Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse eelnõu

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitikate

rakendamise seaduse eelnõu

Esitame kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Riigikantseleile ja Andmekaitse

Inspektsioonile ning kaasatud partneritele arvamuse avaldamiseks perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse eelnõu.

Palume teie kooskõlastust hiljemalt 4. mai 2021. a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Pentus-Rosimannus

rahandusminister

Lisad:

1. perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise

seaduse eelnõu 23 lehel;

2. seaduse eelnõu seletuskiri 42 lehel;

3. seletuskirja lisad:

3.1. Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja

siseturvalisuspoliitika rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“

eelnõu kavand 26 lehel;

3.2 Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ eelnõu kavand 4 lehel;

3.3 Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise

põhimäärus“ muutmise eelnõu kavand 2 lehel;

3.4 Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine“ eelnõu kavand 6 lehel.

Anneli Laurits 611 3157

[email protected]

Meie 13.04.2021 nr 1.1-10.1/2910-1

2

Lisaadressaadid:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

Keskkonnaministeerium

Kultuuriministeerium

Maaeluministeerium

Rahandusministeerium

Justiitsministeerium

Andmekaitse Inspektsioon

Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Puuetega Inimeste Koda MTÜ

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ

Vabaühenduste Liit

Rektorite Nõukogu

Eesti Teaduste Akadeemia

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei

Rakendusakti kavand

30.03.2021

MÄÄRUS

2021 nr

Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121

„Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“

muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 26 lõike 6,

välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 5, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 2

ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise

seaduse alusel.

Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise

põhimäärus“ (RT I, 28.08.2018, 8) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise

seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava.“;

3) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) rahastamiskava kohane poliitika eesmärk, erieesmärk, tulemusvaldkond ja programmi ja

meetme nimetus.“;

4) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 17 sõnastatakse järgmiselt:

„17) Euroopa Komisjonile esitatava kuluaruandega seotud andmed;“;

5) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses:

„18) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate

rakendamise seaduse § 19 lõike 3 nimetatud Euroopa Sotsiaalfond Pluss vahenditest toetatud

projekti tegevustes osalejate andmed.“;

6) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Registrisse kantud andmed avalikustatakse avaliku teabe seaduses, konkurentsiseaduses,

perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse §-s 25, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse

seaduse §-s 39, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate

rakendamise seaduse §-s 20 ja muus seaduses või Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud

korras.“;

2

7) paragrahvi 13 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Andmed säilitatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse §-s 5, perioodi 2014–

2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 35 ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse §-s 18 sätestatud dokumentide säilitamise

tähtaja lõpuni.“.

Kaja Kallas

Peaminister

Keit Pentus-Rosimannus

Rahandusminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

07.04.21

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitikate rakendamise seadus § 22 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse (edaspidi ÜKPRS) § 1 lõike 1 punktis 1

nimetatud rakenduskava vahenditest toetatud projektidest avalikkuse teavitamist.

(4) Määruses sätestatud teavitamisnõudeid tuleb täita kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr …, millega kehtestatakse ….. (ELT L …), artiklitega 47 ja 50, IX

lisaga ning isikuandmete kaitse seadusega.

2. peatükk Teavitamine ja logo kasutamine

§ 2. Teavitamistegevuste üldnõuded

(1) Määruses sätestatud teavitamisnõuded kohalduvad pärast taotluse rahuldamise otsuse,

toetuse andmise tingimuste käskkirja või rahastamisvahendi käskkirja või -lepingu jõustumist.

(2) Määruses sätestatud teavitamistegevusi tehakse projekti abikõlblikkuse perioodil, kui

määrusest ei tulene teisiti.

(3) Kui projekti kogumaksumus on suurem kui kümme miljonit eurot, peab toetuse saaja

korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates

ürituse läbiviimisse Euroopa Komisjoni ja korraldusasutuse.

(4) Kui Euroopa Sotsiaalfondist+ antakse toetust füüsilisele isikule või projekti toetatakse

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/..., ..., millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (ELÜ) nr 1296/2013, artikli 4

lõike 1 punktis xi sätestatud erieesmärgi raames, peab toetuse saaja võimaluste piires

teavitama avalikkust toetuse saamisest avalikkusele nähtavas kohas, sealhulgas võib kasutada

plakatit või paigaldada logo toetuse abiga soetatud asjale või objekti ehituse infostendile.

(5) Toetuse saaja tagab, et lõppsaaja projektile toetuse vahendamisel täidab lõppsaaja määruse

kohaseid avalikkuse teavitamise nõudeid, kui lõppsaaja projekti maksumus on üle 10 000

euro.

(6) Rahastamisvahendi rakendaja tagab, et rahastamisvahendi lõppsaaja täidab määruse §-s 6

sätestatut.

07.04.21

§ 3. Logo kasutamine

(1) Logo paigaldatakse kleebisele, plakatile, tahvlile, dokumendile või muule teabekandjale,

veebilehele ja selle mobiilivaatele või objektile määruses sätestatud tingimustel ja korras.

Plakati või tahvli olemasolu korral ei pea üksikesemed ja andmekandjad olema logoga

tähistatud, välja arvatud lõikes 2 nimetatud juhul.

(2) Kui ese, dokument või muu teabekandja on mõeldud avalikkusele, osalejatele,

lõppsaajatele või projekti sihtrühmale või kui projektiga seotud tegevusala või ülesandeid

kajastatakse veebilehel või mobiilivaate kaudu tähistatakse need logoga.

(3) Kui objekti eripärast tulenevalt ei ole võimalik objekti tähistada logoga, tuleb tekstiliselt

viidata fondile, millest projekti toetatakse.

(4) Projekti kajastaval veebilehel, kui veebileht on olemas, avaldatakse lisaks logole projekti

lühikirjeldus, eesmärk, tulemus ja toetuse summa. Partner paigutab oma projektiga seotud

tegevusi kajastavale veebilehele vähemalt logo ja lisab viite toetuse saaja veebilehele või

veebirakendusele, kust nähtub käesoleva lõike esimeses lauses nõutud teave projekti kohta.

(5) Logo paigutatakse kergesti märgatavale kohale ning see ja nõutud tekst peavad olema

selgelt nähtavad ja mõistlikust kaugusest loetavad. Sõltumata digiseadmest peab veebilehele

paigutatud või veebirakenduses kasutatud logo olema digiseadme ekraanil nähtav, ilma et

kasutaja peaks ekraanile kuvatavat lehekülge allapoole kerima. Digitaalne logo on kättesaadav

veebilehel www.struktuurifondid.ee.

(6) Välisriigis levitataval trükisel ja võõrkeelsel infomaterjalil võib kasutada logo

ingliskeelset versiooni (lisa, joonis 20).

(7) Kui kleebis, plakat, stend või tahvel, millele logo on paigutatud, saab kahjustada enne

määruses nimetatud tähtaja möödumist, tuleb taastada kahjustuse-eelne olukord.

(8) Kõnes avalikkuse teavitamisel kasutatakse väljendit „Rahastanud Euroopa Liit“ või

„Kaasrahastanud Euroopa Liit” ja võimalusel logo.

§ 4. Kleebise kasutamine

(1) Kleebisega tähistatakse ese, millele ei ole logo paigaldatud tootmise käigus.

(2) Kleebist kasutatakse järgmiselt:

1) väikesele objektile paigutatakse vertikaalne 26×45 mm suurune kleebis (lisa, joonis 13) või

horisontaalne 45×26 mm suurune kleebis (lisa, joonis 14);

2) suurele objektile paigutatakse vertikaalne 70×120 mm suurune kleebis (lisa, joonis 15) või

horisontaalne 120×70 mm suurune kleebis (lisa, joonis 16).

§ 5. Plakat

(1) Kui tahvli kasutamine ei ole nõutud, paigaldatakse toetatava tegevuse toimumise või

objekti asukohta plakat. Kui plakatit ei ole võimalik paigaldada objekti või toetatava tegevuse

asukohta, võib selle paigutada projektiga seotud asukoha esindusruumi või rajatisele. Plakat

võib olla esitletud elektroonilisena.

07.04.21

(2) Plakat peab olema üleval projekti abikõlblikkuse perioodil. Kui plakatit kasutatakse

üksiktegevusest teavitamiseks, hoitakse plakat üleval tegevuse toimumise ajal.

(3) Plakat peab olema suurusega vähemalt A3 ning sellel peab asetsema logo, millele

eraldatakse vähemalt 25% plakati pindalast, ja projekti nimetus või lühikirjeldus, mis on

seostatav registris märgitud projekti nimetusega, mis peab moodustama plakati kõrgusest

vähemalt 30% (lisa, joonis 17).

(4) Plakati näidis on digitaalsel kujul kättesaadav veebilehel www.struktuurifondid.ee.

(5) Kui toetust antakse ESF+ Article 4 lõike 1 punkti xi tähenduses, ei kohaldata lõikeid 1-4.

§ 6. Tahvel

(1) Kui Euroopa Regionaalarengu Fondist või Ühtekuuluvusfondist toetatava projekti

kogumaksumus on suurem kui 500 000 eurot või ESF+ toetatava projekti kogumaksumus on

suurem kui 100 000 eurot, püstitatakse investeeringu, seadme või toetatava tegevuse asukohta

tahvile (lisa, joonis 18) kohe pärast tegevusega, sealhulgas investeeringuga seotud toiminguga

või ostetud seadme paigaldamisega, alustamist.

(2) Tahvlit hoitakse üleval projekti abikõlblikkuse perioodil alates tegevuse alustamisest ja

kestvuse nõude kohaldumisel selle nõude täitmisaja lõpuni.

(3) Tahvli kasutamisel peab järgima järgmisi nõudeid:

1) tahvel paigaldatakse avalikkusele nähtavasse kohta, mis asub objekti vahetus läheduses;

2) tahvlile paigutatakse logo, millele eraldatakse vähemalt 25% tahvli pindalast;

3) tahvlile kirjutatakse projekti nimetus ja peamine eesmärk, millele eraldatakse vähemalt

30% tahvli kõrgusest;

4) tahvli minimaalne suurus on 1500×1000/ 500×300 mm.

(4) Tahvlile võib paigutada muud teavet, kui see ei takista lõikes 3 nimetud nõuete täitmist.

(5) Kui samas asukohas on samal ajal käsil mitu lõike 1 kohast projekti, võib lõike 3 punktis 3

nimetatud teabe kanda ühele tahvlile.

3. peatükk Logo kujundus

§ 7. Logo komponendid

(1) Logo koosneb Euroopa Liidu embleemist ja purjekujulisest Eesti lipu kujutisest ning

nende all olevast tekstist (edaspidi logo komponendid) (lisa, joonised 1–5).

(2) Logol Euroopa Liidu embleemi all asub tekst „Rahastanud Euroopa Liit“, kui projektile

toetuse määr on 100% või „Kaasrahastanud Euroopa Liit“, kui toetuse määr on väiksem kui

100%. (lisa, joonis 1)

(3) Reklaami, teavitamise, propageerimise või muul sellelaadsel eesmärgil kasutataval

väikesel esemel ja andmekandjal, kui logo kasutamine ei ole tehniliselt võimalik, sealhulgas,

kui tumedast ja kirjust taustast ei saa loobuda, võib logo asemel kasutada Euroopa Liidu

embleemi koos tekstiga „Euroopa Liit”, mis trükitakse valget värvi turvaalaga laiusega 1/25

07.04.21

embleemi kõrgusest (lisa, joonis 21). Kui embleemi all oleva teksti taustana kasutatakse

tumedat või kirjut tausta, tuleb logo ümber trükkida valge piirjoon laiusega 1/25 logo

kõrgusest (lisa, joonis 21a). Euroopa Liidu embleemi väikseim kõrgus võib olla viis

millimeetrit.

§ 8. Logo komponentide mõõtmed ja turvaala

(1) Logo turvaala on logo ümber olev tühi ala, millel ei ole muid kujunduselemente (lisa,

joonis 6).

(2) Logo turvaala proportsioonid logo suhtes on muutumatud (lisa, joonis 7).

(3) Euroopa Liidu embleemi kõrguse väikseim lubatud mõõt on 10 mm ja vertikaalsel

paigutusel laiuse väikseim lubatud mõõt on 15 mm (lisa, joonis 8).

(4) Tumedal ja kirjul taustal kasutatakse logo koos valget värvi turvaalaga (lisa, joonis 9). Kui

embleemi all oleva teksti taustana kasutatakse tumedat või kirjut tausta, tuleb logo ümber

trükkida valge piirjoon laiusega 1/25 logo kõrgusest (lisa, joonis 9a).

(5) Kui logo kõrval paikneb teisi logosid, peab logo olema kõrguselt või laiuselt vähemalt

sama suur kui muu suurim logo.

§ 9. Logo värvid ja kirjatüübid

(1) Logo kasutatakse värvilisena (lisa, joonis 11).

(2) Kui põhjendatud juhul ei ole logo värvilisena kujutamine võimalik, võib logo olla

mustvalge, välja arvatud veebilehel.

(3) Mustvalge logo korral on Euroopa Liidu embleemi raam must ja tähed mustad valgel

taustal (lisa, joonis 12).

(4) Logo kirjatüüp on Arial. Kaldkirja, allajoonitud teksti ja teisi teksti esiletõstmise viise ei

tohi kasutada.

EELNÕU 01.04.2021

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika rakendamise seadus

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Käesolevas seaduses reguleeritakse järgmiste rakenduskavade ja Interreg programmide

elluviimist:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr…., … (ELT L ….), artikli 21 tähenduses

ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi

rakenduskava „[nimetus]“ (edaspidi rakenduskava);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …., mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu

Fondist vahendite andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (ELT L …), artiklis …

nimetatud Interreg programm (edaspidi Interreg programm);

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr….. , millega asutatakse Varjupaiga-, Rände-

ja Integratsioonifondi … ;

4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …, millega asutatakse Sisejulgeolekufond

…;

5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .., millega asutatakse integreeritud

piirihalduse fondi osana piirihalduse ja viisade rahastu …. .

(2) Rakenduskava elluviimisel kohaldatakse käesoleva seaduse 1. ja 2. peatükis sätestatut.

(3) Interreg programmide elluviimisel kohaldatakse käesoleva seaduse 1. ja 3. peatükis

sätestatut.

(4) Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisade rahastu rakenduskavade (edaspidi siseturvalisuspoliitika rakenduskavad) elluviimisel

kohaldatakse käesoleva seaduse 1. ja 2. peatükis sätestatut, arvestades 4. peatükist tulenevaid

erisusi.

(5) Käesolevas seaduses ette nähtud menetlusele kohaldatakse käesolevat seadust ja selle alusel

antud õigusakte, Interreg programmide puhul ka seirekomisjoni otsusega kehtestatut, ning

nendes reguleerimata küsimustes Euroopa Liidu õigusakte ja haldusmenetluse seadust.

§ 2. Terminid

Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) toetus on käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud rakenduskava või Interreg programmi rahastava

fondi vahendid ja vajadusel Eesti riigi poolt nende kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt

eraldatavad rahalised vahendid;

2) projekt on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 2 punkti 4

tähenduses kindlaks määratud eesmärgi, tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või

seotud tegevuste või lõppsaajate projektide kogum, mida rahastatakse toetusest;

3) toetuse saaja on isik või asutus, kelle projekti rahastatakse toetusest, ja Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 2 punkti 9 tähenduses rahastamisvahendi (edaspidi

rahastamisvahend) rakendaja;

EELNÕU 01.04.2021

4) elluviija on valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud ministeeriumi

struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise tingimuste

käskkirjaga nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning

kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut;

5) partner on isik, asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb projekti tegevustes ja

kelle tegevusi rahastatakse toetusest;

6) lõppsaaja on isik või asutus, kelle tegevustele või projektile annab toetust toetuse saaja,

elluviija või rahastamisvahendi rakendaja;

7) strateegilised sihid ja aluspõhimõtted on riigieelarve seaduse § 19 lõike 1 kohases

pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) nimetatud sihid ja

aluspõhimõtted. „Eesti 2035“ strateegia aluspõhimõtted ja sihid täidavad perioodi 2014–2020

struktuuritoetuste seaduse § 12 lõike 1 punktis 13 nimetatud läbivate teemade rolli.

2. peatükk

Partnerluslepe ja rakenduskava

1. jagu

Partnerluslepe, rakenduskava, rahastamiskava ja rahastamisvahendisse tagasi laekunud

vahendid

§ 3. Partnerlusleppe ja rakenduskava koostamine ja kinnitamine

(1) Rahandusministeerium koostab koostöös ministeeriumide ja Riigikantseleiga

partnerlusleppe ja rakenduskava ning peab Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi.

(2) Vabariigi Valitsus kinnitab partnerlusleppe ja rakenduskava Rahandusministeeriumi

ettepanekul. Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsuse kinnitatud partnerlusleppe ja

rakenduskava Euroopa Komisjonile.

(3) Rakenduskava muudatuse, mis ei sisalda muudatusi finantsnäitajates või näitajates või

nende sihttasemetes, kinnitab Rahandusministeerium.

§ 4. Rakenduskava rahastamiskava

(1) Rahandusministeerium koostab koostöös rakenduskava elluviimisel osalevate

ministeeriumidega rakenduskava elluviimiseks rahastamiskava.

(2) Rahastamiskavas kehtestatava teabe rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitjate

lõikes kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(3) Rahastamiskava kinnitab Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi ettepanekul.

§ 5. Rahastamisvahendisse tagasi laekunud vahendid

Vabariigi Valitsus kinnitab Rahandusministeeriumi ettepanekul Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 62 lõike 2 kohaselt rahastamisvahendisse tagasi

laekunud vahendite kasutamise valdkonna ja eesmärgid.

2. jagu

Rakenduskava elluviimise korraldus

§ 6. Korraldusasutuse ja liikmesriigi ülesanded

EELNÕU 01.04.2021

(1) Korraldusasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …./2027 artikli 71 lõike 1

tähenduses on Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsusasutus.

(2) Korraldusasutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artiklis

72 sätestatud korraldusasutuse ülesandeid, kui ülesande täitmine ei ole käesoleva seadusega

pandud rakendusasutusele või rakendusüksusele, sama määruse artikli 76 tähenduses

arvepidamise ülesandeid ning käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides nimetatud

ülesandeid.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr …/2021 sätestatud liikmesriigi

ülesandeid täidab Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud

ulatuses Rahandusministeeriumi valitsusasutus.

(4) Kui lõigetes 1 ja 3 nimetatud ülesanded on valdkonna eest vastutav minister määranud

Rahandusministeeriumi valitsusasutusele, teeb nende ülesannete täitmise üle järelevalvet

Rahandusministeerium.

§ 7. Rakendusasutuse ülesanded

(1) Rakendusasutuse ülesannete täitja (edaspidi rakendusasutus) on Vabariigi Valitsuse

korraldusega nimetatud ministeerium ja Riigikantselei.

(2) Rakendusasutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli

71 lõike 3 tähenduses vahendusasutusena järgmisi korraldusasutuse ülesandeid

(edaspidi rakendusasutuse ülesanded):

1) koostab rakenduskava elluviimiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr …/2021 artikli 73 lõikele 1 toetuse andmise ja kasutamise tingimuste määruse, käskkirja või

lepingu (edaspidi toetuse andmise tingimused) eelnõu;

2) seirab toetuse andmise tingimuste täitmist;

3) korraldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 44 tähenduses

hindamisi (edaspidi hindamine) oma vastutusvaldkonnas;

4) nõustab rakendusüksust toetuse andmise tingimuste tõlgendamisel;

5) esitab Rahandusministeeriumile ettepanekuid rakenduskava ja selle rahastamiskava

muutmiseks;

6) täidab muid ülesandeid, mis on käesoleva seadusega ja selle alusel antud õigusaktidega

pandud rakendusasutusele.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesannetele koordineerib ja seirab

rakendusasutuseks olev ministeerium vastavalt oma valitsemisalale toetusega „Eesti 2035“

sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist, sealhulgas:

1) esitab korraldusasutusele ettepanekuid tööprotsesside täiendamiseks;

2) nõustab teisi rakendusasutusi toetuse andmise tingimuste koostamisel;

3) nõustab rakendusüksusi toetuse andmise tingimuste rakendamisel.

§ 8. Rakendusüksuse ülesanded

(1) Rakendusüksuse ülesannete täitja (edaspidi rakendusüksus) on Vabariigi Valitsuse

korraldusega nimetatud täidesaatva riigivõimu asutus või avalik-õiguslik või eraõiguslik

juriidiline isik.

EELNÕU 01.04.2021

(2) Rakendusüksus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 71

lõike 3 tähenduses vahendusasutusena järgmisi korraldusasutuse ülesandeid (edaspidi

rakendusüksuse ülesanded):

1) teavitab avalikkust ja võimalikke taotlejaid toetuse saamise võimalusest ja taotlemise

korrast;

2) menetleb toetuse taotlusi ja teeb otsuse, kas projekti toetada või mitte, välja arvatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr …/2021 sätestatud juhul;

3) selgitab huvitatud isikutele toetuse andmise tingimusi;

4) menetleb makse aluseks olevaid dokumente, sealhulgas tuvastab makse aluseks olevate

tingimuste täitmise, peatab vajadusel menetluse puuduste kõrvaldamiseks, maksab toetuse välja

või jätab selle finantskorrektsiooni otsuse alusel välja maksmata;

5) otsustab taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise, välja

arvatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud juhul;

6) teeb finantskorrektsiooni otsuse ja nõuab tagasi aluseta makstud toetuse, arvestades makse

aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse hindamise ja käesoleva seaduse § 24 lõike 2

alusel tehtava kontrolli tulemusi ja auditeeriva asutuse auditiaruandes märgitud soovitusi;

7) kogub ja töötleb Euroopa Sotsiaalfondi Pluss vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate

kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 42

lõikele 1;

8) täidab muid ülesandeid, mis on käesoleva seadusega ja selle alusel antud õigusaktidega

pandud rakendusüksusele.

(3) Korraldusasutuseks olev asutus täidab rakendusüksuse ülesandeid korraldusasutusena.

(4) Kui rakendusüksuse ülesandeid täidab eraõiguslik juriidiline isik, võib rakendusasutus

halduskoostöö seaduses sätestatud korras sõlmida halduslepingu, kohaldamata halduskoostöö

seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2, § 13 ning § 14 lõikeid 1 ja 3. Sellise lepingu üle

teeb haldusjärelevalvet rakendusasutus.

(5) Kui rakendusüksuse ülesandeid hakkab täitma osaliselt või täielikult teine asutus või muu

juriidiline isik, kohaldatakse rakendusüksuse ülesannete täitmisega seotud töötajate

töölepingute üleandmisel teisele asutusele või muule juriidilisele isikule töölepingu seaduse

§ 112 lõiget 1.

§ 9. Ülesannete nõuetekohane täitmine ja ülesannete täitmise lõppemine

(1) Korraldusasutuseks nimetatud asutus võib asuda täitma ülesandeid, kui auditeeriv asutus on

tunnistanud korraldusasutuse tööprotseduurid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

…/2021 lisas XI nimetatud nõuetele vastavaks.

(2) Rakendusasutuseks ja rakendusüksuseks nimetatud asutus võib asuda täitma ülesandeid, kui

korraldusasutus on hinnanud rakendusasutuse ja rakendusüksuse tööprotseduurid Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ……/2021 lisas XI nimetatud nõuetele vastavaks.

(3) Kui korraldusasutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesannet täitev asutus või isik

jätkab perioodi 2014–2021 struktuuritoetuse seaduse alusel ülesannete täitmist, siis käesoleva

paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nõutud tööprotseduuridele nõuetele vastavuse hinnangu andmist

ülesannete täitmise asumise eeldusena ei kohaldata. Tööprotseduurides tehtavate muudatuste

nõutele vastavust hinnatakse, kui tööprotseduurides tehakse muudatusi.

EELNÕU 01.04.2021

(4) Kui auditi või kontrolli tulemusel antakse hinnang, et rakendusüksuse ülesannete täitmine

ei vasta lõikes 2 nimetatud nõuetele, määrab Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi

ettepanekul rakendusüksuse ülesannete edasise täitja.

(5) Käesoleva seaduse alusel ülesannete täitmine lõpeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusest (EL) nr ……/2021 tulenevate kohustuste lõppemisel.

3. jagu

Toetuse andmine ja kasutamine

§ 10. Toetuse andmise tingimuste koostamine, kooskõlastamine ja kehtestamine

(1) Üldised tingimused toetuse taotlemiseks ja kasutamiseks ning kulude abikõlblikuks

arvamiseks, samuti toetuse maksmise ja toetuse andmise tingimuste kohustuslikud elemendid

ning eelnõu kooskõlastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(2) Toetuse andmise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määruse või

käskkirjaga. Kui rakendusasutuseks on Riigikantselei, kehtestab toetuse andmise tingimused

Vabariigi Valitsus määrusega või riigisekretär käskkirjaga.

(3) Halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepingu sõlmimisel võivad toetuse andmise

tingimused sisalduda halduslepingus.

(4) Elluviija ja vajadusel partneri võib valdkonna eest vastutav minister või riigisekretär

määrata käskkirjaga või volitada halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga.

(5) Kui lõikes 4 nimetatud juhul on elluviijaks või partneriks eraõiguslik juriidiline isik, võib

rakendusasutus sõlmida temaga halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu,

kohaldamata selle seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2, § 13 ning § 14 lõikeid 1 ja 3.

Sellise lepingu täitmise haldusjärelevalvet teeb rakendusasutus.

(6) Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel antava tööhõiveprogrammi toetusest

rahastamiseks kehtestab toetuse andmise tingimused Vabariigi Valitsus rakendusasutuse

ettepanekul.

§ 11. Taotluse menetlemise erisused

(1) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel esitamise tähtaega ei ennistata ja taotlus jäetakse

läbi vaatamata.

(2) Taotluse menetlusse võtmise eelduste kontrollija, taotluse nõuetele vastavuse kontrollija,

taotluse hindaja ning taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsustaja (edaspidi taotluse

menetleja) peab olema kompetentne ja taotleja suhtes erapooletu. Kui toetuse andmise

tingimustes on sätestatud täiendavaid ja põhjendatud lisanõudeid taotluse menetlejale,

kohaldatakse neid täiendavate nõuetena taotluse menetleja suhtes. Taotluse menetleja ei või

olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või

karistusseadustiku § 209–212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole

karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud.

§ 12. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse põhjendamine

Kui projekti hinnatakse ja valitakse avalikustatud valikukriteeriumide ja -korra kohaselt ning

taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb koondhindel või koondhinnangul, siis taotluse

EELNÕU 01.04.2021

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse motiveerimisel projekti koondhinnet ega hindajate

antud hinnanguid täiendavalt ei põhjendata.

§ 13. Ärakuulamine

(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:

1) taotluse osalist rahuldamist;

2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud

andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:

1) toetuse saamisega seotud kohustuste täitmiseks või puuduse kõrvaldamiseks kavandatava

ettekirjutuse tegemist;

2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui

toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;

3) finantskorrektsiooni otsuse tegemist.

§ 14. Ettemakse andmise tingimused ja kord

(1) Kui toetuse saaja ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja ega riigiasutus, võib

põhjendatud juhtudel teha ettemakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel kehtestatavas

Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud tingimustel ja kui nii on sätestatud toetuse andmise

tingimuste õigusaktis.

(2) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale võib teha ettemakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2021 artikli 91 lõikes 5 nimetatud tingimustel ja

kui nii on sätestatud toetuse andmise tingimuste õigusaktis.

(3) Toetuse saaja peab tõendama saadud ettemakse kasutamist käesoleva seaduse § 10 lõike 1

alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud tingimustel ja tähtajaks.

4. jagu

Rakenduskava seire ja hindamine

§ 15. Rakenduskava elluviimise seire

(1) Rahandusministeerium täidab koostöös korraldusasutuse, rakendusasutuste ja

rakendusüksustega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artiklites 14 ja

41–43 nimetatud rakenduskava elluviimise seirega seotud ülesandeid. Rahandusministeerium

võib anda rakendusasutusele ja rakendusüksusele rakenduskava tõhusamaks elluviimiseks

suuniseid ja Euroopa Komisjoni tähelepanekute alusel soovitusi ning jälgib nendega

arvestamist.

(2) Korraldusasutus, rakendusasutused ja rakendusüksused annavad Rahandusministeeriumile

tema nõudmise korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks vajalikku

teavet.

(3) Korraldusasutus avaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli

42 lõikes 5 nimetatud Euroopa Komisjonile edastatud seire info sama määruse artikli 49 lõike

1 kohasel veebilehel.

§ 16. Rakenduskava seirekomisjon

EELNÕU 01.04.2021

(1) Rahandusministeerium vastutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021

artiklis 38 nimetatud rakenduskava seirekomisjoni moodustamise eest ja korraldab

seirekomisjoni asjaajamise, sealhulgas materjalide ettevalmistamise koostöös korraldusasutuse

ja rakendusasutustega ning seirekomisjoni koosolekute protokollimise.

(2) Rakenduskava seirekomisjon täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr …/2021 artiklis 40 nimetatud ülesandeid.

§ 17. Rakenduskava hindamine

(1) Rahandusministeerium korraldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021

artikli 44 tähenduses kogu rakenduskava hõlmavaid ja valitsemisalade üleseid hindamisi.

(2) Rakendusasutused ja rakendusüksused annavad Rahandusministeeriumile tema nõudmise

korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artiklite 44 ja 45 tähenduses

rakenduskava hindamisteks vajalikku teavet.

(3) Rakendusasutus korraldab oma valitsemisala piires käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud

hindamiste kavasse arvatud rakenduskava hindamisi, arvestades rakenduskava seirekomisjoni

soovitusi.

(4) Rahandusministeerium koostab koostöös korraldusasutuse ja rakendusasutustega käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamiste kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr …/2021 artikli 44 lõike 5 kohaselt hindamiste kava ning esitab selle rakenduskava

seirekomisjonile heakskiitmiseks.

(5) Hindamiste kava kohaste hindamiste lõpparuanded avaldab korraldusasutus Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 49 lõike 1 kohasel veebilehel.

(6) Rahandusministeerium esitab rakenduskava seirekomisjonile teabe hindamise järelduste ja

soovituste ning nendega arvestamise kohta. Rakendusasutus esitab teabe hindamise järelduste

ja soovituste ning nendega arvestamise kohta Rahandusministeeriumile.

(7) Hindamisi viivad läbi rakenduskava elluviimise korraldamisest ja auditeerimisest

sõltumatud eksperdid.

5. jagu

Dokumentide säilitamine, andmete töötlemine, juurdepääs andmetele ja avalikkuse

teavitamine

§ 18. Dokumentide säilitamine

(1) Toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente ning muid tõendeid säilitatakse

vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 82 lõikele 1 viis

aastat alates selle aasta 31. detsembrist, kui kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude

alusel on toetus välja makstud, välja arvatud, kui riigiabi reeglitest tuleneb pikem tähtaeg.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenev dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaeg

katkeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 82 lõike 2 kohaselt.

§ 19. Teabe töötlemine

EELNÕU 01.04.2021

(1) Käesoleva seaduse §-des 6–8 ja §-s 27 nimetatud ülesannete täitjad ning nende ülesannete

täitmisse kaasatud isikud võivad töödelda ja omavahel vahetada teavet ning dokumente

taotlejate ja toetuse saajate kohta ning muud menetluse käigus saadud teavet ja muid dokumente

käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides nimetatud ülesannete täitmiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikud ei tohi teenistus- või töösuhte või

võlaõigusliku lepingu täitmise ajal ega ka pärast seda avaldada ülesannete täitmise tõttu

teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, pangasaladust, salastatud välisteavet, teiste inimeste

perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ega muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud

teavet.

(3) Projekti tegevustes osaleja andmeid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr …/2021, mis reguleerib Euroopa Sotsiaalfondi Pluss vahendite kasutamist,

artiklis 15 ja lisades I ja II ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/... (ÕÜF),

millega asutatakse õiglase ülemineku fond, artikli 12 lõikes 3, töötlevad, sealhulgas koguvad,

toetuse saaja, partner ja asutus või isik, kes täidab vastavat ülesannet.

(4) Rahandusministeerium ja rakendusasutus võib läbi viia rakenduskava hindamisi, kasutades

selleks toetuse andmise tingimustes kindlaks määratud andmekoosseisu, sealhulgas

isikuandmeid ja eriliigilisi isikuandmeid kooskõlas õigusaktidega.

(5) Toetuse saaja ja partner annavad hindamiste käigus Rahandusministeeriumi või

rakendusasutuse nõudmisel rakenduskava hindamise läbiviijale teavet toetuse andmise

tingimuste kohase toetuse kasutamise ja projekti tulemuste kohta.

§ 20. Toetuse taotlemise ja andmisega seotud andmete avalikustamine

(1) Enne toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse jõustumist võib toetuse

taotlejate ja taotluste kohta avaldada ainult statistilisi ülevaateid, kui käesolevast paragrahvist

ei tulene teisiti.

(2) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib avalikustada, välja arvatud, kui muu seaduse

alusel on andmed määratavad piiratud juurdepääsuga teabeks, järgmised andmed:

1) avaliku teabe seaduse §-s 5 nimetatud teabevaldaja taotlusega seotud andmed;

2) teadus- ja arendusasutuse taotlusega seotud andmed toetuse andmise tingimuste õigusaktis

sätestatud korras ja nimetatud isikutele, kui toetust taotletakse teadus- ja arendustegevuseks,

välja arvatud andmed projekti äriplaani ja tehnoloogiliste lahenduste kohta ning muud andmed,

mida peetakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõike 2 ja

avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 17 kohaselt ärisaladuseks.

(3) Rahuldamata jäetud taotluse andmeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase

taotlusega seotud andmeid ja statistilisi andmeid, ei avalikustata kuni 2032. aasta

31. detsembrini. Taotleja kontaktandmeid võib avaldada käesoleva seaduse § 17 kohase

hindamise läbiviimiseks.

(4) Andmeid, mida ei pea Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 49

lõike 3 kohaselt korraldusasutus avalikustama, avaldatakse avaliku teabe seaduses sätestatud

korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(5) Projekti toetuse taotluse hindaja nime ja projekti kohta antud hinnangu võib avaldada viisil,

mis tagab, et hindaja nime ja hinnangut ei ole võimalik omavahel seostada.

EELNÕU 01.04.2021

(6) Enne auditi ja kontrolli läbiviimist ei avalikustata nende läbiviimise ettevalmistamise

dokumente, sealhulgas kontrolli või auditi läbiviimise plaane, riskide hindamisi ega valimite

tegemist.

(7) Korraldusasutus avalikustab oma veebilehel finantskorrektsiooni otsuses nimetatud toetuse

saaja, otsuse aluseks olevate asjaolude lühikirjelduse, vähendatud või tühistatud toetuse summa

ja otsuse teinud asutuse nime.

(8) Toetuse taotlejal ja saajal on õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või

sellega lahutamatult seotud teabega.

§ 21. Toetuse haldamise register

(1) Toetuse haldamise keskkond on andmekogu (edaspidi register), milles töödeldakse andmeid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 72 lõike 1 punktis e nimetatud

ülesande täitmiseks ning statistiliste ülevaadete tegemiseks.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele töödeldakse registris käesoleva

seaduse § 19 lõikes 3 nimetatud andmeid.

(3) Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teabe ja dokumentide esitamine toimub registri

e-toetuse keskkonna kaudu.

(4) Käesoleva seaduse §-des 6–8, § 17 lõikes 3 ja §-s 27 nimetatud ülesannete täitjad kannavad

infosüsteemi kaudu registrisse teabe ja dokumendid, mis on tekkinud või saadud ülesannete

täitmisel.

(5) Registri põhimääruse ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(6) Toetuse andmise ja kasutamise kohta registrisse kantud andmetel on õiguslik tähendus.

(7) Registri vastutav ja volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses.

§ 22. Teavitamistegevused

(1) Korraldusasutus, Rahandusministeerium, rakendusasutus ja rakendusüksus täidavad

rakenduskava teavitustegevustega seotud ülesandeid vastavalt rakenduskavas ette nähtud

teavitamisstrateegiale. Korraldusasutus võib anda Rahandusministeeriumile, rakendusasutusele

ja rakendusüksusele rakenduskava teavitamisstrateegia tõhusamaks elluviimiseks suuniseid ja

jälgib nendega arvestamist.

(2) Toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja

korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

6. jagu

Projekti, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitmise kontrollimine ning

auditeerimine

§ 23. Kontrolli ese

EELNÕU 01.04.2021

(1) Projektis toetuse kasutamise kontrollimisel hinnatakse toetuse andmise tingimuste

õigusaktis, rahastamisvahendi lepingus või taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse

saamisega seotud kohustuste ja nõuete täitmist.

(2) Korraldusasutus hindab rakendusasutuse ja rakendusüksuse kui Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 72 lõike 1 punkti d tähenduses vahendusasutuse

tegevuse kontrollimisel käesolevast seadusest või selle alusel antud või riigisisesest või

Euroopa Liidu õigusaktist tuleneva ülesande või nõude täitmist.

§ 24. Kontrollijad ja kontrollitavad

(1) Korraldusasutus kontrollib rakendusasutuse ja rakendusüksuse juures, vajaduse korral

toetuse saaja ja partneri juures, käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud asjaolusid. Korraldusasutus

võib rakendusüksuse kontrollimiseks kaasata rakendusasutuse.

(2) Rakendusüksus kontrollib toetuse saaja ja partneri juures käesoleva seaduse § 23 lõikes 1

nimetatud asjaolusid.

(3) Rakendusüksusel on toetuse taotlemisel esitatud teabe kontrollimiseks käesoleva seaduse §

25 lõikes 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud õigused.

(4) Kontrolli teostab selleks volitatud ametnik või töötaja (edaspidi kontrollija).

(5) Kontrollija peab esitama kontrollitava nõudmisel volitust tõendava dokumendi.

§ 25. Kontrollija õigused

(1) Kontrollijal on õigus:

1) saada juurdepääs ülesannete ja kohustuste täitmise ning toetuse andmise ja kasutamisega

seotud teabele, juhtimisotsustele, raamatupidamisele ja varale, sealhulgas raha saamise ja

maksmisega seotud teabele, olenemata andmekandjast;

2) saada dokumentidest või muudest tõenditest koopiaid, ärakirju ja väljavõtteid, sealhulgas

väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost;

3) saada lõppsaajalt või projektiga seotud isikult teavet ja dokumente, juhul kui dokumendid

või muud tõendid ei ole kontrollitava juures kättesaadavad või kui on kahtlus, et esitatud teave

ei vasta tegelikkusele;

4) küsida kontrollitava esindajalt kirjalikke ja suulisi selgitusi.

(2) Projekti kontrollimisel on kontrollijal lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

õigustele õigus:

1) viibida projektiga seotud ruumis ja territooriumil ning sealjuures tutvuda toetuse abil loodud

objektiga, teha kaupade, materjalide ja muu vara inventuure ning fotografeerida või muul viisil

jäädvustada vaadeldavat territooriumi, ehitisi ja esemeid;

2) küsida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 81 lõike 1 kohaselt

garantii aluseks oleva laenu andja käest teavet ja dokumente, kui toetuse saaja ei ole neid

kättesaadavaks teinud või kui on kahtlus, et kontrollimiseks esitatud teave ei vasta

tegelikkusele;

3) teha ettekirjutus kohustuse või nõude täitmata jätmise või puudustega täitmise korral ja anda

selle täitmiseks uus tähtaeg või määrata lisatoimingud.

EELNÕU 01.04.2021

(3) Rakendusasutuse ja rakendusüksuse kontrollimisel on korraldusasutusel õigus anda

ülesande või nõude täitmiseks soovitusi või määrata järeltoiminguid, vajaduse korral koos

täitmise tähtajaga.

§ 26. Kohapealne kontroll

(1) Kohapealsest kontrollist teatatakse kontrollitavale ette, välja arvatud juhul, kui

etteteatamine ei sobi kokku kontrolli eesmärgiga.

(2) Kohapealse kontrolli kohta koostatakse kontrollakt ja puuduste esinemise korral

kirjeldatakse neid selles. Kontrollija võib kontrollaktis anda tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Puuduste kõrvaldamata jätmisel algatatakse finantskorrektsiooni menetlus.

(3) Kontrollimisse võib kaasata eksperdi.

§ 27. Auditeerimine

(1) Auditeeriv asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 71

lõike 1 tähenduses on Rahandusministeerium.

(2) Auditeeriv asutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr …/2021 ning

käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud auditeeriva asutuse ülesandeid.

Auditeeriv asutus võib volitada juriidilise isiku või täidesaatva riigivõimu asutuse tegema

auditit.

(3) Auditeeriva asutuse ülesannete täitmiseks on auditeerival asutusel ning tema volitatud isikul

ja asutusel õigus auditeerida käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 ning §-des 7 ja 8 nimetatud

ülesannete täitmist ja toetuse saaja projekti ning saada juurdepääs toetuse saaja ja partneri

ülesannete ja kohustuste täitmisega ning toetuse kasutamisega seotud teabele, sealhulgas

raamatupidamisele, teha tõenditest kaasavõtmiseks koopiaid, esitada toetuse saajale ja

partnerile küsimusi ning viibida toetuse saaja ja partneri projektiga seotud ruumides ja

territooriumil.

(4) Auditeeriva asutuse volitatud isikul ja asutusel ning nende volitatud isikul ja asutusel on

toetuse kasutamise õiguspärasuse hindamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr …/2021 artikli 81 lõigete 3 ja 4 kohaselt õigus pääseda juurde rahastamisvahendist

lõppsaajale garantii andmisega seotud teabele, sealhulgas raamatupidamisele, ja teha tõenditest

kaasavõtmiseks koopiaid garantii aluseks oleva laenu andja juures.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 77 lõike 1 kohaste

auditeerimiste ning sama artikli lõikes 3 nimetatud auditeeriva asutuse arvamuse ja

auditeerimise aastaaruande ning sama määruse artiklis 78 nimetatud auditeerimise strateegia

koostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

7. jagu

Finantskorrektsioon

§ 28. Finantskorrektsioon ja toetuse tagasinõudmine

(1) Finantskorrektsiooni otsus toetuse osaliseks või täielikuks tühistamiseks ning toetuse

tagasinõudmiseks tehakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse …/2021

artikliga 103 ja vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel antavale määrusele.

EELNÕU 01.04.2021

(2) Finantskorrektsiooni tegemise alused ja ulatuse ning finantskorrektsiooni otsuse

vormistamisnõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(3) Finantskorrektsiooni otsuse võib teha nelja aasta jooksul toetuse saajale viimase makse

tegemisest või ühe aasta jooksul projekti kestuse nõude lõpptähtajast alates, sõltuvalt kumb on

hilisem. Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tuvastamise juhtudel on õigus toetuse

tagasinõudmise otsus teha kümne aasta jooksul riigiabi andmisest arvates. Finantskorrektsiooni

otsuse tegemise aegumisel juhindutakse Nõukogu määrusest (EÜ, Euratom) nr 2988/95, 18.

detsember 1995, (ELT L 312, 23.12.1995, lk 1–4), Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse

kohta.

§ 29. Toetuse tagasimaksmine ja intress

(1) Toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsusega nõutud toetuse

60 kalendripäeva ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõude puhul nelja kuu jooksul

otsuse kehtima hakkamise päevast alates.

(2) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse

konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.

(3) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele

kuuluva toetusega.

(4) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib rakendusüksus ajatada toetuse saaja põhjendatud

taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse, välja

arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase tagasinõude puhul. Ajatamisel rakendatakse

intressi, välja arvatud käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud juhtudel, alates käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtpäevale järgnevast päevast. Intressi määr tagastatava toetuse

summa jäägilt on kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse

ajatamise otsuse tegemisele eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-

päevane periood. Negatiivse Euribori korral ei kohaldata summeeritud protsendimäärasid alla

ühe.

(5) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib rakendusüksus

ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab

toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks

tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. Toetuse saaja peab maksma käesoleva

paragrahvi lõikes 4 nimetatud intressi arvates toetuse ajatamise otsuse jõustumisest kuni toetuse

tagasimaksmiseni, kuid mitte kauem kui käesolevas lõikes nimetatud tagasimaksmise

tähtpäevani.

(6) Toetuse tagasimaksmise ajatamise tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(7) Tagasimaksmisele kuuluvate toetuse kohta tehtud finantskorrektsiooni otsus on

täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui

tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tähtaja jooksul ja seda ei ole võimalik

tasaarveldada käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt, annab finantskorrektsiooni otsuse teinud

asutus otsuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 30. Viivis

EELNÕU 01.04.2021

(1) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist

0,06 protsenti iga tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine lõpeb,

kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse.

(2) Viivist ei nõuta riigiasutuselt, rakendusüksuselt ja isikult, kes on volitatud täitma riigi

haldusülesannet toetuse kasutamisel või vahendamisel, välja arvatud juhul, kui Euroopa

Komisjon nõuab viivise tasumist riigilt. Sellisel juhul nõuab riik viivist Euroopa Komisjonile

tasutud viivise summa ulatuses.

(3) Põhjendatud erandjuhul võib korraldusasutuse nõusolekul vähendada viivise suurust kuni

50 protsenti alates tagasimaksmise tähtpäevast.

(4) Toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, siis intress

ja viimasena tagastatav toetus.

8. jagu

Vaidemenetlus

§ 31. Vaidemenetlus

(1) Käesoleva seaduse alusel antud otsuse või tehtud toimingu vaidlustamisel tuleb enne

halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus, kui isikul on haldusmenetluse seaduse

kohaselt vaide esitamise õigus.

(2) Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud vaiet

lahendavale asutusele vaide esitamisest arvates. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada

haldusmenetluse seaduse § 84 lõike 2 kohaselt.

§ 32. Vaideorgan

(1) Kui vaie esitatakse korraldusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide

korraldusasutuseks olev asutus.

(2) Kui vaie esitatakse rakendusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide

rakendusasutuseks olev asutus.

(3) Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide

rakendusüksuseks olev asutus või juriidiline isik, välja arvatud, kui toetuse andmise tingimustes

on toetuse taotlemisega seotud vaide lahendaja rakendusasutuseks olev ministeerium.

(4) Rakendusüksuseks olev asutus võib olla vaide lahendajaks, kui ta on täidesaatva riigivõimu

asutus või riigivara seaduse § 3 punkti 8 tähenduses riigi sihtasutus.

3. peatükk

Interreg programmide elluviimine

1. jagu

Programmid, rahaliste vahendite jaotamine ja ülesanded

§ 33. Programmi koostamine, kinnitamine ja rahaliste vahendite jaotamine

EELNÕU 01.04.2021

(1) Rahandusministeerium esindab Eestit Interreg programmi koostamise läbirääkimistel

programmis osalevate riikidega, asjaomase asutusega ja Euroopa Komisjoniga ning sõlmib

Eesti nimel Interreg programmi rakendamisega seotud kokkuleppeid.

(2) Vabariigi Valitsus kinnitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021

artikli 16 lõikes 5 nimetatud teabe valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.

(3) Kui Interreg programmi korraldusasutus asub Eestis, esitab Rahandusministeerium Interreg

programmi Euroopa Komisjonile pärast seda, kui ta on saanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr …/2021 artikli 16 lõikes 5 nimetatud nõusolekud.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr … /2021 artikli 9 lõigete 4 ja 5 kohase

vahendite jaotuse artikli 3 lõikes 1 ja 2 nimetatud komponentide vahel otsustab valdkonna eest

vastutav minister, kes esitab sellekohase teabe Euroopa Komisjonile.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 12 lõikes 3 nimetatud

toetuse kandmise artikli 3 lõike 1 punktis a nimetatud piiriülese koostöö programmidele

otsustab valdkonna eest vastutav minister.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr … /2021 artikli 59 lõike 4 punktides a

ja b nimetatud rahastamislepingu või rakendamislepingu Euroopa Komisjoniga ja

partnerriigiga allkirjastab valdkonna eest vastutav minister.

§ 34. Liikmesriigi, korraldusasutuse, sekretariaadi, auditeeriva asutuse ja kontrollija

ülesannete täitmine

(1) Rahandusministeerium täidab Interreg programmi elluviimisega seotud liikmesriigi

ülesandeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr …/2021 ning

(EL) nr …./2021.

(2) Korraldusasutus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …./2021 artikli 45

lõike 1 ja artikli 46 tähenduses valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud

Rahandusministeeriumi valitsusasutus.

(3) Ühine sekretariaat on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …../2021 artikli 46

lõike 2 tähenduses valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud

Rahandusministeeriumi valitsusasutus.

(4) Kui Eestis asuv korraldusasutus loob info- või kontaktpunkti, võib korraldusasutus sõlmida

halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu info- või kontaktpunkti loomiseks

ning selle õiguste ja kohustuste määramiseks.

(5) Auditeeriv asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) nr …. /2021 artikli 45 lõike 1 ja

artikli 48 tähenduses on Rahandusministeerium.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2–5 rakendatakse juhul, kui Eesti täidab Interreg programmi

kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr …./2021 ja Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruses (EL) nr …./2021 nimetatud korraldusasutuse, sekretariaadi või auditeeriva

asutuse ülesandeid.

EELNÕU 01.04.2021

(7) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …./2021 artikli 46 lõikes 4 (?)

nimetatud kontrolli korraldab liikmesriik, täidab kontrollija ülesandeid valdkonna eest

vastutava ministri käskkirjaga määratud Rahandusministeeriumi valitsusasutus.

(8) Kui Eestist väljaspool asuv korraldusasutus loob Eestisse info- või kontaktpunkti, täidab

info- või kontaktpunkti ülesandeid valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisasutus.

(9) Kui Rahandusministeerium loob Interreg programmi info- või kontaktpunkti, täidab info-

või kontaktpunkti ülesandeid valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisasutus või valdkonna eest vastutava ministri halduskoostöö

seaduse tähenduses halduslepinguga volitatud muu juriidiline isik.

(10) Kui lõigetes 4 ja 9 nimetatud info- või kontaktpunktiks on juriidiline isik, kellega

sõlmitakse halduskoostöö seaduses sätestatud korras haldusleping, ei kohaldata halduskoostöö

seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2, § 13 ega § 14 lõikeid 1 ja 3.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …../1021 artiklis 28 nimetatud

seirekomisjoni ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …./1021 artikli 22 lõikes 1

nimetatud juhtkomitee Eesti liikmed nimetab oma käskkirjaga valdkonna eest vastutav minister

või otsustab tema volitatud ametnik.

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …. /1021 artikli 48 lõikes 1 nimetatud

audiitorite rühma Eesti liikmed nimetab oma käskkirjaga valdkonna eest vastutav minister või

otsustab tema volitatud ametnik.

(13) Korraldusasutuse, auditeeriva asutuse, sekretariaadi ja kontrollija ülesannete täitmine

lõpeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest (EL) nr …/1021 ja (EL) nr …./1021 või

muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste lõppedes.

§ 35. Toetuse andmine ja kasutamine

Toetuse andmise tingimuste nõuded ja tingimused toetuse taotlemiseks ning kasutamiseks,

kulude abikõlblikuks arvestamiseks ja toetuse maksmiseks ning toetustest rahastatud objektide

tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord kehtestatakse kooskõlas

Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega ja programmi seirekomisjoni poolt heaks kiidetud

programmi juhendiga ning toetuslepingus või toetuse andmise otsuses kehtestatuga.

§ 36. Toetuse taotlemine ja menetlemine

(1) Taotleja ja partner on kohustatud Rahandusministeeriumi nõudmisel tõendama, et nad

vastavad Interreg programmis või Interreg programmi seirekomisjoni otsustes sätestatud

tingimustele, ning esitama lisateavet ja -dokumente taotluses esitatud teabe kontrollimiseks.

(2) Vastava valdkonna ministeerium ja selle asutus ning Riigikantselei on kohustatud

Rahandusministeeriumi nõudmisel esitama oma arvamuse taotluse ja partneri kohta, kui see on

vajalik taotluse menetlemiseks.

(3) Taotluse rahuldamise või rahuldatama jätmise otsuse motiveerimisel kohaldatakse

käesoleva seaduse §12.

(4) Ärakuulamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 13 lõiget 1.

EELNÕU 01.04.2021

2. jagu

Andmete töötlemine ja säilitamine ning andmete avalikustamine

§ 37. Dokumentide säilitamine

Dokumentide säilitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 18.

§ 38. Teabe töötlemine

(1) Käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud ülesannete täitjad ja nende ülesannete täitmisse

kaasatud isikud võivad töödelda ning omavahel vahetada teavet ja dokumente taotlejate ja

toetuse saajate kohta ning muud menetluse käigus saadud teavet ja muid dokumente käesolevas

seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides nimetatud ülesannete täitmiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikud ei tohi teenistus- või töösuhte või

võlaõigusliku lepingu täitmise ajal ega ka pärast seda avaldada ülesannete täitmise tõttu

teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet, teiste inimeste perekonna- ja eraellu

puutuvaid andmeid ega muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.

(3) Rahandusministeerium või korraldusasutus võib läbi viia Interreg programmi hindamisi,

uuringuid ja analüüse, kasutades selleks toetuse andmise tingimustes kindlaks määratud

andmekoosseisu, sealhulgas isikuandmeid ja eriliigilisi isikuandmeid.

(4) Toetuse saaja ja partner annavad hindamiste käigus Rahandusministeeriumi või

korraldusasutuse nõudmisel Interreg programmi hindamise, uuringu või analüüsi läbiviijale

teavet toetuse andmise tingimuste kohase toetuse kasutamise ja projekti tulemuste kohta.

§ 39. Toetuse taotlemise ja andmisega seotud andmete avalikustamine

(1) Toetuse taotlemise ja andmisega seotud andmete avalikustamisele kohaldatakse käesoleva

seaduse §-s 20 sätestatut, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud erisustega.

(2) Rahuldamata jäetud taotluse andmeid, välja arvatud avaliku teabe seaduse § 5 lõigetes 1 ja 2

nimetatud teabevaldaja taotlusega seotud andmeid ja statistilisi andmeid, ei avalikustata kuni

2032. aasta 31. detsembrini. Taotleja kontaktandmeid võib avaldada Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr …./2021 artikli 45 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr …./2021 artikli 35 kohase hindamiste läbiviimiseks.

(3) Andmeid, mida ei pea Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 36

kohaselt avalikustama, avaldatakse avaliku teabe seaduses sätestatud korras, arvestades

käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 40. Toetuse haldamise keskkond

(1) Toetuse haldamise keskkond on andmekogu, milles töödeldakse andmeid Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 72 lõike 1 punktis e nimetatud ülesande

täitmiseks ning statistiliste ülevaadete tegemiseks.

(2) Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teabe ja dokumentide esitamine toimub toetuste

haldamise keskkonna kaudu.

EELNÕU 01.04.2021

(3) Käesoleva seaduse § 34 lõigetes 2–5 ja 7–9 nimetatud ülesannete täitjad kannavad toetuste

haldamise keskkonda teabe ja dokumendid, mis on tekkinud või saadud ülesannete täitmisel.

(5) Andmekogu põhimääruse ja kasutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutava minister

oma määrusega.

(6) Toetuse andmise ja kasutamise kohta toetuste haldamise keskkonda kantud andmetel on

õiguslik tähendus.

(7) Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.

3. jagu

Projekti kontrollimine

§ 41. Kontrolli ese ja kontrollijad

(1) Projektis toetuse kasutamise kontrollimisel hinnatakse toetuse andmise ja kasutamise

tingimustes, Euroopa Liidu ja riigisisestes õigusaktides, programmi juhendis, toetuslepingus ja

toetuse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse saamisega seotud kohustuste ja nõuete täitmist.

(2) Kontrolli teostab selleks volitatud ametnik või töötaja (edaspidi kontrollija).

(3) Kontrollija peab esitama kontrollitava nõudmisel volitust tõendava dokumendi.

(4) Kontrollijal on käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 ja lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud õigused.

(5) Kohapealsel kontrollimisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 26.

§ 42. Auditeerimine

(1) Auditeeriv asutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artiklis

48 ning käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud ülesandeid.

(2) Auditeeriva asutuse ülesannete täitmiseks on auditeerival asutusel õigus auditeerida

käesoleva seaduse § 34 lõigetes 2–4 ja 7–9 nimetatud asutusi ja toetuse saaja projekti ning

saada juurdepääs auditeeritava ja partneri ülesannete ja kohustuste täitmise ning toetuse

kasutamisega seotud teabele, sealhulgas raamatupidamisele, teha tõenditest kaasavõtmiseks

koopiaid, esitada auditeeritavale ja partnerile küsimusi ning viibida auditeeritava ja partneri

ruumides ja territooriumil.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 48 lõike 2 kohaste

auditeerimiste, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artiklis 78 nimetatud

auditeerimise strateegia ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli

48 lõikes 5 nimetatud auditeeriva asutuse arvamuse ja sama artikli lõikes 6 nimetatud

auditeerimise aastaaruande koostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega.

4. jagu

Finantskorrektsioon

§ 43. Finantskorrektsioon

EELNÕU 01.04.2021

(1) Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel võetakse aluseks Interreg programmis kehtestatud

finantskorrektsiooni otsuse tegemise kord.

(2) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse kohta tehtud finantskorrektsiooni otsus on

täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui

tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tähtaja jooksul, annab finantskorrektsiooni

otsuse teinud asutus otsuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. jagu

Vaidemenetlus

§ 44. Vaidemenetlus

Vaidemenetlusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 31 sätestatut.

§ 45. Vaideorgan

(1) Kui vaie esitatakse korraldusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide

korraldusasutuseks olev asutus.

(2) Kui vaie esitatakse kontrollija otsuse või toimingu peale, lahendab vaide kontrollijaks olev

asutus.

4. peatükk

Siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimine

§ 46. Siseturvalisuspoliitika rakenduskava koostamine ja kinnitamine

(1) Siseministeerium koostab koostöös ministeeriumide ja Riigikantseleiga

siseturvalisuspoliitika rakenduskavad ning peab Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi.

(2) Vabariigi Valitsus kinnitab siseturvalisuspoliitika rakenduskavad Siseministeeriumi

ettepanekul. Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse kinnitatud siseturvalisuspoliitika

rakenduskava Euroopa Komisjonile.

§ 47. Rahastamiskava koostamine ja selle kinnitamine

(1) Siseministeerium koostab koostöös siseturvalisuspoliitika rakenduskava elluviimisel

osalevate ministeeriumidega siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimiseks

siseturvalisuspoliitika rahastamiskava.

(2) Siseturvalisuspoliitika rahastamiskavas kehtestatava teabe kehtestab Vabariigi Valitsus

määrusega.

(3) Siseturvalisuspoliitika rahastamiskava kinnitab valdkonna eest vastutav minister.

§ 48. Liikmesriigi, korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete

täitmine

(1) Liikmesriigi ja korraldusasutuse ülesandeid täidab Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastu (edaspidi

siseturvalisuspoliitika fondid) puhul Siseministeerium.

EELNÕU 01.04.2021

(2) Rakendusasutuse ülesandeid täidab siseturvalisuspoliitika fondide puhul Siseministeerium.

Siseministeeriumile ei kohaldata käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktis 5 sätestatut.

(3) Rakendusüksuse ülesandeid täidab siseturvalisuspoliitika fondide puhul Siseministeerium

või rahastamiskavas nimetatud muu täidesaatva riigivõimu asutus või avalik-õiguslik või

eraõiguslik juriidiline isik. Lisaks kogub rakendusüksus siseturvalisuspoliitika fondidest

rahastatavate tegevuste kohta andmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

…/2021 artikli 37 täitmiseks.

§ 49. Ülesannete nõuetekohane täitmine

(1) Siseministeerium võib asuda täitma käesoleva seaduse § 48 kohaselt talle määratud või

volitatud ülesandeid, kui auditeeriv asutus on tunnistanud Siseministeeriumi tööprotseduurid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 lisas X nimetatud nõuetele vastavaks.

(2) Kui Siseministeerium jätkab käesoleva seaduse §-s 48 nimetatud ülesannete täitmist, siis

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutud tööprotseduuridele nõuetele vastavuse hinnangu andmist

ülesannete täitmise asumise eeldusena ei kohaldata. Tööprotseduurides tehtavate muudatuste

nõutele vastavust hinnatakse, kui tööprotseduurides tehakse muudatusi.

(3) Kui rakendusüksuse ülesandeid ei täida Siseministeerium, võib rakendusüksuseks

nimetatud asutus või isik asuda ülesandeid täitma, kui Siseministeerium on hinnanud

rakendusüksuse tööprotseduurid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr ……/2021

ning käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavaks.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul antakse auditi või kontrolli tulemusel

hinnang, et rakendusüksuse ülesannete täitmine ei vasta lõike 3 kohastele nõuetele, määrab

Vabariigi Valitsus Siseministeeriumi ettepanekul rakendusüksuse ülesannete edasise täitja

käesoleva seaduse § 47 lõikes 2 nimetatud rahastamiskavas.

§ 50. Toetuse andmise tingimuste koostamine ja kehtestamine

Üldised tingimused siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimisel toetuse taotlemiseks ja

kasutamiseks ning kulude abikõlblikuks arvamiseks, samuti toetuse maksmise ja toetuse

andmise tingimuste kohustuslikud elemendid ning eelnõu kooskõlastamise korra kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 51. Toetuse saaja

Siseturvalisuspoliitika fondide puhul on toetuse saaja juriidiline isik, asutus või rahvusvaheline

organisatsioon, kelle projekti rahastatakse toetusest, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr …/2021 artikli 2 punkti 17 tähenduses rahastamisvahendi rakendaja.

§ 52. Siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimise seire

(1) Siseministeerium täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artiklites

36–38 nimetatud siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimise seirega seotud ülesandeid.

(2) Kui rakendusüksuse ülesandeid ei täida Siseministeerium:

1) võib Siseministeerium anda rakendusüksusele siseturvalisuspoliitika rakenduskavade

tõhusamaks elluviimiseks omal algatusel suuniseid ja Euroopa Komisjoni tähelepanekute alusel

soovitusi ning jälgib nendega arvestamist;

EELNÕU 01.04.2021

2) annab rakendusüksus Siseministeeriumile tema nõudmise korral käesoleva paragrahvi lõikes

1 ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

§ 53. Seirekomisjoni moodustamine

Siseministeerium vastutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021

artiklis 33 nimetatud rakenduskava seirekomisjoni moodustamise eest ning tagab

seirekomisjoni asjaajamise, sealhulgas materjalide ettevalmistamise ja seirekomisjoni

koosolekute protokollimise.

§ 54. Siseturvalisuspoliitika rakenduskavade hindamine

(1) Siseministeerium korraldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021

artiklite 39 ja 40 kohaseid siseturvalisuspoliitika rakenduskavasid hõlmavaid hindamisi,

arvestades seirekomisjoni soovitusi.

(2) Kui rakendusüksuse ülesandeid ei täida Siseministeerium, annab rakendusüksus

Siseministeeriumile tema nõudmise korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

…/2021 artiklite 39 ja 40 tähenduses rakenduskavade hindamiste läbiviimiseks vajalikku

teavet.

(3) Siseministeerium täidab siseturvalisuspoliitika rakenduskavade hindamisel järgmisi

ülesandeid:

1) koostab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hindamiste kohta Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 39 lõikes 5 nimetatud hindamiste kava ning esitab

selle seirekomisjonile heakskiitmiseks;

2) esitab seirekomisjonile teabe hindamise järelduste, soovituste ja nendega arvestamise kohta;

3) avaldab hindamiste lõpparuanded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021

artikli 44 lõike 1 kohasel veebilehel.

(4) Hindamisi viivad läbi siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimise korraldamisest ja

auditeerimisest sõltumatud eksperdid.

(5) Toetuse saaja ja partner annavad hindamiste käigus Siseministeeriumi nõudmisel hindamise

läbiviijale teavet toetuse andmise tingimuste kohase toetuse kasutamise ja projekti tulemuste

kohta.

(6) Siseministeerium võib läbi viia käesoleva paragrahvis nimetatud hindamisi, kasutades

selleks toetuse andmise tingimustes kindlaks määratud andmekoosseisu, sealhulgas

isikuandmeid ja eriliigilisi isikuandmeid kooskõlas õigusaktidega. Hindamise läbiviimise aeg

kinnitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hindamiste kavas.

§ 55. Teabe töötlemine

(1) Käesoleva seaduse §-s 48 ja § 59 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitjatele ja nende ülesannete

täitmisse kaasatud isikutele kohaldatakse toetuse andmisega seotud teabe töötlemisel käesoleva

seaduse § 19 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.

(2) Siseturvalisuspoliitika fondide vahenditest toetatud projekti tegevustes osaleja andmeid

töötlevad, sealhulgas koguvad, toetuse saaja, partner ja asutus või isik, kes täidab vastavat

ülesannet, ning esitavad need rakendusüksusele.

§ 56. Registrisse andmete esitamine

EELNÕU 01.04.2021

Käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud registrisse kannavad käesoleva seaduse § 21 lõikes 3

nimetatud teabe ja dokumendid ka käesoleva seaduse §-s 48 nimetatud ülesannete täitjad ja

auditeerija, kui toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti.

§ 57. Teavitamistegevused

(1) Siseturvalisuspoliitika fondide teavitamistegevusi kirjeldatakse siseturvalisuspoliitika

rakenduskavades vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr…..…/2021 artikli

17 lõikele 3.

(2) Siseturvalisuspoliitika fondide toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu

osalusele viitamise nõuded ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 22 lõike

2 alusel antavas määruses.

§ 58. Projekti ja rakendusüksuse ülesannete täitmise kontrollimine

(1) Rahvusvahelise organisatsiooni projektis toetuse kasutamise kontrollimisel lähtutakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr ….

(2) Käesoleva seaduse § 23 lõiget 2, § 24 lõiget 1 ja § 25 lõiget 3 kohaldatakse juhul, kui

Siseministeerium ei ole rakendusüksus.

§ 59. Auditeerimine

(1) Auditeeriva asutuse ülesandeid täidab siseturvalisuspoliitika fondide puhul

Siseministeeriumi siseauditi eest vastutav struktuuriüksus.

(2) Auditeeriva asutuse ülesannete täitmiseks on auditeerival asutusel ning tema volitatud isikul

ja asutusel õigus auditeerida toetuse saajat ja käesoleva seaduse §-s 48 nimetatud

korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete ja §-s 49 nimetatud ülesannete

täitmist ning saada juurdepääs auditeeritava ja partneri ülesannete ja kohustuste täitmise ning

vahendite kasutamisega seotud teabele, sealhulgas raamatupidamisele, teha tõenditest

kaasavõtmiseks koopiaid, esitada auditeeritavale ja partnerile küsimusi ning viibida

auditeeritava ja partneri ruumides ja territooriumil.

(3) Siseturvalisuspoliitika fondide auditeerimisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 27 lõike 5

alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrust. Auditite planeerimisel, läbiviimisel ja aruannete

koostamisel ning auditi tulemustest teavitamisel juhindub siseturvalisuspoliitika fondide

auditeeriv asutus auditeerimise strateegiast, siseturvalisuspoliitika fondide auditeerimise

käsiraamatust, rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimise standarditest, audiitortegevuse

seadusest ja Euroopa Komisjoni vastavatest juhenditest.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud auditeeriv asutus koostab siseturvalisuspoliitika

fondide puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artiklis 73 nimetatud

auditeerimise strateegia.

§ 60. Vaidemenetlus

(1) Kui vaie esitatakse korraldusasutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse otsuse või

toimingu peale, lahendab siseturvalisuspoliitika fondide puhul vaide Siseministeerium.

EELNÕU 01.04.2021

(2) Kui rakendusüksuse ülesandeid ei täida Siseministeerium ja vaie esitatakse rakendusüksuse

otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusüksuseks olev asutus, välja arvatud, kui

toetuse andmise tingimustes on toetuse taotlemisega seotud vaide lahendaja Siseministeerium.

Rakendusüksuseks olev asutus võib olla vaide lahendajaks, kui ta on täidesaatva riigivõimu

asutus või riigivara seaduse § 3 punkti 8 tähenduses riigi sihtasutus.

5. peatükk

Rakendussätted

§ 61. Riikliku statistika seaduse muutmine

Riikliku statistika seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „riikliku statistika programmi“ sõnadega „või

programmivälise statistikatöö“;

2) paragrahvi 201 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Andmejagamisteenus käesoleva seaduse tähenduses on andmete töötlemine teaduslikul või

statistilisel eesmärgil, mille käigus riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik

juriidiline isik edastab tema valduses olevad andmed Statistikaametile ja Statistikaamet töötleb

ja edastab saadud andmed riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele, avalik-õiguslikule

juriidilisele isikule või teadusasutusele või avaldab andmed kokkuvõtliku ja üldistatud

teabena.“

Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn 2021 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus 2021 (allkirjastatud digitaalselt)

01.04.2021

1

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

rakendamise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Sisukokkuvõte

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise

seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse ellu Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027

ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvaid majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise, Euroopa

territoriaalse koostöö ja Euroopa Liidu välispiiri ülese koostöö eesmärke. Samuti

reguleeritakse Euroopa Liidu rände-, välispiiride ja siseturvalisuse valdkonna eesmärkide

elluviimiseks ettenähtud välistoetuse kasutuselevõttu.

Majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava (edaspidi rakenduskava)

elluviimiseks on Eestil võimalik saada Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi ERF),

Euroopa Sotsiaalfond Plussist (edaspidi ESF+), Ühtekuuluvusfondist (edaspidi ÜF) ja

Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) kokku 3,37 miljardit eurot. Fondide

kaasrahastamise määr abikõlblikest kuludest on üldjuhu 30%, välja arvatud ÜF (15%) ja

ESF+ enim puudust kannatavatele inimestele suunatud sekkumiste (5%) puhul. Euroopa

territoriaalse eesmärgi (edaspidi ETK) Interreg programmide jaoks on võimalik ERF-st saada

57 miljonit eurot ning sisepiiridele suunatud Interreg programmid kaasrahastamise määr on

20% ning välispiiridele suunatud Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (edaspidi ENI)

Interreg programmide kaasrahastamise määr on 10%. Fondide vahendite riigipoolne

kaasrahastamise määr on võrreldes programmperioodiga 2014–2020, mil see oli keskmiselt

24,79%, tõusnud, kuna Eesti on hea majandusarengu tõttu liikunud vähem arenenud

piirkonna kategooriast üleminekupiikondade gruppi1. EL rände-, välispiiride ja

siseturvalisuse valdkonna eesmärkide elluviimiseks on võimalik kasutada

Sisejulgeolekufondi, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning piirihalduse ja viisade

rahastu (edaspidi siseturvalisuspoliitika fondid) toetust, mille kaasrahastamise määr on

üldjuhul 25%.

Toetuse kasutamise valdkonnad, eesmärgid ja tulemused lepitakse kokku Eesti ja Euroopa

Komisjoni vahel ning need kajastuvad majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise

eesmärkide ning siseturvalisuse ja rände-alase koostöö eesmärkide puhul rakenduskavades.

Toetuse kasutamise valdkonnad, eesmärgid ja tulemused lepitakse ETK eesmärgi puhul

kokku Interreg programmides osalevate riikide ja Euroopa Komisjoni vahel.

Eelnõu koostamisel on aluseks võetud toetuste kasutamist reguleerivad otsekohalduvad

Euroopa Liidu määrused2. Eelnõu on kavandatud nende Euroopa Liidu määruste

1 Eesti ei ole enam ELTL artikkel 107(3)(a) kohaselt vähemarenenud piirkond, kuna Eesti keskmine SKP

elaniku kohta perioodil 2016-2018 oli 79,33. ELTL artikkel 107(3)(a) piirkonnad on liikmesriigi piirkonnad,

mille SKP elaniku kohta on väiksem kui 75% EL-27 keskmisest. 2 Ühissätete (triloogide arutelud lõppesid 2020. lõpul), ERF ja ÜF määruste ettepanekud:

https://ec.europa.eu/commission/publications/regional-development-and-cohesion_en;

ESF+ määruse ettepanek:

https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/?fuseaction=list&n=10&adv=0&coteId=1&year=2018&number=38

2&version=F&dateFrom=&dateTo=&serviceId=&documentType=&title=&titleLanguage=&titleSearch=EX

ACT&sortBy=NUMBER

01.04.2021

2

rakendamisseadusena. Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud programmdokumentide -

rakenduskava ja programmide - elluviimiseks nähakse ette vajalik riigisisene ülesannete

jaotus, toetuse andmise, kasutamise ja tühistamise tingimuste õigusaktide kehtestamise

volitusnormid Vabariigi Valitsusele ja ministritele, andmete kogumise, töötlemise ja

avalikustamise sätted, toetuse andmise ja kasutamise kontrollimise meetmed ning

rakenduskavade ja programmide elluviimise seire ja mõjude hindamise korraldus.

Eelnõu valmistasid ette Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) ja Rahandusministeerium

koostöös rakenduskava elluviimise eest vastutama hakkavate rakendusasutuste ja -üksustega.

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärkide rakendamiseks vajalikud sätted kujunesid

koostöös Rahandusministeeriumiga ning Euroopa Liidu rände-, välispiiride ja siseturvalisuse

valdkonna toetuse kasutuselevõtu regulatsioon Siseministeeriumiga.

Eelnõu jõustub üldises korras.

Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid RTK jurist Piret Eelmets (e-post: [email protected],

tel 663 1946) ning Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunikud Anneli Laurits

(e-post: [email protected], tel 611 3157) ja Karin Reiska (e-post: [email protected], tel

611 3612 või 5913 3715). Interreg peatüki ja selle seletuskirja koostas

Rahandusministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö büroo nõunik Riina Nurmsaar (e-

post: [email protected], telefon 611 3108). Siseturvalisuspoliitika fondide peatüki ja

seletuskirja koostasid Siseministeeriumi välisvahendite osakonna juhataja Tairi Pallas

(e-post: [email protected], tel 612 5029) ja Siseministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunik Liisa Olesk (e-post: [email protected], tel 612 5073). Eelnõu

toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-

post: [email protected], tel 6113 6368) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

sama osakonna jurist Heili Jaamu (e-post: [email protected], tel 611 3645).

Märkused

Toetuste kasutuselevõtu rakendussüsteemi kujundamisel lähtutakse halduskoormuse

vähendamise, reeglite ühtlustamise ja menetluse lihtsustamise eesmärkidest. Selleks

võimaldatakse eelnõuga Vabariigi Valitsuse määrustega seada ühtne regulatsioon toetuse

kasutamise tingimuste õigusaktide koostamiseks, taotluste menetlemiseks ning maksete ja

finantskorrektsioonide tegemiseks. Ühtsed üldised reeglid hõlbustavad rakendusasutuste

tööd toetustingimuste väljatöötamisel just menetlusnormide osas ja rakendusüksuste tööd

nende rakendamisel.

Eelnõu väljatöötamisel vaadati üle perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses olevad

sätted eesmärgiga lihtsustada seaduse teksti ja võimaldatakse reguleerida valitsuse või

ministri määruses regulatsioon, mis ei pea olema seaduses. Nii on eelnõu oluliselt lihtsam,

võrreldes perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusega.

Eelnõu on seotud Riigikogus menetluses oleva konkurentsiseaduse muutmise ja sellega

Õiglase Üleminu Fondi määruse (Just Transition Fund Regulation) ettepanek: https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020PC0022&from=EN

Varjupaiga- ja Rändefondi ning piirihalduse ja viisade rahastu määruste ettepanekud:

https://ec.europa.eu/commission/publications/migration-and-border-management_en; Sisejulgeolekufondi

määruse ettepanek: https://ec.europa.eu/commission/publications/security-and-defence_en

01.04.2021

3

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (…..SE) , millega kavandatakse luua

konkurentsiseaduses edasiselt ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõude

menetlemise juhtude tarbeks ühetaoline regulatsioon.

Eelnõu jõustumiseks ei tulene Euroopa Liidu õigusest kohustuslikku tähtaega. Kuna eelnõu

ei jõustu 2021. aasta ehk Euroopa Liidu eelarveperioodi alguseks, siis tulenevalt ühissätete

määrusest saab vahendeid kasutada ikkagi alates 2021. aasta 1. jaanuarist tehtud kulude

hüvitamiseks. Sellist võimalust ei saa siiski kasutada riigiabi andmisel tulenevalt ergutava

mõju nõudest.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõuga nähakse ette rakenduskava, Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi ja

välisrahastamisvahenditest toetatavate programmide (edaspidi Interreg programm) ning

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade elluviimiseks vajalik riigisisene

õigusraamistik. Eelnõuga nähakse ette rakendussüsteemi asutused ja nende määramise kord,

toetuse andmise ja kasutamise tingimuste (edaspidi TAT) õigusaktide kehtestamise volitused,

reguleeritakse toetuse saamisest avalikkuse teavitamist, toetuse andmise ja kasutamise

kontrollimist ning auditeerimist, projektide tulemuslikkuse jälgimist (seire ja mõjude

hindamine) ning vaide esitamise ja menetlemise erisusi.

Eelnõuga nähakse ette ka Interreg programmide ettevalmistamiseks ja elluviimiseks

vajalikud sätted. Interreg programmide rakendussüsteem on üldjoontes sama, mis

rakenduskava puhul, kuid on ka mõningaid erisusi. Näiteks kui ÜKP rakenduskava puhul

kehtestab TAT õigusakti rakendusasutus, siis Interreg programmide puhul kinnitab TATi

Interreg programmi seirekomisjon. Kui rakenduskava elluviimisel valib rahastamisprojektid

välja rakendusüksus, siis Interreg programmide puhul valib välja ka rahastamisele kuuluvad

projektid Interreg seirekomisjon, või juhtkomitee, programmi igapäevast elluviimist toetab

ühine sekretariaat. Kui rakenduskava alusel antakse toetust reeglina otsuse kui haldusakti

alusel, siis Interreg programmi korraldusasutus sõlmib seirekomisjoni otsuse alusel juhtiva

toetuse saajaga lepingu.

Eelnõu põhineb perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusel (edaspidi STS2014_2020).

Eelnõu koostatakse uue seadusena tulenevalt senisest praktikast: iga programmperioodi

kohta on seni koostatud eraldi seadus ja selle rakendusmäärused. Nii on ka Euroopa Liidu

õigusaktidega.

Üldjoontes jätkatakse rakenduskava puhul senise toetuse andmise rakendussüsteemi ning

toetuse andmise või kasutamise skeemidega, v.a. siseturvalisuspoliitika fondide puhul, mida

kuni Euroopa Liidu 2021–2027 perioodini on riigisiseselt rakendatud EL otsekohalduvate

määruste alusel. Võrreldes perioodi 2014–2020 rakendussüsteemiga on olulisemad

muudatused järgmised:

 Rakenduskava elluviimise täpsem jaotusplaan ehk meetmete nimekiri meetme

tegevuste ja selle eelarvete ja tulemuste lõikes asendatakse nimetusega

„rakenduskava rahastamiskava“. Muudatus on ajendatud asjaolust, et rahastamiskava

ühildatakse riigieelarve seaduse tähenduses tegevuspõhise riigieelarve ehk TERE

01.04.2021

4

programmidega nii, et rahastamiskavas märgitakse ära TERE programmi meede,

mida rahastatakse toetusest.

 Muudetakse selgemaks RTK roll rakendusüksuse ülesannetes. Sellisel juhul täidab

RTK talle antud rakendusüksuse ülesandeid korraldusasutusena, sest rakendusüksuse

ülesanded on nii eelnõu kui ka ühissätete määruses korraldusasutuse ülesanded. Kui

korraldusasutuseks olev asutus täidab ka rakendusüksuse ülesandeid, siis neid sisulist

ei delegeerita.

 Muutub rakenduskava seire aruandlus. Iga-aastast seirearuannet senisel kujul ei

koostata. Seire andmed edastatakse Euroopa Komisjonile infosüsteemi kaudu,

finantsandmed üks kord kvartalis, ERF ja ÜF näitajate andmed kord poolaastas ning

ESF+ andmekorje tulemused kord aastas. Analüütiline seireinfo koostatakse

vahetulemuste kohta. Siseturvalisuspoliitika fondide puhul esitab Siseministeerium

korraldusasutusena lisaks seireinfole ka iga-aastase tegevusaruande.

 Valdkondlikke komisjone meetmete ja toetuse andmise tingimuste kujundamiseks ja

seireks eelnõus enam ette ei nähta. Vastavat rolli täidavad edaspidi valdkonna

arengukava ja TERE programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja

muutmise korras ette nähtud valdkonna arengukava juhtkomisjonid, kes ei pea

otsustama toetuse kasutamise üle. Valdkonna arengukava komisjoni panustavad

riigiüleselt planeerimisse.

 Rakenduskava hõlmab ka enim puudust kannatavate inimeste abistamise tegevusi,

mille kohta eraldi rakenduskava ei koostata, kuna see on paigutatud ESF+ määruses

samasisulise erieesmärgi alla.

 Varasemalt kasutusel olnud läbivate teemade termin ja sisuline ulatus kaetakse

„Eesti 2035“ sihtide ja aluspõhimõtetega, mis hõlmavad endas lisaks 2014-2020

perioodil kehtinud võrdsete võimaluste, võrdõiguslikkuse, ligipääsetavuse,

tasakaalustatud regionaalarengu ja keskkonna väärtustele ja eesmärkidele ka eesti

keelt, kultuuri ning julgeolekut.

 Tehnilise abi tegevuste kulude kate makstakse riigile protsendi alusel sisutegevuste

abikõlblike kulude mahust vastavalt fondipõhise toetuse määrale.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb seitsmest peatükist ja 61 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1) üldsätted;

2) rakenduskava koostamine ja elluviimine;

3) Interreg programmide rakendamine;

4) siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade koostamine ja elluviimine;

5) rakendussättena statistikaseaduse muutmine.

1. peatükk

Üldsätted

Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse eelnõu rakendusala ning sätestatakse eelnõus ja selle

rakendusaktides läbivalt kasutatavad terminid.

Eelnõu § 1 lõike 1 punkti 1 kohaselt rakendatakse eelnõud majanduskasvu ja tööhõive

investeeringute eesmärgi rakenduskava (edaspidi rakenduskava), mida rahastatakse ESF+,

ERF-st, ÕÜF-st ja ÜF-st, vahendite kasutuselevõtuks, et saavutada rakenduskava eesmärgid

ja tulemused. Rakenduskava hõlmab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …

01.04.2021

5

(ESF+ määrus) artikli 9 tähenduses enim puudust kannatavatele isikutele toetuse andmist

(rahastatakse ESF+st) ja eraldi rakenduskava sellisel eesmärgil toetuse kasutamiseks ei

koostata.

Punkt 2 kohaselt reguleeritakse eelnõuga ka Interreg (varasematel perioodidel ETK ja ENI)

programmide elluviimist. Eesti osaleb perioodil 2021–2027 kaheksas Interreg programmis,

nii nagu see oli programmperioodil 2014–2020.

Punktide 3–5 kohaselt reguleeritakse eelnõuga Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning integreeritud piirihalduse fondi osana piirihalduse ja viisade

rahastu (edaspidi siseturvalisuspoliitika) rakenduskavade elluviimist.

Lõigetes 2–4 viidatakse peatükkidele, mis kohalduvad rakenduskavale, Interreg

programmidele ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavadele.

Lõike 5 kohaselt kohaldatakse toetuse andmisel eelkõige fondi vahendite kasutamist

reguleerivaid EL määruste, eelnõu ja selle rakendusmääruste reeglistikku. Kuna toetuse

andmine avaliku halduse välistele isikutele toimub avalik-õiguslikkus suhtes ja selle raames

kohaldatakse EL õigust, siis peab toetuse andmine toimuma vähemalt kooskõlas EL

toimimise lepingu artiklis 6 viidatud põhiõiguste harta artiklis 41 sätestatud hea halduse

põhimõtetega, millised on sätestatud ka põhiseaduses (võrdne kohtlemine ja

võrdsuspõhiõigus) ja haldusmenetluse seaduses (ärakuulamine, põhjendamiskohustus, normi

ja selle rakendamise proportsionaalsus). Haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS)

sätestatud menetlusreeglitest lähtutakse küsimustest ja ulatuses, mis on TAT õigusaktides,

sealhulgas ühissätete ja selle rakendus- ja delegeeritud määrustes ning riigiabi ja vähese

tähtsusega abi andmist reguleerivates Euroopa Liidu õigusaktides reguleerimata. HMS

kohaldamine ei tohi viia Euroopa Liidu õiguse, sh Euroopa Kohtu otsuste, kohaldamata

jätmiseni, kahjustada Euroopa Liidu õiguse tõhusust ja viia tõlgenduseni, kus kohustusi ja

nõudeid eirates antud toetust ei ole võimalik tagasi nõuda või selle andmisest taganeda3.

Eelnõu § 2 koondab eelnõus ja selle alusel kehtestatavates õigusaktides (määrustes,

käskkirjades) ja lepingutes läbivalt kasutatavaid termineid, et tagada ühtne arusaam reeglitest

ning toetuse andmise ja saamisega seotud osapoolte rollidest.

Punktiga 1 sisustatakse läbivalt kasutatav sõna „toetus“. Toetusena käsitletakse

rakenduskavade ja Interreg programmide rahalisi vahendeid4 ja nende võimendamiseks

antavat riiklikku kaasfinantseeringut. Struktuuritoetuse sõna kasutusest on loobutud, sest nii

ühissätete määrust ja seetõttu ka eelnõu kohaldatakse vahenditele, mis ei kuulu Euroopa

Liidu ühtekuuluvuspoliitika (edaspidi ÜKP) alla. Samas on otstarbekas kasutada ühtset

väljendit Euroopa Liidu vahendite ja nende võimendamiseks antava riikliku

kaasfinantseeringu nimetamiseks.

Punktiga 2 sisustatakse eelnõu tähenduses toetusest rahastatava projekti tunnused. Projektiga

on tegemist siis, kui projektiga kavandatavad tegevused ja nende eesmärk, sh selle

saavutamise hindamiseks oodatavad väljund- või tulemusnäitajaid, on kindlaks määratletud.

Samuti peab projektil olema eelarve ja tegevuste elluviimise aeg. Projekt võib hõlmata ka

partnerite tegevusi ja kulusid. Toetuse saaja/elluviija tegevuseks võib olla lõppsaajatele (vt

punktis 6 on termin) toetuse vahendamine ehk lõppsaaja üksikkulude katteks või projektile

toetuse andmine.

3 Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjad C-383/06-C-385/06. 4 Riigieelarve seaduse tähenduses välistoetus

01.04.2021

6

Ühissätete määruse terminite kohaselt mõõdetakse väljundnäitajatega toetatava tegevuse

käigus loodud vahetut tulemust (nt uute trammiliinide pikkus kilomeetrites).

Tulemusnäitajatega mõõdetakse toetatud tegevuste saavutatud muutust selle otsestele

adressaatidele, sihtrühmale või kasutajatele (nt uute trammiliinide kasutajate arv aastas).

Püstitatud eesmärkide suunas liikumist hinnatakse kokkulepitud väljund- ja tulemusnäitajate

sihttasemete saavutamise kaudu.

Punktiga 3 määratletakse, kes on toetuse saaja. Toetuse saajana käsitletakse füüsilist isikut,

eraõiguslikku või avalik-õiguslikku juriidilist isikut, aga ka riigiasutust, kes saab toetust

taotlusvoorus toetuse taotlemisel. Toetuse saajana käsitletakse ka rahastamisvahendi

rakendajat, seda ühissätete määruse toetuse saaja terminist tulenevalt.

Punktiga 4 määratletakse, kes on elluviija. Elluviija määratakse toetuse andmise tingimuste

käskkirjaga. Elluviijaks on eelkõige rakendusasutuseks oleva ministeeriumi või

Riigikantselei struktuuriüksus. Kuid valdkonna eest vastutav minister, Riigikantselei puhul

riigisekretär, võib tegevuste elluviijaks määrata (volitada) teise valitsusasutuse või

juriidilisele isiku, kui tegevuste elluviimine haakub selle asutuse või isiku põhitegevusega.

Eraõiguslikust isikust elluviija võib leida ka konkursi või riigihankega. Elluviijale

kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut, sest käskkirjaga kinnitatavate tegevuste

elluviimisel on tegemist ühtlasi projekti elluviimisega. Kui tegevusi viib ellu mitu asutust

või isikut, määratakse nendest juhtiv või peamine vastutaja elluviija rolli, kes ühtlasi on

projekti tegevuste koordineerija, kulude ja aruannete rakendusüksusele esitaja, ning teised

osapooled partneri rolli (vt järgmises punktis 5 partneri terminit).

Punktiga 5 määratletakse, kes on projektis partneriks. Partneri terminina käsitlemisel

piiritletakse see üldisest tähendusest. Rakenduskava elluviimisel jätkatakse põhimõtet, et

vaid üks isik vastutab projekti elluviimise eest ehk solidaarvastutust ei rakendata. Eelnõu

tähenduses partner on isik või asutus, kelle tegevused sisalduvad toetatavas projektis ja kelle

tegevusi rahastatakse toetusest. Toetuse saaja esitab ka partneri abikõlblikud kulud

hüvitamiseks.

Punktiga 6 määratletakse lõppsaaja termin. Lõppsaaja defineerimisel on lähtutud ühissätete

määrusest, mis käsitleb lõppsaajat isikuna, kes saab projekti elluviimise eest vastutaja ehk

toetuse saaja või elluviija kaudu toetust. Sellisel juhul on toetuse saaja/elluviija projekti

tegevuseks toetuse edasiandmine lõppsaaja kulude katteks. Lõppsaaja on ka

rahastamisvahendi toote saaja ehk teisisõnu, kui rahastamisvahendi rakendaja ehk toetuse

saaja annab toetust laenu, käenduse, garantii, riski– või käibekapitalina kas ise või läbi

vahendajate (nt pankade).

Punktiga 7 määratletakse, mis on strateegilised sihid ja aluspõhimõtted. Nende all peetakse

silmas riigieelarve seaduse § 19 lõike 1 tähenduses koostatavas pikaajalises

arengustrateegias „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) nimetatud sihte ja aluspõhimõtteid,

millistega tuleb arvestada ehk luua panustamise seosed toetuse kasutuselevõtu planeerimisel

ja projektidele toetuse andmisel. Üldine põhimõte on, et kui tegevus mõjutab või võib

mõjutada (negatiivselt või positiivselt) „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid (aluspõhimõtted on

„läbivad teemad“ perioodi 2014-2020 mõttes), siis tuleb konsulteerida vastutava

ministeeriumiga. Võrdsete võimaluste, võrdõiguslikkuse ning ligipääsetavuse korral

Sotsiaalministeeriumiga, regionaalarengu valdkonnas Rahandusministeeriumiga, keskkonna

ja kliima teemadel Keskkonnaministeeriumiga, eesti keele teemades Haridus- ja

01.04.2021

7

Teadusministeeriumiga, kultuuri teemal Kultuuriministeeriumiga ning julgeoleku teemades

Kaitseministeeriumiga. Siin on võrreldes 2014–2020 perioodiga juures keel, kultuur ning

julgeolek ja väljas infoühiskond ja riigivalitsemine.

2. peatükk Partnerluslepe ja rakenduskava

1. jagu Partnerluslepe, rakenduskava, rahastamiskava ja rahastamisvahendisse

tagasilaekunud vahendid

Eelnõu § 3 reguleerib rakenduskava koostamist ja kinnitamist.

Partnerluslepe on EL vahendite kasutamise aluseks olev Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel

sõlmitav kokkulepe, mille eesmärk on määratleda üldised suunad ja prioriteedid EL eelarve

vahendite kasutamiseks järgmise EL finantsperioodi jooksul aastatel 2021–2027.

Rakenduskava sisaldab peamiste arenguprobleemide ja lahenduste kirjeldusi,

poliitikaeesmärke, erieesmärke, sekkumiste kirjeldusi (s.h kavandatud tegevusi, peamisi

sihtrühmi, väljund- ja tulemusnäitajaid), rahastamiskava (s.h fondide ning aastate lõikes),

partnerluse ning teavitamise kirjeldusi.

Rakenduskava maht on võrreldes programmperioodi 2014–2020 rakenduskava mahuga

2018. a hindadesse arvutatuna ca 17% väiksem.

Rakenduskava koostamisel on lähtutud pikaajalisest strateegiast Eesti 2035, Euroopa

poolaasta raames tehtud riigipõhistest soovitustest ja riigiraportist, aga ka riigi

eelarvestrateegias esile tõstetud arenguvajadustest ning ühissätete määruse tähenduses

partnerorganisatsioonide ja avalikkusega konsulteerimisel esitatud ettepanekutest. Seniste

arutelude tulemusel on peetud vajalikuks suunata rakenduskava elluviimiseks antavad

vahendid hariduse, tööhõive, riigivalitsemise, majanduse, keskkonna, energeetika, transpordi

ja infotehnoloogia arendamiseks. Kui COVID-19 kriisile reageerimiseks ellu kutsutud

rahastamisinstrumendid (REACT-EU5, Koroonaviirusega võitlemise investeerimisalgatus6)

tegelevad kriisist tulenevate vahetute vajadustega, siis rakenduskava toetused koos taaste- ja

vastupidavusrahastuga7 näevad ette pikaajalisi investeeringuid majanduse konkurentsivõime

suurendamiseks.

Rakenduskava muudatused, mis sisaldavad finantsilisi ümbertõsteid või muudatusi näitajates

või nende sihttasemetes, tuleb Vabariigi Valitsusel kinnitada enne ametlikku esitamist

Euroopa Komisjonile. Muudes aspektides, näiteks rakenduskava lisaks olevate ühissätete

määruse artiklite 94 ja 95 kohaste rakenduskava rahastamismetoodikate, muudatuste

kinnitamine on otstarbekas jätta Rahandusministeeriumile. Need töötatakse välja koostöös

korraldusasutusega ja auditeeriv asutuse auditeerib enne rakenduskava juurde lisamist.

Eelnõu §-ga 4 nähakse ette rakenduskava täpsemaks elluviimiseks rahastamiskava8

koostamine. Rahastamiskava koostab ja selle muutmist veab Rahandusministeerium

5 Määrus (EL) 2020/2221 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R2221&from=EN 6 Määrus https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32020R0460ja https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX:32020R0559 7 Määruse eelnõu https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=COM:2020:408:FIN 8 STS2014_2020 § 12 kohaselt on selle vasteks meetmete nimekiri.

01.04.2021

8

koostöös rakenduskava elluviimisel osalevate rakendusasutustega. Rahastamiskava ja selle

muudatused kinnitab Vabariigi Valitsus. Rahastamiskava on vajalik, et rakendusasutuste ja

rakendusüksuste lõikes määratleda rakenduskava vahendite kasutuselevõtu summad ning

väljund- ja tulemusnäitajate saavutamise vastutus. Arvestades, et rakenduskava on

kinnitanud Vabariigi Valitsus, siis ministeeriumide ülese rahastamiskava kinnitab samuti

Vabariigi Valitsus.

Millised andmed saavad olema rahastamiskavas, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (vt

seletuskirjale lisatud kavandist).

Eelnõu §-ga 5 reguleeritakse rahastamisvahendisse tagasilaekuvate vahendite kasutamist

pärast rakenduskava abikõlblikkuse perioodi (programmperiood) lõppu. Pärast

programmperioodi lõppu tuleb kaheksa aasta jooksul rahastamisvahendisse tagasilaekuvad

vahendeid, sh saadud intresse, kasutada rakenduskava eesmärkidel toetuse või

rahastamisvahendina. Kuidas tagasilaekunud vahendeid kasutada, otsustab Vabariigi

Valitsus Rahandusministeeriumi ettepanekul. Tagasilaekunud vahendite kasutuselevõtt

toimub muude riigisiseste õigusaktide kohaselt. Rakendusasutus esitab tagasilaekunud

vahendite kohta finantsülevaate seireinfo raames vähemalt kord aastas ning teeb nende

edasise kasutamise ettepaneku Rahandusministeeriumile.

2. jagu

Rakenduskava elluviimise korraldus

Eelnõu § 6 lõikega 1 määratakse ühissätete määruses tähenduses korraldusasutuse ülesannete

täitja. Korraldusasutus on Rahandusministeerium, kuid ta ei pea seda ülesannet ise täitma -

valdkonna eest vastutav minister ehk rahandusminister võib määrata (volitada)

korraldusasutuseks Rahandusministeeriumi valitsusasutuse. Alates 2018. aasta 1.

septembrist on programmperioodi 2014–2020 korraldusasutus rahandusministri volitusel

Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK). Senise korraldusega jätkatakse ka perioodil 2021– 2027.

Lõikega 2 kohaselt on korraldusasutuse ülesanded need ühissätete määruses nimetatud

korraldusasutuse ülesandeid, mis ei ole eelnõuga pandud rakendusasutusele või

rakendusüksusele. Samuti vastutab korraldusasutus arvepidamise eest, mis on sisuliselt

sama, mis varasematel perioodidel seondus sertifitseerimisega. Terminoloogiline muudatus

põhineb ühissätete määruse uuel sõnastusel.

Lõikega 3 reguleeritakse ühissätete määruses sätestatud liikmesriigi ülesannete täitmist. Neid

ülesandeid täidab Rahandusministeerium. Rahandusminister võib osade selliste ülesannete

täitmise määrata Rahandusministeeriumi valitsusasutusele ehk RTK-le.

RTK täidab (ja on kavandatud, et jätkab) järgmisi korraldusasutuse, liikmesriigi ja toetuse

arvepidamise ülesandeid:

1) rakendussüsteemi kujundamine ja vastava sisendi andmine Rahandusministeeriumile

õigusaktide koostamiseks;

2) rakendusasutuse ja rakendusüksuse tööprotsesside nõuetele vastavuse hindamine;

3) TAT õigusaktide ja lepingute eelnõude kooskõlastamine;

4) rakendusasutuste ja rakendusüksuste juhendamine, nõustamine ja koolitamine;

5) toetuse andmise avalikustamise ja teavitusega seotud ülesannete täitmine;

6) andmekogu ja selle infosüsteemi (registri) haldamine ja arendamine;

01.04.2021

9

7) rakendussüsteemi toimivuse, sh rakendusüksuste ja rakendusasutuste ülesannete täitmise

kontrollimine ja riskide hindamine;

8) auditite järeltoimingute elluviimise kontrollimine;

9) Euroopa Komisjonile aastaaruande ja rakendussüsteemi toimimise kinnituse esitamine;

10) rakenduskava seireks Rahandusministeeriumile info andmine;

11) Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika kujundamise protsessis osalemine;

12) tagasi nõutud toetuste laekumiste jälgimine;

13) toetuse kasutamisega seotud rikkumiste analüüsimine, neist ülevaadete koostamine ning

neist OLAF-i ja välistoetuse andja teavitamine;

14) toetuse arvestussüsteemi arendamine ja rakendamine;

15) Euroopa Komisjonile maksetaotluste ja kuluaruannete esitamine.

Ühissätete määruses sätestatud korraldusasutuse ülesannete täitmise eest vastutab

korraldusasutuse juht.

Rakenduskava seire ja hindamine on 2021–2027 perioodil ühissätete määruse kohaselt kas

liikmesriigi või korraldusasutuse ülesanded. Rakenduskava tervikliku planeerimistsükli

(planeeri > seira > hinda > planeeri ümber) tagamiseks vastutab nende täitmise korraldamise

eest Rahandusministeerium.

Lõikega 4 nähakse ette delegeeritud korraldusasutuse ja liikmesriigi ülesannete täitmise üle

järelevalve tegemine vastavalt ühissätete määrusele. Praktikas tähendab see seda, et

Rahandusministeerium jälgib ja vajadusel kontrollib, et RTK täidaks talle pandud

korraldusasutuse ja liikmesriigi ülesandeid nõuetekohaselt.

Eelnõu § 7 lõike 1 kohaselt on rakendusasutuse ülesannete täitja ministeerium või

Riigikantselei, kes osaleb rakenduskava elluviimisel ja nimetatakse Vabariigi Valitsuse

korraldusega.

Lõikega 2 reguleeritakse rakendusasutuse ülesanded. Rakendusasutus täidab osasid

ühissätete määruse tähenduses korraldusasutuse ülesandeid ning on käsitletav seetõttu

ühissätete määruse tähenduses vahendusasutusena. Rakendusasutuse peamine ülesanne on

olla poliitikakujundaja ja koostada rakenduskava elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks

TAT õigusakt (määrus, käskkiri, leping, rahastamisvahendi puhul leping või käskkiri)9 ning

nõustada rakendusüksust selle rakendamisel. Rakendusasutus seirab enda vastutusala TAT-

de elluviimist ning korraldab hindamisi. Vajadusel muudab rahastatavaid tegevusi ja teeb

Rahandusministeeriumile rakenduskava või selle rahastamiskava muutmise ettepaneku.

Lõikega 3 reguleeritakse rakendusasutuse ülesandena pikaajalises arengustrateegias „Eesti

2035“ toodud sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist. Strateegia „Eesti 2035“ annab

ühtse suuna erinevate valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele ning välistoetuse

kasutamisele. „Eesti 2035“ sihtidesse panustamist seiratakse rakenduskava ja riigieelarve

seaduse § 19 lõike 5 tähenduses tegevuspõhise riigieelarve (TERE) programmi koostamisel.

Täpsem sidusus tekib TAT-s, kus nähakse ette asjakohased „Eesti 2035“ sihid ja tegevused

koos näitajatega, mis otse või kaude panustavad nende eesmärkide saavutamisse.

9 Sisuliselt kujundada programmi tegevuse teenus või teenused ja nende rakendamise ja rahastamise

tingimused, vt programmi mudelit https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-

majandus/tegevuspohine-riigieelarve; Vabariigi valitsuse 19.12.2019 määrus nr 117 „Valdkonna arengukava

ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“

https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005

01.04.2021

10

Rakendusasutus koordineerib ja seirab „Eesti 2035“ sihtidesse panustamist, sh esitab

korraldusasutusele ettepanekuid rakendusasutuse ja rakendusüksuse tööprotsesside

täiendamiseks “Eesti 2035“ sihtidesse panustamise tagamiseks. Rakendusasutus nõustab

lisaks enda vastutusalale ka teisi rakendusasutusi nende vastutusalas olevate TAT-de

koostamisel. Samuti nõustab rakendusüksusi toetuse andmise tingimustes kirjeldatud „Eesti

2035“ sihtidesse panustamise nõuete tõlgendamisel ja rakendamisel ning seirab “Eesti 2035“

sihtidesse panustamise tulemuslikkust.

Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt võib rakendusüksus olla täidesaatva riigivõimu asutus või avalik-

õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik. Vabariigi Valitsuse nimetatud rakendusüksuste

ülesannete täitjatest tuleb rakendusasutusel lähtuda TAT koostamisel.

Lõige 2 koondab rakendusüksuse ülesanded. Rakendusüksus täidab osasid ühissätete

määruse tähenduses korraldusasutuse ülesandeid ning on käsitletav seetõttu ühissätete

määruse tähenduses vahendusasutusena. Rakendusüksuse peamisteks ülesanneteks on

avalikkuse teavitamine taotlusvooru avamisest, toetuse taotlejate nõustamine, rahastamiseks

sobilike projektide valimine, toetuse andmise või mitteandmise otsuste koostamine, toetuse

maksmine, sealhulgas toetuse maksmise eelduste täidetuse kontrollimine ning eksimuste

avastamisel, kui eksimust ei saa puuduste kõrvaldamise teel heastada, finantskorrektsiooni

tegemine. Rakendusüksuse õigused sekkuda projektide valikusse on piiratud, kui

toetamiseks sobilike projektide valimisõigus on antud kohalikule tegevusgrupile.

Rakendusüksus peab koguma ühissätete määruses nimetatud andmeid ESF+st toetatavas

projektis osalejate/sihtgrupi/kasusaajate kohta. Andmete kogumisel ja töötlemisel

arvestatakse isikuandmete kaitse seadusega.

Rakendusüksus on täidesaatva riigivõimu teostaja, sest talle on antud pädevus anda HMS

tähenduses haldusakte. Nii peab ta haldusorganina, isegi kui ta on eraõiguslik juriidiline isik,

järgima ülesannete täitmisel kohalduvaid õigusnorme ja õiguse üldpõhimõtteid.

Lõikega 3 muudetakse selgemaks RTK roll rakendusüksuse ülesannetes. Sellisel juhul täidab

RTK rakendusüksuse ülesandeid korraldusasutusena, sest rakendusüksuse ülesanded on nii

eelnõu kui ka ühissätete määruses korraldusasutuse ülesanded. Seega, kui RTK kui

korraldusasutus täidab ka rakendusüksuse ülesandeid, siis rakendusüksuse ülesanded ei

delegeeritud ning nende täitmise järelevalvet ei ole korraldusasutuse ülesannete raames

põhjust teha. Korraldusasutuse tegevust auditeerib auditeeriv asutus.

Lõikega 4 nähakse ette halduslepingu sõlmimise võimalus juriidilise isikuga, kes täidab

rakendusüksuse ülesandeid. Ülesande täitmise volitus antakse Vabariigi Valitsuse

korraldusega, seega halduslepingu esemeks ei ole riigi täitevvõimu ülesande teostamiseks

volituse andmine. Vastavalt halduskoostöö seaduse § 3 lõikele 1 võib ülesande täitmise

volitus olla ka “seaduse alusel antud haldusaktis”. Halduslepingu võib siiski sõlmida

õigusaktidega reguleerimata küsimustes, näiteks võib leppida kokku toetusest

mittehüvitatavate kulude, sh omafinantseeringu katteks antavate vahendite summas,

täpsustada täiendavalt TAT-s nimetatud ülesande täitmise üksikasju ja leppida kokku

omavahelise suhtlemise korras. Sellisele halduslepingule ei tule kohaldada eelnõus viidatud

halduskoostöö seaduse sätteid, kuivõrd puudub vajadus teha rakendusüksuse ülesannete

täitja valikuks avalik konkurss või riigihange.

01.04.2021

11

Sellise halduslepingu üle teeb halduskoostööseaduse § 4 tähenduses haldusjärelevalvet

rakendusasutus ehk jälgib lepingu täitmist, sest lepinguga reguleeritakse rakendusüksuse

ülesande täitmisega seotud täiendavaid asjaolusid, mida õigusaktidega ei ole reguleeritud.

Rakendusüksuse ülesande täitmist kontrollib korraldusasutus, võttes arvesse

halduslepinguga kokkulepitut.

Lõikega 5 nähakse ette korraldus töötajate üle tulekuks juhul, kui rakendusüksused

liidetakse. Sellisel juhul tuleb tagada, et töölepingus, sh ametijuhendis nimetatud tingimused

ei muutuks.

Eelnõu § 9 lõigetega 1–3 reguleeritakse korraldusasutuse, rakendusasutuse ja

rakendusüksuse tööprotseduuride nõuetele vastavuse hindamist.

Korraldusasutuse ülesannete täitmine peab vastama ühissätete määrusest tulenevatele

nõuetele, sealhulgas peab olema tagatud kõigi ülesannete täitmine ja see peab olema nähtav

ka töökorralduslikest dokumentidest. Auditeeriv asutus peab oma iga-aastases

auditiarvamuses kinnitama muuhulgas, et rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemid

toimivad tõhusalt ja korrektselt. Vastavalt ühissätete määruse artikli 84 lõikele 2, kui

korraldusasutuse ülesannete täitmises olulisi muutusi seoses 2021–2027 perioodi

rakendamisega ei ole, võib auditeeriv asutus tugineda oma hinnangu andmisel viimati tehtud

korraldusasutuse auditile. Auditeeriv asutus peab tegema korraldusasutuse juhtimis- ja

kontrollisüsteemide ning tööprotseduuride vastavusauditi uue korraldusasutuse puhul või kui

ülesannete täitmine muutub oluliselt, näiteks tehakse struktuurimuudatus.

Kuna osasid korraldusasutuse ülesandeid täidavad rakendusasutused ja rakendusüksused, siis

auditeeriva asutuse poolt korraldusasutuse vastavusaudit võib hõlmata ka rakendusasutuse ja

rakendusüksuse tööprotsesside kohta hinnangu andmist.

Korraldusasutus vastutab ühissätete määruse tähenduses korraldusasutuse ülesannete

täitmise eest, ka nende, mis on määratletud eelnõuga rakendusasutuse või rakendusüksuse

ülesanneteks. Selleks korraldusasutus hindab rakendusasutuse ja rakendusüksuse

tööprotseduure, et tagada rakendusasutustes ja rakendusüksustes nõuetekohane ülesannete

täitmine, sealhulgas toetuse andmise menetlusprotsesside ühetaoline ja õigusaktidele vastav

rakendamine. Kui rakendusasutus või rakendusüksus jätkab senist tööd, siis perioodi 2021–

2027 tegevuste kohta ei ole vaja eraldi tööprotseduure koostada. Korraldusasutusele

esitatakse vaid tööprotseduuride muudatused üle vaatamiseks.

Lõike 4 kohaselt, kui rakendusüksus ei täida ülesandeid nõuetekohaselt, määratakse

Rahandusministeeriumi ettepanekul Vabariigi Valitsuse korraldusega edasine

rakendusüksuse ülesande täitja. Selline olukord võib olla näiteks juhul, kui auditeeriva

asutuse või Euroopa Komisjoni hinnanguga antakse süsteemi toimivusele ühissätete määruse

lisa XI tabelis 2 nimetatud III või IV kategooria või tehakse süsteemi mittetoimivuse tõttu

finantskorrektsioon rakenduskavale lisa XXV kohaselt. Ülesannete täitjate senised

muudatused on tulenenud struktuursetest muutustest.

Lõikega 5 märgitakse, et eelnõus reguleeritud ülesannete täitmine lõpeb ühissätete määrusest

tulenevate kohustuste lõppemisel. Viimased kohustused seoses aruandluse ja kontrollidega

lõpevad fondi vahendite kasutamise Euroopa Komisjoni sulgemisotsuse alusel.

3. jagu Toetuse andmine ja kasutamine

01.04.2021

12

Eelnõu § 10 reguleeritakse rakenduskava tulemuste saavutamiseks TAT õigusaktide

koostamist ja kehtestamist.

Lõikega 1 antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada määrusega TAT-de koostamise

nõuded, et ühtlustada TAT-des kehtestatavat regulatsiooni ja tagada ühissätete määrusest

tulenevate nõuete kohaldamine projektide toetusest rahastamise valimisel. Rakendusasutusel

on selle võrra lihtsam - ta saab keskenduda TAT-s toetavate tegevuste kujundamisele ja

toetuse saajate sihtgruppi määratlemisele, arvestades rakenduskavaga kokkulepitut, ning

toetuse maksmise lihtsustuste valikule.

Võttes arvesse, et senistel programmperioodidel on läbivalt koostatud rakendusasutustel

kokku ca 169 TAT õigusakti (määrust/käskkirja/rahastamisvahendi lepingut), on

põhjendatud koostada TAT-de ülesed üldtingimused Vabariigi Valitsuse määrusega, millega

muudetakse eri toetusmeetmete menetlus ühetaolisemaks.

Õigusloome üldpõhimõtete kohaselt peab õigusaktides ja halduslepingus TAT kehtestamine

toimuma kooskõlas toetuse valdkonda reguleerivate kõrgemal seisvate riigisiseste, st eelnõu

ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse määrustega, ning ühissätete määruse ja selle

rakendusmäärustega, vastava fondi määrusega ning rakenduskavaga. Samuti peab TAT

olema kooskõlas riigiabi eeskirjadega, HMS-i, avaliku teabe seadusega, isikuandmete kaitse

seadusega ja muu vastava valdkonna regulatsiooniga.

Lõige 2 on volitusnorm rakendusasutuse ministrile TAT õigusakti – määruse, käskkirja

kehtestamiseks. Kui rakendusasutuseks on Riigikantselei, kehtestab toetuse andmise

tingimused Vabariigi Valitsus määrusega või riigisekretär käskkirjaga.

Lõige 3 annab võimaluse kehtestada TAT halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepingus,

nt kui elluviija peab tegevuste sihtgrupile osutama teenust või vahendama toetust lõppsaaja

kulude või projekti rahastamiseks. Siin juures tuleb arvestada, et haldusleping, mis reguleerib

piiritlemata arvu juhtumeid, jõustub HMS § 104 lõike 4 kohaselt määruse jõustumiseks

ettenähtud korras ehk reeglina kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Lõikega 4 antakse rakendusasutuse ministrile ja riigisekretärile õigus määrata TAT

käskkirjaga tegevuste elluviija. TAT käskkirjalisi tegevusi käsitletakse ühe projektina. Kui

tegevuste elluviijaid on rohkem kui üks, määratakse üks elluviijaks ja teised partneriteks,

sest ühel projektil saab olla vaid üks vastutaja (elluviija). TAT käskkirjaga saab kinnitada ka

mitu projekti, sellisel juhul tuleb nimetada igale projektile eraldi elluviija.

Nimetamise/määramise kord on asjakohane, kui elluviijaks saab olema

ministeeriumi/Riigikantselei enda struktuuriüksus või teine valitusasutus või avalik-õiguslik

juriidiline isik. Eraõigusliku juriidilist isikut võib määrata, vastavalt halduskoostöö seaduse

§ 3 lõikele 1, mille kohaselt võib eraõiguslikule juriidilisele isikule ülesande täitmise volitus

olla ka “seaduse alusel antud haldusaktis”. Sealhulgas võib eelnevalt korraldada avaliku

konkurssi või viia läbi riigihanke vabatahtlikkuse alusel või kui tegemist on turuteenuse

osutaja leidmisega ning määravaks on teenustasu soodne hind. Elluviijale kohaldatakse

toetuse saaja kohta sätestatut, arvestades, et tegemist on projekti elluviimisega.

Lõikega 5 nähakse ette võimalus sõlmida TAT käskkirjas nimetatud elluviijast eraõigusliku

juriidilise isikuga haldusleping, mille sõlmimisele ei tule kohaldada eelnõus viidatud

halduskoostöö seaduse sätteid. Sellise lepingu täitmise üle teeb halduskoostööseaduse § 4

01.04.2021

13

tähenduses haldusjärelevalvet, st jälgib lepingu täitmist, rakendusasutus, sealhulgas saab ta

toetuda rakendusüksuse kontrollide ja projektiauditite tulemustele.

Lõikega 6 võimaldatakse valitsusel kehtestada TAT tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 41

lõike 1 alusel antava tööhõiveprogrammi toetusest rahastamiseks, arvestades, et selle

programmi rahastamise otsustab valitsus, mitte rakendusasutus.

Eelnõu § 11 lõikega 1 antakse võimalus jätta taotluse esitamise tähtaeg ennistamata ja taotlus

läbi vaatamata, kui TAT kohast toetuse taotlust ei esitata tähtaegselt. Seega taotluse taotluste

esitamise tähtpäevaks esitamata jätmise korral ei võeta taotlust, arvestades toetuse taotluse

menetlusetappe, taotleja ja taotlusele nõuetele vastavuse kontrolli. Tähtaja jooksul esitamise

nõue on praktikas rakendatav juhul, kui taotlemine toimub konkureerimise tingimustes või

kui toimub jooksev taotlemine ja taotlus esitatakse pärast taotluste vastuvõtmise lõpptähtaeg.

Eelnõu § 11 lõikega 2 määratletakse, millistele nõuetele taotluste menetlejad peavad

vastama. Selles sättes nimetatud nõuded kohalduvad kõikidele rakendusasutuste ja

rakendusüksuste teenistujatele, töötajatele ja käsunduslepingu alusel töö tegijatele, kes

osalevad taotluse menetlemisel, sealhulgas nõuetele vastavuskontrollis, hindamise protsessis

või otsustajana, sest nad osalevad haldusakti andmise menetluses ehk toetuse andmise

menetluses haldusorganina. Taotluse menetleja kompetentsus on üldine, kuid vajalik nõue,

et tagada parima teadmise kasutamist parimate projektide korrektseks valikuks. Taotluse

menetleja peab olema erapooletu taotleja suhtes ning kui ta seda ei ole, siis tal tuleb ennast

menetlusest taandada HMS § 10 alusel. Ametnik peab oma teenistusülesandeid täitma

erapooletult vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 51 lõikele 2. Erapooletus ei ole tagatud ka

siis, kui taotleja ja taotluse menetleja on seotud isikud korruptsioonivastase seaduse § 7

tähenduses.

Menetlejale esitatavate nõuete hulka kuulub ka eelnõus nimetatud karistusseadustiku

koosseisule vastava süüteo kohta kehtiva karistuse puudumine. Vastava info saab teabenõude

alusel karistusregistrist.

Eelnõu §-ga 12 täpsustatakse HMSist tuleneva soodustava haldusakti andmisest keeldumise

põhjendamise nõuet, arvestades konkursi korras toetuse andmise olemust ja toetuse andmise

tingimustes projekti hindajatele antud pädevust. Juhul, kui hindamine viidi läbi avalikult

kättesaadavate valikukriteeriumite ja -korra alusel ning taotluse rahuldamata jätmise otsus

põhineb hindajate (hindamiskomisjoni liikmete) antud koondhinnete alusel tekkinud

pingereal või koondhinnangul, siis toetuse andmise ja mitteandmise faktilisi asjaolusid ja

kaalutlusi võib eelnõu kohaselt selgitada läbi avalikustatud projektide valikukriteeriumide ja

-korra kirjelduse ning väljavõttega dokumendist, mis kajastab valimiskriteeriumide ja

menetluskorra järgimist. HMS § 56 lõike 1 kohaselt võidakse haldusakti põhjendus esitada

ka menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.10 Sellisel

10

Sellist lähenemist toetab nt ringkonnakohus oma põhjendustes haldusasjas nr 3-10-1677 (lk 12).

Põhjendamiskohustust peetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui hindamismetoodika seab hinnangute andmiseks

piisavalt selged ja läbipaistvad raamid ning läbi antud hinnete saab lugeda hindamismetoodikast välja projektile

antud hinnete põhjendused ning kui tegemist pole hindamismetoodikas sätestatud olukorraga, siis

hindamisjuhendi selgitusi saab arvestada komisjoni otsuse põhjendustena ja otsus ei vaja täiendavat

motiveerimist. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-18-08 on kinnitatud põhimõtet, et kohus ei saa kontrollida asutuse

või ametiisiku hinnanguliste otsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes

menetluskorra ja kaalutlusreeglite järgimise ja motiveerimiskohustuse täitmise kohta. Ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 04.04.2013.a. otsusest nr 3-3-1-77-12 tuleneb, et hindamismenetluses on komisjoni

liikmetele jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum, millega kaasneb kohtuliku kontrolli

01.04.2021

14

juhul võib toetuda käesoleva sätte erisusele ja täiendavalt mitte põhjenda, miks anti taotlusele

just selline koondhinne või hindamiskomisjoni liikme poolt üksikhinne või miks hindaja või

hindajad andsid hindele või koondhindele just sellise põhjenduse(d). Otsuse koostamisel

lähtutakse hindajate antud põhjendustest, nendele viidates või äärmisel juhul refereerimise

teel ümber kirjutades.

Projektide valimistingimused ja -kord peab sellele sättele tuginemisel olema hiljemalt

taotlusvooru välja kuulutamisel avalikustatud. Taotleja jaoks on sellisel juhul jälgitav,

milliseid asjaolusid võetakse arvesse kaalutlusotsuse tegemisel, mida hinnatakse, kuidas

otsuseni jõutakse ja kas menetluskorda on järgitud. Sellise korraga püütakse vältida

põhjenduste asjakohasuse ja piisavuse vaidlusi.

Kui toetuse taotluse rahuldamise otsus (edaspidi TRO) või taotluse mitterahuldamise otsuse

tegijale ei ole TAT määruse kohaselt koondhinde alusel tekkiv pingerida siduv või

avastatakse näiteks siiski nõuetele mittevastavus ja tehakse vastavalt asjaoludele teistsuguse

otsuse, siis ei saa pingereast erineva otsuse tegemise põhjendamisel erandile toetuda ning

otsuses tuleb põhjendada ja lisada kaalutlused, et miks üksnes pingereast ei lähtutud.

Kuivõrd igal isikul on õigus tutvuda tema kohta koostatud andmetega, siis taotlejal on

eelnevast olenemata õigus tutvuda tema taotluse kohta koostatud dokumenteeritud teabega

ja saada sellest väljavõtteid. Taotlejal ei ole siiski õigus näha andmeid, mis ei ole temaga

seotud ja millele juurdepääs on piiratud, näiteks millise hinnangu andis konkreetne

valimiskomisjoni liige. Vastav teave esitatakse taotlejale tema algatusel ehk tema esitatava

teabenõude alusel, välja arvatud kui tegemist on otsuse põhjendamise kohustusega, mil

haldusorgan peab ise tegutsema.

Eelnõu §-ga 13 ühildatakse HMS § 40 tähenduses ärakuulamisõiguse rakendumine

konkureerivas korras taotlemise erisustega. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et

puudutatud isikul oleks võimalik enda arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt

ahenemine. Piiratud põhjendamiskohustus ja kohtulik kontroll on menetluse eripära arvestades

põhiseaduspärased. Taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus

muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide

õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi

asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi. Kohus ei saa kontrollida

selliste hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes

menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise kohta (Riigikohtu otsus

haldusasjas nr 3-3-1-87-13, p 17 ja seal viidatud praktika). Samast tuleneb, et toetustaotluse rahuldamata

jätmise otsuses tuleb märkida ka kujunenud punktisumma. See nõue on täidetud ka praegusel juhul. Kuna

praeguses asjas tehtud otsuse tulemusena ei küündinud taotlejale omistatud hindesumma taotluse

rahuldamiseks vajaliku määrani, puudus vajadus ka välja tuua, kas oli konkureerivaid taotlusi, millega

kõnealust taotlust võrrelda (paremusjärjestusse seada).

Haldusasja nr 3-3-1-77-12 (p 18) kohaselt on kohtul võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide

õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi

asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, mis on selge ilma põhjendustetagi. Seega ei ole hoolimata hinnanguliste

otsuste kohtuliku kontrolli piiratusest, selliste otsuste sisulise õiguspärasuse kontroll täielikult välistatud –

kohtul peab olema võimalus vähemalt ilmselge hindamiskriteeriumitest hälbimine välja selgitada (Riigikohtu

otsus haldusasjas nr 3-3-1-16-14, p 26).

Riigikohus on 10.04.2014 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-16-14 leidnud, et arvestades menetluse iseloomu (nt

taotlejate rohkus, menetluse formaliseeritus, taotluste kollegiaalne hindamine), samuti asjaolu, et taotlejal

puudub subjektiivne õigus toetusele, puudub toetustaotluse menetlejal üldjuhul kohustus küsida taotlejatelt

lisaandmeid, kui taotluses esitatud andmed on menetleja hinnangul ebapiisavad. Kohustus võib tekkida

eelkõige juhul, kui on ilmne, et taotleja on teinud dokumentide vormistamisel vea. Samuti võib sellist kohustust

õigustada regulatsiooni ebatäpsus, mis ei võimalda taotlejal aru saada, milliseid andmeid on vaja esitada.

01.04.2021

15

selgitada ja vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud

dokumentide suhtes (Euroopa Kohtu 21. novembri 1991. a otsus kohtuasjas C-269/90:

Technische Universität München vs. Hauptzollamt München-Mitte, EKL 1991, lk I-05469).

Lõigetega 1 ja 2 nimetatakse, millisel juhul tuleb enne otsuse tegemist anda taotlejale ja

toetuse saajale võimalus esitada selgitused selle põhimotiividele ja põhjendustele. Taotlejale

ja toetuse saajale esitatakse arvamuse esitamiseks otsuse projekt. Nimetatud kohustus tuleb

küll HMS §-s 40 nimetatud ärakuulamise põhimõttest, kuid samas ei ole praktikas alati seda

sätet rakendatud või on tekkinud küsimusi rakendumise kohta. Ära ei kuulata, kui HMS § 40

lõike 3 punkti 4 kohaselt tehakse otsus toetuse saaja või taotleja kasuks.

Lõike 1 punktis 2 korratakse üle sisuliselt HMS § 40 lõike 3 punkt 2, mille kohaselt võib

menetlusosalise jätta ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud

andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks, kuid see esitatakse

eelnõu terminites ja näidatakse ära millisel moel on isik siiski ära kuulatud. Nimelt, kui

taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb vaid toetuse taotluses ja selle menetlemisel

puuduste kõrvaldamise raames esitatud andmetel, siis sellise korra läbi saab öelda, et taotleja

on ära kuulatud11. Seega taotlejat täiendavalt pärast hindamistulemuse põhjal pingrea

selgumist, kuid enne taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist, ära ei kuulata ehk talle ei

anta täiendavat võimalust esitada lisaselgitusi ja argumente taotluses esitatud teabe kohta ehk

miks tema projekti tuleks siiski toetada. Seda põhjusel, et kui hindamiskomisjoni pingerea

tulemusel jääb taotlus rahuldamata, siis täiendava ärakuulamise raames antud selgituste

tulemusel uut hindamisvooru ei peeta otstarbekaks korraldada, sest see võib venitada

taotlusvoorus toetatavate projektide väljaselgitamise ebamõistlikult pikaks ning see ei ole

enamuse taotlejate ega toetuse andja huvides (toetuse andmise aeg on piiratud). Toetuse

taotlejatel on õigustatud ootus, et taotlusi menetletakse ettenähtud menetlusajast kinni

pidades. Täiendavate selgituste andmine võib tähendada ka sellele taotlejale eelistuse

andmist taotlejate ees, kelle taotlust moodustunud pingerea alusel tuleks toetada ja kellele

lisaselgituste esitamise võimalust seega ei anta. Seega oleksid taotlejad, kelle taotlused on

nõuetekohased, ebavõrdses seisundis, sest neil ei anta võimalust täiustada taotluses olevat

infot. Ärakuulamisõigus vastandub võrdse kohtlemise põhimõttele ja ka põhimõttele, et TRO

tuleb teha tähtaegselt halduskoormust põhjendamatult suurendamata. Eelneva tõttu on

põhjendatud piirata ärakuulamisõigust ulatuses, millal see ei sobi kokku konkursi teel toetuse

andmise olemusega.

Enne taotleja jaoks negatiivse otsuse tegemist tuleb taotlejale anda võimalus esitada

omapoolsed vastuväited siiski juhul, kui projektide hindamise etapis moodustatud projektide

paremusjärjestuse alusel tuleks projekti toetada, kuid taotlusvooru eelarve piiratuse tõttu saab

toetada väiksemas mahus kui on toetust taotletud või hindamise järgselt ilmneb, et taotleja

ei vasta siiski nõuetele.

Eelnõu §-ga 14 nähakse ette ettemaksete tegemise võimalus. Ettemakseid tehakse Euroopa

Komisjoni tehtavatest ettemaksetest ning selle ületamisel riigi käibevahenditest. Ettemakseid

ei tehta riigiasutustele sest, et neil on võimalik saada ajutisi käibevahendeid riigieelarvest.

Ettemaksena antud toetuse kasutamist abikõlblike kulude tasumiseks tuleb toetuse saajal

tõendada nõutud tähtajaks. Alles pärast seda saab abikõlblikuks loetud kulud lisada Euroopa

Komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse. Toetuse saajatele, kes on riigiabi või vähese

tähtsusega abi saajad tehakse ettemakseid ühissätete määruse kohaselt finantsasutuse garantii

alusel ning selliseid ettemakseid saab esitada Euroopa Komisjonile hüvitamiseks, seega

11 Seda seisukohta toetab Riigikohtu 17.06.2011 lahend nr 3-3-1-37-11 (p 13)

01.04.2021

16

koormus riigi eelarve käibevahenditele selliste ettemaksetega ei suurene. Ettemakse

andmiseks ja selle kasutamise tõendamiseks nähakse täpsemad tingimused ja kord ette

Ühendmääruses.

4. jagu

Rakenduskava seire ja hindamine

Eelnõu §-ga 15 reguleeritakse rakenduskava elluviimise seire korraldust.

Lõike 1 kohaselt täidab Rahandusministeerium koostöös korraldusasutuse, rakendusasutuste

ja rakendusüksustega rakenduskava elluviimise seirega seotud ülesandeid. Seireinfo ja

lõpparuande esitamist Euroopa Komisjonile reguleerib ühissätete määrus ja Euroopa

Komisjoni juhised. Iga-aastast rakenduskava seirearuande koostamist ühissätete määrus

enam ette ei näe. Rahandusministeerium esitab Euroopa Komisjonile ja seirekomisjonile

regulaarselt seireinfot ja koostab rakenduskava lõpparuande. Koostöö korraldusasutuse,

rakendusasutuste ja rakendusüksustega on aktuaalsem rakenduskava elluviimise kohta

vaheülevaate koostamisel, mis muuhulgas peab sisaldama rakenduskava tulemuste

sihttasemete saavutamise analüüsi. Rahandusministeerium esitab koostöös korraldusasutuse,

rakendusasutuste ja rakendusüksustega koostatud rakenduskava lõpparuande

seirekomisjonile kinnitamiseks. Kinnitatud lõpparuande esitab Euroopa Komisjonile

korraldusasutus.

Lõike 2 kohaselt tuleb korraldusasutusel, rakendusasutustel, rakendusüksustel ja

rahastamisvahendi rakendajatel anda Rahandusministeeriumile rakenduskava elluviimisega

seotud teavet vastavalt Rahandusministeeriumi koostatud juhistele, sealhulgas jooksvaks

seireks, vaheülevaadeteks ja lõpparuande koostamiseks. Samuti tuleb anda vajalikku teavet

Euroopa Komisjoniga toimuvateks aastakoosolekuteks, Vabariigi Valitusele toetuse

kasutamise edenemise ülevaadete tegemiseks, soovituste täitmise jälgimiseks ja probleemide

lahendamiseks.

Lõikega 3 tagatakse Euroopa Komisjonile edastatud seireinfo avalikustamine.

Korraldusasutus vastutab keskselt toetuse kasutamist ja andmist kajastava veebilehe

toimimise, sealhulgas seireinfo avaldamise, eest. Avalikustatava seireinfo edastab

korraldusasutusele Rahandusministeerium.

Eelnõu §-ga 16 reguleeritakse seirekomisjoni moodustamist ja selle tegutsemisega seotud

asjaajamist. Seirekomisjoni moodustamise eest vastutab Rahandusministeerium.

Seirekomisjon tuleb ühissätete määruse kohaselt moodustada hiljemalt kolme kuu jooksul

pärast Euroopa Komisjoni poolt rakenduskava kinnitamist. Rahandusministeerium tagab

seirekomisjoni asjaajamise, valmistab ette seirekomisjoni materjalid ja koostab koosolekute

protokollid. Seirekomisjoni koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord aastas.

Seirekomisjoni ülesanded on reguleeritud ühissätete määruses, muuhulgas kiidab

seirekomisjon heaks rakenduskava muudatused.

Eelnõu §-ga 17 reguleeritakse ühissätete määruse tähenduses rakenduskava elluviimise

mõjude hindamise korraldust.

Lõigetega 1 ja 2 reguleeritakse rakenduskava üleste või mitut valitsemisala hõlmavate

hindamiste läbiviimist, mida korraldab Rahandusministeerium või kus

Rahandusministeerium peab andma Euroopa Komisjoni hindamiste jaoks sisendit.

Hindamiste korraldamiseks annavad rakendusasutused ja rakendusüksused vajalikku teavet.

01.04.2021

17

Rakendusasutusel ja rakendusüksusel tuleb esitada ka peale programmperioodi lõppu

Rahandusministeeriumile teavet, kui seda on vaja Euroopa Komisjoni tehtava järelhindamise

käigus.

Lõike 3 kohaselt teevad rakendusasutused vajadusel oma vastutusala hindamisi arvestades

rakenduskava seirekomisjoni soovitusi. Iga hindamine peab olema arvatud seirekomisjoni

poolt heakskiidetavasse hindamiskavasse. Heakskiit vormistatakse seirekomisjoni

protokollilise otsusega. Tegemist on haldusesisese otsusega.

Lõike 4 kohaselt koostab Rahandusministeerium koostöös korraldusasutuse ja

rakendusasutustega hindamiste kava ning esitab selle seirekomisjonile heakskiitmiseks.

Rahandusministeerium kaasab korraldusasutuse ja asjakohased rakendusasutused

hindamiste planeerimisse ja korraldamisse.

Lõikega 5 kohustatakse korraldusasutust ehk RTK-d avaldama hindamiste kokkuvõtted

kesksel toetuste veebilehel avalikkuse teavitamise eesmärgil tulenevalt ühissätete määrusest

sätestatud nõudest. Hindamiste läbiviijad/korraldajad teevad hindamiste tulemused RTK-le

kättesaadavaks.

Lõikega 6 kohustatakse Rahandusministeeriumi informeerima rakenduskava seirekomisjoni

hindamiste kava alusel teostatud hindamiste tulemusel tehtud peamistest järeldustest ja

soovitustest ning nendega arvestamisest. Rakendusasutus esitab teabe oma hindamise

järelduste ja soovituste ning nendega arvestamise kohta Rahandusministeeriumile.

Lõikega 7 seatakse nõue, et hindamisi võivad läbi viia rakenduskava elluviimise

korraldamisest ja auditeerimisest sõltumatud eksperdid. Selline nõue tuleneb ühissätete

määrusest.

5. jagu Dokumentide säilitamine, andmete töötlemine, juurdepääs andmetele ja

avalikkuse teavitamine

Eelnõu §-ga 18 reguleeritakse dokumentide säilitamise kohustust tulenevalt ühissätete

määrusest nõutust. Dokumentide säilitamistähtaja lõppemisel kogutud või ülesannete

täitmisel tekkinud andmed, sealhulgas isikuandmed, ja dokumendid kuuluvad hävitamisele,

välja arvatud kui need tuleb üle anda Rahvusarhiivile. Dokumentide säilitamiskohustuse

eesmärk on tagada toetuse andmise ja kasutamisega ning asutuste ülesannete täitmisega

seotud andmete ja neid tõendavate dokumentide olemasolu toetuse andmise õiguspärasuse

kontrollimisteks, sealhulgas auditeeriva asutuse, Euroopa Komisjoni ja Kontrollikoja

läbiviidavate auditite tarbeks.

Dokumentide säilitamistähtaeg muutub võrreldes STS2014_2020ga. Säilitamistähtaeg

hakkab sõltuma vaid projektile tehtud lõppmaksest ja ei ole seotud enam rakenduskava

aruandeaasta lõpuga.

Säilitamistähtaeg katkeb uurimis-, finantskorrektsiooni-, vaide- ja kohtumenetluse ajal.

Säilitamistähtaja arvestus algab uuesti, kui toetuse saaja on nõuet tunnustanud või katkemise

aluseks olevaid asjaolusid enam ei esine, st katkemise aluseks olev menetlus lõpeb. Selline

kord on ka ühissätete määruses.

01.04.2021

18

Eelnõu §-ga 19 reguleeritakse teabe töötlemist ja avaldamise piiranguid.

Rahandusministeeriumi, korraldusasutuse, rakendusasutuse, rakendusüksuse ja auditeeriva

asutuse töötajad võivad töödelda ja omavahel vahetada neile tööülesannete käigus saadud

või loodud teavet ja dokumente. Eraldi reguleeritakse andmete töötlemist, sealhulgas

kogumist ja edastamist ESF+ vahenditest toetatavas toimingus osaleja kohta andmekorje

tegemiseks ja rakendusüksusele esitatamiseks ning rakenduskava mõjude hindamiseks.

Nimetatud õiguste andmine on vajalik, kuna avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse

seaduse kohaselt on nõutud seaduses sätestatud õigusliku aluse olemasolu piiratud

juurdepääsuga andmete töötlemiseks. Isikuandmeid ei töödelda kauem, kui see on vajalik

andmete kogumisel seatud eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas kuni dokumentide ja andmete

säilitamistähtaja lõpuni, kui isikuandmeid peab säilitama kulude abikõlblikkuse või

kohustuste täitmise tõendamiseks.

Lisaks kehtestatakse haldusülesande täitjale üldine nõue hoida saladuses temale teatavaks

saanud piiratud juurdepääsuga teavet nii töösuhte või ametis oleku ajal kui ka pärast selle

lõppu, arvestades asjakohastest õigusaktidest tulenevaid avaldamise ajalisi piiranguid.

Sättega sedastatakse üle avaliku teenistuse seaduse § 55 ja HMS § 7 lõikes 3 sätestatu. Ka

auditeerijad võivad kokku puutuda nii äri- või riigisaladusega kui ka isikandmetega ning ka

sellistel juhtudel tuleb järgida vastavale teabele kehtivaid piiranguid.

Kokkuvõtlikult saab jaotada eelnõu tähenduses teabe avalikustamist järgmiselt:

a) aktiivselt avalikustatav teave ehk kohustatud asutus teeb teabe ise avalikuks;

b) passiivselt avalikustatav teave ehk teabenõude korras väljastatav (avaldatav) teave;

c) juurdepääsupiiranguga avalik teave ehk teave, millele on võimalik juurdepääs saada vaid

õigustatud huvi korral.

Eelnõu §-ga 20 reguleeritakse millal ja millised toetuse kasutamise ja andmisega seotud

andmed on avalikustatavad12 või avaldatavad. Teabe avaldamise piirangud tulenevad lisaks

avaliku teabe seadusele ka käesolevast seadusest.

Lõigete 1 kuni 3 kohaselt võib avalikustada enne TRO jõustumist taotluste kohta statistilisi

andmeid (teabenõude alusel), välja arvatud erisuste korral. Eelnõuga on laiendatud taotlejate

ringi, sealjuures on avalikustatavad avaliku teabe seaduse §-s 5 nimetatud teabevaldaja

taotlusega seotud andmed, välja arvatud, kui muu seaduse alusel on andmed määratletavad

piiratud juurdepääsuga teabeks.

Piiratud juurdepääsuga teave on muuhulgas ärisaladusega seonduv teave. Eeldatakse, et ettevõtja ise märgib ära, millist teavet ta loeb ärisaladuseks. Kui ettevõtja ise ei väljenda, et tegu on ärisaladusega, siis asutus peaks avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 17 kohaselt omal algatusel märkima dokumendi piiratud juurdepääsuga dokumendiks vaid siis, kui ärisaladuse sisaldumine dokumendis on ilmne. Asutus küsib vajadusel ettevõtjalt põhjendusi, kuid piirangu seab ta (või keeldub seadmisest) enda kaalutlusotsusena. Ärisaladusena ei käsitleta avalik-õiguslike isikute või asutuste poolt saadud rahaliste vahenditega seotud teavet, andmeid lepingu eseme, leppetrahvi ja muude sanktsioonide kohta jms. Ärisaladuse mõiste tuleneb ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikest 2.

12Avaliku teabe seaduse § 8 lõikes 2 kohaselt on teabe avalikustamine teabevaldaja poolt seadusega sätestatud

korras teabele juurdepääsu võimaldamine, ilma et selleks peaks teabenõuet esitama.

01.04.2021

19

Teadus- ja arendusasutustele teadus- ja arendustegevuseks (edaspidi T&A) toetuse

taotlemisel taotluses esitatud andmed peetakse vajalikuks jätta avalikustatavaks, sest T&A

asutused ei ole kasumile orienteeritud ning nende tegevusteks eraldatavad toetused ei ole

suunatud äritegevuse toetamisele. T&A meetmetes toetuse andmise eesmärk on eelkõige

Eesti teaduse konkurentsivõime tõstmine, et luua pikemas perspektiivis soodne pinnas

innovatsiooniks ning majandustegevuse kasvuks. Seda erandit saab rakendada, kui projektid

ei sisalda ärisaladust ega intellektuaalomandi õigustega kaitstud teavet. Eelkõige on seda

erandit vaja olukordades, kus mitu taotlejat soovivad toetust ühesuguse sisuga projektile –

näiteks teaduskeskuse ehitamiseks või väga kalli teadusaparaadi ostmiseks, samas oleks

otstarbekas rahastada ainult ühte sellist projekti. Seega on vajalik luua võimalus avalikuks

aruteluks, kuhu oleks võimalik kaasata asjassepuutuvate kõrgkoolide ja teadus- ja

arendusasutuste esindajad. Vaid avaliku arutelu, kaasamise ja teaduspõhise diskussiooni

tulemusena on võimalik T&A tegevuse valdkonnas tagada optimaalseid

investeeringuid. Selleks, et vältida põhjendamatuid teabenõudeid kolmandatelt isikutelt enne

TRO või taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist, tuleb TAT määruses sätestada ka

osapooled, kellele teavet avalikustatakse ning kuidas toimub avalikustamine.

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõike 1 punkti 5 kohaselt on

riigieelarvelistest vahenditest finantseeritud põhitegevuse tulemused, millega ei kaasne

intellektuaalomandiõigused, samuti avalik teave. Seega ei lähe käesolev avalikustamise

erand vastuollu juba olemasoleva korraga.

Rahuldamata jäetud avaldamisele mittekuuluvate taotluse andmed saab määrata piiratud

juurdepääsuga teabeks kuni 2032. aasta 31. detsembrini, mis on lõplik rakenduskava

elluviimisega seotud dokumentide säilitamistähtaeg. Rahuldamata jäänud taotlused tuleb

peale nimetatud tähtaega hävitada, kuna need ei kuulu olemuselt ka arhiiviväärtusega

dokumentide alla, mis tuleks rahvusarhiivile üle anda.

Lõike 4 kohaselt tuleb korraldusasutusel avalikustada ühissätete määruses nimetatud

projektide rahastamisega seotud andmed selleks loodud veebilehel.

Lõike 5 kohaselt on projektide hindajate nimed ja nende poolt antud hinnangud iseseisvalt ja

eraldi on avalikustatavad, kuid tuleb jälgida, et ei oleks võimalik seostada, millise hinnangu

andis projektide valikukriteeriumide ja -metoodika alusel konkreetne projekti hindaja.

Hindajate kaitse on oluline, et tagada julgelt hinnangu andmine ja viia minimaalseks

hindamisjärgne hinnangute andmine hindajale endale.

Lõikes 6 eesmärgiks on tagada, et toetuse saajale oleks kontrollitavaks osutumine suhteliselt

ootamatu. Teadmatus, kas valimisse sattutakse, distsiplineerib enam tegutsema vastavalt

reeglitele. Praktikas on leitud, et kuna kohapealse kontrolli- ja auditiplaanid koostatakse

aegsasti ette, siis plaani avalikustamine võib mõjutada kontrolli tulemusi (nt toetuse saaja

jõuab tellida oma projektis toetuse kasutamise õiguspärasuse kontrolli, kuna teab, et tema

projekti kindlasti kontrollitakse), seega on põhjendatud kohapealse kontrolli- ja auditiplaanid

tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet sisaldavateks dokumentideks.

Kontrolli- ja auditiplaanide puhul on tegemist avaliku teabe seaduse § 35 lõike 2 punktis 3

nimetatud asutusesiseselt adresseeritud dokumentidega. Avalikustamise piiramine ei tähenda

aga seda, et toetuse saajat ei teavitata ette kontrolli või auditi läbiviimise kavatsusest. Auditi

lõpparuannet ja kontrolliakti ei avalikustata avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 2 või

§ 35 lõike 2 punkti 2 alusel enne nende lõplikku kinnitamist.

01.04.2021

20

Lõike 7 kohase toetuse finantskorrektsiooni otsuse (edaspidi FKO) andmete avalikustamine

on seotud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel avalikustatavate toetuse saajate andmete ja

määratud toetuse summade avalikustamise kohustusega, sest FKO avalikustamine

korrigeerib avaldatud toetuse summat. FKOga seotud isikute ja summade avalikustamine on

kooskõlas ka avaliku teabe seaduse § 36 lõike 1 punktiga 9, mille kohaselt on keelatud

tunnistada asutusesiseseks teabeks riigi eelarve kasutamise ning eelarvest makstud tasude ja

hüvitiste seotud andmed, ning sama lõike punktiga 12, mille kohaselt on keelatud tunnistada

asutusesiseseks teabeks riikliku või teenistusliku järelevalve korras jõustunud ettekirjutusi

või akte. Koonddokumendi avalikustamisega väheneb vajadus vastata üksikpäringutele.

Lõikega 8 korratakse üle isiku õigus tutvuda dokumendis tema kohta käiva teabega, saada

väljavõtteid, kui dokument sisaldab andmeid, millele juurdepääs on piiratud.

Eelnõu § 21 kohaselt jätkatakse perioodil 2021–2027 toetuse kasutamise ja andmise üle

arvestuse pidamist varasemate programmperioodi jaoks loodud infosüsteemis (edaspidi

register). Registrimäärusega nähakse ette andmekoosseisud, arvestades toetuse andmise

menetlusetappe ja infoga, mida tuleb esitada Euroopa Komisjonile rakenduskava elluviimise

seire ning maksetaotluste ja kuluaruande raames. Register täidab tugifunktsioone toetuse

kasutamise ja andmise üle arvestuse pidamisel, info talletamisel ja edastamisel. Registris

oleva teabe põhjal jälgitakse rakenduskava elluviimise edenemist, ülesannete täitmist ja

kulude abikõlblikkust. Registrit on arendatud toetuse taotluste, projekti aruannete, projektile

maksete tegemise ja menetlemise ning otsuste esitamise keskkonnaks (e-toetuste keskkond).

Kuna kõik osapooled lähtuvad otsuste tegemisel vaid registrisse, sealhulgas e-toetuse

keskkonda kantud infost, on sellistel andmetel, mis on seotud toetuse andmise, kasutamise,

maksmise ja tagasinõudmise protsessiga, õiguslik tähendus.

Täiendavalt on kavatsus koguda registrisse ESF+ määruse artikli 15 lõike 1 ning lisa I ja II

kohased isikuandmed sellest fondist rahastatud projektides osalevate füüsiliste isikute kohta.

Seni on vastavaid andmeid kogutud ja töödeldud registriväliselt, osaliselt ka Statistikaameti

kaudu.

Eelnõu alusel kogutud andmete säilitamine registris lõpeb dokumentide säilitamistähtaja

lõppemisel.

Eelnõu § 22 lõigetega 1 ja 2 nähakse ette rakenduskava toetusvaldkondadest ja -meetmetes

üldsuse teavitamise korraldus. Peamised teavitamismeetmed ja -strateegia kirjeldatakse

rakenduskavas. Korraldusasutus koostab koostöös Rahandusministeeriumi,

rakendusasutuste ja rakendusüksustega rakenduskavas kavandatu elluviimiseks

teavitamistegevuste juhise, milles kavandatakse toetuse saamise ja kasutamise võimalustest

avalikkuse teavitamise peamised põhimõtted, tegevused ja suuremad üritused.

Kommunikatsioon aitab tõsta toetuse abil rahastatavatest tegevustest ja investeeringutest

avalikkuse teadlikkust ja nähtavust avalikkuses. Ka programmperioodi 2014–2020

kommunikatsiooni planeerimiseks koostas korraldusasutus koostöös rakendusasutuste ja

rakendusüksustega ühtse teavitamisstrateegia. Kuna toetuse kasutuselevõtuga tegelevad

ministeeriumid, Riigikantselei ja muud rakendamisega seotud asutused, siis koostatakse

strateegia viisil, et kõik toetuste kommunikatsiooniga tegelevad asutused saavad lähtuda

sellest kitsamate tegevuste planeerimisel ja elluviimisel. See võimaldab ühelt poolt hoida

järjepidevust igapäevase kommunikatsiooni korraldamisel.

01.04.2021

21

Avalikkusele suunatud kommunikatsioonis kavandatakse kasutada erinevaid sõnumite

edastamise viise ja kanaleid – sotsiaalmeediat, infopäevi, üritusi, nt iga-aastane Euroopa

päev või fotovõistlus toetatud objektidest; telesaateid, -klippe ja -seriaale, raadiosaateid;

klippe YouTube keskkonnas; spetsiaalseid uudiste rubriike on-line uudiste portaalides.

Lõike 3 kohaselt sätestatakse toetuse saajale avalikkuse toetuse andmisest teavitamise

nõuded, sealhulgas toetusest soetatud või ehitatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu

osalusele viitamise nõuded Vabariigi Valitsuse määrusega, arvestades ühissätete määrusest

tulenevaid sümboolika kasutamise nõudeid.

6. jagu

Projekti ning rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitmise kontrollimine ja

auditeerimine

Eelnõu §-ga 23 määratletakse kontrollimise sisu. Tulenevalt kontrollitava rollist saab

kontrolle liigitada kaheks: rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitmise kontrollid

ning projektide kontrollid.

Korraldusasutus on vastutav rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitmise eest,

sest need ülesanded on osa ühissätete määruse tähenduses korraldusasutuse ülesannetest.

Vastutamine hõlmab rakendusasutuse ja rakendusüksuse TPK-de nõuetele vastavuse

hindamise kõrval ka nende alusel toimimise hindamist. Kontrollide tegemise intensiivsus ja

kontrollimeetme laad sõltub rakenduskava elluviimise riskide hindamise tulemusest.

Viimastel aastatel on reaalsete kontrollide tegemine asendatud suures osas toimivuse

hindamisega registrist ja muudest koondandmetest kättesaadava teabe analüüsi teel.

Kontrollide, sh analüüsi, põhjal esitab korraldusasutus Euroopa Komisjonile ühissätete

määruse kohaselt igal aastal juhtkonna kinnitava avalduse juhtimis- ja kontrollisüsteemide

toimivuse kohta.

Projektide kontrollid liigituvad haldusmenetluslikuks kontrolliks, mille raames vaadatakse

makse aluseks olevate tingimuste, sealhulgas toetuse saaja kohustuste, täitmist

rakendusüksuses ning vastavalt kontrolli plaanile või ad hoc kohapealseks projekti

järelkontrolliks toetuse saaja ja projekti partneri juures, sealhulgas projekti objektide või

tegevuste asukohas.

Eelnõu §-s 24 sätestatakse kes keda kontrollib. Korraldusasutus kaasab vajadusel kontrolli

läbiviimisse rakendusasutuse esindaja, kelle TATi alt on projekti toetatud, näiteks kui

küsimus on TAT rakendamises.

Projektide elluviimise ja toetuse kasutamise kontrollimine on rakendusüksuse ülesanne.

Korraldusasutus võib kontrollida ka toetuse saajat, et hinnata rakendusüksuse tööd.

Kontrollija määramisel või volitamisel tuleb arvestada erapooletuse nõudega, mistõttu

kontrolli ei või teostada või selles osaleda ei või isik, kes tuleks taandada HMS § 10 alusel.

Kontrollijaks olev töötaja või ametnik peab toetuse saaja nõudmisel tõendama oma volitust,

näiteks kui toetuse saaja kahtleb kontrollija õiguses toiminguid läbi viia. Seega peaks toetuse

saaja juures kohapealset kontrolli tegev kontrollija kaasas kandma temale kontrolli

teostamiseks volituse olemasolu tõendavat dokumenti. Eelkõige võib selline nõue tekkida

haldusvälise isiku kontrollimisel.

01.04.2021

22

Võrreldes STS2014_2020 ei nähta enam võimalust kontrollida asjaolusid lõppsaaja juures,

kuivõrd tõendamise koormus on toetuse lõppsaajale vahendajal ehk toetuse saajal.

Lõppsaajalt võib siiski küsida andmeid toetavas tegevuses osalemise asjaolude või lõppsaaja

projektile toetuse andmise kohta. Ka kolmandalt isikult võib küsida projektiga seotud

asjaolusid, kui ta on seotud projekti elluviimisega - näiteks teenuse saajana, töövõtjana,

ehitajana, tarnijana, vms. Vastavalt ühissätete määrusele võib erandina kontrollida

rahastamisvahendist garantii andmisel garantii aluseks oleva laenu andmise asjaolusid laenu

andja juures, et tuvastada garantii andmise õiguspärasust.

Eelnõu §-ga 25 sätestatakse kontrollijate õigused kontrolli läbiviimiseks, sõltumata sellest,

kas toimub haldusmenetluslik kontroll või kohapealne kontroll.

Eelnõus ei nähta ette erinevusi kontrollija õigustes, sõltuvalt sellest, kas toetuse saaja on

haldusväline isik või mitte, sest makse eelduste täitmise tõendamise koormus ei erine sellest.

See tähendab seda, et kui kontrollijale ei esitata tõendeid, mis veenaksid toetuse õiguspärases

väljamakses või toetuse saaja kohustuste täidetust, siis tagajärjeks on see, et toetuse

maksmise eeldusi ei saa lugeda täidetuks. Eelnõus nimetatud kontrollija õigused on

ammendavad vastavalt kontrollivajadusele, seega korrakaitseseaduse üldmeetmete

kasutamise õigusi ei ole vaja kontrollijatele anda.

Kui rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesannete täitmise kontrollimisel ei ole võimalik

tuvastada toiminguid, mis tõendaksid ülesande täitmist või nende nõuetekohast täitmist, siis

antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ehk kontrollijal on õigus anda ülesande

nõuetekohaseks täitmiseks soovitusi või määrata järeltoiminguid ehk konkreetseid

parendustegevusi, vajadusel koos täitmise tähtajaga.

Eelnõu §-ga 26 kohustatakse kohapealse kontrolli läbiviimise kavatsusest kontrollitavale ette

teatama ja etteteatamise aeg peaks olema mõistlik, arvestades hea halduse põhimõtteid13,

selleks, et kontrollitav teaks oma aega planeerida. Kui kavandatakse ootamatut kohapealset

kontrolli ja eeldatakse, et etteteatamine ei vasta kontrolli eesmärgile, siis sellest ette teatama

ei pea.

Kohapealse kontrolli raames vaadatakse neid asjaolusid, milles pole võimalik veenduda e-

toetuse keskkonna kaudu esitatud andmete ja dokumentide põhjal või soovitakse üle

kontrollida, kas esitatud teave või dokumendid vastavad esitatule ja kajastuvad ka reaalselt.

Kohapealse kontrolli käigus võib olla hõlpsam tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist,

sh projekti tegevuste toimumist või edenemist ning toetuse andmise aluseks olevate

tulemuste saavutamist, samuti teavitamisnõuete täitmist. Kohapealse kontrolli käigus võib

vajadusel kontrollida e-toetuse keskkonna kaudu esitatud dokumentide originaalile

vastavust.

HMS § 18 lõige 1 punkt 4 annab kaalutlusõiguse kontrollakti koostamiseks, kuid lõikes 2

nähakse ette selle kohustuslikkus, sest vastavalt ühissätete määrusele peab olema tagatud

piisav kontrolljälg ka läbiviidud kontrollide kohta ning piisavaks kontroll-jäljeks on

kontrollakt.

Eelnõu §-ga 27 reguleeritakse auditeeriva asutuse ülesannete täitmist.

13 Euroopa Liidu lepingu artiklist 6, mis osutab põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktile a) tuleneb, et igal isikul on

õigus, et teda kuulatakse ära enne kui tema suhtes rakendatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada.

01.04.2021

23

Lõikega 1 määratakse Rahandusministeerium auditeerivaks asutuseks.

Lõike 2 kohaselt tulenevad auditeeriva asutuse ülesanded ühissätete määrusest. Auditeeriva

asutuse ülesandeks on muuhulgas korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning

sealhulgas korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide hindamiseks rakendusasutuse

ja rakendusüksuse tööprotsesside ühissätete määrusest tulenevate nõuetele vastavuse

hindamine ja projektiauditite läbiviimine. Auditeeriv asutus juhindub oma ülesannete

täitmisel muuhulgas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditest. Auditid tehakse

auditistrateegia kohaselt valimi alusel. Auditeeriv asutus koostab auditite kohta iga-aastase

koondarvamuse ehk ühissätete määruses nimetatud auditi arvamuse ja auditeerimise

aastaruande ehk ühissätete määruses nimetatud kontrollaruande, mille esitab korraldusasutus

arvepidamise ülesannetes Euroopa Komisjonile koos aasta kuluaruandega.

Euroopa Komisjon tugineb liikmesriigi esitatud kuluaruande ja maksetaotluste

usaldusväärsuse, sh kulude abikõlblikkuse, hindamisel auditeeriva asutuse arvamusele.

Auditeeriva asutuse tööd kontrollib Euroopa Komisjon.

Lõigetega 3–5 antakse auditi läbiviijale auditi läbiviimiseks vajalikud õigused. Auditeerib

selleks volitatud ametnik. Auditeeriv asutus võib auditi läbiviimise teenusena sisse osta.

Lõike 6 kohaselt kehtestab auditi tegevusest selgema arusaamise eesmärgil auditite tegemise

ja aruandluse, st audiitori iga-aastase koondarvamuse ja auditeerimise aastaruande

koostamise korra Vabariigi Valitsus määrusega.

7. jagu

Finantskorrektsioon

Eelnõu §-ga 28 reguleeritakse finantskorrektsioonide tegemist. FKO tegemise üldine alus ja

termin tuleneb ühissätete määrusest. FKO-ga vähendatakse või tühistatakse täielikult

vastavalt rikkumise ulatusele või mõjule määratud toetus (väheneb ka sellele vastav

omafinantseering). FKO tegemise üksikasjalikumad alused ja ulatus sätestatakse Vabariigi

Valitsuse määrusega, et ühtlustada FKO-de tegemist ja muuta kaalutlusõiguse kasutamine

läbipaistvamaks. Peamiselt reguleeritakse selles määruses riigihangete seaduse rikkumise

tagajärjed vastavalt EK finantskorrektsioonide tegemise juhisele14. Samuti nähakse ette

protsendimäärad juhtudeks, kus rikkumise ehk kohustuse täitmata jätmise mõju ulatust ei ole

võimalik üheselt määratleda, näiteks väljund- või tulemusnäitajate mittesaavutamisel,

kestvuse nõude või teavitamiskohustuse rikkumisel. Kuna tegemist on avalik-õigusliku

kahjuga ja selle tuvastamise alused tulenevad õigusaktidest, siis rahalise mõju

väljaselgitamisel ei rakendu võlaõigusseaduse tähenduses kahju tuvastamise reeglid. Kui

rikkumise ulatus on üheselt määratav, siis tuleb FKO teha konkreetse summa ulatuses.

Samuti reguleeritakse FKO tegemise lõppaeg. Toetuse saamisega seotud viimaseks

kohustuseks võib olla, sõltuvalt projekti olemusest, kas dokumentide säilitamise kohustus

või projekti sihtotstarbelise jätkuvuse tagamise kohustus (kestvuse nõue). Arvestades, et

projektid võivad olla mitme-aastased, siis üksikjuhtumi puhul tuleb arvestada FKO tegemise

aegumise reegleid, mis on reguleeritud Euroopa Liidu finantshuvide määruses, mille

rakendamist abistavad mitmed kohtulahendid. Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi

tagasinõude aegumistähtaeg on kümme aastat riigiabi andmisest.

14 LISA KOMISJONI OTSUS, 14.5.2019, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-eeskirjade

rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks.

Kättesaadav:

https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/GL_corrections_pp_irregularities_anne

x_ET.pdf

01.04.2021

24

Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõude menetlemisel lähtutakse

konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust. Riigikogus menetluses oleva konkurentsiseaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (…..SE) kohaselt

kavandatakse luua konkurentsiseaduses edasiselt ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi

tagasinõude menetlemise juhtude tarbeks ühetaoline regulatsioon. Eelnõu punkti 5 kohaselt

täiendatakse konkurentsiseaduse § 42 lõikega 7, mille kohaselt riigiabi andjal on õigus

ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tagasi nõuda kümne aasta jooksul. Tähtaeg hakkab

kulgema päevast, kui riigiabi saajale anti ebaseaduslikku või väärkasutatud riigiabi kas

üksikabina või abikava raames. Kavandatav aegumistähtaeg konkurentsiseaduses on

analoogne nõukogu määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–

29), artiklis 17 tooduga, mille kohaselt Euroopa Komisjonil on õigus abi tagasi nõuda kümne

aasta jooksul. Seega olenemata sellest, kas abi ebaseaduslikkus või väärkasutus on tuvastatud

Euroopa Komisjoni või riigisiseselt riigiabi andja poolt, on riigiabi ebaseaduslikkuse või

väärkasutuse tuvastamise juhtudel tagasinõude esitamise tähtajaks ühetaoliselt kümme

aastat. Tähtaja kulgemine algab päevast, mil riigiabi saajale antakse ebaseaduslikku või

väärkasutatud riigiabi kas üksikabina või abikava raames.

Eelnõu § 29 reguleerib FKO-ga tagasinõutud toetuse tagasimaksmist ja intressi kohaldamist.

Intresside küsimist ühissätete määrus ette ei näe. Küll tuleb ühissätete määruse kohaselt

nõuda viivist (viivisintressi) tähtaegselt tagastamata toetuselt.

Lisaks tuleb arvestada, et juhul, kui tagasinõutud toetus on tagastatud, sh loetakse tagastatuks

tasaarveldamise tulemusel, ja hiljem tunnistatakse tagasinõue vaide või kohtumenetluse

tulemusel kehtetuks, siis esialgse olukorra taastamiseks lisandub toetuse tagastamisel intress

vastavalt riigivastutuse seaduse § 23 punktile 115. Riigivastutuse seaduse rakendumine on

kooskõlas Põhiõiguste harta artikli 41 lõikes 3 nimetatud põhimõttega, mis näeb ette

kahjuhüvitamise kohustuse liidu õiguse, sealhulgas ühissätete määruse, kohaldamisel.

Lõike 1 kohaselt peab toetuse saaja toetuse tagasi maksma FKO-s näidatud summas ja

tähtajaks. FKO-ga tagasi nõutud toetus tuleb tagastada FKO kehtima hakkamise päevast

arvates 60 kalendripäeva jooksul, ebaseadusliku riigiabi ning riigiabi väärkasutamise tõttu

tehtud tagasinõude korral 4 kuu jooksul. Viimase puhul ei saa tagasinõuet ajatada, sest kuni

tagastamiseni kohaldub liitintress. FKO kui haldusakt hakkab kehtima vastavalt HMS § 61

lõikele 1 alates selle kättetoimetamisest koostoimes HMS § 62 lõike 2 punktiga 2, mille

kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem

haldusakt tunnistatakse kehtetuks või muudetakse.

Lõikega 2 reguleeritakse juhtumit, kui FKO tehakse ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi

tagasinõudmise korral. Sellisel juhul juhindutakse tagasinõude korral konkurentsiseaduse §-

s 42 sätestatust16, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti. Struktuuritoetuste andmise

korral tuleb tähelepanelikult jälgida ka seda, et juhul kui samaaegselt ebaseadusliku või

väärkasutatud riigiabi tuvastamise juhuga tuvastatakse ka struktuurifondide osas reeglite

rikkumine, mis samuti toob kaasa toetuse tagasinõudmise, tuleb tagasinõudmisel juhinduda

erinormide olemasolul nendes normides sätestatust. Toetus nõutakse tagasi koos intressiga

vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud

15 Vaata ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsust 3-3-1-81-13, punktid 14-17. 16 Riigikogus menetluses on käesoleva eelnõu kooskõlastamise ajal konkurentsiseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu …..SE

01.04.2021

25

eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83,

27.03.1999, lk 1–9), artikli 14 lõikele 2, mille rakendamissätted on Komisjoni määruse nr

794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse

üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT

L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artiklites 9–11. Samasisulist nõuet kajastab ka Euroopa Komisjoni

teatis riigiabi reguleerivate õigusaktide täitmise tagamise kohta liikmesriikide kohtute poolt17

(edaspidi kohtute teatis), näiteks Euroopa Kohtu otsus C-277/00, millest tuleneb, et

tagasinõudmise täielik eesmärk on täidetud, kui abi on tagastatud koos intressiga.

Ettevõtja turupositsiooni taastamiseks tuleb toetus tagastada koos liitintressiga ehk eelneval

aastal kogunenud intressilt tuleb samuti tasuda intressi, millise rakendamise nõue tuleneb

Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklist 11. Aluseks tuleb võtta toetuse

maksmise ajal rakendatud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud intressimäär, mille kinnitab

Euroopa Komisjon oma teatises liikmesriigile kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade

ja viite/diskontomäärade kohta18.

Toetus tuleb tagastada liitintressiga alates päevast, mil ebaseaduslik abi maksti välja ning

intressi määraks tuleb võtta komisjoni riigiabi viite- ja diskontomäär. Liitintressi tuleb

maksta kuni toetuse tagasimaksmiseni.

Tagasimaksmisele kuuluv riigiabi koos intressiga tuleb tagastada esimesel võimalusel, kuid

hiljemalt nelja kuu jooksul FKO saamisest.

Ebaseadusliku riigiabi ning riigiabi väärkasutamise mõistete sisustamisel tuleb lähtuda

konkurentsiseaduse § 42 lõigetes 1 ja 2 sätestatust. Ebaseaduslikult antud riigiabi

juhtumiteks tuleb lugeda kõik uued abid, mis on kehtestatud vastuolus ELTL artikli 108

lõikega 3. Abi tuleb pidada ebaseaduslikuks ka juhtudel, kui abi on antud nn üldise

grupierandi määruse alusel, kuid hilisemalt tuvastatakse, et määruses seatud tingimused ei

olnud täidetud. Sellisel juhul on abi andmisel rikutud teatamiskohustust, mistõttu tuleb abi

pidada ebaseaduslikuks. Abi väärkasutuseks tuleb lugeda konkurentsiseaduse § 42 lõikes 2

toodud mõiste määratluse kohaselt juhtumeid, kus on tuvastatud, et abi on kasutatud selle

saaja poolt vastuolus komisjoni otsusega.

Mõistete sisustamisel on lähtutud nõukogu määruses (EL) 2015/1589 sätestatust (artikkel 1

punktid f ja g). Hanke tingimuste rikkumine või vara mittesihtotstarbeline kasutamine ei

pruugi kaasa tuua riigiabi väärkasutust konkurentsiseaduse mõistes, samas aga võib. Igal

juhul kui tegemist on riigiabi andmisega, tuleks rikkumiste korral eraldiseisvalt hinnata ka

võimalikku riigiabi ebaseaduslikust või väärkasutust. Väärkasutuse hindamisel tuleb lähtuda

komisjoni otsuses toodust – kui abisaaja kasutab abi vastupidiselt positiivsele või

tingimuslikule otsusele, on tegemist riigiabi väärkasutusega.

Lõikega 3 sätestatakse võimalus sama projekti raames rahaliste nõuete tasaarveldamiseks,

teavitades sellest eelnevalt toetuse saajat. Tasaarveldamise võimaldamine vähendab

17 Kättesaadav http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2009:085:0001:0022:ET:PDF 18 Näiteks 2013 kohta

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2012:402:0016:01:ET:HTML

01.04.2021

26

sissenõudmisega seotud halduskoormust ning vähendab riske tagasinõutud toetuse

tagasisaamisel.

Lõike 4 kohaselt on toetuse saajal võimalik põhjendatud juhul taotleda rakendusüksuselt

tagasimaksmise ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja makseraskustesse.

Ajatamise taotluses tuleb esitada põhjendused ehk faktilised asjaolud ja seosed nende vahel,

mis veenavad makseraskustesse sattumist. Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi

tagasinõude puhul ei ole ajatamine lubatud.

Ajatamisel tuleb tasuda intressi, sest ajatamise võimaldamise korral peab riik leidma ajutised

vahendid uuele toetusele saajale toetuse välja maksmiseks, sest FKO alusel

tagasimaksmisele kuuluv toetus on arvestuslikult kohustuste vaba ja rakendusüksus saab

sellele summale teha uue rahastamisotsuse. Ka ajatamisel on käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud 60-ne päevane tagastamiseks antav aeg intressivaba. Ajatamisel kohaldatavat

intressi ei rakendata eelnõu § 30 lõikes 2 nimetatud toetuse saajate puhul.

Intressimäär 3% aastas on seni ja võib eeldada ka eelnõu rakendamise ajal asjakohane

arvestades Eesti Panga statistikat. Kui Euribori juhtub olema väiksem kui 0, siis kohaldav

summeeritud protsendimäär ei või olla väiksem kui üks.

Lõike 5 kohaselt antakse rakendusüksusele õigus tunnistada kehtetuks toetuse tagastamise

ajatamiskava, kui sellest ei peeta kinni. Kui ajatamisotsus tunnistatakse kehtetuks, rakendub

lõike 1 kohane tagastamise kord. Kui kehtetuks tunnistamine jääb aega, mil lõike 1 kohane

60 päevane tagastamise tähtaeg on möödunud, siis arvestatakse viivist kuni toetuse lõpliku

tagastamiseni. Soovitav on anda tähtajaks täitmata FKO võimalikult ruttu kohtutäiturile

sundtäitmiseks, et tagada Euroopa Liidu finantshuvid.

Lõike 6 kohaselt kehtestatakse toetus tagasimaksmise ajatamise rakendamiseks täpsemad

tingimused ja kord Vabariigi Valitsuse määruses. Täpsemate tingimuste ja korra all peetakse

silmas näiteks seda, mis aja jooksul tuleb ajatamise taotlus esitada rakendusüksusele,

sealjuures milliseid dokumente ja teavet tuleb esitada, millise aja peale võib ajatamist

taotleda, kui ruttu peab rakendusüksus jõudma otsusele, kas ajatamist saab võimaldada ning

milline on ajatamisotsuse muutmise kord.

Lõikes 7 nähakse ette tähtaegselt tagastamata toetuse korral FKO sundtäitmisse andmise

õigus. Sealjuures ka juhul, kui tagasinõuet ei ole võimalik lugeda tasutuks tasaarveldamise

või tagasinõuet ei ole ajatatud. Enne FKO sundtäitmiseks esitamist tuleks toetuse saajale

saata meeldetuletus tasumise tähtaja saabumisest ning informeerida nõude sundtäitmisele

andmise kavatsusest, seejuures tuleks anda täiendav lühiajaline tähtaeg tagasimaksmisele

kuuluv summa tasumiseks, kui see võiks olla tulemusi andev. Mida kauem sundtäitmisele

andmisega viivitatakse, seda väiksem on võimalus tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi

saada.

Eelnõu §-ga 30 reguleeritakse tähtaegselt tagastamata toetuse korral viivise kohaldumist,

sõltumata sellest, kas FKO-s on märgitud selle kohaldumine või mitte (mis on siiski

teavitamise eesmärgil asjakohane hoiatusena märkida). Tegemist on seaduse alusel

kohaldumise korraga. Viivise arvestamise kord on sama, mis STS2014_2020-s.

Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmisel rakendub kuni toetuse

tagastamiseni liitintress vastavalt konkurentsiseaduse § 42 lõikes 5 sätestatule (Riigikogus

menetluses on käesoleva eelnõu kooskõlastamise ajal konkurentsiseaduse muutmise ja

01.04.2021

27

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu …..SE) ning viivist ei

rakendata.

Lõike 1 kohaselt arvestatakse ja tasutakse viivist tagasimaksmisele kuuluva summa jäägilt

iga tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise tasumise kohustus on kookõlas

ühissätete määrusega, mis näeb ette kohustuse maksta viivist, kui hilinetakse tagasi nõutud

toetuse tagastamisel. Viivise suuruse määramisel on arvesse võetud muude sarnaste avalik-

õiguslike kohustuste (näiteks maksukorraldusseaduse § 117 kohane intressimäär) suurust.

Lõikes 2 sätestataks erand viivise arvestamisele. Erandina ei nõuta viivist riigiasutuste

vahelises suhetes - st kui toetuse tagasimaksmisega viivitab riigiasutus või eraõiguslik

juriidiline isik, kes täidab eelnõu tähenduses rakendusüksuse või rahastatavate tegevuste

elluviija ülesandeid, sellisel juhul on tegemist sisuliselt riigieelarve kuluga, millele peab

riigieelarvest katte leidma. Erand ei kohaldu, kui riik peab ülesande täitja vea tõttu maksma

viivist Euroopa Komisjonile. Seni ei ole riik viivisesse sattunud.

Lõikes 3 sätestatakse võimalus põhjendatud erandjuhul vähendada viivise protsenti kuni 50

protsenti tagasimaksmise tähtpäevast arvates korraldusasutuse nõusolekul. Viivise

vähendamine võib olla põhjendatud näiteks juhul, kui toetuse tagasimaksmisega viivitusse

sattumisel esinevad erakorralised, force majeure olukorrale vastavad asjaolud või kui toetuse

saaja on valmis tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagastama korraga, kuid viivise summa on

tagasimaksmise hetkel ebaproportsionaalselt suur võrreldes tagasimaksmisele kuuluva

põhisumma suurusega.

Lõikes 4 sätestatakse kord, millises järjestuses loetakse nõuded täidetuks.

8. jagu

Vaidemenetlus

Eelnõu § 31 lõike 1 kohaselt on vaidemenetluse läbimine kohustuslik korraldusasutuse,

rakendusasutuse või –üksuse otsuse või toimingu vaidlustamise puhul. Tegemist on HMS

erisusega, sest HMSi kohaselt on isikul võimalus valida, kas esitada vaie haldusorganile või

pöörduda kaebusega kohtusse. Kas taotlejal või toetuse saajal on vaide esitamise õigus,

tuleneb haldusmenetluse seadusest ja kohtupraktikast. Vaideõiguse suhtes eelnõu erikorda

ette ei näe. Vaidemenetluse läbimise kohustuslikkus ei laiene lõppsaajale.

Kohustuslik vaidemenetlus täidab õiguspoliitilisi eesmärke nagu õiguskaitsefunktsioon,

halduse enesekontroll ning halduskohtute töökoormuse vähendamine. Kohustuslik

vaidemenetlus on mõistlik, sest aastate 2017–2020 vaiete statistika alusel19 on kohustuslik

vaidemenetlus võimaldanud nii haldusorganil tehtud vigu parandada kui ka selgitada

kaebajatele täiendavalt otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid, mis omakorda on

vähendanud halduskohtute töökoormust. Vaidemenetluses erimeelsuste lahendamine hoiab

üldiselt kokku nii menetlusosaliste aega ning kohtuvaidlustele kuluvaid rahalisi vahendeid,

arvestades, kui pikaajaliseks võib vahel kujuneda vaidlus kohtus.

Lõike 2 kohaselt lahendatakse vaie kolmekümne kalendripäeva jooksul selle vastuvõetavaks

lugemisest ehk alates päevast, mil ei esine HMS § 79 kohaseid vaide tagastamise aluseid.

19 Vaideid rahuldati 18,5% ja rahuldamata jäeti 70,6%. Kohtusse kaevati edasi nendest 17,3%, millest

omakorda 68,7% olid seotud hangetega.

01.04.2021

28

30-päevane vaide lahendamise tähtaeg on erand HMS § 84 nimetatud 10-päevasele vaide

lahendamise tähtajale. Vaide läbivaatamise aega võib HMS § 84 kohaselt 30-päeva võrra

pikendada. Vaideotsuse tegemise tähtaja ületamisel tuleb arvestada, et vaide esitajal on

halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 3 kohaselt õigus esitada kaebus kohtusse ühe

aasta jooksul, kui vaideotsuse tegemisega on õigusvastaselt viivitatud. Õigusvastasust võib

välistada see, kui vaide esitaja on vastavalt HMS §-le 41 teavitatud otsuse tegemiseks

vajaminevast täiendavast tähtajast. Vaiet lahendav haldusorgan võib HMS § 81 alusel

haldusakti täitmise peatada. Seega vaide esitamine otsuse täitmist automaatselt ei peata.

Eelnõu § 32 näol on tegemist vaidealluvuse eranditega HMS § 71 lõike 2 ja § 73 suhtes.

Eelnõuga antakse rakendusasutuse ülesannet täitvale asutusele õigus teha vaideotsuseid, kui

see puudutab taotluse rahuldamata jätmist. Rakendusasutusele esitatakse vaie

rakendusüksuse kaudu. Rakendusüksusel tuleb vaie edastada rakendusasutusele HMS § 80

lõike 1 kohaselt 7 päeva jooksul, va kui on vaja HMS § 78 lõike 1 kohaselt kõrvaldada

puudused 10 päeva jooksul. Rakendusüksus võib otsustada, et nõustub vaidega ja muudab

vaidlustatavat otsust või tühistab selle, mille tulemusel langeb vaide ese ära ning vaiet ei

peagi rakendusasutusele kui vaideorganile edastama, sest HMS §-de 64 ja 65 kohaselt on

otsuse tegijal õigus tunnistada esialgne otsus kehtetuks või HMS § 44 alusel uuendada

menetlust ja teha HMS § 54 kohaselt uus otsus. Kui rakendusüksus ise vaidlustatavat otsust

ei muuda või tunnista kehtetuks, siis ta edastab vaide rakendusasutusele. Rakendusasutusel

on vaide lahendamiseks 30 kalendripäeva, mida võib vajadusel pikendada.

Rakendusüksuseks olev asutus võib olla vaide lahendajaks, kui ta on täidesaatva riigivõimu

asutus või riigivara seaduse § 3 punkti 8 tähenduses riigi sihtasutus. Eraldi vajab märkimist

asjaolu, et kui korraldusasutuseks olev asutus täidab ka rakendusüksuse ülesandeid, täidab ta

neid eelnõu § 6 lõike 3 kohaselt korraldusasutusena, seega vaidlustatakse rakendusüksuse

ülesannetes tehtud korraldusasutuse otsust.

3. peatükk

Interreg programmide elluviimine

Eelnõu 3. peatükis sätestatakse Interreg programmide väljatöötamise ja elluviimise

põhimõtted, sest nende programmide elluviimine erineb teatud määral rakenduskava

elluviimisest. Kui rakenduskava elluviimine on ühe liikmesriigi põhine, siis Interregi

programmid koostatakse ja viiakse ellu koostöös konkreetses Interreg programmis osalevate

riikidega.

Võrreldes perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusega on Euroopa territoriaalse koostöö

eesmärgi programmide ja Euroopa Liidu naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese

koostöö programmide koostamine ja elluviimine koondatud ühte peatükki, sest ka liidu

õiguses reguleeritakse neid uudsena ühes määruses. Käesoleva seaduse eelnõus nimetatakse

nii Euroopa territoraiaalse koostöö eesmärgi programme kui ka naabruspoliitika

rahastamisvahendi piiriülese koostöö programme ühise nimetusega Interreg programm või

Interreg programmid.

Perioodil 2021–2027 osaleb Eesti järgmistes Interreg programmides:

1. Piiriülene: Eesti–Läti programm, Eesti–Vene programm, Kesk–Läänemere programm

2. Riikidevaheline: Läänemerepiirkonna programm

3. Piirkondadevahelised: Intereg Europe, Urbact, Espon, Interact

01.04.2021

29

Eelnõu §-ga 33 sätestatakse Rahandusministeeriumi pädevus Interreg programmi

koostamisel ja kinnitamisel.

Lõikega 1 määratakse Rahandusministeeriumi ülesandeks pidada läbirääkimisi Euroopa

Komisjoniga, Interreg programmis osalevate riikidega ja asjaomaste asutustega ning sõlmida

Eesti riigi nimel programmi elluviimiseks vajalikke kokkuleppeid.

Lõikes 2 sätestatakse, et Vabariigi Valitsus kinnitab valdkonna eest vastutava ministri

ettepanekul, et Eesti on nõus Interreg programmi kohaselt riikide koostööks. Interreg

programmi koostamine käib riigisiseselt käsikäes riigi eelarvestrateegia koostamisega, sest

Interregi programm sisaldab andmeid nii programmi kogumahu kohta kui ka Eesti poolt

eraldatud, sh tehnilise abi, Interreg programmi kaasfinantseerimise vahendite summat.

Vabariigi Valitus kinnitab, et koostatud programm on Eesti hinnangul valmis esitamiseks

Euroopa Komisjonile. Interreg programm läbib riigisisese kinnitamisprotsessi ka teistes

programmis hõlmatud riikides vastavalt konkreetse riigi õigusele. Kui kõik riigid on vastava

Interreg programmi kinnitanud, esitab selle Euroopa Komisjonile kinnitamiseks programmis

see liikmesriik, kus asub programmi korraldusasutus. Seega tuleb kõikide programmis

osalevate liimesriikide nimel esitada Eestil Euroopa Komisjonile Eest–Läti programm ja

Eesti-Vene programm, sest nende programmide korraldusasutus asub Eestis. Euroopa

Komisjon hindab programmi kooskõla ühissätete määruse, ETK määrusega. Komisjon võib

enne kinnitamist teha tähelepanekuid ja küsida programmi kohta täpsustavat infot.

Lõikes 3 sätestatakse, et kui korraldusasutus hakkab asuma Eestis, siis esitab Interreg

programmi Euroopa Komisjonile Rahandusministeerium. Programmi esitab Euroopa

Komisjonile selle riigi asutus või isik, kus hakkab asuma programmi korraldusasutus.

Programmi ei esitata Euroopa Komisjonile enne, kui kõik programmis osalevad riigid on

kinnitanud, et nad on programmis kokkulepitud sisuga nõus, mis võib mh hõlmata ka

programmis osalevatee riikide finantsilisi kohustusi programmi elluviimisel.

Lõikes 4 sätestatakse, et ETK määruse artikli 9 lõigete 4 ja 5 kohase ning sama määruse

artikli 5 kohase vahendite jaotused ETK määruse artikli 3 lõike 1 ja 2 nimetatud

komponentide vahel otsustab valdkonna eest vastutav minister ning esitab sellekohase teabe

Euroopa Komisjonile.

Vastavalt ETK määruse artiklile 9 annab Euroopa Komisjon igale liikmeriigile teada aastate

lõikes tema ERFi osa piiriülese koostöö ja riikidevahelise koostöö jaoks mõeldud

üldsummast. Euroopa Komisjoni edastatud summa tuleb liikmesriigil nende Interreg

programmide (täpsemalt piiriülese koostöö programmide ja riikidevahelise

koostööprogrammide), milles liikmesriik osaleb, vahel ära jagada.

Lõikes 5 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister otsustab ETK määruse artikli 12

lõikes 3 nimetatud toetuse kandmise ETK määruse artikli 3 lõike 1 punktis a nimetatud

piiriülese koostöö programmidele.

Üks Interreg piiriülese koostöö programmidest (Eesti–Vene programm), milles Eesti osaleb,

on Euroopa Liidu välispiirile suunatud programm, milles osalevad Eesti Vabariigi ja Vene

Föderatsiooni piiriäärsed regioonid. Kui seda programmi ETK määruse artikli 4 toodud

põhjustel ei rakendata, siis on liikmesriigil, st Eestil, õigus nimetatud ERFi toetus, mis oli

01.04.2021

30

kavandatud Eesti–Vene programmile, kanda teistele Interreg piiriülese koostöö

programmidele, milles Eesti osaleb.

Lõikes 6 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus allkirjastada Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr … artiklis 59 lõike 4 punktis a nimetatud

rahastamisleping Euroopa Komisjoniga ja partnerriigiga (st Vene Föderatsiooniga) või sama

lõike punktis b nimetatud rakendamisleping. Selleks, et rakendada Interregi programmi ka

riigis, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, tuleb Euroopa Komisjoni ja riigi, kes ei ole

Euroopa Liidu liikmesriik vahel sõlmida rahastamisleping kooskõlas määruse (EL, Euratom)

[koondfinantsmäärus] [artikli 112 lõikega 4]. Asjaomase Interregi programmi

korraldusasutuse asukohariigiks olev liikmesriik võib samuti rahastamislepingule alla

kirjutada või allkirjastada rakenduslepingu, mis sõlmitakse Interregi programmis oleva

riigiga, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriik. Antud volitusnorm ministrile puudutab Eesti–

Vene programmi.

Eelnõu §-s 34 määratakse Interreg programmi rakendamisega seotud ülesannete täitjad.

Lõikes 1 sätestatakse, et Rahandusministeerium täidab Interreg programmi elluviimisel

seotud liikmesriigi ülesandeid.

Lõigetega 2 ja 3 reguleeritakse Interreg programmi korraldusasutuse ja ühise sekretariaadi

ülesannete täitmist. Kui Interreg programmis osalevad riigid lepivad kokku, et programmi

korraldusasutus asub Eestis, siis määrab valdkonna eest vastutav minister oma käskkirjaga

Rahandusministeeriumi valitsemisasutuse, kes hakkab täitma korraldusasutuse ülesandeid.

Kui Interreg programmi korraldusasutus loob ühise sekretariaadi, kes abistab

korraldusasutust ja seirekomisjoni nende ülesannete täitmisel, siis määrab valdkonna eest

vastutav minister oma käskkirjaga Rahandusministeeriumi valitsemisasutuse, kes hakkab

ühise sekretariaadi ülesandeid täitma. Muu hulgas teavitab ja selgitab sekretariaat toetuse

taotlejatele Interreg programmi raames toetuse saamise võimalusi ja abistab toetuse saajaid

projekti elluviimisel oma pädevuse piires. Sekretariaat teenindab kõikide konkreetsesse

Interreg programmi hõlmatud riikide toetuse taotlejaid toetuse taotlemisel ja toetuse saajaid

projektide rakendamisel (näiteks Eesti–Läti programmi 2021–2027 sekretariaat hakkab

teenindama nii Eesti kui ka Läti taotlejaid ja toetuse saajaid; Läänemere piirkonna

programmi sekretariaat teenindab nii programmi liikmesriikide toetuse taotlejaid ja toetuse

saajaid kui ka Norra, Valgevene ja Venemaa taotlejaid ja toetuse saajaid), Interreg Europe

programmi sekretariaat teenindab kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide toetuse taotlejaid ja

toetuse saajaid, ning lisaks veel programmis osalevate riikide nagu Norra ja Šveits toetuse

taotlejaid ja toetuse saajaid.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui Eestis asuv korraldusasutus loob info- või kontaktpunkti, siis

võib korraldusasutus sõlmida halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu info-

või kontaktpunkti või harukontori loomiseks ning selle õiguste ja kohustuste määramiseks.

Juriidilisile isikule, kellega haldusleping sõlmitakse, delegeeritakse teatud korraldusasutuse

või sekretariaadi ülesanded. Halduslepingus määratletakse täpsemalt info- või kontaktpunkti

ülesanded ning vastutus ning nende rahastamine.

Lõikes 5 määratakse Rahandusministeerium auditeerivaks asutuseks. Auditeeriv asutus

täidab EL õigusaktidest ja käesolevast seadusest tulenevaid auditeeriva asutuse ülesandeid.

01.04.2021

31

Lõikes 6 sätestatakse, et käesoleva paragrahvi lõikeid 2–5 rakendatakse juhul, kui Eesti

täidab EL määrustes nimetatud korraldusasutuse, sekretariaadi või auditeeriva asutuse

ülesandeid. Eesti osaleb mitmetes Interreg programmides, mille programmiasutused asuvad

teises liikmesriigis. Kui programmiasutused asuvad teises liikmesriigis, siis on vastava

liikmesriigi vastutada ja korraldada, millised asutused või organisatsioonid

programmiasutuste ülesandeid täitma hakkavad. Eestis asuvad Eesti-Läti ja Eesti-Vene

programmide programmiasutused, seega tuleb Eestis ka määrata, millised asutused või

organisatsioonid programmiasutuste ülesandeid täitma hakkavad.

Lõikes 7 Kui toetuse saaja ja partneri abikõlblikke tegevusi ja kulusid ei kontrolli Interreg

programmi korraldusasutus kogu programmi alal, siis peab iga Interreg programmiga

hõlmatud riik määrama oma riigis asutuse või isiku, kes kontrollib riigis registreeritud

toetuse saaja ja partneri abikõlblike tegevuste ja kulude üle. Vastava asutuse määrab sellisel

juhul vastava valdkonna eest vastutav minister. Ministri poolt määratud kontrollija kontrollib

Eestis registreeritud toetuse saajate ja partnerite abikõlblikke kulusid.

Lõikes 8 sätestatakse, et kui Eestis mitteasuv korraldusasutus loob Eestisse info- või

kontaktpunkti, siis täidab info- või kontaktpunkti ülesandeid valdkonna eest vastutava

ministri käskkirjaga määratud Rahandusministeeriumi valitsemisasutus. Oma ülesannete

paremaks täitmiseks võivad Interreg programmi korraldusasutused luua info- või

kontaktpunktid ka teistesse programmis osalevatesse riikidesse. Sellisel juhul palub vastava

Interreg programmi korraldusasutus nimetada või määrata konkreetsel riigil, kuhu info- või

kontaktpunt soovitakse luua, asutus või organisatsioon, kes antud riigis info- või

kontaktpunkti ülesandeid täitma hakkab. Näiteks Kesk-Läänemere 2014–2020 programmi,

mille korraldusasutus asub Soomes, infopunkt Eestis on RTK-s.

Lõikes 9 reguleeritakse olukorda, kus liikmesriik, st Rahandusministeerium, on ise

kohustatud looma oma riigis vastava Interreg programmi sujuvamaks rakendamiseks info-

või kontaktpunkti, siis määrab valdkonna eest vastutav minister oma käskkirjaga, et info- või

kontaktpunktiks on kas Rahandusministeeriumi valitsemisasutus või valdkonna eest

vastutava ministri halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga volitatud muu

juriidiline isik. Näiteks on Urbact 2014-2020 programmi Urbacti kompetentsikeskuseks

Tartu Ülikool, mille geograafia osakond on peamiseks regionaal- ja linnaarengu valdkonna

teadus- ja kompetentsikeskuseks Eestis.

Kui info- või kontaktpunkti ülesanded volitatakse juriidilisele isikule, siis lepitakse ülesande

täitmise tingimused ja eelarve kokku halduslepingus.

Lõikes 10 sätestatakse, et kui lõigetes 4 ja 9 nimetatud juhtudel sõlmitakse haldusleping, siis

ei kohaldata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2, § 13 ning § 14

lõikeis 1 ja 3. Kuna tegemist on korraldusasutuse või sekretariaadi ülesannete osalise

delegeerimisega info- või kontaktpuntidele, siis sõlmitavale halduslepingule ei tule

kohaldada eelnõus viidatud halduskoostöö seaduse sätteid, kuivõrd puudub vajadus teha

ülesannete täitja valikuks avalik konkurss või riigihange.

Lõigetes 11–12 sätestatakse, et Intereg programmi seirekomisjoni, juhtkomitee ja audiitorite

rühma Eesti liikmed nimetab oma käskkirjaga valdkonna eest vastutav minister või otsustab

selle ministri poolt volitatud ametnik.

Seirekomisjoni ja juhtkomiteesse kuuluvad programmis osalevate riikide esindajad.

Seirekomisjon jälgib programmi elluviimise edenemist ja valib rahastamiseks välja

projektid. Seirekomisjon võib projektide valimiseks luua juhtkomisjoni.

Auditeerivat asutust abistab ja toetab tema ülesannete täitmisel audiitorite rühm, kuhu

01.04.2021

32

kuulub esindaja igast Interreg programmis osalevast riigist. Iga esindaja kohus on esitada

oma riigis registreeritud toetuse saajate, partnerite ja programmi elluviimise korraldajate

tehtud kulutuste kohta andmeid, mida auditeerimisasutusel on vaja hinnangu andmiseks.

Lõikes 13 sätestatakse selguse mõttes, et korraldusasutuse, auditeeriva asutuse ja kontrolli

läbiviiva asutuse või isiku ülesannete täitmine lõpeb ühissätete määrusest, ETK määrusest ja

muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste lõppedes.

Eelnõu §-ga 35 sätestatakse toetuse andmist ja kasutamist. Toetuse andmise tingimuste

nõuded ja tingimused toetuse taotlemiseks ning kasutamiseks, kulude abikõlblikuks

arvestamiseks ja toetuse maksmiseks ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja

Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord kehtestatakse kooskõlas Euroopa Liidu ja

riigisiseste õigusaktidega ja programmi seirekomisjoni poolt heaks kiidetud programmi

juhendiga ning toetuslepingus või toetuse andmise otsuses kehtestatuga.

Toetuse andmise ja kasutamisel arvestatakse ühissätete määruses, ETK määruses, käesolevas

seaduses ja nende alusel antud määrustes sätestatud, samuti nende rakendamise juhendeid,

Interreg programmi seirekomisjoni otsuseid ja muudes õigusaktides sätestatut, millega tuleb

toetuse andmisel ja kasutamisel arvestada

Eelnõu § 36 lõige 1 hõlmab taotleja ja partneri üldist selgitamiskohustust. Eestis asuv

taotleja ja partner peavad tõendama Rahandusministeeriumi nõudmisel, et nad vastavad

Interreg programmis või seirekomisjoni otsustes sätestatud tingimustele. Samuti tuleb neil

esitada täiendavat teavet ja dokumente.

Vastavalt konkreetses Interreg programmis kokkulepitule on osaleva riigi kohustus esitada

programmi vastavale asutusele vajalik informatsioon oma riigis registreeritud taotleja ja

partneri kohta või kontrollida ise ning kinnitada riigis registreeritud toetuse taotleja või

partneri vastavust Interreg programmis või seirekomisjoni otsustes sätestatud abikõlblikkuse

reeglitele, kui Interreg programmi korraldusasutusel või sekretariaadil ei ole seda võimalik

ise teha. Eesti taotlejate ja partnerite puhul teeb seda Rahandusministeerium. Kui riiklikest

registritest või muudest avalikest andmeallikatest ei ole võimalik saada ammendavat

informatsiooni taotleja või partneri kohta, tuleb see taotlejal või partneril esitada nõudmisel

Rahandusministeeriumile.

Lisaks taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollimisele peab Rahandusministeeriumil

olema võimalik kontrollida või täpsustada taotleja või partneri poolt taotluses esitatud

informatsiooni. Ka sellisel juhul tuleb taotlejal ja partneril esitada Rahandusministeeriumile

nõudmisel täiendavat teavet või dokumente.

Lõige 2 kohustab valdkonna ministeeriumit, selle allasutust ja Riigikantseleid esitama

Rahandusministeeriumi nõudmisel oma valdkonna pädevusele vastava arvamuse. Taotluste

menetlemisel on vaja seirekomisjonis osalevatel riikide esindajatel anda hinnang taotlusele.

Taotluse sisu hindamisel võib olla vajalik saada ka vastava valdkonna ministeeriumi või selle

asutuse arvamus.

Lõige 3 viitab §-le 12, mida kohaldatakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise

otsuse motiveerimisel.

Lõige 4 viitab § 13 lõikele 1, mida kohaldatakse ärakuulamisel.

01.04.2021

33

Eelnõu § 37 viitab käesoleva seaduse §-le 18. Ka Interreg programmide dokumentide

säilitamisele kohaldatakse §-s 18 sätestatut.

Eelnõu § 38 lõige 1 kordab üle § 19 lõikes 1 sätestatu ühe erandiga. Paragrahv 38 lõikes 1

viidatakse §-s 34 nimetatud ülesannete täitjatele.

Lõige 2 kordab üle § 19 lõikes 2 sätestatut.

Lõige 3 kordab üle § 19 lõikes 4 sätestatud mõningate eranditega, arvestades Interreg

programmide elluviimisel kasutatavaid termineid ja rakendussüsteemi. Näiteks on kasutatud

termini „rakendusasutus“ asemel terminit „korraldusasutus“ ja termini „rakenduskava“

asemel terminit „programm“. Lisaks sätestatakse, et Rahandusministeerium või

korraldusasutus võib läbi viia ka uuringuid või analüüse, mis ei ole otseselt seotud konkreetse

Interreg programmi hindamisega. Näiteks kui Rahandusministeerium soovib läbi viia

uuringu mõnes Interreg programmis, mille korraldusasutus ei asu Eestis, Eesti partnerite

rahulolu või projektide taotlemisel või elluviimisel esinevate kitsaskohtade kohta või

projektis saavutatud tulemuste kohta.

Lõige 4 kordab üle § 19 lõikes 5 sätestatu Interreg programmile iseloomuliku erandiga,

termini „rakendusasutus“ asemel kasutatakse terminit „korraldusasutus“. Lisaks

kohustatakse toetuse saajat ja partnerit avaldama uuringu- või analüüsi läbiviijale teavet

toetuse andmise tingimuste kohase toetuse kasutamise ja projekti tulemuse kohta, kui

Rahandusministeerium või korraldusasutus seda nõuavad. Näiteks kui

Rahandusministeerium või korraldusasutus on tellinud analüüsi- või uuringu, mille tulemisel

soovitakse teada projektide elluviimisel esinenud kitsaskohti, et uuringu – või analüüsi

tulemusi kasutada uue põlvkonna Interreg programmide väljatöötamisel.

Eelnõu § 39 lõige 1 viitab käesoleva seaduse §-le 2, mida kohaldatakse toetuse taotlemise

ja andmisega seotud andmete avalikustamisel. Interreg programmides, mille korraldusasutus

asub Eestis, kohaldatakse § 20 lõikeid 1–2 ja 5–8. Sama lõige nimetab ära Interreg

programmide rakendamisega seotud erisused §-st 20, mis on toodud § 39 lõigetes 2-4.

Lõige 2 kordab üle § 20 lõiget 3 Interreg programmide rakendamisega seonduva erisusega.

Sätte viimane lause viitab otse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr … /2021

artiklile 45 (CPR määrus) ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr …/2021

artiklile 35 (ETK määrus).

Lõige 3 kordab üle § 20 lõiget 4 Interreg programmide rakendamisega seonduva erisusega.

Lõikes 3 viidatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artiklile 36

(ETK määrus).

Eelnõu § 40 kordab §-s 21 sätestatut, kuid mõningate erisustega.

Lõige 1 kordab § 21 lõiget 1, kuid „toetuse haldamise keskkond“ on asendatud väljendiga

„toetuse keskkond“

Lõige 2 kordab § 21 lõiget 3, kuid väljend „registri e-toetuste keskkond“ on asendatud

väljendiga „toetuste keskkond“.

Lõige 3 kordab § 21 lõiget 4, kuid käesolev lõige 3 viitab seaduse § 34 lõigetes 2-5 nimetatud

ülesannete täitjatele.

01.04.2021

34

Lõige 4 sätestab, et käesolevas paragrahvis nimetatud andmekogu põhimääruse ja

kasutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister oma määrusega.

Lõiked 5 ja 6 kordavad § 21 lõikeid 6 ja 7.

Eelnõu § 41 lõige 1 kordab § 23 lõikes 1 sätestatut, kuid seda lõiget on kohandatud ja

täiendatud seoses Interreg programmide rakendamisega seotud erisustega. Lõikele on juurde

lisatud „Programmi juhendis, toetuselepingus….“.

Lõiked 2 ja 3 kordavad § 24 lõikeid 4 ja 5.

Lõige 3 kordab § 24 lõiget 3 teatavate erisustega. Kontrollijal on käesoleva seaduse § 25

lõikes 1 ja lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud õigused.

Eelnõu § 42 lõige 1 sätestab, et Rahandusministeerium täidab ühissätete määrusest ja ETK

määrusest tulenevaid auditeeriva asutuse ülesandeid.

Auditeeriva asutuse ülesandeks on muuhulgas korraldusasutuse juhtimis- ja

kontrollisüsteemide ning sealhulgas korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide

nõuetele vastavuse hindamine ja projektiauditite läbiviimine. Auditeeriv asutus juhindub

oma ülesannete täitmisel muu hulgas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditest.

Auditeeriv asutus koostab auditite kohta iga-aastase koondarvamuse ehk ETK määrusest

nimetatud auditi arvamuse ja auditeerimise aastaruande, mis esitatakse Euroopa

Komisjonile. Auditeeriv asutus lähtub ühissätete määruses nimetaud auditeerimise

strateegiast. Lisaks juhib Interreg programmi auditeeriv asutus audiitorgrupi liikmete tööd,

kes toetavad auditeerivat asutust tema ülesannete täitmisel.

Lõige 2 kordab § 27 lõiget 3, kuid teeb viite § 34 lõigetele 2–4 ja 7–9 nimetatud asutustele.

Lõige 3 viitab § 27 lõikele 5, mille kohaselt auditeeriva asutuse, auditeerimise strateegia,

auditiarvamuse ja iga-aastase kontrollaruande koostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus

oma määrusega. Ühes ja samas määruses kahestatakse nii rakenduskava kui ka Interreg

programme puudutav kord.

Eelnõu § 43 kohaselt tuleb finantskorrektsiooni otsuse tegemisel võtta aluseks Interreg

programmis kehtestatud finantskorrektsiooni tegemise kord. Finantskorrektsiooni tegemise

kord võetakse aluseks kõikide konkreetses Interreg programmis osalevate toetuse saajate ja

partnerite, hoolimata millisest riigist toetuse saaja või partner pärit on, finantskorrektsiooni

tegemisel.

Eelnõu § 44 reguleerib vaidemenetlust.

Lõike 1 kohaselt on isikul kohustus läbida vaidemenetlus enne, kui ta esitab kohtule kaebuse.

Sarnaselt §-le 31 on kohustuslik vaidemenetlus mõistlik, sest see võimaldab haldusorganil

tehtud vigu parandada ja selgitada täiendavalt otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid.

Vaidemenetluses erimeelsuste lahendamine hoiab üldiselt kokku nii menetlusosaliste aega

ning kohtuvaidlustele kuluvaid rahalisi vahendeid, arvestades, kui pikaajaliseks võib vahel

kujuneda vaidlus kohtus.

Lõige 2 kordab § 13 lõikes 2 sätestatu üle ühe erandiga. Paragrahv 46 lõikes 2 viidatakse §-

s 47 nimetatud vaideorganitele.

Eelnõu § 45 määrab vaideorganid, kes peavad lahendama vaide.

01.04.2021

35

Lõike 1 kohaselt peab korraldusasutuse või toimingu peale esitaud vaide lahendama

korraldusasutuseks olev asutus

Lõike 2 kohaselt peab kontrollija otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendama

kontrollijaks olev asutus.

4. peatükk

Siseturvalisuspoliitika rakenduskavade koostamine ja elluviimine

Sisejulgeolekufondi, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning piirihalduse ja viisade

rahastu rakenduskavade (siseturvalisuspoliitika rakenduskavad) elluviimine toimub

sarnastel alustel 2. peatükis kirjeldatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

elluviimisega. Peatükis 4 on toodud üksnes erisused eelnõu peatükkidest 1 ja 2. Erisused

tulenevad sellest, et Sisejulgeolekufondi, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning

piirihalduse ja viisade rahastu kuuluvad teise poliitikavaldkonda ning eelnimetatud fondide

eesmärke ja elluviimist reguleerivad samuti eraldiseisvad Euroopa Liidu õigusaktid. Siiski

on eelnõu eesmärgiks tagada Euroopa Liidu fondide riigisisene haldamine võimalikult

koordineeritult ja ühtlustatult.

Eelnõu §-s 46 sätestatakse Siseministeeriumi pädevus siseturvalisuspoliitika rakenduskavade

koostamisel ja kinnitamisel, kuivõrd Sisejulgeolekufondi, Varjupaiga- ja Rändefondi ning

piirihalduse ja viisade rahastu valdkonna eest vastutavaks ministeeriumiks on

Siseministeerium.

Lõikega 1 määratakse Siseministeeriumi ülesandeks pidada läbirääkimisi Euroopa

Komisjoniga, ministeeriumitega ja Riigikantseleiga ning koostada siseturvalisuspoliitika

rakenduskavad.

Lõikes 2 sätestatakse, et Vabariigi Valitsus kinnitab Siseministeeriumi ettepanekul

siseturvalisuspoliitika rakenduskavad ning Siseministeerium esitab kinnitatud rakenduskava

Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks.

Rakenduskavade muudatusettepaneku valmistab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks ette

Siseministeerium. Muutmine algatatakse, kui seda peab vajalikuks Vabariigi Valitsus,

Siseministeerium, rakenduskava seirekomisjon või Euroopa Komisjon. Muudatused

lepitakse kokku asjasse puutuvate ministeeriumitega. Siseministeerium peab vajadusel

eelnevalt Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi. Vabariigi Valitsusele esitatakse

rakenduskavade muudatuste kinnitamise eelnõud, kui ühissätete määrusest tulenevalt on

seirekomisjon rakenduskavade muudatused heaks kiitnud. Siseministeerium esitab

rakenduskavade muudatusettepaneku pärast selle Vabariigi Valitsuse poolt kinnitamist

Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. Rakenduskavade muudatuse heakskiitmine Euroopa

Komisjoni poolt on reguleeritud ühissätete määrusega.

Rakenduskavad sisaldavad peamiste arenguprobleemide ja lahenduste kirjeldusi,

poliitikaeesmärke, erieesmärke, kavandatud tegevusi, väljund- ja tulemusnäitajaid,

rahastamiskava (aastate ja toetusmäärade lõikes), partnerluse ning teavitamise ning

eeltingimuste täitmise kirjeldusi.

Eelnõu koostamise ajal on rakenduskavade rahalised mahud teadmata, sest liikmesriikide

eraldised arvutatakse pärast Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku kokkulepet

01.04.2021

36

spetsiifiliste valdkonnapõhiste statistiliste näitajate põhjal 20. Riikliku kaasrahastamise määr

on üldjuhul 25% (v.a. Euroopa Liidu jaoks eriti prioriteetsete tegevuste elluviimisel, mil

Euroopa Liidu toetuse määr võib olla kuni 90% ning tegevustoetuse ja tehnilise abi

kasutamisel, mil Euroopa Liidu toetuse määr võib olla kuni 100%).

Eelnõu §-ga 47 sätestatakse Siseministeeriumi pädevus siseturvalisuspoliitika

rakenduskavade elluviimisel ja rahastamiskavade koostamisel. Siseministeeriumile ei

kohaldata eelnõu § 4 ja Siseministeerium ei koosta nimetatud paragrahvis viidatud

rahastamiskava siseturvalisuspoliitika fondide kohta. Erisus tuleneb asjaolust, et §-is 4

sätestatud rahastamiskava koostatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide

(struktuurivahendite) rakenduskava elluviimiseks. Siseturvalisuspoliitika fondid paiknevad

EL eelarves eraldi peatükis ning panustavad Euroopa Liidu rände- piirihalduse ja

siseturvalisuse poliitikaeesmärkidesse, nende fondide elluviimiseks koostatakse eraldi

rakenduskavad ning seetõttu on otstarbekas koostada nende rakenduskavade jaoks ka eraldi

rahastamiskavad. Selleks, et tagada EL vahendite riigisisese rakendamise ühetaolisus,

sisaldab siseturvalisuspoliitika rahastamiskava võimalikult palju samas ulatuses teavet nagu

ühtekuuluvuspoliitika fondide rahastamiskava, omades siiski erisusi tulenevalt

siseturvalisuspoliitika fondide EL määrustes sätestatust.

Lõikega 1 sätestatakse, et Siseministeerium koostab siseturvalisuspoliitika rakenduskava

elluviimiseks rakenduskavade elluviimisel osalevate ministeeriumitega

siseturvalisuspoliitika rahastamiskavad.

Lõikega 2 sätestatakse, et Vabariigi Valitsus kinnitab siseturvalisuspoliitika rahastamiskavas

kehtestatava teabe vähemalt fondi erieesmärkide ja rakendusmeetmete lõikes.

Lõikega 3 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister kinnitab siseturvalisuspoliitika

rahastamiskava. Rahastamiskava on sisult rakenduskava elluviimise rakendusplaan.

Eelnõu §-ga 48 määratakse siseturvalisuspoliitika fondide osas liikmesriigi,

korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitjad. Ühissätete määruse

mõistes täidab Siseministeerium siseturvalisuspoliitika eest vastutajana ka liikmesriigi

ülesandeid. Kuna ühissätete määruse mõistes on korraldusasutuse ülesanded kirjeldatud

kogumina, täidab Siseministeerium käesoleva eelnõu mõistes nii korraldusasutuse,

rakendusasutuse kui rakendusüksuse ülesandeid.

Lõikega 1 määratakse, et Siseministeerium täidab siseturvalisuspoliitika fondide puhul

eelnõu §-s 6 sätestatud korraldusasutuse ja liikmesriigi ülesandeid. Kuna Siseministeerium

on senini täitnud nimetatud fondide puhul korraldusasutuse ülesandeid, siis jätkatakse senise

ülesannete täitmise jaotusega ning Siseministeerium pannakse juba eelnõuga vastavate

ülesannete täitjaks.

Lõikega 2 määratakse, et Siseministeerium täidab siseturvalisuspoliitika fondide puhul

eelnõu §-s 7 sätestatud rakendusasutuse ülesandeid. Samuti sätestatakse, et rakendusasutuse

ülesannete täitmisel ei kohaldata Siseministeeriumile eelnõu § 7 lõike 2 punkti 5, kuivõrd

siseturvalisuspoliitika fondide puhul korraldab Siseministeerium siseturvalisuspoliitika

rakenduskava muutmise ja kinnitamise vastavalt eelnõu §-le 33. Siseministeerium kinnitab

20 Jaotusvõti kättesaadav Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi määruse lisas 1;

Sisejulgeolekufondi määruse lisas 1;

Piirihalduse ja viisade rahastu määruse lisas 1.

01.04.2021

37

siseturvalisuspoliitika rakenduskava elluviimiseks rahastamiskavad ning korraldab nende

muutmise vastavalt eelnõu §-le 34.

Lõikega 3 sätestatakse, et siseturvalisuspoliitika fondide puhul täidab rakendusüksuse

ülesandeid Siseministeerium. Täiendavalt nähakse ette võimalus delegeerida

rakendusüksuse ülesanded muule täidesaatva riigivõimu asutusele või avalik-õiguslikule või

eraõiguslikule juriidilisele isikule.

Eelnõu §-s 49 täpsustatakse eelnõu §-s 9 sätestatut, milles reguleeritakse korraldusasutuse,

rakendusasutuse ja rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide nõuetele vastavust.

Siseministeerium on rakendanud Euroopa Liidu Euroopa Pagulasfondi vahendeid EL

finantsperioodil 2004–2006 ja 2008–2013, Välispiirifondi vahendeid 2007–2013, Euroopa

Tagasipöördumisfondi vahendeid 2008–201321, 2014–2020 Sisejulgeolekufondi ning

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendeid22, mistõttu jätkab Siseministeerium

käesoleva eelnõu mõistes korraldusasutusena ka EL 2021–2027 rahastusperioodil sarnaselt

eelnõu § 9 lõikes 3 nimetatud põhimõttele.

Eelnõu § 50 alusel kehtestatakse üldised tingimused TAT õigusaktide koostamiseks ja

kehtestamiseks. Praktikas ühildatakse eelnõu § 10 lõike 1 alusel antava Vabariigi Valitsuse

määrusega, milles märgitakse vajadusel siseturvalisuspoliitika rakenduskavade erisused.

Eelnõu §-ga 51 sätestatakse, et siseturvalisuspoliitika fondide puhul on toetuse saajaks lisaks

juriidilisele isikule ja asutusele ka rahvusvaheline organisatsioon, kelle projekti rahastatakse

toetusest, ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 2 punkti 17

tähenduses rahastamisvahendi rakendaja.

Eelnõu §-ga 52 määratakse, et ühissätete määrusest tulenevaid siseturvalisuspoliitika

rakenduskavade seirega seonduvaid ülesandeid täidab Siseministeerium. Samuti

täpsustatakse Siseministeeriumi õigusi anda rakendusüksusele suuniseid ja soovitusi ning

küsida vajalikku teavet juhul kui rakendusüksuse ülesandeid ei täida Siseministeerium.

Eelnõu §-ga 53 sätestatakse, et Siseministeerium vastutab siseturvalisuspoliitika

rakenduskavade seirekomisjoni moodustamise eest. Seirekomisjon tuleb moodustada

hiljemalt kolme kuu jooksul pärast seda, kui Euroopa Komisjon on kinnitanud

rakenduskavad. Siseministeerium tagab seirekomisjoni asjaajamise, valmistab ette

seirekomisjoni materjalid ja koostab koosolekute protokollid. Seirekomisjoni koosolekud

peavad toimuma vähemalt kaks korda programmperioodi jooksul.. Seirekomisjoni ülesanded

on reguleeritud ühissätete määruses, muuhulgas kiidab seirekomisjon heaks rakenduskavade

muudatused.

Eelnõu §-ga 54 täpsustatakse siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimise mõjude

hindamiste korraldust. Rakenduskavade hindamine toimub sarnaselt eelnõu §-s 17 sätestatud

rakenduskava hindamisega, kuid täpsustatakse, et siseturvalisuspoliitika rakenduskavasid

hõlmavaid hindamisi korraldab Siseministeerium ning juhul kui rakendusüksuse ülesandeid

ei täida Siseministeerium, siis nähakse ette, et rakendusüksus on kohustatud esitama

Siseministeeriumile hindamiseks vajalikud andmed.

21 Vabariigi Valitsuse 13.03.2008 korraldus nr 139 „Üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“

raames asutatud fondide vastutavate asutuste, sertifitseerimisasutuste ja auditeerimisasutuste määramine“ 22 Vabariigi Valitsuse 13.11.2014 korraldus nr 482 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning

Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse määramine“

01.04.2021

38

Eelnõu §-s 55 nähakse ette teabe töötlemine vastavalt eelnõu §-le 19 arvestades, et

korraldusasutuse ülesandeid täidab siseturvalisuspoliitika fondide osas Siseministeerium.

Eelnõu § 56 kohaselt võetakse ka siseturvalisuspoliitika fondide toetuse haldamise

keskkonnana kasutusele senine struktuuritoetuse haldamise jaoks loodud infosüsteem

(edaspidi register). Registrimäärusega nähakse ette andmekoosseisud, arvestades toetuse

andmise menetlusetappe ja Euroopa Komisjonile esitavat infot. Register täidab

tugifunktsioone toetuse kasutamise ja andmise üle arvestuse pidamisel, info talletamisel ja

edastamisel. Registris oleva teabe põhjal jälgitakse rakenduskava elluviimise edenemist,

ülesannete täitmist ja kulude abikõlblikkust. Register on peamine töö- ja menetluskeskkond.

Registri juurde on välja töötatud e-lahendus (e-toetuse keskkond) taotluste, kuluarvete,

aruannete ja otsuste esitamiseks. Kuna kõik osapooled lähtuvad otsuste tegemisel vaid

registrisse, sealhulgas e-toetuse keskkonda, kantud infost, on sellistel andmetel, mis on

seotud toetuse andmise ja kasutamise protsessiga, õiguslik tähendus.

Eelnõu §-s 57 nähakse ette siseturvalisuspoliitika rakenduskavade toetusvaldkondadest

üldsuse teavitamise kohustus. Teavitamistegevused kirjeldatakse siseturvalisuspoliitika

rakenduskavades.

Lõike 2 kohaselt sätestatakse, et siseturvalisuspoliitika fondide toetusest rahastatud objektide

tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuete ja korra erisused kehtestatakse

eelnõu § 22 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses.

Eelnõu §-s 58 sätestatakse erisus rahvusvahelise organisatsiooni projektis toetuse kasutamise

kontrollimisel, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr ….. Samuti

täpsustatakse eelnõu § 23 lõike 2, § 24 lõike 1 ja § 25 lõike 3 kohaldamist selliselt, et

nimetatud paragrahvis viidatud sätteid kohaldatakse vaid juhul kui Siseministeerium ei ole

rakendusüksus. Erisus tuleneb eelnõu §-st 35, mille kohaselt täidab Siseministeerium nii

korraldusasutuse, liikmesriigi, rakendusasutuse kui rakendusüksuse ülesandeid ning sellest

lähtuvalt viiakse eelnõu § 23 lõikes 2, § 24 lõikes 1 ja § 25 lõikes 3 viidatud kontrolle läbi

juhul, kui rakendusüksuse ülesandeid täidab muu täidesaatva riigivõimu asutus või avalik-

õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik.

Eelnõu §-ga 59 määratakse Siseministeeriumi pädevus siseturvalisuspoliitika fondide

auditeerimisel.

Lõigetega 1, 2 ja 4 määratakse, et Siseministeeriumi siseauditi eest vastutav struktuuriüksus

täidab eelnõu §-s 27 sätestatud auditeeriva asutuse ülesandeid siseturvalisuspoliitika fondide

puhul. Auditeeriva asutuse ülesanded tulenevad samuti ühissätete määrusest. Auditeeriva

asutuse ülesandeks on muuhulgas Siseministeeriumi kui korraldusasutuse juhtimis- ja

kontrollisüsteemide ning rakendusüksuse tööprotsesside (kui Siseministeerium ei ole

rakendusüksus) ühissätete määrusest tulenevate nõuetele vastavuse hindamine ja

projektiauditite läbiviimine. Auditeeriv asutus juhindub oma ülesannete täitmisel muuhulgas

rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditest. Lisaks on auditeeriva asutuse

ülesanneteks audiitori iga-aastase koondarvamuse ehk auditi arvamuse ja auditeerimise

aastaruande ehk kontrollaruande koostamine Euroopa Komisjonile. Nimetatud ülesannete

täitmine tugineb auditeeriva asutuse poolt läbiviidavatele juhtimis- ja kontrollisüsteemide-

ning projektiaudititele. Auditid tehakse auditistrateegia kohaselt valimi alusel.

01.04.2021

39

Lõikes 3 sätestatakse, et kuna siseturvalisuspoliitika fondide auditeeriv asutus on eraldiseisev

ning sõltumatu eelnõu §-s 27 viidatud auditeerivast asutusest siis ei laiene eelnõu § 27

viidatud auditeeriva asutuse tegevust reguleeriv kord siseturvalisuspoliitika fondide

auditeerivale asutusele.

Auditite planeerimisel, läbiviimisel ja aruannete koostamisel ning auditi tulemustest

teavitamisel juhindub siseturvalisuspoliitika fondi auditeeriv asutus enda koostatud

auditeerimise strateegiast ja siseturvalisuspoliitika fondi auditeerimise käsiraamatust ning

rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimise standarditest, audiitortegevuse seadusest ja

Euroopa Komisjoni vastavatest juhenditest.

Eelnõu §-s 60 täpsustakse, et juhul, kui vaie esitatakse eelnõu 4. peatükis nimetatud

korraldusasutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab

vaide Siseministeerium.

5. peatükk Rakendussätted

Eelnõu § 61 lõikega 1 muudetakse riikliku statistika seaduse (RStS) § 1 lõiget 1. Riiklik

statistika on RStS tähenduses kvantitatiivne, kvalitatiivne, kokkuvõtlik ja üldistatav teave,

mis iseloomustab massnähtust vaatlusaluses kogumis ja mis saadakse riikliku statistika

programmi raames andmete statistilise töötlemise tulemusena. Lõikes 1 toodud riikliku

statistika allika mõistet laiendatakse nii, et riiklik statistika hõlmab ka programmivälise

statistikatöö käigus andmete statistilise töötlemise tulemusena saadud teavet. Muudatus on

vajalik õigusselgusest lähtuvalt ning normitehnilise täpsustusena, kõrvaldades

õigustühimiku ja vastuolu RStS sätete tõlgendamisel. Andmete statistilise töötlemise

rakenduspraktika on kümne aastaga muutunud, õigusruum on teisenenud, andmete

töötlemise ulatus, andmeallikad, andmekaitse meetmed ja tehnoloogiad on arenenud.

Riikliku statistika tegemisel rakendatakse nii statistikaprogrammi kui ka programmiväliste

statistikatööde tegemisel andmete statistilisel eesmärgil töötlemisele samu põhimõtteid ja

kvaliteedikriteeriume, tuginedes RStS § 7 lõikele 1. Erinevust statistikaprogrammi alusel või

programmivälise statistika tegemisel ei ole, mis nähtub RStS § 20 lõikest 2. Sõna „riiklik“

kasutamine on vajalik, et teha vahet riiklikul ja ametkondlikul ehk andmekogude pidajate

andmete töötlemisel poliitika kujundamise eesmärgil. Erinevus on selles, et riiklik või

ametlik statistika erineb ametkondlikust statistikast oma mh ametialase sõltumatuse poolest,

mis on defineeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruse nr 223/2009 artiklis 2 lõikes

1 punktis a.

Ametialane sõltumatus on statistika sõltumatu arendamine, tegemine ja levitamine ilma

poliitiliste või muude huvirühmade või ühenduse või siseriiklike asutuste surveta, eriti selles

osas, mis on seotud tehniliste võtete, määratluste, metoodika ja kasutatavate allikate valikuga

ning kõikide levitamisvormide ajastuse ja sisuga, ilma et see piiraks institutsioonilist

korraldust, nagu näiteks Euroopa Liidu või selle liikmesriikide institutsiooniliste või eelarve-

eeskirjade kohaldamist või statistikavajaduste kindlaksmääramist.

Programmivälise statistikatöö tegemisel järgitakse statistikaalaseid põhimõtteid ja

kvaliteedikriteeriume, seega on tegemist ametliku statistikaga. Andmete levitamise

põhimõtted on statistikatöödel samad – avaldatakse üldistatud teave, mis välistab statistilise

üksuse otsese või kaudse tuvastamise, ja andmeid töödeldakse ainult statistilisel ja

teaduslikul eesmärgil. Selleks, et teha juba olemasolevate statistilisel eesmärgil kogutud

andmete alusel avalikke ülesandeid täites ja avalikust huvist lähtuvat andmete töötlemist või

01.04.2021

40

kogudes selleks täiendavalt andmeid, rakendatakse nii isikuandmete kaitse kui ka statistilise

konfidentsiaalsuse põhimõtteid. Viidatud puuduse kõrvaldamine riikliku statistika tegemise

üldises aluses tagab RStS sätete tõlgendamise koosmõjus statistikalaste põhimõtete ja

kvaliteedikriteeriumite kohaldamisega, sh ametialase sõltumatuse statistikatööde tegemisel

ning andmete levitamise keelu muul kui statistilisel eesmärgil.

Eelnõu § 61 lõikega 2 muudetakse RStS § 201 lõiget 1. Praktikas on ilmnenud, et kehtiv

sõnastus ei ole andnud soovitud võimalust riikliku- või haldusülesande täitmiseks, kuna

andmeid ei vajata alati anonüümsena. Käesoleva eelnõu kontekstis on vajalik tagada ESF+-

st toetatud tegevustes osalejate või kasusaajate andmeid statistika eesmärgil vastavalt

Ühissätete määruses nõutule. On otstarbekas kasutad selleks olemasolevaid andmekogumeid

ja struktuure, lihtsustamaks sellise ülesande täitmist. Sellest lähtuvalt muudetakse andmete

levitamise tingimust, milleks on saadud andmete edastamine riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või teadusasutusele või avaldatakse andmed

kokkuvõtliku ja üldistatud teabena, jättes ära andmete anonüümsuse nõude.

Andmete laialdasem kasutamine võimaldab teha sisukaid mõjuanalüüse ja seda kiiremini,

kui täna kulub aega mõjuanalüüsideks vajalike uuringute tegemisele. Mõjuanalüüside

tegemise üheks suurimaks takistuseks on erinevate andmeallikate sidumise keerukus, mis ei

võimalda Eelnevalt kirjeldatud asjaoludele tuginedes on loodud õiguslik alus 1. aprillist

2019. aastast uueks avalikuks teenuseks, kasutades Statistikaameti andmetöötlemise

võimekust ja luues võimaluse andmejagamisteenuse osutamiseks. Nimetatud muudatusega

RStS-s sätestati küll andmejagamisteenuse osutamise alus, kuid tingimusega, mis ei ole

võimaldanud rakendada sätet eesmärgipäraselt.

Andmejagamisteenus ei ole oma olemuselt statistikatöö RStS tähenduses, vaid on osa

asutuse tegevusest, s.o ülesannete täitmisest või protsessist, mida saab käsitleda üldisemalt

teenustepõhise lähenemise kontekstis. Andmejagamisteenus võimaldab kiiremat

juurdepääsu teabele, mis on vajalik teadmispõhiste poliitiliste ja juhtimisotsustuste

tegemiseks ja võimaldab esitada teavet, nt statistilise või analüütilise teabe esitamiseks

asutuse kodulehel. Jagatavad andmed vajavad eeltöötlust, et need oleks kooskõlas

andmekaitse nõuetega. Andmejagamisteenuse juurutamine võimaldab senisest paremini ellu

viia andmete ühekordse riigile esitamise printsiipi ja kasutada kord juba esitatud andmeid

erinevate riigi ülesannete täitmiseks.

Teine probleem, mis on ilmnenud ja mida kavandatava muudatusega lahendatakse on, et

andmejagamisteenuse osutamisel ei kasutataks riikliku statistika tegemiseks kogutud ja

töödeldud andmeid eelkõige sellepärast, et andmejagamisteenuse osutamisel ei järgita

statistika tegemise ja statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtteid. Kui andmejagamisteenuse

osutamisel järgitaks statistikaalaseid põhimõtteid ja kvaliteedikriteeriume, siis oleks

nimetatud teenuse osutamine välistatud, kuna tuleb järgida statistilise konfidentsiaalsuse

põhimõtet ja ka andmekvaliteedile seatavaid kriteeriume statistika tegemiseks andmete

töötlemisel ning see ei võimaldaks andmejagamisteenuse tõhusat ja kiiret osutamist.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmeid on keelatud kasutada halduslikul, õiguslikul,

maksustamise ja statistilise üksuse kontrolli eesmärgil. Konfidentsiaalseid andmeid ei või

kasutada muul kui ainult statistilisel või teaduslikul eesmärgil. Samas võib

andmejagamisteenus olla rakendusuuring isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikes 5 nimetatud

tingimustel. Andmejagamisteenus ei ole riikliku statistika tegemine, kuid on siiski tegemist

andmete töötlemisega teaduslikul ja statistilisel eesmärgil. Andmeid töödeldakse

eesmärgipäraselt, seaduslikult ja proportsionaalselt, st andmeid ei töödelda mingil muul

eesmärgil, kui ainult andmejagamisteenuse osutamiseks, kuid samas peab esmalt olema

01.04.2021

41

täidetud nõue, et andmete töötlemise eesmärk on statistiline või teaduslik, pärast töötlemise

eesmärgi täitmist andmed hävitatakse, kui ei ole ettenähtud andmete töötlemist mõnel

järgneval täiendaval statistilisel või teaduslikul eesmärgil ja selleks on piisavalt ja

küllaldaselt põhjendatud alus.

Kui andmejagamisteenuse saaja, milleks on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, avalik-

õiguslik juriidiline isik või teadusasutus, avaldab soovi saada andmejagamisteenust, siis

kogub statistikaamet andmeid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt või avalik-õiguslikult

juriidiliselt isikult, töötleb neid vastavalt taotletavale eesmärgile andmeteaduse meetodeid

kasutades ja avaldab need andmejagamisteenuse saajale tema poolt soovitud kujul. Samas

peab Statistikaamet kaaluma ja veenduma, et andmejagamisteenuse saaja andmete

töötlemise eesmärk on seaduslik.

4. Eelnõu terminoloogia

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika vahendite andmise ja kasutamisega seonduvat on Eesti

õigusaktidega reguleeritud vastavalt programmperioodidele. Terminid on nendes seadustes

ja eelnõus põhimõtteliselt samasisulised, mistõttu eelnõus kasutatud terminid ei ole enam

võõrad. Eelnõus on seniseid termineid siiski mõnevõrra muudetud. Peamine muudatus

võrreldes varasemate seadustega seisneb „struktuuritoetuse“ kasutamise loobumises, selle

asemel kasutatakse sõna „toetus“, mis katab ära ka muud Euroopa Liidu eelarve eesmärkide

vahendid, mille kasutamist reguleerib ühissätete määrus ja eelnõu. Tulenevalt hea

õigusloome ja normitehnika eeskirja § 18 lõikest 2 Euroopa Liidu õiguses nimetatud

termineid ei tule siseriiklikult uuesti määratleda. Eelnõus on viidatud ühissätete määrusele,

kui termin tuleneb sellest määrusest.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Käesoleva eelnõu aluseks on järgmised (EL) määrused:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi,

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja

Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- ja Rändefondi, Sisejulgeolekufondi

ning piirihalduse ja viisade instrumendi suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/..., ..., mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;

 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/..., ..., millega asutatakse õiglase

ülemineku fond;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/..., ..., mis käsitlevad Euroopa

Regionaalarengu Fondist vahendite andmist Euroopa territoriaalse koostöö

eesmärgil;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr….., millega asutatakse Varjupaiga-

Rände- ja Integratsioonifond;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …, millega asutatakse

Sisejulgeolekufond;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .., millega asutatakse integreeritud

piirihalduse fondi osana piirihalduse ja viisade rahastu.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete

täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavatest Vabariigi

01.04.2021

42

Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande

sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni

leidmise.

Eelnõuga reguleeritud toetuse kasutamine kuulub ühissätete määruse artikli 7 kohaselt

liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel jagatud pädevuse23 alla, seega toimub toetuse

kasutamine ühissätete määruse ja eelnimetatud fondi-määruste järgi ning toetuse andmise

üksikotsuste tegemise pädevus on liikmesriigil. Euroopa Komisjon kinnitab rakenduskava ja

programmid. Euroopa Komisjon toetub üksikotsuste alusel antud toetuse õiguspärase

andmise ja kasutamise kontrollimisel auditeeriva asutuse hinnangutele ja korraldusasutuse

kinnitustele. Seega eelnõus nimetatud rakenduskava ja programmide rakendamisega seotud

ülesannete täitmisel ja toetustingimuste sätestamisel juhindutakse eelkõige Euroopa Liidu

õigusaktidest. Eelnõu on ühissätete määruse rakendamise peamiseks riigisiseseks

õigusaktiks.

Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava on suunatud Euroopa ühise

varjupaigasüsteemi tugevdamisele ja arendamisele, liikmesriikidesse suunduva seadusliku

rände toetamisele, sealhulgas aidatakse kaasa kolmandate riikide kodanike integreerimisele

ning ebaseadusliku rände vastu võitlemisele ning tõhusale tagasisaatmisele kolmandatesse

riikidesse ja vastuvõtmisele kolmandates riikides.

Piirihalduse ja viisade rahastu rakenduskavast toetatakse Euroopa integreeritud piirihalduse

arendamist, et tagada ühetaoline ja kvaliteetne EL välispiiride kontroll, ühtne viisapoliitika

ning lihtsustada välispiiride seaduslikku ületamist. Euroopa integreeritud piirihalduse

tugevdamine on üks Euroopa Liidu tegevuse tugisammastest ja eeltingimus Schengeni ala

toimimiseks.

Sisejulgeolekufondi rakenduskava on suunatud terrorismi, radikaliseerumise, piiriülese raske

ja organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastasele võitlusele ning kuriteoohvrite

abistamisele. Fondi eesmärgiks on suurendada liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist

teabevahetust, tugevdada Euroopa Liidu tasandi koostööd ning piiriüleseid ühisoperatsioone

ja tõsta liikmesriikide suutlikkust kuritegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, sh

läbi koolituste ja parimate praktikate vahetuse.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu on vajalik rakenduskava, Interreg programmide elluviimisel ning liidu

siseturvalisuspoliitika fondi vahendite kasutusele võtmisel kohalduvate Euroopa Liidu

määruste rakendamiseks, reguleerides toetuse kasutamise korralduslikku poolt. Läbi

rakenduskavade ja Interreg programmide tulemuste saavutamise aitab eelnõu kaasa Eesti

keskkonnaseisundi, majandusarengu, sotsiaalse olukorra, regionaalarengu ning riigi ja

kohalike omavalitsuste korralduse edendamisele. Eelnõu ei mõjuta riigi julgeolekut ja

välissuhtlemist.

Eesti prioriteedid24 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava elluviimisel on kvaliteetne,

kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav haridus; kõrge tööhõive ja kvaliteetne

tööelu; teadmiste mahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majandus; puhas ja

23 Euroopa Liidu finantsmääruse nr 1046/2018 artikli 62 lõige 1 punkt b ja artikkel 63. 24 Valitsus kiitis 23.04.2013 heaks Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise põhimõtted aastateks 2014-

2020 http://www.valitsus.ee/et/uudised/luhiteated/74757/valitsus-kiitis-heaks-euroopa-liidu-

struktuurivahendite-kasutamise-p%C3%B5him%C3%B5tted-aastateks-2014-2020

01.04.2021

43

mitmekesine looduskeskkond ning elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetatavad

ühendused ja liikumisvõimalused. Lisaks rahastatakse riigi ja kohalike omavalitsuste

haldusvõimekuse tõstmisega seotud tegevusi. Interreg programmides lepitakse kokku

programmides osalevate riikide ühised prioriteedid. Prioriteedid kajastuvad partnerlusleppes,

rakenduskavades ja Interreg programmides.

7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad

tulud

Perioodil 2021–2027 on Eestil võimalik saada majanduskasvu ja tööhõive investeeringute

eesmärgi jaoks 3,37 miljardit. Aastatel 2014–2020 oli Euroopa Liidu toetus 3,5 miljardit.

Liikmesriik võtab rakenduskava ja Interreg programmidega kohustuse kasutada vahendid ja

saavutada tulemused ajakava kohaselt. Kui sellest kinni ei peeta, võib Euroopa Komisjon

vähendada riigile eraldatud vahendeid.

Toetuste kasutuselevõtu administreerimisega seotud kulutused kaetaks tehnilise abi

vahenditest, mis on ca 3,4% Eestile eraldatud rakenduskava sisutegevuste mahust. Uudsena

makstakse tehnilise abi vahendid Eestile rakenduskava raames deklareeritud abikõlblike

kulude alusel fondipõhise määra ulatuses.

ETK määrusega on lubatud ERF-st programmide elluviimisega kaasnevate tehnilise abi

kulude katteks kuni 6% ETK programmidele eraldatavast kogusummast. Kui ETK

programmidele eraldatav kogusumma ei ületa 50 000 000 eurot, eraldatakse ERF-st

tehniliseks abiks 7% kogusummast, kuid vähemalt 1 500 000 eurot ja mitte rohkem kui 3 000

000 eurot.

Interreg programmis osaleval riigil tuleb kaasfinantseerida tehnilise abi kulusid ning katta

tehnilisest abist mittekaetavaid seirekomisjoni, juhtkomisjoni, kontrollijate ja auditiitorite

rühma ülesannete täitmisega kaasnevaid kulusid. Kulude katte suurus selgub, kui Interreg

programmis osalevad riigid on Interreg programmi rakendamises kokku leppinud. Kulud

kavandatakse riigieelarvesse iga-aastaselt aasta vajadusi arvestades või kui Interreg

programmis on programmis osalevate riikide vahel teisti kokku lepitud.

Siseturvalisuspoliitika fondide administreerimiseks on igale fondile ette nähtud kuni 6%

rakenduskavade sisutegevuste mahust. Sarnaselt Interreg programmidega makstakse

tehnilise abi vahendid Eestile rakenduskava raames deklareeritud abikõlblike kulude alusel.

Tehnilise abi riikliku kaasfinantseerimise kohustus siseturvalisuspoliitika fondidel puudub.

8. Rakendusaktid

Eelnõu alusel nähakse ette järgmised Vabariigi Valitsuse määrused ja ühel juhul kehtiva

määruse muudatus (kavandid lisatud):

• perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused;

• perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine;

• struktuuritoetuse registri pidamise põhimääruse muutmise määruse eelnõu;

• perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite kasutamise auditeerimine.

TAT õigusaktid (määrused, käskkirjad, rahastamisvahendi lepingud) kehtestatakse peale

eelnõu jõustumist, kui Euroopa Komisjon on rakenduskava heaks kiitnud.

01.04.2021

44

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras. Eelnõu jõustumiseks ei tulene Euroopa Liidu õigusest

kohustuslikku tähtaega. Eelnõu ja selle rakendusaktide jõustumisel saab tulenevalt ühissätete

määruse artikli 63 lõikest 2, ja kui nii on sätestatud TAT õigusaktis, alates 2021. aasta

algusest tehtud kulusid lugeda tagantjärele abikõlblikuks ehk neid toetuse arvelt rahastada,

välja arvatud riigiabi andmisel ja kui taotluse esitamise hetkeks on projekt juba ellu viidud.

Siiski on soovitatav eelnõu peatselt, pärast ühissätete määruse jõustumist, jõustada, et

võimaldada viivitamatult 2021. aastal alanud uue programmperioodide vahendite

kasutuselevõtmiseks TAT-de kehtestamist.

Perioodil 2014–2020 rahastatud projektidele, kuni nende lõppemiseni, kohaldatakse

STS2014_2020 ning siseturvalisuspoliitika fondidest rahastatud projektidele vastavaid

otsekohalduvaid EL määruseid.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi kaudu

ministeeriumitega, kes rakenduskavade meetmete planeerimise ettevalmistamise teabe

kohaselt hakkavad täitma rakendusasutuse ülesandeid, sh Maaeluministeeriumiga,

Riigikantseleiga ja Andmekaitse Inspektsiooniga. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks

Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule,

Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Linnade ja

Valdade Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioonile, Vabaühenduste Liidule, Rektorite Nõukogule, Eesti Teaduste

Akadeemiale ning Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Volinikule.

Rakendusakti kavand 30.03.2021

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse § 4 lõike 2, § 10 lõike 1, § 28 lõike 2, § 29 lõike 6,

§ 47 lõike 2 ja § 50 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala ja kohaldamise üldpõhimõtted

(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ÜKPRS) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud

rakenduskava ja §-s 46 nimetatud siseturvalisuspoliitika rakenduskava elluviimist.

(2) Määruses sätestatuga arvestatakse toetuse kasutamise või andmise tingimuste (edaspidi

toetuse andmise tingimused) koostamisel ja kehtestamisel.

(3) Toetuse andmise tingimustes võib käesolevas määruses sätestatud tingimusi jätta

kohaldamata, täiendada või täpsustada, kui see on vajalik toetavate tegevuste eripära tõttu,

arvestades määrusega reguleerimata juhtudel riigisisestes ja Euroopa Liidu õigusaktides

sätestatud nõudeid ja võimalusi.

2. peatükk

Taotlemine ja taotluste menetlemine

1. jagu

Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 2. Taotlemine ning taotleja õigused ja kohustused

(1) Taotlus toetuse saamiseks (edaspidi taotlus) esitatakse toetuse andmise tingimuste

määruses sätestatud tingimuste ja korra kohaselt registri infosüsteemi (edaspidi e-toetuse

keskkond) kaudu.

(2) Taotlejal on õigus saada toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud tingimuste ja korra

kohta rakendusüksuselt selgitusi.

(3) Taotleja on kohustatud:

1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab toetuse andmise tingimustes sätestatud

tingimustele;

2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul;

3) tõendama projektis mittetoetatavate tegevuste tegemise suutlikkust, kui nii on nõutud toetuse

andmise tingimuste määruses;

4) võimaldama ja osutama igakülgset abi taotluses esitatud teabe kontrollimiseks tema, partneri

või kavandatava tegevuse kohas;

5) teavitama rakendusüksusele viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest

või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

Rakendusakti kavand 30.03.2021

§ 3. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Taotleja on toetuse andmise tingimuste kohase taotluse esitanud füüsiline või juriidiline isik,

riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus.

(2) Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele:

1) neil on perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse või perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse seaduse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi makstud, kui nõude

täitmise tähtpäev on saabunud;

2) neil või nende seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209–210, 2601, 372, 373, 379

või 384 alusel määratud kehtivat karistust;

3) nende toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud, kui nad

tegelevad majandustegevusega;

4) nende maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on

ajatatud;

5) nad ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel;

6) nad ei ole raskustes ettevõtjad, kui nii on nõutud Euroopa Liidu õiguse kohaselt;

7) neil on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon või kogemus ning

õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus vastavalt toetuse andmise tingimuste

määrusele.

(3) Toetuse andmise tingimuste määrus võib näha ette tingimusi projekti abikõlblikest kuludest

selle osa, mida toetusest ei rahastata (edaspidi omafinantseering) ja mitteabikõlblike kulude

tasumise suutlikkuse tõendamiseks.

(4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus või tema arvestusüksus panustab investeeringuprojekti

omafinantseeringusse või mitteabikõlblike kulude katmisse, on taotlejal ja partneril selliste

kulude tasumise suutlikkus, kui peale lõikes 2 nimetatud nõuete on täidetud kohaliku

omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohaliku

omavalitsuse üksusel või tema arvestusüksusel on vahendid sama seaduse § 341 lõigete 2 ja 3

kohaselt.

(5) Lõikes 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 lõike 1

nõudeid ei kohaldata tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses tervishoiuteenuste

osutaja suhtes.

(6) Rahandusministeerium annab rakendusasutuse või rakendusüksuse taotlusel arvamuse

lõikes 4 nimetatud asjaolude kohta viie tööpäeva jooksul arvamusnõude saamisest arvates. Kui

Rahandusministeerium vajab arvamuse kujundamiseks kohaliku omavalitsuse üksuselt

täiendavat finantsteavet, teavitab ta rakendusasutust või rakendusüksust arvamuse andmise

eeldatavast uuest tähtpäevast.

(7) Investeeringute kavasse objektide valikul kohaldatakse lõikeid 4−6.

(8) Siseturvalisuspoliitika fondide puhul on taotleja toetuse andmise tingimuste kohase taotluse

esitanud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline

organisatsioon.

(9) Siseturvalisuspoliitika fondide puhul peab taotlejal ja partneril lisaks lõike 2 punktis 1

nimetatud nõudele olema tagasi makstud perioodi 2014–2020 Varjupaiga-, Rände- ja

Rakendusakti kavand 30.03.2021

Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi tagasimaksmisele kuuluv toetus, kui nõude

täitmise tähtpäev on saabunud.

§ 4. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:

1) taotlus on esitatud ettenähtud viisil ja ajaks koos nõutud dokumentidega;

2) taotlus sisaldab toetuse andmise tingimuste nõutud teavet, mis on asjakohane, ammendav ja

õige;

3) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik;

4) toetust taotletakse toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud eesmärgil ja toetatavatele

tegevustele;

5) väljundnäitaja, tulemusnäitaja või muu projekti spetsiifiline näitaja vastab toetuse andmise

tingimuste määrusele ja projekt panustab sihttasemetesse;

6) taotluses on kirjeldatud tegevused „Eesti 2035“ nimetatud sihtide saavutamisele kaasa

aitamiseks, kui nii on nõutud toetuse andmise tingimuste määruses;

7) rahastatavad tegevused tehakse toetuse andmise tingimustes nõutud ajal;

8) projekti kõik tegevused ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud või täielikult ellu viidud,

sõltumata sellest, kas kulud on tasutud, välja arvatud juhul, kui see on Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 kohaselt lubatud;

9) rahastavate tegevuste koht on Eestis, välja arvatud, kui väljaspool Eestit tegevuse tegemine

aitab kaasa projekti eesmärkide saavutamisele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr ..../2020 artikli 57 lõikele 4;

10) taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest on kooskõlas toetuse

andmise tingimustega;

11) paragrahv 10 lõike 1 punkti 11 kohase kestvuse nõude kohustuse täitmise tagamise

abinõusid on piisavalt kirjeldatud, sealhulgas on määratletud projekti püsikulud ja nende suurus

ning katmise allikad, kui projektile kohaldub kestvuse nõue;

12) taotlus sisaldab projekti partneri kaasamisel partneri andmeid, tema kaasamise vajaduse

põhjendust ning partneri tehtavaid tegevusi ja kulude eeldatavat eelarvet;

13) toetust ei taotleta projektile, mis on seotud tootmise ümberpaigutamisega Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 60 tähenduses;

14) toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud muudele nõuetele.

(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi kinnitusi:

1) taotleja on teadlik toetuse saamisega seotud kohustustest;

2) taotleja on teadlik, et toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse ja taotlemisega

seotud infot võidakse kasutada ÜKPrS § 17 kohase hindamise läbiviimisel;

3) taotleja on teadlik, et projekti rahastamine võidakse vastavalt finantskorrektsiooni või

taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsusele tühistada ja sealjuures tuleb aluseta

saadu tagasi maksta;

4) taotleja on teadlik, et projekti elluviimist auditeeritakse ja kontrollitakse.

(3) Kui projekti viiakse ellu koos partneriga, peab taotlus sisaldama partneri allkirjaõigusliku

isiku kinnitusi projektis osalemise ja lõikes 2 nimetatud asjaolude kohta.

(4) Siseturvalisuspoliitika fondidest toetuse taotlemisel peab taotleja esitama lõike 2 punkti 2

asemel kinnituse, et ta on teadlik, et toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse ja

taotlemisega seotud infot võidakse kasutada ÜKPrS § 54 kohase hindamise läbiviimisel.

Rakendusakti kavand 30.03.2021

2. jagu

Taotluse menetlemine

§ 5. Taotluse vastuvõtmine

(1) Kui taotlust ei esitata tähtaegselt, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

(2) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset

esitamist, siis loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea

likvideerimist.

§ 6. Nõuetele vastavuse tuvastamine

(1) Tähtaegselt esitatud taotluse puhul tuvastatakse taotleja, partneri ja taotluse nõuetele

vastavust.

(2) Kui taotluses või sellega kaasnevates dokumentides on puudusi või on vaja lisateavet,

sealhulgas tehakse ettepanek taotlust muuta, pikendatakse vajadusel taotluse menetlemiseks

ette nähtud tähtaega puuduste kõrvaldamise, taotluse muutmise või dokumentide või teabe

esitamise aja võrra, teatades sellest taotlejat ja näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad

täiendavat selgitamist, täiendamist, tõendamist või muutmist. Kui puudus kõrvaldatakse,

loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

§ 7. Projektide valimine

(1) Projektide valimiseks rakendatakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud

valikukriteeriume ja -metoodikat, välja arvatud kohaliku arengugrupi poolt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020 artikli 27 tähenduses projektide valimisel.

(2) Rakendusüksus avalikustab täpsustava valikumetoodika veebilehel, kui see ei sisaldu

toetuse andmise tingimuste määruses.

§ 8. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui:

1) taotleja, partner ja taotlus vastavad toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud nõuetele

ja

2) taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:

1) taotleja, partner või taotlus ei vasta kas või ühele ette nähtud nõudele;

2) taotleja on esitanud valeandmeid või mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega

või muul õigusvastasel viisil;

3) taotleja ei võimalda teha enda ja partneri juures või kavandatavate tegevuste elluviimise

asukohas taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;

4) hindamistulemuse põhjal ei ületata lävendit või ei vastata sellele;

5) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;

6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga.

Rakendusakti kavand 30.03.2021

(3) Kui taotlejat või partnerit on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel, ei rahuldata taotleja

taotlusi viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest arvates.

(4) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:

1) otsuse tegemise kuupäev;

2) toetuse saaja nimi, aadress ja isiku- või registrikood;

3) projekti nimetus ja number;

4) projekti kogumaksumus, eristades sellest abikõlblike kulude maksumus;

5) toetuse ja omafinantseeringu summad ning nende osakaalud abikõlblikest kuludest;

6) teave riigiabi, sealhulgas grupierandiga hõlmatud riigiabi, või vähese tähtsusega abi andmise

kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega;

7) projekti eesmärk, toetatavad tegevused, sealhulgas „Eesti 2035“ nimetatud sihtide

saavutamist toetavad tegevused, kui see on asjakohane, ja nende elluviimise eeldatav ajakava

või asukoht;

8) toetuse andmise tingimustes nõutud väljundnäitaja, tulemusnäitaja või muu projekti

spetsiifiline näitaja koos sihttasemega (edaspidi tulemus);

9) projekti abikõlblikkuse periood;

10) toetuse saaja kohustused, sealhulgas teave kestvuse nõude rakendumise kohta;

11) toetuse maksmise tingimused ning makse aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise

kord;

12) toetuse maksmise peatamise, finantskorrektsiooni ning taotluse rahuldamise otsuse

kehtetuks tunnistamise alused;

13) lõppsaajale toetuse andmiseks või tegevuste sihtgrupile teenuse osutamiseks § 41 lõikes 1

nimetatud asjakohased tingimused, kui projekt hõlmab toetuse andmist lõppsaajatele;

14) viide otsuse vaidlustamise kohta, tähtaja ja korra kohta, kui taotlejal on vaide esitamise

õigus;

15) otsuse tegija andmed;

16) toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud muu teave.

(5) Taotluse rahuldamise otsuses võib taotluses sisalduva teabe kirjeldamise asemel sellele

viidata.

(6) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-toetuse keskkonna kaudu.

§ 9. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui:

1) taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse mahu

tõttu;

2) taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti

tegevusi, tulemust või eesmärki.

(2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses

kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või

täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on

mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel vormistatakse sellekohane

teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

Rakendusakti kavand 30.03.2021

(3) Kui taotluse menetlemise ajal ei ole § 3 lõikes 4 nimetatud nõuded täidetud, kuid

olemasoleva teabe põhjal võib eeldada, et projekti on võimalik ellu viia toetuse andmise

tingimuste määruses sätestatud abikõlblikkuse perioodil, võib teha kohaliku omavalitsuse

üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 lõike 5 kohaselt taotluse rahuldamise otsuse

kõrvaltingimusega, määrates otsuses nõuete täitmise tähtpäeva, pärast

Rahandusministeeriumilt saadud arvamust.

3. peatükk

Toetuse saaja ja partneri kohustused

§ 10. Toetuse saaja ja partneri kohustused

(1) Toetuse saaja on kohustatud:

1) tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ning nõutud tulemuse saavutamise;

2) tagama tegevuste elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooniga isikute olemasolu ja õiguslikud

eeldused;

3) esitama õige ja täieliku teabe, korrektse dokumendi ja aruande projekti teostamise ja mõjude

kohta tähtaegselt ja nõutud viisil, sealhulgas seire ja hindamiste käigus;

4) koguma ja töötlema Euroopa Sotsiaalfond Pluss vahenditest toetatavas projektis osaleja

kohta ÜKPrS § 19 lõikes 3 nimetatud andmed ja esitama need rakendusüksusele;

5) tõendama kulude abikõlblikkust, kui see on toetuse makse aluseks;

6) teavitama rakendusüksust viivitamata e-toetuse keskkonnas, kirjalikult või kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete

muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest,

likvideerimismenetlusest, projekti odavnemisest või kallinemisest ning kestvuse nõude täitmist

takistavast asjaolust, sealhulgas projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või

asutusele;

7) võimaldama audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil,

andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning

andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning

võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

8) eristama projektiga seotud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, kasutades selleks eraldi

arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode, välja arvatud lihtsustatud kulude puhul;

9) järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid

kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel;

10) tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artiklites 59 ja 60

nimetatud kestvuse nõude täitmise (edaspidi kestvuse nõue), kui projektile selline kohustus

kohaldub;

11) tagastama tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtaegselt;

12) täitma teavitamisega seotud kohustusi vastavalt ÜKPrS § 22 lõike 5 alusel antud määrusele;

13) säilitama kulu makse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid ÜKPrS §-s 18

nõutud aja jooksul.

(2) Partner peab täitma § 10 punktides 2–5, 8–10 ja 12−13 ning §-s 11 nimetatud kohustusi.

(3) Partner, kes ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankija, peab järgima riigihangete

seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, välja arvatud juhul, kui

partner on valitud ja partneri tehtavate tegevuste maksumus on kujunenud toetuse saaja poolt

läbiviidud riigihanke tulemusel.

Rakendusakti kavand 30.03.2021

§ 11. Toetuse saaja kohustused seoses hankimisega tegelike kulude korral

(1) Toetuse saaja on kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete

seaduse tähenduses.

(2) Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse § 5 lõike 3 tähenduses ja riigihanke

eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihangete seaduses nimetatud riigihanke

piirmääraga või ületab seda, peab ta riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse §-des 146–

152 nimetatud valdkondades rakendama sama seaduse 5. peatükis sätestatud menetluskorda.

(3) Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse § 5 lõike 3 tähenduses, peab ta riigihangete

seaduse §-des 146–152 nimetatud valdkondades ideekonkursi korraldamisel rakendama sama

seaduse 3. peatüki 3. jaos sätestatud korda, kui ideekonkursi eeldatav maksumus ilma

käibemaksuta on võrdne riigihangete seaduses nimetatud riigihanke piirmääraga või ületab

seda.

(4) Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja asja, teenuse või ehitustöö (edaspidi

ost) eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest

suurem, peab ta ostu maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse lähtuvalt

lõigetest 5–7 ning toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetest.

(5) Ostumenetluse läbiviimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:

1) ostumenetluses koheldakse isikuid võrdselt ja ühetaoliselt;

2) ostumenetlus viiakse läbi läbipaistvalt ja kontrollitavalt;

3) ostetava asja, teenuse või ehitustöö kirjeldus peab tagama turuosaliste võrdse ligipääsu

ostumenetlusele;

4) väljavalitud pakkumuse esitanud pakkuja ja toetuse saaja ning nende osanik, aktsionär, liige

või juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse

või nõukokku;

5) funktsionaalselt koos toimivat või sama liigilist ostu ei ole kunstlikult jagatud osadeks

eesmärgiga vältida lõikes 4 nimetatud kohustust;

6) riigihangete registris või selle väliselt ostu tegemise kohta avaldatud teates või hinnapäringus

kirjeldatakse läbirääkimiste korda juhul, kui pärast pakkumuse esitamist peetakse pakkujaga

läbirääkimisi;

7) kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või sellest

suurem, viiakse ostumenetlus läbi riigihangete registris lõikes 6 nimetatud tingimustele

vastavalt, välja arvatud, kui toetuse andmise tingimustes on sätestatud madalam maksumus, mis

ei või olla väiksem lõikes 4 nimetatud maksumusest.

(6) Riigihangete registris ostumenetluse läbiviimine peab lisaks lõikes 5 nimetatule vastama

järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse läbiviimiseks on vajadusel seatud asjakohased ja proportsionaalsed

tingimused, mis arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust;

2) kirjeldatud on ostu tunnused, tehnilised andmed või muud ostu iseloomustavad andmed,

millele pakkumus peab vastama;

3) vajadusel on määratud on pakkumuse esitamise tähtaeg, mis on proportsionaalne ostu kohta

koostatavate pakkumuste aja suhtes;

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus toetuse saaja ja pakkuja vahel toimub ostukeskkonnas,

sealhulgas juurdepääsu võimaldamine ostuteate ja sellega seotud dokumentidele ning

pakkumuste ja selgituste esitamine;

Rakendusakti kavand 30.03.2021

5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) rakendusüksuse esindaja lisatakse riigihangete registris ostu juurde kui „vaatleja“;

7) punktis 1 nimetatud tingimusi ei või muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ega

kalduda neist kõrvale parima pakkumuse valimisel.

(7) Ostumenetlus, mida ei viida läbi riigihangete registris, peab lisaks lõikes 5 nimetatule

vastama järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse läbiviimiseks on vajadusel seatud asjakohased ja proportsionaalsed

tingimused, mis arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust;

2) hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis;

3) hinnapäring esitatakse vähemalt kahele ettevõtjatele, kes tegutsevad samas valdkonnas,

milles küsitakse pakkumust. Juhul, kui kavandatava ostu turul ei ole samas valdkonnas

ettevõtjate paljusust, võib esitada vaid ühele sama valdkonna ettevõtjale;

4) ostumenetlust puudutav dokumentatsioon, sealhulgas elektrooniliselt või paberkandjal

toimunud kirjavahetus pakkuja ja toetuse saaja vahel ning muid ostumenetluse tõendeid

säilitatakse ÜKPRS §-s 18 sätestatud dokumentide säilitamistähtaja lõpuni;

5) ostumenetluse tulemusel sõlmitakse leping hinnapäringus ja pakkumuses nimetatud

tingimustel.

4. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 12. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise võib algatada rakendusüksus või toetuse saaja.

(2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmine vormistatakse otsusena juhul, kui taotluse

rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ja projekti tulemusnäitaja ei muutu, välja

arvatud, kui tulemusnäitaja muutub rahastamiskavas, kuid muudetakse vähemalt ühte

järgnevat:

1) toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus;

2) väljundi või projekti spetsiifilist näitajat või selle sihttaset;

3) tulemusnäitaja sihttaset;

4) abikõlblike kulude või toetuse kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest;

5) abikõlblikkuse perioodi;

6) kulude rahastamise korda;

7) kestvuse nõude täitmisega seotud asjaolusid kestvuse nõude kohaldumisel;

8) toetuse andmise tingimuste määruse kohaselt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud muud

asjaolu.

(3) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses märgitud lõikes 2 nimetamata asjaolud, siis need

esitatakse rakendusüksusele teadmiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

viivitamata.

(4) Enne taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse tegemist kontrollitakse muudatuste

vastavust toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud nõuetele ja kui see on vajalik, siis

hinnatakse muudatuste asjakohasust projektide valikukriteeriumide alusel.

Rakendusakti kavand 30.03.2021

(5) Lihtsustatud kulude alusel projektile toetuse andmisel kohaldatakse lõikeid 2–4 ulatuses,

mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artiklile 48, 88 või 89.

(6) Kindlasummalise makse puhul on muudetav üksnes abikõlblikkuse periood.

(7) Kui taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlus ei vasta toetuse andmise tingimuste

määrusele, tehakse vastavalt taotluse rahuldamata jätmise, osalise rahuldamise või taotluse

rahuldamise otsuse muutmata jätmise otsus.

§ 13. Toetuse suurendamine

(1) Toetuse summat võib suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve

jääk võimaldab toetuse summa suurendamist. Toetuse suurendamisel arvestatakse riigiabi

reeglistikust tulenevate piirangutega.

(2) Finantskorrektsiooni otsusega tühistatud toetust ei või Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr ..../2020 artikli 97 lõike 3 kohaselt kasutada uuesti samas projektis. Toetuse

andmise tingimuste käskkirja alusel toetuse kasutamisel võib ühele tegevusele tehtud

finantskorrektsiooniga tühistatud toetust kasutada vajadusel teise toetatava tegevuse

elluviimiseks.

(3) Investeeringute kavaga kinnitatud projekti kohta tehtud taotluse rahuldamise otsuses

märgitud toetuse summa ei või olla suurem, kui on investeeringute kavas nimetatud toetuse

summa, välja arvatud, kui toetuse andmise tingimuste määruses on sätestatud teisiti.

§ 14. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel

juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;

2) taotlemisel, taotluse rahuldamise otsuse muutmisel või projekti elluviimisel on esitatud

ebaõiget või mitteteadlikku teavet või teave on jäetud esitamata;

3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või

kõrvaltingimust ei suudeta täita;

4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal

ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(2) Kui taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks ja aluseta makstud toetuse kuulub

tagastamisele, esitatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuses toetuse

tagasinõue finantskorrektsiooni otsuse vormistamise tingimuste ja korra kohaselt.

5. peatükk

Kulude abikõlblikkus

1. jagu

Kulude abikõlblikkuse üldtingimused

§ 15. Kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimused

Rakendusakti kavand 30.03.2021

(1) Kulu loetakse abikõlblikuks, kui:

1) kulu on põhjendatud;

2) kulu tekib projekti abikõlblikkuse perioodil vahemikus 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2029.

aasta 31. detsembrini (edaspidi rakenduskava abikõlblikkuse periood);

3) tegelik kulu tasutakse rakenduskava abikõlblikkuse perioodil;

4) kulude standardiseeritud ühikuhinnana, ühtse määra alusel või kindlasummaliselt

abikõlblikuks arvestamisel on tegevused tehtud või tulemus saavutatud projekti abikõlblikkuse

perioodil;

5) kulud on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.

(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses

või toetuse andmise tingimuste ette nähtud tulemuse saavutamiseks ning see tekib taotluse

rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste

käigus.

(3) Abikõlblik kulu loetakse tekkinuks, kui esineb üks järgnevatest olukordadest:

1) tegeliku kulu aluseks olev töö on tehtud, kaup kätte saadud või teenus osutatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 48 lõike 1 punkti a kohaselt ja see on

tõendatav lõike 4 kohaselt;

2) lihtsustatud kuluarvestusviisi alusel (edaspidi lihtsustatud kulud) on Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 48 lõike 1 punkti b–f, 88 või 89 kohased tingimused

täidetud.

(4) Tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud või teenus

kätte või kaup oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav dokumendiga, muu

hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise aktiga või sellesisulise kinnitusega, osalejate

registreerimislehega. Töö või teenistusülesannete eest makstava tasu (edaspidi palk) puhul võib

see olla palgaarvestust tõendav väljavõte või palgaleht.

§ 16. Personalikulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblikud on järgmised personalikulud:

1) palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga;

2) puhkusetasu vastavalt seaduses sätestatule punkti 1 kohaselt palgalt;

3) teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud

seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt punkti 1 kohase palgaga;

4) seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 1–3 nimetatud kuludelt;

5) seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu;

6) koolituskulu;

7) töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga.

(2) Kui palka hüvitatakse tegelike kulude alusel ning töötaja täidab lisaks projekti raames

tehtavale tööle samas asutuses ka muid tööülesandeid, arvestatakse lõike 1 punktide 1 ja 2

kohast projekti heaks töötatud aega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr ..../2020 artikli 50 lõikele 5 või lisa „Tööajatabeli näidis” andmete kohaselt.

(3) Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse töölepingu ja teenistusse võtmise käskkirja alusel tekkivatele

personalikuludele.

(4) Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu

alusel tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks proportsionaalselt projekti heaks kulunud

Rakendusakti kavand 30.03.2021

ajaga teenuse või töö eest makstav tasu, mida maksustatakse kui palka, ning sellelt tasult

makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on

eristatud.

(5) Rahvusvahelise organisatsiooni projekti personalikulude abikõlblikkusele kohaldatakse

käesolevat paragrahvi niivõrd, kuivõrd siseturvalisuspoliitika fondide ja nende elluviimise

eripäradest ei tulene teisiti.

§ 17. Mitteabikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) laenu- ja liisinguintress, välja arvatud, kui toetust antakse rahastamisvahendis intressi- või

garantiitasu kulude katteks;

2) rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse mittetäitmisel makstav leppetrahv ja viivis;

3) vaide- ja kohtumenetluse menetluskulud;

4) mitterahalised kulud, sealhulgas vara amortisatsioon; 5) kindlustusmaksed, välja arvatud kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-, tööandja

vastutuskindlustusmaksed ja palgaga kaasnevad kindlustusmaksed;

6) palgale lisaks makstav toetus või lisahüve, mis ei ole käsitatav palgana seaduse tähenduses;

7) organisatsiooni juhtimiskulu;

8) paragrahvi 21 lõikes 4 nimetatud kaudsed kulud, välja arvatud lihtsustatud kulude

kasutamisel;

9) hoonestamata ja hoonestatud maa ostusumma, mis ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr ..../2020 artikli 58 lõike 1 punktis b lubatud määra;

10) infrastruktuuri investeeringu ning maa ja kinnisvara ostukulud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 ESF+ artikli 14 lõike 1 punkti a kohaselt, kui projekt saab

toetust Euroopa Sotsiaalfondist;

11) liisingulepingu alusel tekkiv kulu juhul, kui liisinguandja ei ole krediidiasutuste seaduse

alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus;

12) liisingulepingu alusel vara ostukulu, kui leping ei sisalda liisinguvõtja kohustust osta vara

lepingu lõppedes välja ja see ei lähe liisinguvõtja omandisse;

13) käibemaks, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 58 lõike 1

punkti c kohaselt viie miljoni euro või enama kogumaksumusega projektis on käibemaks

käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

14) kulu, mille katteks on toetust eraldatud või makstud teises projektis, riigieelarve või muu

avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest.

(2) Siseturvalisuspoliitika fondide puhul lõike 1 punkti 4 ei kohaldata.

2. jagu

Lihtsustatud kulud

§ 18. Lihtsustatud kulude rakendamise üldpõhimõtted

(1) Projekti, kogumaksumusega kuni 200 000 eurot, rahastatakse lihtsustatud kulude alusel,

välja arvatud Ühtekuuluvusfondist rahastatavat projekti ja riigiabi andmisel. Tegelike kuludena

võib hüvitada vaid neid kulusid, millelt arvestatakse ühtset määra. Teadusuuringute ja

innovatsiooni valdkonnas lihtsustatud kulude mittekasutamise peab seirekomisjon Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 48 lõike 1 kohaselt heaks kiitma.

Rakendusakti kavand 30.03.2021

(2) Ühe projekti raames võib kasutada mitut lihtsustatud kulude arvestusviisi tingimusel, et iga

projekti tegevuse puhul kasutatakse vaid ühte viisi. Kui kulu toetatakse ühe lihtsustatud

kuluarvestusviisi alusel, siis ei või seda toetada teise lihtsustatud kuluarvestusviisi või tegelike

kulude alusel.

(3) Sama tüüpi tegevuste puhul võib kohaldada Euroopa Liidu poliitikasuundades ning

riigisisestes õigusaktides kasutatavaid kulude lihtsustatud arvestamise metoodikaid ning

määrasid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 48 lõike 2

punktidele c−e.

§ 19. Standardiseeritud ühikuhindade alusel abikõlblike kulude arvestamine

(1) Standardiseeritud ühikuhinnad kehtestatakse Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr ..../2020 artikli 48 lõike 2 või artikli 88 kohaselt toetuse andmise tingimustes.

(2) Rakendusasutusel või rakendusüksusel rakendusasutuse nõusolekul tuleb Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 48 lõike 2 punkti a kohase

standardiseeritud ühikuhindade väljaarvestamiseks läbi viia või tellida sama sätte tingimustele

vastav analüüs.

(3) Lõikes 2 nimetatud analüüs ning selle alusel leitud standardiseeritud ühikuhinnad ja nende

rakendamise metoodika kooskõlastatakse enne ühikuhinna toetuse andmise tingimuste

sätestamist korraldusasutusega kirjalikult.

(4) Kui standardiseeritud ühikuhindade suurust, arvestust või selle rakendamise metoodikat

muudetakse, võib muudetud tingimustel standardiseeritud ühikuhindasid rakendada pärast

muutmisotsuse jõustumist alustatud tegevustele.

§ 20. Kindlasummaliselt abikõlblike kulude arvestamine

(1) Kindlasummalise makse suurus määratakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr ..../2020 artikli 48 lõikega 2 järgmiselt:

1) rakendusüksus määrab kindlasummalise makse suuruse taotluse rahuldamise otsuses toetuse

andmise tingimuste määruse kohaselt;

2) rakendusasutus määrab kindlasummalise makse suuruse toetuse andmise tingimuste

käskkirjas.

(2) Kui kindlasummaline makse arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

..../2020 artikli 48 lõike 2 punkti a kohase analüüsi alusel, kooskõlastatakse kindlasummalise

makse aluseks oleva eelarve kujunemine ja rakendamise metoodika enne toetuse andmise

tingimustes sätestamist korraldusasutusega kirjalikult.

§ 21. Ühtse määra alusel projekti kaudsete abikõlblike kulude arvestamine

(1) Projekti kaudsed kulud arvestatakse ühtse määra alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artiklile 49.

(2) Kaudsete kulude abikõlbliku suuruse arvestamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 49 punktile c, tuleb rakendusasutusel või

rakendusüksusel rakendusasutuse nõusolekul ühtse määra väljaarvestamiseks koostada

Rakendusakti kavand 30.03.2021

analüüs. Analüüs ning selle alusel leitud ühtse määra suurus ja selle rakendamise metoodika

kooskõlastatakse enne toetuse andmise tingimustes sätestamist korraldusasutusega kirjalikult.

(3) Projekti otsesteks personalikuludeks loetakse toetatava tegevuse ja projekti juhtimise

personalikulud, mis on nimetatud § 16 lõike 1 punktides 1–4 ja § 16 lõikes 4.

(4) Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ja lõikes 5 nimetatud üldkulud ja lõike 6 kohaste

tegevusega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud.

(5) Projekti üldkuludeks loetakse halduskulud, muuhulgas:

1) kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud;

2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu;

3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise, ning

serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud;

4) kütte, vee, elektri ja ruumide koristamise kulud;

5) ruumide rendikulud

6) valveteenuse kulud;

7) maamaks;

8) pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu.

(6) Projekti administreerimiseks loetakse toetavaid tegevusi abistavad tegevused, sealhulgas:

1) raamatupidamine;

2) sekretäri- ja personalitöö;

3) juriidiline nõustamine;

4) vara haldamine;

5) infotehnoloogiline tugitegevus.

§ 22. Projekti ülejäänud abikõlblike kulude arvestamine otsestest personalikuludest

ühtse määra alusel

Projekti abikõlblikud kulud, mis ei ole otsesed personalikulud, võib hüvitada Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 51 kohaselt ühtse määra alusel

arvestatuna kuni 40 protsenti abikõlblikest otsestest personalikuludest, välja arvatud, kui

otsesed personalikulud leitakse §-s 23 nimetatud korras.

§ 23. Projekti otseste personalikulude lihtsustatud arvestamine

Projekti otsesed personalikulud võib arvestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr ..../2020 artikli 50 lõike 1–4 kohaselt.

6. peatükk

Toetuse maksmine

1. jagu

Makse saamiseks esitatavad dokumendid ja nende menetlemine

§ 24. Makse saamiseks dokumentide esitamine

(1) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitab toetuse saaja rakendusüksusele

e-toetuse keskkonna kaudu.

Rakendusakti kavand 30.03.2021

(2) Rakendusüksus võib toetuse andmise tingimustes nimetatud juhul algatada registris makse,

kui makse tegemise aluseks olevad asjaolud on tuvastatavad andmekogust.

(3) Riigiasutus ei pea esitama kulu tasumist tõendavat dokumente ning kohaliku omavalitsuse

üksus ja selle asutus ning muu avalik-õiguslik juriidiline isik palga ja sellest tasutavate maksude

ja maksete tasumist tõendavaid dokumente.

§ 25. Makse ja ettemakse menetlemine

(1) Paragrahvi 27 lõike 1 punkti 1 kohast makset ja ettemakse kasutamise aluseks olevaid

dokumente ja tõendeid menetletakse mitte kauem kui 80 kalendripäeva dokumentide saamisest

arvates ning ettemakset mitte kauem kui 15 kalendripäeva ettemakse taotluse saamisest arvates.

(2) Juhul kui makse või ettemakse kasutamise tõendamise aluseks olevates dokumentides on

puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib rakendusüksus

pikendada lõikes 1 nimetatud tähtaegasid puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe

esitamise aja võrra, teatades sellest toetuse saajale.

(3) Rakendusüksus kinnitab registris makse hiljemalt kolm tööpäeva enne ülekande tegemist.

Nimetatud kolm tööpäeva sisalduvad lõikes 1 nimetatud päevade arvus.

2. jagu Toetuse maksmise tingimused

§ 26. Toetuse maksmise üldtingimused

(1) Toetust makstakse kuni 2030. aasta 31. märtsini.

(2) Toetuse maksmise aluseks on tingimuste ja kohustuste nõuetekohane täitmine.

(3) Makse tehakse vastavalt määratud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem

kui määratud toetuse summa.

(4) Kui toetus hõlmab riiklikku kaasfinantseeringut, tehakse makse vastavalt fondi vahenditele

ja riikliku kaasfinantseeringu proportsioonidele.

(5) Kui taotluse rahuldamise otsuse jõustumine sõltub kõrvaltingimuse saabumisest või

täitmisest, tehakse makse pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

(6) Lõppmakse tehakse pärast lõikes 2 nimetatud asjaolude ning ettenähtud tulemuse

saavutamise kontrollimist.

§ 27. Tegelike kulude alusel toetuse maksmine

(1) Tegelike kulude alusel tehakse makse ühel järgmistest tingimustest:

1) abikõlblik kulu on tekkinud ja tasutud või

2) abikõlblik kulu on tekkinud ja see on omafinantseeringu ulatuses tasutud.

(2) Lõike 1 punkti 2 alusel tehakse makse otse tarnijale või töövõtjale (edaspidi arve väljastaja)

järgmistel tingimustel, kui:

Rakendusakti kavand 30.03.2021

1) toetuse saaja on makse saamiseks nii avaldanud soovi ning arve väljastaja on andnud

kinnituse, et ta on sellest teadlik;

2) makset on võimalik teha arvel märgitud maksetähtajaks;

3) toetuse saaja ei ole riigiasutus.

(3) Rakendusüksuse õigus teha toetuse makse otse arve väljastajale ei tähenda toetuse saaja

kohustuste üleminekut rakendusüksusele ega seda, et toetuse saaja on toetuse

väljamaksmisnõude loovutanud arve väljastajale. Kulu tasumise nõue loetakse täidetuks, kui

rakendusüksus on makse teinud arve väljastajale.

(4) Kui riigihangete seaduse § 8 tähenduses hankelepingu abikõlblike kulude summa on võrdne

20 000 euroga või sellest suurem, kontrollitakse riigihanke kooskõla riigihangete seaduse §-s 3

nimetatud põhimõtetega või kõnealusele riigihankele kohalduvate riigihangete seaduse

sätetega.

§ 28. Maksed lihtsustatud kulude ja kuludest sõltumatu rahastamise korral

(1) Standardiseeritud ühikuhinna korral tehakse makse, kui maksmise eelduseks olevad

tingimused on täidetud.

(2) Kindlasummalise makse korral tehakse makse, kui selle eelduseks olevad taotluse

rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud tingimuste täitmine

on tõendatud.

(3) Ühtse määra alusel projekti kaudsete kulude katteks tehakse makse tegelike otseste kulude

või personalikulude alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020

artiklis 49 nimetatud protsendi ulatuses arvutatud abikõlblikust summast.

(4) Ühtse määra alusel projekti muude abikõlblike kulude katteks tehakse makse tegelike

otseste personalikulude alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

..../2020 artikli 51 lõikes 1 nimetatud protsendi ulatuses arvutatud abikõlblikust summast.

(5) Ühtse määra alusel projekti otseste personalikulude katteks tehakse makse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 50 lõikes 1 nimetatud protsendi ulatuses

arvutatud abikõlblikust summast.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artiklite 46 ning artiklite 88 ja 89

tähenduses kuludest sõltumatu rahastamise korral tehakse makse, kui rakenduskavas nimetatud

makse eeldused on täidetud.

§ 29. Rahastamisvahendile toetuse maksmine

Rahastamisvahendile tehakse makse vastavalt rahastamisvahendi lepingus või –käskkirjas

nimetatud tingimustele.

3. jagu

Ettemaksed

§ 30. Ettemakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi mittesaajale

Rakendusakti kavand 30.03.2021

(1) Toetuse ettemakse võib teha, välja arvatud riigiasutusele või kui toetust antakse riigiabi või

vähese tähtsusega abina, järgmiselt:

1) põhjendatud vajaduse korral kuni 40 protsenti määratud toetuse summast või

2) kui projekt hõlmab üksnes kindlasummalise makse või standardiseeritud ühikuhinna alusel

toetuse andmist, toetuse andmise tingimustes või taotluse rahuldamise otsuses nimetatud

ulatuses või

3) lepingu alusel koostatud ettemakse arve või samaväärse tõendusjõuga

raamatupidamisdokumendi alusel, kui sellest on vähemalt omafinantseeringu ulatuses tasutud.

(2) Iga järgneva lõike 1 punkti 1 alusel ettemakse tegemiseks peab olema tõendatud vähemalt

80 protsenti eelnevast samal alusel saadud ettemaksest.

(3) Lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel saadud ettemakse kasutamise tõendamiseks esitab toetuse

saaja rakendusüksusele makse tingimuste täitmist tõendavad dokumendid toetuse andmise

tingimustes või taotluse rahuldamise otsuses ette nähtud ettemakse kasutamisperioodile,

järgneva 15 kalendripäeva jooksul.

(4) Lõike 1 punkti 3 alusel saadud ettemakse kasutamise tõendamiseks esitab toetuse saaja

rakendusüksusele vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja tähtaegadele ettemaksega seotud

töö, kauba või teenuse üleandmist ja kulu tasumist tõendavad dokumendid 15 kalendripäeva

jooksul lepingust tuleneva tähtaja möödumisest arvates.

(5) Kui toetuse saaja ei ole ettemakse kasutamist tõendanud ettenähtud tähtajaks, on toetuse

saaja kohustatud tõendamata ettemakse tagastama kuni 15 kalendripäeva jooksul. Tagasimakse

tähtaja ületamisel kohaldatakse finantskorrektsiooni ja nõutakse toetus ettemakse tagasi või

tasaarveldatakse väljamaksmisele kuuluva toetusega.

§ 31. Ettemakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi saajale

(1) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saav toetuse saaja esitab ettemakse (edaspidi riigiabi

ettemakse) saamiseks kulude tasumise prognoosi, garantii ja muud toetuse andmise tingimuste

määruses või taotluse rahuldamise otsuses nõutud dokumendid ja teabe.

(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele riigiabi ettemakse kasutamise tõendamiseks

abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist või lihtsustatud kulude puhul makse tingimuste

täitmist tõendavad dokumendid nõutud tingimustel ja tähtajaks.

(3) Riigiabi ettemakse kasutamise tõendavate dokumentide ja teabe esitamise tähtaeg võib olla

kuni kolm aastat riigiabi ettemakse saamisest arvates, kuid mitte hilisem kui 50 kalendripäeva

pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kui nimetatud tähtaeg saabub varem.

(4) Tõendamata ettemaksete summa võib moodustada kuni 40 protsenti taotluse rahuldamise

otsusega määratud toetuse summast.

§ 32. Nõuded riigiabi ja vähese tähtsusega abi korral ettemakse saamiseks esitatavale

garantiile

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi ettemaksena saamiseks peab toetuse saaja esitama garantii,

mis peab vastama järgmistele tingimustele:

Rakendusakti kavand 30.03.2021

1) garantii andja on Eestis tegevusloa alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus või

Eestis filiaalina tegutsev välisriigi krediidi- või finantseerimisasutus, riik või rahastamisvahendi

rakendaja;

2) garantii tähtaeg on vähemalt 45 kalendripäeva pikem § 31 lõikes 3 nimetatud ettemakse

tõendamise tähtajast;

3) garantii katab kogu ettemakse summa;

4) garantiid andva krediidi- või finantseerimisasutuse või krediidi- või finantseerimisasutuse

emaettevõtja pikaajaline krediidireiting on vähemalt Baa1 (Moodys) või BBB+ (Standard &

Poor’s) või sellega samaväärne.

4. jagu

Makse menetlemise peatamine ja maksest keeldumine

§ 33. Makse menetlemise peatamine ja toetuse maksmise ulatus

(1) Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse

kasutamise tõendamise menetluse osaliselt või täielikult või peatada edasiste maksete

menetlemise, kui:

1) makse või ettemakse kasutamise tõendites esineb puudus;

2) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;

3) menetluses oleva makse või sama projekti ükskõik millise varasema maksega seotud kulu

abikõlblikkus ei ole üheselt selge;

4) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks projekti

ellu;

5) paragrahv 34 lõike 1 punktis 4 nimetatud asjaolude ilmnemisel või põhjendatud kahtluse

esinemisel asjaoludes veendumise ajaks;

6) taotletavat makse summat on võimalik tasaarveldada finantskorrektsiooni otsuse kavandis

nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega.

(2) Kui makse aluseks olevate või ettemakse kasutamise dokumentide või tõendite

kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata selle eelduseks olev kohustus või nõue või

esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul, siis võib

rakendusüksus määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue

tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul,

loetakse, et makse aluseks olevad või ettemakse kasutamise dokumendid või tõendid on esitatud

puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud.

(3) Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks

lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada

rakendusüksust peatama makse aluseks olevate või ettemakse kasutamise tõendite menetluse

osaliselt või täielikult järgmistel juhtudel:

1) lõikes 5 nimetatud juhud;

2) korraldusasutus ei nõustu lisama rakendusüksuse poolt abikõlblikuks arvatud kulu Euroopa

Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse või aastaaruandesse;

3) Euroopa Komisjon peatab maksed Eestile.

(4) Korraldusasutus keelab rakendusüksusel toetuse maksmisel või ettemakse kasutamise

tõendamisel kulu abikõlblikuks arvamise, kui kulu ei ole abikõlblik.

(5) Korraldusasutus võib keelata makse tegemise või lugeda ettemakse kasutamise

mittetõendatuks järgmistel juhtudel:

Rakendusakti kavand 30.03.2021

1) toetuse saaja või partner ei täida oma kohustust, sealhulgas projekti ei suudeta ellu viia;

2) rakendusasutus või rakendusüksus ei täida ülesandeid nõuetekohaselt, sealhulgas

auditeerimise või kontrolli tulemusel selgub, et nende tööprotseduurid ei vasta nõuetele;

3) lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

(6) Kui korraldusasutus leiab kontrolli käigus andmetes puudusi või vajab kulude

abikõlblikkuse üle otsustamiseks lisateavet, saab ta lisateabe rakendusüksuselt.

(7) Lõigetes 3–5 asjaolude esinemisel esitab korraldusasutus rakendusüksusele põhjenduse.

(8) Rakendusüksus keeldub toetuse maksmisest või ettemakse kasutamise tõendatuks

lugemisest finantskorrektsiooni otsuse alusel.

7. peatükk

Finantskorrektsioonid

1. jagu

Finantskorrektsiooni alused

§ 34. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise ja tegemata jätmise alused

(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse järgmistel juhtudel:

1) kulu ei ole abikõlblik või lihtsustatud kulude alusel toetuse saamise eeldused ei ole täidetud;

2) toetuse saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on

mõjutanud kulu abikõlblikkust;

3) kui toetuse saaja või partneri poolt on kunstlikult täidetud toetuse saamiseks nõutavad

tingimused, sealhulgas on esitatud valeandmeid või mõjutatud toetuse saamist pettuse või

ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;

4) haldur või kohus on prokurörile või politseile esitanud pankrotiseaduse § 28 lõike 1 kohase

teabe kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks ja projekti tulemuse saavutamise

või kestvusnõude kohustust ei täideta ettenähtud aja jooksul.

(2) Lõike 1 punktis 4 nimetatud asjaolu ilmnemisel tehakse finantskorrektsiooni otsus

kõrvaltingimusega, mille kohaselt jõustub finantskorrektsiooni otsus süüdimõistva kohtuotsuse

jõustumisel.

(3) Toetus tühistatakse täielikult, kui toetuse saajat või partnerit on karistatud

karistusseadustiku § 2601 alusel, millisel juhul tühistatakse toetus, mis on määratud 12 kuu

jooksul enne ebaseadusliku töötamise avastamist või mida kavatsetakse maksta viie aasta

jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest arvates.

(4) Finantskorrektsiooni otsust ei tehta:

1) kui puudust on võimalik kõrvaldada või kohustust või nõuet täita ettekirjutuse täitmisega;

2) kui toetuse saaja avastas ja teatas rakendusüksusele esimesel võimalusel kirjalikult või e-

toetuse keskkonna kaudu, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas

rakendusüksuse nõusolekul toetuse kümne tööpäeva jooksul rakendusüksuse kirjalikult või e-

toetuse keskkonna kaudu edastatud nõusoleku saamisest arvates;

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 59 lõikes 3 nimetatud juhul.

2. jagu

Rakendusakti kavand 30.03.2021

Finantskorrektsioon protsendi alusel

§ 35. Finantskorrektsiooni protsendimäärad

(1) Kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata

jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et

täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest

2, 5, 10, 25, 50 või 75% protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest

sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui käesolevas jaos on

sätestatud teisiti.

(2) Kui toetuse saaja või partner, kes ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, on

rikkunud § 11 lõikes 4 nimetatud kohustust seoses ostude tegemisega, kohaldatakse lepingule

sõltuvalt rikkumise raskusest lõike 1 kohast finantskorrektsiooni määra.

(3) Kui toetuse saaja on eiranud teavitamise nõudeid selle tegevuse või tegevuse kogumi

suhtes, mille kohta teavitamiskohustus kehtis ja nimetatud nõuete hilisem täitmine ei ole

võimalik, kohaldatakse kuni 3-protsendilist finantskorrektsiooni määra tegevusele või

tegevuste kogumile.

(4) Kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata

või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate

rikkumiste korral kohaldatakse suurimat finantskorrektsiooni määra.

(5) Lihtsustatud kulude korral tuleb enne finantskorrektsiooni protsendimäära kohaldamist

määrata kindlaks tegevuse või tegevuste kogumi maksumus, mille suhtes toetuse saaja on

eiranud kohustusi või kehtestatud nõudeid.

(6) Ühtse määra alusel kulude hüvitamise korral kohaldatakse finantskorrektsiooni kuludele,

millelt arvestatakse ühtset määra, ja paralleelselt ühtse määra alusel arvestatud kuludele.

§ 36. Finantskorrektsiooni protsendimäärad hankemenetluse rikkumise korral

Hankemenetluse rikkumisel kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143

„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse

väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 22–228.

3. jagu

Finantskorrektsiooni otsuse menetlus ja tagasinõude ajatamine

§ 37. Finantskorrektsiooni otsuse vormistamine

(1) Finantskorrektsiooni otsuses märgitakse:

1) otsustaja nimi;

2) toetuse saaja nimi;

3) projekti nimetus ja number;

4) finantskorrektsiooni faktilised asjaolud ja õiguslik alus ning kaalutlused, millest otsuse

tegemisel lähtuti;

Rakendusakti kavand 30.03.2021

5) vähendatud või tühistatud toetuse ja omafinantseeringu summad;

6) maksmisele mittekuuluv, ettemakse tõendamata jätmisele või tagasimaksmisele kuuluv

toetuse summa;

7) tagastamisele kuuluva toetuse tagasimaksmise tähtaeg;

8) pangakonto number, kuhu tagasimaksmisele kuuluva toetuse peab kandma, asutuse

tagasimakse tulukonto viitenumber ja saaja nimi, välja arvatud, kui finantskorrektsiooni otsuses

tasaarveldatakse tagasi makstav summa maksmisele kuuluva toetuse summaga;

9) viide viivise maksmise kohustuse alusele, kui toetuse saajal on viivise maksmise kohustus;

10) intressi maksmise kohustus, kui toetuse saaja on saanud riigiabi või kui toetuse

tagasimaksmine ajatatakse;

11) otsuse vaidlustamise võimalus, koht, tähtaeg ja kord, kui toetuse saajal on vaide või kaebuse

esitamise õigus;

12) toetuse vähendamise või tühistamise ja tagasimaksmisega seotud muu vajalik teave.

(2) Finantskorrektsiooni otsus saadetakse toetuse saajale üldjuhul e-toetuse keskkonnas. Juhul

kui e-toetuse keskkonnas ei ole võimalik finantskorrektsiooni otsust edastada, saadetakse see

juriidilisest isikule äriregistris märgitud e-postiaadressile ning füüsilisest isikust ettevõtjale ja

füüsilisest isikule väljastusteatega tähtkirjaga posti teel taotluses näidatud postiaadressile või

taotluses näidatud e-postiaadressile ning kantakse kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemise

päevast arvates registrisse.

(3) Finantskorrektsiooni otsus loetakse toetuse saajale kätte toimetatuks, kui see on toetuse

saajale saadetud lõikes 2 nimetatud viisil.

(4) Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel vähendatakse toetust ja omafinantseeringut makse

tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile. Kui vähendamise aluseks oleva kulu katteks on

toetust välja makstud, sealhulgas ettemaksena, märgitakse otsuses tagastamisele kuuluv toetuse

summa ja vähendatav omafinantseeringu summa.

(5) Finantskorrektsiooni otsuse alusel vähendab rakendusasutus toetuse andmise tingimuste

käskkirjaga, rahastamisvahendi rahastamislepingu või -käskkirjaga kinnitatud abikõlblike

kulude eelarvet. Kui vastavat muudatust ei ole veel tehtud, loetakse, et finantskorrektsiooni

otsuses nimetatud ulatuses on projekti abikõlblike kulude eelarve väiksem.

(6) Kui finantskorrektsiooni otsuse alusel kuuluks tagasinõudmisele toetus suurusega kuni 1000

eurot, kuid mitte rohkem kui 2% projektile määratud toetusest, jäetakse finantskorrektsiooni

otsus tegemata, välja arvatud, kui esinevad § 34 lõike 3 nimetatud asjaolud.

(7) Lõikes 6 nimetatud juhul vähendatakse e-toetuse keskkonnas projekti abikõlblike kulude,

sealhulgas toetuse ja omafinantseeringu eelarvet ning vähendatud toetuse summa viiakse muu

riikliku finantseeringu alla. Eelarve, sealhulgas toetuse ja omafinantseeringu vähendamisest ja

muu riikliku finantseeringuga asendamisest tuleb toetuse saajale teatada vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

(8) Kui finantskorrektsiooni otsusega tühistatakse kogu taotluse rahuldamise otsuses nimetatud

toetus, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.

(9) Kui määruse § 28 lõikes 6 nimetatud juhul Euroopa Komisjonilt jäävad rakenduskavaga

ettenähtud vahendid laekumata, tagab rakendusasutus laekumata summa ulatuses vahendite

tagastamise vastavalt riigieelarve seaduse § 54 lõikele 2.

Rakendusakti kavand 30.03.2021

§ 38. Toetuse tagasimaksmise ajatamine

(1) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele hiljemalt kümne

tööpäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud

ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava (edaspidi ajatamise

taotlus). Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid

vastavalt rakendusüksuse nõudmisele. Rakendusüksus võib nõuda toetuse saajalt tagatist.

(2) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tehakse otsus kümne

tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise

tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

(3) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada kuni 12 kalendrikuuni ajatamise taotluse rahuldamise

otsuse päevast arvates. Põhjendatud vajadusel võib rakendusüksus teha toetuse saajale

ettepaneku esitatud ajakava muuta, sealhulgas kooskõlastatult korraldusasutusega võimaldada

pikema tagasimaksmise aja. Taotluse rahuldamata jätmine või osaline rahuldamine tuleb

motiveerida. Kui tagasinõutav toetus on seotud konkurentsiseaduse tähenduses ebaseadusliku

või väärkasutatud riigiabiga, lähtutakse ajatamisel konkurentsiseaduse §-st 42.

(4) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos

finantskorrektsiooni otsusega.

(5) Lõikes 2 nimetatud otsus saadetakse toetuse saajale § 37 lõike 2 kohaselt.

(6) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib rakendusüksus tunnistada

toetuse tagasimaksmise ajatamise rahuldamise otsuse kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt

toetuse tagasimaksmist 30 kalendripäeva jooksul vastavasisulise otsuse kättesaamise päevast

arvates.

4. jagu

Finantskorrektsiooni alustest teavitamine

§ 39. Finantskorrektsiooni otsuse alusest ja kuriteost või selle kahtlusest teavitamine

(1) Rakendusüksus teavitab korraldusasutust kümne tööpäeva jooksul järgmiste asjaolude

ilmnemisest:

1) finantskorrektsiooni menetluse alustamise aluseks olevatest asjaoludest;

2) uurimisasutus või prokuratuur on algatanud kriminaalmenetluse Euroopa ühenduste

finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 tähenduses kelmuse või pettusega seotud kuriteo

toimepanemise kahtluse tõttu;

3) punktides 1 ja 2 nimetatud teave täieneb või muutub.

(2) Korraldusasutus teavitab lõikes 1 nimetatud asjaoludest Euroopa Pettustevastast Ametit

vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa

Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.05.1999, lk 1–7; eestikeelne

eriväljaanne: peatükk 1, köide 3, lk 91–97) ja muudele Euroopa Liidu õigusaktidele.

8. peatükk

Rakendusakti kavand 30.03.2021

Toetuse andmise tingimuste koostamine ja kooskõlastamine

§ 40. Toetuse andmise tingimuste kehtestamise üldpõhimõtted

(1) Toetuse andmise tingimuste määrus kehtestatakse haldusmenetluse seaduse §-s 88 kohaselt

juhul, kui toetuse andmine toimub piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks.

(2) Toetuse andmise tingimuste käskkiri koostatakse, kui tegevusi teeb elluviija.

§ 41. Toetuse andmise tingimuste määruse elemendid

Toetuse andmise tingimuste määruses sätestatakse järgmine:

1) rahastamiskava kohane poliitika eesmärk, erieesmärk, tulemusvaldkond ning programmi ja

selle meetme nimetused, mille tulemuste saavutamiseks toetust antakse;

2) toetuse andmise elluviimiseks vajalikud toetatavad tegevused ja toetuse andmise eesmärk,

vajadusel valdkondlikus, kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavas või piirkondlikus

arengukavas nimetatud eesmärgid, mille saavutamisele peab projekt kaasa aitama;

3) „Eesti 2035“ nimetatud sihid, mille saavutamisele projekt peab kaasa aitama ja toetatavad

tegevused selle eesmärgi saavutamiseks ning näitajad saavutatu mõõtmiseks;

4) rahastamiskava väljundnäitaja, asjakohasel juhul tulemusnäitaja, või projekti spetsiifiline

näitaja ning näitaja sihttaseme saavutamise tõendamise alused ja kord;

5) viide riigiabi või vähese tähtsusega abi andmist reguleerivale Euroopa Liidu õigusaktile või

konkurentsiseaduse §-le 341, kui riigiabi antakse Euroopa Komisjoni otsuse alusel;

6) abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppaeg;

7) kulude abikõlblikuks arvamise tingimused ja vajadusel liigid ning mitteabikõlblikud kulud

vastavalt §-le 17;

8) lihtsustatud kulude rakendamise tingimused;

9) toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest;

10) taotlusvooru avamisel esitatav teave kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr …/2020 artikli 44 lõikega 2;

11) taotlejale ja taotlusele, ning kui see on asjakohane, siis ka partnerile või lõppsaajale,

esitatavad nõuded, sealhulgas vajaduse korral võimalus piiritleda toetuse andmine konkreetse

tegevuse, piirkonna või sihtrühmaga;

12) projektide valikukriteeriumid ja –metoodika kooskõlas rakenduskava seirekomisjonis

kinnitatuga ning § 7 lõike 2 metoodika avaldamise kord;

13) taotluse esitamise ning taotluse suhtes tehtud otsusest teavitamise kord;

14) taotluste menetlemise tähtaeg;

15) taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja tähtaeg;

16) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;

17) toetuse saaja õigused ja kohustused ning partneri kohustused;

18) ostumenetluse läbiviimise nõuded vastavalt § 11 lõigetele 4–7;

19) toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord;

20) toetuse maksmise tingimused ja kord, sealhulgas toetuse maksmise eelduseks olevate

dokumentide menetlemise tähtaeg ja vajadusel lõppmakse suurus;

21) finantskorrektsioonide tegemise alused ja kord, sealhulgas projekti tulemuse

mittesaavutamisel või osalisel saavutamisel finantskorrektsiooni kohaldamise kohta;

22) rakendusüksus ja rakendusasutus;

23) vaiete menetleja.

§ 42. Investeeringute kava

Rakendusakti kavand 30.03.2021

(1) Valdkonna eest vastutav minister võib koostada investeeringu objektide nimekirja (edaspidi

investeeringute kava) toetuse andmise tingimuste määruse alusel või nimetada investeeringu

kava objektid toetuse andmise tingimuste käskkirjaga.

(2) Investeeringute kava objektide valimiseks toetuse andmise tingimuste määruse alusel

sätestatakse selles lisaks §-s 41 nimetatule:

1) investeeringute kava koostamise tingimused ja kord;

2) objekti investeeringute kavasse arvamisest ja arvamata jätmisest teatamise kord;

3) tegevus või asjaolu, mille korral loetakse projekti elluviimine alanuks;

4) investeeringute kava muutmise tingimused ja kord.

(3) Investeeringute kavas esitatakse objekti kohta vähemalt järgmised andmed:

1) toetuse saaja;

2) nimetus;

3) investeeringu eesmärk ja tulemus;

4) investeeringu elluviimise eeldatav tähtaeg;

5) investeeringu eeldatav maksumus;

6) investeeringule eraldatav maksimaalne toetuse summa ning selle maksimaalne

protsendimäär abikõlblike kulude eelarvest;

7) investeeringuobjekti edasise kasutuse täiendavate püsikulude suurus ja nende katmise allikad

aastate lõikes projekti abikõlblikkuse perioodil ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr ..../2020 artiklites 59 ja 60 nimetatud projekti kestvuse nõude täitmise ajal;

8) toetuse andmise tingimustes nimetatud lisaandmed.

(4) Täiendavad püsikulud riigiasutuste puhul on riigieelarve seaduse § 60 lõigete 4−6

tähenduses kohustused, mis ületavad riigieelarve seaduse § 60 lõike 4 kohast ministeeriumi

valitsemisala või Riigikantselei haldusala eelseisva eelarveaasta rahaliste kohustuste võtmise

maksimaalset määra.

§ 43. Toetuse andmise tingimuste käskkirja ja lepingu elemendid

(1) Toetuse andmise tingimuste käskkirjas või halduskoostöö seaduse tähenduses

halduslepingus sätestatakse lisaks § 41 punktides 1–9 ja 17–23 nimetatule:

1) elluviija;

2) partneri kaasamisel tema nimi ja tegevused;

3) lõppsaajale toetuse andmiseks või tegevuste sihtgrupile teenuse osutamiseks §-s 41

nimetatud asjakohased tingimused arvestades § 18 lõike 1 kohaseid nõudeid.

(2) Toetuse andmise tingimuste käskkiri või leping võib hõlmata mitut projekti, millisel juhul

määratakse lõikes 1 nimetatud tingimused iga projekti kohta.

(3) Asjakohasel juhul võib lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolud kinnitada sama käskkirjaga,

millega kinnitatakse Vabariigi valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 117 „Valdkonna

arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ §

7–8 alusel koostatav programm.

(4) Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut.

(5) Enne eraõigusliku juriidilise isiku elluviijaks nimetamist hindab rakendusasutus elluviija

suutlikkust tegevuste tegemiseks ja tulemuse saavutamiseks järgmiste asjaolude põhjal:

Rakendusakti kavand 30.03.2021

1) elluviijal on koostatud tööprotseduurid ja reeglid, mis tagavad tegevuste elluviimise;

2) tal on võimalik kasutada tegevuse elluviimiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, nõutavate

teadmiste ja oskustega töötajad ning muud eeldused ja kogemused, sealhulgas riigiabi ja vähese

tähtsusega abi küsimustes ning riigihangete läbiviimisel;

3) täidetud on halduskoostöö seaduse § 12 lõike 2 punktides 2–6 nimetatud asjaolud.

§ 44. Rahastamisvahendile toetuse andmine

(1) Rakendusasutus viib läbi või korraldab rahastamisvahendile toetuse eraldamiseks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 52 lõikes 3 nõutud eelhindamise ning

selle tulemustest lähtudes töötab välja rahastamisvahendi lepingu või -käskkirja.

(2) Rakendusasutus sõlmib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 53

lõike 2 punktide 2, 2a ja 2b tähenduses rahastamisvahendi rakendajaga vastavalt sama artikli

lõikele 3 rahastamisvahendi lepingu, mis peab sisaldama sama määruse IX lisas nimetatud

tingimusi, sealhulgas:

1) kulude abikõlblikuks arvamise eeldused;

2) abikõlblikkuse periood;

3) rahastamisvahendi rakendajalt ja vahendajalt saadav teave ja teabe saamise kord;

4) finantskorrektsioonide tegemise alused ja kord.

(3) Kui rahastamisvahendi rakendaja on rakendusasutus või rakendusüksus, kehtestab

rakendusasustuse juht Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 53

lõikes 1 ja IX lisas nimetatud tingimusi sisaldava käskkirja.

(4) Kui projekti toetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 52

lõike 5 tähenduses kombineerituna rahastamisvahendist ja toetusest sätestatakse toetuse

kasutamise tingimused lõikes 2 nimetud rahastamisvahendi lepingus või lõikes 3 nimetatud

rahastamisvahendi käskkirjas.

(5) Rakendusasutus võib rahastamisvahendi lepinguga või -käskkirjaga lubada

rahastamisvahendi rakendajal kehtestada rahastamislepingu kohaselt rahastamisvahendi

rakendamise täpsustavad tingimused.

(6) Rakendusasutus hindab rahastamisvahendi rakendaja rahastamisvahendi rakendamise,

sealhulgas tulemuse saavutamise, suutlikkust § 43 lõikes 5 nimetatud tingimuste alusel enne

rahastamisvahendi lepingu sõlmimist või käskkirja andmist ja rahastamisvahendi rakendamise

ajal.

§ 45. Kogukonna juhitud kohaliku arengustrateegia toetamine

(1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse kohasele kohalikule

tegevusgrupile toetuse andmisel, rakendusasutus osaleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr …./2020 artiklis 27 nimetatud kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia

koostamise ja elluviimise jälgimiseks ühiskomitees.

(2) Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia elluviimiseks toetuse andmisel sätestatakse

toetuse andmise tingimustes § 41 lõike 1 punktides 1–9 ja 17–23 nimetatud asjaolud.

§ 46. Seal of Excellence ja Euroopa horisont projekti toetamine

Rakendusakti kavand 30.03.2021

Seal of Excellence ja Euroopa horisont projekti toetamiseks sätestatakse toetuse andmise

tingimustes asjakohased §-s 41 nimetatud tingimused kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 67 lõikes 5 nimetatud tingimustega.

§ 47. Toetuse andmise tingimused kuludest sõltumata rahastamise korral

(1) Kui rakenduskava rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020

artikli 46 punkti a ning artiklite 88 ja 89 tähenduses Euroopa Komisjoni otsuse kohaselt, võib

toetuse kasutamise kavandada riigieelarve seaduses sätestatud riigieelarve eelnõu koostamise

korra kohaselt, tagades nõutud dokumentide säilitamise, toetuse kasutamisest avalikkuse

teavitamise ja asjakohasel juhul kestvuse nõude täitmise kohustuste kohaldamise.

(2) Rakenduskava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …./2027 artiklite 88 ja 89

tingimustel rahastamiseks koostab rakendusasutus rakendusmetoodika, mille kooskõlastab

auditeeriva asutusega.

(3) Rakendusasutus esitab auditeerivale asutusele hinnangu saamiseks kõik rakendusmetoodika

kujundamisega seotud dokumendid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

…/2020 lisa V kohase teabe.

(4) Auditeeriv asutus hindab, kas rakendusmetoodika põhineb ausal, õiglasel ja kontrollitaval

arvestusmeetodil ning esitab rakendusasutusele hinnangu kirjalikult.

§ 48. Toetuse andmise tingimuste kooskõlastamine ja avaldamine veebilehel

(1) Toetuse andmise tingimuste määruse ja käskkirja ning rahastamisvahendi lepingu ja

käskkirja eelnõu ning projektide valikukriteeriumid ja -metoodika kooskõlastatakse

korraldusasutusega ja Rahandusministeeriumiga ning rakendusasutusega, kes nõustab „Eesti

2035“ sihtidesse panustamist vastavalt oma valdkonnale. Paragrahv 7 lõike 2 kohane projektide

valikumetoodika kooskõlastatakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne

veebilehel avaldamist.

(2) Kooskõlastaja kooskõlastab lõikes 1 nimetatud eelnõu või esitab kooskõlastamata jätmise

põhjenduse kümne tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib

kooskõlastamiseks esitaja või kooskõlastaja taotlusel tähtaega muuta. Kui kooskõlastaja ei ole

tähtaja jooksul arvamust esitanud, loetakse eelnõu tema poolt kooskõlastatuks.

(3) Toetuse andmise tingimuste käskkirja ja selle muutmise eelnõu esitatakse

kooskõlastamisele koos seletuskirjaga, mis vastab määruse seletuskirja kohta kehtestatud

nõuetele. Seletuskirjas selgitatakse toetuse andmise tingimuste vastavust seirekomisjonis

kinnitatud valikukriteeriumidele. Kinnitatud käskkiri koos seletuskirjaga esitatakse

korraldusasutusele veebilehel avaldamiseks.

(4) Rahastamisvahendi lepingu ja -käskkirja kavandi kooskõlastamiseks esitamisel lisatakse

kavandi juurde § 44 lõikes 1 nimetatud eelhindamise tulemusi kajastav dokument.

(5) Rakendusasutus esitab toetuse andmise tingimuste käskkirja, määruse ning

rahastamisvahendi lepingu ja –käskkirja, ning tagab, et § 7 lõike 2 kohane projektide

Rakendusakti kavand 30.03.2021

valikumetoodika esitatakse, kümne tööpäeva jooksul pärast allkirjastamist korraldusasutusele

toetuste kajastamist keskselt käsitleval veebilehel avaldamiseks.

(6) Lõikeid 1–5 kohaldatakse toetuse andmise tingimuste muudatuseelnõu menetlemisel.

(7) Siseturvalisuspoliitika fondide puhul toetuse andmise tingimuste määruse ja käskkirja

eelnõu ning projektide valikukriteeriumeid ja –metoodikat Rahandusministeeriumiga ei

kooskõlastata.

§ 49. Rahastamiskava

(1) Rahastamiskava sisaldab ÜKPrS § 4 lõike 2 kohaselt järgmist teavet:

1) poliitikaeesmärk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020 artikli 14

tähenduses;

2) erieesmärk fondimääruse tähenduses;

3) tulemusvaldkond riigieelarve seaduse § 251 lõike 1 punkti 7 tähenduses;

4) programm riigieelarve seaduse § 19 lõike 5 tähenduses;

5) programmi meede;

6) fondi nimetus;

7) välistoetuse, riikliku kaasfinantseeringu ja omafinantseeringu summad ja osakaalud;

8) rakendusasutus ja rakendusüksus;

9) väljund- ja tulemusnäitajad koos alg- ja sihttasemetega.

(2) Siseturvalisuspoliitika rahastamiskava sisaldab poliitikaeesmärki fondimääruse tähenduses

ja lõike 1 punktides 2–7 nimetatud teavet.

Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020

struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmine

1) paragrahv 21 lõikes 4 asendatakse arv „5“ sõnadega „kuni kolm“.

Rakendusakti kavand

30.03.2021

1

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

2021. a nr

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite kasutamise auditeerimine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse § 27 lõike 5 ja § 42 lõike 3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega sätestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava ja

punktis 2 nimetatud Interreg programmide vahendite (edaspidi toetus) auditeerimise strateegia

ning auditeeriva asutuse arvamuse ja auditeerimise aastaaruande koostamise kord.

(2) Auditite planeerimisel, läbiviimisel ja aruannete koostamisel ning auditi tulemustest

teavitamisel juhindub auditeeriv asutus määrusest, rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimise

standarditest (edaspidi standardid), audiitortegevuse seadusest ning Euroopa Komisjoni

vastavatest juhenditest.

(3) Auditeerimine hõlmab auditi planeerimist, läbiviimist, lõpparuande koostamist ja

tulemustest teavitamist. Auditeerimisele järgneb auditi soovituste rakendamise seire. Vajadusel

viiakse läbi järelaudit.

2. peatükk

Auditeeriva asutuse läbiviidavad auditid

§ 2. Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi koostamine

(1) Korraldusasutuse, sealhulgas arvepidamisüksuse ülesannetes, juhtimis- ja kontrollisüsteemi

nõuetekohase toimimise ja projektide auditeerimiseks viib auditeeriv asutus läbi Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …./2020 artikli 77 lõike 1 kohase juhtimis- ja

kontrollisüsteemi auditi.

(2) Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi objektiks võib olla korraldusasutuse, rakendusasutuse

ja rakendusüksuse (edaspidi rakenduskava elluviimist korraldavad asutused) ning projekti

rakendamisega seotud struktuuriüksus, süsteem, protsess ja tegevus, mis peab tagama toetuse

nõuetekohase kasutamise.

(3) Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi aruanded esitab auditeeriv asutus tulenevalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020 artikli 77 lõikest 5 Euroopa Komisjonile

koheselt peale auditi läbiviimist.

Rakendusakti kavand

30.03.2021

2

§ 3. Projektiauditi koostamine

(1) Projektiaudit on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020 artiklis 79

sätestatud tegevus, mille eesmärk on hinnata:

1) toetatavate tegevuste ja abikõlblike kulude vastavust Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidele;

2) abikõlblike kulude ning raamatupidamisaruannete ja raamatupidamise algdokumentide

vastavust;

3) toetuse maksmise õiguspärasust.

(2) Projektiauditi objektiks võib olla rakenduskava elluviimist korraldava asutuse

kuludokumentide menetlemisega seotud süsteem, aruandlus, toetuse ja omafinantseeringuga

seotud dokument ning muu teave, mis on auditi läbiviijatele vajalik hinnangu andmiseks.

(3) Kui tegemist on rikkumise kahtlusega, on toetuse saaja kohustatud projektiauditi käigus

esitama täiendavad tõendid, mis on vajalikud toetuse kasutamise abikõlblikkuse reeglitega

vastavuse hindamiseks.

(4) Kui auditeeriv asutus on rakenduskava elluviimisel andnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr …/2020 lisa V kohase hinnangu lihtsustatud kuluarvestusviisi rakendamise

metoodika õiguspärasuse kohta, siis projektiauditi läbiviimisel kontrollitakse üksnes metoodika

korrektset rakendamist ja tulemuste saavutamist

§ 4. Rahastamisvahendite auditeerimine

Rahastamisvahendite auditeerimisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr …/2020 artiklist 81.

§ 5. Kulude aastaaruande audit

(1) Kulude aastaaruande auditi eesmärk on hinnata korraldusasutuse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr …/2020 artikli 98 lõike 1 tähenduses koostatud kulude aastaaruande

täielikkust, õigsust ja täpsust.

(2) Kulude aastaaruande auditi käigus, tuginedes projektiauditite käigus kogutud

tõendusmaterjalile, auditeeriv asutus:

1) analüüsib korraldusasutuses läbi viidud juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditite tulemusi;

2) kontrollib valimipõhiselt kulude aastaaruandes sisalduvate abikõlblike kulude ja

finantskorrektsioonide vastavust algandmetele.

§ 6. Juhtkonna kinnitusele arvamuse andmine

Auditeeriv asutus annab arvamuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020

artikli 74 lõike 1 punkti f tähenduses koostatud juhtkonna kinnituses (edaspidi juhtkonna

kinnitus) esitatud teabe usaldusvääruse kohta auditeeriva asutuse arvamuses.

3. peatükk

Auditeerimise strateegia ja tööplaan

§ 7. Auditeerimise strateegia

Rakendusakti kavand

30.03.2021

3

(1) Auditeeriv asutus koostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020 artikli

78 lõike 1 alusel auditeerimise strateegia auditite teostamiseks. Auditeerimise strateegia

sisaldab korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannet täitvate asutuste või

isikute juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditeid, kui tegemist on uute asutustega, kes ei jätka

perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse alusel ülesannete täitmist. Auditid viiakse läbi

21 kuu jooksul alates rakenduskava heakskiitmisest või muutmisest Euroopa Komisjoni poolt.

(2) Auditeerimise strateegias esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr …/2020 lisas XXII esitatud vormil, milles sisaldub vähemalt järgmine teave:

1) auditeerimise metoodika;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020 artikli 79 lõigete 1 ja 2 kohaselt

kehtestatud projektiauditite valimi moodustamise metoodika;

3) auditite kavandamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020 artikli 2

lõike 29 tähenduses jooksvaks aruandeaastaks ja kaheks järgmiseks aruandeaastaks.

(3) Auditeerimise strateegia ajakohastatakse jooksvalt igal aastal alates 2022. aastast kuni 2031.

aastani.

(4) Auditeerimise strateegia kinnitab auditeeriva asutuse juht.

(5) Auditeerimise strateegias võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr …/2020 artiklites 83 kuni 85 nimetatud võimalusi, kui vastavad määruses nimetatud

eeltingimused on täidetud.

§ 8. Auditeerimise kavandamine

(1) Auditite kavandamiseks koostatakse auditeerimise tööplaan. Auditeerimise tööplaan

koostatakse lähtuvalt auditeerimise strateegiast, projektiauditite valimist ja riskihindamise

tulemustest. Samuti arvestatakse korraldusasutuse ja Euroopa Komisjoni ettepanekuid ning

auditeeriva asutuse arvamuse andmiseks vajalike tööde mahtu.

(2) Auditeeritavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid valib auditeeriv asutus üldjuhul

riskihindamise tulemusena.

(3) Auditeeritavad projektid valib auditeeriv asutus kasutades üldjuhul statistilist valimi

metoodikat, et oleks tagatud valimi esinduslikkus. Põhjendatud juhtudel võib kasutada

mittestatistilisi valimimeetodeid.

(4) Auditeerimise tööplaanis esitatakse vähemalt järgmine teave:

1) planeeritavate tööde nimetused ja eesmärgid;

2) tööde tegemise ajakava.

(5) Auditeerimise tööplaani koostamisel tehakse koostööd Euroopa Komisjoniga, et tagada

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020 artikli 80 tähenduses ühekordse

auditeerimise põhimõtte järgimine ja auditeerimise ulatuse proportsionaalsus.

(6) Auditeerimise tööplaani kinnitab auditeeriva asutuse juht. Auditeeriva asutuse tegevuse

aluseks on kinnitatud auditeerimise tööplaan.

4. peatükk

Auditeerimine

Rakendusakti kavand

30.03.2021

4

§ 9. Auditi planeerimine

(1) Juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi planeerimisel lähtutakse juhtimis- ja

kontrollisüsteemi auditi metoodikas määratletud kontrollivaldkondadest ning riskide hindamise

tulemusena määratletud auditi eesmärkidest ja ulatusest. Riskide hindamisel võetakse arvesse

oluliste vigade, pettuse, mittevastavuse ja muude ohtude ilmnemise tõenäosust.

(2) Projektiauditi planeerimisel lähtutakse projektiauditi metoodikas määratletud

kontrollivaldkondadest ja projekti rakendamisele kohalduvatest nõuetest.

(3) Auditi juht koostab ja auditi üle rahvusvaheliste auditeerimise standardite kohast

järelevalvet teostav isik kinnitab enne auditi toimingutega alustamist auditi plaani.

(4) Kohapealsete toimingute läbiviimisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr …/2020 artikli 79 lõikest 3.

(5) Auditi läbiviija esitab vähemalt viis tööpäeva enne auditi toimingute algust auditeeritavale

kirjaliku teavituse, milles esitatakse vähemalt järgmised andmed:

1) auditi õiguslik alus;

2) auditeerimise objekt;

3) auditi eesmärk ja ulatus;

4) auditi toimingute esialgne ajakava, sealhulgas informatsioon kohapealsete toimingute

läbiviimise kohta;

5) auditi läbiviijate ja vajadusel kaasatud ekspertide nimed.

(6) Kokkuleppel auditeeritavaga võib auditi toimingutega alustada enne lõikes 5 nimetatud

tähtaega.

(7) Auditi läbiviija võib etteteatamise nõude täitmata jätta tööplaaniväliste kiireloomuliste

ülesannete täitmise korral või kui esineb põhjendatud kahtlus, et etteteatamine võib moonutada

auditi tulemust. Etteteatamise nõude täitmata jätmise põhjendus esitatakse auditi plaanis.

§ 10. Auditi läbiviimine, auditi toimik, tõendusmaterjali säilitamine ja järelevalve

(1) Auditi läbiviimine toimub vastavalt kinnitatud auditi plaanile.

(2) Auditi käigus saadud teave, dokumendid ja koostatud tööpaberid, millele tuginevad auditi

lõpparuandes esitatud tähelepanekud, riskid ja soovitused, moodustavad auditi

tõendusmaterjali, mis peab sisalduma auditi toimikus.

(3) Auditi toimik koostatakse ja seda säilitatakse kooskõlas § 1 lõikes 2 nimetatud dokumentide

ja õigusaktidega ning auditit teostavas asutuses kehtivate eeskirjade ja asjaajamist reguleerivate

õigusaktidega.

(4) Rahvusvaheliste auditeerimise standardite kohast järelevalvet auditi kvaliteedi üle teostab

auditeeriva asutuse juhi nimetatud isik.

§ 11. Auditi lõpparuande koostamine

Rakendusakti kavand

30.03.2021

5

(1) Auditi tulemusena koostab auditi läbiviija auditi lõpparuande, milles esitatakse vähemalt

järgmised andmed:

1) auditi eesmärk, ulatus ja auditeeritav periood;

2) auditi käigus teostatud toimingud;

3) auditi tulemusena antud hinnang;

4) auditi käigus tehtud ja auditi toimikus sisalduvale tõendusmaterjalile tuginevad

tähelepanekud, riskid ja soovitused;

5) finantskorrektsiooni ettepaneku tegemisel selle tegemise põhjendus, sealhulgas faktilised

asjaolud ja kaalutlused, ning soovituslik finantskorrektsiooni otsuse tegemise õiguslik alus ja

määr, millest auditi läbiviija on ettepaneku tegemisel lähtunud.

(2) Auditi lõpparuande projekt esitatakse auditeeritavale ja vajadusel korraldusasutusele,

vastavale rakendusüksusele ja rakendusasutusele seisukoha avaldamiseks. Auditi lõpparuande

projektile esitatud seisukohad lisatakse auditi toimikusse ja auditi lõpparuandesse.

(3) Juhul kui auditeeritav, korraldusasutus, rakendusüksus või rakendusasutus jääb auditi

lõpparuandes esitatud tähelepanekute suhtes eriarvamusele, lisatakse auditi lõpparuandesse

auditi läbiviija täiendav selgitus.

(4) Lõpparuande allkirjastavad auditi juht ja auditi üle järelevalvet teostav isik.

§ 12. Tulemustest teavitamine

(1) Auditeeriva asutuse juht esitab auditi lõpparuande auditeeritavale, korraldusasutusele,

Rahandusministeeriumile ning vastavale rakendusüksusele ja rakendusasutusele viie tööpäeva

jooksul lõpparuande allkirjastamisest arvates.

(2) Auditi läbiviija ei tohi avalikustada auditi käigus tehtud tähelepanekuid kolmandatele

isikutele enne auditi lõpparuande kinnitamist.

(3) Auditi lõpparuanne avaldatakse Rahandusministeeriumi veebilehel.

(4) Auditi läbiviija sisestab perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse §-s 21 nimetatud toetuse haldamise keskkonnas

(edaspidi register) auditiga seotud andmed.

§ 13. Soovituste rakendamise seire

(1) Soovituste rakendamise seire on auditile järgnev tegevus, mis hõlmab auditi lõpparuandes

esitatud soovituste rakendamise kontrollimist ja sellele hinnangu andmist auditi läbiviija poolt.

Seiret teostavad auditi läbiviijad registri vahendusel.

(2) Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi lõpparuandes esitatud soovituste rakendamise kohta

teeb registri vahendusel otsuse korraldusasutus.

(3) Projektiauditi lõpparuandes esitatud soovituste rakendamise kohta teeb registri vahendusel

otsuse korraldusasutus, rakendusüksus või rakendusasutus.

(4) Hinnangu soovituste rakendamisele annab auditeeriv asutus arvestades lõigetes 2 ja 3

nimetatud otsuseid.

Rakendusakti kavand

30.03.2021

6

§ 14. Järelauditi läbiviimine

(1) Järelaudit on auditile järgnev tegevus, mis viiakse läbi vastavalt vajadusele ning mille

eesmärk on selgitada, kuidas on auditeeritav rakendanud auditi tulemusena antud soovitusi.

(2) Järelauditile kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut.

5. peatükk

Aruandlus

§ 15. Auditeeriva asutuse arvamus

(1) Auditeeriv asutus annab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020 artikli

77 lõike 3 punktis a nimetatud auditeeriva asutuse arvamuses hinnangu järgmiste asjaolude

kohta:

1) kulude aastaaruande täielikkus, õigsus ja täpsus;

2) kulude aastaaruandes sisalduvate kulude seaduslikkus ja korrektsus;

3) toetuse andmist korraldavate asutuste juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimine.

(2) Auditeeriva asutuse arvamus koostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr …/2020 artikli 77 lõike 3 punktis a viidatud lisa XIX vormi kohaselt.

§ 16. Auditeerimise aastaaruanne

(1) Auditeeriv asutus koostab igal aruandeaastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr …/2020 artikli 77 lõike 3 punktis b viidatud lisas XX ette nähtud vormi kohase

auditeerimise aastaaruande, milles esitatakse juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditite ning

projektiauditite olulised tähelepanekud, soovitused ning rakendatud parandusmeetmed.

(2) Auditeerimise aastaaruanne kajastab 1. juulist kuni 30. juunini kestva aruandeaasta

kohta tehtud projektiauditite ning auditeerimise aastaaruande koostamise hetkeks lõppenud

juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditite tulemusi, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr …/2020 artikli 81 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel välisaudiitori poolt

kinnitatud auditi tulemusi.

(3) Esimene auditeerimise aastaaruanne kajastab auditite tulemusi aruandeaasta kohta alates

EL nr …/2020 artikli 63 lõikes 2 nimetatud abikõlblikkuse perioodi alguse kuupäevast kuni

2022. aasta 30. juunini.

§ 17. Korraldusasutuse aastaaruande jaoks teabe esitamine

(1) Auditeeriv asutus esitab iga aruandeaasta kohta korraldusasutusele teabe juhtkonna

kinnituse koostamiseks.

(2) Esitatav teave koosneb eelmisel aruandeaastal läbiviidud auditite lõpparuannetes esitatud

tulemustest ning vajadusel täiendavast informatsioonist.

§ 18. Aruandluse kinnitamine ja Euroopa Komisjonile esitamine

Rakendusakti kavand

30.03.2021

7

(1) Auditeeriva asutuse arvamuse ja auditeerimise aastaaruande kinnitab auditeeriva asutuse

juht.

(2) Auditeeriva asutuse arvamus ja auditeerimise aastaaruanne esitatakse Euroopa Komisjonile

aruandeaastale järgneva aasta 15. veebruariks alates 2023. aastast kuni 2031. aastani. Tähtaeg

võib pikeneda 1. märtsini läbirääkimiste tulemusena Euroopa Komisjoniga.

6. peatükk

Interreg programmide auditeerimine

§ 19. Interreg programmide auditeerimine

Interreg programmide elluviimise auditeerimisel kohaldatakse määruses sätestatut arvestades

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL), mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist

vahendite andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (ELT L …), tulenevaid erisusi.