Riskikäitumise ennetamise TAT-i muutmine





Haridus- ja Teadusministeerium
Kultuuriministeerium
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium



09.03.2017 nr 14-12.3/69-1


Esitluskiri siseministri 18. septembri 2015. a käskkirja nr 1-3/170 "Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks" muutmise eelnõu kooskõlastamiseks





Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel koostatud siseministri 18. septembri 2015. aasta käskkirja nr 1-3/170 „Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks“ muutmise eelnõu.

Perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 13 lõike 4 alusel palun eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.



Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Anvelt
siseminister



Teadmiseks:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Riigikantselei
SA Innove
Politsei- ja Piirivalveamet
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Lisad:
1. „Siseministri 18. septembri 2016. aasta käskkirja nr 1-3/170 „Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks“ muutmine“ eelnõu;
2. „Siseministri 18. septembri 2016. aasta käskkirja nr 1-3/170 „Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks“ muutmine“ eelnõu seletuskiri;
3. „Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks“ muudetud tervikteksti eelnõu.









Ave Osman 6125242
[email protected]





„Siseministri 18. septembri 2015. a käskkirja nr 1-3/170 „Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks“ muutmine“ eelnõu seletuskiri



1. Sissejuhatus
Siseministri 18. septembri 2015. a käskkirja nr 1-3/170 „Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks“ (edaspidi TAT) muutmine on tingitud vajadustest täpsustada toetatavate tegevuste elluviimist, võimaldada paindlikumalt ja kiiremalt muuta praegu kehtiva TAT-i lisades 1−4 olevaid vorme ning sätestada toetatava tegevuse 2.2 partnerina Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), et aja- ja ressursitõhusamalt luua PPA vajadustele vastav andme- ja teabevahetuslahendus.

Käskkirja eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja koostasid välisvahendite osakonna nõunik Ave Osman (e-post [email protected], telefon 612 5242) ning korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna peaspetsialist Janika Jakovleva (e-post [email protected], telefon 612 5055).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest punktist, millest esimesega muudetakse TAT-i ja teine on eelnõu rakendussäte.

Eelnõu punkti 1 kohaselt tehakse muudatusi TAT-i alljärgnevate punktides.

TAT-is muudetakse ennetusprogrammi nime selliselt, et „Käitumisoskuste Mäng“ kirjutatakse edaspidi esisuurtähtedega, kuna tegemist on metoodika nimega.

Punktis 1.3.2 asendatakse partnerite loetelus Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) ning Sotsiaalministeerium (edaspidi SOM) PPA-ga, kuna  TAT-i muudatusega sätestatakse toetatava tegevuse 2.2 partneriks PPA, kelle vajadustest loodav andme- ja teabevahetuslahendus lähtub.

Punktides 2.1.2 ja 2.1.4.1 täpsustatakse, et Käitumisoskuste Mängu viiakse läbi põhikooli I kooliastme (1.−3. klass) klassides ja toetatava tegevuse 2.1 sihtrühm on põhikooli I kooliastme õpilased ja õpetajad, et oleks kooskõla põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kasutatava mõistega.

Punktis 2.1.3.1.7 täpsustatakse, et Käitumisoskuste Mängu hindamistegevuste kohta avaldatakse artikleid, sealhulgas teadusartikleid, raporteid või muid sarnaseid materjale, milles käsitletakse punkti 2.1.3.1.7. raames toimuvate hindamistegevuste tulemusi.

Punktis 2.2 muudetakse TAT-i elluviija (Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond) taotlusel toetatava tegevuse „Andme- ja teabevahetuslahenduse loomine võrgustikutöö tõhustamiseks“ partnerit ja tegevuse kirjeldust ning pikendatakse elluviimise aega. Elluviija viis 2016. aastal läbi hanke andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni koostamiseks, millele laekunud pakkumus ületas elluviija kui hankija rahalisi võimalusi. Elluviija otsustas pakkumuse tagasi lükata ning leida ressursitõhusam lahendus, et andme- ja teabevahetuslahenduse loomise tegevus saaks edukalt teostatud ja toetus oleks kasutatud säästlikult. Tulenevalt sellest, et andme- ja teabevahetuslahendus luuakse eelkõige PPA töö lihtsustamiseks ning et PPA-l on vahetu teadmine selle kohta, kellega andmeid ja teavet on vahetada vaja, esitas elluviija rakendusasutusele (Siseministeeriumi välisvahendite osakond, edaspidi RA) taotluse määrata toetatava tegevuse partneriks PPA. Kavandatud muudatuse on elluviija kooskõlastanud ka TAT-i punktis 2.2.1.2 mainitud juhtrühmaga, kuhu kuuluvad Siseministeeriumi, SOM-i, Riigi Infosüsteemi Ameti, PPA ning SMIT-i esindajad. RA on muudatuse mitteametlikult kooskõlastanud nii rakendusüksuse (SA Innove, edaspidi RÜ) kui korraldusasutusega (Rahandusministeerium).

Punktiga 2.2.1.1 sätestatakse, et elluviija partneriks on PPA. Praegu kehtivas TAT-is on elluviija partneriteks SMIT ning SOM. Partnerid olid määratud vastavalt sellele, kes on olemasolevate andmekogude omanikud ja vastutavad töötlejad - SMIT vastutab politsei andmekogude ning SOM sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri haldamise ja arendamise eest. Kuna andme- ja teabevahetuslahendus luuakse eelkõige PPA töö tõhustamiseks, on PPA-l vahetu teadmine selle kohta, milliste andmete ja teabe vahetust ning kellega on vaja parendada. PPA sätestamine partnerina võimaldab luua PPA vajadustele vastava andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni ja lahenduse.

Kuna Siseministeeriumi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste osutamise põhimõtete kohaselt osutab Siseministeeriumi haldusalas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuseid SMIT, jääb SMIT tegevuste elluviimisesse kaasatuks seeläbi, et PPA tellib temalt lahenduse loomise ja arendamise ning vajadusel kasutajate koolitamise. PPA täpsustab kontseptsiooni loomise käigus, millistesse SOM-i, vajaduse korral ka teiste ministeeriumide, haldusalasse jäävatesse infosüsteemidesse on juurdepääsu vaja ning tellib arendused nende süsteemide vastutavatelt töötlejatelt.

Punktis 2.2.1.3 täpsustatakse, mis on partneri PPA ülesanded toetatava tegevuse raames.

Punktis 2.2.2.1 asendatakse senine viide konkreetsele infosüsteemile (sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR) üldisema sõnastusega, kuna võrreldes TAT-is seni sätestatuga on PPA hinnangul vajadus praeguseks laienenud. Loodava andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni koostamise käigus kirjeldatakse, missugust teavet on vaja riskis olevate isikute ja perede juhtumitega tegelemiseks ja probleemide lahendamiseks, ning määratakse, milliste kontseptsioonis kirjeldatud osapoolte infosüsteemide vahel andme- ja teabevahetust luua on vaja.

Punktis 2.2.3 ühendatakse senised kaks alategevust (andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni koostamine ning andme- ja teabevahenduslahenduse arendamine ja kasutajate koolitamine) üheks, et võimaldada ajalist paindlikkust alategevuste elluviimisel.

Punktiga 2.2.3.1.4 sätestatakse, et toetatava tegevuse raames tellib PPA andme- ja teabevahetuslahenduse loomise, millega luuakse võimalus teha andmepäringuid olemasolevatesse, kontseptsioonis ette nähtud infosüsteemidesse. See tähendab, et ühtegi infosüsteemi juurde ei looda, küll aga võimaldatakse nendel infosüsteemidel, mille suhtes kontseptsioon vajaduse välja selgitab, omavahel suhelda ehk andmeid vahetada.

Punktis 2.2.3.1.8 sätestatakse, et toetatava tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2017−31.12.2019, kuna tulenevalt toetatava tegevuse raames läbi viidud hanke luhtumisest ja uue partneri määramisest on vaja pikendada tegevuse elluviimise kestust 2019. aasta lõpuni.

Punktis 3 nimetatakse rakenduskava ja meetme tegevuse 2.7.4 väljundnäitajasse panustavad näitajad ümber tulemusnäitajateks, et näitajate üldnimetused vastaksid korraldusasutuse TAT-de koostamise juhendile, mille kohaselt meetme tegevuse väljundnäitaja on toetatava tegevuse tulemusnäitaja. Punkti 3 tabeli veerus „Selgitus“ on kirjas, millised näitajad panustavad rakenduskava väljundnäitajasse ning millised on TAT-spetsiifilised. TAT-spetsiifilisi väljundnäitajaid ümber ei nimetata.

Toetatava tegevuse 2.3 tulemusnäitaja nimetus „Teenust saanute arv“ muudetakse nimetuseks „Juhtumikorralduse mudelist kasusaajate arv“, et oleks selgem, et näitaja all ei peeta silmas üksnes neid isikuid, kelle juhtumit juhtumikorralduse mudeli abil lahendatakse ja keda mudeli raames suunatakse vajalikele olemasolevatele teenustele, vaid ka nende perekonna liikmeid (eelkõige lapsed), keda võib-olla teenustele ei suunata, kuid kelle heaolu juhtum mõjutab.

Toetatava tegevuse 2.1 tulemusnäitaja „Programmis osalejate arv“ ja toetatava tegevuse 2.3 tulemusnäitaja „Juhtumikorralduse mudelist kasusaajate arv“ selgitustesse lisatakse joonealuse märkusena, et rakenduskava muutmisel muudetakse rakenduskava väljundnäitaja nimetus „Võrgustikutöö teenusest kasusaajate arv“ nimetuseks „Ennetusteenusest kasusaajate arv“ ja sellele järgneva meetmete nimekirja muutmisel muudetakse väljundnäitaja nimetus „Teenust saanute arv“ samuti nimetuseks „Ennetusteenusest kasusaajate arv“. Uus nimetus hõlmab selgemini nii Käitumisoskuste Mängust kui juhtumikorralduse mudelist kasusaajaid. Käitumisoskuste Mäng on mõeldud käitumisprobleemide ja sellest tuleneda võiva sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks, juhtumikorralduse mudel aga lähisuhtevägivalla ohvriks langemise ja sellest lähtuva sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks. Joonealune märkus lisatakse selleks, et rakenduskava ja meetmete nimekirja muudatuse kinnitamise järel ei peaks TAT-i uuesti muutma.

Punkt 6 kehtestatakse uues redaktsioonis. Võrreldes senise redaktsiooniga on seda täiendatud informatsiooniga partnerite abikõlblike kulude kohta vastavalt STS § 16 lg 1 punktis 3 nõutule. Esitatud teabe kergemini lugemiseks muudetakse eelarve tabeli kujundust.

Punktis 7.2.1.5 sätestatakse topeltrahastamise vältimise eesmärgil selgemini, et TAT-i punkti 7.1.3.2 alusel kaudse kuluna hüvitatava kulu hüvitamine kuludokumentide alusel ehk otsese kuluna ei ole abikõlblik.

Punkti 8.1 lisatakse viide ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4.

Punktis 8.2 täpsustatakse, et maksetaotlusi esitatakse RÜ-le eelkõige struktuuritoetuse registri kaudu. Registriväliselt võib maksetaotlusi RÜ-le esitada juhul, kui struktuuritoetuse register ei võimalda maksetaotluse esitamist.

Punkt 9 sõnastatakse tervikuna uuesti.
Punktis 9.1.1 jäetakse välja viited TAT-i lisadele 1 ja 2 ning sätestatakse, et elluviija esitab RA-le kinnitamiseks RA kinnitatud vormi kohase järgmise eelarveaasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve kulukohtade lõikes ning vabas vormis eelarve seletuskirja. Muudatus tuleneb elluviimise käigus kujunenud RA vajadusest täpsustada ja täiendada vorme paindlikumalt ja ressursitõhusamalt, kui STS-i §-st 13 tulenev TAT-i kooskõlastamise menetlus seda võimaldab, et RA-l ning RÜ-l oleks võimalik saada vajadustele vastavat informatsiooni toetatavate tegevuste elluviimise käigu ja finantsprogressi kohta.

Punkti 9.1.1 täiendatakse alapunktiga 9.1.1.1, milles sätestatakse kehtiv praktika, et RA-le esitatud dokumendid kinnitatakse RA juhi käskkirjaga. Samuti täiendatakse punkti 9.1.1 alapunktiga 9.1.1.2, milles sätestatakse, millised iga-aastase eelarve muudatused ei eelda RA juhi käskkirja muutmist ning alapunktiga 9.1.1.3, mis sätestab 9.1.1.2 kohaselt muudetud tegevuskava teadmiseks edastamise tähtaja.

Lisatakse punkt 9.1.2, milles sätestatakse, et elluviijal on kohustus esitada RA-le ja RÜ-le teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase maksetaotluse väljamaksmisele saatmisest RÜ poolt. Elluviija korrigeerib eelarve tegelike abikõlblike kulutuste summa põhjal ja esitab selle RA-le ja RÜ-le teadmiseks, et neil oleks ülevaade vastava aasta eelarve lõppseisust ja sellest tulenevast aastaeelarve võimalikust ülejäägist, mida saab kasutada järgnevatel aastatel.

Alates senisest 9.1.2 ülejäänud punktide numbrid suurenevad ühe võrra.

Punktis 9.1.11 (praeguse numbriga 9.1.10) täpsustatakse, et tegevuse 2.3 raames peab elluviija koguma andmeid koolitust saavate spetsialistide, sealhulgas tugiisikute, kohta olenevalt neile korraldatud tegevuse mahust. Seni oli TAT-is sätestatud, et andmeid kogutakse toetatava tegevuse 2.3 sihtrühma kohta, millesse kuuluvad ka lähisuhtevägivalla all kannatavad isikud.

Kuna toetatava tegevuse 2.3 eesmärgiks on võimaldada kohaliku tasandi valdkondlikel spetsialistidel omandada paremaid oskusi, töövahendeid ja -meetodeid ja juurutada võrgustikutöö põhimõtteid, et edendada riskis olevate noorte ja perede probleemide kindlakstegemist ja lahendamist, on tegemist süsteemi arendamisega (capacity building operations focusing on individuals1) ja andmeid tuleb koguda spetsialistide ja tugiisikute kohta. Spetsialistid ja tugiisikud on tegevuses osalejad, kellele oskuste arendamisele on koolitused otseselt suunatud. Lähisuhtevägivalla all kannatavad isikud aga jäävad andmekorje ulatusest välja, kuna nende puhul on tegemist parendatud teenusest kasusaajatega (MARAC-mudelil põhinev juhtumikorraldus kui teenus) ning toetatava tegevuse kulud ei ole otseses seoses juhtumite arvuga, millega tegeletakse, kuna juhtumikorralduse mudeli abil suunatakse lähisuhtevägivalla ohvrid teenustele, mis on juba olemas.

Punktides 11.2 ja 11.3 täpsustatakse, et seirearuandeid esitatakse RÜ-le eelkõige struktuuritoetuse registri kaudu. Registriväliselt võib seirearuandeid RÜ-le esitada juhul, kui struktuuritoetuse register ei võimalda aruande esitamist.

Punktis 12.4 täpsustatakse, et RA otsustab TAT-i muutmise algatamise peale seda, kui RÜ ja korraldusasutus on saanud esitada oma ettepanekud elluviija taotletavatele muudatustele.

Punktis 12.7 täpsustatakse, et RA teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise kohta.

Punktis 12.9 sätestatakse, et TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.1.1 nimetatud järgmise eelarveaasta tegevuskava, eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitamist ja muutmist. Seda juhul, kui tegevuskavas kavandatud tegevused ja nende eelarve on kooskõlas TAT-is sätestatuga. Seoses punkti 12.9 muutmisega tunnistatakse kehtetuks punkt 12.10.

Lisade loetelus tunnistatakse kehtetuks lisad 1−4, kuna need kinnitatakse RA juhi eraldiseisva käskkirjaga. See on vajalik selleks, et nendes lisades olevaid vorme saaks rakendamise käigus kerkivatest vajadustest lähtuvalt ajakohastada aja- ja ressursitõhusamalt, kui TAT-i lisaks olemine võimaldab.

3. Eelnõu terminoloogia
Käskkirjaga uusi termineid kasutusele ei võeta.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu määrustele:
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006.

5. Käskkirja mõjud
Eelnõuga TAT-i tehtavad muudatused, täiendused ja täpsustused võimaldavad elluviijal, partneritel ning RÜ-l ja RA-l selgemini mõista ja seeläbi paremini täita oma ülesandeid. PPA nimetamine toetatava tegevuse 2.2 partneriks võimaldab aja- ja ressursitõhusamalt luua PPA vajadustele vastav andme- ja teabevahetuslahendus, kuna PPA saab ise koostada kontseptsiooni ning tellida seejärel vajalikud arendustööd vastavate infosüsteemide omanikelt.

Praegu kehtiva TAT-i lisades 1−4 olevate vormide kehtestamine RA juhi eraldiseisva käskkirjaga vähendab halduskoormust, kuna vormide muutmiseks ei tule edaspidi algatada õigusakti muutmise kooskõlastamist eelnõude infosüsteemis.

6. Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud

TAT-is sätestatud toetatavaid tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi vahenditest TAT-i abikõlblike kulude eelarve ulatuses, seega eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid.

7. Käskkirja jõustumine
Käskkiri jõustub selle allkirjastamisel, kuid seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2017.

8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemis korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva RA-ga ning teiste RA-dega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest, ning RA-dega, kes vastutavad läbivate teemade elluviimise eest ja kelle vastutusala läbiva teema eesmärke toetatavad tegevused mõjutavad.





KÄSKKIRI
EELNÕU


18.09.2015 nr 1-3/170
muudetud järgmiste käskkirjadega
… nr …
Toetuse andmise tingimused riskiskäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks



Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 23. juuli 2015. aasta korraldusega nr 295 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“.

1. Üldsätted

1.1. Reguleerimisala
1.1.1. „Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks“ (edaspidi TAT) käsitleb toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.7 „Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu“ (edaspidi meede) tegevuse 2.7.4 „Riskikäitumise ennetamine ning võrgustikutöö meetodil riskis olevate perede probleemide väljaselgitamine ja lahendamine ning turvalise elukeskkonna arendamine“ (edaspidi meetme tegevus) järgmiste tegevuste (edaspidi toetatavad tegevused või tegevused) elluviimiseks:
1.1.1.1. Käitumisoskuste Mängu arendamine ja laiendamine õpilaste koolis toimetuleku parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks; (muudetud siseministri … käskkirjaga nr …).
1.1.1.2. andme- ja teabevahetuslahenduse loomine võrgustikutöö tõhustamiseks;
1.1.1.3. lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil;
1.1.1.4. maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks.
1.1.2. Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. aasta määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ tähenduses on projekti nimetuseks „Riskikäitumise ennetamine, riskis olevate perede toetamine ning turvalise elukeskkonna arendamine“.




1.2. Toetuse andmise eesmärk
1.
1.1.
1.2.1. Rakenduskava prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ eesmärk on edendada sotsiaalset kaasatust ning võidelda vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu. Nimetatud prioriteetse suuna 3. investeerimisprioriteedi eesmärk on aktiivne kaasamine, sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet.
1.2.2. Nimetatud investeerimisprioriteedi raames seatud Euroopa Liidu vahendite kasutamise eesmärk 7 on kaasata noori, sealhulgas tõrjutusriskis noori, ja parandada nende tööhõivevalmidust.
1.2.3. Meetme eesmärk on vähendada vaesusest tulenevat mõju haridus- ja karjäärivalikutele, ennetada noorte sotsiaalse tõrjutuse ja tööturuprobleemide tekkimist ning toetada noorte aktiivsete eluhoiakute kujunemist.
1.2.4. Meetme tegevuse eesmärk on ennetada noorte sotsiaalset tõrjutust ja tööturuprobleeme ning toetada noorte aktiivsete eluhoiakute kujunemist.
1.2.5. Toetatavate tegevuste eesmärk on võimaldada maakondliku ja kohaliku tasandi juhtidel ja valdkondlikel spetsialistidel omandada paremaid oskusi, töövahendeid ja ‑meetodeid, et aidata kaasa õnnetuste ja õigusrikkumiste vähenemisele ning ennetada laste käitumisprobleeme. Samuti on eesmärk juurutada võrgustikutöö põhimõtteid ja hõlbustada poolte vahel infovahetust, et edendada kohalikul tasandil turvalise elukeskkonna kujundamist ning riskis olevate noorte ja perede probleemide kindlakstegemist ja lahendamist.

1.3. Tegevuste elluviija, partnerid, rakendusüksus ja rakendusasutus
1.3.1. Toetatavate tegevuste elluviija (edaspidi elluviija) on Siseministeerium. Käesolevas käskkirjas käsitatakse elluviijana Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonda.
1.3.2. Elluviija partnerid on Tervise Arengu Instituut (edaspidi TAI), Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) ja Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA). (muudetud siseministri … käskkirjaga nr …).
1.3.3. Tegevuse rakendusüksus (edaspidi RÜ) on Sihtasutus Innove.
1.3.4. Tegevuse rakendusasutus (edaspidi RA) on Siseministeerium. Käesolevas käskkirjas käsitatakse RA-na Siseministeeriumi välisvahendite osakonda.

1.4. Tegevuste seosed valdkondlike arengukavadega

1.2
1.3
1.4
1.4.1. Tegevused on seotud järgmiste valdkondlike arengukavadega:
1.4.2. „Noortevaldkonna arengukava 2014–2020“ alaeesmärgi 2 „Noorel on väiksem risk olla tõrjutud“ meede 2 „Noorte kaasamise suurendamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“;
1.4.3. „Turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015“ alaeesmärk „Turvalisem tunne“;
1.4.4. „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ alaeesmärk 1 „Sotsiaalne sidusus on suurenenud ja ebavõrdsus tervises vähenenud“ ning alaeesmärk 2 „Laste ja noorte suremus ja psüühika- ning käitumishäirete esmashaigestumus on vähenenud ning noored annavad oma tervisele järjest positiivsema hinnangu“;
1.4.5. „Eesti uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamatu“ II mõjusuuna “Ennetame narkootikumide tarvitamise alustamist“ süsteem 2 „Universaalne ehk esmase ennetuse süsteem“;
1.4.6. „Laste ja perede arengukava 2012–2020“ strateegiline eesmärk 3 „Lapse õigused on tagatud ja loodud on toimiv lastekaitsesüsteem, et väärtustada ühiskonnas iga last ja tema arengut ning heaolu toetavat turvalist keskkonda“;
1.4.7. „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“ alaeesmärk „Süütegude ennetamine peab toimuma eelkõige kohalikul tasandil“;
1.4.8. „Vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015–2020“ eesmärk 1 „Inimesed oskavad paremini vägivalda ära tunda ja sekkuda“ ning eesmärk 2 „Vägivallaohvritele on tagatud nende vajadustest lähtuv kaitse ja tugi“;
1.4.9. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk „Noorte (15–24. a) töötuse määra vähendamine“;
1.4.10. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 4 „Piirkondade tugevam sidustatus ja arendusvõimekus“;
1.4.11. „Kodanikuühiskonna arengukava aastateks 2015–2020“ alaeesmärk 1 „Kodanikuühenduste poliitika kujundamises osalemine on ühiskonnas loomulik ja väärtustatud“;
1.4.12. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ programmi „Turvalised kogukonnad“ poliitikainstrument 2 „Ohtude, süütegude ja õnnetuste ennetamine“;
1.4.13. „Elukestva õppe strateegia aastateks 2014–2020“ eesmärgi „Muutunud õpikäsitlus“ meede 1.4 „Õpikäsituse rakendamist toetavate koostöövormide loomine ja toetamine“.


2. Toetatavad tegevused

2.1. Käitumisoskuste Mängu arendamine ja laiendamine õpilaste koolis toimetuleku parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks

2.1.1. Elluviija ja partner
2.1.1.1. Tegevust rakendavad elluviija ja tema partner TAI.
2.1.1.2. Elluviija ülesanded on juhtida tegevust (sealhulgas seirata ja suunata partneri tegevust), moodustada Käitumisoskuste Mängu ennetusprogrammi (edaspidi Käitumisoskuste Mäng või programm) juhtrühm ja juhtida selle tööd. Juhtrühma ülesanded on suunata ja anda nõu Käitumisoskuste Mängu arendamise, laiendamise ja elluviimisega seotud põhimõttelistes küsimustes ning anda hinnang Käitumisoskuste Mängu elluviimisele ja tulemustele.
2.1.1.3. Partneri ülesanded on arendada, ellu viia ja laiendada Käitumisoskuste Mängu (sealhulgas viia läbi teavitustegevused ja hinnata programmi tulemusi).

2.
2.1.
2.1.1.
2.1.2. Tulemus
Tegevuse tulemusel viiakse tõendatud mõjuga Käitumisoskuste Mäng ellu vähemalt 80 üldhariduskooli põhikooli I kooliastme 200 klassis (sealhulgas vene õppekeelega koolides ning eelistatult esimeses klassis) ning vähemalt ühe õppeaasta vältavas programmis osaleb kokku 4000 õpilast. Käitumisoskuste Mänguga ennetatakse noorte käitumisprobleeme ja õppeedukuse langemist. Seetõttu jõuab pikaaegse tulemusena rohkem noori tööturule ning väheneb noorte sotsiaalse tõrjutuse tekkimise risk. Käitumisoskuste Mäng aitab ennetada ka noorte vaimse tervise probleemide ja sõltuvuskäitumise tekkimist, see omakorda edendab kohalikul tasandil tervislikke eluviise ja turvalist elukeskkonda.

2.1.3. Tegevuse kirjeldus ja elluviimise aeg
2.1.3.1. Käitumisoskuste Mängu arendamine, elluviimine ja laiendamine
2.1.3.1.1. Hangitakse Käitumisoskuste Mängu mentorite väljaõpe ja litsentsid programmi rakendamiseks.
2.1.3.1.2. Käitumisoskuste Mäng kohandatakse venekeelseks, et seda oleks võimalik viia ellu ka vene õppekeelega koolides, sealhulgas tõlgitakse ja kohandatakse vene keelde materjalid, juhendid, hindamisinstrumendid (küsimustikud, tunnivaatlusprotokollid jms) ja muu sarnane.
2.1.3.1.3. Käitumisoskuste Mängu eesti- ja venekeelset programmi arendatakse elluviimise käigus vastavalt vajadusele, sealhulgas töötatakse välja, hangitakse ja täiendatakse materjale, juhendeid ja hindamisinstrumente, vajaduse korral tellitakse eksperdiarvamusi, arendatakse koolitusi, tõstetakse koolitajate pädevust (sealhulgas tehakse õppevisiite ja seminare). Käitumisoskuste Mängu elluviimise ja laiendamise käigus hangitakse (sealhulgas vajaduse korral kirjastatakse) ja levitatakse materjale, juhendeid ja hindamisinstrumente (sealhulgas venekeelseid).
2.1.3.1.4. Käitumisoskuste Mängu mentoritele tehakse väljaõpe ja täienduskoolitused (sealhulgas nõustamised, seminarid ja õppevisiidid), et tagada piisaval arvul õpetajate koolitajate ning nõustajate olemasolu. Vajaduse korral viiakse need tegevused läbi ka vene keeles.
2.1.3.1.5. Viiakse läbi iga-aastane õpetajate (sealhulgas kooli juhtkond ja tugispetsialistid) baas- ja täienduskoolitamine, et laieneda programmiga uutesse koolidesse ja toetada juba programmi elluviivaid koole (sealhulgas tehakse nõustamisi ja seminare).
2.1.3.1.6. Programmi elluviimise ajal juhendavad ja nõustavad mentorid õpetajaid, vajaduse korral teevad mentorid seda ka koolis kohapeal.
2.1.3.1.7. Hinnatakse programmi tulemusi sekkumiseelse ja -järgse andmekogumise abil, selleks tehakse tunnivaatluseid, küsimustikke õpilaste käitumise kohta, täidetakse hindamisküsimustikke, analüüsitakse tulemusi jms. Samuti hinnatakse Käitumisoskuste Mängu protsessi, rakendamist ja programmi mõju ning avaldatakse (teadus)artikleid, raporteid või muid sarnaseid hindamistegevusi tutvustavaid materjale.
2.1.3.1.8. Luuakse Käitumisoskuste Mängu veebileht ja -keskkond.
2.1.3.1.9. Viiakse läbi Käitumisoskuste Mängu teavitustegevused meedias ning tutvustatakse Käitumisoskuste Mängu avalikel üritustel, seminaridel ja konverentsidel.
2.1.3.1.10. Tegevuse elluviimise aeg on 01.07.2015–31.12.2021.

2.
2.1.
2.1.1.
2.1.2.
2.1.3.
2.1.4. Sihtrühm
2.1.4.1. Toetatava tegevuse sihtrühm on põhikooli I kooliastme õpilased ja õpetajad, õpilaste vanemad ja kooli personal.
(muudetud siseministri … käskkirjaga nr …).
2.2. Andme- ja teabevahetuslahenduse loomine võrgustikutöö tõhustamiseks
2.2.1. Elluviija ja partner
2.2.1.1. Tegevust rakendavad elluviija ning tema partner PPA. (muudetud siseministri … käskkirjaga nr …).
2.2.1.2. Elluviija ülesanded on juhtida tegevust (sealhulgas seirata ja suunata partnerite tegevust), moodustada tegevuse juhtrühm ning juhtida juhtrühma tööd. Juhtrühma ülesanded on suunata ja otsustada andme- ja teabevahetuslahenduse loomisega seotud põhimõttelisi küsimusi.
2.2.1.3 Partneri ülesanded on luua andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsioon, tellida lahenduse loomine ja arendamine ning vajaduse korral koolitada kasutajaid või tellida kasutajakoolitused. (muudetud siseministri … käskkirjaga nr …).



2.2.2. Tulemus
2.2.2.1. Loodav andme- ja teabevahetuslahendus võimaldab kohalike omavalitsuste lastekaitse- ja sotsiaaltöötajatel, politseiametnikel ja SKA töötajatel kasutada politsei ning andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsioonis ette nähtud teiste osapoolte infosüsteemide andmeid. Andme- ja teabevahetuslahendus lihtsustab infovahetust, juhtumikorraldust ja aitab paremini planeerida sekkumist ning pakub riskis olevatele isikutele ja peredele, sealhulgas noortele, kiiremat ja tõhusamat toetust ja teenuseid nende probleemide lahendamisel. (muudetud siseministri … käskkirjaga nr …).
2.2.3. Tegevuse kirjeldus ja elluviimise aeg
2.2.3.1. Andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsiooni koostamine, lahenduse loomine ja arendamine ning selle kasutajate koolitamine
2.2.3.1.1. Kirjeldatakse, missugust teavet on vaja riskis olevate isikute ja perede toetamiseks ja nende probleemide lahendamiseks, selgitatakse välja õigusaktide muutmise vajadus, vajaduse korral tutvutakse teiste riikide praktikate ja lahendustega ning analüüsitakse seda lähtuvalt Eesti vajadustest.
2.2.3.1.2. Luuakse andme- ja teabevahetuslahenduse visioon ja koostatakse lähteülesanne.
2.2.3.1.3. Kirjeldatakse tööprotsesse olenevalt erinevatest kasutajarühmadest.
2.2.3.1.4. Tellitakse lahenduse loomine ja luuakse võimalus teha andmepäringuid kontseptsioonis ette nähtud olemasolevatesse infosüsteemidesse.
2.2.3.1.5. Arendatakse vajalikke rakendusi riskis olevate isikute ja perede toetamisega ning nende probleemide lahendamisega tegelevatele spetsialistidele.
2.2.3.1.6. Testitakse rakendusi.
2.2.3.1.7. Luuakse andme- ja teabevahetuslahenduse kasutajate koolitusmaterjalid ning vajaduse korral luuakse koolituskursus ja viiakse läbi koolitused.
2.2.3.1.8. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2019.
(muudetud siseministri … käskkirjaga nr …).
2.2.4. Sihtrühm
2.2.4.1. Tegevuse sihtrühm on riskis olevate isikute ja peredega vahetult töötavad spetsialistid.

2.3. Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil

2.3.1. Elluviija ja partner
2.3.1.1. Tegevust rakendavad elluviija ja tema partner SKA.
2.3.1.2. Elluviija ülesanded on juhtida tegevust (sealhulgas seirata ja suunata partneri tegevust) ning moodustada juhtrühm ja juhtida juhtrühma tööd. Juhtrühma ülesanded on otsustada ja suunata tegevuse arendamise ja laiendamisega seotud põhimõttelisi küsimusi ning anda hinnang tegevuse elluviimisele ja tulemustele.
2.3.1.3. Partneri ülesanded on valmistada ette riskihindamise metoodika ja võrgustikutöö meetodil juhtumikorralduse mudel (edaspidi juhtumikorralduse mudel), seda katsetada, arendada ja laiendada, samuti hinnata selle tulemuslikkust.

2.3.2. Tulemus
2.3.2.1. Tegevuse tulemusena kasutavad spetsialistid vähemalt kümnes piirkonnas juhtumikorralduse mudelit lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede abistamiseks. Juhtumikorralduse mudeli kasutamise tõttu vähenevad peres korduvalt ohvriks langemine ja õigusrikkumiste arv. Mudel on töövahend eelkõige kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatele, politseiametnikele, ohvriabitöötajatele ning teistele riskis olevate perede probleemide lahendamisega seotud spetsialistidele (edaspidi juhtumikorralduse võrgustik).

2.3.3. Tegevuse kirjeldus ja elluviimise aeg
2.3.3.1. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamine, katsetamine, arendamine ja laiendamine
2.3.3.1.1. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamiseks kaardistab partner Eesti juhtumikorralduse võrgustike olemasolevad praktikad ja kompetentsid ning analüüsib lisavajadusi (sealhulgas koolitusvajadusi) piirkondade kaupa.
2.3.3.1.2. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamiseks tutvub partner teiste riikide kogemustega MARAC-i mudeli (inglise keeles Multi-Agency Risk Assessment Conferences) rakendamisega. Vajaduse korral tehakse õppereise ja ekspertide visiite ning koostatakse analüüsid.
2.3.3.1.3. Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamiseks töötab partner välja juhised ja koolitusprogrammi, tõlgib ja kohandab vastavad materjalid ning teeb need kättesaadavaks elektrooniliselt ja vajaduse korral paberil, töötab välja juhtumikorralduse mudeli rakendamise, sealhulgas tugiisikuteenuse kontseptsiooni ja hindamismetoodika.
2.3.3.1.4. Juhtumikorralduse mudeli katsetamiseks korraldab partner vähemalt ühes piirkonnas juhtumikorralduse võrgustike liikmetele koolitused.
2.3.3.1.5. Juhtumikorralduse võrgustik katsetab mudeli abil juhtumite lahendamist, sealhulgas teeb riskihindamist, koostab sekkumisplaane, korraldab koostöökohtumisi ning loob vägivallaohvrile võimaluse saada tugiisikuteenust vastavalt mudeli ettevalmistava etapi käigus väljatöötatud tugiisikuteenuse kontseptsioonile.
2.3.3.1.6. Juhtumikorralduse mudeli katsetamisel korraldab partner juhtumikorralduse võrgustike liikmetele vajaduse korral nõustamist, täienduskoolitusi, kogemuste vahetamise või probleemilahendamise seminare.
2.3.3.1.7. Juhtumikorralduse mudeli arendamisel võetakse arvesse selle katsetamise tulemusi ja riiklike süsteemide arendamisel ilmnenud vajadusi ning vajaduse korral täiendatakse koolitusprogrammi, korraldatakse koolitusi (sealhulgas vajaduse korral õppereise), täiendatakse olemasolevaid, töötatakse välja või hangitakse uued materjalid ja hindamismetoodika, korraldatakse kogemuste vahetamise seminare nii Eestis kui ka väljaspool Eestit.
2.3.3.1.8. Juhtumikorralduse mudeli katsetamise järel võetakse see igal aastal kasutusele vähemalt kahes uues piirkonnas, sealhulgas korraldatakse vajaduse korral koolitusi ja hangitakse materjale.
2.3.3.1.9. Hinnatakse juhtumikorralduse mudeli rakendamise tulemuslikkust, sealhulgas riskis oleva pere edasist toimetulekut vastavalt väljatöötatud metoodikale.
2.3.3.1.10. Tegevuse elluviimise aeg on 01.09.2015–31.12.2021.

2.3.3.2. Juhtumikorralduse mudeli mõjude hindamine
2.3.3.2.1. Elluviija tellib uuringu, mis teaduslikku metoodikat kasutades hindab juhtumikorralduse mudeli protsessi, rakendamist ja mudeli rakendamise mõju.
2.3.3.2.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2020–31.12.2021.
2
2.3.3.
2.3.4. Sihtrühm
2.3.4.1. Tegevuse sihtrühm on lähisuhtevägivalla all kannatavad isikud ning nendega vahetult kokkupuutuvad spetsialistid.


2.4. Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks

2.4.1. Elluviija
2.4.1.1. Tegevust rakendab elluviija.

2.4.2. Tulemus
2.4.2.1. Tegevuse tulemusena on maakonna tasandi koostöös, eeskätt turvalisuse nõukogu tegevustes, juurutatud võrgustikutöö põhimõte. Ühiselt langetatud juhtimisotsused soodustavad turvalisuse küsimuste lahendamist, sealhulgas kohalikul tasandil turvalise elukeskkonna kujundamist ning riskirühma isikute ja perede probleemide kindlakstegemist.

2.4.3. Tegevuse kirjeldus ja elluviimise aeg
2.4.3.1. Maakondliku võrgustikutöö seniste praktikate analüüsimine ja teiste kogemuste koondamine ning sobiliku töökorralduse kujundamine
2.4.3.1.1. Koostöös maavalitsustega koondatakse ülevaade senistest praktikatest maakondlikus võrgustikutöös, tehakse analüüs, tutvutakse Eesti ja vajaduse korral teiste riikide praktikaga (vajaduse korral korraldatakse õppereise, kaasatakse eksperdid).
2.4.3.1.2. Kõigile asjaomaste asutuste ja ühingute eestvedajatele ja teemaga seotud spetsialistidele tutvustatakse konverentsil praktikate analüüsi tulemusi ning arendatakse välja vajalikud koolitused (sealhulgas nende sisu, metoodika õppekeskkond) turvalisusealase võrgustikutöö edendamiseks maakondlikul ja kohalikul tasandil.
2.4.3.1.3. Tegevuse elluviimise aeg on 01.08.2015–31.12.2019.

2.4.3.2. Koolituste korraldamine maakondlike võrgustike arendamiseks ja haldamiseks ning kohaliku tasandi tegevuse toetamiseks
2.4.3.2.1. Võrgustikutöö edendamiseks korraldatakse koolitusi maavalitsuste ja teiste poolte esindajatele (võrgustike loomise, haldamise ja arendamise pädevuse tõstmiseks) ning turvalisuse nõukogude käivitamise toetamiseks korraldatakse koolitusi maakonna turvalisuse võtmeisikutele (asutuste ja ühingute juhtidele).
2.4.3.2.2. Maakondliku võrgustikutöö toetamiseks ja suunamiseks korraldatakse maakondlikke koostööseminare.
2.4.3.2.3. Tegevuse elluviimise aeg on 01.09.2015–31.12.2019.

2.4.3.3. Maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamine ja võrgustike mõjude hindamine
2.4.3.3.1. Maakondliku võrgustikutöö kogemuste jagamiseks ja üksteiselt õppimiseks korraldatakse maavalitsuste, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja kohalike omavalitsuste esindajatele ning teistele pooltele üleriigilisi seminare.
2.4.3.3.2. Maakondliku turvalisusealase võrgustikutöö mõjude hindamiseks tellitakse analüüsid ning tulemuste kokkuvõtmiseks, põhijärelduste tegemiseks ja uute eesmärkide seadmiseks korraldatakse konverents.
2.4.3.3.3. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2016–31.12.2020.

2.4.4. Sihtrühm
2.4.4.1. Tegevuse sihtrühm on maavalitsuste, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti, kohalike omavalitsuste ja teiste asjaomaste asutuste esindajad ning maakondlikul tasandil turvalisuse loomises osalevate vabaühenduste ja nende üleriigiliste katusühenduste eestvedajad ja ettevõtete esindajad.


3. Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed

Näitajad
Näitaja nimetus
Mõõt-ühik
Alg-tase
Siht-tase 2016. a
Siht-tase 2018. a
Siht-tase 2020. a
Siht-tase 2021. a
Selgitus
Toetatav tegevus 2.1. Käitumisoskuste Mängu arendamine ja laiendamine õpilaste koolis toimetuleku parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks
Tulemus-näitaja
Programmis osalejate arv
Õpilane
500
1700
3300
4500
4500
Panustab rakenduskava väljundnäita-jasse „Võrgustiku-töö teenusest kasusaajate arv“ ja meetmete nimekirja1 väljundnäita-jasse „Teenust saanute arv“ 2
Väljund-näitaja
Programmi rakendavate õpetajate arv
Õpetaja
20
80
160
220
220
Toetatava tegevuse spetsiifiline näitaja
Tulemus-näitaja
Mittesoovi-tud käitumiste keskmine arv

Käitu-misakt
Mõõ-detak-se iga õppe-aasta algu-ses
Vähe-neb kolmandiku võrra
Vähe-neb kolmandiku võrra
Vähe-neb kolmandiku võrra
Vähe-neb kolmandiku võrra
Toetatava tegevuse spetsiifiline näitaja. Võrreldakse programmis osalevate uute klasside kooliaasta alguse ja lõpu keskmist näitajat. Eesmärk on vähendada mittesoovitud käitumiste arvu võrreldes algtasemega.
Toetatav tegevus 2.2. Andme- ja teabevahetuslahenduse loomine võrgustikutöö tõhustamiseks
Väljund-näitaja
Loodud andme- ja teabevahetuslahenduste arv
Teabe-vahe-tusla-hendus
0
0
1
1
1
Toetatava tegevuse spetsiifiline näitaja
Toetatav tegevus 2.3. Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil
Tulemus-näitaja
Juhtumi-
korralduse mudelist kasusaajate arv
Inimene
0
10
100
200
300
Panustab rakenduskava väljundnäita-jasse „Võrgustiku-töö teenusest kasusaajate arv“ ja meetmete nimekirja3 väljundnäita-jasse „Teenust saanute arv“ 4
Toetatav tegevus 2.4. Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks
Väljund-näitaja
Maakondlike turvalisuse nõukogude arv, kus on juurutatud võrgustikutöö põhimõtted
Nõu-kogu
0
0
15
15
15
Toetatava tegevuse spetsiifiline näitaja
(muudetud siseministri … käskkirjaga nr …).

4. Toetatavate tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele
3.
4.
4.1. Tegevustel on eeldatav toetav mõju järgmistele läbivatele teemadele: võrdsed võimalused, infoühiskond, regionaalareng ja riigivalitsemine.

5. Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood
5.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.07.2015–31.12.2021.

6. Toetatavate tegevuste eelarve

Jrk nr
Toetatava tegevuse nimetus
Summa (eurodes)
Osakaal
1
Käitumisoskuste Mängu arendamine ja laiendamine õpilaste koolis toimetuleku parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks
965 608
100%
1.1
ESF-i toetus
820 766,80
85%

sh TAI
820 766,80

1.2
Riiklik kaasfinantseering
144 841,20
15%

sh TAI
144 841,20

1.3
Omafinantseering
0
0%
2
Andme- ja teabevahetuslahenduse loomine võrgustikutöö tõhustamiseks
207 169
100%
2.1
ESF-i toetus
176 093,65
85%

sh PPA
176 093,65

2.2
Riiklik kaasfinantseering
31 075,35
15%

sh PPA
31 075,35

2.3
Omafinantseering
0
0%
3
Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil
400 473
100%
3.1
ESF-i toetus
340 402,05
85%

sh SKA
323 402,05

3.2
Riiklik kaasfinantseering
60 070,95
15%

sh SKA
57 070,95

3.3
Omafinantseering
0
0%
4
Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks
358 000
100%
4.1
ESF-i toetus
304 300
85%
4.2
Riiklik kaasfinantseering
53 700
15%
4.3
Omafinantseering
0
0%
(muudetud siseministri … käskkirjaga nr …).

7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
7.1. Abikõlblikud kulud
7.1.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodil, makstakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppu ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega.
7.1.2. Abikõlblike kulude kindlaksmääramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. aasta määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) 2. peatükis kehtestatud tingimustest ja korrast.
7.1.3. Elluviija ja partnerite abikõlblikud kulud
7.1.3.1. Otsesed personalikulud
7.1.3.1.1. Otsesteks personalikuludeks loetakse ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ning § 3 lõikes 4 loetletud kulud, mis on otseselt seotud toetatavate tegevuste elluviimisega ja mille seost toetatavate tegevustega on võimalik tõendada.
7.1.3.1.2. Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametniku ametisse nimetamise õigusakti alusel otseselt toetatavate tegevuste heaks töötavad füüsilised isikud. Töövõtu- või käsunduslepingu alusel otseselt toetatavate tegevuste heaks töötavad füüsilised isikud loetakse otseseks personaliks, kui leping vastab ühendmääruse § 3 lõikes 4 sätestatule.
7.1.3.2. Kaudsed kulud
7.1.3.2.1. Kaudseteks kuludeks loetakse üldkulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 9 lõikes 5, ning administreeriva personali kulu, mis tekib seoses ühendmääruse § 9 lõikes 6 nimetatud administreerivate tegevustega.
7.1.3.2.2. Kaudsed kulud arvutatakse ainult ühtse määra alusel, milleks on 15% projekti otsestest personalikuludest.
7.1.3.3. Lähetus- ja transpordikulud
7.1.3.3.1. Abikõlblikud on otsese personali lähetus- ja transpordikulud ning kolmandate isikute majutus-, transpordi-, reisikindlustuse ja viisakulud ning päevarahad, kui nad osalevad toetatavate tegevuste elluviimises ja need kulud on toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud.
7.1.3.3.2. Lähetuskulud on abikõlblikud tegelike kulude alusel.
7.1.3.3.3. Mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud õigusaktides kehtestatud tingimustel maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses.
7.1.3.3.4. Transpordikulud on abikõlblikud tegelike kulude alusel.
7.1.3.4. Nõustamis- ja hindamiskulud
7.1.3.5. Uuringute ja analüüside kulud
7.1.3.6. Koolituste, seminaride, töötubade, infopäevade, konverentside ja õppereiside kulud, sealhulgas tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutud maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul
7.1.3.7. Teavitamiskulud, mis on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. aasta määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ § 2 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmisega, sealhulgas meedias tegevustest teavitamise ja infomaterjalide kulud
7.1.3.8. Tõlkekulud
7.1.3.9. Juhend- ja õppematerjalide ning käsiraamatute väljatöötamise, soetamise, kirjastamise ja levitamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja autoritasud
7.1.3.10. Infotehnoloogiliste arenduste programmeerimise, testimise, haldamise ja majutamise kulud, sealhulgas litsentsitasud, ning veebilehtede ja -keskkondade loomise ja haldamise kulud.
7.1.3.11. Toetatavate tegevuste riigihangete korraldamise kulud
7.1.3.12. Toetatava tegevuse 2.1 litsentside ja töövahendite kulud
7.1.3.13. Toetatava tegevuse 2.3 sihtrühma transpordikulud
7.1.3.13.1. Transpordikulud on abikõlblikud eelkõige lähisuhtevägivalla all kannatavatele isikutele juhtumikorralduse käigus määratud teenustele sõitmiseks.
7.1.3.13.2. Teenusel osalemine peab olema tõendatav kirjalikult taasesitatavas vormis.
7.1.3.13.3. Transpordikuludeks on ühistranspordi ja sõiduauto kasutamise kulud.
7.1.3.13.4. Transpordikulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel.

7.2. Mitteabikõlblikud kulud
7.2.1. Mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule järgmised kulud:
7.2.1.1. organisatsiooni juhtimisega seonduv personalikulu;
7.2.1.2. liiklusvahendite ostmise ja liisimise kulu;
7.2.1.3. kinnisasjade ostmise kulu;
7.2.1.4. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad õigusaktides sätestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;
7.2.1.5. punkti 7.1.3.2 alusel kaudse kuluna hüvitatav kulu kuludokumentide alusel. (muudetud siseministri … käskkirjaga nr …).

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord
8.1. Toetust makstakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) §-dele 28–30, selle alusel kehtestatud õigusaktidele ning ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 ja § 15 lõigetele 1 ja 4. (muudetud siseministri … käskkirjaga nr …).
8.2. Toetus makstakse välja RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotluse vormi kehtestab RÜ. Maksetaotluse nii enda kui partneri kuludega esitab elluviija RÜ-le struktuuritoetuse registri kaudu. Kui struktuuritoetuse register ei võimalda maksetaotluse esitamist, siis esitatakse maksetaotlus registriväliselt elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult või paberil allkirjastatuna. (muudetud siseministri … käskkirjaga nr …).
8.3. Maksetaotlusi võib esitada vastavalt punktis 9.1.2 nimetatud prognoosile kõige harvem kord kvartalis ja kõige tihedamini kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitab elluviija maksetaotluse kord kuus.
8.4. Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama RÜ-le:
8.4.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas raamatupidamises eristatakse toetatavate tegevuste abikõlblikke kulusid ja nende tasumist elluviija muudest kuludest;
8.4.2. koopia asutuse riigihangete läbiviimise korrast;
8.4.3. lühikirjeldus toetatavate tegevuste rakendamisega seotud dokumentide algatamise, kooskõlastamise ja kinnitamise kohta ning allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral nende volituste koopiad.
8.5. Punktis 8.4 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on nimetatud dokumendid varem esitanud ja neid dokumente ei ole vahepeal muudetud. Elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse.
8.6. Esimesele maksetaotlusele, mille võib esitada koos punktis 9.1.2 nimetatud väljamaksete prognoosiga, lisatakse kõik selle taotluse aluseks olevate kuludokumentide koopiad. Ühendmääruse § 11 lõike 4 kohaselt ei pea riigiasutus koos maksetaotlusega esitama kulu tasumist tõendavaid dokumente kulude kohta, mille on teinud riigiasutus.
8.7. Alates teisest maksetaotlusest peab abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavate dokumentide koopiad esitama vastavalt RÜ päringutele.
8.8. Kaudsete kulude katteks makstakse toetust punktis 7.1.3.2.2 nimetatud ühtse määra alusel vastavalt tegelikele otsestele personalikuludele.
8.8.1. Kaudsete kulude hüvitamisel kaudsete kulude tegelikku teket, maksumust ega tasutust ei kontrollita.
8.8.2. Kui rikkumise tõttu tehakse finantskorrektsioon otseste personalikulude summast, tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast.
8.9. Toetus makstakse välja vastavalt punktis 6 nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja maksimaalselt määratud toetuse summa ulatuses.
8.10. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui esinevad STS-i §-s 30 nimetatud asjaolud.
8.11. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane toetuse väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast seda, kui RA on lõpparuande kinnitanud.
8.12. RÜ menetleb maksetaotlusi mõistliku aja jooksul, kuid kõige kauem 90 kalendripäeva. Tähtaeg võib pikeneda puuduste kõrvaldamiseks kuluva aja võrra.

9. Elluviija kohustused
9.1. Lisaks käesolevas TAT-is sätestatule kohalduvad elluviijale STS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides elluviijale sätestatud kohustused. Lisaks STS-i §-des 24 ja 26 sätestatule on elluviija kohustatud:
9.1.1. esitama RA-le jooksva aasta 5. novembriks kinnitamiseks toetatavate tegevuste järgmise eelarveaasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa RA kinnitatud vormil ning vabas vormis eelarve seletuskirja. 2015. aasta eelarve kinnitatakse koos TAT-iga ning 2015. aasta tegevuskava ja eelarve seletuskiri esitatakse erandina 15 tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist;
9.1.1.1 eelarveaasta tegevuskava, sellele vastav eelarve ja eelarve seletuskiri kinnitatakse RA juhi käskkirjaga5;
9.1.1.2 punktis 9.1.1.1 nimetatud RA juhi käskkirja muutmist ei eelda tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve muudatused juhul, kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 15% ulatuses ja elluviija kooskõlastab eelarve muutmise eelnevalt RÜ-ga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
9.1.1.3 punkti 9.1.1.2 kohaselt muudetud tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve esitab elluviija RA-le teadmiseks koos RÜ kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul RÜ kooskõlastuse saamisest;
9.1.2. Esitama RA-le ja RÜ-le teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase maksetaotluse väljamaksmisele saatmisest RÜ poolt; (muudetud siseministri … käskkirjaga nr …).
9.1.3. esitama RÜ-le järgneva aasta väljamaksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui RA on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Väljamaksete prognoosi vormi kehtestab RÜ. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab elluviija 15 tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist;
9.1.4. esitama RÜ-le väljamaksete korrigeeritud prognoosi, kui maksetaotlus erineb esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra;
9.1.5. esitama RA või RÜ järelepäringule vastused kümne tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates;
9.1.6. teavitama RA-d, kui toetatava tegevusega samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;
9.1.7. viima ellu toetatavat tegevust vastavalt kinnitatud tegevuskavale ja eelarvele;
9.1.8. järgima riigihangete seadust. Elluviija võib RÜ-lt taotleda hangete puhul eelnõustamist;
9.1.9. säilitama kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid vastavalt STS-i §-le 35;
9.1.10. sõlmima partneritega partnerluslepingud, milles kirjeldatakse partnerite täpsed ülesanded, õigused ja kohustused toetatava tegevuse elluviimisel;
9.1.11. koguma andmeid seirearuande jaoks, sealhulgas isikuandmeid toetatava tegevuse 2.1 raames koolitust saavate Käitumisoskuste Mängu programmi mentorite ja õpetajate kohta ning toetatava tegevuse 2.3 raames koolitust saavate spetsialistide kohta olenevalt neile korraldatud tegevuse mahust, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 125 lõike 2 punktile e ja kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning esitama need RÜ-le kinnitatud vormil kord kvartalis.
(muudetud siseministri … käskkirjaga nr …).

10. Partnerite kohustused
10.1. Partnerid peavad täitma STS-i §-s 25 nimetatud kohustusi.

10.2. Lisaks STS-i §-s 25 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud sõlmima elluviijaga partnerluslepingu. Partnerluslepingus lepitakse kokku partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused toetatavate tegevuste elluviimisel, sealhulgas aruandluskohustus tegevuste elluviimise edenemise ja eelarve täitmise edenemise kohta.

11. Tegevuste elluviimise tulemusaruanne ja selle esitamise kord
11.1. Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusaruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks (edaspidi koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate toetatavate tegevuste elluviimisest, väljund- ja tulemusnäitajate täitmisest, toetatavate tegevuste tulemuslikkusest ja püstitatud eesmärkide saavutamisest, toetatavate tegevuste mõjust läbivatele teemadele, hinnangu partnerluse toimimisele ning ülevaate eelarve järgimisest.
11.2. Elluviija esitab RÜ-le RA kinnitatud vormi kohase vahearuande koos lisadega struktuuritoetuse registri kaudu iga aasta 31. jaanuariks. Kui struktuuritoetuse register ei võimalda vahearuande esitamist, esitatakse vahearuanne registriväliselt digitaalselt allkirjastatult. (muudetud siseministri … käskkirjaga nr …).

11.3. Elluviija esitab RÜ-le RA kinnitatud vormi kohase lõpparuande struktuuritoetuse registri kaudu 45 kalendripäeva jooksul toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. Kui struktuuritoetuse register ei võimalda lõpparuande esitamist, esitatakse lõpparuanne registriväliselt digitaalselt allkirjastatult. (muudetud siseministri … käskkirjaga nr …).

11.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest arvates, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
11.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande ja edastab selle RA-le teadmiseks.
11.6. Kui vahearuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab RÜ vahearuande viie tööpäeva jooksul ja edastab selle RA-le teadmiseks.
11.7. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab selle viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. Kui RA on lõpparuande kinnitanud, teavitab ta sellest RÜ-d kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
11.8. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks.
11.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d. Seejärel menetletakse lõpparuannet vastavalt punktile 11.8.
11.10. Kui RA-le esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RA aruande ja teavitab RÜ-d lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
12.1. TAT-i muutmist menetletakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
12.2. Elluviijal on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui ilmneb vajadus muuta toetatavaid tegevusi, eelarvet, väljund- või tulemusnäitajaid või toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi. Selleks esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse.
12.3. Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aastas. Sagedamini võib TAT-i muutmise taotluse esitada vaid RÜ nõusolekul.
12.4. RA vaatab punktis 12.2 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates ning otsustab TAT-i muutmise algatamise pärast punktis 12.6 nimetatud kooskõlastamist RÜ ja korraldusasutusega (edaspidi KA). (muudetud siseministri … käskkirjaga nr …).
12.5. Puuduste esinemisel annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.
12.6. RA edastab TAT-i muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist RÜ-le ja KA-le kooskõlastamiseks. RÜ-l ja KA-l on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid.
12.7. RÜ-l on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks elluviimiseks või eesmärkide saavutamiseks. Selleks esitab RÜ RA-le TAT-i muutmise taotluse ning teavitab sellest elluviijat. RA vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates ja otsustab TAT-i muutmise algatamise pärast punktis 12.6 nimetatud kooskõlastamist KA-ga. (muudetud siseministri … käskkirjaga nr …).
12.8. Kui RA otsustab TAT-i muuta või algatab iseseisvalt TAT-i muutmise, teavitab ta sellest RÜ-d ja elluviijat. RA esitab TAT-i muutmise eelnõu STS-i § 13 lõike 3 kohasele kooskõlastamisele.
12.9. TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.1.1 nimetatud järgmise eelarveaasta tegevuskava, eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas kavandatud tegevused ja nende eelarve on kooskõlas TAT-is sätestatuga. (muudetud siseministri … käskkirjaga nr …).

13. Finantskorrektsioonid ja toetuse tagasimaksmine
13.1. Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud STS-i §-des 45 ja 46.
13.2. Finantskorrektsiooni otsuse teeb RÜ STS-i § 8 lõike 2 punkti 6 ning KA STS-i § 45 lõike 4 alusel. Finantskorrektsiooni otsused tehakse vastavalt STS-i §-dele 45–47.
13.3. Elluviija kohustub maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse osa vastavalt STS-i §-dele 48 ja 49.

14. Vaiete lahendamine
14.1. RÜ toimingu või otsuse peale peab enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitama vaide RÜ-le vastavalt STS-i §-le 51. Vaide lahendab RÜ haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

15. Rakendussätted

15.1. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2015. aastal.



(allkirjastatud digitaalselt)

Hanno Pevkur
siseminister



Lisa 1. Toetatavate tegevuste tegevuskava vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri … käskkirjaga nr …)
Lisa 2. Toetatavate tegevuste eelarve vorm kulukohtade kaupa (tunnistatud kehtetuks siseministri … käskkirjaga nr …)
Lisa 3. Seirearuande vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri … käskkirjaga nr …).
Lisa 4. Toetatavate tegevuste eelarve täitmise vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri … käskkirjaga nr …)
Lisa 5. Seletuskiri
Lisa 6. Toetatavate tegevuste eelarve kulukohtade kaupa 2015. aastal