaalal 1-7, kus 1 tähistas klassi ühtesid kehvemaid tulemusi, 4 tähistas

klassikaaslastega samaväärset õppeedukust, 7 aga väga head õppeedukust. Õppeaasta lõpul ületas

õppeedukuse keskmine hinnang kassikaaslastega samaväärse õppeedukuse piiri.

Käitumist hinnati skaalal 1-4, kus 1 on mitterahuldav ja 4 on eeskujulik. Tuvastati käitumise hinde

keskväärtuse hinnangu paranemine 7%.

51

Õppeedukuse ja käitumise hinnang on seda kõrgem, mida aktiivsem on olnud noore osalus SPIN-

programmis. Need paranemised leidsid aset kõigis SPIN-programmi tegevuspiirkondades.

Koolikohustuse täitmine paranes 30% osalejate jaoks.

• Sügisel 2019 valmis SPIN-programmi mõju hindamise 2.-5. hooaja (2015/2016,

2016/2017, 2017/2018 ja 2018/2019) koondraport, millest järeldus kokkuvõtvalt selline.

SPIN-programmis osalemine aitab parandada õppeedukust, käitumist ja tugevdada või

säilitada sotsiaalseid ja enesejuhtimise oskuseid.

Koondtulemused:

käitumine

paraneb

10%

paraneb õppeedukuse keskväärtus juba

ühe hooaja järgselt

21%

osalejatest paraneb

koolikohustuse täitmine

vastupidiselt vanuselisele trendile

enesekontroll

tugevneb vene keelt kõnelevate noorte seas

poiste

enesehinnang

paraneb nii esimesel kui teisel osalemise aastal

vastupidiselt vanuselisele trendile

prosotsiaalsed hoiakud

tugevnevad

tüdrukute

enesetõhusus

paraneb esimesel osalemise aastal

Peamised järeldused koolikäitumise paranemise osas

Tuginedes 2015-2019 perioodi andmetele, on tõendatud, et osalejate seas paraneb juba ühe

hooajalise osalemise järgselt õppeedukus ja koolikäitumine. Nende vastanute seas, kes olid osalenud

ühe hooaja jooksul paranes õppeedukuse keskväärtus 10%. Õppeaasta lõpul ületas õppeedukuse

keskmine hinnang kassikaaslastega samaväärse õppeedukuse piiri. Tuvastati käitumise hinde

keskväärtuse hinnangu paranemine 8%. Õppeedukuse ja käitumise hinnang on seda kõrgem, mida

aktiivsem on olnud noore osalus SPIN-programmis. Kõige aktiivsemate osalejate (enam kui 140

kontakttundi hooaja jooksul) õppeedukus oli osalemise järgselt 18 % kõrgem võrreldes väiksema

osalusaktiivsusega noortega. Koolikohustuse täitmine paranes 21% osalejate jaoks.

Peamised järeldused sotsiaalsete ja enesejuhtimise oskuste paranemise osas

Muutuseid analüüsiti järgmiste indikaatoritega:

 prosotsiaalsed hoiakud (sisaldab endas näiteks teiste eest hoolitsemist, koostööd,

sõbralikkust, abistamist, vastutusvõimelisust, usaldatavust);

 enesekontroll (suutlikkus vastu panna kiusatustele, mis pikemas perspektiivis on kahjulikud);

 enesehinnang;

 enesetõhusus (inimese usk oma võimesse tulla toime teatud ülesannetega ning oskus

kontrollida sündmusi, mis mõjutavad tema elu).

Võrreldes programmile eelnenud olukorraga osalejate prosotsiaalne hoiak tugevnes. Samal ajal

reeglina murdeeas prosotsiaalsed hoiakud nõrgenevad. See tähendab, et SPIN-programm suutis luua

muutuse, mis trendi vastupidiseks pööras.

SPIN-programmiga liitujad on reeglina nõrgema enesekontrolliga kui Eesti noored 7-9 klassis

keskmiselt. Vene keelt emakeelena rääkivate osalejate seas tuvastati statistiliselt oluline

enesekontrolli tugevnemine ja impulsiivsuse vähenemine.

Mida impulsiivsemad on noored programmiga liitudes, seda olulisem muutus osalejate seas tuvastati,

mis viitab asjaolule, et SPIN-programmis osalejate enesekontroll läheneb Eesti keskmistele

väärtustele. Lisaks on teada, et noorte seas vanuses 7.-9. klassi enesekontrolli keskmine tase koos

52

vanuse suurenemisega langeb. Arvestades ühiskonna trendi, on ka enesekontrolli näitaja samaks

jäämine positiivne tulemus, kuna programm suudab ära hoida ealisest iseärasust tuleneva

enesekontrolli nõrgenemise.

2015-2019 aasta andmetele tuginedes tuvastati oluline paranemine poiste enesehinnangus ning

tüdrukute enesetõhususes.

Kokkuvõttev järeldus. SPIN-programm liigub tõendatult enda seatud eesmärkide poole ja omab

tõendatult positiivset mõju kõigi hinnatavate indikaatorite osas. SPIN-programmis osalejate seas

paranevad nii koolikohustuse täitmise kui ka sotsiaalsete ja enesejuhtimisoskuste näitajad.

Märtsis 2020 valmis Stories for Impact OÜ poolt läbi viidud SPIN-programmi mõju tõendatuse

tõstmise võimaluste analüüsi lõppraport. Analüüsi teostamist rahastas Heateo Mõjufond. Analüüsi

käigus keskenduti võimalustele SPINi sekkumismudeli standardiseerituse tõstmiseks ja tulemuste ning

mõju mõõtmise senise süsteemi edasi arendamiseks.

Analüüsi käigus selgus, et SPIN-programmi teoreetiline mudel ja programmi ülesehitus on

kooskõlas teaduskirjanduses levinud teooriate ning soovitustega. Näiteks on programmi eluoskuste

komponent teaduskirjanduse alusel väga oluline programmi eesmärkide saavutamiseks, sest

konkreetne juhendamine sotsiaalsete ja enesejuhtimise oskuste teemadel aitab noortel kanda

treeningkontekstis õpitud oskused üle spordivälisesse keskkonda. Samuti on ka teaduskirjanduses

välja toodu põhjal SPIN-programmi tugevuste seas kogukonnapõhine lähenemine ning kohaliku

tugivõrgustiku kaasamine.

Programmi mõju hindamises kasutatavad mõõdetavad isikutegurid kajastuvad ka rahvusvahelises

teaduskirjanduses, seega on SPINi valikud igati asjakohased. Analüüsi autorite üks järeldustest oli, et

programmi mõju mõõdetakse juba praegu läbi rohkemate tegurite kui mitmete uurijate poolt

väljatoodud rahvusvahelistest näidetest kaardistatud sarnaste spordipõhiste programmide puhul.

Analüüsi teostajad viisid läbi ka mitmeid sessioonide vaatlusi ja intervjuusid. Intervjuude ja vaatluste

põhjal on SPIN-programmi mõjusaimad elemendid alljärgnevad:

• Pakutakse tegevust, mis on laialdaselt atraktiivne erinevat tüüpi noortele. Nimelt on jalgpalli

mängimine paljudele noortele atraktiivne (sõltumatult soost, vanusest ja emakeelest), sh

tõrjutusriskis ja/või riskikäitumisega noortele.

• Nii noorte värbamine kui nende sessioonides osalemise toetamine on selgelt eesmärgistatud ja

toimib selgete põhimõtete järgi (värbamismudel). Programmi värvatakse tõendatult nn

riskioludes elavaid noori (eelkõige soovituste, aga ka eneseselektsiooni põhjal).

• Unikaalne läbiviimise mudel, millest lisaks sisulistele ja korralduslikele põhimõtetele on

oluliseks osaks läbiviijate motivatsioon ja mitmekülgsus, tagades sessioonide läbiviimise kahe

pühendunud ja professionaalse inimese poolt. Sessioone disainitakse ja viiakse läbi

„rätsepaülikonnana“, s.t lähtuvalt osalejate vajadustest ja huvidest ning grupidünaamikast.

• Juhtumikorraldus ja võrgustikutöö, mida teeb piirkondlik koordinaator (s.t noore toetamine

sessioonide vahelisel ajal ja vajadusel noort ümbritseva tugivõrgustiku kaasamine).

SPINi sessioonide läbiviimise analüüsil tuvastati järgmised ühtlased tugevused ja positiivsed

praktikad:

• Sujuv toimetulek iga sessiooni erisuste ja ootamatustega (sh osalejate arvu suure

varieerumisega).

• Keskendumine noori paeluvatele tegevustele.

• Eluoskuste teemade järjepidev käsitlemine (vestluste ja/või harjutuste formaadis).

• Refleksioon (sessioonide kokkuvõtmine vestluste formaadis).

• Läbiviijate toetav ja tunnustav hoiak osalejate suhtes.

Läbiviimise analüüsi käigus tuvastati ka mitmeid ühtlustamisvajadusi, mis on programmi

rakendajale ülimalt väärtuslikuks sisendiks programmi edasisel arendamisel ja kvaliteedi tõstmisel, mh

kavatseme:

53

• ühtlustada ja ajakohastada erinevaid programmi sisumaterjale;

• standardiseerida treenerite professionaalse arengu toetamisel programmi sessioonideks

ettevalmistamise ja läbiviimise aluspõhimõtteid;

• töötada välja lahendus osaluse info ja mõju hindamisega seotud andmekorje

automatiseerimiseks eesmärgiga muuta andmekorje läbiviimise protsess efektiivsemaks,

mitmekesistada erinevate osalus- ja mõju hindamise tulemuste analüüsimise võimalusi, tõsta

paremini esile osalusega seotud tulemusi ja saada sisukamat infot juhtimisotsuste tegemiseks;

• analüüsida pikemaajalise mõju mõõtmise mudeli muutmisega seotud ettepanekuid ning teha

otsused, millise metodoloogiaga ja mõõtmisinstrumente kasutades jätkame ideaalis juba 2020.

aasta augustist algaval uuel hooajal.

Sügisel 2020 valmis SPIN-programmi mõju hindamise 2.-6. hooaja (2015/2016, 2016/2017,

2017/2018, 2018/2019 ja 2019/2020) koondraport, millest järeldus kokkuvõtvalt selline. SPIN-

programmis osalemine aitab parandada õppeedukust, käitumist ja tugevdada või säilitada

sotsiaalseid ja enesejuhtimise oskuseid.

Koondtulemused:

Käitumine Paraneb

9% paraneb õppeedukuse keskväärtus

juba ühe hooaja järgselt

24% osalejatest paraneb

koolikohustuse täitmine

vastupidiselt vanuselisele trendile enesekontroll

tugevneb või jääb samaks

vastupidiselt vanuselisele trendile prosotsiaalsed hoiakud

tugevnevad

enesetõhusus paraneb

Peamised järeldused koolikäitumise paranemise osas

Koolikäitumist analüüsiti kolme indikaatori abil: koolikohustuse täitmine, käitumine koolis ja

õppeedukus).

Tuginedes 2019-2020 perioodi andmetele, on tõendatud, et osalejate seas paraneb juba ühe hooajalise

osalemise järgselt õppeedukus ja koolikäitumine. Nende vastanute seas, kes olid osalenud ühe

hooaja jooksul paranes õppeedukuse keskväärtus 9%. Õppeaasta lõpul ületas õppeedukuse keskmine

hinnang kassikaaslastega samaväärse õppeedukuse piiri. Tuvastati ka käitumise hinde keskväärtuse

hinnangu paranemine 9%.

Õppeedukuse ja käitumise hinnang on seda kõrgem, mida aktiivsem on olnud noore osalus SPIN-

programmis. Kõige aktiivsemate osalejate (enam kui 140 kontakttundi hooaja jooksul) õppeedukus oli

osalemise järgselt 17% kõrgem võrreldes väiksema osalusaktiivsusega noortega.

Koolikohustuse täitmine paranes 24% osalejate jaoks.

Need paranemised leidsid aset kõigis SPIN-programmi tegevuspiirkondades.

Peamised järeldused sotsiaalsete ja enesejuhtimise oskuste paranemise osas

Muutuseid analüüsiti järgmiste indikaatoritega:

• prosotsiaalsed hoiakud (sisaldab endas näiteks teiste eest hoolitsemist, koostööd,

sõbralikkust, abistamist, vastutusvõimelisust, usaldatavust);

• enesekontroll (suutlikkus vastu panna kiusatustele, mis pikemas perspektiivis on kahjulikud);

• enesetõhusus (inimese usk oma võimesse tulla toime teatud ülesannetega ning oskus

54

kontrollida sündmusi, mis mõjutavad tema elu).

Võrreldes programmile eelnenud olukorraga osalejate prosotsiaalne hoiak tugevnes. Samal ajal

reeglina murdeeas prosotsiaalsed hoiakud nõrgenevad. See tähendab, et SPIN-programm suutis luua

muutuse, mis trendi vastupidiseks pööras.

SPIN-programmiga liitujad on reeglina nõrgema enesekontrolliga kui Eesti noored 7.-9. klassis

keskmiselt. SPIN-programmis osalejate seas enesekontroll tugevneb, seda märgatavalt just vene keelt

kõnelevate noorte seas. Mida nõrgema enesekontrolliga on noored programmiga liitudes, seda

olulisem muutus osalejate seas tuvastati, mis viitab asjaolule, et SPIN-programmis osalejate

enesekontroll läheneb Eesti keskmistele väärtustele. Lisaks on teada, et noorte seas vanuses 7.-9.

klassi enesekontrolli keskmine tase koos vanuse suurenemisega langeb. Arvestades ühiskonna trendi,

on ka enesekontrolli näitaja samaks jäämine positiivne tulemus, kuna programm suudab ära hoida

ealisest iseärasust tuleneva enesekontrolli nõrgenemise.

2015-2020 aasta andmetele tuginedes on tõendatud, et enesetõhususes on täheldatavad muutused

paremuse suunas. Muutuste ulatus sõltub nii programmis osalemise kestusest, soost kui ka emakeelest.

SPIN-programm liigub tõendatult enda seatud eesmärkide poole ja omab tõendatult positiivset mõju.

SPIN-programmis osalejate seas paranevad nii koolikohustuse täitmise kui ka sotsiaalsete ja

enesejuhtimisoskuste näitajad.

1.2.3. Ekspertrühma kohtumised

o Programmi 1. hooaja elluviimise raames toimus kaks ekspertrühma kohtumist (30.04.2015 ja

18.05.2015), mille eesmärk oli hinnata programmi mõju testküsimustiku läbiviimise tulemusi,

väljavalitud hindamismeetodi ja läbiviimise sobivust ning teha ettepanekuid mudeli disainimiseks.

Vastavat tööd on kirjeldatud punktis 1.2.1. Töö tulemusena testiti programmi esimesel hooajal

väljavalitud meetodite sobivust ning otsustati, milliseid osi hakata regulaarselt kasutama

programmi teisest hooajast alates. Lisaks toimunud kohtumistele suheldi ekspertrühma liikmetega

palju ka individuaalselt nii telefoni kui e-posti teel. Pärast esimese etapi andmekorjet ja saadud

baasandmete tulemuste saamist toimus 25.11.2015 ekspertrühma kohtumine. Kohtumise käigus

anti programmi põhimeeskonna ja mõju hindamist läbiviiva eksperdi poolt ülevaade mõju

hindamise läbiviimise korralduslikust poolest, tutvustati baastulemusi ning otsiti koos

ekspertrühma liikmetega lahendusi esimese etapi läbiviimisel tekkinud kitsaskohtadele, mida 2.

hooaja mõju hindamise teises etapis parandada.

o Programmi 2., 3., 4., 5., 6. ja 7. hooaja eel ja käigus suheldi ekspertrühma põhiliikmetega

individuaalselt. Novembris 2019 käivitati Heateo Mõjufondi toel SPIN-programmi mõju

hindamise arendusprojekt, mille tulemusena valmib aprilliks 2020 raport ettepanekutega, kuidas

tõsta veelgi SPIN-programmi mõju tõendatusse taset. Analüüsi teostajaks on Stories for Impact

OÜ. Arendusprojekti on kaasatud ka mitmed ekspertrühma liikmed. Samuti mitme strateegilise

koostööpartneri peamised kontaktisikud (sh Siseministeeriumi esindajad). Aprillis 2020 valmis

Stories for Impact OÜ poolt lõppraport, mille peamisi järeldusi on tutvustatud eelpool ja milles

tehtud arendusettepanekute realiseerimisega töötame eelseisval 7. hooajal. 7. hooaja esimesel

poolel töötasime raportis väljatoodud soovitustega (eelkõige treeninguteks valmistumise ja

läbiviimise ühtlustamise mudeldamise ning andmekorje automatiseerimiseks lahenduse

loomisega). Vastavast raportil tuginev kokkuvõtte laiemalt huvipakkuvatest järeldustest avaldati

oktoobris 2020 ka ajakirjas Sotsiaaltöö, mis on leitav siit.

o 5. hooaja alguses (september 2018) tutvustati SPIN-programmi kolme hooaja mõju koondtulemusi

ka ekspertrühma liikmetele.

Programmi positiivsest mõjust tuleb stabiilselt programmis osalevate noorte kohta koolidelt ja

treeneritelt aina enam tagasisidet positiivsete muutuste kohta. Treenerid ja abitreenerid märkavad

eelkõige seda, et noored oskavad paremini üksteisega arvestada, muutuvad enesekindlamaks, oskavad

paremini suhelda ja teha meeskonnatööd, suudavad rohkem kontrollida emotsioone. Koolidelt saame

eelkõige tagasisidet positiivse mõju kohta noorte käitumise paranemise kohta. Kohati ka õppeedukuse

paranemise ja ka koolikohustuse parema täitmise osas. Illustreerivaks näiteks on siinkohal nt üks

Põhja-Tallinna kool, kust 2. hooajal aktiivselt programmis osaleva 22 noore seast on võrreldes

aastataguse ajaga parandanud koolikohustuse täitmist lausa 12 noort ehk 55%. Neist 3 õpilast tõusid

55

lausa klassi parimateks õpilasteks ehk mõju oli ka nende õppeedukusele. Kooli enda kontaktisikute

hinnanul oli toimunud positiivses muutuses väga oluline ja nähtav roll just SPIN-programmil.

Sarnaseid näiteid on veel. Eelkirjutatu näitab, et SPIN-is tehtaval töö noorte sotsiaalsete- ja

enesejuhtimise oskuste arenguga ning neist tulenev positiivne mõju jõuab ka haridussüsteemi. Seda

kinnitavad muuhulgas ka SPIN-programmi 2. ja 3. hooaja mõju hindamise tulemused, mille järgi

paraneb tõendatult nii osalejate õppeedukus kui koolikäitumine, samuti enesekontroll ja prosotsiaalsed

hoiakud ning väheneb riskivalmidus ja impulsiivsus. Lisaks teaduslikult tõendatud andmetele jõuab

programmi läbiviijateni jätkuvalt kümneid lugusid koolide sotsiaalpedagoogidelt ja treeneritelt, mis

kinnitavad positiivsete muutuste toimumist. Loomulikult on ka näiteid noortest, kelle puhul pole meie

panus veel muutust toonud, ent tervikuna näitavad senised tulemused ja vahetult noortega kokku

puutuvate kontaktisikute tagasiside, et suudame anda vajaliku lisatõuke, mis innustab meie programmi

noori väärtustama rohkem haridust ja arendada enda sotsiaalseid ja enesejuhtimise oskusi. .

Kohtumistelt gruppide juures tegutsevate Politsei- ja Piirivalveameti politseiametnikega kõlab

jätkuvalt valdavalt positiivne tagasiside, et nende kokkupuude tagajärgedega tegelemise kontekstis on

SPIN-programmis aktiivselt osalevate noortega aasta jooksul tunduvalt vähenenud. Lisaks aitab

tekkinud isiklikum ja usaldusväärsem kontakt näha ka noortel politseid pigem toetava partnerina, mitte

ainult karistusorganina. SPIN-programmi sessioonides osaledes on politseinikel võimalik noortega

lihtsamini, kui mistahes muus kohas, leida ühine keel, luua usaldussuhe ja näidata, et soovitakse olla

sõbralike abiliste, mitte vaid karistajate rollis.

8. Väljund- ja tulemusnäitajate täitmine1 (kumulatiivselt)

Näitaja nimetus

Kavandatud

saavutustase2

Tegelik

saavutustase Põhjendus näitaja üle- või

alatäitmisel

Toetatava tegevuse panus rakenduskava väljundnäitajasse

Programmi läbinud laste

arv/ teenust saanute arv

700/1000

1132/977

Programmi läbinud noorte arvuks oli

aruandeperioodi lõpuks planeeritud

350. 2017. aasta lõpuks oli

programmi läbinud 441 noort.

Teenust saanud noorte arvuks oli

aruandeperioodi lõpuks planeeritud

550. 2017. aasta lõpuks oli

programmi teenust saanud 552 noort.

1. hooaja lõpuks saavutatud teenust

saanute tase (270 osalejat) ületas

oluliselt seatud eesmärke. 2. hooaja

esimesel poole lisandus 95 uut noort

ehk kokkuvõtteks sai programmi

teenust 2015. aasta 31. detsembri

seisuga 365 noort.

2. hooaja teisel poolel toimus

lisavärbamine vajaduspõhiselt

üksikutesse gruppidesse, mis tõi

programmi veel mitukümmend uut

noort, kelles suurem osa osalesid

hooaja teisel poolel programmis ka

regulaarselt. 2. hooaja lõpuks

(seisuga 30.06.2016) oli SPIN-

programmis osalenud vähemalt korra

417 noort, kellest enamik osalesid

programmis korduvalt.

3. hooaja esimesel poolel teostatud

lisavärbamise tulemusena liitus

1 Võimaluse korral esitada andmed soo kaupa. 2 TAT-is või rakenduskavas fikseeritud sihttase.

56

programmiga 59 noort. Hooaja teisel

poolel liitus veel 27 noort.

Kokkuvõtteks oli programmi teenust

saanud noori 2017. aasta 30. juuni

seisuga 503 ning programmi läbinud

noorte arv tõusis 358 nooreni. 4.

hooaja esimesel poolel teostatud

lisavärbamise tulemusena liitus

programmiga Tallinnas 33 noort ja

Kohtla-Järvel 16 uut noort. Hooaja

teisel poolel liitus veel 20 noort.

Kokkuvõtteks oli programmi teenust

saanud noori 2018. aasta 30. juuni

seisuga 572 ning programmi läbinud

noorte arv tõusis 560 nooreni.

5. hooaja esimesel poolel teostatud

täiendavate värbamistegevuste

tulemusena liitus programmiga

Tallinnas 58 noort ja Kohtla-Järvel 9

uut noort. Kokku 67 noort. Hooaja

teisel poolel teostatud täiendavate

värbamistegevuste tulemusena liitus

Tallinna gruppidesse veel täiendavalt

36 noort, Kohtla-Järve gruppidesse

10 noort ja Narva 12-14 poiste gruppi

21 noort. Kokku lisandus 5. hooaja

teisel poolel teenust saanute

nimekirja 67 noort. Seisuga

30.06.2019 oli programmist teenust

saanud noori 706 ja programmi

läbinud noori 772.

6. hooaja esimesel poolel liitus

programmiga Tallinnas 36 noort,

Kohtla-Järve gruppidesse 6 noort ja

Narva 13-15 poiste gruppi 6 noort.

Seisuga 31.12.2019 oli programmist

teenust saanud 754 noort ja läbinud

noori 862. Hooaja teisel poolel liitus

Tallinna gruppidesse veel täiendavalt

15 noort, Kohtla-Järve gruppidesse 7

noort ja Narva 12-14 poiste gruppi

üks noor. Kokku lisandus 6. hooaja

teisel poolel teenust saanute

nimekirja 23 noort. Seisuga

30.06.2020 oli programmist teenust

saanud noori 777 ja programmi

läbinud noori 940.

7. hooaja esimesel poolel liitus

programmiga Tallinnas 13 noort,

Kohtla-Järve gruppidesse 9 noort ja

Narva 13-15 poiste gruppi kolm

noort. Seisuga 31.12.2020 oli

programmist teenust saanud 804

noort ja läbinud noori 1017. 7. hooaja

teisel poolel liitus programmiga

Tallinnas 7 noort, Kohtla-Järvel 4

noort ja Narvas kaks noort. Seisuga

57

30.06.2021 oli programmist teenust

saanud 817 noort ja läbinud noori

1077.

8. hooaja esimesel poolel liitus

programmiga Tallinnas 44 noort,

Kohtla-Järvel 11 noort, Narvas 20

noort ja uutes piirkondades (Paide,

Viljandi, Rapla, Haapsalu) kokku 85

noort. Seisuga 31.12.2021 oli

programmi teenust saanud 977 noort

ja läbinuid noori 1132.

Toetatava tegevuse panus rakenduskava tulemusnäitajasse

Osakaal noortemeetmest

kasusaajatest, kes on

sihtrühmale suunatud

tegevused läbinud

70% 162% Seisuga 31.12.2021

Toetatava tegevuse spetsiifilised näitajad

Elluviidud hooaegade arv 9 7,5 Läbi on viidud esimene nn

testhooaeg ning 6 täishooaega ja 7.

täispikk hooaeg on läbimisel

Programmi mõjude

hindamise raportite arv

3 2 Valmis esimene kolme hooaja

(2015/2016, 2016/2017 ja

2017/2018) mõju analüüsiv

koondraport ning 2015-2020

andmetele tuginev viie hooaja

(2015/2016, 2016/2017, 2017/2018,

2018/2019 ja 2019/2020)

koondraport.

Toetatava tegevuse lõppeesmärgist

täidetud (%):

Teenust saanute arv 1000/977 97,7%

Programmi läbinute arv 700/1132 162%

Toetatava tegevuse lõppeesmärgi

täitmise selgitus:

Toetuse andmise tingimustes on soovitud tulemusnäitajaks 70% st

1000 teenusesse tulnud noorest läbib programmi 700.

2015. aasta 31. detsembriks teenusesse tulnud 365st noorest läbis

programmi 84, st 23%.

2016. aasta 31. detsembriks teenusesse tulnud 476st teenust saanud

noorest läbis programmi 238 ehk 50%.

2017. aasta 31. detsembriks teenusesse tulnud 552st teenust saanud

noorest läbis programmi 441 ehk 80%.

2018. aasta 30. juuniks teenusesse tulnud 572st teenust saanud

noorest läbis programmi 560 ehk 98%

2018. aasta 31. detsembriks teenusesse tulnud 639st teenust saanud

noorest läbis programmi 619 ehk 97%

2019. aasta 30. juuniks teenusesse tulnud 706st teenust saanud

noorest läbis programmi 772 ehk 110%

2019. aasta 31. detsembriks teenusesse tulnud 754st teenust saanud

noorest läbis programmi 862 ehk 123%

2020. aasta 30. juuniks teenusesse tulnud 777st teenust saanud

noorest läbis programmi 940 ehk 134%

2020. aasta 31. detsembriks teenusesse tulnud 804st teenust saanud

noorest läbis programmi 1017 ehk 145%

2021. aasta 30. juuniks teenusesse tulnud 817st teenust saanud

noorest läbis programmi 1077 ehk 154%

2021. aasta 31. detsembriks teenusesse tulnud 977 teenusest saanud

noorest läbis programmi 1132 ehk 162%.

58

9. Hinnang toetatava tegevuse tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele3

Meie hinnangul on toetatav tegevus tulemuslik ning suunatud püstitatud eesmärkide täitmisele. Tehtud

muudatused programmi mudelis (nt veebruaris 2015 eluoskuste sessioonide üleminek 60:30 mudelile,

perioodil märts-juuni 2015 treenerite ja abitreenerite rollide täpsustamine ning alates august 2015 nende

individuaalne konsulteerimine, alates 2. hooajast eluoskuste sessioonide parem sidumine

jalgpallisessioonidega, esimese hooaja lõpus toimunud värbamiskava täiendamine ja tihedam suhtlus

koolidega, esimese hooaja lõpus toimunud mõju hindamise mudeli täiustamine) võimaldavad paremini täita ja

jälgida seatud eesmärke nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt.

2. hooaja eel ja elluviimise käigus ning 3. hooaja esimesel poolel teostatud sisulised muudatused elluviimise

kvaliteedi parandamiseks on juba näidanud positiivse muutuse jätkumist programmi sisulises kvaliteedis.

Programmis osalevate noorte kohta tuleb stabiilselt koolidelt ja treeneritelt aina enam tagasisidet positiivsete

muutuste kohta. Treenerid ja abitreenerid märkavad eelkõige seda, et noored oskavad paremini üksteisega

arvestada, muutuvad enesekindlamaks, oskavad paremini suhelda ja teha meeskonnatööd, suudavad rohkem

kontrollida emotsioone. Koolidelt saame eelkõige tagasisidet positiivse mõju kohta noorte käitumise

paranemise kohta. Kohati ka õppeedukuse paranemise ja ka koolikohustuse parema täitmise osas. Eelkirjutatu

näitab, et SPIN-is tehtaval töö noorte sotsiaalsete- ja enesejuhtimise oskuste arenguga ning neist tulenev

positiivne mõju jõuab ka haridussüsteemi.

Seda kinnitavad muuhulgas ka SPIN-programmi 2. ja 3. hooaja mõju hindamise esialgsed tulemused. Näiteks

2. hooaja mõju analüüs näitas, et ühe aasta programmis osalenud noorte puhul paranes käitumine koolis

keskmiselt 10% ja õpitulemised 7% võrreldes vastavate näitajatega enne SPIN-programmiga liitumist.

Detsembris 2017 valminud 2. ja 3. hooaja (2015/2016 ja 2016/2017) mõju kokkuvõtvast analüüsist selgus, et

kaks hooaega programmis osalenud noorte puhul paraneb enesekontrolli tase 12%, impulsiivsus väheneb 16%

ja riskivalmidus väheneb 19%. Lisaks võib 98% kindlusega öelda, et SPIN-programmis osalemine parandab

noorte prosotsiaalseid hoiakuid. Lisaks paraneb hooaja jooksul 19% treenerite hinnang osalejate aktiivsuse,

osalemise ja agressiivsuse vähenemise kohta. Ka järgmised teaduslikult tõendatud analüüsi tulemused on

kinnitanud, et programmi töö kannab vilja ja SPIN-programm liigub tõendatult seatud eesmärkide (arendada

osalejate sotsiaalseid oskusi ja vähendada riskikäitumist) poole.

Kahe juba toimunud hooaja võrdluses muutus veelgi positiivsemaks ka noorte tagasiside programmile.

Esimesel hooajal andis programmile hinnangu “väga hea” 53% noortest, teisel hooajal 59%, kusjuures valim

kasvas neljandiku võrra. Kolmandal hooajal andis programmile hinnangu „väga hea“ 57% noortest ja

neljandal hooajal 53% osalejatest. Sarnast positiivsete hinnangute osakaalu kasvu näitasid ka noorte

tagasiside nii treeneritele, abitreeneritele kui oma grupile. Kusjuures 4. hooajal pälvisid programmi

eluoskuste sessioonide eest vastutavad abitreenerid noortelt esmakordselt keskmiselt pisut kõrgema hinnangu

(4,6) kui treenerid (4,5). Ka eluoskuste nn vabade sessioonide sisustamine on kõigil hooaegadel toimunud

noorte ja iga konkreetse grupi huvisid ning arenguvajadusi arvestades. Noorte enda sõnul hindavad nad, et

nende soovidega arvestatakse ja püütakse neid ka ellu viia. 5. hooajal andis programmile hinnangu „väga

hea“ 53% noortest ja hinnangu „hea“ 38% noortest. Treenerid ja eluoskuste sessioonide eest vastutavad

abitreenerid pälvisid 5. hooajal noortel võrdselt kõrge hinnangu (mõlemate üldskoor oli 5-palli skaalal 4,5).

Oma enesetunnet hindasid noored SPIN-programmis 5. hooaja lõpuks 10-punkti skaalal järgnevalt: turvalisus

8,7, õnnelikkus 8,5, vajalikkus 8,1, tunnustatus 7,7, edukus 8,0. Enda arengus hindasid noored 5. hooaja

lõpuks kõige kõrgemalt arenenuks oskust eesmärkide nimel pingutada (8,8/10), positiivse suhtlemise oskust

(8.2/10), teistega koostöö tegemise oskust (8,0/10)eneseusu kasvu (8,4/10), iseendasse uskumise ja vastutuse

võtmise oskust (7,9/10) ja turvalise käitumise oskust igapäevaelus (7.9/10).

Koostööpartneritelt laekub samuti märkimisväärsel hulgal positiivset tagasisidet. Näiteks toovad mitmed

Politsei- ja Piirivalveameti gruppide juures tegutsevad kontaktisikud välja, et politsei jaoks on SPIN-

programmiga koostöö andnud olulise panuse ennetustegevuste efektiivsemaks muutmisse. Seda sealhulgas

ühel väga olulisel põhjusel. Politsei kontaktisikute regulaarne SPIN-programmi gruppide külastamine ja

tegevustes kaasalöömine aitab neil märksa paremini mõista, mida riskikäitumisele kalduvad noored mõtlevad

ja mis neid riskikäitumise või õigusrikkumiseni viib.

Ka mitmed programmiga koostööd tegevad kohaliku omavalitsuse lastekaitse ametnikud toovad positiivse

muutusena välja, et lastekaitse töötajatel on nende koolide õpilastega, kus SPIN-programm mahukamalt

3 Täidetakse kumulatiivselt seisuga 31.12.2016

59

töötab, märgatavalt vähenenud kokkupuudete ja juhtumite arv.

2016. aasta suvel sai lõpule viidud Ida-Virumaale laienemise ettevalmistused, mille tulemusena alustati

septembrist 2016 programmi elluviimist Kohtla-Järve linnas.

2. hooaja kestel õnnestus programmi partnerite sekka tuua veel mitmeid täiendavaid partnereid erasektorist

(mh Tallinna Vesi ja MyFitness). 3. hooaja alguses lepiti kokku koostöös Briti Nõukoguga, kelle panuse

tulemusena avatakse jaanuarist 2017 kolm uut gruppi veel ühes Ida-Virumaa omavalitsuses ja ühtlasi Eestis

elanike arvult suuruselt kolmandas linnas nimega Narva. 4. hooaja keskel lepiti kokku koostöös Tartu ja

Rakvere linnaga, mille tulemusena viiakse 4. hooaja lõpuks programmi ellu juba viies linnas. 5. hooaja

alguses lepiti kokku koostöös Viimsi vallaga ja Tallinna linnaga, mille tulemusena viiakse alates oktoobrist

2018 programmi läbi ka Viimsi vallas ja novembrist 2018 Tallinnas, Mustamäe linnaosas. Rakendamise

läbirääkimised käivad veel mitme omavalitsusega, kes soovivad asuda programmi läbi viima 2019. aastal. 5.

hooaja teisel poolel käivitati programm koostöös Tallinna linnaga veel Haabersti linnaosas. Ühtlasi toimus

vahemikus jaanuar-juuni 2019 väljumisstrateegia raames intensiivne ettevalmistus järgmiste uute piirkondade

avamise ettevalmistamiseks: Otepää vald (avamine planeeritud september-oktoober 2019), Keila linn

(avamine planeeritud september 2019), Rae vald (avamine planeeritud september 2019), Tallinnas asuv

Nõmme linnaosa (avamine planeeritud september 2019). Lisaks nimetatutele on tugevat huvi programmi

rakendamise vastu üles näidanud veel Pärnu linn (ettevalmistuste õnnestumiste korral avame programmi

sügisel 2019), Tallinna Kesklinna linnaosa (ettevalmistuste õnnestumise korral avame programmi sügisel

2019). Sooviga asuda programmi rakendama alates jaanuar 2020 on avaldanud veel mitmed omavalitsused

(sh Põlva vald, Sillamäe linn, Elva linn, Tõrva vald, Haapsalu linn ja Sillamäe linn). Erasektori partneritest

lisandus 5. hooajal SPIN-programmi toetajate sekka Heateo Mõjufond, sõnumiagentuur Akkadian,

advokaadibüroo TRINITI ja tööportaal CV-Online. 6. hooaja alguses avati väljumisstrateegia raames veel viis

täiendavat piirkonda. Septembris SPIN-programmi grupid Nõmme linnaosas Tallinnas, Keila ja Pärnu linnas.

Oktoobris Rae ja Tõrva vallas. Kõikide nimetatud piirkondade programmi elluviimise tegevuskulud kaetakse

valdavalt nimetatud kohalike omavalitsuste poolt. 6. hooaja esimesel poolel lisandus erasektori partneritest

programmi toetajate sekka Heathmont OÜ ja OÜ NET Group.

Sarnaselt 3. hooajaga jätkati 4. hooajal tööd osalejate vabatahtliku panustamise süsteemi arendamisel

sessioonides ja võimalusel juba ka väljaspool sessioone. Samuti tegeleti jooksvalt koostööpartnerite ringi

laiendamisega.

2017. ja 2018. aasta suvel tunnustati SPIN-programmi nii Euroopa Jalgpalli Liidu lastefondi (UEFA

Foundation For Children) poolt. Samuti tunnustati 2017. aasta sügisel programmi nii Euroopa Komisjoni kui

Tallinna linna poolt. Ka need tunnustused näitavad, et meie tegevust väärtustatakse ja meie eesmärgipärane

tegevus kannab üha rohkem vilja.

Juunis 2018 tunnustas UEFA Childrens Foundation SPIN-programmi aastaauhinna vääriliseks. Sedakorda

lausa teist aastat järjest. Detsembris 2018 tunnistati SPIN-programm Euroopa Komisjoni (täpsemalt European

Crime Prevention Network) poolt viie Euroopa parima kuriteoennetuse projekti sekka. SPIN-programm valiti

oktoobris 2018 Heateo Sihtasutuse Mõjufondi. SPIN-programmi ja Heateo Sihtasutuse Mõjufondi lähema

kolme aasta koostöö fookuses on programmi jõudmine enamate noorteni, võrgustikutöö ja noorte

osalusjärjepidevuse tagamise efektiivistamine ning rahastuse jätkusuutlikkuse tugevdamine (sh erasektori

mahukama kaasamise näol). Juunis 2021 pälvis SPIN-programm Vabariigi Presidendi kultuurirahastu poolt

sotsiaaltöö preemia 2021.

Kokkuvõtteks on positiivne, et paraneb nii programmi sisulise elluviimise kvaliteet, noorte osalusstabiilsus ja

jätkusuutlikkus. Samuti on meil praeguseks TATi väliselt võimalik viia programmi ellu ka väljaspool

Tallinna linna nii Ida-Virumaal Narva linnas, Tartu ja Rakvere linnas, Viimsi vallas (alates oktoober 2018) ja

Tallinnas, Mustamäe linnaosas (alates november 2018) kui Haabersti linnaosas (alates märts 2019). SPIN on

usaldusväärne partner ning huvi programmi rakendamise vastu erinevate omavalitsuste poolt aina kasvab,

mida tõestab ka uute noortegruppide avamine septembris ja oktoobris 2019 viies uues piirkonnas (Keila linn,

Nõmme linnaosa Tallinna linnas, Pärnu linn, Tõrva vald ja Rae vald). Samuti uute gruppide avamine augustis

ja septembris 2020 vastavalt Otepää vallas ja Põlva vallas.

60

10. Toetatava tegevuse mõju läbivatele teemadele4

Horisontaalne teema

Kavandatud mõju (märkida ristiga) Tegelik mõju (märkida ristiga)

Jah Ei Jah Ei

Regionaalareng X X

Selgitus: programmi elluviimisel on regionaalarengule toetav mõju. Programmi toimumiskohaks on valitud

piirkonnad (Lasnamäe ja Põhja-Tallinna linnaosad Tallinnas, Kohtla-Järve ja Narva linn Ida-Virumaal), kus

kuritegevust on rohkem ning kogukondlikud suhted ja koostöövormid on nõrgemad. Programmi tegevuste ja

nende elluviimiseks moodustatud koostöövõrgustiku abil toimub piirkondlikke erinevusi tasakaalustav areng.

SPIN-programmi elluviimisel on toimumispiirkondades koondunud noorte ümber tugivõrgustik, mis aitab

koostööpartnerite (koolid, politsei, linnaosa valitsused, jalgpalliklubid, vabatahtlikud, treenerid ja

abitreenerid, erasektori partneid) sidusust ja omavahelist koostööd suurendada. Üksteise tundmine, koostöö ja

sarnaste eesmärkide nimel töötamine on piirkondade arengu eeldus, see omakorda panustab regionaalarengu

saavutamisse.

Infoühiskond X X

Selgitus: Mõju puudub

Riigivalitsemine X X

Selgitus: programmi elluviimisel on riigivalitsemisele toetav mõju. Programmi tulemusliku elluviimise

eeldus on toimiv koostöö ühiskonna eri sektorite vahel. Programmi elluviimisse kaasatud mitmed avaliku

sektori asutused, kes tegutsevad noorte huvides. Nad on kaasatud programmi tegevuste planeerimisse,

kujundamisse, elluviimisesse ning selle jätkusuutlikkuse tagamisse. Eri sektori asutuste ühiste eesmärkide

nimel tegutsemine aitab tagada programmi tulemuste saavutamise ning annab võimaluse koostöö

arendamiseks ning ühtse riigivalitsemise arenguks. SPIN-i strateegiliste partnerite võrgustikku kuuluvad

Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Tallinna linn (sh Põhja-Tallinna ja Lasnamäe Linnaosavalitsused

ning Tallinna Spordi- ja Noorsooamet), Kohtla-Järve linn, Narva linn, Eesti Jalgpalli Liit, Politsei- ja

Piirivalveamet, Heateo Sihtasutus ning kümned haridusasutused (koolid ja KOVide haridusosakonnad).

Lisaks on kaasatud mitmed ettevõtted (sh advokaadibüroo Cobalt, Sportland, Jalajälg AS, Klick Eesti, Telia

Eesti, AS Tallinna Vesi, MyFitness, sõnumiagentuur Akkadian, advokaadibüroo TRINITI ja tööportaal CV-

Online). Regulaarne koostöö toimub ka Suurbritannia saatkonnaga, kes aitab lähendada koostööd enda

võrgustikku kuuluvate partnerite ja SPINi vahel. Samuti jätkus programmi 4., 5., 6. ja 7. hooajal juba 2016.

aasta keskpaigast alguse saanud tihe koostöö Briti Nõukoguga, kelle panuse tulemusena viime jaanuarist

2017 programmi läbi ka teises Ida-Virumaa linnas nimega Narva. 2018. aastal laienes SPIN-programm Tartu

linna ja UEFA Foundation for Children toel Tartu linna ning Rakvere linna toel Rakverre. 2018. aasta sügisel

laienes SPIN kohalike omavalitsuste toel ka Viimsi valda ja Mustamäe linnaossa Tallinna linnas. 2019. aasta

märtsis laienes SPIN Tallinna linna panusel Haabersti linnaossa. 2019. aasta septembris laienes SPIN Keila

linna, Nõmme linnaossa Tallinnas ja Pärnu linna. 2019. aasta oktoobris laienes SPIN Rae ja Tõrva valda.

2020. aasta augustis laienes programm Otepää valda ja 2020. aasta septembris Põlva valda.

Võrdsed võimalused X X

Selgitus: SPIN-programmiga liitumise võimalus on tagatud kõigile sihtrühma noortele olenemata soost,

rahvusest, usulisest kuulumisest, emakeelest või puudest tulenevate erivajaduste olemasolust. Programmi 1.

hooajal oli teenusest osasaanud noorte seas 61% vene keelt emakeelena rääkivaid ning 39% eesti keelt

emakeelena rääkivat osalejat. Omakorda 22% osalejatest olid tüdrukud ja 78% poisid. Programmi 2. hooajal

oli teenusest osasaanud noorte seas 70% vene keelt emakeelena rääkivaid ning 30% eesti keelt emakeelena

rääkivat osalejat. Omakorda 20% osalejatest olid tüdrukud ja 80% poisid. Programmi 3. hooajal oli teenust

osasaanud noorte seas 90% vene keelt emakeelena rääkivad ning 10% eesti keelt emakeelena rääkivat

osalejat. 13% osalejatest olid tüdrukud ning 87% poisid. Programmi 4. hooajal oli teenust osasaanud noorte

seas 90% vene keelt emakeelena rääkivad ning 10% eesti keelt emakeelena rääkivat osalejat. 17% osalejatest

olid tüdrukud ning 83% poisid. Programmi 5. hooajal oli teenust osasaanud noorte seas 92% vene keelt

emakeelena rääkivad ning 8% eesti keelt emakeelena rääkivat osalejat. Osalejate sooline jaotus oli TATi

gruppides järgmine: tüdrukuid 18%, poisse 82%. Programmi 6. hooajal oli osalejate sooline jaotus oli TATi

gruppides järgmine: tüdrukuid 12%, poisse 88%. Programmi 7. hooaja esimese poole osalejate sooline jaotus

oli TATi gruppides järgmine: tüdrukuid 19%, poisse 81%. Programmi 7. hooaja koondkokkuvõtteks oli

osalejate sooline jaotus TATi gruppides järgmine: tüdrukuid 18%, poisse 82%. 8. hooaja esimese poole

osalejate sooline jaotus oli TATi gruppides järgmine: tüdrukuid 14%, poisse 86%.

4 Täidetakse kumulatiivselt seisuga 31.12.2016

61

Programmis arvestatakse osalevate laste ja noorte individuaalseid vajadusi, tehes selleks programmis

osalemisel soodustusi ja kohandusi. Osalejate rühmapõhiste või individuaalsete vajaduste väljaselgitamise

ning nendele oskusliku reageerimise tagavad kohaliku tasandi koostöövõrgustikud, kuhu kuuluvad lisaks

treenerile ja abitreenerile ka koolide, kohaliku omavalitsuse tugispetsialistid, noortekeskused ning politsei

kontaktisikud.

Treenerite ja abitreenerite täiendkoolitustel käsitletakse muu hulgas ka võrdsete võimaluste edendamist, et

tõsta nende teadlikkust võrdsete võimaluste toetamisest ning diskrimineerimise vältimisest.

Programmi laiem eesmärk on aidata kaasa turvalisemate, tugevamate ja sidusamate kogukondade loomisele,

pakkudes noortele võimalusi oma aega sisustada ning ennast arendada. Seetõttu on tegevuste elluviimise

piirkonna valikul eelistatud väiksemate võimalustega omavalitsusüksusi, kus on keskmisest suurem

registreeritud kuritegude arv. Noorte vaba aja sisustamine ning eluks vajalike oskuste omandamise

võimaluste pakkumine suurendab noorte kaasatust ning toetab nende sotsiaalsete ja emotsionaalsete ning

akadeemiliste oskuste omandamist, see aga soodustab ühiskonnaelus osalemist (sh osalemist hariduses ja

tööturul).

Seetõttu panustavad SPIN-i tegevused väiksemate võimalustega noortele võimaluste loomisesse ning

ühiskonnaelus osalemisse, olenemata osalejate soost, rahvusest, usulisest kuulumisest või puudest tulenevate

erivajaduste olemasolust.

Keskkonnahoid ja kliima X X

Selgitus: Mõju puudub

11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele

Toetuse saaja hindab toetatavate tegevuste elluviimisel MTÜ SPIN-iga partnerlust eeskujulikuks ja täielikult

tulemuste saavutamisele orienteerituks. Elluviija hinnangut kinnitab 2019. aasta juunist-septembrini

Rahandusministeeriumi poolt läbi viidud finantskontrolli audit, mis läbiti märkusteta. Samuti Haridus- ja

Teadusministeeriumi poolt tellitud ning Civitta poolt läbi viidud ja I kvartali 2020 valminud meetme "Noorte

tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu"

eesmärgipärasuse ja tulemuslikkuse vahehindamine. Vahehindamise eesmärgiks oli analüüsida meetmete

2.7.1, 2.7.2, 2.7.3 ja 2.7.4 ning nende raames läbiviidud tegevuste ellu rakendamise eesmärgipärasust ja

asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja jätkusuutlikkust perioodil 2014-2018. Siseministeeriumi haldusala

tegevuste seas sai MTÜ SPIN poolt ellu viidav tegevus 2.7.3 väga kõrge hinnangu (vt joonist). Tulemusliku

ja eesmärgipärase koostöö on saavutatud avatud, toetavas ja lahendustele orienteeritud koostöös

Siseministeeriumiga.

Koos aruandega on esitatud TAT-i lisa 4.

Aruande koostaja Ametikoht Allkiri Kuupäev

Anneli Liblik Peaspetsialist Allkirjastatud digitaalselt

62

Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta

Allkirjaõiguslik isik Ametikoht Allkiri Kuupäev

Veiko Kommusaar Sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja

migratsioonipoliitika asekantsler

Allkirjastatud digitaalselt

Täidab meetme rakendusüksus

Aktsepteerin aruande:

Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev

Kinnitan aruande:

Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev